Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut 2015 EESTI MURRETE SÕNARAAMAT V köide 25. vihik maagudama – mehiläne Toimetanud Mari-Liis Kalvik Mari Kendla Tiina Laansalu Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-79-684-1 maagudama maagudama näägutama, hurjutama; riidlema Ega kord kui mees viina joi, läks naine vεεraks ja akkas meest maagudama; Maagudas teisel pεε täis; Kus kukkust üksteist maagudama Emm Vrd naagutama maagõ maagõ moon – Vas Vrd maagõ|lill, maak3 maagõ|langunõ värviliste koekirjadega maagõlangudsõ põllõ `oĺli i̬i̬n, tõnõ `valgõ ju̬u̬ń, tõnõ sinine ju̬u̬ń, verevet kah Krl maagõldamma maagõldamma välja õmblema, tikkima – Rõu maagõ|lill = maagõ maagõliĺliʔ, aiah kasusõʔ; Maagõliĺli `si̬i̬mnit pandass saia `siśse. Paĺlo pangu‿i, siss jäät magama Se maagõline maagõli|ne Võn Rõu/-nõ/, g -se Plv maagelõngaga kaunistatud vanast oĺli˽naistõ `hammil maagõlise˽käüsse peräʔ ja maagõliseʔ olalapiʔ Plv Vrd maakõline maaha → maha maa|haigus folkl maaviha põhjustatud nahahaigus maa `aiguss on sie `jälle kui inimine kukkub ja maast `engäb, siis tuleb `niisuke `aiguss Lüg; arsti [ravitsevad] neid `maalisi - - üteldse maa `aigus Hls; ma ole nännü toda maa`aigust, lähät `paistuma ja vereväss ja `irmuss suur valu Kam; maa`aigust om küll, inemene eidas magama maa `pääle, nakkas paistetama ja sures Ote Vrd maa|alune, maadleine, maa|hakkandus, -haldjad, -häda, maalased, maaline2, maaljad, maa|ohatus, -rabandus, -viga, mailane -hain = maahein maahain iks ei lää `hüllü Plv; maa`haina niidete alate `kastõgaʔ; pikemp muid puid, madalamp maa `haina = ti̬i̬ Räp; maahainaʔ söödet́as `lambile; su̬u̬hain ni su̬u̬hain, a maahain om hüä Se || (teat taim) maa-aena kasvava maad `mü̬ü̬dä, täl om sõõrikud lehed, kopika raha suurutsed Ran -hakk maa-, mättakirves maa akk, see akib maad, nagu kirves, see oli sedasi põigiti varre `otsas, `võtsid kahe `kääga `kinni Kse; maa-aḱk oli - - kõver konks sii taga, mis maa `külgi `kinni akkab, maa üles käristab Var; maa-aḱk, mis `raius, kare mättäd ja `seoksed akiti üles Tõs; maa akiga käsitse akiti maad, uudismaad `tehti Ris -hakkandus maahakkandus = maahaigus – Kuu maa|haldjad pl -`aldjad Krj(sg -`aldjas), -`aljad Pha Vll Jaa Pöi Muh 1. = maahaigus siis ma oli küljeli korra `pöösa all ning sial sammus `saigid mua`aljad Vll; moa `aljud `kuskilt soand, `visked ja lapid löövad `piale Pöi; siis oo nõnna nagu nõgesse villid peal ja kihelevad, siis oo maa`aljad `külges; kui maa`aljad `külges oo, siis õerutse soolaga ja vissatse kolme tuleaseme `peale, siis kaduvad ää `jälle Muh || (mütoloogilisest olendist) Maa`aldjad `löhkusid katuse maja pealt ära Krj 2. toonesepp – Jaa Vrd maaljad maa|haldja|rohi (ravimtaim) maa`alja rohi, sellega pestasse `maaljud Muh Vrd maaljarohi maa|hein metsa- või niiduhein meil `kasva suo`einä, maa`einä sääl ei `kasva Vai; maaein, si̬i̬ on `lambaein, aga su̬u̬ein, si̬i̬ on lehmale Äks; ega ennembist ristik`einä es ole, siss obese muud es `saagi kui maa`einä Hel || (teat taim) maaein, `nohksed nagu `erned, kauda maad `kasvavad, sügise on kaunad ka `külgis Var Vrd maahain maahha → maha maa|häda = maahaigus kos maa `eńgäp, kui inemine sinnä magama `eitäss, tulep maaädä `küĺge- - lähät `paistuma