Võrumaal Rõuge Vallas Taudsa Külas Püssapalu Maardlast Taotletavatest

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Võrumaal Rõuge Vallas Taudsa Külas Püssapalu Maardlast Taotletavatest OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Püssapalu maardlast taotletavatest mäeeraldistest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ kaevandamise keskkonnamõju hindamine Arendajad AS Eesti Teed (taotletav mäeeraldis „Nogopalu VI karjäär“) OÜ Aigren (taotletav mäeeraldis „Nogopalu VII karjäär“) Keskkonnamõju hindab ekspertgrupp koosseisus Andres Kask, PhD, litsents nr KMH0109 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juhtivgeoloog ja ekspert) Jan Johanson, MSc, litsents KMH0134 (OÜ Agenda Keskkonnabüroo, müra ja tolmu ekspert) Otsustaja ja järelevalvaja Keskkonnaameti Põlva–Valga–Võru regioon Tallinn, 2013 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Lühikokkuvõte Kask, A., Johanson, J. 2013. Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Püssapalu maardlast taotletavatest mäeeraldistest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ kaevandamise keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaamet algatas AS Eesti Teed ja OÜ Aigren kaevandamisloa taotluste põhjal planeeritava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Keskkonnaameti 12.03.2012 kiri nr PVV10-5/12/44798-5 ja 13.03.2012 kiri nr PVV10-5/11/33824-4). Keskkonnaamet soovitust järgides teostatakse taotletavatest mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ keskkonnamõju hindamine koos. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel Kuuda. Taotletava loa kehtivusaeg on 10 aastat. Ehituskruusa kaevandatavat varu on 159,8 tuh m³, ehitusliiva kaevandatavat varu on 21,4 tuh m3. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel Kivistiku. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Ehituskruusa kaevandatavat varu on 153 tuh m³, ehitusliiva kaevandatavat varu on 176 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatavat varu on 102 tuh m3. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,7 m kõrgemale. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,9 m kõrgemale. Peamised mõjud mis kaevandamisega kaasnevad on müra ja tolmu levik. Prognoosarvutused näitasid et müra tase jääb alla piirtaset ja tolmu sisaldus alla piirväärtuseid kuid võivad lähemate majapidamiste lähedal elanikke häirida, mistõttu esitati soovitused ja leevendusmeetmed müra ja tolmu vähendamiseks. Olulist negatiivset mõju keskkonnale kaevandamine taotletavatest mäeeraldistest ei tekita. Märksõnad: Püssapalu maardla, mäeeraldis, Nogopalu VI, Nogopalu VII, kruus, liiv, keskkonnamõju, müra, tolm. OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 2 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Sisukord Lühikokkuvõte ............................................................................................... 2 Terminite definitsioonid ................................................................................. 6 1.Tegevuse eesmärk ja vajadus ...................................................................... 8 Eesmärk ...................................................................................................... 8 Vajadus ..................................................................................................... 10 2.Kavandatav tegevus ja alternatiiv ............................................................. 10 Kavandatav tegevus ................................................................................. 10 Alternatiiv ................................................................................................ 13 3.Mõjutatava keskkonna seisund ................................................................. 13 Geoloogia ................................................................................................. 14 Hüdrogeoloogia ........................................................................................ 15 Hüdroloogia ............................................................................................. 17 Maastik ..................................................................................................... 18 Haanja looduspark .................................................................................... 18 Haanja linnuala ja loodusala .................................................................... 19 Rähnide seireala ....................................................................................... 20 Kaldapääsuke ........................................................................................... 21 Mäeeraldised ............................................................................................ 21 Katastriüksused ........................................................................................ 24 Teed .......................................................................................................... 25 Tehnovõrgud ............................................................................................ 