LEHEKUUL Õlled, porter, karastusjoogid ületamata hääduses!

AKTSIASELTS Ä. LIE C TA R T ü S

EESTI RAMVUSRAAMATUKOau Ü LI® Pl LASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA XX AASTAKÄIK —■■—IM Spordipoliitika Ja meie üliõpilassport Spordimaailm elab tänavu olümpiamängude sammuma. Seega peame kasustama kõiki neid tähe all. Iga nelja aasta järele kogunevad iga abinõusid, mida kasustatakse teistes sporti har­ rahvuse paremad sportlased võistlusväljale, et rastatavates riikides. Väljavalitutele tuleb või­ kaitsta oma rahvusau teiste omalaadsetega. Ber­ maldada neid väheseid soodustusi, mis meie kit­ liin kutsub! on sakslaste hüüdsõna. See hüüd­ sastes majandusolukordades võimalik. Enamik lause on tähelepanu äratanud. Ettevalmistused väljavalituid kuulub üliõpilasperre, seega peaks suureks spordiparaadiks on. käsil. Ettevalmistus üliõpilaskond kõigiti kaasa aitama uue spordi­ toimub sügavamalt, tihedamalt ja suurema andu­ poliitika suuna rajamisel. musega kui kunagi varem. Ei oska kujutella, Eriküsimüsena peaks aga ligemal ajal kõne millised võivad olla tippsaavutused Berliini alla tulema.üliõpilaskondliku spordiliikumise ja olümpiamängudel. Võiduihas on mindud võibolla — juhtimise kindlamale ning püsivamale alusele liiga kaugelegi. Tippsaavutused on asetatud esi­ rajamine. Mõni aeg tagasi oli Eesti üliõpilaskond rinda. Berliini olümpiamängud on juubelimän­ SELL­i üliõpilaskonnas juhtiv jõud spordiüri­ gud, arvult kümnendad. Juubeli olümpiaad tõo­ tustes. Edasi minnes, vanas . olukorras ilma tab kujuneda ka esinduslikumaks olümpiaadiks, uuendusteta, võib Eesti üliõpilaskond oma seisu­ kui kunagi varem. Sakslased oma korraldustega koha kaotada. Kui omal ajal meil üliopilassport­ ja reklaamiga tahavad ületada kõiki senipeetuid lased olid võitmatud kergejõustikus, talispordis olümpiamänge. Seepärast on arusaadav, et iga ja mängudes, siis ei saa seda praegusel silmapil­ olümpiaadist osavõtja rahvus püüab või vähe­ gul täiel määral öelda. Meie naabrid lätlased ja malt tahab olümpiamängudel sammuda esirinnas leedulased on siin tunduvaid edusamme teinud. oma sportlaste saavutustega ja ka esinduslikult. Sääraselt edasiminnes seisame paratamatuse Sellest tingituna, on ettevalmistustes libisetud ees, et naabrid rühivad meist mööda. Milles sei­ teisele rajale kui viimaseil olümpiaadel. sab siis viga? Peapõhjuseks on siin kahtlemata Sport on muutunud välismail varjatud elu­ spordiorganisatsiooni ebakohasus. Meil .on üli­ kutseks. Tõeline asjaarmastaja ei suuda eelmis­ õpilasperes kaks juhtivat spordiasutist: Eesti tega sammu pidada. Eriala spetsialiseerimine Akadeemiline Spordiklubi ja Üliõpilaskonna on ka spordis läbi viidud. Tekib küsimus, kui Kehalise Kasvatuse Toimkond. Esimese organi­ kõikjal on asutud uue suuna rajamisele, mida satsiooni sihid ja ülesanded on selged; ­lühidalt: peame meie tegema. See küsimus on meil viima­ Õhutada ja arendada spordiliikumist ­üliõpilas­ sel ajastul päevakorrale nihkunud spordipolii­ konnas, selleks otstarbeks püüdes koondada tika arutluse all. Tuleb küsida, millist spordi­ kõiki üliõpilassportlasi ning anda neile­ võima­ poliitikat meie pooldame: uut või vana! Küsimus lusi ja soodsamaid tingimusi oma eesmärgi, saa­ on veel asetatud, esitatud teislaadselt: kas läheme vutamiseks. Akadeemiline Spordiklubi on jõu­ Berliini olümpiamängudele võitma või ainult dumööda püüdnud seda täita, mis on ka .nähta­ võistlema? Teistel rahvustel on see küsimus vaid tulemusi andnud. Kehalise Kasvatuse Toim­ juba selge. Berliini mängudele ainult võitma! konna tegevuspiirid ja ülesanded on' laiemale Ei taha uskuda, et meiegi teisele seisukohale üliõpilasperele tundmatud. Tema ülesandeid, peaksime asuma. Küi see nii on, siis on ilmselt võib leida, kui lähemalt vaadelda senist; toim­ selge, millise spordipoliitka suunas peame edasi konna .tegevust, mis on avaldunud kahes osas: 134 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 — 6. V 36.

üliõpilaskonna käsipalli esivõistluste korralda• kaastöölistega — üliõpilassportlastegä. Juht• mine ja esindusmeeskondade saatmine välis• konnal niisuguses olukorras ei jää muud üle,; kui maile. Laiahulgalisema üliõpilaspere kehalise hadavajalisemaid, jooksvaid küsimusi otsustada kasvatuse tööväli on aga avaram kui eelmaini• ja möödapääsematuid asju ajada. Need read pole tud tegevus. mõeldud mitte etteheiteks, vaid olukorra selgi• Kui aga arvesse võtta praeguse üliõpilas• tuseks, et üliõpilaskonna kehalise kasvatuse lii- ' konna kehalise kasvatuse toimkonna ehitus- ja kurnist kindlamale alusele rajada. juhtkonna moodustamist, siis ehk saame aru, Eelolevad üliõpilaskondade sportlikud suur• milles siin viga peitub. Toimkonna juhtkond sündmused: SELL-i suviolümpiaad Helsingis, ta- moodustatakse samalaadselt teiste toimkonda- liolümpiaadi korraldamine Tartus ja Viini üle• dega Edustuse poolt rühmpoliitilistel kaalutlus• maailmlisest üliÕpilasolümpiaadist osavõtmine tel. Siinjuures võib teinekord kehalise kasva• nõuavad suuremat tähelepanu, et väärikalt kaitsta tuse toimkonna juhiks sattuda kaasvõitleja, kel• Eesti üliõpilaskonna nime. lel see tööväli täielikult tundmatu ja võõras. Tih• Lähemal ajal kavatsetakse üliÕpilassportlas- tipeale vahelduvad ühe semestri vältel mitu ju• peres kokku kutsuda laiaulatuslik nõupidamine hatajat, nii et ühel juhatajal kulub tegevusajaks selle küsimuse harutamiseks ning- käesolevad • asjaajamise ülevõtmine ja üleandmine. On loo• read on mõeldud selleks, et varakult mõtteid lii• mulik, et seejuures olukorras puudub toimkonna kuma panna. juhtkonnal lähem kokkupuude oma lähemate A. Reisner. Zettiasta ažuhcwtasb &atts Meie lõunanaabri ja meie endi riiklikkudelI Mis puutub õpetajatesse, siis on need Eestis läti tähtpäevadel vahetatakse tihti lätlastega vastas• koolides kõik läti rahvusest. tikku väga tõsiseid ja ilusaid sõnu, liitlaslikkusest,. Eestistöötabiga 900 lätlase koh• ühistest huvidest, vastastikku üksteise mõistmi• ta üks algkool, n i n g- i g a 26 1 ä 11 a s e sest jne. Peopäevadel väljendatud üllastest väl• kohta õpib neis koolides üks läti jendustest võib ju täiesti aru saada, aga nii pea1 Õpilane. kui on teada, et tõelikkuses valitseb mitmesugu•" Meie iseseisvuse kestel on E e s t i s s u 1 e t u d seid asjaolusid, mis ei kõnele just kõige paremast ainult üks läti kool, ja seda Kaagveres, üksteise mõistmisest, siis jäävad need avaldu• kus viimaste aastate jooksul õppis ainult 7 õpi• sed pikapeale õõnsaks. last. Läti koolid Eestis töötavad korralikkudes Tahes või tahtmata sarnastel puhkudel kerkib) hoonetes ja nad on vajalisea varustatud õppeabi- silmi ette võõramaalase õnnetu piiriajamisegai nõudega. Olgu veel nimetada, et neljaklassilised piiri taha jäänud suguvendade olukord, mis läti algkoolid Luugis, Kõrgesillal ja Lauras on mitmeti peaks emamaal küll rohkem tähelepanu jai Litschnikova 6-klassilise algkooli lähedal, nii et arutamist leidma, kui seda meil vahest tehakse:.. läti õpilased võivad ilma raskusteta pärast 4-klas- Eriti Läti eestlaste nooremat põlve ähvardab silise kooli lõpetamist jätkata oma haridust 6-klas- tõsiselt lätistumise hädaoht, kui meie lõunanaaber silises algkoolis. ei võta revideerimisele oma senist poliitikal eesti Mis puutub läti vähemusrahvuste kultuurilis- kooli ja kultuurielu suhtes Lätis. tesse aladesse Eestis, siis ei ole nendel oma selt• side ja ühingute asutamisel Eesti võimud teinud Alljärgnevalt püüame tuua mõningaid objek• mitte kunagi takistusi, vaid ümberpöördult, Eesti tiivseid andmeid kõrvuti eriti kooliolude kohta nii1 tegelased on tihti neile seltside ja ühingute asuta• lätlaste suhtes Eestis kui eestlaste suhtes Lätis. mise juures abiks olnud. Üldiselt peab ütlema, et 1934. a. rahwalugemise andmetel oli Eestis kogu eesti seltskonna suhtumine Eestis asuvate 5.435 läti a s t. Suurem osa neist, nimelt 4.058 lätlaste vastu on olnud heatahtlik ja sõbralik. Meil hinge, elab Eesti lõunapiiri maakondades ja lin• ei tunta mingisuguseid lätlaste ümbereestistamise nades. Ülejäänud elavad sisemaal ja peaasjali• püüdeid, kult Tallinnas. Eestis teotseb praegu kuus lättii Meie võime koguni loetleda terve hulga riik- algkooli ja üks erakeskkool. Efakeskkool töötab likke toetusi, mis on Eesti Valitsuse poolt antud Valgas, 6-klassilised algkoolid Mõisakülas, Val• Eestis töötavate läti asutistele. Nõnda 1926.— gas, Petserimaal Litschnikovas ning 4-klassilisedd 1928. aastani annetas Vabariigi Valitsus Petseri- Luugis, Kõrgesi II al ja Lauras. Kokku õpib neis maal Rootöva vallas Litschnikova Läti Haridus- 211 õpilast, ja õpetajaid on nendes koolides 135.. seltsi kooli ja rahvamaja ehitamiseks 280.000 Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 1^5 marka. Läti kogudusele Lauras on määratud Va• Möödunud aasta detsembri algul tehti Eesti Vä• bariigi Valitsuse poolt luteri usu kiriku ehitami• lisministeeriumile teatavaks, kuidas näiteks Aluks• seks 1926.—1931. a. jooksul 720.000 senti. Läti nes ei ole eesti koolile isegi küttepuid vajaliselt üliõpilaste korporatsioon „Metrainele" Tartus anti muretsetud, õpetajad on ise oma raha eest pida• 1930. ja 1931. a. toetust 500 krooni (korporatsi• nud puid ostma. Ei ole ju ime, et külmade kooli• oon „Metraine" on oma tegevuse vahepeal likvi• ruumide tõttu siis vanemad hädasunnil oma lap• deerinud). 1927. a. anti Valga Läti eraühiskooli sed peavad koolidest ära võtma ja läti koolidesse kursuste korraldamiseks toetust 20.000 marka. üle viima. Tulemus kujuneb niisuguseks, nagu soo• Laura Laste Hoolekande Seltsi lasteaiale on antud viti — õpilaste arv koolis väheneb. Ja ühel heal toetust 400 krooni. Vene-Läti segaselts ,,Haridus päeval vähese õpilaste arvu tõttu võiakse eesti ja kultuur" ülalpidamiseks on antud riiklikke kool sulgeda. summasid 10.240 krooni. Teatavasti valitseb Eesti-Läti vahel koolikon- Andmed näitavad, et Eestis asuvatele läti asu• ventsioon, milline peaks korraldama need valusad tistele on antud toetusi kogusummas hariduslikud küsimused ka eesti koolides Lätis. 21.240 krooni. Meil ei ole andmeid «elle kohta, Olukorda tundvad isikud on iga üksiku Lätis missuguseid toetusi on saanud läti ühingud ja veel teotseva eesti kooli kohta võinud konstatee• seltsid omavalitsustelt. rida hulga asjaolusid, millised peaksid normaalse• Nüüd toome võrdluseks meile käepärast ole• tes oludes ja heanaaberliku üksteise mõistmise vaid üksikasjalikumaid andmeid eestlaste seisu• juures sootu teissugused olema. Meil on käepä• korra kohta Lätis. rast andmeid neis küsimustes, mida ka allpool ära 1930. a. rahwalugemise andmetel elab Lätis toome. eestlasi 7.708. On põhjust arvata, et eestlaste Vana-Laitsnas eesti kool töötas arv Lätis tõeliselt on suurem kui ametlikud arvud varemalt apostliku-õigeusu endises koolimajas, seda näitavad. Olukordasid tundjad inimesed hin• mis oli eesti asulate keskel. Sealt viidi ta Korneti davad, mitmesuguseid asjaolusid arvesse võttes, mõisa moonaimajadesse, see on, eestlaste asukoh• eestlaste arvu Lätis julgesti koguni 10.0Ö0-le. tade ääre peale. Kui lapsi ikkagd .käis koolis veel Samuti kui lätlased Eestis, ka Lätis suurem tarvilikul arvul, siis viidi eesti kool ära Kroon- jagu eestlasi elab Eesti piiri ääres, Volmari-, laitsnasse, mis juba eestlaste asulatest 2—20 km Valga ja Jaunlatgallia maakondades, kuna ülejää• kaugel. Eesti Haridusministeerium nõudis, et see kool paigutataks Paikisse, mis fon eestlaste asu• nud osa elab Riia linnas ja mujal. Piiri ääres elab kohtade keskel. Läti Valitsus tuli sellele soovile lätlasi Läti ametlikkude andmete järele kokku ligi vastu, viis eesti kooli Krooni ai tsnast ära, kuid 5,000 hinge. mitte Paikisse, vaid Romeskolva, mis eestlaste Praegu töötab Lätis neli eesti alg• asulatest veelgi kaugemal. kooli. Need on: Riias 6-iklassiline algkool 3 õpetajaga, õpilasi 25, ja Valgamaal Hopa 4-kIas- Koolis õpetasid 2 õpetajat, mõlemad lätlased, siline algkool 1 õpetaja ja 18 õpilasega, Aluksnes aga naisõpetaja tunnistas ennast eestlaseks, et 6-klassiline algkool 3 õpetaja ja 72 õpilasega ning kohta alles hoida. Meesõpetaja vallandati kui lät• Vana-Laitsinas 4-klassiline algkool 2 õpetaja ja lane ametist, aga naisõpetaja, lätlane, on veel 26 õpilasega. Need andmed on pärit 1934./35. õp• praegugi ametis, ehk küll Eesti poolt nõuti ta val• peaastast. Lätis oleks seega eesti koolides 9 Õpe• landamist. tajat ja õpilasi 141. 9-st õpetajast oli märgitud Kohalikud eestlased esitasid Läti Valitsusele, õppeaastal 4 eestlast, 4 lätlast ja 1 sakslane. Kok• palve, et Vana-Laitsna 4-kl. eesti kool muudetaks kuvõttes töötab aga Lätis iga 2.000 ees t- 6-kl. ja paigutataks eestlaste asulate keskkohta. I ase kohta üks eesti kool ja i g a 55 Selle.palve pärast tehti kolmele eesti tegelasele eestlase kohta on üks eesti õpilane. protokollid ja trahviti Richard Rägi 2-kuise ares• tiga või 300 latiga, Juulius Nurka iy2 kuise aresti Võrreldagu neid andmeid eelpoolitooduga läti või 150 latiga ja Troskat 2-nädalase aresti või 50 koolide kohta Eestis! latiga. Niisugune eestlaste terroriseerimine Vana- Aga veel edasi. Lätis on senini suletud Laitenas ei ole nüüd esimine kord, vaid 1928. a. terve 11 5 ee s t i kooli: Heinastes, lipikus, anti: need lastevanemad koguni kohtu alla, kui Ommulis, Kirblas ja Läti-Valgas. rahva ülesässitajad, kes julgesid valitsust paluda Närb koguni, et Eesti koolide sulgemiseks on et eesti koolile nimetatakse eesti rahvusest õpe• välja-kujunenud nagu mingi meetod: Eesti koolid taja, Kohus mõistis palvele allakirjutajad siiski asetatakse aineliselt ülepääsmatult raskesse seisu• õigeks. korda. Selle järelduseks on, et Õpilaste arv kord• Praegu ori Vana-Laitsna vallamajas keelatud korralt vähemaks jääb, ning parajal ajal suletakse eesti keeles rääkimine ja tõlgi abil aetakse asjti. vähese õpilaste arvu põhjendusel eesti kool. Ka ähvardatakse eestlasi Lätist väljasaatmisega. 136 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5—6. V 36.

Hopas oli läinud aastal eesti koolis õpeta­ tevanema poolt palve Läti Haridusministeeriu­ jaks lätlane pr. Priede. Eesti Hariduse­ja Sotsiaal­ mile eesti kooli asutamise asjus. ministeerium nõudis pr. Priede, kui lätlase vallan­ 20. septembril kutsuti Volmari läti rahvakoo­ damist eesti koolist. Sellele nõudmisele tuldi lide inspektori poolt palvele allakirjutajad Hei­ vastu, vallandati pr. Priede, kuid asendati teise naste linna koolimajja kokku. Kuid paljudele üldse lätlasega pr. Karjusega, kes eestlasega abielus ei saadetud kutset. Ka ei olla kutsetelolnud kellam­ olles omandas omale eesti nime. Ka Hopas on äega märgitud ja kutsutavaid olla osalt ähvarda­ mõnede eriliste abinõudega püütud eesti koolis tud Lätist väljasaatmisega ja eesti kooli ülalpida­ õpilaste arvu vähendada. Selleks otstarbeks suleti mise kuludeks uute maksude määramisega, osalt mõne aasta eest sügisel paariks kuuks eesti kool. aga meelitatud — lubatud abiraha anda neile va­ Eesti lapsed olid sunnitud astuma läti koolidesse nematele laste koolitamiseks, kes oma lapsed jäta­ ja kui kool uuesti avati, siis jäidki mõned eesti vad läti kooli. Paljud palvele allakirjutajad ei lapsed läti kooli. teadnud üldse tulla koosolekule, teised jäid hil­ jaks, sest kutsetel puudunud kellaaeg ja koosolek Aluksne eesti 6­kl. kooliuhataja on täna­ peetud hommikul enne kella 12 ära ning eesti kooli seni sakslane, selle peale vaatamata, et Eesti Ha­ asutamise palve lükati tagasi, sest ei olevat kon­ riduse­ ja Sotsiaalministeerium nõudis ta vallan­ ventsioonis ette nähtud arvul olnud õpilasi. damist. 1931. aastal esitasid Luts ima al Nevsa Riia eesti koolis on ka üks õpetaja lätlane. vallas, Greci küla eestlased palved kohalikule Huvitavad on ka uute eesti koolide asutamise omavalitsusele, et avataks nende ümbruses eesti katsetele suhtumised Lätis. kool. See palve jäeti rahuldamata. Ka läti koolis ei avatud eesti klassi. 18. juulil esitati 20 eesti lapsevanema poolt Lätis ei lubata enam viimaste aastate jooksul Läti Haridusministeeriumile palve Liepnasse eesti avada eesti seltse. Lutsimaal tehti 1931. ja 1932. a. kooli asutamise asjus. Eesti­Läti koolikonvent­ katset asutada Greci külas eesti seltsi. Palve lükati siooni teostamise juhtnööride kohaselt peab ■mi­ tagasi, et põhikiri ei vastavat seaduse nõuetele, nisteerium kuu aja jooksul tegema korralduse, kas selle peäle vaatamata, et teisel korral saadeti re­ kooli avamiseks ehk palves leiduvate andmete gistreerimisele Riia eesti seltsi põhikiri, mille alu­ kontrollimiseks. Läti kohalik koolide inspektor sel mainitud selts praegugi töötab. Ka Heinastes kutsus lihtkirjadega lastevanemad, kes palvele alla jäeti käesoleva aasta suvel eesti seltsi asutamise kirjutasid, 9. okt. kokku. Kõik ei saanud õigeks palve rahuldamata. ajaks kutseid katte ja sellepärast mõned puudusid Kibedusega võib meie üliõpilaskond, kes oma mainitud koosolekult. Kool jäeti avamata, sest ülesandeks on pidanud võimaluste piirides jälgida kõik palvele allakirjutajad ei olnud kokku tulnud. ka piirieestlaste päevamuresid, ülaltoodud asja­ Nii pidid eesti lapsed edasi läti kooli jääma. olusid alla kriipsutada. 20. augustil esitati H e i n a s t e s 29 eesti las­ V. P.

