1 . Põllumajanduse Ja Maaelu Osatähtsus Riigi Majanduses 6 1.1

PÕLLUMAJANDUS AGRICULTURE MAAELU RURAL LIFE KALANDUS FISHERIES

Ülevaade 2009 Overview 2009 2

Sisukord Eessõna 4 1 . Põllumajanduse ja maaelu osatähtsus riigi majanduses 6 1.1. ELi liikmelisuse peamised mõjud Eesti põllumajandusele 6 1.2. Põllumajandus- ja kalanduspoliitika. Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonis arutatud olulisemad küsimused, vastuvõetud otsused ning õigusaktid 8 2. Põllumajandussektori 2008. aasta ülevaade 14 2.1. Taimeka svatus. Põllumajanduskultuuride kasv upinnad ja saagid 14 2.1.1. Taime kasvatussaaduste kokkuostu- ja tootjahinnad 17 2.2. Loomakas vatus 19 2.3. Piimatootmine 20 2.4. Lih atootmine 21 2.5. Piima ja liha kokkuostuhinnad 22 2.6. Munatoot mine 23 2.7. Meetootmine 23 2. 8. Bioenergia areng 24 2.9. Turukorraldus 25 3. Põllumajan duse majandusnäitajad 26 3.1. Põllumajandussektori majandusanalüüs EAA alusel 27 3.2. Põllumajandussektori majandusanalüüs FADNi alusel 30 3.3. Palk ning põllumajandussaaduste tootjahinna ja tootmisvahendite ostuhinna indeksid 37 3.4. Ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja täiendavad otsetoetused 39 3.5. Põllumajandustootjate maksud ja võlad 43 3.6. Põllumajanduse struktuu riuuring 2007 44 3.7. Põllumajandustootjate ma jandusliku jätkusuutlikkuse hinnang FADNi alusel 45 4. Põllumajanduskeskkond 47 4.1. Põllumajanduskeskkonna seire 47 4.2. Maaparandus 54 5. Toiduohutus, veterinaaria, taimetervis ja taimekaitse 57 5.1. Toiduohutus avalikkuse silmis. 57 5.2. Loomatervis 58 5.3. Turukorraldus 60 5.4. Taimetervis 61 6. Toiduainetetööstuse toodang, turg ja riiklik sekkumine 65 6.1. Eesti piimatööstuse ülevaade 65 6.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemine 75 6.2.1. Lihatootmine 75 6.2.2. Lihatööstus 76 6.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaade 79 6.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimine 88 6.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajad 90 3

7. Põllumajandustoodete kaubandus 105 8. Kalapüük 112 8.1. Kalapüük ja –varud 112 8.2. Kalatöötlemine 115 9. Maaelu areng 120 9.1. Maaettevõtluse ülevaade 2004-2008 120 9. 2. Maa-asulate 2004-2008. aastate tööhõive ja töötuse ülevaade 128 9.3. Riiklik maaeluvõrgustik 137 9.4. LEADER-programm Eestis 138 10. Põllumajandusteadus, -haridus ja nõuandetegevus 142 10.1. Põllumajandusteadus ja teaduse osa põllumajanduses 142 10.2. Eesti Maaülikoolis tehtavast uurimistööst 146 10.3. Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tehtavast uurimistööst 164 10.4. Põllu- ja maamajanduslik nõuandetegevus ning teabelevi 171 Lisa 1. 2009. a avatavad LEADER kohalike tegevusgruppide strateegia meetmed 176 Lisa 2. Tunnustatud nõuandekeskused 184 4

HEA LUGEJA

Sinu käes on põllumajanduse, toiduainetetöös- Olgugi et põllumajandus on olnud läbi aegade tuse ja kalanduse majandustulemusi ning maaelu Eesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala, arengus laiemalt toimunud muutusi kajastav väl- tõi ühinemine Euroopa Liidu majandusruumiga jaanne. See on ennekõike kokkuvõtlik andmestik Eestile kaasa loobumise kitsast põllumajandus- põhilistest näitajatest, mitte niivõrd analüüsiv- kesksest vaatest maaelule ning ülemineku ühis- hinnanguline ülevaade möödunud aastal tehtust. konna laiemaid huve arvestavale maapoliitikale.

Nimetatud valdkondade areng on pikaajaline Majandustegevuse kõrval on arenenud ka Eesti protsess, mille kohta on võimatu mõne aasta näi- külad. Nende arengut on toetatud läbi kolme tajate põhjal paikapidavaid järeldusi teha. Küll erineva programmdokumendi. Umbes neljandik aga saab valdkonnas toimunud arenguid mingi 4000 külast on valinud kohaliku tegevuse koor- konkreetse mõjuri kontekstis kaardistada. dineerimiseks külavanemad, külaarenguga tegeleb ligikaudu 700 seltsi. Olukorras, kus elanike Tänavu täitub Eestil viis aastat Euroopa Liidu arv on väike, asustus hõre ja ettevõtlus pahatihti liikmena − nii kaua on kuulunud Eesti Euroo- vähetulus, on kohalikul koostööl suur väärtus. pa ühisesse majandusruumi ja saanud osa ELi Suur väärtus on ka Eestis veel säilinud, kuid ühisest põllumajanduspoliitikast. Kuna liitumine mitmel pool mujal Euroopas hävinud kultuuri- ei toimunud üleöö − sellele eelnes mitu aastat nähtustel: muinaspõldudel, ajaloolistel küladel, tõsist ettevalmistustööd ning ettevõtete ja ins- ehitustraditsioonidel ja käsitööoskustel. titutsioonide vastavusse viimine ELi nõuete ja asjaajamiskorraga –, on Eesti saanud kasutada Maaelu ja –majanduse mitmekesistumist kajas- põllumajanduse ja maaelu valdkonnas eurolii- tavad ka muutused maaelanikkonna tööhõives: du tuge juba alates 2001. aastast, kui käivitus kui kalanduses, põllumajanduses, jahinduses ja liitumiseelne programm SAPARD. Pärast liitumist metsamajanduses on töökohtade arv viimase viie jätkus maaelu ja põllumajanduse toetamine teis- aasta jooksul vähenenud, siis muu ettevõtluse te programmide ja toetuste kaudu. Mõistagi ei ole osakaal on suurenenud ning töötute arv maal Euroopa Liidu abi ainus, mis on siinset maaelu vähenes aastatel 2004−2008 enam kui kümnen- alal hoidnud ja edendanud. Maamajanduse ja diku võrra. –elu turgutamisel on olnud oluline roll ka Eesti riigi ja siinsete ettevõtlike inimeste panusel. 5

Viimase viie aasta jooksul on toimunud maa- Küllap seepärast, et Eesti põllumees seisis elus mitmeid teisigi muutusi paremuse suunas. silmitsi mitme ebasoodsa tingimuse kokkulan- Ettevõtlusele on laienenud avaliku sektori toe- gemisega. tus, paranenud on väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete ﬁ nantseerimine, laienenud võimalused Tagasilöök tabas ka toiduainetööstusi. Võrrel- nii riigisiseseks kui rahvusvaheliseks koostööks. des teiste ELi riikidega oli Eesti toiduainete- ja Euroopa Liiduga liitumine ja sellega kaasnenud joogitööstuste toodangumahu langus 2008. a üks toetuste suurenemine on parandanud majan- järsemaid. See näitab meie tööstuste haavatavust dustulemusi põllumajanduses. Põllumajan- ja tugevat sõltuvust maailmaturu olukorrast. dustoodete osatähtsus kaupade koguekspordis suurenes 7,5 %-lt (2004. a) 9,1 %-le (2008. a). Majandus on tsükliline ning mitmed nimekad Suurenenud on põllumajandusettevõtete ning teadlased on ennustanud, et praeguses ma- toiduainete- ja joogitööstuste efektiivsus − kas- janduslanguses allasurutud toiduhindadel on vutrendi näitab nii tööviljakus kui kogutootlik- ajutine iseloom ning kui majandus hakkab taas kus. Paljud põllumajandustootjad on saanud kosuma, jätkub põllumajandustoodete hinna- võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, paremaid tõus ning tekib suurem nõudlus toiduainete meetodeid ja masinasüsteeme ning muid tootmi- järele. Süngemad prognoosid näevad ette toidu- seks vajalikke vahendeid, mis on võimaldanud kriisi, sest maailma elanikkond jätkab suure- suurendada tootlikkust ja tõsta toodete kvali- nemist. Julgustav on aga see, et Eestis leidub teeti. põllumehi, kes on kogunud varusid ja uude tootmistehnikasse investeerides arvestanud või- Aga muretuks rahuloluks ei ole kaugeltki veel malike tagasilöökidega ning on suutelised olude põhjust. Vaatamata sellele, et Eesti põllumajan- paranedes kiiresti kosuma. duse lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud peale liitumist Euroopa Liiduga enam kui kolm Põllumajandus, toiduainetetööstus ja kalan- korda, on see näitaja võrreldes vanade liikmes- dus on ja jäävad kindlasti ka edaspidi Euroopa maadega kolmandiku võrra madalam. Liidu, sealhulgas Eesti prioriteetseteks valdkondadeks. Ka ühel rahvusvahelisel foorumil 2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllu- Brüsselis jäi hiljuti kõlama mõte, et toidukriisil majandustoodete hinnalangus II poolaastal ja on nii inimestele kui ka poliitilisele stabiilsuse- ebasoodsad ilmastikutingimused koristuspe- le suurem mõju kui ﬁ nantskriisil. rioodil tõid põllumajanduses kaasa sissetulekute vähenemise. Möödunud aasta ilmastik ja põllumajandussaaduste turg üllatasid eba- Põllumajandusminister meeldivalt ka kõige optimistlikumat põllumeest. Helir-Valdor Seeder 6 1. Põllumajanduse ja maaelu osatähtsus riigi majanduses

ELi liikmelisuse peamised mõjud Eesti põllumajandusele

Ants Laansalu

Viis aastat ELis on liiga lühike periood, et anda majandustulemused saavutati tänu tootjahin- liidu ühise põllumajanduspoliitika mõjude kohta dade olulisele tõusule, on otstarbekas 2008. a Eesti põllumajanduse ja maaelu arengule lõplikke majandustulemusi võrrelda eelmise kolme aasta hinnanguid. Siiski võib nentida, et Euroopa ühis- keskmisega või 2006. a tulemustega. Vaatamata turg on mõjunud põllumajanduse arengule hästi, sellele, et 2008. a kasvas kogutoodangu väärtus vaatamata põllumajanduse sissetulekute ja tuluku- alushindades võrreldes 2006. aastaga ligi 18 %, se vähenemisele 2008. a alanud majanduskriisi ta- vähenes samal perioodil põllumajanduse tulukus: gajärjel. Liitumiseelsed kahtlused Eesti põllumajan- ettevõtjatulu ligi 11% ja netolisandväärtus 29% duse konkurentsivõime suhtes euroliidus osutusid sisendite (mineraalväetiste, seemnete ja energia) alusetuks. Pigem täitusid liitumiseelsed prognoosid kiire hindade tõusu tagajärjel. põllumajanduse sissetulekute suurenemisele tänu ühisturus kujunenud kõrgematele tootjahindadele, Siiski avaldusid majanduskriisi tagajärjed – tur- majanduskeskkonna stabiilsusele ning toetustele. gude kokkutõmbumine ning 2008. a II poolaastast alanud põllumajandussaaduste tootjahindade Peale liitumist tõusis Eestis piima tootjahind langus Eesti põllumajanduses ja tarbimissfääris kolmandiku võrra ja teravilja tootjahind enam kui võrreldes teiste liikmesriikidega (EL-27) äärmusli- veerandi võrra. Samas tarbijahinnad oluliselt ei kul kujul. Sel perioodil tõusid toiduainete tarbija- tõusnud. Põllumajanduse lisandväärtus suurenes hinnad võrreldes teiste liikmesmaade keskmisega 2004. a võrreldes liitumiseelse aastaga kolman- 3-4 korda kiiremini: Eestis veerandi võrra, ELi diku võrra ja ettevõtjatulu 2,5 korda. Järgnevatel liikmesmaades keskmiselt 5-6%. Sealhulgas tõusid aastatel tulukuse kasv aeglustus kütuse, energia piimasaaduste tarbijahinnad Eestis enam kui kol- ja väetiste hinna tõusu tõttu. mandiku võrra (EL-27 näitaja oli 8-9%).

Aastatel 2004-2008 suurenes põllumajandus- Toidukaupade tarbijahinna tõus 2007. a ja üldi- saaduste eksport 12 mld kroonini, so 2,5 kor- ne majandussurutis mõjutasid tarbijate ostukäi- da. Põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet tumist. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Eesti iseloomustavad järgmised näitajad: investeeringud Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbiviidud põhivarasse suurenesid, võrreldes ELi liitumiseel- tarbijauuring tõi välja, et 2/3 vastanutest hakkas se abi SAPARDi rakendamisega keskmiselt kaks 2008. a jälgima toidukaupade hindu ning ligi pooled korda ning netolisandväärtus (palk+ettevõtjatulu) tarbijad hakkasid ostma odavamaid tooteid. Aasta tööjõu kohta enam kui kolm korda. Enne liitumist jooksul muutis 4/5 tarbijatest toidukaupade ostu- oli Eesti põllumajanduse lisandväärtus tööjõu ja tarbimisharjumusi, mis paljudel juhtudel tähen- kohta (NLV/tj) ELi vanade liikmesmaade keskmise- das kallimate töödeldud toidukaupade tarbimise ga võrreldes enam kui viis korda madalam. Ühise vähenemist. põllumajanduspoliitika meetmete rakendamise tulemusel suurenes NLV/tj enam kui kaks korda Toiduainete tarbijahinna tõusust 2008. a võitsid ning viimasel kahel aastal erines ELi ja Eesti lis- peamiselt tööstus ja kaubandus. Põllumajandus- andväärtus tööjõu kohta ainult kaks korda. sektoris, mis ei saanud osa hinnatõusust, too- Arvestades seda, et 2007. a erakordselt head dangu rahaline väärtus vähenes. Samas tõusid ka 7 sisendite põllumajanduse ostutoodete (väetiste, liberaliseerimist iseloomustab ELis eksporditoetus- söötade ja seemnete) hinnad enam kui poole võrra. te vähendamine enam kui 10 korda: 10 mld eurolt Sisendite hinnatõusu raskust kandis esmatootja – (1990. aastatel) vähem kui 1 mld eurole (2007, taime- või loomakasvataja, sest tarbimise languse 2008. a). Mitmete ekspertide arvates ei ole kriisi tõttu ei saanud kaks järgmist lüli hindu tõsta. oludes liberaliseerimine õige ja otstarbekohane. Seega ähvardab WTO läbirääkimiste protsessi seis- Kõige rohkem kannatasid kahju piimakarjakas- kumine või isegi tagasikäik. vatajad, kes reageerisid hindade langusele ja kulutuste kasvule lehmade arvu vähendamisega. Doha läbirääkimiste voor algas juba 2001. a. Võrreldes eelmise aastaga vähenes lehmade arv 2005. a õnnestus kokku leppida põllumajandus- 2008. a 2500 võrra ehk 2%. Ekspertide prognoo- saaduste eksporditoetuste ja –krediitide ja turgu si kohaselt väheneb lehmade arv 2009. a veelgi, moonutava toiduabi andmises ning likvideerida peamiselt väikeste karjade arvel, võrreldes eel- riigiekspordiettevõtted 2013. aastaks. 2008. a mise aastaga 4500 lehma võrra. Piimatööstuste juulis Genﬁ s jätkunud läbirääkimistel oli edu saa- juhtide võimalusi ja tegelikke valikuid lühi- või vutatud 18 küsimuses 20-st. Kuid läbirääkimised pikaajalise arengustrateegia kasuks iseloomus- katkesid erimeelsuste tõttu ühelt poolt India ja tavad kasumi näitajad. Ehkki 2008. a vähenes Hiina ning teiselt poolt USA vahel arenguriikidele piimatööstuste kasum võrreldes eelmise aastaga võimaldatava turukaitsemeetme ehk erikaitse- viiendiku võrra, oli see siiski 242 mln kr, mis on mehhanismi rakendamise läve suhtes. Siiski peeti 3,7 korda enam kui 2006. a, mil kasum oli 66 vajalikuks läbirääkimisi jätkata. mln kr. Põllumajanduse ettevõtjatulu vähenes samal perioodil 188 mln kr. (2006. a 1977 mln kr, Siiski on enamik teadlasi ja eksperte seisukohal, 2008. a 1789 mln kr). et põllumajandussaaduste hindade kõikumisi ei õnnestu ka toetuste abil vältida. Samuti prognoo- Lehmade arvu vähenemise tendents ei ohusta sitakse, et põllumajandussaaduste hinnad pigem esialgu Eesti varustamist piimatoodetega, kuna tõusevad, sest toiduainete nõudlus kasvab jätku- kolmandik piimatooteid eksporditakse. Piimasek- valt ning põllumajandustoodangu juurdekasv on tori kokkutõmbumise tagajärjel halveneb Eesti aeglustunud. Prognoositakse ka tootmiskulude kaubandusbilanss. 2008. a eksporditi piimatooteid jätkuvat suurenemist. Seoses naftavarude vähene- enam kui 900 mln kr väärtuses. Samuti väheneb misega tõusevad kütuste ja väetiste hinnad. Prog- tooraine vähenemise korral piimatööstuse jätku- nooside kohaselt on 2030. aastaks vaja toitu ja suutlikkus. sissetulekuid täiendavalt kahele miljardile inimesele, vastasel korral võib eeldada märkimisväärseid Kasumimarginaali jaotamine põllumajanduse kah- sotsiaalseid rahutusi. juks ja tööstuse ning kaubanduse kasuks iseloomustab Eesti toidutootmise ahela erinevate lülide Majanduslik surve põllumajanduse efektiivsuse nõrka konsolideerumist, mis pikemas perspektiivis tõstmisele kasvab, kuna tõusevad mitte ainult mõjutab negatiivselt kogu sektori jätkusuutlik- kütuse ja väetiste, vaid ka maa ja tööjõu hinnad. kust. Sealjuures võib Newcastle’i ülikooli agraar- Tootliku maa pindala väheneb pidevalt. Põlluma- ökonoomika professori David Harvey hinnangul jandus satub suuremasse sõltuvusse kättesaada- konsolideerumine toidusektoris veelgi aeglustuda. vatest veevarudest eelkõige Euroopa kuivematel Harvey arvates väheneb ﬁ nantskriisi mõjul turgu- aladel. Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi de diferentseerumine ning toimub niši-, mahe- ja hinnangul on bioloogilise mitmekesisuse säilita- kohalike toodete turu kokkutõmbumine. Hindade mine murettekitav ning suureneva nõudluse ja volatiivsus (kõikumine lühikese aja jooksul) ei vä- intensiivistumise korral tuleb maandada täienda- hene, vaid suureneb tulevikus veelgi. vaid riske. Instituut peab otstarbekaks suurendada eelarvet keskkonnasäästlike tehnoloogiate Hindade kõikumise tendentsi süvenemist seosta- majandamisviiside toetamiseks. See tähendaks takse WTO läbirääkimiste tulemustega (läbirääki- põllumajanduse suuremat reguleeritust, mis on miste põhieesmärk on jätkuv põllumajandusturu vastuolus liikmesriikide taotlusega lihtsustada ÜPP liberaliseerimine), samuti 1980. aastatest sagene- reegleid. Lihtsustamine peab tagama, et kõik ÜPP nud kliimamuutustest põhjustatud saakide kõiku- instrumendid oleksid ühise loomuga ning see ei misega ning maailma toiduvarude vähenemisega. tohi õigusakte nõrgestada ega vähendada liikmesriikide vabadust otsuseid vastu võtta ja reageerida Alates 1992. a toimunud ELi põllumajanduspolii- muutustele. tika orienteerumist turu nõuetele ja kaubanduse 8

1.2. Põllumajandus- ja kalanduspoliitika. Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonis arutatud olulisemad küsimused, vastuvõetud otsused ning õigusaktid

Mai Talvik, Veronika Vallner-Kranich, Reno Paju, Erkki Miller, Kalev Karisalu, Tiia Reede, Ragne Lokk, Agne Tammistu, Urve Valdmaa

Nõuetele vastavus tamise algetapis defi neeriti kolm probleemi, mida ÜPP 2003. a reformikava sisaldas kokkulepet, senine ÜPP ei katnud: 1) riskijuhtimine; 2) klii- mille kohaselt põllumajandusliku tegevuse ja mamuutus, bioenergia, veeressursside majanda- toetuste saamise peamiseks tingimuseks on mine ja bioloogiline mitmekesisus; 3) teise samba säästva arengu, avaliku heaolu põhimõtete ning tugevdamine – modulatsioon. Uutele liikmesriikide- nõuetele vastavuse (keskkonnakaitse, tervishoid) le eraldatakse eelnimetatud valdkondades arengu järgimine. 2007. a sügisel koostasid kümme uut soodustamiseks ja uute abinõude fi nantseerimi- liikmesriiki ühisdeklaratsiooni, milles avaldasid seks nelja aasta jooksul 90 mln eurot, sh Eestile soovi, et nõuetele vastavuse süsteemi rakendami- 1 mln eurot. se ülemineku perioodi pikendatakse kuue aastani. Ühisdeklaratsioonis taotleti määruse lisas Eesti poolt esitatud võrdse kohtlemise taotlus A osa (keskkonna- ja loomade identifi tseerimis-, leidis käsitlemist Komisjoni ja Nõukogu ühis- registreerimis- ja märgistamisnõuded) rakenda- deklaratsiooni lõpp-paketis, milles on märgitud, mist alates 2009. a; B osa (inimeste ja loomade et antud küsimus võetakse arutusele järgmise tervishoiu- ning taimetervisenõuded) rakendamist fi nantsperioodi (alates 2013. a) toetusmeetmete alates 2011. a ja C osa (loomade heaolunõuded) arutamisel. Antud etapil tegeletakse riikidesisese rakendamist alates 2013. a. Saavutati kompro- meetmete ühtlustamisega. Komisjoni nõusole- missettepanek kolmeaastase üleminekuaja kohta ku saavutamine Eesti taotlusele modulatsiooni arvestusega, et määruse lisa III A osa nõuetest tukohta ei tulnud kergelt, siiski sõnastati kokku- lenevad sanktsioonid rakenduvad 2009. a, kuid B lepe, mille kohaselt lõplikus versioonis on teise ja C osa nõuetest tulenevad sanktsioonid 2011. a. samba toetuse tase oluliselt madalam kui algses variandis. Samuti saavutati kokkulepe üksikult Piimakvootide tõstmine kasvavate puudega rohumaa toetuskõlbulikkuse Piimakvootide tõstmise (2%) otsuse võttis põllu- kohta – siinjuures lubas komisjon paindlikkust majanduse ja kalanduse nõukogu vastu kvalifi t- ning arvestada Eesti nelja maakonna rohumaade seeritud häälteenamusega. Eesti toetab 2007. a erisusega. koostatud Komisjoni analüüsil põhinevat ettepane- kut liikmesriikide piimakvootide 2%-lise suurenda- Sektorispetsiifi liste seotud toetuste taset tõste- mise kohta 1. aprillist 2008. a ning piimakvootide ti 2,5%-lt 3,5%-le. Sekkumisostu korraldamise kaotamist niipea kui võimalik, aga hiljemalt pärast süsteemis säilitati suures osas status quo. Täp- 2014/2015. kvoodiaastat sustati nõuetele vastavuse, häid põllumajanduse ja keskkonna tingimusi (GAEC) ning sätestati, et ÜPP “tervisekontroll” GAEC raamistiku teemad jäävad kohustuslikuks, Ministrite poolt heaks kiidetud ÜPP „tervisekont- osa standardeid aga vabatahtlikuks. Arvukate eri- rolli“ teksti viimases versioonis tehti mitmele liik- suste tõttu on vastuvõetud „tervisekontrolli“ pakett mesriigile erandeid ning kompromisskokkuleppeid. keeruline, sisaldab erandeid ja deklaratsioone, Alljärgnevalt on toodud olulisemad kokkulepped, mistõttu on see vastuolus üldise ühtse põllumajan- täiendused ja muudatused. “Tervisekontrolli“ aru- duspoliitika lihtsustamise ideoloogiaga. 9

Koolipuuvili Eesti ei toeta olemasolevate geograafi liste tähis- Eesti toetab kooli puu- ja köögivilja skeemi loomist, te kriteeriumite veelgi rangemaks muutmist, mis mis peaks kohalduma alates 2009/2010. kooliaas- seaks uued liikmesriigid ebavõrdsemasse olukorda, tast. Eestile eraldatakse skeemi elluviimiseks ühen- võrreldes vanade riikidega. duse eelarvest 283 tuh eurot (ca 4,4 mln kr). Eesti eelistaks ELi päritolu toodete kaasamist skeemi, Eestil on hetkel vaid 1 kaitstud geograafi line tähis kuna sellisel juhul on tagatud kasutatavate puu- ja „Estonian vodka“, kuid tootjate huvi tähiste järgi köögiviljade kvaliteet ja toiduohutus. Eesti ei ole on siiski madal. Menetluses on ka Põltsamaa vastu erinevate eraalgatuslike skeemide kaasamise- juustu ning Saaremaa juustu taotlused, mille le puu- ja köögivilja programmi, sealhulgas vane- menetlusprotsess algas 2004. a. Taotlejad on välja mate kaasfi nantseerimisele, kuid see peaks jääma töötamas päritolutõendi menetluse protseduuri. eelkõige liikmesriikide otsustada. Mahepõllumajanduse osas on Eesti üldiselt rahul Sekkumisvarust pärit toiduainete jagamine 1. jaan 2009 kehtima hakkavate uute ELi määrus- enim puudustkannatavatele isikutele tega. ELi mahetoodete turu arendamiseks peame Eesti avaldas soovi toiduainete jagamise skeemiga vajalikuks uue, atraktiivse ELi mahepõllumajandu- liitumiseks 2006. a. 2007. aastaks eraldati Eestile se logo väljatöötamist ja selle tutvustamist tarbijaile. ca 324 tuh eurot toiduabi skeemi rakendamiseks. 2008. jaotusaastal oli nimetatud summa 192 388 Ebasoodsamate piirkondade (LFA) skeemi üm- eurot. 2009. aastaks oleks Eestile eelnõu kohaselt bervaatamine eraldatud 320 646 eurot. Enim puudust kannata- ELi põllumajandusmaast on 58% määratletud vatele isikutele jaotatakse 2009. aastaks vajamine- LFAna ning vastavat toetust saab 14% põlluma- vad toiduabi kogused järgmiselt: 264 t makarone, jandustootjatest. Euroopa Kontrollikoja poolt 146 t nisujahu, 136 t teraviljahelbeid, 125 kg 2003. a koostatud raportis juhiti tähelepanu, et mannat ja 105 kg näkileiba. Taotlejateks olid Eesti liikmesriigid kasutavad LFA alade määratlemiseks Punane Rist, Rapla Vabakogudus ja Kristlik Kodu väga erinevaid kriteeriume ning sellest tulenevalt Petrula. ei ole LFA skeem ühenduse tasandil võrreldav ja kasusaajaid koheldakse erinevalt. Samuti märkis Roheline raamat põllumajandustoodete kvali- Euroopa Kontrollikoda oma raportis, et ebasood- teedi kohta: tootestandardid, tootmisnõuded ja samate alade määratlemise kriteeriumid ei võta kvaliteedikavad arvesse nendes piirkondades toimuvaid arenguid. Rohelises raamatus kutsutakse liikmesriike üles Kontrollikoda tegi ettepaneku kehtiva LFA klas- vaatama läbi ELi põllumajanduse kvaliteedipolii- sifi katsiooni muutmiseks, samuti kogu skeemi tikat eesmärgiga selgitada, mida saaks paremini hindamiseks ning ümbervaatamiseks. Komisjon on teha. Sellega seoses käivitas komisjon laiaula- LFA toetuse muutmise osas viinud läbi kahepool- tusliku programmi kõikide huvilistega konsultee- sed kohtumised liikmesriikidega, korraldanud mitu rimiseks. Konsulteerimisperiood kestab 2008. a ekspertkohtumist ning avaldanud konsultatsioo- detsembri lõpuni. Vastuseks sidusrühmade nipaberi, mille alusel 2008. a II poolaastal töötati panusele koostab komisjon teatise, mille alusel välja vastav eelnõu ning mõjuanalüüs. võidakse hilisemas etapis teha õigusaktide kohta ettepanekuid. Komisjoni poolt koostatud LFA avalikus konsultat- sioonipaberis analüüsitakse 4 erinevat stsenaariu- Eesti toetab laiapõhjalise arutelu algatamist mi ebasoodsamate alade määratlemisel: 1) status ühenduse kvaliteedipoliitika teemal ja peab seda quo; 2) ühised kriteeriumid; 3) abikõlblikkuse teemat põllumajanduse ja põllumajandustoot- reeglid; 4) kõrge loodusväärtus. ja konkurentsivõime suurendamise seisukohast väga oluliseks. Tootmisnõuete ja turustusnormide Eesti huvi on, et LFA kompensatsioon põhineks muudatuste osas toetame pigem käesoleva olukor- ühtsetel ELi tasandil kasutatavatel objektiivsetel ra säilitamist, kus tootja on pidanud tegema suuri looduslikel kriteeriumidel. Hetkel määratlevad kõik investeeringuid, et vastata ühenduse poolt kehtes- liikmesriigid LFA alad endale sobivate kriteeriumi- tatud standarditele ning uuenenud nõudmistele. de alusel ning sellest tulenevalt käsitletakse põl- Kindlasti võib siin kaaluda teatud lihtsustamise lumajandustootjaid ühenduses ebavõrdselt. Seega vajadust, kus hea näitena võib välja tuua puu- ja Eesti ei poolda status quo säilimist antud skeemi köögiviljasektori turustusstandardite lihtsustamist, osas. Võrdlusalused peaksid põhinema ELi või kuid oluline on hinnata ka laiema avalikkuse huvi, äärmisel juhul regioonide tasandi, kuid mitte liik- tarbijakaitset. mesriikide sisestel näitajatel. LFA kompensatsiooni 10

võiks maksta ÜPP I samba vahenditest, samuti toiduainetes sisalduvate GMOde turulelubamise peaksid olema ebasoodsate tingimuste kompensat- süsteem, mis põhineb ohutusel, tarbija valikul ja sioonimaksed liikmesriikides võrdsetel alustel. bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel. Komisjon on palunud oma teenistustel kiiresti leida lahendus Taimekaitsevahendite pakett (määrus ja direk- probleemile, kuidas toimida mittelubatud GMOde tiiv) esinemise korral imporditud söödas ja toiduaine- Määruse põhiline eesmärk on tagada elanikkonna tes. Selles küsimuses on nõukogus liikmesriiki- ja loomade tervise ning keskkonna parem kaitse, del püsivalt raskusi otsuseni jõudmisega. Debati pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud elanik- eesmärgiks on hinnata praegust olukorda ja paika konna, kaasa arvatud lapseootel emade, väikelaste panna, kuidas pooleliolevate loataotlustega edasi ning laste kaitsele. Määrus lihtsustab, täpsustab minna. Pikemas perspektiivis tuleb kõne alla ka ja parendab ühenduse nõudeid taimekaitseva- määruse muutmise võimalikkus. hendite turustamisel. Määrusega kohustatakse liikmesriike tunnustama turule lubamise otsuseid Lihakehade antimikroobne töötlemine tsoonidesse jagatud liikmesriikide vahel. Euroopa Komisjon edastas toiduahela ja loomatervishoiu Liit on jagatud võrreldavate kliima- ja põllumajan- alalisele komiteele eelnõu, millega lubatakse nelja dustingimustega nn loatsoonideks, et soodustada keemilise aine (kloordioksiid, hapestatud naat- sellist vastastikust tunnustamist. Eesti kuulub riumklorit, trinaatriumfosfaat, peroksühapped) koos Taani, Rootsi, Soome ja teiste Balti riikidega kasutamist lindude lihakehade töötlemisel nende A-tsooni. antimikroobse saastatuse vähendamiseks.

Liikmesriigil on õigus kehtestada nõuded taimekait- Komisjoni ettepaneku eesmärgiks oli reguleerida sevahendi turustamisele ja kasutamisele eelkõige antimikroobsete ainete kasutamist linnurümpade turustajate ja kasutajate kaitseks. Samuti on õigus mikroobse pinnasaaste vähendamiseks (meetodit kehtestada taimekaitsevahenditele kasutuspiiran- kasutab USA). Eelnimetatud keemiliste ainete ka- gud, mis tulenevad erinevatest toitumistavadest sutamist ei ole liikmesriigid seni toetanud põhju- ning on vajalikud selleks, et vältida taimekaitse- sel, et eelnõu on vastuolus ELis siiani rakendatud vahenditega töödeldud saadustest tulenevat ohtu hea hügieenitavaga ning toiduohutus tuleb tagada tarbijatele. Määrusega sätestatakse taimekaitse- hügieeninõuete ja HACCP põhimõtete täitmisega. vahendite tarneahelas (tootjatele, edasimüüjatele, Nõukogu leiab, et tuleks oodata ära Euroopa Toi- levitajatele ning kasutajatele) kohustus pidada ar- duohutusameti (EFSA) täiendavad ravimresistent- vestust toodetud ja kasutatud taimekaitsevahendite suse tekke ja keskkonnamõjude hindamise tule- koguste kohta. Eesti toetas määruse vastuvõtmist. mused ning lükata Komisjoni ettepanek tagasi.

Sööda turuleviimine ja kasutamine Loomatervise strateegia tegevuskava Määruse eelnõu eesmärgiks on ühtlustada ja Tegevuskava tagab strateegia läbipaistvuse ja lihtsustada sööda turuleviimise ja kasutamise vajaliku kommunikatsiooni huvigruppide vahel. tingimused kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 Liikmesriikide huvide esindamine toimub töörüh- kehtestatud põhimõtetega, et tagada kasutajate made (steering ja task force) poolt. piisav teavitamine ning siseturu tõhus toimimine. Eelnõuga nähakse ette nii ELi ja riiklike õigusak- Ühenduse loomatervise uue poliitika vajadus tule- tide, asutuste halduskorra kui ka eraõiguslike isi- neb alljärgnevatest asjaoludest: kute halduskorra lihtsustamine. Uus määrus toob • Ühenduse laienemine (olemasolev strateegia loodi kaasa õigusliku selguse, ühtlustatud rakendamise ajal, mil Euroopa Ühendusse kuulus 12 liikmes- ja lihtsustab siseturu sujuvat toimimist. Euroopa riiki); Liidu sööda- ja põllumajandussektori konkurentsi- • Uute haiguste puhangud ja olemasolevate hai- võime parandamiseks lihtsustatakse tehnilisi nõu- guste puhangute dimensioonide laienemine (nt deid ja kõrvaldatakse tarbetu halduskoormus. Li- linnugripp, lammaste katarraalane palavik jt); saks annab see sööda kasutajatele võimaluse teha • Kaubandustingimuste muutumine viimase 10 teadlik valik teda eksitamata. Määruse jõustumise- aasta jooksul ning loomse päritoluga toodete ga seoses tuleb muuta söödaseadust ja selle alusel suurenemine kaubavahetuses; kehtestatud õigusakte. Määruse rakendamine ei • Teaduse, tehnoloogia ja institutsionaalsed muu- too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest. datused.

ELis mittelubatud GMOd imporditud söödas Uuendtoidu turule lubamine ELis kehtib maailma kõige rangem söötades ja Lõpetati eelnõu menetlemine ekspertide tasemel 11 ning edastati atašeede töörühma. Eelnõu eesmär- de kehtestamiseks vajalik informatsioon. Seejärel kideks on uuendada olemaolevaid üldnõudeid vaatab Komisjon laekunud infot ning paneb paika uuendtoidu ja selle koostisosade kohta tulenevalt esialgsed sekkumishinnad. Kalaliigid, mille osas valdkonnas toimunud arengutest ja lihtsustada turukorraldus kehtib ja mida Eesti kalurid Eesti uuendtoidu lubade andmise menetlemist. Täpsusta- vetest püüavad, on praegu ainult nn balti heeringas takse uuendtoidu mõistet. Eraldi tuuakse välja ühe ehk räim (klassiﬁ tseerub heeringa alla) ning kilu. grupina „kolmandatest riikidest pärit traditsioonili- ne toit“, mille ohutuse hindamiseks on lihtsustatud Kvoodimäärused 2009. aastaks menetlus. Eelnõu reguleerimisala on laiendatud Nõukogus võeti vastu Läänemere, Musta mere ja loomse päritoluga toidule, kui see pärineb loomalt, süvaliikide kvoodimäärused ning üleüldine kvoo- kes on saadud mittetraditsioonilise aretustehnika dimäärus ehk püügivõimalused peamiselt Atlandi abil. Selle sätte eesmärk on laiendada uuendtoidu ookeanil ja Põhjameres. regulatsioon kloonitud loomadelt pärinevatele toodetele, kuid mitte nende järglastelt saadud toodetele. Eesti taotleb, et püügikvootide määramisel tehtavad otsused põhineksid teaduslikel soovitustel. Nõuded toidu märgistamise ning tarbijale esita- Püügimahte ja -korraldust tuleks kavandada pi- tava teabe kohta kaajalisemalt ning senine kvootide jaotamise kord Eelnõu eesmärk on uuendada olemaolevaid ümber vaadata. Kehtestatavad väljapüügimahud, üldnõudeid toidu ja toiteväärtuse märgistami- püügi ajalised ja tehnilised piirangud ning muud sel. Väljapakutud määrus koondab kuus direk- üksikasjalikud kalapüügireeglid peavad ühelt poolt tiivi (89/396/EMÜ, 90/496/EMÜ, 94/54/EÜ, tagama kalavarude efektiivse kaitse, kuid teisalt 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ) ja ühe arvestama ka liikmesriikide sotsiaalmajanduslike määruse (608/2004/EÜ). Seega jäävad kehtima vajadustega. Ettepanekud iga-aastase püügikvoo- olemasolevad nõuded, kuid määruse eelnõu sisal- tide jagamise kohta on vaja avalikustada vahetult dab ka uusi nõudeid toidu kohta antava teabe ja pärast teadusnõuannete kättesaamist ehk siis selle esitlusviisi osas. senisest varem. Senisest enam peaks välja töötama mitmeaastaseid majandamiskavu. Peamised muutused seoses märgistamise olemasolevate põhimõtetega on järgmised: Komisjoni tegevuskava ühise kalanduspoliitika • kehtestatakse kohustusliku teabe minimaalse lihtsustamise kohta tähemärgi suurus märgistusel, et parandada Eestile on eelnõus eriti olulised mitmeaastased esitatava teabe loetavust; tegevuskavad, mis võimaldaksid tagada sektori • kehtestatakse toitumisalase teabe (energiasisal- ettevõtjatele stabiilsuse. Samuti nõustub Eesti ees- duse ja teatud toitainete koguste kohta – rasvad, istuja seisukohaga, et tegevuskavas peaks arvesse küllastunud rasvad, süsivesikud, suhkur, sool) võtma ja andma ülevaate sellest, kuidas kalandus- esitamise kohustus; poliitika lihtsustamist jälgitakse (pidev seire). • tehakse kohustuslikuks alkohoolsete jookide puhul koostisosade loetelu esitamine, välja arvatud Tuginedes vanade liikmesriikide kogemustele ja õlu, vein ja piiritusjoogid. Õlu, veini ja piiritus- ühenduse laienemisele on liikmesriigid ja Komis- jookide puhul nähakse ette võimalus konkreetse- jon jõudnud järeldusele ühise kalanduspoliitika ja te meetmete võtmiseks tulevikus; kalanduse seadusandluse lihtsustamise ja ajako- • kehtestatakse nõue, et teave allergiat põhjustada hastamise vajadusest. võivate koostisosade kohta peab olema kättesaa- dav ka pakendamata toidu jaemüügi ja toitlus- Peamisteks probleemideks on: tusettevõttes müüdava toidu puhul; 1. Seadusloome ulatus – olemasolevate regulatsioo- • toidu päritoluriigi või –piirkonna märgistamine nide maht, dubleerimine ning vääriti mõistmine jääb vabatahtlikuks, kuid kui sellise teabe puu- ja tõlgendamine. dumine võib eksitada tarbijat, on selle esitamine 2. Andmete esitamise kohustus – nõuded esitata- kohustuslik. Nii kohustusliku kui vabatahtliku vate andmete kogumise ja kasutamise kohta ei toidu päritoluriigi või –piirkonna märkimine ei ole alati põhjendatud. tohi tarbijat eksitada ja peab põhinema ühtsetel 3. Geograaﬁ listest erisustest tingitud erinevused – kriteeriumitel. nendega mittearvestamine. 4. Suur püügivõimsus ja ülepüük – kasutusel ole- Suunishinnad kalandustoodetele 2009 vate meetmete väike kasutegur. Saavutati kokkulepe, mille kohaselt Euroopa Komisjonile edastatakse igal aastal suunishinda- Prioriteedid on jaotatud kahte ossa: 1) lühiajaliselt 12

teostatavad (andmete kogumine, konsolideerimine, ühenduse tasandil lihtsustamist. Sealjuures tuleb vanade ja aegunud määruste tühistamine, kont- arvestada piirkondlike ja siseriiklike eripäradega. rolli ja säästmise meetmed, kalandusteemalised ELi vesiviljelus peab olema võimeline töötama ka- bülletäänid ja raamatud, kuhu on kaasatud Re- sumlikult seoses ülemaailmse nõudluse kasvuga. gionaalse Nõuandva Komisjoni (RAC) nõuandeid); 2) pikaajaliselt teostatavad (abi oluliste dokumen- ELi vesiviljeluse arengu strateegilised eesmärgid: tide lihtsustamiseks ja arusaadavaks tegemiseks, 1) luua tingimused vesiviljeluse toodangu jätku- regioonide erinevustega arvestamine ja RAC rolli suutlikuks kasvuks; 2) muuta ELi vesiviljeluse tähtsustamine, rohkem toetusi) sektor konkurentsivõimeliseks; 3) tõsta sektori haldussuutlikkust. Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) reform ÜKP reformi panused on suured ning katavad Kiideti heaks 2008. a eelarve, mille kohaselt Eestile praktiliselt kõiki poliitika suundi. 2002. a refor- kinnitati ühtse pindalatoetuse kogusummaks miga parandati oluliselt ELi kalanduse juhtimist, (ÜPT) 50,629 mln eurot. kuid mitmed probleemid ei ole kuhugi kadunud. Reformi üheks suuremaks eesmärgiks on ületa- Käsitleti andmebaasi loomist heade põllumajan- da jätkuvad takistused säästvale kalapüügile ELi dus- ja keskkonnatingimuste jaoks (GAEC Data- vetes: base), I ja II samba vahelist jagunemist nõuetele • ELi laevastiku ülemäärane püügivõimsus: praegu vastavuse süsteemis ning nõuandesüsteemi (Farm on laevastik võimeline püüdma kaks kuni kolm Advisory System - FAS) ja sertifi tseerimissüsteemi korda rohkem maksimaalsest säästlikust saagi- kasutamist riskianalüüsis. Andmebaasi loomise kusest; eesmärk on kõikides liikmesriikides rakendata- • Kalurid peavad vastutama avaliku ressursi sääst- vate nõuete koondamine, nende kättesaadavuse va kasutamise eest; tagamine ja sellest tulenevalt võimalus liikmes- • Ökoloogiline jätkusuutlikkus peaks olema oluli- riigiti erinevaid nõudeid hinnata ja võrrelda ning sem kui majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlik- liikmesriikide kohustusest teavitada GAEC nõuete kus, kuna see on kahe viimatimainitu eeltingi- rakendamisest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr mus; 1782/2003 artiklis 146 sätestatule. • Otsuste tegemise protsessis peaks olema selgem hierarhia põhimõtete ja rakendamise vahel, et Kiideti heaks komisjoni määruse (EÜ) lihtsustada reguleerimist ELi tasandil ning soo- nr 1146/2007 muutmise eelnõu, millega võeti dustada igal võimalusel piirkondlike juhtimisla- vastu 2008. eelarveaastaks ettenähtud vahendite henduste leidmist; eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduai- • Ühine kalanduspoliitika tuleb viia vastavusse hil- nete tarnimiseks ühenduses enim puudust kanna- juti jõustunud merestrateegia raamdirektiiviga, tavatele isikutele. Eelarvet suurendati 10 mln euro mis kohustab liikmesriike tagama nende juris- võrra ning see jaotati liikmesriikidele. Esindajad diktsiooni alla kuuluva mereakvatooriumi hea tõdesid, et maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus keskkonnaseisundi 2020. aastaks; kehtestati varude kontrollimise eesmärgil, kuid see • Euroopa vajab kalanduse juhtimist käsitlevat on kaotanud oma tõhususe. ühist lähenemist, mis sisaldaks nii tööstusharu maismaa- ja turuaspekte kui ka püügisektorit Komisjon esitas analüüsi maa tootmisest kõrvale- ja vesiviljelust, kooskõlas ELi uue integreeritud jätmisest aastatel 2000–2006. Oluline osatähtsus merenduspoliitika ning selle rõhuasetusega ran- oli interventsioonivarude ja tootmise vähenemisele, nikupiirkondade säästvale arengule. vähene mõju hindadele, impordile, ekspordile ning sissetulekutele. Maa tootmisest kõrvalejätmise ko- Vesiviljeluse säästva arengu strateegia hustus liikus vähese tootlikkusega maale ja farmi Komisjon algatas diskussiooni vesiviljeluse aren- kaugematele aladele. Ühtlasi informeeris komisjon gustrateegia koostamiseks. ELi liikmesmaade liikmesriike, et ka 2009. a on plaan jätkata kohus- vesiviljelus on stagneerunud ja mõnedes sektorites tusliku maa tootmisest kõrvalejätmise nõudeta. toodang vähenenud. Looduslike kalavarude vähe- nemise ja ülemaailmse kalatoodete nõudluse suu- Kiideti heaks liikmesriikidele 2009. a toiduabi jao- renemise kontekstis on vaja vesiviljeluse senised tamiseks ette nähtud eelarvelised vahendid. Eesti põhimõtted ja roll ümber hinnata. Liikmesriikide 3000 t teravilja taotlus maksumusega 320 000 valdava arvamuse kohaselt on hetkel vesiviljelu- eurot on seega rahuldatud. se korraldamisel halduskoormus suur: reeglid on liiga ranged ning õigusaktid keerukad ja vajaksid Kiideti heaks Komisjoni määrus, millega määra- 13 takse kindlaks alates 16. okt 2008 kohaldatavad eelmise määrusega: liikmesriigil on õigus kõiki too- teraviljasektori impordimaksud. teid valida, maksimumhinna rakendamine muutub vabatahtlikuks, koolipiimatoetuse kasutamist 1. jaan 2008 jõustus uus puu- ja köögivilja turu- kajastava tutvustustahvli väljapanemise kohustus korralduse sektorit reguleeriv Komisjoni määrus. õppeasutuses jms. Suurimaks muudatuseks puu- ja köögiviljasektori turukorralduses oli kvaliteedistandardite reform, Võeti vastu uus Komisjoni määrus, milles sätes- mille eesmärgiks oli lihtsustamine ja kvaliteedi- tatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade standardite arvu vähendamine (36-lt 10-ni). Lisaks klassifi tseerimisskaalade ning kõnealuste klassi- hakkab kõigi turukorraldusega hõlmatud puu- ja fi tseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise köögiviljade suhtes kehtima üldine standard, mil- üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Uus määrus les määratleti peamised nõuded. Reform jõustub reguleerib veise-, sea- ja lambarümpade klassi- 2009. a 1. juulist. fi tseerimist ning hinnainfo edastamist, asendab mitmeid eelnevalt kehtinud määrusi ning kehtib 2007. a puu- ja köögiviljasektori reformi käigus alates 1. jaan 2009. tegi ministrite nõukogu Komisjonile ülesandeks välja töötada ettepanekud koolipuuvilja skeemi FADNi (põllumajandusliku raamatupidamise and- rakendamise kohta. 2008. a alguses oli kõigil mebaas) komitees kiideti heaks põllumajanduslike võimalus avaliku konsultatsiooni käigus avaldada majapidamiste uus tüpoloogia, milles on sisse arvamust, milline peaks välja nägema koolipuuvilja viidud alljärgnevad muudatused: skeem. Valdaval toetati koolipiima sarnast skeemi • Standardkogutulu (SGM) asendatakse standard- ehk puu- ja köögivilja tasuta jagamist koolis. toodanguga (SO); • põllumajandusliku majapidamise majanduslik Seoses piimatoodete hindade langusega sekku- suurus arvestatakse eurodes; mishindade tasemele (mõnes liikmesriigis langes • majapidamiste klassifi tseerimist lihtsustakse; ka või hind alla sekkumishinna, piimapulbri kõrvaltegevuse (OGA – other gainful activity) osa- hind isegi allapoole virtuaalset sekkumishinda) tähtsuse mõõtmine. kehtestati erakorralise meetmena või eraladustamise võimalus alates 1. jaan 2009 - tavaliselt Käesoleva ajani kasutatakse põllumajanduslike käivitub see meede igal aastal 1. märtsist. Keh- majapidamiste tüpoloogiat, mis kehtestati 1985. a testatud toetusemäärad on järgmised: fi kseeritud ning põhineb standardkogutulu näitajal. tasu ladustamislepingu sõlmimisel – 15,62 euro/t (244,40 kr/t), ladustamise tasu päeva kohta 0,44 Uuritakse võimalusi, kuidas ühendada FADNi and- euro/t (6,88 kr/t). mebaas teiste andmebaasidega.

Samuti käsitleti piima tootmiskvoodi kontrollisä- EL-25 valimisse kuulus 77 548 põllumajanduslik- tete muutmist ning kinnitati kõikide liikmesriikide ku majapidamist. EL-25 keskm põllumajandusliku kohta tarne- ja otseturustamise kvootide jagunemi- majapidamise majanduslik suurus oli 33,2 ESU ne 2007/2008. kvoodiaastal. Eesti kvoodid jagune- (European Size Unit). Suurimad majapidamised olid sid järgmiselt: Hollandis - 137,6 ESU, väikseimad Sloveenias - 7,4 ESU. Eestis oli keskmine põllumajandusliku maja-

Kvoodi liigiti muutmine Tarnekvoot Otseturustuskvoot pidamise suurus 16,4 ESU.

EL-25 oli tööjõudu ühes põllumajanduslikus ma- Eesti kvoot enne liigiti 633 434 407 12 933 593 muutmist 2006/2007 japidamises keskmiselt 1,62 aastaühikut. Enim Slovakkias - 17,63 ja vähem Iirimaal - 1,11. Eestis Eesti kvoot enne liigiti 636 070 323 10 297 677 oli 3,05. muutmist 2006/2007

FADN andmebaasis olevatest põllumajanduslikest Samuti kinnitati juustude eraladustamise tingimu- majapidamistest asuvad 54% LFA aladel, neist sed 2008/2009. ladustamisperioodi kohta (toe- 16% mägistel ja 38% mittemägistel aladel. tusmäärad ja riikide kogused eelmise perioodiga võrreldes samad).

Kiideti heaks uus koolipiima määrus, mille kohaselt kehtestati olulisemad muudatused võrreldes 14 2. Põllumajandussektori 2008. aasta ülevaade

2. 1. Taimekasvatus. Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid

Reno Paju, Viive Alliksoo

Statistikaameti esialgsetel andmetel moodustas põl- Teravilja kasvatati 53,5% kasvupinnal, söödakul- lukultuuride kasvupind 2008. a 577,7 tuh ha, mis tuure 30,2%, tehnilisi kultuure 13,6%, kartulit, on 1,9 tuh ha ehk 0,3% võrra vähem kui 2007. a. köögivilja ning kaunvilja kokku 2,7% kasvupinnal.

Joonis 1. Põllukultuuride kasvupindade Teravili jaotumine, 2008 2008. a kasvatati esialgsetel andmetel teravilja kokku 309,1 tuh ha, mis on 16,8 tuh ha ehk 5,7% Kaunvili võrra rohkem kui 2007. a. Teravilja kasvupinnast 1,8% moodustasid 77% (238,4 tuh ha) suviteraviljad ja Söödakultuurid 30% 23% (70,7 tuh ha) taliteraviljad. Taliviljade osa- tähtsus oli võrreldes eelmise aastaga tõusnud 3% Teravili 53,5% võrra. Rukki kasvupind oli 21,4 tuh ha ja talinisul Kartul 1,5% 36,9 tuh ha. Enim kasvatati teraviljadest otra – 136,7 tuh ha.

Avamaa köögivili Tehnilised kultuurid Teravilja kogusaagiks saadi 862,3 tuh t ning kesk- 0,4% 13,5% miseks saagikuseks kujunes 2 790 kg/ha. Tera- viljade kogusaak vähenes 2007. aastaga võrreldes Allikas: Eesti Statistikaamet (ESA) 17,2 tuh t ehk 2%, saagikus vähenes 219 kg/ha ehk 7,3% võrra.

Tabel 1. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2003, 2007 ja 2008 2003 2007 2008 (esialgne) kasvupind kogus saagikus kasvupind kogus saagikus kasvupind kogus saagikus Kultuur (tuh ha) (tuh t) (kg/ha) (tuh ha) (tuh t) (kg/ha) (tuh ha) (tuh t) (kg/ha)

Teravili kokku 263,2 505,7 1 922 292,3 879,5 3 009 309,1 862,3 2 790 sh rukis 15,5 23,3 1 531 16,8 61,0 3 620 21,4 65,7 3 076 talinisu 25,5 45,1 2 200 36,9 151,4 4 105 42,6 163,8 3 838 suvinisu 67,3 154,5 2 296 62,6 194,4 3 106 64,5 175,8 2 724 kaer … … … 31,5 85,2 2 706 34,3 77,7 2 265 oder 131,4 253,6 1 930 136,1 362,7 2 665 136,7 349,5 2 557 Kaunvili 4,4 5,0 1 131 5,7 9,5 1 668 4,8 3,4 711 Raps 45,5 67,8 1 491 73,6 133,3 1 812 77,7 110,0 1 416 Õlilina … … … 0,1 0,2 1 169 0,2 0,2 925 Kartul 17,0 244,4 14 393 11,1 191,8 17 196 8,7 125,4 14 316 Avamaa köögivili … … … 2,8 57,4 20 546 2,4 48,2 20 391 Põllukultuurid kokku 517 x x 579,6 x x 577,7 x x Allikas: ESA, Põllumajandusministeerium (PM) 15

Teraviljasaagist 65,7 tuh t oli rukist, 339,6 tuh t nisu ti lamandusid põldudel herned vihmade tõttu. Ker- ja 349,5 tuh t otra. Võrreldes 2007. aastaga suure- gesti levisid taimehaigused, eriti herne laikpõletik. nes rukkisaak 7,7%, nisu- ja odrasaak vähenesid Haigus levis pärast õitsemist niiskete ilmade tõttu, vastavalt 1,8 ning 3,8%. Keskmiselt saadi hektarilt nakatades ka seemneid. Sellist seemet järgmise 3 076 kg rukist, 3 270 kg nisu ja 2 557 kg otra. aasta külviks kasutada ei saa, sest haigustekitaja on elujõuline 5-10 aastat. Mullas püsivad haigus- Rukkisaak ületas juba teist aastat järjest 60 tuh t tekitajad umbes aasta. piiri, mis katab täielikult jahuveskite toidurukki vajaduse ja rukkikasvatajate seemnevajaduse. Koristusaegsed vihmad põhjustasid kauntes ka seemnete kasvamahakkamist. Idanenud seeme 2008. a sügisel külvati 2009. a saagiks 41,0 tuh ha paisus, kaun lõhenes ning seeme varises maha. talinisu ja 12,7 tuh ha rukist. Seega külvati järg- Kasvamaläinud seemnetes vähenes proteiinisisal- mise aasta saagiks 40,7% vähem rukist kui eelmi- dus, kuna kasvuensüümid lagundavad liitvalgu sel aastal ning vajadus rukki järele ei saa kaetud. lihtsamateks ühenditeks.

Paljud teraviljakasvatajad kogusid teist aastat Raps järjest kõrged taliviljasaagid. Ajakiri „Maamajan- Rapsi kasvupind oli 2008. a esialgsetel andmetel dus“, Kemira GrowHow AS ja Farm Plant Eesti AS 77,7 tuh ha, mis on 4,1 tuh ha ehk 5,6% võrra viisid 2008. a neljandat korda läbi teraviljakasva- suurem kui eelmisel aastal, kuigi kogusaagiks saa- tajate viljelusvõistluse, mille raames kutsutakse di 110,0 tuh t, mis on 23,3 tuh t ehk 17,5% võrra igal aastal Eesti teraviljakasvatajaid võistlema vähem kui eelmisel aastal. Saagikuseks kujunes oma põldudelt parima saagi koristamise nimel. 1 416 kg/ha. Viljelusvõistluse kokkuvõtete tegemisel selgitati arvestuslik kasum ja saagikus võistluspõldude ühe Suviraps tärkas mulla pindmise kihi kuivuse ja hektari kohta. Talinisu saagirekordi 9,7 t/ha sai maikuu jaheduse tõttu aeglaselt ning ebaühtlaselt. OÜ Männiku Piim Tartumaalt, suvinisu saagire- Põua tõttu oli areng ja kasv aeglane kuni juuni- kordi 7,1 t/ha sai OÜ Rannu Seeme Tartumaalt kuu vihmadeni. Edasi kasvutingimused paranesid. ning rukki saagirekordi 8,0 t/ha OÜ Sadala Agro Suviraps kasvas jõudsasti ning moodustas külg- Jõgevamaalt. harusid, moodustades tavapärasest veidi suurema saagi. Valmimine oli aga väga ebaühtlane ja 2008. a teravilja madala kvaliteedi peamisteks jaheduse tõttu aeglane, mis põhjustas ka koristus- põhjusteks olid nakatumine seenhaigustega, peas perioodi edasilükkumise tavapärasest hilisemale kasvamaminek (idanemine) ja madalad toiduvilja ajale. Vihmadega raps põllul lamandus ja saagi küpsuskvaliteedi näitajad (langemisarv, proteiin jt). kvaliteet kannatas. Koristusega hilinemine ja rohked sademed koristusperioodi eel ja ajal suurendasid hallitusseente Kartul kui ka Fusarium seente esinemist koristatud viljas. 2008. a oli kartuli kasvupind esialgsetel andmetel Hallitusseentega nakatunud vili on toksiline, kuna 8,7 tuh ha, mis on 2,4 tuh ha võrra ehk 28% väik- hallitussente niidistik sisaldab mürgist ainet egos- sem kui eelmisel aastal. Kartuli kogutoodanguks terooli ning hallitusseened toodavad elutegevuse saadi 125,4 tuh t ning keskmiseks saagikuseks käigus ise mitmeid mürgiseid aineid – mükotok- kujunes 14 316 kg/ha. Kartuli kogusaak oli 66,4 siine. Optimaalsest koristusajast 2 nädalat hilise- tuh t ehk 34,6% võrra väiksem kui 2007. a. mal koristamisel vähenesid nii odral kui suvinisul tärklise- ja proteiinisisaldus, suvinisul halvenes Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduri Luule Tart- koristusaja viibides ka kleepvalgu kvaliteet. lani hinnangutel ei saanud paljud varajase kartuli kasvatajad soovitud saaki just jaheda ja kuiva Kaunviljad kevade tõttu. Parem tulemus oli keskvalmivate sor- 2008. a oli kaunviljade kasvupind esialgsetel and- tide puhul. Hilisemad sordid kasvasid küll hästi ja metel 4,8 tuh ha, mis on 0,9 tuh ha ehk 16% võrra moodustus hea saak, kuid saagi koristamine venis väiksem kui eelmisel aastal. Kogusaagiks saadi ülemääraste sademete tõttu. Halvenes mugulate 3,4 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes kvaliteet ja suurenes nakatumine säilitushaigus- 711 kg/ha. Kuigi kasvupind vähenes vaid 16%, tesse. Massiliselt levis lehemädanik ning augusti langes kogusaak 64%. teisel poolel olid enamikul kartulipõldudel pealsed hävinud. Kartulisaaki vähendas ka pealsete enne- Hernesaagi koristus oli vihmade tõttu takistatud. aegne hävimine ja soojuse nappus. Osa kartuli- Sügisel kestis taimekasvuperiood kaua, kuid koha- põlde jäi koristamata, sest maa ei kandnud enam 16

masinaid ning kartul hakkas vaos mädanema. Keskmine saagikus võrreldes viimaste aastate Hästi hooldatud ja õigel ajal koristatud põllud and- saagikusega oli siiski hea - 20,4 t/ha (viimase viie sid hea saagi. Kartuli saagikus kujunes kõrgeks aasta keskm - 16,4 t/ha). Väga kõrge saagikus oli neil kartulikasvatajail, kellel õnnestus õigel ajal kapsal, kaalikal ja peedil (vastavalt 31,7, 16,8 ja teostatud tõrjega kartulipõllud lehemädanikust 21,0 t/ha). puutumata hoida. Joonis 3. Avamaaköögivilja saak, 2000–2008 Avamaaköögivili 55 000 100 Avamaaköögivilja külvipind 2008. a oli esialgse- 84,7 tel andmetel 2 363 ha, mis on 15,4% vähem kui 50 000 80 eelmisel aastal. Nagu näha jooniselt 2, on ava- 45 000 60

maaköögivilja külvipind aasta-aastalt vähenenud. 40 000 40 21,3 Pinna vähenemine 2008. a toimus eelkõige kapsa, 17,4 35 000 15,1 20 porgandi, peedi ja kaalika osas, vähemal määral -3,6 30 000 0 muude liikide osas. -12,1 -12,7 -16 25 000 -31,8 -20 Joonis 2. Avamaaköögivilja kasvupind, 20 000 -40 2000–2008 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

4 000 3 789 Saak aastas, t 10 a keskmine saak, 45011 t 3 512 Saagi muutus eelmise aasta suhtes, % 3 500 3 329 3 394 Allikas: ESA a 3 018 3 006 3 000 2 829 2 793

Pind, h Puuvili ja marjad 2008. a oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind Sta- 2 500 2 363 tistikaameti esialgsetel andmetel 8,2 tuh ha, mis on 48% vähem kui viis aastat tagasi. Enamuse 2 000 viljapuuaedadest moodustasid õunaaiad - 4,1 tuh 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 ha. Luuviljalisi kasvatati 0,9 tuh ha ja marju 3,2 Allikas: ESA tuh ha. Marjadest kasvatati kõige enam mustsõs- tart (615 ha). Punast sõstart kasvatati 446 hektaril. Avamaaköögivilja saak oli 2008. a Statistikaameti Maasikakasvatus on juba mõni aasta olnud langus- esialgsel hinnangul 48,2 tuh t, mis on 33% väiksem trendis. Pärast 2004. ja 2006. a looduskahjustusi kui eelmisel aastal. Saak oli väiksem kasvupinna istandusi endises ulatuses ei taastatud. 2008. a vähenemise tõttu, kuid oluliselt mõjutas saagi suu- kasvatati maasikat 564 hektaril, mis on poole võrra rust ka vegetatsiooniperioodil valitsenud ilmastik. väiksem pind kui viis aastat tagasi. Kuigi sooja oli paljude aastate keskmise lähedaselt või veidi vähem, oli südasuvel püsivalt üle 15 kraa- Puuvilja ja marjade kogusaak oli 2008. a 5,9 diseid ilmu tavalisest tunduvalt vähem, mis kahan- tuh t. Õunaaiad andsid saaki 2,2 tuh t, mis on das oluliselt soojalembelisemate kultuuride saaki. ca 45% viimase viie aasta keskmisest õuna- Näiteks kurgi kogusaak oli seetõttu 1,9 t, mis on saagist. Luuviljaliste saak oli väike - 0,2 tuh t. 2007. a saagist 45% väiksem. Sügis oli vihmane, Kogu marjasaak oli 3,5 tuh t, millest maasikas takistades saagikoristust ning osa hilisemast köögi- moodustas 43% (1,5 tuh t), punane sõstar 20% viljast jäi seetõttu põllule või riknes koheselt pärast (0,7 tuh t) ja mustsõstar 10% (0,3 tuh t). Teiste koristust liigse niiskuse tõttu. marjaliikide osatähtsus oli väiksem. 17

2.1.1. Taimekasvatussaaduste kokkuostu- ja tootjahinnad

Reno Paju, Viive Alliksoo

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel Kokkuostuhinna languse peamiseks põhjuseks langesid 2008. a teravilja kokkuostuhinnad oli suurte saakide koristamisest Euroopas tingi- (teraviljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teravilja tud vilja küllus. Teiseks mõjutasid hindu Eestis kokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toode- koristusperioodil valitsenud halvad ilmastikutin- tud toidu- ja söödavilja keskmised kokkuostuhin- gimused. nad, mis on kaalutud iganädalaste ostukogustega ega sisalda käibemaksu) võrreldes 2007. aastaga II kv lõpus ja III kv alguses langesid järsult kõigi märkimisväärselt (joon 4). Kõigi teraviljade hinnad kokkuostetavate teraviljaliikide hinnad. Langus langesid oluliselt 2008. a III kvartalis (30-35%). jätkus ka IV kvartalis, kuid enam mitte nii järsult

Joonis 4. Teravilja kokkuostuhinnad aastatel 2006-2008 (kr/t)

3 500 3 000 2 500 2 000 kr/t 1 500 1 000 500 0 NISU ODER KAER

2008 keskmine 2007 keskmine 2006 keskmine Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI)

Tabel 2. Teravilja kokkuostuhinnad (kr/t)

Muutus % 2003 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal keskm 2008/ keskm 2007

NISU … 3 424 3 200 2 185 1 940 2 448 2 877 -14,90 Toidunisu 1 874 3 462 3 351 2 615 2 595 3 066 3 009 1,88 Söödanisu … 3 091 3 090 1 957 1 812 2 017 2 630 -23,30 RUKIS 1 399 3 080 3 066 1 894 1 592 1 981 2 612 -24,16 Toidurukis … 3 183 3 244 2 037 1 902 2 139 2 745 -22,06 Söödarukis … 2 800 2 995 1 535 1 296 1 711 2 223 -23,01 ODER 1 516 3 039 2 989 1 925 1 866 1 969 2 529 -22,16 Toiduoder … 3 000 2 000 2 526 2 400 5,25 Söödaoder … 3 039 2 989 1 925 1 866 1 968 2 529 -22,17 KAER … 2 368 2 897 1 812 1 558 1 763 2 039 -13,55 Toidukaer … 2 453 3 021 2 873 1 832 2 630 2 341 12,33 Söödakaer … 2 032 1 929 1 739 1 547 1 637 2 018 -18,85 Allikas: EKI, PM 18

Tabel 3. Köögiviljade tootjahinnad 2008. a saagist (käibemaksuta kr/kg, tootjate aritmeetiline keskmine hind kuu lõpus)

muutus % muutus % muutus % september oktoober võrreldes november võrreldes detsember võrreldes eelmise kuuga eelmise kuuga eelmise kuuga

Peakapsas 3,34 3,15 -5,7 3,17 0,6 3,30 4,1 Porgand 5,32 4,53 -14,8 4,50 -0,7 4,50 0,0 Peet 5,58 5,15 -7,7 5,31 3,1 5,17 -2,6 Kaalikas 5,50 5,50 0,0 5,50 0,0 5,50 0,0 Pikk kurk 13,92 19,34 38,9 28,60 47,9 35,00 22,4 Lühikurk 11,70 11,00 -6,0 Tomat 11,40 14,30 25,4 18,00 25,9 Allikas: EKI, PM

(tabel 2). 2008. a oli keskmine nisu kokkuostuhind Vaadeldes 2007. ja 2008. a samade kuude toot- 15%, rukki kokkuostuhind 24%, odra kokkuostu- jahindade muutumist (joon 5), on näha, et pal- hind 22% ja kaera kokkuostuhind 14% madalam jude köögiviljade hinnad olid 2008. a kõrgemad kui 2007. a. kui 2007. a. Üksnes kaalika hind, mis oli 2007. a erakordselt kõrge, oli 2008. a (va juuli) madala- EKI kogutud kartuli ja köögivilja tootjahinnad (kar- mal tasemel (oluliselt madalamal tasemel aga IV kv tuli- ja köögiviljakasvatajatelt kogutavad keskmi- (24-27%). Peet oli 2008. a eelmise aasta hindadest sed oma toodetud köögiviljade müügihinnad oma odavam 5 kuu jooksul – jaanuarist maini (11- laos) 2008. a kohta viimases kvartalis näitavad 23%), kuid aasta teises pooles kallines kuni 135%. seda, et võrreldes septembriga kallinesid oktoobris Kapsas ja porgand olid eelneva aastaga võrreldes vaid kasvuhoonekurk (38,9%) ja tomat (25,4%). pisut odavamad ainult jaanuaris (vastavalt 2% ja Muude köögiviljade hinnad langesid või jäid sa- 10%). Kõik teised kuud oli kapsas oluliselt kallim maks. Suurim oli porgandihinna langus – 15%. (22-52%), (va juuli, kui kallim vaid 6%), aga porgandi hind oli väga kõikuv. Porgandi hind hakkas Ka novembris tõusid märkimisväärselt kasvu- tõusma alates aprillist ning saavutas maksimumi hoonekurgi ja tomati hinnad (vastavalt 47,9% ja III kvartalis (49-105%) uue saagi müügil ja lan- 25,9%). Muude köögiviljade puhul olid hinnakõi- ges IV kvartalis, jäädes siiski 25-32% kõrgemaks kumised vähemärgatavad. Detsembris kallines kui eelmise aasta IV kvartalis. Pika kurgi hind oli kasvuhoonekurk veelgi – 22,4%. Võrreldes eelneva aprillist septembrini ca 10% kõrgem kui eelmisel kuuga kallines detsembris pisut ka peakapsas (4%) aastal (va juuni - madalam 7%) ja oluliselt kõrgem ja odavnes peet (2,6%). augustis (24%). Jaanuaris, veebruaris ja novembris oli pika kurgi hind 15-17% madalam kui eelmisel aastal samadel kuudel.

Joonis 5. Köögiviljahindade muutus 2008/2007

150

120

90 %

60 uutuse

M 30

-30 Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets

Peakapsas Porgand Peet Kaalikas

Pikk kurk Lühikurk Tomat

Allikas: EKI 19

Turukorraldus Komisjoni määrusele (EÜ) nr 983/2008. Sekkumiskokkuostu teravil ja pakkumisi 2008. a ei tehtud. 2008. a ei esitatud toetuste saamiseks puu- ja köögivilja eksportimiseks ühtki taotlust. Litsent- Sekkumisvarudest pärit toiduainete jagamine sitaotlusi puu- ja köögivilja (õunad, küüslauk, enim puudustkannatavatele isikutele. konserveeritud mahl) importimiseks esitati 25 kor- 2008. jaotusaastaks eraldati Eestile 192 388 eurot ral ning need kõik rahuldati. Aasta jooksul esitati (ca 3 mln kr). Enim puudust kannatavatele isiku- viis küüslaugu impordi kvooditaotlust, mis samuti tele jaotati 2008. a heategevusorganisatsioonide rahuldati. kaudu 94 t nisujahu ja 185 t makarone, millest iga abivajaja kohta anti keskm 4 kg jahu ja 7 kg ma- Puu- või köögivilja turustusnõudeid kontrolliti karone. Makaronide ja jahu jaotamisega tegelesid 2008. a 1 654 partii osas, sh 238 imporditud ja Eesti Punane Rist, Rapla Vabakogudus ja Dharma 68 eksporditaval partiil. Kehtestatud tingimuste- Heategevuskeskus. le mittevastavust tuvastati 34 korral, kusjuures ettekirjutusi tehti 2. Nõuetele mittevastav puu- ja 2008. a septembris kinnitati teravilja korraldusko- köögivili pärines põhiliselt Itaaliast, Poolast ja His- mitees ära ka 2009. a toiduabi programm. Plaani paaniast. Nõuetele vastavuse sertiﬁ kaate väljastati rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid, mille 262 partiile. üldsummaks on 320 646 eurot, eraldati vastavalt

2.2. Loomakasvatus

Matti Piirsalu

Statistikaameti esialgsete andmete järgi oli seisuga Tabel 4. Loomade ja lindude arv seisuga 31. dets 2008 Ee stis 238,2 tuh veist (sh 100,5 tuh 31. dets (tuh) piimalehma), 364 tuh siga, 84 tuh lammast ja kitse ning 1 743,3 tuh lindu (tabel 4). Võrreldes 2007. a 2007 2008 2008/ 2008/ 2007 +/- 2007 % sama ajaga oli veiseid 1%, sh piimalehmi 2% ning Veiste arv 240,5 238,2 -2,3 99 sigu 4% vähem, lindude arv oli suurenenud 18% sh lehmade arv 103,0 100,5 -2,5 98 ning lammaste ja kitsede arv 10% võrra. Sigade arv 379,0 364,0 -15,0 96 Lammaste ja 1 PRIA andmetel oli 31. dets 2008. a seisuga põlluma- kitsede arv 76,4 84,0 +7,6 110 jandusloomade registrisse kantud 236,8 tuh veist, sh sh kitsede arv 4,0 4,4 +0,4 110 100,1 tuh piimalehma ning 8,2 tuh lihalehma. Lindude arv 1 477,6 1 743,3 +265,7 118 Allikas: ESA, PM Lambaid oli registris 62,6 tuh ning kitsi 2,2 tuh. Veiste, sealhulgas piimalehmade arv registris on vä- Piimalehmi oli samuti kõige enam Järvamaal - henenud, suurenenud on lammaste ning kitsede arv. 15 148, järgnesid Lääne-Virumaa 12 237 ja Jõgeva- Kõige enam oli veiseid Järvamaal - 31 426, järgnesid maa 10 380 lehmaga. Lihatõugu lehmi kasvatatakse Lääne-Virumaa 29 385 ja Jõgevamaa 22 576 veisega. kõige rohkem Lääne- ja Saaremaal, kus on kummas- ki üle 1 000 lehma. 1 Teatud erinevus Statistikaameti andmetest on tingitud asjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asu- tamise määrusele peavad loomapidajad, põllumajandus- Lambaid kasvatatakse kõige enam Saare maakonnas looma tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korral- - 31. dets seisuga oli neid PRIA registrisse kantud davad isikud andmed registrisse kandma 7 päeva jooksul arvates põllumajanduslooma märgistamise, ELi liikmes- 11 793, järgnesid Valgamaa 6 213 ning Harjumaa riigist Eestisse toimetamise või registrisse kantavate and- 5 443 lambaga. Kitsekasvatus on aga enim levinud mete muutmise päevast, põllumajanduslooma tapmise või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast. Pärnumaal, kus 31. dets seisuga oli neid registrisse Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse registrisse 6 kantud 373, järgnesid Läänemaa 270 ja Saaremaa kuu jooksul looma sünnist alates. Statistikaamet esitab andmed aga konkreetse kuupäeva seisuga loomakasvatu- 228 kitsega (tabel 5). se valikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel. 20

2.3. Piimatootmine

Matti Piirsalu

Piima to o deti 2008. a Statistikaameti andmetel olid 2008. a Jõudluskontrolli Keskuse esialgsetel 701,9 tuh t, mis oli 2007. a sama perioodiga võrrel- andmetel neljas farmis: OÜs Põlva Agro 11 650 kg, des 9 531 t ehk 1% võrra enam. Piimatoodang on Lea Puuril Viljandimaal 11 401 kg, OÜs Soone Farm viimasel viiel aastal püsinud suhteliselt stabiilne, Tartumaal 10 677 kg ning ASis Tartu Agro 10 326 suurenedes igal aastal ligikaudu 0-3%. Lehmade arv kg lehma kohta. oli 31. dets seisuga 2 500 ehk 2% võrra väiksem kui eelmisel aastal. Piimatööstustele realiseeriti 614,3 tuh t 4%-lise rasva- ja 3,3%-lise valgusisaldusega piima, mis on Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2008. a 20,9 tuh t ehk 4% enam kui 2007. a. Piimatöös- esialgsete andmete kohaselt 6 765 kg, mis on 281 tustele realiseeritud piima osatähtsus kogu piima- kg ehk 4% enam kui eelmisel aastal. Produktiivsu- toodangust ulatus 88%-ni, kokkuostetud piimast se näitaja on viimase viie aasta jooksul igal aastal kuulus eliitsorti 54% ja kõrgemasse sorti 42%. suurenenud. Võrreldes eelmise aastaga suurenes piimatööstus- tele realiseeritud eliitpiima osatähtsus 1 protsendi- 2008. a uusi piimarekordeid aastatoodangute ja punkti (pp) võrra, kõrgema sordi piima osatähtsus lehma eluajatoodangute osas ei püstitatud. Päeva- vähenes 2 pp võrra. lüpsi osas püstitas aga OÜ Põlva Agro eesti holsteini tõugu lehm Semu 2. juulil uueks rekordiks 80,7 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu andmetel ehitati kg. Suurimad, üle 10 000 kg aastalüpsiga lehmad või rekonstrueeriti aastatel 2005-2008 126 piimafar-

Joonis 6. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2003, 2007 ja 2008

800 000 8 000

700 000 7 000 v 600 000 6 000

500 000 5 000

400 000 4 000

300 000 3 000 piimakus kg/a piimatoodang t, lehmade ar

200 000 2 000

100 000 1 000

0 0 2003 2007 2008

Lehmade arv Piimatoodang kokku Piimakus kg/a

Allikas: ESA 21 mi kokku 41 014 lehmakohaga. Seega oli 2008. a lõ- on õppebaasiks üliõpilastele ning füsioloogiliste puks üle 40% lehmadest uutes või rekonstrueeritud katsete ja embrüosiirdamise läbiviimiseks teadlaste- farmides. Kahjuks nendest kolm rekonstrueeritud le. Tulevikus on katselaudas võimalik läbi viia noorte farmi ja üks uus farm seisavad juba majandusras- loomakasvatusalast täiendkoolitust, et teadlaste töö kuste või kasutusotstarbe muutmise tõttu tühjana. kiiremini praktikasse jõuaks.

Joon 6 annab ülevaate piimatootmise põhinäitaja- EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse insti- test viimasel viiel aastal. Kuigi lehmade arv on aas- tuudis olid 2008. a põhilisteks uurimisteemadeks: ta-aastalt vähenenud, on piima kogutoodang tänu suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud produktiivsuse pidevale tõusule kasvanud. soost järglaste saamiseks, embrüosiirdamine, pulli- de sperma kvaliteet ja selle hindamise täiustamine, 2008. a anti Tartumaal Märjal käiku uus 125 leh- lehmade ahtruse põhjused ja ravi, kõrgetoodangulis- makohaga katselaut, kus lehmad on aastaringselt te piimalehmade sigimist mõjutavad tegurid, piima- laudas v abapidamisel. Lisaks kasvatatakse noorkar- lehmade produktiivea geneetiline ja majanduslik ja ja testitakse lihatõugu pulle. Lüpsmiseks kasuta- hindamine, aretuse võimalused mastiidiresistentsu- takse 1x8 paralleellüpsiplatsi ning lüpsirobotit. Sõn- se suurendamiseks, Eesti põllumajandusloomade nik eemaldatakse tiibskreeperite abil, söötmiseks molekulaarne genotüpiseerimine, piima valgulise kasutatakse söödaroboteid ning jõusööda automaa- koostise kujundamine ja Eesti loomatõugude genee- te. Lehmi joodetakse automaatjootjatest. Katselaut tiline mitmekesisus.

2.4. Lihatootmine

Matti Piirsalu

2008. a tapeti majapidamistes või müüdi lihatööt- lihatoodangust tapakaalus oli 2008. a 58%, mis on lemisettevõtetele tapaks 111 tuh t (eluskaalus) 2 pp võrra väiksem kui eelmisel aastal. loomi ja linde (2007. a 106 tuh t). Põrsaid sündis 2008. a 720,9 tuh, mis on 13,2 tuh Lihatöötlemisettevõtted said kokkuostetud looma- põrsast ehk 2% enam kui eelmisel aastal. Sellest dest 9,5 tuh t veiseliha ja 32,1 tuh t sealiha. tulenevalt on oodata 2009. a I poolel sealihatoo- dangu edasist kasvu. Põrsa keskmine hind oli Sealiha 2008. a 493 kr, mis on 7% madalam kui eelmisel Sigade arv oli seisuga 31. dets 2008 Statistikaameti aastal. andmetel 364 tuh, mis oli 15 tuh sea ehk 4% võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. 2008. a Veiseliha sealihatoodang eluskaalus oli 65 tuh t, mis on 5,4 Veiseid oli 31. dets 2008. a seisuga 238,2 tuh, mis tuh t ehk 9% enam kui 2007. a. 2008. a ostsid on 2,3 tuh looma ehk 1% võrra vähem kui eelmisel lihatöötlemisettevõtted kokku 406,8 tuh siga ning aastal. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasva- kokkuostetud sigadest saadi 32 tuh t liha, mis on nud ning PRIA registrisse oli neid kantud 27,9 tuh. 3,1 tuh t enam kui eelmisel aastal. Sea lihakeha Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu keskmine kaal oli 79 kg. Sealiha osatähtsus kogu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse veiseid -

Tabel 5. Lihatoodang eluskaalus aastatel 2003, 2007 ja 2008 (t) 2008/2007 2008/2007 2003 2007 2008 +/- % Tapaloomi ja -linde kokku 105 421 106 741 111 375 +4 634 104 sh veised 27 978 29 660 26 782 -2 878 90 Sead 57 305 59 615 65 044 +5 429 109 lambad ja kitsed 849 1 354 1 027 -327 76 Linnud 19 176 16 112 18 522 + 2 410 115

Allikas: ESA, PM 22

7 815, järgnesid herefordid - 7 355 ja limusiinid - eluskaalus 1 027 t, mis on 327 t ehk 24% vähem 6 838. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust ta- kui eelmisel aastal. Samal ajal suurenes kokkuos- pamassis oli 2008. a 20%. 18 tuh veist müüdi kuni tetud lammaste ja kitsede arv. Kui 2007. a osteti 3 kuu vanuselt välisriikidesse üleskasvatamiseks. kokku 2 300 lammast ja kitse ning neilt saadi Vasikaid sündis 2008. a 103,7 tuh, so sama palju 47,2 t liha, siis 2008. a kokkuost oli 2 700 looma kui möödunud aastal. ning neilt saadi 51,9 t liha, mis on 10% enam kui eelmisel aastal. Veiseliha toodeti 2008. a eluskaalus 26,8 tuh t, mis on 2,9 tuh t ehk 10% vähem kui eelmisel aas- Linnuliha tal. Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud 40 tuh Lindude arv oli 31. dets 2008. a seisuga 1 743,3 tuh, veisest saadi 9,5 tuh t liha, mis on 428 t ehk 4% mis on 265,7 tuh ehk 18% võrra enam kui eelmisel vähem kui eelmisel aastal. aastal samal ajal. Lindude arvukuse suurenemine on tingitud soodsast turusituatsioonist, millele vastavalt Lamba- ja kitseliha on Eesti ainus linnuliha tootja AS Tallegg oma kanab- Lambaid ja kitsi oli 31. dets 2008. a seisuga roilerite arvu suurendanud. 2008. a toodeti linnuliha 84 tuh, mis on 10% rohkem kui eelmisel aas- eluskaalus 18,5 tuh t, mis on 2,4 tuh t ehk 15% roh- tal samal ajal. Kitsede arv on 400 looma võrra kem kui eelmisel aastal. Linnuliha osatähtsus kogu suurenenud. 2008. a toodeti lamba- ja kitseliha lihatoodangust (tapakaalus) oli 2008. a 18%.

