DOCSLIB.ORG

Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957 Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1957. aastast. LX aastakäik „Loomingu Raamatukogu” 60 aastat SA Kultuurileht Tallinn Toimetanud Britt Perens ja Anu Saluäär-Kall Korrektuuri lugenud Inna Lusti Aastakäigu kujundanud Asko Künnap Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher © „Loomingu Raamatukogu”, 2016 Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel.: 6276 425 e-mail: [email protected] Trükikoda Pakett AS ISSN 1406–0515 ISBN 978–9949–563–55–5 (trükis) ISBN 978–9949–563–56–2 (epub) „Loomingu Raamatukogu” 1957–2016 (1) AAFRIKA JUTTE. Prantsuse keelest Hans Vanaveski. 1959 43 (2) Aapeli. MEIE ISSANDA SIPELGAD. Soome keelest Harald Lepik. 1960 33 (3) Aapeli. PISIKESE PEETRUSE HOOV. Soome keelest Endel Mallene. 1988 21/22 (4) Aavik, Johannes. KEELEUUENDUSE LÕPMATU KURV. Anu Lambi teatritekst. 2006 35 (5) Aavik, Johannes. RAHVUSTUNDE NÕRKUSEST EESTIS. Eri aastate kirjutisi. Koostanud Rein Kruus. 1988 50 (6) Abbott, Edwin A. LAPIKMAA. Mitmemõõt- meline lugu. Inglise keelest Märt Väljataga. 2006 9/10 (7) Abe, Kōbō. HÄRRA S. KARMA KURITÖÖ. Jaapani keelest Agu Sisask. 1984 9 (8) Abe, Kōbō. NELJAS JÄÄAEG. Jaapani keelest Agu Sisask. 1966 11–13 (9) Abramov, Fjodor. ILMA ISATA. Vene keelest Hans Luik. 1961 31 (10) Abramov, Fjodor. PELAGEJA. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1971 44 (11) Adameșteanu, Gabriela. ANNA ENDALE ÜKS VABA PÄEV. Rumeenia keelest Riina Jesmin. 1988 20 (12) Adams, Valmar. OOMEGA. Esseid ja murd- memuaare. Koostanud Rein Veidemann. 1985 1/2 (13) Adams, Valmar. SINU SEKUNDID. 1971 28/29 (14) Agnon, Šmuel Josef. TEINE NÄGU. Jutte armastusest. Heebrea keelest Kalle Kasemaa. 1994 8/9 (15) Agranovski, Anatoli. OMA ALA MEISTER. Vene keelest Rein Prii. 1982 36/37 (16) Ågren, Leo. BALLAAD. Rootsi keelest Arnold Ravel. 1965 43 (17) Aho, Juhani. ÜKSI. Romaan. Soome keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Ants Paikre. 2011 29/30 5 (18) Aitmatov, Tšingiz. DŽAMILJA. Vene keelest Ardo Sivadi. 1960 15 (19) Aitmatov, Tšõngõz. VALGE LAEV. Vene keelest Hans Luik. 1971 40/41 (20) AKEN SADAMA POOLE. Norra novelle. Koostanud Turid Farbregd. Norra keelest Sigrid Kangur ja Arvo Alas. 1988 6/7 (21) Aksjonov, Vassili. NUKRA NÕIA RÄNNUTEE EHK ŽANRIOTSING. Vene keelest Teet Kallas. 1994 17–19 (22) Aksjonov, Vassili. TEEKOND TÜHJADE TÜNNIDEGA. Vene keelest Teet Kallas. 1974 40/41 (23) Aksjonov, Vassili. VÄIKENE VAAL, TEGE- LIKKUSE LAKEERIJA. Vene keelest Uno Laht. 1965 24 (24) Akutagawa, Ryunosuke. HAMMASRATTAD. Jaapani keelest Ülle Udam. 1978 43/44 (25) Alain-Fournier. SUUR MEAULNES. Prantsuse keelest Jaan ja Nora Kaplinski. 1964 3–5 (26) Aldridge, James. MÕNED MU PARIMAD SÕBRAD ON INGLASED. Inglise keelest Valdeko Tobro ja Vidrik Kivilo. 1962 10 (27) Aldridge, James. VIIMNE PILGUHEIT. Inglise keelest Tiiu Viires. 