Meie akadeemilisest ühistegevusest

Akadeemilise ühistegevuse osa meie üldises (E. Ühistegelise Liidu — Ühistegevuskool, Põl­ ühistegevusliikumises peaks olema küllaltki täh­ luni. Üh. Revisjoniliidu — ühistegevuse insti­ tis, et selle juures tohiks peatuda eriti. tuut) lõpetanuid — ü 1 ik o o 1 i lõpetanuile. Ühistegevuse õppetooli loomisega ülikooli Ometi on ju vahe kahe õppeasutise tüübi va­ juurde on pandud alus meie ühistegevuse tea­ hel selge, ühistegevuskool kui kutsekool val­ dusliikule uurimisele. Meie majandustea­ mistab ette ametnikke ühinguile (raamatu­ duskond on täienenud väga olulises professuu­ pidajaid, müüjaid, ärijuhte), kuna ülikooli üles­ riga. Seda ühistegeliste keskasutiste sammu tu­ andeks on juhtide ettevalmistamine leb tervitada, kuna see näitab selgesti, k u i peamiselt ühistegeliste keskasuti s t e jaoks. suure tähtsuse annavad ülikoo­ Sest sageli ka väiksemapalgälised kohad kesk­ lile meie ühistegevuse praktikud. asutisis võimaldavad kasustada juhtimisöskuši. Ühtlasi tähistab see samm teataval määral uue Nõnda teoreetiliselt. ideoloogia algust meie 'ühistegevuse juhtkonnas. Tegelikult aga meie ülikooli majandustea­ Mõni aeg tagasi eelistati ühistegelisis kesk­ duskond ei ole seni andnud veel kvalifitseeritud asutisis erialaliste ühistegevuskoolide ühis tegelasi. Ülikoolist on tulnud küll Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 137 palju majandusteadlasi, kes aga ühištegelisis simusi ja probleeme arutatakse põhjalikult ja küsimusis sageli pole kuigi vilunud. Ülikoolis erapooletul pinnal. Viimaseaegsest tege• on ühistegevuse teooriat puudutatud mööda min• vusest nähtub, et oma ülesannet on võetud väga nes poliitilises ökonoomias, veidi põhjalikumalt tõsiselt. Sellest annavad tõendust põhjalikud, majanduslike Õpetuste ajaloos ja majanduspolii• teaduslikult distsiplineeritud uurimistööd — re• tikas. Samuti puudutab ühistegevust käitisma- feraadid. jandusteadus ja majandusõigus. Sellest aga oli Kuid ühistegevuse professuuri ülesanded vähe 'ühistegevuse põhjalikumaks tundma õppi• haaravad ka kaugemale. — Anda kõigile miseks. Põhjalikult võib ühistegevust majandusteadlasile ülevaade käsitella ainult üks professor, kes uurib ühis• ühistegevusest, anda kõigile ma• tegevuse struktuuri ja probleeme juba omaette jandusteadlasile kaasa ka ühis• distsipliinina. tegevuse ideoloogilist pagasit, — Ühistegeliste keskasutiste juhtidelt (vä• selles õieti ongi ühistegevuse professuuri ula• hemalt!) nõutakse üldmajandusteadusliku hari• tuslikum ülesanne. duse kõrval kindlasti ka ühistegevuse Akadeemilistele kodanikele on loodud veel teoreetilist ja praktilist tund• teisi vorme ühistegevuse viljelemisel. Tähtsa• mist. Ja siin ei piisa sellest, et tuntakse ühis- mad neist on Akadeemiline Ühistegevuse Selts teooriat ainult üldsõnaliste loosungite järele. ja Akadeemiline Kooperatiiv. Juht peab tundma ühistegevuse teooriat nii põh• Akadeemiline Ühistegevuse jalikult, et ta oleks täiesti võimeline suunitle- Selts näib esialgsel vaatlusel olevat paralleel• maks ühistegevusliikumist. Seda tuleb nõuda organisatsioon ühistegevuse seminarile. Tegeli• eriti vaimsete keskasutiste juhtidelt. Meie kult on siiski erinevusi. Kui ühistegevuse semi• ühistegevuse juhtkond on mõnelpool kahjuks naris käsitleti peamiselt teoreetilisi küsimusi veel „hädaaegne", tihti on satutud juhiks pa• ühistegevuse teadus alalt, (ühistegevuse ideo• rema ettevalmistusega juhi puudumisel. Kuid loogia, käitisõpetus, aga ka ülevaateid meie see aeg ei ole kaugel, kus ka meie ühistegevuse ühistegevusliikumise üksikute erialade kohta), juhtidelt nõutakse kõrgemat, kvalifitseeritud siis siin harutatakse referaatkoosolekuil peami• haridust. selt elavaid ühistegevus poliitilisi küsi• Ülikooli juures on ühistegevuse üldkursuse musi. Sinna hulka vahel ka teaduslikke uurimis• kuulamine tehtud sunduslikuks majandustea• töid mõne ühistegevuse eriküsimuse alalt. duskonna vanema kursuse üliõpilastele. Selle Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi tege- kohta on avaldatud poolt ja vastu arvamusi. vussihttdeks on olnud alati ühistegeliste Meie ühistegevuse ideolooge -— K. Kornel — ideede levitamine, teadlike ühistegelaste kasva• tsiteerib koguteoses „Aasta" VI mõningaid vä• lismaa teoreetikuid, leides, et ühistegevus peaks tamine, ühistegeliste ettevõtete asutamise Õhuta• olema vabatahtlik aine. mine ja ühistegevuse uurimine. Neist viimane peaks leidma kõige enam rõhutamist. Prof. Grünfeld kaebab, et ühistegevuse Seni on küllalt edukalt iga aasta ülikooli Valit• loenguid kuulatakse üsna vähe, kuid kes juba suse kaudu kuulutatud välja auhinnatÖöde tee• kuulab, on väga väärtuslik element. (Prof.) mad ühistegevuse teaduslikuks uurimiseks, Lavergne selle vastu ütleb Prantsusmaa ku id ei ole veel jõutud niikau• kohta, et kuulajaid on küllalt, kuid Õpetajaid gele, et oleks ilmunudmÕni kaalu• vähe. kam ü h i s t e g e vu s t e a d u s 1 i k uuri• Ja mis jääb mul ütelda? mistöö. Ometi selleks asutatigi Akadeemi• Tuleks pooldada vabatahtlikkust. Kui vaba line Ühistegevuse Selts. Seltsi esimene esimees tahe inimese paneb liikuma, siis on töö palju K. Kornel kirjutab Seltsi 10-aastase juubeli pu• viljakam. Kui õpetaja seisab nõuete kõrgusel hul 1932. aastal ilmunud juubeliväljaandes ja oskab oma aine teha huvitavaks, siis ei tohiks järgmist: tal kuulajaist puudu olla. ..Akadeemiline noorsugu olles teadusallika Meil ülikoolis on ühistegevuse alal ka vaba• juures, kus tööd tehes igakord leiva lõhna järgi tahtlikkuse põhimõte leidnud rakendust. Ühis• ei joosta, pidi mahti leidma ka . ühistegevuse tegevuse professuuris loetav ühistegevuse uurimiseks ja vastavate tööde kirjutamiseks." ajalugu ja ühistegevuse seminar Loodame, et meil leidub tulevikus ka kirja• on soovitavad, vabatahtlikud ained. Osavõtjaid mehi, kes ühistegevuse käsitlemisel rakendavad aga leidub. kõiki teaduslikkuse printsiipe. Ei piisa ainult Ühistegevuse seminar on vist meil ainsamaks sellest, et kirjastatakse propagandabrošuüre või kohaks, küs mitmesuguseid ühistegevuslikke kü• pealiskaudseid tegevuse ülevaateid. 138 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 6. V 36.

Akadeemiline Kooperatiiv töö• abi põhimõttest, ei tohiks tekkida ühtki kaht• tab juba seitse aastat akadeemilise ühistegevuse lust Akadeemilise Kooperatiivi vajaduses, eriti praktilise rakendusvormina. Akadeemilise Koo• veel seetõttu, et Akadeemiline Kooperatiiv on peratiivi peamiseks ülesandeks on olnud üliõpi• Tartus ainsam erialaline äri üliõpilastele, laste tegelike vajaduste rahuldamine Õppetar• seega ka tarvidus tema järele mõistetav. vete alal. Nii on ülikooli Õpperaamatute kirjas• Lõpuks tuleb märgitseda, et meie akadeemili• tamine peaaegu eranditult Akadeemilise Koope• sel ühistiegevusliikumisel on head tahet täita ratiivi käes. Peale selle — igasuguste Õppeva• neid lootusi, mis temale pannakse — teades, et hendite kauplus, korteri büroo, ajaleheväljalõi• ühistegevusliikumise tulevik esi• gete büroo jne., mis kõik ühel või teisel viisil tab eriti suuri nõudeid aka d e e - tarvilikud akadeemilisele perele. Lähtudes oma• milistele noortele. H, N.

Prof. A. Saareste intervjuu ,.Üliõpilaslehele" Prof. A.Saareste, kes vii• ülikooli õppejõud. Kuna vaba• Sääljuures toit on korralik ja bis üle kuue kuu Budapestis, pi• tahtlikest loenguist võtsid loo• tugev. . Igal reedel tuleb aga dades Ungari valitsuse stipen• mulikult osa ainult need, kel leppida taimetoiduga, sest siis diaadina sealses ülikoolis loen• eesti keele vastu tõsine huvi, siis peavad katolikuusulised paastu• guid eesti keele üle, saabus ta• olid tulemused ka kõigiti hääd. ma — ja ühes nendega muidugi gasi Tartusse. See on muide esi• Nii said viimastel loengutel juba ka protestandid ning kalvinistid. mene kord, kus eestiaegse Tartu kõik kuulajad aru eestikeelsest , Veini tarvitab ungari üli• ülikooli õppejõud pikemat aega tekstist ja kõnest ning mitmed õpilane nii nagu meil piima või on pidanud välismaa ülikoolis suutsid ka ise pisut kõnelda. kohvi — aga ilma liialdamiseta. loenguid, seistes selle ülikooli Oma viimased loengud prof. Kogu Ungaris oleku ajal ei näi• õppejõudude nimekirjas. Vare• Saareste pidanudki ainult eesti nud prof. Saareste igatahes malt on mõned meie Õppejõud keeles. ühtki purjus üliõpilast ja vist esinenud küll üksikute ettekan• Üldse prof. Saareste arvates ka üldse purjus ungarlasi; üksi• netega välismaa ülikoolides, ungari üliõpilased on natuke kud liigselt lõbusas tujus olnud näit. Königsbergis, Helsingis, kiirema taipamisvõime ja mõtle- isikud osutusid ikka muulasiks. Stokholmis jm., kuid pidevalt misegakui meie üliõpilased. On Sageli tüli viibida ka üliõpilaste pidas loenguid esimesena prof. ju eestlaste pikaldane mõtlemine omavahelistel koosviibimistel. A. Saareste. ka üldisemalt tuntud. Sääl lauldi (omi rahvalaule, Jõudnud tagasi Tartusse, tuli Ungari üliõpilased ole• mitte buršilaule!), naljatati, pil• prof. A. Saareste vastu meie soo• vat väga elurõõmsad, kuid sääl• gati, tarvitati alkoholi,' kuid vile ja andis jutuajamise oma juures siiski töökad. „Kuldset kuski põlnud näha lihtsat mõt• tähelepanekutest ning muljetest. noorust" viljelevaid organisat• tetut joomist, mida võib -vahest * sioone Ungaris ei ole. Kannavad meil kohata. Prof. A. Saareste tähendab küll mõned ungarigi üliõpilased Poliitilisest elust võta• jutuajamise algul, et see oli esi• värvimütse, kuid need on roh• vad ungari üliõpilased elavalt mene kord, kus Budapesti üli• kem originaalsemad kui meil. osa, eriti juudi- ja üldrahvusli• koolis ja üldse Ungaris loeti Osa ungari üliõpilasi elab kes küsimusis.. Mõnel vastaval eesti keelt. Varemalt on erakorterites, osa aga k o Hee• üliõpilaste ühingul on Õige de- sääl peetud küll loenguid soome liumides. Viimaseid on nii mokraatlikudki sihid, nõudes keele üle, nii ungarlaste kui demokraatseid kui ka aristo• maareformi ja sotsiaalse olu• soomlaste poolt, kuid eesti keelt kraatseid. Tuntud vabameelses korra parandamist, nagu hiljuti loengutel kuulsid ungari üliõpi• Eötvös-kolleegiumis elas ka ühest ajalehtedes avaldatud dek• lased, esmakordselt tänavu sü• prof. A. Saareste. Nimelt laratsioonist selgus. Fašism gisel. elab Ungaris isegi rida õppe• ja natsism üliõpilaste seas Eesti keelt on prof. Saareste jõude kolleegiumides, päämiselt nähtavasti jalgu alla ei saa, lugenud kaks tundi nädalas, nii muidugi vallalised. Sääl on neil kuigi tuleb ette üksikuid selle teoreetilise kui ka praktilise kur• igalühel omaette tuba elamiseks, liikumise pooldajaid. Nende üle susena. Kuigi üliõpilastele selle kuna üliõpilastel on nelja pääle aga muiatakse ja nad ise ka hä• kuulamine oli täiesti vabatahtlik^ kaks tuba, üks töötamiseks, teine benevad kuidagi. siiski võtsid loenguist kogu aeg magamiseks. Kolleegiumis tuleb Samuti" kä ungari seltskonnas elavalt osa 6—8 üliõpilast ja üks nii korter kui söök üsna odav. ja poliitilises , elus ei" näi f asis- Nr. 5 - 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 130 mil olevat mingit märgatavamat Mis puutub Ungari välis• -loodetakse saada 200—300 ini• kohta. Esinevad küll mingisugu• poliitikasse, siis on see mest. Kahjuks aga Ungari aris• sed „noolristlased" ja „vikat- ametlikult Saksa-, Itaalia- ja tokraatia ei näita kuigi suurt ristlased", mis oma märgiga viimasel ajal ka Poola-sõbralik. huvi Eesti vastu. Nende süda• püüavad jäljendada Saksa haak• Sama orientatsiooniga on ka med on rohkem pöördunud risti, kuid neid ei võeta tõsiselt. kõrgemad sõjaväelased ja aris• türklaste, tatarlaste ja üldse Ungari on ikkagi tugevate tokraatia. Kodanlikud kesk• turaanlaste poole. traditsioonidega demokraat• kihid ja lihtrahvas ei tunne aga Sõbralik ja häätahtlik suhtu• lik maa. See on küll mõnes mingit sümpaatiat nendel maa• mine eestlastesse ilmneb ka suhtes erinev meie omaaegsest del valitseva režiimi vastu. Nii selles, et nii ülikooli ringkon• demokraatiast, tal on aristo• peavad küll ajalehed kirjutama nad kui seltskondki on võtnud kraatset põhitooni), kuid see on itaaliasõbralikult, kuid ungari prof. A. Saareste vastu harulda• siiski demokraatia. Nii ei mõt• noorus on kindlasti Abessiinia selt soojalt ja südamlikult. legi sääl keegi takistada parla• poolt. Mõni ajalehtki annab aeg• Selles suhtes jäänud tal Unga• mendi normaalset tegevust, ajalt ridade vahelt või avali• rist igatahes väga hääd muljed. kuigi viimases sageli riieldakse. kultki tunda sümpaatiat abes- Edasi prof. Saareste räägib Seltskond ei võta seda aga närvi• siinlaste kangelaslikkusele ja Ungari ülikoolidest. 8-mil- liselt, vaid vaatab sellele kui nende õigele asjale. jonilise elanikkonnaga Ungaris oma rahvusliku temperamendi Üldiselt on kesk- ja alamkiht on tervelt neli suurt ülikooli. loomulikule avaldusele. Tülit- oma ideoloogialt meile kaunis Neile kulutatakse õige suuri sused ja skandaalid parlamendis ligidane. Muuseas on põhjamaa• summasid, sest Ungaris ollakse on nagu ventiiliks poliitilise elu del ja E e s t i 1 sääl ka üsna hää arvamisel, et haridus on pingutusele. Niiviisi ei teki kah• nimi. Eriti eestisõbralik on in• väikerahval kõige mõ• julikke gaase. Nii on sääl par• telligents, kes praegu organisee• juvam kaitsevahend. Ka lamendil praegugi suur tähtsus rib suurearvulist sõitu suvel arvestatakse säälsetes juhtivates ja keegi ei kavatsegi seda vä• Eestis peetavale soome-ugri ringkondades vist ülikooli seisu• hendada. kultuurkongressile. Sõitjaid kohti märksa rohkem kui meil.

rabas" või «reumatismi pisikute kultuur želatiinil" või kes teab veel mis. Aga pangu sinna asemele „ha- Haridus Ja kultuur ridus" — vot, hoopis teine tubakas. Kui juba pühad hakkasid lige• mõiste sisaldab endas ka „Pärmiseente haridus õllerabas." male jõudma ja ilmad ilusamaks negatiivseid nähteid: kul- Nüüd saab iga tohmangi aru, et neid minema, ostsin koju tulles ühe put- tuurhaigused, kõrtsikultuur, elupõle- pärmiseeni ikka tõepoolest haritakse. kamehe juurest suure neljapäeva tamiskultuur ja muud. Eesti sõnale Sest või siis nüüdsel ajal haridust vahelugemiseks ühe pealinna sei• ja mõistele „haridus" ei saa aga kuskilt ilma õlleta saab. tungi. Kui seda siis oma vedru- külge pookida midagi sarnast, vaid Eks minul eneselgi läksid mõne madratsitega sohva peal selitades see on täies ulatuses positiivne asja kohta silmad lahti. Näe, mina lugema hakkasin, jõudsin viimati mõiste ja seega meile omasem ja olin juba lapsest peale mõtlend ja sinna maale, kus hakkas üks tükk, igapidi kohaseni ja saksa „kultuuri" puurind, et mis. asjad need puukoo• mille pealkiri oli: „ Väliseestlase mõistet kaugelt ületav." lid on. Aga selgeks ei saanud. Aga mõtteavaldusi eesti orientatsiooni- No kes võib selle vastu midagi nüüd on asi klaar, võin teistelegi küsimusist, haritlasist ja ülikoolist." öelda? Ainuke asi, mida kultuuri• seletada: õunapuud ja pirnid ja kir• Kirja pannud oli selle tüki üks noo• sõbrad võiksid hakata meile aina sid ja sirelid ja musttuhat teisi on remat jagu kirjamees, kes aja juba alla hõõruma, on see suur ja laial• ju (senise kirjaviisi järele) kultuur- kuulus ja auhinnatud omas ametis. dane ulaharitlaste seisus. Aga selle taimed ehk teiste sõnadega haritud Kui ju mõned read sain sellest pa• eest on see jälle rahvaklass, mida taimed. Kuidas neid saadakse? last ära lugenud, hakkasid mu kõr• ühelgi kultuurrahval ei ole, vähe• Jõhvipealt niisama nagu muidki ha• vad liikuma ja silmamunad käisid malt pole sellest meie kõrvu midagi ritlasi: Otsitakse kõigepealt üks peas ratasringi otsekui ventilaato• puutunud. Ja eks seegi ole kohe metsik (see on puude hulgas sama, rid. Lõin enesele käega lopsti otsa• üks positiivne külg hariduse kasuks! mis organiseerumatu tudengite hul• ette ja mõtlesin: „No küll oleme Aga mina kutsun kohe kõiki üles gas). See viiakse siis puukooli. ikka meie, era- ja muud õpetlased minuga koos hõiskama: „Maha kul• Sääl lõigatakse tal oksad ära (tuden• ja rahvas lollid! Peab siis nüüd tuur, elagu haridus! Kadugu üldse gid enamasti jooksevad ise oma sar• tulema üks kolmkümmend aastat „kultuuri" sõnagi maa pealt ära!" ved maha). Ja siis poogib kärner Eestist ära olnud suguvend ja meile Sest on ju tuline õigus, et ilma selle (umbes „vanamees") talle hariduse ühe kirjamehe kaudu selle tarkuse sõnata saab väga hästi läbi ja tema külge. Ja haritud puu on valmis. pähe panema, et kõiges meie hädas asemele „haridust" pannes veelgi Selge ja lihtne. Nüüd, kui kultuuri ja viletsuses on süüdi kultuuri Ja paremini. Selle kohta võib kohe asemele see eesti sõna panna, on meie jaburad kultuuritame nõnda, näitust tuua: hoopis lihtsam. et kõik vabariik kanget kärsahaisu Nüüd igasugumased professorid Nõnda tuleks igal pool. teha. täis on, ega tule mõttelegi, et kõik ja teadusemehed, kes uurivad ja Näe — need vana aja uurijad ja kultuur on kurjast ja ainult hari• vahivad ja kasvatavad mitmet sorti arkeoloogid aga seletavad* et „vene- dus jaksab meid veel päästa!" patsillusi ja pisielukaid, tarvitavad kirveste kultuur" ja „kämmkeraa- Sest eks ütle ju tükikirjutaja pahatihti seda sõna: ,,kultuur". mika kultuur". Aga ometi palju pa• selge sõnaga: „...kultuuri- Nagu: „Pärmiseente kultuur õlle- rem öelda „venekirveste haridus" 14Ö ÜLIõPlLASLBHt Nr. 5 — 6. V 36.

Nii on uute ehitustega Deb­ Mis puutub Õpetusse; Ungari Üldse Ungari ülikoolides on receni ­ülikool luksusliku­ ülikoolides, siis on see meist vaimulikkudel märksa maid Euroopas, Ruumid ja par­ ses mõttes erinev, et peaaegu suurem osa kui meil. Nii Õpib gid on õige suured* avarad ning kogu kursust püütakse ka üli­ ülikoolis terve rida munki ja kaunid. Debreceni­ülikooli suu­ õpilastele lugeda (sellest õppe­ nunni, kes end valmistavad õp­ rejoonelisust näitab seegi asja­ jõududele väga suured koorma­ pejõududeks rohkeile kiriku­ olu, et raamatukogu on ehitatud tised). Mida õppejõud lugenud koguduste keskkoolidele. Isegi nii suur, et sellest on praegu ei ole või lugeda ei jõua, seda ta prof. L. Kettuneni, kes samal täidetud vaid pool. Teisest­ poo­ ei saa ka eksamitel nõuda. ajal oli Ungari valitsuse stipen­ lest peaks jätkuma umbes 100 Nõnda saavad osalt ka mõisteta­ diaadina Budapestis, soome aastaks, enne kui kogu majatäis vaks sagedased üliõpilasstreigid keele loengutel käis munki ja saab. Õppejõududele on soo­ Ungaris. nunni. Mõned mungad on isegi dustatud oma majade ehita­ Meie ülikoolist erinevalt on ülikooli Õppejõududeks, nii näi­ mine; nendest on ­ kujunenud Ungaris igal Õppejõul oma teks on Pecs'i ülikoolis soome­ terve väike kvartaal ülikooli ruum või kahe õppejõu kohta ugri keelte professoriks munk. naabrusesse. kakšiktoad, kus nad võtavad Lõpuks tähendab prof. Saa­ vastu üliõpilasi, valmistavad ■ Budapesti ülikooli 300 a. juu­ reste, et kogu ta pikalt reisilt "bel, mis peeti sel talvel, oli otse ette loenguid jne. (pääle Budapesti käis prof. Saa­ riiklikuks suursündmuseks. Käesoleval talvel pandi Buda­ reste lühemalt veel Balkanimail) Vastav aktuski peeti parlamendi pesti eeskujul ka Szegedi üli­ on kõige halvem mälestus jää­ päähoones. (Olgu siinjuures koolis iga auditooriumi seinale vahemärkmena tähendatud, et rist, näidates, et valitsev rah­ nud Läti piirikontrollist, kes kõige ­ kolme soomesugu rahva vas on ristiusku. See tekitas reisijatesse kahjuks suhtub Õige ülikoolid on asutatud samal aas­ muide väikesi hõõrumisi ja ra­ üleolevalt ja õpetavalt. Seda­ takümnel, sest paari aasta pärast hutusi, sest Ungaris ©n ju palju sama kurtnud ka ungarlased: peab 300 a. juubelit­ ka Helsingi juute. Viimaste vastu vist see tulekski Eestisse, aga kuidas sa ­ülikool.) '.',..._ samm oligi mõeldud. Läti piirist üle saad!

jne., see näitab ju kohe,. et meie rahaks ära. Ja eestlased on ju vanast liste asjade puhul tarvitada. Seal vaprad esivanemad juba kiviajal ajast kuulsad oma puhtusearmastuse võiks teda edukalt asendada seesa­ haritud inimesed olid ega mitte ja saunaskäimise poolest. Ega vana mane „kultuur", millega meie inime­ metslaste kombel ringi ei jooksnud aupaistet või tuhmuda lasta. sed juba nii harjunud ja kokku on nagu seni .kiputakse arvama.. Kultuuri kaotamisega saaksime kasvanud. Nüüd kuuldub ju tihti Kui mu mälestus mind ei peta, ka lahti ühest hirmsast asjast, mille ütlemist, et „hari lapse nina puh­ siis vist pandi kinni see „Alä'stikul­ pärast iga aasta mitu korda koledaid taks." Selle asemel oleks palju ots­ tuuri ühing", mis Kakumäel oma lahinguid lüüakse, mille pärast mõ­ tarbekam tarvitada: ..Kultiveeri suvelaagrit pidas. Eks see • olnud nigi teisega eluks ajaks nugade lapse nina (või mõni muu asi) ära!" ka õige, sest nagu juba targemad peale on jäänud ja mõni mees Oleks isegi kenam kuulata, sest nii­ inimesed räägivad, on kultuur üks hoopis ära on teotatud. See on ni­ suguses seoses kaotab ..kultuur ja paheline ja negatiivne nähe. Eriti melt Kulka ehk teiste sõnadega kultiveeriminegi" oma negatiivse siis, kui ta alasti on. Aga needsamad „Kultuurkapital". Siis oleks meil kõrvalmaigu. Ka võiks tarvitada inimesed võiksid nüüd asutada Kulka asemel Harka ja see on juba sõnade: saapahari, riidehari, kuke­ „Älastihariduse. seltsi", siis oleks hoopis mehisema ja tõsisema kõlaga hari jne. asemel saapakultus, riide­ kindel, et ei juhtuks midagi komb­ sõna, mille paljas suhuvõtmine juba kultus, kukekultus. Oleks parem. lusevastast ja siis poleks enam seda väiklased norijad ja virisejad ära Ja õigel kohal oleks ..kultus" ühes plankaedagi tarvis tolle laagripaltsi peaks heidutama. Ja eks ole senine lauses, mis vihastumise (see on ju ümber ja politseinik ei pruugiks ka „Kultuurkapitalgi" elav näide sel­ ometi negatiivne nähe) kohta käib: enam neid kumminuiaga kontrolli­ lest, kui paheline ja negatiivne ja Selle asemel, et öelda: „hari läks mas käia. Hoopis selle vastu — õnnetusttoov sõna on ..kultuur" ja punaseks", tuleks öelda: „Kultus seal­ võiks näha ­ seda hari­ selle nominatiivsed liitumised. läks punaseks." duse tuuma, millel enam mingit Ka rahva sekka saaks seda hari­ katet ümbör pole ja koolid ja põllu­ Selles kirjatükis oli veel öeldud, dust läkitada. Igas suuremas talus et meie ülikool ja üliõpilased ja meeste seltsid võiksid hakata kor­ on ju nüüd sihuke vetruvate konk­ raldama sinna ekskursioone, et oma professorid olevat puha täiesti sak­ sudega riistapuu mulla peenendami­ sapärased ja täis teutoomia ja preisi haridust täiendada _j.a lastele ja seks, mille nimi oh kultivaator. Mil­ noorsoole tegelikult näidata, kuidas eluvõõrast ja rahvakauget vaimu. line jube sõna! Seegi tuleb eestis­ No sellega ma olen niisamuti kõi­ see haridus õieti välja näeb. Ka tada. Kujuteldagu siis, kui kaunilt ^kehakultuur" võiks oma nime gest hingest nõus, kas või sellepä­ kõlaks kevadises hommikus vana­ rast, et olen oma lihase kõrvaga j.kehäharimiseks"' muuta, siis saab peremehe hõige sulasele: lihtrahvas aru, et need spordimehed kuulnud, kuidas üks professor rää­ ..Mihkel ae, pane kõrv ja vana kis kord saksa keelt. ikka. korralikult oma keha puhtaks mära haritlasele ette ja tõmba see ^harivaid. Ja siis poleks kellelgi kesanurk õige üles!" Aga sellest ma pajatan ehk mõni ­ selle: wastu midagi) kui „Kehahari­ Aga nüüd, kus sõnale ..haridus" teine, kord veidi pikemalt kui jälle • duse Sihtkapitali Valitsus" jõu­ on kätte näidatud" tema õige, troon mahti saan. .. meestele summasid määrab •— eks ja aujärg, ei kõlba teda ometi enam Teie eraõpetlane'KingKong- see kulu sauna ja seebi ja matsalka­ senisel kombel. igasuguste proosa­ , Kongivere. Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 141 Varsinaissuomalainen Osakunta 50. aastapäeva puhul

