OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS

Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Püssapalu maardlast taotletavatest mäeeraldistest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ kaevandamise keskkonnamõju hindamine

Arendajad AS Eesti Teed (taotletav mäeeraldis „Nogopalu VI karjäär“) OÜ Aigren (taotletav mäeeraldis „Nogopalu VII karjäär“)

Keskkonnamõju hindab ekspertgrupp koosseisus Andres Kask, PhD, litsents nr KMH0109 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juhtivgeoloog ja ekspert) Jan Johanson, MSc, litsents KMH0134 (OÜ Agenda Keskkonnabüroo, müra ja tolmu ekspert)

Otsustaja ja järelevalvaja Keskkonnaameti Põlva–Valga–Võru regioon

Tallinn, 2013 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Lühikokkuvõte

Kask, A., Johanson, J. 2013. Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Püssapalu maardlast taotletavatest mäeeraldistest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ kaevandamise keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnaamet algatas AS Eesti Teed ja OÜ Aigren kaevandamisloa taotluste põhjal planeeritava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Keskkonnaameti 12.03.2012 kiri nr PVV10-5/12/44798-5 ja 13.03.2012 kiri nr PVV10-5/11/33824-4). Keskkonnaamet soovitust järgides teostatakse taotletavatest mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ keskkonnamõju hindamine koos. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel . Taotletava loa kehtivusaeg on 10 aastat. Ehituskruusa kaevandatavat varu on 159,8 tuh m³, ehitusliiva kaevandatavat varu on 21,4 tuh m3. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel Kivistiku. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Ehituskruusa kaevandatavat varu on 153 tuh m³, ehitusliiva kaevandatavat varu on 176 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatavat varu on 102 tuh m3. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,7 m kõrgemale. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,9 m kõrgemale. Peamised mõjud mis kaevandamisega kaasnevad on müra ja tolmu levik. Prognoosarvutused näitasid et müra tase jääb alla piirtaset ja tolmu sisaldus alla piirväärtuseid kuid võivad lähemate majapidamiste lähedal elanikke häirida, mistõttu esitati soovitused ja leevendusmeetmed müra ja tolmu vähendamiseks. Olulist negatiivset mõju keskkonnale kaevandamine taotletavatest mäeeraldistest ei tekita.

Märksõnad: Püssapalu maardla, mäeeraldis, Nogopalu VI, Nogopalu VII, kruus, liiv, keskkonnamõju, müra, tolm.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 2 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Sisukord Lühikokkuvõte ...... 2

Terminite definitsioonid ...... 6

1.Tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 8

Eesmärk ...... 8

Vajadus ...... 10

2.Kavandatav tegevus ja alternatiiv ...... 10

Kavandatav tegevus ...... 10

Alternatiiv ...... 13

3.Mõjutatava keskkonna seisund ...... 13

Geoloogia ...... 14

Hüdrogeoloogia ...... 15

Hüdroloogia ...... 17

Maastik ...... 18

Haanja looduspark ...... 18

Haanja linnuala ja loodusala ...... 19

Rähnide seireala ...... 20

Kaldapääsuke ...... 21

Mäeeraldised ...... 21

Katastriüksused ...... 24

Teed ...... 25

Tehnovõrgud ...... 25

Pärandkultuuri objektid ...... 25

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ...... 25

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 3 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ...... 26

Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020 ...... 27

Võru maakonna planeering 2002 ...... 27

Võru maakonna teemaplaneering ...... 28

Võru maakonna arengustrateegia 2009-2019...... 29

Rõuge valla üldplaneering 2011...... 30

Rõuge valla arengukava 2010-2017 ...... 31

Tingimused kehtivates kaevandamislubades ...... 32

Eksperthinnang 2007.a...... 36

4.Planeeritava tegevuse tagajärjed ...... 38

Jäätmeteke ...... 38

Muudetud maastik ...... 39

5.Keskkonnamõju prognoosimeetod ...... 39

Müra prognoosarvutuste meetod ...... 41

Tolmu prognoosarvutuste meetod ...... 42

6.Keskkonnamõju analüüs ...... 43

Põhjavesi ...... 43

Müra ...... 44

Tolm ...... 51

Liiklusohutus ja riigimaanteede seisukord ...... 56

7.Keskkonnamõju toime ja mõju vältimise või minimeerimise meetmed ... 58

Müra toime ...... 58

Tolmu toime ...... 58

Mõju vältimise või minimeerimise meetmed ...... 58

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 4 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

8.Keskkonnaseire tingimused ...... 62

9.Loodusvara kasutamise otstarbekus ...... 62

10.Võrdlus alternatiiviga ...... 64

11.Keskkonnamõju hindamise tulemused ...... 66

12.Keskkonnamõju hindamisel ilmnenud raskused ...... 70

13.Kasutatud kirjandus ja muud materjalid ...... 71

14.Aruande kohta esitatud ettepanekud ...... 76

15.Aruande avaliku arutelu protokoll ...... 79

16.Lisad ...... 85

Koosoleku protokoll ...... 85

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 5 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Terminite definitsioonid

MAARDLA - üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega (maapõueseadus) MÄEERALDIS – kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. (maapõueseadus) MÄEERALDISE TEENINDUSMAA - kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber (Maapõueseadus) MÜRA – ebameeldiv, häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli (Lahti 2010). KAEVANDUS – maavara kaevandamisega seonduv tootmisüksus, mis koosneb maavara kaevandamiseks vajalikest rajatistest või hoonetest, jagunevad pealmaakaevandusteks ehk karjäärideks ja allmaakaevandusteks. (kaevandamisseadus) MAAVARA KAEVANDAMISE AASTAMÄÄR - aastas keskmiselt kaevandatav maavaravaru kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavaravaru ammendamine (maapõueseadus) KESKKONNAMÕJU – on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus) KESKKONNAHÄIRING – on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 6 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (keskkonnaseadustiku üldosa seadus) OLULINE KESKKONNNAMÕJU - Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus) LOODUSPARK EHK MAASTIKUKAITSEALA – on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks (looduskaitseseadus) NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALA – on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud linnualade nimekirja kantud ala (linnuala) ning Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirja kantud ala (loodusala). KULTUURIPÄRAND – varasematest aegadest pärit kultuurivara (Eesti keele seletav sõnaraamat). Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonis (RT II 1995, 10, 53) mõistetakse kultuuripärandi all: mälestisi: arhitektuuri-, monumentaalskulptuuri ja maalikunsti teoseid, arheoloogilist laadi elemente või struktuure, raidkirju, koobaselamuid ja elementide gruppe, millel on väljapaistev üldine väärtus ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast; ansambleid: isoleeritud või ühendatud ehitiste gruppe, mille arhitektuur, terviklikkus või seos maastikuga omab väljapaistvat üldist väärtust ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast; vaatamisväärseid paikkondi: inimkäte loomingut või inimese ja looduse ühisloomingut, samuti alasid, kaasa arvatud arheoloogilised vaatamisväärsused, millel on väljapaistev üldine väärtus ajaloo, esteetika, etnoloogia või antropoloogia seisukohast.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 7 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

1.Tegevuse eesmärk ja vajadus

Eesmärk

Aktsiaselts Eesti Teed (registrikood 12249762 ja aadress Vallikraavi 4, Rakvere 44306) esitas 19.11.2010. a Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile maavara kaevandamise loa taotluse ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamiseks Võrumaal Rõuge vallas Püssapalu maardlast taotletavast mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“. Kaevandamise eesmärgiks on teede- ja üldehitustööde varustamine ehituskillustiku ja kruusaga. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel Kuuda (joonis 1). Teenindusmaaga külgnevad katastrüksused on Nogopalu karjäär, Rebase ja Palonurme. Kagust ja lõunast külgneb teenindusmaa Rõuge-Vastseliina kõrvalmaanteega. Rõuge-Vastseliina kõrvalmaantee on riigimaantee (tee number 25132). Lähim hoone asub Vetevaotuse katastriüksusel mäeeraldise teenindusmaast 310 m idas. Osaühing Aigren (registrikood 10853367 ja aadress Räpina mnt 22B, 65606 Võru) esitas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile maavara kaevandamise loa taotluse (saabunud 09.11.2011 nr 10-5/11/33824) ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks Võrumaal Rõuge vallas Püssapalu maardlast taotletavast mäeeraldisest „Nogopalu VII karjäär“. Kaevandamise eesmärgiks on teede- ja üldehitustööde varustamine kruusaga ning ehitus- ja täiteliivaga. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Kivistiku katastriüksusel (joonis 1). Taotletava mäeeraldise teenindusmaaga külgnevad katastriüksused on Palopäälse, Palonurme, Kruusa, Thalbergi ja Mäe. Loodest külgneb mäeeraldise teenindusmaa Rõuge-Verijärve kõrvalmaanteega. Rõuge- Verijärve kõrvalmaantee on riigimaantee (tee number 25131). Lähim hoone asub Mäe katastriüksusel mäeeraldise teenindusmaast 220 m läänes.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 8 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 1.Taotletavate mäeeraldiste asukoht. Aluskaart: 1995.a Eesti Põhikaart 1:20 000 trükikaart. Kaardileht Rõuge nr 54.07. Väljavõte Maa- ameti kaardiserverist 2012. a.

Keskkonnaameti Põlva-Võru-Valga regioon (edaspidi Keskkonnaamet) algatas AS Eesti Teed ja OÜ Aigren kaevandamisloa taotluste põhjal planeeritava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Keskkonnaameti 12.03.2012 kiri nr PVV10-5/12/44798-5 ja 13.03.2012 kiri nr PVV10-5/11/33824-4). Keskkonnaamet soovitust järgides teostatakse taotletavatest mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ keskkonnamõju hindamine koos. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse alusel koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus ekspert Andres Kask keskkonnamõju hindamise

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 9 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

programmi eelnõu. Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu läbis avalikustamise perioodi (23.07.-13.08.2012) ja avaliku arutelu (14.08.2012). Programmi täiendati Keskkonnaamet ja Maanteeameti poolt laekunud ettepanekutest lähtudes ning programmi otsustas Keskkonnaamet heaks kiita septembris 2012ndal aastal (Keskkonnaameti 25.09.2012 kiri nr PVV 10- 5/12/33824-12).

Tabel 1.1.Planeeritava tegevuse põhinäitajad.

NÄITAJA NOGOPALU VI KARJÄÄR NOGOPALU VII KARJÄÄR Katastriüksuse nimetus Kuuda Kivistiku Katastriüksuse tunnus 69701:005:1566 69701:005:0062 Mäeeraldise teenindusmaa pindala 5,30 ha 6,71 ha Mäeeraldise pindala 5,10 ha 5,70 ha Ehituskruusa kaevandatav varu 159,8 tuh m³ 153 tuh m³ Ehitusliiva kaevandatav varu 21,4 tuh m³ 176 tuh m³ Täiteliiva kaevandatav varu - 102 tuh m³ Kaevandamise keskmine aastamäär 20 tuh m³ 30 tuh m³ Taotletav loa kehtivusaeg 10 aastat 15 aastat Maapinna abs kõrgus +160,5 m kuni +173,0 m +166 m kuni +177 m Kattekihi paksus ja maht kattekiht puudub 0,2 m kuni 0,4 m ja 17 tuh m³ Mäeeraldise alumise piiri abs kõrgus +159,95 m +160,0 m Kasuliku kihi paksus 3,6 m kuni 5,1 m 9 m kuni 14 m Põhjavee taseme abs kõrgus +158,54 m (kõrgeim) +159,7 m (kõrgeim)

Vajadus

Maakonna ja valla planeeringute ning arengukavadega seatud eesmärkide saavutamiseks (taristu kaasajastamine) vajatakse ehitusmaterjale. Samuti on ehitusmaterjalidega varustatus oluline arengukavades toodud eesmärkide (rekonstrueeritud ja kaasaegne taristu) saavutamiseks.

2.Kavandatav tegevus ja alternatiiv

Kavandatav tegevus

Planeeritava tegevuse detailne kirjeldus on ära toodud kaevandamise projektides (Rõivasepp 2012a ja 2012b), mis koostati paralleelselt keskkonnamõju hindamisega. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ maa-ala kaguosast ca 0,8 hektaril toimub metsa raadamine ja kändude juurimine.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 10 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Maavara peal asuv kattekiht (kasvukiht) eemaldatakse etapiviisiliselt vastavalt kaevemahtudele. Kattekihi paksus on 0,2–0,4 m (keskm. 0,3 m) ja maht kokku 17 tuh m³. Kasvukihis esinev looduslikult niiske pinnas paigutatakse eraldi vallidesse mäeeraldise teenindusmaa piires nii, et see oleks hiljem kasutatav kaevandatud ala korrastamisel. Valli paigutamiseks kasutatakse roomikkäigul buldooserit, vajadusel ka kopplaadureid ja kallureid. Kattekiht kooritakse ja ladustatakse mäeeraldisele ja selle teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ning säilitamaks selle bioloogilist aktiivsust neid ei tihendata (Liibert 2011). Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina ilma vahelaota ja kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks ladustamiseks moodustatud auna geotehnilist stabiilsust silutakse auna pealispind ja küljed. Liigse umbrohustamise vältimiseks külvatakse aunale liblikõielisi ning tärganud taimestiku niidetakse perioodiliselt. Ladustatud kattekiht läheb kogumahus taaskasutusse karjääri korrastamisel. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ pealt on katend eelneva kaevandamise käigus eemaldatud ning kattekihi eemaldamist vajalik teostada ei ole. Taotletavat mäeeraldist „Nogopalu VI karjäär“ katab mäeeraldise „Nogopalu II karjäär“ lao jääk kogumahus 11 tuh m³. Maavara kaevandatakse pöördkopp-ekskavaatori või frontaallaaduriga. Kui kruusakarjäärist vajatakse looduslikku, töötlemata liiva või kruusa, siis tõstetakse kaevis otse veokitele, mis transpordivad selle tellijateni. Kui nõudlus on töödeldud materjali (purustatud kruusa, kruuskillustiku, sõelutud liiva) järele, siis töötab karjääris kas ekskavaator või frontaallaadur, mis tõstab mobiilses purustus-sorteerimissõlmes töödeldud materjali kalluritele, mis transpordivad selle tellijateni.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 11 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Tabel 2.1.Planeeritava tegevuse etapid