ja vereväss ja irmuss suur valu Kam maa|ilm (täiendosa sag lühenenud; mõlemad osised võivad käänduda) 825 1. maakera, selle teat piirkond, ka lähem ümbrus; inimeste maine elukeskkond `juokseb `pitki maad `ilma Lüg; Mu ristipoeg Villem elab niid taga maailma pöhjas Iina piiri ääres Kaa; tea, kus ma‿i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; ta oli keik maailma riigid läbi käind Vll; Kes neid maailma `asju `kõiki teab; Sii on änamuses kivi rihaltsed, kivid muidu käe, puud osta ja väa moa ilmast (kaugelt) Pöi; see oo ma‿i·lma merede sihes köin; ole sa kus tahes, mene ma‿`ilma või ole täsa Muh; Moo`ilmas on keige `rohkem varesid, Maresid, `kirjusid `koeri, köverid puid ja `körbisid obusid Emm; Äi mina pole kusse maailma pool käind, olin keik see aeg kodu vagusi Rei; tenekord sadas lund ja `tuiskas nönna‿t ma‿i·lm oli koos Noa; pukes ää siit ma‿e·lmast (suri) Rid; ma‿e·lm oo suur ja lai, ei tea kus ma‿`elmas tä `jälle oo Mar; kauda maad `ilma ulgub ja `kraitab Han; kõik ma‿i·lm oo riigisi täis Tõs; Mullu käösime muajõ·lmast (mandrilt) `einu `tuõmõs; Ei maksa õlut `terven muajõ·lma joobakatõlõ ää `juõta Khn; keik elajad on `loodud maailma kera `piale HMd; kogo ma‿`ilmas põle nihukest `aśja `nähtud Juu; ku ta ommukult `vällä tulli, ta kiseńt nõnda et maailm tah́ t `lõhki minnä Hls; sa tahat ma‿`ilma `ende kätte saia; sa käüt maad`ilma, sa näet `mitmetsugu inimest; ta om nii tulivihane, et ti̬i̬ss või ma‿i·lma puruss Krk; Esti rahvass olnava üle ma‿i·lma kõ̭ ige ilusamb rahvass; oh `taivane aig, kõ̭ ik ma‿i·lm (kõik kohad) linu täis, ja kõ̭ ik pidit sa `kakma Ran; ma‿i·lman om jo kõegesugutsit maid, äid ja `albu Puh; ta `ihnuss ja `ahnuss om nii suur, et võtass kõ̭ ik ma‿i·lma `endäle; ma `rü̬ü̬kse nii et ma‿i·lm kõlisi Nõo; nikagu maailm sais ja inemise eläseʔ, ei lõpõ külm ei pallav, ei küĺv ei `lõikuss; kas mul no maad`ilma henne ala vaia võtta om; ma lät́si Valgan juudi `pu̬u̬ti, noʔ oĺl kõiḱ maailma rõivas kokku ostõt, kõik riiuli `oĺli rõivast täüś Har; śjoo maailma pääl õ̭ ks elät; sääl maailma otsast (kaugelt) jo võt́t nase Se; maailma soojaks k ü t m a kõike korraldama; kõiki aitama Äga maa`ilma jõua sojas kütta Han; ei jõvva maa`ilma `lämmäs küttä Hls || piltl ku esä piśt `vanma, siss vańd nii et maailm mustass läits Nõo; küll ta pajat nii kõvaste, et ma‿i·lm värisi käen Kam 2. rahvas, üldsus Maa`ilma suud ei saa `seisu `panna Kuu; ärä usu maa`ilma juttu midä maailm `räägib Lüg; mis sa ennast nii `kangest maailma käde annad Vll; kis maailma suud `kinni paneb Emm; Küll maailm öpedab Käi; ma‿i·lm oli juba `käärimäs Vig; Juanipäe oli `Kihnus kolõtumast mua`jõlma (mandrirahvast) kogo juõsn Khn; ei mol ole ma‿ilmaga kedägi `reäkimest Juu; kiḱk ma‿i·lm `pandse tähele, mis enne es `tunta, es teedä Hel; vahi kudass ma‿i·lm eläb Puh; maailma inemise (võõrad) kokku aedu, no˽kas na mõ̭ nõ saajaʔ, üt́s ei tunnõ˽tõnõtõist Har || kui tä sedäsi ma‿e·lmaga `tõmmab, tä oo jo siss ma‿e·lma oor Mar 3. universum jumal oo küll maaelma loond oma vägeva `käega Mar; maailma `suurust ei tiä `keegi Tõs; `piibli om katõ `jaoline, vanaaig ma‿i·lma `lu̬u̬misest niikavva ku `Kristuse `sündimiseni ja `vastne aig Nõo 4. (intensiteedisõnana) a. ilmatu palju, maa ja ilm