Martsi lõpupäevadel viibis korp! Rotalia neli hemalt peatuda. Olgu aga märgitud omapärane osa• kaasvõitlejat korporatsiooni sÕpruslepinglase konna traditsioon: Varsinaissuomalainen Osakunta 30. aastapäeva Käsitsi kirjutatud oma lehe — „Maining'u" välja• pidustustel, kust kaasa toodi häid muljeid ja ilu• andmine. Selles leidub mitmesuguseid kirjutisi, nii tõ• siseid kui ka lõbusaid. Lehes on avaldanud omi said mälestusi. luuletusi kirjanikud nagu Tallgren, Haeva, Mustapää Lähema mineviku sündmused põhjustasid jt. Kuid peamiseks lehe eesmärgiks on osakonna elu humoorikas käsitamine. Vaadeldakse suurendusklaasi kartusi, et ka Soome ja Eesti üliõpilaskondade läbi uustulnukate — ,,beaanide" — nõrkusi ja voorusi vahelises läbikäimises võib tekkida nende taga• ja kritiseeritakse teisigi osakondlasi. Erilist tähele• järjel teatavat jahenemist. Siiski — näib, et üli• panu jagatakse muidugi õrnemsoo esindajaile. Leht õpilaste sõlmitud sõprussidemed on nende kahet• annab ka abieluasjus head nõu ja nagu näib mitte as• jata, sest paljud liikmed on omavahel abiellunud. Lehe susväärsete nähete all vähe kannatanud. Akadee• erilise lisana on ilmunud paar korda „Naisten ääni" miline terve vaim on võitjaks jäänud. Vastasti• (Naiste hääl). kuses mõistmises on hea sõbralik vahekord jää• Osakonna senine ajalugu on kirja pandud kolmes nud häirimata. — Selline on mulje, mille korp! almanakis — „Lännetär", milledest viimane, ilmus 25. Rotalia kaasvõitlejad kaasa tõid Soomest sÕprus- aastapäevaks. lepinglaste 30. aastapäevalt. Osakonna elus lähema mineviku tähtsamaks sünd• Varsinaissuomalainen Osakunta sai oma alguse museks oli sõpruslepingu sõlmimine korp! Rotaliaga, 1906. aastal Turus. Juba vanas Turu ülikoolis olid ole• mille allakirjutamine toimus Tartus 12. nov. 1933. a. mas enamvähem maakondliku kuuluvusega üliõpilaste Korp! Rotalia 20. aastapäeval. Juba mõni aasta varem oli tekkinud Varsinaissuomal. Osak. ja korp! Rotalia rühmitused. Möödunud sajandi lõpupoolel, mil algas liikmete vahel tihe läbikäimine ja vastastikune hea ja soome rahvusliku vaimu ärkamine, tulid ka üliõpilas• sõbralik arusaamine. Sellele läbikäimisele rajanedes organisatsioonides keele ja meele küsimused teravalt kujuneski lepinguline vahekord, milleks olid kasvanud päevakorrale. Tüliõunaks oli soome- ja rootsimeelsete loomulikud eeldused. vahel peamiselt keel. Omavahelised hõõrumised ei jäänud kajastumata ka seltsi elus, kust kadus senine Aastapäevaks ilmutasid osakondlased ka oma „Yli- seltsimehelik vaim. Et saavutada jälle endist tasa• oppilaslehti" erinumbri (nr. 5 a), mis mitmekesise kaalu jaguneti pika kõhelemise ja vaidluse järele 1906. sisu juures lähineb meie orgide erinumbritele. Numb• aastal, mil Varsinaissuomalainen Osak. saigi oma ris on kahjuks lubamatult trükivigu. praeguse puhtakujulise koosseisu, nii maakondlikult kui ka keelelt-rahvuselt. 26. märtsil s. a. pühitsetud 30. aastapäeval võis Varsinaissuomal. Osak. rahuldustundega ta• Nüüd, kus liikmeid ühendas üksmeelne, rahvusli• kule alusele rajatud eesmärk, võis vaadata rahulikult gasi vaadata sel tähtsal verstapostil oma edukale, tulevikku ja segamatult ning innukalt taotleda oma aa• viljarikkale tegevusajale. telisi sihte. „Juhla" - päeva hommikupoolel kogunesid Naiskaasvõitlejate poolt annetati osakonnale osakonna liikmed kalmistule, et oma endistele 1907. a. lipp ning osakonna värvideks valiti kollane — punane — roheline. 1907. a. loodi ka osakonna kodu• inspektoritele, keda surm oli vahepeal ära kutsu• kord ja pandi omad seadused maksma. nud elavate seast, avaldada sügavat lugupidamist Algusaastail sai Osak. peavarju üliõpilasmajas. ja tänutunnet pärgade asetamisega. Peagi jäi see aga kitsaks ja ühel nõul ja jõul teiste osa• Hiljem oli pidulik koosolek osakonna ruumes kondadega ehitati üles uus maja, praegune nn. „Osa- ja õhtul aktus-ball vana üliõpilasmaja ruumikas kunta talo". 1911. a. asuti uude korterisse. saalis. Osakonna orkester esines mitme hästi- Varsinaiissuomal. Osak. kuulub palju Soome Kul• Õnnestunud muusikapalaga, osakondlasi esines tuuri nimekaid esindajaid, nagu, näit. riiginõunik prof. E. N. Setälä (kauaaegne ja innukas Osak. inspektor), sooloettekannetega ja Kansallisteatri paremaid Y. H. Toivonen, E. A. Saarimaa, prof. Niemi, prof. lava jõude kandis ette paar laulu, mis voeti Tallgren jt. vastu suurte kiiduavaldustega. Pikas konede- Osak. auliikmeteks olid nüüd juba Manalas kants• reas korp! Rotalia esindaja, esimees ksv! E. ler ja riiginõunik Th. Rein, kunstnik Akseli Gallen- Vulval andis osakonnale edasi korp! Rotalia sü• Kallela ja E. N. Setälä. damlikud Õnnitlused aastapäeva puhul. Osak. on agarasti osa võtnud rahvavalgustamisetööst ning toetanud ka aineliselt oma maakonna asutisi. Nii Ühtlasi andis ta osakonnale üle pidukinki- on Tenholasse asutatud rahvakool ning Paimio ja Korppoo kopsuhaigete ravilate asutamisele on kaasa dena meie rahvusliku eepose „Kalevipoja" eri- aidatud ja neile annetatud raamatukogud. Osak. on väljaande ja hõbedase värvirapiiri. Korp! Rota• ka oma rändraamatukogu. Maal on käidud mitmesu• lia vilistlaskogu nimel ütles osakonnale sooje guste loengutega ja samuti on Osak. näitetrupp korral• tervitussonu Rotalia vilistlane A. Pals, kes danud ringreise. praegu viibib Helsingis teadusliku stipendiaa• Varsinaissuomalainen Osakunta sisemine elu eri• dina. neb meie eesti üliõpilasorg-ide elust samuti palju kui teiste osakondadegi oma. Siin ei luba ruum enam lä• Aktuse lõppedes algas ball, kus lõbusas jala- 142 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 — 6. V 36. keerutuses aeg kulus imeruttu kuni aovalgeni. tunne, et side üle lahe kahe üliõpilaspere vahel Istuti ka kõrvalolevas mugavas üliÕpilasbaari on tugev ja eluline. ruumis, lauldi nii soome- kui ka eestikeelseid tu- Varsinaissuomalainen osakonnale siinkohal dengilaule ja peeti naljatujulisi kõnesid. — veelkord kõige paremat ja head edu ning kor• Laupäeva hommikul tõi laev meid jälle kodu• daminekut tulevikus. maale tagasi. Kaasa toodi parimad muljed ja jäi R. W. Põder. jüJŽiÕjpC&asto seisuko&tC tõJjaktUCmais

Kahe maailma nimekaima ülikooli Oxfordi suure soja ajal. Peaaegu kõik on nad sõdurite ja Cambridge'i sõudevoistluse puhul oli võimalus pojad, suur suhtarv on neist orvud — sojas lan• kõnetada mõningaid nende kõrgemate Inglise genud meeste lapsed, keda lesed on pidanud Õppeasutuste kaasvõitlejaid ja Õppejõude. kasvatama. Ei kunagi ole lapsi kasvatanud sel• Kõnelus kandus muuseas ka Inglise üliõpilas• lise sotsiaalse olemusega vanemad, kelle oma elu kondade seisukohtadele tuleviku soja suhtes. on nii palju ümber kujundatud ja laastatud soja Peab konstateerima, et nii nagu need kaks üli• poolt. kooli spordiradadel on omavahel ägedas võistlu• Inglise, eriti Oxfordi ja Cambridge'i üliõpi• ses, siis samuti nende vaimne ideoloogia on eri• lasi ei ole aga kasvatatud ka vihas, hävitada omi nev ja mõlemad püüavad käia sirgjooneliselt vanu vastaseid ja otsida revanši. Nemad tunnus• ainult oma tõekspidamiste järgi. tavad, et Briti Impeerium on Bismarcki väljen• Cambridge'i üliõpilased koos dr. Raven'iga on duse järgi täiesti ,.Küllastatud riik". Agressiooni eranditult sõja vastased, kaldudes isegi anar• sõjakas vaim ja ekspansiooni imperialism on hismini. Isegi avalikkuse ees on tekitanud imes• inglise tudengile täiesti võõrad. tust see julge ja järjekindel mõtteviis Cam• Igaüks teab, et Impeerium võib kasustada bridge'! üliõpilaste keskel. sõda kui ainult instrumenti oma riigimeeste Oxfordist dir. Cruttwell ütleb aga, et.oleks poliitikale selle metsikuis raames. Selline psüh• erakordselt raske kokkuvõtlikult otsustada sala• holoogiline ja võib-olla isegi isemeelne vastikuse- jasi veendumusi, kuid näib siiski, et Oxfordi üli• tunne sõja vastu on Inglismaal peaaegu sünni• õpilaste keskmine kaldub enam patsifistliku pärane, mitte ainult üliõpilaste, vaid ka lõviosa maailmavaate poole kui kusagil mujal ülikoolis. kõigile noortele inimestele, millise leiab dr. Crutt• Tuleb arvestada, et paljud armastavad arutada well täiesti loomulikuna, arvestades tingimusi, selliseid sügavaid probleeme vaikimisega, samal milles nad on pidanud kasvama. Sellele lisab ajal ümbruskonna arvamusi viisakalt kinnitades; juurde dr. Raven, et Cambridge'i ülikoolis valit• teised aga vastupidi kirevates juhtlausetes esile• seb absoluutne vaen sõja vastu, mis on juba toodud mõtteis tunnustavad iseteadvust, kusjuu• Jumala pooltki tunnustatud inimsoole kõlbma• res südames on aga kõhklus. Dir. Cruttwell tuks. tähendas: «Ülikool, kui ta oma nime väärt, peab See on kahtlemata tõsi, et tänapäeva Inglis• olema arvamuste ja mõtete sulatuspott — suur maa haritud noorus on teinud palju suureulatus- dialektiline iseloomu töökoda, millest noorus likumaid pingutusi kui kunagi varem, et aru ahnelt haarab igat vaimusünnitust, ulatamata saada ja sümpatiseerida inimmasse, kes oma rah• suurema osa otsusteni, milliseid vanem mees vustunde, kultuuri, rassi ja usu suhtes hoopis võib kategooriliselt liita ilma hädaohtliku väär• teistel ja erinevatel baasidel. Kui Impeerium tõlgenduse riskita. Seepärast on meie, Õpetajate, edasi viiks klasside diferentseerumist, siis ühel ülesanne neile anda elastseid arvamusi nii sõja päeval võiks riigi piiridest üle astuda uus kui rahu suhtes, ega tohi oma õppemeetoditega vahe — rahvuslik diferents, mis juba kahtlemata neid viia äärmustesse." praegu. hõõgub söena eriti Londoni ülikooli üli• Inglise üliõpilaste arusaamise järgi on see õpilaste südameis, kus nii palju andekaid inimesi üllatav, et mitte kogu maailma kaasaegsed ja on pärit kõikidest Suurbritannia asumaadest ja eriti just ühise generatsiooni üliõpilased ei ole kes tunnevad, et neid koheldakse Inglismaal omaks võtnud rahu probleeme. Suur enamus siiski võõrastena. On märgata hädaohtlikku ten• tänapäeva üliõpilasi on sündinud Maailmasõja dentsi, mida mitmed teadlased püüavad propa• kestel, 1914.—1917. aastail, ning neil on kõigil geerida, tekitades lahkhelisid ja rahulolematusi mingi kujutlus maailma vihasest lõhestamisest Briti töötute keskel ning teiseltpoolt tükelda- Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 143 des üliõpilaskonna tervikut. Ühed püüavad orga• üheksa üliõpilast, kes võrdlevad sõda suurima niseerida üliõpilasi vastavalt rahvuste järgi kuriteoga inimkonna vastu ja tõrguvad sõjast organisatsioonidesse ja kodudesse. Teised hoo• igasuguses olukorras osa võtmast. Oxfordi üli• litsevad selle eest, et süveneksid üliõpilaste kes• õpilased aga tähendasid, et see ei ole siiski kau• kel klassi- ja rassivahed. Need on aga hädaoht• geltki mitte nende arvamine. Selline otsus võib likud torvalondid Briti Impeeriumi püssirohu- olla küll kahtlemata nii Oxfordi kui ka kõigi aidas. N. n. „inimlikkuse sõprusest" rahvaste teiste kõrgemate õppeasutuste Õpilaste kohta vahel on mõnel pool naeruväärse õigustusega maksev, kui Inglise valitsus püüaks mõjustada kinni haaratud. See tunduvat Inglismaalgi täna• riiki, alata sõda puht võimu-poliitilisel otstarbel. päeval sisutu hiilgusena, kus puudub täielikult See on aga mõttetu ebareaalne hüpotees. Sõda, avameelsus. Kuid selle sõpruse praktiline tähen• mille vajadus on tõsine, tuleb kaaluda ja arva• dus —on see, mida Impeerium vajab kõige enam. tavasti tema objektiks Inglismaa suhtes on Oxford on praegu vist ainuke ülikool Inglis• kaitsesõda õiguste-murdja vastu. maal, kus püütakse ühendada ja siluda vahesid, Ettepannes lihtküsimusena endakaitse prob• mis võiksid tekkida klassi, värvi, rahvuse ja leemi üliõpilastele, võib arvata, et nad kõik nõus• keele vahel. See on ju ka kõige soovitavam, kui tuvad sõjaväes teenima ja kindlasti tekiks sama- üliõpilased püüavad korrata ja suurendada neid võrdne vabatahtlikkude tung, milline oli 1914. kogemusi maailmas, millised on proovitud vai• aastal. Inglismaa meesüliõpilasist on üks kahek• mustavamate ja viljakamate iseloomu distsiplii• sandik sõja- ja kuningliku lennukoolide lõpeta• nidena. jaid, kes kahtlemata silmapilkselt astuvad vaja• Dir. Cruttwell'i arvates tänapäeva noorus ei duse korral sõjaväkke. Lisaks neile on veel mõtle intellektuaalselt nii eristamatult kui maa• suur hulk mitmesuguste lennukoolide Õpilasi, ilmasõja eelse aastakümne generatsioon. Prae• kes samuti kahtlemata on nõus riigikaitse huvi• gune on palju enam avameelsem, objektiivsem des sõjaväe mundreid kandma. Oleks väga ekslik ja ka palju kannatlikum oma üldistes vaatepunk• praegu teha suure hulga kõhklejate arvel järel• tides. Sellest tingitult on Inglise üliõpilaskond dusi. Kindel on igal juhul, et sõja korral astub kandnud oma kodudesse halva ennustuse, et on suur hulk praegusi kõhklejaid üliõpilasi otse• kõikunud modernse ühiskonna alused. Seepärast kohe riigikaitse teenistusse. Kuid ka see on tõsi, on arvatavasti tehtud neile ka takistusi suurema et suur hulk ootab sund-teenistusse kutset. Raske iseseisvuse soovides ja püütakse neid teha vastu• on küll otsustada, kuidas reageerib Inglise üli• võtlikumateks autoriteetide dogmadele ja formu- õpilaskond üldise sund-kaitseväeteenistuse sisse• litele. seadmisele ja kui suur on sellele vastupanek. Kui On teada, et Suur-Britannia üliõpilaskonnas^ see tehakse vaenlase atakeerimise puhul, nagu on praegu palju vähem huvi parteipoliitika üliõpilased ise ütlevad, siis contra poole moodus• vastu, kui enne Maailmasõda, sellevastu valitseb tab elujõuetu vähemus. See koosneb mõningast seal aga enam teadusi ja eksaktset õppimist kommunistist, mõningast fanaatilisest Rahvaste• rahvusvaheliste probleemide kallal, palju enam liidu poolehoidjast ja reast äärmistest patsifisti• ühenduse ja leppimise mõjustusi, kui võistluse dest, kelle arvu praegu on võimatu kindlaks mää• ja võitluse tahet. Inglise üliõpilaskonnas valit• rata. Kuid kaasvõitlejad ei kahtle ka selles, et seb soov hääks teha ülekohut, kui et nõuda teis• juhul, kui valitsus oma poliitikaga peaks viima telt koormavaid kohustusi ja suruda teistele ai• riigi möödapääsmatu katastroofini — siis see nult omi arvamusi. vähemus võib kasvada väga suureks majoritee- diks. Omavahelises kõneluses dir. Cruttwell ühines dr. Raveni arvamusega, et ka üldine Oxfordi Kuid nii kaua, kui suurimas osas ülikoolides üliõpilaste seisukoht on sõjavastane. Sellist arva• eesotsas Oxfordiga ei valitse liikumist rahvus• mist võib kinnitada kogu Briti nooruse kohta. likkude kohustuste vastu, mille vajadus iga Üldiste üliõpilaste seisukohtade juures ei saa päevaga enam ja enam tõuseb päevakorrale, on märkimata jätta, et haritud kiht omis arvamusis ebatõenäolik, et poleks mingit massilist vastu• jääb tihti suletuks, elades vaikselt oma filosoo• seismist kaitseväeteenistuse sisseseadmisel Ing• fiale, aga mitte ei aruta igat küsimust oma kaas• lismaal. aegsetega. Cambridge'i ülikoolis olla kümnest Jüri Adila. 144 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 — 6. V 36. Rahvakirjanduse rünnak

On kummaline, kui palju peab nägema vaeva Vastutustundeline žürii, kui ta on sunnitud mõne aabitsatõe õpetamisega! Oleks ammu aeg oma autoriteetse otsusega ühe või teise kõrval• teada, et kogunimetusega 'kirjandus haara• seisja vaatekohaga vastuollu sattuma teeb õieti, tav mõiste on nii lai, et seda tervikuna käsitleda kui ta avaldab oma printsiibid, millest lähtudes ei saa. Raamatute tarvilikkuse-tarbetuse, kasu- otsus on tehtud. Aasta parima romaani või kir• likkuse-

Selle asemel, et _ teha eluvõõrast . . . teiste organisatsioonide lippe . . . hullumeelsetena voorimeestel rongkäiku ja mõttetult tõrvikuid kurepesa otsa viia, võiksid korst- kihutada, võiksid voorimehi abis- poletada, võiksid tudengid parem naid pühkida. tada laternaid süüdata. Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 145 selgub mõnest näitestki. Kunstiliselt arvustuse järgi mitte eriti õnnestunud Gailiti „Isade maa" Kas peaks mõni arvama, et aasta parima raa• seisab esimeses valimikus. Tahaksid järel• matu võiksime avastada sel teel, et korraldame dada, et on toimitud, lähtudes rahvusliku motiivi lihtsalt ankeedi kirjaoskajate inimeste seas? Või nõudmisest. Aga sellele järeldusele räägib vastu nõnda, et küsime kauplustest ja raamatukogu• asjaolu, et Sütiste läbi-läbi patriootiline „Noored dest andmeid leviku ning loetavuse kohta. Et partisanid", on pistetud teise valimikku, kuna siis järeldada: mida loetavam, seda parem. Kui samas tema „Päikese ootel", mis sugugi pole nõnda, siis iga kirjanduslik (või hoidku, koguni vaba kriitilise skepsise jälgedest — esimesse. kirjandus teaduslik) sõnavõtt raamatute üle Kui Anna Haava luuletuskogu on juba kord vali• osutuks vähemalt ülearuseks; avalikust arvustu• mikku voetud, miks siis teise ja mitte esimesse, sest rääkimata — kirjanduslikke hindamiskoh- näiteks Erni Hiire ,,Sinimägede" kõrvale. Või tuid, igasuguseid au- ja hinnažüriisid võiks asen• on žüriil olemas mingi ekvivalendi-kordaja, mis dada vastavate ülesannetega statistikabüroo, pii• laseb viia ühise nimetaja alla väärtust ja staaži. sava alamametkonnaga ja jätkuvate krediitidega Ja et siis tuleb just välja summa, mis teise vali• arvutus- ning paljundusaparaatide ning muude miku jaoks piisab, esimese jaoks aga mitte. Aga bürootarvete jaoks. niisuguse ühise nimetaja leidmise võtte avalik• kusele teatavaks tegemise eest kogu maailma kir• See võib kõlada veidi uskumatuna, aga mõt• jandusteadus oleks žüriile sajandeid tänulik. teid (või Õigemini tundmusi), millest praegu- Meie paremad arvustajad paremates kirjan• Öeldut päris kindlasti järeldama peab, on ainult duslikkudes ajakirjades („Eesti Kirjandus", paar nädalat tagasi avaldanud ei keegi muu, kui „Looming") on, niipalju kui arvustus pääle tut• järjest rohkem lugupidamist võitev Juhan Jäik, vustamise ka hindab, on lähtunud peaaegu eran• kelle kirjanduslikule (või lastekirjanduslikule) dita puhtkirjanduslikust väärtusest või erand• populaarsusele möödunud aastal lisandus RA juhtudel vastupidist selgesti deklareerinud. peasekretäri kirjanduspoliitiline populaarsus. Selle kombega harjunud publikut tuleb siis hoia• Ta lubab enesele artiklis „Looming ja ta tarvita• tada „Valimikkude" kriitikata usaldamist, sest mine", lausa muiata autorite üle, „kelle produkt• seal on mitmed printsiibid aru-andmata segi pai• sioon on säärane, et autor ei suuda elada muidu, satud. Paar näidet seesmistest vastuoludest ma kui toetuste ja juurdemaksuga ajakirjade abil". esitasin. Nende arv laseks piiramatult suuren• Nõndaks! Underil peaks olema Jäigi järele dada, kui arvestada ka teoseid, mis valimikku• „kõhe tundmus", sest tema värsid, mis on küll dest välja jäetud. Nii võib küsida, miks on tõstnud eesti luulekirjanduse prestiiži kõrgemale Shakespeare „Romeo ja Juliat" eelistatud ./Tor• mõnegi naabri omast, kahtlemata ei suuda teda mile", kuna üsna üldise hinnangu põhjal viimane toita nõnda, nagu toidab oma „loovat vaimu" on parem, mõnegi autoriteedi järgi otse parim rahvatükk „Tantsuprofessor" või mõni muu Shakespeare'i töö. On see pääliskaudsusest põh• selletaoline. Noh, aga piinlikke järeldusi and• justatud juhus, või žürii põhjendatud eri-seisu- vate eksimuste eest nähtavasti tiitlid ja ametid koht? üksinda ei suuda kedagi kaitsta. võlu rahvalähedamaks muutmiseks

. . . pudeleid ja klaase üksteise . . . ilmaasjata hommikul vara ringi . . . jõel lõbusõite teha, võiksid ini• pähe puruks tampida, võiksid kive joosta, võiksid tänavaid pühkida. mesi ilma hinnata üle jõe vedada. lõhkuda. 146 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 — 6. V 36.