2.5. Piima ja liha kokkuostuhinnad

Urve Valdmaa

Stati stikaameti andmetel oli 2008. a piima kesk- mis 2007. a viimases kvartalis tõusis oluliselt, tõus mine kokkuostuhind 4643 kr/t, mis on 441 kr/t jätkus ka 2008. a I kv, kuid aasta jooksul hind ehk 10% kõrgem kui eelmisel aastal. Aasta lõpus pidevalt langes ning piima eest maksti IV kv 19% piimatööstused aga vähendasid piima kokkuostu- vähem kui I kv. 2008. a IV kv maksti piima eest hinda ning piima osteti tootjatelt kokku erinevate keskm 4263 kr/t. Nii veise- kui ka sealihahinnad hindadega, sõltuvalt farmi suurusest ja asukohast. 2008. a jooksul tõusid. Raskemasse olukorda jäid väiksemad ning raskesti ligipääsetavates paikades asuvad piimatootjad. Joonis 7. Piima ja liha kokkuostuhinnad aastatel 2003, 2007 ja 2008 Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a 25 226 kr/t, 2007. a 23 031 kr/t. Seega maksti 2008. a veiseliha eest 2195 kr/t ehk 9,5% enam 30 5 kui eelmisel aastal. 4,5

4 Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a 25 25 962 kr/t, mis on 2676 kr/t ehk 11,5% kõrgem 3,5 kui eelmisel aastal. 3

20 piim kr/kg Lamba- ja kitseliha keskmine kokkuostuhind oli 2,5

2008. a 34 663 kr/t, mis on 955 kr/t ehk 3% kõr- veise - ja sealiha kr/kg 2 gem kui eelmisel aastal. 15 1,5 2003 2007 2008 Piima ja liha kokkuostuhindade viimase viie aasta aegrida (joon 7) näitab, et 2004. a jooksul toimunud veiseliha sealiha piim suuremale hinnatõusule järgnes suhteliselt stabiilsete kokkuostuhindadega 2005. ja 2006. a I pool. Allikas: EKI Ka 2007. a ei toimunud suuri muutusi kokkuostuhindade osas, välja arvatud piima kokkuostuhind, 23

2.6. Munatootmine

Matti Piirsalu

2008. a toodeti mune 146,6 m ln tk, mis on 7% vä- 2009. a alguseks oli neis ettevõtetes munakana- hem kui eelmisel aastal. Munatoodang on viimase kasvatus taastunud. viie aasta jooksul kolmandiku võrra vähenenud. Suurimaks munatootmise vähenemise põhjuseks Kui 2007. a oli keskmine munatoodang kana kohta oli Newcastle´i haiguse puhang OÜs Abja Muna 245, siis 2008. a oli produktiivsus 280 muna, mis ning ASis Tallegg (hukati veerand mln munakana). on parim näitaja 1992. aastast arvates.

2.7. Meetootmine

Agne Tammistu

Statistikaameti andmetel oli 31. dets 2007 Eestis Piirkondliku mesilashaiguste seire käigus toi- kokku 30 tuh mesilasperet. 2007. a vähenes me- mus mesilastarude langetisproovide kogumine ja silasperede arv 2006. aastaga võrreldes 28% analüüs. Test- ja vaatlusmesilate arendustööst (8 300 mesilapere võrra). võttis osa 17 vaatlus- ja testmesilat. Aasta vältel toimusid vaatlused tarukaalu näitude dünaamika Mesinike liidu arvates võib 2007. a üheks mesi- ja olulisemate ilmastikunäitajate osas. lasperede arvukuse vähenemise põhjuseks olla mesinike kõrge vanus. Jätkus mesindustehnoloogia ja -tehnika arendamine - näiteks võrreldi korpustarude ning 2007. a toodeti 705 t mett. Võrreldes 2006. aasta- meekärgede eemaldamiseks erinevaid tehnilisi ja ga vähenes meetoodang 32% (2008. a andmed ei tehnoloogilisi lahendusi. ole veel avaldatud). Varroatoosi monitooringu ja tõrjemeetodite meet- EKI andmetel oli 2008. a mee keskmiseks jae- me raames jätkus Eesti erinevate piirkondade müügihinnaks turgudel 82,5 kr/kg, mis oli 10% mesilatest kogutud andmete analüüs. võrra kõrgem kui 2007. a. Üheks hinnatõusu põh- juseks oli mesinike arvates vihmane suvi, mille Mee kvaliteedi meetme raames tehti 160 mee- tõttu oli meesaak väiksem. proovist organoleptilisi analüüse, 120 meeproovist õietolmu analüüse, 160 meeproovist uuriti 2008. a III kv lõppes edukalt mee tootmise ja raskemetallide, jääkainete ja suhkrute sisaldust turustamise arendamise Eesti riikliku programmi ning 30 proovist võeti mee puhtuse ja jääkainete (1. sept 2007 - 31. aug 2010) esimene tegevus- analüüse. Analüüsidest saadud andmed võimal- aasta. Aasta jooksul maksti välja 1,9 mln kr, davad mesinikel hinnata mee kvaliteeti ja leida mis on 90,7% aastaks planeeritud summast. võimalusi selle tõstmiseks. Mesinikele ja meehuvilistele peeti 62 teabepäeva, toimus 3 vabariiklikku seminari, koostati 7 info- Võrreldes eelmise mesindusprogrammiga (2004- lehte „Mesinik“ ning valmis neljas nõuandevihik 2007) alustati esmakordselt arendustööd ka „Mesilastarud“. mesilasperede arvukuse suurendamiseks. Tõu- parandustöö käigus muretseti 20 itaalia tõugu mesilasema ning 20 kraini tõugu mesilasema. 24

2.8. Bioenergia areng

Martti Mandel

Biomassi ja bioenergia valdkonna arendamise ehitada Kuressaare ja Ahtme kombijaamad ning keskseks dokumendiks Eestis on 2007. a algu- hakata kasutama puitbiomassi ka Narva soojus- ses Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiidetud elektrijaamades. Plaanide realiseerumisel vajaksid „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise kombijaamad ja puidukatlamajad ning kodutar- arengukava aastateks 2007–2013”, mille rakenda- bijad 2010. a kokku 3,3 mln tihumeetrit puidulisi mist koordineerib Põllumajandusministeerium. kütuseid. Eestis oleks võimalik puitbiomassiga Arengukava peamiseks eesmärgiks on luua kodu- katta 100% tarbitavast soojusenergiast ja 10% maise biomassi ja bioenergia tootmise arenguks elektrienergiast. soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltu- vust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest Kasvav nõudlus puitbiomassi järele on võimalus kütustest, vähendada survet looduskeskkonnale, lisaks metsandusele ka Eesti põllumajandussek- kasutada maaressurssi efektiivselt ja jätkusuutli- torile. Lühikese raieringiga madalmetsa (paju, kult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades. arukask, hall lepp, hübriidhaab) kasvatamine on uue ELi põllumajanduse otsetoetuste määruse Kui 2007. a edenes arengukava rakendamine plaa- alusel toetuskõlbulik. Paraku ei ole Eestis nende nipäraselt ja isegi ületas rakendusplaanis seatud kultuuride kasvatamise majandusliku tasuvuse ja eesmärke, siis 2008. a sedavõrd aktiivne ei olnud. keskkonnamõju kohta veel piisavalt teadmisi, mis- Eriti suur langus leidis aset biomassi ja bioenergia tõttu on mõistlik seda täiendavalt uurida. alase teadus- ja arendustegevuse fi nantseerimi- sel – kui 2007. a rahastati vastavaid uuringuid ja Samuti viidi arengukava alusel läbi võrdlusuuring projekte kokku 5 333 623 kr ulatuses, siis 2008. a rohtsete energiakultuuride kohta, mis andis mahu- langes vastav summa 375 000 kroonini. Tegelikult ka ja andmerikka ülevaate Eestis viljeletud, katse- sooviti 2007. a alustada läbiviidust veelgi enam tatud või uuritud rohtsete kultuuride võimalikust uuringuid, kuid mitu Maaelu Edendamise Siht- sobivusest energiatootmise biomass-tooraineks. asutusega lepingu sõlminud teostajat otsustasid Võrdlustulemused esitati bioenergeetilise otstarbe uuringute läbiviimisest loobuda ning tagastasid järgi: põletusbiomassi, biogaasi tooraine ning ve- neile juba üle kantud vahendid. 2008. a algatatud delkütuste tooraine aspektist hinnatuna. Rohtsete uuringute vähesuse põhjuseks oli 2007. a planee- energiakultuuride energiaressursina kasutamise ritust suurem maht ning arengukava rahastuse võimaluste selgitamiseks on täiendavalt vajalik oluline vähenemine. uurida rohtsest biomassist valmistatud biokütuste keemilisi ja põlemistehnilisi omadusi ning tuha 2008. a lõpuks laekusid kõikide seni arengukava koostist ja omadusi. alusel fi nantseeritud uuringute lõpparuanded, mis avaldati veebilehel www.bioenergybaltic.ee. Arengukava raames valmis mitu uuringut konkreetsete näidisprojektide teostatavuse kohta, Uuringute tulemused ja praktika näitavad, et Eesti millest põhjalikum ja potentsiaalikaim on Torma kõige perspektiivikam biomass on puit – nii met- Põllumajandusosaühingu biogaasijaama projek- saressurss kui ka puidupõhised energiakultuurid. ti teostatavusuuring. Uuringu tulemuste järgi Kui majapidamiste poolt puidu kütteks kasutami- on 537 KW elektrilise võimsusega biogaasijaama se osas on Eesti ELis eesotsas, siis puitbiomassi rajamise maksumus olenevalt spetsiifi kast vahe- kasutamises elektri ja kaugküttejaamades on veel mikus 2,2-2,9 mln eurot (sh käibemaks) ning 716 tublisti arenguruumi. KW elektrilise võimsusega biogaasijaama rajamise maksumus vahemikus 2,45-2,93 mln eurot (sh Siiski on aastatel 2008-2009 toimunud suured käibemaks). Toodetud biogaasi kütusena ärakasu- arengud. Puitu kasutavad suured soojuse ja elektri tamiseks või maagaasivõrku sissejuhtimiseks on koostootmisjaamad Väos ja Tartus (Luunja). Ehi- projekteeritud jaam liiga väike, hetkel lähtutakse tamisel on Pärnu kombijaam, mis hakkab kasu- teistes Euroopa riikides vähemalt 1 MW suurus- tama lisaks puidule ka jäätmeid. Veel plaanitakse test jaamadest ning tendents on veel suuremate 25 jaamade suunas. Toodetava soojuse realiseerimise 2008. a esmakordselt rakendatud maaelu aren- võimalustena on kaalutud järgnevaid variante: soo- gukava meetme 1.4.3. ”Investeeringud bioenergia ja müümist kaugküttevõrku, hakkpuidu kuivata- tootmisse” raames esitati 20 taotlust. Taotlejate mist biogaasijaama vahetus läheduses või väikese investeeringute kogumaht oli 57,7 mln kr, millele pelletitehase püstitamist. taotleti 25,3 mln toetust.

Lisaks teadus- ja arendustegevusele on biomassi ja Taastuvenergia osakaalu kasvatamine ja süsihap- bioenergia edendamise arengukavas tähtis roll mit- pegaasi õhkupaiskamise vähendamine on üks ELi mesugusel teavitustegevusel ning rahvusvahelisel prioriteetidest. Aastaks 2010 on seatud eesmärk, koostööl, mille osas 2008. a võrreldes 2007. aas- mille kohaselt biokütuste (bioetanool ja biodiisel) taga oluliselt tegevuste hulka ei kärbitud. Suurim osakaal transpordikütuste tarbimisest oleks 5,75%. üritus oli 27.–29. veebr 2008. a Tallinnas toimunud rahvusvaheline bioenergia konverents “Biomass ja Aastaks 2020 seatud eesmärgid tulenevad Euroo- bioenergia 2008”, kus esines lisaks Eesti bioenergia pa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt heaks kompetentsile ka rohkelt rahvusvaheliselt tun- kiidetud nn kliimapaketist, mille hulka kuulub ka nustatud teadusasutuste, ettevõtete, riigiasutuste väljatöötamisel oleva direktiivi eelnõu taastuva- ja kohalike omavalitsuste esindajaid. Osalejatele test energiaallikatest toodetud energia kasutamise korraldati mitmeid Eesti-siseseid õppereise. Konve- edendamise kohta. Kliimapakett seab liikmesriiki- rentsil osales kokku 333 inimest 15 riigist. dele aastaks 2020 eesmärgiks biokütuste osakaalu tõstmise vähemalt 10% tarbitavatest transpordi- Valdkonna edendamist soodustasid veel biomassi kütustest, taastuvatest energiaallikatest toodetud ja bioenergiaga seotud ELi põllumajandustoetu- elektri- ja soojusenergia osakaalu tõstmise vähe- sed: energiakultuuri toetus ja maaelu arengukava malt 20% kogutarbimisest ning süsihappegaasi kaudu makstav bioenergia tootmise investeeringu- õhkupaiskamise vähendamise vähemalt 20%. toetus. Energiakultuuri toetus oli 45 eurot hektari Kuna kliimapaketi direktiivide rakendamine on kohta ja seda maksti 2008. a kokku 20 250 hekta- liikmesriikidele kohustuslik, kaasneb vastavate rile põllumajandusmaale. eesmärkide mitterealiseerumisega suure tõenäosu- sega rikkumismenetlus ja sanktsioon.

2.9. Turukorraldus

Ahto Tilk, Kalev Karisalu, Ragne Lokk, Tiia Reede

Kaubandusmeetmed pordilitsentsi ega ka eksporditoetuse taotlusi ei Aprillis väljastas PRIA ühe kvoodilitsentsi veiseliha esitatud. impordiks varem määratud impordiõiguste alusel ning pikendas ühe litsentsi Komisjoni määruse Piimatoodete turukorralduses erakordselt sood- (EÜ) nr 313/2008 alusel (määrusega kehtestatakse sale 2007. aastale järgnenud 2008. a tõi kaasa erand määrusest (EÜ) nr 1445/95 seoses Brasii- muudatusi, mis kanduvad üle 2009. aastasse. liast pärit veiseliha impordinõuetega). Juunis esita- 2008. a I poolaastal oli turuolukord veel 2007. a ti üks impordiõiguste taotlus Komisjoni määruse mõjust tingituna suhteliselt soodne, ELi siseturu- (EÜ) nr 412/2008 alusel (määrusega avatakse tööt- ja maailmaturuhindade vahe olematu ning ena- lemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha impordi- mik turukorralduslikke skeeme passiivses seisus. tariiﬁ kvoot ja sätestatakse selle haldamine). Juulis 2008. a II poolaastal halveneva turuolukorra tingi- väljastas PRIA ühe impordilitsentsi külmutatud mustes püsisid erinevates skeemides toetusemää- veiselihale importöörile määratud impordiõiguste rad veel nullis, kuid mitmed liikmesriigid hakkasid alusel. Euroopa Komisjoni survestama võimalike turukor- ralduslike abinõude rakendamise suunas. Selle- Eksporditoetusi veise- ja vasikaliha toodetele gipoolest 2008. a enamik turukorraldusmeetmeid 2008. a ei taotletud ega makstud. (või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost, piimatoodete 2008. a jooksul PRIAle sealiha ekspordi- ja im- kasutustoetused ja eksporditoetused) rakendamist 26

ei leidnud ja määrad püsisid nullis. Tavapäraselt 31. märtsil 2008 lõppenud kvoodiaastal tarni- toimunud või eraladustamisest Eesti osa ei võtnud. sid piimatootjad tööstustele 594,7 tuh t piima ehk 93,5% aastasest tarnekvoodist ja turustasid otse Piima tootmiskvootide süsteemis muutus Eestile lõpptarbijatele 6,7 tuh t piima ehk 64,6% aastasest eraldatud kvoodi kogus. Komisjon otsustas 1. ap- otseturustuskvoodist. rillist 2008 tõsta kõikide liikmesriikide piimakvoote 2% võrra ning seetõttu suurenes Eesti piimakvoot 1. aprillil 2008 alanud piima kvoodiaastaks 13 tuh t võrra ja on praegu 659 295 360 kg. 2008/2009 Eestile määratud piima tootmiskvoot on peale liigiti muutmist PRIA andmeil 649 tuh t 1.-15. juulil 2008 toimunud iga-aastase kvoodi tarnekvooti ja 10,3 tuh t otseturustuskvooti. suurendamise taotlemise tulemusel suurendati 303 kvoodiomaniku (ca neljandiku) tarnekvooti 9 kuuga tarnisid piimatootjad tööstustele 458,2 17 600 t ja otseturustuskvooti 1 400 t võrra. tuh t piima (70,5% aastasest tarnekvoodist), mis on 6 tuh t rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga, Eesti ei ole seni piimakvoodi täitmisele väga ning turustasid otse lõpptarbijatele 4,5 tuh t piima lähedale jõudnud ning tootjad ei ole kvoodi näol (44% aastasest otseturustuskvoodist), mis on 0,5 reaalselt toimivat piirangut tundnud. Tootmine on tuh t vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. kvoodiaastatel küll kasvanud, kuid suurenenud on ka kvoot – suure hulga otseturustamiskvooti 2009. a alguse seisuga on Eestis 1 254 piima on tootjad muutnud ümber tööstusele tarnimise tootmiskvoodi omanikku, mis on 114 võrra ehk 8% kvoodiks. 2006. a lisati Eesti kvoodile ligi 22 tuh t vähem kui eelmisel aastal samal ajal. suurune nn restruktureerimise erireserv. 3. Põllumajanduse majandusnäitajad

Urve Valdmaa

Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtuse osa- jooksevhindades 2 461,9 mln kr, mis on võrreldes tähtsus kogu vabariigis loodud lisandväärtuses on 2007. a sama perioodiga 192 mln kr ehk 7% vähem. viimase viie aasta jooksul pidevalt vähenenud. Põl- lumajanduse ja jahinduse lisandväärtuse osatäht- Põllumajanduse ja jahinduse tööhõives on toimu- sus vähenes 2007. a võrreldes 2006. aastaga 0,1 pp nud pidev vähenemine ning 2007. a moodustas (tabel 6). 2008. a kolme kvartaliga loodud lisand- tööhõive põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal väärtus põllumajanduses ja jahinduses kokku oli kogu vabariigi tööhõivest vaid 3,2%.

Tabel 1. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives, 2003-2007

2003 2004 2005 2006 2007 Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus jooksevhindades (mln kr) 2 793,5 3 147,0 3 357,5 3 589,0 3 312,8

Osatähtsus lisandväärtuses (%) 2,3 2,4 2,2 1,9 1,8

Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus 2 687,3 2 573,0 2 553,1 2 668,2 2 757,3

2000. aasta püsivhindades (mln kr)

Osatähtsus lisandväärtuses (%) 2,5 2,3 2,0 1,9 1,8

Hõivatud põllumajanduses ja jahinduses (tuh) 25,9 24,2 23,4 23,2 20,9

Tööhõive (%) 4,4 4,1 3,8 3,6 3,2

Allikas: ESA 27

3.1. Põlluma jandussektori majandusanalüüs EAA alusel

Katre Kirt, Kristel Maidre

Põllumajandussektori majandustulemusi makro- majandussaaduste tootjahinnaindeksit (va teravili majanduslikul tasandil hinnatakse põllumajan- ja tehnilised kultuurid), mille puhul kasutati EKI duse majandusarvestusega (Economic Accounts põllumajandussaaduste kokkuostuhindade põhjal for Agriculture – EAA), mille arvestusmetoodika on arvestatud hinnaindeksit. Vahetarbimise arvestu- kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu mää- ses kasutati Statistikaameti põllumajandussaa- rusega (EÜ) nr 138/2004. duste tootmisvahendite ostuhinnaindeksit.

Esimene hinnang 2008. a tulemustele koostati Põllumajanduse majandusharu toodang (out- 2008. a novembris ning teine 2009. a jaanuaris. put of the agricultural industry) koosneb taime- ja Lõplikud põllumajanduse majandusarvestuse loomakasvatus toodangust, põllumajanduslikest tulemused 2008. a kohta koondab Statistikaamet teenustöödest ning põllumajanduslike majapida- 2009. a septembris. miste mittelahutatavatest mittepõllumajandusli- kest kõrvaltegevustest. Selgituseks olgu öeldud, et 2008. a majandustulemuste hindamisel kasutati Statistikaameti esialg- 2008. a põllumajanduse majandusharu toodangu seid andmeid põllumajandussaaduste kogutoodan- väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushinda- gu koguste kohta1 ja Põllumajandusministeeriumi des) kujunes esialgsetel andmetel 10,2 mld kr, taime- ja loomakasvatussektori spetsialistide eks- millest tootetoetused taime- ja loomakasvatusele pertarvamusi. Põllumajandussaaduste tootjahinda- moodustasid 2,5% (256,6 mln kr) (tabel 2). Järg- de arvestamiseks kasutati Statistikaameti põllu- nevas tabelis on esitatud aastate 2004-2007 kohta 1 Statistikaameti pressiteade „Taimekasvatus 2008” Statistikaameti korrigeeritud andmed ning 2008. a (27.01.2009). esialgsed andmed.

Tabel 2. Põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajad, 2003-2008 (mln kr)

2003 2004 2005 2006 2007 2008*

Taimekasvatustoodang 2 646,6 2 665,0 3 304,9 3 111,5 5 046,0 3 891,6

sh toetused taimekasvatusele 117,1 206,1 160,6 295,8 214,0 219,6

Loomakasvatustoodang 3 405,3 4 121,2 4 330,3 4 568,7 4 607,3 5 336,2

sh toetused loomakasvatusele 146,4 189,3 177,9 238,0 28,6 37,0

Põllumajanduslikud teenustööd 139,8 138,1 177,4 159,9 179,8 188,5

Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 559,5 593,1 767,3 843,3 786,6 802,2

Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas 6 751,1 7 517,5 8 579,9 8 683,4 10 619,9 10 218,6 Vahetarbimine 4 024,3 4 344,8 5 120,8 5 259,3 6 275,1 7 195,9

Brutolisandväärtus 2 726,8 3 172,7 3 459,2 3 424,1 4 344,7 3 022,7

Põhivara kulum 699,2 666,8 777,1 921,9 1 039,4 1 073,0

Netolisandväärtus 2 027,6 2 505,9 2 682,1 2 502,2 3 305,3 1 949,7

Muud toetused 124,3 822,0 1 063,8 1 208,9 1 717,3 2 065,0

Faktortulu (netolisandväärtus faktorhinnas) 2 108,6 3 282,3 3 698,2 3 663,4 4 972,4 3 963,4

Ettevõtjatulu … 2 055,7 2 243,1 1 977,1 2 878,8 1 788,9

Allikas: ESA * esialgsed andmed, jaanuar 2009 28

Võrreldes 2007. aastaga vähenes toodangu väär- nenud, ja loomakasvatustoodang 52,2%, mis on tus alushinnas 3,8% ja tootjahinnas 4%, jäädes võrreldes eelmise aastaga 8,8 pp suurem. Põlluma- kogusummas siiski 2006. aastast 17,7% võrra janduslikud teenustööd moodustasid 1,7% ja lahu- kõrgemale tasemele; kogus vähenes 3,2%. Pea- tamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 7,4%. miselt mõjutas toodangu väärtuse vähenemist taimekasvatussaaduste toodangu väärtuse langus Taimekasvatustoodangu väärtus alushinnas vä- 23%, võrreldes eelmise aastaga. Seda kompensee- henes 2008. a 23% ja moodustas 3,89 mld kr. Kui ris loomakasvatustoodangu väärtuse suurenemine 2007. a suurenes teravilja kogutoodangu väärtus 15,7% võrra. 2007. a oli kogutoodangu väärtuse alushinnas 75% võrra, siis 2008. a oli vähenemine tõus alushinnas võrreldes 2006. aastaga märki- 34,6%, mis oli tingitud peamiselt keskmise tootja- misväärne – 22%. Kogutoodangu väärtus alushin- hinna langusest 36% võrra. Teravilja kogus vähenes nas on tootjahinnas langenud peale ELiga liitumist hoolimata ebasoodsatest ilmastikutingimustest koris- ainult 2006. a (-3%). tusperioodil vaid 2%. Kartuli kogutoodangu väärtus moodustab 6,3% taimekasvatustoodangu väärtusest. 2008. a esialgsel hinnangul moodustas taimekas- See vähenes kogutoodangu vähenemise (36%) ja vatustoodang kogu põllumajanduse majandusharu 31%-lise hinnalanguse tõttu 57%. 2008. a esialgsetel kogutoodangu väärtusest 38,1%, mis on võrreldes andmetel suurenes vaid puuviljade ja marjade kogu- eelmise aastaga 9,4 protsendipunkti (pp) vähe- toodangu väärtus (79,5%).

Tabel 3. Taime- ja loomakasvatustoodangu osatähtsus põllumajanduse majandusharu toodangus alushindades (%) ning muutus (pp), 2007-2008

Osatähtsus Osatähtsus Muutus -/+, 2007 toodangus, % 2008 toodangus, % protsendipunkti

Taimekasvatustoodang 47,5 100 38,1 100 -9,4 -

Teravili 23,0 48,4 15,6 41 -7,4 -7,4

Tehnilised kultuurid 6,9 14,5 6,8 17,9 -0,1 3,4

Söödakultuurid 6,0 12,6 6,5 17,1 +0,5 4,5

Köögi- ja aedviljad (sh lilled) 5,5 11,5 5,4 14,1 -0,1 2,6

Kartul 5,4 11,3 2,4 6,3 -3,0 -5

Puuviljad ja marjad 0,6 1,4 1,4 3,3 +0,8 1,9

Muu taimekasvatustoodang 0,1 0,3 0,1 0,3 0 0

Loomakasvatustoodang 43,4 100 52,2 100 8,8 -

Loomad kokku 16,1 37,2 20,5 39,2 +4,4 2

veised 3,4 7,9 4,6 8,6 +1,2 0,7

sead 9,6 22,2 12,2 23,2 +2,6 1

lambad ja kitsed 0,4 0,9 0,3 0,7 -0,1 -0,2

linnud 2,7 6,1 3,5 6,7 +0,8 0,6

hobused 0,02 0,05 0,02 0,05 0 0

Loomakasvatussaadused 27,2 62,8 31,7 60,8 +4,5 -2

munad 1,3 3,1 1,7 3,2 +0,4 0,1

toorpiim 24,6 56,7 28,7 54,9 +4,1 -1,8

Muud loomakasvatussaadused 1,3 3,0 1,3 2,7 0 -0,3

Põllumajanduslikud teenustööd 1,7 - 1,8 - 0,1 -

Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 7,4 - 7,9 - 0,2 -

Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas 100 - 100 - - -

Allikas: PM 29

Taimekasvatustoodangu väärtus tootjahindades ehk 11,3 pp võrra. Enim suurenesid kulutused vähenes 24%, sh toodangu kogus vähenes 9,6% ning väetistele (61%), seemnetele ja istikutele (56,8%) ja tootjahinnad keskmiselt 15,9%. Tootetoetused suure- energiale (14%). Suurima osa vahetarbimisest moo- nesid 2,6%. Teravilja osakaal taimekasvatustoodan- dustasid sööt (54,6%) ja energia (14%). gus langes 7,4 pp võrra ja moodustas 41%. Vähenes ka kartuli kogutoodangu väärtuse osatähtsus 5 pp Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuse võrra. Suurenes tehniliste kultuuride osatähtsus vähenemine 3,8% ja vahetarbimise väärtuse suu- (3,4 pp), samuti söödakultuuride (4,5 pp), köögi- ja renemine 15% võrra on tinginud brutolisandväär- aedviljade (2,6 pp) ning puuviljade ja marjade (1,9 pp) tuse 30%-lise kahanemise võrreldes 2007. aastaga. osatähtsus. Lisaks sellele suurenes põhivara kulum 3% võrra, mille tulemusel vähenes netolisandväärtus 41%. Nii Loomakasvatustoodangu väärtus alushinnas, madalal tasemel oli antud näitaja viimati 2003. a kus arvesse võetakse nii tapetud loomade elus- (1,86 mld kr). kaal kui ka elusmassi-iive ja loomakasvatussaadused ning tootmisega seotud toetused, suurenes Muud tootmistoetused2 - ebasoodsamate piirkon- 2008. a võrreldes eelmise aastaga 15,7%. Enim dade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus, suurenes lindude toodangu väärtus (27%). Vähe- põllumajandusmaa metsastamistoetus, elatusta- nes vaid lammaste ja kitsede toodangu väärtus lude kohanemise toetus, Natura 2000 põlluma- (17%). Toodangu maht suurenes 1,8% ja tootja- jandusmaa kohta antav keskkonnaalaste kitsen- hinnad tõusid 13,7%, tootmisega seotud toetused dustega piirkondade toetus, põllumajandusliku kasvasid 29,4%. tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, ühtne pindalatoetus, tootmise kohustusest lahtiseotud Loomakasvatustoodangu struktuuris 2008. a täiendavad otsetoetused jm riiklikud toetused - olulisi muutusi ei toimunud. Jätkuvalt moodustab suurenesid 1,72 mld kroonilt (2007. a) 2,06 mld põhilise osa (54,9%) loomakasvatustoodangust kroonini (2008. a) ehk 20,2%. toorpiim, mille osatähtsus võrreldes 2007. aastaga vähenes 1,8 pp. Tulenevalt muude tootmistoetuste suurenemisest ei olnud faktortulu langus, mis mõõdab hüvitust Põllumajanduslike teenustööde väärtus suurenes kõigile kasutatud tootmisteguritele (maa, töö, 5% ja mittelahutavate mittepõllumajanduslike kõr- kapital), võrreldes muude tulemusnäitajatega nii valtegevuste väärtus 2%. ulatuslik ja jäi 20% tasemele. Ka näitaja väärtus jäi 8% kõrgemaks 2006. a tasemest. Vahetarbimise, milles sisalduvad kõik tootmiseks vajalikud sisendid (seemned, energia, väetis, taime- Lisaks faktortulu vähenemisele kallines tootmistegu- kaitsevahendid, veterinaarkulud, sööt, seadmete ja rite kasutamine - töötasud suurenesid 25%, rendi- ehitiste korrashoid, põllumajanduslikud teenustööd) kulud 22% ja intressid 4%, mille tulemusel ettevõt- väärtuseks kujunes 2008. a esialgsetel andmetel jatulu langes 2007. aastaga võrreldes 38%. 2008. a 7,195 mld kr, mis on võrreldes 2007. aastaga 15% tasemest madalam oli ettevõtjatulu viimati 2003. a. suurem. Võrreldes 2007. aastaga suurenes vahetar- 2 Toetused on arvestatud tekkepõhist arvestusprint- bimise väärtuse osatähtsus põllumajanduse majan- siipi kasutades vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) nr dusharu toodangus alushindades 59,1%-lt 70,4%-le 138/2004

Joonis 1. Põllumajanduse majandusarvestuse näitajate muutumine, 2003-2008, (aasta 2003 =100). 400 350 300 250 200 150 100 2003 2004 2005 2006 2007 2008* *2008 a andmed esialgsed

Allikas: ESA 30

Joon 1 kajastub põllumajanduse majandusharu vähenemisest, vaatamata sellele, et toetused jätku- toodangu väärtuse (alushinnas), brutolisandväär- valt suurenesid. tuse, faktortulu (netolisandväärtus faktorhinnas) ja ettevõtjatulu muutus aastatel 2004-2008. 2004. 2007. a tõusis ettevõtjatulu taimekasvatustoodan- a mõjutas majandustulemusi ELiga liitumine ja gu suurenemise ja põllumajandustoodete hinna- sellega kaasnenud toetuste suurenemine ning tõusu mõjul 46%. Põllumajandustoodete hind tõu- müügihindade tõus (piima kokkuostuhind tõusis sis 2007. a võrreldes 2006. aastaga keskm 14% ja 33,2%), mis tõi kaasa ka ettevõtjatulu märkimis- tootmiseks kasutatud sisendite hind keskm 10,5%. väärse suurenemise. 2005. a areng enam nii kiire ei olnud. Tulukuse näitajate tõusu aeglustas sisen- 2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllumajan- dihindade, eelkõige kütuse ja elektrienergia hinna dustoodete hinnalangus II poolaastal ja ebasood- kiire tõus, mis suurendas ka söötadele tehtavaid sad ilmastikutingimused koristusperioodil viisid kulusid. 2006. a esialgsete tulemuste kohaselt lan- ka põllumajanduse sissetulekute vähenemiseni. gesid tulukuse näitajad tulenevalt sisendihindade Põllumajandustoodete tootjahind langes keskm keskmisest 3%lisest tõusust ja toodangu väärtuse 0,8%, samal ajal kui sisendite keskmine hinnatõus ulatus 17,4%-ni.

3.2. Põllumajandussektori majandusanalüüs FADNi alusel

Marju Aamisepp, Eduard Matveev

1. mail 2009 täitus Eestil viis aastat ELi täieõigus- Põllumajandustootjate raamatupidamisandmete liku liikmesriigina. Eesti põllumehele on see kaasa kogumine ja esitamine Euroopa Komisjonile on toonud nii uusi võimalusi kui ka väljakutseid karmis kohustuslik kõigile liikmesriikidele, kuid andmebaasi konkurentsivõitluses toimetulemiseks. võimalusi oleks mõistlik maksimaalselt ära kasutada ka siseriiklikult. Andmete kasutamine ei peaks Uues olukorras on väga tähtis analüüsida, millised on piirduma ainult möödunud perioodide tulemuste olnud arengud nii põllumajandussektoris tervikuna konstateerimisega, vaid peaks olema võimalik vastata kui ka iga üksiku tootja seisukohast lähtudes. Milliste ka küsimustele, miks tulemused just selliseks on ku- tootmistüüpide esindajatel on läinud paremini ja kellel junenud. Andmete kogumise ja analüüsimise ühtne halvemini? Kas põllumajanduse ja maaelu toetami- metoodika annab võimaluse võrrelda Eesti põlluma- seks rakendatud toetusskeemid on olnud efektiivsed? jandusettevõtete majandustulemusi teiste liikmesrii- Millise suurusega tootjaid oleks vaja rohkem toetada? kide vastavate näitajatega, et hinnata Eesti põlluma- Kas suuremad tootjad on edukamad kui väiksemad? jandussektori konkurentsivõimet ELi siseturul. Milline on Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsi- võime teiste ELi liikmesriikidega võrreldes? ELi tasandil kogutakse andmeid ligi 80 tuh kindlate kriteeriumide alusel väljavalitud ettevõttest Põllumajanduspoliitiliste arengusuundade väljatöö- (nn testettevõttest), kes esindavad rohkem kui 6 tamisel on hea tugineda põhjalikule taustauuringule mln majapidamist 27 liikmesriigis. Testettevõtete ja seniste majandustulemuste analüüsile. Üheks või- valimiga on esindatud ligikaudu pool põllumajan- maluseks on kasutada andmeallikana põllumajan- duslike majapidamiste koguarvust ning üle 90% dusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm kasutusel olevast põllumajandusmaast ja põllu- Accountancy Data Network). Andmebaasi loomisega majanduslikust tootmisest kogu ELis. Väljatööta- tehti Eestis algust juba 1996. a, kui koguti andmeid tud metoodika võimaldab laiendada testettevõtete 50 testettevõttest. Alates 2000. a on andmeid kogu- majandustulemusi kogu põllumajandussektorile tud 500 testettevõttest ja see on küllaltki optimaalne tervikuna. Kuna tegemist on raamatupidamis- arv, esindamaks ligikaudu 7 000 tootjat, kelle peami- andmete andmebaasiga, tuleb arvestada vähemalt ne tegevusala ja sissetulek tuleneb põllumajandusli- aastase ajalise nihkega. kust tootmisest. 31

Statistikaameti poolt 2007. a läbiviidud struk- Tööjõud tuuriuuringu andmetel oli Eestis üle 23 tuh Arvestades tööjõu aastaühikuks (tjü) 2 200 töötundi, põllumajandusliku majapidamise, kellest 7 301 kujunes tööjõukuluks keskm 2,8 tjü ettevõtte kohta, (põllumajandustootjate üldkogum) on oma toot- millest poole moodustas tasustamata tööjõud. Tööjõu mispotentsiaali poolest piisavalt suured, et neid kasutamise intensiivsus on aastatel 2003-2007 oluli- professionaalseteks põllumajandustootjateks selt kasvanud: kui 2003. a oli ühe tööjõu aastaühiku pidada. Üldkogumi iseloomustamiseks on igale sin- kohta 31 ha põllumajanduslikku maad, siis 2007. a na kuuluvale ettevõttele määratud tootmistüüp ja oli see juba 44 ha/tjü ehk kasv 45%. majanduslik suurus, mille alusel toimub ka valimi tulemuste laiendamine põllumajandussektorile Tootmistüüpide lõikes oli tööjõu kasutus väga eri- tervikuna. Vastavalt testettevõtete tüpoloogiale on nev. Kõige tööjõumahukam oli sea- ja linnukasva- Eestis ülekaalus kolm tootmistüüpi: taimekasvatus – keskm 8,5 tjü ettevõtte kohta, 98% sellest oli tus, piimatootmine ja segatootmine. tasustatud. Piimatootmises oli 5,5 tjü, sellest 73% tasustatud. Kõige väiksem tööjõukulu oli taime- Testettevõtetest põllumajandusliku raamatupida- kasvatuse ja loomakasvatuse (peamiselt lihaveise-, mise andmete kogumise, kontrollimise, töötlemise lamba- ja kitsekasvatus) tootmistüübis (1,8 tjü). ja analüüsimisega tegeleb Maamajanduse Infokes- Aianduse, püsikultuuride ja segatootmise ettevõte- kus, kes ühtlasi on ka kontaktasutuseks andmete tes oli 2,4 kuni 2,8 tjü keskm ettevõtte kohta. edastamisel Euroopa Komisjonile. ELi põllumajandustootjal oli keskm 1,6 tjü, millest Alljärgnevalt on võrreldud Eesti ja ELi põllumajan- suurem osa (76,5%) oli tasustamata. ELi liikmesrii- dustootjaid ning analüüsitud ELiga liitumise mõju kide lõikes kasutati tööjõudu kõige rohkem Slovak- Eesti põllumajandustootjate majandustulemustele, kias (17,6 tjü) ja Tšehhis (8,6 tjü) ning kõige vähem kasutades FADNi andmeid aastatest 2003-2007. Küprosel ja Iirimaal (1,1 tjü). Tasustatud tööjõu Võrdluseks on toodud ELi liikmesriikide andmed osatähtsus kogu tööjõukulus oli kõige suurem Slo- 2006. a kohta. vakkias (91%) ja Tšehhis (84%) ning kõige väiksem Sloveenias (4%) ja Iirimaal (6%). Maakasutus Eesti põllumajandustootja kasutas 2007. a keskm Kogutoodang ja sissetulekud 123 ha põllumajanduslikku maad. Rendimaa osa- 2007. a oli Eesti põllumajanduses üks viimaste aas- tähtsus on viimastel aastatel jäänud 60% tasemele. tate edukamaid. Põllumajandusliku kogutoodangu Maakasutuse struktuuris moodustasid enamuse väärtus kasvas võrreldes 2006. aastaga viiendiku söödakultuurid (50%) ning teravili (35%) (joon 1). võrra, ulatudes 2007. a 1,6 mln kroonini ettevõtte kohta. Kasv toimus peamiselt taimekasvatustoodan- ELi põllumajandustootjal oli keskm 35 ha maad ja gu arvel, loomakasvatustoodang jäi enam-vähem rendimaa osatähtsus 52%. Maakasutuse poolest samale tasemele kui aasta tagasi. Headele tule- kõige suuremad ettevõtted olid Slovakkias (keskm mustele taimekasvatuses pani aluse küllaltki hea 545 ha) ja Tšehhis (243 ha) ning kõige väiksemad saagikus ja kõrgemad realiseerimise hinnad – tera- Maltal (3 ha) ja Kreekas (7 ha). ELi põllumajandus- vilja saagikus oli 2007. a keskm 2,9 t/ha (nisu 3,4 tootja maakasutusest moodustasid söödakultuurid ja rukis 3,5 t/ha). 41% ja teravili 35%. Võrreldes 2006. aastaga tõusid 2007. a peaaegu Joonis 1. Maakasutuse struktuur, 2007 kõigi peamiste põllumajandussaaduste realiseerimise hinnad (va kartul ja sealiha). Teravilja hind Teravili 34,8% tõusis keskm 50%, piima hind 12%. Põllumajan- Köögivili ja dustoodangu realiseerimisest saadud sissetulekud lilled 0,2% ulatusid 2007. a ühe mln kroonini keskm ettevõtte Püsikultuurid Muud 0,4 % kohta. Kasv võrreldes 2006. aastaga oli 14%, kus- põllukultuurid juures taimekasvatustoodangu müük kasvas 40%, 11,6% Kesa 2,9% kuid loomakasvatustoodangu müük jäi enam-vä- hem samale tasemele.

Söödakultuurid EL-25 keskmisena ulatus põllumajanduslik kogu- 50,4% toodang 1,2 mln kroonini ettevõtte kohta, varieeru- des 305,9 tuh kroonist Sloveenias 5,3 mln kroonini Allikas: FADN Hollandis. 32

Samas ei ole õige piirduda majandustulemuste tarv 2006. a kõige parem Kreekas, Hispaanias ja analüüsimisel ainult nende näitajatega, mis on Itaalias ning Slovakkias, kõige halvem aga Tšehhis välja toodud keskmiselt ettevõtte kohta, kuna see ja Taanis. ei peegelda tegelikku tootmise tulemuslikkust suuremates ja väiksemates ettevõtetes. Vaadeldes Toetuste osakaal Eesti põllumeeste sissetulekutes kogutoodangu suhet kogukuludesse, näeme, et kasvas hüppeliselt pärast liitumist ELiga 2004. a Eestis oli see näitaja küllaltki heal tasemel (132%), (joon 2). Hektari kohta arvestatuna on igal aastal näidates, et toodangu väärtus koos toetustega oli kasvanud nii kogutoodang kui ka selle tootmiseks kolmandiku võrra kõrgem kui tehtud kulutused. tehtud kulutused, kusjuures 2006. a aitasid just EL-25 liikmesriigi seas jäi see näitaja 2006. a toetused katta suurenenud kuludest tekkinud alla 100% ainult Slovakkias, 2005. a oli selliseid puudujääki. riike kaheksa. Liikmesriikide lõikes oli see suh-

Joonis 2. Kogutoodang ja kulud keskm ha kohta, 2003-2007

15 000 12 752 12 000 11 444 9 947 10 349

9 000 7 535

6 000

3 000

6 621 8 041 8 337 9 584 9 792 0 2003 2004 2005 2006 2007

Toetused Kogutoodang Kulud kokku Allikas: FADN

Toetuste mõju põllumajandustootjate sissetule- (343 034 kr). Ligi poole kõigist toetustest moo- kutele dustas ühtne pindalatoetus koos põllukultuuri Toetused (va investeeringutele) kasvasid 2007. a kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava võrreldes 2006. aastaga keskm 16,2% võrra, ula- otsetoetusega, küllaltki oluline oli ka põlluma- tudes 292 386 kroonini keskm ettevõtte kohta. janduslik keskkonnatoetus (joon 3). Kõige rohkem toetusi ettevõtte kohta arvestatuna said piimatootjad (511 252 kr) ning segatootjad Toetuste analüüsimisel otsitakse sageli vastust küsimusele, millises liikmesriigis on põllumehed Joonis 3. Toetuste (va investeeringutele) kõige enam toetatud. Kindlasti ei ole õige piirdu- struktuur, 2007 da ainult saadud toetuste summa võrdlemisega keskmiselt ettevõtte kohta, kuna ettevõtted on Ebasoodsamte väga erineva suuruse ja struktuuriga. Alljärg- piirkondade Toetused toetus neva kolme näite põhjal on näha, et kõik oleneb loomakasvatusele 6,9% sellest, mida analüüsimisel võrdlemise aluseks 17,6% Muud toetused 9% võtta.

Täiendavad Netotoetuste (toetused, millest on lahutatud toetused maksud) osakaal kogutoodangu väärtusest põllukultuuridele Ühtne 15,9% pindalatoetus näitab, milline on põllumajandustootjate sõltu- 29,0% vus toetustest. Nagu tabelist 1 näha, oli 2006. a EL-25 keskmisena see indikaator 18,6%, kõrgeim

Põllumajanduslik netotoetuste osakaal kogutoodangu oli Soomes keskkonnatoetus (61,6%) ning madalaim Hollandis (4,1%). Eesti on 21,5% selle näitaja poolest keskmisel tasemel (23,6%).

Allikas: FADN 33

toetusi tööjõu aastaühiku kohta saadi Sloveenias Tabel 1. Netotoetuste osakaal kogutoodangus, (34 155 kr), Poolas (41 156 kr) ja Portugalis EL-25, 2006 (%) (47 575 kr). Eesti oli vastav näitaja 81 542 kr ja EL-25 18,6 Suurbritannia 22,2 EL-25 keskmine 114 268 kr tööjõu aastaühiku Soome 61,6 Tšehhi 21,7 kohta. Iirimaa 50,0 Prantsusmaa 20,5 Austria 36,2 Poola 20,1 Kui aga vaadelda saadud netotoetuste summat ka- Läti 34,8 Ungari 20,0 sutatud põllumajandusmaa hektari kohta, osutub Kreeka 32,7 Saksamaa 18,8 Leedu 32,4 Malta 18,7 kõige enam toetatuks väikese saareriigi Malta põl- Luksemburg 26,6 Hispaania 15,4 lumees (47 626 kr), järgnevad Kreeka (13 495 kr) Rootsi 26,6 Küpros 14,9 ja Soome (12 824 kr). Eestis saadi toetusi keskm Sloveenia 26,4 Itaalia 12,0 2167 kr/ha, mis on liikmesriikide hulgas kõige Slovakkia 26,3 Taani 11,2 madalam summa ning võrreldes EL-25 keskmisega Eesti 23,6 Belgia 11,2 (5327 kr/ha) 2,5 korda väiksem. Portugal 22,9 Holland 4,1

Allikas: FADN Joon 4 on näha, et mida suurem on ettevõte, seda väiksem on toetuste osa kogutoodangus ja ka sisse- Võib võrrelda ka netotoetuste summat tööjõu tulekutes. Tootjad on jaotatud suurusgruppidesse aastaühiku kohta erinevates liikmesriikides. Selle Euroopa suurusühiku (ESU - European Size Unit) näitaja poolest on kõige rohkem toetatud Luksem- alusel. Nii näiteks moodustasid 2007. a toetused burgi põllumehed (440 729 kr), seejärel Soome (va investeeringutele) väiketootjatel (2 kuni 6 ESU) (432 368 kr) ja Rootsi (370 069 kr). Kõige vähem 35% kogutoodangust ja 45% sissetulekutest, suur-

Joonis 4. Toetuste (va investeeringute) osakaal kogutoodangus ja sissetulekutes põllumajandustootjate suurusklasside (ESU) lõikes, 2003-2007 40% Kogutoodangus 35% Sissetulekutes 30%

25%

20%

15%

10%

0% 6 6 6 6 6 2-< 2-< 2-< 2-< 2-< 40-... 40-... 40-... 40-... 40-... 6-<16 6-<16 6-<16 6-<16 6-<16 16-<40 16-<40 16-<40 16-<40 16-<40 2003 2004 2005 2006 2007 Allikas: FADN tootjatel (üle 40 ESU) aga vastavalt 15% ja 17%. sandväärtuse näitaja (NLV), milles kajastuvad nii Tootmistüüpide lõikes on Eestis toetuste osakaal ettevõtte sisesed kui ka –välised tegurid, tootmise- kogutoodangus kõige kõrgem (42%) loomakasva- ga seotud sissetulekud ja kulutused. NLV arvu- tuse (peam lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tamiseks lahutatakse kogutoodangu väärtusest tootmistüübis. Kuna selle tootmistüübi esindajad (koos toetustega, va investeeringutoetused) eri- ja on enamasti väikesed mahetootjad, kes müüvad üldkulud ning põhivara kulum. suhteliselt vähe oma toodangut, siis nende sissetulekutest moodustasid toetused juba üle poole Joon 5 on näha, kuidas ELi laienemine on mõju- (56%). Samas sea- ja linnukasvatajatel ning aian- tanud nii Eesti kui ka ELi põllumajandustootjate dusega tegelevatel tootjatel moodustasid toetused majandustulemusi. 2003. a oli Eesti põlluma- ainult 2% kogutoodangust. jandustootjal NLV tööjõu aastaühiku kohta ligi kuus korda väiksem kui EL-15 keskmiselt, kuid Netolisandväärtus ja ettevõtjatulu 2004. a kasvas see näitaja Eestis ligi kaks korda, Põllumajandustootjate sissetulekute ja konku- kusjuures toetused kasvasid 3,7 korda. Toetuste rentsivõime analüüsimiseks on kasutusel netoli- osakaal netolisandväärtuses tööjõu aastaühiku 34

kohta suurenes 25%-lt 48%-le. Peale kümne uue tõusnud. Eesti põllumeeste tase on aastatel 2004- riigi liitumist 2004. a alanes ELi keskmine järsult, 2006 jäänud alla 50% EL-25 keskmisest. kuid järgnevatel aastatel on see näitaja vähehaaval Eesti põllumajandustootjatel moodustas NLV tööjõu

Joonis 5. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, 2003-2007

350 000

300 000

250 000

200 000

150 000

100 000 krooni tööjõuühiku kohta 50 000

2003 2004 2005 2006 2007

Toetused NLV ilma toetusteta Allikas: FADN

aastaühiku kohta 2007. a keskm 207 767 kr (sh moodustasid toetused. EL-25 keskmine NLV oli 284 toetusi 51%). Viimase aastaga on tõus 58% (joon tuh kr tööjõu aastaühiku kohta, Eesti jäi Malta, 6). NLV osas näeme, et nn vanades liikmesriikides Tšehhi ja Ungari järel uutest liikmesriikidest nel- on see näitaja mitu korda kõrgem kui uutes. Nii jandale kohale ja pingerea lõpetas Slovakkia, kus näiteks ulatus Taanis NLV üle 900 tuh kr tööjõu on küll kõige suuremad ettevõtted, kuid tootmise aastaühiku kohta, kusjuures kolmandiku sellest efektiivsus väga madalal tasemel.

Joonis 6. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta EL-25, 2006 ja Eesti 2006-2007

1 000 2006 Suurenemine, 2006–2007 a 800

600

400 EL 25 (284 tuh kr)

200 tuhat krooni tööjõuühiku koht

0 i e g a a a d u Läti Eesti Poola Taan Malta Leed Belgia Rootsi Itaalia Soom Tšehhi Ungari Kreek Iirimaa Küpros Austria Hollan Portugal Sloveenia Slovakki Hispaania Saksamaa Luksembur Prantsusmaa Allikas: FADN Suurbritanni

Töötasu ELi keskmisena oli 2006. a töötasu 106 kr tunnis, Palgalistele töötajatele makstud brutotöötasu on kusjuures vanade ja uute liikmesriikide vahel olid aasta-aastalt tõusnud. Keskmiselt maksti 2007. väga suured erinevused - kõige kõrgem tunnitasu a 54 kr tunnis, kusjuures kõige kõrgem töötasu oli Taanis (307 kr), Rootsis (254 kr) ja Hollandis oli piimatootjatel (59 kr tunnis). Võrreldes eelmise (218 kr) ning kõige madalam Leedus (26 kr), Poolas aastaga on brutotunnitasu kasvanud 31%. (27 kr) ja Lätis (30 kr). Vaatamata sellele, et võrrel- 35 des 2003. aastaga on Eestis põllumajandustootjate uued riigid töötasu tasemelt alla EL-25 keskmise, tunnitasu kasvanud rohkem kui kaks korda, jääb kuid selle tasemeni ei küündinud ka Austria, His- see ikka veel kaks korda väiksemaks kui EL-25 paania, Portugal ja Kreeka. keskmine 2006. a. Nagu joon 7 näha, jäid kõik ELi

Joonis 7. Tasustatud tööjõule makstud brutotunnitasu, EL-25, 2006 ja Eesti 2006-2007

350 2006 Suurenemine, 2006–2007 300

250

s 200

150 EL 25 (106 kr/h)

100 krooni tunni

0 i i e g a a a d u Läti Eesti Poola Taan Malta Leed Belgia Rootsi Itaalia Soom Tšehh Ungari Kreek Iirimaa Küpros Austria Hollan Portugal Sloveenia Slovakki Hispaania Saksamaa Luksembur Prantsusmaa

Allikas: FADN Suurbritanni

Varad ja investeeringud 36% koguvarast. Tootmistüüpide lõikes on kõige Kuigi keskmine varade maksumus (va maa) ar- suurem sõltuvus võõrvahenditest püsikultuuride vestatuna põllumajandusmaa hektari kohta on kasvatamisega ja kõige väiksem loomakasvatuse- Eesti põllumajandustootjatel viimastel aastatel ga (lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tegelevatel kasvanud, jääb see näitaja üle 3,5 korra alla ELi tootjatel. vastavale näitajale (joon 8). Joonisel on ka näha, et investeerimine on toimunud laenuvahendite arvel ELi keskmisena on viimastel aastatel üldine võla- - üldine võlakordaja on kasvanud 16%-lt (2003. a) kordaja püsinud 15-16% tasemel ja varade kesk- 27%-ni (2007. a), kusjuures väiketootjatel moo- mine maksumus 65 tuh kr ringis põllumajandus- dustasid kohustused keskm 10% ja suurtootjatel maa hektari kohta.

Joonis 8. Varade maksumus (va maa) põllumajandusmaa ha kohta ja üldine võlakordaja

80 000 35%

70 000 28% 30% 27% 25% 68 051 64 752 60 000 65 621 22% 62 103 25% 50 000 20% 16% 16% 40 000 15% 15% 15% 15% 30 000 10% 20 000 krooni hektari kohta 17 666 19 008 5% 10 000 13 438 14 702 14 516 üldine võlakordaja, %

0 0%

2003 2004 2005 2006 2007

Varade maksumus (va maa), kr/ha Üldine võlakordaja, % Allikas: FADN 36

Investeeringute tegemine on aktiviseerunud seoses ELi keskm investeeringute tase on aastatel 2003- vastavate toetusprogrammide rakendamisega nii 2007 püsinud 4 tuh kr ringis hektari kohta. liitumiseelselt kui ka peale liitumist 2004. a (joon 9).

Joonis 9. Investeeringud põllumajandusmaa ha kohta, 2003-2007 3 000 2 748 2 614 2 448 2 518 2 500

1 873 a 2 000 ht ko i ar

kt 1 500 he

i 1 041

oon 1 000 kr

500 1 1 2 2 2 570 48 1 55 1 74 2 17 2 38 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Investeeringud v.a investeeringutoetused Investeeringutoetused Toetused Allikas: FADN

Edukate ja vähem edukate võrdlus vahe edukate ja vähem edukate vahel järjest suure- Põllumajandustootjate edukust ja konkurentsivõi- neb, eriti suuremate tootjate hulgas. Vähem edukad met võib hinnata mitmesuguste näitajate alusel. ei ole aastate jooksul eriti arenenud ja väiketootjate Joon 10 on aluseks võetud NLV tootmise tase tööjõu edukate grupi tulemus on enam-vähem samal tase- aastaühiku kohta ning on analüüsitud 25% edukate mel suurtootjate vähem edukate tulemusega. Võib ja 25% vähem edukate keskmist näitajat väiksemate järeldada, et edukal väiketootjal on raske konkuree- ja suuremate ettevõtete gruppide lõikes. Näeme, et rida isegi vähem edukate suurtootjatega.

Joonis 10. Edukate ja vähem edukate netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta põllumajandustootjate suurusklasside (ESU) alusel, 2003-2007

1 200 000 Vähem edukad (25%) Edukad (25%) 1 000 000

800 000

600 000

400 000 krooni tjü kohta

200 000

0 2-<6 2-<6 2-<6 2-<6 2-<6 40-... 40-... 40-... 40-... 40-... 6-<16 6-<16 6-<16 6-<16 6-<16 16-<40 16-<40 16-<40 16-<40 16-<40

Allikas: FADN 2003 2004 2005 2006 2007

Joon 11 näitab selgelt, et enamus vähem edukaid Kõikide suurusgruppide keskmisena on siis- tootjaid töötab ebaefektiivselt ja ilma toetusteta ki olukord aastate jooksul pisut paranenud ja oleks neil peaaegu võimatu positiivse tulemuseni 2007. a moodustasid toetused vähem edukate jõuda. Vähem edukatel väiketootjatel koosneb NLV tootjate grupis 69% ja edukamatel 44% NLVst. ainult toetustest ja aastatel 2003-2007 ei ole neil selles osas mingit muutust toimunud. 37

Joonis 11. Edukate ja vähem edukate toetuste osakaal netolisandväärtuses põllumajandustootjate suurusklasside (ESU) alusel, 2003-2007

100%

80%

60%

40%

krooni tjü kohta 20%

0% 0 0 0 0 0 2-<6 2-<6 2-<6 2-<6 2-<6 40-... 40-... 40-... 40-... 40-... 6-<16 6-<16 6-<16 6-<16 6-<16 16-<4 16-<4 16-<4 16-<4 16-<4

2003 2004 2005 2006 2007

Vähem edukad (25%) Edukad (25%) Allikas: FADN

Kokkuvõtteks de rakendamisega nii liitumiseelselt kui ka peale Eesti põllumajandustootjate majandustulemusi liitumist. Investeerimine on toimunud suures osas on liitumine ELiga mõjutanud positiivselt - kui laenuvahendite arvelt ning kohustused moodusta- liitumiseelselt oli Eesti põllumajandustootjal NLV vad juba rohkem kui veerandi ettevõtte koguvara tööjõu aastaühiku kohta ligi kuus korda väiksem väärtusest. Vahe edukate ja vähem edukate vahel kui EL-15 keskm, siis 2004. a kasvas see näitaja on järjest suurenenud, eriti suurtootjate hulgas. Eestis ligi kaks korda, kusjuures toetused kas- Samas võib öelda ka seda, et edukatel väiketoot- vasid ligi neli korda. Investeeringute tegemine on jatel on raske konkureerida isegi vähem edukate aktiviseerunud seoses vastavate toetusprogrammi- suurtootjatega.

3.3. Palk ning põllumajandussaaduste tootjahinna ja tootmisvahendite ostuhinna indeksid

Urve Valdmaa

Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andme- Joonis 2. Keskmine brutokuupalk 2003, 2007 ja 2008. a IV kv (kr) tel 2008. a IV kv 9708 kr, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 74% (13 117). Võrreldes 15 000 2008. a III kvartaliga oli IV kv palk põllumajandu- ses ja jahinduses 1304 kr võrra ehk 12% väiksem, 12 000 kuid võrreldes 2007. aasta IV kvartaliga 301 krooni 9 000 võrra ehk 3% suurem. 6 000 krooni/kuus Kui võrrelda põllumajanduse ja jahinduse tege- 3 000 vusala brutokuupalka kvartalite lõikes aastatel 0 2006-2008 teiste maapiirkonnas enamlevinud 2003 2007 IV kv 2008 IV kv majandusharudega (joon 9), siis selgub, et metsa- Eesti keskmine Põllumajandus majanduses ja -varumises on palgad olnud 30- ja jahindus 40% kõrgemad kui põllumajanduse ja jahinduse Metsamajandus Kalandus Allikas: ESA tegevusalal. Kalapüügiga teenitud brutokuupalk 38

on olnud samal tasemel kui põllumajanduses ja Põllumajandussaaduste jahinduses. Tabel 4. tootjahinnaindeksi muutus 2007-2008, võrreldes eelnenud aastaga Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis toodetud põllumajandussaaduste Muutus % Muutus % 2007. a võrrel- 2008. a võrrel- müügihindade muutust. des 2006. a des 2007. a Taimekasvatus 22,5 10,0 Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muu- Teravili (k.a. seeme) 46.8 7.7 tus 2008. a võrreldes 2007. aastaga oli 12,4% Tehnilised kultuurid 21.1 30.2 Värske puuvili ja marjad 2.7 44.2 (2007. a oli kasv võrreldes 2006. aastaga 8,9%), sh Köögivili ja aiandussaadused 6.4 4.6 taimekasvatuses 10,0% ja loomakasvatuses 13,0%. Kartul (k.a. seeme) 20.7 -16.6 Kui vaadata olukorda, mis oli tootjal 2008. a Loomakasvatus 6.0 13.0 kasvanud saagi realiseerimisel, siis sellest annab Loomad lihaks 0.9 11.7 Piim 8.5 12.2 ülevaate III ja IV kv võrdlemine 2007. a vastavate Munad 8.5 26.5 kvartalitega. Teravilja tootjahinnaindeksi muutus Kokku 8.9 12.4 2008. a III kvartalis võrreldes 2007. a III kvartaliga Allikas: ESA

Tabel 5. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus 2008. a III kv, võrreldes 2007. a III kv

Põllumajandussaadus Osakaal % Muutus % Muutus % III kv 2007- III kv 2008 IV kv 2007- IV kv 2008 Taimekasvatus 17,0 9,8 -11,3

Teravili (k.a. seeme) 7,6 -2,8 -30,1

Tehnilised kultuurid 3,8 33,7 -17,7

Köögivili ja aiandussaadused 5,2 11,2 7,7

Kartul (k.a. seeme) 0,7 -13,3 16,4

Loomakasvatus 82,3 13,4 -2,9

Veised lihaks 4,7 17,2 20,1

Sead lihaks 21,2 17,4 11,1

Piim 45,8 9,3 -9,9

Munad 7,7 34,4 -1,9

Kokku 100,0 12,7 -4,6

Allikas: ESA

oli -2,8%, suurim langus oli kartuli osas (-13,3%). 2007. a IV kvartaliga 4,6%. Eriti suur oli langus 2008. a IV kv tootjahinnaindeks langes võrreldes teravilja osas – 30,1% ning oluliselt langes ka pii-

Tabel 6. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus 2007-2008, võrreldes eelnenud aastaga

Muutus % Muutus % 2007. a võrreldes 2006. a 2008. a võrreldes 2007. a

Seeme 1.6 12.7 Energia, kütus, määrdeained 4.4 16.1 Väetis ja pinnaseparandaja 5.7 57.9 Taimekaitsevahendid 0.5 7.9 Veterinaarkulud 3.6 0.0 Loomasööt 18.3 18.7 Seadmete hooldus, remont ja materjalid 2.1 3.0 Ehitiste hooldus ja remont 14.7 3.7 Muud kaubad ja teenused 6.1 4.8 Kokku 9.7 15.9 Allikas: ESA 39 ma tootjahinnaindeks – 9,9%. energia, kütuse ja määrdeainete (16,1%) osas. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite Põllumajanduss aaduste tootjahinna indeks suu- ostuhinnaindeks, mis iseloomustab põlluma- renes 2008. a võrreldes eelmise aastaga 12,4% jandusäriühingute kuluartiklite hinnamuutusi, ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite kasvas 2008. a võrreldes eelmise aastaga 15,9% ostuhinna indeks kasvas 15,9%, mis tähendab, et (2007. a kasv võrreldes 2006. aastaga 9,7%). tootmisvahendite hinnad kallinesid enam kui põl- Suurim hinnaindeksi tõus oli väetise ja pinna- lumajandussaaduste realiseerimishinnad. separandaja (57,9%), loomasööda (18,7%) ning

3.4. Ühtne pindalat oetus (ÜPT) ja täiendavad otsetoetused

Katre Kirt, Kristel Maidre

Kokku määrati otsetoetusteks 2008. a 1 551 mln kr, summa suurenes 2008. a 760,86 mln kroonini, mis on 17,3% enam kui 2007. a ja 2,1 korda enam mis on 10% rohkem kui 2007. a ja 92,7% rohkem kui 2004. a. kui 2004. a.

ÜPT-d määrati 2008. a 790,16 mln kr, mis on Täiendavatest otsetoetustest määrati 2008. a 25,2% enam kui 2007. a ja 2,3 korda enam kui 56,5% loomakasvatusele ja 43,5% taimekasvatu- 2004. a. Täiendavateks otsetoetusteks määratud sele.

Tabel 7. ÜPT ja täiendavateks otsetoetusteks määratud summad, 2003-2008 (mln kr)

Toetused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 ÜPT x 332,17 431,96 532,44 630,96 790,16 Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus x 205,04 160,36 292,32 x x Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus 109,9 x x x 214,03 213,94 Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus x x x x 103,32 116,52 Heinaseemne täiendav otsetoetus x x x x x 0,79 Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus 4 7,52 13,60 20,57 28,14 76,85 Veise kasvatamise täiendav otsetoetus 26,8 55,25 59,15 x x Veiste loomühikute (LÜ) alusel makstav täiendav otsetoetus x x x x 93,28 113,92 Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus 110 108,79* 109,66 157,51 x x Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus x x x x 252,17 276,80 Ute kasvatamise täiendav otsetoetus 3,8 4,13 5,47 6,53 8,09 8,90 Ute täiendav otsetoetus x x x x x 1,85

Täiendavad otsetoetused kokku x 394,81 338,26 529,10 691,46 760,86 Kokku 385** 726,98 770,22 1 061,54 1 322,41 1 551,02

Allikas: PRIA, PM * 2004. a rahvuslik skeem, maksti enne ELiga liitumist

2008. a rakendati viit taotlemise aasta tootmise ÜPT ja täiendavate otsetoetuste maksimaalsed kohustusest lahtiseotud täiendavate otsetoetuste toetustasemed, toetuse õigused, baaspinnad ja skeemi: põllumajanduskultuuride, heinaseemne, ajalooliste referentside kehtestamise alused on veiste loomühikute (LÜ), piima tootmiskvoodi alu- esitatud tabelis 13. sel makstavat ja ute täiendavat otsetoetust. 40

Tabel 8. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste lubatavad toetustasemed 2008. a ja kehtivad toetusõigused

Maksimaalne toetuse tase 2008 Toetuse õigused, baaspinnad, ajaloolised referentsid 1) ÜPT 50% 800 000 ha 2) põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus 25% 362 827 ha 3) põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus 55% 2006. a kindlaksmääratud hektarid1 4) heinaseemne täiendav otsetoetus Liitumiseelne tase+10% ELi tasemest 2006. a kindlaksmääratud 80% hektarid1 5) ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus 13 416 ammlehma 6) veiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus 80% 2007. a toetussõiguslikuks tunnistatud veiste LÜ-d või 2006. a kindlaksmääratudLÜ-d2 7) piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus 100% 31. märtsi 2007. a määratud piima tootmiskvoot4 8) ute kasvatamise täiendav otsetoetus 50% 48 000 utte 9) ute täiendav otsetoetus 30% 2007. a kindlaksmääratud uttede arv või 2007. a 31. detsembriks üle antud toetusõiguslike uttede arv2

1vastavalt põllumajandusministri 10. apr 2008. a määrusele nr 30 „Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajandus- kultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-d 9-10 2vastavalt põllumajandusministri 22. veebr 2008. a määrusele nr 15 „Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-d 3-5. Allikas: PM

Nimetatud toetuse õiguste mahu ületamisel vähen- korrad kehtestab põllumajandusminister vastavate datakse ühikumäärasid võrdeliselt kõigil tootjatel. määrustega. Igal aastal kehtestab põllumajandus- minister oma käskkirjaga igale täiendavale otsetoe- ÜPT ja täiendavate otsetoetuste saamise täpse- tusele ühikumäära, mis on esitatud tabelis 14. mad nõuded ning toetuse ja taotluse menetlemise

Tabel 9. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste ühikumäärad, 2004-2008

2004 2005 2006 2007 2008 ÜPT (kr/ha) 414,00 526,65 659,80 759,72 932,61 Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/ha) 632,801 470,20 836,90 x x Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/ha) x x x 588,00 538,50 Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (kr/ha) x x x 292,47 340,80 Heinaseemne täiendav otsetoetus (kr/ha) x x x x 579,20 Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/veis) 1 084 1 364,00 1 784,80 1 889,00 2 013,00 (koef 1,4) Veise kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/koef 1) 774,30 791,80 759,90 x x Veiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus (kr/lü) x x x 1 230,00 1 525,00 Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus 1 065 1 029,34 0,26 x x kr/lehm2 kr/lehm (kr/kg) Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus (kr/kvoodi kg) x x x 0,40 0,44 Ute kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/utt) 219,303 214,00 221,30 219,00 219,00 Ute täiendav otsetoetus (kr/utt) x x x x 53,00

1sertifitseeritud heinaseemnekasvatuse täiendav otsetoetus: kõrrelised 752,32 kr/ha, liblikõielised 1140,44 kr/ha 2rahvuslik skeem, maksti enne ELiga liitumist 32004. a lamba kasvatamise täiendav otsetoetus Allikas: PM 41

Tabelis 10 on aastatel 2004-2008 ÜPT ja täien- tati ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse davate otsetoetuste taotlemisel heakskiidetud maksmist eraldiseisva toetusena. Võrreldes 2007. taotluste arv ja heakskiidetud taotlustel märgitud aastaga on suurenenud ammlehmade arv, kelle pinna suurus (ha), loomade või loomühikute (LÜ) kohta taotletakse toetust, 28,4% ja vastavate taot- arv ning piima tootmiskvoot (t). luste arv 7,1%.

2008. a ületas põllukultuuride kasvupind Ees- Ka lambakasvatus on vaadeldaval perioodil olu- tile ELi liitumislepingus määratud baaspinda liselt arenenud. Võrreldes 2004. aastaga on ute 34 588 ha võrra, mille tulemusel selle toetuse kasvatamise täiendava otsetoetuse heakskiidetud ühikumäära vähendati. taotluste arv suurenenud 25% (2008. a vähe- nes taotluste arv võrreldes 2007. aastaga 1,2%), Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse toetust saanud uttede arv on aga pidevalt suure- taotluste ja toetust saanud veiste arvu kasv on nenud (võrreldes 2004. aastaga 2,1 korda ja 2007. jätkuvalt tõusuteel. 2008. a oli taotlejaid 67% ja aastaga 10%). ammlehmi 2,5 korda enam kui 2005. a, mil alus-

Tabel 10. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste heakskiidetud taotluste ja nendel kindlaksmääratud ühikute arv, 2004-2008

2004 2005 2006 2007 2008 Taotluste arv 18 597 18 687 17 884 17 336 17 039 ÜPT Pind (ha) 803 715 824 396 811 603 832 091 848 307

Taotluste arv 7 849 7 406 6 479 x x Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus Pind (ha) 324 342 341 259 349 453 x x

Taotluste arv x x x 6 743 6 585 Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus Pind (ha) x x x 364 183 397 415

Taotluste arv x x x 6 455 6 191 Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus Pind (ha) x x x 353 264 341 906

Taotluste arv x x x x 52,00 Heinaseemne täiendav otsetoetus Pind (ha) x x x x 1 373

Taotluste arv x* 704 855 1 099 1 177 Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus Veiste arv x* 5523 7621 10 890 13 982

Taotluste arv 6 254 6 920 6 269 x X Veise kasvatamise täiendav otsetoetus Veiste arv 132 829 221 675 122 755 x X

Taotluste arv x x x 5 324 5 018 Veiste LÜ alusel makstav täiendav otsetoetus LÜ arv x x x 75 841 74 702

Taotluste arv 2 627 x 1 620 1453 X Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus** Veiste arv 101 144 106 531 98 970 x X

Taotluste arv x x x 1 453 1 433 Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus Tootmiskvoot, t x x x 630 420 629 089

Taotluste arv 729 879 888 925 914 Ute kasvatamise täiendav otsetoetus Uttede arv 18 945 25 616 29 551 36 947 40 825

Taotluste arv x x x x 832 Ute täiendav otsetoetus Uttede arv x x x x 34 843

* 2004. a maksti ammlehmadele toetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse raames, ** 2005. a maksti piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse ühe osana ja eraldi taotlejate arvu välja ei tooda. 2006. a maksti toetust piima tootmiskvoodi kg kohta, kuid tabelis on esitatud piimalehmade arv.

Allikas: PRIA 42

Ühtse pindalatoetuse saamiseks laekus 2008. a takse 1. oktoobrist 2004. Maksimaalne kogus, 17 231 taotlust, millest kiideti heaks 17 039. Kok- millele toetust on võimalik saada, on 250 ml piima ku määrati ühtset pindalatoetust 2008. a 790,16 või -toodet ühe õpilase kohta ühes õppepäevas. mln kr 848 307 ha kohta. Määratud ÜPT summa suurenes võrreldes 2007. aastaga 25,2%, heakskii- Koolipiimatoetust makstakse kahest erinevast, ELi detud pind vaid 2%. ja Eesti riigieelarvest. Liikmesriikidele on jäetud õigus koolipiimaskeemis katta piimatoote tegeliku Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus maksumuse ja ELi poolt antavate toetusmäärade on tootmisega seotud toetus nisu, rukki, odra, vahe osaliselt või täielikult riigieelarve vahenditest. kaera, maisi, tatra, hirsi, suhkrumaisi, sojaoa, Eesti on seda võimalust kasutanud. Toetusmäära rapsiseemnete, herneste, põldoa, maguslupiini, muudeti viimati 2007. a, mil ELi ja Eesti toetu- linaseemne, lina kiu tootmiseks ja kanepi (kinni- semäär kokku tõusis 2,5%-lisel piimal 7,53 kr/l tatud sordid) kasvatamise eest vähemalt 0,3 ha (eelnevalt oli 6,20 kr/l). suurusel põllul. Alates 1. juulist 2005 maksti Eesti riigi eelarvest Toetuse saamiseks esitati 2008. a 6 692 taotlust. 2005/2006. õppeaastal ELi toetusele lisaks 3,34 Esitatud taotlustest kiideti heaks 98,4% ja toetust kr/l. 2006/2007. õppeaastal tõusis see 3,55 kroo- määrati 6 585 taotlejale 397 415 ha eest summas nini, alates 1. juunist 2007 3,61 kr/l. Viimane tõus 213,94 mln kr. Määratud summa jäi 2008. a eel- leidis aset 2007. a novembri taotlusperioodist, kui mise aastaga võrreldes samale tasemele uueks toetusmääraks kehtestati 4,6 kr/l. 2008. a säilis Eesti toetusmäär muutumata. Energiakultuuritoetuse maksmist alustas EL-15 2005. a ning 2007. a laienes see uutele liikmesriiki- 1. aug 2008. a jõustus komisjoni uus määrus (EÜ) dele. Toetuse suurus on kuni 45 eurot (704,09 kr) nr 657/2008, milles sätestatakse Nõukogu mää- ha kohta. ruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima 2008. a esitati kokku 173 taotlust, mis on 36% ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul enam kui 2007. a. Kokku esitati taotlusi 20 524 ha antava ühenduse abiga. kohta, mis on 77% rohkem kui 2007. a. Keskmine pind laekunud taotluse kohta 118,6 ha. Kultuuride Koolipiimatoetuse rakendamise esimese koo- osatähtsus oli järgnev: raps (ka allakülviga) ja rüps liaasta lõpuks (30.06.2005) oli PRIA andmeil 95,6%, oder (ka allakülviga) 1,9%, nisu 0,9%, kaer heakskiidu saanud 414 taotlejat ja koolipiima sai (ka allakülviga) 0,6%, päideroog 0,6%, rukis 0,5%. 134,5 tuh last (53% maksimaalsest sihtrühmast). 2005/2006. õa lõpuks oli programmiga ühinenud 2008. a oli EL-27 taotletud pind 1,03 mln ha ja ei juba 860 õppeasutust 175,6 tuh lapsega (72% ületanud tagatud maksimumpindala (2,0 mln ha), sihtrühmast), 2006. kalendriaasta lõpuks sai kooli- mistõttu toetuse määr jäi 45 eurot/ha. piima 183,3 tuh last (77% sihtrühmast) ja 2007. a 186,3 tuh last. 2008/2009. kooliaasta alguseks oli Koolipiimatoetust hakati Eestis maksma alates koolipiimaskeemiga liitunud 923 haridusasutust 2001. aastast ja EL-i koolipiimaskeemi rakenda- (195,4 tuh last ehk 80% sihtrühmast).

Tabel 11. Koolipiimatoetuse skeemiga liitunud õppeasutuste ja õpilaste arv, dets 2008

Õppeasutus Õppeasutuste arv Õpilaste arv Lasteaiad 430 42 769 Lasteaed- põhikool 4 321 Lasteaed- algkool 52 3 999 Kutsekoolid- gümnaasiumid 197 111 477 Kutsekoolid 12 6 314 Põhikoolid 175 24 801 Algkoolid 65 10 837 KOKKU 935 200 518 Muutused võrreldes 2007. a +52 +13 715 Allikas: PRIA

2007/2008. õppeaastal tarbitud piimatoodete eest ELi toetus on 6,6 mln kr ja Eesti riigi lisatoetus on koolipiimatoetust makstud 16,9 mln kr. Sellest 10,3 mln kr. 43

3.5. P õllumajandustootjate maksud ja võlad

Liisa Kähr

Põllumajandustootjad1 deklareerisid Maksu- ja Tolliametile 2008. a 819 mln kr makse, millest 571 mln kr (70%) moodustas sotsiaalmaks, 250 mln kr 1 Isikud, kes tegutsevad järgmistel tegevusaladel vastavalt EM- 2 TAK koodidele: (31%) kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks ja 133 Põllukultuuride kasvatus; puu- ja köögiviljakasvatus; aiandus mln kr (-16%) tagastamisele kuuluv käibemaks. (EMTAK kood 011); Juriidilised isikud deklareerisid maksudest 92% ja Loomakasvatus (EMTAK kood 012); Ühendatud taime- ja loomakasvatus (segapõllumajandus) (EM- füüsilisest isikust ettevõtjad (FIEd) 8%. Võrreldes TAK kood 013); 2007. aastaga vähenes maksulaekumine 2008. Taime- ja loomakasvatust teenindavad tegevusalad, v.a veterinaaria; maastikukujundus (EMTAK kood 014); aastaga 56 mln kr (6%) võrra. Jahindus, karusloomade küttimine ja ulukikasvatus ning neid teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 015); Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EM- TAK kood 010). 2 2008. a oli tulumaksumäär 21%, 2007. a 22%.

Tabel 12. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud aastatel 2003, 2007 ja 2008 (tuh kr)

2003 2007 2008

Juriidilised FIEd Juriidilised Juriidilised Kokku FIEd Kokku FIEd Kokku isikud isikud isikud

Käibemaks 47 367 -18 680 21 688 45 159 -907 44 252 -27 001 -105780 -132 781 Sotsiaalmaks 263 427 35 282 298 710 404 051 76 059 480 110 479 170 92 084 571 254 Kinnipeetud 155 025 6 940 181 965 204 076 11 574 215 650 237 395 13 009 250 404 füüsilise isiku tulumaks FIE tulumaks - -4 808 -4 808 - 46 269 46 269 - 30 108 30 108 Ettevõtte tulumaks 9 019 1 947 10 966 20 598 21 20 620 23 801 34 23 835 Töötuskindlustus- 10 976 646 11 622 10 109 747 10 856 11 910 852 12 762 makse

Kohustuslik 3 356 172 3 529 13 382 1 521 14 903 16 696 1 897 18 594 kogumispensioni- makse Raskeveokimaks x x x 1 105 1727 2 832 1 236 1 816 3 052 Maamaks x x x 9 838 29 181 39 019 11 427 29 271 40 698 Kokku 482 172 21 500 503 671 708 479 166 085 874 563 755 718 63 307 819 024 Põllumajandus- 1 655 16 814 18 469 1 741 16 921 18 662 1 720 15 164 16 884 tootjate arv Keskmiselt 291,3 1,3 27,27 406,9 9,82 46,87 439,4 4,2 48,50 põllumajandus- tootja kohta

Allikas: Maksu- ja Tolliamet (MTA), PM

Põllumajanduses tegutseva juriidilise isiku kohta Võrreldes 2007. aastaga tõusis ühe juriidilise isiku deklareeriti 2008. a makse kokku keskm 439 tuh deklareeritud maksusumma ligi 33 tuh kr (8%) kr ja FIE kohta 4 tuh kr. võrra, kuid keskmine maksusumma ühe FIE kohta vähendes ligi 6 tuh kr võrra (57%). 44

Tabelist 12 on näha, et märkimisväärne muutus on 2008. a deklareerisid makse 1 720 juriidilist isikut ja toimunud käibemaksu laekumises, kus sisendkäi- 15 1643 FIEt, kokku 16 884 põllumajandustootjat. bemaksu mahaarvamine on kordades tõusnud. Kui 2007. a maksid põllumajandustootjad riigieelarvesse 2008. a lõpu seisuga oli maksuvõlglasi 2 819 ning käibemaksu kokku 44 mln kr, siis 2008. a taotleti nende arv on aastaga vähenenud 4 446 põlluma- käibemaksu tagastamist 133 mln kr ulatuses – see jandustootja võrra. Koguvõlgnevus on langenud on ka peamine põhjus, miks maksude kogulaeku- 18 mln kr võrra, ulatudes 2008. a lõpu seisuga mine on vähenenud. 2008. a tõusid sotsiaalmaksu, 150 mln kroonini. 2008. a lõpu seisuga oli 28% ettevõtte tulumaksu, kinnipeetud füüsilise isiku (473 isikut) juriidilistest isikutest ning 15% (2 346 tulumaksu, maamaksu, raskeveokimaksu, töötus- isikut) FIE-dest põllumajandustootjaid maksuvõlg- kindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni- lased. makse laekumised, peale käibemaksu langes ka FIE 3 Nendest FIEdest 60 on oma tegevuse lõpetanud 2009. a tulumaksu laekumine. jooksul ja 352 2008. a jooksul.

