PÕLLUMAJANDUS AGRICULTURE MAAELU RURAL LIFE KALANDUS FISHERIES Ülevaade 2009 Overview 2009 2 Sisukord Eessõna 4 1 . Põllumajanduse ja maaelu osatähtsus riigi majanduses 6 1.1. ELi liikmelisuse peamised mõjud Eesti põllumajandusele 6 1.2. Põllumajandus- ja kalanduspoliitika. Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonis arutatud olulisemad küsimused, vastuvõetud otsused ning õigusaktid 8 2. Põllumajandussektori 2008. aasta ülevaade 14 2.1. Taimeka svatus. Põllumajanduskultuuride kasv upinnad ja saagid 14 2.1.1. Taime kasvatussaaduste kokkuostu- ja tootjahinnad 17 2.2. Loomakas vatus 19 2.3. Piimatootmine 20 2.4. Lih atootmine 21 2.5. Piima ja liha kokkuostuhinnad 22 2.6. Munatoot mine 23 2.7. Meetootmine 23 2. 8. Bioenergia areng 24 2.9. Turukorraldus 25 3. Põllumajan duse majandusnäitajad 26 3.1. Põllumajandussektori majandusanalüüs EAA alusel 27 3.2. Põllumajandussektori majandusanalüüs FADNi alusel 30 3.3. Palk ning põllumajandussaaduste tootjahinna ja tootmisvahendite ostuhinna indeksid 37 3.4. Ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja täiendavad otsetoetused 39 3.5. Põllumajandustootjate maksud ja võlad 43 3.6. Põllumajanduse struktuu riuuring 2007 44 3.7. Põllumajandustootjate ma jandusliku jätkusuutlikkuse hinnang FADNi alusel 45 4. Põllumajanduskeskkond 47 4.1. Põllumajanduskeskkonna seire 47 4.2. Maaparandus 54 5. Toiduohutus, veterinaaria, taimetervis ja taimekaitse 57 5.1. Toiduohutus avalikkuse silmis. 57 5.2. Loomatervis 58 5.3. Turukorraldus 60 5.4. Taimetervis 61 6. Toiduainetetööstuse toodang, turg ja riiklik sekkumine 65 6.1. Eesti piimatööstuse ülevaade 65 6.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemine 75 6.2.1. Lihatootmine 75 6.2.2. Lihatööstus 76 6.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaade 79 6.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimine 88 6.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajad 90 3 7. Põllumajandustoodete kaubandus 105 8. Kalapüük 112 8.1. Kalapüük ja –varud 112 8.2. Kalatöötlemine 115 9. Maaelu areng 120 9.1. Maaettevõtluse ülevaade 2004-2008 120 9. 2. Maa-asulate 2004-2008. aastate tööhõive ja töötuse ülevaade 128 9.3. Riiklik maaeluvõrgustik 137 9.4. LEADER-programm Eestis 138 10. Põllumajandusteadus, -haridus ja nõuandetegevus 142 10.1. Põllumajandusteadus ja teaduse osa põllumajanduses 142 10.2. Eesti Maaülikoolis tehtavast uurimistööst 146 10.3. Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tehtavast uurimistööst 164 10.4. Põllu- ja maamajanduslik nõuandetegevus ning teabelevi 171 Lisa 1. 2009. a avatavad LEADER kohalike tegevusgruppide strateegia meetmed 176 Lisa 2. Tunnustatud nõuandekeskused 184 4 HEA LUGEJA Sinu käes on põllumajanduse, toiduainetetöös- Olgugi et põllumajandus on olnud läbi aegade tuse ja kalanduse majandustulemusi ning maaelu Eesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala, arengus laiemalt toimunud muutusi kajastav väl- tõi ühinemine Euroopa Liidu majandusruumiga jaanne. See on ennekõike kokkuvõtlik andmestik Eestile kaasa loobumise kitsast põllumajandus- põhilistest näitajatest, mitte niivõrd analüüsiv- kesksest vaatest maaelule ning ülemineku ühis- hinnanguline ülevaade möödunud aastal tehtust. konna laiemaid huve arvestavale maapoliitikale. Nimetatud