WjJDlJSXE UUDISMAALT ANKEET XIV Eesti ülikool eesli teaduse arendajana Põllumajandusteaduskond: Prof. 3. Mägi

Teaduskonna sekretär ja Looma• anded kolme õppetooli vahel. Algu• ..Õppetöös pooldan kadunud prof. kasvatuse Kabineti juhataja pr oi. ses lahutati hobusekasvatuse dotsen- Põllu põhimõtet: ..Üliõpilastele vä• J. Mägi — andes ülevaadet kabineti tuur, mis viidi loomaarstiteadus• hem loenguid, enam iseseisvat stuu• organiseerimisest ja tegevusest — konna alla — ja hiljem väikelooma diumi kirjanduse põhjal. Siia juurde märkis esijoones neid raskusi, naida ja linnukasvatuse dotsentuur agro• tuleks arvata ka võimalikult enam tuli võita meil seni uudse kabineti noomia osakonnas. harjutusi." Vastava õppekirjanduse ellukutsumisel. puudusel ei ole aga selle mõtte täie• õppetooliga lähedalt seosesolev likku teostamist võidud nõuda. Iga „Teatavasti langeb Loomakasva• Zootehnika Katsejaam asutati mõ• korraldus ja ümberkorraldus, mis tuse Kabineti rajamine ühte meie ningad aastad hiljem ja seda täiesti Vabariigi algusega ja eesti ülikooli esmakordselt. Nii ei olnud siingi sinnapoole viib, on tervitatav. — ellukutsumisega 1919. a. Endisel ve• vanalt ülikoolilt midagi üle võtta. Teaduskonna õppetöö korralduses ne ülikoolil ja selle veterinaaria• võiks soovida mõndagi muudatust, instituudil, kus ka loomakasvatamist Et kõik tuli luua oma maa või• kuid kõike ei luba meie olud teos• õpetati, ei olnud uuele iseseisvale maluste ja huvide kohaselt, siis ei tada. Näiteks põllutöö tegeliku asutusele midagi pärandada. Nii saadud ka mustriks tarvitada ühtegi praktika pikendamist. välismaist õppetooli, vaid kõik are• tuli saatuse hooleks jäetud järgla• Teaduskond on oma töö korral• nes iseseisvalt. Küll on aga oma sele soetada ja luua kõik mittemil- dusel alati silmas pidanud üldelu- loomisel teisi arvestatud nii palju lestki. Milliste raskustega algul nõudeid ja eriti põllumajanduslikke kui seda võidud, eriti Saksamaa tuli võidelda, näitab juba abijõu• eluavaldusi. Samuti on arvestatud omi. Peab aga mainima, et sellist dude puudus, mistõttu ei saadud meie juhtivate riiklikkude asutuste ulatuslikku praktikumi nagu meil, ei pidada üldse praktilisi harjutusi. nõudeid, ja kui säält on saabunud ole kuskil mujal." Ellukutsutud kabinett oli mõel• põhjendatud soove, on olnud looma• dud ainukesena, kuid hiljem nähes Kuidas hindate senist õppetöö• kasvatuse õpetamiselgi suuremaid aine ulatust ja tähtsust, jagati üles• korraldust üldse ja omal erial-al? ümberkorraldusi. Esialgul on need

4. t u b kuidagi oma tööst. Kuritegu rahvusliku Kõigist neist tunnustusaktsioonidest rääki• prestiiži vastu on mõtelda, et eesti keel ainult mine oleks ülearune, kui nendega ei saaks siduda rahvakirjandust vajab, kuna kvaliteetkirjandus hää kirjanduse omatasuvuse või parema tasuvuse ennast ei tasu, või hästi ei tasu. Algupärast probleemi. Laia publiku soovide järgi kirjuta• väärtkirjandust, samuti kui maailmakirjanduse tud teos läheb isegi, on isegi äriartikkel. Teo• klassikuid — tulgu neile juurde maksta — on sed, mis on raskemad, nende publik on väikese• tarvis kui mitte muu, siis tuleviku nimel. Väärt• arvuline. Kuid kirjandusekandjat publikut saab kirjanduse õigesse valgusse asetamine, selle suurendada, ning üheks suurendamise võimalu• kaitsmine niikuinii ülekäte mineva rahvakirjan• seks on — hää hindamiskomisjoni pitsat. Käsi- duse eest, see on ülesanne, mida meil küll ku• tatagu seda pitsatit targa kaalumisega, olgu sel• nagi pole unustatud Eelmised read on aga sihi• ged soovitamise põhimõtted ja peetagu neist tud viimasel ajal ilmsiks tulnud vastassuunaliste kinni. Suurrahvaste best-seller'ite autor saab taotluste eest hoiatamiseks. miljonäriks, kvaliteetkirjanduse oma ainult e 1 a- Paul Viiding. Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT siiski olnud vähesed. Võimalik, et Need tööd jätkuvad. Tulevikus käsitamiseks, mitte aga kirjandust selles mõttes tuleb kõne alla ma• hakkan erilist rõhku panema kodu• ette kandma. gistriastme tähtsuse ümberhinda• maiste söötade seeduvuse uurimisele. Võõrkeelte oskusega võiks rahule mine, mis seotud mag. astme eksami• See ongi juba alatud loodusniidu- jääda. See puudus võiks selgemini nõuete vähendamisega ja doktoriek• heintega ca. aasta tagasi. Samuti samite sisseseadmisega. tulevad selgitamisele noorkarja söö• ilmneda vahest magistreerijate juu• res. Pean aga ütlema, et minu juu• Õppetooli seniseks sihiks on olnud danormid. res magistreerijad on olnud väga põhimõte, et anda teaduslikku alust Neid töid pean eriti tähtsateks, hääd keeltevaldajad." loomade aretamises, söötmises ja sest välismaa andmed ei vasta mitte eriti veistekasvätuses. Seda niipalju, meie söötadele ja mõningad söödad Millised väljavaated oleks tule• et eriteadlased võiksid vabalt edasi ei esine üldse välismaisetes tabelites vikus agronoomidele? töötada ja tegelikku ellu astujad (tindikalajahu) ". „Usun, et kohti peaks leiduma, enda teadmistega ka mitmekesise• arvestamata oma majapidamisi, ta• mates olukordades orienteeruda." Millistes väljaannetes avaldate enda uurimused? lusid. Kõigepealt loodan, et agro• Kas on õppetooli majanduslik noomide tasu, mis seni on olnud alus ja abijõudude koosseis küllal• „Ülikooli Zootehnika Katsejaama lubamatult väikene, tunduvalt para• dane? teadetes", milliseid seni ilmunud 13 neb. Tähtis oleks teha kandidaatide „õppetegevuseks on assistentide numbrit. Samuti põllumajanduslik• hulgas tarvilikku selektsiooni, et koosseis küllaldane, uurimistegevu• kudes ajakirjades, milledest esikohal kohtadele pääseksid ainult tarvilike seks aga mitte. Zootehnika katse• „Agronoomia". Välismaa ajakirja• eeldustega inimesed. Valitsuse ring• jaama jaoks oleks hädasti tarvis ühte dest püsivamalt Aberdenis ilmuvas kondadest on selleks igatahes lootu• kõrgemapalgalist ja püsivat jõudu, — Rowetti instituudi poolt välja• si antud!" kes ennast pühendaks katsejaama antavas — „Nutrition Abstracts tööle ja saaks aastate jooksul selleks Review". Kas peate meie jaoskonnakon- sulentidele mudeltalundeid tarvili• tarvilise ettevalmistuse. Ta oleks Iseseisvalt on väljavõtteid aval• kuks? ühtlasi juhatajale abiks mitte ainult danud „Zeitschrift für Tierzucht tehnilistes töödes vaid ka korral- und Züchtungsbiologie" j. t. „Mudeltalund peaks sellel juhul dusetöödes." ümbruskonnas eeskujuks olema Korrespondentsi pean kõige mitte ainult enda tehniliselt korras• Milline on senine teaduslik järel• püsivamalt rootsi katseasutustega: tuselt, vaid seda enam sisemiselt ja kasv teie erialal? „Centralanstalten för försöksvä- iseseisvalt majanduslikult tasuvuselt. „Kui seda võiks hinnata teadus• sendet pä jordbruksomrädet Hus- Kolmandaks oluliseks punktiks on, likkude kraadide omandajate arvu jursavdelningen" — Stockholm. järele, siis arvan, et võiks olla rahul• et kõik tugineks enda sisemisele dav, õppetooli juures on seni ma- Nimetamisväärt oleks veel Preisi jõulisele alusele. Ei usu aga, et gistreerinud 4 isikut ja doktoreeri- Loomakasvatuseasutused Tsechnizis konsulent suudaks talu sellisena nud 1. Neist on üks õppejõuna (Breslau lähedal) ja Berni Ülikooli pidada. Selles on süüdi ajapuudus Tartu Ülikoolis, kaks juhtivatel Loomakasvatuse Instituut Helveet• ja koha muutlikkus. Selline talu ei kohtadel loomakasvatuse alal sise• sias. võidaks ümbruskonna usaldust." riigis ja üks õppejõuna välisriigis. Järjekindel side on veel Vene• Lõpeks avaldas prof. Mägi mõ• Magistreerijaid on aga poole tosina maaga — Moskva Timirjasevi Põl• ningaid arvamusi ja tähelepanekuid ümber." luni. Akadeemiaga, kuhu eriti tõu• meie akadeemilise elu kohta. Millised on teie olulisemad uuri• raamatuid soovitakse. ..Viimastest akadeemilistest elu• mustööd? Kodumaiselt on eriline kokku• avaldustest pean äärmiselt suure „Üldse kodumaa söötade toite• puutumine Loomaarstiteaduskon• tähtsusega aktsiooniks samme, mil• väärtuse uurimine, eriti aga valgu• naga, kelle üliõpilastega ühised lised ette võetud üliõpilasorganisat• rikaste jõusöötade (lõss, tindikala- loengud!" sioonide ja vilistlaste lähendami• jahu, lihajahu jne.) ja kodumaise seks. Pean seda väga tähtsaks meie loodusniidu heina toiteväärtuse uuri• Kuidas on olnud õppekirjandu• sega? ühise riigi ja tervikliku rahvama• mine. Siia juurde kuuluks ka silo- janduse seisukohalt. Ükskõik, kes valmistamise meetodite uurimine ja „Eestikeelset kirjandust kahjuks ka seda sammu ei ole algatanud, tu• nende meetodite hindamine. ei ole tarviliselt olemas, võõrkeelne leb asja ajada täiesti erapooletult ja Oluline on veel Eesti punase tõu• ei vasta aga ilma täiendusteta loen• nii, et juba asjaajajate endi juures karja ja Hollandi Friisi karja noor• gutele. Seepärast on loengud väga lahkhelisid ei tekiks." loomade arenemise võrdlev uuri• olulised. Tegelikult peaks küll loen• mine, mis praegu käsil. gutel andma juhiseid kirjanduse (Järgneb.) Nr. 5 — 6. V 36. 148 ÜLIÕPILASLEHT KAHETUUBILINE RAHVUS ja Tartu ning Tallinna

Viimasel ajal on meil korduvalt avalikkuses läbi kujundatult ja seega — kogu rahvus ühte arutatud Tartu ja Tallinna vahekordi: kas mitte tüüpi. otstarbekohasem ei oleks, kui meiesugune väike• See mõtteviis, põhjeneb aga kahjuks täieli• rahvas koondaks kogu oma elujõu ühe keskuse, kul eksitusel: nimelt sotsioloogilise nähte riigi pealinna ümber? Mitte ainult arutatud, mehhanistlikul käsitamisel. vaid tegutsetudki on selle probleemi lahendami• Isegi oletades (mis tegelikult ei vasta olukor• seks, viies algul Riigikohtu ja selle järele Teh• rale), et majanduslikult oleks kasulikum selline nikateaduskonna Tartust Tallinna. Näib, et dis• rahvuslik tsentralisatsioon, kõnelevad ometi sot• kussioonis olnud küsimust on peetud Gordiase sioloogia põhimõtted kindlasti niisuguse lahen• sõlmeks, mis ootab meie aja Aleksandrit. damise vastu. Kuulus antropogeograaf Fr. Rat- Meil tuleks siiski vaadata sellele sõlmele, zel tsiteerib oma teose kõnesolevasse küsimusse nagu saaks seda "mõistuse varal harutada. Piir• puutuvas lõikes „ka

— et ainult tuua paar näidet, üks kõige vanema• Prantsusmaa on õpetlik näide selle poolest, test ja teine kõige uuematest sellistest nähetest. et teda ennast ja tema ajalugu mitte-tundjad Muidugi on mõnikord ajaloos tulnud ette tihtilugu toovad Pariisi rahvusliku ideaalse teravaid kokkupõrkeid selliste rahvuse eritüü• tsentrlisatsiooni näitena. Kahtlemata on Pariis pide vahel. Kuid see on juhtunud siis, kui eri- Prantsusmaa tsentrum ja pea-tüübi esindaja, tüüpe siduv rahvusteadvus on muutunud nõr• kuid selle kõrval esineb veel rida eritüüpe, mis gaks ja kui ei ole võimelist riiklikku organisat• koguni on tekitanud nn. regionaalse liikumise ja siooni eritüüpe koordineermas. Pinevusi tuleb millistele Prantsusmaa oluliselt võlgneb oma ainult veel siis, kui riiklik keskvõim unustab vaimse viljakuse ja majandusliku stabiilsuse. oma rahvusliku, koordineeriva ülesande ja ennast Samasugused nähted esinevad kõikide aren- ühekülgselt rakendab üheainsa rahvuses esineva guvõimeliste kultuuride juures. Saksamaa on tüübi ülevõimu loomisele ja teise (või teiste) kujutlematu ilma Weimar-Potsdam-München rahvuslikult samaväärtuslikkude tüüpide alla• lügestumiseta, et nimetada ainult tähtsamaid surumisele. tüüpe. Venemaal varem Kiiev-Novgorod-Moskva, Sellised ebanähted on seega tekkinud vaid hiljem Peterburg — Moskva. Samuti Itaalias, rahvuse lagunemise või aga ühe eritüübi liigse Rootsis, Norras 'jne. võimuhaaramise ajajärgul; seega siis, kui on Meil Eestis on kujunemas Tartust Tallinna häiritud rahvuslikkude eritüüpide normaalne kõrval teatav eritüüp, mis vajutab oma erilaad• ühtlustatud koostöö. suse pitseri elanikkonnale. Rõhutan, on kuju• See normaalne ühtlustatud koostöö võib aval• nemas, mitte veel kujunenud. Kuid selle ase• duda teat. ülesannete jagamises (majandus — mel, et edendada sellise — täiesti eestluse üld- vaimne kultuur), või aga võistu sarnaste üles• tüübi raamides oleva ja just selle tosirahvuslik- annete kallal töötamises. Mõlemal korral võib kust esindava eritüübi arengut, on viimasel ajal olla rahvusel sellest ainult kasu, välja arvatud tekkinud just tendents, teha Tallinnast meie ainult siis, kui osade jagamine muutub täielikult rahvuse ainutüüp. sotsiaalseks kihistumiseks — üks ainult kõrge• Niisugune kunstlik arengupidurdamine on mate ja teine ainult alamate funktsioonidega. eriti kardetav väikerahvusele, sest seal ei esine Viimasel puhul on tegemist ebanähtega, mis muid sotsiaalseid diferentsatsioone, mis suurrah• viib kas sisemistele hÕÕrumistele või aga ühe vuse juures võivad üles kaaluda tüübi-vaesestu• tüübi kui rahvuse loovteguri hävingule. mise nähte. Tuleks taibata, et ühetüübiline väi• Näiteks võiksime tuua Prantsusmaad, mis on kerahvas — „steriilne vanapoiss" — on võimetu võrdlemisi väga tsentraliseeritud, kuid täiesti kultuuriloominguks ja arenguks, sest ainult mit- „ühetüübiliseks" on muutunud ainult langus- mekesidus võib viia edasi arengut. Rahvuslik ajajärgul, absolutismi võidupäevil. areng tähendab teat. ühtlust mitmekesiduses, kui Nimelt tasakaalustasid mõjukad vürstid, nagu aga ühel rahval ei ole seda sisemist mitmekesi- Bourbonid j. t. Pariisi osatähtsust kuni refor- dust, siis ta kas jääb kängu, või areneb vÕÕr- matsiooniajastuni ja esimeste Bourboni-kunin- mojude all — kusjuures temas läheb kaotsi rah• gate ajal pakkusid hugenotid vajalikku vastu• vuse kui kõrgema printsiibi väärtus. kaalu. Pärast Nantes'i edikti tühistamist muutus Meil peaks tõsiselt silmas peetama hädaohtu, Prantsusmaa ühetüübiliseks ja ühtlasi sisemiselt mis peitub rahvuse ühetüübilisuses. Kui peale nõrgaks. Suureks Prantsuse revolutsiooniks oli kultuurilise ja vaimse momendi, mida seni ainu• jälle tõusnud provintsi osatähtsus — muide alles üksi oleme riivanud, veel meelde tuletada, et uuemad prantsuse ajaloolased on hakanud küllalt samasugused kaalutlused käivad ka majanduslik• hindama provintsi rolli revolutsiooni arengus. kude nähete kohta ning et ka riigikaitse huvid Iseloomustav on ka, et Prantsuse revolutsiooni nõuavad (eriti uudses sõjas) rahvuslikku vastumõjud kristalliseerusid just maa-alaliste detsentraliseerimist. tüüpide ümber: Gironde ja Vendee. Mis puutub Meie rahvuse, riigi ja kultuurilise ning ma• Napoleonisse, siis olid selle ajajärgu kandjateks- jandusliku arengu huvides peaks meil arenema juhtideks just mitte-pariislased ja selle hiilgava vähemalt kaks selgepiirilisemat rahvuslikku episoodi lühikest kestust võib just seletada asja• tüüpi, kui meil ka arvulise väiksuse juures võib• oluga, et keiserlik režiim ei võimaldanud pro• olla ei ole võimalik rohkem vaimselt täisväärtus• vintsile rahvuslikult mõjurikast arengut. Mis liku ilmestusega tüüpe luua. Loomulikult ei ole puutub läinud sajandisse, siis on siin teiste lin• Tartu selle teise tüübi ainukene kandja, vaid nade osatähtsus osutanud pidevat arengut ja kogu LÕuna-Eesti kuulub sellesse osadusse. meie teame, et 1870./71. a. sojas Pariisi valluta• Kuid see tüüp ei kujune iialgi küllalt väärtusli• mine veel ei murdnud Prantsusmaa vastupanu, kuks teguriks meie kultuuri arergus, kui just ümberpöördult: provintsiaalne Prantsusmaa selle vaimsel keskusel, Tartul, ei ole vastavad andis suuna 3. vabariigile just vastuolus Pariisi võimalused. kommunistlikkude kalduvustega. Magnd. Nr. 5 — 6. V 36. 150 ÜLIÕPILASLEHT TdUnikatertHujhoJuna yoJfomikjat

tehnilise keemia laboratoorium, kuid Kuigi tehnikateaduskonna kü• selle asukohaga võidetakse teisi suu• remaid paremusi." selle korraldamine komisjoni arva• simus on nüüd juba otsustatud, tes tuleks kaugelt odavam kui Tar• siiski asja täielikkuse ja ülevaate Varasemates sõnavõttudes on tus Soola tänaval tugevus- ja elek- mõttes toome veel mõningaid ka üht-teist huvitavat, mida eel• trotehnilise laboratooriumi sisse• seadmine." tsitaate otsustamise eelsest po• mises numbris kahjuks ruumi• leemikast ajakirjanduses. pos• puudusel ära tuua ei saanud. Ka Peale tehnilise keemialaboratoo• timehes" 16. aprillil käsitletakse siin on peamiseks sõnavõtjaks riumi Tartus siiski on olemas veel olnud ,,'Postimees", kuna Tal• ka teisi asutisi, mida Tallinnas pole Tallinna kui ka Tartu kalkulat• ja need asutised on kaunis kallid. sioone pealkirja all tehnikatea• linna lehed üldiselt tehnikatea• duskonna küsimuste käsitlemi• 1. Nii näiteks praegune Tartu duskonna kulud Tartus ja Tal• ülikooli füüsikalise keemia labora• linnas". Leht kirjutab: sel näivad olevat Õige tagasi• toorium on varustatud kalliste ja hoidlikud. Olgu nimetatud 18. täpsate riistadega, mis maksavad „Nagu kuuldub, olevat need kal• märtsi „Postimehes" dr. G. Rei• kogusummas 80.000 krooni. Siiski kulatsioonid siiski sisaldanud mõ• mani sõnavõtt, kes leiab, et Kop• pole seal midagi ülearust, vaid kõik ningaid vigu: Tehnikateaduskonna on hädavajalik. li, kuhu tehnikateaduskond ülalpidamise kulud Tartus olevat 2. Samuti ülikooli anorgaanilise võetud seal umbes 30.000 kr. võrra oleks Tallinnas kavade kohaselt keemia laboratooriumi varandusi suuremad tegelikkudest kuludest. Nii asutatud, on kliimaliselt kõige hinnatakse 146.000 kroonile. Sellest näiteks olevat seal olnud tegemist halvemaid Tallinna linnajagu- 57.000 krooni moodustab raamatu• ligi 10.000-krooniste valgustuse ja sid. Arst arvab, et Kopli pool• kogu väärtus, mille uuesti asutamine küttekuludega, mida aga tegelikult läheks, võib-olla veelgi kallimaks. ei kanna ülikool, vaid Tartu linn. saarel varitseb meie noori tea• Tõsi küll, kõiki neid varustusi Asutamiskulud Tallinnas olevat dusejüngreid ühelt poolt tiisi• pole vaja Õppetööks tehnilises õppe• antud aga vähemad tõelikest kulu• kus, teiselt poolt jooksva. Ta asutuses, kuid et seada sisse labora• dest, mistõttu siis projekt olevat kõ• küsib: „Kas tasub seda kõike toorium, mis annaks töötamisvõima• nelnud rohkem Tallinna kasuks. mõne joonestussaali mugavus, lusi 30 üliõpilasele, siis see läheks maksma umbes 25.000 krooni. Tea• Nüüd aga olevat need haridusmi• kus pealegi pool aastat nii vähe duslikkude tööde tegemiseks sel ju• nisteeriumi poolt esialgselt välja• valgust, et tuleb isegi keskpäe• töötatud kalkulatsioonid uuesti üm• hul kuigi palju võimalusi ei oleks. bertöötamisel, et saada asjast täpset va ajal kunstliku valguse juu• 3. Hädavajalik on ka tehnoloogia ja õiget pilti." res töötada." laboratooriumi asutamine, mis lä• heks maksma 35.000 kr. Nõnda siis näib, et tehtud kal• Sama päeva lehes tuuakse 4. Orgaanilise keemia labora• kulatsioonid on koguni ümber- teises kirjutises ülevaatlik pilt toorium 15 inimesele töötamiseks kalkuleerimisel. Lõpuks puudu• tehnikateaduskonna Tallinna ilma aparaatide muretsemiseta lä• tatakse kirjutises veel küsimust, üleviimise kulutustest. heks maksma 18.000 krooni. kas Tallinna peaks jääma Tartu 5. Tartu ülikooli füüsika-insti- Kirjutatakse: tuudi väärtust hinnatakse praegu ülikooli teaduskond või isesei• Mis puutub aga tehnikateadus• 400.000 kroonile. Kui aga tahetakse sev kõrgem Õppeasutis, öeldes: konna üleviimise otsusesse, siis mi• sisse seada uut, olgugi vähemaula- nisteeriumidevahelise komisjoni ot• tuslikku, mis täidaks aga täiel mää• „Seni on räägitud tehnikatea• sused, vähemalt ajakirjanduses aval• ral kõrgema tehnilise õppeasutise duskonna viimisest Tallinna. datud kujul, on mõnes asjas esialgu nõudeid, siis see läheks ka maksma Mõnede ringkondade arvates tuleks veel kaunis vähesed. Seal öeldakse 200.000—300.000 krooni. kaalumisele võtta ka see, kas ta ka Tallinna paremate võimaluste suh• Ainukeseks laboratooriumiks, mis Tallinnas jääb töötama Tartu üli• tes peale muu: kooli tehnikateaduskonnana, või Tallinnas on ja Tartus pole, on ehi• muudetakse ta iseseisvaks kõrge• „Tartus tuleks, väi ja arvatud teh• tus- kui ka keemiainseneride õpeta• maks õppeasutiseks. Seni, nagu kuul• nilise keemia laboratoorium, kõik miseks vajalik tugevuselaboratoo- da, on jäädud siiski selle juure, et ta uuesti luua, kuna Tallinna Koplis rium, milline on olemas Tallinnas jääks edasi Tartu ülikooli tehnika• senise tehnikumi ruumides on ole• asuval riiklikul proovikojal. Selle teaduskonnaks, nii et teaduskonna mas suured kabinetid, laboratooriu• laboratooriumi töö aga kestab 6-nda dekaan kuuluks ülikooli valitsusse ja mid ja joonestussaalid ühes sissesea• semestri üliõpilastel ainult 1 semes• nõukokku, ja teaduskonna asjaaja• detega, millede koguväärtus 30 mil• ter 4 nädalatunni ulatuses, mis moo• mine õppejõudude valimine jne. jonit. Neid on võimalik kasutada dustab ainult 1,6 prot. tervest tehni• sünniks Tartu kaudu: Tallinnas väheste ümberkohendamistega ja kateaduskonna stuudiumitööst. teaduskonna koosolekul otsustatud neid täiel määral tegevusse raken• Siinjuures olgu aga mainitud, et asjad tuleksid heakskiitmiseks, ot• dada. Tartus näiteks Soola tänaval, katsekoja aparaate pole sugugi ko• sustamiseks või haridusministee• kus kujuneks ehitusosakonna pea- hane tarvitada õppetegevuseks. Pea• riumile kinnitamiseks esitada ruum, pole hoonel lage ega kütte- legi on meie katsekoja aparaadid ise Tartusse ülikooli valitsusele või sisseseadet, mille ehitamine ja kor• ka juba vananenud, sest viimase 8 nõukogule. See teeks asjaajamise raldamine nõuab aga suurt kulu. Ai• aasta jooksul pole neid täiendatud, pisut keeruliseks ja see keerulisus nuke nimetamisväärne ala, mis Tal• olgugi et ka tehnikateadus sel alal on vabandatav ainult sel juhul, kui linnal puudub ja tuleb rajada, on on teinud suuri edusamme. Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 151 Tehnikateaduskond Tartus f Vabariigi Valitsuse koosolekul 29. aprillil oli arutusel tehnikateaduskonna asukoha küsimus. Vabariigi Valitsus on otsustanud tehnikateadus• konna asupaigaks määrata Tallinna. Vabariigi Valitsuse koosolekust küsimuse arutamisel võtsid osa ka ülikooli rektor 3. Kõpp }a tehnikateaduskonna dekaan 3. Kopvillem. Õppetöö peaks tehnikateaduskonnas Tallinnas algama juba eeloleval sügisel.