Tabel 13. Erinevate maksude võla* osa koguvõlgnevusest seisuga 2007.-2008. a lõpp (tuh kr)

Tulumaks Käibemaks Kinnipeetud Sotsiaalmaks Muud maksud Kokku FI tulumaks 2007 Juriidilised isikud 2 468 34 304 13 545 35 663 3 839 89 819 FIE-d 20 983 28 073 894 23 238 5 582 78 770 Kokku 23 451 62 377 14 440 58 900 9 421 168 589 2008 Juriidilised isikud 1 965 43 530 15 687 39 775 3 589 104 545 FIE-d 11 525 16 192 409 13 621 3 478 45 225 Kokku 13 490 59 721 16 096 53 396 7 067 149 770 Allikas: MTA, PM *Maksuvõlg koosneb põhivõlast ning intressist

Võrreldes 2007. aastaga ei ole erinevate maksude (2007. a 37%). Sellele järgneb sotsiaalmaksuvõlg võlgnevuse struktuur 2008. a muutunud (tabel (53,3 mln kr), mis moodustab koguvõlgnevusest 13). Jätkuvalt on suurim võlgnevus käibemaksu 36% (2007. a 35%). osas 59,7 mln kr, mis moodustab koguvõlast 40%

3.6. Põllumajanduse struktuuriuuring 2007

Urve Valdmaa

Uuringu metoodika kohaselt on põllumajanduslik Väikesi, alla 10hektarilisi majapidamisi oli 2007. a majapidamine üksus, kus on vähemalt 1 ha kasu- 13 461 ehk 58% majapidamiste koguarvust ja neile tatavat põllumajandusmaad või kus põllumajan- kuulus 6% kogu põllumajandusmaast. Üle 100 ha dussaadusi toodetakse põhiliselt müügiks. Alates põllumajandusmaaga majapidamisi oli 1 549 ehk 7% 2007. aastast arvatakse kasutatava põllumajan- ning nad kasutasid 69% kogu põllumajandusmaast dusmaa hulka ka heades keskkonnatingimustes (keskm oli majapidamise valduses 405 ha põlluma- hoitav rohumaa, mille eest saadakse ühtset pind- jandusmaad). alatoetust. Küsitlusmoment oli 1. juuni 2007. Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandus- 2007. a struktuuriuuringu andmetel oli Eestis põllu- maa suurus vähenenud. Ligi pool kasutatavast põllu- majanduslikke majapidamisi 23 257 (neist füüsilisi majandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku isikuid 21 868 ja juriidilisi isikuid 1 388) ning nende majapidamise valduses oli keskm 39 ha põlluma- kasutuses oli 907 tuh ha põllumajandusmaad. jandusmaad, mis oli 30% rohkem kui kaks aastat 2005. a oli majapidamiste arv 27 747, seega oli kahe tagasi. Seega on aastatel 2005–2007 jätkunud maade aasta jooksul majapidamiste arv vähenenud 16%. ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. 45

Tabel 14. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine põllumajandusmaa suurusklasside järgi (2007. a struktuuriuuringu andmetel)

Kokku 0-<2 ha 2-<5 ha 5-<10 ha 10-<20 ha 20-<30 ha 30-<50 ha 50-<100 ha >=100 ha Majapidamiste arv 23 257 2 904 5 439 5 118 4 178 1 704 1 323 1 042 1 549 % 100 12 23 22 18 7 6 5 7 Põllumajandusmaa ha 906 833 3 888 17 989 36 413 58 735 41 124 50 290 71 405 626 990 % 100 0 2 4 6 5 6 8 69 Allikas: ESA, PM

Loomakasvatusega tegelevate majapidamiste arv oli keskmine arv ja tõusnud suurte majapidamiste 2007. a 13 793 (59% kogu majapidamiste arvust). osatähtsus loomakasvatuses. Ühes majapidamises Võrreldes 2005. aastaga oli vähenemine neljandiku oli keskmiselt 34 veist, 34 lammast, 5 kitse, 128 võrra. Samal ajal oli veiste arv vähenenud ainult siga ja 207 kodulindu. 3%. Tunduvalt oli suurenenud loomade ja lindude

Tabel 15. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine piimakarja suurusklasside järgi (2007. a struktuuriuuringu andmetel)

Kokku 1-2 3-9 10-19 20-29 30-49 50-99 100-299 >=300 Majapidamiste arv 6 121 4 051 1 016 386 167 133 132 144 91 % 100 66 17 6 3 2 2 3 1 Lüpsilehmade arv 107 884 5 053 4 633 4 864 3 795 4 735 8 650 26 089 50 065 % 100 5 4 5 4 4 8 24 46 Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond

Piimalehmi kasvatati igas neljandas majapidami- Põllumajandusliku majapidamise majanduslikku ses, kuid 70% piimakarjast (2005. a 68%) peeti suurust mõõdetakse ESUdes (1 ESU, European majapidamistes, kus oli 100 või enam piimalehma Size Unit, vastab standardkogutulu väärtusele ja neid majapidamisi oli 235. 1 200 eurot ehk 18 776 kr). 2007. a oli 7 302 põl- lumajanduslikku majapidamist, mis vastasid nn Sigadest 90% kasvatati majapidamistes, kus oli elukutselise ärilise ettevõtja kriteeriumile (alates 2 1 000 või rohkem siga, ja kodulindudest 92% ESUst). majapidamistes, kus oli 1 000 või rohkem lindu (2005. a vastavalt 86 ja 89%).

3.7. Põllumajandus tootjate majandusliku jätkusuutlikkuse hinnang FADNi alusel

Urve Valdmaa

Maamajanduse Infokeskuse poolt 2008. a väljaan- 50% moodustas omanike tasustamata tööjõud. tud kogumiku “Põllumajandustootjate majandus- Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasva- näitajad 2007” alusel oli põllumajandusettevõtte tusettevõtted, kus töötas keskmiselt 8,5 töötajat. keskmine majanduslik suurus 21,5 ESU. Suuri- mad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted – 110,2 Toetusi sai põllumajandustootja 2007. a keskm ESU. Keskmiselt oli põllumajandustootjal 122,7 ha 292 tuh kr, põllumajandusmaa hektari kohta saadi põllumajanduslikku maad (sellest 60% renditud). toetusi 2 382 kr. Pool põllumajandusmaast oli söödakultuuride all, kolmandikul kasvatati teravilja. Tööjõudu kasutati Kogutoodangut (sh toetused, va investeeringutoe- keskmiselt 2,8 aastaühikut ettevõtte kohta (ar- tus) saadi 2007. a 12 752 kr põllumajandusmaa vestuslikult 1 aastaühik = 2 200 töötundi), millest ha kohta, mis on 1 308 kr ehk 11% võrra enam 46

kui 2006. a. Kogukulud ha kohta olid 2007. a kohta 273 777 kr, aianduse tootmistüübi ette- 9 792 kr ha kohta, mis on 207 kr ehk 2% suure- võttes 141 507 kr, piimatootmise tootmistüübi mad kui 2006. a (joonis 3) Seega jäi investeerin- ettevõttes 200 352 kr, sea- ja linnukasvatuse toot- guteks ja tootmise arendamiseks 2 960 kr/ha, mistüübi ettevõttes 124 530 kr ning segatootmise mis on 60% enam kui 2006. a. tootmistüüpi kuuluvas ettevõttes 204 184 kr.

Keskmine netolisandväärtus tööjõuühiku kohta 2007. a oli põllumajandustootjale majanduslikult oli 2007. a 207 767 kr, mis on 76 181 kr ehk 58% edukas aasta ning tagas jätkusuutlikkuse. enam kui 2006. a. Taimekasvatuse tootmistüübi ettevõttes saadi netolisandväärtust tööjõuühiku

Joonis 3. Kogutoodang ja kogukulud põllumajandusmaa ha kohta, 2003-2007

15 000

12 000

9 000 kroonides 6 000

3 000

0 2003 2004 2005 2006 2007

kogutoodang kogukulud Allikas: ESA

Kokkuvõte

2008. a vegetatsiooniperiood oli keskmisest saju- hind kallines võrreldes 2007. aastaga 10% võrra. sem, siiski saadi teravilja mullusest vähem vaid Kokkuostuhinnad langesid aasta lõpus. 2%, kartulit 35% ning rapsi- ja rüpsiseemet 18%. Probleemid esinesid aga saagi kvaliteediga. 2008. a põllumajanduse majandusharu toodang koos toetustega on esialgsetel andmetel 10,2 mld 2008. a vähenes võrreldes eelmise aastaga veiste kr. Võrreldes eelmise aastaga vähenes toodangu ja sigade arv, suurenes aga lindude ning lammaste väärtus alushinnas 3,8% ja tootjahinnas 4%. Põl- ja kitsede arv. Piima toodeti 1% enam kui eelmisel lumajandustootjate sissetulekud aasta teisel poolel aastal, sest suurenes jätkuvalt lehmade produk- vähenesid, arvestades rasket koristusperioodi ja tiivsus, tõsteti piima kvaliteeti ning kokkuostu- kokkuostuhindade langust. 47 4. Põllumajanduskeskkond

4.1. Põllumajanduskeskkonna seire

Priit Penu, Jaan Kanger, Eneli Viik

Vastavalt Euroopa Nõukogu maaelu arengu mää- tele majandusnäitajatele arvestama sotsiaalsete ja rustele sisaldab liikmesriikide maaelu arengukava keskkonnaaspektidega. ka meetmete seiret ja hindamist. Teemavaldkon- niti hinnatakse ja püütakse anda tagasisidet, kas Veeseire maaelu arengukava põllumajandusliku keskkon- Alates 90ndate aastate algusest on mineraalväe- natoetusega püstitatud eesmärgid – keskkonna tiste kasutamine püsinud suhteliselt stabiilsena. ja paikkonna säilitamine – on täidetud. Põlluma- Mineraalsete fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamise jandustootmine kasutab loodusvarasid, eelkõige tase on olnud ühtlaselt madal, lämmastiku kasuta- mulda, õhku ja vett ning sõltub otseselt kliimast. mine aga vähenenud viimastel aastatel tasemele 50 Säästev põllumajandustootmine peab lisaks otses- kg/ha. Samuti on vähenenud orgaaniliste väetiste kogused (joon 1)

Joonis 1. Väetistega mulda viidud taimetoiteelemendid (kg/ha)

250

200

150

100 kg/ha väetatud pinnale

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Mineraalväetis* N Mineraalväetis* K Orgaaniline väetis** P

Mineraalväetis* P Orgaaniline väetis** N Orgaaniline väetis** K

* Toitained on oksiidina, ** toitained on elemendina. Allikas: ESA 48

Kas ja kui palju on sellise suhteliselt tagasihoid- Kui taimetoitainete kontsentratsioon dreenivees on liku väetiskasutuse juures taimetoitaineid leostu- kvalitatiivne näitaja, siis nende leostumine, mida nud, seda jälgitakse 2005. a alanud dreenivee seire arvutatakse kontsentratsiooni ja vee vooluhulkade kaudu. järgi, võimaldab hinnata toitainete kadu põldudelt ja seega ka reostuskoormust kvantitatiivselt. Lihtsaimaks indikaatoriks põllumajandusest lähtuva potentsiaalse veereostuse määramisel on Reeglina on talvise taimkattega seirepõldudelt dreenivee taimetoitainete sisaldus. Keskkonna- ja lämmastiku leostumine jäänud madalamaks kui sotsiaalministri määrustega on kinnitatud erineva- talvise taimkatteta põldudelt. Nii näiteks leostus tele reostusainetele (sh ka mõnedele taimetoitaine- mõõdukalt väetatud pikaajaliselt kõrrelisteroh- tele) piirkontsentratsioonid, lähtudes keskkonna ja kelt rohumaalt lämmastikku 9 kg/ha, allakülvita inimeste heaolust. odra põllult aga 18,9 kg/ha aastas. Kuid eksimusi hea põllumajandustava ja agronoomia põhitõde- Dreenivee seire tulemused näitavad, et lämmasti- de vastu ei suuda ka talvine taimkate heastada. ku erinevate vormide sisaldus dreenivees kõigub Jooniselt on näha, et ühelt kahest kõrvuti paik- suures ulatuses. Kui mõnel aastal jäid nitraat- ja nevalt seirepõllult leostus lämmastikku perioodil ammooniumiooni kontsentratsioonid lubatud piir- sept 2006 kuni sept 2007 33,8, teiselt 11,4 kg/ha normidest madalamaks, siis 2007. ja 2008. a ula- (joon 2). Mõlemal põllul kasvatati rukist ning seega tus nitraatiooni sisaldus üksikutel juhtudel kuni olid nad talvise taimkatte all. Ulatuslik lämmasti- 145 mg/l, ületades lubatud piirnormi (50 mg/l) ku leostumine seirepõllult T1 oli põhjustatud nii ligikaudu kolmekordselt. Reeglina oli sellised kõr- eelviljana kasvatatud ristiku poolt bioloogiliselt geid kontsentratsioone vaid üksikutes proovides seotud lämmastiku kui taliviljale antud vedelsõn- suhteliselt lühikesel 2007. a sügisperioodil. Teise nikus sisalduvast omastatava lämmastiku liiast biogeense taimetoiteelemendi, fosfori kontsentrat- perioodil, mil teraviljaorase vajadus lämmastiku sioon ületas joogiveele kehtestatud piirnormi vaid järele on väike. 8 proovis 315st.

Joonis 2. Lämmastiku leostumine Tartumaa seirepõldudelt

9 a N, kg/h 6

3 i i i i i i i i t t t t 0 r r r r Ma Ma Ma Ma Juul Juul Juul Juul Aprill Aprill Aprill Aprill Märts Märts Juuni Juuni Juuni Juuni Augus Augus Augus Augus Jaanua Jaanua Oktoober Oktoober Oktoober Oktoober Veebrua Veebrua November November November November September September September September Detsember Detsember Detsember Detsember

2005 2006 2007 2008

T1 KST T2 KST Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) 49

Kogu seireperioodi keskmisena leostus põldudelt lult 0,85 kg/ha aastas. Kui võrrelda taimetoitainete lämmastikku 7-31 kg/ha aastas. Mahe- ja KST leostumist seirepõldudelt ärakandega loodusmaas- (keskkonnasõbralik tootmine) talvise taimkatte- tikelt (metsamaal 1,5-3 kg N ja 0,06-0,1 kg P/ha ga põldudel jäi leostumine vahemiku alumisse, aastas), siis selgub, et lämmastiku leostumine on ÜPT (ühtne pindalatoetus) puhul ülemisse poolde. põldudelt oluliselt kõrgem, fosfori leostumine võib Fosfori leostumine sama perioodi keskmisena oli olla nii loodusliku ärakande tasemel kui ka sellest mahe- ja KST põldudelt 0,03-0,40 kg/ha, ÜPT põl- mõnevõrra kõrgem.

Joonis 3. Lämmastiku ja fosfori ärakanne põllumajanduslikes valglates

Eesti Eesti

Leedu Leedu

Läti Läti

Norra Norra

Rootsi Rootsi

Soome Soome

Taani Taani

02 04 06 08 0 100 012345 kg N ha-1 a-1 kg P ha-1 a-1

Allikas: TTÜ

Eestis on põllumajandusmaastikelt pärineva läm- on Räpu jões täheldatav nii oluline taimetoitainete mastiku ja fosfori ärakanne mitmete lähiriikidega kontsentratsiooni tõusutrend kui ka ärakande võrreldes keskmisena siiski üsna madal (joon 3). suurenemine. Ärakande põhjuste selgitamiseks on ühe võimalusena kasutusel ainebilansi koosta- 2007. a alustati koostöös Tallinna Tehnikaülikoo- mine, mida tehti kõikide valgalale jäävate põldude liga toitainete ärakande täpsustamist Räpu põl- osas ja arvutati ka toitainete üldbilanss (joon 4). lumajanduslikus väikevalglas. Viimastel aastatel

Joonis 4. Lämmastiku (vasakul) ja fosfori (paremal) üldbilanss väikevalglal

Lämmastik 0–100 <0 >100 Fosfor >0 <0

Allikas: TTÜ 50

Selle intensiivse põllumajandusega valgala kesk- foonikoormust neilt aladelt ning segatüüpi põlluma- mine lämmastiku sisendi ja väljundi vahe oli 49 jandusmaastike korral ka looduskoormust põlluma- kg/ha, mis potentsiaalselt võib kajastuda pin- jandusliku maakattetüübi sisse jäävatelt metsastelt ja navee kvaliteedis. Näitaja on EL-15 keskmisest soistelt aladelt. (55 kg/ha) siiski mõnevõrra madalam. Keskmine fosfori ülejääk bilansiarvutuse tulemusena moo- Mullaseire dustas 6 kg/ha, mis jääb optimaalsest tunduvalt Aastakümneid oli Eestis kõrgel tasemel mulda- madalamaks ning viib jätkudes mulla fosforisi- de agrokeemiline seire ja nende tulemuste alusel salduse langusele. väetistarbekaartide koostamine. Eelmise sajandi 90ndatel aastatel pikaajaline traditsioon katkes Valgalale jääva dreenivee seirepõldu väetati nii seoses põllumajanduses toimunud suurte muu- 2007. kui 2008. a keskmisest oluliselt suurema tustega. Taas hakati süstemaatiliselt mullaproove mineraalväetiste annusega. Kuna väetised anti võtma 2000. a TÜ Eesti Teravili poolt ja 2000-2001 kasvuperioodil jaotatult, leostus lämmastikku aastatel võeti kokku ca 5 000 proovi, valdavalt tagasihoidlikult ning ärakanne dreeniveega oli vas- suurematelt teraviljatootjatelt. 2002. a alustas tavalt 11,9 ja 11,4 kg/ha aastas. Fosfori leostumi- Taimse Materjali Kontrolli Keskuse (Põllumajan- ne oli madal, vastavalt 0,13 ja 0,12 kg/ha aastas, dusuuringute Keskuse (PMK) eelkäija) mullaseire jäädes loodusliku ärakande tasemele. büroo riikliku toetuse alusel mullaviljakuse programmi raames laiaulatuslikku agrokeemilist seiret Dreenivee seire tulemused näitasid, et lämmastiku koos väetistarbekaartide koostamisega uudse teh- ärakanne põldudelt ületab tunduvalt looduslikelt nilise lahendusega GIS tehnoloogia baasil. aladelt pärinevat taset. Fosfori leostumine Räpu valgala seirepõldudelt oli madal. 2002. a. koguti 4 287 mullaproovi ja valmistati 19 200 ha tarbeks väetistarbekaardid (joon 5). Põllumajanduse osakaal toitainete hajukoormuses Töömahukam oli 2006. a, mil koguti 33 425 proovi on ikka veel suhteliselt kõrge, moodustades 2004. a ja koostati väetistarbekaardid 152 000 hektarile. 62% lämmastiku ja 43% fosfori kogu hajukoormusest 2006. a. kujunes tippaastaks, kuna 2004. a. alates siseveekogudele. Täpsem teave põllumajanduse rollist rakendus põllumajanduslik keskkonnatoetus veekvaliteedi kujunemisel ja toitainete kogukoormu- (PKT), mille raames oli toetusega liitunud tootjatel sele on siiski veel suhteliselt üldine. Nii pinna- kui kohustus koguda mullaproove põllumaalt. 2006. a dreeniveeseire tulemused viitavad vajadusele kõlviku- lõpus oli proovide kogumise tähtaeg. Kokku on aas- telt pärineva ärakande ja looduskoormuse andmete tatel 2002-2008 Põllumajandusuuringute Keskuse täpsustamiseks. Põllumajandusliku reostuskoormuse mullaseire büroo töötajate ja koolitatud proovivõt- andmete käsitlemisel tuleb silmas pidada asjaolu, jate poolt kogutud 114 975 mullaproovi ja nende et punktallikate koormuse osakaal on suhteliselt alusel koostatud väetistarbekaarte 521 943 ha väike ning puhtalt loodusmaastike koormus moo- põllumaale. PMK agrokeemia laboris on analüüsitud dustab umbes 36% fosfori ning 30% lämmastiku sel perioodil 142 966 mullaproovi. Seega on tootjate kogukoormusest siseveekogudele Eestis. Põllumajan- enda poolt kogutud ca 20% analüüsitud proovide dusmaastike kogukoormus sisaldab ka looduslikku koguarvust.

Joonis 5. Kogutud mullaproovide arv ja nende Muldade happesus maakondade lõikes kajastab alusel valmistatud väetistarbekaartidega eeskätt mullatekketingimuste (lähtekivim) iseloo- kaetud pind (ha) nr mu ja ka sellest lähtuvat lupjamise ehk muldade ha 35 000 150 000 neutraliseerimise vajadust. Viimane on oluline hektarid väga erinevatel aspektidel: parandab põllumajan- 30 000 120 000 proovid duskultuuride toitumistingimusi, soodustab mulla 25 000 bioloogilist elutegevust ja vähendab mõningate tok- 90 000 silist toimet omavate elementide liikuvust (näiteks 20 000 alumiinium). 60 000 15 000 Joon 6 on näha, et happelisemad mullad asuvad 30 000 10 000 Lõuna-Eestis (Põlvamaa, Võrumaa), kus pH<6 muldi on enam kui 60% analüüsitud pinnast, 0 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 samuti Viljandi- ja Hiiumaal. Eestis keskmisena on käesoleval hetkel selliseid muldi 30,8% kogu Allikas: PMK analüüsitud põllumaast. 51

Joonis 6. Muldade happesus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)

100%

80%

60%

40%

20%

0% i a a a u u u Võr Põlva Tartu Valg Harju Rapl Pärnu Jõgeva Viljand Ida-Vir Hiiuma Saaremaa Läänemaa Lääne-Vir Eesti 2000–08 <4,5 45-5 5-5,5 5,5-6 6-6,5 6,5-7 7-7,5 Allikas: PMK

Oluliseks mullaviljakuse ja taimede toitumistingi- Põlvamaal ja Pärnumaal (joon 7). Andmeid analüü- musi iseloomustavaks näitajaks on liikuva kaaliu- sides tuleb kindlasti silmas pidada antagonistlike mi sisaldus, mida ajalooliselt on määratud Eestis elementide omavahelisi suhteid mullas (näiteks DL meetodil, kuid alates 2003. a määratakse Ca versus K) ja seda arvestades võib selguda, et Mehlich III meetodil. Kaaliumi sisalduse poolest on teatud mullas on K piisavalt, kuid seoses näiteks paremas seisus Saaremaa, Ida-Viru ja Läänemaa suure Ca sisaldusega on see taimedele raskesti ning enim on kaaliumivaeseid muldi Hiiumaal, kättesaadav.

Joonis 7. Muldade liikuva kaaliumi sisaldus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)

100

0 i a a a Võru Põlva Tartu Valg Harju Rapl Pärnu Jõgeva Viljand Ida-Viru Hiiuma Järvamaa Saaremaa Läänemaa Lääne-Viru väga madal madal keskmine kõrge Allikas: PMK Eesti 2000–08

Eestis keskmisena on kaaliumisisaldus alla Lääne- ja Pärnumaal (joon 8). Andmete analüüsil optimaalse 48,6% põllumaadest, st et iga teine tuleb eeskätt jällegi rõhutada, et happelised mullad põllumaa hektar vajab hoolikat kaaliumiseisundi ei soodusta fosfori omastamist taimede poolt ja jälgimist ja adekvaatset tegutsemist. seega võib taimede toitumise seisukohast olla Lõu- na-Eestis küll kõrgem fosfori sisaldus, kuid taimed Liikuva fosfori sisaldus on samuti määratud Meh- ei suuda seda vajalikus koguses omastada. Eestis lich III meetodil ja toiteelemendi sisaldus on pare- keskmisena on fosforivaeseid muldi 25,1%. mas seisus Põlva- ja Valgamaal, halvem on olukord 52

Joonis 8. Muldade liikuva fosfori sisaldus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)

100%

80%

60%

40%

20%

0% i a a Võru Põlva Tartu Valg Harju Rapla Pärnu Jõgeva Viljand Ida-Viru Hiiuma Järvamaa Saaremaa Läänemaa Lääne-Viru väga madal madal keskmine kõrge väga kõrge Allikas: PMK Eesti 2000–08

ELi mullakaitses on olulisel kohal võitlus mulla- Bioloogilise mitmekesisuse seire erosiooni vastu, sest see protsess hävitab muldi Eesti on 57. paralleelist põhja poole jäävate alade- miljonite hektarite ulatuses kogu maailmas. Vii- ga võrreldes taimestiku ja loomastiku mitmekesi- mased uuringud, mis käsitlesid põllumajandusli- suselt üks maailma rikkamaid – eriti liigirikkad on kus kasutuses olevatel muldadel erosiooni Eestis, Eesti poollooduslikud kooslused. Muude liigirikas- jäävad aastakümnete taha ja peale maakasutuses te koosluste kõrval tuleks aga tähelepanu pöörata toimunud ulatuslikke muudatusi seda teemat pole ka põllumajandusmaastike bioloogilisele mitmeke- käsitletud. PMK mullaseire büroo teostas GIS ana- sisusele – ainult väljaspool põllumajandusmaastik- lüüsi (aluseks 1:10 000 digitaalne mullakaart, PRIA ke asuvate alade kaitsmine ei aita säilitada põl- põldude register, PRIA tabelandmebaasid maaka- lumajandusmaastikele omast elustikku. Seetõttu sutuse kohta), mille tulemusena selgus, et kokku on vaja põllumajanduses mõistlikult tegutseda, et asub PRIA põllumassiividel 2008. a andmetel ca sealset bioloogilist mitmekesisust ka tulevastele 38 000 ha vee-erosioonist mõjutatud muldi, pea- põlvkondadele säilitada. miselt Lõuna-Eesti 4 maakonnas: Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Analüüs valla tasandil selgitas, Sellest tulenevalt on Eesti maaelu arenguka- et 5 vallas oli erodeeritud muldade osakaal PRIA va põllumajandusliku keskkonnatoetuse üheks massiividest enam kui 30%: Otepää, Valgjärve, eesmärgiks edendada ja säilitada bioloogilist Vastseliina, Haanja ja Misso vallas. Erosiooni mitmekesisust. Eesmärgi saavutamise hindami- seisukohast on olulisem vaadata, kuidas paiknevad seks kogutakse iga-aastaselt andmeid kimalaste ja põllumaad erodeeritud muldadel, kus toimub reaal- põllulindude kohta. Seireks on välja valitud 66 ala, ne erosiooniprotsess, sest rohumaadel on erosioon mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eestis (Saa- vähene või puudub üldse. Edasine analüüs näitas, remaa), Kesk-Eestis (Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõu- et 9 vallas kasutatakse enam kui 70% erodeeritud na-Eestis (Võrumaa). Nii lindude kui ka kimalaste muldi põllukultuuride kasvatamiseks ehk seal on seireks kasutatakse loendustransekte, mis lindude tegelik erosioonioht kõige suurem (joon 9). Selgub, puhul kulgevad mööda põlde ning kimalaste puhul et sellised vallad on koondunud peamiselt Tartu ja mööda põlluservi ja tolmeldamist vajavate kultuu- Põlva ümbrusesse ja valdavalt tegutsevad seal suur- ridega põlde. tootjad. Samas tuleb märkida, et need on ka alad, mille mullad on iseenesest väiksema erosiooniast- Kimalased Eesti põllumajandusmaastikul mega ehk nõrgalt ja keskmiselt erodeeritud mullad. Kimalased on väga olulised tolmeldajad kõikjal Tugevasti erodeeritud muldadega piirkondades on maismaaökosüsteemides, sh põllumajanduses. valdavaks maakasutuseks siiski püsirohumaa ja Eriti olulised on pikasuiselised kimalased, kes muldade kaitse seisukohalt on see igati õigustatud. suudavad tolmeldada ka pika õieputkega kultuur- Seega tuleks erosiooniohtlikes piirkondades suure- taimede õisi (nt põlduba, punane ristik), millega mat tähelepanu pöörata pikaajaliste rohumaade raja- lühisuiselised putukad (sh meemesilased) hakka- misele kui erosiooni tõkestavale meetmele. ma ei saa. Tolmeldamine aitab tihti kaasa saagi 53

Joonis 9. Erodeeritud muldadel põllukultuuride kasvatamise osatähtsus (%) JÕGEVA

Alatskivi

Vara

Laeva

TARTU

Tähtvere Luunja VILJANDI Puhja Mäksa

Ülenurme Võnnu Rannu Haaslava

Konguta Meeksi Nõo Ahja Kambja Mooste

Rõngu Vastse- Kuuste Palupera Räpina Kõlleste PÕLVA Põdrala Valgjärve Puka Mikitamäe Otepää

Kanepi Veriora Helme Laheda Sangaste Õru Orava Hummuli Urvaste Värska VÕRU Lasva Sõmerpalu Tõlliste

VALGA Meremäe Antsla Karula Vastseliina Rõuge

E mullad põldudel

70 to 87 Taheva Varstu Haanja 50 to 70 Misso 30 to 50 20 to 30 Mõniste 9,9 to 20

Allikas: PMK

ühtlasemale valmimisele, mistõttu paraneb ka susele kooslustes. Optimaalses kimalasekoosluses saagi kvaliteet (nt rapsi puhul). Viimasel ajal on on tavaliselt 6-12 liiki, millest 1-2 liiki võiks olla täheldatud tolmeldajate arvukuse langust, mille pikasuiselised. 2006-2008 oli pikasuiseliste kima- peamiseks põhjuseks Euroopas peetakse muutusi laste osatähtsus kõrgeim Lõuna-Eestis (18,1%), maakasutuses. Tootmise intensiivistamine mõjub madalam aga Kesk- (11,4%) ja Lääne-Eestis (8,3%). kimalastele negatiivselt eelkõige läbi sobivate elu- Kõik kolm pikasuiselise kimalase liiki olid esinda- paikade ja toiduressursi vähenemise. tud kõigis seirepiirkondades. Kimalastele on väga oluline toiduressursi olemasolu kogu aktiivsuspe- Eestis leidub 22 liiki kimalasi, kellest 10 on enam- rioodi jooksul. Seetõttu on eriti olulised kompen- levinud. Kimalaste seire käigus on kõigil seireaas- satsioonialad – üleskündmata alad (põlluservad, tatel (2006-2008) loendatud kokku 17 liiki, kellest niidud, metsaservad ja -tukad jne), kus õitsevad arvukamad on olnud põld-, kivi-, maa-, aed- ja tu- looduslikud taimed, mida kimalased saavad külas- mekimalane. Jaani- ja samblakimalane on kantud tada ka sel ajal, kui põllul midagi ei õitse. Seire- Eesti Punasesse Raamatusse kui haruldaste liikide piirkondadest oli igal seireaastal kõige õiterikkam kategooriasse (3. kat) kuuluvad liigid, uru- ja risti- Lõuna-Eesti. Ka kimalaste arvukus, liigirikkus ja kukimalane kuuluvad aga Eesti Punase Raamatu mitmekesisus on olnud kõrgeimad just Lõuna-Ees- tähelepanu väärivate liikide (4. kat) hulka. ti seirepiirkonnas. Nii Lääne- kui ka Kesk-Eestis olid kimalaste arvukus ja liigirikkus seda kõrge- Eraldi tuleb tähelepanu pöörata pikasuiseliste mad, mida kõrgem oli õite tihedus. Lõuna-Eestis kimalaste (aed-, ristiku- ja urukimalane) osatäht- oli selline seos väga nõrk, mille põhjuseks võib olla 54

sealne kompensatsioonialade rohkus – kimalastele gus eristati loendatavad linnud pesitsejateks ja kü- leidub piisavalt alternatiivset toiduressurssi. lastajateks. Perioodil 2005-2008 kohati põllulindu- de seire käigus 71 pesitsevat linnuliiki, kui kaasata Nagu näha, ei ole kimalaste arvukus, liigirikkus ja linnuliikide arvestusse ka külastavad linnuliigid, mitmekesisus eri piirkondades ühesugune. Põh- on see number 102. Pesitsevate lindude keskmine juseks võib olla erinev maastikustruktuur, millest asustustihedus 10 hektari kohta on olnud kõrgeim tulenevalt on erinev ka elupaikade ja toiduressursi Lääne-Eestis ja madalaim Kesk-Eestis. rohkus. Üheks maastiku struktuuri kujundavaks elemendiks on põldude suurus – põllu keskmise Eesti arvukaim põllulind on põldlõoke, kelle asus- suuruse kasvades kimalaste arvukus ja liigirikkus tustihedus on märgatavalt suurem Kesk-Eestis. langesid oluliselt. Põhjuseks on arvatavasti sealne kõrgem suurte lagedate põllualade osakaal – põldlõoke eelistab Linnud Eesti põllumajandusmaastikul just selliseid elupaiku. Teised arvukamad linnu- Lindude arvukus ja mitmekesisus on heaks põl- liigid Eesti põldudel on kadakatäks, pruunselg- lumajandusmaastike kvaliteedi näitajaks, kuna põõsalind, talvike ja kiivitaja. Linnustiku näitajate põllulindude arvukuse langus või levila kahane- väärtused on aastati ja piirkonniti olnud kord kõr- mine on sageli seotud elupaiga omaduste hal- gemad, kord madalamad. Kuna nii liikide arvuku- venemisega. Seetõttu peetakse linde bioloogilise ses kui ka mitmekesisuses esineb aastati looduslik mitmekesisuse hindamisel üheks olulisemaks varieeruvus (põhjuseks nt pesitsusaegne ja/või indikaatoriks ja kasutatakse PKT meetme hinda- talvine toiduressursside kättesaadavus, kisklus, misel kogu Euroopas. Lindudel on põllumajan- konkurents jne), ei saa nelja seireaasta põhjal teha dusmaastikus tähtis osa eelkõige kahjurputukate veel järeldusi linnustiku näitajate paranemise või hävitajana nii taimedelt kui ka loomadelt. Paljud halvenemise kohta. Euroopa põllumajandusmaastiku linnud näitavad aga langustrendi, mille põhjuseks arvatakse olevat Lindudele avaldab mõju ka mitmesuguste maasti- viimastel dekaadidel intensiivistunud põllumajan- kuelementide esinemine/puudumine. Seejuures on dus. Intensiivistumise tulemusena kaovad lindude- erinevatel linnuliikidel elupaiga suhtes erinevad ee- le sobilikud elupaigad ning pestitsiidid vähendavad listused – kes tahab suuri lagedaid põllualasid (nt ka nende toiduressurssi. põldlõoke), kes tahab puude-põõsaste jm elementide olemasolu (nt pruunselg-põõsalind). Andmete Eestis on kokku umbes 122 liiki põllulinde. See- analüüsil selgus, et nii pesitsevate liikide arv kui juures võib põllumajandusmaastikul kohatavad ka mitmekesisus olid tugevalt seotud põllu kesk- linnud lähtuvalt nende seotusest põllumaaga ja- mise suurusega: mida suurem on põllu keskmine gada järgnevalt: põllumajandusmaastikul toituvad pindala, seda väiksem linnuliikide arv ja mitme- ja ka pesitsevad linnud (nt rukkirääk, põldlõoke), kesisus. 2008. a seireandmete põhjal leiti mitme mujal pesitsevad, kuid põldudel toituvad linnud (nt linnustiku näitaja puhul oluline seos vertikaalsete pruunselg-põõsalind, metsvint), rändel põllul toi- joonelementide pikkusega (kiviaed, kiviaed puude- tuvad ja puhkavad linnud (nt sookurg, rüüt) ning ga, puittaimede riba ja elektriliinid), põllumassiivi põllumajandusmaastikku juhuslikult külastavad pindalaga ja teede pikkusega. linnud (nt väikekajakas, hallõgija). Linnuseire käi-

4.2. Maaparandus

Luule Lindma, Mati Tõnismäe

Maaparandussüsteemide registri andmetel oli rajatud kuivendussüsteeme ligikaudu 677 000 2009. a alguseks registreeritud kuivendussüs- hektaril. Metsast, millest valdavalt on eramets, teeme ligikaudu 643 000 ha põllumajandusmaa kannatab liigniiskuse all veel üle 300 000 ha . kuivendamiseks, mis moodustab Statistikaameti andmete põhjal ligikaudu 70% kogu põllumajan- Põllumajandusmaal ja erametsamaal kuivendus- dusmaa pindalast. Metsamaa kuivendamiseks oli süsteemide säilitamise, põllumajandus- ja eramet- 55 samaale, põllumajanduslikele tootmishoonetele välja on kujunenud mittetulunduslikud maaparan- ning erametsa tarbeks tuletõrjetiigi veevõtukohta- dusühistud. Ühistute asutamine ja nende kaudu dele juurdepääsu parandamise ning metsatule- maaparanduse rekonstrueerimis- ja hoiutööde kahju ennetamise ja likvideerimise eesmärgil an- korraldamine ei ole oluline mitte ainult põlluma- takse toetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 janduse ja metsamaade sihipärase kasutamise meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruk- arenguks, vaid kogu piirkonna infrastruktuuri väl- tuur“ alusel. Meetme esimeses taotlusvoorus mää- jakujundamiseks eesmärgiga tõsta elanike heaolu, ras PRIA 103 abikõlbliku projekti rahastamiseks luua uusi töökohti ja arendada maaelu tervikuna. 134,4 mln kr toetusi. Teine taotlusvoor toimus 1. okt kuni 22. okt 2008 ning toetusi määrati 42 Seisuga 1. jaan 2009 on asutatud 112 maaparan- projektile (taotlejale) 115,4 mln kr ulatuses. dusühistut. Juhul kui maaparandusühistu tege- vuspiirkonda jääb reformimata, st jätkuvalt riigi Enamik olemasolevatest maaparandussüsteemi- omandis olevat maad, osaleb riik maaparandus- dest on rajatud enne 80ndaid aastaid suurma- ühistus kohustusliku liikmena. 2009. a alguseks jandite tingimustes ning on valdavalt 60-400 ha oli asutatud 47 riigi osalusega maaparandusühis- suurused, seetõttu paiknevad nad käesoleval ajal tut. Riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks oli paljude erinevate omanike maadel. Kuna maapa- määratud 39 juhul maavalitsused ning 8 juhul randussüsteemide piirid ei ühti kinnisasjade pii- Keskkonnaministeerium. ridega, teeb see maaparandushoiutööde korraldamise väga keeruliseks. Drenaaži toimimiseks eriti Kuna maaparanduse läbiviimisel on ühistegevus oluliste eesvoolude korrashoid üksikute maaoma- äärmiselt oluline, kuid küllaltki keerukas ettevõt- nike poolt osutub enamikel juhtudel nii praktiliselt mine, siis maaparandusinvesteeringute toetami- kui tehniliselt võimatuks. Mitme maaomaniku sel hinnatakse ühistegevust ka kõrgemalt. Teises maal paiknevate maaparandussüsteemide uuen- taotlusvoorus määratud 42 toetusesaajast on 33 damis- ja hooldustöid on otstarbekas teha ühiselt, maaparandusühistud.

Tabel 1. Toetused tegevuste lõikes teises taotlusvoorus, 2008

Tegevus Tööde maht Määratud toetussumma sealhulgas kuivendussüsteemi reguleeriv võrk 7714 ha 108 063 479 Maaparandussüsteemi ehitamine, rekonstrueerimine ja uuendamine eesvool 177,90 km keskkonnakaitserajatis (settebassein) 84 tk

keskkonnakaitserajatis (tuuletõkkeriba) 3,63 km

teenindav tee 94,28 km Erametsamaale ja tuletõrjetiigile juurdepääsutee ehitamine 1,16 km 1 013 042

Tuletõrjetiigi ehitamine ja rekonstrueerimine 6 tk 588 305

Ettevalmistavate tööde ja omanikujärelevalve tegemine ning investeeringuobjekti 5 696 572 tähistamiseks vajaliku sümboolika ostmine

Kokku 115 361 398

Allikas: PRIA

Teises taotlusvoorus kujunes määratud keskmiseks Maailma maaparandusteadlased ja spetsialistid toetussummaks 2,74 mln kr ühe taotluse kohta. Sa- Eestis mas jäävad PRIA poolt heakskiidetud toetussummad 6.-11. juulini 2008 korraldas rahvusvaheline vahemikku 4,1 kuni 5 mln kr 25 % toetuse saajatest. maaparanduse organisatsioon ICID (liikmeid 125 Kolmel toetuse saajal ületab toetussumma 5 mln kr. riigist) oma maaparandusala töörühma 10nda koosoleku Eestis ja Soomes. Osavõtjaid oli üle 140. Sellest järeldub, et olulise osa maaparanduse toetamiseks ettenähtud toetustest saavad “suuremad” Eestit külastasid tunnustatud maaparanduse ja (mitme omaniku maal paikneva maaparandussüs- veemajanduse teadlased ja spetsialistid. Esitati teemi korral) taotlejad, kelleks on valdavalt maapa- 29 ettekannet ja 20 posterettekannet. Toimusid randusühistud. Seega maaparandustööde korral- väljasõidud nii Eestis kui Soomes drenaaži- ja damine on kõige otstarbekam läbi ühistegevuse. veepuhastamise kasutamise objektidele. Külastati 56

(nitraatide kasutamist, rasked metallid), kuivendu- Tabel 2. Toetused maakondade lõikes teises se ehitamist rasketes muldades taotlusvoorus, 2008

Maakond Toetuse Määratud *Uurida tehnilisi lahendusi kemikaalide väljauhtu- saajate arv toetussumma misel mullast, vihmutust ja maaparandussüstee- Harjumaa - - mides kasutatava vee kvaliteeti, põllumajanduslik- Hiiumaa 1 1 373 287 ku veekasutust Ida-Virumaa 1 1 918 731 Jõgevamaa 5 18 360 991 *Edendada jätkusuutlikku lähenemist, et veema- Järvamaa 7 27 349 835 Läänemaa 1 3 747 429 jandusprojektid, sh kuivendus lähtuks keskkon- Lääne-Virumaa 1 4 377 480 na-, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilis- Põlvamaa 1 262 912 test aspektidest. Pärnumaa 4 14 259 548 Raplamaa 4 16 334 203 *Vanade kuivendussüsteemide uuendamine, sette Saaremaa 3 2 840 652 eemaldamine veejuhtmetest jõgede korrastamise, Tartumaa 4 5 543 862 keskkonnakaitse tehnoloogia kontekstis Valgamaa 2 5 706 200 Viljandimaa 5 6 131 309 *Arvestamine kliimamuutustega (antropogeeni- Võrumaa 3 7 154 959 lised ja kliimatsüklid tavapärasemast lühemad), Kokku 42 115 361 398 äärmuslikud ilmastikuolud, muutused kuiven- Allikas: PRIA dussüsteemides, üleujutuste tekitatud purustuste ärahoidmine

Laheotsa talu Harjumaal, kus vaadati Laane ja *Keskkonna jätkusuutlikkus (veekogude keskkon- Määra maaparandusühistute tegemisi. naseisund, suurenenud on maa väärtus (linnastumine/ tööstusmaad), maakasutuse muutused Istungitel käsitleti mitmeid veekvaliteediga seotud teemasid ja tutvustati uurimistulemusi. *Arvestada toiduvarude kasvu vajadusega (toiduhindade tõus) Ülesanded kuni aastani 2013: * Edendada kuivendust kui üht veemajanduse osa *Arvestada maailma ja kohalikke ﬁ nants- ja ma- (säästlik veevarude kasutamine) janduslikke aspekte

* Analüüsida põllumajandusliku maakuivenduse Ettekanded ja kokkuvõtted: www.ﬁ ncid.ﬁ /idw2008. ja keskkonna erinevusi põllumajanduspoliitikas 57 5. Toiduohutus, veterinaaria, taimetervis ja taimekaitse

1. jaan 2009. a seisuga oli Veterinaaria- ja Toi- tatud nõuetele. Üldjoontes jäid inspektorid auditi duameti (VTA) järelevalve all 12 067 toidukäitle- tulemustega rahule ning tõdesid, et loomade ja misettevõtet ja 33 mahepõllumajandusliku toidu loomsete saaduste kontroll ELi välispiiril toimib käitlemise ettevõtet. VTA poolt tunnustatud toi- ja on piisavalt tõhus. 2008. a teavitati VTAd ELi dukäitlemisettevõtete loetelud valdkondade kaupa infosüsteemi RASFF kaudu Iiri päritoluga sealiha on interneti aadressil http://www.vet.agri.ee/. dioksiini ülenormatiivsest sisaldusest. Liha oli saa- 1. juulil 2007 anti VTA järelevalve alla mitmed detud ka teistesse liikmesriikidesse. Sellega seoses toiduohutuse ja kvaliteedi tagamise täiendavad selgitas VTA välja Eestisse saabunud liha kogused, ülesanded, mida varem täitsid Tervisekaitseins- mis võisid olla dioksiiniga saastunud. 68 091 kg pektsioon, Taimetoodangu Inspektsioon (TTI) ja sealihale kehtestati edasise käitlemise keeld ning Tarbijakaitseamet. alustati liha turult kõrvaldamist. Võimalik dioksiiniga saastunud liha saadeti hävitamisele. Samuti 2008. a toimus Veterinaar- ja Toiduametis ka teatati RASFF süsteemi kaudu ka ülenormatiiv- Euroopa Komisjoni audit, mille käigus kontrolliti setest melamiini kogustest Hiina päritolu piima- loomade ja loomsete saaduste impordikontrolliks toodetes. VTA tõhustas järelevalvet ning võttis 3 sobivaks tunnistatud piiripunktide rajatiste ja proovi kõnealustest toodetest, mis kõik osutusid töökorralduse ning kontrollide vastavust kehtes- negatiivseteks.

5.1. Toiduohutus avalikkuse silmis

Ants Laansalu, Veronika Mats

Kuigi toit on ohutum kui kunagi varem, on kogu tagamisel. Selle tulemusi tõlgendati avalikkuses maailmast tulevad teated toidu tarbimisega VTA juhtkonna ja toiduohutuse spetsialistide ja seotud tervisehäiretest ning võimalikust seosest hinnangu kohaselt ebaobjektiivselt ning tarbijat inimeste ja loomade haiguste vahel suurendanud eksitavalt. Paljudes sellelaadsetes artiklites eita- avalikkuse huvi toiduohutuse, põllumajandussaa- takse toidu käitlemise ja tarbimisega seotud küsi- duste tootmise meetodite (mahetootmine, kesk- muste igasuguseid kvalitatiivseid erisusi, mis on konnasõbralik majandamine, tavatootmine) vastu. antud konkreetsete hindamiskriteeriumite ja ohu- Seda huvi on võimendanud erinevad huvirühmad, tegurite alusel. Seetõttu ei suuda tarbija eristada kes kuulutavad erinevate toidu tootmise meetodi- ülisuuri riskitegureid minimaalse riskiga seotud te kohta ainult oma arusaamade kehtivust ning teguritest. Ehkki toidus lubatud pestitsiidide ja austavad vähe teiste väärtusi. Eelnimetatud põh- lisaainete lubatud jääkide määramisel on ohutuse justel suureneb nõudlus kindlate omadustega ja koeﬁ tsient 100 (lubatud piirmäärad on 100 korda dokumenteeritud kvaliteedinäitajatega toiduainete väiksemad nendest doosidest, mis katseloomadele suhtes. Paraku on turul pakutava toidu kohta manustatult enam mingit ohtu ei põhjustanud), võimalik anda seire põhimõtete kohaselt üldist jätkub endiselt jääkide ohtude üledramatiseeri- infot, mille põhjal ei ole alust väitel, et konkreetses mine. Spetsialistide hinnangul on toiduainetes jaemüügi- või toitlustusettevõttes pakutav toit on avastatud jäägid sedavõrd väikesed, et inimesel tervisele ohtlik või ohutu. võivad tervisekahjustused ilmneda juhul, kui neid toiduaineid tarbida lühikese aja jooksul kümnetes 2009. a veebruaris avaldati Riigikontrolli auditi ja mõnel juhul isegi sadades tonnides. Keemiliste tulemused VTA tegevuse kohta toiduohutuse ainete ohu ületähtsustamise korral kaotab tarbija 58

orientiiri ja ohutunde bioloogiliste ohtude suhtes. likus huvis. Avalikes huvides on oluline toodangu Kirjandusest võib leida andmeid selle kohta, kus suurendamine, tootmiskulude ja tarbijahindade teraviljade koristamisel ja säilitamisel ebasoodsa- vähendamine ning kõrvuti keemiliste riskide maa- tes tingimustes arenesid hallitusseentel ülimür- ndamisega samuti bioloogiliste ohtude vältimine. gised mükotoksiinid, mille ohtlikkusest räägivad Saksa autorite ((L. Hartenstein, H. Priehe, U Köp- alljärgnevad katsete tulemused. Bioloogiliselt ke) andmetel väheneb mahetootmise korral tera- saastunud teravilja söötmisel katseloomadele vilja ja kartuli saagikus kolmandiku võrra ja hind saabus surm 2.-3. päeval järgmiste ööpäevaste tõuseb enam kui kaks korda, mis ei ole enamusele annuste korral: veistel 0,8-4,8, lammastel 0,4-1,2 tarbijaist taskukohane. Tasakaalustatud käsit- kg ja sigadel 0,25- 0,9 kg (H. Lõiveke, Teraviljade lus erinevatest tootmismeetoditest võtab arvesse fusarioosid Eestis, EMVI, 2008). Hallitusseened, uusi arenguvõimalusi ja eeliseid ning kaasnevaid mis on kasvulavaks ohtlike toksiinide tekkimisel, riske ja ohte. Praktikas tuleb teha sageli valikuid arenevad kiiresti umbrohuseemnetega risus- – väikesema riskiastmega keemiliste vahendite tatud ja lamandunud teraviljas. Pestitsiidide ja kasutamisega välditakse suurema riskiastmega kasvuregulaatorite kasutamine võimaldab vältida bioloogilisi ohte. teraviljakasvatuses umbrohtude levikut ja vilja lamandumist. Toidukontroll 2008. a jätkati toiduohutuse seireprogrammide Avalikkuse muret toiduohutuse suhtes on suu- läbiviimist, zoonooside ja zoonoossete haigusteki- rendanud samuti mõnede teadlaste tendentslikud tajate seire ja nendega seotud ravimiresistentsuse käsitlused toidu tootmise meetoditest, mille puhul esinemist käsitlevate andmete kogumist, analüü- vastandatakse mahe- ja tavatootmist. Vastandajad simist ja avaldamist; saasteainete, dioksiinide ja kasutavad keemiliste ohtude ületähtsustamisel dioksiinilaadsete PCBde seiret loomses toidus; kee- peamiste argumentidena ettevõtjate soovi teenida miliste taimekaitsevahendite jääkide, mükotoksii- väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise arvel nide ning GMO seiret taimses toidus. Mikrobioloo- suuremat kasumit. Tegelikud põhjused ei ole ainu- giliste ja keemiliste näitajate uurimisel selgus, et üksi ettevõtjate kasumihuvis, vaid peamiselt ava- 2,4% proovidest osutus nõuetele mittevastavateks.

5.2. Loomatervis

Aivar Vuks, Enel Niin, Matti Nautras Kaili Kallit, Pille Sadrak, Maie Help, Maarja Tuimann

Loomatervishoid nud Newcastle′ i haiguse likvideerimise järgselt Riikliku loomatauditõrje programmi (RLTP) raa- 2008. a rakendatud vaktsineerimise programm mes uuriti 2008. a Eesti loomakarju enam kui 36 on andnud häid tulemusi. Toodud uurimistu- haiguse suhtes. Kokku teostati 579 000 diagnos- lemuste alusel võib kinnitada, et loomapopu- tilist uuringut. Nendest 351 139 olid loomater- latsioonide epidemioloogiline olukord Eestis on vishoiualased laboriuuringud. tervikuna hea.

Loomakasvatusettevõtteid kontrolliti 5 923 kor- Tulenevalt ELi õigusnormidest alustati 2008. a ral. Veterinaarnõuete rikkumise eest karistati vesiviljelusega tegelevate ettevõtete tunnusta- rahatrahviga kolme loomapidajat (Järva-, Põlva- mist. ja Raplamaa). Marutaudialane olukord on alates 2006. a, kui 2008. aastaks kavandatud RLTP raames planee- alustati kaks korda aastas üleriigilist vaktsineeri- ritud järelevalve toimingud ning diagnostilised mist, väga kiiresti paranenud. Kui 2006. a regist- uuringud loomataudide avastamiseks ning nende reeriti veel 114 marutaudijuhtumit, siis 2007. a ai- leviku tõkestamiseks viidi läbi tähtaegselt ning nult neli. 2008. a esines marutaudi kolmel korral: tulemuslikult. 2007. a kahes linnukarjas puhke- rebasel, koeral ja lambal. 59

Vaktsineerimisprogrammile järgnenud efektiivsuse Aretustegevus hindamistulemused näitasid, et 2006. a vaktsi- Aretustoetuse tingimustele vastas 2 613 looma, neerimise järgselt oli vaktsiini söönud 85,5% ning neist eesti tõugu 1 261, tori tõugu 479 ja ees- 2007. a 83,7% rebastest ja kährikutest. Vereana- ti raskeveo tõugu hobuseid 145 ning 728 eesti lüüside tulemuste põhjal võib öelda, et 55% maatõugu veist. Toetuse maksmise nõuetele uuritud loomadest olid marutaudi vastu kaitstud. mittevastamise puhul olid peamisteks põhjusteks 2008. a märtsikuust alates ei ole Eestis marutaudi looma põlvnemisandmete mittevastavus määru- tuvastatud ühelgi haiguskahtlasel ega ka tervena se nõuetele, vanus (taotlemise hetkel alla 6 kuu kütitud loomal. vana) ning probleemid omandisuhtega. Lisaks ilmnes vigu loomade andmete esitamisel. On väga oluline jätkata kaks korda aastas sihtgrupi loomade vaktsineerimist marutaudi vastu, Geneetiliste ressursside säilitamise eesmärgil kuni kahe aasta jooksul ei ole avastatud ühtegi jälgiti ohustatud tõugude säilitajate tegevust marutaudijuhtumit. Teiste maade kogemused on tunnustatud säilitus- ja säilitus-aretusprogram- näidanud, et vaktsineerimise liiga varakult lõpe- mide täitmisel ning üldist geneetiliste ressursside tamise või vaktsineerimisstrateegia kergekäelise säilitamise koordineerimist riigis. Seoses 1. jaan muutmise tulemusel toimub marutaudijuhtumite 2008 kehtima hakanud põllumajandusloomade plahvatuslik tõus. aretuse seaduse muudatusega toimus ohustatud tõugude aretus-säilitusprogrammide muutmine. Juhul kui Eestil õnnestub saavutada marutau- divabadus, kuid naaberriigid ei ole meiega samal Tunnustati eesti vuti, eesti maatõugu veise, eesti ajal haigusest vabanenud, jätkatakse vaktsinee- tõugu hobuse ja eesti raskeveo tõugu hobuse rimist piirialadel, et hoida ära viiruse taaslevikut säilitus-aretusprogramme muudetud kujul. Tori riiki tingituna nakatunud loomade migratsioo- tõugu hobuste säilitusprogramm eraldati tori nist. tõugu hobuste aretusprogrammist ja ametliku tunnustuse sai süsteem, kus tori universaalsuu- 2008. a viis Euroopa Komisjon Veterinaar- ja Toi- na hobuste tõuraamat on eraldatud tori are- duametis loomatervishoiu valdkonnas läbi kaks tussuuna tõuraamatust. Uue korra järgi on tori auditit. Inspektorite hinnangu kohaselt toimib universaalsuuna hobustel suletud tõuraamat ja järelevalve süsteem Eestis tõhusalt. lubatud on ainult puhasaretus.

Loomakaitse Söötade käitlemine Loomakaitse nõuete täimise kontrollimisel tehti Riigi söödaregistris oli 2008. a andmete põh- 78 ettekirjutust ning algatati 4 väärteomenet- jal registreeritud 2 171 söödakäitlejat, sh 26 lust. Põhilised rikkumised esinesid veiste pida- tunnustatud ettevõtet. Sööda käitlemise nõue- mise osas. Suurimaks probleemiks on vasikate te rikkumise kohta vormistati käitlejatele 86 lõaspidamine, mis on ELis kehtiva seadusandlu- ettekirjutust (kontrollitud objektide arvust se kohaselt keelatud. Rohkem rikkumisi esines 18,9%), 49 korral avastati, et ettevõttes puudus veel lemmikloomade pidamise ning põllumajan- enesekontrolliplaan, mis peab olema kooskõlas dusloomade uimastamisel tapamajades. HACCP põhimõtetega. Puudusi märgistusel ja/ või märgistamisel esines 19 korral, 18 juhul oli Järelevalve teostamisel tehakse koostööd Polit- söödakäitleja söödaregistris registreerimata ja 7 seiameti, Keskkonnainspektsiooni ning vaba- ettevõttel polnud riigilõiv ettenähtud tähtajaks tahtlike loomakaitseorganisatsioonidega. Järel- tasutud. valvealase koostöö tõhustamiseks sõlmiti 2008. a koostöölepe Keskkonnainspektsiooni, Politsei- Mitteloomset päritolu söötade impordil ja ekspor- ameti ja Veterinaar- ja Toiduameti vahel. Suu- dil Veterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud 1 455 remat tähelepanu pöörati loomade transpordile. analüüsist oli mittevastavaid 91. Suurematest Jätkus 2007. a alustatud autojuhtide ja saatjate mittevastavustest võiks välja tuua geneetiliselt koolitusprogramm. EÜ määruse 1/2005 kohaselt muundatud MON 40-3-2 soja, mille analüüsidest tohib alates 5. jaan 2008. a põllumajandusloomi ei vastanud nõuetele 25%. Analüüsitud sööta- või kodulinde vedavat maanteesõidukit juhti- dest ei vastanud nõuetele erinevate elementide da või sellel saatjana tegutseda isik, kes omab sisalduse alusel: kaltsiumi ja toortuha (24%), sellealast pädevustunnistust. Koolitusprogrammi naatriumi (21%), toorrasva (19%) ning tsingi raames on väljastatud 484 pädevustunnistust. (14 %) proovidest. 60

5.3. Turukorraldus

Ave Raie, Aivar Alt, Sirje Sokk, Vivika Eha, Ain Zereen, Regina Pihlakas, Kadri Järv

Kasutustoetuse ja sekkumiskokkuostu taotlemisel Kaubanduse järelevalve kontrollitakse eraladustatavate põllumajandustoo- 2008. a läbis piiril kontrolli kokku 2 750 kaubapartiid, dete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele, samuti millest 2 705 juhul oli tegu loomset päritolu saadus- väljastab VTA teise liikmesriiki toimetamise korral tega ning 45 partiid olid elusloomad. Lisaks sellele kvaliteedisertifi kaadi. Piimatoodete sertifi tseerimise kontrolliti piiril loomade heaolunõuete täitmist sigade käigus teostati 254 analüüsi, nõuetele mittevasta- väljaveol EList. Aasta jooksul võeti piiril loomsetest vaks osutus 5 proovi. Liha kasutamise kontrollimisel saadustest proove 106, millest teostati 286 analüüsi. veenduti, et liha oli deklareeritud koguses ettevõtte Erinevaid mittenõuetekohasusi avastati 35 korral, valdusesse kohale jõudnud, ning seda, et kogu im- mistõttu suunati piirilt tagasi kokku 3 kaubapartiid porditud liha oli kolme kuu jooksul impordi toimu- ja hävitamisele 4 partiid; ülejäänud kaubapartiide mise kuupäevast ümber töödeldud nõuetekohasteks suhtes rakendati muid menetlusi. toodeteks. Mitteloomsest toidust võetud proovidest 42 analüüsi Veise- ja searümpade klassifi tseerimistulemuste põhjal osutus mittenõuetekohaseks (saasteainete lu- korrektsust kontrolliti 1 216 rümbal, millest 1 093 batust suurem sisaldus) üks kaubapartii, mis suunati olid määratud õigesse lihakus- ja 1 146 õigesse ras- piirilt tagasi. Anti välja 327 mitteloomse sööda vabas- vasusklassi. Aasta jooksul klassifi tseeriti osalevates se ringlusse lubamise luba. Peamised söödaliigid on tapaettevõtetes kokku 26 109 veiserümpa. teravili, rapsikook ja erinevad söödalisandid, päritolu- riikidest domineerivad Ukraina, Venemaa, Valgevene, Searümpade klassifi tseerimisel osutasid 440 rümba Malaisia, Indoneesia ja Brasiilia. mõõtmistulemused, et 370 olid nõuetekohaselt mõõdetud. Veterinaarkontrollil loomse toidu sihtkohas tehti ettekirjutusi 7 juhul, kusjuures olulisemad puudused Kanamunade turustusnormidele vastavuse järele- olid seotud hügieeni ja jälgitavusega. Peamised kauba- valve on partiipõhine ja selle käigus kontrolliti partii liigid, mida teistest liikmesriikidest Eestisse toodi, olid vastavust nõutud kvaliteediomadustele, märgistuse- kala ja kalatooted ning sea- ja linnuliha. le ja pakendile märgitud kaaluklassile. Teistest liikmesriikidest loomse toidu sissetoojaid ja Kalandustoodete turukorralduslikud meetmed hõl- nende kohustuste täitmist kontrolliti 175 korral; ette- mavad järelevalvet kalandustoodete ülekande- ning kirjutusi tehti 12 juhul, peamine puudus oli kauba- kõrvaldamistoetuse üle. 2008. a taotlesid ülekan- saadetistest mitteteavitamine. detoetust kaks tunnustatud tootjaorganisatsiooni (Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Elusloomade veterinaarkontrollil sihtkohas avasta- Ühistu) ning kokku teostati 170 sekkumist. Sek- ti puudusi vaid vähestel juhtudel, mis olid seotud kumisele läks kokku 1 899,45 t kilu ja 1 042,9 t peamiselt veterinaarsertifi kaatidega. Põhilised lähte- räime. liikmesriigid, kust loomi Eestisse tuuakse, on Taani, 2008. a kontrolliti alkoholi järelevalve käigus 866 Soome, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Prantsusmaa, toodet tootmis-, ladustamis- ja jaekaubandusettevõ- Holland, Läti, Leedu ja Poola. tetest. Ettekirjutusi tehti kokku 158. Loomade ja loomsete saaduste väljaveol väljastati kok- 2008. a väljastati 5 825 õiendit alkoholi kandmise ku 7 386 veterinaarsertifi kaati, mis on 1 074 rohkem kohta riiklikku alkoholiregistrisse. Registrikande kui 2007. a. Eksportsertifi kaatidest moodustavad tegemisel kontrolliti esitatud tootenäidiste vastavust suurema osa Venemaale veetavate loomade ja loomsete registrikande taotleja poolt esitatud dokumentidele saaduste sertifi kaadid (3 124 tk); järgnevad Ukraina ja alkoholi valdkonda puudutavatele ELi ja Eesti (2 452), Valgevene (309) ning Moldova (224). Ekspordi- Vabariigi õigusaktidele. tavatest kaubaartiklitest on esikohal kala ja kalatooted. 61

5.4. Taimetervis

Raina Mõttus

Ohtlike taimekahjustajate leviku üle kontrolli taimekaitse nõudeid: taimekaitsepritside korras- tagamise eesmärgil viiakse läbi Euroopa Komisjoni olekut ja testimist, õitsvate taimede pritsimist, otsusel kõigis liikmesriikides kohustuslikke moni- taimekaitsetunnistuse või isikukaitsevahendite, tooringuid, mille tulemuste esitamine on teistele põlluraamatus taimekaitsevahendite arvestust. liikmesriikidele ja Komisjonile kohustuslik. 2008. a Kuue viimase aasta kontrollitulemused näita- viidi läbi Eestis 9 erineva ohtliku taimekahjustaja vad tuvastatud rikkumiste koguarvu vähenemist monitooringut ja 1 908 inspekteerimist, mille käi- ligikaudu 3 korda. Rikkumiste arvu suurenemine gus avastati 12 väärtegu ja tehti 320 ettekirjutist. on toimunud vaid õitsvate taimede pritsimisel, mis Olulise osa tuvastatud rikkumistest on jätkuvalt võib aga olla seotud ka rapsi kasvupinna ligikaudu moodustanud sertiﬁ tseeritud seemnekartuli uuen- kahekordse suurenemisega sama ajavahemikul damata jätmine. (2003. a 46 326, 2008. a 73 588 ha). Taimsest toodangust võetud proovides (kokku 91) ülemää- Eestis ei esine ohtlikke taimekahjustajad (viljapuu raseid taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud, bakterpõletik, tamme äkksurm, männi laguuss), kuid taimekaitsevahendite jälgi leiti kolmandikus mida on avastatud mitmes ELi liikmesriigis. See- proovidest. tõttu on Eestil tänaseni veel väga hea staatus ja oluline eelis taimede ja taimsete saadustega kaup- Väga mürgiste taimekaitsevahendite (fumigantide) lemisel. kasutamise kontrollimisel avastati rikkumisi: ei teavitatud Päästeametit enne fumigeerimist ning Taimekaitse protokollid olid mittenõuetekohaselt vormistatud ja Kolme viimase aasta jooksul on Eestisse toimeta- säilitatud. tud taimekaitsevahendite kogused pidevalt suurenenud (2006. a – 1 100 t, 2007. a – 1 142 t, Mahepõllumajandus 2008. a – 1 319,5 t). Taimekaitsevahendite turus- Mahepõllumajandusliku maa osakaal Eesti põllu- tamise kontrollimisel on täheldatav rikkumiste majanduslikust maast moodustas ligikaudu 10%. vähenemine. Nii on puuduste tuvastamine müügi- Jätkuvalt suur osakaal mahepõllumajanduslikus kohtadel vähenenud kuue viimase aasta võrdluses taimekasvatuses on rohumaadel, mis moodusta- 4 korda, registreerimata turustuskohtade ning vad 82% kogu mahepõllumajanduslikust maast. müügiarvestuse pidamisel puuduste tuvastamise Suurenenud on teraviljakasvatuse osakaal, mis juhtude arv 2 korda. 2008. a vormistati 19 ette- võrreldes eelmise aastaga kasvas 1 804 ha võrra, kirjutust ja 8 trahvi. Viimastel aastatel on põllu- kusjuures suurimad oli kaera (ligi 5 000 ha) ja majandusettevõtjad hakanud paremini järgima odra (üle 2 100 ha) kasvupinnad.

Joonis 1. Mahepõllumajanduslik maa, 2001–2008 (tuh ha)

100 87,3 79,5 80 72,9

59,1 60 42,6 46,0

40 30,6 20,1 20

0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: Taimetoodangu Inspektsioon (TTI) 62

Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses on vatuses, peamiselt põlluraamatu täitmisel. 7 korral endiselt hoogsalt kasvamas lihaveise- ja lambakas- avastati tavasööda kasutamist taimtoidulistel vatus, kusjuures lammaste arv on kasvanud ligi loomadel, 11 korral nõusolekut küsimata või üle 34 000 peani. Vähenenud on aga kolme viimase lubatud arvu loomade toomist tavaettevõttest. aasta jooksul piimakarjakasvatus, kus osa ette- võtteid on piimatootmise lõpetanud ning võtnud 2008. a kanti registrisse 8 uut töötlejat, kellest 4 suuna lihaveiste kasvatamisele. Kaheks põhiliseks tegelevad teravilja ja seemnete töötlemisega, mille takistuseks piimakarjakasvatuse arengul on nii tõttu suurenes 2009. a ka teravilja kasvupind. Ma- mahesegasööta tootva tööstuse kui tunnustatud heseemne kasvatus on samas aga madalseisus. mahepiima töötlejate puudumine. Paigalseisu või isegi tagasiminekut näitavad linnu- ja seakasvatus. Väetised Väetiste turustamisel ettenähtud nõuetele vastavu- 2008. a avastati 2 262 inspekteerimise tulemusel se üle tehakse koostööd Põllumajandusuuringute nõuete rikkumisi 87 korral, mis võrreldes eelmise Keskuse agrokeemia labori, Tarbijakaitseameti aastaga on üle kahe korra enam. Põhilisteks rikku- ning Maksu- ja Tolliametiga. Enamike olulisema- misteks olid loomadel kõrvamärkide puudumine, te väetiste turustamine võrreldes eelmise aastaga puudulik arvestuse pidamine taime- ja loomakas- vähenes 2008. a.

Tabel 1. Väetiste turustamine

Väetise liik 2007 turustatud tonni KOKKU 2008 turustatud tonni KOKKU 2008 % 2007. a-st Karbamiid 202 496 156 581 77 NPK-väetis 98 653 83 792 85 Ammooniumnitraat 48 611 41 357 85 Klinkritolm 10 285 22 669 220 NP-väetis 8 824 4 378 50 Lubjakivijahu 2 894 3 411 118 Kaltsiumammooniumnitraat 38 302 29 358 77 Kaaliumkloriid 4 762 5 175 109 PK-väetis 3 758 592 16 NK-väetis 2 919 605 21 Lämmastikväetise vesilahus 372 6 871 1 847 KOKKU (kõik liigid) 441 854 357 297 81

Allikas: TTI

2008. a läbiviidud inspekteerimise ja võetud mitteesitamine turustatud väetisekoguste kohta kontrollproovide analüüsimisel olid peamisteks ettenähtud tähtajaks. Registrist kustutati 1 ja rikkumisteks pakendi märgistusel väetise koostise lisandus 7 uut väetise käitlejat. mittevastavus deklareeritud sisaldusele ja andmete

Joonis 2. Seemnepõldude pinnad (ha)

10 000

8 000

6 000

4 000

2 000

0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Teravili Söödakultuurid Õli- ja kiutaimed Köögivili Allikas: TTI 63

Seemned Seemnete vastavuse üle turustamisel tehakse koos- Viimase kaheksa aasta jooksul on seemnepõlde tööd Põllumajandusuuringute Keskuse seemne- tunnustatud aastas keskmiselt 8 300 ha, sellest kontrolli laboratooriumi ja Viljandi Katsekeskusega. teravilja seemnepõlde keskmiselt 6 600 ha.

Joonis 3. Sertifitseeritud seeme (t)

20 000 17 656

15 000 14 755 14 031 14 358 11 387

10 000

7280 5 000 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2003

Allikas: TTI

Kuna vastavate andmete kogumise süsteem kolmandatest riikidest kui hulgimüügil. Teavita- puudub, ei ole riigis kokku turustatava seemne missüsteemi käivitamise põhjuseks on asjaolu, kogused teada. Sertiﬁ tseeritud seemne kasutamise et kaup peab vastama nõuetele selle lähetamisel, osakaalu suurendamiseks on vaja põhiliselt kaht mistõttu mittevastavuste kohta teabe saamine eeltingimust – põllumajandustootja teadlikkust ja võimaldab rakendada meetmed kauba päritoluriigi ﬁ nantsvahendeid. vastutaval asutusel.

Lisaks muudele seaduses ette nähtud kontrollitoi- Kauba ettenähtud standarditele vastavuse ning mingutele viiakse aastas läbi keskmiselt 300-400 pakendamis- ja märgistusnõuete täitmise eest seemnete turustamise, tootmise ja pakendamise vastutab partii omanik. Sellest hoolimata tuvastati inspekteerimist. Enam esinenud rikkumiseks on 2006. a 21, 2007. a 20 ja 2008. a 34 mittevasta- kvaliteedinõuetele mittevastava seemne turusta- vuse juhtu. Enamiku mittevastavuste puhul oli mine ning seemnepakendi märgistamise nõuete tegemist Poola päritolu õunte puuduliku märgistu- rikkumine. se või selle täieliku puudumisega ja Itaalia päritolu alamõõduliste kiividega. Puuduliku märgistusega Aiandustooted (tühjade pappkastidega) ostetud toodete puhul on Kontrolli teostamisel Eestis kasvatatavate ning sis- edasimüüjad kohustatud viima tooted märgista- se- ja väljaveetavate aiandustoodete kvaliteedi- ja misnõuetega vastavusse (paigutama kleebised). turustamisnõuete täitmise üle väljaspool jaemüüki Alamõõduliste kiivide müük on keelatud. tehakse koostööd Tarbijakaitseametiga, kes täidab kontrolliasutuse ülesandeid jaemüügi etapil. Kokkuvõttes on nii mittevastavuste teavitamise kui vahendajate (hulgimüüjate) teadlikkuse ja Järelevalve antud valdkonnas hõlmab värske puu- nõudlikkuse kasvu tulemusena rikkumised siiski ja köögivilja kvaliteedivastavuse hindamist väliste vähenenud. Kauplustes müügiloleva värske puu- kriteeriumite (väljanägemine, kuju, suurus) järgi, ja köögivilja kvaliteet on vähehaaval muutunud samuti kauba esitlus-, pakendamis- ja märgis- paremaks. tusnõuete kontrolli. Kõik kolmandatest riikidest Eestisse imporditud värsked puu- ja köögiviljad Kokku viidi 2008. a läbi 524 inspekteerimist, mille kontrollitakse enne vabasse ringlusse vormista- käigus kontrolliti 1 654 partiid. Erinevate hul- mist. Samuti kontrollitakse kõik partiid nende gimüüjate ja tootjate kontrollimise sagedust on väljaveol. Alates 2006. a on kasutusel liikmesrii- vastavalt varasematele kontrollitulemustele suu- kidevaheline elektrooniline teavitussüsteem, mille rendatud või vähendatud, kontrollitud partiide arv kaudu vahendatakse operatiivselt teavet nõuetele aastate lõikes kokku on aga stabiliseerunud. mittevastavuste tuvastamise kohta nii impordil 64

Tuulekaera leviku meetmete ohjamist ELi seadus- Rakendatud meetmete tulemusena on vähenenud andluses ei reguleerita. tuulekaerast tugevalt saastunud põldude arv, kuid levik oluliselt vähenenud ei ole. Tuulekaer on ühe- Eestis kehtestatud nõuete kohaselt on maakasu- aastane kõrreline umbrohi, mille seemned võivad taja, kelle põllul esineb tuulekaera, kohustatud säilida idanemisvõimelisena kuni kümme aastat. rakendama ettenähtud abinõusid sellest vabane- Arvestades eelnimetatut, taotlusi põllumassiivi miseks. tuulekaeravabaks tunnistamiseks siiani Taimetoo- dangu Inspektsioonile esitatud ei ole.

Tabel 2. Tuulekaerast teavitamine maakondade lõikes (seisuga 31. dets 2008)

Maakond Esitatud teatisi (tk) Kinnitatud tõrjekavad (tk) Tuulekaeraga saastunud pind (ha) Harju 51 40 3 983,24 Hiiu 30 28 539,46 Ida-Viru 53 35 3 949,82 Jõgeva 164 161 14 704,45 Järva 116 111 16 605,81 Lääne 116 102 5 348,99 Lääne-Viru 257 251 45 849,86 Põlva 43 39 2 947,83 Pärnu 90 80 7 571,31 Rapla 179 174 14 556,93 Saare 209 201 5 331,00 Tartu 104 92 7 108,09 Valga 97 97 7 283,08 Viljandi 99 95 9 063,63 Võru 79 77 2 602,17 Kokku 1 687 1 583 147 445,67

Allikas: TTI

2008. a kontrolliti tuulekaera tõrjekavas ettenäh- ga saastunud põllul kaera kasvatamisega. Raken- tud tõrjeabinõude täitmist 222 korral ja maaka- dati ka kohustust tuulekaer välja kitkuda põllu sutajat teavitati tuulekaera esinemisest põllul 60 servast, mis paiknes tuulekaerast saastumata korral. Tuvastatud rikkumised olid seotud eelkõige põllu vahetus läheduses. tõrjekava esitamata jätmise ja tugevalt tuulekaera- 65 6. Toiduainetetööstuse toodang, turg ja riiklik sekkumine

6.1. Eesti piimatööstuse ülevaade

Eha Niinepuu

Piimatööstuste arv ja paiknemine Eestis 1 ettevõtte tegevusalaks oli ladustamine-sügavkül- Eestis oli Veterinaar- ja Toiduameti andmetel sei- mutamine; 1 ettevõte oli spetsialiseerunud ainult suga 31. dets 2008. a 29 piima töötlevat kontserni pakendamisele; 7 tööstust kasutasid toormena teiste või sõltumatut ettevõtjat. VTA poolt tunnustatud töötlejate toodangut (piim, pastöriseeritud koor, tootmisüksusi oli aga 39, sest paljudel ettevõtjatel kohupiim, pulbrid, või, vadak). Toorpiima varuvatest on mitu eraldi paiknevat tehast või muud käitlus- ettevõtetest töötles ainult oma farmi piima 3 ettevõ- kohta, millel ei pruugi olla isegi oma ettevõtteregistri tet. Talumeiereid tootsid põhiliselt juustu, pehmeid numbrit (näiteks ladu, pakendustsehh, ühte konk- juuste, kohupiima, kodujuustu ja hapendatud pii- reetset toodet – juustu, kohukesi vms tootev üksus). matooteid (jogurt, hapukoor). 2 talumeiereid oli tunnustatud ka mahepõllumajan- duslikuks töötlemiseks ja 14 omasid ekspordiluba Lisaks piimatoodetele tegelevad Eesti piimatööstu- Venemaale. Piirkondliku paiknemise järgi oli Ida-Vi- sed ka kondiitritoodete ja küpsiste pakendamisega, rumaal 2, Lääne-Virumaal 3, Harjumaal 11, Saare- kissellide, mahlade, nektarite, jookide ja toidujää maal 1, Raplamaal 2, Järvamaal 3, Jõgevamaal 2, valmistamisega ning pakendatud piima-, kala-, liha- Tartumaal 4, Põlvamaal 3, Võrumaal 2, Valgamaal 2, toodete ja juurviljade ladustamisega. Pärnumaal 2 ja Viljandimaal 2 ettevõtet. Maakonda- dest ainukesena puudus piimatööstus Läänemaal. Ettevõtete käitlemisvaldkonnad: • joogipiim - 10 ettevõtet; Välisosalusega piimatööstuseid oli seisuga 31. dets • rõõsk koor - 15 ettevõtet; 2008 kokku 6. Koos väliskapitaliga on tulnud ka • hapendatud piimatooted - 19 ettevõtet; oskusteave, tänu millele toodetakse nüüd Eesti • või- ja võisegud - 14 ettevõtet; jaoks mittetraditsioonilisi tooteid. Näiteks on viimas- • kodujuust, kohupiim, kohuke, desserdid, kastmed tel aastatel hakatud valmistama kõva laabijuustu, - 22 ettevõtet; vadakukohupiima ricottat, Mozzarella juustu ja • juust - 16 ettevõtet; eritoitu imikutele. • sulatatud juust - 3 ettevõtet; • pehmed juustud - 13 ettevõtet; Eesti tööstused võib jagada spetsialiseerumise järgi: • UHT1 - 1 ettevõte; • linnapiimatoodete valmistajad (joogipiim, jogurt, • piimapõhised pulbrid - 6 ettevõtet; keeﬁ r, koor, hapukoor, kohupiim, kodujuust, pu- • jäätis - 4 ettevõtet; dingid), kellel on reeglina kõrval ka muu tegevus • pakendamine - 6 ettevõtet; (pakendamine, ladustamine, mahla tootmine, • ladustamine – 13 ettevõtet; pulbrid); • muud tegevused – 7 ettevõtet. • juustu tootjad, kes vastavalt turuolukorrale val- mistavad lisaks juustule kas võid või pulbrit; Piimasektori osatähtsus Eesti töötlevas tööstuses • kohukese valmistajad, ostavad teistelt tööstustelt Statistikaameti esialgsetel andmetel (tabel 1) moo- kohupiima; dustas 2008. a piimatööstuse osakaal töötleva • jäätisevalmistajad, ostavad koort, võid, pulbrit. tööstuse kogutoodangust 4,77% ja toiduainetööstu- ses 27,3%. Piimatoodete eksport moodustas 2007. a Tunnustatud ettevõtetest varus toorpiima 29 ettevõ- toiduainete väljaveost 31,3%. tet, nendest 1 tegutses toorpiima kogumispunktina; 1 Kõrgkuumutatud piim 66

Tabel 1. Piimatööstuste osakaal ettevõtluses

2003 2004 2005 2006 2007 2008*

Piimatööstuse osakaal töötlevas tööstuses, % 4,4 6,2 5,4 4,9 4,7 4,8

Piimatööstuse osakaal toiduainetööstuses, % 25,0 32,0 30,3 28,2 28,4 27,3

Piimatoodete osakaal toiduainete ekspordis, % 27,0 40,0 35,8 29,9 34,9 31,3

Ettevõtete arv (aasta lõpus) 41 42 40 38 37 39

Allikas: ESA lühiajastatistika, PM arvutused * - esialgsed andmed

Tooraine kvaliteet ja hind Statistikaameti andmetel toodeti toorpiima (tabel 2) piima kogus suurenes võrreldes eelmise aastaga 2008. a 701,9 tuh t, mis on 1,4% enam kui eelmi- 21 tuh t ehk 3,5% võrra, moodustades kogu too- sel aastal. Piimatöötlemisettevõtete poolt varutud dangust 88% ehk 614,4 tuh t.

Tabel 2. Toorpiima tootmine ja kokkuost

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

Toorpiima tootmine, tuhat tonni 621 611 652 670 692 692 702

Toorpiima kokkuost, tuhat tonni 497 485 536 571 606 593 614

Kokkuostetud piim, % 80 79 82 85 88 86 88

Allikas: ESA * - esialgsed andmed

Viimastel aastatel iseloomustab Eestit jätkuvalt Kuigi viimastel aastatel on vähenenud nii loomapi- trend lõpetada loomapidamine väiksemates ja dajate kui ka piimalehmade koguarv, on keskmine suurendada lehmade arvu suuremates karjades. Sei- väljalüps ja piima kogutoodang järjepidevalt kas- suga 31. dets 2008 oli piimalehmade arv (100 146) vanud. Produktiivsuse paranemist on positiivselt võrrelduna 2007. aastaga vähenenud 4 328 lehma mõjutanud uued arengud piimakarjakasvatuses. võrra ja piimatõugu lehma pidajate arv (5 070) 2 312 Viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratud võrra. Keskmiselt lüpsti lehma kohta 6 765 kg piima, tõukarja aretusele, tasakaalustatud söötmisele, so 281 kg rohkem kui 2007. a (joon 1). uute lüpsilautade ehitamisele ja kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtmisele.

Joonis 1. Piimatoodang kokku, lehma kohta ja lehmade arv, 2002-2008

800 8 000 702 ) 692 692 670 700 652 6 484 6 765 7 000 612 611 6 285 5 886 600 5 528 6 000 5 140 5 160 500 5 000

400 4 000

300 3 000

200 2 000 piimatoodang lehma kohta (kg) 116 114 117 113 108 103 101 100 1 000 piimatoodang (tuh t), lehmade arv tk

0 0

piimatoodang kokku piimalehmade arv lehma kohta

Allikas: ESA 67

Joonis 2. Toorpiima kvaliteet, 2003-2008 % 100

38,3 60 38,8 43,8 42,4 46,5 52,0 40

40,9 57,7 56,7 49,2 52,7 54,0 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: ESA, PM arvutused eliit kõrgem I sort sorditu

Kokkuostetud toorpiimast kuulus eliit- või kõr- aasta keskmine rasva (4,0%) ja valgu (3,3%) gemasse sorti 96,4% (joon 2). Eliit- või kõrgema sisaldus võrreldes 2007. aastaga ei muutunud. sordi osatähtsus kahanes 2007. aastaga võrrel- 2008. a keskmine toorpiima kokkuostuhind oli duna 0,1%. I sordi toorpiima osa (3,2%) suure- 4 643 kr/kg, mis on võrreldes 2007. aastaga nes 2008. a 0,2% võrra. Kokku ostetud toorpiima 10,5% ehk 44,1 senti liitri kohta rohkem.