NOGOPALU VI KARJÄÄR ETAPP NOGOPALU VII KARJÄÄR Ettevalmistavad etapid ei ole vajalikud A Metsa raadamine ja kändude juurimine 0,8 hektaril. Mäeeraldise „Nogopalu II karjäär“ B Kasvukihi eemaldamine ja ladustamine. kaevandamise käigus on katend juba varasemalt eemaldatud Kaevandamine C Kaevandamine Kaevise laadimine pöördkoppekskavaatoriga Kaevise laadimine pöördkoppekskavaatoriga purustus-sorteerimissõlme või kallurile purustus-sorteerimissõlme või kallurile Kaevise vedu kalluritega D Kaevise vedu kalluritega Kaevise töötlemine E Kaevise töötlemine Kruusa purustamine ja sõelumine Kruusa purustamine ja sõelumine Liiva sõelumine Liiva sõelumine Kaevise ladustamine. F Kaevise ladustamine Kaevise laadimine kopplaaduriga kallurile G Kaevise laadimine kopplaaduriga kallurile Valmistoodangu vedu tellijateni H Valmistoodangu vedu tellijateni Kaevandamisega rikutud maa korrastamine I Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Tabel 2.2.AS Eesti Teed poolt kasutatavad seadmed (Rõivasepp 2012a)

Tabel 2.3.OÜ Aigren poolt kasutatavad seadmed (Rõivasepp 2012b)

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 12 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Materjali väljaveoks soovitakse kasutada olemasolevaid kruusateid, mis viivad Rõuge–Verijärve või Rõuge–Vastseliina maanteeni. OÜ Aigren kasutab väljaveoks kolme kallurit kandevõimega 14 kuni 15,6 tonni. AS Eesti Teed mäeeraldiselt toimub kaevise väljavedu Tellija transpordiga. Kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandamisega rikutud maa korrastama enne kaevandamise loa kehtivuse lõppemist (maapõueseaduse 2. jagu) korrastamisprojekti alusel. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolt maa kasutada andmisel esitatud nõudeid, kohaliku omavalitsuse arvamust ning Keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 (Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord) nõudeid. Korrastamisprojekti rakendamiseks annab nõusoleku Keskkonnaamet arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust.

Alternatiiv

Planeeritavale tegevusele on alternatiiviks olukord, kus kaevandamist taotletavatest mäeeraldistest ei toimu (0-alternatiiv).

3.Mõjutatava keskkonna seisund

Käesolevas peatükis kirjeldatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning hinnatakse selle piirkonna keskkonnaseisundit.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 13 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Geoloogia

Taotletavad mäeeraldised asuvad Haanja kõrgustiku põhjaosas, Rõuge ürgoru (kvaternaari setetega täitunud) idakaldal paikneval liustikujõe setetest moodustunud mõhnastikul. Mõhnastikud on moodustunud liustikust eraldunud irdjää pangaste vahel voolavast sulaveest välja settivast materjalist. Jää sulamise järgselt on välja settinud materjal jäänud püsima ümbritsevaist aladest kõrgemate pinnavormidena. Ligikaudu 10 km pikkune Rõuge ürgorg paikneb Haanja kõrgustiku loodeservas. Ürgorg on kujunenud enne jääaega keskdevoni vanusega Gauja ja Amata lademe liivakividesse (Kivistik 2007). Oru keskosas esineb ülemdevoni Plavinase lademe karbonaatkivimeid. Oru süvend, mis asus algselt kohati abs kõrgusel -60 m on täitunud jääaja setenditega, mille paksus ulatub kohati 180 meetrini (Soesoo ja Hade 2002, Riiklik Looduskaitsekeskus 2007). Kõige sügavamates osades on tänapäevane Rõuge ürgorg ligi 75 m sügavune (näiteks Tõugjärve osas). Rõuge ürgoru kaudu toimus Haanja kõrgustikul asunud jääajast maha jäänud irdjääpangaste sulavete äravool Võru-Hargla nõo suunas. Aluspõhja kivimite pealmise kihi moodustab Rõuge valla loodeosas Kesk-Devoni Gauja lademe liivakivi ja aleuroliit. Valla keskosas Kesk- Devoni Amata lademe aleuroliit ja liivakivi ning valla kaguosas Ülem- Devoni Plavinase lademe dolomiit ja lubjakivi. Puurkaevude (katastri nr 15211, 13912, 14321 ja 10872) andmetele tuginedes ulatub pinnakatte setete (valdavalt liivsavimoreen) paksus ~35–60 m. Pinnakatte setete lamamis esinevad devoni ladestu dolomiidid, savid ja liivakivid (Põldvere 2011). Püssapalu maardlal teostatud geoloogiliste uuringute andmetel moodustab piirkonnas geoloogilise läbilõike ülemise osa kuni 0,4 m paksune kruusateri sisaldav kasvukiht ja kuni 0,8 m paksune saviliivmoreeni kiht. Maavara lasundi ülemise osa moodustab veeristerikas kruus. Sügavuse

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 14 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

suunas kruusaterade sisaldus ja läbimõõt väheneb. Alumises osas esineb liiva läätsi ja vahekihte. Maavara lasundi alumise osa moodustab kruusakas või savikas liiv. Lasundi lamamiks on liivsavimoreen. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ piirkonnas on pealmiseks kihiks veeristerikas kruus (paksus 3,2-6,1 m) (Kotenjov ja Kattai 2008). Ala põhjaosas lasub viimase all kruusaka liiva kiht (paksus 2,0-4,7 m). Kruusas on savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm) 2,51-5,23 % ja liivas 4,16-5,30 %. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ piirkonnas on pealmiseks kihiks kasvukiht paksusega kuni 0,4 m (Liibert ja Karimov 2011). Kasvukihi all esineb kruusakiht (paksus 2,5-5 m), milles savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,43-7,93 %. Kruusakihi all levib peeneteraline liiv (keskmine paksus 3,7 m). Liivakihi paksus on suurem mäeeraldise kaguosas ja loodenurgas. Liiva savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,63- 10,84 %. Peeneteralise liiva lamamiks on savikas ülipeene-teraline ja väga- peeneteraline liiv, mille paksus on suurim taotletava mäeeraldise keskosas (kuni 6 m). Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on savikas liivas 3,27-16,31 %. Piirkonnas esinevad valdavalt leostunud, leetjad, nõrgalt leetunud ja deluviaalsed mullad (Põldvere 2011).

Hüdrogeoloogia

Joogivee puurkaevud ulatuvad valdavalt Devoni põhjavee veekompleksi. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud 1:400 000 mõõtkavalisel põhjavee kaitstuse kaardil (OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2001) on Devoni veekompleksi põhjavee liikumise suund idast läände. Põhjavesi on vaadeldavas piirkonnas reostuse eest kaitstud (OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2001). Kvaternaari veekompleksi veetase pinnakatte setete kruusases ja liivases osas on taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ piirkonnas

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 15 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

abs kõrgusel kuni +158,54 m (Kotenjov ja Kattai 2008) ja „Nogopalu VII karjäär“ piires abs kõrgusel kuni +159,7 m (Liibert ja Karimov 2011). Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest 1,41 kuni 1,93 m kõrgemale. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,3 kuni 2,1 m kõrgemale. Geoloogiliste uuringute (Kotenjov ja Kattai 2008, Liibert ja Karimov 2011) raames teostati veetaseme mõõtmised. Mäeeraldise Nogopalu VI karjäär piirkonnas mõõdeti veetase 6 šurfis. Mäeeraldise Nogopalu VII piirkonnas mõõdeti veetase 9 puuraugus (tabel 3.1). Tabel 3.1.Veetaseme abs kõrgus taotletavate mäeeraldiste piirkonnas Mäeeraldis Šurf Veetase X Y Nogopalu VI (detsember 2007) Š-10 158,05 6403961,77 677099,11 Š-11 158,54 6403994,87 677183,55 Š-12 157,60 6404064,52 677061,80 Š-13 157,72 6404091,33 677162,26 Š-14 157,90 6404160,18 677035,65 Š-15 158,33 6404187,32 677131,98 Nogopalu VII K/Pa-1 159,5 6404402,76 676620,56 (september ja november 2010) K/Pa-2 159,6 6404534,59 676492,89 K/Pa-3 157,9 6404386,26 676363,53 K/Pa-4 158,9 6404392,43 676495,80 K/Pa-5 158,7 6404306,24 676524,91 Pa-6 159,4 6404202,89 676667,00 K/Pa-7 158,8 6404268,19 676601,66 Pa-8 159,7 6404261,48 676796,59 K/Pa-9 159,6 6404352,96 676694,63 Nogopalu III (jaanuar 2006) K-4 163,3 6404246,15 677240,49 K-5 163,3 6404293,35 677452,90 Nogopalu V (september 2007) Pa-4 157,0 6403750,14 676854,71 Pa-7 157,9 6403582,83 676938,62 Pa-9 157,5 6403679,42 676830,75 Nogopalu IV (juuli 1987) Pa-45 158,1 6403800,30 676905,05

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 16 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 3.1.Põhjavee tasemed taotletavate mäeeraldiste piirkonnas geoloogiliste uuringute andmetel.

Hüdroloogia

Taotletav mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ teenindusmaa loodepiirist 280 m loodes asub oja, mis on 4,7 km pikk ja suubub Rõuge alevikus asuvasse Kaussjärve. Sandisuu oja voolab on edela suunas. Taotletav mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaa lõunapiirist ca 810 edelas asub Tindi oja, mille pikkus on 4,6 km ja mis suubub Tindi külas asuvasse Liinjärve. Tindi oja voolab lääne suunas. Taotletav mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaa lõunapiirist ca 2 km idas asub Ura oja, mille pikkus on 27,3 km ja mis

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 17 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

suubub Vagula järve. Ura oja läbib Kuuda järve, mis asub samuti taotletavast mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ ca 2 km idas. Mäeeraldistest edelas on Tindi oja veetase abs kõrgusel ~155 m, suubumisel ligikaudu 4,7 km kaugusel asuvasse Liinjärve abs kõrgusel ~116 m. Põhja pool Rõuge–Verijärve maanteed on Sandisuu oja veetase abs kõrgusel ~150 m, suubumisel ligikaudu 4,6 km kaugusel asuvasse Kaussjärve abs kõrgusel ~115 m. Taotletavatest mäeeraldistest ~250–270 m kaugusel edelas asuva omaaegse kruusakarjääri ( karjäärilomp) veetase on abs kõrgusel 158 m.

Maastik

Maastik on keskkonna osa, mis moodustub looduse ja inimtegevuse mõjul ning omandab seejuures eripärased tunnused ja ilme. Maastik on süsteem, mis on kujunenud looduse koostisosade (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) vastastikustes seostes (Arold 2005). Eesti maastikulise liigestuse järgi asub vaadeldav piirkond Kõrg- Eesti allprovintsis Kagu-Eesti kõrgustike maastikuvaldkonnas Haanja kõrgustiku maastikurajooni loodeosas. Püssapalu maardla erinevates karjäärides on mitukümmend aastat kaevandatud ning sellega maastikku ümber kujundatud. Maakasutus on muutunud. Järk-järgult on vanad karjääri alad metsastatud ja metsastunud.

Haanja looduspark

Taotletav mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaast ca 25 m kagus Rõuge-Vastseliina kõrvalmaantee ääres kulgeb Haanja looduspargi (maastikukaitseala) Haanja piiranguvööndi piir. Haanja looduspargi põhieesmärk on Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine toimub rahvuslikes huvides. Looduspargi

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 18 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks. Lähim sihtkaitsevöönd asub 2,5 km edelas (Rõuge ürgoru sihtkaitsevöönd).

Haanja linnuala ja loodusala

Haanja looduspargi alal paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Haanja linnuala ja loodusala. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud Haanja linnualal on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid (sulgudes selle kood, märk „*“ tähendab esmatähtsaid) on Haanja loodusalal liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 19 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

nõrglubjaallikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku Haanja loodusalal kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica). Taotletavast mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ ca 840 km edelas ja 1,4 km idas paikneb valge-toonekure (Ciconia ciconia) elupaik. Valge toonekurg on III kategooria kaitsealune liik. Käesolevas peatükis mainitud mitmed vooluveekogud ja nende kalda piiranguvöönd (50 m) on kaitse all saarma elupaigana. (Lutra lutra). Saarmas on III kategooria kaitsealune liik.

Rähnide seireala

Taotletava kruusakarjääri piirkonnas ja selle ümbruses asub Kubija keskkonnaseire jaam, kus teostatakse rähnide seiret (SJA8983000) (Maa- ameti kaardirakendus, 2012). Keskkonnaamet on OÜ Inseneribüroo Steiger päringule vastanud kirjaga nr PVV 10-1/33946-2, kus kinnitatakse, et Nogopalu II kruusakarjääri piiresse jääva seirealaga ei ole seatud piiranguid ei senisele ega tulevasele majanduslikule tegevusele (Põldvere 2011).

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 20 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Kaldapääsuke

Keskkonnaameti spetsialist avastas 30.05.2011. aastal välitööde käigus mäeeraldise Nogopalu IV karjäärist kaldapääsukese (Riparia riparia) koloonia. Kaldapääsuke on III kaitsekategooria linnuliik. Keskkonnaamet teatas oma 10.06.2011 kirjaga nr PVV 14-1/11/20973-1 et kaevandamine karjääri astangute seintes kus asuvad kaldapääsukeste kolooniad on keelatud ajani, mil pääsukesed on pesast lahkunud. Täpsustatud on et kaldapääsukesed võivad soodsal suvel Eestis pesitseda kaks korda ja teise kurna järeltulijad saavad lennuvõimeliseks augustikuu jooksul. Kirjas palutakse karjääri töid korraldada nii et pääsukeste pesitsemise ajal on välistatud karjääri seinte varisemine ja selle tõttu pesade hävimine ning lindude häirimine ja hukkumine.