25 Pärandkultuuri objektid ............................................................................ 25 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ......................................................... 25 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 3 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 .................................................. 26 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020 ................... 27 Võru maakonna planeering 2002 ............................................................. 27 Võru maakonna teemaplaneering ............................................................. 28 Võru maakonna arengustrateegia 2009-2019........................................... 29 Rõuge valla üldplaneering 2011............................................................... 30 Rõuge valla arengukava 2010-2017 ......................................................... 31 Tingimused kehtivates kaevandamislubades ........................................... 32 Eksperthinnang 2007.a. ............................................................................ 36 4.Planeeritava tegevuse tagajärjed ............................................................... 38 Jäätmeteke ................................................................................................ 38 Muudetud maastik .................................................................................... 39 5.Keskkonnamõju prognoosimeetod ............................................................ 39 Müra prognoosarvutuste meetod .............................................................. 41 Tolmu prognoosarvutuste meetod ............................................................ 42 6.Keskkonnamõju analüüs ........................................................................... 43 Põhjavesi .................................................................................................. 43 Müra ......................................................................................................... 44 Tolm ......................................................................................................... 51 Liiklusohutus ja riigimaanteede seisukord ............................................... 56 7.Keskkonnamõju toime ja mõju vältimise või minimeerimise meetmed ... 58 Müra toime ............................................................................................... 58 Tolmu toime ............................................................................................. 58 Mõju vältimise või minimeerimise meetmed ........................................... 58 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 4 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 8.Keskkonnaseire tingimused ...................................................................... 62 9.Loodusvara kasutamise otstarbekus .......................................................... 62 10.Võrdlus alternatiiviga .............................................................................. 64 11.Keskkonnamõju hindamise tulemused .................................................... 66 12.Keskkonnamõju hindamisel ilmnenud raskused ..................................... 70 13.Kasutatud kirjandus ja muud materjalid ................................................. 71 14.Aruande kohta esitatud ettepanekud ....................................................... 76 15.Aruande avaliku arutelu protokoll .......................................................... 79 16.Lisad ........................................................................................................ 85 Koosoleku protokoll ................................................................................. 85 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 5 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Terminite definitsioonid MAARDLA - üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega (maapõueseadus) MÄEERALDIS – kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. (maapõueseadus) MÄEERALDISE TEENINDUSMAA - kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber (Maapõueseadus) MÜRA – ebameeldiv, häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli (Lahti 2010).
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Omavalitsuste Ühine Jäätmekava 2020-2025
    Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025 Võru maakond 2020 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Võru maakonna üldine iseloomustus................................................................................................... 7 1.1. Asustus ja rahvastik ...................................................................................................................... 7 1.2. Omavalitsuste üldine iseloomustus .............................................................................................. 9 2. Jäätmehoolduse õiguslikud ning keskkonnapoliitilised alused ......................................................... 13 2.1. Riigi õigusaktid .......................................................................................................................... 13 2.1.1. Jäätmeseadus ....................................................................................................................... 13 2.1.2. Muud seadused .................................................................................................................... 16 2.1.3. Vabariigi Valitsuse määrused .............................................................................................. 18 2.1.4. Keskkonnaministri määrused .............................................................................................. 19 2.2. Riiklikud strateegilised dokumendid .........................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • 30.06.2016 – Nr 13 (340) Möödunud Võidupühal, 23
    30.06.2016 – nr 13 (340) Möödunud võidupühal, 23. juunil asetati pärjad Rõuge vabadussõja mälestussamba ja Taani vabatahtlike mälestuskivi juurde ning Rõuge vallavolikogu 21. juuni 2016 istungil vastu võetud õigusaktid soovijatele jagati presidendilt saadud võidutuld. Pildil: Rõuge valda võidutule toonud noorkotkad ja kodutütred. Volikogu: 1. Määras Kokõmäe külas Kokõmäe katastriüksuse jagamisel alkohoolset jooki. 6. Andis loa Mikita külas Kogrepõllu kinnistust kaasomandiosa (½) tekkinud uute katastriüksuste sihtotstarbed ja nimed. 2. Määras Laossaarõ külas Metsniku katastriüksuse jagamisel omandamiseks Armor Group OÜle. Kinnistu omandamine on tekkinud uute katastriüksuste sihtotstarbed ja nimed. kooskõlas avaliku huviga ega takista Rõuge vallal täita talle 3. Määras Taudsa külas Peto katastriüksuse ja Kakumäe seadusega antud ülesandeid. 7. Noorte perede kruntide programmi laekus 3 pakkumist. Volikogu katastriüksuse jagamisel ning piiride muutmisel tekkinud uute soovitas vallavalitsusel jätkata koostööd kõige soodsama katastriüksuste sihtotstarbed ja nimed. 4. Algatas Rõuge alevikus Ööbikuoru tn 6 katastriüksuse pakkumise teinud Rõuge alevikus asuva Aia tn 6 krundi omanikega. 8. Ei nõustunud Misso Vallavolikogu ettepanekuga algatada detailplaneeringu ja ei algatanud keskkonnamõju strateegilist hindamist. haldusterritoriaalse korralduse muutmine eesmärgiga moodustada Karula valla, Taheva valla, Mõniste valla, Varstu valla, Rõuge valla, 5. Keelas kange alkohoolse joogi (alkohoolne jook etanooli- sisaldusega üle 22 mahuprotsendi) jaemüügi Rõuge Veepeo ja Haanja valla, Vastseliina valla ja Orava valla ühinemise tulemusena uus Lõuna-Võrumaa omavalitsus. Paadiralli toimumise ajal, 2. juulil 2016. a kella 10.00st kella 22.00ni kõigis Rõuge valla kauplustes. 2. juulil kella 10.00st 3. juuli 2016. a Haanja, Misso, Rõuge ja Varstu vallad peavad juba liitumisläbirääkimisi nelja valla ühinemiseks. kella 3.00ni on ürituse territooriumil keelatud tarbida, hoida ja Järgmine volikogu istung toimub 24.
    [Show full text]
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
    [Show full text]
  • Rõuge Valla INFOLEHT
    Rõuge valla INFOLEHT 5. september 2018 NR 15 Noorte huvihariduse toetuse taotlused on oodatud Tuleohutut kooliaasta algust! 15. oktoobriks Suvi on läbi saanud ning kätte jõudnud aeg, nähtavale kohale panna. Rõuge vallas on oluline, et siin elavad õppetasu hüvitamise taotlus on vaja esitada mil pere kõige nooremad liikmed võtavad taas noored ei jääks ilma huviharidusest ja igal õppeaastal uuesti. Väljamaksed tehakse jalge alla koolitee. Kindlasti kuulub koolialguse MINU MEELESPEA: huvitegevusest ning sellega kaasnevatest igakuiselt pärast seda, kui Rõuge valla juurde ka ohutu liiklemine, tähelepanelikkus - Mina ei mängi tikkudega. vajalikest teadmistest, oskustest ja haridus- ja kultuuriosakonnale on laekunud ning ettevaatlikkus. Tihtilugu aga võib selle - Mina ei jäta põlevat küünalt üksinda tuppa. kogemustest. Tuginedes sellele põhimõttele maksekorraldus, mis tuleb esitada iga kuu 10. kõige kõrval ununeda kodus toimuv ning - Mina ei pane laadivat telefoni teki või padja on Rõuge vallavolikogus 1. märtsil 2018 vastu kuupäevaks. sellega tihedalt seotud tuleohutus. alla. võetud Rõuge valla huvihariduse ja tegevuse 4) Transporditoetusega hüvitatakse Päästeamet saab sageli väljakutseid - Mina ei hoia pistikupesas korraga liiga palju toetamise kord. Selle alusel toetatakse valla sõidukulu, mis on seotud huvihariduses või eluhoone tulekahjudele, mis on seotud pliidile asju. eelarvest Rõuge vallas elavate laste või huvitegevuses osalemisega. Transporditoetus kõrbema unustatud toiduga. Võrdlemisi - Tuletan vanematele meelde, et suitsuandurit noorte õppimist huvikoolis ja osalemist on kuni 30 eurot õppuri kohta kuus. Toetuse sagedased on juhtumid, kus inimene jätab tuleb kontrollida kord kuus. huvitegevuses. Toetust saab taotleda viiest suuruse arvutamise aluseks on läbitud toidu pliidile valmima, aga heidab ise magama; - Süüa tehes olen alati köögis ja jälgin toitu. meetmest. kilometraaž ja keskmine kütusekulu, mis on teine kord on mindud koeraga jalutama ning - Mina ei jäta pliiti valveta.