Joonis 3. Toorpiima kokkuostuhind Eestis, 2007 – 2008

6 000

5 236 5 259 5 249

4 878 5 000 4 563 4 521 4 401 4 390 4 450 4 352 4 308 4 131

krooni tonn 4 000

3 000

2007 2008 Allikas: ESA

Tööstuste poolt varutud toorpiima keskmine riks 5 259 kr/kg kohta. Alates 2008. a märtsist kokkuostuhind hakkas kiirelt kasvama alates on piimahind järjepidevalt langenud nii Eestis 2007. a juulist (joon 3), tõustes 2008. a veebrua- kui ka ELis tervikuna, va Soomes (joon 4). 68

Joonis 4. Toorpiima kokkuostuhind, 2007-2009 (kr/kg)

8 7,68 FI 7 5,02 EL 25

6 4,40 USA

5 4,35 DE

4 4,13 EE krooni kilogramm

3 3,69 LV

2 3,36 LT 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2007 2008 2,52 NZ

Allikas: CIRCA

Piima kokkuostuhind Eestis koosneb erinevatest tuses) kas ELi või kolmandatesse riikidesse. See- komponentidest. Iga töötleja kujundab piima kok- tõttu on Eesti piimatööstuse areng endiselt väga kuostuhinna vastavalt oma võimalustele ja kok- tihedalt seotud ELi ja kogu maailmaturul toimu- kuleppel tootjatega. Aluseks võetakse sordi hind, vaga. Piimasektori elujõulisus sõltub kvaliteetsest millele lisandub valgu- ja rasvaprotsendi hind. toorainest ja lepingutest jaekaubanduskettidega. Valgu- ja rasvaprotsendi pealt maksmisel tehakse Samuti võimest kiiresti reageerida hetkel maail- kas juurde- või mahaarvestus, lähtudes baasilis- mas toimuvale ja oskusest soodsatest olukorda- test ja toorpiima tegelikest näitajatest. Tööstuste dest ettevõttele võimalikku maksimaalset kasumit lõikes võivad baasilised näitajad erineda. Väga teenida. palju mõjutab kokkuostuhinda ka nõudlus piimatoodete järele maailmaturul. Seetõttu võib öelda, et Piimatoodete tootmisel pööratakse suurt tähelepa- piimahinna langused ja tõusud on tihedalt seotud nu konkurentsivõimelisele toodangule, toodete sor- tooraine vajaduse, koguse, sordi, samuti valgu timendile ja kvaliteedile, tehnoloogia kaasajastami- ning rasva sisaldusega ja maailmaturu hinnaga. sele ning keskkonda säästvale tootmisele. Seoses 2008. a I poolel toimunud mitmete piimatööstuste Kokkuostetud piimast varusid Eesti Piimaliidu ühinemistega on tekkinud suuremad võimalused liikmed (joon 6) 82,8% ehk 508 964 t. tootmise spetsialiseerumisele ja vastastikusele koostööle. Piimatoodete tootmine Eestis toodetakse piima rohkem, kui me ise tarbi- Tootmise arengut mõjutavad tarbijate eelistused da suudame. 2008. a eksporditi ligikaudu 41,7% ja maailmaturu hinnad. 2007. a maailmaturul pü- (2007. a ca 41,5%) piimatoodetest (rahalises väär- sinud piimatoodete soodne olukord, kus nõudlus ületas pakkumist ning hinnad liikusid enamikel Joonis 5. Toorpiima kokkuost, 2008 toodetel tõusuteed, muutus 2008. a kardinaalselt ja tendents üldisele hindade langusele on märga- Teised piimatööstused tav. 17% Tere As AS Saaremaa Piimatööstus 31% 2008. a (joon 7) suurenes võrreldes eelmise aasta- 5% ga pikema realiseerimisajaga toodete, nagu pii- AS Maag Piimatööstus mapulbri (58,8%), juustu (35,6%), 80-90%-lise või 6% (13,5%) ja koolipiimatoodetest populaarseima toote 2,5%-lise joogipiima (0,5%) tootmine. Oluliselt TÜ E-Piima vähenes veel 2007. a lõpus väga nõutud lõssi- 16% pulbri tootmise (-18,1%) maht. Kahanenud on ka Valio Eesti AS 25% kohupiima (-11,4%), ainult piimarasvast toodetud jäätiste (-4,8%), koore (-2,8%) ja hapupiimatoodete Allikas: Eesti Piimaliit tootmine. 69

Joonis 6. Piimatoodete tootmine, 2003-2008 (tuh t)

250 650

jäätis 200 600 kohupiim

juust 150 550

või (80-90%)

lõssipulber 100 500

täispiimapulber ja segud

hapendatud piim 50 450

koor

0 400 joogipiim 2003 2004 2005 2006 2007 2008* toorpiima kogus * esialgsed andmed

Allikas: ESA

Kodumaiste piimatoodete sortiment kauplustes Piimatoodete tarbimine uueneb ja laieneb jätkuvalt. Lisaks nüüdseks Piima kokkuostuhinna kahanemisega seoses on traditsioonilisteks saanud jogurtite, kohupiima, langenud ka piimatoodete väljamüügihinnad ja juustu ja jäätise sortimendi arendamisele on turule jaehinnad (joon 9). Toorpiima kokkuostuhinna toodud desserdid vadaku baasil, toorjuustud, langus detsembris võrreldes 2008. a juuniga oli küpsetatud kohukesed ja valmistoitude sektoris -8,6%. Samal perioodil langesid Eesti tavakauplus- kohupiimavormid. tes keskmised jaehinnad, näiteks kohalikul juustul (-7,3%), 2,5%-lisel joogipiimal (-4,7%), 10% koh- vikoorel (-4,7%), 20% hapukoorel (-2,9%), keeﬁ ril (-2,4%) ja kodujuustul (-2,9%).

Joonis 7. Kodumaise toidukauba eelistamine, 1996-2008 (% vastanutest)

100 85 87 87 83 84 80 79 79 79 78 75 77 80 73 75 75 75 73 70 71 67 67 66 67 70 63 58 60 %

0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: EKI Vastanud kokku Alla 30-aastased 70

Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud elanike toitu- vähendas ostetavaid koguseid ja 11% asendas seni misharjumuste ja toidukaupade ostueelistuste uu- eelistatud tooted alternatiivsetega (näiteks taluvõi ringu põhjal võib öelda, et 2008. a eelistas kodu- margariiniga). Kodumaise toodangu eelistamise maist toodangut 70% tarbijatest (2007. a – 73%), vähenemisele on kaasa aidanud ka tarbija jaoks pidades oluliseks värskust (96%), harjumuspärast keerulisemaks muutunud kodumaise ja impordi- maitset (93%) ja usaldusväärsust (91%). Samas on tud kauba eristamine, kus suurimaks takistuseks hinnatõusud tekitanud 61% elanikest piimatoodete on endiselt liiga väikeses kirjas tooteinfo pakendil. ostmisel harjumuste muutusi. Vastanutest 23%

Joonis 8. Toorpiima keskmine kokkuostuhind (käibemaksuta) ja piimatoodete keskmised jaehinnad (käibemaksuga) Eesti tavakauplustes, 2007-2008 (kr/kg) 150

120 120,06

100,69 90 56,47

60 41,31

27,14 30 10,66

0 2 2 2007 2008

2,5% joogipiim Hapukoor 20% 10 l toorpiima keskmine kokkuostuhind Kodujuust Või >80%, väikepakk Kohalik juust Allikas: EKI

Piimatoodete müük ja eksport-import Toodangu maht oli 4 948,0 mln kr (+3,4%), müügi Esialgsetel andmetel kasvasid piimatööstuste maht 4 882,1 mln kr (+2,9%) ja ekspordi maht toodangu maht, müük ja eksport (joon 10) rahali- 2 061,6 mln kr (+0,5%) ehk 10,7 mln kr rohkem ses väljenduses 2008. a võrreldes eelmise aastaga. kui eelmisel aastal.

Joonis 9. Piimatööstuste toodang, müük ja eksport, 1998-2008

mln kr 4785,6 4948,0 5 000

4 500 4882,1 4745,8 4 000

3 500

3 000

2 500

2 000

1 500 2061,6 2050,9 1 000

500

0 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 toodang müük eksport Allikas: ESA

Piimatoodete väliskaubandusbilanss (joon 11) oli ka jandussaaduste väljaveost (12 031,3 mln kr) moodus- 2008. a jätkuvalt positiivne (+1 470,9 mln kr), kaha- tas piimasaaduste eksport2 17,1% (2007. a 18,4%). nedes eelmise aastaga võrreldes -6,6% (103,7 mln kr). 2 Kaubagrupis 04 deklareeritud konkreetselt nimetamata toodete Piimatooteid veeti 3,5 korda rohkem välja (2 061,6 väljaveo hinnanguline summa 59,9 mln kr on arvestatud piima- mln kr), kui toodi sisse (590,7 mln kr). Kogu põlluma- toodete väljaveosumma hulka. 71

Joonis 10. Piima ja piimatoodete eksport, import ja väliskaubandusbilanss, 2004-2008 (mln kr)

2 500 2 051 2 062 2 000

i 1 532 1 500 1 372 1 241 1 575 1 471 1 206 1 000 mln/kroon 1 059 852 591 476 500 389 313 326

0 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: ESA

Võrreldes eelmise aastaga suurenes rahaliselt pii- Enamik toodangust eksporditi siiski ELi liikmesrii- matoodete väljavedu 0,5% (10,7 mln kr). Väljavedu kidesse (84,7%). Suurimateks partneriteks olid ELi ELi liikmesriikidesse suurenes 1,3% (22,5 mln kr) riikidest Soome (18,4%), Läti (17,1%), Saksamaa ja vähenes kolmandatesse riikidesse -3,6% (-11,8 (12,7%), Leedu (9,5%), ja kolmandatest riikidest Ve- mln kr). Piimatooteid veeti kokku 28 riiki. nemaa (12,6%). Venemaale eksport kasvas 2008. a võrreldes eelmise aastaga 4% ehk 10 mln kr.

Joonis 11. Piimatoodete eksport Venemaale (mln kr), 2003 – 2008

mln krooni 2003 2004 2005 2006 2007 2008 35

30 28,9 25,1 25 21,7 20 19,3

5 5,4

0 0,9

Allikas: ESA

Eksporditud piimatoodetest oli rahalises väärtuses 2007. aastaga võrreldes suurenes 2008. a piima- 92,5% toodetud Eestis. Toodetest enim eksporditi toodete import (590,7 mln kr) 24% ehk +114,4 käesoleval aastal kondenseerimata piimatooteid mln kr, moodustades põllumajandussaaduste (62 590 t), juustu (14 078 t), fermenteeritud pii- impordist 3,2%. 96,8% impordist tuli ELi riikidest matooteid (8 579 t) ja lõssipulbrit (5 841 t). Kol- (sellest Poola 21,8%, Läti 18,9%, Soome 11,8% ja mandatesse riikidesse eksporditud piimatoodetest Saksamaa 11,1%). Suurimad sisseveetavad toote- moodustas rahalises väärtuses 58,5% juust, 18,3% grupid olid fermenteeritud piimatooted (4 914,3 t), vadakutooted ja 10,0% piimapulbrid. Ekspordihin- juust (3 047,8 t) ja vadakutooted (4 097,8 t), mille nad olid soodsamad võrreldes 2007. aastaga juus- sissevedu moodustas kogu piimatoodete impordist tul (muud, KN 0406 90, juustu väljaveost 69,2%) rahaliselt vastavalt 32,7%, 22,8% ja 11,5%. 14,1% (+7,80 kr/kg), võil 12,3% (+4,85 kr/kg) ja piimal (KN 040120) 11,3% (+0,49 kr/kg). Võrreldes Võrreldes eelmise aastaga kasvasid fermenteeritud eelmise aastaga langesid hinnad lõssipulbril -31,7% toodete (+4,77 kr/kg ehk 21%), piima (KN 040120) (-14,67 kr/kg) ja piimapulbril -9,9% (-4,36 kr/kg). (+1,15 kr/kg ehk 14%), piimapulbri (+1,03kr/ 72

kg ehk 3,4%) ja või (+1,08 kr/kg ehk 2,1%) ning Joonis 12. Toetatud koolipiimatoodete vähenesid keskmised sisseveohinnad lõssipulbril osakaal, 2008 ja juustul (muud, KN 0406 90, juustu väljaveost hapupiim1,5 %-18% 1,3% keefir 2,5% 69,2%) (vastavalt -5,37 kr/kg ehk -17,5% ja -0,93 2,3% jogurt 2,5% kr/kg ehk -1,4%). muud tooted 2,6% 1,9% Koolipiim täispiim 3,5% - piim 2,5% 4,0% 87,3% Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 4,6% esialgsetel andmetel (7. apr 2009. a seisuga) maksti 2008. a tarbitud piimatoodete eest koolipiimatoetust 19,8 mln kr (Eesti riigi osa 12,1 mln kr ja ELi poolne 7,7 mln kr). Kokku toetati 2 681 tuh liitrit Allikas: PRIA, esialgsed andmed koolipiimatooteid, millest 2,5% rasvasisaldusega joogipiim moodustas 87,3% (joon 13). Esialgsetel 2008. a lõpuks soodsa hinnaga piimatoodete tarbi- andmetel on tarbitud toodete kogus võrreldes eelmise võimalus kindlustatud 953 haridusasutuses neva aastaga suurenenud 4,7% ehk 121,1 tuh liitri 203 053 (2007. a 883 haridusasutuses 186 803 võrra. Alates septembrist 2008 lisandusid toeta- lapsele). tavate toodete nimekirja Eestis populaarsed 2,5% rasvasisaldusega keeﬁ r ja mitte alla 1,5% rasvasi- Tööhõive ja palk saldusega maitsestatud hapupiim. 2008. a toeta- Võrreldes 2007. aastaga (2 487 töötajat) on hõiva- tud koolipiimatoodete kogus suureneb kindlasti tute keskmine arv (joon 14) piimatööstuses esialg- veelgi, sest taotlusi saab esitada 6 kuu jooksul setel andmetel 2008. a (2 335 töötajat) vähenenud arvates taotlemise aluseks oleva perioodi lõpust. 152 töötaja võrra. Õppetöö toimumise või lasteaia lahtioleku ajal oli

Joonis 13. Piimatööstuse töötajate keskmine arv ning Eesti, toiduainetööstuse ja piimatööstuse kuu keskm brutopalk 2000-2008

14 000

12 000

i 10 793

oon 10 000 r k

k, 12 813 8 000

ne pal 6 000

mi 12 603

sk 4 000 ke

2 000 2 335

piimatööstuse keskmine palk Eesti tegevusalade keskmine palk töötajate keskmine arv piimatööstustes toiduainetööstuse keskmine palk

Allikas: ESA, PM arvutused, * - lühiajastatistika

Piimatööstuse keskm 2008. a brutopalk (joon 14) oli Esialgsetel andmetel oli 2008. a tööviljakus (joon 12 603 kr, olles Eesti keskmisest töötasust 210 kr 15) hõivatu kohta netokäibe alusel 2 625 tuh kr, madalam ja toiduainetööstuse keskmisest 1 810 kr suurenedes eelmise aastaga võrreldes 11%. kõrgem. Keskm palk piimatööstustes kasvas eelmise aastaga võrreldes 2008. a 16% ehk 1 777 kr. 73

Joonis 14. Tööviljakus hõivatu kohta netokäibe alusel, 2000-2008 (tuh kr) 2 364 2 500 aasta I kvartal II kvartal 615 III kvartal IV kvartal 1 954 2 000 1 779 1 828 676 1 412 1 500 1 315 1 341 1 042 1 000 683 tuhat krooni

500 651

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: ESA

Kasum, lisandväärtus, käive kasvanud ja uuenenud tööstuste vara, kuid samas Selleks et jääda püsima ja olla konkurentsivõime- on suurenenud aasta-aastalt ka rahalised kohus- line, on piimasektor viimastel aastatel pidanud tused. See omakorda tõi kaasa kahjumi aastatel tegema suuri investeeringuid. Tänu sellele on 2004-2005 (joon 16).

Joonis 15. Piimatööstuste müügitulu, kogukasum, kulud kokku, kohustused ja varad kokku kehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)

i) 7 000 600 Müügitulu oon 6 000 500 i) kr n

5 000 oon ml 400 Kogukasum kr (

4 000 n ku 300 ok 3 000

200 um (ml Kulud kokku ud k

2 000 as ul 100

u, k 1 000 oguk K ul Kohustused it 0 0

üüg 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008* -100

M -1 000 Vara kokku -2 000 -200 Allikas: ESA, * - lühistatistika

Käibevara, omakapital ja kohustused (joon 17) on seejärel languse tendentsi 2006. ja 2007. a (1,8). aasta-aastalt suurenenud, kasvades hüppeliselt Maksevõimenäitaja (käibevara/lühiajalised ko- 2007. a võrreldes 2006. aastaga vastavalt 1,7, 1,5 hustused) langes 2004. aastaks 0,75ni, kasvades ja 1,4 korda. Võlakordaja (kohustused/omakapital) seejärel 2007. aastaks 1,19ni. suurenes aastatel 2004 ja 2005 (3,0), saavutades

Joonis 16. Piimatööstuste käibevara, kohustused, omakapital, võlakordaja ja maksevõimenäitaja, 2000-2007, (mln kr) Võlakordaja 3000 3

l, d ed i) Maksevõimenäitaja ta se

lis 2500 2,5 li pi oon ja ja r aja ka ,

aa Kohustused ia

k 2000 2 ik ln üh enäit daja (m 1500 1,5 Käibevara or a ed, l ed, oma eed, p õim ar

us 1000 1 us us

st Lühiajalised kohustused st v õlak st ks ev bev i 500 0,5 ohu kä ma ohu ohu k k

k Omakapital 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Pikaajalised kohustused Allikas: ESA, PM arvutused 74

Kohustustest suurema osa (tabel 3) moodustavad Tabel 3. Piimatööstusettevõtete kohustused ja lühiajalised kohustused, mille mahud kasvasid omakapital (tuh kr) 2007. a võrreldes eelmise aastaga 61%, samal ajal

suurenesid pikaajalised kohustused ainult 20% ja Lühiajalised Pikaajalised Omakapital omakapital kasvas 52%. kohustused kohustused 2003 945 690 450 754 629 204 2004 Piimatööstuste jaoks oli 2008. a vähem edukas 1 127 085 595 710 676 604 2005 kui eelmine. Müük küll kasvas nii siseturul kui ka 1 153 361 620 707 590 160 2006 ekspordiks, kuid nõudlus ja hinnad maailmaturul 1 061 165 741 295 946 439 2007 on kahanenud ja sellega seoses kaasnesid hinna- 1 710 078 891 483 1 433 621 langused ka siseturul. Kuigi endiselt pööratakse Allikas: ESA andmebaas tähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisele ja ekspordile, on piima ja piimatoo- ka lisandväärtus töötaja kohta langenud. Samas dete turu olukord maailmas sundinud ka Eesti tundub, et õigeaegselt tehtud suuremahulised in- töötlejat tegema üldisest olukorrast tulenevaid vesteeringud on ennast õigustanud, sest võrreldes otsuseid. Eespool nimetatud teguritest sõltuvalt varasemate aastatega (2000–2006) on kasumi osa on esialgsete andmete järgi 2008. a nii kasum kui käibest suurenenud ca 4 korda.

Joonis 17. Kogukasum kehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)

350 304 300 I kvartal II kvartal III kvartal 250 IV kvartal aasta 36 200 150 90

100 60 66 47

tuhat krooni 50 11 67 0 -5 -2 -50 -64 -100 -76 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel

Esialgsetel andmetel oli 2008. a piimatööstuste mln kr ja kasumi % kogukäibest 5,2%). käive (joon 16) 6,1 mld kr, kasvades võrreldes 2007. aastaga 4,1%. Kasumi (joon 18) osa sellest Lisandväärtus töötaja kohta (joon 19) oli kiirstatis- oli 240 mln kr, moodustades kogukäibest 3,9% tika andmetel 2008. a 305 tuh kr, mis võrrelduna (2007. a kogu käive oli 5,9 mld kr, kasum 304 eelneva aastaga on kahanenud -53 tuh kr.

Joonis 18. Lisandväärtus töötaja kohta, 2000-2008 (tuh kr)

400 358 350 I kvartal II kvartal III kvartal 300 IV kvartal aasta 254 69 250 186 181 200 87 137 153 140 150 116 tuhat krooni 72 100 50 77 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel 75

Investeeringud mln kr ehk 79%, suunatud masinatesse ja sead- 2008. a investeeriti esialgsetel andmetel piima- metesse. tööstuse põhivarasse 311,8 mln kr. Võrreldes 2007. aastaga kahanes maht 83,5 mln kr, aga Investeeringute tegemisel pööratakse jätkuvalt ületas siiski 2006. a (158,2 mln kr) tehtud kulu- tähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodete osa tusi 153,6 mln krooniga. Investeeringutest 21% suurendamisele ja realiseerimisaja pikendamisele. tehti I kvartalis, 23% II kvartalis, 16% III kvartalis Konkreetsele tootele spetsialiseerunud (juustu või ja 40% IV kvartalis. Hoonetesse investeeriti (joon kohupiima valmistamine, vadaku töötlemine) töös- 20) 66 mln kr, millest 21,3 mln kr kulus hoonete ja tused kindlustavad oma positsioone, investeerides rajatiste soetamiseks ning 44,6 mln rekonstrueeri- kaasaegsetesse tootmisliinidesse ja tehnoloogia- miseks ja ehitamiseks. Konkurentsivõime suuren- tesse, mis võimaldavad pikendada toote realisee- damise ja stabiilsema kvaliteediga toote tagamise rimisaega ja toota kordi rohkem, tagades nii turu eesmärgil oli investeeringutest suurem osa – 245,8 nõudluse.

Joonis 19. Investeeringud põhivarasse, 2000-2008 (mln kr)

500 hooned, rajatised seadmed kapitalirent muu põhivra kulud maale 400

300

200 mln krooni

100

0 2008* 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000

Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel

6.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemine

Martin Pretke

6.2.1. Lihatootmine tootmine on jätkuvalt väike (alla 1% kogu lihatoo- 2008. a toodeti esialgsetel andmetel kokku 69,9 dangust). Veiseliha tootmine vähenes 2007. a 3,9% tuh t liha, mis on 0,6 tuh t (1%) võrra vähem kui ja sealiha tootmine 3,1%, linnuliha tootmine suu- 2007. a. Veiseliha toodeti 14,8 tuh t, linnuliha renes 9,2%. Üle poole lihatoodangust moodustab 12,6 tuh t ja sealiha 41,6 tuh t. Lamba- ja kitseliha sealiha (2008. a 59,5%).

Joonis 1. Lihatoodang liigiti, 2002-2008 (tuh t)

0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

sealiha veiseliha linnuliha lamba- ja kitseliha Allikas: ESA, * - esialgsed andmed 76

Veiseliha tootmine Linnuliha tootmine Eestis oli 2008. a lõpu seisuga 238 200 veist. Veis- Eestis loendati 2008. a lõpu seisuga 1 743 300 te üldarv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud kodulindu. Lindude arvukus kasvas võrreldes 2 300 looma (1%) võrra. 2007. aastaga peaaegu 300 000 (20,4%) võrra. Kodulindude arvu suurenemise põhjuseks on Veiseliha toodeti 14,8 tuh t ja selle osatähtsus munatootmise taastumine. 2007. a novembris kogu lihatoodangus 2008. a oli 20%. Võrreldes eel- tapeti Newcastle´i tõve tagajärjel umbes 250 tuh mise aastaga vähenes veiseliha tootmine 3,9%. munakana ja see põhjustas ka linnumunade suure impordi kasvu. 2009. a alguseks on Eesti 2008. a eksporditi Eestist elusveiseid netokaalus munakanakasvatus taastanud. Linnuliha toodeti 2 224 t. Elusveiste väljavedu suurenes võrreldes 2008. a 12,6 tuh t - 9% rohkem kui 2007. a. Lin- 2007. aastaga 585 t (35,7%). 2008. a imporditi nuliha osatähtsus oli 2008. a kogu lihatoodan- Eestisse 27 t elusveiseid, mis on 29 t (52%) vähem gust 18% (2007. a 17,5%, 2006. a 18%, 2005. a kui 2007. a. Eestisse veetakse sisse ainult tõupuh- 20,6% ja 2005. a 20,8%). taid veiseid. Linnuliha imporditi 2008. a Eestisse 17 tuh t, mis Veiseliha import suurenes 2008. a 1 554 t (46%) on 2007. aastaga võrreldes 0,5% rohkem. võrreldes 2007. aastaga. Lamba- ja kitseliha tootmine Sealiha tootmine Eestis oli 2008. a lõpu seisuga 84 tuh lammast ja Eestis oli 2008. a lõpu seisuga 364 000 siga, so kitse, so vähem poolaasta seisust, mil Eestis oli 15 tuh (4%) vähem kui 2007. a. Sealiha toodeti 100 tuh lammast. Lammaste arvukus on aga võr- 41,6 tuh t ja selle osatähtsus kogu lihatoodangus reldes 2007. aastaga siiski tõusnud 7,6 tuh looma oli 59,5% (esialgsed andmed). (10%) võrra.

2008. a eksporditi Eestist elussigu 9 419 t - 37,9% Lamba- ja kitseliha toodeti 2008. a esialgsetel rohkem kui 2007. a. 2008. a imporditi Eestisse andmetel 0,4 tuh t, mis on alla 1% kogu lihatoo- 4 t elussigu, mis on 0,3 t (7%) võrra vähem kui dangust. 2007. a. Eestisse veetakse sisse ainult tõupuhtaid sigu. 6.2.2. Lihatööstus

Sealiha imporditi 2008. a 19,4 tuh t. Import suure- Positsioon toiduturul nes 2007. aastaga võrreldes 11,9%. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel oli Eestis 2008. a lõpus 118 lihakäitlemisettevõtet. Võrreldes 2007. aastaga on ettevõtete üldarv vähenenud 1 võrra (joon 2).

Joonis 2. Ettevõtete arv, 2000-2008

300 279

250 219

200 168

142 138 150 135 122 119 118

100

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: VTA 77

Töötajate arv ja töötasu Lihasektoris makstav töötasu on aastate lõikes 2008. a lõpu seisuga töötas Statistikaameti andme- järjest kasvanud. 2008. a maksti töötasu 10 928 tel lihasektoris keskmiselt 2 916 inimest (joon 3). kr kuus, mis on 2007. aastaga võrreldes 1 760 kr Võrreldes 2007. aastaga on töötajate arv kahanenud (19,3%) rohkem. 2008. a oli lihasektori keskmine 470 (13,9%) võrra. töötasu Eesti keskmisest palgast 1 890 kr (17,3%) väiksem.

Joonis 3. Töötajate arv ja töötasu, 2002-2008 (kr)

15 000 12 818 keskmine töötajate arv 11 260 keskmine kuu töötasu 12 000 Eesti keskmine töötasu 9 407 10 928

8 073 9 000 7 287 9 162 6 144 6 723 7 834 6 000 6 930 6 391 5 799 5 386 3 387 2 728 2 688 2 767 2 919 2 916 3 000 2 587

0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008* Allikas: ESA, *esialgsed andmed

Lihasektori käive ja kasum best vähenes võrreldes 2007. aastaga oluliselt, 2008. a oli sektori käive 3 726 mln kr, mis on langedes 2,1%-ni (2005. a lõpus moodustas kasum 2007. aastast 4% suurem. Kasumi protsent käi- käibest 4%, 2006. a 4% ja 2007. a 4,1%).

Joonis 4. Netokäive ja kogukasum, 2002-2008 (mln kr) netokäive kasum 4000 6 müügitulu kogukasum kasumi % käibest 3726 3582 3500 5 3074

3000 2709 4 2500 2335 2185 2093 3 2000

1500 2

1000 1 500 91 114 97 108 124 146 79 0 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008* Allikas: ESA, *esialgsed andmed

Liha kokkuost tuhind 2008. a oli 24,05 kr/ kg, mis on 2007. a Sealiha kokkuostuhind oli Eestis 2008. a 26,05 sama perioodiga võrreldes 2,8 kr kõrgem (13,6%). kr/kg, mis on 2007. a keskm kokkuostuhinnast Eesti sealiha kokkuostuhind oli 8,4% kõrgem, 2,7 kr (12%) võrra rohkem. ELi sealiha kokkuos- võrreldes ELi kokkuostuhinnaga (2007. a oli ELi 78

kokkuostuhind 10%, 2006. a 1,9%, 2005. a 3,5% kr/kg, mis on 0,6 kr (2,3%) kõrgem kui 2007. a. ning 2004. a 1,5% madalam). Eesti tootjahind oli ELi omaga võrreldes 2,6 kr 2008. a oli veiseliha keskm kokkuostuhind Eestis (9,3%) võrra kõrgem. Eesti linnuliha tootjahind on 25,15 kr/kg, mis on 2,1 kr (9,1%) madalam, võrreldes olnud tavaliselt natuke madalam kui ELi keskmine 2007. a keskm hinnaga. ELi veiseliha keskm kokku- (2007. a oli ELi tootjahind 3,6% madalam, 2006. a ostuhind oli 2008. a 50,8 kr/ kg, mis on 2,7 kr (5,7%) 2,4%, 2005. a 2,3% ning 2004. a 6,2% kõrgem). kõrgem kui 2007. a. ELi veiseliha keskm kokkuostuhinnaga võrreldes on Eesti hind 25,6 kr (50,5%) Lamba- ja kitseliha keskm kokkuostuhind 2008. a madalam (2007. a oli Eesti kokkuostuhind ELi omast oli 34,6 kr/kg, mis võrreldes eelmise aastaga on 52,1% ja 2006. a 52,6% madalam). Nii suur hinnava- 0,8 kr (2,4%) võrra enam. ELi lambaliha kokkuos- he on tingitud ühelt poolt erinevast turunõudlusest tuhind oli 2008. a 66,85 kr/kg, mis on 2007. aas- (Eestis süüakse veiseliha vähem), aga teiselt poolt ka taga võrreldes 3,8 kr (6,1%) kõrgem. erinevusest liha kvaliteedis – meie veiseliha kvaliteet ei küündi veel ELi tasemele. Lihakaubandus (import, eksport)

Linnuliha keskm tootjahind Eestis 2008. a oli 30,8 Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilansi nega- kr/kg, mis on 2007. a tootjahinnast 2,25 kr (7,9%) tiivsus suureneb ja jõudis 2008. a -642,9 mln võrra kõrgem. ELi linnuliha tootjahind oli 28,15 kroonini.

Joonis 5. Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilanss, 1994-2008 (mln kr)

-50 -30 -100 -112

-200 -212 -253 -300 -259 -319 -338 -336 -400 -392 -386

-500

-544 -553 -600

-635 -643 -700

-800 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: PM

Import Eksport 2008. a imporditi Eestisse 1 487,4 mln kr väärtu- Võrreldes 2007. aastaga suurenes 2008. a liha ja ses liha ja lihatooteid, mis on 277,1 mln kr (22,9%) lihatoodete väljavedu 268,7 mln kr (46,7%) võrra. rohkem, võrreldes 2007. aastaga. Kogu põlluma- 2008. a eksporditi 844,5 mln kr väärtuses liha ja jandussaaduste ja –toodete sisseveost moodustasid lihatooteid. Kogu põllumajandussaaduste ja –too- liha ja lihatooted 8,2% (2007. a 7,3%). 99,3% liha dete väljaveost moodustasid liha ja lihatooted 7% ja lihatoodeteid imporditi ELi liikmesriikidest. Kol- (2007. a 5,2%, 2006. a 6,3%). Suurimad ekspordi mandate riikide osatähtsus sisseveos moodustas sihtkohad olid Läti, Leedu ja Soome. 2008. a oli vaid 0,7%. Suurimad impordi lähteriigid olid Taani, liha ja lihatoodete sissevedu 1,8 korda suurem kui Soome, Leedu ja Saksamaa. väljavedu. Väljavedu ELi liikmesriikidesse suurenes 47,7% ja kolmandatesse riikidesse 27,1%. 79

6.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaade

Marje Mäger

Puu- ja köögiviljasektori osatähtsus Eesti tööt- eest toodangut, millest 35,8% eksporditi. Puu- ja levas tööstuses köögivilja eksport moodustas 2008. a toiduainete Puu- ja köögiviljasektori toodangu osakaal moo- väljaveost 5,1%. dustas 2008. a töötleva tööstuse kogutoodangust 0,7% ning toiduainetööstusest 4,1%. 2008. a Võrreldes 2007. aastaga kasvas tootmine 16,7% toodeti puu- ja köögiviljasektori poolt 733,7 mln kr ning eksport 7,6%. Puu- ja köögiviljasektori tootmise osakaal toiduainetööstuse kogutoodangus

Joonis 1. Puu- ja köögiviljasektori toodang, eksport (mln kr); osakaal toiduainetööstuses ning ekspordi % toodangus, 2003-2008

40 800

35 700

30 600

25 500

20 400

15 300 Toodang, eksport

10 200

5 100

0 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Ekspordi % toodangus Osakaal toiduainetööstuse kogutoodangus (%)

Eksport Toodang Allikas: ESA 80

on aasta-aastalt veidi suurenenud (2008. a 4,1%, te arv. Puu- ja köögiviljasektoris töötas 2008. a 2006. a 3,9%, 2004. a 3,0%). keskm 617 inimest ning võrreldes eelmise aastaga vähenes töötajate arv 2,7%. Töötajate arv ja töötasu Lisaks ettevõtete vähenemisele on 2008. a toi- Statistikaameti andmetel tegutses 2008. a puu- ja munud muutused ka ettevõtete suurusklassides. köögiviljasektoris 7 ettevõtet. Võrreldes eelneva Tegevuse on lõpetanud alla 20 töötajaga ettevõtted. aastaga vähenes 2008. a ettevõtete arv 3 korda. Vähesel määral oli vähenenud ka tööga hõivatu- Keskm brutopalk puu- ja köögiviljasektoris oli

Joonis 3. Puu- ja köögiviljasektori ettevõtete arv ning nende osatähtsus sektoris töötajate arvu järgi, 2002-2008

100 25 24

80 21 20 20 s 17

60 15 15 rv 13

40 ettevõtete a

suurusgrupi osatähtsu 7 20 5

0 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 1–9 20–49 100 ja enam töötajat

10–19 50–99 kokku ettevõtteid Allikas: ESA

Joonis 4. Tööga hõivatute arv ning keskmine palk puu- ja köögiviljasektoris; keskmine palk Eestis, 2002-2008

10 700

600

8 500 v 400

300 Palk, tuh kr 6 Töötajate ar 200

100

0 4 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

töötajate arv puu- ja köögiviljasektoris palk Eestis palk puu- ja köögiviljasektoris Allikas: ESA

2008. a 9084 kr, mis on 318 kr ehk 3,6% kõrgem puu- ja köögiviljasektori realiseerimise netokäive Eesti keskm brutopalgast. Võrreldes 2007. aastaga 882,8 mln kr. Kasum moodustas käibest 6% ehk kasvas töötasu sektoris 21%. 53,2 mln kr. Võrreldes eelmise aastaga vähenes Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2008. a käive 0,3%, samas kasum suurenes 25% ehk 11 81

Joonis 4. Müügitulu, kogukasum, lisandväärtus, 2002-2008 (mln kr)

200 1 000 900

886 883 800 150 s 727 700 600

100 526 500 400 391 437 müügitulu 378 300 50 200

Kogukasum, lisandväärtu 100

0 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

müügitulu lisandväärtus kogukasum Allikas: ESA mln kr. Lisandväärtust toodeti 2008. a esialgsetel mise algusaastatel investeeriti kõige enam hoonete andmetel 172,7 mln kr. Võrreldes 2007. aastaga ehitusse ja rekonstrueerimisse ja pisut vähem ma- suurenes lisandväärtus 21% (29,9 mln kr võrra). sinatesse, siis viimastel aastatel on suurendatud investeeringuid masinate ja seadmete soetamiseks. Investeeringud 2008. a investeeris puu- ja köögiviljatööstus Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel materiaalsesse põhivarasse 31,5 mln kr, mis on puu- ja köögiviljasektori iga-aastased investeerin- 13,3 mln kr ehk 29,8% vähem kui 2007. a sa- gud jäänud 30-50 mln kr vahele. Kui ELiga liitu- mal perioodil. Kõige rohkem investeeriti 2008. a

Joonis 5. Investeeringute osatähtsus puu- ja köögiviljasektoris (%)

4% Hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine 5%

Transpordivahendid

36% 55%

Arvutid ja arvutisüsteemid

Muud masinad ja seadmed

Allikas: ESA masina tesse ja seadmetesse, kokku 17,5 mln kr põhivarasse tehtud investeeringutest 56%. väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse 82

Joonis 6. Puu- ja köögiviljasektori investeeringud põhivarasse, 2002-2008

50 000 47,1 mln 45,0 mln 44,9 mln

37,2 mln 40 000 35,5 mln

31,5 mln

30 000

55% 20 000

10 000

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Hoonete soetamine Arvutid ja arvutisüsteemid Hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine Muud masinad ja seadmed Transpordivahendid Maa Allikas: ESA

Hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse investeeriti 11,2 mln kr (35,8%), arvutitesse Puuviljatootmine on pikaajaliste traditsioonidega 1,5 mln kr (4,9%) ning transpordivahenditesse 1,2 tootmissuund, mille maht on viimasel ajal oluliselt mln kr (3,7%). langenud. Selle põhjuseks on tootmispinna vä- Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurene- henemine vanade õunapuuaedade likvideerimise sid 2008. a kõige enam investeeringud transpordi- tõttu, mis on paljuski põhjustatud omandireformi vahenditesse (+1,1 mln kr), vähenes investeerimine käigus toimunud muudatustest. Puuviljakasvatus masinatesse ja seadmetesse (-15,7 mln kr). annab häid võimalusi väiketalude arendamiseks piirkondades, kus looduslikud iseärasused suur- Puu- ja köögivilja töötlemine, tarbimine ja turg tootmist ei soosi. Puuviljakasvatuse pidurdavateks Taasiseseisvumise järgsel ajal on Eestis puu- ja teguriteks on istandike rajamise kulukus ning köögivilja kasvupinnad märgatavalt vähenenud pikk tasuvusperiood (7-8 a). Hea saagi eelduseks ning isevarustatuse tase madalam, kui klimaati- on sobilike sortide valik ja õigete hooldusvõtete lised tingimused võimaldaksid. Tootmise vähene- kasutamine. mine on toimunud mitmete tegurite koosmõjul: Vene turu kaotus, toorme madal kokkuostuhind, WHO (World Health Organization) soovitab tarbi- turustamisvõimaluste vähenemine, väike tootmise- da vähemalt 400 g köögivilju (kartulitele lisaks) ja fektiivsus, tootmise kaasajastamise probleemid. puuvilju/marju päevas. AC Nielsen ja Coca-Cola Balti Jookide ASi poolt 2009. a alguses läbiviidud Puu- ja köögiviljasektori üheks suurimaks problee- tarbimisuuringust selgus, et eestlased tarbivad miks on turu ebaühtlane varustatus kaubaga, st ebapiisavalt puu- ja köögivilju. Vähese tarbimise kodumaise toodangu üleküllus saagiperioodil (sü- põhjusena tuuakse välja kiirest elutempost tin- gisel) ning puudujääk kevadtalvisel perioodil. Eba- gitud ajapuudust. Statistikaameti andmetel on stabiilne varustatus põhjustab hulgi- ja jaemüüja- puu- ja köögivilja tarbimine viimastel aastatel veidi te tõrjuva hoiaku kodumaiste väiketootjate suhtes suurenenud. Eelneva aastaga võrreldes suurenes ning eelistuse üksikute suurtootjate või importtoo- 2007. a kõige enam peakapsa ostukogus (+20%) dangu vahendajate teenuste suhtes. Kodumaise inimese kohta. Porgandit osteti 2007. a 10%, õunu puu- ja köögivilja tarbimisperioodi pikendamiseks 8,6% ning sibulaid 3,4% rohkem kui eelneval aas- oleks vaja investeerida efektiivsete, suure mahu- tal, vaid punapeedi ostukogus jäi samaks. Võrrel- tavusega hoidlate ehitamisse või olemasolevate des eelneva aastaga vähenes 2007. a kõige enam rekonstrueerimisse (jahutus- ja külmutusseadmed, kaalika ostukogus inimese kohta (-33,3%), kartulit sorteerimis- ja pakkimisliinid). osteti 11,4% vähem. Kartuli ostukoguse vähenemi- 83

Joonis 7. Puu- ja köögivilja ostukogus elaniku kohta aastas (kg) 1,2 4 3,5 1,0 3 0,8 2,5 0,6 2 1,5 0,4 Kartul 1 0,2 0,5 0 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Peakapsas Sibul Punapeet Kartul

Allikas: ESA Õunad Porgand Kaalikas ne peegeldab tarbija toitumisharjumiste muutust, köögivilja 102,8 tuh t ehk 94,1% kogutarbimisest. sest kartuli asemel eelistatakse rohkem makarone Võrreldes eelneva saagiaastaga suurenes inimtar- ja riisi. bimine 12,2 tuh t (13,2%). Väga vähesel määral (0,5%) kasutatakse köögivilja ka loomasöödana. Köögivilja tarbitakse Eestis põhiliselt inimtoidu- Köögivilja üldises tarbimises on inimtoiduks kasu- na. 2007/2008. saagiaastal1 kasutati inimtoiduna tatav osa viimastel aastatel tõusnud. Köögivilja ise-

Joonis 8. Köögivilja ressurss ja isevarustatuse tase (%) 120

100

60 63 63 64 63 65 51 57 40 Kadu Loomasöödana Inimtarbimine Isevarustatuse tase 20

0 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 Allikas: ESA varustatuse tase 2007/2008. saagiaastal oli 65%, likuks tarbimiseks2. 2007/2008. saagiaastal oli mis oli 2 protsendipunkti võrra kõrgem eelmisest inimtarbimine 54,8 tuh t, mis teeb kogutarbimisest saagiaastast. 86,2%. Tööstuslik tarbimine oli 1,9 tuh t ehk 3% kogutarbimisest. Tööstuslik tarbimine on viimastel Puuvilja- ja marjatarbimine oli 2007/2008. saagiaastatel hakanud vähenema, kuna marjaveinidel aastal 63,6 tuh t, mis oli 1,1 tuh t (+1,8%) rohkem on raske võistelda viinamarjaveinidega. Kuna Ees- kui eelneval saagiaastal. Suurem osa toodetust tis pole suuri marja- ega õunaaedu, napib koha- läheb toiduks ning vähesel määral ka tööstus- likku tooret ja seda tuleb asendada imporditud

Joonis 9. Värske puuvilja ressurss ja isevarustatuse tase (%) 100

80 Kadu Loomasöödana Tööstuslik tarbimine Inimtarbimine Isevarustatuse tase 60

40 37,3 37,6

20 24,4 13,7 13,1 9,4 10,4 0 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 Allikas: ESA

1Saagiaastaks loetakse perioodi 1. juuli - 30. juuni. 2Kääritatud mahla ja alkohoolsete jookide tootmine 84

marja kontsentraatidega. Eesti veiniturg muutub liseerunud tasuvamale tootmisele ja loobunud sarnasemaks ELi turuga, kus sõstra- ja õunaveini vähetasuvate kultuuride (nt spargelkapsas, hiina tootjaid on väga vähe. kapsas, mustrõigas, naeris) kasvatamisest. See nišš kaupluselettidel täidetakse importtoodanguga. Viljapuu- ja marjaaedade üldpinna vähenemise Kõige enam veeti rahalises väärtuses sisse köögi- ning kehvemaks jäänud saagi tõttu on viimas- vilja Hollandist, Leedust, Hispaaniast ja Poolast. tel aastatel isevarustuse tase langenud ning Koguseliselt toodi sisse kõige enam tomatit, kurki 2007/2008. saagiaastal oli see vaid 10,4%. Puuvil- ja sibulat, mis moodustasid sisseveo kogumahust ju ja marju tarbiti 40,9 kg inimese kohta, mis oli 80%. Võrreldes eelneva saagiaastaga suurenes kõi- -2,5% (10 kg) rohkem kui eelneval saagiaastal. ge enam kapsa, kurgi ja lehtsalati sissevedu.

Köögivilja väliskaubandus Kuna 2007/2008. saak oli pisut suurem eelneva Köögivilja tarbimine on viimastel aastatel haka- saagiaastaga võrreldes, siis sellest tingitult suure- nud suurenema, aga seda põhiliselt impordi arvel. nes ka köögivilja eksport 2,9 tuh tonnile, mis oli Köögivilja import suurenes 2007/2008. saagi- 2,2 korda (1,6 tuh t) rohkem kui eelneval saagiaastal eelnevaga võrreldes 3,2 tuh t (8,6%). Kon- aastal. junktuuriinstituudi uuringutest on selgunud, et tarbija emotsionaalne eelistus kuulub kodumaisele Rahalises väärtuses veeti kõige enam välja lehtsa- toodangule, kuid kodumaised tootjad on spetsia- latit, kurki ja peakapsast. Peamised sihtriigid olid

Joonis 10. Köögivilja import, eksport, saak ja tarbimine (tuh t)

120 saak import 80 tarbimine kokku eksport 70 100 60

80 50

60 saak

30 40 20

20 10

0 0 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08

Allikas: EKI

Leedu, Läti ja Venemaa. Koguseliselt veeti välja aastalt suureneb ning 2007/2008. saagiaastal oli kõige enam peakapsast, lehtsalatit ning kurki, mis see üle 90%. See tuleneb omatoodangu väiksusest. moodustas 80% köögivilja ekspordimahust. Marja- ja puuviljasaak suurenes 2007/2008. saagiaastal 13,2% eelneva perioodiga võrreldes ja selle Värske puuvilja väliskaubandus tulemusel vähenes import 59,4 tuh tonnini, mis on Impordi osatähtsus puuvilja- ja marjasektoris on 900 t (-1,5%) vähem kui eelmisel saagiaastal. väga suur. Impordi osatähtsus tarbimises aasta- 85

Joonis 11. Puuvilja ja marja saak, tarbimine, import, eksport (tuh t)

saak import 70 tarbimine kokku eksport 80

70 60

60 50 50 40 40 e 30 30 rbimin Ta 20 20

10 10

0 0 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08

Allikas: ESA

Puuvilja ja marja eksport Eestist on väike, Kuid erinevalt tähtsamatest teraviljadest ei ole kuid viimastel aastatel on see pisut kasvanud. kartul maailmakaubanduses kaubeldav. Ainult 2007/2008. saagiaastal oli puuvilja ja marja murdosa kogutoodangust läheb välismaisele turule eksport 2,4 tuh t. Võrreldes eelmise saagiaastaga ja kartuli hinna määrab tavaliselt kindlaks kohalik vähenes 2007/2008 eksport 30%. hind, mitte rahvusvaheline turg. Eestis on 90ndate aastate lõpust alates kartuli tar- Kartulikasvatus bimine vähenenud ning sellest tingitult ka kasvu- 2008. a detsembris lõppes rahvusvaheline kartu- pinnad. Statistikaameti andmetel kasvatati kartulit liaasta, mille eesmärk oli propageerida kartuli kui 2007/2008. saagiaastal 11,2 hektaril. Võrreldes väärtusliku toidukultuuri kasvatamist ja toiduks eelneva saagiaastaga vähenes kartuli kasvupind kasutamist. Kartulikasvatuse laiendamisega ta- 3,1%. hetakse paremini varustada inimkonda toiduga ja leevendada näljahäda. Eesmärgi saavutamiseks on Kartuli kasvupinna vähenemise põhjuseid on mit- väga oluline kartulikasvatuseks vajalike uuringute meid. Varem kasvatati kartulit loomadele söödaks, arendamine. mida praegu enam ei tehta. Samuti on kadunud Venemaa turg. Üheks oluliseks kartulikasvatu- Kartul on lahutamatu osa ülemaailmses toidusüs- sest loobumise põhjuseks on asjaolu, et tootjatel teemis. Ta on maailmas number üks mittetera- ei ole võimalik soetada moodsaid ning efektiivseid viljaline toiduaine, mille toodang jõudis 320 mln masinaid ja seadmeid. Samuti puuduvad paljudel tonnini 2007. a. Kartuli tarbimine on oluliselt laie- kaasaegsed hoidlad, aga kartulimüük toimub täna nenud arengumaades, kus on esialgsetel andmetel ühtlasemalt kogu aasta vältel. rohkem kui pool ülemaailmsest kartuli kasvupinnast. Kogu maailma kartulitoodangust kolmandiku Väikekasvatajatele on probleemiks turustamisvõi- kasvatavad praegu Hiina ja India. Kartulit on kerge maluste vähesus – neil on raske pääseda kauban- viljeleda ja kõrge energiasisaldus teeb sellest väär- duskettidesse, kus nõutakse pidevalt suuremas tusliku põllukultuuri. koguses kvaliteetset kartulit. Kaupmehele on kasulikum ja mugavam varuda suurem kogus 86

Joonis 12. Kartuli kasvupind, saak ja saagikus, 2000-2008

35 500

30 saak (tuh t) saagikus (t/ha) kasvupind (tuh ha) 400 25

20 300 saak 15 200

100 5

0 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 0

Allikas: EKI

võimalikult väikese ringi tootjate käest. Et täita kohaselt peaks inimene sööma 100-120 kg kartu- jaekettide seatud tingimusi, peaks tootjad koondu- lit aastas. Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis ma ühistutesse. Mõned sellised ühistud on Eestis 2007/2008. saagiaastal 110 kg kartuleid inimese ka tekkinud. kohta, mis on küll 31% rohkem kui eelmisel pe- Kartulit süüakse ühe inimese kohta aastas kõige rioodil, kuid siiski 15% vähem sajandivahetusega rohkem Euroopas - 96,2 kg. Põhja-Ameerikas on võrreldes. Üheks tarbimise vähenemise põhjuseks see kogus 57,9, Aasias ja Okeaanias 25,8, Ladina- on meie söögiharjumuste muutumine. Kartuli Ameerikas 23,7 ja Aafrikas 14,2. Üldise soovituse asemel tarbitakse riisi ja muid tangaineid ning ma-

Joonis 13. Kartuli saak (t/ha) ning tarbimine inimese kohta (kg/ aastas) 500

400 Kartuli tarbimine (kg/a) Saak (tuh t) 300

200 192

100 110

0 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 Allikas: ESA

karonitooteid, millest on kiirem ja mugavam toitu olu, et parematel saagiaastatel, kui kartuli hind on valmistada. Tarbijate hinnatundlikust näitab asja- madalam, on tarbimine suurem.

Joonis 14. Kartuli ressurss ja isevarustatuse tase (%) 100 98 99 95 94 95 92 85 86 89 80

Seemnena Kadu Loomasöödana Inimtarbimine Isevarustatuse tase 60

0 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 Allikas: ESA 87

Kartuli isevarustatuse tase on viimastel aastatel ol- (68,2%). Võrreldes 2006/2007. põllumajandusaas- nud üle 90%, vaid 2004/2005. kehval saagiaastal taga suurenes 2007/2008. saagiaastal kõige enam langes see 85%-le. 2005/2006. põllumajandusaas- inimtarbimine (30%). Vähem suurenes tarbimine tal oli kartuli isevarustatuse tase 92%. seemnena (+11,2%) ning loomasöödana (+0,5%). Kõige rohkem tarbitakse kartulit inimtoiduna Endiselt puudub Eestis kartuli tööstuslik tarbimine.

Joonis 15. Kartuli import ja eksport, 1999-2008

30 6 000

25 5 000

20 4 000

15 Import (tuh t) 3 000 impo rt

ekspo rt Eksport (t)

10 2 000

5 1 000

0 20022 2003 004 2005 2006 2007 2008 0

Allikas: ESA

2007/2008. saagiaastal imporditi kartulit Eestisse Köögivilja ja kartuli hinnad 24,4 tuh t, mis oli 1,4% vähem kui eelmisel perioo- Väikeste saakide tõttu olid kartuli- ja köögivil- dil. Põhiliselt toodi kartulit Saksamaalt, Itaaliast ja jahinnad 2008. a kõrgemad kui eelmisel aastal. Rootsist. Konjunktuuriinstituudi andmetel tõusis porgandi Kartuli eksport oli 2007/2008. saagiaastal 462 t, keskm tootjahind 2008. a 5,3 kroonini, mis oli 31,7% mis oli 2,2 korda rohkem kui eelmisel saagiaastal. kõrgem kui eelmisel aastal. Peedi tootjahind suure- Enamus kartulist veeti Venemaale. nes eelmise aastaga võrreldes 28%, tomatil 27,2%, kapsal 18,9% ning kurgil 5,8%. Võrreldes eelmise aastaga odavnes kartul 14,2% ja kaalikas 4,1%.

Joonis 16. Köögivilja keskmised tootjahinnad (kr/kg)

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008

kurk kaalikas peet kartul tomat porgand peakapsas

Allikas: EKI 88

6.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimine

Katrin Karolin

Siseriiklik ja ELi õigus Muu hulgas võimaldab määrus piiritusjookide 2008. a juulis jõustus Põllumajandusministeeriumi tootjal taotleda piiritusjoogi geograaﬁ lise tähise väljatöötatud alkoholiseaduse muutmise seadus. kaitsmist ELi tasemel. Taotluse peab tootja saat- Põhiliste muudatustena saab välja tuua üleriigilise ma Euroopa Komisjonile liikmesriigi vahendusel, jaemüügipiirangu, st et alkohoolsete jookide jae- seetõttu on põllumajandusminister kehtestanud müük kauplustes on lubatud ajavahemikul kella määrusega asjakohase siseriikliku korra. 10-22, kusjuures kohalikult omavalitsustelt kadus lisaõigus jaemüügi kellaajalisi piiranguid kehtesta- Eesti tootjate konkurentsivõime da. Teiseks poleemikat tekitanud muudatuseks oli Kodumaise viina positsioon Eesti turul on tugev, alaealise alkohoolse joogi tarbimise keeldu tagavate sest müügikäibest suure osa moodus tavad just meetmete paragrahv. Nüüdseks on alaealisel lisaks kodumaised viinad. Kuid alates 2004. a on kodu- omamisele keelatud ka vallata alkohoolset jooki. maise viina osakaal kaupluste viina müügi käibes Samas on alaealist lubatud rakendada alkoholi pidevalt vähehaaval vähenenud. Langustrend käitlemisega seotud töödel (ladustamisel või eda- jätkus ka 2008. a ning seda kiiremas tempos kui sitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil), kui on viimasel kolmel aastal, saavutades viimase 15 aas- tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku ta rekordiliselt madala taseme. üksnes avamata pakendis alkoholiga. 2008. a mais oli müügil 31 nimetust kodumaist ja ELi tasandil on suuremad muudatused toimunud 23 nimetust importviina keskmiselt kaupluse koh- veini ja piiritusjookide valdkonnas. ta. See näitab, et viimaste aastate kodumaise viina valiku vähenemise ja importviina valiku kasvu Vein trend jätkus ka 2008. a. Selline trend algas alates Eesmärgiga parandada ELi veinitootjate konku- 2004. a (43 nimetust Eesti ja 14 importviina) ja rentsivõimet, muuta nõuded selgemaks ja efek- kestab siiani. tiivsemaks ning säilitada veinitootmise parimad traditsioonid reformiti veinituru ühist korraldust Kauplustes müügilolevast viina sortimendist (too- 2008. a. Üks olulisemaid muudatusi Eesti käitle- tenimetustest) oli 2008. a 58% toodetud Eestis ja ja jaoks on see, et alates 1. aug 2008. a ei nõuta 42% oli importviin (2007. a vastavalt 67% ja 33%). kauplemisel kolmandate riikidega enam impordi- ja ekspordilitsentse, kuid vajalik on saatedoku- Eestis on alates 2008. a II kvartalist valdav osa ment VI 1. Samuti muudeti reformi käigus veinide viinatootmisest koondunud vaid kahe suurtootja - märgistamise kontseptsiooni eesmärgiga muuta AS Liviko ja AS Altia Eesti kätte. AS Onistar lõpetas süsteem lihtsamaks ning läbipaistvamaks. viinatootmise. Väiksemas mahus toodab viina ka AS Liiwi Heliis. Tootjate esialgsetel andmetel 2008. a Piiritusjoogid viina toodang Eestis vähenes. Samuti vähenes kaup- 2008. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu meeste sõnul nõudlus viina järele, kuna sarna selt määrus (EÜ) nr 110/2008, mis reguleerib piiritus- teistele riikidele väheneb ka Eestis viina tarbimine jookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, mär- ning suureneb veinide ja teiste lahjade alkohoolsete gistamise ja geograaﬁ liste tähiste kaitse küsimusi. jookide ostmine. Senikehtinud nõuetele vastavaid piiritusjooke, mis määruses sätestatud nõuetele enam ei vasta, võib 2008. a mais maksis kohalik 0,7-liitrises pudelis viin toota kuni 20. maini 2009. a ning turustada kuni keskmiselt 169.95 kr/l ja import viin 270.31 kr/l. varude ammendumiseni. Eelkõige tasub käitlejatel Aastaga kallines kodumaine viin 14% ja importviin siinkohal silmas pidada alla 15% alkohoolseid joo- 2%. ke, mida tuntakse ka longeroliste nime all. 89

Tabel 1. Eesti viinaturu statistika

2006 9 kuud 2007 9 kuud 2008 9 kuud

Toodang, tuh l absoluutalkoholis 3 439,0 4 522,0 4 123,0

Import*, tuh l absoluutalkoholis 567,7 786,0 1 162,0

Eksport, tuh l absoluutalkoholis 574,8 799,3 954,0

Müük siseturul, tuh l absoluutalkoholis 3 431,9 4 508,7 4 331,0

Isevarustuse tase, % 100,2 100,3 95,2

Kodumaise toodangu osakaal siseturu müügis, % 83,5 82,6 76,9 Allikas: EKI, ESA * ilma tooraineks kasutatud importviinata

Kodumaise õlle osakaal Eesti kaupluste müügi- tud. Müügiloleva õlle sortimendi laius võrreldes käibes oli 2008. a mais viimaste aastate madalaim 2007. aastaga oluliselt ei muutu nud, endiselt oli - 87%. 13% õlle müügikäibest kauplustes andsid müügil 42 nimetust kodumaist ja 28 sorti import- importõlled. Kogu Eesti turul müüdud õlle kogu- õlut keskmiselt kaupluse kohta. sest moodustas kodumaine õlu 89% ning see on viimasel kolmel aastal püsinud suhteliselt stabiil- Eesti õlletootjate ASi Saku Õlletehase ja ASi A. Le sena. Seega Eesti õlle positsioon koduturul püsib Coq tuntumad õllemargid on hinnatud ka väljas- tugev, kuid kauplustes müügi osakaalu vähenemi- pool Eestit. ne näitab turuosa vähenemise ohu märke. Kodumaine purgiõlu maksis 2008. a mais keskmi- Kauplustes müügiloleva õlle sortimendist oli 2008. selt 26.24 kr/l ja importõlu 32.10 kr/l, need olid a mais 60% pärit Eesti tootjatelt ja 40% impordi- vastavalt 13,3% ja 12,9% kallimad kui 2007. a.

Tabel 2. Eesti õlleturu statistika

2006 9 kuud 2007 9 kuud 2008 9 kuud

Toodang, mln l 109,0 109,9 101,2

Import, mln l 11,2 12,6 12,7

Eksport, mln l 16,4 19,1 17,3

Müük siseturul, mln l 103,8 103,4 96,6

Isevarustuse tase, % 105,0 106,2 104,8

Kodumaise toodangu osakaal siseturu müügis, % 89,2 87,8 89,0 Allikas: EKI, ESA

Tarbimine ja alkoholipoliitika peavad alkoholi tarbimise vähendamiseks astuma Eestis joob alkoholi 85% täiskasvanutest ning eelkõige samme tarbijad ise ning oma suhtumise sagedamini tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke ja käitumise muutmise kaudu näitama paremat (nt õlut ja veini joob kuus 50-60%, kangeid alko- eeskuju teistele, sh lastele. Samas on elanike arva- hoolseid jooke 35-40% alkoholi tarbijatest). Sar- tes vaja ka riigipoolset algatust alkoholipoliitika eri naselt varasematele aastatele hindavad elanikud meetmete rakendamisel, esmatähtsaks peetakse peamiseks tarbimise põhjuseks seda, et alkohol valitsuse initsiatiivi ning meedia kaasabi. Alkoho- kuulub tähtpäevade tähistamise traditsiooni juur- lipoliitika meetmetest on elanike hinnangul vaja de. Alkohoolse joogi ostmisel on valiku tegemise esmajärjekorras suurendada järelevalvet alkoholi peamisteks kriteeriumiteks maitse ja kvaliteet. müügiga seotud õigusrikkumiste üle, piirata käes- olevast enam reklaami, tegeleda rohkem noortega Kui enda tarbimist hindavad Eesti elanikud val- ning rangemalt karistada inimesi alkoholijoobes davalt väheseks ja mõõdukaks, siis Eesti kohta sooritatud õigusrikkumiste eest. tervikuna arvatakse, et alkoholi juuakse palju ning seda oleks vaja vähendada, kuna kaasneb rohkelt Eestis keelustati 2008. a juulis üleriigiliselt al- probleeme ja kahjusid. Kõige suuremaks problee- koholi jaemüük öisel ajal ning küsitlusel uuriti miks peavad inimesed sõiduki juhtimist alkoholi- elanikelt, milline on olnud keelu mõju, kas nad on joobes, kuid väga mures ollakse ka laste ja noorte keelu viiekuulise kehtimise jooksul märganud oma alkoholi tarbimise pärast. Elanike hinnangul elukohas muutusi. Tulemustest järeldus, et ela- 90

nike hinnangul on mõnevõrra vähenenud alkoholi avaliku korra rikkumine. Kõige positiivsemaks hin- tarbimine alaealiste poolt ning öösiti on harvene- dasid oma elukohas muutusi Kirde-Eesti elanikud. nud joobnud olekus avalikus kohas viibimine ja

6.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajad

Merle Saaliste

Tarbijahinnaindeksid tavalt – 3,5 pp võrra. Ilmselt olid aga hüppeliselt Eestis liitumine Euroopa Liiduga kergitas toidu- tõusnud hinnad tarbija jaoks siiski vastuvõtma- kaupade tarbijahindu, andis neile tõusva trendi tud, sest kolm kuud hiljem toimus hinnakorrekt- ning suhtelise stabiilsuse. Hinnad hakkasid liitu- sioon ning hindade kasvutrend jätkus ootuspära- misootuses tasapisi tõusma juba 2003. a lõpus. semas tempos. Lihatoodete hindu liitumine eriti ei Kui reeglina on tarbijahinnaindeksi muutus kuust muutnud, küll aga kerkisid märgatavalt teravilja- kuusse alla 1 pp, siis 2004. a mai tarbijahinna- ja piimatoodete tarbijahinnad. indeks kerkis võrreldes eelneva kuuga silmnäh-

Joonis 1. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeksid (2005=100%)

Toidukaubad kokku Teraviljatooted 160 160 Eesti tarbijahinnaindeks 150 150 EL27 140 EL27 toidukaupade 140 Eesti tarbijahinnaindeks 130 Eesti toidukaupade 130 tarbijahinnaindeks 120 120

110 110

100 100

90 90

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Piimatooted Lihatooted 160 160

150 150 EL27 EL27 Eesti 140 Eesti 140 130 130 120 120 110 110 100

90 100

80 90

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Allikas: Eurostat 91

Liitumisest tingitud hinnamuutused on aga suhte- hinnatõusu kiirendus 2007. a viimastel kuudel. liselt tagasihoidlikud võrreldes hinnatõusuga, mille tõi kaasa 2007. a sügisel alanud toidukaupade Suhteline hinnatase ELi riikide toiduturgudel hinnaralli maailmaturul. Maailmaturu kiire hinna- Eesti hindade kiirema hinnatõusu taga on tõenäo- tõusu põhjustena on välja toodud inimeste arvu ja liselt asjaolu, et suhteline hinnatase on meil siiski nende jõukuse kasvust tulenevat üldist tarbimise veel madalam kui enamuses ELi liikmesriikides. suurenemist, põllumajandustootmiseks ebasood- See näitab teiselt poolt aga, et meie toiduainete- said klimaatilisi tingimusi 2007. a ning ka toiduga tööstustel peaks olema suhteliselt head võimalused konkureeriva biokütuste tootmise suurenemist. oma toodete eksportimiseks kõrgema hinnataseme- Ülemaailmsele hinnatõusule tõmbas pidurit aga ga turgudele ühisturu sees, samas kui meie turg 2008. a suvel alanud globaalne majanduslangus, on atraktiivne vaid nendele, kus koduturu hin- mis on tarbimist oluliselt vähendanud. Võrdluses nad on veel madalamad kui meil. Kuna aga meist EL-27 keskmisega näitavad Eestis toidukaupade madalama hinnatasemega on ka lähinaabrid Läti tarbijahinnaindeksid perioodil 2006-2008 oluliselt ja Leedu, siis on konkurents Eesti turu haaramisel kiiremat hinnatõusu. Selle taga on ka Eesti kiire tuntav. majandusareng vaadeldaval perioodil ja hindade lähenemine ELi keskmisele tasemele. Kuni 2007. a Kui vaadata suhtelise hinnataseme muutusi sügiseni oli Eesti toidukaupade tarbijahinnain- 1999-2007, siis Eesti on nende riikide grupis, deksi kasvutempo üsna sama üldise tarbijahin- kus hinnad olid ja on endiselt madalaimad ELis. naindeksi kasvutempoga. Kõige jõulisemalt ja Samas on aga ka näha, et kõigis nendes riikides on järjepidevamalt on Eestis tõusnud teraviljatoodete hinnad väga kiiresti tõusnud ja EL-27 keskmisele tarbijahinnad, kusjuures hinnalangust pole mär- lähenenud. Riikides, kus hinnatase juba oli kõrge, gata isegi praeguse globaalse majanduslanguse on hinnad vaadeldaval perioodil paljudel juhtudel tingimustes. Piimatoodete hinnad hakkasid Eestis hoopis langenud. Suurim toidukaupade hinna- tormiliselt tõusma 2007. a keskel ja saavutasid langus on seejuures toimunud Rootsis. Kõrgeima tipphetke 2008. a II kv, peale seda on hinnad aga toidukaupade hinnatasemega teine Skandinaavia taas langenud. Lihatoodete hinnatõus on olnud riik Taani on aga samas suutnud oma positsiooni kõige tagasihoidlikum, kuigi ka siin on märgatav hoida.

Joonis 2. Toiduturule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)

160 35 150 140 25 130 15 120

110 5

100 , protsendipunktides 90 -5 Hinnatase, % uutus 80 m -15 70 me se 60 Muutus 1999 2007 -25

50 nnata Hi 40 -35 i i

e a a a a a a a a a a a d ti u ri ri si al ia ia hi aa st

li lt 00 ri ri Ii ol an ni ni ni ot lg ed Lä ga an om en ug ma eh pros eek st burg aa Ee aa 15 ll =1 Po aa Ta Ma an rt Le Ro Be vee It vakki Un Tš us So Kr lg Kü Au me ksam EL 27 Ho Po ts Slo Bu Slo ksem Hi sp Ru Sa EL an urbr it Lu Pr Su Allikas: Eurostat

Teraviljatoodete hinnatase oli 1999. a madalama on teraviljatooted selliseks esmatarbekaubaks, hinnatasemega riikidel EL-27 keskmisest kauge- millest tarbija eriti loobuda ei saa, erinevalt näiteks mal maas kui toidukaupade keskmine, seetõttu lihatoodetest, ning seetõttu ka kergemini hinna- on hinnatõus aastaks 2007 olnud ka suurem. Ka tõusuks survestatavad. 92

Joonis 3. Teraviljatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)

160 35 150 140 25 130 15 120

110 5

100 , protsendipunktides 90 -5 Hinnatase, % 80 uutus -15 m 70 me

60 se -25 50 40 -35 nnata Hi i i

e a a a a a a a a ti u ri ri si al ia ia ia ia hi aa st

lia lt 00 nd ri ri Ii ol an ni ni ot lg ed Lä ga om en ug ma eh an pros eek st burg aa Ee aa 15 lla =1 akk Po Ta Ma an rt Le Ro Be vee It Un Tš us So Kr pa lg it Kü Au me ov EL 27 Ho Po is ts aksam Slo Bu Sl ksem Ru H S EL an urbr Lu Pr Su

Muutus 1999 2007 Allikas: Eurostat

Piimatoodete puhul on tähelepanuväärne, et Eesti Hollandi, leiame aga koguni päris pingerea lõpust, hinnatase on praktiliselt sama sellise suure piima- eelviimaselt kohalt enne Poolat. tootja riigiga nagu Saksamaa. Teise suurtootja –

Joonis 4. Piimatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)

160 50

150 40 140 30 130 20 120 110 10 100 0 , protsendipunktides 90 -10

Hinnatase, % 80 -20 uutus

70 m

-30 me 60 se 50 -40 40 -50 nnata i i

e a a a a a a a a a ti u ri ri si al ia ia ia ia hi Hi aa st 00 li lt nd ri ri

Ii ol an ni ni ot lg ed Lä ga om en ug ma eh an pros la eek st burg aa Ee =1 aa 15 akk Po Ta Ma an rt Le Ro Be ol vee It Un Tš us So Kr pa lg Kü Au me 27 ov H EL Po is ts aksam Slo Bu Sl ksem H Ru EL S an urbr it Lu Pr Su

Muutus 1999 2007 Allikas: Eurostat

Lihatoodete hinnatasemete muutused näitavad niigi kallis toidukaup ja hinnatundlik tarbija on suuremat muutlikkust kui teised kaubagrupid. pigem nõus lihast üldse loobuma, kui seda veelgi Suhtelise hinnataseme tõus madalama hinnatase- kallima hinnaga ostma. mega riikides on olnud tagasihoidlikum. Liha on 93

Joonis 5. Lihatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)

160 35 150 140 25 130 15 120

110 5 100 , protsendipunktides 90 -5 Hinnatase, %

80 uutus -15 70 e m m

60 se -25 50 40 nnata i i -35

Hi e a a a a a a a a a ti u ri ri si al ia ia hi aa aa st 00 lia lt nd ri ri

Ii ol an ni ni ni ni ot lg ed Lä ga om ug m eh pros la eek st burg aa Ee =1 aa 15 ee Po aa Ta Ma an rt Le Ro Be vee It vakk Un Tš us So Kr lg it Kü Au m 27 EL Po ts Hi ol aksam Slo Bu Slo ksem Hi sp Ru EL S an urbr Lu Pr Su

Muutus 1999 2007 Allikas: Eurostat

Tööstustoodang ma osa Eesti toiduainetetööstuse toodangumahust 2007. a tootsid toiduainetööstusettevõtted kokku annavad jätkuvalt piimatööstus (26,3%), jookide 17,8 mld kr eest toodangut, mis moodustab töötle- tööstus (19,3%) ja lihatööstus (18,9%). va tööstuse kogutoodangust 14,9% (tabel 1). Suuri-

Tabel 1. Toiduainetööstuse toodang ja müük mitteresidentidele jooksevhindades (mln kr), 2000–2007 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tööstustoodang Tegevusalad kokku 52 583 60 371 68 116 76 177 86 121 96 615 112 938 130 889 Töötlev tööstus 45 513 52 554 59 663 66 409 77 023 88 152 103 696 119 369 ..toiduainete ja jookide tootmine 9 776 11 101 11 384 11 737 13 268 14 352 15 867 17 777 ....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine 1 500 1 800 1 931 2 073 2 314 2 651 2 946 3 354 ....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine 1 514 1 934 1 724 1 448 1 381 1 395 1 530 1 372 ....piimatoodete tootmine 2 557 2 916 2 815 2 930 3 892 3 924 4 058 4 681 ....jahu ja tangainete tootmine 56 99 130 180 202 177 210 318 ....valmisloomasööda tootmine 240 296 344 308 358 383 363 443 ....leivatootmine; pagaritoodete tootmine 1 010 1 134 1 205 1 275 1 352 1 474 1 638 1 876 ....joogitootmine 1 893 1 810 1 966 2 134 2 278 2 600 3 074 3 433 Tööstustoodangu müük mitteresidentidele Tegevusalad kokku 23 915 28 191 31 516 36 042 41 443 47 818 56 585 64 822 Töötlev tööstus 23 215 27 789 31 033 35 513 40 917 47 412 56 053 64 083 ..toiduainete ja jookide tootmine 2 794 3 190 3 030 3 222 3 570 3 827 4 346 4 697 ....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine 191 238 271 300 283 341 387 383 ....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine 1 212 1 540 1 234 1 099 930 979 1 146 1 002 ....piimatoodete tootmine 740 688 704 886 1 415 1 280 1 298 1 532 ....jahu ja tangainete tootmine 4 6 8 7 19 40 59 89 ....valmisloomasööda tootmine 10 22 18 3 3 6 5 7 ....leivatootmine; pagaritoodete tootmine 26 12 15 31 26 31 58 93 ....joogitootmine 255 326 360 434 402 505 646 725 Mitteresidendile müügi osatähtsus tööstustoodangus Tegevusalad kokku 45,5 46,7 46,3 47,3 48,1 49,5 50,1 49,5 Töötlev tööstus 51,0 52,9 52,0 53,5 53,1 53,8 54,1 53,7 ..toiduainete ja jookide tootmine 28,6 28,7 26,6 27,5 26,9 26,7 27,4 26,4 ....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine 12,7 13,2 14,0 14,5 12,2 12,9 13,1 11,4 ....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine 80,1 79,6 71,6 75,9 67,3 70,2 74,9 73,0 ....piimatoodete tootmine 28,9 23,6 25,0 30,2 36,4 32,6 32,0 32,7 ....jahu ja tangainete tootmine 7,1 6,1 6,2 3,9 9,4 22,6 28,1 28,0 ....valmisloomasööda tootmine 4,2 7,4 5,2 1,0 0,8 1,6 1,4 1,6 ....leivatootmine; pagaritoodete tootmine 2,6 1,1 1,2 2,4 1,9 2,1 3,5 5,0 ....joogitootmine 13,5 18,0 18,3 20,3 17,6 19,4 21,0 21,1

Allikas: ESA 94

Toiduainetetööstuse toodangust müüdi 2007. a kasv on ühelt poolt sõltuvuses reaalse toodangu mitteresidentidele 26.4%. Sektoritest on enim eks- mahu kasvuga, kergitab teiselt poolt numbreid pordile orienteeritud endiselt kala- ja piimatööstus ka elatustasemetõusu ja inﬂ atsiooniga kaasnev (mitteresidentidele müüdi vastavalt 73% ja 33% hinnatõus. Tohutut müügitulu kasvu näitab Eu- toodangust). rostati andmetel Rumeenia (2008. a 5kordne kasv võrreldes 2000. aastaga), järgmine kiire kasvaja on Müügitulu indeks Bulgaaria, siis Leedu ja neljandal kohal on müügi- Võrreldes Eesti toiduaine- ja joogitööstuste müü- tulu kasvu kiiruselt Eesti. Nn vanade ELi liikmete gitulu kasvu teiste ELi riikide vastavate näitajate- müügitulu kasvud on oluliselt tagasihoidlikumad ga, peab arvestama asjaoluga, et kuigi müügitulu ja liiguvad kõik suhteliselt ühes rütmis.

Joonis 6. Toiduaine- ja joogitööstuse müügitulu indeksid ELi riikides (2000=100%)

250 Bulgaaria Leedu 230 Eesti Poola 210 Küpros Belgia Kreeka 190 Luksemburg Austria 170 EL27 Itaalia 150 Prantsusmaa Rootsi

130 Holland Portugal Slovakkia 110 Saksamaa Taani 90 Tšehhi Suurbritannia 70 Soome Ungari Malta 50

Allikas: Eurostat

Toodangumahu indeks parem tegeliku reaalse tootmismahu kasvu hinda- Toodangumahu indeks püsivhindades peaks olema miseks. 95

Joonis 7. Toiduaine- ja joogitööstuste toodangumahu indeksid ELi riikides (püsivhindades, 2000=100%)

200 Rumeenia Bulgaaria Leedu Poola 180 Belgia Läti Eesti 160 Luksemburg Austria Taani Hispaania 140 Saksamaa Portugal Soome 120 Küpros Slovakkia Itaalia 100 Prantsusmaa Suurbritannia Rootsi Tšehhi 80 Ungari

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: Eurostat

Rumeenia on siiski endiselt esikohal, kuid 5kordse Kui tegeliku reaalse tootmismahu kasvu hindami- kasvu asemel näitab toodangumahu indeks Rumee- sel võtta aluseks toodangumahu indeks püsivhin- niale ainult 188%-list tõusu vahemikus 2000-2008. dades, siis aastatel 2000-2007 on kõige suurem Eesti jagab koos Lätiga alles 6.-7. kohta. Indeks toodangumahu muutus Eestis toimunud jahu näitab üsna paljude riikide puhul toodangumahu ja tangainete tootmises (386,7%). Suured muu- vähenemist 2008. a, mis ilmselt on seotud majan- tused jahutootmises võivad olla tingitud sellest, duslanguse ja turutõrgete ilmnemisega aasta teisel et 2000. a toimus omanike vahetus Eesti ühes poolel. Eesti toiduainete- ja joogitööstuste toodan- olulisemas jahu tootvas ettevõttes, millele järgnes gumahu langus on sealjuures olnud üks järsemaid, tootmise rekonstrueerimine ja uute investeeringute mis näitab meie toiduainetetööstuse haavatavust ja tegemine. 2002. a valmis ka uus nisujahuveski. tugevat sõltuvust maailmaturu olukorrast.

Joonis 8. Toodangu mahuindeks püsivhindades, 2000=100

..toiduainete ja jookide 400 tootmine ....liha ja lihatoodete 350 tootmine, töötlemine ja säilitamine 300 ....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine 250 ....piimatoodete tootmine

200 ....jahu ja tangainete tootmine 150 ....valmisloomasööda tootmine 100 ....leivatootmine; pagaritoodete tootmine 50 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 ....joogitootmine

Allikas: ESA 96

Toiduainete ja joogitööstuse osatähtsus SKPs Samas jätkub põllumajanduse ja jahinduse ning Kui aastatel 2002-2005 võis täheldada toiduainete- metsamajanduse sektorite osatähtsuse vähenemi- ja joogitööstuse osatähtsuse järjepidevat vähene- ne. Kalapüügisektori osatähtsus on kogu vaadelda- mist Eesti SKP-s, on järgnevatel aastatel toimunud va perioodi jooksul püsinud 0,2% juures. stabiliseerumine. Osatähtsus püsib 2% läheduses.