Tugevuslaboratooriumi sisse• pekohtade kulusid tuleks lisaks igal jandusteaduskond, 8) majandustea• seadmine õppeotstarbeks läheks aastal 55.000 krooni. duskond ja 9) tehnikateaduskond." maksma umbes 30.000 krooni. See Siin on võetud kulutused ainult Edasi paragraaf 101-es lisatakse oleks kulutus, mida Tallinnas esi• kõige jämedamates joontes. Need Tartu ülikooli poolt jaotatavatele algu poleks vaja teostada. tõsiasjad ei räägi midagi majandus• teaduslikkudele kraadidele veel Muudest Tartu kulutustest, mis likult Tallinna kasuks. Neile lisaks juurde „insener" ja „doktor insener" Tallinnas ära jääksid, oleks veel võiks tuua veel terve rea pisemaidki kraadid. asju Tartu kasuks. Nii Tartu üli• Soola tänava maja remont, mis lä• Selle ülikooli seaduse muutmise heks maksma umbes 7.000 krooni ja koolil on suur geoloogia instituut rikkalikkude kogudega. Tallinna teh• eelnõu kohta seletatakse valitsuse Gildi tänava maja remont, mis lä• ettepaneku põhjenduses peale muu heks maksma umbes 2.500 krooni nikumil on küll ka olemas oma geo• loogia kabinett, kuid meil on olemas järgmist: Tallinnas läheks seega asutamis- algkoole, kus on paremad ja täieli• ..Tehnikateaduskonna ellukutsu• kulusid 458.000 krooni, Tartus ainult kumad geoloogia kabinetid. Nii mine peaks toimuma järk-järgult nii 39.500 krooni ehk 418.500 kr. vähem. mitmel alal. Seal olemasolevad ei õppeaastate kui ka õppeharude suh• Tallinnas Kopli maja mahutab vasta kõrgema tehnilise õppeasutise tes. Esialgu tuleks luua ükshaaval umbes sedasama või natuke rohkem, nõuetele ja pealegi on neid keskteh- mõned õppekohad matemaatika-loo- kui Tartus Gildi ja Soola tänava ma• nikumil endale tarvis. dusteaduskonna juurde, kus selle jad kokku Siiski seal on ka puudusi, tõttu kujuneks inseneriteaduse osa• millede kõrvaldamine läheb kaunis Lõpuks olgu mainitud veel seda, kond. Kui suurem osa koosseisus kalliks. Seal pole näiteks gaasi. et mitmete asutiste organiseerimine ettenähtud kohtadest täidetud, tu• Tekib küsimus, kas viia sinna ligi 7 Tartus on praegu pooleli, hulk tööd leks nad ühes mõne praegu juba kilomeetri pikkuselt gaasitorustik, on juba tehtud, kuid ülekolimisel oleva õppekohaga üle viia iseseis• või ehitada sinna uus gaasivabrik. sest läheks palju kaotsi ja tuleks nii vasse teaduskonda, mille etteotsa mitmeid asju uuesti alata." siis ka dekaan valitakse." Ka muid uusi ehitisi tuleks lei• da või püstitada, kuhu paigutada la• 29. märtsil „Postimehes" peal• Kõige selle kohta annab vaba• boratooriumid. riigi valitsus vastavad määrused." kirja all „Tartu põhjused"heide~ Majapidamise alalt olgu veel ni• See seaduseelnõu läks veel riigikogu metatud, et Tartu linn annab siin takse pilku seadustele ja mää• hariduskomisjoni, kes esitas ta prii kütte ja valgustuse. rustele, millede alustele Tartu uuesti muutmatult riigikogule vas• tuvõtmiseks. Jooksvad õpetamiskulud (labora• ülikooli juurde on loodud tehni• tooriumide ülespidamine ja õppe• kateaduskond. Esimesel lugemisel 6. veebr. jõudude palgad) oleksid tehnilises 1934. a. seletab riigikogu haridusko• õppeasutises nii Tartus kui ka Tal• „ Vabariigi valitsuse ettepanek misjoni aruandja Theodor Tallmeis• linnas umbes 70.000 kr. aastas. riigikogule 21. juunil 1933. a. üli• ter peale muu: kooli "seaduse muutmiseks, kus en• Kui aga teostada tehnilise hari• „Viimasel ajal on ajakirjanduse dine 18. juunil 1925. a. riigikogu kaudu saanud tuttavaks, et vabariigi duse andmist Tallinnas, siis tuleks poolt vastuvõetud ülikooli seaduse Tartusse luua rida uusi õppekohti: valitsusel olevat uus plaan, korral• par. 6 muudetakse järgmisekujuh- dada asja nõnda, et tehnilise teadus• nimelt 4 keemia õppekohta, 2 mate• seks: maatika õppekohta, 1 füüsika õppe- konna esimesed kursused oleksid koht, 1 ehitusõpetuse andja õppe- „Ülikool jaguneb järgmisteks Tartus, kuna kõrgemaid kursusi koht põllumajandusteaduskonna üli• teaduskondadeks: 1) usuteaduskond, võiks siin Tallinnas korraldada. Seda õpilastele ja Tallinna tuleks luua 2) õigusteaduskond, 3) arstiteadus• seisukohta ei ole komisjon ametli• geoloogi koht. Kõigile neile õppe• kond, 4) filosoofiateaduskond, 5) kult kaalunud, aga erateel komisjoni kohtadele tuleks juure arvata veel matemaatika-loodusteaduskond, 6) liikmetega mõtteid vahetades olen assistendid. Seega paralleelsete õp• loomaarstiteaduskond, 7) põlluma• saanud mulje, et sellele seisukohale 152 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 — 6. V 36. komisjon ei hakkaks vastu vaidlema, tumit, kus ülikoolile oleks võidud Par. 14 lisab sellele: seda enam, et selle tagajärjel ei teha etteheidet seadusest ja määrus• „Tehnikateaduskonna laboratoo• pruugiks muuta seadust. Kui vaba• test kõrvalekaldumises tehnikatea• riumid, kabinetid ja teised öppeasu• riigi valitsus ühelt poolt ja Tartu duskonna loomisel. Teaduskond on tised asutatakse tarviduse järgi, kus• ülikooli valitsus teiselt poolt leia• loodud normaalaja kestes, nii nagu juures nende moodustamiseks kasu• vad võimalikuks asja nii korraldada, seda on nõudnud õppetöö. tatakse ära ka eelmises paragrahvis et pool teaduskonda väljaspool Tar• Et õppetöö pole teostatav kahes nimetatud Tallinna tehnikumi sead• tut asub, siis ei saa midagi selle kohas, ka seda on arutanud ülikooli med ja laboratooriumid, mis antakse vastu olla, sündigu see tehnikatea• nõukogu ja on asunud seisukohale, üle Tartu ülikoolile haridus- ja sot• duskonnaga või mõne muu teadus• et seda saab kõige otstarbekohase• siaalministri otsusel pärast tehni• konnaga." malt teostada ainult siis, kui kõik kumi tegevuse lõpetamist." See seaduseelnõu võetakse vastu Õppetegevus koondatakse ühtekokku esitatud kujul kõigil kolmel lugemi• Tartu ülikooli juurde. Selle seisu• Sama määrus näeb ette, et teh• sel ja on avaldatud Riigi Teatajas kohaga ülikool on esinenud ka vaba• nikateaduskonna dekaani ja sekre• riigi valitsusele. täri asukoht on Tartus ja et peale nr. 18, 1934. a. dekaani seatakse ametisse prodekaan, Määruse järele tehnikateadus• Selle seaduse põhjal antakse va• kes on abiks Tallinnas asuvate tea• konna teadus-ja õppeasutiste ellu• bariigi valitsuse poolt 23. aug. 1934. duskonna õppeasutuste valimise kutsumine ja nende asukoha määra aastal tehnikateaduskonna asutamise ning neis toimuva õppetegevuse ju• mine toimub küll haridusministri määrus, milline on ilmunud Riigi hatamise alal. Prodekaani asukohaks otsusega, kuid Eesti Vabariigi Tartu Teatajas nr. 71, 1934. a. on nähtud ette Tallinn." ülikooli seaduse par. 10 ette nähtud Sealgi on jutt Tartu üli• korras. kooli tehnikateaduskonnast ja Nagu kirjutise algusest aru See paragraaf käib aga järgmi• tema asukoha suhtes pole seal mi• võib saada, on need andmed too• selt: ,,'Ülikooli teadus- ja õppeasu• dagi lahtist. Seal Öeldakse para• dud peamiselt haridusminister tuste arvu ja nende koosseisu mää• graaf 13-ndas: N. Kannu viitamisele oma avali• rab kindlaks ülikooli nõukogu vas• „Matemaatika-loodusteaduskonna tava teaduskonna ettepanekul, üli• tehnikaosakonna ja tehnikateadus• kus seletamises 21. märtsist s. a., kooli eelarve piirides; selle otsuse konna õppetöö korraldatakse nõnda, nagu ei saaks juttu olla mingi• kinnitab haridusminister." et leiaksid kasutamist Tartu ülikooli sugusest teaduskonna üleviimi• Need seadused andsid ülikoolile seadmed, instituudid, laboratooriu• sest, kui pole veel kindlaks mää• kindla aluse tehnikateaduskonna ku• mid ja teised öppeasutised Tartus jundamiseks. Pole tulnud kuulda• kui ka Tallinna tehnikumi seadmed ratud, et tehnikateaduskonna vale ka mingit konkreetset juh- ja laboratooriumid Tallinnas." asupaik on ainult Tartu.

Luuakse ..Akadeemiline-Liit" seltside ja korporatsi• Komisjon konstateeris üks• vilistlaskogude liikmete nime• oonide vilistlasko• meelselt vajadust luua liit, mille kirjad ühes ligemate andmetega gude koostööl. ülesandeks luua haritlaskonna isiku kohta. Koostöö võimalusist Eesti üliõpilasorganisatsioo• laiemate ringkondade kontakt Üliõpilaskonnaga käsitleti vaja• nide vilistlaskogude esindajate Tartu ülikooliga, süvendada dust muuta „Üliõpilasleht" kogu üldnõupidamisel moodustati akadeemilise hariduse väärilist eesti haritlaskonna häälekand• teatavasti komisjon, mis töötaks hindamist ja toetada kõlbeliselt jaks, mida telliksid vilistlasko• välja akadeemilisi haritlasi ja majanduslikult ülikooli ja gud terves koosseisus, ühtlasi ühendava üldliidu organiseeri- üliõpilaskonda. See loodav orga• seda ka sisuliselt varustades miskava. See komisjon pidas nisatsioon, mis esialgu ehitub kaastööga. Samuti oleks üliõpi• nüüd Tartu üliõpilasmajas oma olemasolevatele vilistlaskogude lasmaja laiendamine üliõpilas• esimese koosoleku, millest võt• liitudele ja neist väljaspool ole• konnale väga raske ilma vilist• sid osa Eesti Korporatsioonide vatele vilistlaskogudele, kannaks laskonna kaasabita. Vilistlaskogude Liidu esimees nime „Akadeemiline Liit". Koosolek, kus esialgsed töö• prov. Aleks. Imelik, Üliõpilas• Liidu ligema tööülesandena küsimused üles seati, oli täiesti seltside Vilistlaskogude Liidu mainiti üldise aukohtu korra üksmeelne ja otsustas pärast esimees prof. Ernst Ein, eesti väljakujundamise tarvet. Ka organisatsioonidelt üksikasja• naiskorporatsioonide vilistlas• tõsteti üles mõte, anda välja likkude juhtnööride ja volituste kogude esindaja prl. Hilda Viira ühine haritlaskonna aastaraamat, saamist juba ligemal ajal uuesti ja Eesti Üliõpilaskonna esimees milles peale muu avaldataks kokku tulla, et koostada „Aka- Ilmar Tõnisson. kõigi üliõpilasorganisatsioonide deemilise Liidu" põhkiri. Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 153 Paar vastust Soome ^Ylioppilaslehtile 99 Soome „Ylioppilaslehti's" nr. 5 on Toppi Ei teeni soome üliõpilane oma maad paremini Nurmi kirjutanud mõningaid märkmeid eesti kui eesti üliõpilane. ./üliõpilaslehest". Üldiselt on need märkmed Üliõpilaste rahvuslik töö on alati kajastunud tunnustavad ja meelitavad, kuid vajavad mõnes ka tema häälekandjates. Et meil sel alal osas siiski Õiendust. midagi erilist soome „Ylioppilaslehtnt" Õppida Nimelt leitakse kirjutuses tarviliku olevat oleks, ei ole küll muud kui endi liigne esilcker- erilist põhjust seiga käsitlemiseks, kuidas eesti gitamine. Ka näiteks tuua meile „sama ..Üliõpilasleht" olevat võtnud uue suuna ja liini" on ülearune. Meil on endil tüsedaid ees• tulnud samale liinile, kus soome üliõpi• kujusid rahvuslikkude üliõpilaste tegevuse näol lased on aastakümneid, võib öelda aastasadu või• aegadest, kus tehti tööd sootuks raskemates olu• delnud oma maa vaimse ja riikliku olukorra des, kui seda vahest soome üliõpilased kunagi on tõstmiseks. üle elanud. Et ,,Üliõpilasleht" oleks võtnud uue suuna, Mis puutub väitesse, et meie peaksime eriti see on nähtavasti kirjutise autori ilmne arusaa• käsitlema praegusel ajal ka hÕimusuhete küsi• matus või eksitus. „ÜliÕpilasleht" püsib oma must, siis võime öelda otsekohe: hÕimuküsimuste ilmumisaja kestel väljakujunenud alustel kindla• arutlusteks peaks olema enam põhjust sealpool mini kui kunagi varem. Veel võõrastavam on lahte. On ju sealt pärit vapustavad mõjustused tunnustus, et viimaks eesti ,/Üliõpilasleht" on hõimuliikumisele. Meie seisukohad neil aladel asunud „samale liinile" soome üliõpilastega. on kindlad olnud ja need ei ole muutunud, aga On ju loomulik, et rahvuslikkude üliõpilaste töö meie ootame, mis hõimusuhete edasise arenemise on alati pühendatud oma maa ja rahva hüvedeks. kohta on öelda näiteks Soome „YlioppilaslehtiT\ V. P. v/s/e/? vee/gude/? Toimetaja L. kirjutab 24. vaenuliste leeride vahel on juba sus tehtud ja seda ka asjaosaliste märtsi „Vaba Maas" juhtkirjas aastaid arutusel olnud, kuid ikka nõupidamistel pooldatud. Võib-olla „Tartu vaim" hulga tsiteeri- ilma tagajärjeta. Nüüd viimaks on läheb asi surnult punktilt ometi vii• miste järele mõned read, kus üliõpilaskonna edustuses see ilus ot• maks liikuma." avaldab arvamist, nagu oleks üli• õpilaskonna killunemise lõpp lähedal. Arvamine on alapeal• Personaalaktiga Saksa uus üliõpilane kirjas muidugi küsimusmärgiga Teatavat pilti Saksa „uue" üli• list kasvatust ning võetakse ühi• asetatud. õpilase tüübist pakub Saksa üli• selt osa kultuurilisist ning polii• L. leiab muuseas, et õpilasliidu juht Derichsweileri tilisist ettevõtteist. Kasvatust üks uus nähe üliõpilaste kasva• kõne, mis peeti Bonnis Köln- laiendatakse kogu üliõpilaskon• tuse alal, millest võib-olla edaspidi Aacheni ringkonna üliõpilasliidu nale. Meie ei või sallida, et ühel midagi loota, on, et üliõpilasorgani• päeval. Tsiteerime kõnest iseloo• pool on rahvussotsialistlike üli• satsioonide killunemine ja juuretek- mulikumat 27. märtsi „Vaba õpilaste distsiplineeritud kogu ja kimine on lõpuks nagu peatuma jää• Maa" järele. teisel pool distsiplineerimata nud — võibolla, et „mõõt täis sai", „Locwne uue rahvussotsialist• kuhi." võib-olla ka üliõpilaste arvu üldise liku üliopilaspoenna," on öelnud „Mida varem nimetati akadeemi• kokkutõmbamise tagajärjel. Orga• natsilik üliÕpilasjuht," mis vä• liseks vabaduseks, sellele on antud nisatsioonid ei seisa enam nii alalise lisvormis kui ka sisus tunneb nüüd nimeks — distsiplineerimatus. Saksa üliõpilase tee hirmu all, et taevas teab, mis põhju• vaid üht: Seltsimehelikkust ja on järgmine: kui ta kolme aasta kes• sel mõni osa nende liikmetest iga tõhusust. Koik üliõpilased, kes tel on seisnud vääramatult kamraad- päev võib lahkuda ja uue organisat• uue semestriga tulevad ülikooli, konnas, siis võetakse ta vastu N. S. siooni asutada. Võistlus „hingede ühendatakse 25—30 inimesest üliõpilasliitu. Hitleri tahte kohaselt kasvatatakse siin poliitilist vali• püüdmisel" ei ole enam nii pinev. koosnevaisse kamraadkonda- mikku. Noor üliõpilane tuleb esi• See killunemisprotsessi lõppe• des.se. Meie ei või sallida üksi- mese semestri järgi õppelaagrisse, mine avab yõib-ollä väljavaateid käijaidj meie koondame kõik teise semestri järgi saadetakse ta edaspidisele konsolideerumisele. üliõpilased kokku tervikuks. maatööteenistusse. „Ta peab olema abiks töökatest puudust tundvale Ühise üliõpilaskonna ja vilistlas• Seltsimehelikkus on kasvatuse talumehele, kuid samal ajal täitma konna loomine, vähemalt „dipio- põhialuseks. Kamraadkondades piirimaadel poliitilise misjonäri maatlike suhete jaluleseadmine" harrastatakse sunduslikku keha• kohustusi ning selgitama. Diirielani- Nr. 5 — 6. V 36. 154 ÜLIÕPILASLEHT kele, mispärast on antud rahvussot• Riigieksamil on üliõpilasel või• Viimases mangus Fr. Estica sialistlikud seadused." Seega üliõpi• malus anda tunnistust oma eritead- suutis üleolevalt võita US Liivi• lasest saab misist. Kuid see pole kõik. Järjest kat — 2:0. Seega saavutas Fr. Estica sagedamini rõhutatakse, kuivõrd teise ja Liivika kolmanda koha. poliitiline lööktööline ja riigi apostel väiksemat tähtsust omavad tänapäe• samal ajal kui ka riigi kasvandik. val need teadmised ja kuivõrd enam Käesoleva hooaja viimased käsi- Jooksnud läbi kameraadkonna, omistatakse kaalu üliõpilase iseloo• pallivõistlused toimusid pühapäeval, paigutatakse ta eriala rühma, mis sei• muomadustele. 26. aprillil vähese publiku ees. sab lähemas ühenduses rahvussotsia• Esimesena toimus mäng EÜS-i listide dotsentide liiduga ning kutse- Üliõpilase iseloomuomaduste üle ja korp! Fr. Liviensise vahel B kl. rühmitustega. Derichsweiler arvab: peetakse personaalakti, „Ei tohi mõelda, et eriteadmised ja võrkpalli finaalis. Esimene geim maailmavaade ei sobi kokku. Kõi• kuulub täiesti EÜS-ile, kes on üli• mis sisaldab kõigi nende astmete ot• tugev. Tagajärg — 15:1! Teine gele, mis võtame ette, on aluseks suseid, millest üliõpilane käinud läbi. rahvussotsialistlik maailmavaade. geim on aga tasavägisem. EÜS -i Personaalakt omab seega põhipaneva paremad surumised too• Kuid üliõpilase suhtes on rahvussot• tähtsuse, nagu igas totaalses riigis, sialistlikul kasvatusel täita veel tei• olgu kreedo ja valitsev kiht, missu• vad võidu ja meistri• negi ülesanne: ta peab tegema üli• gune tahes. Organiseeritud noor• tiitli. Järgmisel aastal esineb õpilase kindlaks nii mõnegi kantslist soost kuni teenelise vanuseni mähib EÜS juba A klassis. Värske meister levitatud õpetuse vastu... Meie ei personaalakti paberlohe end ümber esines järgmises koosseisus: Lui• kavatse sooritada ülitäiuslikku tea• kogu inimelu, mille käiku igal ajal ga, Opman, Võsu, Tanimäe, duslikku väljaõppetööd. Kuid kõik. võib lehitseda tagasi. Nooruse eksi• Simre (Simtmann), Pehap. mida õpetatakse, peab tulema rah• mused sarnasel korral jälgivad üksi• EÜS-i parimad olid — Simre ja vussotsialistlikest allikaist. Me ei kut isikut terve tema elu põletatud Võsu. kohku tagasi sellestki, et märgina otsmikul. Selline kartoteek Teine mäng toimus soprusvõist- trambime jalgu ja vilistame auditoo• kujutab endast Damoklese mõõka lusena. Kohtusid korp! Vironia ja riumis, kui meile pakutakse midagi moodsas väljaandes." EÜS Põhjala. Esimene poolaeg oli muud." tasavägine. Teisel poolajal Vironia õnnestunud visetega tuleb võitjaks. Tagajärg — 42:32, poolaeg — 21:15. Märkida võib, et Põhjala parim ksv! Üliõpilaskonna käsipalli Kärk oli haigestunud ja ei saanud mängust osa võtta. esivõistlused lõppesid Viimase mänguna pidi toimuma kohtumine B klassi korvpalli finaa• Pühapäeval, 26. aprillil toimusid A klassi võrkpallimeist• lis EÜS-i ja korp! Fr. Estica vahel. viimased mängud esivõistluste tsük• riks US Raimla meeskond Fr. Estica loobumise tõttu lis. Üliõpilaskonna käsipalli tur• järgmises koosseisus: E. E 1 i s t e, päris meistritiitli EÜS. niir, mis kestis ligemale kaks se• R. M ä e k a 1 a, A. K a r i n d i, E. Mängiti sellepärast sõprusmängu, mestrit, on jõudnud lõpule. Tagajär• H a n k o, J. Ü t s ja H. L a a s i. kus EÜS-i vastu mängis kombineeri• jed on kujunenud huvitavaiks ja nii Raimla võitis ühtlasi E. Käsipalli tud meeskond. Võitis kombineeritud mõnigi meeskond, kes on varem Liidu poolt välja pandud auhinna — meeskond 29:28. esinenud edukalt A klassis, peab lauakella. Hg. edaspidi oma võimeid näitama juba nõrgemas B klassis, üldiselt võib öelda võistluste kohta, et arenemist on näidanud eriti võrkpall, kuna korvpalli alal tagasiminekut on märgata. Üliõpilaskonna võrkpallimeistri selgitamiseks toimus kolmapäeval, 1. aprillil järel turniir US Raimla, US Liivika ja korp! Fr, Estica va• hel. õhtu kavas on kolm mängu, millede tulemused otsustavad meistritiitli. US Raimla osutus õhtu favorii• diks, võites nii korp! Fr. Esticat kui ka US Liivikat, kindlustas seega omale meistritiitli 1936. aastaks. Esimeses mängus Raimla võidab kaunis kergelt Fr. Esticat, gei• mid — 15:9 ja 15:7 Teine mäng Liivikaga on aga tasavägisem. Lii• vika püüab teha kõik võimalikku, et kaitsta oma positsiooni. Pinevas võistluses võidab siiski Raimla — US. RAIMLA MEESKOND. 2:0, (geimid — 15:13 ja 15:13). Seega tuli üliõpilaskonna A klassi võrkpallimeister, Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 155