valdkondade areng on pikaajaline Majandustegevuse kõrval on arenenud ka Eesti protsess, mille kohta on võimatu mõne aasta näi- külad. Nende arengut on toetatud läbi kolme tajate põhjal paikapidavaid järeldusi teha. Küll erineva programmdokumendi. Umbes neljandik aga saab valdkonnas toimunud arenguid mingi 4000 külast on valinud kohaliku tegevuse koor- konkreetse mõjuri kontekstis kaardistada. dineerimiseks külavanemad, külaarenguga tege- leb ligikaudu 700 seltsi. Olukorras, kus elanike Tänavu täitub Eestil viis aastat Euroopa Liidu arv on väike, asustus hõre ja ettevõtlus pahatihti liikmena − nii kaua on kuulunud Eesti Euroo- vähetulus, on kohalikul koostööl suur väärtus. pa ühisesse majandusruumi ja saanud osa ELi Suur väärtus on ka Eestis veel säilinud, kuid ühisest põllumajanduspoliitikast. Kuna liitumine mitmel pool mujal Euroopas hävinud kultuuri- ei toimunud üleöö − sellele eelnes mitu aastat nähtustel: muinaspõldudel, ajaloolistel küladel, tõsist ettevalmistustööd ning ettevõtete ja ins- ehitustraditsioonidel ja käsitööoskustel. titutsioonide vastavusse viimine ELi nõuete ja asjaajamiskorraga –, on Eesti saanud kasutada Maaelu ja –majanduse mitmekesistumist kajas- põllumajanduse ja maaelu valdkonnas eurolii- tavad ka muutused maaelanikkonna tööhõives: du tuge juba alates 2001. aastast, kui käivitus kui kalanduses, põllumajanduses, jahinduses ja liitumiseelne programm SAPARD. Pärast liitumist metsamajanduses on töökohtade arv viimase viie jätkus maaelu ja põllumajanduse toetamine teis- aasta jooksul vähenenud, siis muu ettevõtluse te programmide ja toetuste kaudu. Mõistagi ei ole osakaal on suurenenud ning töötute arv maal Euroopa Liidu abi ainus, mis on siinset maaelu vähenes aastatel 2004−2008 enam kui kümnen- alal hoidnud ja edendanud. Maamajanduse ja diku võrra. –elu turgutamisel on olnud oluline roll ka Eesti riigi ja siinsete ettevõtlike inimeste panusel. 5 Viimase viie aasta jooksul on toimunud maa- Küllap seepärast, et Eesti põllumees seisis elus mitmeid teisigi muutusi paremuse suunas. silmitsi mitme ebasoodsa tingimuse kokkulan- Ettevõtlusele on laienenud avaliku sektori toe- gemisega. tus, paranenud on väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete fi nantseerimine, laienenud võimalused Tagasilöök tabas ka toiduainetööstusi. Võrrel- nii riigisiseseks kui rahvusvaheliseks koostööks. des teiste ELi riikidega oli Eesti toiduainete- ja Euroopa Liiduga liitumine ja sellega kaasnenud joogitööstuste toodangumahu langus 2008. a üks toetuste suurenemine on parandanud majan- järsemaid. See näitab meie tööstuste haavatavust dustulemusi põllumajanduses. Põllumajan- ja tugevat sõltuvust maailmaturu olukorrast. dustoodete osatähtsus kaupade koguekspordis suurenes 7,5 %-lt (2004. a) 9,1 %-le (2008. a). Majandus on tsükliline ning mitmed nimekad Suurenenud on põllumajandusettevõtete ning teadlased on ennustanud, et praeguses ma- toiduainete- ja joogitööstuste efektiivsus − kas- janduslanguses allasurutud toiduhindadel on vutrendi näitab nii tööviljakus kui kogutootlik- ajutine iseloom ning kui majandus hakkab taas kus. Paljud põllumajandustootjad on saanud kosuma, jätkub põllumajandustoodete hinna- võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, paremaid tõus ning tekib suurem