Joonis 9. Toiduainete ja jookide tootmise, põllumajanduse ja jahinduse, metsamajanduse ning kalapüügi loodud lisandväärtuse osatähtsus SKPs jooksevhindades, 2002-2008

2,5

2,0 2,0

1,5

1,3

1,0

0,8 0,5

0,0 0,2 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Toiduainete ja jookide tootmine Põllumajandus ja jahindus

Metsamajandus Kalapüük

Allikas: ESA

Tööhõive, kulutused töötajatele ja ettevõtete Perioodil 2000-2007 on tööhõive toiduaineid ja arv jooke tootvas sektoris vähenenud igal aastal, kus- 2000-2006. a on vähenenud järjekindlalt toidu- juures suurim vähenemine toimus ELiga liitumise aineid ja jooke tootvate tööstuste arv. Töötlevas ajal (2003. a vähenes tööhõive 877 töökoha võrra tööstuses kokku on ettevõtete arv samal ajal ja 2004. a veel 786 töökoha võrra). See oli seo- hoopis suurenenud, kusjuures kõige kiiremini on tud paljude ettevõtete sulgemisega, kes ei olnud kasvanud mikroettevõtete arv (1,6 korda). Toi- suutelised tootmistingimusi ELi hügieeninõuetele duainetetööstuses on mikroettevõtted seni olnud vastavusse viima. kõige ohustatum grupp (2000. aastaga võrreldes oli 2006. a toidusektoris mikroettevõtteid 40% Töötajate arvu pideva vähenemise tõttu kaotab vähem). Kuigi 2007. a näitab esmakordselt toi- toiduainete- ja jookide tööstus osatähtsust nii tööt- duainetööstuse ettevõtete arvu kasvu (juurde on leva tööstuse kui ka kogu Eesti tööhõives. tekkinud uusi mikroettevõtteid), ei ole see olnud piisav sektori tööhõive vähenemise pidurdamiseks. Võrreldes Eesti kõigi tegevusalade keskmisega on Statistikaameti andmetel töötas toiduainete ja tööjõukulud märgatavalt kõrgemad joogitootmisel jookide tööstuses 2007. a 16 736 inimest, so 372 ja valmisloomasöötade tootmisel. Joogitootmine on inimest vähem kui eelneval aastal. Suurim prot- traditsiooniliselt üks kasumlikumaid valdkondi, sentuaalne vähenemine toimus valmis loomasööda valmisloomasöötade sektoris on palgatõusule kaa- tootmise sektoris (-32%) ja kalasektoris (-11%). Ar- sa aidanud juba eespool mainitud töötajate arvu vuliselt vähenes tööhõive kõige rohkem aga muude vähenemine. Kõige vähem konkurentsivõimelised toiduainete tootmise sektoris (-338 töötajat). Puu- on palgad aga kala- ja muude toiduainete tootmise ja köögivilja- ning lihasektor seevastu suurendasid sektoris. töötajate arvu (vastavalt 18% ja 11%), arvuliselt suurenes tööhõive kõige enam lihasektoris (+316 töötajat). 97

Joonis 10. Toiduaineid ja jooke tootvate Joonis 11. Toiduaineid ja jooke tootvate ettevõtete arvuline osatähtsus töötlevas ettevõtete arvuline osatähtsus töötlevas tööstuses, 2000-2007 tööstuses, 2000-2007

6 000 14 140 000 17,0 18 11,5 11,1 15,3 10,2 12 13,8 16 5 000 120 000 13,0 9,5 8,8 16,3 14 8,3 10 %

rv 100 000 4 000 , 7,0 v 6,9 14,6 12 % s, 8 us 13,3 80 000 12,8 su tete a 3 000 10 ate ar

võ 6 8 atähts

60 000 5,3 täht te 5,1 ötaj 4,8 2 000 4,6 4,3 4,0 Et 4 3,8 Os 6

Tö 3,5

40 000 Osa 1 000 2 4 20 000 2 0 0 16 736 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Töötlev tööstus Töötajate arv töötlevas tööstus Töötajate arv toiduainete ja jookide tootmises Toiduainete ja jookide tootmine Osatähtsus kogu töötlevas tööstuses, % Osatähtsus kogu töötlevas tööstuses, % Osatähtsus kogu tööhõives, % Allikas: ESA Allikas: ESA

Joonis 12. Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kuus toiduainetetööstuse sektorites, 2000-2007

ooni 12 kr t

ha 10 tu

4 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tegevusalad kokku ....lihasektor

....ka lasektor ....puu- ja köögivilja sektor

....piimasektor ....valmis loomasööda tootmine ....muude toiduainete tootmine ....joogitootmine

Allikas: ESA

Tööjõukulud töötaja kohta (joon 13) aastas on pidevat kasvutrendi, siis tööjõukulude osatähtsus kasvanud praktiliselt kõigis ELi liikmesriikides ja toodangus (joon 14) on suhteliselt stabiilne näitaja. suhteliselt samas tempos. 2006. a oli Eesti näita- Selles osas on Eesti toiduainete- ja joogitööstused ja üks pisemaid EL-is. Eestist odavam oli tööjõud üsna lähedal ELi keskmisele. Kuna antud näita- vaid Leedus, Lätis, Rumeenias ja Bulgaarias (Poola ja võib kajastada nii väga kallist tööjõudu, suurt kohta andmed puuduvad). See näitab, et odav töö- tööjõumahukust kui ka väga automatiseeritud jõud oli vähemalt veel 2006. a Eesti toiduainete- ja tootmist, siis on raske öelda, kas Eesti paiknemine joogitööstustele eeliseks. Samas ei aita see kuidagi keskel on hea või halb. Näiteks Bulgaaria, Poola konkurentsis meie põhiliste konkurentidega meie ja Rumeenia paiknemine väikseima tööjõukulude oma toiduturul – nagu juba eespool öeldud, on osatähtsusega riikide hulgas on seletatav nende tööjõud Lätis ja Leedus veelgi odavam. Kui kulu- odava tööjõuga, samas Iirimaa puhul on põhjuseks tused töötaja kohta näitavad kõigis liikmesriikides ilmselt hoopis üliefektiivne tootmisprotsess. 98

Joonis 13. Tööjõukulud töötaja kohta (aastas) toiduainete- ja joogitööstuses ELi liikmesriikides, tuh eurot

Belgia 50 Holland

45 Taani Iirimaa 40 Suurbritannia Soome 35 Prantsusmaa Austria 30 Itaalia 25 Saksamaa Hispaania 20 Kreeka Küpros 15 Portugal 10 Ungari Slovakkia 5 Eesti Leedu 0 Läti 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta, Poola, Sloveenia, Rumeenia

Rootsi kohta Bulgaaria

Allikas: Eurostat

Joonis 14. Tööjõukulude osatähtsus toodangus toiduainete- ja joogitööstuses, %

21 Küpros Austria Sloveenia 19 Soome Kreeka Suurbritannia 17 Saksamaa Taani Prantsusmaa 15 EL27 Portugal Eesti 13 Ungari Hispaania Leedu 11 Läti Belgia

9 Holland Slovakkia Itaalia Rumeenia 7 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Iirimaa Poola Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta ja Rootsi kohta Bulgaaria

Allikas: Eurostat 99

Müügitulu, kasum, kulud, investeeringud SAPARDit asendama riikliku arengukava meede Müügitulust moodustasid investeeringud põhi- 3.22, millest praeguseks on väljamakseid tehtud varasse suurima osatähtsuse (8,1%) 2002. a, kui kokku 172,7 mln kr eest. Taastumine oli siiski ettevõtted valmistusid tootmise vastavusse viimi- suhteliselt kiire, alates 2005. a on kasvanud nii seks ELi hügieeninõuetega. Ettevõtete ELi hügiee- ettevõtete müügitulu, kasum kui ka investeeringud ninõuetega vastavusse viimist kergendas Kesk- ja põhivarasse. Ettevõtete veelgi kiiremat arengut Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule pidurdas aga samal perioodil alanud tormiline antud erakorralise liitumiseelse abi programm tööjõukulude kasv. 2008. a rakendus maaelu aren- SAPARD. Kokku maksti SAPARDi meetmest 21 gukava (MAK) 2007-2013 meede 1.63, mis peaks perioodil 2002-2005 Eesti toiduainetetööstuste samuti toiduainetetööstuse arengule kaasa aita- investeeringu toetusteks 198,3 mln kr. 2004. a oli ma. Esimeses taotlusvoorus kiideti heaks taotlusi investeerimine suhteliselt tagasihoidlik, liitumiseel- toetussummas 160 mln kr. Kogu meetme eelarve sel perioodil tehtud sunnitud investeeringud olid perioodil 2007-2013 on 603 mln kr. ettevõtete võimalused ammendanud. 2004. a asus

Joonis 15. Toiduainete- ja joogitööstuse müügitulu, tööjõukulud, puhaskasum ja investeeringud põhivarasse, 2000-2007 3 000 ..tööjõukulud 25 000

Puhaskasum (-kahjum) 2 500 i

Investeeringud põhivarasse 20 000 i ja oon oon um Müügitulu

kr 2 000 kr it

15 000 it on askas on ilj

1 500 ilj puh , m m , 10 000 u, ud

1 000 ul ul ngud it i er uk te jõ 5 000 üüg

500 M ves Töö in

0 0 Allikas: Eurostat

Joonis 16. Toiduainetööstuste investeeringud, 2000-2007

1 600 000 ..muu põhivara, 1 400 000 tuhat krooni

..maa, tuhat krooni 1 200 000

..muud seadmed, 1 000 000 masinad, inventar, tuhat krooni 800 000 ..arvutid ja arvuti- süsteemid, tuhat krooni 600 000 ..transpordivahendid, tuhat krooni 400 000 ..ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine, 200 000 tuhat krooni ..ehitiste soetamine, 0 tuhat krooni 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Allikas: Eurostat

1Põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise investeeringutoetus 2Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus 3Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus 100

Peale liitumist ELiga on toidutööstuste investee- investeeris toiduainetööstuse sektoritest enim ringud jõudsalt kasvanud, suurimad kulutused piimasektor, järgnesid joogi ja muude toiduainete tehakse masinate seadmete ostmiseks. 2007. a tootmine.

Joonis 17. Toiduainetööstuse sektorite osatähtsused investeeringutes, 2007

3% muu 13% liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine 25% 4% joogitootmine kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine

5% puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine

23% muude toiduinete tootmine

26% piimatoodete tootmine 1% valmis loomasööda tootmine Allikas: ESA

Kuni 2005. aastani olid kõige aktiivsemad inves- märgatavalt suuremad (võrreldes 2005. aastaga teeringute teostamisel keskmise suurusega ette- kasv üle 2 korra). Tööjõukulude kasv on sundinud võtted (50-249 töötajat). Viimastel aastatel on aga ettevõtjaid odava tööjõu asemele otsima muid või- suurettevõtete osatähtsus märgatavalt tõusnud. malusi tootmise kasumlikkuse tõstmiseks. Mikro- Kasvanud on küll ka keskmiste ettevõtete inves- ja väikeettevõtete investeeringute maht on olnud teeringute summa, kuid suurettevõtete panused suhteliselt stabiilne läbi aastate, näidates vaid tootmise moderniserimisse on olnud 2006-2007 veidi tõusu 2005. a.

Joonis 18. Ettevõtete suurusgruppide osatähtsused toiduainetööstuse investeeringutes, 2000-2007

100%

80%

60%

40%

20%

0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

1-9 10-49 50-249 250 ja enam töötajat Allikas: ESA 101

Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõime tõusu küündisid 59 mln kroonini. 2006. a investeeriti ning arengu üheks võtmeks on teadus- ja aren- ettevõtte siseselt aga vaid 13 mln kr. dustegevuse edendamine ja innovatsioon. Samal ajal kui kogu Eesti ettevõtluse ja muude töötleva Hüplik on olnud ka toidusektori ettevõtte väliste ku- tööstuse harude investeeringud ettevõtte siseses- lutuste osa ehk siis teadusasutustelt tellitud tööde se teadus- ja arendustegevusse on aasta-aastalt osa. Mõnel aastal on toidusektori osa võrreldes kogu jõudsalt kasvanud, ei ole toidusektori panus olnud töötleva tööstuse ettevõtte väliste investeeringutega nii stabiilne. teadus- ja arendustegevusse olnud vägagi eesrind- lik (2002. a oli toidusektori osatähtsus 36,9% kogu Toidusektori seni edukaim aasta oma jõududega tööstuse investeeringutest teadus- ja arendustege- tehtud arendustegevuses oli 2007, kui ettevõtte- vusse, 2003. a 37,8%, 2005. a 28,5%), mõnel aastal sisesed kulutused teadus- ja arendustegevusse jälle vägagi tagasihoidlik (2004. a 2,3%, 2006. a 6,5% ja 2007. a 9,9%).

Joonis 19. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse, 1998-2007 (mln kr)

1 400 70

59 1 200 60 Tegevusalad kokku

1 000 50 45 Töötlev tööstus e in ..toiduainete ja jookide 800 40 tm

tootmine oo t de ki 600 30 o jo ja

19 ete

17 in 400 20 dua

13 i 12 11 8 10 to 5 5 8 7 200 2 6 10 2 1 1 1 1

0 0 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 199 199 200 200 200 200 200 200 200 200 199 199 200 200 200 200 200 200 200 200

Allikas: ESA

Efektiivsus kasvanud mikroettevõtete (alla 10 töötaja) grupis. Eesti toiduainete- ja joogitööstuste efektiivsus on Ootuspäraselt oli 2007. a suurusgrupiti vaadatuna eriti kiiresti kasvanud viimastel aastatel (2006- suurim lisandväärtus töötaja kohta suurettevõtetel 2007). Kasvutrendi näitab nii tööviljakus hõivatu (250 töötajat ja enam) – 315 tuh kr, kõige tagasi- kohta lisandväärtuse alusel kui ka kogutootlik- hoidlikumat tulemust näitasid ettevõtted töötajate kus lisandväärtuse alusel. Kõige kiiremini on arvuga 10-19 – vaid 130 tuh kr töötaja kohta. lisandväärtus töötaja kohta alates 2000. aastast 102

Joonis 20. Toiduaine- ja joogitööstuste efektiivsuse näitajad, 2000-2007

300 0,23

0,22 250

0,21 i i n n o o o o

r 200 r k k

t , a 0,2 s h u u k t k

i , l s t u 150 o o k t

a 0,19 j u l i g v o ö K ö T 100 0,18

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, tuhat krooni Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel, krooni

Allikas: ESA

Suurim on sektorite lõikes lisandväärtus töötaja juhivad jällegi joogitootmine ja valmisloomasööda kohta samades sektorites, mis on võimelised maks- tootmine. ma oma töötajatele ka kõrgemat palka. Edetabelit

Joonis 21. Lisandväärtus töötaja kohta Eesti toiduainetööstuse sektorites, 2000-2007

600

500

400

300

200

100

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tegevusalad kokku ....lihasektor ....ka lasektor ....puu- ja köögivilja sektor ....piimasektor ....valmis loomasööda tootmine ....muude toiduainete tootmine ....joogitootmine

Allikas: ESA

Eesti on lisandväärtuse loomise osas töötaja kohta konkurentsitult Iirimaa. See ei ole siiski sugugi veel kaugel maas EL-27 keskmisest, moodustades üllatav, sest peamiselt luuakse Iirimaa ülikõrge sellest vaid 33,5%. Suurim lisandväärtuse looja lisandväärtus töötaja kohta alkoholisektoris (viski). toiduainete- ja jookide tootmise sektoris on ELis 103

Joonis 22. Toiduainete- ja joogitööstuse lisandväärtus töötaja kohta (tuh eurot)

150 Iirimaa Holland Suurbritannia Belgia 125 Taani Soome Austria

100 Prantsusmaa Itaalia Hispaania EL27 75 Saksamaa Kreeka Küpros

50 Sloveenia Portugal Poola Ungari 25 Eesti Slovakkia Läti

0 Leedu 2000 2001 2002 2003 2004 20052 006 Rumeenia Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta ja Rootsi kohta Bulgaaria

Allikas: Eurostat

Omakapital, kohustused, maksevõime ja võla- aastatel tehtud investeeringud eriti suurendanud. kordaja Pikaajalistest kohustustest on märgatavalt kiiremi- Liitumiseelselt toiduainetetööstustes tehtud suu- ni kasvanud lühiajalised kohustused, kuid ka see red investeeringud kergitasid küll 2004. a veidi ei ole ettevõtete majandusnäitajaid halvendanud võlakordajat, kuid selle väärtus jäi siiski oluliselt – maksevõime näitaja väärtus on olnud viimastel väiksemaks 2000-2001 keskmistest näitajatest. aastatel suhteliselt stabiilselt 1,2 lähedal. Samuti ei ole ettevõtete laenukoormust viimastel 104

Joonis 23. Toiduaine- ja joogitööstuste kohustused, omakapital, maksevõime ja võlakordaja, 2000-2007

9 000 1,6

8 000 1,4

1,2 7 000 1,2 i 1,2 roon 6 000 k it 1,0 on a 5 000 rd aj l, milj ta 0,8 ko la pi võ , aka 4 000 me om , 0,6 õi ed

us 3 000 aksev st M ohu

K 0,4 2 000

0,2 1 000

0 0,0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kohustused Omakapital Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Võlakordaja Maksevõime Allikas: ESA 105 7. Põllumajandustoodete kaubandus

Kadi Luuri, Ene Maadvere

Maailma toiduturul toimusid 2008. a kiired muu- 2008. a eksporditi Eestist põllumajandustooteid tused - aasta esimesele poolele oli iseloomulik (KN grupid 1-24) kokku 12 031,2 mln kr eest ning suundumus toiduhindade tõusuks ning toiduva- kasv võrreldes 2007. aastaga moodustas 8,1 %. rude vähenemiseks, mõned riigid rakendasid isegi Põllumajandustoodete import suurenes samal ekspordikeelde ning hakati rääkima võimalikust ajal 9,4 % ja moodustas 18 176,9 mln kr ning protektsionismi kasvust. Seoses üldise majandus- väliskaubandusbilansi negatiivne saldo suurenes langusega ning nõudluse vähenemisega hakkasid võrreldes 2007. aastaga 12,1 %. aasta teisel poolel hinnad langema ning eeskätt ekspordile orienteeritud toodete turgudel situat- sioon järsult halvenes.

Joonis 1. Põllumajandustoodete väliskaubandusbilanss (mln kr)

20 000 18 176,9 16 610,8

15 000 12 525,7 12 031,2 11 021,6 11 128,6 10 000 8 214,2 9 630,6 8 651,5 6 970,3 5 612,3 4 700,3 5 000

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008

-5 000 -3 513,9 -4 017,8 -4 051,3 -3 873,9 -5 482,2 -6 145,7 -10 000

Allikas: ESA

Suurima osakaaluga (23,4%) kaubagrupp põlluma- lõssipulbri turul ning ka Eestist eksporditud lõssi- jandustoodete ekspordis oli 2008. a joogid ja alko- pulbri hind oli 32% madalam kui 2007. a ning eks- hol, mis siiski ei iseloomusta Eesti tootjate eksporditud kogus vähenes 38%. Seevastu positiivne pordivõimet, vaid kajastab suurel määral teistest areng toimus juustuturul, kus eksport suurenes ELi riikidest pärit alkohoolsete jookide väljavedu võrreldes eelmise aastaga 31% ja keskmine hind oli kolmandatesse riikidesse Eesti kaudu. 11 % kõrgem kui 2007. a.

Piima ja piimatoodete eksport moodustas 18 % Traditsiooniliselt on ekspordis tähtsal kohal ka põllumajandustoodete ekspordist ning on kindlasti kala ja kalatooted, mille eksport 2008. a moodus- suurima konkurentsivõimega sektor välisturgudel tas 13,2% toidukaupade ekspordist. kauplemiseks. 2008. a valitses halb konjunktuur 106

Joonis 2. Ekspordi struktuur, 2008 Viimastel aastatel on suurenenud ka liha ja lihatoodete ning teravilja eksport, moodustades 2008. a Teravili 5,9 % vastavalt 7% ja 6 % põllumajandustoodete ekspordi Toidurasv ja õlid 5,3% Muud 27,2 % mahust.

Lihatooted 7% Konkurentsivõime tõstmise huvides on oluline nii üldine ekspordi kasv kui ka see, et ei orienteeru- taks tooraine ekspordile, vaid panustataks enam töödeldud toodete ekspordi kasvule. Kalatooted 13,2%

Piimatooted 18% Joogid ja alkohol 23,4%

Allikas: ESA

Tabel 1. Suurema lisandväärtusega põllumajandustoodete eksport tootegrupiti

Tootegrupp 2007 mln kr 2008 mln kr 2008/2007 2008/2007

+,- mln kr +,- %

Kanged alkohoolsed. joogid 2 150,9 1 905,7 -245,2 -11,4

Piimatooted 662,9 914,4 +251,5 +37,9

Mitmesugused toidukaubad (kastmed, supid, pärmid jms) 584,4 785,0 +200,6 +34,3

Mittealkohoolsed joogid 374,9 295,3 - 79,6 -21,2

Tooted lihast 224,1 265,1 +41,0 +18,3

Tooted jahust, teraviljast 206,3 318,1 +111,8 +54,2

Õlu 150,1 156,6 +6,5 +4,3

Kakao ja tooted kakaost 86,6 101,8 +15,2 +17,6

Suhkrukondiitritooted 62,4 80,3 +17,9 +28,7

Muud tooted 63,2 27,1 -36,1 -57,1

Kokku 4 565,8 4 849,4 +283,6 +6,2 Allikas: ESA

Joonis 3. Põllumajandustoodete eksport riigiti, 2008. a andsid kõige suurema osa lisandväärtuse- 2008 (osatähtsus %-des) ga toodete ekspordi väärtusest kanged alkohoolsed joogid (39,3%), järgnesid piimatooted (18,9%), Muud riigid 9,7 % kastmed, supid jm toiduvalmistised (16,2%). Venemaa 22,3 % Suurema lisandväärtusega piimatooteid (juust, Muud EL riigid 6% lisanditega hapupiimatooted, piimarasvatooted, Holland 2,9% väikepakendis või, jäätis) eksporditi 2008. a 914,4 Taani 2,9% mln kr eest ehk 38% enam kui 2007. a. Arvestades Rootsi 3,3 % tooraine hindade pidevaid kõikumisi maailmaturul, on väga oluline teha jõupingutusi suurema lisand- Saksamaa väärtusega toodetele turu leidmiseks, mis tagaks 4,4% Läti ka põllumajandussaaduste tootjatele stabiilsemad 18,9% hinnad.

Leedu 14,1% Põllumajandustoodete ekspordist moodustas ELi liikmesriikidesse müüdud toodete osatähtsus 68 %. Soome 15,5% Allikas: ESA 107

Joonis 4. Põllumajandustoodete impordi Joonis 5. Põllumajandustoodete inport riigiti, struktuur, 2008 (%-des) 2008 (osakaal %-des) Muud riigid 8,6 %

Joogid ja alkohol 25,8% Muud EL Soome 13,8 % Muud 27,6 % riigid 32,7%

Liha ja Läti Loomasööda d lihatoote d 10,3% 4,4% 8,2% Teraviljatooted 4,4% Taani 4,2% Suhkur ja suhkr. Kala ja Rootsi 4,2 % Leedu kondiitritooted 4,4 % kalatooted 10,2% 8,2% Toidukontsentraadid 5,5 % Puuviljad, Holland 6,9% marjad 6 % Saksamaa Toidurasvad , 9,1% õlid 5,5% Allikas: ESA Allikas: ESA

Suurimaks ekspordimaaks oli Venemaa, kuhu ja üldine majandussurutis mõjutasid kindlasti ka eksporditi 22,3% kogu põllumajandustoodete eks- tarbijate ostukäitumist. Konjunktuuriinstituudi pordist, järgnesid Läti (18,9%), Soome (15,5%) ja poolt Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi- Leedu (14,1%). viidud tarbijauuring tõi välja, et 65% vastanutest hakkas 2008. a sagedamini toidukaupade hin- Põllumajandustoodete impordis (nagu ka eks- du vaatama ning 48% hakkas ostma odavamaid pordis) olid esikohal joogid ja alkohol. Üldiselt on tooteid. Aasta jooksul muutis 79% tarbijatest oma impordi struktuur üsna mitmekesine ning selle toidukaupade ostu- ja tarbimisharjumusi, mis pal- hulgas on tooteid, mida Eesti toidusektor võiks ise judel juhtudel tähendas tarbimise vähenemist kal- kohalikule turule pakkuda. Samas on ka kaupu limate töödeldud toidukaupade puhul ja tarbimise (suhkur, puuviljad jne), mille import on kohaliku suurenemist köögiviljade, kartuli, makaronitoodete pakkumise puudumise tõttu hädavajalik. ja kuivainete osas.

Enamus põllumajandustooteid (91,4% kogu impor- Konjunktuuriinstituut on alates 1996. a uurinud dist) imporditi Eestisse teistest ELi liikmesriikidest. elanike toidukaupade ostueelistusi ning 2008. a Analoogselt ekspordiga on esikohal naaberriigid – oli kodumaiste toodete eelistamise protsent kogu Soome, Läti. Leedu. uuringuperioodi madalaim – 70. Põhjustena on välja toodud, et tarbijal on suhteliselt keeruline 2008. a kallinesid toidukaubad tarbija jaoks võr- eristada, millisest toorainest, kus ja kelle poolt reldes 2007. aastaga keskm 14,7%, sh kasvasid on kaup toodetud, aga samuti kodumaise kauba piimatoodete hinnad 23,2%. Eriti kiire hinnatõus kõrge hinnatase. toimus aasta esimesel poolel, kui toidukaupade tarbijahindade kasv ulatus maksimaalselt 18,9 %-ni. Toidusektori konkurentsivõime tagamise huvides 2008. a lõpus siiski hinnatõus aeglustus ning det- on oluline rakendada järjepidevalt meetmeid nii sembris olid toidukaupade hinnad 5,4% kallimad tarbija teavitamiseks kui ka kollektiivse turundus- kui 2007. a detsembris. Toidukaupade hinnatõus tegevuse edendamiseks. 108

Joonis 6. Kodumaise toidukauba eelistamine (% vastanutest)

100 % vastanutest 85 87 87 83 84 sh alla 30-aastased 80 79 78 79 79 77 80 75 75 75 75 73 73 70 71 70 67 67 66 67 63 58 60

0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: EKI

Joonis 7. Tarbijahinnaindeksi muutus 2008. a võrreldes 2007. (%-des)

20 18,9 18,3 17,6 Tarbijahinnaindeks 17,1 16,8 sh toit 16,1 16,7 16,3

15 13,9

11 11,3 10,9 11,1 11,3 11,4 11,11 1 9,8 10 10,5 9,4 8 7

8 7

Allikas: ESA

Toidusektori konkurentsivõime tagamise huvides majandustoodete töötlemisse või parandada põllu- on oluline rakendada järjepidevalt meetmeid nii majandussaaduste tootmist või töötlemist. tarbija teavitamiseks kui ka kollektiivse turun- dustegevuse edendamiseks. Üheks oluliseks Toetust kasutavad turuarendustoetuse taotlejad riigieelarvest rahastatavaks kollektiivse turunduse turu-uuringute läbiviimiseks, et kaardistada uusi toetusmeetmeks on turuarendustoetus, mida on võimalikke turge ning üldisi tarbimistrende. Tar- rakendatud alates 2005. a. 2008. a oli toetuse eel- bijate teavitamiseks ning tarbimise edendamiseks arveks 17 mln kr. Turuarendustoetus on suunatud korraldatakse erinevaid tooteliikide (nt piim, mahl põllumajandustootjaid ja/või põllumajandustoode- jne) teavituskampaaniaid, mille eesmärgiks ei ole te töötlejaid ühendavatele mittetulundusühingute- keskenduda konkreetsetele kaubamärkidele, vaid le, võimaldamaks ellu viia erinevaid ühistegevusi, pakkuda tarbijale üldist teavet tooteliigi kasulike mis aitavad parandada põllumajandustoodete omaduste kohta. Samuti toetatakse turuarendus- turustamisvõimalusi, juurutada teadus- ja aren- toetusest erinevatel messidel ja näitustel osalemist. dussaavutusi põllumajandustootmisse või põllu- Ekspordivõimaluste suurendamise seisukohalt on 109 olulisel kohal väljaspool Eestit toimuvatel rahvus- konkurssidel või näitustel osalemiseks. Suurimad vahelistel messidel osalemine. Tootmise arenda- Eesti messid, millel osalemiseks toetust taotleti, mise ja tõhustamise eesmärgil taotletakse toetust olid Tallinn FoodFest 2008 ja Maamess 2008. 12% koolitustel osalemiseks ja koolituste korraldami- ulatuses turuarendustoetuse eelarvest rahastati seks ning kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutami- välismessidel osalemist, 2008. a taotleti toetust seks. kuuel välismessil osalemiseks, millest suurimad olid SIAL 2008 Pariisis ning PETERFOOD 2008 Turuarendustoetuse kogueelarvest moodustasid Peterburis. 9% turuarendustoetuse eelarvest kulus 2008. a kaalukaima osa (44%) põllumajandustoo- erinevate turu-uuringute korraldamiseks, näiteks dete ja töödeldud põllumajandustoodete tutvusta- uuriti, kas ja kuidas on seotud toiduainete päritolu miseks korraldatavad teavituskampaaniad. ja kvaliteedi kuvand ning kaardistati ja analüüsiti 2008. a toetati turuarendustoetusest näiteks erine- marjakasvatusalast turuinfot. vate kvaliteedimärkide (Tunnustatud Maitse, Parim Toiduaine) ning jäätise ja leiva teavituskampaa- 2008. a taotles 70 erineva projekti elluviimiseks niad. 22% turuarendustoetuse eelarvest moodus- turuarendustoetust 18 MTÜd, kelle hulka kuulusid tas toetus erinevate koolituste korraldamiseks või nii suure liikmeskonnaga eri sektoreid esindavad nendel osalemiseks, mis sisaldas muuhulgas ka toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate katus- õppereise väljapoole Eestit. 13% turuarendustoe- organisatsioonid kui ka väiksemad ühe valdkonna tuse eelarvest moodustas toetus riiklikel messidel, ettevõtjaid ühendavad erialaorganisatsioonid.

Joonis 8. Turuarendustoetus, 2008

Riiklikul messil, konkursil või näitusel osalemine või selle korraldamine

12% Koolitusel osalemine või koolituse korraldamine

44% Põllumajandustoote ja töödeldud toote tutvustamine 13%

22% Välismessil, - konkursil või näitusel osalemine

Turu-uuring

Allikas: PRIA

Lisaks riigieelarvest rahastatavale turuaren- „Eesti toit“, mille strateegilisteks eesmärkideks oli dustoetusele on Eesti põllumajandustootjate ja ühelt poolt Eesti toidusektori jätkusuutliku arengu toiduainetööstuste erialaorganisatsioonidel või- tagamine ning teisalt tarbijate huvide kaitse ja malus taotleda kaasrahastamist ELi teavitus- ja informeerimine. Arengukava „Eesti toit“ raames on müügiedendamismeetmest. 2008. a kiitis Euroo- ellu viidud üle 140 projekti ning selle rakendamis- pa Komisjon heaks Eesti Linnukasvatajate Seltsi se on projektide teostajatena kaasatud nii toiduai- teavitus- ja müügiedendamisprogrammi, mille netööstuse kui põllumeeste esindusorganisatsioo- eesmärgiks on teavitada tarbijaid linnuliha kasu- nid, kokanduseriala õpetavad koolid, hotellide ja likest omadustest ning kasvatada viimastel aasta- restoranide ning maaturismiettevõtjate esindusor- tel vähenenud linnuliha tarbimist 2010. aastaks ganisatsioonid, kohalike omavalitsuste esindajad ja 28 000 tonnini aastas. toidu- ja toitumisvaldkonna temaatikaga tegelevad riigiasutused. Toidusektori erinevate osapoolte Tarbijate üldise teadlikkuse kasvule toidukaupade kaasamine on aidanud tagada arengukava laiapõh- tarbimisel on riigipoolse meetmena kaasa aida- jalisuse ning kindlustanud, et seatud strateegiliste nud aastatel 2006-2008 rakendatud arengukava eesmärkide saavutamisele aitavad igas toidusektori 110

alavaldkonnas kaasa konkreetse valdkonna päde- ning osaleda programmis „Leib ja või meie toidu- vad spetsialistid. laual”. Muuseumi programmis osalevatele õpilas- tele antakse ülevaade traditsioonilisest leivateost Turu-uuringute ASi 2008. a uuringust „Arvamused ning õpilased saavad võimaluse ise leiba ja võid arengukava „Eesti toit“ kulgemisest 2008. Toidu- valmistada. Paljudele lastele on see esimene kord valdkonna asjatundjate uuring“ nähtub, et 54% elus oma kätega leiba ja võid teha ning see hiljem küsitletud toiduvaldkonna ekspertidest peavad kohapeal koos sõpradega ära süüa. 2008. a osales arengukava raames elluviidud tegevuse tugevateks projektis ligikaudu 5 000 õpilast üle Eesti. Lisaks külgedeks ning suurimateks saavutusteks asjaolu, Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale leiva- et arengukava rakendamisega on suudetud ühis- programmile käivitus 2008. a koostöös Olustvere konnas tekitada diskussioon eesti toidu teemal, Teenindus- ja Maamajanduskooliga ka teine õpi- sellele rohkem tähelepanu tõmmatud ja enam lastele mõeldud hariv programm, mille eesmärgiks väärtustama hakatud. Tõenduseks on fakt, et üha on pakkuda põhikooli õpilastele võimalust saada rohkem ettevõtjaid on kodumaisuses hakanud ehe elamus ja praktiline kogemus maaelust ja nägema müügiargumenti. Eesti restoranides, koka- Eesti toidust ning toidu saamise loost. Programmi saadetes ja jaekaubanduses võib üha sagedamini raames on õpilastel võimalus osa saada erinevatest näha, et kasutatakse ja esitletakse eestipäraseid praktilistest tegemistest – tallis ja laudas tutvu- tooraineid või maitseid. Seesugune muudatus on takse sigade, lammaste ja hobustega, sõita saab väga tervitatav, trend võiks olla senisest veelgi po- hobuste ja traktoritega, vaadatakse, kuidas valmib pulaarsem, kuid algus on siiski arengukava „Eesti mesi ning valmistatakse ise ehedat Eesti toidu. toit“ abil tehtud ning eeldused positiivseks aren- 2008. a osales programmis ligi 700 last. guks loodud. Eesti toidukultuuri säilitamisel, aga ka kaas- Laiema avalikkuse hinnanguid arengukava kohta ajastamisel on olulisel kohal arengukava raames on uurinud Konjunktuuriinstituut oma 2009. a korraldatav kutsekoolide õpilastele suunatud märtsis valminud uuringus „Elanike toitumisharju- meistrivõistlus Noorkokk, kus saavad võistelda ko- mused ja toidukaupade ostueelistused“. Nimetatud kanduse eriala õpilased. Noorkokk 2008 võistluse uuringu tulemuste kohaselt peab 81% vastanutest käigus oli noorkokkade ülesandeks koostada rah- arengukava „Eesti toit“ laadseid riigipoolseid meet- vusköögi temaatikast inspireeritud kolmekäigulise meid vajalikeks. Arengukava raames läbi viidud toidukorra kirjeldus ja menüü. Ka selle projekti üritused avaldasid kõige enam mõju tarbijate tead- puhul on riigi püüdluseks juurutada eestipäras- likkusele toidu kvaliteedist, 44% vastajatest mär- tel toiduainetel põhineva rahvusköögi, sealhulgas kis, et pöörab toidu kvaliteedile varasemast rohkem kaasajastatud rahvusköögi pakkumise traditsioone tähelepanu. Meetmed on mõjutanud ka tarbijate toidukohtades, arvestades, et õpilased on tulevi- toitumisharjumusi ning orienteerumist toidukau- kus Eesti köögi kuvandi ühed olulisemad kujun- pade märgistes – 27% vastanute puhul on toitumis- dajad nii kodumaise tarbija kui ka turistide jaoks. harjumused varasemast tervislikumaks muutunud Võistlus Noorkokk võiks tulevikus kujuneda kas- ning 24% vastanutest on muutunud teadlikumaks vulavaks uutele innovaatilistele Eesti kokkadele, kohalike toidukaupade märgiste osas. kes osalevad edukalt ka erinevatel rahvusvahelistel võistlustel. Näiteks avanes 2008. a Eestile esimest Lisaks tarbijate teavitamisele toidukaupade korda võimalus olla esindatud rahvusvahelisel märgistusest ja toiduohutuse põhinõuetest on kokkade tippvõistluseks peetaval individuaalvõist- arengukava üheks oluliseks rolliks olnud Eesti lusel Bocuse D’Or, kus Eestit esindas tipprestorani toidukultuuri temaatikale tähelepanu pööramine Egoist peakokk Vladislav Djatšuk. nii valdkonna ekspertide kui ka laiema avalikkuse silmis. Tagamaks, et siiani tingimata eestlaste Laiema avalikkuse teavitamiseks valmis arenguka- toidulauale kuulunud toidud ja toiduained ka va raames telesaade „Jätku leiba”, mis oli 2008. a järeltulevate põlvede menüüst ei kaoks, on arengu- ETV eetris nii kevad- kui sügishooajal. Saates pöö- kava raames pööratud olulist tähelepanu noortele rati tähelepanu toidusektori valdkondade aktuaal- suunatud projektidele. Üheks Eesti toidukultuuri setele teemadele, kajastati toiduainete pakendi lahutamatuks osaks on kindlasti maitsev ja ter- märgistuse temaatikat, külastati kokanduseriala vislik rukkileib, mille tarbimine noorte seas võiks õpetavaid kutsekoole, suurkööke ning restorane. kindlasti olla suurem. Seetõttu on arengukava Saate osaks oli ka eraldi rubriik lastele ja noortele, raames koostöös Eesti Põllumajandusmuuseumiga kus koolide võistkondadel avanes võimalus oma välja töötatud projekt, mis pakub erinevate piir- leidlikkust ja fantaasiat proovile panna Eesti rah- kondade õpilastele võimaluse külastada muuseumi vusköögi teemalisel retseptivõistlusel, mille peaau- 111 hinnaks oli võimalus sõita Berliini rahvusvahelisele Laiemale rahvusvahelisele publikule suunatud toidumessile Grüne Woche. üritustest saab 2008. a välja tuua Eesti osalemise rahvusvahelisel põllumajandus- ja toiduainetöös- Lisaks saatele „Jätku leiba“ kajastati Eesti toidu tuse messil Grüne Woche, mis toimub igal aastal temaatikat ka 2008. a sügishooajal TV3 eetris olnud Berliinis ning mida külastab ligikaudu 400 tuh telesaates „Meie Annid“. Samuti valmis 2008. a det- huvilist. Grüne Woche messil oli peamine rõhu- sembri algul Põllumajandusministeeriumi ja ajalehe asetus Eesti toidukultuuri ning Eesti toiduainete Postimees koostöös trükis „Tark valik“, mis ilmus tutvustamisel, kuid muuhulgas esitleti Eestit ka Postimehe vahel nii eesti kui vene keeles eesmärgiga kui huvitavat reisisihtkohta eriti maa-, toidu- ja tõsta tarbijate teadlikkust toidust, lihtsustada toidu loodusturismi seisukohalt. ostuvalikute tegemist ja suunata toitumisharjumusi tervislikkuse suunas. 112 8. Kalandus

8.1. Kalapüük ja –varud

Eesti kalandussektor kasutab Läänemere ja si- Joonis 1. Sisevete kalapüük, 2008 (t) sevete kalavarusid, samuti on Eestil juurdepääs Loode-Atlandi (NAFO), Kirde-Atlandi (Teravmäed ja NEAFC) ning Edela-Atlandi kalaressurssidele. Rah- 67 30 46 vusvaheliselt reguleeritavate kalavarude seisundit Peipsi, Pihkva ja Lämmijärv hindavad rahvusvahelised teadusorganisatsioonid. Aasta-aastalt hinnangud varude olukorrale muu- 517 Võrtsjärv tuvad kriitilisemaks ja soovitatakse püügikoormust vähendada (tabel 2). Sisevete kalavarude olukord Narva jõgi ja sõltub eelkõige püügikoormusest ning ilmastikust ja veehoidla järelvalve mõjususest. 2 076 Emajõgi Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Lääneme- rest püütav kilu ja räim. Nende varude seisundit Teised hinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuid siseveekogud varu väheneb. Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakse ebarahuldavaks. Allikas: PM

Läänemerest püüti 2008. a 83 556 t kala, millest 15% moodustab püük rannapiirkonnas (tabel 3). Joonis 2. Kalapüügi ja kalakasvatuse struktuur, Läänemerest püügile lisandus 2 736 t püüki siseve- 2008 (% kogumahust) test (joon 1).

Kalapüüki Läänemere avamere osas reguleeritakse maksimaalselt lubatava püügikoguse (kvoodi) abil 1,0% 14,3% Kaugpüü k (tabel 1), rannikuvetes ja sisevetes reguleeritakse 2,7% kalapüüki püügivahendite arvu abil. Kalapüügipii- rangud kehtestab keskkonnaminister. Läänemer e püük

Kalapüügi mahust enamuse ehk 82% moodustab 82,2% Sisevet e püük Läänemere kalapüük (joon 2). Eestile on väga oluline kaugpüük, mille puhul püütavad kogused moo- Kalakasvatus dustavad ainult 14% kogu Eesti püügimahust, kuid väärtuseliselt ületab kaugpüük tunduvalt nii Lääne- mere kui ka sisevete kalapüüki. Selle põhjuseks on kaugpüügil püütavad kõrge väärtusega kalaliigid, samas kui Läänemere peamisi kalaliike – räime ja Allikas: PM kilu – peetakse madala väärtusega kalaliikideks.

Tabel 1. Läänemere püügikvoodid Läänemere püügikvoodid Nimetus Mõõtühik 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Räim Tonni 26 036 20 800 21 536 31 487 32 227 33 816 32 247 Kilu Tonni 35 123 43 260 56 650 48 204 52 060 52 060 45 813 Tursk Tonni 1 335 1 060 1 079 1 290 1 171 1 054 1 156 Lõhe isendit1 14 154 2 555 2 000 11 008 10 609 9 255 8 104 Sh isendit Läänemeres 9 504 2 000 1 800 9 504 9 028 7 674 6 523 Sh isendit Soome lahes 4 650 555 200 1 581 1 581 1 581 1 581

1 Allikas: ELi määrus Isend – 1 tonn võrdub 200 isendiga 113

Tabel 2. Eesti kaugpüügikvoodid

Mõõtühik 2006 2007 2008 2009

NAFO Meriahven Tonni 1 571 1 571 1 571 1 571

Kalmaar (Illex) Tonni 128 128 128 128

Süvalest Tonni 371 321 321 321

Railised Tonni 546 546 546 546

Krevett (tsoonis 3L) Tonni 245 245 278 334

Krevett (tsoonis 3M) püügipäeva 1 667 1 667 1 667 1 667

Teravmäed Krevett2 püügipäeva 377 377 377 377

NEAFC

Meriahven Tonni 284 210 210 0

Makrell Tonni 119 135 124 165

Kalju-tömppeakala Tonni 77 67 67 62

Süsisaba tonni 17 17 17 15

Süvahaid tonni 10 4 2 1

Sinine molva tonni 5 4 3 3

Süvalest tonni 8 6 6 4

Railised tonni 8 Allikas: ELi määrus 2Maksimaalselt 3 laevaga üheaegselt

Tabel 3. Kalapüük Läänemerest, 2008

Kala Rannapüük t Avamerepüük t Kokku t

Euroopa angerjas 5.081 5.081 Euroopa emakala 0.172 0.700 0.872

Harilik ahven 703.252 0.031 703.283

Harilik haug 15.792 15.792

Harilik kammeljas 0.032 0.032

Harilik koha 64.021 64.021

Harilik meritint 649.377 89.490 738.867

Harilik ogalik 0.017 0.017

Harilik särg 51.072 51.072

Harilik tuulehaug 81.938 81.938

Harilik viidikas 0.163 0.163

Hiina villkäppkrabi 0.002 0.002

Hõbekoger 59.619 59.619

Jõesilm 0.017 0.017

Karpkala (sasaan) 0.341 0.341

Kiisk 20.051 0.093 20.144

Kilu 0.234 48581.688 48581.922

Latikas 7.221 7.221

Lest 276.527 7.617 284.144

Linask 1.994 1.994

Luts 1.258 1.258

Lõhe 5.589 5.589

Meriforell 11.926 11.926 114

Merihärg 0.015 0.015 Merisiig 29.845 0.005 29.850

Merlang 0.430 0.430

Merivarblane 0.003 0.003

Nurg 33.134 33.134

Roosärg 1.483 1.483

Räim 10576.950 21262.041 31838.991

Säinas 11.012 11.012

Teib 0.004 0.004

Turb 0.015 0.015

Tursk (Atlandi tursk) 2.400 970.101 972.501

Vikerforell 0.323 0.323

Vimb 32.150 32.150

Väike tobias e nigli 0.080 0.080

Ümarmudil 0.364 0.364

Kokku 12643.473 70912.196 83555.669

Allikas: PM

Tabel 4. Kalapüük Eesti sisevetest, 2008

Kalaliik Peipsi, Pihkva Võrtsjärv Emajõgi Narva jõgi Teised Kokku t

ja Lämmijärv ja veehoidla siseveed

Euroopa angerjas 0.010 20.020 0.059 4.451 24.481

Harilik ahven 743.826 10.218 0.517 0.563 2.140 756.806

Harilik haug 54.732 30.809 0.282 0.672 3.003 89.733

Harilik koha 619.386 45.693 5.587 0.030 0.390 665.781

Harilik särg 202.205 26.436 4.178 11.474 249.880

Hõbekoger 0.321 0.321

Jõesilm 0.007 54.925 11.771 66.696

Karpkala (Sasaan) 0.011 0.083 0.101

Kiisk 63.236 11.566 0.002 0.413 75.215

Koger 0.015 1.496 23.079 0.185 0.304 2.002

Latikas 367.159 362.403 0.053 4.009 8.320 764.970

Linask 0.042 0.221 0.036 1.777 2.404 4.497

Luts 24.831 7.695 0.138 0.034 32.596

Nurg 0.015 0.052 0.205

Peipsi siig 0.762 0.027 0.336 1.098

Roosärg 0.001 0.098 0.047 0.173

Rääbis 0.247 0.005 0.038 0.043

Säinas 0.270 0.016 30.034 0.286 0.143 0.962

Kokku 2076.501 516.573 66.728 45.725 2735.561

Allikas: PM 115

Kalalaevastik särg ning hõbekoger. Peamisteks püügivahenditeks 64 laeva tegelesid kalapüügiga Läänemerel ja 6 on mõrrad, võrgud, õngejada. laeva püügiga Atlandi ookeanil. 2008. a seisuga oli kalanduse infosüsteemi kantud ühtekokku 883 Püük sisevetest rannapüügi kalapaati ja 403 sisevetepüügi kala- Töönduslik püük toimub arvestataval määral Peip- paati. si järvel ja Võrtsjärvel. Peamisteks püügikaladeks on koha, latikas, ahven, haug, särg, angerjas ja Läänemere püük jaotub avamere- ja rannapüü- silm (tabel 4). Püügivahenditeks on võrgud, mõr- giks. Avamerepüügi kaladeks on kilu, räim ja rad, seisev- ja põhjanoodad. tursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid. Kaugpüük Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike: Eesti kaugpüük toimub Atlandi ookeanil. Põhiliselt majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meri- püütakse krevetti. Veel on tähtsamateks liikideks tint, lest, tuulehaug, samuti koha; vähemal mää- meriahven, süvalest, rai, harilik karelest ja põhja- ral ka merisiig, meriforell, haug, vimb, angerjas, pikksaba. Püütakse traallaevadega.

8.2. Kalatöötlemine

Maarja Purik

Põhitegevusalad on Eesti kalatöötlemises kala kül- turgudele (vastav 5% ja 23%), ülejäänud tooted mutamine, ﬁ leerimine, preservide ning valmistoidu lääneturule. Valmistoitu turustatakse nii ida- kui tootmine. Külmutatud kala- ja konservitoodang on ka lääneturgudele. Suur osa toodetavast sortimen- orienteerunud idaturule (vastav 95% ja 76% 2008. dist on esindatud ka koduturul. a eksporditud kogusest) ning Kesk- ja Ida-Euroopa

Tabel 1. Kalatöötlemise osatähtsus töötlevas tööstuses ja toiduainetetööstuses

Kalatöötlemise osakaal töötlevas tööstuses, % 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Kalatöötlemise osakaal 3,5 3,3 2,5 2,2 1,4 1,6 1,2 1,4

toiduainetööstuses, % 14,2 14,8 12,3 11,9 8 9,4 7,4 7,8

Osakaal toiduainete ekspordis, % 43,1 36,9 31,9 24,9 22 26 20,3 20

Käitlemisüksuste arv 109 97 95 96 100 90 89 91

Allikas: ESA, VTA

VTA järelvalve all oli seisuga 3. veebr 2009. a 91 dete valmistamine. üksust, kus toimub kala töötlemine ja kalatoo- 116

Tabel 2. Tööstuste paiknemine maakonniti Nagu eespool tabelist näha, paikneb enim kalatööt- lemisettevõtteid Harju- ja Pärnumaal. Maakond Ettevõtete arv % kõigist

ettevõtetest Tööjõud Harjumaa 26 28 Tööga hõivatute arv on kalatöötlemises 2002. a IV Hiiumaa 1 1 kvartalist pidevalt vähenenud. 2006. a II kv oli mär- Ida-Virumaa 10 10 gata tõusutendentsi (2 758 töötajat), kuid IV kvar-

Jõgevamaa 6 7 talis on töötajate arv langenud 2 256-ni. 2008. a IV kvartaliks oli langenud töötajate arv 1 871-ni. Kuna Järvamaa 1 1 kalatööstus sõltub hooajalisest kalapüügist ja pea- Läänemaa 6 7 mised püügihooajad on kevadel ja sügisel, kõiguvad Lääne-Virumaa 0 0 ka tööjõu näitajad vastavalt. Pärnumaa 17 19

Põlvamaa 1 1 Tootmine, tarbimine, müük ja eksport Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on ko- Saaremaa 10 10 halikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning ﬁ leeri- Tartumaa 12 14 misettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Valmis- Kokku 91 100 toidu tootmine põhineb peamiselt importtoorainel.

Allikas: VTA 2008. a toodeti toidukalatooteid (va kalakonservid) 59,7 tuh t. Kalakonserve toodeti 6,3 tuh t ehk 18,4 mln tingkarpi.

Joonis 1. Töötajaid kalatöötlemissektoris, 2001-2008 kv lõikes 4 500

4 000

3 500

3 000

2 500

2 000

1 500 2Q 01 4Q 01 2Q 02 4Q 02 2Q 03 4Q 03 2Q 04 4Q 04 2Q 05 4Q 05 2Q 06 4Q 06 2Q 07 4Q 07 2Q 08 4Q 08 Allikas: ESA

Joonis 2. Tootmine koguseliselt 250

Kalakonservid mln tingkarpi 200 Toidukalatooted ilma kalakonservideta tuh t

150

100

0 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 199 199 200 200 200 200 200 200 200 200 200 Allikas: ESA 117

2006. a tellis Eesti Kalaliit Emorilt kala ja kala- la, lõhe ning forelli pakkumisega Eesti kalaturul, toodete tarbimisharjumusi kajastava uuringu. parandamist vajaks eelkõige toodete kättesaadavus Küsitluse kohaselt sööb üle poole (57%) Eestimaa ja valik. 15-74-aastastest elanikest kala ja kalatooteid vähemalt kord nädalas, vähemalt kord kuus sööb 2003. a Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud 87% ning üldse ei söö kala või kalatooteid 8% uuringust selgus, et eestlane tarbib aastas kalatoo- elanikest. teid keskm 17 kg (tooraines). Analüüsides 2006. a Emori küsitlust, võib järeldada, et kala ja kalatoo- Kõige laiem tarbijaskond on konservidel, preser- dete tarbimisharjumused on viimase kolme aasta videl ning soola- ja suitsukalal, teisel kohal on jooksul oluliselt muutunud, tarbijad pööravad roh- värske või jahutatud kala tarbijad ja kõige väiksem kem tähelepanu toodete kvaliteedile ja päritolule. on tarbijaskond delikatesstoodetel ja külmutatud kalal. 2008. a moodustas kala ja kalatoodete eksport müügist 74,8%. Enamus tarbijatest pidas toodete päritolumaad väga oluliseks ning hoiakuliselt eelistati Eesti Ekspordi osakaal on 2005. aastast püsinud sta- tooteid. biilsena (74-76%). Rohkem tähelepanu on hakatud pöörama siseturule, kus hinnatase pole küll kõrge Kokkuvõttes selgus uuringust, et hetkel on kõige ega mahud suured, kuid seda iseloomustab siiski kriitilisem olukord värske ja jahutatud mageveeka- stabiilsus.

Joonis 3. Ekspordi osa müügis (%) 100

0 1Q98 4Q98 3Q99 2Q00 1Q01 4Q01 3Q02 2Q03 1Q04 4Q04 3Q05 2Q06 1Q07 4Q07 3Q08

Allikas: ESA

2008. a eksporditi põllumajandussaadusi ja toidu- Eestist eksporditakse koguseliselt kõige rohkem kaupu kokku 12 031 mln kr eest. Sellest värske ja külmutatud kala, väärtuseliselt on esikohal kalaﬁ - külmutatud kala eksporditi 922 mln kr ning kala- lee eksport. Kalakonserve eksporditakse peamiselt tooteid ja konserve 570 mln kr väärtuses. idaturule ning Kesk- ja Ida–Euroopa turgudele. Kalaﬁ lee läheb enamuses lääneturule. 118

Tabel 3. Kala- ja kalatoodete eksport/import ning EL osatähtsus ekspordis 2008

EKSPORT IMPORT HS kood Kaubagrupp Kogus (t) Summa EL osatähtsus Kogus (t) Summa (tuh. kr)

(tuh. kr) väärtusest (%)

0301 Eluskala 22,2 1 205,6 72 180,4 11 557,9

0302 Jahutatud kala 1 096,1 23 394,9 88 5 258,2 232 727,2

0303 Külmutatud kala 65 332,3 289 720,9 12 16 340,9 214 741,1

0304 Kalafilee 4 036,6 366 034,3 79 5 276,8 172 602,4

0305 Kuivatatud, 1 727,4 38 955,7 88 535,2 26 747,6 vinnutatud,

soolatud ja

suitsutatud kala

0306 Vähilaadsed 8 437,5 201 407,7 8 4 629,1 162 387,2

0307 Molluskid 11,4 466,6 71 959,2 17 341,8

1604 Kalakonservid 39 639,5 527 236,8 60 20 080,1 531 903,1

1605 Konservid 1 019,3 42 707,8 75 677,8 24 263,4 vähilaadsetest

Kokku 121 322,3 1 491 130,6 51,3 53 937,9 1 394 271,9

Allikas: MTA, PM kaubanduspoliitika büroo

Tabel 4. Kala- ja kalasaaduste ekspordi- ja impordimahtude dünaamika 2008 (t)

EKSPORT IMPORT Aasta Värske ja külmutatud Kalatooted ja -konservid Värske ja külmutatud Kalatooted ja -konservid

kala (grupp 03) (1604; 1605) kala (grupp 03) (1604; 1605) 1999 60 719 40 627 29 084 1 240

2000 72 702 13 950 39 316 1 402

2001 101 537 46 314 50 537 2 455

2002 63 692 62 134 41 377 2 940

2003 54 099 58 224 38 703 3 522

2004 45 818 38 069 31 515 4 228

2005 76 706 51 086 34 651 7 779

2006 71 739 46 872 29 173 6 610

2007 73 665 41 102 29 508 15 370

2008 80 663 40 659 33 180 20 758

Allikas: MTA, PM kaubanduspoliitika büroo

Värske ja külmutatud kala ekspordimahud on (132%) toimunud kalatoodete ja konservide im- aastatel 2001-2004 märkimisväärselt vähene- pordil, peamised impordiriigid olid Läti ja Leedu. nud. 2005. a võis täheldada nii kalatoodete ja 2008. a ekspordinäitajad ei ole oluliselt muutunud, -konservide (34%) kui värske ja külmutatud kala samas on kalatooteid ja konserve imporditud 26% (67%) ekspordi osas tõusumärke. 2006. a andmed ja värsket ja külmutatud kala 11% enam kui eelmi- peegeldavad mõningast langust nii ekspordi kui sel aastal. impordi osas. 2007. a on märkimisväärne kasv 119

Joonis 4. Värske ja külmutatud kala ning kalatoodete ja konservide eksport (t)

Värske ja külmutatud kala (grupp 03)

100 000 Kalatooted ja -konservid (1604; 1605)

75 000

50 000

25 000

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: ESA

Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et pea- tutele kuulub 67 üle 12meetrise kalalaeva ning mised ekspordiriigid, kuhu kalatooteid, eeskätt 204 alla 12meetrist kalalaeva. külmutatud kala ja konserve viiakse, on Ukraina ja Venemaa (eksporditud kalatooteid 2008. a jooksul Kalaliikidest on tunnustus kilu, räime ja tursa vastav 46 105 ja 37 735 t). Üldse toimus kaubava- osas. Ühistute toodang moodustas 2008. a Ees- hetusi 63 riigiga. ti kogutoodangust kilu osas 96%, räime osas 78 ning tursa osas 57%. Kalandustoodete tootjate ühendused 2005. a lõpus said tunnustuse kolm kalandustoo- Peamised sadamad, kus ühistud opereerivad, on dete tootjate ühendust: Eesti Kutseliste Kalurite Dirhami, Haapsalu, Paldiski, Miiduranna, Lepp- Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Eesti Traalpüügi neeme, Veere ja Lehtma. Ühistu. Koondumine ühistutesse aitab kaasa ette- võtete toodangu edukamale turustamisele, paran- Kehtestades iga kalandusaasta alguses kalatoode- dab toodangu müügitingimusi ning stabiliseerib tele kõrvaldamishinnad, millest madalama hinnaga turustatava toodangu hindu. tooteid ei müüda, kaasneb neil soodne võimalus mõjutada turu olukorda. Samuti on ühistute Koondunud ettevõtteid on 19, esindatud on suur eeliseks kasutada interventsiooni mehhanismide osa traalpüügiga tegelevatest ettevõtetest ning rakendamist. märkimisväärne osa Pärnu rannakaluritest. Ühis- 120 9. Maaelu areng

9.1. Maapiirkonna ettevõtete struktuur, investeeringutoetused ja põllumajandusettevõtete võlakordaja

Tõnu Taat

Registrikeskuse andmetel on viimaste aastate jook- arvelt täiendavaid investeeringuid väike. sul maapiirkonnas asuvate ettevõtete arv olnud suhteliselt stabiilne (22–25 tuh) ja moodustas 19- 2006. a sündis Eestis 4100 üksust rohkem kui 20% äriregistris olevatest ettevõtjatest. suri. 70% nendest hõlmas linnade ettevõtteid. Äri- registri ja Maksukohuslaste Registri andmetel loodi Majanduslikult aktiivsed ettevõtjad moodustasid valdades 2005. ja 2006. a vastavalt 2177 ja 1931 2008. a 67% äriregistrisse kantud ettevõtjatest. ning likvideeriti 1019 ja 696 ettevõtet. Põhjuseks on asjaolu, et tegutsemast lakanud ettevõte ei likvideeri end juriidiliselt ja jääb ärire- Lisandväärtuse kasvutempo taastamiseks ja gistrisse arvele. konkurentsivõime suurendamiseks vajavad paljud ettevõtted ulatuslikke investeeringuid kriitilistesse Maakonniti oli registreeritud ettevõtjate hulgas teadmistesse, juhtimiskvaliteeti, uude tehnoloo- kõige rohkem majanduslikult aktiivseid Pärnu- giasse, tootearendusse ja turundusse. maal (75%), järgnesid Rapla-, Viljandi- ja Põlvamaa 72%-ga. Kõige väiksem oli aktiivsus Hiiumaal, kus Ettevõtete struktuur ja ettevõtlusalane aktiivsus tegutses vaid 63% registreeritud ettevõtjatest. Alljärgnevalt käsitletakse Registrikeskuse statisti- lisse proﬁ ili kantud ehk majanduslikult aktiivseid Ettevõtluse statistikaandmete põhjal saab järelda- äriettevõtteid (täisühingud, usaldusühingud, osa- da, et elujõulisemad on suured keskused ja neid ühingud, tulundusühistud, aktsiaseltsid). Maa- ümbritsevad vallad. Tallinna mõju ulatub peale piirkonna äriühingud moodustavad ca 47% kõigist Harju ka Rapla ja Järva maakonna põhjaossa. maal tegutsevatest ettevõtetest, kuid annavad Tartu ja Pärnu linna mõjupiirkond on väiksem, valdava enamuse toodangust. haarates 20 km raadiuses paiknevaid valdasid. Elanikkonna ettevõtlusalast aktiivsust iseloomus- Põllumajandusministeeriumi tellimisel Eesti tab äriühingute arv tuhande elaniku kohta. Maa- Maaülikooli ja Maaelu Arengu Instituudi OÜ poolt piirkonnas oli see näitaja 2004. a 22 ja 2006. a 26, 2006. a tehtud uuringu “Toetusvajadus maapiir- kusjuures maakondade lõikes olid erinevused kuni konna ettevõtlussektoris“ kohaselt on Eesti ettevõ- 2,8-kordsed. Kõige väiksem oli 2006. a ettevõtlus- tete elutsükli üks suuremaid kasvu stimuleerimise aktiivsus Jõgeva- ja Viljandi- (16) ning Võrumaa kitsaskohti kolmas tegutsemisaasta, majutuse ja (17), kõige suurem Harju- (45), Tartu- (28) ja Ra- toitlustuse alal aga viies aasta. Põllumajandus- plamaa (26) valdades. ettevõtetel ei ole selget kriitilist tippu ilmnenud. Ülevaade eespool nimetatud uuringu kohta on Eesti linnade elanikkonna keskmine ettevõtlus- avaldatud ministeeriumi kodulehel aadressil: alane aktiivsus 2005. ja 2006. a oli maapiirkonna www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/UU- omast vastavalt 2 ja 1,8 korda kõrgem. Suurema RINGUD/kovotetoetusvajadus.pdf ettevõtlikkusega paistsid silma Harju- (63) ja Saa- remaa (55), madalamaga Ida-Viru- (13), Valga- (20) Ettevõtete ellujäämisprotsent oli kokkuvõttes suh- ja Järvamaa (22) linnad. teliselt madal (53) ja suutlikkus teha omakapitali 121

Joonis 1. Äriühinguid 1000 elaniku kohta, 2006

60 63 linnades

50 45 valdades 43 55 40 41 41 38 39 35 31 30 29 28 21 25 28 26 25 22 20 24 24 22 21 20 19 19 18 17 16 16 10 13

0 i e e a a Hiiu Võru Põlva Tartu Valg Järva Saar Harju Rapl Lään Pärnu Jõgeva L.-Viru Viljand Allikas: ESA Ida-Viru

Andmeid analüüsides saab järeldada, et valdade jatest. Nende realiseerimise netokäive moodustas majanduslikult aktiivsed äriettevõtjad on regionaa- 66,2% kõigi maaettevõtete realiseerimise netokäi- lselt väga ebaühtlaselt jaotunud: ettevõtjad Harju-, best. Märgatav on ka ettevõtete kontsentratsioon Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla- ja Tartumaal moodus- Tallinna lähedale (32,1% maaettevõtetest ja 38,1% tavad 65% kõigist valdades tegutsevatest ettevõt- kõigi maaettevõtete realiseerimise netokäibest).

Tabel 1. Valdade äriühingud majandussektoriti, 2006

Maakond Äriühingud S.h. I sektor II sektor III sektor Äriühinguid Müügitulu ühe kokku 1000 elaniku ettevõtte

kohta kohta, mln kr

Harju 3 925 196 884 2 845 45 10,0

Hiiu 155 34 32 89 24 3,6

Ida-Viru 790 71 204 515 25 16,3

Jõgeva 382 107 97 178 16 5,4

Järva 492 88 125 279 19 9,5

Lääne 354 60 80 214 22 6,0

Lääne-Viru 922 171 230 521 19 8,6

Põlva 449 78 123 248 18 3,7

Pärnu 976 136 227 613 24 4,9

Rapla 955 99 241 615 26 6,7

Saare 414 75 107 232 21 4,1

Tartu 1 128 175 281 672 28 7,3

Valga 361 54 84 223 21 5,6

Viljandi 525 123 141 261 16 6,7

Võru 392 70 128 194 17 7,2

Kokku/keskmine* 12 220 1 537 2 984 7 699 26* 8,2*

Allikas: Linnad ja vallad arvudes 2008 122

Primaarsektori äriühingute arv on suurem Harju kokku on hõivatud 64% ettevõtluses hõivatutest. (196), Tartu (175), Lääne-Viru (171), Pärnu (136) ja Keskmisest enam on tööstuses hõivatuid (üle Viljandi (123) ning Jõgeva (107) maakonnas, moo- 44%) Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. dustades kokku 59% selle sektori äriettevõtetest. 62% kõigist valdade töötleva tööstuse ettevõtetest Jaekaubanduses hõivatute osakaal on suurim Võ- tegutsevad Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla- ja rumaal, kus iga viies ettevõtluses hõivatust töötab Tartumaal. Enamus teenindusettevõtetest (68%) jaekaubanduses. on samuti koondunud Harju, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla ja Tartu maakonda. Põllumajanduspiirkonnana tõusevad esile Järva- ja Jõgevamaa, kus on primaarsektoris hõivatute Valdade äriühingute arv on 2005. a jooksul kasva- osakaal vastavalt 5 ja 4 korda kõrgem kui Eestis nud 980 võrra (kasv 10,9%) ja 2006. a 2237 (kasv keskmiselt. 22,4%) võrra ning jõudnud 12 220ni. Maapiirkon- na keskmise äriettevõtte realiseerimise netokäive Primaarsektori ettevõtete struktuur oli 2004. a 7,2, 2005. a 6,6 ja 2006. a 8,2 mln kr. Alates 2001. a on andmebaasi lülitatud Äriregist- Erinevused maakondade vahel on siin suured: risse registreeritud põllumajandusega tegelevate kui Ida-Viru äriettevõtete keskmine netokäive oli füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) andmed. FIE-d 16,3 ja Harju oma 10 mln kr, siis Hiiumaal 3,6 ja peavad registreeruma siis, kui nende aastakäive Põlvamaal 3,7 mln. Linnade keskmise äriettevõtte ületab 250 tuh kr, mis muudab nad käibemaksu- realiseerimise netokäive oli 2005. a 11,7 ja 2006. a kohuslasteks. 12,7 mln kr. Aastatel 2004-2008 on märgatavalt (2 694 võrra) Eestis tervikuna annavad mikroettevõtted tööd vähenenud primaarsektori ettevõtete arv (16,5 %) 19%-le, väikeettevõtted 30%-le, keskmised ettevõt- (tabel 2). ted 27%-le ja suurettevõtted 24%-le ettevõtluses hõivatutest. Läänemaal ja Jõgevamaal puuduvad Füüsilisest isikust ettevõtjate arvukus vähenes suurettevõtted ja peamisteks tööandjateks on 3119 ehk 23% võrra. Osaühingute arv kasvas väikeettevõtted (42%). Hiiumaal on peamisteks töö- 570 võrra (25%). andjateks mikro- ja väikeettevõtted. Suurettevõtete Füüsilisest isikust ettevõtjate arvu vähenemist on osatähtsus on kõige suurem Ida-Virumaal, kus ligi mõjutanud 2007. aastal jõustunud maksukorral- pooled ettevõtluses hõivatutest töötavad suurette- duse seaduse muudatus, mis lubab maksuhalduril võtetes, ja Järvamaal (29%). kustutada registrist FIE, kes ei tegutse ettevõtlu- sega tulumaksuseaduses sätestatud tähenduses. Tööstuspiirkonnana eristub Ida-Virumaa, kus Ettevõtjana registreeritud, kuid tuludeklaratsiooni töötlevas ja mäetööstuses ning energeetikas E vormi esitamata jätnud või null krooni brutotulu

Joonis 2. Primaarsektori ettevõtete struktuur, Tabel 2. Äriregistrisse kantud primaarsektori seisuga 1. jaan 2009 ettevõtted õigusliku vormi järgi, 2004 ja 2009

Õiguslik vorm Ettevõtteid Ettevõtteid 2,4% FIE-d 10 15 6 1,2% 0,1% seisuga 01.01.04 seisuga 01.01.09 1,0% Registreeritud 16 342 13 648 Osaühingud 2 852 objektide arv Füüsilisest isikust 13 275 10 156 Aktsiaseltsi d 20,9% 139 ettevõtjad Täisühingud 16 13 74,4% Tulundus- ühistud 159 Usaldusühingud 357 328 Osaühingud 2 282 2 852

Usaldus- Aktsiaseltsid 196 139 ühingud 328 Tulundusühistud 215 159

Täisühingud Välismaa äriühingute 1 1 13 filiaalid

Allikas: Äriregister Allikas: Äriregister 123 deklareerinud FIEd kustutatakse maksukohuslas- rentsiga, tootmisevahendite piiratusega ja spet- te registrist. sialiseerumise vajadusega, mistõttu Eestis toimub traditsiooniliste väikeste ettevõtete ja majapida- Viie aasta jooksul on oluliselt vähenenud aktsia- miste integreerimine suurematesse arenguvõime- seltside arv – 57 võrra (29%) ja tulundusühistute listesse tootmisüksustesse ning selle tulemusena arvukus – 56 võrra (26%). on oodata jätkuvalt primaarsektori ettevõtete arvu vähenemist koos üheaegse majandusliku suuruse Muutused on otseselt seotud tihenenud konku- ja efektiivsuse kasvuga.

Ettevõtete toetamine aastatel 2004-2008

Põllumajandustootjate investeeringutoetused Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud põllumajandus- Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi sektori investeeringute vajaduse uuringust selgub, (FADN) testettevõtete võrdlev analüüs tõestab, et et aastatel 2007-2013 tuleb investeerida Eesti Eesti jääb oluliselt maha vanade ELi liikmesriiki- põllumajandussektoris ca 20 mld kr, sellest 6 mld de (EL-15) põllumajandusettevõtete keskmistest kr on seotud uute nõuetega, ülejäänud 14 mld on efektiivsusnäitajatest. Põhivarade maksumus ühe 1990. aastate tegemata investeeringute mõju, mis hektari kasutuses oleva maa kohta on Eestis roh- nüüd aasta-aastalt tasa teha tuleb. kem kui seitse korda ning põhivaraga varustatuse tase ühe keskmise töötaja kohta rohkem kui kuus Võrreldes 2004. aastaga on 2007. a investeeringute korda madalam võrreldes EL-15 keskmisega. maht keskm ettevõtte kohta suurenenud. Põhivara soetamiseks kulutati 2007. a 309 013 kr ettevõtte kohta, mis oli 7,1% rohkem kui 2004. a.

Tabel 3. Investeeringud keskmiselt ettevõtte kohta, 2004-2007 (kr)

2007 2006 2005 2004 Brutoinvesteering 309 013 318 388 285 024 287 157

Netoinvesteering 162 940 207 586 200 819 183 346

Investeeringutoetused 14 945 13 195 24 204 65 178

Allikas: FADNi andmebaas

Tänu investeeringutoetustele on Eesti põlluma- 2004. a oli kõrgem investeeringutoetuste osakaal jandustootmise moderniseerituse tase aastatel seotud RAKi meetme 3.1 taotlemisega ning sel ajal 2004-2008 märgatavalt paranenud. Kokku on RAK toimusid ka SAPARDi väljamaksed. 2005-2006 2004-2006 raames investeeritud põllumajandus- põllumajanduse investeeringutoetuste osakaal tootmise moderniseerimisse 1488 mln kr, millest vähenes, kuna RAKi eelarve vahendid olid piiratud toetus moodustas 619 mln kr. ning paljud investeeringud lükati edasi, lootuses saada toetust järgnevatel aastatel. Investeeringutoetus moodustas investeeringust 2004. a keskm 22,6%, 2005. a 8,5%, 2006. a 4,1% Võrreldes teiste toetustega saadi investeeringutoetu- ja 2007. a 4,8%. si Eesti taimekasvatuse, piima- ja segatootmistüübi ettevõtetes oluliselt vähem. Nii oli 2007. a investeeringutoetus taimekasvatuses 21 kr ha kohta, sega- tootmises 102 kr/ha ja piimatootmises 176 kr/ha. 124

Joonis 3. Investeeringutoetused kolmes peamises tootmistüübis, 2003–2007, (kr/ha) 797 800 700 644 622 Taimekasvatus 600 Piimatootmine 472 500 Segatootmine 400 322 283 300 198 190 176 200 150 135 122 65 102 100 21 0 2003 2004 2005 2006 2007 Allikas: PRIA, Maamajanduse Infokeskus

Põllumajandusmaa hektari kohta investeerisid ta- Eesti põllumehed püüavad muuta oma tootmist vatootjad 2007. a 3027 kr, mahetootjad 1665 kr ja efektiivsemaks ja olla konkurentsivõimelised. On keskkonnasõbralikud tootjad 2914 kr, mis oli vas- selge, et täiendavate investeeringuteta ei suuda tavalt 10,9%, 47,7% ja 11,4% rohkem kui 2004. Eesti põllumajandus teiste riikidega edukalt kon- a. Põllumajandusmaa hektari kohta kujunes 2007. kureerida. a Eesti põllumajandustootja keskmiseks investee- ringuks 2518 kr, mis on 2006. a EL-25 tulemusega Majandustegevuse mitmekesistamise toetamine võrreldes poolteist korda vähem. RAK 2004–2006 meetme 3.3 raames toetati maa- turismi arendamist, käsitöönduslikku tegevust, MAK 2007-2013 toetusmeetmete 1.4.1 ja 1.4.2 teenuste osutamist ja toiduainete töötlemist. Meet- raames on aastatel 2007-2008 toetust välja maks- me 3.3 raames ulatus väljamakstud toetussumma tud 519,2 mln kr, mis võimaldas teha investeerin- 107,4 miljoni kroonini, teostatud investeeringute guid 1,2 mld kr ulatuses. maksumuseks oli 232,6 miljonit krooni. Taotlu- se objektid ja väljamakstud toetused olid seotud 2009. aasta aprilli lõpus määras PRIA 564 põllu- põhiliselt turistide teenindamiseks vajalike ehitis- majandustootjale 542 taotluse alusel 329,4 mil- tega (39,3% objektidest ja 50% toetussummast) jonit krooni mikropõllumajandusettevõtte (meede ja teenindusliku ettevõtlusega (vastavalt 17,9% ja 1.4.1) arendamise investeeringutoetusi - raha 35,8%). saavad kõik abikõlbulikud projektid. Suurim osa toetusrahast tahetaksegi kasutada traktorite, kül- MAK 2007–2013 raames rakendatakse majandus- vikute, niidukite, kombainide jmt ostmiseks, aga tegevuse mitmekesistamise toetamise meedet 3.1, rajatakse ka kuivateid, kasvuhooneid ja hoidlaid, mille üldeesmärgiks on maapiirkonnas tegutse- muretsetakse mesindusinventari ja viljapuuisti- vate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse kuid, niisutus- ja pritsimisseadmeid jne. suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejää- Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuse (mee- vates piirkondades) ning sellega uute ja paremate de 1.4.2) teise taotlusvooru tulemusena määras töökohtade loomisele kaasaaitamine. PRIA käesoleva aasta juulis 86 taotluse alusel ligi 295 miljonit krooni toetust. Toetuse abiga pla- Toetatavateks tegevusteks on ehitise rajamine ja neerivad põllumehed järgneva kahe aasta jooksul hoone parendamine, majutusteenuse osutamiseks Euroopa Liidu põllumajandusfondi ja Eesti riigi uue voodikoha rajamine, hoone parendamine ja kaasabil investeerida loomakasvatusehitistesse üle uue majutusruumi sisustamine vajaliku materiaal- 719 miljoni krooni. se põhivaraga ning masina ja seadme ostmine ning paigaldamine. Toetatava tegevuse osana on võima- Põllumajandusliku tegevusega alustavate noorte lik toetust taotleda ka turu-uuringuks, infokandja ettevõtjate toetusmeetmega 1.2 tehti algust 2008. ja jaotusmaterjali koostamiseks, veebilehe loomi- aastal. Meetme esimeses taotlusvoorus laekus seks ning riigisisesel messil osalemiseks, omani- 255 taotlust (2 taotlejat loobus) ning eelarve oli kujärelevalveks ning litsentsi, patendi või kasuliku 56 mln kr, rahuldati 95 taotlust. II taotlusvoorus mudeli ostmiseks. laekus noortelt ettevõtjatelt PRIAsse 163 taotlust summas 102,6 mln kr, rahuldati 92 taotlust kogu- Toetust saavad taotleda mikroettevõtjad sh põl- summas 56 mln kr. I ja II taotlusvooru määratud lumajandustootjad. Muuhulgas toetatakse ka toetused on välja makstud. bioenergia tootmist turustamise otstarbel, kus 125 taotlejaks võib olla ka väikese ja keskmise suuru- ja paremate töökohtade loomist. Suurprojektide sega põllumajandustootja. heakskiit toimub 2009. aastal.

2008. aastal toimus kaks taotlusvooru. I taot- Meetme 3.1 raames taotletakse enim toetust ole- lusvooru raames said ettevõtjad toetust taotleda masoleva hoone või hoone osa ehitamiseks. Popu- väikeprojektide elluviimiseks, kus avaliku sektori laarsed on ka uue hoone püstitamine ning masina toetus ulatus kuni 1,56 miljoni kroonini. I taotlus- ja seadme ostmine ning paigaldamine. vooru raames esitati 359 taotlust toetussummas 374 miljonit krooni, milledest rahuldati 85% ehk Ettevõtete võlad 306 taotlust toetussummas 309 miljonit krooni. 2008. ja 2009. a on põllumajandustootjatele keeru- lised mitmel põhjusel – 2008. a ilmastikuolude II taotlusvoor toimus 2008 aasta detsembrikuus, tõttu jäi kasinaks ja kvaliteedilt kehvaks teravil- mille raames laekus 114 projekti toetussummas jasaak, samas algas kiire põllumajandussaaduste 377 miljonit krooni, mis ületas ettenähtud eelarvet hindade langus ning üldise majanduskeskkonna 121,4 mln krooni üle 3 korra. II taotlusvooru raa- kiire jahenemine koos krediidivõimaluste ahenemi- mes toimus suuremamahulisemate projektide ehk sega. suurprojektide vastuvõtt, kus investeeringuobjekti maksumus ületab 3 miljonit krooni ning avaliku Põllumajandusega tegelevate ettevõtete võlakordaja sektori toetus on vahemikus 1,56–4,69 miljonit (võlakordaja = kohutused (lühiajalised kohutused, krooni. Suurprojektide hindamiseks ja analüüsimi- pikaajalised kohutused) / koguvara (käibevara, seks moodustati ekspertidest hindamiskomisjon. põhivara)) jäi perioodil 2003-2007 vahemikku 0,1 Komisjoni ülesanne on valida välja kõige innovaa- kuni 0,7 (tabel 4). Põllumajandustootmise investee- tilisemad ning jätkusuutlikumad projektid, mis ringutoetuse andmist reguleerivates Põllumajan- aitaksid mitmekesistada põllumajandustootmist ja dusministri määrustes on sätestatud, et kordaja arendada maaettevõtlust ning soodustada muu- väärtus peab olema väiksem kui 0,7. hulgas ka keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut

Tabel 4. Põllumajandusettevõtete võlakordaja tootmistüübiti, FADN 2003-2007

Tootmistüüp 2003 2004 2005 2006 2007 Taimekasvatus A 0,1 0,2 0,2 0,2 0,2

Aiandus B 0,5 0,5 0,7 0,5 0,3

Püsikultuurid D 0,2 0,2 0,3 - 0,5

Piimatootmine E 0,1 0,2 0,2 0,3 0,3

Loomakasvatus F 0,1 0,2 0,1 0,2 0,2

Sea- ja linnukasvatus G 0,2 0,4 0,3 0,2 0,2

Segatootmine H 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3

Keskmine 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3

Norm <0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7

Allikas: Maamajanduse Infokeskus 126

Suuremad erinevused põllumajandussektori kesk- teks ja tootmise ümberkorraldamiseks. Ka keskmise võlakordajaga võrreldes on aastatel 2003- mise suurusega põllumajandusettevõtted vajavad 2006 olnud aianduse tootmistüübis (0,5…0,7), oluliselt ümberkorraldamist, nende tugevnemine ja mis on aastal 2007 vähenenud sektori keskmise jätkusuutlikkuse paranemine on äärmiselt oluline näitaja tasemele (0,3). Erinevus 2007. aastal oli maaelu arengu ja konkurentsivõimelise põlluma- püsikultuuride tootmistüübis, kus keskmine võla- jandussektori seisukohast. kordaja oli 0,5. Keskmisest madalama võlakordaja- ga on loomakasvatuse, sea- ja linnukasvatuse ning Lisaks sellele selgus Eesti Maaülikooli poolt lä- taimekasvatusettevõtted, keskmine võlakordaja biviidud põllumajandussektori investeeringute nendel ettevõtetel on 2007. aastal 0,2. vajaduse uuringust, et suuremad põllumajan- dusettevõtted on suhteliselt paremini varustatud Põllumajandusettevõtete puhul on täheldatav aas- kasutamiskõlblike masinate, seadmete ja ehitistega ta-aastalt selle näitaja keskmise väärtuse suure- kui väiksemad põllumajandusettevõtted. nemine, samas Eesti keskmine väheneb. Mikro- ja väikepõllumajandusettevõtete puhul on märgatav Põhiliselt oleks vaja majandusolukorra halvenedes võlakoormuse teatav langus. Kõige enam on võõr- aga põhjalikumalt analüüsida uuemat usaldus- kapitaliga fi nantseeritud mikropõllumajandusette- väärset informatsiooni. Täiendavaid laenukohustu- võtjad. si ei peaks võtma ja käibevahenditeks peaks leidma ressursse omavahendite efektiivsema kasutamise Eesti põllumajandusettevõtete varad olid 2007. a arvelt, sh tootmise jaoks mitteoluliste varade müü- keskm 27,6% ulatuses fi nantseeritud võõrkapitali gist. ning 72,4% ulatuses omakapitaliga (EL-25 keskm 2006. a vastavalt 15% ja 85%). Võõrkapitali osa Tänases majandussituatsioonis ei lähtu laenu- ja oli kõige madalam Kreekas (0,4%) ja kõige kõrgem liisinguandjad põllumajandusettevõtetele laenu või Taanis (50%). liisingu andmisel üksnes maksevõime-, likviidsus- ja võlakordajatest, vaid olulisele kohale on seatud Eesti oli võlakordaja suuruse järgi (27,6%) EL-25 ettevõtte minevikuliste ja tulevaste rahavoogude hulgas seitsmendal kohal, olles Belgiaga samal hindamine, mille kaudu määratletakse maksevõi- tasemel (27,7%) ning jäädes veidi alla Rootsi tu- melisus, st kuidas on ettevõte võimeline kohustusi lemusele (30,0%). Sellest saab järeldada, et Eesti täitma. Lisaks nõutakse liisingettevõtete poolt nö keskmine põllumajandustootja on kasutanud kriisisituatsiooni rahavoogude aruannet, et selgi- oluliselt rohkem võõrkapitali oma tootmise fi nant- tada, missugusel viisil toimub keerulistes oludes seerimiseks kui enamik ELi liikmesriikide põlluma- kohustuste täitmine – kui esialgset plaani ei saa jandusettevõtteid. rakendada.

Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime Pankade/liisingﬁ rmade ja ka põllumajandustoot- tõstmisel tuleb suuremal määral arvestada põl- jate puhul on tegemist erakapitalil rajanevate lumajandussektori struktuuri muutumisega ja ettevõtetega, kes on suunatud kasumi teenimisele põllumajandusettevõtjate omaﬁ nantseerimise suut- ning oma tegevuses peavad nad tähelepanelikult likkusega. arvestama võimalike riskidega.