Sellest tuleneb osalt Sanga harva liialdatud kaldumine prosaismidesse, adamslik vaimukus ja sententside lõikamine. Huvitav näiteks märki• da, et Sanga luuletuskogus leidub võrdlusi väga vähe — kogu raamatu kohta ainult 24 — ja needki pole kujunduslikkuse teenistuses. Juba loomult on Sang kuuldeline tüüp. Statistika näitab, et nägemis• meel! riivavate verbide suhe kuulde- listele on 1:3. Niimoodi saab mõis• tetavaks ka Sanga meloodiliselt voo• Äugusi Sang: lav ja rütmikas värss, ta tähelepanu kõlaväärtustele ja riimi löövusele. See kõik kokku tahab mõjuda otse• Üks noormees otsib õnne selt tunnetele, intellektuaalne maitsmislobu jääb tagaplaanile. Ro- Luuletusi. „Kuldvillaku" kir• Madalus on ette määratud, sest mantlikuile omast subjektiivset tun- jastus. Tartu 1936. Kaas: O. Kangi- «Orgu pidi käib me tee". devar jutust esineb adjektiivideski laski. 64 lk. Hind 2 kr. Olgugi et kõnesolev raamat haa• (,norus päevad", „kurb kasesalu", rab päämiselt mina-probleeme, tõu• „külmad kella-kümne-tuled", „raske, Paari viimase aasta jooksul „Loo- seb ta aja ja sugupõlve iseloomus• väsind õhtu" jne.). Puäntides võib mingus" debüteerinud noorim luule• tajana probleeme-tekitavale kohale. tunda Heinet. tajate generatsioon hakkab esikkogu• Kui me Gustav Suitsu „rooste-udu- deni jõudma. Tänavuseks Lihavõt• Mis puutub vaimukusse, siis on dest" ilma vahepäälseid nimesid teks üks selle sugupõlve üliõpilasest- see terav ja tabab tihtigi märki: nimetamata tuleme kohe Sanga esindaja on tulnud „Kuldvillaku" „Kui mõistlik kaotab harjund süva, juurde: kirjastusmärgi all õnne otsima. ta sellest veel ei tobune. ,Juba mõtteil on kärblase tiivad August Sanga luuletuskogu vähe• Tast saab veel tõikadele hüva ja tegudel kärblase kaal. nõudlik ning lihtne päälkiri katab ja hoolas koormahobune" Liig pikad on ööd ja liig kiivad küll raamatu sisu ainult osalt, aga Kahjuks lõikab satiir ainult San• on olnud siin madalal maal", ta on siiski iseloomustav mitut gale lähedasi motiive. Kuid see mis moodi mõistmise võimalustega. Oma siis võiksime küsida: kas see „ma- on, on värske, aga võibolla ka aeguv õnneotsiva noormehega juba tiitel• dal-eesti" on kirjanduse meelismo- nagu pilge kunagi. Tunda on V. leht viitab autori isiklikkude ela• tiiv või kurb tõde? — Kui see on Adamsi mõjustusi. muste ja probleemide valda. Niisiis viimane, siis peame mitte salgama Sanga värsside kunstiline küpsus kõnnibki läbi luuletuskogu noor• seesugust kirjandust, vaid tööle asu• on hää. Aga kuigi me ei kohta sõnas• mees, kellel „vara sopati südame ma eestluse nimel. tamises vigu võime margata hoolsa• samet", kellel „nukralt kõike teiste Kuigi ainestikult isikuline ja mal lugemisel siin-sääl tühikuid. ilu / mõõdab õlakehitus", kord une- nooruslik, tõotab autori luuletaja- Mõni elamus on poeetilisks ja lõpli• lemas maast, kus „päike paiksem" ja närv esikkogu$ki tähelepanuväärset kuks kujunemata jäänud („Avalaul", „tuulem tuul", kord kahtlemas ja saaki. Noorusele omast udusust „Suurel reedel", «Palvemajas" ete.) trotsimas: „Ära ulmle, ole kaine: / kohtame vaevalt, noortele omast või läheneb hädaohtlikult salmide- Jumal surnud, elab Freud". Kõik• vormilist lohakust me õnneks ei kaupatehtule. Samas aga üllatab jal, kuhu on haaranud rahutut van- leia. Kui J. Semper noorima gene• meid autor puhtalt läbiviidud, aga derit ta käänuline tee, ahistab man• ratsiooni luulet iseloomustades mitte küll eriti löövate luuletustega dumine ja kummitab „raisat noorus- CLooming" nr. 10, 1935 — B. („OH õhtu, oli sügis . . .", „Keva- vägi". Kuigi teatakse, et „suured Kangro „Sonetid") rõhutas kuju n- dine", „õhtulaul" ete). Nende puh• mõtted ei maksa / nii palju kui väik• dusliku külje ülekaalu, siis tabab tuse ja teiste teemade („Staviski", sed teod", ei jaksata kunagi teoni see Sanga juures ainult osalt märki. „Lõpplaul" jne.) põhjal võib ennus• tõusta. Kuigi vahel käiakse ka rõõ- Sang on otsene väljendaja roh• tada hääd. mupidi, „enesest ja eilsest noore• kem kui kujundaja. Temal asendab mana", kuigi ärkliarmeega ähvarda• pideva pildi maalimist meeleolust Riimimises püüab Sang vormi- takse ellu nagu Rooma marssida, on või mõttest juhitud väljenduslik• taotlejana täisriimi suunas. Seejuu• ometi paratamatult „taevalt selle• kude motiivide rida. Detailse kuju• res ei lase ta silmist riimi uudsuse legi pandud / ette pettumusbekarr". tusviisi asemel on üldine sõnavõtt. ja lööva mõju kasustamist (tobune 156 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 — 6. V 36.

— hobune, kehitus — ehitus jne.). lust. Neid kumbagi kokku sulatades punktiks, hoiab kõige tühjuse eest Täisnimi kõrval ei põlga Sang ka meisterlikku vormi, jõuab noor luu• küsitakse. Igatahes mitte usk ammu valmismõeldud jumala kujju, vaid tagasihoidlikku irdriimi; terve rida letaja kahtlemata hästi edasi. Või selle kuju alaline uuestiloomine häid riime on vabandamas silprii- on veel uusi teid ja suundi? — kes annab tuge erijuhtudel nii vasta• mide poole kalduvaid konarlusi. teab, ennustaja olla ei ole kuigi tark. takse umbes. Kui me lõpuks põetame küsimuse Aga praegusena olgu see värske Pole juhus, et meie ajal nõu• August Sanga tuleviku teedest, siis luuleraamat tervitatud meie kõikide takse originaalsust, konkreetsust, et saab siin vastus olla aina optimist• kirjandusel laual. jumala probleem jälle moodi läks filosoofias tõuseb tung tasakaalu lik. Meeleolu- ja mõttelüürikuna Bernard Kangro. järgi kunstis ja kirjanduses, «ter• sisaldab autor endas nagu kaks poo- vema" ja «positiivsema" karje läbib ajalehed. Hakkavad üksikudki üm- berorienteeruma, sest eks pea al• gama kõik uus inimese sise- mas. Seetõttu meie aeg on ka väga psühholoogiline. Selt seisu• Ühe „segase" raamatu puhul kohalt ,,Neemed vihmade lahte" osu• tub ülimodernseks raamatuks, siin Hugo Masing , Neemed vihmade müstiliseks. See pole paradoks, sest kõige otsekohesemate, elamuste sise• leidub igal leheküljel küsimusi, mis lahte". Akadeemilise Usuteadlaste aktuaalsed iga mõtleja inimese vai• Seltsi kirjastus, Tartus, " 1935. Il• mine külg jääb alati salapäraseks. Peab möönma, et tõesti säärane pri• muelus. Küsimus jumalast, eriti lustratsioonid autorilt. isiklikust jumalast pole ju kaugeltki Masingu luuletuskogu on pohme- mitiivne ja värske vahekord nagu M. jumalasuhe on müstiline ülimal mää• kitsas teoloogiline probleem, vaid lustik tundeist ja mõtteist, kahjuks kogu reaalsuse interpreteerimine ka paiguti vormilt. Probleemitihe- ral: „E i tea, mitu veresoont on suurel Jumalal, aga ma kõige laiemas mõttes. Religioosne duses, värvikuses ja pildirikkuses on suhtumine maailma nõuab lõpuks jõutud viimase piirini, vahest isegi tunnen, et hää on juua." Asjatu oleks pidada seda allegoo• vastust küsimustele, kuidas koosko- üle piiri, nagu peab järeldama ühest lastuda iseendaga ja terve kosmilise arvustusest, kus nähtavasti on ära riaks, sest siis peaks otsima peide• tud mõtet ka värssidest: ,Jumal, eluvooluga. Detailidesse minnes eksitud motiivide rägastikku (B. nõuaks see aga antud olukordade Taggo, „Uus Eesti" 12. II 36). Nii sa jälle oled mu kõrvaj. / otsekui tiivustunud rõõm, positiivist lahendamist. Seejuures peetakse sääl Taod ja Gilgameš'i ju• kerkib üles vastuolusid. Kuidas mala nimedeks, sest nad vihjavad ja sinu kuue serval / on tähtede rohekas lõõm/". näiteks manduvas, siit-säält korja• meile vähetuntud kultuurkondade tud maailmavaadetega ja kultuurit- filosoofiat ja kangelast. Masingu Luuletuste loogika seisukohalt sev-haiges ümbruses jääda omal vii• idaorientatsiooni järgi peaks küll pole aga midagi loomulikumat kui sil primitiivseks, «usklikuks", tervik• hiina või babüloonia mentaliteet ole• avaldada oma rõõmu tunnet nõnda, likuks, kuna ometi õigust pole eita• ma meile lähedasem kui lääs. Kui• selmet ütelda „olen rõõmus", mis da ei teisi ega iseennast? võrd rahvalik õn aga ta enda ütle• jääks vaid abstraktsiooniks. Masing misviis? Paistab esmalt, nagu oleks räägib oma Jumalast umbes nõnda, Mõttekäikude juures pole aga see võõras, nagu raamatu teemadki nagu Jaan Oks „Nimetust elajast", M. stiil sugugi teoreetiline, vaid võetakse kuskilt väljaspoolt elu — mõlemi stiilis on palju ühist. pakub ohtrasti meelemuljeid — küll jumal, taevakehad, eksootilised maad Esteetilise mõõdupuu järgi oleks värve, kõlasid, kompamisaistinguid, figureerivad sääl, kuid vähegi süve• siiski vaja, et selgemini tõstetaks küll piltidena pikki võrdlusi, millest nedes lugeja leiab, et see eksootika esile kunstikavatsuslik külg. Ei igaühel juba omaette väärtus. Kuid ei vii meid kaugeile maile, ega sae ka taipa lugeja näit. Masingu „Valge värsiread on just seetõttu üle• müüre ümber autori mina, otse vastu• laeva laulu" puhul, et siin tegemist koormatud ja pingutatud, et pidi — Orioni vöö, palmsalu, jahi- ajaloolise sündmusega, siis laul kao• neisse tahetakse mahutada võima• penide udukogu, taoistide hiied jne. tab poole oma väärtusest. likult palju. Teiste sõnadega -— raa• saavad täiesti konkreetse tundesisu. Ei ole ühtegi päris tüübilist ela• mat kannatab igas suhtes ülikülluse Need lülituvad kujutlusse niisama must M. luuletuskogus, kõik _ on all ning see on ühtlasi ainuke joon, vahenditult, nagu ohakatutt, võilille- enamvähem individuaalsed varjun• mis teeb ta ebamodernseks. Ometi .seeme, rabäheinad, karjakrants või did — niihästi jumalamõiste, kui sel• on see joon niivõrd tähtis, et näib hobuse kärnane saps, mida muidu lega üheskoos kerkivad probleemid, peaaegu kriipsu läbi tõmbavat kõi• võiks pidada tuttavamaiks asjadeks. millest kõige tähtsamaks osutub gest positiivsest. Liialdus oleks See on võimalik Masingu meetodi mingi õige tee leidmise küsimus. ütelda sedagi. Kuid fakt on, et Nee• tõttu: ta nimelt ei kirjelda midagi, Teadmine üksi ei anna veel inime• med vihmade lahte" tunnistati üldi• vaid rakendab kõik oma pildid ja sele elusisu, see võib vastuoksa teha selt raskeltloetavaks. Raskeks teeb võrdlused tundetooni määramiseks, ta «juuritud puuks" („On ikka nende ta liiga isikupärane symboolika. Aga mõttekäikude esitamiseks või .liht• mõtted teel veel nisuks / , kel ammu kellel on püsivust dešifreerida? Iga salt alateadliku meeleolu loomiseks. enam pole mullas juuri / kes aga lugeja tahaks mitte ainult, et autor M. ei kirjelda välisilma ega enda teadsid, et nad on noid suuri / ja talle vastu tuleks poolele teele, vaid tundeid eraldi, vaid räägib kõigest saavad surnult teiste elu sisuks"/) koju kättetooks kõik, mis tal ütelda seoses oma jumalaga. Ta suhtumine Mis oleks siis see, mis hoiab ini• ja selles suhtes on autoril nähta• on kohati niivõrd lihtne, et muudab mest blaseerumise eest, takistab teda vasti vähe vastutustunnet. luuletuskogu raskeltloetavaks ja säädmast iseennast maailma kesk• Alma Kaal. Nr. 5 — 6. V 38. ÜLIÕPILASLEHT 157 20. SELL­Keskbüroo istung Tartus, 5. aprillil 1936. a.

Järjekorra numbri poolest oli see büroo istungil peavad sellest üle­ lähemalt veel Helsingi konverentsil. niisiis juubeliistung. Kahekümnen­ vaate andma, mis vahepeal inglis­ Male turniiriks Helsingis konve­ dale istungile erilist pidulikku ilmet keele oskuse levitamiseks ette võe­ rentsi ajal andsid soomlased kohe siiski ei olnud mõeldud anda, kuna tud. kutse edasi. Kuuldub aga eraviisil, see oli kavatsetud jätta 25. istun­ et vähemalt eesti maletajad seekord CIE küsimusist informeeris CIE giks (1938. a. sügisel), kus siis ei saavat osa võtta. president R. Plume. Mainimist mõeldav oleks endiste SELL­i pre­ väärib, et sportlikus organisatsioonis Igivana küsimusena esines see­ sidentide kutsumine istungile ja pi­ mõningad ümberkorraldused võimali­ eest aga SELL reisujuhi küsimus. dulikuma osa liitmine ametlikele kud on — nimelt tahetakse CIE Juba kümne aasta eest tõsteti töökoosolekuile. spordikomisjoni tohe kaasa tõmmata SELL­i akadeemilise reisujuhi kü­ Kahekümnenda istungi väärne oli ka neid, kes ei ole CIE liikmed. simus. Koguti vahepeal materjale küll ka see, et istungist võttis osa Tunnustust väärib ka CIE presse­ ja on koostatud õigegi täpsaid kal­ CIE president Robert P 1 u m e kaartidele samade õiguste saavuta­ kulatsioone. Kuna aga reisujuht (Läti delegatsiooni juhina). Soo­ mine teistega Rahvusvahelises Aja­ kavatseti ilmutada õige täielikuna mest võtsid osa soome üliõpilas­ kirjanikkude Liidus. Londonis CIE (Saksa firma Griebeni kirjast.), siis kondade Liidu abiesimehed Kallas nõukogu istungil SELL maadele va­ osutus see üliõpilaskondadele üle­ Wichmann ja Esa Kai ti la; baks jäetud kohtadele otsustatakse jõukäivaks ja IX konverentsi (1932) Eestist — Välistoimkonna juhataja esitada VI komisjoni — sport­juha­ otsusega lükati väljaandmine edasi. Heino Sein, Üliõpilaskonna sek­ tajaks mag. Keijo Loimu (SYL­i Seesuguse suureulatusliku turisti­ retär Mari Piile ja Kehalise­ president), V komisjoni -r— statis­ käsiraamatu väljaandmine tuleb küll kasvatuse tmk. juhataja Villem T o­ tika — liikme kohale Mari Piile ka tänapäeval lugeda üliõpilaskon­ mingas; Lätist — Aleksandra (Eesti) ja IV komisjoni — Albertas dadele liigselt koormavaks, ja see Baltmanis — Välistmk. liige, C ibas (Leedu). ehk kuuluks enam turismi büroode Olgerds Steinbriks — Välis­ kompetentsi. Et siin küsimuses mi­ toimk. sekretär; Leedust — SELL Spordistatuutide täiendamise suh­ dagi ette võtta, otsustati välja anda president Jonas Senauskas, Üli­ tes tehakse Eesti Üliõpilaskonna reklaambrošüür SELL­maadest, mil­ õpilaskonna abiesimees Albertas poolt ettepanek võtta meessuusata­ les SELL­Üliõpilaskonnad ­ kutsu­ C i b a s ja Balys L a u k a i t i s. jatele senise 15 km asemel 18 km. vad teisi üliõpilaskond! külastama Keskbüroo poolt ■— büroojuhataja SELL­i põhikiri ja kodukorrad oma maid. Eduard S i t s k a ja protokollija on vastu võetud juba kümne aasta Erik_Põld. Koostöö võimalused Ungari üli­ eest ja hiljem on konverentsidel ja õpilaskonnaga — ka seesugune kü­ Istungi avas SELL­i president Keskbüroo istungeil lisandatud mit­ simus esines päevakorras. Möödu­ Jonas Senauskas. Koosoleku algul meid täiendusi, millised tuleks para­ nud aasta lõpul saabus Ungari Üli­ kandis büroojuhataja ette ülevaate grahvidena liita põhikirjale. Kuid õpilaskonna esimehelt dr. Lajos kahestkümnest Keskbüroo istungist. leidub ka mitmeidki ebaühtlusi ja Kralikult SELL­Keskbüroole kiri, Päevakorras oli seekord 15 puudusi, millised on ilmenenud aja milles mainitud üliõpilaskondade punkti, nende läbiarutamine jook­ jooksul. Selles mõttes tegi büroo­ vahel nähakse seesugusid koostöö sis aga õige sujuvalt — nii et lõu­ juhataja istungile ettepaneku asuda võimalusi nagu ühine politika CIE­s, naks jõuti tööga juba lõpule, kuna kogu põhikirja ümbertöötamisele, praktikantide vahetus ja suyivahe­ harilikult ikka kaks istungit on pee­ lähtudes SELL­Liidu mõistest (se­ tus. Selle kirja alusel oli küsimus tud. nini ei ole ametlikult SELL­Liitu ka koosolekul arutusel. SELL­Üli­ olemas). Koosolek kiitis selle ette­ XII konverentsi resolutsioonide õpilaskonnad tunnistasid koostöö paneku hääks ja büroo juhata j ale suhtes selgus, et need üldjoontes Ungari üliõpilaskonnaga vajalikuks tehti ülesandeks konverentsiks töö­ kõik teostamist on leidnud. Ainult ja küsimust otsustati arutada veel tada välja vastav põhikirja visand. spordialbumi väljaandmine on vii­ kevadisel Helsingi konverentsil. On binud, kuna Läti Üliõpilaskonnalt SELL­töökavas uudse küsimusena võimalik, et Soome­Ugri kultuur­ veel materjale saabunud ei ole. Ühe esines „voistluste korraldamine kongressi ajal Tallinnas 26.—28. päevakorra punktina oli kõne all ka vaimsetel aladel". Seesuguste või­ juunini peetakse Ungari ja SELL SELL­Üliõpilaskondade läbikäimis­ malustena tuleks arvele SELL­maade Üliõpilaskondade esindajate nõupi­ keele küsimus. Küsimuse käsitlus vahelised auhinnatööd SELL­maade damine selles küsimuses, kus siis kandis informatsiooni laadi, kuna koostöösse puutuvail teemadel, male lähem töökava saaks läbiarutatud. üksikud üliõpilaskonnad igal Kesk­ jne. See küsimus tuleb kõne alla Ed.S. I5g ÜLIÕPILASLEHT

seid. Nad kõik lähtuvad sellest, et tuleks laiendada CIE tegevust kõige­ pealt selles suunas, et kaasa tõmmata ka seni veel eemalseisvaid üliõpilas­ kondi ja seejärele leida teid ja või­ malusi kohapealsete üliõpilaskondade ja keskorganisatsiooni töid ühenda­ vate sidemete kõvendamiseks. Peasekretäri aruanne lõppeb siiski Õige optimistlikus toonis, leides, et ka senised saavutused ei ole. väike­ sed, ja et pidevas koostöös Rahvaste­ CIE mõtleb töö aktiivistamisele liidu ja Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Instituudiga CIE võib osu­ ■. .Üliõpilaskonna välištoimkonnale duse alakomisjon, arstiteaduse alal tada haritud maailmale suured tee­ saabus Rahvusvahelise Üliõpilasliidu . asub alakomisjon Londonis, kunsti ned. , . — CIE' —r. p. e a s e k r e t ä r i, belg­ alakomisjon on Brüsselis, tehnika S. Neeme. lase, J.ohn' Gilisseni, aru­ alakomisjon Bukarestis, kuid see a rine liidu, "tööšt­tegevusest ja rah­ viiakse ' arvatavasti üle Madridi. vusvahelisest koostööst, milline esi­ Teadusliku kino alakomisjon asub EESTI SEKTSIOON „LIGA" tatakse 27.;—28.aprillü s. a.' Genfis Madridis, põllumajanduse oma Brüs­ kokkuastuvale Rahvusvaheliste, Üli­ selis, pressesekfetariaat Pariisis ja JUURES. õpilasorganisatsioonide ; Esindajate Nancys ning samuti vaimse koostöö Nagu siiasaabunud kirjadest sel­ Komitee koosolekule. Aruandes on komisjonile alluv Rahvusvaheline eriti tähelepanu juhitud CIE""prae­ Bibliograafia Instituut Budapestis. gub, on Poola . akadeemiline rah­ vuste lähendamist taotlev ühing ,.Li­ guse töökorralduse nõrkustele ja ka Ka teiste komisjonide tööde kohta ette toodud., aluseid, millede teosta­ on toodud., märkmeid ja statistilisi ga" oma juures avanud erilise Eesti mine peaks endaga kaasa tooma Rah­ andmeid, millede toomine viiks aga sektsiooni, mille kaudu tahetakse vusvahelise Üliõpilasliidu' töö tõhu­ pikale. samaks muutumist. eriti „Liga" poolt astuda lähedasse Edasi konstateeritakse aruandes, ühendusse akadeemiliste sõprusorga­ ^/Üliõpilaste heaks üliõpilaste et arvestades ­ liidu laia komisjoni nisatsioonidega Eestis. Eesti sekt­ süsteemi mitmekesiste huvialadega, läbi""­—: see 'on juhtlause, millele ba­ siooni juhatusse kuuluvad üliõpila­ seerub ja mille põhjal arenebv Rah­ peaks üliõpilaskondade rahvusvahe­ sed Netzel edmehena, Augustowski, vusvahelise ; Üliõpilasliidu ­ tegevus. line koostöö olema paljutõotav. Siit on.arusaadav püüe, luua sõbra­ Ometi senised saavutised ei haara Köstre ja Kapelinski. Sektsiooni likku suhtumist kõikide maade üli­ veel kaugeltki kõiki kavatsusi. selleaasta töökavas on ette nähtud, õpilaste ja intelligentsi vahel ja luua Põhjuseid selleks tuleb. otsida nagu sektsiooni juhatus teatab, süs­ ühendavat sidet ülikooli tööski, kus­ CIE sisemises struktuuris. Niisu­ temaatiline ja võimalikult põhjalik juures, koostööd takistavaiks"­ tegu­ guse, detsentralisatsiooni juures, kus reiks ei. tohi­olla ei poliitika, ei reli­ juhte on palju, neid ei saa valida iga töö Eesti tundmaõppimiseks. Peäle gioon ega muud maailmavaatelised kord just nende võimete, ja oskuste sissejuhatava üldise ettevalmistuse lahkuminekud. ■ ­ ■ ­ järele rahvusvahelise töö juhtimi­ tahavad sektsiooni liikmed asuda .Aruandes iseloomustatakse kõigi seks, vaid palju sagedamini hinna­ Eesti jooksvate küsimuste selgita­ liidu kuue komisjoni ­.töö loomust. takse neid juhte nende kohaliku tub­ misele ja hiljem tutvuneda" referaa­ Erilist märkimist leiab kolmanda ­7­ liduse seisukohalt. Sageli rahvus­ reisüde ja rahvusvaheliste suhete, ko­ vaheliseks ^koostööks nad ei ole kül­ tide ja ettekannete kaudu ka eriküsi­ misjoni juures see asjaolu,'­ et just lalt võimelised. Nii juhtub ka, et mustega. Kõnelejaid tahetakse kut­ praegusel ajal oleks; komisjoni töö on teostatud küll' põhimõte „üliõpi­ r suda Poola­Eesti Ühingust, Balti­ tänuväärt. Komisj oni töö võiks tõ­ . .laste, läbi", kuid mitte >,üliõpilaste Skandinaavia Kaubanduskojast, Pil­ husaid soodustusi korraldada olukor­ heaks", sest juhtide­vahemeeste mit­ ras, kus aina suurenevad kitsendused, teküllaldase , sobivuse tõttu ka üli­ sudski ülikoolist Varssavist, Eesti mida mitmel pool tehakse turistidele õpilaste laiemad massid jäävad' kau­ saatkonnast ning võimalikkude küla­ välismail liikudes. ­gele" rahvusvahelisest koostööst. liste hulgast" ka Eestist Muu hul­ Väga vajalik oleks vahet teKa Edasi paljudes üliõpilaskondades gas­on ette nähtud referaat Eesti põ­ lõbureiside ja õppeotstarbel üliõpi­ oh märgata suurt loidust kohapealse­ hiseaduse muutmisest, kriminaalõi­ laste ja haritlaste .poolt ettevõeta­ tegi üliõpilasküsiniuste vastu; Vä­ guse kodifitseerimisest, Eesti üli­ vate .reiside vahel. !Samalt seisuko­ .hem veel on neid, kellel piisab huvi halt tuleks kä pooldada . komisjoni rahvusvahelistele küsimustele. õpilaskonna korralduse alustest jne. lähedast koostööd riikide raudtee­ Lõpuks — kuna rahvusvaheline Sektsioon tahab veel korraldada eks­ valitsustegä." ■ Teiselt paolt peaks koostöö on vabatahtlik ja aineliselt kursioone Eestisse, asutada Varssa­ komisjon propageerima­ eriti üli­ mittetasuv neile, kes sellega tegele­ vis viibivate Eesti üliõpilaste kaas­ õpilasvahetust­, . mis . kahtlematult vad, osutub paratamatuks . juhtide osutub odavamaks välismaaga tüt­ abil eestikeelne üliõpilasklubi ja alaline vahetamine, ja harva täide­ kaasa aidata suvipraktika ja keele­ Vümise võimaluseks. takse samad funktsioonid pikemat pikemalt ,Jon peatatud; aruandes aega sama isiku poolt. Selle tõttu ei õppimise kohtade vahetamisele ning liidu teise' ­"­ vaimse koostöö komis­ .või, siin kõneleda, ka mingisuguselt korraldamisele., ühtlasi palutakse ­joni' laialdase tegevuse juures! Ni­ yilurnusest. Tõsiste juhtide puudu­ aga ­informeerida siinpoolsetest ka­ mel^ kuulub selle, komisjoni alla terve mine annab end väga teravalt" tunda. vatsustest Poola­Eesti lähendamise rida erialalisi alakomisjone või ame­ Ettepanekuid "olukorra päranda­ alal. ;...­. . • teid. ­ Nõnda on Prahas õigustea­ ' naiseks peasekretäril on mitmesugu­ Nr. 5 — 6. V 36". ÜLIÕPILASLEHT 159