Mäeeraldised

Püssapalu maardla piirkonnas on kruusa kaevandatud alates 1962. aastast (Põldvere 2011). Endine karjääri ala mäeeraldisest „ liivakarjäär“ lõunas (pindala ligikaudu 40 ha) on metsastatud – lisaks looduslikule külvile on sinna ka metsa istutatud (Põldvere 2011). Endisel karjääri alal mäeeraldisest „ kruusakarjäär“ läänes (pindala ligikaudu 17 ha) kasvab okaspuumets. Kaevandamine on muutnud ala pinnamoodi, kuid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid pole aastatepikkune kaevandamine kaasa toonud. Algselt rohu-, põllu- ja metsamaana kasutusel olnud maa on korrastatud (korrastunud) metsamaaks. Alale on kujunenud uued looduslikud kooslused. Püssapalu maardlas on eelnevalt välja antud kuus kaevandamisluba (tabel 3.1). Ehituskruusa kaevandamise mahud olid suurimad 2008. aastal ulatudes 154,6 tuhande kuupmeetrini ja 2010. aastal ulatudes 143,6 tuhande kuupmeetrini (tabel 3.2).

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 21 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Tabel 3.1.Püssapalu maardla mäeeraldised.

LOA NR KAEVANDAJA KEHTIVUS MÄEERALDIS LUBATUD VARU AASTAMÄÄR VO 002 Maanteeamet 24.12.2016 Nogopalu 39,4 tuh m³ 912 tuh m³ L.MK.VÕ-149162 AS Eesti Teed 04.05.2017 Nogopalu III 40 tuh m³ 371 tuh m³ L.MK.VÕ-158508 OÜ Aigren 14.08.2017 Nogopalu IV 50 tuh m³ 511 tuh m³ L.MK/318686 OÜ LR Kaevandusgrupp 19.04.2025 Rasva kruusakarjäär 20,9 tuh m³ 314 tuh m³ L.MK/318728 OÜ Geoforce 28.04.2020 Utessuu liivakarjäär 12 tuh m³ 122 tuh m³ L.MK/322232 OÜ PM KAUBANDUSGRUPP 27.08.2027 Nogopalu V kruusakarjäär 15 tuh m³ 216 tuh m³

Tabel 3.2.Püssapalu maardlas kaevandatud ehituskruusa mahud.

AASTA KAEVANDAJA MÄEERALDIS KAEVANDATUD KOKKU Kagu Teedevalitsus Nogopalu karjäär 2006 88,9 tuh m³ 88,9 tuh m³ Nogopalu II karjäär Kagu Teedevalitsus Nogopalu karjäär Nogopalu II karjäär 51,4 tuh m³ 2007 56,1 tuh m³ Nogopalu III karjäär OÜ Aigren Nogopalu IV karjäär 4,7 tuh m³ Kagu Teedevalitsus Nogopalu karjäär Nogopalu II karjäär 104,6 tuh m³ 2008 154,6 tuh m³ Nogopalu III karjäär OÜ Aigren Nogopalu IV karjäär 50,0 tuh m³ Kagu Teedevalitsus Nogopalu II karjäär 73,6 tuh m³ 2009 Nogopalu III karjäär 123,6 tuh m³ OÜ Aigren Nogopalu IV karjäär 50,0 tuh m³ FIE Aare Randla Rasva kruusakarjäär 0,4 tuh m³ Kagu Teedevalitsus Nogopalu karjäär 2010 Nogopalu II karjäär 110,2 tuh m³ 143,6 tuh m3

Nogopalu III karjäär OÜ Aigren Nogopalu IV karjäär 33,0 tuh m³ Maanteeamet Nogopalu karjäär 7,7 tuh m³ 2011 FIE Aare Randla Rasva kruusakarjäär 25,2 tuh m³ 92,4 tuh m3 Kagu Teedevalitsus Nogopalu III karjäär 36,5 tuh m³ OÜ Aigren Nogopalu IV karjäär 23,0 tuh m³

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 22 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

2006ndal aastal Püssapalu maardlas Nogopalu III ja IV uuringuruumides teostatud geoloogilise uuringu tulemusena hinnati reservvaru ümber tarbevaruks (Roosalu 2007). Püssapalu maardla Nogopalu ja Nogopalu II karjäärist kokku kaevandas Kagu Teedevalitsus 88,9 tuh m3 ehituskruusa (üle kinnitatud tarbevaru mahu 37,6 tuh m3). 2007ndal aastal väljastati uus kaevandamisluba Kagu Teedevalitsusele (Nogopalu III kruusakarjäär) ja Aigren OÜ-le (Nogopalu IV kruusakarjäär) (Roosalu 2008). Mäeeraldistest Nogopalu, Nogopalu II ja Nogopalu III karjäär kokku kaevandas Kagu Teedevalitsus 51,4 tuh m3 ehituskruusa ning Aigren OÜ 4,7 tuh m3 ehituskruusa. Kokku kaevandati 56,1 tuh m3 ehituskruusa. 2008ndal aastal toimus maardlas ehitusliiva varu osaline ümberhindamine ja kinnitati täiendav ehitusliiva tarbevaru (Roosalu 2009). Toimus osaline reservvaru ümberhindamine tarbevaruks ja täiendava tarbevaru kinnitamine. Kinnitati täiendav ehituskruusa tarbevaru. Kagu Teedevalitsus kaevandas 104,6 tuh m3 ehituskruusa ning Aigren OÜ 50,0 tuh m3 ehituskruusa. Nogopalu II kruusakarjääri kaevandamisloas toimus varu ümberhindamine seoses jääkvaru uuringu ja kinnitamisega. Kokku kaevandati 154,6 tuh m3 ehituskruusa. 2009ndal aastal kaevandas Kagu Teedevalitsus kahest karjäärist kokku 73,6 tuh m3 ehituskruusa ning Aigren OÜ 50,0 tuh m3 ehituskruusa. Kokku kaevandati 123,6 tuh m3 ehituskruusa (Roosalu 2010). 2010ndal aastal väljastati FIE Mario Mäekivi-le uus kaevandamisluba Utessuu liivakarjäär (Roosalu 2011). FIE Aare Randlale väljastati uus kaevandamisluba Rasva kruusakarjääri, kust kaevandati 0,4 tuh m3 ehituskruusa; Kagu Teedevalitsus kaevandas kolmest karjäärist kokku 110,2 tuh m3 ehituskruusa ning Aigren OÜ 33,0 tuh m3 ehituskruusa. Toimus Nogopalu II kruusakarjääri 2009ndal aastal kaevandatud mahu täpsustamine vastavalt esitatud maavara kaevandamise mahu aruandele ja

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 23 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

markšeidermõõdistamise aruandele, kaevandamise luba aegus. Kokku kaevandati 143,6 tuh m3 ehituskruusa. 2011ndal aastal toimus varude osaline ümberhindamine ja täiendava ehitusliiva ja täiteliiva varu kinnitamine (Roosalu 2012). Toimus Utessuu liivakarjääri ümberregistreerimine FIE Mario Mäekivi nimelt AAB Ekspert OÜ nimele. Toimus varude osaline ümberhindamine ja täiendava ehituskruusa varu kinnitamine. Nogopalu kruusakarjäär registreeriti ümber Kagu Teedevalitsuse nimelt Maanteeameti nimele, luba pikendati 5 aasta võrra, karjäärist kaevandati 7,7 tuh m3 ehituskruusa. FIE Aare Randla kaevandas Rasva kruusakarjäärist 25,2 tuh m3 ehituskruusa. Kagu Teedevalitsus kaevandas Nogopalu III kruusakarjäärist 36,5 tuh m3 ehituskruusa. Aigren OÜ kaevandas Nogopalu IV kruusakarjäärist 23,0 tuh m3 ehituskruusa. Kokku kaevandati 2011.aastal Püssapalu maardlast 92,4 tuh m3 ehituskruusa.

Katastriüksused

Taotletav mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Kivistiku katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 69701:005:0062). Taotletava mäeeraldise teenindusmaaga külgnevad katastriüksused on Palopäälse, Palonurme, Kruusa, Thalbergi ja Mäe. Loodest külgneb mäeeraldise teenindusmaa Rõuge-Verijärve kõrvalmaanteega. Lähim hoone asub Mäe katastriüksusel mäeeraldise teenindusmaast 220 m läänes. Taotletav mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Kuuda kinnistul (katastriüksuse tunnus 69701:005:1566). Teenindusmaaga külgnevad katastrüksused on Nogopalu karjäär, Rebase ja Palonurme. Kagust ja lõunast külgneb teenindusmaa Rõuge-Vastseliina kõrvalmaanteega. Lähim hoone asub Vetevaotuse katastriüksusel mäeeraldise teenindusmaast 310 m idas.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 24 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Teed

Rõuge-Verijärve kõrvalmaantee on riigimaantee (tee number 25131). Rõuge-Verijärve kõrvalmaantee ööpäeva keskmine liiklussagedus lõigus 0,000-7,893 km on 2010.a. loendamise andmetel 388 (millest sõidu-ja pakiautod 85%, veoautod ja autobussid 6%, autorongid 9%). Rõuge-Vastseliina kõrvalmaantee on riigimaantee (tee number 25132). Rõuge-Vastseliina kõrvalmaantee ööpäeva keskmine liiklussagedus lõigul 0,000-7,249 km on 2010.a. loendamise andmetel 39 (millest sõidu-ja pakiautod 100%, veoautod ja autobussid 0%, autorongid 0%). Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd (teeseadus). Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit (teeseadus).

Tehnovõrgud

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel (Maa-ameti kaardiserver 2012) asub taotletava mäeeraldise Nogopalu VI karjääri lääneküljel elektrimaakaabelliin LK Mätiku 0101 (MKL197919661).

Pärandkultuuri objektid

Kaitstavaid pärandkultuuri objekte (eelmiste põlvkondade inimeste tegevusega tekkinud rahvuslikku pärandit) Püssapalu maardlal ja vahetus läheduses ei paikne. Lähimad pärandkultuuri objektid asuvad enam kui 800 m kaugusel (Põldvere 2011).

Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Eesti Vabariigi Valitsus algatas 4. veebruaril 2010. aastal üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ (http://eesti2030.wordpress.com). Ruumilise planeerimise peamine eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine,

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 25 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

mis eelkõige peab looma sobiva elukeskkonna inimesele ning samas säilitama võimalikult tervikliku ja jätkusuutliku looduskeskkonna. Üleriigilist planeeringut võib käsitleda ka pikaajalise strateegilise kavana. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamiseks eesmärgiks on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Lk 41: Maavarade kaevandamisel tuleb planeeringu järgi rakendada rohevõrgustiku meedet. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Rohevõrgustik on planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Lk 42: Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

Keskkonnastrateegia on eesmärgiks seadnud maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise. Eesmärgiks on maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-,

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 26 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.

Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020

Ehitusmaavarade arengukava eesmärk on tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja jääkidega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste normide ületamise vältimist ning kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade kasutamist [1]. Olulisem lk 22: Vajalik on rakendada põhimõtet, et kaevandamisprotsess toimub võimalikult lühikese aja jooksul, kasutatakse ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat ja kaevandamisega muudetud maa-ala antakse pärast korrastamist võimalikult kiiresti taaskasutusse. Ehitusliiva varu ammendumise kiirus maardlate nimistus andmete järgi (seisuga 31.12.2008) oli Võru maakonnas 80 aastat ja ehituskruusa varu ammendumise kiirus 18 aastat. Seega arvestades kaevandamisloa saamiseks ja mäeeraldisel ettevalmistustöödeks kuluvat aega, on kriitiliseks loetud olukord, kui ehitusmaavara jätkub vähem kui 10 aastaks.

Võru maakonna planeering 2002

Võru maakonnaplaneering on algatatud maavanema 09.04.1999. a korraldusega nr 5-163. Võru maakonnaplaneering on kehtestatud maavanema 01.07.2002. a korraldusega nr 1.1-1/120. Võru maakonna planeering on koostatud 2002. aastal (Võru maavalitsus 2002).

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 27 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Maakonna planeeringu seletuskirja kohaselt on ehitusmaterjalina ning teedeehituses enim rakendust leidnud liiv ja kruus. Planeeringu seletuskirjas on välja toodud, et tarbijaid ei rahulda kruusa hind ja veokaugus. Paljud kunagised liiva- ja kruusakarjäärid on rikutud varasema nõukogude-aegse kaevandamisega (maavara on segamini pööratud, maa rikutud, täis veetud prügi jne). Planeeringu kehtestamise ajal alustati vanade mahajäetud karjääride rekultiveerimist. Sageli kaevandati vanades rekultiveerimata karjäärides ebaseaduslikult. Varude olemasolu korral toimub rikutud ja mahajäetud liiva-, kruusa- ja maa-ainesekarjääride uus kasutuselevõtmine. Nende karjääride taas kasutusele võtmine võimaldaks pidurdada uute alade rikkumist kaevandamisega. Samal ajal toimuks mitteperspektiivsete karjääride rekultiveerimine. Vähendamaks transpordi maksumust, on kasutusele võetud piirkondlikud karjäärid, kust on võimalik maavarasid müüa ka naabritele. Näiteks kruusa Põlvamaa vajaduste rahuldamiseks.