Põllumajandusettevõtete netolisandväärtusel põ- Joonisest 4 selgub, et primaarsektori (põllumajan- hinenud jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et päris duse, jahinduse, kalapüügi ja metsamajanduse) väikesed põllumajandusettevõtted ei ole samas ettevõtete laenujääk on alates 2004. aasta lõpu mahus ja sama tüüpi tootmist jätkates jätkusuut- laenujäägi tasemest (996 mln kr) pidevalt suurene- likud. Neil ei ole piisavalt vahendeid investeeringu- nud ja jõudnud 2008. a juuni lõpuks 4 221 mln kroonini (4,2-kordne kasv). 127

Joonis 4. Primaarsektori ettevõtete laenujääk 2004–2009, poolaastate kaupa, (mln kr)

5000 4 221,4 3 718,2 4000 3 595,9 3 303 3 129,9 2 832,7 3000 2 381,2 2 010,3 2000 1 367,1 996 1000

0 dets. 04j uuni 05 dets. 05j uuni 06 dets. 06j uuni 07 dets. 07 juuni 08 dets. 08j uuni 09

Allikas: Eesti Pank

Kõigi juriidiliste isikute laenujäägist moodustas lusi ja rahvusvahelise ärikeskkonna muutumisi, primaarsektori ettevõtete laenujääk 2004. aasta mis on ettevõtete tegutsemiskeskkonna kujunda- lõpus 1,6%, järgnes laenujäägi suurenemine ning jatena ühtmoodi olulised. 2008. aasta juuni lõpuks kasvas laenujäägi osa- tähtsus juba 3%ni, mis edaspidi vähenes 2009. Kokkuvõtteks aasta juunikuu lõpuks 2,7%-ni (3 595,9 mln kr). Euroopa Liiduga liitumisega laienesid avaliku sek- Primaarsektori laenukoormus on vaadeldava pe- tori poolt pakutavad toetamisinstrumendid, millega rioodi jooksul kasvanud mõnevõrra kiiremini (3,6 paraneb ka väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete korda), kui majanduses tervikuna (3,5 korda). ﬁ nantseerimine. Tekkisid täiendavad võimalused nii riigisiseste kui rahvusvaheliste koostöö- ja tu- Ettevõtjapoolseteks võimalusteks on: rustamisvõimaluste avardamiseks ettevõtete vahel. • üle vaadata kulude struktuur, sh erinevate Rakendatavate riiklike meetmete abil paranes info toodanguliikide lõikes; kättesaadavus avaliku sektori tugimeetmete kohta. • vähendada/optimeerida kulutusi ja vajaduse korral lükata investeeringute tegemine edasi; Maapiirkonna ettevõtluse arendamisel pööratakse • arvestada, et suure majanduskasvu ajal tähelepanu nii põllumajandusettevõtete kui muude kompenseerisid kiire kasv ja odav raha juhtimis- maamajandusettevõtete konkurentsivõime kasvule, vead, praegusel majanduse kiire jahtumise ajal mis võimaldaks ettevõtetel tegutseda jätkusuutli- aga enam mitte; kult ka vähenevate turu- ja otsetoetuste tingimus- • analüüsida tulude laekumist võimalikult tes. Seejuures soodustatakse parimate võimalike konservatiivselt; tehnikate ja meetodite kasutamist, põllumajanduse • minna üle põhiliselt individualistlikult tege- infrastruktuuri arendamist ja aidatakse kaasa vuselt laialdasele koostööle riigi, teiste ettevõtete maamajanduse mitmekesistamisele. Osa põlluma- ja ühenduste ning muude partneritega; jandustootjaid peab paratamatult lisasissetuleku • arvesse võtta, et kokkuvõttes toimub suhteli- saamise pärast mitmekesistama oma tegevust selt kiire majanduse struktuuri muutumine, mis väljaspool põllumajandust. taastab konkurentsivõime osas valdkondadest, kuid on Eestile väga kulukas nii majanduslikult, Professionaalsed põllumajandustootjad saavad sotsiaalselt kui ka moraalselt. tulemuslikumalt kasutada avanevaid uusi tehnoloogiaid, paremaid meetodeid ja masinasüs- Ettevõtete konkurentsivõime sõltub nii tootmis- teeme ning muid tootmiseks vajalikke vahendeid teguritest, nõudlusest, strateegiavalikust kui ka ja sisendeid, mis võimaldab ettevõtetel tegutseda koostööst. jätkusuutlikult, parandada organisatsioonikultuu- ri, tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning muutuda Üheaegselt valitsuse positiivse poliitikaga ei saa efektiivsemaks. jätta tähelepanuta ka juhuse pakutavaid võima- 128

Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime hankida tootlikkuse tõstmiseks vajalikke kõrgteh- tõstmisel arvestatakse edaspidi suuremal määral noloogilisi sisseseadeid ning kujuneda oma kau- põllumajandussektori struktuuri muutumisega bamärkidega välisturu olulisteks turuosalisteks. ja põllumajandusettevõtjate omafi nantseerimi- Suure majanduskasvu ajal kompenseerisid kiire se suutlikkusega. Eesti põllumajandusettevõtja kasv ja odav raha juhtimisvead, praegusel majan- on ELi vanade liikmesmaade tootjatega võrreldes duse kiire jahtumise ajal aga enam mitte. suhteliselt nõrgemas positsioonis, sest nõuete hulk suureneb ning rahakasutuse võimalus on väiksem Töötleva tööstuse ja teenindusettevõtluse olukorra .Tulevikku vaatavad ettevõtted püüavad leida parandamiseks keskendutakse ennekõike mik- investeerimisvõimalusi ja säilitada kvalifi tseeritud roettevõtete tegevuse arendamisele. Eelistatud on personali ning panustavad oma töötajate ümberõp- maaturism, taastuvenergia tootmine, käsitööndus pesse, et nende kvalifi katsioon võimaldaks töötada ja teeninduslik ettevõtlus, mis on otseselt seotud laiemas valdkonnas kui seni. Niimoodi tagatakse maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega. Selle tööjõu paindlik suunamine ettevõtte tegevusalas- tulemusel suureneb tööhõive ümbertöötlemis- ja se, kus tellimusi on. teenindussektoris ning kompenseeritakse osaliselt põllumajandusest vabanevad töökohad. Oluline on tehnoloogiate arendamine, uute toodete turule toomise soodustamine, ühistegevuse aren- Väike- ja keskmiste ettevõtjate jaoks on esmaseks damine, koostöö kaubanduskettidega ja teadus- probleemiks kapital ehk fi nantseerimine, teisel ko- asutustega ning toiduainetööstusega kui põlluma- hal on paindlik tööjõuturg. Pooled väikeettevõtjad jandusega tihedalt seotud tööstusharuga. ei ole võimelised tegelema ekspordiga, vaid toodavad siseturule. Ostujõu vähenemisega langevad ka Sisemaise tarbimise ja välismaise laenufi nantseeri- nende turud. Kapitali kättesaadavus raskeneb ning mise tugev vähenemine avaldab senisest suure- ei suudeta alati teha vajalikke investeeringuid. mat survet Eesti majanduse restruktureerimiseks. Majandusraskuste süvenedes võib prognoosida Tulevikuperspektiivid on suhteliselt ebakindlad ko- lähiümbruse tugeva bilansiga investorite huvi suu- dumaise kapitali põhistel ettevõtetel, kes täidavad renemist siinsete ettevõtete äraostmise vastu. väikesi üksiktellimisi ja kel puuduvad võimalused

9.2. Maa-asulate 2004-2008. aastate tööhõive ja töötuse ülevaade

Tõnu Taat

Tööhõive üldolukord Eestis Viimase viie aasta jooksul on Eestis hõivatute arv Vanuserühm 15-74 aastat on Eesti tööjõu-uu- kasvanud 595,5 tuh kuni 656,5 tuh (kasv 10,2%), ringute valemi aluseks, mistõttu Eesti andmeid samal ajal aga on primaarsektoris hõive vähene- avaldatakse tavaliselt selles vanuses elanike kohta nud 34,7 tuh kuni 25,3 tuh (-27,1%), sekun- ning tekstis on kasutatud just peamiselt viimast daarsektoris hõivatute arv suurenes 24,1 tuh ehk vanusevahemikku iseloomustavaid näitajaid. 11,6% võrra ja tertsiaarsektoris 46,4 tuh hõivatu (13,2%) võrra. 129

Tabel 1. Hõivatute arv majandussektorite lõikes, 2004-2008 (tuh)

2004 2005 2006 2007 2008

Majandussektorid kokku 595.5 607.4 646.3 655.3 656.5

Primaarsektor 34.7 31.3 31.1 30.3 25.3

Sekundaarsektor 208.3 205.0 215.1 229.6 232.4

Tertsiaarsektor 352.4 371.1 400.1 395.5 398,8

Allikas: ESA

Alates 2004. a on tänu majanduse elavnemisele Tööga hõivatuid oli 2008. a IV kv 653 000, mis on hakanud tööga hõivatute arv märgatavalt kasvama 8000 vähem kui III kv ja 3500 võrra vähem kui ning tööpuudus langema. 2004-2008. a suurenes aastakeskmiselt. 2007. a IV kvartaliga võrreldes hõivatute arv igal aastal keskmiselt 2%, ainult vähenes hõivatute arv 0,2%, samas toimusid muu- 2004. a oli kasv väiksem (0,2%). tused hõive struktuuris, mis olid seotud majan- duskonjunktuuri halvenemisega.

Joonis 1. Hõivatud (15-74) majandussektorite lõikes, 2004-2008 (tuh)

Majandussektorid kokku (vasak telg) Sekundaarsektor (parem telg) 800 600 Tertisaarsektor (prem telg) Primaarsektor (parem telg)

700 500

600 400 500

300 400

300 200

200 100 100 0 0 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: Statistikamet

Põhjustatud oli selline olukord Eesti majandus- käibemaksu ja aktsiiside laekumise vähenemine. langusest, mis ulatus 2008. a 3,6 protsendini. Kõige järsem langus tabas Eestit viimases kvartalis Koos ekspordi vähenemisega kahanes import ning (-9,4%). Siin kukkus järsult töötlev tööstus (ligi inimesed ei tarbinud enam kaupu ja teenuseid 21%) ja ehituse valdkond. Esialgsetel andmetel senise hooga. Eesti peamiste kaubanduspartne- ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2008. a omal jõul rite oluliselt nõrgenenud majandusolukord mõju- Eestis ja välisriikides kokku 35 mld kr eest, mis oli tas Eesti eksporti järjest enam. Nii oktoobris kui 12% vähem kui aasta varem. ka detsembris vähenesid meie peamiste kau- banduspartnerite tootmismahud oluliselt. Eesti Miinuse üks põhjustajaid oli ka ﬁ nantssektor, kus tööstustoodangus ja väliskaubanduses toimus alates teisest kvartalist hakkas lisandväärtus kadu- suur muutus novembris ja langustrend jätkus ka ma. Negatiivsele majanduskasvule aitas kaasa ka detsembrikuus. 130

Tabel 2. Hõivatute arv asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)

2004 2005 2006 2007 2008

Hõivatute arv, kokku. 595,5 607,4 646,3 655,3 656,5

Sellest: Linnalised asulad 433,8 443,6 465,0 470,5 471,0

Maa-asulad 161,7 163,8 181,3 184,9 185,5

Allikas: ESA Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.

Eesti tööturgu mõjutasid maailmamajanduse jahe- Hõive vähenemisega põllumajandus- ja tööstussek- nemise tagajärjed 2008. a viimases kvartalis veel toris kaasnes teenindava sektori osatähtsuse kasv. vähe. Kiiresti vähenenud nõudluse tõttu nii kodu- 2008. a IV kvartalis töötas 64% hõivatutest teenin- kui ka välisturul otsivad ettevõtjad võimalusi kulu- davas sektoris, aasta varem 60,5%. tuste vähendamiseks, mis tähendab muuhulgas ka töötajate arvu vähendamist. Tegevusalade lõikes vähene s kõige rohkem põlluma- janduses, ehituses ja töötlevas tööstuses hõivatute arv, kõige enam kasvas kaubanduses töötajate arv.

Joonis 2. Hõivatud asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)

800 Kokku (vasak telg) Linnaline asula (prem telg) 500 Maa-asula (parem telg) 700 400 600

500 300

400

200 300

200 100

100

0 0 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: Statistikamet

Aastatel 2004-2008 on hõivatute arv Eestis kas- vähenes kõige rohkem põllumajanduses, ehituses vanud kümnendiku võrra, sh linnades 8,6% ja ja töötlevas tööstuses hõivatute arv, kõige enam maapiirkonnas 14,7%. kasvas kaubanduses töötajate arv.

Maa-asulate hõivatutele on iseloomulik, et kas- Tööturuamet registreeris eelmisel aastal 61 485 vab hõivatute arv, kelle põhitöökoht on elukohast töötut, mis on 52,8% rohkem kui 2007. a. Eelmisel erinev. aastal oli tööturuametis kuu jooksul keskm arvel 21 918 töötut. Päevaseisuga oli registreeritud töö- Eesti tööturgu mõjutasid maailmamajanduse jahe- tuid keskm 19 706, mis moodustab 3,1% tööjõust nemise tagajärjed 2008. a viimases kvartalis veel vanuses 16 kuni pensionieani. vähe. Kiiresti vähenenud nõudluse tõttu nii kodu- kui ka välisturul otsivad ettevõtjad võimalusi kulu- 2007. a oli registreeritud töötuid päevas keskm 13 tuste vähendamiseks, mis tähendab muuhulgas ka 459. Aastaga suurenes keskm kuu jooksul arvel töötajate arvu vähendamist. olnud töötute arv 43%. Hõive vähenemisega põllumajandus- ja tööstussek- toris kaasnes teenindava sektori osatähtsuse kasv. Noorte (16-24) töötute osakaal aasta jooksul arvel 2008. a IV kv töötas 64% hõivatutest teenindavas olnud töötutest oli 2008. a 15,9%, 2007. a oli sama sektoris, aasta varem 60,5%. Tegevusalade lõikes näitaja 13,8%. Üle 50aastaste töötute osakaal aas- 131 ta jooksul arvel olnud töötutest oli 2008. a 28,1%, Ka edasistes arengutes on oodata tööjõu nõudluse 2007. a 29,7%. ning hõive jätkuvat vähenemist ja seeläbi tööpuu- duse suurenemist. Töötus kasvab Rahandusmi- Uusi tööpakkumisi laekus aasta jooksul 14 341, nisteeriumi prognoosi järgi 2009. aastal 8,6%-ni ja 2007. a esitati 22 806 tööpakkumist. 2008. a jook- 2010. a 9,3%-ni. sul rakendus Tööturuameti andmetel tööle 16 906 registreeritud töötut, 2007. a oli tööle rakendunuid Töötukassa prognoosib 2009. aastaks, et hüvitisi 14 064. makstakse kuni 30 000 töötule.

Töötutoetust maksti aasta jooksul 23 569 inimese- Maa-asulate tööealiste hõiveseisund le, mis on 33% rohkem kui 2007. a. 2004-2008. a on maa-asulate hõivatute üldarv kasvanud 23,8 tuh hõivatu, ehk 14,7% võrra, lin- Karjäärinõustamist pakuti 9891 registreeritud nades oli see näitaja 37,2 tuh ja 8,6%. töötule. Tööturukoolitust saanute arv oli 5451. Toetust ettevõtluse alustamiseks sai 162 inimest. Maa-asulates on töökohtade arvukus viimase viie aasta jooksul kahanenud 800 võrra: kui 2004. a oli Eestis on viimase 14 aasta suurim majanduslan- 95,5 tuh töökohta, siis 2008. a 94,7 tuh. gus, käibed-kasumid kukuvad, töötajaid koonda- takse. 2009. a jaan lõpu seisuga oli tööturuametis Tööjõud on hõivatute ja töötute koguarv. Töötu- ennast töötuks registreerinud 38 812 inimest, se määr on töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive detsembris 2008 30 374. Jaanuarikuu jooksul määr on 15–74-aastaste hõivatute osatähtsus sa- otsis Tööturuameti vahendusel tööd 41 252 töötut. mas vanuses kogurahvastikus. Tabeli 3 andmetest Jaanuaris rakendus 1100 töötut. Uute töötutena on näha, et 2004-2008 on tööhõive määr maapiir- registreeriti 11 054 inimest. konnas kasvanud 52,2%-st kuni 59%-ni.

Tabel 3. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund, 2004-2008

2004 2005 2006 2007 2008

Tööjõud, tuhat 176.4 176.7 193.1 194.9 196.8

..hõivatud, tuhat 161.7 163.8 181.3 184.9 185.5

..töötud, tuhat 14.7 12.9 11.9 10.0 11.3

Mitteaktiivsed, tuhat 133.6 134.2 120.9 120.5 117.7

Tööjõud ja mitteaktiivsed kokku, tuhat 310.0 311.0 314.1 315.4 314.5

Tööjõus osalemise määr, % 56.9 56.8 61.5 61.8 62.6

Tööhõive määr, % 52.2 52.7 57.7 58.6 59.0

Töötuse määr, % 8.3 7.3 6.2 5.1 5.7

Allikas: ESA

Põllumajanduse, ehituse, töötleva tööstuse, hari- rakendust leida, mistõttu nad olid sunnitud vastu- duse ning tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkonnas võetavat tööd ja teenistust otsima mujal – peami- töökoha kaotanud ja maale elama jäänud spetsi- selt linnades. alistidel ja oskustöölistel on kohapeal üha raskem

Joonis 3. Maa-asulate tööealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008, (%) 65 Tööjõus osalemise määr, % 62 Tööhõive määr, % 59

50 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: Statistikaamet 132

Põhilised tööalase pendelrände sihtpunktid on oma kus Raplast suurem mõju on Tallinnal. maakonnakeskused. Erandiks on Rapla maakond,

Tabel 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)

2004 2005 2006 2007 2008

Kõik põhitöökoha asukohad 161,7 163.8 181.3 184.9 185.5

Põhitöökoht ja elukoht samas linnas, vallas 81,7 81.8 87.3 80.3 76.1

Elukohast erinev põhitöökoha asukoht 80,0 82.1 94.0 104.6 109.4

..linnaline asula 64,6 66.6 73.7 83.0 84.6

....Tallinn 23,0 28.0 29.7 33.8 33.6

..maa-asula 13,8 14.4 15.7 14.9 18.6

..välismaa 1,6 1,1 4,6 6,7 6,2

Allikas: ESA

Märgatavalt on kasvanud välismaal töötavate ini- kuni 2008. a 6,2 tuhandeni (3,3%). meste arv – 2004. a 1,6 tuhandest (1% hõivatutest)

Joonis 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2002-2008 (%)

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: ESA

Kui 2004. a oli maa-asulate hõivatutest pooltel se valdkonnas – 2004. a 16,6%-lt kuni 10,6%-ni põhitöökoht ja elukoht samas kohas, siis 2008. a 2008. a (1,6 korda), mäetööstuses (1,9 korda) ning aga ainult 41%-l. 2004. a töötas linnades 64,6 tuh kalapüügi tegevusalal 1,0%-lt kuni 0,4%-ni. Avali- maainimest (40% hõivatutest), 2008. a juba 84,6 ku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sot- tuh (45,6%). siaalkindlustuse tegevusala hõivatute osatähtsus vähenes 1,2 korda, tervishoius ja sotsiaalhoolekan- Maapiirkonna hõivatute tegevusaladest on 2004- des 8,9% ning hariduse (8,2%) ja töötleva tööstuse 2008 kõige järsem osatähtsuse vähenemine toimu- (5,6%) tegevusaladel. nud põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandu- 133

Tabel 5. Maaapiirkonna hõivatud tegevusalade järgi, 2004-2008 (%)

2004 2005 2006 2007 2008

Tegevusalad kokku, % 100 100.0 100.0 100.0 100.0

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 16,6 14.9 13.7 12.7 10.6

Kalapüük 1,0 0.8 0.8 0.5 0.4

Mäetööstus 1,5 1.0 0.8 0.8 0.8

Töötlev tööstus 21,6 20.9 22.3 20.3 20.4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 1,3 0.9 0.7 0.6 1.3

Ehitus 7,1 8.5 10.7 12.6 12.1

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja 11,8 12.0 11.1 12.4 12.8

kodumasinate remont

Hotellid ja restoranid 2,1 3.7 3.2 2.5 3.0

Veondus, laondus ja side 6,4 6.0 7.1 8.2 7.8

Finantsvahendus 1,1 0.7 0.8 1.1 1.3

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 4,2 4.5 4.5 4.7 5.1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 6,9 7.8 7.6 6.6 5.6

sotsiaalkindlustus

Haridus 9,8 9.7 9.1 7.8 9.0

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 5,6 5.1 4.7 4.1 5.1

Muud tegevusalad 3,1 3.5 3.1 5.0 4.8

Allikas: ESA

Hõivatute osatähtsuse märgatav kasv on 2004- Hõive vähenemise avalikus halduses põhjustas 2008 toimunud ehituses (1,7 korda), hotellide ja kulude kokkuhoid, mis kahandab uute töötajate restoranide (1,4 korda), ﬁ nantsvahenduse, kin- palkamise võimalusi lahkuvate töötajate asemele. nisvara, rentimise ja äritegevuse ning veonduse, Endiselt avaldavad hõivele mõju kahanenud laonduse ja side tegevusaladel (1,2 korda). kaubaveomahud ja eelkõige transiidi ning postsi- de mahud. Selle tegevusala hõive vähenemine on Kuigi 2008. a toimus maa-asulates hõivatute seotud kulude optimeerimisega, mis on tingitud üldarvu kasv 600 inimese võrra, vähenes siiski müügitulemuste langusest. maapiirkonnas hõive eelneva aastaga võrreldes põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse Tervishoius mõjutas hõivet välisturistide arvu vä- (-3700), avaliku halduse (-1800), samuti veonduse henemine tervisekeskustes ja sanatooriumites ning laonduse ja side (-700) tegevusaladel. siseturismi kahanemine.

Põllumajandusliku hõive vähenemine on seotud Nõudluse vähenemine ning konkurentsi tihenemi- põllumajandussaaduste müügihindade (tootjahin- ne on viinud ehitusturul teenuste hinnad alla ning naindeksi) vähenemisega ja tootmise vahendite enamik uutest ehituspakkumistest tehakse otse- ostuhinnaindeksi (iseloomustab põllumajanduslike kulude lähedaste hindadega, mis ettevõtte tasandil äriettevõtete kuluartiklite hinnamuutusi) kasvuga. tähendab opereerimist negatiivse marginaaliga. Statistikaameti andmetel oli tootjahinna muutus 2008. a IV kvartalis võrreldes eelneva aasta sama Aastad 2004-2007 olid kiire majanduse ja hõive perioodiga -4,6%, sh taimekasvatuses -11,3% kasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvu ning ja loomakasvatuses -2,9%. Tootmise vahendite töötuse määra (töötute osatähtsus tööjõus) olulise ostuhinnaindeks kasvas 7,3%. Kaubagruppidest vähenemise. Eesti 2008. a töötuse tase oli Statis- oli kõige suurem hinnakasv väetise ja pinnasepa- tikaameti andmetel 5,5% (kasv aastaga 0,8 pp), randaja (82,1%), taimekaitsevahendite (15,6%) ja maal 5,7% (kasv 2007. a võrreldes 0,6 pp). energia, kütuse ja määrdeainete osas. 134

Joonis 3. Maa-asulate tööealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008, (%) 10 töötus 8,3 8 7,3 6,2 5,7 6 5,1 hõive põllu- 4 majnduses 4,1 3,9 3,4 3,2 3,1 2 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: Statistikaamet

Maapiirkonnas vähenes töötute arv 14,7 tuhandest nute arv vähenes järgnenud aastate jooksul veelgi (töötuse määr 8,3%; 2004)) kuni 10 tuhandeni ning 2008. a oli 3800, mis oli 2,4 korda vähem kui 2007. a (5,1%), kuid seejärel seoses majanduslan- 2005. a. gusega 2008. a teisel poolel kasvas töötute arv ja aastakeskmiseks kujunes 11,3 tuh (5,7%). Majandusolukorra halvenemise tõttu kasvas töö- tute arv 2008. a lõpul Eesti linnalistes asulates üle Mitteaktiivsete arv vähenes maapiirkonnas aastatel 40 000 ja maa-asulais pisut üle 13 000 inimese. 2004-2008 133,6 tuhandest kuni 117,7 tuhandeni See tähendab, et maa-asulates oli tööta iga 15. ehk 11,9% võrra. Mitteaktiivsete hulgas vähenes tööealine inimene. kõige rohkem pensioniealiste mitteaktiivsete ja heitunute arv. Heitunute arv (isikud, kes on kao- Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal tanud lootuse tööd leida), mis püsis 2003-2004. 10%-ni Ida-Virumaal. Märkimisväärselt kõrge oli töö- a 10 000 ümber, vähenes 2005. a 9000-ni. Heitu- tuse määr ka Põlvamaal (8,9%) ja Valgamaal (8,5%).

Joonis 2. Hõivatud asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)

Tööjõus osalemise määr. Kokku (vasak telg) Tööhõive määr. Kokku (parem telg) Tööjõus osalemise määr. Linnaline asula (parem telg) Tööhõive määr. Linnaline asula (parem telg) 80 Tööjõus osalemise määr. Maa-asula (parem telg) Tööhõive määr. Maa-asula (parem telg)

70 70 68 60 66

50 64

40 62

60 30 58 20 56

10 54

52 0 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: Statistikaamet

ELi Lissaboni strateegia üks eesmärke on tõsta eesmärk ületati Eestis 2006. a, mil 15-64-aastaste 15-64-aastaste tööhõive määr 2010. aastaks 70%- tööhõive määr kasvas 67,7%-ni. ni, 2005. aastaks seatud eesmärk oli 67%. 2005. a 135

Joonis 7. 15-64-aastaste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008 (%)

Tööjõus osalemise määr. % (vasak telg) 80 Tööhõive määr. % (parem telg) 70

70 69

60 68 50 67 40 66 30 65 20

64 10

63 0 2004 2005 2006 2007 2008 Allikas: Statistikaamet

2007. a oli tööjõus osalemise määraks 72,5% ja odav maa. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rahvusli- tööhõive määraks 69,1%, mis 2008. a suurenesid kud valuutad on euro suhtes 10-40% odavnenud vastavalt 73,6% ja 69,5%-ni. Seega olid strateegia ja Eestis on kahe viimase aasta jooksul toimunud tööhõive eesmärgid sisuliselt täidetud. 18protsendiline hinnatõus.

Maa-asulates oli 2008. a olukord mõnevõrra Tööpuudus ELis aastatel 2004-2008 ja kehvem ning tööjõus osalemise määraks kujunes 2009. a jaan 68,7% ja tööhõive määraks 64,7%. Aastatel 2004-2008 on ELi riikides tööhõive olukord märgatavalt paranenud majandusaktiivsuse Üle kümne aasta on Eestis kehtinud valuutakomi- kasvu tõttu liikmesriikides ning sellega vastavuses tee süsteem ja krooni kurss on olnud fi kseeritud on oluliselt vähenenud ka töötuse määr (9%-lt kuni euro suhtes. Kahjuks pole infl atsioon olnud fi ksee- 7%-ni). ritud muu Euroopa tasemele. (2008. a oli infl atsioon Eestis 11,2%, samal ajal euroalal vaid 1,6%.) Kõige suuremad muutused paremuse poole on Niisuguses olukorras muutus ka Eesti tööjõud toimunud Poolas (19%-st kuni 7,1%-ni), Bulgaari- kallimaks – sellest tuleb osalt ka viimase aja koon- as (12,1%-st kuni 5,6%-ni), Leedus (11,4%-st kuni damiste laine. Eesti ei ole investorite silmis enam 5,7%-ni) ja Eestis (9,7%-st kuni 5,5%-ni).

Tabel 6. Töötuse määr EL riikides, 2004-2008 (%)

2004 2005 2006 2007 2008

EL (27 liikmesriiki) 9.0 8.9 8.2 7.1 7.0

EL (25 liikmesriiki) 9.0 8.9 8.2 7.2 7.1

EL (15 liikmesriiki) 8.1 8.1 7.7 7.0 7.1

Euro ala 8.8 8.9 8.3 7.4 7.5

Euro ala (15 riiki) 8.8 8.8 8.3 7.4 7.5

Euro ala (13 riiki) 8.8 8.9 8.3 7.4 7.5

Euro ala (12 riiki) 8.8 8.9 8.3 7.4 7.5

Belgia 8.4 8.5 8.3 7.5 7.1

Bulgaaria 12.1 10.1 9.0 6.9 5.6

Tšehhi 8.3 7.9 7.2 5.3 4.4

Taani 5.5 4.8 3.9 3.8 3.3

Saksamaa 9.8 10.7 9.8 8.4 7.3 136

Eesti 9.7 7.9 5.9 4.7 5.5

Iirimaa 4.5 4.4 4.5 4.6 6.3

Kreeka 10.5 9.9 8.9 8.3 ..

Hispaania 10.6 9.2 8.5 8.3 11.3

Prantsusmaa 9.3 9.2 9.2 8.3 7.7

Itaalia 8.1 7.7 6.8 6.1 .. Küpros 4.7 5.3 4.6 4.0 3.8

Läti 10.4 8.9 6.8 6.0 7.3

Leedu 11.4 8.3 5.6 4.3 5.7

Luksemburg 5.0 4.6 4.6 4.1 4.4

Ungari 6.1 7.2 7.5 7.4 7.9

Malta 7.4 7.2 7.1 6.4 5.8

Holland 4.6 4.7 3.9 3.2 2.8

Austria 4.9 5.2 4.8 4.4 3.8

Poola 19.0 17.8 13.9 9.6 7.1

Portugal 6.7 7.7 7.8 8.1 7.7

Rumeenia 8.1 7.2 7.3 6.4 .. Sloveenia 6.3 6.5 6.0 4.9 4.5

Slovakkia 18.2 16.3 13.4 11.1 9.6

Soome 8.8 8.4 7.7 6.9 6.4

Rootsi 6.3 7.4 (b) 7.0 6.1 6.2

Suurbritannia 4.7 4.8 5.4 5.3 .. Allikas: EUROSTAT (..) - Andmeid ei ole saadud (b) - Aegrea katkestus

Sama ajavahemiku jooksul on toimunud töötuse 2006. a toimunud ulatuslik ehitusbuum, kui kõik määra kasv Iirimaal (4,5% kuni 6,6%), Hispaanias laenasid raha, et osta kortereid, maju või muidu (10,6% kuni 11,3%), Ungaris (6,1% kuni 7,9%) ja suuremahuliselt ehitust arendada. Pärast suurt Portugalis (6,7% kuni 7,7%). tagasilööki ja alanud ﬁ nantskriisi on olukord selline, et 2008. a lõpul oli 28% uusehitistest tühjad. Eurostati andmeil oli jaanuaris 2009 ELis tööta 18,4 Sisuliselt samasugused arengud olid viimastel mln inimest ehk 7,6% tööealisest elanikkonnast. aastatel ka Inglismaal, Iirimaal, USAs, Hiinas ja Rumeenias. See on mulltüüpi arengu tulemus, kui Läinud aasta jaanuariga võrreldes on töötuid laenusaamine on lihtne. Paljud laenuandjad olid lisandunud 2,2 mln. 2008. a jaan oli tööpuudus ahned, laenuvõtjad aga väga vastutustundetud. ELis 6,8%. Eestis oli tööpuudus Eurostati andmeil Maailmapraktika on korduvalt näidanud, et alati, 8,6%, Leedus 9,8% ning Lätis 12,3%. kui antakse laenu neile, kes seda saada ei tohiks, tuleb kriis. Euroalal kasvas tööpuudus 2009. a jaan 8,2 prot- sendile. Euroala riikidest oli suurim tööpuudus Praegune halvenev majandusolukord ja kasvav jaanuaris Hispaanias (14,8%), Slovakkias (9,8%) ja tööpuudus tuleneb süvenenud ﬁ nantskriisi mõjust Iirimaal (8,8%). Kõige madalam oli tööpuudus Hol- reaalmajandusele ja sellega seotud ülemaailmsest landis (2,8%). Euroala suurimas riigis Saksamaal majanduslangusest, mis avaldub maailmakauban- oli tööpuudus 7,3%. duse ja tootmise käibe märkimisväärses vähenemi- ses ning mõnes riigis ka eluasemeturul tehtavates Üheks tööpuuduse põhjuseks Hispaanias oli korrektsioonides. 137

9.3. Riiklik maaeluvõrgustik

Reve Lambur

Maaeluvõrgustiku üksuse loomiseks hakati Maa- tamise praktilised näited”. 2009. a on kavas luua majanduse Infokeskuses ettevalmistusi tegema ühisturustamise töörühm ning korraldada õppereis 2007. a jaan ning 2007. a mais loodi LEADER-tege- Rootsi. Lisaks nimetatud uuringutele on maaelu- vusgruppidele tugistruktuur. Alates 2008. a april- võrgustiku üksus operatiivinfo saamiseks viinud list jõustus Maamajanduse Infokeskuse põhimää- läbi mitmeid küsitlusi ja lühiuuringuid. ruse muudatus, millega sätestati Maamajanduse Infokeskuse ühe põhiülesandena maaeluvõrgus- Teadmiste levitamise tegevuse raames on oluline tiku üksuse ülesannete täitmine ning moodustati roll ka trükistel. 2008. a koostati ja anti välja Eesti maaelu– ja kalandusvõrgustiku osakond. Riiklikud LEADER 2009 kalender, mille kujundus valmis maaeluvõrgustikud olid 2008. a lõpuks loodud kõi- LEADER-tegevusgruppide meeskonnakoolituse kides ELi liikmesriikides. Euroopa maaelu arengu raames. Samuti on koostatud ja levitatud Eesti võrgustik ja selle Kontaktpunkt (ingl. k. Contact LEADERit ja kohalikke tegevusgruppe tutvustavad Point) alustas tegevust 2008. a sügisel. kaardid ja infolehed. Juba 2007. a algas informatsiooni pidev edastamine kohalikele tegevusgrup- Maaeluvõrgustiku peamiseks eesmärgiks on anda pidele ja LEADER-meetme rakendamisega seotud lisandväärtust Eesti maaelu arengukava 2007– asutuste teavitamine e-posti teel, kuid alates 2008. 2013 (MAK) rakendamiseks: teadmiste ja kogemus- a apr toimub see regulaarselt iga nädal ja sisal- te vahetamiseks liikmesriigi tasandil ning riigisi- dab eelseisvad üritusi, olulisi sündmusi ja muud sese ja rahvusvahelise koostöö soodustamiseks. teavet. Alates 2008. a okt teavitatakse regulaar- Maaeluvõrgustiku juhtimine on kahetasandiline: selt maaeluvõrgustiku tegevustest e-posti teel ka • maaeluvõrgustiku üksus, mille ülesandeks on laiemat sihtgruppi, eelkõige MAKi 1. ja 2. teljega võrgustiku tegevuskava ettevalmistamine ja ellu- seotud organisatsioone ja asutusi. viimise korraldamine; • võrgustiku koostöökoda, mis koondab endas 2008. a suvel valmis koostöös Eesti Rahvusring- erinevaid maaelu osapooli ning on nõuandva häälinguga ja LEADERi kohalike tegevusgruppi- õigusega. Võrgustiku koostöökoja esimene istung dega ETV hommikuprogrammis „Suvehommik” 15 toimus 2008. a dets. videolugu ja 30 stuudiointervjuud, mis tutvustasid maapiirkonna kogukonna koostöönäiteid ja aktiiv- Täiendavalt on kavas luua erinevaid valdkondlikke seid kogukonna liikmeid. 2008. a korraldas maa- töörühmi, sh on eraldi välja toodud LEADER-te- eluvõrgustiku üksus (või oli kaaskorraldaja) üritusi gevuste töögrupi moodustamine, mis alustas tööd kokku 43 päeval, sh kohalikele tegevusgruppidele. 2008. a dets. Üritustel oli üle 1400 osavõtja.

Maaeluvõrgustiku olulisemateks ülesanneteks on Oluline tegevusvaldkond maaeluvõrgustiku töös on levitada teadmisi (sh parimaid praktikaid), kor- ka rahvusvahelise koostöö soodustamine, eelkõige raldada maaelu arengus osalejatele üritusi ning erinevate riikide tegevusgruppide ja nende piirkon- olla tugi riiklikuks ja rahvusvaheliseks koostööks. dade vahel. Eesti maaeluvõrgustiku üksus kor- Maaeluvõrgustikul on oluline roll LEADER-tugi- raldas 2008. a sept Jänedal Põhja- ja Baltimaade struktuurina: pakkuda koostöö alustamise tuge, maaeluvõrgustike üksuste II seminari, kus osalesid korraldada kootööle pühendatud temaatilisi kohtu- Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Eesti esinda- misi ja kohalike tegevusgruppide koolitamist ning jad. Samuti oli maaeluvõrgustiku üksus mitme soodustada kontaktide vahetamist. õppevisiidi korraldaja või kaaskorraldaja. Kohalike- le tegevusgruppidele korraldati 5.-10. okt õppereis Teadmiste levitamise tegevuse raames viidi 2008– Taani, kus tutvuti kahe sealse kohaliku tegevus- 2009 maaeluvõrgustiku tellimusel läbi kaks uurin- grupi projektide ja piirkonnaga ning kohtuti Taani gut: “LEADER-tegevuste rakendamine Eestis” ning maaeluvõrgustiku seminari raames kõikide Taani “Põllumajandussaaduste ja –toodete ühisturus- tegevusgruppide esindajatega. Koostöös teiste ELi 138

maaeluvõrgustikega saadeti Eesti esindajad osa- I töökoosolekul Küprosel; lisaks osaleti väljaspool lema 1. telje tegevustele suunatud Soome maa- Eestit toimuvatel üritustel kokku 6 korral (Soomes, eluvõrgustiku õppereisile Lätti, Saksamaa maa- Lätis, Itaalias, Norras). eluvõrgustiku korraldatud rahvusvahelise koostöö alasele seminarile Leipzigisse, kus neli kohalikku Maamajanduse Infokeskuse veebil (www.maainfo. tegevusgruppi osalesid oma piirkonda tutvustavate ee) on kättesaadavad kõik maaeluvõrgustiku üksu- infomaterjalidega. se poolt läbiviidud ürituste materjalid, kokkuvõtted ja osalejad ning info Euroopa maaelu arengu võr- Maaeluvõrgustiku üksusest osaleti Euroopa gustiku tegevusega seotud ürituste kohta. 2008. Komisjoni üritustel: LEADER+ seirekomisjo- a jooksul on kogutud maaeluvõrgustiku kalend- ni istungil, Euroopa maaelu arengu võrgustiku risse andmed 645 ürituse kohta. 2008. a lõpuks koordinatsioonikomitee istungil, maaelu arengu oli veebilehe külastatavus tõusnud kuni 32 000 koordinatsioonikomitee LEADER allkomitee I veebiosa vaateni kuus (võrdluseks: 2007. a lõpuks istungil, liikmesriikide maaeluvõrgustike üksuste oli 20 000).

9.4. LEADER-programm Eestis

Ave Bremse

LEADER-programm Eestis edeneb jõudsalt edasi. ja taotluse menetlemise täpsem kord” allakirjuta- Kuigi Eestis avati LEADER-meede veidi hiljem, misega algas uus periood, Eesti maaelu arenguka- võrreldes mõne uue ELi liikmesriigiga, on tänu va 2007–2013. Periood on omakorda jagatud Eestis teavitamise alasele eeltööle ja maapiirkonna- kahte ossa, millest esimene etapp kestab kuni le omase tugeva kolmanda sektori abile jõutud 2010. a lõpuni, teine 2011. aastast kuni program- selleni, et omavalitsusüksustest on 98% liitunud miperioodi lõpuni. Teiseks perioodiks on kohalikel kohalikeks tegevusgruppideks. See annab võima- tegevusgruppidel võimalik piirkondlikku strateegiat luse tuua LEADER-toetusi oma piirkonda. Oleme täpsustada ning esitada täiendatud strateegia. jõudnud LEADER-programmi tegevustes Euroo- pas päris heale positsioonile mitmest aspektist. Eelmist perioodi võib iseloomustada valdavalt Lisaks LEADER-programmi suhteliselt suurele, positiivselt: ainuüksi ettevalmistava programmi 10%-lisele osakaalule maaelu arengukavast (MAK) kaudu on piirkond elavnenud juba tänu tekkinud antakse kohalikele tegevusgruppidele võimalus partnerlustele. Arengustrateegiate koostamisel kasutada oma piirkonna meetmete väljatöötamisel toimunud arutelud, ajurünnakud, töörühmad ja kõiki kolme MAKi telge. Suhteliselt paindlikult ümarlauad on viinud kokku ja lähendanud inimesi on planeeritud ka koostööprojektide algatamine, naabervaldadest ja erinevatelt elualadelt. Kohalike nii riigisiseselt kui riikidevaheliselt. Iga kohalik te- tegevusgruppide liikmeskonna koostegutsemisest gevusgrupp saab teha riikidevahelist koostööpro- on tekkinud tugevad meeskonnad, kes soovivad jekti, kui see ühtib piirkonna arengustrateegiaga elu oma piirkonnas arendada. Paljudel juhtudel on ja mahub projektitaotlusteks mõeldud eelarvesse. mitu tegevusgruppi teinud ühiseid üritusi erineva- Koostööprojektide ettevalmistamiseks vajalikud tes valdkondades. Tehtud on õppereise ELi maa- tegevused, sh tutvumisreisid, saab teha tegevus- desse, kutsutud esinema väliseksperte ja korralda- grupi administratiivkulude eelarvest. tud rahvusvahelisi üritusi.

2008. a 30. juuniga lõppes LEADER-toetusskeemi Perioodide üleminekuaja sisse 2008. a jäid rakendamise esimene etapp - riikliku arengukava LEADER-programmi arengu jaoks mitmed olulised 2004-2006 LEADER-tüüpi meetme etapp. Põlluma- sündmused. Enamik kohalikest tegevusgruppi- jandusministeeriumi määruse „LEADER-meetme dest (21) lõpetasid ettevalmistavad tegevused, mis raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja olid vajalikud oma piirkonnas toetuste jaotamise projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise alustamiseks. Kujundati tegevusgrupi mees- 139 konnad, õpiti tundma oma piirkonna olusid ja kõrgeimad punktid Rohelise Jõemaa Koostöökogu vajadusi. Kuna iga tegevusgrupi piirkonna moo- strateegiale; paremuselt järgmised olid Hiidlaste dustavad mitmed vallad ja osapooled erinevatest Koostöökogu, Piiriveere Liider, Tartumaa Arendus- sektoritest (vallad, ettevõtjad ja kodanike ühen- selts ja PAIK. Kõrgeimate punktidega hinnatud dused), siis tuli kõigepealt tundma õppida inimesi strateegia piirkond sai juurde 20% oma eelarvest ja ja piirkondi. 2006. a valminud LEADER-uuring järgnevad proportsionaalselt vähem. Kolme kritee- “Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi riumit kokku liites määrati esimeseks perioodiks, meede” uuris valmisolekut LEADER- program- 2008-2010, kohalikele tegevusgruppidele piirkonna miks ja näitas, et inimesed ei teadnud kuigipalju arendamiseks eelarved, mis jäid vahemikku 16-36 oma naabervaldade kohta. Üsna palju tuli etteval- mln kr. Suurima pindala ja elanike arvuga kohali- mistusi teha, et luua piirkonna strateegia, mille kud tegevusgrupid (Saarte Koostöökogu, Raplamaa alusel taotlusvoore avada ja toetusi jagada. Partnerluskogu ja Tartumaa Arendusselts) olid eraldatud eelarve suurimateks saajateks. Väikse- Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerlus- mad summad määrati järgmistele tegevusgrup- kogu ja Võrumaa Partnerluskogu kuulusid nende pidele: Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Virumaa kolme tegevusgrupi hulka, kes said juba esimesel Koostöökogu ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. etapil õiguse alustada ka projektide rakendamise- Nende pindala ja elanike arv on samuti väike. ga. Neile langes teistega võrreldes suurem koormus - viia ellu piirkonna arenguprojekte ning samas Kui piirkonna arengustrateegia sisaldab põhisuun- tegeleda ka strateegiate uuendamisega. di, mis võivad olla ka üldisemalt sõnastatud, siis iga aasta 1. novembriks esitavad kohalikud tege- 24 kohaliku tegevusgrupi valminud strateegiad vusgrupid strateegia rakenduskavad, millega pla- läksid hindamisele Põllumajandusministeeriumi neeritakse piirkonnas avatavate toetuste meetmete juurde loodud hindamiskomisjoni. Lisaks töötati nimekiri ja aastaeelarve. Rakenduskava vaatab läbi esitatud strateegiad läbi ka ekspertide poolt, kelle ja kinnitab PRIA. Peale kinnitamist on kohalikul hinnangust said ülevaate nii hindamiskomisjoni tegevusgrupil kohustus taotlusvooru avanemisest liikmed kui ka kohalikud tegevusgrupid 2008. a teavitada piirkonda vähemalt 8 nädalat ette kohali- lõpus toimunud ekspertide tagasisideseminaril. kes väljaannetes.

Maaelu arengukava 2007–2013 LEADER-meet- Kõik need eeltööd tegid võimalikuks, et 2009. a me kaudu on Eesti riik otsustanud jagada 10% alustati 24 kohalikus tegevusgrupis piirkondlike arengukava eelarvest. See on 1,34 mld kr, mis teeb projektitoetuste taotluste vastuvõttu. Sellega alus- keskmiselt aastas üle 200 mln kr kohalike tegevus- tati LEADER-programmi teist etappi. Projektitoetu- gruppide osalusel jaotatavaid toetusi. se taotlusi võetakse vastu kohalike tegevusgruppide büroodes. Kohalikud tegevusgrupid kuulutasid Vastavalt LEADER-meetme määruses sätestatu- vastavalt korrale välja projektikonkursid. Millised le oleneb LEADER-piirkonna toetus järgmistest on vastava piirkonna taotlusvoorud, millises järje- osadest: korras ja kellele suunatud – erineb piirkonniti ning • baaseelarve - jagatakse võrdsetes osades kohalike vastavat infot said piirkonna taotlejad kohaliku tegevusgruppide vahel (20%): tegevusgrupi büroost või kodulehelt. LEADER-toe- • teine osa - jagatakse, võttes arvesse tegevuspiir- tuse meetmega on paika pandud toetuste piirmää- konna sotsiaal-majanduslikke näitajaid: rahvaa- rad ja alused, kuid siin võis kohalik tegevusgrupp rvu, pindala, üksikisiku tulumaksu laekumist ja ise teha teatud kitsendusi taotlejate, piirmäärade kohaliku omavalitsusüksuse paiknemist saarel ja –summade osas. Laekunud taotlused läbivad (70%); kohaliku tegevusgrupi vastava otsustuskogu, kus • kolmas osa - määratakse sõltuvalt strateegia vaadatakse, kas esitatud taotlus vastab piirkonna kvaliteedist (10%). prioriteetidele ja kas seda rahastatakse. Kui otsus on positiivne, edastatakse taotlused PRIAle, kus Pärast 2010. a süsteem natuke muutub ning ühe toimub abikõlbulikkuse kontroll. aspektina võetakse eelarve jaotuse juures arvesse strateegia rakendamise kvaliteedi näitajaid ning Strateegia ja kohalike meetmete väljatöötamisel toetuse tagasinõuete vähesust kohalikult tegevus- pidi arvestama, et see aitab kaasa ühe või mitme grupilt. telje eesmärgi saavutamisele. Aluseks võis võtta MAKi kõiki kolme telge, neid vajadusel integreeri- Komisjoni otsus, mille kinnitas põllumajandus- des. Esimesel perioodil siiski ükski tegevusgrupp minister oma käskkirjaga 3. nov 2008, andis 2. telje „Keskkonna ja paikkonna säilitamine“ 140

meetmeid ei kasutanud, vaid kombineeriti 1. telge Tegevuspiirkond: Kohtla, Toila, Vaivara ja Jõhvi „Põllumajandus- ja metsandussektori konkurent- vald ning Narva-Jõesuu linn sivõime parandamine“ ja 3. telge „Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine“. Lõuna-Järvamaa Koostöökogu www.koostookogu. ee Kohalikud tegevusgruppidest on rahvaarvult Tegevuspiirkond: Türi, Imavere ja Väätsa vald kõige suuremad: Tartumaa Arendusselts (36 352 elanikku), Raplamaa Partnerluskogu (35 871) ja Lääne-Harju Koostöökogu www.vomentaga.ee Nelja Valla Kogu (29 344). Tegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalem- Rahvaarvult kõige väiksemad on: Peipsi-Aluta- ma vald guse Koostöökoda (7885), Virumaa Koostöökogu (8174) ja Lääne-Harju Koostöökogu (10 112). Kodukant Läänemaa www.kklm.ee Keskmine rahvaarv: 18 982. Tegevuspiirkond: Hanila, Kullamaa, Lihula, Mart- Pindalalt kõige suuremad kohalikud tegevusgru- na, Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja pid on: Rohelise Jõemaa Koostöökogu (3198 km2), Vormsi vald Raplamaa Partnerluskogu (2974 km2) ja Saarte Koostöökogu (2907 km2). Mulgimaa Arenduskoda www.mulgimaaarendus- Pindalalt kõige väiksemad: Nelja Valla Kogu (627 koda.ee km2), Kirderanniku Koostöökogu (783 km2) ja Viru- Tegevuspiirkond: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste maa Koostöökogu (827 km2). vald ning Mõisaküla linn Kõige rohkem omavalitsusüksuseid ühes kohalikus tegevusgrupis: Tartumaa Arendusselts (16), Nelja Valla Kogu www.4kogu.ee Saarte Koostöökogu (15), Valgamaa Partnerluskogu Tegevuspiirkond: Harku, Kiili, Saku ja Saue vald (12). Kõige väiksem kohalike omavalitsuste arv on 3 PAIK www.pandivere.eu ning see on Lõuna-Järvamaa Koostöökogus ja Põh- Tegevuspiirkond: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekve- ja-Harju Koostöökogus. Neljast kohalikust omava- re ja Rakke vald litsusest koosnevad ühendused viiel juhul. Kõige varem on asutatud: Pärnu Lahe Partner- PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKODA www.leaderph.ee luskogu (2003. a dets). Tegevuspiirkond: Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald

Kohalikud tegevusgrupid 2009: Partnerid www.mtupartnerid.ee Tegevuspiirkond: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõme- ARENDUSKODA www.arenduskoda.ee ru, Haljala, Vinni ja Rakvere vald Tegevuspiirkond: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linn Peipsi-Alutaguse Koostöökoda www.pakmty.ee Tegevuspiirkond: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, IDA-HARJU KOOSTÖÖKODA www.idaharju.ee Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse vald Tegevuspiirkond: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose vald Piiriveere Liider www.piiriveere.ee Tegevuspiirkond: Misso, Meremäe, Värska, Miki- Jõgevamaa Koostöökogu www.jogevakoostooko- tamäe, Räpina, Orava ja Piirissaare vald da.ee Tegevuspiirkond: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa, Põlvamaa Partnerluskogu www.partnerluskogu.ee Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare, Kasepää Tegevuspiirkond: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, ja Torma vald ning Mustvee linn Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora vald Järva Arengu Partnerid www.jap.org.ee/ Tegevuspiirkond: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Ka- Pärnu Lahe Partnerluskogu www.plp.ee reda, Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue vald Tegevuspiirkond: Häädemeeste, Tahkuranna, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga ja Kihnu Hiidlaste Koostöökogu www.kogu.hiiumaa.ee/ vald Tegevuspiirkond: Kõrgessaare, Pühalepa, Emmas- te ja Käina vald ning Kärdla linn Raplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.ee Tegevuspiirkond: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Kirderanniku Koostöökogu www.kirderannik.ee Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald 141

Rohelise Jõemaa Koostöökogu www.joemaa.ee Valgamaa Partnerluskogu www.valgaleader.ee Tegevuspiirkond: Tori, Are, Surju, Halinga, Pai- Tegevuspiirkond: Helme, Hummuli, Karula, Ote- kuse, Vändra, Kaisma, Järvakandi, Suure-Jaani, pää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Pärsti ja Kõpu vald Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn

Saarte Koostöökogu www.skk.ee Virumaa Koostöökogu www.viko.ee Tegevuspiirkond: Kaarma, Kihelkonna, Kär- Tegevuspiirkond: Sonda, Lüganuse, Maidla, Räga- la, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, vere ja Aseri vald ning Püssi linn Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald Võrtsjärve Ühendus www.vortsjarveyhendus.ee Tegevuspiirkond: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tartumaa Arendusselts www.tas.ee Tarvastu, Rannu, Rõngu ja Viiratsi vald ning Võh- Tegevuspiirkond: Alatskivi, Haaslava, Kambja, ma linn Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta, Nõo, Üle- nurme, Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara ja Võrumaa Partnerluskogu www.werro.ee/partner/ Võnnu vald Tegevuspiirkond: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald 142 10. Põllumajandusteadus, -haridus ja nõuandetegevus

10.1. Põllumajandusteadus ja teaduse osa põllumajanduses

Prof Rando Värnik, Ants Laansalu

Milleks on vaja põllumajandusteadust? tootlikkust peaaegu kõikjal uuritavates põlluma- Teadustöö tulemuslikkust, probleeme ja ees- jandussüsteemides üle maailma, sh kõikides Aasia märke on otstarbekas käsitleda, lähtudes Eesti niisutuspõhistes riisikasvatuspiirkondades. Lan- põllumajanduse ning maaelu arengu vajadustest gus jätkub vaatamata tehnoloogilistele meetoditele, seoses ülemaailmsete ja ELis toimuvate majan- mida selle leevendamiseks rakendatakse. duslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprotsessidega. Toidutootmise tulevikuga seotud küsimused, mis Maailma toiduvarud vähenevad ja toiduainete olid kriitilised veel kaks aastat tagasi, on jäänud hindade kõikumised maailma toiduainete turgudel majandussurutise taustal avalikkuse ja poliiti- suurenevad. See suurendab omakorda põlluma- liste valikute tegijate silmis tahaplaanile. Ehkki jandustootjates ebakindlust ning soovi vältida avalikkuses domineerivad põllumajanduspoliitika riske, mis on seotud otstarbekate investeerin- liberaliseerimise ja majanduskriisist ülesaamise gutega tootmise efektiivsuse suurendamiseks. raskustega seotud küsimused, väärivad teadusli- Otstarbekuse ja efektiivsuse põhimõtete eiramisel kus mõttes rohkem tähelepanu need probleemid, varitsevad ohud, et tootmise intensiivsuse (vajadus mis seonduvad rahvaarvu ja sellest tulenevalt kasutada rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid) toidunõudluse kasvuga, samas kui põllumajandus- ebasoovitav surve keskkonnale ning tervisliku ja toodangu kasv on aeglustunud. Maailma rahvaarv ohutu toidu tootmisele kasvab. kasvab 2030. aastaks veel 2 mld inimese võrra. Mitmetes maailma piirkondades väheneb tööjõu- Globaliseerumine on toonud endaga kaasa lisaks line elanikkond, jätkub intensiivne linnastumine ressursside vabale liikumisele ka võimaluse, et iga ning maapiirkondade elujõu langus. Kliima pole riik on haavatav taudide puhangu tõttu. Globaal- enam nii usaldusväärne, kui see oli ajavahemikus ne konkurentsivõime toidutootmise sektorites 1950ndatest kuni 1980ndate aastate alguseni, vaid peab kasvama, kuid koos sellega kaasneb oht, tunduvalt muutlikum. Teaduselt oodatakse vastust et väheneb tihti ka toiduohutus ja tervislikkus. elutähtsatele küsimustele: millised on ülemaailmse Tagamaks kontrollisüsteemi toodetud/sissetooda- toidunõudluse kasvu ning kliimamuutuste mõjud vate toiduainete või toidu toorme osas on vajalik, et ja tagajärjed, kuidas kohaneda muutustega. kodumaine teadus suudaks probleemide ilmnemi- sel reageerida õigeaegselt ja asjakohaselt, püüdes ELi põllumajanduse multifunktsionaalne mudel, nende tekkimist pigem ennetada. Kuni põllumajan- mis on välja kujunenud poole sajandi jooksul, duskaupade turud on liberaliseeritud, eksisteerib on taganud küllaldase tootmispotentsiaali ning ka reaalne oht, et riiki tuuakse väheväärtuslikke tänu sellele saavad tarbijad toiduaineid piisavalt toiduaineid ja kaubeldakse kaupadega, mis oma ja odavamalt. Kuid kas see mudel on jätkusuutlik kvaliteedilt ei vasta kehtestatud toiduohutuse nor- põllumajandustootjatele püsivate sissetulekute ta- midele. Eelnimetatud põhjustel on põllumajandus gamisel ning keskkonnariskide ennetamisel pike- kui valdkond väga suures sõltuvuses poliitikast ja mas perspektiivis? Põllumajanduse vundamendiks reeglitest. oleva looduskapitali allakäik kahandab farmide 143

Kahjuks on alati võimalus, et ärimaailmas otsus- jääb aga küsimus „miks?“ ühe kitsa eriala raami- tab inimeste saatuste üle raha. Majanduse elavda- desse. Vajadus näidata teadusuuringute tulemusi mise fragmentaarsed plaanid, mis piirduvad ainult laiemates seostes ja mõjudes tuleneb sellest, et ﬁ nantssüsteemi ja ekspordi toetamisega ning teadusinfo jääb nii laiemale avalikkusele ja kui ka mõningate ettevõtete töökohtade päästmisega, või- poliitikakujundajatele tähenduslikus mõttes sageli vad tuua ajutist majanduslikku kergendust, kuid kättesaamatuks. Seda puudujääki näitasid ilme- ei paku perspektiivseid lahendusi. Kaubanduslike kalt Euroopa Parlamenti pürgijate debatid mee- eelarvamustega majandusringkondade survel ei dias põllumajanduspoliitika küsimustes. Teaduse ole maailmakaubanduses konkurentsitingimuste keel toetub erialastele mõistetele, mida kasutavad hindamisel arvestatud, et nn „odava“ toidu tootmi- peamiselt kitsa eriala ja valdkonna eksperdid. Kü- se fenomen mõnedes piirkondades on võimalik vaid simus sellest, et uutel teadmistel on kahesugune ajutiselt ning mulla ja veeressursside vähenemise tähendus, väärib suuremat tähelepanu. Me vajame hinnaga. Majandusteadlane Robert Rebetto on öel- ratsionaalseid ja konkreetseid teadmisi selleks, nud: ”Praeguse riikliku arvepidamissüsteemiga võib et kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga ning riik ammendada kõik oma mineraalsed ressursid, selleks, et määramatutes olukordades toime tulla. maha raiuda metsad, hävitada mullad, reostada Kuid me vajame samuti emotsionaalseid teadmisi, veevarud, ning küttida metsloomi ja püüda kalava- mis rahuldaks meie kujutlusvõimet ja eneseteos- rusid kuni nende väljasuremiseni, ent arvestuslikku tuse vajadusi. Meid ei rahulda vastus, et nii on pa- sissetulekut nende varade hävitamine ei mõjutaks. rem või õigem. Me soovime ise otsustada. Otsusta- Tulemuseks on illusoorne sissetulekute kasv ja rik- da on võimalik siis, kui me suudame teadvustada kuse korvamatu kadu.” alternatiive.

Majandusteadus ei saa funktsioneerida usaldus- Teadusuuringute tulemuste hindamisel, näiteks väärse teejuhina enne, kui looduskapital jõuab et- mahe- ja tavatootmisega seotud küsimuste käsit- tevõtete, riikide ja kogu maailma bilansiarvestusse. lemisel, kohtame ka sama valdkonna ekspertide Ehkki majanduse kasvu piiridest oldi teadlikud seisukohtades olulisi vasturääkivusi. Enamasti on juba pool sajandit tagasi, jätkus majandustegevu- vastuoluliste hinnangute põhjuse avastamise võti se korraldamine vanade ja ignorantsete mallide mitte erialastes, st bioloogilistes, tehnoloogilistes kohaselt. või muudes küsimustes, vaid tähendusloomes ja semiootikas. Küsimus on selles, et mõne kitsa Täiendava toidu ja sissetulekute tagamine miljo- eriala eksperdi arvates tähtsusetu element muu- nitele inimestele muutub teadlastele ja poliitika tub tähenduslikuks ainult tänu struktuuri kui kujundajatele üha tähtsamaks, kui soovitakse ära terviku süsteemsele käsitlusele. Selles käsitluses hoida märkimisväärseid sotsiaalseid rahutusi. ei ole keemiatoodete kasutamine põllumajanduses Keskkonnajulgeolek ja kliimamuutused põhjus- väidetavalt tootjate huvides ja tarbijate silmis kui tavad dramaatilisi probleeme ning juhul kui seda hirmuäratav koll, vaid kui vahend, mida kasuta- ei suudeta võtta kontrolli alla ega adapteeruda, takse eelõige avalikes huvides piisavas koguses ja on põllumajandus kui majandusharu muutunud mõistlike hindadega toiduainetega varustamiseks. oludes eriti haavatav. Sestap on järgnevate küm- Keemiatooted on samuti vahendiks tunduvalt nendite olulised teemad toidualane ja keskkonna- suuremate bioloogiliste ohtude (nt mükotoksiinid) julgeolek. vältimisel.

Maailma elanikkonna toiduga varustamine ja Mis mõjutab inimkonna võimalusi tulevikus elamisväärse keskkonna säilitamine ei sõltu enam toitu toota? poliitika liberaalsusest, parem- või vasakpoolsu- Nafta ja mineraalsete ressursside varud vähenevad sest, vaid teadlaste ja poliitika kujundajate suutlik- ja hinnad kallinevad. Pikemas perspektiivis toidu kusest tajuda ning arvestada kõiki olusid, nähtusi hinnad tõusevad, sest on seotud nafta hinnaga. ja protsesse terviklikult ning pidevalt muutuvates Kui nafta hind tõuseb, siis tõusevad ka biokütuste keskkonnatingimustes. Ainult süsteemse ja komp- hinnad, kuna nõudlus nende järele suureneb. Bio- leksse käsitluse kaudu saavad tähtsuseta tundu- kütuste hinna tõustes hakkavad põllumehed taas nud asjaolud (nt kasumi tootmine taastumatute bioenergia kultuure kasvatama (kui selleks ajaks loodusressursside vähenemise hinnaga) elutähtsa ei ole kätte jõudnud II põlvkonna biokütuste aeg) mõõtme. ning toiduhinnad lähevad üles. Lisaks eelnevale on veel põllumajanduslikuks kasutamiseks sobiva Teadus pakub omalt poolt konkreetseid ja ratsio- maa vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemi- naalseid lahendusi, kuidas edasi minna, sageli sega seotud probleemid, nagu mullastiku seisundi 144

halvenemine, vee nappus, kliimamuutused, bioloo- tulekute kaotust. Nende sisseviimisel ei räägitud gilise mitmekesisuse vähenemine. Toit on stratee- toetuste võimalikust kestvusest ja tulevikust. Sa- giline ressurss, nii nagu seda on ka energia. mas on avalikkuse surve vähendada ÜPP eelarvet pärast 2013. aastat. Avalikku arvamust ja poliitilisi Toidutootmist kujundavad mitmed poliitikad ja valikuid toetuste vähendamise suunas mõjutavad alati jääb võimalus otsustada, kas antud poliitika samuti mõiste „toetused“ tähenduse muutumine. on riigi toidutootjatele sobilik ja kas see soodustab Varasematel aastatel vastas mõiste „tulutoetu- või pigem kitsendab tootmistegevust. Seni kuni sed“ oma sisule. Põllumajanduspoliitika reformi maailmas kestab toidupuudus, on vajalik, et iga tulemusel alates 2003. a algas üleminekuperiood, riik üritaks seda leevendada, pakkudes võimalusi kus mõiste „toetus“ on omandanud pigem hüvi- ja tegevust oma tootjatele. Toidutootmine ei ole tise tähenduse, kuna selle maksmine on seotud mitte üksnes tegevusharu, vaid sellega elatutakse kohustuslike majandamisnõuete täitmisega, samas ise ja pakutakse tööd ka paljudele teistele, mis- seostuvad kohustuste täitmisega kulutused ja tõttu on vaja arvestada kaasnevaid sotsiaalseid saamata jääv tulu. aspekte. Siiski ei pakkunud „tervisekontroll“ lahendusi ja Toidutootmise poliitikat on ELi tasandil suunatud abinõusid, vaatamata uute liikmesriikide, sh Eesti läbi pikkade aastate ühise põllumajanduspoliitika katsele tingimuste ühtlustamiseks kogu ELis. (ÜPP) abil. Kas ja kuidas jaotada toidutootmisele Toetuste lahtisidumine ei soodusta tingimuste kaasa aitamiseks rahalisi vahendeid ning milli- võrdsustumist. „Tervisekontrolli“ tulemused süven- sed on rahajagamise kriteeriumid, selle üle on dasid praegust ebavõrdust, Nõukogu ja Komisjon poliitikud-otsustajad vaielnud läbi pikkade aasta- ei ilmutanud tahet tingimusi ühtlustada, pakkudes kümnete. alati on neid, kes vaidlustes alla jäävad. erinevaid „menüüsid“ ja lubadusi käsitleda tingi- Ettevõtjaid huvitab teadusuuringute efektiivsus muste ühtlustamist tulevikus. Seetõttu on oluline ja mõju majandustulemustele, tarbijaid – kas ja ja vajalik oma riigi huvide kaitsmine ning oma kuidas on kaitstud avalikkuse huvi säästva arengu positsioonide tugevdamine läbirääkimistel. Sellele ja toiduohutuse valdkonnas. Majanduslik surve saavad kaasa aidata argumenteeritud ettepane- põllumajanduse efektiivsuse tõstmisele kasvab, kud, mille aluseks on kodumaine kõrgetasemeline sest mitte ainult kütuse ja väetiste, vaid ka maa ja teadus- ja uurimistöö. tööjõu hinnad tõusevad. Tootliku maa pindala vä- heneb pidevalt. Põllumajandus satub suuremasse Eesti põllumeestele osaks saanud madalad toetus- sõltuvusse kättesaadavatest veevarudest, seda eel- määrad võrreldes teiste ELi tootjatega olid tingitud kõige Euroopa kuivematel aladel. Põllumajandus- meie suhteliselt nõrgast positsioonist läbirääki- saaduste hindade kõikumise tendentsi süvenemist mistel, kuna aluseks võeti liikmesriikide senised seostatakse mitte ainult toiduvarude vähenemi- tootmismahud. Põllumajandustootmise mahud vä- sega, vaid ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni henesid ELiga liitumiseelsel perioodil Eestis enam (WTO) läbirääkimiste tulemustega (läbirääkimiste kui kaks korda, teistes liituvates riikides keskmi- põhieesmärk on jätkuv põllumajandusturu libera- selt veerandi võrra. Eestis aset leidnud tunduvalt liseerimine). suurema toodangu languse põhjused peituvad OECD keskmise tasemega võrreldes tunduvalt Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi hinnangul liberaalsemas kaubanduspoliitikas, mille tagajärjel on olukord bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ebavõrdsed konkurentsitingimused põhjustasid murettekitav ning tuleks suureneva nõudluse ja põllumajandussaaduste hindade allasurumist ning intensiivistumise korral maandada täiendavaid põllumajanduse sissetulekute olulist vähenemist. riske. Instituut peab otstarbekaks suurendada eelarvet keskkonnasäästlike tehnoloogiate majan- Lähiajal seisab ELis ees järgneva ﬁ nantsperioodi damisviiside toetamiseks. eelarve arutelu ning põllumajanduse ja maaelu toetuste osa käsitlemine laiemas kontekstis. Eestil ÜPP „tervisekontroll“ oli Euroopa Komisjoni hin- oleks vajalik omada tugevamat positsiooni, et nangul suur saavutus, ent selle reformiga tuleb 2014. aastast saavutada võimalikult head tingi- edasi minna. Põllumajanduse ja maaelu arengu mused ja positsioon ning kindlustada parimad toetuste tulevik ei ole selge. Need moodustavad võimalused maaelu ja põllumajandustootmise poole ÜPP eelarvest ning omal ajal olid toetu- arendamiseks. sed õigustatud. Teatud hetkest alates oli oluline toetada turule orienteeritust ning hinnatoetuste Mitmed teadlased kahtlevad selles, kas põlluma- osa vähenes, seega oli vaja kompenseerida sisse- jandussaaduste turu edasine liberaliseerimine on 145 viimasel ajal toimunud tendentside süvenemise Teadusuuringud põllumajanduse konkurentsivõi- tingimustes õige. Kasumimarginaal läheb kauban- me ja jätkusuutlikkuse tagamisel omandavad tule- dusele ja töötlevale tööstusele ning ÜPP regulat- vikus sisendite hindade pideva tõusu tingimustes sioonid ei aita. Regulatsioonid kaitsevad enamasti üha suuremat tähendust. Konkurentsivõimeliste tarbijat, kes ostab poest nt jogurtit. Aga kogu tootmisharude ja ettevõtete teke võimaldab luua sellele eelnev lüli ei ole hästi reguleeritud. Turg ei lisandväärtust ning tugevdada seeläbi maapiir- saa korralikult toimida, kui tootmisahela üks pool kondade elujõudu. Põllumajandus on läbi aegade on tugevasti organiseeritud ja teine pool nõrgalt. olnud maaelu lahutamatu ja tähtsaim osa ning pakkunud tööhõivet paljudele inimestele. Tänane Siiski oli Eestis toiduainete tarbijahindade tõus tootmistegevus põllumajanduses on suunatud 2007. ja 2008. a tunduvalt suurem kui teistes konkurentsivõime suurendamisele eeskätt suure- EL-27 liikmesriikides. Mitmete ekspertide hin- ma hulga kaasaegse tehnoloogia kasutamise kau- nangul oli selle põhjuseks toiduahela lülide, so du, mistõttu inimtöömahukas tootmine asendub põllumajanduse, tööstuse ja kaubanduse omava- masinkapitalimahukamaga. Siit tuleneb ka vaja- heline ebaterve konkurents, mille tagajärjel jaotub dus rohkem tähelepanu pöörata nende tootjate/ toidusektori üldine kasum teenindavate sektorite tootmisüksuste võimalustele, kes paratamatult ei kasuks ning tooraine tootja, st põllumajandus- suuda antud konkurentsitingimustes oma vald- sektori kahjuks. Seevastu peamiselt ELi vanades konnas jätkata. liikmesmaades on jõutud arusaamisele, et ebaterve konkurents toiduahela sees halvab üldist jätku- Ekslik on arvata, et põllumajandus- ja maaelu suutlikkust ning toimub erinevate ﬁ rmade toi- probleemid on üksnes põllumajanduspoliitika duahelate vahel. lahendada. On mitmeid nn halle laike, millega tegelemine on tõsine sotsiaalpoliitiline väljakut- Andmata hinnangut senisele põllumajanduspoliiti- se. Teisisõnu - inimestele sotsiaalsete garantiide kale, ei ole võimalik objektiivselt kajastada maaelu kindlustamine ja elamiseks vajalike elementaarsete tänast ja homset päeva. Põllumajanduspoliitika võimaluste loomine nõuab tugevat sotsiaalpoliiti- eesmärk on eelkõige reguleerida ja kohandada nii list otsust, millele saavad kaasa aidata nii majan- tarbijat kui ka tootjaid vastavalt tekkinud vajadus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal-, regionaal- dustele. Just seetõttu on põllumajanduspoliitika kui ka põllumajandusministeerium. viimaste aastate aktsent pandud tootmise konku- rentsivõime kindlustamisele ja moderniseerimisele. Maaelu arengu toetusteks antud rahalised va- Teaduse osa antud kontekstis on jälgida ja analüü- hendid on võimaldanud lisaks tootmise mo- sida, millised on konkurentsivõime suurendamisel derniseerimisele osutada olulist tähelepanu ka võimalikud kõrvalmõjud, arvestades nii sotsiaal- kodanikuühiskonna algatustele ja ettevõtmistele. seid kui ka keskkonna aspekte. Sotsiaalsete probleemide lahendamine maaelus on tugevalt seotud ettevõtlusaktiivsuse ja elujõu- Teadlaste osa ühiskonnale sõnumi edastamisel liste ettevõtete hulgaga. Mida rohkem suudetak- on hindamatu ja seetõttu peab see olema edasta- se maamajanduses luua kõrge lisandväärtusega tud arusaadavalt. Vajadust käsitleda teadusinfot ettevõtteid, seda enam parandatakse ka sotsiaalset laiemas tähenduses näitas Põllumajandusminis- infrastruktuuri ning seda rohkem tahavad inime- teeriumi tellimisel läbiviidud uuring „Eesti nõuan- sed elada maal. Sotsiaalse infrastruktuuri konteks- desüsteemi arenguvõimalused 2009“ (Develop De- tis tuleb arvestada inimeste keskmisest kõrgemat sign, Kera OÜ). Selgus, et küsitletud nõustajatest haritust, oskusi ja loomisvõimet. Põllumajanduslik tundis 70% kindlasti ja aeg-ajalt puudust uue info rakendusteadus aitab kaasa mitmete sõlmproblee- (teadusinfo, uued sisendid, tooted) järele ning 78% mide lahendamisele ning oskusele luua uut antud tunnistas vajadust nõuande järele just vastavate piirkonnas. teadmiste puudumise tõttu. Tulevikus, maamajanduse mitmekesisemaks Teaduse saavutuste eksponeerimise koht ei ole muutumisel, on vajalik uute ja innovaatiliste teede mitte ainult rahvusvaheliselt eelretsenseeritud ning võimaluste senisest suurem kasutamine, ajakirjade artiklites, ehkki see on vajalik ja näitab mis võimaldab tekkinud ettevõtetel konkurentsis uuringute taset, vaid uuringute väljundiks peab püsima jääda. Teadus ja tootmine peavad käi- olema eeskätt teaduse rakendamine praktilisse ma käsikäes, ainult nii on väikeses ühiskonnas ellu. Seega tuleb teadusuuringute raskuspunkt võimalik edu saavutada. Teadlased peavad olema suunata rohkem konkreetsetesse majandus- ja suutelised andma nõu ja aitama kodumaist tootjat. tootmisharudesse. Konkurentsis püsimiseks jääb kehtima paradigma, 146

et lisandväärtuse kasvatamise huvides ei tohi ära ka sotsiaalsed probleemid, võib tulemuseks olla unustada toidu ohutust ja kvaliteeti. Mingil juhul elujõu hääbumine maapiirkonnas ning üha süve- ei tohi lisandväärtuse kasvu saavutada toidu kva- nev urbaniseerumine. Mitmete Euroopa nimekate liteedi alanemise arvelt. Kuigi Eesti piirkond ei ole teadlaste arvates tuleks tegeleda esmajärjekorras toidutootmiseks majanduslikult väga sobiv, sest ressursipoliitikaga ning teadus- ja arendustege- teistes piirkondades on rida suhtelisi eeliseid, on vuse ﬁ nantseerimisega, mis võimaldaks põlluma- kodumaiste põllumajandustoodete tootmine meile janduspoliitikasse puutuvaid otsuseid paremini väga olulise tähtsusega. ette valmistada ning seega vähendada ebakõladest Turumajanduses määrab kauba hinna tarbija. Kui põhjustatud administratiivseid kulutusi. tarbija soovib edaspidi süüa sissetoodud import- Teadlastelt oodatakse süsteemseid ja kompleksseid kaupu, on poliitika kujundajatel vaja teha tõsiseid lahendusi, mis peaksid igati kaasa aitama põllu- pingutusi, leevendamaks sotsiaalseid probleeme, majanduse efektiivsuse tõstmisele, maapiirkonda- mis tekivad kodumaise tootmise vähenemisel või de tasakaalustatud arengule ja maaelu elujõulisu- katkemisel. Kui lähtuda üksnes majanduslikest se säilimisele. aspektidest ja ära unustada nii keskkonna kui

10.2. Eesti Maaülikoolis tehtavast teadustööst

Prof Rando Värnik

Eesti Maaülikoolis on läbiviidud reformide tule- takse ühiskonnas vajalikuks, tuleb paratamatult musena tekkinud viis eraldi instituuti. Neis kõigis leppida olukorraga, et igaüks meist peab maksu- on teadustööteravik suunatud eelkõige säästliku maksjana arvestama vajadusega seda valdkonda ressursikasutuse ja kaitse uurimisele. Põlluma- toetada. Täna, kui probleemid seoses saaduste jandussektori kui terviku uurimisele on kaasatud järjest alanevate kokkuostuhindadega, suhteliselt suur osa teadlaskonnast. Põllumajandus nagu suure investeeringuvajaduse ning karmistunud kogu majandus on alates ELiga liitumisest läbi nõuetega laenu- ja liisinguturul on veelgi teravne- teinud mitmeid muutusi ning majanduskriisi tin- nud, on vaja teha õigeid otsuseid ja teaduslikult gimustes on vaja arvestada teadlaste uurimistööde põhjendatud valikuid. Seetõttu on praktikutel, tulemusi. poliitikutel ja teistel põllumajanduse arengut suu- navail otsustajail järjest olulisem omada ülevaadet Põllumajanduse ees seisavad tulevikus suured ka tehtavatest teadustöödest, et seeläbi leida küsi- väljakutsed ja valikud. Kui sektori eksistentsi pee- mustele vastuseid või aidata leida lahendusi.

Majandus- ja sotsiaalinstituut

Riigi seisukohalt on oluline Eesti elanike varusta- tuudi ja Leedu Agraarökonoomika Instituudiga mine kodumaise toodanguga ning maaelu ja kesk- analüüsitakse ELi ühise põllumajanduspoliitika konna säilitamine. Selleks tuleb säilitada maapiir- võimalikke muudatusi ning nende mõju Balti riiki- kondades põllumajanduslik ettevõtlus, pöörates de põllumajandussektorile. Põllumajandustootjate samas tähelepanu nii põllumajanduse kui maama- seas läbiviidud küsitlusest selgus, et põllumajan- janduse mitmekesistamisele laiemas mõttes. Nende dustootjate investeeringuvajadus on endiselt suur. eesmärkidega on seotud ka majandus- ja sotsiaal- Otsetoetusi sooviksid tootjad saada ka edaspidi instituudi olulisemad uuringusuunad. tootmisega seotult ning piimakvoodi kaotamise osas oldi meelestatud positiivselt. Analüüsiti ka Koostöös Läti Riikliku Agraarökonoomika Insti- ühtse otsemakse ning toetuste ümbersuunamise 147 mõju taimekasvatusele, piimatootmisele, veise-, ülevaate vajalikest tööoperatsioonidest erinevate lamba- ja kitsekasvatusele. Üleminekul ühtsele kultuuride kasvatamisel. Lisaks võrdlusandmetele otsemaksele on kõige suurem mõju piimatootjate- kasvatamisega seotud kulude ja tulude kohta on le, kelle toetustase väheneb seetõttu kõige enam. kalkulaator ka infoallikaks toodangu müügihinda- Mõnevõrra võib suureneda taimekasvatajate ning de ja pindalapõhiste toetuste määrade osas. loomapidajate keskmine toetus. Seejuures on väik- semate tootjate jaoks nii piimatootmises, taimekas- Mitmeaastaste energiakultuuride senise uurimis- vatuses kui loomakasvatuses muutused positiivse- töö ning teoreetiliste allikate põhjal võib väita, mad kui suuremate tootjate jaoks. et päideroog on teiste energiaks kasvatatavate kultuuridega võrreldes kõige vähem töömahukas Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga ning kasvatamisega seotud kulud on madalaimad. on käimas projekt, mille eesmärk on soodustada Päideroo kasvatamine energiaheinana on aga Eesti maamajanduse mitmekesistamist läbi lisandväär- klimaatilisi tingimusi arvestades riskantne ettevõt- tuse andmise oma toodangule ja tegevustele. Pro- mine, kuna biomassi põllult koristamisega kevadel, jekti raames on loomisel elektrooniline abivahend kui päideroo niiskusesisaldus on madal, võivad nõustajatele, mis aitab mitmekesistamise tegevuste kaasneda suured saagikaod, mistõttu ka biomas- planeerimisel hinnata riske ja võimalusi. Samuti sist saadav müügitulu võib kujuneda loodetust on alustatud ettevõtjate andmebaasi loomist, mis madalamaks. võimaldaks saada informatsiooni samas valdkonnas tegutsejate kohta, levitada ostu-müügi infot, Majandusarvestuse ja ﬁ nantsjuhtimise osa- kujundada ühistegevust jne. konnas on viimastel aastatel läbi viidud mitmeid uuringuid. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 Agraarökonoomika ja turunduse osakonna eelhindamise käigus uuriti 2006. a arengukava üheks olulisemaks uurimissuunaks on põlluma- erinevate osade kooskõla ja rakendatavust. Eesti janduse konkurentsivõime analüüsimine FADNi maaelu arengukava 2007–2013 püsihindamiseks andmete põhjal. Konkurentsivõime olulisemateks töötati 2007. a välja Eestile iseloomulikud täien- teguriteks on ressursside kasutamise efektiivsus ja davad seirenäitajad ka metoodika põllumajandus- tootlikkus, mille suhet analüüsitakse DEA-meeto- loomade väärtuse kiireks arvutamiseks võimalikes dil. Kõige konkurentsivõimelisemaks sektoriks võib taudikolletes. Hetkel on olulisimaks uurimissuu- praegu pidada piimandussektorit, kus efektiivse- naks veise-, sea- ja linnukasvatusehitiste investee- mad on just suurtootjad (põllumajandusmaad üle ringute vajadused perioodil 2008–2013. 400 ha). Eesti piimatootmine on maaintensiivsem ja vähem kapitaliintensiivne kui ELi riikide kesk- Maamajanduse juhtimise, ühistegevuse ja mine. Seega tuleks konkurentsivõime parandami- maasotsioloogia uurimisgrupis on analüüsitud seks suurendada kapitaliintensiivsust. Peale ELiga tegureid, mis mõjutavad põllumajandustootjate liitumist paranes konkurentsivõime ka teravilja- otsuseid oma tootmisharus tegevust lõpetada või tootmises, kus efektiivsemad ja stabiilsemad on mitte. Selgus, et lõpetamisotsused polnud seotud keskmise suurusega tootjad (40–400 ha). Teravil- tootjate käibe ja tootmismaa suurusega, vaid sõltu- jakasvatuses võib probleemiks osutuda suhteliselt sid pigem isiksusepsühholoogilistest omadustest. suur rendimaa osakaal (ca 55%) võrreldes ELiga Tootmistegevust kaldusid lõpetama keskmisest keskmiselt. Kõige nõrgem on konkurentsivõime vanemad ja kehvema tervisega, väiksema järelkas- lihatootmises. vuga tootjad, kes ei tundnud ka perekonna toetust oma tegevusele. Taastuvenergia valdkonna uuringute eesmärgiks on hinnata sotsiaalseid ning majanduslikke aspek- 2008. a uuriti põllumajandustootjate valmidust te biokütuste tootmisel ja kasutamisel. Projektides minna üle mahetootmisele. Hoiakute analüüsil analüüsitakse mitmeaastaste energiakultuuride selgus, et maaelanike seos loodusega pole vaid (päideroog, energiavõsa) kasvatamise majanduslik- tegevuslik-ratsionaalne, vaid olulist rolli mängib ku tasuvust Eestis. Uute tegevuste kavandamisel ka inimeste tugev emotsionaalne ja tunnetuslik vajavad ettevõtjad andmeid, mille alusel võrrelda side loodusega. Inimeste võõrandumist loodusest energiakultuuride kasvatamist traditsiooniliste peetakse samas olulisimaks teguriks, mis takistab kultuuride kasvatamisega. Ühe esimese katsena keskkonnaseisundi parandamist. Tootjad leiavad, varustada ettevõtjat informatsiooniga energiakul- et hetkel on intensiivtootmise kasumlikkus suurem tuuride kasvatamise arvestuslike kulude ja tulude ja see on olulisim põhjus, miks ökoloogilised väär- kohta töötati välja veebipõhine abivahend. Ener- tushinnangud ei realiseeru tootmispraktikates. giakultuuride kalkulaator (2) annab kasutajale 148

Üldine meelestatus maaettevõtluse arendamiseks tus. Oluliseks hinnati ka hirmu teha konkuren- on paraku negatiivne. Olulisim ettevõtluse arengut tidega koostööd. Kõige olulisemateks põhjusteks, piirav tegur on rahakapitali puudus, samuti ärivai- miks peaksid tootjad ühistutesse koonduma, peeti mu ja riskijulguse puudumine. turustamistingimuste parandamist ja konkurent- sivõime paranemist turul. Ühistegevuse edenda- Eestile on iseloomulik, et võrreldes teiste ELi miseks on valitsusel võimalik kasutada agraar- riikidega on ühistegevuse roll maaelus märksa struktuuripoliitika meetmeid ― MAK, meede 1.9, väiksem. Kuna sellel on selgelt negatiivsed majan- tootjarühmade loomine ja arendamine võimaldab duslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, on analüüsitud toetada väikeühistute liitumist keskühistuteks. ühistegevust takistavaid tegureid ja töötatud välja Globaliseerumise tingimustes on oluline ühistegeli- konkreetsed soovitused olukorra parandamiseks. ku liikumise esindamine rahvusvahelisel tasandil. Kui 2005. a peeti olulisimaks takistavaks teguriks vähest teadlikkust ühistegevuse eelistest, siis 1Rando Värnik [email protected] 2007. a oli selleks soov säilitada täielik sõltuma- www.agri.ee/energia

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkon- säilituskambrites, kus O2 ja CO2 sisaldus hoitakse nainstituut (PKI) on taimekasvatuse ja taimebio- kogu säilitusperioodi jooksul ühtlasena. Eesmär- loogia, aianduse, taimetervise, mullateaduse ja giks on välja selgitada nii sobivad sordid, opti- agrokeemia, maastiku- ja keskkonnakorralduse, maalne säilitusperioodi pikkus kui ka efektiivseim maastikuarhitektuuri, elurikkuse ja rakendushüd- säilitamise viis. robioloogia valdkondades teadus- ja õppetööd kor- raldav teadus- ja arendusasutus. Traditsiooniliste Esialgsed tulemused on näidanud, et näiteks erialade ja teadussuundade edendamise kõrval on kultuurmustikate puhul vähendas gaasikeskkon- suurt tähelepanu pööratud uute õppekavade ja eri- na aktiivne modiﬁ tseerimine viljade pehmenemist nevaid uurimissuundi integreerivate teadusteema- ja hahkhallitusse nakatumist. Kasutatud kile- de arendamisele. Olemas on kaasaegne tehniline kottidest sobisid mustikale enam Xtend kilekotid baas nii põldkatsete kui laboriruuringute läbivii- (Iisraelis välja töötatud kile erinevate kultuuride miseks ja välja arendatud erinevad innovatsiooni säilitamiseks), vaarikate, peterselli ja sibulapealse- ning tootearenduse tugistruktuurid (Polli toote- te puhul näitasid end heast küljest pigem LDPE- arenduskeskus, biogaasi tootmise pilootseadmed kiled. jm) koostöö edendamiseks ettevõtlussektoriga. Geneetilise ressursi säilitamine ja uurimine (2) Kontrollitud atmosfääri alased uuringud (1) Põllumajandusministeeriumi arengukava “Põllu- Eestimaise puu- ja köögivilja säilivuse parandami- majanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine seks on läbiviimisel uuring, mille käigus selgitatak- ja säilitamine aastatel 2007-2013” hõlmab põllu- se välja kontrollitud ja modiﬁ tseeritud atmosfääri ja aiakultuuride sorte, aretusmaterjali, rahvaareti- sobivus aedmaasikale, aedvaarikale, kultuurmus- si, liike ja vorme. Geneetiline ressurss toetab bio- tikale, õunale, ploomile, söögisibulale, küüslau- loogilise mitmekesisuse säilimist, edendab säästvat gule, porrulaugule ja maitserohelisele. Muudetud põllumajandustootmist ja aitab kaasa säästvale gaasikeskkonnas säilitamine on keskkonnasõb- arengule. Polli aiandusuuringute keskuse puuvil- ralik alternatiiv säilituskemikaalide kasutamisele ja- ja marjakultuuride kollektsioonistandikes on ning seetõttu sobib ka mahetootjatele. Lühiaja- säilikuid kokku 1123, mille baasil toimub säilita- liselt säilivate kultuuride puhul tehakse katseid mine, süsteemne uuendamine, vaatlusandmete

erinevate kilepakenditega, kus O2 ja CO2 sisaldus kogumine ja uurimismetoodikate täiustamine. muutub kas ise viljade hingamise käigus (passiiv- selt modiﬁ tseeritud atmosfääriga pakendid) või Puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretus (2) lisatakse pakendisse soovitud kontsentratsiooniga Sordiaretus on pikaajaline ja pidev protsess. Aega-

O2 ja CO2 (aktiivne modiﬁ tseerimine). Pikaajalised de jooksul muutuvad tarbija nõudmised ja eelis- säilituskatsed õunte, küüslaugu, porrulaugu ja tused sortidele, sageli kaotavad vanad sordid oma söögisibulaga viiakse läbi kontrollitud atmosfääriga hinnatud omadused või ilmuvad uued kahjustajate 149 rassid, millele nad osutuvad vastuvõtlikuks. Et olla peentolmu (aerosoolide) moodustumisel. Eelkõige selles pidevalt muutuvas ja konkurentsitihedas teatud taimeliigid on tugevateks lenduva orgaanika maailmas edukas, vajab tootja üha uusi ja pare- emiteerijateks. Eesti pärismaise ﬂ oora liikidest on maid tarbija nõudlusi rahuldavaid sorte. nendeks kuusk, mänd, pajud, haab, tamm. Maa- ilmas on viimasel ajal plahvatuslikult suurenenud Kärntõvekindlate õunasortide aretamiseks tehtud huvi taimsete lenduvate ühendite vastu, kuna on ristamisteks on valitud lähtevanematest vähemalt selgunud, et taimne orgaanika emissioon (1060 ühel genoomis kärntõveresistentsuse oligogeen. teragrammi, s.o 1060 mln t) ületab inimtekkelise emissiooni (103 teragrammi) enam kui 10 korda. Polli aiandusuuringute keskuse aretustulemused Viimase aja uuringud näitavad, et taimed võivad on olnud head, kokku on alates 1945. a aretatud otseselt emiteerida ka kasvuhoonegaasi metaani, 94 sorti. Viimaste aastate aretustöös on sordikait- muutes vajalikuks ümber hinnata kasvuhoonegaa- setunnistused väljastatud 9 sordile. side emissiooni käsitleva leppe, nn Kyoto protokolli.

Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täius- Eesti on mitmete rahvusvaheliste lepete põhjal võt- tamine ning võrdlev uurimine tava- ja mahevil- nud kohustuse suurendada taastuva energeetika jeluses (3) osa energeetikas. Samas on enamlevinud bioener- 2002. a rajati Polli aiandusuuringute keskusesse geetika allikad – pajud, haavad, paplid – tugeva- mahekatsed õunapuu, musta sõstra ning maasi- teks isopreeni ja monoterpeenide emiteerijateks, kaga, uuriti sortide saagikust, vastuvõtlikkust hai- kuid pole teada, mil määral mõjutab nende suu- gustele ning kahjuritele ja viljade kvaliteeti. Testiti renenud osakaal taimestikus taastuva energeetika uute keemiliste ja looduslike tõrjepreparaatide ning projektide rakendumisel õhukvaliteeti. PKI taime- erinevate taimeleotiste kasutusvõimalusi marja- ja füsioloogia osakond uuribki Eesti ja võõramaiste puuviljakultuuride taimekaitses ning orgaaniliste aedades ja haljastuses kasutatavate liikide mõju väetiste toimet taimede kasvule ning saagile. õhukvaliteedile.

Maheviljelusse sobivad eelkõige haigustele ja kah- Taimedele mõjuvad välitingimustes korraga mit- juritele vähem vastuvõtlikud sordid. Katseaastate med produktiivsust kitsendavad stressifaktorid. jooksul osutusid kärntõvele vastupidavamateks Põllukultuuride produktiivsuse kahekordne tõus sordid ’Krista’ ja ‘Liivika’. Neid sorte on soovitatud viimase 100 aasta jooksul on eelkõige olnud seotud ka mahetootjatele uute aedade rajamisel. Maasi- stressitolerantsuse parandamisega. Eestis limitee- ka-õielõikaja kahjustus olenes sordist, väikseim rivad taimede produktsiooni peamiselt madalad oli kahjustus sordil ‘Polka’. Maasika-õielõikaja temperatuurid, kuid ka mullaviljakus ja sõltuvalt kahjustus suurenes vanemas istandikus, seega topograaﬁ ast liigniiskus ning sõltuvalt aastast ka peaks maasikaistandike iga olema maheviljeluses põud. IPCC ennustuste kohaselt muutub meie lühem kui tavaviljeluses. Uurimistulemuste põhjal laiuskraadidel tõenäolisemaks ka kuumastress. sobib maheviljelusse hästi must sõstar, eelkõige Tihti esinevad erinevad stressid korraga ning sort ’Pamjati Vavilova’. üksikute faktorite analüüsi kasutades pole võima- lik nende mõju ennustada. PKI taimefüsioloogia Keemilistest preparaatidest andis häid tulemusi osakond tegeleb eri stresside mõju hindamisega nii Envidori maasikalesta ning Zato õunapuu-kärn- üksikult kui koosmõjus. See informatsioon võimal- tõve tõrjel. Looduslikest tõrjevahenditest osutusid dab muutuvates kliimatingimustes produktiivse- tõhusamaks NeemAzal ja Allgrow. mate sortide selekteerimist ja kasutuselevõtmist.

Taimede stressiuuringud ja taimede mõju hin- Põllumajandustootja keskkonnakava (PTKK) (5) damine õhukvaliteedile (4) 2008. a koostati lõplik versioon põllumajandus- Üheks inimtegevuse tulemusena tekkinud tõsi- tootja keskkonnakava metoodikast, uuriti põllu- seks keskkonnariskiks on kujunenud nn taimne majandustootjate hoiakuid keskkonnatoetustesse, saastus. Taimed emiteerivad (eraldavad atmosfääri) töötati välja maastikuhooldusplaani koostamise enam kui 30 000 keemilist ühendit, millest paljud metoodika ja rakendati seda viiel testalal. PTKK osalevad koostoimes inimtekkeliste lämmastikok- koostatakse konkreetsele ettevõttele või majapida- siididega keskkonnamürgi – osooni – moodustu- misele ning selle abil on põllumajandusettevõtjatel mises maapinnalähedases õhukihis (troposfääris). võimalik kindlaks teha oma tegevusega (või tege- Taimse päritoluga lenduvate ühendite oksüdatsioo- vusetusega) kaasnevad keskkonnariskid ja viia niproduktid on samuti keskkonnamürkideks ning tegevus kooskõlla säästva arengu ja hea põlluma- osalevad ka inimesele väga kahjuliku atmosfäärse jandustava põhimõtetega. PTKK võimaldab toot- 150

misüksuse tasandil saada kokkuvõttev ülevaade ja regionaalsete tegurite osatähtsust tolmeldajate sellest, mida juba tehakse hästi ja millele peaks liigirikkusele ja arvukusele. Projekti eesmärgiks on pöörama senisest suuremat tähelepanu. Maasti- uurida maastikustruktuuri, maakasutuse inten- kuhooldusplaan juhib maaomaniku tähelepanu siivsuse ja elupaikade mitmekesisuse mõju kima- antud ala väärtustele ja nende säilimiseks vajali- laste koosluste struktuurile, hinnata põllumajan- kele hooldustegevustele, samuti pakub lahedusi duse keskkonnameetmete efektiivsust Eestis ning probleemsetele aladele ja võimalusi keskkonnatee- selgitada putukamürkide väikeste dooside toimet nuste mitmekesisuse suurendamiseks. Käesoleva nii kimalaste korjekäitumisele kui ka füsioloogilise- töö üheks eesmärgiks oli saada ülevaade poolloo- le seisundile. Tulemustest on selgunud, et mesila- duslike koosluste hooldajate hoiakutest hoolda- sed ei eristanud insektitsiidiga (alfa-tsüpermetriin) mise ja toetuste suhtes Eestis. Konkreetsemaks töödeldud taimi töötlemata taimedest, kuigi prepa- eesmärgiks oli välja selgitada tegureid, mis mõjuta- raadil on mesilasi peletav toime. Toitumisala eelis- vad maaharijate hoiakuid poollooduslike koosluste tuse aluseks põllu tingimustes oli pigem suurem hooldamisel. õite tihedus. Samas väikeste insektitsiidikogustega kokku puutunud kimalaste korjekäitumises ning Töös võrreldi kahte uuringuala: Mandri-Eesti ning ainevahetustasemes ja hingamisrütmides esines Lääne-Eesti saared. Küsitluses osalenud vastajad suuri muutusi, võrreldes mürkidega mittekokku- peavad oluliseks poollooduslike koosluste säilimist puutunud kimalastega. Pikaajalises perspektiivis ning selle nimel tehakse ka ise tööd – motivatsioon mõjutavad need mesilaste ellujäämist nii indivi- pärandkoosluste hooldamiseks on suhteliselt duaalsel kui pere tasandil, olles seega üheks põh- kõrge. Kui vastajatelt küsiti isikliku motivatsioo- juseks globaalsele tolmeldajate kriisile. Uuringust ni kohta, siis tulemustes omas kõige suuremat saadud teadmised aitavad kaasa nii meemesilaste osakaalu üldistatud vastusekategooria „traditsioon kui ka looduslike tolmeldajate kaitsestrateegiate ja pärandkultuur“ (Mandri-Eesti uuringuala puhul arendamisele ning põllumajanduse keskkonna- 28%, Lääne-Eesti saarte puhul 36% vastustest). meetmete tõhustamisele. Oluline on lisada, et ka teiste küsimuste puhul pidasid Lääne-Eesti saarte vastajad traditsiooni ja Taimsete putukatõrjevahendite nõrkade doosi- pärandkultuuri aspekti olulisemaks kui Mandri- de järelmõju kahjuritele ja kasuritele (7) Eesti vastajad. Isikliku motivatsioonina on küllalt- Looduslikud taimedest toodetud putukatõrjeva- ki olulised ka maastike korrashoid ja maastiku ilu. hendid on keskkonnasõbralikumad kui sünteeti- Erinevate mittemateriaalsete väärtuste kõrval on lised putukamürgid, sest nad lagunevad kiiresti ikkagi tähtsad ka pärandkoosluste hooldamiseks keskkonnale ohututeks ühenditeks. Looduslike makstavad toetused (vastavalt 20% Mandri-Ees- putukamürkide surmava toime mehhanismid on ti ja 12% Lääne-Eesti saarte elanike vastustest). hästi uuritud, kuid kasinad on andmed nõrkade Etteantud vastusevariantide puhul pidasid aga dooside otsese ja kaudse toime kohta putukatele. mõlema uuringuala vastajad kõige olulisemateks Looduslike taimekaitsevahendite kaudne toime motiveerivateks teguriteks maastiku ilu, rahalisi avaldub üksteisega tihedalt seotud liikide ahelas toetusi ja looduslikku mitmekesisust. Kogutud kindla põllukoosluse piires, näiteks kahjurid-pa- informatsiooni on aga võimalik kasutada edasisel rasitoidid-röövtoidulised-haigused-tolmeldajad. pärandkoosluste kaitse korraldamisel ning pare- Uurimised näitasid, et ka väikesed kogused võivad maks muutmisel. pärssida putukate toitumist ja põhjustada talit- lushäireid putukate organismis, mille tõttu võib Tolmeldajate korjekäitumine põllumajandus- väheneda nende eluiga, sigimisvõime ja talvitumise maastikes: põllumajandusliku tegevuse mõju (6) edukus. Madalad mürgiannused ei pruugigi põh- Põllumajandusliku tootmise intensiivistumine on justada putuka kohest surma, kuid talvitusseisun- viinud kiirele liikide arvu langusele põllukooslus- di häirete tõttu vähenes märkimisväärselt nende tes. Nii on tolmeldajate üldist ja laiaulatuslikku külmataluvus ning ellujäänud populatsiooniosa arvukuse vähenemist täheldatud Ameerika, Aasia üldine vitaalsus: eluea pikkus, leviku- ning rep- ja Euroopa põllumajandusaladel. Samas on tolmel- roduktsioonivõime. Nii reguleerivadki ka madalad dajad olulised mitte üksnes põllumajanduses, vaid doosid üsna tõhusalt kahjurite arvukust, nagu kõikjal maismaa ökosüsteemides. Putuktolmlemise selgus neemiprepraadi katsetest kartulimardika vähenemine ohustab nii kultuurtaimede kvaliteeti ning ristõieliste kultuuride võtmekahjuritega. Siis- ja kvantiteeti ning sellest tulenevalt nende konku- ki mõjutavad taimsed putukamürgid ka kasulikke rentsivõimet kui ka looduslike liikide ellujäämist. putukaid, nii ei suutnud vastsena Neemi subletaal- Vähendamaks põllumajandusliku tootmise kahju- se doosiga kokku puutunud kimalased enam üles likku mõju elurikkusele, on vaja tunda lokaalsete leida kaugemal olevaid korjemaid. 151

Maheviljeluse optimeerimine sobivate kultuuri- erinevusi saagi kvaliteedis ei leitud. Arvestades de, sortide ja viljelusmeetoditega, EMÜ mahe- nii erineva kasvatustehnoloogiaga saadud saagi taimekasvatuse uurimiskeskuse loomisega (8) kasumlikkust kui parasitoidide ning röövtoiduliste Jätkusuutlik areng eeldab nii elavat viljakat mulda putukate mõju järgnevatele võtmekahjurite põlv- talitluslikult mitmekesises keskkonnas kui tervet kondadele, võiks tootmises eelistada integreeritud inimest. Just seetõttu on maailmas üha enam viisi. Mahepõldudel kasvatamiseks sobib taliraps, laienemas üleminek ökoloogilisele ehk mahepõl- kuna sellel kultuuril ei ole praegu veel kahjuri- lumajandusele, mis välistab sünteetiliste agroke- tega tõsiseid probleeme ning maheviljeluses on mikaalide kasutamise. Ka Eestis on ulatuslikum rapsikahjurite looduslike vaenlaste hulk oluliselt üleminek mahetootmisele alanud kümne viimase suurem kui tavaviljeluses. aasta jooksul. Mahemaa osakaalult kogu põlluma- jandusmaast oleme maailmas viiendal kohal, kuid Rohumaade tihenemine (9) mahetooted pole tarbijaile piisavalt kättesaadavad. Muldade koormustaluvust sõltuvalt mullast ja Mahepõllumajanduse eduka arengu üks eeltingi- taimestikust on uuritud aastakümneid, kuid põhi- musi aga ongi selliste teadusuuringute läbiviimine, tähelepanu on pööratud haritavatele maadele ning mis võimaldavad anda tootjatele praktilisi soovitusi märksa vähem rohumaadele. Suurenev vajadus mullaviljakuse ning taime tervise tagamiseks ja kõrgekvaliteedilise loomasööda, eeskätt silo järele kohalikesse oludesse sobilike kultuuride ja sortide sunnib rohumaade järjest intensiivsemale kasuta- valikuks. Käesoleva projekti eesmärgiks on aren- misele ning suuremate ja efektiivsemate masinate dada mahetaimekasvatuslikku uurimistööd, luues kasutamisele ning sellega suureneb surve mulda- püsiva taimekasvatusliku katsekeskuse, millega dele. seotakse tegevus mahetaludes ja katsekeskustes. Senised uurimused on näidanud, et võrreldes tava- Penetromeetrilise takistuse mõõtmised Tartu viljelusega reguleerivad kahjurite arvukust mahe- maakonnas Vorbuse intensiivses kasutuses oleval viljeluslikes mitmekesisema maastikustruktuu- lutsernipõllul näitasid usutavalt suuremat (0,5–1,0 riga teraviljakooslustes elujõulised ning arvukad MPa) takistust niite koguri ratta jäljes ning põllu looduslike vaenlaste populatsioonid, kus hoitakse servas, võrreldes tallamata mullaga e. rattajälge- kahjurite arvukus tõrjekriteeriumist madalamal de vahega ülemises 10sentimeetrises mullakihis. tasemel. Sealjuures andsid mõlema penetromeetri näidud usutavad ning samasuunalised tulemused. Ratta- Ristõieliste õlikultuuride keskkonnasäästlike jälg oli keskm 2–3 cm sügavune võrreldes ümb- kasvatustehnoloogiate arendamine (6) ritsevaga. Samas ülemises 10 cm kihis vähenes Ristõieliste õlikultuuride optimaalsete ökoloogilis- mulla poorsus, suurenes seotud vee hulk ning ökonoomsete kasvatustehnoloogiate arendamiseks mulla lasuvustihedus. Põllu servas joonistus välja uuriti tootmistingimustes suvi- ja talirapsi kahjuri- tihenenud mulla kiht 20–30 cm sügavusel mullas, te ja nende looduslike vaenlaste liigilist koosseisu, mis seisnes takistuse järsus tõusus ning süga- ajalis-ruumilist jaotumust ning neid mõjutavad vamal jälle takistuse vähenemises. Seega niiduki tegureid (kultuuride kasvukohad, erinevad kas- jäljed tihendasid muldi. vatusviisid, sordid, erimid). Rapsi võtmekahjuriks osutus naeri hiilamardikas (Meligethes aeneus). Muldade huumusseisundi uuringud (10) Hiilamardikad ilmuvad suvirapsi põldudele seni Muldkatte jätkusuutliku talitlemise hindamisel on teatust oluliselt varem – rapsi kolme-nelja päris- üheks oluliseks indikaatoriks muldkatet moodus- lehe faasis. Seega on optimaalseks hiilamardika tavate mullaerimite huumusseisund ehk mulla tõrje ajaks rapsi pungastaadium, mitte õitsemise orgaanilise aine (orgaanilise süsiniku) ökoloogia. algus. Õitseva rapsi pritsimine hävitab nii tolmel- Selgitatud on metsa-, põllu- ja rohumaade peamis- dajad kui ka kiletiivalised parasitoidid. Olulisemate te mullaerimite tasakaalustunud (hea talitlemise rapsikahjurite looduslike vaenlastena tehti kind- seisukohalt optimaalsed) huumuse ning orgaanili- laks 8 liiki kiletiivalistest parasitoide ja üle 20 liigi se süsiniku sisaldused, varud ja pedo-ökoloogiline röövtoidulisi putukaid. Viimaste suur arvukus ning kvaliteet. Eesti peamiste mullaliikide huumussei- rikkalik liigiline koosseis maherapsi põldudel lubab sundi andmestiku analüüs on võimaldanud: 1) järeldada nende suurt osatähtsust taimetoidulis- määrata Eesti muldkatte orgaanilise aine kogu- te putukate arvukuse regulatsioonis. Erinevate varud ja selle jaotumuse erinevate mullagruppide kasvatustehnoloogiate (tava-, integreeritud ja maja maakasutuse suhtes; 2) selgitada mulla huu- heviljelus) majanduslik võrdlus näitas, et kõrgem musevajaku või ülekülluse võimalikku esinemist; saagikus kujunes nii tali- kui suvirapsil insektitsii- 3) leida mooduseid mullaviljakuse järjekindlaks didega töödeldud tavaviljeluse tingimustes, samas taastootmiseks; 4) selgitada mitte ainult mistahes 152

mullaerimi orgaanilise aine aastakäibe optimaa- 1989. a rajati koostöös Rahvusvahelise Mullatea- lsed kogused, vaid ka selle vegetatsiooniperioodi duse Seltsi mullaviljakuse uurimisgrupiga Tar- dünaamika. tu lähedale Eerikale pikaajaline kolmeväljaline (kartul–suvinisu–oder) külvikorrakatse (IOSDV Optimaalse (taotletava) ja olemasoleva mulla põldkatse) eesmärgiga uurida orgaaniliste ja mine- seisundi (selgitatakse mullaproovide võtmise või raalväetiste mõju ning koosmõju põllukultuuride mulla seirega) hindamine annab võimaluse maaka- saagikusele ja mullaviljakusele. Antud väetuskatse sutuse strateegia täpsustamiseks. Huumusvajaku teeb eriti väärtuslikuks tema pikaealisus, mis või- korral peaks suurem osakaal olema haljaskul- maldab jälgida muutusi mullaviljakuses. tuuridel ja orgaanilistel väetistel, et ennaktem- pos taastada mulla huumusevaru. Optimaalse ja Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid: üleküllastatud seisundi korral peaks keskendu- 1) orgaaniliste väetisteta; 2) tahe veisesõnnik; 3) ma mitte niivõrd huumusvarude taastootmisele, alternatiivsed orgaanilised väetised. Alternatiiv- kuivõrd suurema aastaproduktsiooni saamisele ja sete orgaaniliste väetiste variandis katsetatakse huumuse aastakäibele. Nii keskkonna kui ühis- uudsena tööstusjäätmete (biogaasi, haava puit- konna huvide seisukohalt lähtudes peaks iga Eesti massi tootmise jäätmed) mõjusid põllukultuuridele muldkatte kontuur saama talitleda tema koostisele ja mullale. Katses on lisaks ka mineraalväetiste ja omadustele vastaval optimaalsel tasemel. Muld- variandid (N norm 0–160 kg/ha). Uurimisteema katte säästliku ja jätkusuutliku kasutuse põhimõ- raames analüüsitakse traditsiooniliste ja alterna- tete rakendamisega tagatakse nii muldade kaitse tiivsete väetiste mõju põllukultuuride saagikusele kui ka muldade võime parandada meid ümbritseva ja saagi kvaliteedile, mullaviljakuse parameetritele keskkonna seisundit. (huumusesisaldus, agrokeemilised näitajad jne), kaasnevaid keskkonna- ja terviseriske (leostumine, Agromajandusliku geoinfosüsteemi arendus jät- raskmetallid) ning majanduslikku tasuvust. Kuna kusuutliku maakasutuse ja põllumajandustoot- viljelusviiside mõju mulla omadustele ja keskmise optimeerimiseks (11) konnale avaldub pikema aja jooksul ning väetiste Teadlased on aastakümnete jooksul korraldanud efektiivsus sõltub suuresti aasta klimaatilistest sadu põldkatseid ning arhiveerinud arvukalt mul- tingimustest, saab usaldusväärseid ja teaduslikult lastiku- ja katseandmeid, mille koondanalüüsil on põhjendatud järeldusi erinevate tööstusjäätmete võimalik koostada mudeleid, mis võimaldavad hin- sobivusest orgaanilisteks väetisteks teha eelkõige nata asukohapõhiselt muldade kasutussobivust, pikaajaliste põldkatsete põhjal. maaviljelusviiside mõju saagikusele, mullaviljakusele ja keskkonnaseisundile. Erinevate põllumajan- Vedelsõnniku (läga) kasutamine rohumaade ja dustegevuste (kultuuride kasvatamise, maa majan- põllukultuuride väetisena ning mõju keskkon- damise) kohta koostatud ajas ja ruumis toimivad nale ja saagi kvaliteedile (12) agromajanduslikud mudelid on aluseks infokaarti- Viimasel aastakümnel on Eestis lüpsikarjale ehita- de või skeemide koostamisele, teadusliku nõuande tud nn ameerika tüüpi vabapidamisega külmlautu, digitaliseerimisele konkreetse regiooni, talu või kus loomade väljaheited kogutakse vedelsõnnikuna põllu tasandil. Teaduslikus mõttes on uudne, et samas asuvasse spetsiaalsesse lägahoidlasse, mida esmakordselt käsitletakse põllumajandustootmist, saab tühjendada ainult soojal aastaajal. Samal ajal maakasutust ja -majandamist ühtse tervikuna muutub järjest teravamaks küsimus, kuidas seda dünaamiliste mudelitena, mis võimaldab hinnata vedelsõnnikut põllumajanduses optimaalselt kasu- majandamise riske, nende suurust ja tõenäosust. tada – ilma mullaviljakust, keskkonda ja kasvata- Põllumees saab teada, milleks konkreetse põllu tavate kultuuride kvaliteeti oluliselt kahjustamata. muld sobib, millised on siin ilmastikust tulenevad Veise- ja sealäga võib ebaõigel kasutamisel reos- tootmisriskid, millised on seal agromajanduslikult tada keskkonda, sattudes põhjavette või veeko- põhjendatud väetisnormid, muldade efektiivne gudesse. Rohumaadel mõjutab vedelsõnnik rohu viljakus ühe või teise põllukultuuri saagikuse ja keemilist koostist, taimede püsivust ja taimiku tootmise tulukuse seisukohalt, milline peaks olema liigilist koosseisu, aga ka karjamaarohu maitsvust talus agromajanduslikult põhjendatud maakasu- ehk söödavust. Sileeritavasse massi võivad sattu- tus jne. Eesmärgiks on välja töötada GIS-põhine da roiskbakterid ja rida teisi mikroorganisme, mis mitmekülgne kasutussobivusmudel maaressursi rikuvad silo kvaliteeti. jätkusuutlikuks kasutamiseks. Esialgsete (2008. a) tulemuste põhjal võib väita: Orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju ja koosmõju 1) Vedelsõnnikuga on otstarbekas väetada eelkõi- põllukultuuridele, keskkonnale ja tasuvusele (11) ge kõrreliste rohumaid, kus kuivaine enamsaak 153

vedelsõnnikuga antud 1 kg lämmastiku kohta 1) välja selgitada need taimeliigid, liikide segud ja oli keskmiselt 2,1 korda suurem kui kõrreliste ja sordid, mis sobivad Eesti klimaatilistes tingimus- lutserni segu puhul. tes energeetilise biomassi, eelkõige biogaasi ja 2) Kõrreliste rohukamaral oli vedelsõnniku mul- tahke kütuse tootmiseks; daviimine võrreldes selle maapinnale andmisega 2) uurida reoveesette, sealäga ja liblikõieliste tai- märksa efektiivsem – kuivmassi aastasaak tõusis mede sobivust lämmastiku allikana energiatai- 15%. mede kasvatamisel; 3) Katses oli keskmiseks korraga antavaks läganor- 3) välja selgitada, kas Soomes ja Rootsis kasutatav miks 33 tonni/ha, mis sisaldas kuivainet kesk- energiaheina tootmise tehnoloogia sobib Eestis miselt 8,3%, üldlämmastikku (N) 120 kg, üldfos- kasutamiseks; forit (P) 24 ja üldkaaliumit (K) 75 kg. 4) uurida, millised keskkonnaohud kaasnevad bioenergia kultuuride kasvatamisega. Esmased Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansi uurimistulemused näitavad, et päideroo, ohtetu reguleerimise võimaluste ning haljasväetiskul- luste ja keraheina energiasisaldus on 18,3-18,5 tuuride fütoproduktiivsuse selgitamine tava- ja MJ kg-1 kuid Eestis võib energiaheina tootmine maheviljeluse tingimustes (13) osutuda siinse pehme talve tõttu problemaa- Agromajanduslikult põhjendatud maakasutus ja tiliseks. Suurema maapealse biomassi andsid viljavaheldus on olulisemaid saagikuse tõstmise reovee settega väetatud taimed (maisil kahe sordi ja hoidmise võimalusi. Eriti oluline on see mahe- keskmisena 11,1 t KA ha-1 ja kanepil sortide viljeluse puhul. Analüüsides eelnevate aastate keskmisena 7,5 t KA ha-1; võrdluseks väetama- põllukultuuride kasvupinna struktuuri Eestis, ta variandid – vastavalt 4,8 ja 4,1 t KA ha-1). selgub, et enamusel maakasutajatel on huumus- Talitritikale külv kevadel koos maisiga vähendab bilanss viljavahelduses negatiivne. Nii tava- kui küll sügiseste tööde mahtu, kuid katses kasuta- eriti maheviljeluses on liblikõieliste kultuuride tud külvisenormide juures oli maisi maapealse kasvatamine peamine võimalus rikastada mulda biomassi kogus liiga väike, et Eesti tingimustes toitainetega, eriti lämmastikuga. Oluline on teada, õigustada selle meetodi kasutamist energeetilise millisel määral haljasväetised mõjutavad muldade biomassi tootmiseks. huumusbilanssi ja parandavad muldade toitere- žiimi ning milline on nende kasutamisel toitainete Loodussäästliku põllumajanduse kujundamine väljaleostumine mullast. Uuringu põhieesmär- teaduslikult põhjendatud maakasutuse ja mahe- giks on mulla huumusseisundit ja toitaineringeid ning tavaviljeluse kooseksisteerimise kaudu mõjutavate tegurite uurimine. Lähtuvalt põhiees- (15) märgist uuritakse erinevate haljasväetiskultuuride Projekti eesmärgiks on ühelt poolt analüüsida fütoproduktiivsust, maapealse orgaanilise aine maakasutuse teisenemise mõju bioloogilisele ja ja juurte moodustamist, toitainete omastamist, maastikulisele mitmekesisusele ning muutuste mulda viidava orgaanilise aine lagunemist. Hal- seoseid majanduslike ja sotsiaalsete protsessidega. jasväetiste mõju mulla bioloogilistele ja füüsikalis- Teiseks eesmärgiks on taimsete mahepõllumajan- mehaanilistele omadustele analüüsitakse vihma- dussaaduste tootmisega seotud uurimisvaldkon- usside arvukuse, mulla struktuursuse, kõvaduse dade väljaarendamine. Mõlemat uuringut ühtseks ja lasuvustiheduse määramisel. tervikuks siduvaks mõisteks on bioloogiline mitmekesisus (elurikkus). Eesmärgiks on leida võimalusi külvipinna struktuuri korrastamiseks, st viia külvikorda selliseid Alateemad: põllukultuure, mis muudaksid huumusbilanssi 1) Mahepõllumajandussaaduste tootmisega seotud positiivsemaks ning suurendaksid orgaaniliste uurimisvaldkondade väljaarendamine (taimekas- väetisannuste hulka. vatus) (15) 2) Põllumajandusliku maakasutuse teisenemise Põllumajanduskultuuride kasutamine põletami- mõju bioloogilisele ja maastikulisele mitmeke- seks ja biogaasiks, sortiment ja agrotehnoloogia sisusele ning seos majanduslike ja sotsiaalsete (14) protsessidega (16) Viimastel aastatel on hakatud üha rohkem rää- 2008. a oli esimene katseaasta ja saadud tulemus- kima vajadusest asendada fossiilsed kütused te põhjal ei saa veel teha usutavaid kokkuvõtteid. biokütustega, et vähendada keskkonda emiteerita- vate kasvuhoonegaaside hulka. Maaülikooli Eerika Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite katsepõllule rajati 2008. a kevadel katse, mille mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile eesmärgid on: ning tulususele (15) 154

Põllumajandussisendite turul on hulgaliselt eri- Võihappe sisaldus nii madala KA sisaldusega nevaid bioloogilisi silokindlustuslisandeid. Uu- silos oli madalam (0,04%) vaid keemilise konser- rimistöö eesmärgiks on kindlaks teha, millised vandi AIV Pro-ga töödeldud silos; kindlustuslisandid annavad erineva silomaterjali 6) närbsilo valmistamisel õigeid tehnilisi võtteid ka- sileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõige sutades ei esinenud olulisi erinevusi bioloogiliste efektiivsema tulemuse. 2008. a uuriti bioloogiliste silokindlustuslisandite efektiivsuse vahel; silokonservantide mõju silo valmimise kiirusele. 7) märgsilo valmistamisel bioloogiliste silolisandite kasutamine end ei õigustanud ja kultuurrohu- Projekti uurimistulemused lubavad väita, et: maalt niidetava rohusaagi sileerimiseks on vaja 1) kõik uuritud nn kiired bioloogilised lisandid kasutada keemilisi silokonservante; parandasid silo fermentatsiooni kvaliteeti ja vä- 8) maisisilo (kuivainesisaldusega ~ 33%) sileerub hendasid kadusid. Seega silokindlustuslisandite hästi ka kindlustuslisanditeta. kasutamine on igal juhul õigustatud; 2) silode stabiilsuse saavutamiseks on ka kiiretoi- (1) Ulvi Moor [email protected] meliste bioloogiliste lisandite juures vaja vähe- (2) Ave Kikas [email protected] malt 15–20 päeva pikkust sileerumisperioodi; (3) Kersti Kahu [email protected] 3) kindlustuslisandi valikul tuleb seega lähtuda (4) Ülo Niinemets [email protected] sileeritavast materjalist, eelkõige tema proteiini- (5) Kalev Sepp [email protected] ja kuivainesisaldusest. Kindlustuslisandi efek- (6) Marika Mänd [email protected] tiivsus sõltub oluliselt selle õigest lahustamisest (7) Külli Hiiesaar [email protected] ja doseerimisest; (8) Eve Veromann [email protected] 4) ammooniumlämmastiku osakaal üldlämmas- (9) Endla Reintam [email protected] tikust 3. niite silodes (16% KA) oli väga kõrge – (10) Raimo Kõlli [email protected] madalaim bioloogiliste kindlustuslisandite puhul (11) Alar Astover [email protected] 8,5% (Ecosyl Action), kõrgeim 9,9% (SillAll), (12) Rein Viiralt [email protected] samas 1. ja 2. niite silode korral (närbsilo) prob- (13) Enn Lauringson [email protected] leeme ei esinenud; (14) Merrit Noormets [email protected] 5) võihappe sisaldus 3. niite silodes (16% KA) oli (15) Are Selge [email protected] bioloogiliste lisandite kasutamisel väga kõrge (16) Marek Sammul [email protected] (0,21-0,95 %KA) ning seega silo kvaliteet madal.

Taastuvenergia keskus

2007. aastast tegutseb Eesti Maaülikoolis bio- Töörühma peamised tegevusvaldkonnad on: konversiooni töörühm (1), mis sai alguse 2007. 1) biogaasi tootmiseks sobivate substraatide ana- a sügisel bio- ja keskkonnakeemia teaduslabori lüüs ning nende metanogeenilise potentsiaali avamisega. Uuritakse kohaliku biomassi ja jäätme- prognoosimine; te biogaasi potentsiaali, keemilist koostist, eraldu- 2) jäätmete ja energiakultuuride biokonversiooni vate gaaside tekkekiirust ja protsessi inhibiitoreid. kineetika ja efektiivsus ning inhibiitorid; Lisaks analüüsitakse kääritusjäägi toksilisust 3) anaeroobse kääritamise tehnoloogia, automaa- elusloodusele. 2009. a kevadel alustati biogaasi tika ja juhtimismudelite uurimine ning arenda- pilootseadmete labori ehitamist, mida ﬁ nantseerimine; vad Eesti Maaülikool ja Keskkonnainvesteeringute 4) anaeroobe kääritamise tahkete (anaeroobne Keskus (KIK). Pilootseadmetega hakatakse uurima kompost) ja vedelate (nõrgvesi) jääkide võimalik biogaasi tootmise tehnoloogiaid, tootmisprotsessi toksilisus. stabiilsust ja käivitamist ning anaeroobse kääri- tamise protsessi monitoorimist ja automaatikat. (1) Henri-Charles Dubourguier http://www.emu- Mõlemad laborid aitavad arendada anaeroobse bioconversion.eu/ kääritamise valdkonda Eestis ja tuua praktikasse uut oskusteavet, mis on oluline fossiilkütustest sõltumatu energiavarustuse arendamisel. 155 Metsandus- ja maaehitusinstituut

Metsateadus rutakse erinevate puuliikide stressitolerantsuse mehhanismide selgitamisele, puude füsioloogilis- Metsakasvatuse osakonna (1) uurimistöös on biokeemilise seisundi hindamisele ebasoodsates keskseks teemaks metsade säästlik majandamine. keskkonnatingimustes ja ekstreemsete keskkonna- Uuritakse erinevate ökoloogiliste ja metsakasva- tegurite toimel puudes kujunevatele metaboolsete tuslike tegurite mõju istutatud ja loodustekkeliste vastusreaktsioonide uurimisele. Eesmärgiks on noorte lehtpuude kasvule endisel põllumajandus- selgitada puude produktsiooni ja biomassi teket maal. Jätkuvad uuringud endistel põllumaadel määravate tegurite interaktiivset toimet varieeruva- kasvavates kiirekasvulistes lehtpuupuistutes. Hall tes metsakasvutingimustes ja nende väljendumist lepp ja arukask on osutunud väga produktiivse- läbi ökofüsioloogiliste seoste ja protsesside. teks puuliikideks, mille kasvukiirus ja mahu juurdekasv on märkimisväärsed. Samas ei too nende Puude looduslike stressitingimustena käsitletakse kasvatamine kaasa keskkonnariske. toitainete ja vee deﬁ tsiiti rannikualade luidetel ning liigniisket toitainete- ja õhuvaest kasvukeskkonda Viimastel aastatel on hinnatud männi ja kuuse rabades. Antropogeenseteks stressitingimusteks on kinnis- ja paljasjuurelise istutusmaterjali kvali- Kirde-Eesti tööstusettevõtetest üle 50 aasta emitee- teeti. Erinevat tüüpi taimedega rajatud katse- ja runud tolmust ja tuhast põhjustatud keskkonna tootmiskultuuride seisund ja kasvukäik näitab, et leelistumine kaevandustöödega rikutud aladel. pikemas perspektiivis on eelistatum nelja-aastaste Ökofüsioloogilised uuringud puude vastusreakt- avamaal kasvatatud kuuseistikute kasutamine. sioonidest stressitingimustele võimaldavad selgita- Kuigi kultuuride rajamine nendega on kallim kui da stressitaluvuse teoreetilisi aspekte ja stressitole- kaheaastaste nn potitaimedega, on viimaste puhul rantseid liike ebasoodsates looduslikes tingimustes suuremad metsakultuuri hooldamisele tehtavad kasvatamiseks ning inimtegevusega rikutud alade kulutused. rekultiveerimiseks.

Riiklikku metsaseire- ja metsavalveteenistust Fundamentaaluuringutest lähtudes on kujune- täiendavate metsapatoloogiliste uuringute käigus nud rakenduslik uurimissuund. On selgunud, et on leitud Eestile kaks uut, lõunapoolsetes maades tööstusettevõtete heitmed, nagu tsemenditehases olulist majanduslikku kahju tekitanud tulnukliiki tekkiv klinkritolm, bioenergia tootmisel tekkivad mändidel – punavöötaudi tekitaja (Mycospherella puu- ja turbatuhk, sisaldavad rikkalikult taimedele pini) ning seni eestikeelse nimeta seen-patogeen vajalikke toitaineid. Tööstusheitmete ladustamise- (Diplodia pinea), neist esimene on riikliku karan- ga seotud kahjulike ökoloogiliste kõrvalmõjude vä- tiini alune liik. Hariliku männi kui mudelpuuliigi hendamiseks oleks üks võimalus nende kasutami- retrospektiivsete uuringute jätkamine okkajälje ne väetisena metsakasvatuslikel eesmärkidel. See meetodil võimaldas anda teadusliku seletuse vii- aga nõuab väga hoolikat ja teaduslikult põhjen- mastel aastatel süvenenud kahjustustele mitmetel datud eksperimente, et selgitada tööstusheitmete puuliikidel. taaskasutamise optimaalseid võtteid ja meetodeid ning kaasnevaid ökoloogilisi mõjusid. Tulemu- Metsabioloogia osakonna teadlased (2) on pikka sed lubavad hinnata tööstusheitmete võimalik- aega tegelenud häiringujärgsete protsesside uurin- ku kasutamist väetisena ja mulla happesuse ja gutega püsikatsealade võrgustikul. Võrreldud on puistute aineringe reguleerijana ning puude kasvu põlengute, tormimurdude ja raiete poolt häiritud ja produktsiooni kvaliteedi parandajana. Saadud metsade dünaamikat. Prognooside koostamiseks tulemustele toetudes töötatakse välja keskkonna- analüüsitakse puude radiaal- ja kõrguskasvu säästlikud heitmete kogused, mida oleks soovitav muutuva kliima tingimustes. Käsitletakse metsa- kasutada väheviljakatel või happelistel muldadel. koosluste struktuuri ja loodusliku mitmekesisuse suhteid. Taastatud on varem rajatud karjääri taas- Metsakorralduse osakonnas (4) on loodud puu ja metsastamise püsikatsealasid. puistu kasvumudelite andmebaas FORMOD, millega Eesti ja naabermaade metsanduslikke mudeleid Metsaökosüsteemi funktsionaalsete ja struktuur- graaﬁ liselt analüüsida, omavahel võrrelda ja oma sete muutuste selgitamine varieeruvates keskkon- andmeil rakendada. Andmebaasi on kantud umbes natingimustes on ökofüsioloogia osakonna (3) 200 mudelit, nende hulgas on enamus Eesti met- uurimistöö keskmes. Uurimistöös kontsentree- sanduses kasutatavatest takseermudelitest ning 156

mitmed mudelid seitsmest välisriigist. Andmebaasi mise andmetest koostati programmidega TerraScan haldamise rakendus võimaldab sisestatud mude- ja TerraMatch kaks maapinna kõrgusmudelit, leid testida. mida võrreldi GPS ja tahhümmeetriliste mõõtmiste- ga saadud maapinna kõrgustega. Töö tulemusena Metsatööstuse osakonna (5) teadlased on aastaid selgitati skaneerimise kõrguse ja taimestiku mõju hinnanud kütusena kasutatava madalakvaliteedi- maapinna mudeli täpsusele. lise puidu ja raiejäätmete potentsiaali. Küttepuidu ressursside dünaamika mudel võimaldab ennusta- Maakasutuse planeerimine ja maakorralduse (8) da küttepuidu olemasolu ja potentsiaali tulevikus. valdkonnas on uuritud põllumajanduslike kinnis- Aktiivselt osaletakse piirkondlike energiamajandu- tute maakasutuse killustatust ja täiendatud killus- se arengukavade koostamisel. tatuse hindamise metoodikat. Uuringud näitavad, et maareformi käigus moodustatud maakasutused Puiduteaduses on kesksel kohal erinevates metsa- ei vasta kaasaja tehnoloogilistele vajadustele. Ees- kasvukohatüüpides kasvanud männipuidu oma- tis on ilmne vajadus põllumajanduslike maakasu- duste - kõvaduse, paindetugevuse, löögisitkuse, tuste piiride korrastamiseks. tõmbe- ja survetugevuse ning tiheduse uurimine. Planeeringute elluviimisega seotud maakorralduse Tehnikateadused küsimused on samuti selle valdkonna uurimis- probleem. Uuriti maakorralduse vajalikkust linna Geomaatika (6) valdkonna teadustegevus jaguneb piirkondades seoses arenguks vajaliku maafondi üldjoontes kolme suunda: moodustamisega. Uuringute tulemused näitavad, 1) geoidi arvutused ja maapinna vertikaalliikumi- et maakasutuse planeerimist ja maakorraldust sed; reguleerivat Eesti seadusandlust on vaja täiustada. 2) stereofotogramm-meetria ja laserskaneerimine; 3) maa haldamine, maakasutuse planeerimine ja Maaehituse valdkonna teadustegevuses on kaks maakorraldus Eestis. peamist uurimissuunda: materjalide ja konstrukt- Töörühm tegeleb koostöös Maa-ameti ja Tallin- sioonide mehaanika ning säästev ehitamine. na Tehnikaülikooliga Eesti geoidi mudeli Est- Geoid2003 edasiarendusega. Selleks on mõõdetud Mehaanika uurimisgrupis (9) tegeletakse jääk- ja uued täpsed GPS nivelleerimis- ja gravimeertilised sisepingete määramise algoritmide arendamise- punktid mitmes Eesti piirkonnas, täpsustati mude- ga ning nende rakendamisega arvutiprogrammis lit Est-Geoid2003, mis leiab kasutust Eesti ametli- RS-DISC+. Algoritme on rakendatud kuusepuidu ku referentspinnana. uurimisel. Õhukese lahtise rõngasaluse deformat- sioonimeetodiga uuritakse jääkpingeid tampoon- Eesmärgiga siduda täpsemalt Eesti mandri ja galvaaniliselt sadestatud nikkel-, tsink-, vask-, saarte kõrgusvõrgud on selgitatud gravimeetrilise hõbe- ja kuldpinnetes sõltuvalt voolutihedusest ja ja geomeetrilise geoidi erinevusi. Lisaks on teosta- katmiskiirusest. Termopingete määramise metoo- tud ekspeditsioonid erinevatel Läänemere lae- dika mittehomogeensetes plaatides on arendatud vatrassidel, et mõõta GPSiga loodpinna muutust ja kihilise struktuuri juhule. kontrollida Põhjamaade geoidi täpsust. Mõõtmiste tulemused langesid hästi kokku Põhjamaade geoidi Säästva ehitamise uurimisgrupp (10) tegeleb mudeliga. raudbetooni ja puidu ning nendest valmistatud konstruktsioonide omaduste uurimisega, samuti Stereofotogramm-meetria ja laserskaneerimine. kohalike ja tööstuslike soojustusmaterjalide oma- (7) Uuritud on digitaalsete ortofotode kvalitee- duste võrdlemisega. Raudbetooniuuringuid on teh- di määramise erinevaid võtteid ja töötatud välja tud vanades hoonetes (nt laudad, tööstushooned) vastav metoodika. Seda metoodikat rakendatakse nii purustavate kui mittepurustavate meetoditega. Eestis kasutatavate (mõõtkavas 1:10000) digitaal- Koostöös ehitusmaterjale tootvate ettevõtetega katsete ortofotode geomeetrilise ja visuaalse kvaliteedi setatakse erinevaid ehitusmaterjale, nt poorbetooni hindamisel. Tulemused näitavad, et valdav osa ja teraskiudbetooni ja nende omadusi. ortofotosid vastab esitatavatele nõuetele. Olulisel kohal on vanade ja rekonstrueeritud lau- Digitaalsete maapinnamudelite täpsuse hinda- tade sisekliima uuringud. Alustatud on hoone piir- miseks kasutakse Maa-ameti tellimusel ja Soome dekonstruktsioonide laboratoorsete uuringutega, Geodeesia Instituudi tehtud aerolaserskaneerimise mille eesmärgiks on leida optimaalse soojustamise testlendudega saadud andmeid. Aerolaserskaneeri- võimalused. Piirdekonstruktsioonide soojusteh- 157 niliste näitajate määramiseks on välja arendatud sistavate tehniliste rajatistega ning maaparanduse digitaalne katseseadmete komplekt, samuti on käigus sirgestatud eesvoolude looduslähedasemaks alustatud väliskatseid. muutmisega. Asulate reoveepuhastamise probleemidele otsitakse lahendusi muuhulgas energiavõsa Uueks suunaks on kujunenud kohalike looduslike kasvatamise abil. ehitusmaterjalide kasutamisvõimaluste uurimine. Kohalike soojusisolatsioonimaterjalide (saepuru, 1) Hardi Tullus [email protected] turvas, pilliroo hake, linaluu, höövlilaast) omadusi 2) Kalev Jõgiste [email protected] võrreldakse tööstuslike materjalide (vahtpolüstü- 3) Malle Mandre [email protected] reen, klaasvill) vastavate näitajatega. 4) Andres Kiviste [email protected] 5) Peeter Muiste [email protected] Veemajanduse uurimisrühm (11) tegeleb ainerin- 6) Harli Jürgenson [email protected] ge ja leostumise uurimisega haritaval kuivendatud 7) Natalja Liba [email protected] maal. Töötatakse välja meetmeid (nt seadedre- 8) Siim Maasikamäe [email protected] naaži kasutamine), mis vähendavad lämmastiku 9) Jakub Kõo [email protected] väljakannet mullast drenaaži kaudu. Uurimis- ja 10) Jaan Miljan [email protected] arendustöö temaatika on seotud ka eesvoolude 11) Toomas Tamm [email protected] isepuhastumisvõime ja kalade elupaiku mitmeke-

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakas- Märja katsefarm vatuse instituut on ainus veterinaarmeditsiini, loo- Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga makasvatuse ja toiduteaduse valdkonna akadee- (ETKÜ) ja Põllumajandusministeeriumi toetusel on milist õpet ja teadustööd integreeriv keskus Eestis. valminud uus maaülikooli katsefarm Tartu-läheda- Instituudi töös on ääretult oluline, et kaasajasta- sel ETKÜ-le kuuluval Märja kinnistul. Katselaudas tud õppe- ja teadustöö reageeriks paindlikult tootja peetakse 125 lüpsilehma, lisaks noorkari, eraldi ja töötleja vajadustele. Instituudi osakondade ja ruumid on rajatud füsioloogilisteks katseteks ja töörühmade uurimistöö erinevates valdkondades embrüosiirdamiseks, kasutatakse võimalikult katab pea kogu ahela farmist toidulauale. kaasaegseid farmitehnoloogiaid. Eesmärk oli ehitada ja käivitada uus katselaut polüfunktsionaalse- Instituudi koosseisu kuuluvad loomakliinik, apteek na, kasutada rajatavat katsejaama maksimaalselt ja mükobakteriooside labor. Mükobakteriooside ka rakendusuuringuteks ning täiend- ja ümberõp- laboratoorium on Eesti Vabariigi referentlaboratoo- peks. Katsefarmi olemasolu tugevdab vaieldama- rium veiste tuberkuloosi diagnoosimise ning veise- tult loomakasvatus- ja loomaarstiteadlaste, nõus- ja linnutuberkuliini kvaliteedikontrolli valdkonnas. tajate ja farmerite vahelist koostööd, kiirendades teadustulemuste jõudmist tootmisse. Mitte vähem Eesti riigi majandusseis ei luba lähiaastatel jätkata tähtis pole seejuures katsefarmi kujundamine ela- samas arengutempos. Veterinaarmeditsiini ja nikkonna teavitustöö keskuseks. loomakasvatuse instituudi kompetentsi kuuluva- te rakenduslike uurimissuundade maksumus on Toiduteaduse ja –hügieeni osakond üldjuhul kordades suurem kui paljudes teistes tea- Loodud ja sisustatud on mikromeierei (1)(2), mida dusvaldkondades. Praeguseks on loodud kvaliteet- arendatakse koostöös Tervisliku Piima Bioteh- ne baas, mida peab hoidma, ei saa lubada endale noloogiate Arenduskeskusega (Piima TAK). Mik- inimressursside äravoolu. Optimaalsed lahendused romeierei seadmed võimaldavad sooritada kõiki tuleb leida just riiklike prioriteetsete uurimissuun- piimatöötlemise olulisi operatsioone (separeerimist, dade osas, kuna tehtavad otsused ei mõjuta mitte pastöriseerimist, fermenteerimist, kontsentree- ainult instituudi jätkusuutliku teadustöö arengut rimist, kuivatamist, ultra- ning nanoﬁ ltratsiooni maaülikoolis, vaid otseselt loomade ja inimeste jms), on tehnilistelt lahendustelt kaasaegsel tase- tervist, Eesti elanike toidukvaliteeti ja -ohutust. mel, kasutavad üliväikeseid piimakoguseid (mõnest liitrist mõnekümne liitrini) ja vastavad tänapäeva hügieeninõuetele. Mikromeierei seadmeid saab ka- 158

sutada uute tootmistehnoloogiliste põhimõtete ning Väga oluliseks toiduhügieenialaseks uurimis- väiketootjate jaoks sobilike piima ümbertöötlemi- valdkonnaks on zoonootilised haigusetekitajad se tehnoloogiate väljatöötamiseks, tootearenduse erinevat liiki toidutoormes, tootmiskeskkonnas ja esmaste etappide ja tootmistehnoloogia alaste toidus. Kõik toiduained sisaldavad vähemal või rakendusuuringute läbiviimiseks. Mikromeiereis suuremal arvul mikroorganisme. Ebasoovitavate toimub koostöös Piima TAKiga kõrge biokvali- mikroobide kasv ja areng toiduainetes võib põh- teediga stabiilsete piimatoodete väljaarendamine justada nii majanduslikke probleeme (toiduainete probiootiliste laktobatsillide selektsiooni ja sobita- riknemisest tulenev kahju) kui ka otsest ohtu misega piimatoodete tehnoloogilisse protsessi. tarbija tervisele toidutekkeliste infektsioonide ja intoksikatsioonide näol. Koostöös Polli aiandusuuringute keskusega arendatakse välja toiduketialast kompetentsikes- Toiduhügieeni töörühm on aktiivselt tegelenud toi- kust, mille ülesandeks on aiandus- ja piimandus- dupatogeenide alase teadustööga. Kõige suuremat alaste interdistsiplinaarsete uuringute käivitamine, kompetentsi Eestis omatakse termofi ilsete kam- tootearendusliku võrgustiku loomine ja ühiskom- pülobakterite teaduslikes uuringutes, kuid olulisel petentsi edendamine kahe toiduainete grupi (aia- kohal on ka teised toidupatogeenid nagu Listeria saaduste ja piimasaaduste) vallas. Nähakse ette monocytogenes, mis on üks olulisematest toiduga tihedat koostööd ettevõtjatega, kaasajastamaks ülekanduvatest haigustekitajatest. Põhilised la- töötlemise tehnoloogiaid ning juurutamaks ühi- hendamist vajavad probleemid seonduvad eeskätt suuringute tulemusi õppetöös. toiduainetetööstuste tasandiga. Pikaajaliste uuringute tulemuste analüüsi alusel saab väita, et võr- Toiduhügieeni (3) alaste uuringute raames uuri- reldes eelnevate aastatega on Eesti toodete termo- takse: fi ilsete kampülobakteritega saastumise protsendid 1) taimse ja loomse päritoluga funktsionaallisan- tunduvalt langenud. Probleeme esineb isoleeritud dite kasutamist liha- (k.a kala) ja piimatoodetes patogeenide tüvede antibiootikumidele tundlikkuse lämmastikku sisaldavate lisaainete asendami- osas, mistõttu soovitatakse jätkata praegu kehtiva- seks; te heade hügieenitavade rakendamist, pidada kinni 2) zoonootilisi haigusetekitajaid toidu tootmise raviskeemidest ning põhjendamatult antibiootiku- ahelas ning toiduainete saastumise ja inimese me farmi tasandil mitte kasutada. nakatumise vältimist. Alustatud on lihatehnoloogia ja tootearenduse Välja on selgitatud polüfenoolide kui potent- labori (4) planeerimise ja arendusega. siaalsete antioksüdantide sisaldus reas taimedes – viinapuuväädid, aedrabarberi ja meditsiinilise Söötmise osakond (5) rabarberi juur ja varred, humalakäbid, naistepu- Söötmise osakonna teadustöö põhiliseks ülesan- na, maavitsalised taimed nagu tomat, baklažaan, deks on läbi viia põllumajandusloomade ja -lindu- tšillipipar, tumedad marjad (mustsõstrad, erinevad de söötade, söötmise, toitumise ning ainevahetuse mustikad, aroonia), astelpaju, jõhvika, pohla jt alaseid uuringud. Selle raames uuritakse uute ja marjad, perekonna Vaccinium taimede varred ja le- Eestis kasutusel olevate söötade keemilist koos- hed. Võrdlevalt on hinnatud ekstraktide antioksü- tist, omastamist loomade poolt ja mõju toodangu dantsust. Tehtud on katseid väljavalitud taimsete kvaliteedile. Selgitatakse erinevate söötmis- ja ekstraktide lisamiseks liha- ja juustutoodetele. pidamisstrateegiate mõju lehmade tervisele ning Selektiivse vedelikkromatograafi a kasutamisega on piima kvaliteedile lehmade vabapidamisega piima- välja töötatud uudne meetod erinevate lihasegude farmides. Tegeletakse piima keemilist koostist ja ja nisuterade polüküllastamata rasvhapete oksü- laapumist mõjuvate tegurite kindlakstegemisega, datsiooniastme määramiseks ning demonstreeri- samuti otsitakse piima laapumist, tervist, heaolu tud taimsete segude olulist pidurdavat toimet liha jne peegeldavaid biomarkereid piimas. Samuti di- oksüdatiivsele rääsumisele mehaaniliselt kondi- sainitakse söötmise kaudu ja tervislikkuse eesmär- tustatud liha (MDM) ja marineeritud liha näiteil. gil piima ja liha, kasutades spetsiaalseid söötasid Loomkatsetega on näidatud, et aedrabarberi juure ja söödaratsioone. ekstrakt vähendab oluliselt etanoolist põhjusta- tud maksakahjustust. Mainitud tööd on aluseks Söötmisosakonna juurde kuulub kaks laborit. tervisttugevdavate, nn funktsionaaltoitude saamise Esimene neist on söötade ja ainevahetuse labor, teaduslike põhimõtete ja konkreetsete funktsio- mille üheks eesmärgiks on maailmas tunnustatud naaltoitude väljatöötamisel. metoodikate järgi määrata vajamineva bioloogilise materjali keemilist koostist. Teiseks eesmärgiks on 159 pakkuda teenustööd tootmisfarmidele, eeskätt just strateegia indlevate loomade leidmiseks, seemen- söötade kvaliteeti hindamise ja nende keemilise dusaja valikuks ja munasarjafunktsiooni iseloo- koostise määramise ning toiteväärtuse arvutamise mustamiseks. osas. Sigimise biotehnoloogia valdkonnas toimub Sigimisbioloogia osakond (6) uurimistöö suguselekteeritud sperma rakendusvõi- Lehmade sigivust vähendavateks olulisemateks maluste laiendamise ja innatsükli reguleerimise, faktoriteks on piimatoodangule suunatud ge- in vitro e katseklaasiembrüote tootmise ja loomade neetilise valikuga kaasnevad muutused lehmade kloonimise alal. Uurimistöö tulemusena on juba ainevahetuses, innatunnuste nõrgenemine ning kindlaks tehtud põhilised tegurid, mis määravad terviseprobleemid ja haigused. Intensiivsetes suguselekteeritud sperma kasutamise efektiivsust pidamistingimustes peetavatel piimalehmadel mullikatel. Suguselekteeritud sperma kasutamine esineb väga sageli munasarjade funktsioonihäi- annab häid tulemusi spontaanse innaga mullika- reid. Uuringud (7) näitasid, et ainult 31% uuritud te esmakordsel seemendamisel, kui farmi üldine loomadest ei esinenud munasarjade funktsiooni sigimisseisund on hea. Sünkroniseeritud innaga häireid. Munasarjahäirete esinemissagedus sõl- mullikaid tuleks suguselekteeritud spermaga see- tus looma tõust ja aretusväärtusest. Häiretel oli mendada vastavalt innatunnuste ilmnemisele, sest negatiivne mõju lehmade tiinestumisele, suurenes fi kseeritud ajal seemendamine on tiinestust silmas embrüonaalse suremuse risk ning vähenes in- pidades 10–15% vähem efektiivne. Suguselektee- natsükli sünkroniseerimise efektiivsus. Munasar- ritud sperma kasutamisel saadakse 90% lehmva- jahäire tüüp (anovulatsioon, luteolüütilise vastuse sikaid. Seetõttu on surnultsündide arv suguselek- puudumine) oli seotud piimatoodangu ja piima teeritud sperma kasutamisel väiksem, võrreldes koostisega. Piimatoodangu, piimakomponentide ja tavaspermaga – lehmikute sünnikaal on võrreldes munasarjade funktsioonihäirete vaheliste seoste pullvasikatega väiksem ja sünnitus kulgeb kerge- leidmisel võib olla suur praktiline väärtus, võimal- mini. Lehmade seemendamisel suguselekteeritud dades rutiinselt määratavate piimakomponentide spermaga on maailmas seni tulemused olnud sisalduse abil prognoosida munasarjahäirete esine- tagasihoidlikud – tiinestumine on vaid 20–25%. missagedust ja tüüpe. Katseklaasis viljastatud ja kloonembrüote kasvatamist viiakse läbi eesmärgiga saada kloonimise Seoses farmide suurenemisega langeb farmitöö- kaasabil geneetiliselt muudetud lehmi, mis oma tajatele suurem koormus, mistõttu jääb järjest piimaga toodaksid ravivalke, näiteks suhkruhaige- vähem aega indlevate lehmade avastamiseks. Inna tele vajalikku insuliini või sigimatuse ravis vajalik- avastamise efektiivsuse suurendamiseks on maail- ku folliikuleid stimuleerivat hormooni. mas välja töötatud looma aktiivsuse mõõtmisel põ- hinev inna avastamise tehnoloogia. Seni puuduvad Kalakasvatuse osakond (8) andmed selle tehnoloogia täpsuse ja tundlikkuse Kalakasvatuse osakonna teadus- ja õppetöö katab kohta. Seetõttu kavandati uuring, kus võttes appi kogu vesiviljeluse valdkonna arendamise vajadusi osakonnas väljatöötatud piima progesteroonisisal- Eestis alates süvauuringutest molekulaargeneetika duse määramise meetodit (kasutusel ka Norra Loo- ja kalade haiguste alal kuni rakendusuuringuteni, maarstiteaduste Kõrgkoolis ja Cornelli Ülikoolis), mis on vajalikud uute kalakasvanduste rajamiseks saab täpselt määrata reproduktsioonitsükli faasi, ja ELi tõukefondide toetuse taotlemise nõustamiseni. inna aega, tiinestumist ja tiinuse katkemist. Kõr- vutades lehmade aktiivsusandmeid progesteroo- Intensiivne kalakasvatus põhineb tänapäeval niandmetega, tehakse kindlaks aktiivsusmõõtmisel suletud veekasutusega või osalise veepuhastusega põhinevate tehnoloogiate tundlikkus ja täpsus kalakasvatusrajatistel. Kalakasvatuse osakonnas inna avastamisel, samuti tegurid, mis mõjutavad on uurimise all bioloogilised, hüdrokeemilised ja aktiivsuse määramisel põhineva inna avastamise haiguste probleemid, mis tekivad neis tingimustes. meetodi tundlikkust ja täpsust, näiteks kas kõr- gema piimatoodanguga lehmadel on inna avasta- Kalakasvatuse intensiivistumine ja tihe asustus- mise tundlikkus ja spetsiifi lisus parem, võrreldes kalade sissevedu erinevate maade kalakasvan- madalama toodanguga lehmadega, või kuidas dustest, samuti Eesti-sisesed ümberpaigutused, mõjutab lonkamine inna avastamise tundlikkust ja toovad kaasa haiguste leviku ohu suurenemise. spetsiifi lisust. Selgitatakse optimaalne ajavahemik Kalakasvatuse osakonnas uuritakse kalatervise kõrgenenud aktiivsuse algusest seemendamiseni, probleeme erinevates kasvatustingimustes. Uuri- saavutamaks maksimaalset tiinestumist. Töötatak- tud on ka inimesele ohtliku parasiidi laiussi levikut se välja lehmade aktiivsuse määramise kasutamise Eestis veekogude ja kalaliikide kaupa. 160

Osakond püüab aidata kalakasvatajaid nõuannete Lüpsiplatsiga vabapidamislautades uuritakse jala- ja rakendusuuringutega. seisundi hindamise võimalusi kõnnimustri alusel. Selleks valmistatakse lehmade liikumisteele asetatav Kalakasvatuse abil suurendatakse looduslike vete andurite maatriksiga varustatud ülekäigumatt, mis kalavarusid. Kalakasvatuse osakonna geneetikala- võimaldab registreerida matist üle kõndivate lehma- boratooriumis jälgitakse kasvatatud lõhe ja erifo- de sammudest põhjustatud surve parameetreid ja relli asustamisega loodud asurkondade geneetilist jalaasendit ning videokujutisi. Mõõtesüsteemidega struktuuri ja hinnatakse asustamise edukust ja registreeritakse tervete ja erineva lonkeastme ning selle mõju looduslikule mitmekesisusele. diagnoosiga lehmade kõnnimustrid, andmed töö- deldakse spetsiaalsete tarkvarapakettide abil. Vähikasvatuse tehnoloogia on kõikjal veel välja- arendamise järgus. Kalakasvatuse osakond tegeleb Keskkonna- ja toodanguparameetrite uuringutest vähikasvatuse ja Eesti vähivarude kaitse ja majan- on selgunud, et nende näitajate pidev seire võimal- damise alaste uuringutega. Kõige suuremat ohtu dab koguda olulist informatsiooni lehmade hea- vähikasvatuse arengule kujutab endast vähikatk, olu ja karja seisundi kohta. Näitajate võrdlemisel mis tapab peaaegu kõik vähid. Praegu hea vähi- haiguste andmebaasiga on välja selgitatud põhili- katku diagnoosimise meetod puudub. Osakond sed haiguste riskitegurid lõas- ja vabapidamisega tegeleb katku diagnoosimise molekulaarbioloogilise piimakarjalautades ning töötatud välja esmased metoodika täiustamise ja Eesti laborites juuru- riskitegurite toimeastakud. tamisega ning tema looduses edasikandumise ja säilimise uuringutega. Lehmade heaolu-uuringute tähtsa osa moodustavad üldise liigiomase käitumise ja tervise Looma tervise ja keskkonna osakond (9) vaheliste seoste selgitamine, eriti vabapidamisel. Looma tervise ja keskkonna osakonnas kesken- Jälgitakse lüpsilehmade kohanemiskäitumist dutakse loomade heaolu ja tervise uuringutes lõaspidamiselt vabapidamisele üleminekul ehk kui lehmade heaolu ja tervisekontrolli automatisee- kiiresti taastub loomadel stressivaba enesetunnet rimise problemaatikale, eesmärgiks luua piima- kirjeldav normaalne käitumine. Need uuringud karja integraalne automaatne järelevalvesüsteem. integreerivad ka toodangu ja haiguste panoraami Heaolu- ja tervisekontrolli ülesandeks on koguda muutumist üleminekul ühelt pidamissüsteemilt lehmade heaolu ja tervist iseloomustavaid näita- teisele. jaid ning väljastada teavet konkreetsete loomade seisundi kohta. Füsioloogiliste näitajate kogumis- Looma tervise ja keskkonna osakonna juurde on kohtadeks on selvesõlmed (jõusöödajagaja, lüpsi- asutatud Loomade heaolu uurimiskeskus (9) plats, lüpsirobot jne), mida lehmad vabapidamisel (10), mis on vabatahtlik loomade heaolu temaati- korrapäraselt külastavad. Kui looma füsioloogilised kaga tegelev õppejõudude, teadlaste, üliõpilaste ja näitajad erinevad oluliselt matemaatiliste mudeli- spetsialistide ühendus. tega kirjeldatutest, eraldatakse probleemne lehm veterinaarseks läbivaatuseks. Uurimiskeskuse tegevuse eesmärgid on: 1) loomade heaolu edendamine, populariseerimine Jalahaigused on raske ja pikaajalise ravitavuse ning seostamine majandusliku ja muu tegevuse- tõttu lehmade karjast väljalangemise oluliseks ga; põhjuseks, seetõttu on nende varasel avastamisel 2) teadus- ja nõustamistegevus loomade heaolu suur majanduslik tähtsus. Koostöös soomlastega ning sellega seotud valdkondades; on välja töötatud neljal kaalul põhinev süsteem, 3) loomade heaolu ja sellega seotud valdkondade mis võimaldab automaatselt analüüsida lüpsirobo- alase ainese kogumine, talletamine, kataloogimi- tit külastavate lehmade jalakoormusi. Selle järgi, ne, eksponeerimine, avaldamine; kuidas lehm lüpsil seistes jäsemeid koormab, saab 4) sidemete ja koostöö arendamine asjast huvita- määrata, kas mõni jalgadest on valulik, ja alustatud isikute, asutuste ja organisatsioonidega. da jalahaiguse ravi enne, kui jalahaigus on liiga kaugele arenenud. Lisaks saab nende kaaludega Füsioloogiaalase teadustöö üheks suunaks on jalalöökide jaotust ja tammumismustrit analüüsi- sporthobuste skeletilihaste molekulaarse ehituse des koguda infot lüpsimugavuse ja udara tervise uurimine eesmärgiga prognoosida hobuste so- kohta. Lehm reageerib rahutu käitumisega ena- bivust kiirus-, jõu- ja vastupidavustreeninguks. masti siis, kui udar on valulik või lüps on mõnel Samuti on eesmärgiks ülemäärase treeningu prog- muul põhjusel ebameeldiv. noosimiseks sobivate markerite leidmine. Uurin- guid on alustatud ahhal-tekiini tõuga, mis on maa- 161 ilma vanim kuumavereline ja üks vastupidavaim väärtuslikult täkult. hobusetõug maailmas. Uuringutega pannakse alus loomade molekulaartasandil lihasuuringutele EMÜ loomakliiniku ja Märja katsefarmi näol on Eestis, mis on oluline nii sporthobuste treenimise, loodud kaasaegsed üksused loomkatsete läbiviimi- lihashaiguste ja -vigastuste ravi kui ka toiduteadu- seks. Erinevate osakondade laboratooriumid suu- se seisukohalt (liha kvaliteet ja omadused). davad pakkuda tugiteenust ning kokku moodustub keskkond, mis pakub huvi koostööks erinevates Teiseks oluliseks suunaks on kliinilise veterinaar- teadussuundades (ravimiuuringud, biotehnoloogia, meditsiiniga seotud uuringud oma loomulikus jms kontrollitud katsed põllumajandusloomadega). keskkonnas spontaanselt haigestunud loomadega. Ühiseks nimetajaks on looma vastusreaktsiooni Morfoloogia osakond (12) hindamine (kasutades ägeda põletikufaasi proteii- Loomade normaalmorfoloogia ja patoanatoomia ne ja kliinilist diagnostikat) erinevatele mõjudele alaste rakendusuuringute eesmärgid: nagu haigused, sh nakkushaigused, pidamistingi- 1) korrastada, ühtlustada ja arendada emakeelset mused, kliiniliste haiguste ravi jne. Põletikuvastus normaal- ja patoloogilise morfoloogia oskussõna- on organismi peamine kaitsemehhanism ja aktivee- vara koostöös riiklike institutsioonide ja erialalii- rub paljude erinevate tegurite toimel (keskkonnast tudega; tulenevad mõjurid, nt mikroobid või loomast lähtu- 2) sigimisega seotud võrdlevanatoomilised uurin- vad mõjurid, nt stressireaktsioon). Põletikuvastuse gud (kodu- ja ulukloomad); täpne mõõtmine nn akuutse faasi proteiinide abil 3) nakkushaigustega seotud patoanatoomilised võimaldab looma reaktsiooni täpsemalt hinnata uuringud; ja seda informatsiooni saab kasutada teaduslikes 4) rakkude, kudede ja elundite ultrastrukturaalsed uuringutes. uuringud; 5) veterinaarmeditsiini ajaloouuringud. Teraapia osakond (11) Kliinilise meditsiini põhiliseks uurimisobjektiks Nakkushaiguste osakond on eeskätt produktiivloomad, eriti piimalehmad, Nakkushaiguste osakond arendab teaduslikku kelle emaka-, udara- ja jäsemehaigusi uuritakse. uurimistööd peamiselt sigade ja veiste nakkushaiguste valdkonnas (13). Viimaste aastate uuri- Töötatakse välja mitte ainult uusi ravimeetmeid, mistöö tulemusena on selgitatud veiste nakkava vaid antakse ka terviseprobleemide vältimise rinotrahheiidi ja viirusdiarröa epidemioloogiat ja soovitusi, pakkudes karjatervise analüüsi ning rakendatud tõrjeprogramme nimetatud haiguste karjatervise programme, konsulteerides tootjaid ja tekitajatest vabanemiseks nakatunud karjades. Si- loomaarste nende meetmete efektiivse ja optimaal- gade haigustest on põhjalikult uuritud tsirkoviroo- se rakendamise osas. si, mükoplasmoosi ja enteropaatia epidemioloogiat ning tegeletud nimetatud haiguste tõrje küsimus- Teiseks oluliseks liigiks uurimistöös on hobune. tega. Arendatud on molekulaarseid uurimismeeto- Hobuste populatsioon Eestis on viimaste aastate deid nakkushaiguste diagnoosimiseks. jooksul püsinud kuue tuhande ringis. Vaata- mata suhteliselt väiksele arvukusele on hobusel Parasitoloogia (14) valdkonnas on arendatud vii- traditsiooniliselt suurt tähtsus nii ratsaspordis, mastel aastate uurimistööd algloomtõvede suunal. hipoteraapia komponendina inimestele, füsiote- Selgitatud on senini Eestis tuvastamata olnud raapias kui ka lihtsalt atraktiivse lemmikloomana. haiguste nagu neosporoos ja krüptosporidioos Kuna hobune on kallis, seda eriti sporthobune, epidemioloogiat ning töötatud välja soovitused loo- siis hobusekasvataja on huvitatud, et märad hästi mapidajatele tõrje korraldamiseks. Samal ajal on tiinestuksid. Samas on teada, et küllalt suur arv tegeletud ka muude parasiitide tõrje optimeerimise günekoloogiliselt terveks tunnistatud märadest on temaatikaga veise- ja seakasvatuses. probleemsed, kes õigeaegse seemendamise või paa- ritamise korral ei tiinestu. Uurimistöö aitab välja Loomageneetika ja tõuaretuse osakond (15) selgitada madala tiinestumise põhjusi ning töötada Loomageneetika ja tõuaretuse osakonna uurimis- välja optimaalne märade seemendusmetoodika, tööd on seotud põllumajandusloomade aretuse ja leida vastust küsimusele, millised süvaseemendu- põllumajandusloomade geneetiliste ressursside se võtted ja seemendusdoosid on optimaalsemad, säilitamisega. tagamaks märade head tiinestumist ja võimaldaks efektiivselt kasutada sügavkülmutatud täkusper- 1) Uuritakse piima laapumisomaduste parandami- mat mistahes maailma hobusekasvandusest ning se suunas tehtava aretustöö mõju eesti holsteini 162

ja eesti punast tõugu mullikate ja lehmade sigi- vatajate konkurentsivõimet regioonis ja tootmise vusele ning piima somaatiliste rakkude arvule. kasumlikkust. 2) Hinnatakse erinevaid molekulaargeneetilisi mar- 5) Kohalike ohustatud tõugude säilitamise print- kereid kasutades Eesti põllumajandusloomade siipide ja -meetmete täiustamise ja genofondi geneetilist mitmekesisust, tõugude unikaalsust, uurimise tulemuste kasutamisega aidata kaasa sugulust ja diferentseerumisastet teistest Eesti ja Eesti kohalike tõugude säilimisele. Põhja-Euroopa tõugudest. 3) Analüüsitakse uuendkarja aretusväärtust, poe- Lisaks pakutakse aretusorganisatsioonidele ja gimise ja piimatootmise sesoonsust traditsioonili- loomaomanikele loomade geneetilise identiﬁ t- se lõaspidamisega farmides ja uutes vabapidami- seerumise ja vanemluse tuvastamise teenust, sega külmlautades. molekulaargeneetiliselt diagnoositakse põllu- 4) Uuritakse võimalusi lehmikute seemendus- ja majandusloomadel esinevaid geneetilisi defekte, poegimissesooni reguleerimiseks, et suurendada genotüpiseeritakse veiseid aretajale huvipakkuvate piimatootmist ja -varumist talvekuudel. tunnuste osas (nt piimavalkude pärilikud tüübid).

Uuringute tulemuste rakendamisel saab: 1) http://www.emu.ee/356229) 1) Suurendada uuendkarja valiku intensiivsust, 2) Väino Poikalainen [email protected] millega kaasneb piimakarjade toodanguvõime 3) Mati Roasto [email protected] kiirem suurenemine. 4) Lembit Lepasalu [email protected] 2) Seemendus-poegimissessiooni reguleerimisega 5) Olav Kärt [email protected] suurendada kõrgema kokkuostuhinnaga sesoonil 6) Ülle Jaakma [email protected] toodetava piima kogust ja lehmade produktiiv- 7) Andres Valdmann [email protected] sust aastas, vähendada piimatootmise sesoon- 8) Tiit Paaver [email protected] sust. 9) http://lhu.emu.ee/ 3) Parandada toorpiima koostist aretuslike võtete- 10) Andres Aland [email protected] ga nii, et saadud piim oleks sobiv lisaväärtusega 11) Andžela Lehtla andž[email protected] piimatoodete valmistamiseks, eelkõige juustu 12) Tõnu Järveots [email protected] tootmiseks. 13) Arvo Viltrop [email protected] 4) Aretusmeetmete täiustamise ja uurimistöö põh- 14) Toivo Järvis [email protected] jal antavate soovituste rakendamisel aretajate ja 15) Haldja Viinalass [email protected] loomaomanike poolt suurendada Eesti loomakas-

Tehnikainstituut

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis õpetatakse se iseärasused. Briketi kuju ja omadusi mõjutavad tehnika ja tehnoloogia valdkonda kuuluvaid õppe- oluliselt järgmised tegurid: aineid. Üliõpilastel on võimalik valida energeetika, 1) briketeerimisseadme eripära (kolb- ja kruvip- tootmistehnika ja ergonoomika õppesuuna vahel. ress); Õppe- ja teadustöö katab kahte vastutusvaldkon- 2) pressitava materjali liik (erinevate teraviljade da: biotehnilised süsteemid ja energeetika. Insti- põhk, luhahein, puulehed, kurgipealsed jm); tuut teeb aktiivset koostööd Tartu Ülikooli, Tallin- 3) pressitava materjali fraktsioon; na Tehnikaülikooli, Läti Põllumajandusülikooli ja 4) pressitava materjali niiskus; Leedu Põllumajandusülikooli vastavate osakonda- 5) briketi jahtumisrežiim stabilisaatoris (briketi dega. jahtumisel muutuvad selle mehaanilised omadused oluliselt). Bioenergeetika (1) Eelkatsete käigus valmistatud briketimaterjali eri- Tahke biokütuse töötlemise tehnoloogiad nevate osade tiheduste ja tootlikkuse vahel oli suur Kultuurenergiataimede kujul kasutatav biomass erinevus. Põhjuste selgitamiseks tuleks katsetöid on oma bioloogilise eripära tõttu briketeerimiseks jätkata. Luhahein ning kartong vajavad ettepeenes- keeruline materjal. Uurimistöö tulemusena on saa- tamist. Korrektse briketi moodustasid nisupõhk, dud ülevaade põllumajanduses briketeerimiseks rukkipõhk ning kartong, rahuldava rukkipõhk kasutust leidvate materjalide briketi moodustumi- koos luhaheinaga, rukkipõhk koos puulehtedega 163 ja kurgipealsed, briketti ei tekkinud rapsipõhu Hinnates tulemusi 13%-lise diskontomääraga on ning pilliroo puhul. Briketeerimise praktiliseks tasuvusaeg 8 aastat. See on periood, mis ei ole juurutamiseks tuleb eelnevalt lahendada järgmised investorile ahvatlev ja samuti muudab raskeks, tehnilised ning tehnoloogilised probleemid: kui mitte küsitavaks, laenude saamise pangast. 1) põhurulli olukorra seire põllul; Samuti on seejuures kasutatud silohinda (300 2) pressitava materjali eelkuivatus (vajadusel); kr/t), mille maksumus on ligilähedane omahinnale 3) tehnoloogilise protsessi sujuv käivitamine ja ja ei ole ilma energiakultuuri kasvatamise toetuse- seiskamine; ta või isegi koos sellega piisav, et äratada huvi silo 4) pressitava materjali peenestamisel tekkiva tolmu tootmise vastu. elimineerimine; 5) pressitava materjali optimaalse peenestusastme Uurides muutusi investeeringu analüüsis elektri- tagamine; müügitariiﬁ de väikese tõusu korral (0,25 kr/kWh), 6) materjali etteande tagamine pressi (võlvistumise näeme olulisi muutusi tasuvusaja kahanemise oht). näol (–2,5 aastat), mis muudaks projekti teostata- vaks. Samas aga silohinna tõus (+50 kr/t) põhjus- Vaatamata tekkinud probleemidele katsetööde taks märgatavat tasuvusaja pikenemist. Ilmne on käigus, alluvad proovibriketeerimisel kasutatud ka, et 4,7 mln kr toetust biogaasijaama kohta on rohtsed jt materjalid (nn biojäätmed) enamasti äärmiselt vähe, moodustades ka kirjeldatud suhte- briketeerimisele ja on kasutatavad kütusena. Kõik liselt väikese biogaasijaama (400pealise lüpsikarja- kaasnevad tehnilised ja tehnoloogilised probleemid ga laudakompleksi juures töötav jaam võimsusega on lahendatavad. kuni 500 kW) koguinvesteeringust vaid 22,4%.