1982 44–46 (28) Aleixandre, Vicente. SÜDAME AJALUGU. Hispaania keelest Ain Kaalep ja Jüri Talvet. 1978 52 (29) Aleksejev, Tiit. KUNINGAD. Näidend aastast 1343. 2014 1 (30) Aleksejev, Tiit. LEEGIONÄRID. 2010 20 (31) Alexis, Jacques-Stéphen. ROMANSSE TÄHTE- DELE. Prantsuse keelest Ott Ojamaa ja Henno Rajandi. 1961 47 (32) ALIŠER NAVOII. Koostanud ja tõlkinud August Sang. 1968 40 (33) Alliksaar, Artur. NIMETU SAAR. 1966 7 (34) Alliksaar, Artur. OLEMATUS VÕIKS JU KA OLEMATA OLLA. 1968 9/10 (35) Almqvist, Carl Jonas Love. SOBIB KÜLL. Pilt elust. Rootsi keelest Arnold Ravel. 2004 15/16 6 (36) Altenberg, Peter. UUT VANA. Saksa keelest Katrin Kaugver. 2004 24 (37) Alvarado, Edesio. PÕGENIK. Hispaania keelest Ott Ojamaa. 1964 25 (38) Alvaro, Corrado. ÖISED SÕNAD. Itaalia keelest Aleksander Kurtna. 1961 6 (39) Alver, Betti. MÕRANE PEEGEL. 1962 47 (40) Amado, Jorge. QUINCAS VESIKURADI KOLM SURMA. Portugali keelest Meelike Palli. 1986 19 (41) Amann, Jürg. ROBERT WALSERI EKSI- MINEK EHK OOTAMATU VAITJÄÄMINE. Saksa keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Mati Sirkel. 2008 24/25 (42) Ambjørnsen, Ingvar. ÖÖ VASTU SÜNGET HOMSET. Norra keelest Eha Vain. 2007 33/34 (43) Amichai, Jehuda. TAGURPIDI ARMASTUS. Heebrea keelest Kalle Kasemaa. 1996 10 (44) Amis, Kingsley. ROHELINE MEES. Inglise keelest Krista Kaer. 1991 29–32 (45) Anar. DANTE JUUBEL. Aserbaidžaani keelest Ly Seppel. 1975 6 (46) Anar. KONTAKT. Vene keelest Maiga Varik. 1981 23 (47) Andersen, Hans Christian. PEER ÕNNESEEN. Taani keelest Anu Saluäär. 2005 11/12 (48) Andersen Nexø, Martin. TÜHJADE KOHTADE REISIJAD. Taani keelest Henrik Sepamaa. 1958 9 (49) Anderson, Sherwood. MAHAVAIKITUD VALE. Inglise keelest Rudolf Kulpa. 1961 46 (50) Anderson, Sherwood. MEES, KELLEL PEA TÖÖTAS. Inglise keelest Aive Raudkivi. 1998 31/32 (51) Andersson, Claes. KAKSTEIST AASTAT POLIITIKAS. Katkeid, mälupilte, ulmi. Rootsi keelest Mari Tuulik. 2002 18/19 (52) Andersson, Lars. KATKUKUNINGA LEGEND. Rootsi keelest Arnold Ravel. 1994 52 (53) Andrejev, Leonid. SAATANA PÄEVIK. Vene keelest Virve Krimm. 1982 27–29 7 (54) Andrić, Ivo. JANU. Serbohorvaadi keelest Aleksander Kurtna. 1961 22 (55) Andrzejewski, Jerzy. KULDNE REBANE. Poola keelest Aleksander Kurtna. 1958 15 (56) Anikanov, Vladimir. MINIATUUR. Vene keelest Viktoria Traat. 1976 42 (57) Annus, Amar. PÄRIMUS VEEUPUTUSE- EELSETEST TARKADEST. Vaimuloolisi seiku Lähis-Idast. 2007 19/20 (58) Anouilh, Jean. BECKET EHK JUMALA AU. Prantsuse keelest Tõnu Kõiv. 1968 2/3 (59) Antonov, Sergei. UUS TÖÖTAJA. Vene keelest Lembit Remmelgas. 1959 13 (60) Appelfeld, Aharon. IMEDE AEG. Heebrea keelest Kalle Kasemaa. 2002 8–10 (61) Aputis, Juozas. AH, TEOFILIS! Leedu keelest Mihkel Loodus. 1979 22 (62) Araktšejev, Juri. SEGADUS. Vene keelest Rein Prii. 1980 31/32 (63) Arboleda Roca Pérez, Manuel. MÄLESTUSTE OTSIJA. Hispaania keelest Ruth Lias. 1992 23 (64) Ardamatski, Vassili. KOHTUMISED. Vene keelest Valentin Pomm. 1959 32 Arjev, Andrei. Vt. Popov, Valeri. (65) Arlt, Roberto. ESTER PRIMAVERA. Hispaania keelest Ruth Sepp, Pirkko Põdra ja Triin Lõbus. 