Võru maakonna teemaplaneering

Võru maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (Võru maavalitsus 2005) lk 12 tehnorajatiste kavandamise üldise põhimõttena on toodud lähtekoht, et uute karjääride rajamine (ka olemasolevate laiendamine) maavarade kaevandamiseks (kruus, liiv, savi) mis on planeeritud rohelise võrgustiku koridoride aladel peab toimuma vastavalt kooskõlastatud kasutuskavade alusel. Lk 28 leiti, et Võru maakonnas paiknevad olemasolevad ja kavandatavad turbamaardlad ja maa ainese karjäärid on valdavalt väikesed ja olulist ohtu rohelise võrgustiku toimimisele ei kujuta.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 28 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Võru maakonna arengustrateegia 2009-2019

Võru maakonna arengustrateegia on koostatud aastal 2009 (Võru maavalitsus 2009). Üldstrateegia on koostatud 11 aastaks. Teemastrateegiad ja tegevuskavad on koostatud 4 aastaks (2009-2012). Maavarade olukorra analüüsis (lk 155-157) märgitakse, et majanduskasv, eelkõige ehituses ja teedeehituses, on tinginud arendajate huvi uute kruusa- ja liivakarjääride avamiseks. Arendajad võõrandavad endale huvipakkuvaid maid ja tellivad sinna maavarade tarbevarude geoloogilise uuringu. 2007.a. oli Võrumaal rekordiliselt palju geoloogilise uuringu loa taotlusi. Enamikel juhtudel koondusid uuritavad alad siiski Võru linna ümbritsevatesse valdadesse. Samas ka majanduskasvu seiskumine ei ole aeglustanud arendajate-maaomanike huvi maavarade geoloogiliste uuringute läbiviimiseks. Maavarade kaevandamisega soetud olulisematest probleemidest on välja toodud järgmised:  Arendajate huvi maavarade kaevandamise vastu tekitab sageli uusi keskkonnakaitselisi ning sotsiaalseid probleeme.  Pisteline kaevandamine, st korralikult kaevandamata jätmine juba avatud karjäärides seoses maavarade nõudluse vähenemise ja karjääride arvu suurenemisega, põhjustab maavara kadu ja mahajäetud korrastamata karjääre.  Puuduvad maavarade kasutuselevõtu kavad, kaevandamise tasuvusuuringud ja süsteem geoloogiliste uuringute läbiviimisel.  Maakonna üldgeoloogiliste põhjalike andmete puudumine.  Maavarade transpordil raskeveokite poolt õhku paiskuv tolm katteta külavaheteedel, mis kahjustab kohalike elanike elukvaliteeti.  Kahjustatud teed maavarade transportimisel raskeveokitega.  Keskkonnakaitselised probleemid maastikukaitsealadel ja nende läheduses uute kaevanduste avamisel.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 29 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

 Puudulik kava maardla kui terviku kasutuselevõtu kohta omavalitsuste üldplaneeringutes.  Seadusandluse nõrkus, mis soosib ajaliselt ja koguseliselt killustatud kaevandamist. Arengustrateegias planeeriti järgmisi tegevusi:  Vähendada uute kaevanduste planeerimisel kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid võimalike keskkonnamõjude uuringute ja hinnangute teostamise kaudu.  Informeerida õigeaegselt ja põhjalikult omavalitsusi ja elanikkonda uute kaevandamisalade rajamisest. Kaalutleda põhjalikult kaevandamist lubavaid otsuseid ning kaasata kogukond otsustusprotsessi.  Viia miinimumini maavara transpordiga kaasnevad kahjulikud mõjud teedele ja kohalikule elanikkonnale.  Teha põhjalik ülevaade Võrumaa geoloogiliste andmete - pinnakatte, aluspõhja, hüdrogeoloogilise ja põhjavee kaitstuse, pinnakatte paksuse, aluspõhja reljeefi ning maavarade kohta.  Kaevandada maavarasid säästlikult ja majanduslikult otstarbekalt.  Mitte võtta kasutusele uusi turbatootmisalasid.  Ühes piirkonnas asuvate uute karjääride kasutuselevõtt alles pärast avatud karjääride rekultiveerimist.

Rõuge valla üldplaneering 2011

Rõuge vallas kehtestatud üldplaneering puudub. Rõuge Vallavolikogu algatas Rõuge valla üldplaneeringu 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 15. Üldplaneeringu koostamise tööversioon on avaldatud OÜ Aarens Projekt koduleheküljel http://www.aarens.ee/avalikud-dokumendid.html. Üldplaneeringu maakasutuse kaardil on määratud perspektiivse mäetööstusmaa piirkond. Tööversiooni tekstilises osa kohaselt on

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 30 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

piirkonnast välja jääva Püssapalu maardla maavarade kaevandamine võimalik peale piirkonnasiseste varude ammendumist. Uute maardlate arendamisel tuleb kindlasti jälgida, et ei kahjustataks looduskeskkonda ning inimeste elukeskkonda. Enne maardla kaevandamisloa väljaandmist tuleb koostada maardla ala korrastamisprojekt. Valla territooriumil asuvate maavarade maardlate aladele tuleb vältida selliste tegevuste arendamist/ planeerimist, mis seavad ohtu maavara varude säilimise ja kasutuselevõtu tulevikus.

Rõuge valla arengukava 2010-2017

Rõuge valla arengukava on vastu võetud Rõuge Vallavolikogu 28.04.2010 määrusega nr 11 ja muudetud Rõuge Vallavolikogu 26.10.2011 määrusega nr 16. Rõuge valla arengukava peatükis 12 on valla eesmärgiks võetud infrastruktuuri parandamine ja arendamine, tööstusalade rajamine ja täiendamine ning soodsa majanduskeskkonna loomine. Plaanis on mitmete teede (Rõuge-Kurgjärve-Haanja, Mustahamba, --Läti, Põdrasoo-Sadra) mustkatte alla viimine. Peatükis 13 (Elamumajandus) on eesmärgina välja toodud infrastruktuuride väljaehitamine. on võetud erateede ehitus toetussüsteemi rakendamine. Peatükis 16 (Tehniline infrastruktuur) on välja toodud mitmed arendustegevused (teede remont, rajamine, parklate rajamine jne). Enamuse planeeritud ehitustööde jaoks on vaja ehitusmaterjale sealhulgas liiva ja kruusa. Arengukavas on lühiajaliseks eesmärgiks võetud Püssapalu maardla-ala arenguvisiooni koostamine, mis arengukava kohaselt peaks valmima aastaks 2014 (lk 78 on tähtaeg 2013 aasta). Arengukava peatükis 14 (keskkond ja heakord) on probleemina välja toodud loodust mittesäästev majandustegevus. 2017 visiooni kohaselt on Rõuge vallas tagatud kahjustamata looduskeskkond ja valla areng toimub kooskõlas kõigi keskkonnakaitse nõuetega.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 31 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Tingimused kehtivates kaevandamislubades

Selleks, et leevendada negatiivseid mõjusid on varem Püssapalu maardlast kaevandamise lubades antud mitmeid tingimusi. Järgnevalt toome ära need tingimused lubade kaupa: Maanteeameti luba nr VO 002 mäeeraldisest Nogopalu kaevandamiseks (kehtiv kuni 24.12.2016). 1.Karjäärile tuleb alustada korrastusprojekti koostamist ja jätkata algatatud keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Korrastusprojekti olemasolu võimaldab juba ammendatud karjääriosades alustada korrastamist. Korrastusprojekti koostamise protsessi tuleb kaasata naabermaaomanikud ja ümberkaudsete külade elanikud. Vallavalitsus nõustub kaevandamisloa pikendamisega tingimusel, et korrastusprojekt valmib hiljemalt 2012. aasta lõpuks. 2.Kehtestada karjääri tööajaks tööpäeviti ja laupäeviti 8.00st kuni 17.00. Piirang on tingitud eelkõige suurt müra tekitava purustussõlme kasutamisest karjääris. Erandjuhtudel võib ajutiselt tööaega muuta, kui selleks on eelnevalt esitatud vallavalitsusele põhjendusega taotlus, kuid millega ei ületada Rõuge valla avaliku korra eeskirjas sätestatud piiranguid, st tööaeg jääb tööpäeviti ajavahemikku kella 8.00–21.00 ja laupäeviti ajavahemikku 8.00-18.00 (pühapäeviti ja riiklikel pühadel analoogseid tegevusi teha ei tohi). Vallavalitsus küsib taotluse kohta arvamust ümbruskonna külavanematelt ning teeb otsuse. 3.Aladel, kus varud on ammendunud ja kaevetöid enam ei toimu, tuleb alustada ala korrastamist järgides valmivat korrastusprojekti. 4.Korrastusprojektis tuleb projekteerida karjääri piirialadele nõuetele vastavad kalded. Karjääri aladel, kus varud on ammendunud ning aktiivsed kaevetegevust enam ei toimu, tuleb vastavalt korrastusprojektile ja koostöös naabermaaomanikega rajada nõuetele vastavad kalded, et piiriala oleks loodusega ühtiv ja ohutu. 5.Kuue kuu jooksul pärast maavara kaevandamise loa pikendamist esitatakse kaevandamisloa korrektsed lisad ja katastriüksuse Nogopalu karjäär (katastritunnus 69701:005:0040) piiri suhtes korrektne varu arvutus, misjärel muudetakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala ning varu andmed õigeks ka loa vormil. Plaanil on mäeeraldise koordinaadid antud Lest süsteemis, kuid need ei ole korrektsed katastriüksuse Nogopalu karjäär ega ka mäeeraldisega seotud 1. ploki kuju suhtes. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindalades on viga (loa vormil on tärkpindala 36,54 ha, koordinaatide järgne tegelik pindala on 36,10 ha, katastriüksuse Nogopalu karjäär pindala on 36,51 ha). Mäeeraldis ei külgne

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 32 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

varuplokkide piiridega korrektselt. Mäeeraldis asub osaliselt aktiivsel reservvarul, mida aga ei ole aga loaga kaevandamiseks antud.

AS Eesti Teed luba nr L.MK.VÕ-149162 mäeeraldisest Nogopalu III kaevandamiseks (kehtiv kuni 04.05.2017). 1.Tellida ekspertarvamus Püssapalu kruusamaardla karjäärides kaevandamiste kumulatiivse keskkonnamõju uurimiseks. Uuringu tulemuste põhjal rakendama abinõusid negatiivse keskkonnamõju miniseerimiseks ja vältimiseks ning vajadusel esitama taotluse kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.

OÜ Aigren luba nr L.MK.VÕ-158508 mäeeraldisest Nogopalu IV kaevandamiseks (kehtiv kuni 14.08.2017). 1.Konkreetsete pretensioonide puhul (müra, tolm) rakendada täiendavaid meetmeid mürataseme ja tolmu vähendamiseks ning korraldada mürataseme mõõtmisi. Keskkonnamõjude leevendamise abinõud on kirjeldatud ekspertarvamuses “Püssapalu kruusamaardlal kruusa kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang” (Tartu, 2007; Ain Põldvere, litsents KMH 0108)

OÜ PM KAUBANDUSGRUPP luba nr L.MK/322232 mäeeraldisest Nogopalu V kruusakarjäär kaevandamiseks (kehtiv kuni 27.08.2027). 1.Karjääri tööaeg on tööpäevadel ajavahemikus 8:00-19:00, sh kella 17.00-19.00- ni on lubatud vaid vähese müraga tegevused (nt masinate hooldustööd). Erandjuhtudel võib ajutiselt tööaega muuta, kui selleks on eelnevalt esitatud Rõuge vallavalitsusele põhjendusega taotlus, kuid millega ei ületata Rõuge valla avaliku korra eeskirjas sätestatud piiranguid, st tööaeg jääb tööpäeviti ajavahemikku kella 8.00–21.00 ja laupäeviti ajavahemikku 8.00-18.00 (pühapäeviti ja riiklikel pühadel analoogseid tegevusi teha ei tohi). Vallavalitsus küsib taotluse kohta arvamust ümbruskonna külavanematelt ning teeb otsuse. 2.Tolmu tekke vältimiseks kuivadel perioodidel rakendada vajadusel meetmeid (teede kastmine, teede keemiline töötlemine, vmt). Lisaks väljaveoteele kasta ka karjääri siseteid ja territooriumi ning piirata liikumiskiirust. Kruuskattega Rõuge–Vastseliina maantee kasutamisel tuleb leida koos teiste kaevandajatega ja Maanteeametiga võimalus teha kuival ajal tolmu tõrjet või viia tee mustkatte alla.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 33 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

3.Perioodiliselt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. 4.Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada kas vähemalt kaks aastat enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 30 tuh m3. 5.Katastriüksuse 69701:005:1646 karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks peab olema määratud mäetööstusmaa. Sihtotstarbe muutmise korraldab loa omanik.

OÜ LR Kaevandusgrupp luba nr L.MK/318686 mäeeraldisest Rasva kruusakarjäär kaevandamiseks (kehtiv kuni 19.04.2025). 1. turvalisuse tagamiseks töötada välja koostöös Maanteeametiga ohutu väljasõidu lahendus Rõuge-Verijärve (25131) maanteele ja arendajal see välja ehitada. Teelõigul karjääri väljasõidust kuni Rõuge–Verijärve maanteeni peab olema tagatud tolmuvaba liiklemine; 2. enne kaevandamise alustamist mõõta punktis 2.1. nimetatud kinnistute salvkaevude veetasemed ja töötada välja kaevudes veetaseme jälgimise seireprogramm koostöös Utessuu mäeeraldise liivakarjääri arendajaga. Veetaseme langemisel ja veevarude mittepiisavuse korral on arendaja kohustatud tagama majapidamiste pideva kvaliteetse veega varustamise; 2.1.Salvkaevude asukohad: Laine katastriüksus 69701:005:0660, Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus 69701:005:2260, Piiri katastriüksus 69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, Metsa katastriüksus 69701:005:0083, Krossu katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu katastriüksus 69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera katastriüksus 69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341; 3.säilitada Luhametsa ja Randla maaüksusel (Püssapalu kruusamaardla 25. plokk) asuvad vana karjääri muldvallid. Rajatava karjääri katendivallid paigutada karjääri teenindusmaale müra tõkendina lähimate elamute suunda. Vallide kõrgus peab olema vähemalt 3 meetrit, võimalusel kuni 5 meetrit; 4.töö karjääris (sh kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti kella 8.00 kuni 17.00 5.kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb teenindusmaa territooriumile rajada teenindusplats selleks, et vältida

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 34 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

võimalikku kütuse ja õlide leket pinnasesse või põhjavette. Karjääris peavad olema vahendid, mille abil likvideerida masinatest lekkida võivaid naftaprodukte. 6.pärast loa saamist muudetakse Randla ja Randlapalu maaüksuste Rasva mäeeraldise teenindusmaa aluse maa sihtotstarve mäetööstusmaaks. 7. kinnistute Luhametsa ja Randla kinnistusraamatusse teha märge Mäe kinnistu kasuks Rasva II mäeeraldisel kaevandamise keelamise kohta 15. aastaks. Rasva II mäeeraldisel kaevandamistegevuse alustamise eelduseks on tingimus, et Rasva mäeeraldusel on varud ammendunud ja ala korrastatud.