Taimeõli kasutamine mootorikütusena Ka praegu on taastuvenergia müük tarbijale eraldi Rapsiõli omadused erinevad oluliselt diislikütuse arvestatud ja seega ei ole probleemi selle arvesta- omadustest. Rapsiõli on suurema tihedusega, kuid miseks mistahes põhjendatud hinnaga. Seega on viskoossus on oluliselt suurem diislikütuse vis- tasuvus sõltuv poliitikast ning muutustest energia- koossusest. Rapsiõli leektäpp on tunduvalt kõrgem turu seadustes. diislikütuse omast. Ka on palju suuremad rapsiõli joodarv ja happearv ning hapnikusisaldus võrrel- Ka Eesti maaelu arengukava 2007–2013 bioenergia des diislikütuse vastavate näitajatega. Rapsiõli tootmise investeeringutoetuse meede 1.4.3 raken- tsetaaniarv ja kütteväärtus jäävad madalamaks damisest sõltub selle fondi kasutamise efektiivsus. diislikütuse tsetaaniarvust ja kütteväärtusest. Kui eesmärgiks on toetada võimalikult paljusid projekte, võib saada takistuseks nende projektide Diislikütuse omadustest oluliselt erinevate oma- mitterakendumine majanduslikel põhjustel ja fond duste tõttu pole võimalik puhast rapsiõli pikemat jääb kasutamata või ei kasutata selle vahendeid aega kasutada kütusena fossiilset päritolu kütuse biogaasijaamade rajamiseks. Samas, kui toetada jaoks ehitatud mootoris ilma mootorit kahjustama- väiksema arvu biogaasijaamade rajamist, kuid ta. Rapsiõli kasutamiseks kütusena tuleb mootor seda ulatuses, mis oleks piisav investeeringu opti- seadmestada rapsiõlikütuse kohaselt või tuleb maalse tasuvusaja saavutamiseks, täidaksid need kasutada rapsiõlimootoreid. tehased oma eesmärki, lahendades nii keskkonna- kui ka energiaprobleeme. Sisepõlemismootorite tulevikukütused on süntee- tilised kütused (II põlvkonna kütused). Rapsiõli Eestis on biogaasijaamad võimalikud ja tasuvad diiselmootori kütusena on üks võimalik alternatiiv väikeste muudatuste korral seadusandluses, naftast toodetud diislikütustele (I põlvkond). Seda toetusskeemides ja energiamajanduse poliitikas. enam, et sünteetilise diislikütuse hind on veel pal- Minimaalselt piisav oleks antud situatsioonis hind ju kõrgem biodiisli- või rapsiõlikütuse hinnast. 1,5 kr/kWh.

Biogaasijaama investeeringu analüüs ja selle Masinaehitustehnoloogia peamised mõjurid Masinaehitustehnoloogia alateema, eelkõige põllu- Oskuslikult valitud biogaasi tootmise meetodid majanduslik masinaehitus, on osakonna viimase võivad anda lisaks säästule looduses ja kulutustes aja eelisarendatav teema. Teatavasti põhjustab muudele uuringutele ja vahenditele, mida peab vibratsioon materjali lõikamisel lõikuri kulumist, rakendama tavapärasel orgaaniliste materjalide vähendab pingi mehhanismide kestust, kutsub käitlemisel ja utiliseerimisel, ka arvestatava kasu- esile töötlemistäpsuse vähenemise ja halvendab mi energia näol. toote pinna kvaliteeti. Võnkumiste intensiivsuse 164

ja taseme alandamine tehnoloogilises süsteemis Traktori kulud jagunevad EMÜ tehnikainstituudis on lahendatav parameetrite dünaamilise sünteesi tehtud uuringute põhjal järgmiselt: meetodite alusel. Üks lõikuri arendamise suun- dadest on kõrgendatud püsivusega elastosumbu- tööjõukulu 29% vate instrumentide arendamine, mil on elastsed diiselkütte kulu 55%

ja reguleeritavad elemendid, kuid mille väliskuju traktori varuosad 10% ei erine tuntud instrumentidest. 2008. a alustati traktori remondikulud 6% laastueraldusprotsessi dünaamilise modelleerimi- sega materjalide lõiketöötlemisel. Selle protsessi KOKKU: 100% tundmine annab võimaluse kontrollida lõiketöötlu- se põhilisi kvaliteedinäitajaid, töötlemise täpsust ja 2007. a andmete järgi kulus traktorite korrashoiu- pinnakaredust. Samuti alustati kermiste uurimist le keskmiselt 20 418 kr ühe traktori kohta. ülikiireks viimistlevaks lõiketöötlemiseks pikkade võllide töötlemisel. Teema on multidistsiplinaarne, Arvutuslik kütusekulu aastal 2007 ühe ha koh- sisaldades endas materjaliteaduse, põllumajandus- ta oli 95 l. 100 kr tarbitud kütuse koguse kohta liku masinaehituse ning süsteemiteooria elemente. lisandub 43 kr korrashoiukulu.

Masinate korrashoid Arvestuslikult on ühe hektari haritava maa kohta 2008. a jätkati andmete kogumist traktori-masina- traktorite korrashoiukulu 314 kr. pargi korrashoiukulude kohta erinevates põllu- majandusettevõtetes (Adavere, Aravete, Estonia, Kombainide korrashoiule kulus 2007. a 89 967 kr Krootuse, Laatre Piim, Pajusi ATF, Sadala, Torma, kombaini kohta. Väätsa) ja kogutud andmete töötlemist ning ana- lüüsi. Andmetest lähtuvalt kulus ettevõttes kombainidel kütust keskmiselt ligi 14 l/ha. 100 kr tarbitud kü- Töö eesmärk oli kogu traktoripargi korrashoiu tuse koguse kohta lisandub 86 kr korrashoiukulu. (diagnostika, tehnohooldus ja remont) probleemide Arvestuslikult oli kombainide korrashoiukulu 93 väljaselgitamine ja tegelike kulude seis organisat- kr hektari haritava maa kohta. siooniliste ning tehniliste asjaolude taustal tüüpili- ses põllumajandusettevõttes. 1Jüri Olt [email protected]

10.3. Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tehtavast uurimistööst

Avatud turumajanduse tingimustes konkurentsis dega on imporditud uusi ohtlikke haigusetekitajaid püsimiseks on Eestisse imporditud suures koguses ja kahjureid, sissetoodud tehnika ei vasta sageli uusimat tehnoloogiat, masinaid, seadmeid, aga meie mullastikulisele ja majanduslikule eripärale, ka toiduaineid, senisest saagikamaid ja kvaliteet- imporditud teabe otsene rakendamine on kaasa semaid kultuurtaimede liike ja sorte, loomatõuge toonud ootamatuid majanduslikke tagasilööke jpm. ning teavet, kuidas neid kasvatada ja kasutada. Selleks, e neid negatiivseid ilminguid t minimee- Meie toidulaud on kiiresti rikastunud uute toi- rida, aidata kaasa põllumajandustootmise jät- tudega, põldudel kasvavad välismaised sordid, kusuutlikkuse tagamisele ja kodumaiste tradit- lautades on kõrge produktiivsusega loomatõud siooniliste toiduainete domineerimisele vähemalt ning põldudel liiguvad järjest võimsamad masi- siseturul, on oluline, et põllumajandustootmine nad. Kahjuks on sellel kõigel ka oma negatiivne baseeruks kodumaistel teadusuuringutel. Eesti külg. Sissetoodud toiduained on säilivuse ning Maaviljeluse Instituudis toimub teadus- ja aren- hea välimuse tagamiseks täis säilitusaineid ning dustöö viies olulises valdkonnas: taimekaitsevahendite jääke, toitainete vahekord ei • taimekasvatus (põllundus, rohumaaviljelus, tai- vasta Eesti inimese bioloogilistele vajadustele, vä- mekaitse, seemnekasvatus); lismaised sordid ja tõud kohanevad halvasti meie • toidu- ja söödakvaliteet ja ohutus; looduslike tingimustega, koos uute liikide ja sorti- • taimede tervendamine, haigusresistentsuse ja 165

majanduslike omaduste parandamine; tagaks see kasvatajatele 100–125 mln kr aastas • geneetiliste ressursside säilitamine in vitro; täiendavat kasumit ning liblikõieliste kultuuride ja • põllumajanduses kasutatavate uudsete tehnoloo- õlilina kasvatamisel 22–25 mln kr aastas. giliste lahenduste analüüs ja arendus. 2. Maheviljeluse eri viiside ja tavaviljeluse mõju Uurimistöö tulemuslikkuse ja praktikas raken- võrdlemine mulla viljakusele ja elustikule ning datavuse tagab tihe koostöö põllumeeste ja neid põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile (1). esindavate organisatsioonidega, mis seisneb teabe Mahetoit ja selle tootmine on muutumas Eestis aktiivses vahetamises läbi otseste kontaktide, järjest populaarsemaks. Üha enam põllumehi ühiste arendusprojektide ja ürituste. Süvenev pöörab selja sünteetilistel kemikaalidel basee- rahvusvaheline koostöö loob aluse uurimistule- ruvale tavatootmisele. Teave, kuidas mahedalt muste kvaliteedi pidevaks tõusuks. Kahepoolsed majandada, saadakse tavaliselt nõustajate vahen- koostöölepingud on sõlmitud 18 Eesti põllumeeste dusel välismaistest kirjandusallikatest. Erinevate organisatsiooniga, 4 Eesti ülikooliga ning 9 vä- pedoklimaatiliste tingimuste tõttu on taolise info lismaise teadusasutusega. Osaletakse mitmete ülevõtmine riskantne, samas on Eestis mahetoot- rahvusvaheliste teadusvõrgustike ja klastrite töös mise alast teadusinfot minimaalselt. Kas ja millisel (EK toiduklastris FOOD-CLUSTER INITIATIVE, määral toimub mahekülvikorras maa väljakurna- Kesk- ja Ida-Euroopa väetamisalases võrgustikus mine, kuivõrd aitab maheviljelus kaasa mullavil- MOEL, Euroopa kartuli geneetiliste ressursside jakuse säilitamisele, kuidas muuta mahetootmine alases koostöövõrgustikus ECP/GR Gen Res CT95- majanduslikult tasuvamaks, kuivõrd täisväärtuslik 34/45, Euroopa geneetiliste ressursside kogumise, on mahedana kasvatatud taimne saadus? Nen- säilitamise ja arendamisega tegelevate asutuste dele küsimustele peaks vastuse andma käesolev koostööprogrammis ECPGR, Põhjamaade Geeni- uurimus. panga ja Baltimaade geenipankade vahelises koos- tööprogrammis, rahvusvahelises kartuli lehemä- 3. Toidukartuli kaubandusliku kvaliteedi ja daniku uurimisalases koostöövõrgustikus GILB toiteväärtuse muutused ning seda mõjutavad ja Euroopa kartuli lehemädaniku uurimise alases tegurid (2). Tarbija soovib osta poest kvaliteetset, koostöövõrgustikus EUCABLIGHT). Instituut on defektideta ja tervet kartulit. Uuringu eesmärgiks Euroopa Toiduohutusameti ekspertasutus ning EL on agrotehnoloogia täiustamise kaudu suurenda- 7. raamprogrammi projekti FLAVOURE (6 riiki ja da toidu- ja seemnekartuli kvaliteeti ning nõuetele 10 teadusasutust) ja AGRONOMY RESEARCH (3 vastavate mugulate osakaalu saagis (mugulasaagi riiki ja 6 teadusasutust) võrgustike koordinaator. fraktsioonilist ühtlikkust, kvaliteeti ja säilivust, nakatumist harilikku ja mustkärna). Esialgsed Rakendusuuringute põhirõhk oli tera- ja kaunvil- tulemused on lootustandvad ning väljatöötatud jade, õlikultuuride ning kartuli kvaliteeti ja ohu- võtete rakendamine kartulikasvatuses peaks või- tust ning tasuvust mõjutavate faktorite uurimisel. maldama suurendada selle kasumlikkust 290–462 Uurimistöö toimus viies suunas: mln kr võrra.

1. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride 4. Eesti teravilja kvaliteeti ja ohutust mõjuta- toidu- ja söödakvaliteedi parandamise võima- vad hallitusseened ja nende negatiivse mõju luste selgitamine, rakendades majanduslikult vähendamine (3). Eestis, kus sademete hulk efektiivseid ning keskkonnasäästlikke agroteh- ületab aurumise, on hallitusseente levik väga ula- noloogilisi meetmeid (1). Eestis kasvatatavate tuslik. Nende toimel väheneb teravilja saagikus ja tera- ja kaunviljade üheks suuremaks probleemiks kvaliteet ning nende elutegevuse käigus toodetavad on saagi ja kvaliteedi kõikumine, mida võimenda- ülimürgised mükotoksiinid võivad inimestel ja loo- vad sagedased ebasoodsad ilmastikutingimused madel põhjustada mürgitust ja allergiat. Eriti suur kasvu- ja koristusperioodil. Ilmastikust tingitud on probleem niisketel aastatel nagu 2008, mil meie riske on võimalik teatud määral vähendada, opti- eksperthinnangul oli toiduvilja kvaliteedile vastavat meerides teised taimede kasvu mõjutavad tegurid vilja nisust, rukkist, odrast vaid 20–25%, kaerast (näit kasutatava agrotehnoloogiaga). Projekti raa- 0%. Uurimise käigus väljatöötatud võtete rakenda- mes läbi viidud uuringud on näidanud, et talinisu misel ja ohupunktide likvideerimisel on võimalik tasakaalustatud väetamine võimaldab suurendada hallitusseentest tekitatud kahju (aastas 200–270 saagikust keskm 15–20%. Uuringutes kasutatud mln kr) teraviljakasvatusele vähendada 30–50% meetmete rakendamine annaks Eesti ulatuses võrra (60–135 mln kr võrra). talinisu kogutoodangu kasvu 24,6 kuni 32,8 tuh t ning kasumi suurenemist 36–52 mln kr. Rapsil 166

5. Mullaharimise intensiivsuse mõju vedel- vabariigi tasandil kokkuhoidu enam kui 400 mln sõnnikuga väetatud põllukultuuride saagile ja kr aastas. kvaliteedile ning mulla seisundile (4). Looma- kasvatusettevõtete suurenemise ning pidamis- Sordiaretuse raames viidi rakenduslikku uurimist tehnoloogiate täiustamise tulemusena tekib üha läbi kahel teemal: enam vedelsõnnikut, mis võib valel käitlemisel 1. Ida-kitseherne ja valge mesika säilitusaretus kujuneda ohuks keskkonnale. Õigel kasutamisel (7). Ida-kitsehernes on liblikõielistest heintaimedest on tegu väärtusliku orgaanilise väetisega, millega kõige pikema kasutuskestusega liik, mis kvaliteet- on võimalik parandada mulla viljakust. Senised se loomasööda ja bioenergia saamise kõrval aitab uurimistulemused ei anna aga selgeid soovitusi, efektiivselt parandada mulla seisundit, vähenda- millal, millistele kultuuridele ja kuidas vedelsõnni- des sh mineraalväetiste kasutamise vajadust. Pikk kut erineva mullaharimise tehnoloogia rakendami- kasutuskestus muudab tema kasvatamise odavaks, sel anda. 2008. a seisuga viljeldi ligi pool teravil- mistõttu nõudlus selle liigi ja sordi seemnete järgi jast minimeeritud või otsekülvi tehnoloogiliselt. on suurenemas kogu maailmas. Sama rolli täidab Võrreldes tavatehnoloogilise tootmisega säästab ka valge mesikas, mille kasutamine haljasväetisena uus tehnoloogia mootorikütust 50–60%. Eestimaal on laialdaselt levimas. Töö eesmärgiks on nime- tervikuna annab see rahalist säästu 8–9 mln kr, tatud liikide ja sortide sordikirjelduses esitatud millele lisandub 2–3 mln ulatuses ajalist säästu. omaduste ning tunnuste püsimise tagamine läbi Vedelsõnniku kasutamine võimaldab vähendada säilitusaretuse ja algseemne kasvatamise. Arves- mineraalse lämmastikväetise ostmiseks tehtavaid tades ida-kitseherne seemnekasvatusega seotud kulutusi 25–30% võrra ehk ligi 15 mln kr. kulusid ja tulusid, annab seemne kasvatamine kasumit ligikaudu mln kr aastas. Rohumaaviljeluse ja sellega seotud piimakarjakasvatuse vallas toimus töö kahes suunas: 2. Taimebiotehnoloogia meetodite uurimine kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ning seem- 1. Rohusöötade kvalitatiivsete muutuste dünaa- ne ja istikukasvatuse algmaterjali ohtlikest mika selgitamine (5). Rohu vananedes suureneb taimehaigustest tervendamisel ja tervendatud pinnaühikult kogutava rohu mass, kuid väheneb meristeemkloonide haiguskindluse suuren- selle väärtus loomasöödana, mistõttu ülekasvanud damisel (8). Viirushaigused on kultuurtaimedel rohusööda kasutamisel halvenevad tootmistulemu- laialt levinud. Nende toimel võib taimede saagikus sed. Näiteks toob sööda energiatiheduse vähenemi- väheneda kuni 80% ning olulisel määral halveneda ne 11 MJ/kg-lt 9 MJ/kg-le kaasa söömuse vähene- toodangu kvaliteet. Kui seen- ja bakterhaigusi on mise ca 20%. Ratsiooni tasakaalustamiseks tuleb võimalik tõrjuda kemikaalidega, siis viirusi saab kulutusi teha, mistõttu lehma päevane söödarat- elimineerida ainult tervendatud taimede kasvata- sioon maksab tootjatel keskmiselt 6 kr enam kui misega. Antud projekti eesmärgiks ongi tegelemine teaduslikul uurimistööl põhineva söödatootmise nimetatud probleemiga: tervendada viirushaigus- korral. Kuna söödad moodustavad tootmiskulu- test ja valida parimate majanduslike omadustega dest ca 50%, võib käesoleva projekti kasumlikkus haiguskindlamad meristeemkloonid ning paljun- vabariigi piimakarja suurust arvestades ületada dada neid kartuli ja aiakultuuride sordiaretusele, 103 mln kr. Uurimise teeb eriti oluliseks asjaolu, seemnekasvatusele ning istikute tootmisele. et rohusööda kvaliteet sõltub muude tegurite kõr- val suurel määral ilmastikutingimustest ning õige Põllu- ja rohumaade tasuvuse suurendamise niitmisaja tabamine on võimalik vaid teadusuurin- meetmed (9). Eesti paikneb maaviljeluseks sobiva gute kaudu. piirkonna põhjapiiri lähedal, mistõttu ei ole või- malik saada nii suuri saake kui lõunapoolsetes 2. Sööda seose uurimine lüpsilehmade heaolu ja piirkondades. Selleks et tagada meie põllumajan- karjast väljamineku eaga (6). Uuringusse on kaa- duse konkurentsivõime, on vajalik optimeerida satud 8 põhikarja vabapidamisega lüpsilauta üle põllumajandustootmine ja leida võimalusi tootmise Eesti. Uuringu vajadus tuleneb asjaolust, et keskm tasuvuse suurendamiseks. Projekti raames selgita- on meil piimalehmade laktatsiooni ajaks vaid 2,5 takse optimaalset külvipinna struktuuri, erinevate aastat ning see väheneb jätkuvalt. Suuresti on see väetiste ning nende annuste kasutamist ning eri- tingitud söötade madalast kvaliteedist. Kuna leh- nevate põllumajandusettevõtete tasuvuse kujune- made üleskasvatamiseks tehakse palju kulutusi, mist, olenevalt ettevõtte suurusest, asukohast jt siis on kasulik, kui loomad püsiksid karjas võima- faktoritest. Selle läbiviimine võimaldab suurendada likult pikka aega. Lehmade karjast väljamineku taimekasvatusliku tootmise kasumit kuni 10 mln ea pikendamine kasvõi poole aasta võrra annaks kr võrra aastas. 167

Teaduselt tootmisele (10). Eesti põllumajandus- mine 2010. aastaks ja pärast seda. Säästvad öko- like väiketootjate (85% kõigist tootjatest) majan- süsteemi teenused inimeste hüvanguks” eesmärki- duslik olukord on vaatamata toetustele keeruline. de täitmist. Kollektsioonide säilikuid kasutatakse Mitmete prognooside alusel ei ole nad reeglina sordiaretuses, teadus- ja õppetöös. EVIKAs in vitro jätkusuutlikud. Väiketootmise kokkutõmbumisega säilitamisel olev taimne materjal on hea võimalus väheneb toodangu mitmekesisus, halveneb maa- keskkonnasõbraliku ettevõtluse arendamiseks piirkondade sotsiaalne seisund ning poodides hak- maapiirkondades, tööhõive suurendamiseks ning kab üha enam domineerima välismaine toidukaup. tervisliku toidulaua mitmekesistamiseks. Uuringu eesmärgiks on hinnata põllumajandusliku väiketootmise olukorda Lääne- ja Raplamaal, leida Täpsemat infot uurimistulemuste kohta on võima- väljavalitud seireettevõtetel majandamiseks kõige lik leida EMVI kodulehelt aadressil www.eria.ee efektiivsemad ja ökonoomsemad lahendused ning saadud praktiliste näidete varal propageerida tea- (1) Malle Järvan [email protected] duslikel analüüsidel põhinevat tootmist. (2) Edvin Nugis [email protected] (3) Heino Lõiveke [email protected] Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi (4) Peeter Viil [email protected] kogumine ja säilitamine aastateks 2007–2013 (5) Uno Tamm [email protected] (8). Põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss (6) Paul Lättemäe [email protected] in vitro hõlmab põllu- ja aiakultuuride sorte, are- (7) Heli Meripõld [email protected] tusmaterjali, rahvaaretisi, liike ja vorme. Töö on (8) Katrin Kotkas [email protected] kooskõlas “Säästva arengu seaduse” § 9 lõikega (9) Valdek Loko [email protected] 2 ning toetab Komisjoni teatises KOM (2006) 216 (10) Rein Lillak [email protected] seatud “Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peata-

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi põhiülesanded on Sordiaretuse eesmärgiks on Eesti klimaatilis-mul- põllumajanduskultuuride uute sortide aretamine, lastikulistele tingimustele sobivate stabiilse saagiga, sortide säilitusaretuse tagamine, sortide viljelemise ebasobivatele ilmastikutingimustele ning taimekah- agrotehnika väljatöötamine ning täiustamine, kõrg- justajatele vastupidavate uute teraviljade, õlikul- paljundus- ja sertiﬁ tseeritud seemnete müügiks tuuride, kõrreliste ning liblikõieliste heintaimede, tootmine ja turustamine, sortide ja väärtuslike are- kartuli ja köögiviljade sortide aretamine ning sordi- tiste säilitamine geenipangas, taimekasvatuslikud lehes olevate sortide sordiehtsuse säilimise tagami- alus- ja rakendusuuringud uute teadmiste saamine. Lisaks põllumajandussektori konkurentsivõimet seks, arendustegevus ja innovatsioon uute teadmis- tagavate sortide aretamisele on oluliseks rolliks sorte rakendamiseks, uurimistöö tulemuste publitsee- diaretusliku kompetentsi tagamine seemnekasva- rimine, nõuandetegevuse ja koolituse korraldamine tuseks ning objektiivse hinnangu andmiseks teistes oma pädevuse piires. Korraldatakse põllukultuuri- riikides aretatud sortide sobivusele Eesti loodusli- de sortide registreerimiskatseid, katseid soovitatud kesse ja tootmistingimustesse. 88 aasta jooksul on sordilehe koostamiseks ning efektiivsuskatseid Jõgeval aretatud 285 sorti. Eesti sordilehes 2009 taimekaitsevahendite registreerimiseks. on 71 sorti. Kõik Eesti sordilehes olevad sordid on lülitatud ELi ühisesse sordilehte, mis tagab nende Instituudi tulemusliku töö aluseks on pikaajaliste turustamise võimaluse kõigis ELi liikmesriikides. traditsioonide ja kogemustega jätkusuutlike uuri- Teraviljasordid on levinud Soomes, talirüpsi sor- misrühmade ja kaasaegse infrastruktuuri olemas- did Rootsis ja Soomes, heintaimede sordid Leedus, olu. Selle baasil luuakse intensiivse rahvusvahelise Soomes, Rootsis, Norras ja Venemaal, kartulisordid ja kodumaise teadustöö tulemusena Eesti põllu- Lätis ja Leedus, köögiviljasordid Soomes ja Lätis. majandussektori arenguks vajalikke sorte, uusi Aastatel 2003–2008 on Eesti Sordilehte võetud 14 tooteid ja teadmisi ning täiendatakse rahvusvahe- uut sorti: odrad ´Viire´ (2007), ´Leeni´ (2007), suvini- lisi teadusvõrgustikke Eesti alase teabega. Teadus- su ´Mooni´ (2007), talirüps ´Largo´ (2005) (aretatud koostöö on uute ideede, teadmiste ja koostööside- koostöös rootsi aretusﬁ rmaga Swalöf-Weibull AB), mete aluseks. tetraploidne karjamaa-raihein ´Raite´ (2003), itaalia 168

raihein ´Talvike´ (2003), punane aruhein ´Herbert´ natsiooni. Põhi- ja eelvõrdluse aretised olid saa- (2004), kartulid ´Maret´ (2003) ja ´Reet´ (2007), gikuselt, agronoomilistelt ja kvaliteediomadustelt aedhernes Érme´ (2003), aeduba ´Lemmik´ (2006), valdavalt standardsort ’Villu’ tasemel. tomatid ´Maike´ (2003), ´Valve´ (2003) ja ´Malle F1´ (2005). 2009. a on riiklikes registreerimis- ja majan- ELi programmi AGRI GEN RES 870/2004 raames duskatsetes kolm uut sorti. Lisaks enda aretatud läbiviidava projekti “Kaera geneetiliste ressursside sortidele esindab instituut Eestis 8 välisfi rmades kvaliteet toiduks kasutamisel” eesmärgiks on mit- aretatud teraviljade sorti. mekesistada sordiaretuse lähtematerjali ning leida erinevatest Euroopa riikidest pärineva 350 kae- Vaatamata tihedale konkurentsile on säilitatud rasordi ja -vormi seast perspektiivset lähtematerjali Jõgeva sortide juhtpositsioon Eesti seemnekas- kaera sordiaretuseks. Hariliku sõkalteralise kaera vatuses. Viimastel aastatel on järjest suurenenud kõrval on katsematerjali hulgas ka paljasteralise ja nõudlus kodumaiste seemnete, eelkõige heina- lühikõrrelise kaera sorte ning metsikuid kaeraliike. seemne ja köögiviljade seemne järele. Laienenud on Eesti sortide levik välisriikides, eelkõige Balti- ja Suvinisu sordiaretuse (3) eesmärgiks on lühema Põhjamaades, see suurendab nõudlust eliitseem- kasvuajaga, kõrge proteiinisisaldusega, heade küp- nete järele ja tingib nende kasvatamise mahtude setusomadustega, saagikate ning haigus- ja seisu- suurendamise. kindlate ilmastiku ja kasvuolude suhtes stabiilsete omadustega sortide aretamine. Esimest aastat oli Sordiaretusega seonduvad rakendusuuringud on sordilehel koos Boreali aretuskeskusega (Soome) suunatud uutele sortidele sobiliku agrotehnika ja aretatud saagikas, suure teraga, kõrge proteiinisi- sordiresistentsust arvestavate taimekaitsestratee- saldusega ja kõrge ning stabiilse langemisarvuga giate väljatöötamisele ning tootearendusele. sort ‘Mooni’. Uut sorti kasvatati Eesti seemne- põldudel 73 hektaril. Aretusprogrammi raames Teraviljade sordiaretus (1) korraldati 21 katset üldpinnal 4,5 ha. Ristati 99 Odra sordiaretuse eesmärgiks on saagikama, uut kombinatsiooni. Põhivõrdluskatse 25 aretisest seisu- ja haiguskindlama ning parema terakvali- ületasid viis usutavalt standardsordi ’Vinjett’ saagi- teediga õlle-, toidu- ja söödaodra aretusmaterjali kust, paistes silma ka hea seisukindluse ja kesk- loomine ning paremate aretiste väljaselgitamine mise pikkusega kasvuajaga. eeskätt Eesti turu vajadustest lähtudes. Koos TTÜ Geenitehnoloogia Instituudiga jätkuvad Esimest aastat olid sordilehel uued odrasordid resistentsusgeneetika alased uuringud markerare- ‘Viire’ ja ‘Leeni’. 2008. a kasvatati ‘Viiret’ 18 ha tuse arendamiseks ja sortide ning aretiste identi- ja ‘Leenit’ 80 ha. Odrasort ‘Viire’ on hilisepoolne, fi tseerimiseks geneetilise ja morfoloogilise analüüsi seisukindel, kõrge terasaagi, suure mahumassi ja abil. Sordiaretusprotsessi täpsemaks, kontrolli- keskmise terasuurusega. Taimed on veidi pike- tavamaks ja suunatavamaks muutmiseks raken- mad kui standardsordil ‘Anni’, taimehaigustesse datakse molekulaarbioloogilisi meetodeid, selleks nakatub vähe. Sort ‘Leeni’ kuulub hilisepoolsete on Jõgeva SAI biotehnoloogia laboris rakendatud otrade hulka. Ta on suuresaagiline, suure mahu- topelthaploidide meetod suvinisu aretustöö kiiren- massi ja suure teraga. Taimehaigustesse nakatub damiseks. vähesel määral. Sordilehe sortide katses olid ’Viire’ ja ’Leeni’ kõige saagikamate sortide hulgas. Odra Talinisu aretuse (4) eesmärkideks on talve-, hai- sordiaretuse raames korraldati 26 katset 4030 gus- ja lamandumiskindlate, heade jahvatus-küpse- aretusliini ja sordiga üldpinnal 6,7 ha. Uue are- tusomadustega toidunisu ja kõrgesaagiliste sööda- tusmaterjali saamiseks loodi ristamistega 100 uut nisu sortide aretamine. Pööratakse tähelepanu ka kombinatsiooni. Põhivõrdluse 18 aretisest ületasid mahepõllumajanduslikesse tingimustesse sobivate viis aretist usutavalt standardsordi ‘Anni’ saagi- ja aastate lõikes stabiilsemate omadustega sorti- kust, paistes samal ajal silma hea seisukindluse, de ja väljaselgitamisele. Aretusprogrammi raames suure tera ja mahumassiga ning hea haiguskind- korraldati 21 katset üldpinnal 3 ha. 2008. a ilmasti- lusega. kutingimused soodustasid suure saagi kujunemist, mitmed genotüübid ületasid saagitaseme 11 t/ha. Kaera sordiaretuse (2) eesmärk on kultuuri saa- Seejuures oli aretusmaterjali hulgas mitmeid geno- gipotentsiaali tõstmine, seisu- ja haiguskindluse tüüpe, mis ületasid saagikuselt oluliselt standard- ning tera kvaliteedi parandamine. Aretusprog- sorte. Koostöös Leedu Põllumajanduse Instituudiga rammi raames korraldati 24 katset 2650 aretise on valitud kaks aretist 2009. a sügisel riiklike ja sordiga üldpinnal 4,0 ha. Ristati 45 uut kombi- registreerimiskatsete alustamiseks. 169

Talirukki sordiaretuse (5) eesmärgiks on stabiil- nemine jne). Suunaks on nende omaduste ühenda- se ja kõrge saagikusega talve- ja seisusortide ning mine haiguskindlusega, eelkõige lehemädaniku- ja haiguskindlate ja kõrge ning stabiilse bioloogilise nematoodikindlusega. Aretusprogrammi raames väärtusega sortide aretamine. Jätkus töö lühikõr- korraldati 8 katset 3305 sordi või aretisega, katsete reliste, talvekindlate ja saagikate sortide aretami- üldpind 3,4 ha. Kasvuhoone 23 000 seemiktaimest sel. Säilitusaretuse eesmärgiks on olemasolevate valiti aretuse jätkamiseks 3326 ilusama välimuse- Eesti sortide majanduslike ja bioloogiliste omadus- ga saagikamat aretist. Koostöös Priekuli Sordiare- te säilitamine ja parandamine. Oluliseks tööks on tuse Instituudiga (Läti) selgitati Jõgeva kartulisor- teadaolevalt vanima tootmises oleva teraviljasordi, tide sobivust tärklisetööstuse tooraine tootmiseks talirukis ’Sangaste’ säilitusaretuse tagamine. maheviljeluse tingimustes. Tulenevalt mahetärklise järjest suuremast nõudlusest Euroopas on Lätis Talirüpsi sordiaretuse (6) eesmärgiks on areta- Alojes paiknev Lykeby Stärkelseni tärklisetehas da kohalikes mullastik-klimaatilistes tingimustes võtnud mahetärklise tootmise oma edasise aren- kasvatamiseks sobivaid suuresaagilisi kõrge õlisi- gu põhisuunaks. Esialgsed katsetustulemused saldusega sorte, mis sobivad tööstusele kõrgekva- näitavad sordi ’Maret’ head sobivust mahetärklise liteediliseks tooraineks erinevate õlide tootmisel. tootmiseks, eelkõige tema suhteliselt hea lehemä- Jõgeval ja Kuusikul korraldatud saagikatses 96 danikukindluse, suure saagi ja suhteliselt kõrge aretisega valiti aretuse jätkamiseks 58 talvekindla- tärklisesisalduse tõttu. 2009. a alustatakse Lätis mat ja saagikamat aretist. Täpsustati talirüpsi kas- sordi ’Maret’ seemnekasvatust maheviljeluse tar- vatamise majanduslikult ökonoomset agrotehnikat. beks. Otstarbekamaks on osutunud külvisenorm 5 kg/ ha, kasvuregulaatori kasutamine annab saagilisa Põllumajanduslike rakendusuuringute programmi 300–500 kg/ha, ühekordne kevadise lämmastik- teema „Tera- ja kaunviljade ning õlikultuurde ma- väetise optimaalne norm on 60 kg/ha. Suuremad hepõllumajanduse tarbeks sobivate sortide valik, lämmastikuannused on otstarbekas anda kasvuaja aretus, seemnekasvatus ja agrotehnika ning nende jooksul jaotatult. kultuuride maheviljeluse tulemuste võrdlemine tavapõllumajandusega“ raames katsetatakse Eesti Heintaimede sordiaretuse (7) eesmärkideks on sordilehe sorte mahetingimustes. Võrdluskatsete aretada saagikaid, parema kvaliteediga, hea talve- eesmärgiks on välja selgitada sortide eelised ja puu- ja haiguskindlusega, mitmesuguse kasutusotstar- dused mahetingimustes ning anda tootjatele sel- bega heintaimesorte ning Jõgeval aretatud hein- lekohast teavet. Mahe- ja tavatootmise erinevuste taimesortide omaduste säilitamine ja parandamine väljaselgitamiseks võrreldakse sortide agronoomilisi koos algseemnekasvatusega. Selgitatakse sortide ja kvaliteedi omadusi erinevates tootmistingimustes kasutamisvõimalusi ja seemnekasvatuse agroteh- kasvatamisel. Selgitatakse välja leivaviljade tera nikat. 2008. a alustati lamba aruheina ‘Vea’ ja hul- kvaliteedi erinevused tava- ja mahetingimustes. galehise lupiini sordi ‘Lupi’ registreerimiskatseid. Lamba aruheina sort ‘Vea’ on aretatud loodusest Mahetootmise varustamiseks selle tootmisviisi kogutud seemneproovist dekoratiivsetel eesmärki- spetsiiﬁ listele nõudmistele hästi vastavate sorti- del ja sobib muru rajamiseks kergetel muldadel, dega on vajalik spetsiaalse suunitlusega sordiare- sh poolvarjulises kasvukohas. Hulgalehise lupiini tus mahetootmises väärtustatavatele tunnustele. sort ‘Lupi’ on aretatud korduvate valikutega Jõgeva Maheviljeluses kasvatatavad sordid peavad olema ümbruse looduslikelt kasvukohtadelt kogutud võimelised andma head ja stabiilset saaki ka mõõ- seemneproovist. Aretustöö oli suunatud saagiroh- duka mullaviljakuse korral ning suutma umbrohte kusele ja taimmaterjali ühtlikkusele. Sort ‘Lupi’ alla suruda. Selleks sobivad kiire algarenguga, sobib kasutamiseks haljasväetiskultuurina. Lupii- maad hästi katva lehestiku ja pikema kõrrega ni haljasmassi väetusväärtust loetakse võrdseks sordid. Suurem osa kaasaegseid teraviljasorte on veisesõnnikuga. lühikese kõrre ja püstiste lehtedega, mis ei või- malda neil umbrohtudega edukalt konkureerida. Kartuli sordiaretuse (8) eesmärgiks on aretada Mahepõllumajanduses on sortide hea ja pikaajaline Eesti oludele sobivaid keskvalmivaid ja hilisepool- haiguskindlus suurema tähtsusega kui tavatoot- seid taimehaigustele ja -kahjuritele vastupidavaid mises, eelkõige seemnega edasikantavate taimehai- mehaaniliseks viljelemiseks sobivaid kõrge saagi ja guste suhtes. Mahetingimustes korraldatud katse- kvaliteediga toidu- ja tööstuskartulisorte. Kaasajal te tulemusena valiti välja üks odra ja kaks kaera on aretuse põhieesmärgiks kvaliteet ning sobi- perspektiivset aretist, mis planeeritakse 2010. a vus tööstuslikuks töötlemiseks (mugula välimus, esitada registreerimiskatsetesse kui maheviljelusse kulinaarsed omadused, koorimisjäägid, toortume- sobivad sordid. 170

Teema „Veebipõhise taimekaitsealase nõusta- Geenipanga ja Baltimaade geneetiliste ressursside missüsteemi täiustamine“ (10) eesmärgiks on töögruppide töös, rahvusvaheliste organisatsiooni- Internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http:// de (ECPGR, Bioversity International, jt.) koostöös taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendami- ning Euroopa Liidu geneetiliste ressursside komis- ne informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, joni töös. 2008. a keskenduti Euroopa geenipan- taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sor- kade integreeritud süsteemi AEGIS raames teistes tide haiguskindluse kohta ning uute veebipõhiste geenipankades säilitatavate Eesti päritolu säilikute lahenduste väljatöötamine täiendavate taimekah- autentsuse määramisele. justajate tõrjesoovituste edastamiseks põllumees- tele. Internetipõhise nõuandesüsteemi eesmärgiks Geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks on väga on anda teavet majanduslikult ja bioloogiliselt olulised liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede optimaalsete taimekaitsevahendite normide vali- looduslike kasvukohtade kaardistamine ja loo- kuks lähtuvalt konkreetsetest põllu- ja ilmastiku- duslikest populatsioonidest säilikute kogumine. tingimustest. Teema täitmise raames tegeletakse Sellealase töö raames korraldati ekspeditsioonid taimehaiguste ja umbrohtude tõrjega teraviljadel, Ruhnu saarele ja Hiiumaale, eelnevatel aastatel valgemädaniku tõrjega rapsil ning kartuli-lehemä- Kihnust ja Manijalt kogutud säilikud puhastati ja daniku tõrjega. hoiustati geenipangas ning korraldati põldkatsed Saaremaa ja Läti ekspeditsioonidelt kogutud kõrre- Uute veebirakendustena käivitati 2008. a uus, liste ja liblikõieliste heintaimede paljundamiseks ja interaktiivne rapsi valgemädaniku tõrje mudel, mis uurimiseks. võimaldab kohest tõrjevajaduse arvutamist. Kar- tulikasvatajate hulgas on leidnud hea vastuvõtu ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi tööd iseloomustavad intensiivse kasutamise kartuli-lehemädaniku levi- tihedad sidemed põllumajanduspraktika ja -tootmi- ku ja tõrjesoovituste edastamiseks välja töötatud ja sega, mis on aluseks usaldusväärsusele põllumees- rakendatud Internetimoodul, mille kaudu edastati te ja aiapidajate hulgas. Arvukad Eesti põllumajan- kasvuperioodil informatsiooni lehemädaniku levi- dusele suunatud publikatsioonid, rohke osavõtuga kust, esimese pritsimise ajastamisest, järgnevate põllu- ja infopäevad ning seminarid, tootmiskat- pritsimiste vahelistest intervallidest ning sobivaima sete korraldamine ning põllumajanduspraktikute fungitsiidi valikust. nõustamine tihendavad sidemeid põllumajandus- sektoriga. Instituudi tegevus tootearenduse alal Teema „Agrometeoroloogiliste prognooside ja on aluseks tihedatele sidemetele töötleva tööstuse kokkuvõtete koostamine“ (11) eesmärgiks on ja ettevõtetega. Erilist rõhku paneme töö tulemus- agrometeoroloogilise seire jätkamine ja seniste likkusele ja teadustöö tulemuste rakendatavusele vaatlusridade pikendamine pikaajaliste agrokliima ning efektiivsele teadustoodangu ja -tulemuste le- trendide väljaselgitamiseks. Koostati agrometeoro- vitamisele. Teadustöö tarbijateks on Eesti põlluma- loogilisi ülevaateid ja eksperthinnanguid jooksva jandustootjad ja -töötlejad, ametnikud ja kontroll- aasta võrdlusena pikema aastate perioodiga. Anti asutused ning rahvusvaheline teadusüldsus. Töö hinnang 2008. a ilmale taimekasvatuse seisu- tulemuslikkuse hindamise ja uute uurimissuunda- kohalt nii Jõgeval kui kogu vabariigis. Igakuiselt de algatamise aluseks on pidev tagasiside teadus- avaldati agrometeoroloogilisi ülevaateid Internetis toodangu tarbijatelt. Koostöö põllumajandustootja- ning ajakirjanduses. Aasta jooksul ilmus trükis 21 tega ning uute, taimsel toormel baseeruvate toodete artiklit ning koostati 8 stendiettekannet. arendamine toob juurde uusi koostööpartnereid ning täiendavaid investeeringuid erasektorist. Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine (12) (1) Ülle Tamm [email protected] Jõgeva Sordiaretuse Instituudi geenipanga ees- (2) Ilmar Tamm [email protected] märgiks on põllukultuuride geneetilise ressursi (3) Anne Ingver [email protected] säilitamine ning sellealase koostöö ja informatsioo- (4) Reine Koppel [email protected] ni levitamisega seotud tegevuste koordineerimine (5) Ilme Tupits [email protected] Eestis. Instituudi geenipangas on pikaajalisel ex (6) Lea Narits [email protected] situ säilitamisel 57 taimeliigi 1990 säilikut. Kol- (7) Ants Bender [email protected] lektsioonide säilitamise kõrval on olulised säilikute (8) Aide Tsahkna [email protected] detailne kirjeldamine ja dokumenteerimine, nende (9) Ilmar Tamm [email protected] seisundi süsteemne kontrollimine ja uuendamine. (10) Mati Koppel ([email protected]) Geneetiliste ressursside säilitamise alase rahvus- (11) Laine Keppart [email protected] vahelise koostöö raames osaletakse Põhjamaade (12) Külli Annamaa [email protected] 171

10.4. Põllu- ja maamajanduslik nõuandetegevus ning teabelevi

Hanna Kreen

Nõudlust nõuande järele mõjutavad kaks peamist süsteemselt välja koolitada ja rakendada uusi muutust: esiteks esmase toodangu mitmekesis- konsulente. tumine, toomaks rohkem sissetulekut alterna- tiivallikatest; teiseks farmide suurenemine, mil- Riik esitab nõuandesüsteemile järgmised ootused: lega seoses muutuvad olulisteks valdkondadeks usaldusväärne, kliendisõbralik ja kõikidele kätte- juhtimine, turundus, fi nantsjuhtimine, logistika, saadav nõuanne inimressursside juhtimine, jäätmekäitlus. Palju- võimalikult terviklik ja üleriigiline nõuandesüs- de talunike jaoks on see täiesti uus, sest nad on teem, mis lähtub riigi ja tootjate huvidest ning olnud keskendunud vaid tootmisele iseenesest, millelt saab tellida kvaliteetset teenust mitte niivõrd oma farmi juhtimisele. Et sektor tootjate huvidest lähtuvate nõuandetoodete tu- oleks konkurentsivõimeline, on oluline arendada rupõhine pakkumine innovatsioonijuhtimist ja kohanemisvõimet. Seega riigi poolt võetud kohustuste täitmine nõuetele on nõuandesüsteemi ülesanne lisaks oskusteabe ja vastavuse (cross complience) ning töötervishoiu ja informatsiooni pakkumisele toetada ka turutrendi- tööohutuse alase nõuande edastamiseks dega sobiva mõtteviisi arengut sektoris. nõuandesüsteemi jätkusuutlikkus ja areng (uute konsulentide haaramine, koolitus ja praktika) Nõuandevajadus põllumajandussektoris tõenäo- mitmekülgne, arenguvajadustele vastav fi nantsee- liselt suureneb nii meil nagu ka kogu Euroopas rimine – seda kinnitavad ka uuringute andmed. Eelkõige tajuvad tootjad nõustamisvajadust toetustaotluste Konsulendid ja nõuandekeskused ning nendega seonduvate äriplaanide koostamisel, Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi mis moodustab ligikaudu poole kogu nõuandeva- areng on taasiseseisvumise järgsel ajal läbi teinud jaduse mahust. Traditsiooniliste tootmissuundade pika ja keerulise tee. Nõuandesüsteemi kujune- viljelejate hulgas (teravili, piim, liha) on erialase misel on olnud määrav roll Põllumajandusminis- tootmisinfo ja tootmistehnoloogilise alase nõuan- teeriumil. Nõuandesüsteemi arengu analüüsist de, sh nõuetele vastavuse osas vajadus mõnevõrra selgub, et Eesti kui väikeriigi nõuande- ja teabele- suurem. Mittetraditsiooniliste valdkondade vilje- visüsteem on sõltunud nii poliitiliste suundumuste lejad vajavad samuti erialast nõu, sh alternatiiv- kui otsustustasandi isikute arusaamadest. Vii- tehnoloogiate juurutamise alast, kuid nende jaoks mastel aastatel on nõuandesüsteemi areng saanud on olulised nõustamisvaldkonnad ka turundus, võimalikuks tänu suhtevõrgustike sihipärasele hinnainfo ja ühistegevus. arendamisele tihedas eesmärgipärases koostöös. Kasutatud on võimalust nõuandekeskuste väljaku- Selge piiri tõmbamine, mis on informatsioon või jundamiseks, materiaaltehnilise baasi täiustami- teave ja mis on nõuanne, on sisuliselt võimatu. seks ning konkreetsete ja eesmärgipäraste nõusta- Iga nõuanne sisaldab alati informatsiooni ja iga mistegevuste käivitamiseks. teabepäringu taga on sisuliselt mingi nõu saamise vajadus. Seega tuleks infolevi ja nõustamist Eesti nõuandesüsteem on detsentraliseeritud. Igas käsitleda koos ja ka nõuandesüsteem pakub neid maakonnas on tunnustatud nõuandekeskused, integreeritult. kokku 15. Keskused tegutsevad oma maakonnas nii nõuande- kui teabekeskusena. Igal keskusel on Nõuandesüsteemi heaks funktsioneerimiseks on kutsetunnistusega konsulendid vähemalt taime- oluline planeerida ning korrigeerida tegevusi taga- kasvatuse, loomakasvatuse ja fi nantsmajanduse siside ja erinevate uuringute tulemusena kogutud valdkondades. Oma tegevuses arvestavad nõuan- andmete analüüse arvestades. Tegevuste juures dekeskused maakonna vajadusi ja eripära. Kon- tuleb arvestada ka nõuandesüsteemi partnerite sulent ja nõuandekeskus austavad oma klienti, vajadustega ning jätkusuutlikkuse saavutamiseks hoiavad saladuses klienti puudutava informat- 172

siooni ega kasuta seda nõusolekuta. Konsulent Seisuga 1. apr 2009 oli kehtiva atesteerimis- või ega nõuandekeskus ei sõlmi kliendiga lepinguid kutsetunnistusega 164 konsulenti. Konsulentidele valdkondades, kus ta pole suuteline kindlustama antakse kvaliﬁ katsioon kahel tasemel, IV tase- asjatundlikku nõuannet. mega konsulente on 128, V tasemega 36. Kutses- tandardi kohaselt peab konsulendil olema lisaks Põllumajandusnõuande süsteemi toimimise kutse- või kõrgharidusele ka vähemalt 3aastane tagamiseks, sh riigipoolsete meetmetega seotud erialane kogemus. Konsulentide töö vastutusrik- teabe edastamise ja kvaliteetse nõuande kätte- kust näitab elukogemus – 68% konsulentidest on saadavuse tagamiseks on nimetatud koordineeriv vanuses 41-60 eluaastat. Eesti Maaülikoolis on keskus, juriidilise nimega Eesti Põllumajandus- eriala omandanud 81% kutse saanud konsulen- Kaubanduskoda. Keskus koostab tegevuskavasid tidest, 14% erinevates kutsekoolides. Keskmiselt ja koolitusplaane, analüüsib konsulentide tööd, osaleb üks konsulent aasta jooksul täiendkoolitus- rakendab lihtsustatud nõustamise süsteemi, kor- tel või tegeleb enesetäiendusega 79 tunni ulatuses. raldab konsulentidele alustasu maksmist, juuru- 2008/2009 toimus suuremahuline konsulentide tab mentorlussüsteemi ja korraldab portaali www. koolitamine nõuetele vastavuse valdkonnas. pikk.ee tööd. Samuti tegeletakse nõustamistoodete arenduse ja reklaamiga nõuandesüsteemile, otsi- Kolmandikul konsulentidest moodustab nõusta- takse võimalusi koostööks teiste organisatsiooni- mistegevus vähemalt poole tema töisest tegevusest dega, uusi konsulente jne. 2008. a jooksul valmis ja kolmandikul suurema osa või enamuse tööajast nõuetete vastavusele pühendatud veebiosa www. (30%). Enamus nõustajatest oleks valmis rohkem pikk.ee/nouetelevastavus . nõustamisele panustama, selleks loodetakse kas stabiilsust nõuandesüsteemis või klientide/telli- Konsulent on spetsialist, kes tegeleb nõuandete- muste suurenemist. gevusega maaelu arengu ja/või põllumajanduse valdkonnas. Ta nõustab üksikkliente, gruppe, Nõuande- ja teabeleviteenused ning koolitus- ja organisatsioone, huvirühmi, kogukondi maaelu teavitustegevused arenguga seotud valdkonnas üldisematel või spet- Nõuandekeskuste klientuur on igal pool küllaltki sialiseeritud küsimustes. Ehkki nõustajalt ooda- varieeruv. Pakutavast teenuste valikust kasutatakse enamasti konkreetset nõuannet tootmis- või takse kõige enam võimalust saada korraga nii infot majandustegevuse korraldamisel, on sellest veelgi kui nõustamist toetuste kohta. Järgnevad tootmist olulisem võimalus asjatundjaga ettevõtte asju aru- ja turgu ning raamatupidamist ja seadusandlust tada ja nõu pidada. puudutavad päringud. Sealjuures on infonõudlus läbi aasta üsnagi ühtlane, suurenedes hüppeliselt Joonis 1. Kehtiva kutsetunnistusega toetuste taotluste esitamise perioodil (2007 nov konsulentide valdkonnad kuni 2008 veebr ning mai 2008).

2007. a vastasid teabekeskused kokku 27 002 ja 13% 2008. a 25 802 infopäringule. Kõik nõuandekesku- sed saavad võrdselt baasﬁ nantseerimist teabelevi ja tagasiside korraldamiseks.

14% 37%

26%

5% 5%

Allikas: EPKK Koordineeriv Nõuandekeskus (Nõuandekeskus) 173

Joonis 2. Nõuandekeskustele tehtud päringud

4500

4000

3500

3000 Päringute arv 2500

2000

1500

1000

500

0 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 2007 1807 2000 2274 2424 4117 2441 1909 1830 1549 2112 2226 2313 2008 2728 1941 2320 2131 3926 2274 1392 1581 2029 1587 1847 2046 Allikas: Nõuandekeskus

Päringute vähenemine võib tähendada, et järjest Perioodil 2005-2007 pakkus nõuandetoetuse raa- enam on ümbritsevast teadlikke tootjaid ning ka mes nõustamisteenust kokku 68 konsulenti. 2008. seda, et need tootjad, kes enne esitasid ühekord- a sõlmis toetatavaid nõustamislepinguid 58 kon- seid küsimusi, on nüüdseks saanud nõuandesüs- sulenti, lihtsustatud ehk kliendile tasuta nõuande teemi klientideks. skeemis osales 44 konsulenti, lepingu alustasu saamiseks sõlmis 27 konsulenti.

Tabel 1. Nõuandeteenistuse potentsiaalsete ja statistikas kajastuvate klientide arv, 2008

Maakond Haritav maa ha Loom-ühikuid Ühtse pindala- Nõuandetoetuse Tasuta nõuande

toetuse saajate arv* taotluste arv* klientide arv** Harju 55 730 4 158 906 25 55

Hiiu 12 000 1 041 396 3 45

Ida-Viru 26 600 1 915 620 39 48

Jõgeva 65 900 7 836 1 117 70 79

Järva 76 200 8 980 774 61 163

Lääne 39 000 3 253 822 66 40

Lääne-Viru 99 700 9 736 1 168 52 75

Põlva 46 430 4 135 1 256 46 164

Pärnu 76 730 7 022 1 652 103 188

Rapla 58 490 5 911 1 147 93 104

Saare 43 490 4 816 1 283 64 147

Tartu 76 970 4 523 1 438 63 86

Valga 40 090 3 285 1 159 42 85

Viljandi 77 280 5 690 1 274 84 135

Võru 46 900 3 533 2 026 88 52

Kokku 841 510 75 834 17 038 899 1 466

Allikas: Nõuandekeskus * PRIA, 2008 ** EPKK, 2008 aruanded 174

Nõuandetoetust taotleti 899 korda, nõuandetee- nenud majandusvaldkonna nõuandeteenuse maht. nusele kulutati 9,86 mln kr, kasutati ära kogu Nõuandeteenust osutati 62% ﬁ nantsmajanduse, eelarveaastaks planeeritud 7 mln kr. Enim taotlusi 17% ettevõtte majandamise, 11% taimekasvatuse esitati Pärnumaal, järgnesid Rapla- ja Võrumaa. ning 5% loomakasvatusalaseks nõuandeks. Aas- Üle 75% projektidest olid esitatud FIEde poolt. tast 2008 ei toetata enam vesiviljeluse alast nõuan- net, samas toetatakse toetuste saamiseks vajalike Võrreldes eelmiste aastatega on märgatavalt suure- äriplaanide jmt koostamist.

Joonis 3. Nõuandeteenuse osutamise intensiivsus (tundides)

5 000

4 500

4 000

3 500

3 000

2 500

2 000

1 500

1 000

500

2007

2008

Allikas: Nõuandekeskus

2009. a alguses läbiviidud uuringu kohaselt eelis- sinike Liit ja Eesti Aiaklubi. Õppe-, teadus- ja koo- tab 74% tootjatest osta nõuannet täpselt vastavalt litusasutuste kanda on 25% tegevustest. Toidusek- oma vajadustele ja maksta iga nõuande või info- toris kuulub ülekaalukas 80% koolitustest õppe- ja teenuse eest eraldi – tootja tahab olla peremees, koolitusasutustele. Metsandussektoris korraldavad ise otsustada ja kontrollida oma investeeringuid. uuringu tulemuste põhjal 43% koolitustest õppe- Mõnevõrra suurem valmisolek maksta koostööle- ja koolitusasutused, 42% koolitustest jääb erineva- pingu tasu ja saada selle eest teatud arv nõusta- te ühenduste ja erametsaorganisatsioonide kanda. mistunde on nõuandetoetust varem kasutanute ja Põllumajandussektoris on oodatud lisaks looma- veisekasvatajate/piimatootjate hulgas ehk nen- ja taimekasvatusalastele koolitustele mahekooli- de inimeste poolt, kes olid varasemalt sõlminud tused, juhtimine, tootearendus, seadusemuutused pikaajalisi suhteid nõustajaga ja kel oli tekkinud jpm teemad. Toidusektoris oodatakse koolitusi suurem usaldus. PRIA andmebaasis nõuandetoe- uute tehnoloogiate ja tootearenduse teemadel, tuse kasutamise kohta on 11% tootjatest esitanud samuti toidu kvaliteedi, hügieeni ja ohutuse, aasta jooksul rohkem kui ühe taotluse. Ühe taotlu- turunduse ja müügi teemadel. Metsandussektoris se esitanud tootjate hulgas oli neid, kes kasutasid nimetati vajalike teemade hulgas ära metsakasva- teenust konkreetse nõu saamiseks kui ka selliseid tust ja hooldamist, keskkonnaväärtuseid metsas, taotluseid, kus aasta jooksul vaadati, mida paras- tootmistehnoloogiaid, metsakõrvalkasutuse võima- jagu tarvis on. lusi, pärandkultuuri jpm.

Koolitus- ja teavitustegevuse olukorda hinnanud Eesti maaelu arengukava koolitus- ja teavitustege- uuringust selgus, et enamasti korraldavad põl- vuste meetme raames on võimalik taotleda toetust lumajandussektoris teavitus- ja koolitustegevusi kas üleriigiliste või maakondlike tegevuste korral- erinevad liidud ning olulisemate korraldajate hulka damiseks. Kokku võeti vastu 170 taotlust kogu- põllumeeste liitude kõrval kuuluvad veel Eesti Me- summas 20,7 mln kr. Tegevuste lõikes suurimat 175 summat taotleti ühe- kuni viiepäevase koolituse • Tegutsevad konsulendid on suuresti hõivatud in- korraldamiseks. Toetust määrati kogu eelarve, 10 vesteeringutaotluste, projektide ja laenutaotluste mln kr ulatuses. äriplaanide koostamisega. • Uute konsulentide leidmine ja koolitamine on Kokkuvõttes kasutavad suuremal või vähemal pikaajaline protsess, mis võtab aastaid. määral erinevatest allikatest pärit nõuannet ja • Nõuandesüsteemis olevatest inimestest ei piisa informatsiooni kõik tootjad, sh nõuannet tuttava- samaaegselt olemasoleva süsteemi käigushoidmi- telt, agroäridelt või nõuannet, mille puhul toetust seks ja arendustegevuste teostamiseks. ei küsita või ei saa. Nõuandesüsteemi korraldamisel tuleb jätkuvalt Aktiivselt tegutsevate nõustajate arv on hinnangu- intensiivselt tegeleda konsulentide järelekasvu ja liselt vähemalt neli korda väiksem, kui oleks vaja koolitamisega. Konsulentide kaasamine nõuan- kogu sihtgrupi vajaduste rahuldamiseks. dekeskuste juurde tagab nõuande parema kätte- saadavuse ja kompetentsi koondumise. Et enamik • Olemasolevatest konsulentidest rohkem kui poo- põllumajandustootjaid on valmis nõuandeteenuse led ei tegutse. eest tasuma ca 500 kr aastas, tuleb jätkuvalt aren- • Tegutsevatest nõustajatest on üle poole vanemad dada tooteid, mis võimaldaksid nõuande ühtlast kui 50 a. kättesaadavust ja kvaliteeti. 176 LISA 1

2009. a avatavad LEADER kohalike tegevusgruppide strateegia meetmed

ARENDUSKODA www.arenduskoda.ee TEGEVUSPIIRKOND: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linn

Meede 1.1. Kohaliku elukeskkonna arendamise investeeringutoetus (kood 321) Meede 1.2. Seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamine läbi omaalgatusliku tegevuse (koodid 322, 341) Meede 1.3. Erinevate elanikegruppide kaasamise toetus (koodid 313, 321, 322, 341) Meede 1.4. Piirkonna maine kujundamise toetus (koodid 313, 322, 323, 331, 341) Meede 2.1. Ettevõtluse arendamise toetus (koodid 312, 313, 331) Meede 2.2. Ajaloo- ja kultuuripärandi väärtustamise toetud (koodid 311, 312, 313, 323) Meede 2.3. Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine (kood 341)

Jõgevamaa Koostöökogu www.jogevakoostookoda.ee TEGEVUSPIIRKOND: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa, Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare, Kasepää ja Torma vald ning Mustvee linn

Meede 1. Aktiivne kogukond (koodid 321, 322, 421) • tegevusprogramm 1 - kogukonna arengukavade koostamise toetamine; • tegevusprogramm 2 - kogukonnateenuste arendamine; • tegevusprogramm 3 - multifunktsionaalsete kogukonnakeskuste arendamine; • tegevusprogramm 4 - tegevuspiirkondade vahelise koostöö arendamine. Meede 2. Olla, tulla, jääda (koodid 321, 322, 323, 421) • tegevusprogramm 1 - toetatakse ajaloopärandi ja traditsioonide uurimist; • tegevusprogramm 2 - tegevuspiirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomise ja taasta- mise toetamine; • tegevusprogramm 3 - kaugtöö eelduste ja võimaluste loomise ja arendamise toetamine; • tegevusprogramm 4 - traditsioonilise oskusteabe kogumise, säilitamise ja rakendamise toetamine; • tegevusprogramm 5 - paikkonna atraktiivsuse säilitamine ja suurendamine. Meede 3. Aktiivne ettevõtlus (311, 312, 313, 323, 421) • tegevusprogramm 1 - ühisturunduse arendamise toetamine; • tegevusprogramm 2 - tegevusvaldkondade potentsiaali ja arengute hindamise toetamine; • tegevusprogramm 3 - ettevõtete vahelise ühistegevuse toetamine; • tegevusprogramm 4 - traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine toote- arenduses; • tegevusprogramm 5 - tootearenduse toetamine • tegevusprogramm 6 - ettevõtlusparkide ja –kobarate loomise toetamine; • tegevusprogramm 7 - investeeringud toote ja ettevõte(te) arendusse; • tegevusprogramm 8 - “Päästikprojektide” toetamine. 177

Järva Arengu Partnerid www.jap.org.ee/ TEGEVUSPIIRKOND: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue vald

Meede 1.1. Elukeskkonna arengule suunatud teavitus, koolitus- ja arendustegevuse toetus (kood 322) Meede 1.2. Elukeskkonna parendamise toetus (koodid 321, 322) Meede 2.1. Kogukonna koostöö- ja arendustegevuse toetus (koodid 322, 341) Meede 2.2. Kogukonna sotsiaalse infrastruktuuri jätkusuutlikkuse toetus (kood 322) Meede 3.1. Ettevõtlikkuse ja ettevõtete arendustegevuse, koostöö ning teavitustegevuse toetus (koodid 312, 322, 331) Meede 3.2. Tootearendusele või konkurentsivõime suurendamisele suunatud investeeringute ja soetuste toetus (koodid 312, 322) Meede 4.1. Turismialase kommunikatsiooni, arendustegevuse ja koostöö toetus (koodid 313, 322, 331) Meede 4.2. Turismiinfrastruktuuri arendamise toetus (kood 313)

Hiidlaste Koostöökogu www.kogu.hiiumaa.ee/ TEGEVUSPIIRKOND: Kõrgessaare, Pühalepa, Emmaste ja Käina vald ning Kärdla linn

Meede 1. Ühistegevuse toetamine (koodid 322, 421) Meede 2. Koolitusel osalemise toetus (koodid 111, 331) Meede 3. Ettevõtja väiketoetus (koodid 312, 121) Meede 4. Projektide ettevalmistamise toetus (kood 123, 322) Meede 5. Kohaturunduse toetus (kood 313) Meede 6. Elukeskkonna investeeringud (kood 322)

Kirderanniku Koostöökogu www.kirderannik.ee TEGEVUSPIIRKOND: Kohtla, Toila, Vaivara ja Jõhvi vald ning Narva-Jõesuu linn

Meede 1. Põhiteenuste meede (koodid 111, 322, 341) Meede 2. Uuenduslike lahenduste meede (kood 322) Meede 3. Turunduse ja rahvusvahelistumise meede (koodid 313, 322) Meede 4. Sotsiaalse sidususe meede (kood 312, 313, 322, 323)

Lõuna-Järvamaa Koostöökogu www.koostookogu.ee TEGEVUSPIIRKOND: Türi, Imavere ja Väätsa vald

Meede 1. Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkus (kood 322) Meede 2. Elukeskkond ja kogukonnateenused (koodid 321, 322) Meede 3. Ettevõtluste mitmekesistamine (kood 311, 312, 322) Meede 4. Turismiteenuste arendamine (kood 313) 178

Lääne- Harju Koostöökogu www.vomentaga.ee Tegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalemma vald

Meede 1. Piirkonna ettevalmistamine (kood 322) • tegevus 2 - investeeringuprojektide ettevalmistamine. Meede 2. Ühisürituste ja seltsitegevuse arendamine (kood 322) • tegevus 1 - laste- ja noorsooürituste toetamine; • tegevus 2 - sädeinimeste programm; • tegevus 3 - seltsitegevuse programm; • tegevus 5 - messi- ja konverentsitoetus. Meede 3. Kohalike teenuste arendamine (kood 322, 331) • tegevus 1 - lastehoiu arendamine; • tegevus 2 - kohalike teenuste arendamine; • tegevus 3 - piirkonna tööjõukvaliteedi tõstmine. Meede 4. Piirkondliku turismi arendamine (kood 313, 331) • tegevus 1 - turismiteenindajate koolitamine; • tegevus 2 - kohaliku külastuskeskkonna arendamine; • tegevus 3 - piirkonna ja organisatsiooni tutvustamine. Meede 5. Jäätmekäitlus ja heakorrastus (kood 322) • tegevus 1 - heakorratalgute toetamine; • tegevus 2 - jäätmekogumise parendamine; • tegevus 3 - haljastamine ja heakorrastamine.

Kodukant Läänemaa www.kklm.ee TEGEVUSPIIRKOND: Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna, Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja Vormsi

Meede 1. Korrastatud ja turvaline elukeskkond (koodid 321, 322, 341) • alameede 1.1. - asulatele ja vaatamisväärsustele lisaväärtuse andmine, sealhulgas ühistegevu- se kaudu; • alameede 1.2. - esmavajalike teenuste kättesaadavuse parandamine; • alameede 1.3. - turvalise elukeskkonna kujundamine; • alameede 1.4. - kättesaadav nõuanne ja tugitegevused elukeskkonna korrastamisel ja turvali- semaks muutmisel. Meede 2. Huvitegevuse, vabahariduse ja elukestva õppe edendamine (koodid 321, 322, 341) • alameede 2.1. - huvitegevuse arendamine ja huvitegevuse juhendajate ettevalmistamine; • alameede 2.2. - huvitegevuse tegevuskeskuste arendamine; • alameede 2.3. - huvitegevuse, vabahariduse ja elukestva õppe võimaluste kättesaadavuse tagamine. Meede 3. Paikkondlike kultuuritraditsioonide jätkamine (koodid 313, 323, 322) • alameede 3.1. - teavitus ja õpitegevus; • alameede 3.2. - pärandkultuuri parem kasutamine ja integreerimine piirkonna majandusega; • alameede 3.3. - koostöö pärandkultuuri paremaks kasutamiseks ja kokkulepete saavutamiseks. Meede 4. Inimesed ja ettevõtluskeskkond (koodid 311, 312, 313, 322, 331, 341) • alameede 4.1. - ühtse turundussüsteemi kujundamine Kodukant Läänemaa tegevuspiirkon- nas; • alameede 4.2. - ettevõtete elujõu ja suutlikkuse arendamine; • alameede 4.3. - ettevõtluse tugisüsteemi arendamine; • alameede 4.4. - kogukondade säilitamine, arendamine ja elujõu suurendamine. Meede 5. Noored ja tulevik Läänemaal (koodid 321, 322, 341) • alameede 5.1. - noortele vajalike teenuste arendamine; • alameede 5.2. - noorte sidumine Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonnaga. 179

Meede 6. Looduskeskkonna ja kohalike loodusvarade parim kasutamine (koodid 312, 323, 322) • alameede 6.1. - süsteemne teavitustegevus looduskeskkonna ja kohalike loodusvarade paremaks kasutamiseks; • alameede 6.2. - loodusressursside mitmekesine ja säästlik kasutamine puhkemajanduse arendamisel ja kohalikus majanduses Meede 7. Merega seotud tegevused (koodid 312, 313, 322)

Mulgimaa Arenduskoda www.mulgimaaarenduskoda.ee TEGEVUSPIIRKOND: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linn

Meede 1. Mikroettevõtluse toetamine (koodid 121, 123, 312) Meede 2. Külakeskkonna arendamine (koodid 322, 323) Meede 3. Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine (koodid 311, 312, 313, 322)

Nelja Valla Kogu www.4kogu.ee TEGEVUSPIIRKOND: Harku, Kiili, Saku ja Saue vald

Meede 1. Kvaliteetse elukeskkonna loomine (kood 321) Meede 2. Alternatiivse ühistranspordi loomine (kood 321) Meede 3. Avaliku kasutusega jalgratta- ja puhkeplatside ja nende juurdepääsuks matka- ja jalgrattarada- de projekteerimine ja ehitamine (kood 322) Meede 4. Ajaloo- ja kultuuriväärtuslike objektide renoveerimine ning vastavate ühendus - ja juurdepää- suteede kaardistamine ja rajamine (kood 323)

PAIK www.pandivere.eu TEGEVUSPIIRKOND: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvere ja Rakke vald

Meede 1. Ettevõtlik Pandivere (koodid 311, 312) Meede 2. Innovatsioon ja oskuste omandamine on allikate allikas (kood 341) Meede 3. Küla kui allikas (koodid 321, 322) Meede 4. Pandivere Paetee kui turismiatraktsioon (kood 313) Meede 5. Pandivere Paeriik Allikate allikas (kood 322)

Partnerid www.mtupartnerid.ee TEGEVUSPIIRKOND: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõmeru, Haljala, Vinni ja Rakvere vald

Meede 1. Teadmiste meede (koodid 111, 322, 331) Meede 2. Ühistegevuse toetamine (koodid 311, 322) Meede 3. Ettevõtjate toetamine (koodid 311, 313, 322) Meede 4. Elukeskkonna investeeringud (kood 322) 180

Peipsi-Alutaguse Koostöökoda www.pakmty.ee TEGEVUSPIIRKOND: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse vald

Meede 1. Kogukondade aktiveerimine (koodid 321, 322, 341) Meede 2. Elukeskkonna parandamine ja hoidmine (koodid 311, 321, 322) Meede 3. Ettevõtlikkuse suurendamine ja ettevõtluse toetamine (koodid 111, 121, 123, 311, 312, 313, 322, 331) Meede 4. Looduskeskkonna säilitamine ja säästlik kasutamine (koodid 313, 322, 323) Meede 5. Võrgustikud, andmebaasid ja koostöö (kood 322)

Piiriveere Liider www.piiriveere.ee TEGEVUSPIIRKOND: Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe, Räpina, Orava ja Piirissaare vald

Meede 1. Huvitegevuse võimaluste suurendamine (kood 322)) Meede 2. Miljööväärtuste säilitamine ja loomine (kood 322) Meede 3. Teenuste pakkumise taseme tõstmine (koodid 322, 341) Meede 4. Turismi arendamine läbi pärimuskultuuri atraktiivse esitlemise (kood 322) Meede 5. Kohalikul ressursil põhineva taastuva energia laiem ja efektiivsem kasutamine (kood 322) Meede 6. Vähemarendatud kogukondade kaasamine (kood 322)

Põlvamaa Partnerluskogu http://www.partnerluskogu.ee TEGEVUSPIIRKOND: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora vald

Meede 1.1. Kohalike ressursside säästev rakendamine (koodid 321, 322, 323) Meede 1.2. Ettevõtlusaktiivsuse ergutamine (koodid 312, 331, 341) Meede 2.1. Kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna arendamine (kood 322) Meede 2.2. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine (koodid 312, 321) Meede 2.3. Kogukonna sotsiaalse kapitali tugevdamine (kood 341)

Pärnu Lahe Partnerluskogu www.plp.ee TEGEVUSPIIRKOND: Häädemeeste, Tahkuranna, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga ja Kihnu vald

Meede 1. Koostöö, koolitus ja teavitustegevus (koodid 322, 341) Meede 2. Külade elukeskkonna uuendamine ja arendamine (koodid 321, 322) Meede 2a. Noorte kaasamine kogukonna elukeskkonna parandamisse (koodid 321, 322) Meede 3. Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine (koodid 321, 322) Meede 3a. Keskkonnasõbraliku turismialase ettevõtluse arendamine (koodid 313, 322)

Raplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.ee TEGEVUSPIIRKOND: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald

Meede 1.2. Mikroettevõtluse areng (noorte töö edendamine) (koodid 123, 321) Meede 3.1. Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine (kood 323) Meede 4.1 Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine (investeerimismeede) (kood 322) Meede 4.2. Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine (kood 322) Meede 5.1. Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine (kood 322) 181

Rohelise Jõemaa Koostöökogu www.joemaa.ee TEGEVUSPIIRKOND: Tori, Are, Surju, Halinga, Paikuse, Vändra, Kaisma, Järvakandi, Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald

Meede 1. Ettevõtluse mitmekesistamine, konkurentsivõime tõstmine tootmises ja teeninduses / Nutikate asjade meede (koodid 313, 322) Meede 3. Loodus-ja kultuuriväärtuste arendamine ja parem eksponeerimine / Ilutegija meede (koodid 322, 323) Meede 4.3. Elujõuline kogukond ja külakeskused / küla meede, alameede kogukonnateenused ja külakes- kused / külamaja alameede (koodid 321, 322) Meede 5. Organisatsiooni ja strateegia arendamine / Jõemaa meede (koodid 322, 341)

Saarte Koostöökogu www.skk.ee TEGEVUSPIIRKOND: Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald

Meede 1. Turutõrgete minimeerimine läbi ühistöö (koodid 123, 124, 133, 313, 322) • tegevus 1.1. - koostöö ja ühistegevuse toetamine; • tegevus 1.2. – „Kännu tagant lahti”. Meede 2. Uute turgude leidmine (koodid 313, 322, 331) • tegevus 2.1. - Saarte Koostöökogu tegevuspiirkonna bränd; • tegevus 2.2. - ühisturunduse toetus; • tegevus 2.3. - tegevusvaldkondade potentsiaali hindamine ja arengu planeerimine. Meede 3. Aktiivne ja haritud küla (kood 322) • tegevus 3.1. - küla arengukava koostamise toetamine; • tegevus 3.2. - kogukonna sisese ja kogukondade vahelise suhtlemise infrastruktuuri ja vajaliku tehnilise baasi loomise toetamine; • tegevus 3.3. - tegevuspiirkondade vahelise kogemuste vahetamise ja koostöö edendamise toetamine ja elukestva õppe võimaluste loomine ja tagamine külainimestele (rahvakooli printsiibil); • tegevus 3.4. - külakeskuste (platside) loomine ja kordategemine. Meede 4. Jäämine, tulemine, sulandumine (koodid 321, 322, 323) • tegevus 4.1. - ajaloopärandi ja traditsioonide uurimine; • tegevus 4.2. - küla või piirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomine, taastamine; • edendamine; • tegevus 4.3. – kaugtööks eelduste ja võimaluste loomine; • tegevus 4.4. - traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine; • tegevus 4.5. – heakorra parandamine.

Tartumaa Arendusselts www.tas.ee TEGEVUSPIIRKOND: Alatskivi, Haaslava, Kambja, Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta, Nõo, Ülenurme, Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara ja Võnnu vald

Meede 1. Noorte meede - noorte suurema sidususe saavutamine kogukonnaga (koodid 321, 322) Meede 2. Kogukonna meede 1 - kogukondade jätkusuutlikkuse arendamine ja tugevdamine (koodid 321, 322) Meede 3. Kogukonna meede 2 - asukohapõhiste toodete ja teenuste arendamine (koodid 123, 124, 312, 313, 321, 322) Meede 4. Ettevõtluse meede - väikeettevõtluse toetamine (koodid 123, 124, 312, 313, 322) Meede 5. Keskkonna meede - puhketegevuste mitmekesistamine ja majandustegevuse keskkonnasääst- likkuse suurendamine (koodid 312, 313, 322) Meede 6. Võrgustike meede - võrgustike arendamine ning teadmiste ja kogemuste vahetus (kood 313, 322, 421) 182

Valgamaa Partnerluskogu www.valgaleader.ee TEGEVUSPIIRKOND: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn

Meede 1. Valged Laigud (kood 322) Meede 2. Väärt elukeskkond - kogukonnaalgatused elukeskkonna parandamiseks (kood 322) • tegevus 1 - elukeskkonda parandavate kogukonnaprojektide rakendamine; • tegevus 2 - piirkonna mainet ja atraktiivsust tõstvate koostööprojektide rakendamine; • tegevus 3 – „Kogukonna hääl”. Meede 3. Külakukkur (koodid 322, 331) • tegevus 1 - kogukonna ettevõtluse koolitus, õppereisid ja äriplaanide nõustamine; • tegevus 2 - toetused kogukonnateenuste arendamiseks ja kogukonna ettevõtluse käivitami- seks. Meede 4. Noorte võimalused maal – tugisüsteem Valgamaa noortele (kood 322) • tegevus 1 - noorsootöö võrgustiku laiendamine, nõustamine, koolitamine, õppereiside korraldamine, noorteportaali loomine ja haldamine, noorsootöö strateegia koostamine; • tegevus 2 - noorte omaalgatuslike väikeprojektide rakendamine. Meede 5. Noor Valgamaa - laste ja noorte tegevusvõimaluste arendamine (kood 322) • tegevus 1 - kogukonna noorteprojektide rakendamine; • tegevus 2 - noortele suunatud koostööprojektide rakendamine. Meede 6. Äripartnerlus - edu ettevõtluses koostöö kaudu (koodid 121, 123, 124, 312, 313, 331) • tegevus 1 - ettevõtluse tugisüsteemi tugevdamine; • tegevus 2 - rahvusvahelised ühisturustusprojektid; • tegevus 3 - ettevõtete turustus- ja koolitusalase koostöö toetamine. Meede 7. Tugev tegija - investeeringutoetused mikroettevõtetele (koodid 112, 121, 123, 124, 312, 313) • tegevus 1 - alustava ettevõtte toetus; • tegevus 2 - investeeringutoetus tegutsevatele ettevõtetele; • tegevus 3 - investeeringute ettevalmistamise toetus.

Virumaa Koostöökogu www.viko.ee TEGEVUSPIIRKOND: Sonda, Lüganuse, Maidla, Rägavere ja Aseri vald ning Püssi linn

Meede 1. Piirkonna kompetentsi kasvatamine (koodid 322, 421) Meede 2. Investeerimismeede (koodid 312, 313, 322, 323) Meede 3. „Noored maale” (koodid 322, 421)

Võrtsjärve Ühendus www.vortsjarveyhendus.ee TEGEVUSPIIRKOND: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tarvastu, Rannu, Rõngu ja Viiratsi vald ning Võhma linn Meede 1. Kogukondade tugevdamise ja arendamise toetus (koodid 311, 321, 322) Meede 2. Elukeskkonna mitmekesistamise ja parandamise toetus (koodid 321, 322) Meede 3. Turismi arendamine (koodid 311, 323, 321, 322, 341) Meede 4. Ettevõtluse arendamise toetus (koodid 311, 312, 322, 331) Meede 5. Piirkonna arengut tagavate infrastruktuuride tugivõrgustike arendamise toetus (koodid 321, 322) Meede 6. Piirkonna konkurentsivõimet tugevdava arendustegevuse toetamine (koodid 322, 341) 183

Võrumaa Partnerluskogu www.werro.ee/partner/ TEGEVUSPIIRKOND: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald

Meede 1. Elukeskkonna parandamine • alameede - kohaliku kultuuripärandi säilitamine (kood 323) • alameede - külakogukondade algatusvõime toetamine elukeskkonna parandamisel (kood 322) Meede 2. Elanike oskuste ning piirkonna ressursside rakendamine ettevõtluses • alameede - maapiirkonna ettevõtluse ja tugiinfrastruktuuri arendamise toetus (koodid 123, 321); • alameede - väiketootmisettevõtte toetus (koodid 123, 311, 312, 313) Meede 3. Noorte potentsiaali toetamine ning kaasamine kogukonda (kood 322)

Ida-Harju Koostöökoda www.idaharju.ee TEGEVUSPIIRKOND: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose vald

Ida-Harju Koostöökoda on 2008. a moodustatud uus LEADER tegevusgrupp, kes valmistab ette oma piirkonna kohaliku arengu strateegiat. Strateegia koostamisel lähtutakse kahest põhilisest tegevussuunast, need on elukeskkonna parandamine ning uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta maapiirkonna konku- rentsivõimet tootmises ja teeninduses.

Põhja-Harju Koostöökogu www.leaderph.eu TEGEVUSPIIRKOND: Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald

Põhja-Harju Koostöökogu on 2008. a moodustatud uus LEADER tegevusgrupp, kes valmistab ette oma piirkonna kohaliku arengu strateegiat. Strateegia väljatöötamise põhisuundadeks on piirkonna elukeskkonna parandamine; noortes hea mainega kodukandi tunde ärgitamine; laialdane kohalike teenuste arendamine ja meie piirkonna kui osa iidse Revalia kultuuri-, ajaloo- ja loodusväärtuste otstarbekas ja säästev kasutusele- võtt.

Ülevaade LEADER projektitoetusmeetmete koodide seosest Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) LEADER-meetme raames antavate toetustega.

Meetmete koodid vastavalt Komisjoni määruse EÜ 1974/2006 II Lisa 7. osale: kood 111 kutseõppe- ja teavitamismeetmed (sh teadustulemuste ja uudsete tavade levitamine) põlluma- jandus- ja toidusektori ning metsandussektoriga seotud isikutele; kood 112 noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine; kood 121 põllumajandusettevõtete moderniseerimine; kood 123 põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine; kood 124 põllumajandus- ja toidusektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö; kood 133 tootjarühmade toetamine toidukvaliteedikavadega hõlmatud toodete edendamisel ja neist teavi- tamisel; kood 311 mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas; kood 312 mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus; kood 313 turismi soodustamine; kood 321 põhiteenused majandusele ja maaelanikkonnale; kood 322 külade uuendamine ja arendamine; kood 323 maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine; 184

kood 331 koolitus ja teavitamine 3. teljega hõlmatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele; kood 341 oskuste omandamine ja elavdamine, et koostada kohaliku arengu strateegia ja seda arendada. kood 421 koostööprojektide rakendamine

LISA 2. Tunnustatud nõuandekeskused

Maakond Kontaktandmed Harju Saku, Aasa 1, tel 6042499, 6041104, www.hot.ee/htlnk Hiiu Käina, Mäe 2, tel 4631191, 56473322, www.hiiuteave.ee Ida-Viru Jõhvi, Rakvere 27, tel 3370527, www.ivtl.ee Jõgeva Jõgeva, Aia 2, tel 7721107, www.jogevatl.ee Järva Jäneda, tel 33849725 ja Paide, Pärnu tn 56, tel 3850569 www.janeda.ee/apm Lääne Uuemõisa, Tehnika põik 2, tel 4729007, 56506109, www.hot.ee/hplnouanne Lääne-Viru Sõmeru vald, Roodevälja küla, Vahtra allee 8, tel 3255099, 5517871, www.virumaapml.ee Põlva Põlva, Jaama 83, tel 7992930, 7992928, 56474215, www.hot.ee/polvapl Pärnu Pärnu, P.Kerese 4, tel 4430923, 4441961, www.nouanne.ee Rapla Rapla, Kuusiku tee 6, tel 4894342, 4855696, www.rny.ee Saare Kuressaare, Kohtu 10, tel 4556145, www.hot.ee/stlteave Tartu Tartu, Jalaka 48, tel 7366955, www.tartufarmer.ee Valga Valga, Lai 19, tel 7661754, 5145264, www.zone.ee/valgapl Viljandi Viljandi, Vabaduse plats 4, tel 4333608, www.vpnu.ee Võru Võru, Liiva 11, tel 7821669, 7824077, 56631990, www.taluliit.info Koordineeriv nõuandekeskus Tartu, Tehase 16, tel 7308402, www.epkk.ee/1005