    [Show full text]
  • Vallasiseste Linnade, Alevite, Alevike Ja Külade Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.10.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.03.2006 Avaldamismärge: Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 18.12.1997 nr 244 RT I 1997, 95, 1577 jõustumine 01.01.1998 Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23. 12. 1997 nr 248 (RT I 1997, 99, 1604) 1. 01. 1998 11. 06. 1998 nr 133 (RT I 1998, 56, 842) 19. 06. 1998 30. 06. 1998 nr 139 (RT I 1998, 60, 955) 7. 07. 1998 22. 10. 1998 nr 235 (RT I 1998, 96, 1516) 30. 10. 1998 16. 12. 1998 nr 283 (RT I 1998, 112, 1853) 1. 01. 1999 23. 02. 1999 nr 69 (RT I 1999, 22, 345) 6. 03. 1999 17. 03. 1999 nr 100 (RT I 1999, 31, 427) jõustus Otepää Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 13. 05. 1999 nr 151 (RT I 1999, 45, 522) jõustus Lihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 180 (RT I 1999, 52, 564) jõustus Vihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 184 (RT I 1999, 52, 568) jõustus Karksi Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 15. 06. 1999 nr 195 (RT I 1999, 53, 579) jõustus Kaarma Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 29. 06. 1999 nr 208 (RT I 1999, 57, 606) jõustus Antsla Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 30. 11. 2000 nr 396 (RT I 2000, 91, 596) 1.
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Jäätmekava
    Muudetud Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2007 määrusega nr 25 Rõuge valla jäätmekava 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... 4 1. RÕUGE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS......................................................... 6 1.1 Asukoht............................................................................................................... 6 1.2 Rõuge valla rahvastik ja elamumajandus.............................................................. 6 1.3 Rõuge valla tehniline infrastruktuur..................................................................... 8 1.4 Haridus, kultuur, tervishoid ................................................................................. 9 1.5 Ettevõtlus ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.6 Rõuge valla asustatumad külad.......................................................................... 10 2. RÕUGE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS.......................... 11 2.1 Rõuge valla jäätmete kogumine ......................................................................... 11 2.1.1 Olmejäätmed .................................................................................................. 11 2.1.2. Pakendijäätmed ............................................................................................. 12 2.1.3. Ohtlikud jäätmed ........................................................................................... 12 2.2. Rõuge valla jäätmehoolduse
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 10.10.2019 määruse nr 48 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Personal Name Systems in Finnic and Beyond
    PERSONAL NAME SYSTEMS IN FINNIC AND BEYOND UUHH 112.indd2.indd 1 114.11.20174.11.2017 115:25:135:25:13 UUHH 112.indd2.indd 2 114.11.20174.11.2017 115:25:135:25:13 Uralica Helsingiensia12 Personal name systems in Finnic and beyond EDITED BY TERHI AINIALA & JANNE SAARIKIVI HELSINKI 2017 UUHH 112.indd2.indd 3 114.11.20174.11.2017 115:25:135:25:13 Terhi Ainiala & Janne Saarikivi (eds): Personal name systems in Finnic and beyond. Orders • Tilaukset Uralica Helsingiensia 12. Tiedekirja Cover Rigina Ajanki Snellmaninkatu 13 Layout Mari Saraheimo FI-00170 Helsinki <www.tiedekirja.fi> ISBN 978-952-5667-90-5 (print) <[email protected]> ISBN 978-952-5667-91-2 (online) ISSN 1797-3945 Printon Tallinn 2017 Uralica Helsingiensia The series Uralica Helsingiensia is founded in 2008. It features thematic volumes and mono- graphs on the history, typology and sociology of Uralic languages. Studies focusing on Es- tonian language and culture, Hungarian language and culture, as well as Saamic studies are equally welcome in the series. The series also seeks to support university studies on its focus areas. Uralica Helsingiensia is rated at level 1 by the Publication Forum of the Federation of Finnish Learned Societies. All submitted manuscripts are peer-reviewed. Uralica Helsingiensia on perustettu 2008. Sarjassa julkaistaan temaattisia artikkeli kokoelmia tai monografi oita erityisesti uralilaisten kielten historian, typologian ja kielisosiologian alalta. Aihepiiriin kuuluvat myös Unkarin kielen ja kulttuurin, Viron kielen ja kulttuurin ja saamentutkimuksen
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]