OÜ Geoforce luba nr L.MK/318728 mäeeraldisest Utessuu liivakarjäär kaevandamiseks (kehtiv kuni 28.04.2020). 1. enne kaevandamise alustamist mõõta punktis 1.1. nimetatud kinnistute salvkaevude veetasemed ja töötada välja kaevudes veetaseme jälgimise seireprogramm koostöös Rasva karjääri arendajaga; 1.1.Salvkaevude asukohad: Laine katastriüksus 69701:005:0660, Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus 69701:005:2260, Piiri katastriüksus 69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, Metsa katastriüksus 69701:005:0083, Krossu katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu katastriüksus 69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera katastriüksus 69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341. 2.purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada müratõkkena Krossu maaüksusel asuva elamu suunale; 3. töö karjääris (sh. kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti kella 9.00–17.00; 4. enne kaevandamise alustamist võtta Krossu maaüksusel asuva talu salvkaevust veeproov ja teha veeanalüüs (heljum); 5.Utessuu karjääri arendaja poolt esitada enne kaevandamise algust Rõuge Vallavalitsusele kaevandatava ala korrastamise projekt. 6.mäeeraldise teenindusmaa sihtotstarve muuta mäetööstusmaaks. 7.vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 35 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Eksperthinnang 2007.a.

OÜ Eesti Geoloogiakeskus Tartu regionaalosakond keskkonnaekspert Ain Põldvere (KMH litsents KMH0108) juhtimisel koostas 2007 aastal Püssapalu kruusamaardlal kruusa kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnangu (Põldvere 2007). Rõuge vallavolikogu oli seisukohal, et kaevanduspiirkonna laienemisega on tekkinud vajadus ekspertarvamuseks, et uurida tervikuna Püssapalu kruusamaardla seni kaevandatavate alade ja geoloogiliseks uuringuks taotletavate alade kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning nende leevendamise abinõusid. Ekspertarvamuses oli vajalik käsitleda:  millised on reaalsed seni kaevandatud ning lisanduvate kaevandusalade keskkonnamõjud ning töötada välja negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise abinõud;  eritingimusi, nõudeid ja eesmärke kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks. Eksperthinnangu koostaja Ain Põldvere oli 2007nda aastal seisukohal, et isegi kaevealade laienemisel ja kaevandamise mahtude ulatumisel 130–150 tuh. m3-ni aastas, olulised keskkonnamõjud puuduvad. Nagu mujalgi kruusakarjäärides, tekivad ka Püssapalu kruusamaardla karjäärides kaevandamisel ja kruusa transpordil müra ja heitgaasid, transpordil ka tolm. Müra ja heitgaaside allikaks on karjääris töötavad ekskavaatorid, kopplaadurid, purustussorteerimissõlm ning kruusa vedavad veoautod. Tolm tekib enamasti sõitmisel karjääri niisutamata veoteedel ja kruusakattega maanteedel. Tolm võib kujuneda probleemiks ka siis, kui kaevandatud ulatuslik maa-ala on tuultele avatud. Karjääris pidevalt töötavate mehhanismide heitgaaside kogused jäävad vahemikku 15–20 kg minutis (Põldvere 2007). Heitgaasid hajuvad õhus ja nendes esinevate saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi. Kruusa kaevandamisel, purustamisel ja transpordil on heitgaaside tekitajate

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 36 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

vahekauguseks karjääris kümned ja sajad meetrid, mistõttu heitgaaside kontsentratsioon jääb madalaks. Püssapalu kruusamaardla karjäärides kruusa kaevandamisel ja transpordil on suurimateks elukeskkonda mõjutavateks teguriteks müra ja tolm. Antud on soovitused mõjude leevendamiseks. Müra mõju saab vähendada kui:  seada purustus-sorteerimissõlme ja lähimate elamute vahele ajutised müratõkked (näiteks põhupallidest tõke, sorteeritud kruusa kuhilad) või paigutada purustussorteerimissõlm karjääris selliselt, et müra levikut piiraksid ka karjääri seinad;  hajutada müratekitajad;  piirata purustus-sorteerimissõlmede tööaega;  kasutada erinevaid väljaveoteid;  konkreetsete pretensioonide puhul mõõta mürataset ja vajadusel rakendada  täiendavaid meetmeid mürataseme vähendamiseks. Tolmu mõju saab vähendada kui:  niisutada karjäärisiseseid teid;  kruusakattega maanteede musta katte alla viimine, kuival ajal kastmine,  soolamine;  materjali väljaveol koormate katmine;  lahtise liivaga aladele tuuletõkkeks ajutiste barjääride ehitamine.

Arvamuse lõpus on rõhutatud, et Keskkonnaamet kui ka kohalik omavalitsus (Rõuge vald) jälgiksid, et kõikide uute ja ka olemasolevate karjääride arengukavades kajastuks kogu kavandatav tegevus ja tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude leevendamise meetmed. Samuti on tuuakse esile, et Keskkonnaametil on võimalik piirata kaevandamise mahtu,

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 37 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

määrates kaevandamislubade väljaandmisel kaevandamise maksimaalsed määrad.

4.Planeeritava tegevuse tagajärjed

Jäätmeteke

Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ piires on kaevandamisjäätmeteks kaevandamise käigus eemaldatav kattekiht, mis käesoleval juhul koosneb kruusasegusest mullast (Liibert 2011). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.05.2004 määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (RT I 2004, 23, 155) on tegemist mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmetega (kood 01 01 02). Kattekiht kooritakse ja ladustatakse mäeeraldisele ja selle teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ning säilitamaks selle bioloogilist aktiivsust neid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina ilma vahelaota ja kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks ladustamiseks moodustatud auna geotehnilist stabiilsust silutakse auna pealispind ja küljed. Liigse umbrohustamise vältimiseks külvatakse aunale liblikõielisi ning tärganud taimestiku niidetakse perioodiliselt. Ladustatud kattekiht läheb kogumahus taaskasutusse karjääri korrastamisel. Kattekihi paksus on 0,2–0,4 m (keskm. 0,3 m) ja maht kokku 17 tuh m³. Maa-ala kaevandamiseks ettevalmistamise ja kaevandamise käigus eemaldatud maapinna ülemine kiht (mullakiht) on saastumata pinnas. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saastainete teke ja levik. Vallitatud muld on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sealhulgas raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone (keskkonnaministri määruses 11.08.2010 nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373) toodud sihtarve) ja sellega ei kaasne keskkonnale

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 38 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

saasteohtu. Mulla vallitamine ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelvalvet. Taotletava mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ kaevandamisel jäätmeid ei teki. Olukorras, kus kaevandamist taotletavatest mäeeraldistest ei toimu (0-alternatiiv) jäätmeid ei teki.

Muudetud maastik

Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ piirkonnas on praegu avar põllumaa, mida katab väikses osas metsatukk. Vaadet muudetakse järk järgult. Kaevandamise viimases etapis paistab Rõuge-Verijärve kõrvalmaanteelt kattekihi vall. Maastik hakkab sarnanema Rõuge-Vastseliina kõrvalmaantee selle lõiguga kus teed ääristab mäeeraldise „Nogopalu II karjäär“ katendi vall. Ammendatud mäeeraldiste nõlvad kujundatakse pärast kaevandamist laugeks ning alale istutatakse puittaimed.

5.Keskkonnamõju prognoosimeetod

Keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja kord on määratud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega. Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamisel teostatakse heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmis loetletud tööd võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 39 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Lähtudes:  tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest (maakasutus, alal esinevad loodusvarad, looduskeskkonna vastupanuvõime)  tegevuse iseloomust (tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, lähipiirkonna teised tegevused)  tegevusega kaasnevatest tagajärgedest (vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon)  tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest  tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile analüüsitakse, prognoositakse ja hinnatakse planeeritava tegevuse ja selle alternatiividega kaasneva mõju suurust ja ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust, ilmnemise tõenäosust. Keskkonnamõju hindamise protsessi olulisteks osadeks on  taustkeskkonna kirjeldamine,  keskkonnamõju prognoosimine ,  kahjuliku keskkonnamõju leevendamismeetmete analüüs. Taustkeskkonna kirjeldamise etapis kogutakse mõjutatava ala keskkonnaseisundi muutuste prognoosimiseks vajalikud andmed. Keskkonnatingimuste kirjeldamisel lähtutakse olemasolevatest andmetest ja varem teostatud uuringute tulemustest. Keskkonnamõju prognoos on mõjude neutraalne kirjeldamine suuruse, ulatuse ja kestuse kaudu (Põder 2005). Prognoosimisel kasutatakse analoogiat mäeeraldisest “Nogopalu V karjäär” kaevandamise keskkonnamõju hindamisega. Mõju hindamine on prognoositud mõjude interpreteerimine telgedel “väike – suur”, “ebaoluline – väga oluline” (Põder 2005). Olulisust hinnatakse mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes. Näiteks mõju

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 40 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

olulisust iseloomustab õigusaktidega kehtestatud kvaliteediklassi muutumine või vastamine/mittevastamine mingile piirnormile.

Müra prognoosarvutuste meetod

Müra mõju prognoosarvutused teostas ja eksperthinnangu andis keskkonnaekspert Jan Johanson (KMH litsents nr 0134, OÜ Agenda Keskkonnabüroo). Karjääri müra hajuvusarvutused on modelleeritud tarkvaraga DataKustik CadnaA v4.2. Karjäärimüra modelleerimisel on lähtutud standardist ISO 9613-2, mis arvestab pinnaseefekti, absorbeerimisvõimet, maastiku reljeefi, hoonete kõrgusi ja kõrghaljastust (antud olukorras looduslik mets). Teeliikluse müra hindamisel on lähtutud Prantsusmaa siseriiklikust arvutusmeetodist NMPB-Routes-08. Meetod võtab arvesse pinnaseefekti, hoonete kõrgust, maapinna absorbeerimisvõimet ja maastiku kõrguselist varieerumist (reljeefi). Kõrghaljastust standard arvesse ei võta ning seetõttu võib transpordimüra tegelik hajumine olla intensiivsem. Mõlemad meetodid on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis [Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).] toodud kui soovituslikud arvutusmeetodid/standardid, juhul kui siseriiklik standard puudub (Eestis täna müra modelleerimiseks siseriiklik standard puudub). Modelleerimise jaoks on koostatud maapinna kõrgusmudel, mis arvestab ka asjaoluga, et masinad töötavad süvendis (5 m sügavusel).

Koostati müra hajuvuse kaart nelja olukorra kohta:  Püssapalu maardlast mööduvate maanteede müra hajuvus;  Taotletava Nogopalu VI karjääri müra;  Taotletava Nogopalu VII karjääri müra;

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 41 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

 Koosmõju hajuvus pilt (taotletavad mäeeraldised, teised Püssapalu maardla mäeeraldise ja maanteede müra).

Tolmu prognoosarvutuste meetod

Tolmu mõju prognoosarvutused teostas ja eksperthinnangu andis keskkonnaekspert Jan Johanson (KMH litsents nr 0134, OÜ Agenda Keskkonnabüroo). Saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (edaspidi USEPA) poolt väljatöötatud metoodikaid (AP 42). Heitkoguste arvutused on tehtud eeludusel, et mõju leevendamist mistahes moel ei toimu. Lähtuvalt tolmu tekkest vaadeldi kolme põhilist tolmu tekitavat tegevust:  transport;  kaevise töötlemine;  vahetegevused.  toodangu pikemajalisel ladustamine (peenosised kuivavad). Saasteainete leviku modelleerimiseks kasutati Gaussi õhusaaste leviku võrrandil baseeruvat modelleerimistarkvara AEROPOL 5.1. Arvutustes kasutati võrgulahutusena 30 meetrit ning maksimaalsete keskmiste kontsentratsioonide arvutamiseks varieeriti tuule suundi üle ringi 30° sammuga, arvestati 10 m kõrgusel tuule kiirusel 0,5-2 m/s valitsevaid hajumistingimusi ja leiti kontsentratsiooni maksimum igas võrgupunktis 1 m kõrgusel maapinnast. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et kontsentratsioon ei saa olla maksimaalne korraga kõigis või enamikus võrgupunktides, vaid ainult vähestes (allatuult). Maksimaalsed kontsentratsioonid eri võrgupunktides ilmnevad üldjuhul erinevates meteoroloogilistes olukordades, seega ei ole maksimaalsete kontsentratsioonide väli reeglina samane ühegi hetkelise kontsentratsiooni

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 42 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

väljaga, vaid ületab neid kõiki võrgu üldise (keskmise) saastetaseme poolest sageli suuresti. Tolmu hajuvuse pildid on koostatud karjääris toimuvate protsesside (protsessid on punktallikana paigutatud elamutele lähimasse asukohta ning arvestatud ei ole karjääri süvendiga) ja karjääri transpordi kohta tolmuvaba kattega Rõuge-Verijärve kõrvalmaanteel. Tolmu kontsentratsioone ja hajuvust ei ole arvutatud pindamata tee oludes, sest kuivades tingimustes toimub sellise tee puhul kindlasti piirtaseme ületamine 100-200 m kaugusel tolmu tekkekohast, soodsatel meteoroloogilistel tingimustel isegi kaugemal. Kuna elamud paiknevad teedele suhteliselt lähedal, tuleb kruusateel liiklemisel elamute lähedused kasutada leevendusmeetmeid, teed võib pärast töötlemist võrrelda tolmuvaba kattega teega.