2010 17–19 (66) ARMAS LUISKAJA. Näidend kirjades. Bernard Shaw’ ja mrs. Patrick Campbelli kirja- vahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty. Inglise keelest Valda Raud. 1963 29 (67) Armen, Mkrtitš. HEGHNARI ALLIKAS. Armeenia keelest Silvia Tobias-Börner. 1974 9/10 (68) Arnér, Sivar. PIME JA VALGE. Rootsi keelest Arnold Ravel. 1972 9/10 (69) Artaud, Antonin. ESSEID JA KIRJU. Prantsuse keelest Ott Ojamaa. 1975 12/13 8 (70) Artsõbašev, Mihhail. NAINE, NAGU TA SEAL SEISIS. Vene keelest Ants Paikre. Järelsõna Vaapo Vaher. 2012 21–23 (71) Asimov, Isaac. KADUNUD ROBOT. Inglise keelest Ain Raitviir. 1965 47/48 (72) Askildsen, Kjell. SUUR TÜHI VÄLI. Norra keelest Sigrid Kangur. 1997 19 (73) Asklund, Erik. MANNE. Rootsi keelest Arnold Ravel. 1961 29 (74) Aspe, Elisabeth. ENNOSAARE AIN. 1974 47/48 (75) Astafjev, Viktor. KARJAPOISSI-KARJAPIIGAT. Tänapäeva pastoraal. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1981 7–9 (76) Asturias, Miguel Ángel. NÄDALALÕPP GUATEMAALAS. Hispaania keelest Aleks Sepp. 1959 50 (77) Aš, Šolem. ORU LAUL. Jidiši keelest Kalle Kasemaa. 2015 12–14 (78) Ašk, Upendranath. MUSTAD ISANDAD. Hindi keelest Haljand Udam. 1962 6 (79) Aškenazy, Ludvík. LASTE-ETÜÜDID. Tšehhi keelest Leo Metsar. 1959 1 (80) Aškenazy, Ludvík. ARMUNUD KASTIS. Tšehhi keelest Leo Metsar. 1961 1 (81) Azorín. VÄIKESE FILOSOOFI PIHTIMUSED. Hispaania keelest Tiiu Põder ja Asta Põldmäe. 1980 20 (82) Atwood, Margaret. TANTSUTÜDRUKUD. Inglise keelest Ann Alari ja Malle Klaassen. 1987 43/44 (83) Auden, W. H. 39 luuletust ja 5 esseed. Inglise keelest Märt Väljataga. 2012 3–6 (84) Aymé, Marcel. TEISE MEHE PEA. Prantsuse keelest Lennart Meri. 1962 39 (85) Babel, Isaak. MARIA. Vene keelest Olev Jõgi. 1972 43 (86) Babel, Isaak. ODESSA LOOD. Vene keelest Olev Jõgi. 1966 24/25 (87) Babits, Mihály. KURGKALIIF. Ungari keelest Edvin Hiedel. 1986 32/33 9 (88) Bach, Richard. JONATHAN LIVINGSTON MERIKAJAKAS. Inglise keelest Uno Laht. 1973 40 (89) Bachmann, Ingeborg. KOLM TEED JÄRVE ÄÄRDE. Saksa keelest Helgi Loik. 1988 30–32 (90) Bacon, Francis. UUS ATLANTIS. VALIK ESSEID. Inglise keelest Karin Suursalu. 2004 40 (91) Baer, Karl Ernst von. EESTLASTE ENDEEMI- LISTEST HAIGUSTEST. Ladina keelest Ülo Torpats. 1976 33 (92) Baklanov, Grigori. JUULI 1941. Vene keelest Lembit Remmelgas. 1966 49–52 (93) Baklanov, Grigori. VÄHEM VENDADE SEAST. Vene keelest Maret Käbin. 1982 23/24 (94) Balabuhha, Andrei. EELKÄIJAD. Vene keelest Astrid Kabur. 1978 23 (95) Balàka, Bettina. JAHIMEESTE SEAS. Saksa keelest Katrin Kaugver. 2006 24 (96) Balaševičius, Banguolis. KÜMME TUHAT EINSTEINI. Leedu keelest Mihkel Loodus. 1982 22 (97) Baldwin, James. KEEGI EI TEA MINU NIME. Inglise keelest Enn Soosaar. 1966 14 (98) Balter, Boriss. NÄGEMISENI, POISID! Vene keelest Lembe Hiedel. 