„LIGA" UUS JUHATUS. Poola Akadeemiline Rahvusva­ ! heline Lähendamise Ühing „Liga" poolt on teatatud ühingu peakoos­ ...IH»­ L. feAJI 4 fStwwwwHw«i^:­:­; ;,<­;.;:?;■:. "­■tasu. olekul 1936/37. aastaks valitud juha­ tijggi s^&äs&šn* tusest. Uue juhatuse presidendiks on Henryk Slowikowski, 1. abipresi­ ywi^^S dent Jerzy Przeždziecki, 2. abipresi­ dent Stanislaw Smolenski, peasekre­ tär Stanislaw Zebrowski, laekur Marjan Baniewicz ja juhatuse liik­ Soome asub üliõpilaste arvu med Leonard Wedziagolski ja Ju­ piiramisele liusz Gatkiewicz. VARSSAVIS ÕPIB 28 Ka Soomes on viimasel ajal haka­ mates õppeasutustes õppijatest kat­ ­ EESTLAST. tud abinõusid otsima üliõpilaste arvu kestab oma õppetöö umbes kolman­ Nüüd on juba kolm aastat möö­ piiramiseks ülikoolides. Kuna üli­ dik üliõpilasi poolel teel, ilma et dund, kui rühm Eesti üliõpilasi õpilaste arv Soome iseseisvusajal, nad jõuaksid lõpukatsetele. Õppe­ Poola sõitis, et Varssavi tehnikaüli­ võrreldes elanikkude arvuga, kartust­ asutustes, kus numeriis clausus tar­ vitusel, on õppekatkestajate arv tun­ kooli juures õppima hakata. Poola äratavalt pidevat tõusu näitas, kor­ raldati Soome haridusministeeriumis duvalt väiksem. Üliõpilaste kogu­ õppimaminejaid oli 30. Kaks Eesti 1934. aasta sügisel eri uurimiskomis­ arvust (1932) oli Soomes naisüliõpi­ üliõpilastest on „Tribune des jeunes jon, kellele ülesandeks tehti selgi­ lasi 30,6 prots. Ka see on suhteliselt generatsioones" (,,Noorema generat­ tada üliõpilaste­ kiire juurdekasvu enam kui kusagil mujal (Inglismaal siooni häälekandja") aprillikuu põhjusi, selle nähte pahesid • ning 26,3, Prantsusmaal 25,7, Saksamaal numbri teatel oma diplominseneri ühtlasi ettepanekute tegemine üli­ 15,9, Rootsis 13,9, Itaalias 13,1). tööd sooritanud ja kodumaale tagasi õpilaste arvu kasvamise piiramiseks. Küpsusekatsete sooritajatest oli pöördunud. Praegu õpivad Poolas Komisjon, mille eesistujaks oli Hel­ 1934. aastal 45,5 prots. naisi. Siiski veel 27 meesüliõpilast ja 1 naisüli­ singi ülikooli aserektor professor jätkavad oma õppimist .kõrgemates õpilane, kes on pühendanud end len­ E. Linkomies, avaldas hiljuti oma õppeasutustes võrdlemisi vähe naisi. nukiehitamise saladustesse. Eesti aruande, mis praegu on ülikooliasu­ 1934. aastal oli lõpukatsetel 37,4 üliõpilased õpivad mehaanikat, tee­ tustes läbivaatamisel. prots. naisi. de­ ja sildade ehitust, ning osa elektrotehnikat, keemiat ja arhi­ Komisjoni aruandes kinnitatakse, Soome haridusministeeriumi uu­ tektuuri. et kõrgema hariduse saanud isikute rimiskomisjon konstateerib ühtlasi, arv näitab Soomes nii proportsio­ et kõnesolev üliõpilaste küllus toob CIE KOOSOLEK. naalselt kui ka absoluutselt pidevat enesega kaasa mitmesuguseid pahe­ 1.—3. maini peetakse Brüsselis tõusu. Isikute arv, kes mõne kõr­ Rahvusvahelise Üliõpilasliidu— CIE sid. Suure üliõpilaste arvu juurde­ — täidesaatva büroo koosolek. Koos­ gema õppeasutuse juures lõpueksa­ kasvu tõttu on tugevalt kannatanud oleku päevakorras on, nagu laiali­ mid sooritasid, oli 1932.—1934, aas­ kõrgemate õppeasutuste õpetuse in­ saadetud informatsioonist selgub: 1) tani 2984, kuna aga ajavahemikul tensiivsus, sest majanduslikkudel liidupresidendi aruanne, 2) peasekre­ 1920.—1922. aastani, nende isikute tariaadi aruanne, 3) statuutide välja­ põhjustel ei olevat mitte suudetud töötamise kavad. Neljandaks päeva­ arv oli ainult 1606. Komisjon kons­ vastavalt suurendada" õppejõudude korra punktiks on alaliste büroode tateerib, et selle tõttu on,..tänapäe­ arvu ning laiendada auditooriume ja revisjoni komisjoni juhataja aru­ val sadandeid töötuid, kes. omavad või teisi asutusi. Üheainsa profes­ anne. . Aruanded peavad esitama rah­ akadeemilise haridusekraadi; kesk­ vusvahelise koostöö komisjoni ala­ sori eksamite arv on aastas tõusnud asutised — õigusteaduse, arstitea­ miselt lasevad kõrgemad õppeasutu­ isegi üle 400. Niisuguste professo­ duse, tehnika, kunsti, agronoomia ja sed aastas välja 350 üliõpilast rite teaduslik tegevus on seetõttu filmi alakomisjonid, ajakirjanduse enam kui on aastane, tege­ muutunud tihti võimatuks. sekretariaat, reisude komisjon, sot­ lik tarvidus. Üliõpilaste arv siaalse statistika ja informatsiooni komisjon ning rahvusvahelise üliõpi­ Soomes tõusis 1913.—­1932. aastal Helsingi ülikoolis on üksikutes lasspordi komisjon.' Edasi on päe­ 112,3 prots. Vaatamata sellele, et teaduskondades juba üliõpilaste arvu vakorras rahanduslikud aruanded, üliõpilaste arv Soomes oli võrreldes piirama hakatud, näiteks arstitea­ Sofia kongressi korraldamise küsi­ juba enne Maailmasõda üks kõrge­ duskonnas võidakse vastu võtta aas­ mused, talimängude korraldamine 1 Austrias, seisukohavõtt Palestiina maid. Soomes oli 1932.. aastal iga tas, ainult kindel arv arstiteadust või üliõpilaskonna asjus, seisukohavõtt miljon elaniku kohta 2285 üliõpilast hambaarstiasjandust õppida soovi­ Jugoslaavia, Brasiilia, Kataloonia (vastavad arvud on Saksamaal •— jaid (60). Samuti on numerus clau­ üliõpilaskondade liikmeksastumise 1901, Prantsusmaal — 1881, Rootsis sus maksma pandud ka metsaasjan­ küsimuses. Suurte rahvusvaheliste üliõpilasorganisatsioonide liidu ko­ •—1741, Poolas — 1530, Itaalias — duse üliõpilastele ja neile, kes keha­ mitee tegevus. 1226, Inglismaal — 1214), _ Kõrge­ list kasvatust tahavad" õppida. ; 160 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 ~- 6. V 36.

Uurimiskomisjon on ettepanekuid laskonna juhatuse (presiidium) koos• lähemal ajal „Lietuvos Studentas't" teinud, et suurendataks kut• seis järgmiseks: president Vladas uuesti välja andma hakata. sekoole, kus ei nõutaks mingeid Šimaitis, abipresident Albertas Ci- ELEVUS SPORDI ALAL. küpsuskatseid, millised aga bas, 1. sekretär Antanas Rukas, 2. Viimasel ajal on üksikud Leedu võimaldavad pääsu kõrge• sekretär Petras Balsevicius, laekur üliõpilasorganisatsioonid ja ühingud matesse tehnilist es se Vytautas Maželis. Uus juhatuse omavahel elavamalt korraldama ha• või kaubanduse õppeasu• koosseis on ülikooli senatile kinni• tustesse; samuti on ette pandud tamiseks esitatud. kanud mitmesuguseid sportlikke õpilaste arvu vähenda• võistlusi, eriti korv- ja võrkpallis mist g ii m n aasiumi kõrge• VILNO JA KLAIPEDA ning tennises. Ülejäänud üliõpilas• mates klassides eriliste sisse• SEMESTER. kond osutab nende võistluste vastu astumiskatsete maksmapanemisega. Leedu üliõpilaskond Kaunase Vy• elavat huvi. Õppevaheajal, suvel, Kolmandaks paneb prof. E. Linkõ- tautas Suure ülikooli juures on käes• tahetakse rohkesti võistlusi korral• miesi komisjon ette üliõpilaste kül• oleva õppepoolaasta kuulutanud Vil- dada. Kavas on pikema maa luse vastu propagandat toime• no semestriks. Selle aja jooksul ta• peale süstade võidusõidu korralda• tada. hetakse üliõpilastele sisendada suu• mine. Võistlussõitudele kavatsetakse Kuna loetletud abinõud alles pi• remaid teadmisi maast eraldatud kutsuda ka külalisi välismaalt. kema aja järele hakkavad oma mõju Leedu pealinn Vilnost ja olukorda• dest seal. LEEDU ÜLIÕPILASKOOR avaldama, on uurimiskomisjon üht• TULEB EESTISSE. lasi teinud ka ettepaneku esi• Samalaadselt korraldati Dotnuva Kaunase ülikooli üliõpilaskoor algselt numerus claususe põllumajandusülikoolis Klaipeda se• pühitses tänavu oma kümneaastast maksmapanekuks. Ülikool esi• mester. Õppepoolaasta kestel käsi• tegevusjuubelit. Üliõpilaskooril, taks iga aasta valitsusele ettepane• tellakse eriti Klaipeda piirkonnaga milline on segakoor, on praegu üle kud uute vastuvõetavate üliõpilaste seoses olevaid probleeme. 100 liikme. arvu kohta. Filtrit teostatakse kõige• KLAIPEDAS MEREPIDUSTU- Tänavu kevadeks on koor ette pealt küpsuskatsete tunnistuste alu• SED. valmistunud küllasõiduks Balti rii• sel ja mitmesuguses teaduskondades kidesse. Koor sõidab oma kontsert• tuleksid maksma panna erilised ot- Kogu Leedu kõrgemate õppeasu• reisile Eestis kõige pealt Tallinna, sustamisalused. tuste üliõpilaskonnad on otsustanud ühiselt korraldada Leedu sadama• kus kontserti annavad. Tallinnast Soome haridusministeeriumi uu• linn Klaipedas suurejoonelised me- sõidetakse kontserdiks Tartu. Tar• rimiskomisjon on arvamisele jõud• repidustused. Pidustuste läbiviimi• tus viibivad Leedu üliõpilaslauljad nud, et juba 25 prots. võrra üliõpi• seks on kujundatud komisjon, mil• 9. mail. Neid võtab vastu Tartu laste arvu piiramine tooks tekkinud lest osa võtavad kõigi suuremate üli• Üliõpilassegakoor. olukorras tunduvat kergendust. õpilasorganisatsioonide esindajad. Kuna Leedu teadetel koor sõidab KÕNELEJATE VAHETUS JÄÄB Merepidustused, mille ülesandeks SELL konverentsi ajaks Helsingi, SÜGISEKS. on eriti edendada ja äratada rahvus• siis näib, et sõit sünnib Tartust ühi• Soome-Eesti üliõpilaspäevadel tunnet ja isamaaarmastust, ön arva• selt koos eesti üliõpilastega. peeti vajaliseks üliõpilaskondade va• tavasti maikuus. SELL KONVERENTSI KAVAST. hel aegajalt kõnelejate vahetamist. LEEDU ÜLIÕPILASKOND Sellekohase teatega pöördus nii juti Järjekorraline SELL'i üliõpilas• OOTAB OMA AJAKIRJA. ka Soome Üliõpilaskondade Liit üli• kondade konverents peetakse tänavu Mõnda aastat ilmus Leedus lee• õpilaskonna juhatuse poole. Kõne• Soomes. Konverentsi ajaks on mää• du üliõpilaskonna häälekandja «Lie• lejate vahetamine tuleb siiski olude ratud 11.—15. mai. - Soomlaste poolt tuvos Studentas" (Leedu üliõpilane). sunnil teostamisele alles käesoleva koostatud kava alusel toimuks kon• Mõnesugustel põhjustel jäi see aja• aasta sügissemestril, sest üliõpilas• verents osaliselt Turus ja osaliselt kiri seisma ja praegu ei olegi Leedu konna juhatusele valmistab kõnele• Helsingis. üliõpilaskonnal eri häälekandjat, kus jate hankimine veel käesoleval se• Eesti, Läti ja Leedu üliõpilas- üldiseid üliõpilasküsimusi arutada. mestril raskusi. Kõnelejatena soovi• võõrad saabuksid Tallinnast Helsingi Ainukeseks üliõpilaste häälekandjaks tavad õppejõud on- semestri lõppe• laeval 11. mail. Erirongil jätkatakse on praegu „Akademikas", mis on des tööga üle koormatud. sõitu Turusse. Turu ülikooli üliõpi• korporatsiooni „Neo-Lithuania" hää• laskond korraldab külalistele sama lekandjaks. Laiades üliõpilasringi- päeva õhtul tantsuõhtu „Hamburgi Leedu üliõpilaskonna uus des olevat nüüd inaad võtnud püüded Börsis". Turus viibitakse osa 12. juhatus. eelpool nimetatud „Lietuvos Stu- maist ja sõidetakse jälle erarongil Hiljuti' täiendati Leedu üliõpilas• dentasV uuesti elluäratamiseks. Üli• tagasi Helsingi. konna juhatust suuremate üliõpilas• õpilaskonna esindus on sellekohase Helsingi osas on kava määratud organisatsioonide esindajatega. Selle loa saamiseks ka ülikooli rektori kindlaks järgmiselt: 12. mail, see on tulemusena kujuneb Leedu üliõpi• poole pöördunud. Olevatki lootust teisipäeval, kell 18 saabutakse Tu- Nr. 5 -+- 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 161 rust Helsingi, järgneb lõuna ja kell on osakundade tutvustamine; 14. alla väga sõbralikku koostööd üli• 20.15 on pidustuste avamine. Kell mail, s. o. neljapäeval on kell 10.30 õpilaskonna eesti rühmituste vahel ja üldiselt kaasvõitlejalikku ning 21.30 on ette nähtud kongressi esin• hommikeine, kell 13.00 komisjonide töövalmi vaimu 14. Edustuse juha• dajatele Soome Üliõpilaskondade töö, samal ajal on muile kongressist tuse liikmete, toimkondade juhata• Liidu poolt õhtusöök. 13. mai, s. o. osavõtjaile linnaga tutvumine, kell jate ning Edustuse liikmete seas. kesknädala, kavas on: kell 10 hom- 18.30 konverentsi lõppistung, ja kell 4. . mikeine; 11.00 komisjonide töö, kell 20.30 on esindajatele Helsingi Po• „üldjuhiseid üliõpilaskonna esi^ 13.00 Kaivopuistos lillepäeva pidu, lütehnikumi Üliõpilaskonna poolt nemisteks" eelnõu arutamisel tehakr kell 17.00 on Helsingi linna poolt õhtusöök ja pidulik tantsuõhtu — se pärast mõningaid ettepanekuid korraldatud kella 5-tee, kell 20.00 konverentsile. 15. mail, reedel, on ettepanek eelnõu arutamine ära jätta, mis ka vastu võetakse Helsingi Ülikooli Üliõpilaskonna kell 9 hommiksöök ja kell 10 laevaga poolt esindajatele lõuna* Kell 21.00 lahkumine Tallinna suunas. 5. Võetakse vastu juhatuse otsus sõlmida Akadeemilise Kooperatii• viga kirjastusleping dotsent Teh- veri „Koduloomade füsioloogia" ja dr. Koorti «Sissejuhatus filosoofias• se" kirjastamiseks. 6. Kinnitatakse majandustoimkonna juhataja ettepanekud üliõpilasköögi ümberehitamiseks ja ventilatsiooni ehitamiseks. Tööd võtaksid kulu kr. 3744,10 7. Ksv! Eliaser kannab ette erakor• ralise teadaande, milles leiab, et 14. Edustuse 11. koosolek 21. ap• endiselt lugemislaua toimkonna ju• Edustus läbirääkimisteta kinnitades rillil s. a. Kell 20.50. Koos 22 edus- hatajalt ksv! Kõresaarelt; esitada juhatuse otsuse korp! Filiae Patriae duse liiget. Juhatab esimees ksv! ülikooli valitsusele ettepanek lubada kohta, olevat talitanud asja sisuli• I. Tõnisson, protokollib ksv! A. teostada üliõpilasköögis ja üliõpi• selt arutamata ja põhjendamata, Kippar. Koos 22 Edustuse liiget. lasmajas hädapäraseid ümberehitusi kuna ka üliõpilaskonna juhatuse ot• Päevakord võetaikse vastu juhatuse koostatud kava alusel ja paluda seks sus olevat põhjendamata. Ksv! J. poolt esitatud kujul: 1. Protokolli erakordset krediiti kr. 3741,10. Tõnisson vastab, et kedagi pole ju kinnitamine; 2. Juhatuse otsuste Ksv! I. Tõnisson kannab veel takistatud läbirääkimistel, ja Edus• kinnitamine; 3. Aruanded; 4. „Üld- ette juhatuse otsuse: „Korp! Filiae tuse otsus on tehtud vabalt. juhised üliõpilaskonna esinemisteks" Patriae on osutanud juhatuse alga• Koosolek lõpeb kell 23.15. eelnõu 1. lugemisel; 5. Kirjastus- tuse peale sellist ebakaasvõitleja- 14. Edustuse 12. koosolek 24. lepingud; 6. Üliõpilasmaja ümber• likku leppimatust, et üliõpilaskond aprillil s. a. kell 19.35. ehituse küsimusi; 7. Läbirääkimisi. lõpetab seega katse korp! Filiae Koos: 22 edustuse liiget. Juhata• Enne päevakorra juurde asumist Patriae poolt teise üliõpilasorgani• vad esimees ksv! I. Tõnisson ja K. teatab koosoleku juhataja Edustuse satsiooniga katkestatud vahekorra Pärl, protokollivad ksv J Kippar ja koosseisust lahkunud ksv! E. Piel- uuendamisel." Haavisto. Päevakord kinnitatakse baumi asemele nimekirja nr. 7 jä• esitatud kujul: 1. Protokoll; 2. Aru• Pärast täiendavat üliõpilaskonna anded; 3. Läbirääkimisi. rele ksv! A. Kiima kutsumisest. juhatuse ja korp! Filiae Patriae kir• 1. javahetuse ettelugemist selles.asjas, 1. 10. Edustuse koosoleku protokoll kinnitatakse ka see juhatuse ettepa• Edustuse 11. koosoleku protokoll kinnitatakse. nek 13 häälega poolt, 1 vastuseismi• kinnitatakse. sel. 2. 2. 3. Kinnitatakse üliõpilaskonna ke• Kinnitatakse 21 juhatuse otsust, Kinnitatakse üliõpilaskonna vä- halise kasvatuse toimkonna, kultüur• millest tähtsamaid: Otsus korraldada toimkonna, tervishoiutoimkonna ja koos Ak. Hõimuklubiga korjandus listoimkonna tegevuse aruanne, 8. Soome-Eesti üliõpilaspäevade aru• välistoimkonna rahalised aruanded. Liivi rahvamaja heaks, otsus tehni• Ksv! Truu kannab ette 1935./36. kateaduskonna Tallinna üleviimist anne, 8. SoomeEesti üliõpilaspäe• vade balli aruanne, üliõpilaskonna aasta eelarve täitmise kulude-tulude mitte pooldada ja märgukirja esita• aruanded. Aruanne näitab puhast- miseks riigivanemale; saata Riiga majandustoimkonna tegevuse- ja ra• haline aruanne, üliõpilasköögi arvete tulu 15.243,72 krooni. Kuna aruanne „Universitas SportsT' kutsel võist• revisjonikomisjoni poolt veel- läbi lema mees- ja naiskond treeneri ja seis, „Üliõpilaslehe" toimetuse tege• vuse aruanne, kehalise kasvatuse vaatamata, jääb see- kinnitamata, esindajaga; selgitada majanduslikke Kinnitatakse aga üliõpilaskonna ra• võimalusi 8. üliõpilaspäevade reso• toimkonna tegevusaruanne, luge• mislaua toimkonna tegevuse ja ra• halise loterii likvideerimise toim• lutsiooni täitmiseks akadeemiliste konna aruanne. kõnelejate vahetamise suhtes Soo• haline aruanne, kultüurtoimkonna mega, määrata sell. kr. 100 ja paluda ja tervishoiu toimkonna tegevuse- 3. Soome konsulilt toetust; teha kingi- aruanded ja vahendusbüroo tegevuse Ksv! I. Tõnisson kannab ette tus ülikooli majandusülema K. Lää• ning rahaline aruanne, ühel häälel korp! Filiae Patriae kirja 24. april• gusele tema ametist lahkumise pu• kinnitatakse esitatud kujul ka üli• list s. a. hr. 308 all, millele järgne• hul; üliõpilaskonna laekast välja• õpilaskonna 14. Edustuse tegevuse vad pikemad vaidlused, kus sõna võ• võetud kr. 200 sissenõudmise kohta aruanne. Aruandes kriipsutatakse tavad ksv! ksv! Eliaser, Keerd, I. 162 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 — 6. V 36.