6.Keskkonnamõju analüüs

Põhjavesi

Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest 1,41 kuni 1,93 m kõrgemale (tabel 6.1). Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,3 kuni 2,1 m kõrgemale (tabel 6.2). Seega ei mõjuta kaevandamine põhjavee taset. Küll aga tuleb tähelepanelik olla kasutatavate seadmete võimalike rikete puhul. Hoolega tuleks jälgida masinate tehnilist seisundit ja ette näha diislikütuse ja/või määrdeainete reostuse korral selle kiire likvideerimise kord. Selleks on kaevandamise projektides (Rõivasepp 2012a ja 2012b) sätestatud, et seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud reostustõrje vahenditega. Reostust vältiva abinõuna tuleks tankimis- ja hoolduspaikades aluspinda tihendada või asfalteerida.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 43 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Tabel 6.1.Põhjavee taseme ja mäeeraldise Nogopalu VI alumise piiri vahe Põhjavee tase Mäeeraldise Uuringu šurf Vahe mäeeraldisel alumine piir Š-10 158.05 159.95 1.90 Š-11 158.54 159.95 1.41 Š-12 157.60 159.95 2.35 Š-13 157.72 159.95 2.23 Š-14 157.90 159.95 2.05 Š-15 158.33 159.95 1.62

Tabel 6.2. Põhjavee taseme ja mäeeraldise Nogopalu VI alumise piiri vahe Uuringu šurf (K) Põhjavee tase Mäeeraldise Vahe või puurauk (Pa) mäeeraldisel alumine piir K/Pa-1 159.5 160 0.50 K/Pa-2 159.6 160 0.40 K/Pa-3 157.9 160 2.10 K/Pa-4 158.9 160 1.10 K/Pa-5 158.7 160 1.30 Pa-6 159.4 160 0.60 K/Pa-7 158.8 160 1.20 Pa-8 159.7 160 0.30 K/Pa-9 159.6 160 0.40

Müra

Müra mõju prognoosarvutused teostas ja eksperthinnangu andis keskkonnaekspert Jan Johanson (KMH litsents nr 0134, OÜ Agenda Keskkonnabüroo). Müra olukord sõltub eelkõige materjali väljaveo intensiivsusest, mille määrab materjali nõudlus. Kuna nõudluse osas hindamise aluseks sobivad prognoosid puuduvad lähtume mõju hindamisel, et igast karjäärist kaevandatakse loas antud keskmine aastane kaevandamismaht. Sellisel juhul saame prognoosi, mis kirjeldab müra mõju maksimaalselt negatiivse stsenaariumi korral. Müra prognoosarvutuste tingimused olid järgmised:

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 44 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

 Väljavedu toimub Rõuge-Verijärve kõrvalmaanteele ja Rõuge- Vastseliina kõrvalmaanteele.  Kõik karjäärid töötavad kaevandamise loaga lubatud aastamäära maksimaalse kasutamise tingimustes.  Töö toimub 9 kuud aastas (180 päeva aastas, 1440 tundi aastas) ja talveperioodil töid ei toimu.  Karjääride tegevus ja väljavedu toimub tööpäeviti ajavahemikus 9.00 kuni 17.00.  Veo intensiivsus on Nogopalu VI karjäärist 3 kallurit/h ja Nogopalu VII karjäärist 4 kallurit/h. Mürataseme piirnormideks on järgmised:  Tööstusettevõtete müra ekvivalentne taotlustase uutel planeeritavatel III kategooria aladel on päevasel ajal 55 dB.  Liiklusmüra ekvivalentne taotlustase uutel planeeritavatel III kategooria aladel on päevasel ajal 60 dB. Prognoosarvutuste käigus koostati müra hajuvuse kaart nelja olukorra kohta:  Joonis 6.1.Püssapalu maardlast mööduvate maanteede müra hajuvus;  Joonis 6.2.Taotletava Nogopalu VI karjääri müra;  Joonis 6.3.Taotletava Nogopalu VII karjääri müra;  Joonis 6.4.Koosmõju hajuvus pilt (taotletavad mäeeraldised, teised Püssapalu maardla mäeeraldise ja maanteede müra). Arvutuste tulemustele tuginedes võib öelda, et planeeritav tegevus Püssapalu maardlas ei põhjusta müra, mis ületaks lubatud piirtaset lähimate elamute juures kuid see on majapidamiste Teppo ja Vetevaotuse juures piirtasemele üsna lähedal, mistõttu tuleks rakendada leevendavaid meetmeid. Vähendamaks müra tuleks taotletavate mäeeraldiste piirile elamute suunal rajada 3 m kõrgune puistang. See võimaldaks mürataset vähendada kuni 9,6 dB.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 45 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Tabel 6.3. Prognoositud müra tasemed lähemate elamute juures. A – maanteedelt lähtuva müra korral, B – Nogopalu VI karjääri müra korral, C – Nogopalu VII karjäärist lähtuva müra korral, D – müra kõikide karjääride töö ja maanteemüra koostoimes A B C D

Müra võib ulatuda kuni 250 m kaugusele. Kasutades leevendusmeedet (puistang mäeeraldise piiril) on võimalik vähendada piirtaset ületava müra levikut 50 kuni 150 meetrini. Planeeritav tegevus ei ületa piirkonna keskkonnataluvust ega sea ohtu lähipiirkonnas elavate inimeste tervist. Juba toimunud ja edaspidi planeeritav tegevus mõjutab aga inimeste heaolu ja põhjustab häirivust olenemata sellest, et müra jääb alla seaduses toodud piirnormide. Häirivus aga ei ole pidev ning häirivuse vähendamiseks on karjääride tööaeg piiratud. Häirivuse vähendamiseks soovitame rakendada leevendusmeedet mille kohaselt võiks kaevandamine toimuda vaid tööpäeviti ajavahemikul 9.00 kuni 17.00.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 46 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 6.1.Püssapalu maardlast mööduvate maanteede müra hajuvus

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 47 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 6.2.Taotletava Nogopalu VI karjääri müra

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 48 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 6.3.Taotletava Nogopalu VII karjääri müra

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 49 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 6.4.Koosmõju hajuvus pilt (taotletavad mäeeraldised, teised Püssapalu maardla mäeeraldise ja maanteede müra

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 50 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Tolm

Tolmu mõju prognoosarvutused teostas ja eksperthinnangu andis keskkonnaekspert Jan Johanson (KMH litsents nr 0134, OÜ Agenda Keskkonnabüroo). Eksperthinnangu andmisel on arvestatud, et planeeritav tegevus toimub maksimaalses mahus ja prognoositi olukorda milles võib avalduda maksimaalne negatiivne mõju. Tolmu prognoosarvutuste tingimused olid samad, mis müra arvutuste puhul. Tolmu osakeste piirväärtusteks on järgmised:

 Peente PM10-osakestega saastatuse taseme 24 tunni keskmine 3 piirväärtus SPV24 on 50 μg/m .

 Summaarse tolmu PMSUM taseme 24 tunni keskmine piirväärtus on 150 μg/m3.

 Summaarse tolmu PMSUM taseme ühe tunni keskmine piirväärtus on 500 μg/m3. Mudelarvutustele tuginedes võib öelda, et planeeritav tegevus ei põhjusta tolmu, mis ületaks kehtestatud piirväärtust (joonis 6.5 ja 6.6). Maksimaalse negatiivse stsenaariumi korral võib Mäe majapidamise läheduses esineda piirväärtuse lähedast peente osakeste taset. Arvestades, et piirväärtuse eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale ei tekita see olulist negatiivset mõju. Arvestada tuleb, et tegemist on maksimaalse negatiivse olukorraga, mille realiseerumine on vähetõenäoline. Arvutuste tulemused pigem hindavad olukorda negatiivsema suunas. Tolmu leviku prognoos-arvutused on teostatud olukorra kohta kus punktallikad on paigutatud elamutele lähimasse asukohta ja arvestatud ei ole kaevandamisest muudetud reljeefiga, mis reaalses olukorras takistab tolmu levikut.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 51 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Samuti peab arvutustest saadud tulemustesse suhtuma ettevaatusega ning selleks soovitab ekspert rida leevendusabinõusid tolmu tekke ja leviku vähendamiseks. Kruusa kaevandamisel ja töötlemisel tekib tolmu suhteliselt vähe kuna kaevise looduslik niiskus on suhteliselt suur. Kruusa purustamisel tekkivas tolmus on osakesed suhteliselt suured ja settivad purusti läheduses. Kõige enam tekib tolmu transpordi liikumisel pindamata kattega teedel. Pindamata teede tolmuvabaks muutmiseks võib selle pinnata. Kuna karjääri sisesed teed on pindamata ja sageli niisked siis kandub kalluri ratastega peeneteralisi setteid pinnatud väljaveo teele kus see kuivades hakkab tolmama. Selleks, et pinnatud teele kantud setted ei hakkaks tolmama tuleks vajadusel teed pesta. Võimalik on kuival ajal teid regulaarselt niisutada. Selle puuduseks on aga auto ratastega pori kandumine tolmuvabale teele. Teed on võimalik tolmuvabaks muuta ka tee keemilise töötlusega (kloriid, pindaktiivne polümeer seob peened osakesed, absorbeerib niiskust, tekitab tugevama katte). Soovitame seda kasutada elamute piirkonnas kui väljaveoks planeeritakse kasutada Rõuge-Vastseliina pindamata teed. Purustus-sorteerimis või laadimistsoonis tolmu teket on võimalik vajadusel vähendada kuni 95% kui kasutada täiendavat niisutussüsteemi (vajaliku niiskust hoidev udukahur, lokaalsed pihustid). Samuti annab tolmu teket vähendad kui kasutada purustus-sorteerimissõlme konveierite kinnikatmist, tsüklon või riidest filtreid. Tolmu taset tuleks karjääri transpordil jälgida. Kui elamute läheduses peaks tekkima häirivat tolmu tuleks rakendada mõnda eelpool toodud leevendusabinõud. Prognoosarvutused näitasid, et piirväärtust ületavat tolmu võib esineda maksimaalse negatiivse olukorra korral kuni 260 m kaugusel. Ekspertiisist selgub, et planeeritav tegevus ei ületa piirkonna keskkonnataluvust ega sea ohtu lähipiirkonnas elavate inimeste tervist.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 52 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Planeeritav tegevus mõjutab inimese heaolu sest tolm võib ekstreemsetes oludes (pikaajaline tuulevaikne põuaperiood millele järgnevad tugevad tuulepuhangud) põhjustada ebameeldivusi. Selleks, et karjääri tegevusest tingitud häiringuid leevendada või ära hoida peab arendaja rakendama õigeaegselt leevendusmeetmeid.

Tabel 6.4.Tolmu kontsentratsioonid taotletavate mäeeraldiste lähimate majapidamiste juures, μg/m3

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 53 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 6.5.Püssapalu maardla tegevuse ühe tunni keskmise PM-SUM hajuvus

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 54 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 6.6. Püssapalu maardla tegevuse 24 tunni keskmise PM-10 hajuvus

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 55 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Liiklusohutus ja riigimaanteede seisukord

Koostöös Maanteeameti lõuna regiooniga analüüsiti võimalikku mõju liiklusohutusele ja riigimaanteede seisukorrale. Maavara väljavedu toimub valdavalt Rõuge-Verijärve kõrvalmaanteele, mis on mustkattega (liiklussagedus on 2010.a. loendamise andmetel 388, millest sõidu-ja pakiautod 85%, veoautod ja autobussid 6%, autorongid 9%). Vähesel määral toimub väljavedu ka Rõuge-Vastseliina kõrvalmaanteele (liiklussagedus on 2010.a. loendamise andmetel 39, millest sõidu-ja pakiautod 100%, veoautod ja autobussid 0%, autorongid 0%). Püssapalu kruusamaardla vedude intensiivsus on koos lisanduvate mäeeraldistega kuni 20 kallurit tunnis. AS Eesti Teed praktikas on varasemalt suurim vedude arv olnud 50-60 kallurit tööpäevas. OÜ Aigren karjäärist on välja vedude arv päevas ulatunud kuni 40 kallurini. Liiklusseaduse ja sellele alluvate õigusaktidega on veoautodele kehtestatud teljekoormuse piirangud. Sellega peaks olema välditud teede seisukorra halvenemine. Planeeritav tegevus ei mõjuta oluliselt teede seisukorda lähtudes, et:  järgitakse liiklusseaduse alamaktides kehtestatud piiranguid veokite teljekoormusele,  eelnevalt ei ole väljavedu teede seiskorda oluliselt mõjutanud  kaevandamise mahud on viimastel aastatel kolmandiku võrra väiksemad kaevandamise kõrgperioodil esinenud mahust kui vedude arv oli suur  väljavedude olulist kasvu ei toimu ning ei ületata eelnevate aastate koguseid  jälgides teede olukorda on vajadusel Maanteeametil operatiivselt võimalik kehtestada liikluse piiranguid

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 56 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Nogopalu VII teenindusmaale ja osalt ka teekaitsevööndisse planeeritakse paigutada katendi vall kõrgusega kuni 3 meetrit. Kui see vall muudab ristmikul liiklejate jaoks oluliselt nähtavust siis võib see mõjutada liiklusohutust. Seega tuleks valli paigutusel arvestada, et karjääri tee ja Rõuge-Verijärve maantee ristumiskohas oleks tagatud liiklusohutus. Valli nurk ei tohi vähendada nähtavust. Karjääri teelt välja sõitjale peab olema tagatud nähtavus Rõuge-Verijärve maanteele. Katendi valli paigutamisel tuleks arvestada teekaitsevööndiga. Katendi valli kaugus teeservast võiks olla minimaalselt 15 kuni 20 meetrit. Taotletava mäeeraldise Nogopalu VII teenindusmaal katendi valli rajamisel arvestada, et oleks tagatud liiklusohutus. Rõuge-Verijärve teele väljasõitjal peab säilima ohutut väljasõitu võimaldav nähtavus. Olulist negatiivset mõju planeeritaval tegevusel teede seisukorrale ja liiklusohutusele ei teki lähtudes, et  eelnevalt ei ole väljavedu teede seiskorda oluliselt mõjutanud  kaevandamise mahud on viimastel aastatel kolmandiku võrra väiksemad kaevandamise kõrgperioodil esinenud mahust kui vedude arv oli suur  väljavedude olulist kasvu ei toimu ning ei ületata eelnevate aastate koguseid  järgitakse liiklusseaduse alamaktides kehtestatud piiranguid veokite teljekoormusele.  täiendavaid liiklussõlmi ei planeerita Maanteeamet jälgib pidevalt teede seisukorda ning kui see muutub oluliselt halvemaks on võimalik kehtestada liikluspiiranguid ning võtta tarvidusele muid meetmeid mis tagaks teede hea seisundi. Kaevandamise intensiivsuse ja nõudluse kaevise järele dikteerib suures osas Maanteeamet ise kuna suurem osa materjalist leiab kasutust teede parandamisel, rekonstrueerimisel ja ehitusel.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 57 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

7.Keskkonnamõju toime ja mõju vältimise või minimeerimise meetmed

Müra toime

Juba toimunud ja edaspidi planeeritav tegevus mõjutab aga inimeste heaolu ja põhjustab häirivust olenemata sellest, et müra jääb alla seaduses toodud piirnormide. Häirivus aga ei ole pidev ning häirivuse vähendamiseks on soovitatav karjääride tööaega piirata. Varasemalt on välja toodud (Põldvere 2011), et probleemiks on olnud Nogopalu karjääris paiknenud statsionaarse purustus- sorteerimissõlme tekitatud müra. Kohalikelt saadud info kohaselt töötas purustus-sorteerimissõlm hilistel õhtutundidel (ka kell 23).