1976 34–37 (99) Banville, John. NEWTONI KIRI. Inglise keelest Krista Kaer. 1990 40 (100) Baranskaja, Natalja. NÄDALAST NÄDA- LASSE. Vene keelest Virve Reiman. 1970 28 (101) Barbarus, Johannes. KOLM JUTTU. 1960 6 (102) Bargum, Johan. ERADETEKTIIV. Rootsi keelest Arnold Ravel. 1983 34/35 (103) Barnes, Djuna. ÖÖMETS. Inglise keelest Krista Mits. 2016 11–13 (104) Baroche, Christiane. SÜVAVESI. Prantsuse keelest Häidi Kolle. 1984 14/15 (105) Baroja, Pío. VAGABUND ELIZABIDE. Hispaania keelest Asta Põldmäe ja Jüri Talvet. 1979 8 10 (106) Barthelme, Donald. TAVATUD KOMBED, KOLETUD TEOD. Inglise keelest Enn Soosaar. 1972 14 (107) Bassani, Giorgio. FINZI-CONTINIDE AED. Itaalia keelest Ülar Ploom. 1987 27–30 (108) Bates, H. E. ARMASTATUD LYDIA. Inglise keelest Helmi Tillemann. 1980 36–39 (109) Baturin, Nikolai. OAAS. 1976 12/13 (110) Baturin, Nikolai. VARAHILISEL AJAL. 1974 4/5 (111) Baudelaire, Charles. KURJA LILLED. Prantsuse keelest Ain Kaalep, Jaan
Load more

Recommended publications
  • Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe
    TRAMES, 2013, 17(67/62), 1, 3–34 INTELLECTUAL OCCUPATION AND COLLABORATIONISM IN THE CULTURAL LIFE OF ESTONIA: REFLECTED IN THE EPISTOLARY COMMUNICATION BETWEEN TUUDUR VETTIK AND ROLAND LAASMÄE Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article analyses the concepts and phenomena of collaborationism and conformism in Estonia during the Soviet annexation. The focus is on cultural personalities and events connected to choir music and the Song Celebration Movement in 1940–1985. An important source for studying this subject is the correspondence between two creative figures: Tuudur Vettik and Roland Laasmäe. This period in the Estonian Song Celebration history was marked by an ideological pressure from the Communist Party, and creative figures – poets, composers, choirmasters and bodies organising the Song Celebrations – largely depended on the attitude of party leaders and on cooperation with them to ensure their stable and calm day-to-day existence. Rebels could expect a whole range of repressions: imprisonment, deportation to Siberia, or local persecution and boycott. The article briefly delves into the history of the concept of collaborationism by describing its various nuances and periods; manifestations of the phenomenon are analysed in other fields beside the music. Comparison is made with the history of other West European states (incl. former socialist countries), and the experiences of the Baltic states during the period in question are also analysed. Keywords: collaborationism, conformism, annexation, repressions, deportation, imprison- ment, creative intelligentsia, formalism, intellectual fight for freedom, national culture, Estonia, Soviet Union DOI: 10.3176/tr.2013.1.01 1. Introduction This article analyses a complicated and delicate issue which researchers often prefer to bypass.