2. abisekretäri kohale valitakse 28 häälega poolt Seltside Rühma poolt üles seatud M. Haavisto (Põh­ jala). Laekuriks valitakse 27 häälega EKR­i poolt üles seatud ksv! A. Luitsalu (Frat. Tartuensisest). Äbilaekuriks valitakse 27 hää­ lega Seltside Rühma poolt ülessea­ tud ksv! Niilus'(Liivika). Välistoimkonna­ juhataja kohale esitatakse kandidaatidena, EKR­i poolt ksv! J. Laurmann (India) ja naiskorp! Filiae Patriae poolt ksv! H. Gross (Filiae Patriae). Vali­ takse ksv! I. Laurmann 23 häälega välistoimkonna juhatajaks. Majandustoimkonna juhataja kandidaatideks esitatakse > org»äma­ tute poolt ksv! H. Suursööt ija Seif­, side. Rühma" pQöltr.ksyr R." Mäekala (Raimlar) ,­.."• Hääletamisel saab ksv­! Suursööt poolt "4 ja vastu 20 häält. Majaridustpimkonna> juhatajaks va­ ÜLIÕPILASKONNA 14. EDÜST­ÜS litakse ksv!; Mäekala 22...Malega poolt.;';.■.,'''■­.,. ■'"­ •■■' „ • Nüüd kuulutatakse koosolek lah­ Tõnisson, Laja Kask, Jüris, H. Tõ­ 15; edustuse 1. koosolek 25. äpril^ ■ tiseks. '■'"■ ,. H nisson, Pärl. Viimaks võetakse vastu lil s,­ a.' kell 7 hommikul. Koos ^Üliõpilaslehe" vastutavaks toi­ ksv! Laja ülemineku resolutsioon: kõik 30 edustuse liiget. Koosoleku metajaks valitakse väljäspoolt edus­ «Edustus , konstateerib, et üliõpilas­ avab 14. edustuse esimees ksv! tust EKR­i esitisel 24 häälega ksv! konna, juhatusel ja edustusel ei ole I. Tõnisson, tuues paremaid soove V. Pärtelpoeg (Rotalia). korp! Filiae .Patriae ga mingit kon­ uuele edustusele lahkunud edustu­ Kehalise kasvatuse toimkonna i flikti vahekorda." Ettepaneku poolt selt. Päevakord kinnitatakse: 1. Aru­ juhatajaks valitakse Seltside Rühma antakse 14 häält, vastu 1. anne; 2. Valimisi; 3. Läbirääkimisi. poolt üles seatud ksv! H. Mark Ksv! Vassiljev kannab ette pi­ (Veljesto). Lugemislaua toim­ kema esitise saksa ja vene edustuse 1. konna juhatajaks valitakse EKR­i rühmituste nimel, milles avalda­ poolt ülesseatud kandidaat Bender takse lootust, et neile „15. edustuses Ksv! I. Tõnisson kannab ette (Harjola) 27 häälega. Vahendus­ võimalikuks. osutub eelseisvate üliõpilaskonna valimistoimkonna büröo juhatajaks valitakse Seltside tähtsate ja suurte ülesannete lahen­ teadaande 15. edustuse valimiste Rühma kandidaat T. Maim (EÜS) damisel jõudumööda kaasa töötada suhtes, milline kinnitatud ülikooli 27 häälega poolt. ■ Tervishoiu toim­ meie üliõpilaskonna ja riigi hea­ valitsuse poolt. Samas teeb ta tea­ konna juhataja kohale valitakse käiguks." tavaks, et uue edustuse koosseisust EKR­i kandidaat ksv! J. Kiisel Koosolek lõpeb kell 20.50. lahkunud ksv! A. Arro asemele on (Frat. Liviemsis) 28 häälega ja re­ kutsutud nimekirja nr. 7 järele ksv! visjoni toimkonna juhataja kohale ', J.4.,edustuse 13. koosolek 24. ap­ Bender. valitakse vähemusrahvuste poolt rillil s. a. 'kell 21.30. Koos": 20 edus­ 2. esitatud kandidaat V. Vassiljev (ve­ tuse liiget. Juhatab ksv! I. Tõnis­ nelane) 28 häälega poolt. Kultuur­ son, protokollivad ksv!! Kippar ja Koosolek kuulutatakse ' valimis­ toimkonna juhatajaks valitakse ksv! Haavisto, Päevakord kinnitatakse teiks kinniseks. "Üliõpilaskonna esi­ L. Roots (Concordia). juhatuse poolt esitatud kujul: 1. mehe kandidaatideks seatakse Eesti Välistoimkonna liikmeteks vali­ Protokoll; 2. Läbirääkimisi. Korporatsioonide Rühma poolt ksv! takse ksv!! A. Teki, H. Valgerist, K. Pärl (Vironia) ja naiskorp! Fi­ H. Põltsamaa ja S. Chaitov. I. liae Patriae poolt ksv! A. Hint Edustuse 12. koosoleku protokoll (EÜS). Hint keeldub. Teisi kan­ Majandustoimkonna liikmeteks parandusega. didaate üles ei. seata. Sedelitega valitakse ksv!! A. Eenmaa ja J. 2. ' hääletamisel. saab ksv! Pärli kandi­ Mägi. datuur poolt 26 häält, vastu 2 häält. «Üliõpilaslehe" toimkonda vali­ Läbirääkimiste all sõna ei võeta, Seega on valitud uueks üliõpilas­ takse ksv!! H. Kokk ja H. Valge­ mille järele ksv! I. Tõnisson 14. konna esimeheks ksv! Pärl, kes rist. edustuse töölõpetuseks oma sõna­ nüüd asub koosolekut juhatama. Kehalise kasvatuse toimkonna võtus tähenidab, et üliõpilaskonnas liikmeteks valitakse ksv!! H. Põlt­ on. valitsenud kaasvõitlejaliik suhtu­ Abiesimehe kandidaadiks sea­ samaa, M. Haavisto ja A. Eenmaa.­ mine üksteisesse ühisasja edasivii­ takse Seltside Riihma poolt ksv! A. Lugemislaua toimkonna liikme­ miseks, välja arvatud paar erandit, Hint, kes 27 häälega abiesimeheks teks valitakse ksv!! L. Roots ja N. mis seda on häirinud. Üldiselt jääb valitakse. Sekretäri kohale vali­ takse 28 häälega poolt Seltside Kedrinsky. 14. edustus omavahel sõbraliku ja Vahendus bürootoimkonna liik­ algatusrohke edustusena üliõpilas­ Rühma poolt kandidaadina üles sea­ tud ksv! M. Piile (ENÜS). meteks valitakse ksv!! O. Bender konna ajalukku. Seega lõpetab üli­ ja R; Mäekala. õpilaskonna esimees, ksv! I. Tõnis­ .1. abisekretänks. valitakse 28 Kultuurtoimkdnna liikmeiks vali­ soff 14. edustuse. tõÖ. . . .' häälega poolt EKR­i poolt üles sea­ takse ksv!! 1^. Mark, A. Eenmaa, H. Koosolek lõpeb kell 2L|5."j,?'ft>) tud ksy! J. Shepka. (Frat. Esticä). Põltsamaa ja R. Eliaser.' Nr. 5­6.V36. ÜLIÕPILASLEHT 163

Tervishoiutoimkonna liikmeiks valitakse ksvü L. Roots ja V. Kon­ Läbirääkimiste all sõna ei võeta. Edustuse esimese koosoleku jajev. "­ : Koosolek lõpeb kell 9. protokoll võetakse ^parandusteta Revi.sjonitoimko.nna liikmeteks 15. edustuse 2. koosolek 25. april­ vastu. >■" '■■<■■■ valitakse ksvü H. Kokk, I. Kiisel ja lil s. a. kell 9.30. Koos 26 edustuse 2. A. Valgerist. liiget. Koosolekut juhatab" "esimees Läbirääkimiste puhul sõna ei Üldtoimkonna liikmeteks vali­ ksvHK. Pärl, protokollib sekretär võeta...... ' ■ '•.'. .... takse ksvü M. Piile, ,R. Mäekala. ksv! M. Piile/Päevakorras .on: Koosolek lõpeb kell 10.; I. Kiisel, Ä. Teki H. Gross. . 1. Protokoll; 2. Läbirääkimisi.

Illilt yftl ^VHHŠ^HBHH&BiS

■■Ni.­fVtv?*5Ävkv*5vK­y.*>'»"^«:*^^^«^^»'^y»

ÜLIKOOLI LÕPETASID. deeriti Lausanne'i teadusliku tööta­ jala" poolt", samuti naiskorpöratsi­ Ülikooli lõpetasid õigusteadus­ mise otstarbel. oqn „Filiae Patriae" poolt annetati konnas : Linda Koppelmaa, lilli.' Tervitustelegrammi oli, saat­ Ilmar Rebane (c. 1.), Ulrich VABASTATI. nud Tartu Naislauljate Selts.. Roots, Voldemar Ernesaks, Ametist vabastati omal soovil: Äratas tähelepanu, et tervitajate Aleksander Jaakson (c. 1.) ja Kohtuliku arstiteaduse inst. noor. kui ka vastuvõtjate seas puudus Aka­ Endel Köstner (c. 1;). * ass. E. K a r u, vaimu­ ja närvihai­ deemiline Meeskoor oma esindaja guste kliin. noor. ass. L. P r u u s. kaudu. Sama võidi tähele panna, KINNITATI. ka Helsingi Polütehnikumi Mees­ Edasi kinnitati ametisse: usut. koori Tartus; viibimisel. Nagu kuu­ seminari abiassistent Tuuli .Rohe­ UUS PRODEKAAN. leme, oli Akadeemilist Meeskoori vee, usut. arkeol. kabin, korraldaja Senine õigusteaduskonna majan­ vastuvõtu , korraldustest palutud V. Uus puu, I haavakliiniku noor. dusteaduse osakonna prodekaan dots. kaasoskvÕtjaks; ' Üliõpilaskonna assist. * A. R uil i, metsakasvatuse R. M a rk on omal sõbvil lahkunud esinduskoori poolt niisugune iseära­ kabineti noor. ass. k. t. A. Karu, prodekaani ametist ja vastavalt vali­ lik passiivsus on tõepoolest seleta­ Närvikliiniku • noor. assistendiks mistele ja Haridusministri kinnitur matu. kinnitati arst G. Ma r t i n o £, koh­ seie prodekaani ametikohuste täit­ Pärast kontserdi lõppu viibisid tuarstiteaduse inst. aj. noor. assis­ mise prof. Edg. Kant 'iie üle and­ soome lauljad, kops . eesti üliõpilas­ tendiks arst Magda Mägi. nud. tega" kohvik: „Ateenas", mille järgi Närvihaiguste kliiniku noor. ass. DIPLOOMITUD EDASIÕPPI­ mindi jaama. Ülelahe lauljad sõit­ A. Viidi k kinnitati "vaimu­' ja när­ sid edasi Lätti ja Leetvi,. „k^tna nad vihaig. kliin. noor. ass­diks. Looma­ JAD. viibivad pikemal kontsertreisui Balti arstiteaduskonna haavakliiniku noor. Diploomitud edasiõppijaks kri­ riikides; ■ , ass. aj! k.' t­ks kinnitati H. S imr e; minaalõiguse alal kinnitati Ilmar Koori poolt anti .;muuhulgas üle, maaparand. ja geodeesia kab. aj. Rebane; samal* alal kinnitati edasi Üliõpilassegakoori esime^ie V. Tp­. abiassist. kinnitati E. Roger ja senine xtipl.' edasiõppija Hermann mingale rinnamärk. ­ ' ,,,!,..: ,;.',' metsakorralduse kabineti noor. ass. Soone. k.. t. A. Hansen. ,.. US LIIVIKA SISETEGEVUSEST. ETELÄ­SUOMALAINEN OSA­'. US Liivika hilisemaist siseüritu­ UUS MAGISTER. KÜNTA L AULA J AT­TARTUS. Mag; rer. for. astme omandas sist võib kõigepealt' nimetada .hõi­ Nikolai Küttis (magistritöö: 19. aprillil viibisid Tartus Etelä­ mnõhtut, Ak. Hõimtuklubi korraJtdu­ „Saetud okaspuumaterjalide massi­ suomalainen Osakunta lauljate šegaT sel, kus esines mag. E. Laid käsitle­ kalkulatsioone saetööstusist"). koor, milline andis ülikooli aulas des referaadis Eesti ja­Soome hõi­ kontserdi. Ülelahe lauljaid» keda oli musuhteid; edasi kaks" üliõpilas­ MITMESUGUSEID TEATEID. ligi poolsada, käisid hommikul jaa­ seltside Vilistlaskogude Liidu Eesti Vabrikantide Ühisus on mas vastu võtmas Tartu üliõpilas­ klubiõhtut, kus ühel neist •■• kõneles käesoleval aastal väljaandmisele tu­ segakoori: liikmed ja .Etelä­suoma­ toimetaja E. Laaman teemal­ „Riigi leva ühisuse reisustipehdiumi mää­ lainen Osakuntaga sõpruslepingus, kriis eliidi kriisina". ranud füüsikalise keemia dotsnt dr. olevate Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Referaatidest võib mainida vi­F! phil. nat. A. P a r t s'iie. ja EÜS ,,Põhjala liikmed. R. Tamme ettekannet: „Eesti soolo ­ õigusteaduskonnas lõpetatakse Külalistele oli. korraldatud muu­ laulu arengust", kusjuures laule kan­ laengud käesoleval. poolaastal 4. seas üliõpilasmajas pärastlõunat kell dis ette prl. L. Katzin, andes terve mail, arvestades suure eksamitegi­ 4 koosviibimine, mis kujunes Õige kontserdi. / • , Y" ;r jate arvuga. meeleolurikkaks. Eriliist märkimist väärivad aga Haridusminister on lubanud õhtune kontsert ülikooli aulas vii! H. Everti loengud teemal:'«Ise­ edasi lükata majanduspoliitika" pro­ leidis vaga sooja vastuvõtu. Kont­ loomu tundmine kehaehituse jä­ fessuuri täitmiseTe asumist * kuni serdil anti koorile * üle tervitusi?•* ja rele'*, milles kõneleja­lähemalt ­puu­ käesoleva aasta lõpuni. pärjad Üliõpilaskonnalt ning Tjäxtu dutas üksikute?...kehaosade tähtsust ­ Füsioloogia. ~­instituudi vanem ­ .'Üliõpilassegakoori. ..^popjjt,. , Eesti põhiliste . ,.išelooniuioonte: kindlaks assistent dr.,med. J. S ibul koman­ Naisüliõpilaste Sultsi ja EÜS „Põh­ tegemisel,. 164 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 6. V 36.

Olulisemaks peab lugeiRa aga gressi ajal korraldatavatest ÜENÜ Poolas on 2 kuud, arvates 1. juulist. seda, et sel semestril pandi ametli• pidustustest. Praktikakohti on: keemia alal — kult alus US Liivika Tallinea Kooti- KUTSE MAIPIDUSTUSTELE. 2, metsateaduse alal — 1, arstitead- disel-e, mille moodustavad Tallinnas lastele — 2 ja kaubandusteadlas- elutsevad kaasvõitlejad, praegu Üliõpilaskonna juhatuse poolt tele — 2. Seltsi koguarvust Vs. on Upsala ülikooli üliõpilaskonnale Sooviavaldused praktikumi saa• miseks tulevad esitada üliõpilas• MAIPXDUSTUSED. saadetud kutse oma esindaja kaudu osa võtta meie üliõpilaskonna kevad- konna välistoimkonnale kuni 15. Üliõpilaskonna maipidustuste maini k. a. Sooviavaldus peab sisal• korraldajateks oli valitud kolm pidustustest 1. mail Tartus. dama eluloolisi andmeid, lühike üle• edustuse liiget, kelledest ksv! M. Kutse Upsala üliõpilaskonnale on vaade stuudiumi käigust jne. Eri• Piile rongkäiku korraldava toim• õieti vastukutseks, kuna möödunud alaline soovitus nõuetav. konna juhiks, peotoimkonda juha• aastal meie seekordne üliõpilaskonna Lähemat informatsiooni annab tas ksv! M. Haavisto ja kassatoim- Üliõpilaskonna asjaajaja kõnetundi- konna juhiks oli ksv! Luitsälu. esimees A. Meil viibis Upsalas seal• del 11—13 ja 15-—17-ni "Üliõpilas• Maipidustused toimusid tradit• setel üliõpilaskonna kevadpidustus- majas, tuba 24. sioonilise kava järgi. Mai eelõhtul tel rootslaste kutsel. oli üliõpilaste tõrvikutega rongkäik KUTSE ROOTSI ÜLIÕPILAS- läbi linna ja 1. mai õhtul oli „ Vane• EKL'I STIPENDIAAT — ESKO KEVADPIDUSTUSTELE. muises" üliõpilaskonna kevadpidu. INOMAA. Rootsi Üliõpilaskondade Liit on Peo kontsertosa kava täidavad Aka• saatnud meie üliõpilaskonnale kutse deemiline Meeskoor, US „Raimla" Kevadsemestril viibib Tartus osavõtuks ühe esindaja kaudu nende orkester ja ksv! ksv! Taniloo, Po- Eesti Korporatsioonide Liidu sti• kevadpidustustest 29. ja 30. mail s. a. debrat; Avesson, Gross ja Liblik. pendiaadina Soome üliõpilane Esko Stokholmis, samasuguse kutse on Deklamatsioonidega esines hr. Ader. Inomaa, kes on Turu üliõpilaskonna saatnud ka Upsala üliõpilaskond nende kevadpidustustest osavõtuks. ÜLIÕPILASSEGAKOORI liige, üliõpilane Inomaa sai hiljuti SOOMESÕIT NURJUS. korp! Ugala tegevliikmeks. KÜLALISED ROOTSIST. Tartu üliõpilassegakoor pidi 26. 1. mai pidustuste puhul viibisid aprillil esinema Helsingis kontser• KORJANDUS LIIVI RAHVA• meie üliõpilaskonna külalistena siin diga. Nagu mõni päev enne kontsert• MAJA HEAKS. kaks Rootsi üliõpilaskonna esindajat reisile asumist selgus, Soomepoolne Üliõpilaskonna välistoimkond on — Upsala üliõpilaskonna esimees dr. organisatsioon, kelle hooleks olid phil. Gunnar Granberg ja jäetud kohapealsed eeltööd, on eel• pöördunud politseivalitsuse poole cand. theol. Tornäeus. tööd nähtavasti tegemata jätnud, korjanduseloa saamiseks. Nimelt ta• mistõttu ka ülelahe kontsertreis pidi hab üliõpilaskonna juhatus koos UUS JUHATUS KINNITATI. Uus Üliõpilaskonna juhatus on ära jääma. Akadeemilise Hõimuklubiga ja asu• Et soomlaste poolt meie üliõpi• Ülikooli Valitsuse poolt kinnitatud. laskoori kontserdiks tarvilikuks ajaks tus „Fenno-Ugria" toetusel s*lle Samal päeval andis ka vana juhatus eeltöödega toime ei ole tuldud, ära• korjanduse teel hankida summasid asjaajamise uuele juhatusele üle. tab võõrastust, sest kontsertreisust „Liivi rahvamaja kapitali" fondile. ÜLIÕPILASKONNALE KRE• ja ettevalmistuste tegemise tarvidus• test oldi Soomet varakult infor• Korjandus on mõeldud teostada pea• DIITI 12.000 KROONI. meeritud. miselt majandus- ja tööstusettevõ• Riigivanema otsusega 27. III 36 Muuhulgas olgu nimetatud, et tete kaasaaitamisel. on Ülikooli erisummade 1936./37. a. Tartu Üliõpilassegakoor on käesole• eelarvega üliõpilaskonnale määratud val aastal lühikese aja jooksul võt• 32 KOMPL. RAAMATUID ÜLI• krediiti kr. 12.000, mis ületab eelmise nud vastu ja teinud vajalikud eel• ÕPILASKONNALE. aasta krediidi 500.— krooniga." tööd kontsertideks kahele Soome Enne oma tegevuse likvideerimist üliõpilaskoorile. — Helsingi Polü• saatis Raamatuaasta Peakomitee TÄIENDUSI SETU RAHVA• tehnikumi Meeskoorile ja alles nä• Üliõpilaskonnale 32 komplekti raa• LUULE KOGUMISE ASJUS, dalapäevade eest „Etelä-suomalai- matuid. Need raamatukomplektid Nagu meile Rahvaluule Arhiivist neri osakunta laulajate" koorile. tulevad väljajagamisele üliõpilas• teatatakse, on eelmises nr-is ilmund Üliõpilassegakoori kontsertreis organisatsioonide raamatukogudele. kirjutises olnud mõningaid ebatäp• piirdub sedakorda vaid kontserdiga Raamatusaadetis sisaldab Statistika susi. Nii olevat setu rahvaluule Tallinnas. Koor esines 24. skp. Kau- Keskbüroo väärtuslikke väljaandeid. kogumine alanud enne Rahvaluule Arhiivi asutamist. Pääle selle palu• bandus-Tööstuskoja saalis, kus 6ai ÜLIÕPILASPRAKTIKANTIDE sooja vastuvõtu osaliseks. takse täiendada, et ka Rahvaluule VAHETUS POOLAGA. Arhiivi juhataja ja ametnikke on AK. ÜENÜ UUS JUHATUS. Praktikantide vahetus toimub käinud setu rahvaluulekogujaid inst- Erakorralisel üldkoosolekul 22. eelmiste aastate eeskujul Poola Aka• rueerimas. Toimetus. aprillil valis Akadeemiline ÜENÜ deemilise ühingu „Liga" kaudu. omale uue juhatuse. Esimeheks sai Praktikantidele on ette nähtud TRÜKIVIGA EELMISES NR-IS. Joh. Sõster, abiesimeheks H Part, Poolas 150—200 sl. kuus tasuks Üliõpilaskonna käsipallivõistluste kirjatoimetajaks P Müürsepp, abiks (100—140 krooni), — väljaarvatud kirjelduses on märgitud eksikombel, Renate Taubel ja laekahoidjaks V. arstiteadlased, kes saavad ainult et A kl. võrkpallis saavutas teise Mandel. Koosolekul otsustati osa prii korteri ja ülalpidamise, — ja koha US Liivika. Tegelikult tuli võtta ÜENÜ esinduskogu koosole• maksuta II kl. pileti piirist praktika• Liivika kolmandalekohale. Teise kutest ja Soome-Ugri kultuurkon- kohani ja tagasi. Praktika kestus koha saavutas korp! Fr. Estica. Ilmub 13 korda aastas. Tellimishind 3 krooni aastas, IV2 krooni semestris. Pea- ja vastutavtoimetaja: V. Pärtelpoeg. Tegevtoimetaja: Jaan Ots. Toimetuse liikmed: A. Eliaser, H. Tõnisson. Väljaandja: Tartu Üliõpilaskonna Edastas. Toimetuse aadress: Tartu, Üliõpilasmaja. E. K.-Ü, ..Postimehe" trükk, Tartus 1936. %^ J^ Eau de Cologne • Lõhnaõli Puuder • Kreemid • Küünelakk" on kõrge kvaliteediga!

A/S ü.L.

A/S* PROV. J. UJUL TARTU

Toimetus ja talitus Üliõpilasmajas HI korral on avatud teisipäeval ja laupäeval kella 15—16 Aadr.: Üliõpilasmajas.Tartu; tel. 2-91

1 ŠPiŽaäietiised Aasta tellim. — kr. 3. — ja /2 a. ~ kr. 1.50. järeJfimaff&u Välismaale: aastas kr. 5. — ja '/* a. — kr. 2.50 titwimused -Soodsad— iuumaBsud Saadaval 1914, 1915, 1916, 1920-35 aas• takäigud ja üksiknumbrid. Singer õmbütsmasimie Ühisus =^ Oma. Eüiin£u$ediqa&ioo&

N" Varemaid aastakäike müüakse 30°/o hinnaalandusega. 4

OSTIMEES Asutatud 1857. aastal Eesli vanim ja sisu* rikkam päevaleht

TELLIGE, LUGEGE 3Ä LEVITÄGE siis kuulete kõigest, mis sünnib huvitavat kodu*Ja välismaal

pa4ttmejfle>

valmistavad soodsate hindadega iga* sug. trükitöid, kõitelõid ja klišeesid

Tartus, Suurturg nr. 16, telefon 2-50 Suurim ja taielikuni raamatu* ja kir• jutusmaterjali ladu

€> 7*hJUrt, XiiÜUHJJÜ 3LŽ-23, te& 80 ja U-65

E. K.-Ü. ,JPostimeke" trükk, Tartus 1936. HIND 35 SENTI