Tolmu toime

Planeeritav tegevus mõjutab inimese heaolu sest tolm võib ekstreemsetes oludes (pikaajaline tuulevaikne põuaperiood millele järgnevad tugevad tuulepuhangud) põhjustada ebameeldivusi. Selleks et karjääri tegevusest tingitud häiringuid leevendada või ära hoida peab arendaja rakendama õigeaegselt leevendusmeetmeid.

Mõju vältimise või minimeerimise meetmed

Taotletavate mäeeraldiste piirile elamute suunal tuleks rajada 3 m kõrgune puistang. See võimaldaks mürataset vähendada kuni 9,6 dB. Müra võib ulatuda kuni 250 m kaugusele. Kasutades leevendusmeedet (puistang mäeeraldise piiril) on võimalik vähendada piirtaset ületava müra levikut 50 kuni 150 meetrini. Pindamata teede tolmuvabaks muutmiseks võib need pinnata. Kuna karjääri sisesed teed on pindamata ja sageli niisked siis kandub kalluri ratastega peeneteralisi setteid pinnatud väljaveo teele kus see kuivades

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 58 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

hakkab tolmama. Selleks et pinnatud teele kantud setted ei hakkaks tolmama tuleks vajadusel teed pesta. Võimalik on kuival ajal teid regulaarselt niisutada. Selle puuduseks on aga auto ratastega pori kandumine tolmuvabale teele. Teed on võimalik tolmuvabaks muuta ka tee keemilise töötlusega (kloriid, pindaktiivne polümeer seob peened osakesed, absorbeerib niiskust, tekitab tugevama katte). Soovitame seda kasutada elamute piirkonnas kui väljaveoks planeeritakse kasutada Rõuge-Vastseliina pindamata teed. Purustus-sorteerimis või laadimistsoonis tolmu teket on võimalik vajadusel vähendada kuni 95% kui kasutada täiendavat niisutussüsteemi (vajaliku niiskust hoidev udukahur, lokaalsed pihustid). Samuti annab tolmu teket vähendad kui kasutada purustus-sorteerimissõlme konveierite kinnikatmist, tsüklon või riidest filtreid. Tolmu taset tuleks karjääri transpordil jälgida. Kui elamute läheduses peaks tekkima häirivat tolmu tuleks rakendada mõnda eelpool toodud leevendusabinõud. Kõigi mõjude leevendamiseks ning keskkonna koormuse vähendamiseks tuleks karjääride tööaega piirata. Tööaja piiranguid on varasemalt väljastatud kaevandamise lubade tingimuste osas erinevaid. Näiteks:  Rasva kruusakarjääris võib töö karjääris (sh kaevandamine, transport) toimuda tööpäeviti kella 8.00 kuni 17.00  Nogopalu karjääris (luba nr VO 002) on tööajaks tööpäevad ja laupäevad 8.00st kuni 17.00 ning erandjuhtudel kooskõlastatult Rõuge vallavalitsusega jääb tööaeg tööpäeviti ajavahemikku kella 8.00–21.00 ja laupäeviti ajavahemikku 8.00-18.00 (pühapäeviti ja riiklikel pühadel analoogseid tegevusi teha ei tohi)

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 59 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

 Utessuu karjääris toimub töö (sh. kaevandamine, transport) tööpäeviti kella 9.00–17.00  Nogopalu V karjääris võib tööaeg olla tööpäevadel ajavahemikus 8:00-19:00 ja kella 17.00-19.00-ni on lubatud vaid vähese müraga tegevused (nt masinate hooldustööd) ja erandjuhtudel kooskõlastatult Rõuge vallavalitsusega võib tööaeg jääda tööpäeviti ajavahemikku kella 8.00–21.00 ja laupäeviti ajavahemikku 8.00-18.00 (pühapäeviti ja riiklikel pühadel analoogseid tegevusi teha ei tohi)

Võrdse kohtlemise printsiipi arvestades on soovitatav, et kaevandajatele oleks tingimused sarnased, mistõttu oleks mõistlik aluseks võtta Nogopalu V karjäärist kaevandamise loas esitatud tingimused.

Tabel 7.1.Prognoositud müratase ja prognoositud müratase koos leevendusmeetmetega.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 60 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Joonis 7.1.Müratasemed koos leevendusmeetmetega.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 61 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

8.Keskkonnaseire tingimused

Planeeritaval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, mistõttu ei soovita eksperdid konkreetset perioodilist seiret teostada. Mürataseme regulaarse mõõtmise järgi lähimate majapidamiste juures otsene vajadus puudub. Küll aga tuleks kontrollmõõtmised läbi viia juhul, kui esineb kaebusi mürast tekitatud häiringute osas. Seejärel piirtaset ületava müra korral on vajadusel võimalik rakendada lisameetmeid, tõhustada juba rakendatud meetmeid või konsulteerida maavara kaevandamise tehnoloogiat tundva keskkonnaeksperdiga ning paigutada ümber karjäärides rakendatavate tehnoloogiliste skeemide elemendid selliselt, et häiringuid põhjustavad emissioonid lähimate majapidamiste juures oleks madalamad, sealjuures pärssimata karjääri sihipärast tööd ning mõjutades minimaalselt tegevuse (kaevandamine) majandusnäitajaid. Viimane tingib vajaduse muuta karjääri enamohtlike mäetööde projekti tootlikkuse arvutusi ning vajadusel ka teisi muutuvaid asjaolusid. Tolmu kontsentratsiooni regulaarse mõõtmise järgi lähimate majapidamiste juures otsene vajadus puudub. Küll aga tuleks kontrollmõõtmised läbi viia juhul, kui esineb kaebusi tolmust tingitud häiringute osas. Seejärel piirtaset ületava kontsentratsiooni korral on vajadusel võimalik rakendada lisameetmeid, tõhustada juba rakendatud meetmeid või konsulteerida maavara kaevandamise tehnoloogiat tundva keskkonnaeksperdiga, kellega koostöös leida vajalikud lisalahendused.

9.Loodusvara kasutamise otstarbekus

Loodusvara kasutatakse otstarbekalt. Planeeringutega seatud eesmärkide saavutamiseks (taristu kaasajastamine) vajatakse ehitusmaterjale. Samuti on ehitusmaterjalidega varustatus oluline arengukavades toodud eesmärkide (rekonstrueeritud ja kaasaegne taristu) saavutamiseks. Kaevandamise

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 62 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

eesmärgiks on teede- ja üldehitustööde varustamine kruusaga ning ehitus- ja täiteliivaga. Säästva arengu põhimõtted on kehtestatud säästva arengu seadusega, mis sätestab looduskeskkonna ja –varade säästliku kasutamise. Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alused on järgmised:  igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast  looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded  üle riigipiiri leviva mõjuga või looduskeskkonda oluliselt mõjutada võiva tegevuse kavandamine ja keskkonnakaitse üldine korraldamine toimub rahvusvahelises koostöös.  looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamist reguleerivad kasutus- ning tasumäärad, mille kehtestamisel arvestatakse looduskasutuse mõju keskkonnaseisundile  looduskasutust kavandavad planeeringud, programmid, arengukavad ja projektid on avalikud.

Taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtutakse järgmistest põhitingimustest:  teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks;  taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest;  jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 63 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Majandustegevuse kavandamisel arvatakse kasutatavast varust välja kaitsealadel asuvad varud. Taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad peaks säästva arengu seaduse paragrahv 6 punkt 3 alusel kehtestama Vabariigi Valitsus kuid senini määrust kehtestatud pole. Kuna ei ole kehtestatud loodusvara aastaseid kasutusmäärasid mille põhjal võiks hinnata taastumatu loodusvara kasutamise vastavust säästvale arengule tuleb lähtuda üldpõhimõtetest. Seega võib öelda, et Püssapalu maardlast taotletavatest mäeeraldistest kaevandamisel tagatakse inimesi rahuldav elukeskkond kehtestades kaevandamisele piiranguid, mis lähtuvad võimalikust mõjust inimeste heaolule. Teisest küljest on eesmärgiks majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

10.Võrdlus alternatiiviga

Looduskeskkonna säilimise osas on 0-alternatiiv taotletavatest mäeeraldistest Nogopalu VI ja VII karjäärist kaevandamisega võrreldes parim lahendus. Planeeringutest lähtuvate eesmärkide saavutamiseks on vajalikud ehitusmaterjalid. 0-alternatiivi korral jääks maavara varu kasutamata, mistõttu majanduse arengu seisukohast ei ole 0-alternatiiv parim lahendus. Kaevandamisel on paratamatu, et muudetakse maastiku reljeefi. Reljeefi muutused on püsivad. 0-alternatiivi puhul maastiku ei muudeta. Parimaks lahenduseks on kaevandamine koos leevendavate meetmete ning piirangutega selliselt, et tasakaalus on kaevandamine ja kohalike inimeste heaolu ning saavutatud oleks minimaalne mõju looduskeskkonnale. Kaevandamisel mäeeraldisest Nogopaluv VI karjäär ja Nogpalu VII karjäär ei esine olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeritav tegevus võib häirida kohalikke elanikke, mistõttu tuleb seada tegevusele ajaline piirang

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 64 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

sarnaselt mäeeraldisest Nogopalu V karjäär kaevandamise loas esitatud tingimusele:  Karjääri tööaeg on tööpäevadel ajavahemikus 8:00-19:00, sh kella 17.00-19.00-ni on lubatud vaid vähese müraga tegevused (nt masinate hooldustööd). Erandjuhtudel võib ajutiselt tööaega muuta, kui selleks on eelnevalt esitatud Rõuge vallavalitsusele põhjendusega taotlus, kuid millega ei ületata Rõuge valla avaliku korra eeskirjas sätestatud piiranguid, st tööaeg jääb tööpäeviti ajavahemikku kella 8.00–21.00 ja laupäeviti ajavahemikku 8.00- 18.00 (pühapäeviti ja riiklikel pühadel analoogseid tegevusi teha ei tohi). Vallavalitsus küsib taotluse kohta arvamust ümbruskonna külavanematelt ning teeb otsuse.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 65 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