    [Show full text]
  • Skandinavische Erzähler Des 20. Jahrhunderts
    SKANDINAVISCHE ERZÄHLER DES 20. JAHRHUNDERTS Herausgegeben und ausgewählt von Manfred Kluge WILHELM HEYNE VERLAG MÜNCHEN Inhalt DANEMARK MARTIN ANDERSEN NEX0 Jakobs wunderbare Reise 10 TANIA BLIXEN Die Perlen 17 WILLIAM HEINESEN Gäste vom Mond 35 HANS CHRISTIAN BRANNER Zwei Minuten Schweigen 39 TOVE DITLEVSEN Gesichter 51 LEIF PANDURO Röslein auf der Heide 59 VILLY S0RENSEN Der Heimweg 72 KLAUS RIFBJERG Die Badeanstalt 81 INGER CHRISTENSEN Nataljas Erzählung 90 SVEN HOLM Hinrichtung 101 PETER H0EG Carl Laurids 109 FINNLAND FRANS EEMIL SILLANPÄÄ Rückblick 132 TOIVO PEKKANEN Ein Träumer kommt aufs Schiff 152 MARJA-LIISA VARTIO Finnische Landschaft 158 VEIJO MERI Der Töter 168 ANTTI HYRY Beschreibung einer Bahnfahrt 179 MÄRTA TIKKANEN Ich schau nur mal rein 195 ANTTI TUURI 650 nördlicher Breite 206 ROSA LIKSOU Ich hab einen schrottreifen Motorschlitten 217 ISLAND GUNNAR GUNNARSSON Die dunklen Berge 222 HALLDÖR LAXNESS Der Pfeifer 231 STEINUNN SIGURDARDÖTTIR Liebe auf den ersten Blick 247 EINAR KÄRASON Licht in der Finsternis 258 NORWEGEN KNUT HAMSUN Kleinstadtleben 278 SIGRID UNDSET Mädchen 298 GERD BRANTENBERG »Ein Mann wirft einen Schatten« 310 TORIL BREKKE Ein silberner Flachmann 324 INGVAR AMBJ0RNSEN Komm heim, komm heim! 330 JOSTEIN GAARDER ... wir werden herbeigezaubert und wieder weggejuxt... 336 ERIK FOSNES HANSEN Straßen der Kindheit, der Jugend 342 SCHWEDEN HJALMAR BERGMAN Befiehl, Karolina, befiehl 356 SELMA LAGERLÖF Der Roman einer Fischersfrau 365 PÄR LAGERKVIST Der Fahrstuhl, der zur Hölle fuhr 375 EYVIND JOHNSON September 38 382 HARRY MARTINSON Das Seemärchen, das nie passierte 388 LARS AHLIN Man kommt nach Haus und ist nett 395 WILLY KYRKLUND Die Sehnsucht der Seele 404 PER OLOF SUNDMAN Oskar 423 PER OLOV ENQUIST Der Gesang vom gestürzten Engel 436 LARS GUSTAFSSON Eine Wasser-Erzählung 446 LARS ANDERSSON Repja 463 STIG LARSSON Gogols Blick 472 Autoren- und Quellenverzeichnis 483.