nõudlus toiduainete meetodeid ja masinasüsteeme ning muid tootmi- järele. Süngemad prognoosid näevad ette toidu- seks vajalikke vahendeid, mis on võimaldanud kriisi, sest maailma elanikkond jätkab suure- suurendada tootlikkust ja tõsta toodete kvali- nemist. Julgustav on aga see, et Eestis leidub teeti. põllumehi, kes on kogunud varusid ja uude tootmistehnikasse investeerides arvestanud või- Aga muretuks rahuloluks ei ole kaugeltki veel malike tagasilöökidega ning on suutelised olude põhjust. Vaatamata sellele, et Eesti põllumajan- paranedes kiiresti kosuma. duse lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud peale liitumist Euroopa Liiduga enam kui kolm Põllumajandus, toiduainetetööstus ja kalan- korda, on see näitaja võrreldes vanade liikmes- dus on ja jäävad kindlasti ka edaspidi Euroopa maadega kolmandiku võrra madalam. Liidu, sealhulgas Eesti prioriteetseteks vald- kondadeks. Ka ühel rahvusvahelisel foorumil 2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllu- Brüsselis jäi hiljuti kõlama mõte, et toidukriisil majandustoodete hinnalangus II poolaastal ja on nii inimestele kui ka poliitilisele stabiilsuse- ebasoodsad ilmastikutingimused koristuspe- le suurem mõju kui fi nantskriisil. rioodil tõid põllumajanduses kaasa sissetule- kute vähenemise. Möödunud aasta ilmastik ja põllumajandussaaduste turg üllatasid eba- Põllumajandusminister meeldivalt ka kõige optimistlikumat põllumeest. Helir-Valdor Seeder 6 1. Põllumajanduse ja maaelu osatähtsus riigi majanduses ELi liikmelisuse peamised mõjud Eesti põllumajandusele Ants Laansalu Viis aastat ELis on liiga lühike periood, et anda majandustulemused saavutati tänu tootjahin- liidu ühise põllumajanduspoliitika mõjude kohta dade olulisele tõusule, on otstarbekas 2008. a Eesti põllumajanduse ja maaelu arengule lõplikke majandustulemusi võrrelda eelmise kolme aasta hinnanguid. Siiski võib nentida, et Euroopa ühis- keskmisega või 2006. a tulemustega. Vaatamata turg on mõjunud põllumajanduse arengule hästi, sellele, et 2008. a kasvas kogutoodangu väärtus vaatamata põllumajanduse sissetulekute ja tuluku- alushindades võrreldes 2006. aastaga ligi 18 %, se vähenemisele 2008. a alanud majanduskriisi ta- vähenes samal perioodil põllumajanduse tulukus: gajärjel. Liitumiseelsed kahtlused Eesti põllumajan- ettevõtjatulu ligi 11% ja netolisandväärtus 29% duse konkurentsivõime suhtes euroliidus osutusid sisendite (mineraalväetiste, seemnete ja energia) alusetuks. Pigem täitusid liitumiseelsed prognoosid kiire hindade tõusu tagajärjel. põllumajanduse sissetulekute suurenemisele tänu ühisturus kujunenud kõrgematele tootjahindadele, Siiski avaldusid majanduskriisi tagajärjed – tur- majanduskeskkonna stabiilsusele ning toetustele. gude kokkutõmbumine ning 2008. a II poolaastast alanud põllumajandussaaduste tootjahindade Peale liitumist tõusis Eestis piima tootjahind langus Eesti põllumajanduses ja tarbimissfääris kolmandiku võrra ja teravilja tootjahind enam kui võrreldes teiste liikmesriikidega (EL-27) äärmusli- veerandi võrra. Samas tarbijahinnad oluliselt ei kul kujul. Sel perioodil tõusid toiduainete tarbija- tõusnud. Põllumajanduse lisandväärtus suurenes hinnad võrreldes teiste liikmesmaade keskmisega 2004. a võrreldes liitumiseelse aastaga kolman- 3-4 korda