11.Keskkonnamõju hindamise tulemused

Aktsiaselts Eesti Teed (registrikood 12249762 ja aadress Vallikraavi 4, Rakvere 44306) esitas 19.11.2010. a Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile maavara kaevandamise loa taotluse ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamiseks Võrumaal Rõuge vallas Püssapalu maardlast taotletavast mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel Kuuda. Taotletava loa kehtivusaeg on 10 aastat. Ehituskruusa kaevandatavat varu on 159,8 tuh m³, ehitusliiva kaevandatavat varu on 21,4 tuh m3. Osaühing Aigren (registrikood 10853367 ja aadress Räpina mnt 22B, 65606 Võru) esitas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile maavara kaevandamise loa taotluse (saabunud 09.11.2011 nr 10-5/11/33824) ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks Võrumaal Rõuge vallas Püssapalu maardlast taotletavast mäeeraldisest „Nogopalu VII karjäär“. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel Kivistiku. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Ehituskruusa kaevandatavat varu on 153 tuh m³, ehitusliiva kaevandatavat varu on 176 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatavat varu on 102 tuh m3. Kruusa ja liiva vajatakse ehitus- ja rekonstrueerimistööde tarbeks. Keskkonnaamet algatas AS Eesti Teed ja OÜ Aigren kaevandamisloa taotluste põhjal planeeritava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Keskkonnaameti 12.03.2012 kiri nr PVV10-5/12/44798-5 ja 13.03.2012 kiri nr PVV10-5/11/33824-4). Keskkonnaamet soovitust järgides teostatakse taotletavatest mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ keskkonnamõju hindamine koos.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 66 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Keskkonnamõju hindamist valiti teostama OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Keskkonnamõju hindas Andres Kask (litsents nr KMH0109). Müra ja tolmu mõju hindas Jan Johanson (OÜ Agenda Keskkonnabüroo ekspert litsentsiga nr KMH0134). Otsustaja ja järelevalvaja on Keskkonnaameti Põlva-Võru- Valga regioon. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ maa-ala kaguosast ca 0,8 hektaril toimub metsa raadamine ja kändude juurimine. Maavara peal asuv kasvukiht eemaldatakse etapiviisiliselt vastavalt kaevemahtudele. Kasvukihis esinev looduslikult niiske pinnas paigutatakse eraldi vallidesse mäeeraldise teenindusmaa piires nii, et see oleks hiljem kasutatav kaevandatud ala korrastamisel. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ pealt on katend eelnevalt kaevandamise käigus eemaldatud. Maavara kaevandatakse pöördkopp-ekskavaatori või frontaallaaduriga. Kui kruusakarjäärist vajatakse looduslikku, töötlemata liiva või kruusa, siis tõstetakse kaevis otse veokitele, mis transpordivad selle tellijateni. Kui nõudlus on töödeldud materjali (purustatud kruusa, kruuskillustiku, sõelutud liiva) järele, siis töötab karjääris kas ekskavaator või frontaallaadur, mis tõstab mobiilses purustus-sorteerimissõlmes töödeldud materjali kalluritele, mis transpordivad selle tellijateni. Kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandamisega rikutud maa korrastama enne kaevandamise loa kehtivuse lõppemist (maapõueseaduse 2. jagu) korrastamisprojekti alusel. Planeeritavale tegevusele on alternatiiviks olukord, kus kaevandamist taotletavatest mäeeraldistest ei toimu (0-alternatiiv). Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ piirkonnas on pealmiseks kihiks veeristerikas kruus (paksus 3,2-6,1 m) (Kotenjov ja Kattai 2008). Ala põhjaosas lasub viimase all kruusaka liiva kiht (paksus 2,0-4,7 m). Kruusas on savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm) 2,51-5,23 % ja liivas 4,16-5,30 %.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 67 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ piirkonnas on pealmiseks kihiks kasvukiht paksusega kuni 0,4 m (Liibert ja Karimov 2011). Kasvukihi all esineb kruusakiht (paksus 2,5-5 m), milles savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,43-7,93 %. Kruusakihi all levib peeneteraline liiv (keskmine paksus 3,7 m). Liivakihi paksus on suurem mäeeraldise kaguosas ja loodenurgas. Liiva savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,63- 10,84 %. Peeneteralise liiva lamamiks on savikas ülipeene-teraline ja väga- peeneteraline liiv, mille paksus on suurim taotletava mäeeraldise keskosas (kuni 6 m). Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on savikas liivas 3,27-16,31 %. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,7 m kõrgemale. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,9 m kõrgemale. Taotletav mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaast ca 25 m kagus kulgeb Haanja looduspargi (maastikukaitseala) Haanja piiranguvööndi piir. Haanja looduspargi alal paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Haanja linnuala ja loodusala. Taotletavast mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ ca 840 km edelas ja 1,4 km idas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi - valge-toonekure (Ciconia ciconia) elupaik. Taotletava kruusakarjääri piirkonnas ja selle ümbruses asub Kubija keskkonnaseire jaam, kus teostatakse rähnide seiret (SJA8983000). Nogopalu IV karjääris paiknes 2011.aastal kaldapääsukese (Riparia riparia) koloonia. Kaldapääsuke on III kaitsekategooria linnuliik. Planeeritava tegevus jääb kõrvale Haanja linnualast ja loodusalast. Looduspargile kahju planeeritav tegevus ei tekita. Looduspargis esinevaid tingimusi võiks eeldatavalt mõjutada müra. Selle väite kontrolliks on teostatud ka prognoosarvutused müra leviku kohta. Prognoosarvutuste tulemustele tuginedes on müra mõju Haanja linnu ja loodusala kaitse eesmärkidele mitteoluline.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 68 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Püssapalu maardla piirkonnas on kruusa kaevandatud alates 1962. aastast. Püssapalu maardlas kaevandamiseks on kuus kehtivat kaevandamisluba. Peamised mõjud mis kaevandamisega kaasnevad on müra ja tolmu levik. Planeeritav tegevus Püssapalu maardlas ei põhjusta müra, mis ületaks lubatud piirtaset lähimate elamute juures kuid see on majapidamiste Teppo ja Vetevaotuse juures piirtasemele üsna lähedal, mistõttu tuleks rakendada leevendavaid meetmeid. Vähendamaks müra tuleks taotletavate mäeeraldiste piirile elamute suunal rajada 3 m kõrgune puistang. See võimaldaks mürataset vähendada kuni 9,6 dB. Häirivuse vähendamiseks soovitame rakendada leevendusmeedet, mille kohaselt võiks kaevandamisele kehtestada tingimuse:  Karjääri tööaeg on tööpäevadel ajavahemikus 8:00-19:00, sh kella 17.00-19.00-ni on lubatud vaid vähese müraga tegevused (nt masinate hooldustööd). Erandjuhtudel võib ajutiselt tööaega muuta, kui selleks on eelnevalt esitatud Rõuge vallavalitsusele põhjendusega taotlus, kuid millega ei ületata Rõuge valla avaliku korra eeskirjas sätestatud piiranguid, st tööaeg jääb tööpäeviti ajavahemikku kella 8.00–21.00 ja laupäeviti ajavahemikku 8.00- 18.00 (pühapäeviti ja riiklikel pühadel analoogseid tegevusi teha ei tohi). Vallavalitsus küsib taotluse kohta arvamust ümbruskonna külavanematelt ning teeb otsuse. Mudelarvutustele tuginedes võib öelda, et planeeritav tegevus ei põhjusta tolmu, mis ületaks piirväärtuseid. Maksimaalse negatiivse stsenaariumi korral võib Mäe majapidamise läheduses esineda piirväärtuse lähedast peente osakeste taset. Arvestades, et piirväärtuse eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale ei tekita see olulist negatiivset mõju.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 69 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Tulemustesse peaks suhtuma ettevaatusega ning selleks soovitab ekspert rida leevendusabinõusid tolmu tekke ja leviku vähendamiseks.  Pindamata teede tolmuvabaks muutmiseks võib selle pinnata.  Veokite liikumiskiiruse piiramine  Selleks, et pinnatud teele kantud setted ei hakkaks tolmama tuleks vajadusel teed pesta.  Teed on võimalik tolmuvabaks muuta ka tee keemilise töötlusega (kloriid, pindaktiivne polümeer seob peened osakesed, absorbeerib niiskust, tekitab tugevama katte).  Purustus-sorteerimis või laadimistsoonis tolmu teket on võimalik vajadusel vähendada kuni 95% kui kasutada täiendavat niisutussüsteemi (vajaliku niiskust hoidev udukahur, lokaalsed pihustid). Keskkonnamõju hindamine näitas, et olulist negatiivset mõju keskkonnale kaevandamine taotletavatest mäeeraldistest ei tekita. Planeeritav tegevusel ei ole negatiivset mõju naabruses asuvate Haanja looduspargi, Haanja linnu- ja loodusala kaitse eesmärkidele. Negatiivset mõju ei ole ka pärandkultuuri objektidele. Planeeritava tegevusega ei teki jäätmeid. Planeeritava tegevuse ja teiste tegevuste koosmõjus ei teki olulist negatiivset kumulatiivset mõju. Kestvaks mõjuks on maastiku muutmine. Pärast kaevandamise lõpetamist karjääri servad muudetakse laugeks, reljeef tasandatakse ja kogu alale istutatakse tõenäoliselt mets. Kaevandamisest tingitud müra ja tolm esinevad vaid kaevandamise perioodil.

12.Keskkonnamõju hindamisel ilmnenud raskused

Taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad peaks säästva arengu seaduse paragrahv 6 punkt 3 alusel kehtestama Vabariigi Valitsus kuid senini määrust kehtestatud pole. Kuna ei ole kehtestatud loodusvara

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 70 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

aastaseid kasutusmäärasid siis oli raskendatud tegevuse vastavuse hindamine säästva arengu põhimõtetele.

13.Kasutatud kirjandus ja muud materjalid

Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 13: Miscellaneous Sources, AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 11: Mineral Products Industry.

Canter, L. 1996. Environmental impact assessment. 2nd edition. New-York, McGraw-Hill.

Kaevandamisseadus

Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2002. Keskkonnamõjude hindamine. Käsiraamat. Koostajad Randmer, R., Ruut, J., Põder, T.

Keskkonnaministeerium. 2010. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Kivistik, M. 2007. Rõuge ürgoru matkarada. Haanja looduspark. Riiklik Looduskaitsekeskus.

Kleesment, A. Nestor, H., Soesoo, A. 2006. Devon Eestis. GEOGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.

Kotenjov, R., Kattai, V. 2008. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 08/0271. OÜ Inseneribüroo Steiger.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 71 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Lahti, T. 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. MTÜ Ökokratt.

Liibert, S. 2011. Kaevandamisjäätmekava Aigren OÜ Püssapalu kruusamaardla Nogopalu VII karjääri mäeeraldisele. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Liibert, S. 2011. Nogopalu VII karjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlus. Püssapalu kruusamaardla Võru maakond, Rõuge vald. Aigren OÜ, Eesti Geoloogiakeskus OÜ.

Liibert, S., Karimov, M. 2011. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu VII uuringuruumi geoloogiline uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Maapõueseadus

Marriott, Betty B. 1997. Environmental impact assessment: a practical guide. New-York, McGraw-Hill.

Metsur, M. 2009. „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010-2020“ Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Lõpparunne. AS Maves. Tellija: Keskkonnaministeerium.

OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2001. Eesti põhjavee kaitstus. Kaart mõõtkavas 1:400 000.

OÜ Inseneribüroo Steiger. 2012. Mäeeraldise Nogpalu VI kruusakarjäär kaevandamise loa taotlus. AS Võrumaa Teed.

Peterson, K. 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium. 133 lk.

Põder, T. 2005. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 72 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Põldvere, A. 2007. Püssapalu kruusamaardlal kruusa kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Põldvere, A. 2011. Nogopalu V kruusakarjääri kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Põldvere, A. 2008. Püssapalu kruusamaardla Rasva uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring. (varu seisuga 01.09.2008). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tartu regionaalosakond. Aruanne Eesti Geoloogiakeskuse fondis (EGF nr 8057).

Riiklik Looduskaitsekeskus 2007. Rõuge ürgoru matkarada.Haanja looduspark.

Roosalu, R. 2007. “Eesti Vabariigi 2006. aasta maavaravarude koondbilansid”. Maa-amet, Tallinn, 2007. Tekst ja tabelid - 182 lk, tekstilisad – 20 lk (Eesti Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Riigi Statistikaamet, Eesti Geoloogiafond).

Roosalu, R. 2008. “Eesti Vabariigi 2007. aasta maavaravarude koondbilansid”. Maa-amet, Tallinn, 2008. Tekst 29 lk, tekstilisad – 174 lk (Eesti Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Riigi Statistikaamet, Eesti Geoloogiafond).

Roosalu, R. 2009. “Eesti Vabariigi 2008. aasta maavaravarude koondbilansid”. Maa-amet, Tallinn, 2009. Tekst 33 lk, tekstilisad – 185 lk (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Statistikaamet, Eesti Geoloogiafond).

Roosalu, R. 2010. “Eesti Vabariigi 2009. aasta maavaravarude koondbilansid”. Maa-amet, Tallinn, 2010. Tekst 37 lk, tekstilisad –

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 73 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

203 lk (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Statistikaamet, Eesti Geoloogiafond).

Roosalu, R. 2011. “Eesti Vabariigi 2010. aasta maavaravarude koondbilansid”. Maa-amet, Tallinn, 2011. Tekst 40 lk, tekstilisad – 219 lk (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Statistikaamet, Eesti Geoloogiafond).

Roosalu, R. 2012. “Eesti Vabariigi 2011. aasta maavaravarude koondbilansid”. Maa-amet, Tallinn, 2012. Tekst 38 lk, tekstilisad – 228 lk (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Statistikaamet, Eesti Geoloogiafond).

Rõivasepp, K. 2012a. Nogopalu VI kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamise projekt. Võru maakond Rõuge vald Taudsa küla. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Rakendusgeoloogia ja maavarade osakond. AS Eesti Teed. Tallinn.

Rõivasepp, K. 2012b. Nogopalu VII kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamise projekt. Võru maakond Rõuge vald Taudsa küla. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Rakendusgeoloogia ja maavarade osakond. OÜ Aigren. Tallinn.

Rõuge vallavalitsus 2004. Rõuge valla üldplaneering. OÜ Aarens Projekt. http://www.aarens.ee/avalikud-dokumendid.html.

Rõuge vallavalitsus 2010. Rõuge valla arengukava 2010-2017.

Sinisalu, R. 2006. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.08.2006.a.). Kagu Teedevalitsus, Võrumaa Keskkonnateenistus. Aruanne Eesti Geoloogiakeskuse fondis (EGF nr 7786).

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 74 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Sinisalu, R. 2006. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.09.2006.a.). OÜ Endor Transport, Võrumaa Keskkonnateenistus. Aruanne Eesti Geoloogiakeskuse fondis (EGF nr 7802).

Sinisalu, R. 2008. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.01.2008.a.). PM Kaubandusgrupp OÜ, Võrumaa Keskkonnateenistus. Aruanne Eesti Geoloogiakeskuse fondis (EGF nr 7980).

Soesoo, A., Hade, S. 2002. Rõuge ürgoru loodusrada

Soesoo, A., Hade, S. 2005. Haanja looduspark. Tartu: Eesti Loodusfoto

Säästva arengu seadus

Toom, A., Treufeldt, J. 2002. Geoloogiline uuring Võru Teedevalitsuse Nogopalu karjääri laiendamiseks. Aruanne Eesti Geoloogiakeskuse fondis (EGF nr 7435).

Võru maavalitsus 2002.Võru maakonnaplaneering

Võru maavalitsus 2005.Võru maakonna teemaplaneering

Võru maavalitsus 2009. Võru maakonna arengustrateegia 2009-2019.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ http://eesti2030.wordpress.com.

OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 75