    [Show full text]
  • Kritikens Ordning Svenska Bokrecensioner 1906, 1956, 2006
    Kritikens ordning Svenska bokrecensioner 1906, 1956, 2006 © lina samuelsson Grafisk form anita stjernlöf-lund Typografi AGaramond Papper Munken Pure Omslagets bild gertrud samén Tryck trt boktryckeri, Tallinn 2013 Förlag bild,text&form www.bildtextform.com isbn 978-91-980447-1-3 Lina Samuelsson Kritikens ordning Svenska bokrecensioner 1906, 1956, 2006 bild,text&form 7 tack 8 förkortningar 8 pseudonym- och signaturnyckel 9 inledning 10 Vad är litteraturkritik? 11 Institution – diskurs – normer 14 Tidigare forskning 1906 17 Det litterära året 18 Urval och undersökt material 21 kritikerna 1906 21 Litteraturbevakningen före kultursidan 23 Kritikerkåren 26 Litteraturen 28 Kritiken av kritiken 33 recensionerna 1906 33 Utveckling, mognad och manlighet. Författaren och verket 35 ”En verklig människa, som lefver och röres inför våra ögon”. Kritikens värderingskriterier I 38 ”Det själfupplefvdas egendomlighet och autopsi”. Kritikens värderingskriterier II 41 Vem är författare? Konstnärlighet, genus och rätten till ordet 46 För fosterlandet. Föreställningar om nationalism 50 exempelrecension 1956 56 Det litterära året 58 Urval och undersökt material 62 kritikerna 1956 62 Kultursidor och litteraturtidskrifter 66 Kritikerkåren 72 Litteraturen 75 Kampen om kritiken 79 recensionerna 1956 79 En ny och modern kritik. Verket och kritikern 82 Enkelt och äkta. Kritikens värderingskriterier I 84 Om att vara människa. Kritikens värderingskriterier II 88 ”Fem hekto nougat i lyxförpackning”. Populärlitteratur och genus 94 exempelrecension 2006 99 Det litterära året riginal 101 Urval och undersökt material 105 kritikerna 2006 105 Drakar, bloggar och tabloider 110 Kritikerkåren 116 Litteraturen 121 Kritik i kris? 125 recensionerna 2006 125 Subjektiv och auktoritär – kritikern i centrum 129 Personligt, biografiskt (och dessutom sant). Författaren och verket 134 Drabbande pageturner som man minns länge.
    [Show full text]
  • Anna S. Glomm Phd Thesis
    GRAPHIC REVOLT! SCANDINAVIAN ARTISTS' WORKSHOPS, 1968-1975 RØDE MOR, FOLKETS ATELJÉ AND GRAS Anna Sandaker Glomm A Thesis Submitted for the Degree of PhD at the University of St Andrews 2012 Full metadata for this thesis is available in St Andrews Research Repository at: http://research-repository.st-andrews.ac.uk/ Please use this identifier to cite or link to this thesis: http://hdl.handle.net/10023/3171 This item is protected by original copyright This item is licensed under a Creative Commons Licence Graphic Revolt! Scandinavian Artists’ Workshops 1968-1975 Røde Mor, Folkets Ateljé and GRAS Volume 1 Anna Sandaker Glomm Submitted in application of the degree of Ph.D in the University of St Andrews, 5 September 2011 I, Anna Sandaker Glomm, hereby certify that this thesis, which is approximately 85,000 words in length, has been written by me, that it is the record of work carried out by me and that it has not been submitted in any previous application for a higher degree. I was admitted as a research student in September 2004 and as a candidate for the degree of Ph.D in September 2005; the higher study for which this is a record was carried out in the University of St Andrews between 2004 and 2010. date ………. signature of candidate …………………. I hereby certify that the candidate has fulfilled the conditions of the Resolution and Regulations appropriate for the degree of Ph.D in the University of St Andrews and that the candidate is qualified to submit this thesis in application for that degree.