Uks oli `hirvakille ja tuli kohe maailm neid `kärbäsi tuba Kuu; vana `saariajal oli - - Juesuus maailm suvitajaid Vai; `sönna jähi jo neid maailm veel `järge Jäm; Kisendab `kohta maa`ilma, see tähendab, et kisendab nii palju, kui jovab Rei; tääl oli `riidid seal ma‿e·lm Mar; karjamal `rohtu ma‿i·lm Vig; tule `siia, sii `ruumi maailm Tõs; tuleb mõni obene eden, viimäte `koŕjub moailm näid Kod; neid kommedit olli ma‿i·lm, mis pühädal tetti; neil om ma‿i·lm kähen (suurest karjamaast) Krk; muidu tasane meheke, aga nigu paar `pit́si ärä vet́t, siss `oĺli `kuraa·si ma‿i·lm Ran; maailm raha käen Puh; siäl um `rõivit maailm Vas; oĺ esiki maad maailm Se b. adj ilmatu, tohutu ma‿i·lm suur talupere, igal ühel oli `palju `lapsi; `Kalvis oli maailm suur `viina`vaprik VNg maa|ilma (täiendosa sag lühenenud) (intensiteedisõna) a. adv tohutult, väga, ilmatu mere siad [on] ma‿`ilma jämedad Jõe; Ku `kehrusluu lüöd kuhugi `vasta, siis kohe `lähteb siniseks 826 sield ja maa`ilma kibe ka Kuu; Oli säel `Jõhvis küll üks paks mies, maa`ilma paks IisR; sääl oli `riide ma‿`ilma Vai; vana metsa körb, maailma pöline mets Jäm; ega `aasta saime rihaltse täis, seaste `ruumi maa`ilma veel Khk; Mis sii oli muina ajal viga majasi teha, `metsa oli maa`ilma Kaa; kiitsakas, ma‿`ilma pitk saba nagu sur luud; päe oo vel ma‿i·lma `kõrges Muh; maaelma jäme köis oli Vig; rukipüli leib oli ma‿`ilma suur nagu tõlla ratas Lih; maailma `kõrged kibid olid seal vee sehes Mih; ma‿`ilma sügä vesi Tõs; maailma jürakas jäme [rästik] oli HMd; ahi küdema ja leevad `jälle `ahju ja pärast tulid ma‿i·lma toredad leivad Nis; maa`ilma suur tallermaa on, mis ta (jänes) üpand oli Hag; sie oli ma‿i·lma rikas Kos; ma‿`ilma kõrgesse lakka angu [heinu] HJn; maailma tuline obune, see nii `kärme JõeK; `kuprad `kuivasivad püstteivaste vahel - - nied olid ma‿`ilma `kõrged kohe JJn; mõesale veel kedrati, [lõngad] pidid ma‿i·lma `peened olema Ann; siin on `Pietres ma‿i·lma suur mõisa Pee; `tütritel ma‿`ilma `uhked kleidid seilas VMr; `tehti ma‿`ilma `kõrged eina virnad Sim; kos olivad `kangad maas, ma‿ilma pikad ikke Trm; `sakslased tõid ma‿i·lma pikad ja laiad vikatid Äks; sis tuleb sul maailma suur aĺl ärg möirates `vasta KJn; ma‿i·lma `uhked obesa riistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä; karva `pastlad - - ni̬i̬d oĺlid siis juba, maailma paremad kui, kui viisud oĺlid Vil; maailma jäme kõver puu maha `murdunu Trv; `seantse punaka ja mis na (tekid) siss olliv, ega na nüd ma‿i·lma iluse‿s ole mite; inimese `naari, na olli õige maguse küll, aga ega neit `kennigi ma‿`ilma (suurel hulgal) es tarvite just Pst; ma‿i·lma suure kiisa ahju olliva; `oĺli küll maailma suur su̬u̬ eläjil kävvä Ran; üits ainuss `lehmi ruhi oĺl, t‿oĺl ma‿i·lma piḱk Ote; maailma rassõ Se b. adj ilmatu, määratu, tohutu siin majas `puudust ei õld, ükskõik, et ma‿`ilma `lapsekari õli Lüg; Ühä`kõrra akkas `kambri lakkas ma‿`ilma müdin ja kolin Jõh; ma‿i·lma koirdele kasvada öumpuid (külapoistest); üks maailma ulgus on Khk; ma‿i·lma lömm `lahti, kui ea suur tuluke on Krj; köesid maa`ilma [poiste] karjad, toad täis vahel Muh; oh sa ma‿`elma rõo Mar; raiestikus maa`ilma puru ja oŕgid maas; läks natukseks ajaks ää ja maa`ilma põh́ atu aja