    [Show full text]
  • Taevas Ja Maa Peal. Folkloristika Vilniuses
    Taevas ja maa peal. Folkloristika Vilniuses 17.-19. oktoobrini 2006 külastas Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna kaheksa- liikmeline delegatsioon leedu kolleege Vilniuses Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Insti- tuudis. Külaskäigu kestel uuendasime vanu ja sõlmisime uusi suhteid ning tutvusi. Visiit sai võimalikuks tänu Eesti TA teadlasvahetuse programmile, mis seekord lähe- tas ametireisile neli folkloristi. Teised delegatsiooni liikmed osalesid muude vahen- dite toel. Kuna 17. oktoobril saabusid Vilniusse Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip, saime meiegi osa ajaloolise sündmusega kaasne- vast elevusest Leedu pealinnas. Juba eelmisel päeval oli toimunud riiklik vastuvõtu- tseremoonia, mille käigus kinkis Leedu president kuningannale hõbemedaljonid lee- dulaste tähtsündmuste kujutistega. Vilniuses valmistutakse juba Leedu 1000. esma- mainimise aastapäeva tähistamiseks (2009), on alustatud ajalooliste hoonete ulatus- likke renoveerimistöid. Nüüd aga kogunesid inimesed keskpäevaks Raekoja platsile, kuhu saabus lühikeseks tervituskohtumiseks leedu presidendipaar koos kuninglike külalistega. Meie töölähetus viis meid Antakalnio tänavale Leedu kirjanduse ja folkloori insti- tuuti (Lietuvių Literaturos ir Tautosakos Institutas). Instituut meenutab oma struk- tuurilt mõnevõrra meie kunagist Keele ja Kirjanduse Instituuti, kuigi analoogia on tõepoolest ainult vormiline. Uurimiskeskuse allüksusteks on tänapäeval vana kirjan- duse osakond, nüüdiskirjanduse osakond, tekstoloogia osakond; folkloristika poole
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Eskola Kaisa.Pdf (738.1Kt)
    Opinnäytetyö (AMK) Kirjasto –ja tietopalvelun koulutusohjelma Tradenomi 2011 Kaisa Eskola ”KLASSIKOT OVAT IHANIA” – suomalaisen kaunokirjallisuuden kaanon kirjastoammattilaisten ja äidinkielenopettajien näkökulmasta OPINNÄYTETYÖ(AMK) | TIIVISTELMÄ TURUN AMMATTIKORKEAKOULU Kirjasto- ja tietopalvelun koulutusohjelma Syksy 2011 | 97 Olli Mäkinen Kaisa Eskola ”KLASSIKOT OVAT IHANIA” – SUOMALAISEN KAUNOKIRJALLISUUDEN KAANON KIRJASTOAMMATTILAISTEN JA ÄIDINKIELENOPETTAJIEN NÄKÖKULMASTA Opinnäytetyön aiheena on suomalaisen kaunokirjallisuuden kaanon ja siihen liittyvät asiat. Aihetta käsitellään niin yleisellä tasolla kuin kirjastoammattilaisten ja äidinkielenopettajienkin näkökulmasta. Tavoitteena on selvittää voivatko kirjastoammattilaiset ja vertailevasti äidinkielenopettajat työllään vaikuttaa suomalaisen kaunokirjallisuuden kaanonin muodostumiseen ja sisältöön. Opinnäytetyö voidaan jakaa rakenteellisesti teorialukuihin ja tutkimuslukuihin. Teorialuvuissa esitellään muun muassa aiheeseen liittyviä käsitteitä, käsitellään kirjallisuusinstituution toimijoita, kaanonia kirjallisuudenopetuksen osalta sekä kirjastoammattilaisten suhdetta kaanoniin. Tutkimusluvuissa esitellään toteutetun tutkimuksen lähtökohdat, taustatiedot ja tutkimustulokset. Lisäksi tutkimusluvuissa analysoidaan tutkimustuloksia ja tehdään johtopäätöksiä. Tutkimusmenetelmien osalta tässä opinnäytetyössä on sovellettu sekä laadullisia että määrällisiä menetelmiä. Tutkimusmenetelmänä on käytetty menetelmätriangulaatiota, jolla tarkoitetaan sitä, että tutkimuskohdetta tutkitaan
    [Show full text]
  • 32525 Norsk Litteratur Bak Muren
    Norsk litteratur bak muren Publikasjons- og sensurhistorie fra DDR (1951–1990) Benedikt Jager Norsk litteratur bak muren Publikasjons- og sensurhistorie fra DDR (1951–1990) Copyright © 2014 by Fagbokforlaget Vigmostad & Bjørke AS All Rights Reserved ISBN: 978-82-321-0226-6 Grafisk produksjon: John Grieg AS, Bergen Formgiving: Type-it AS, Trondheim 2014 Omslagsdesign ved forlaget Utgivelsen er støttet av Fritt Ord og Norges forskningsråd. Spørsmål om denne boken kan rettes til: Fagbokforlaget Kanalveien 51 5068 Bergen Tlf.: 55 38 88 00 Faks: 55 38 88 01 e-post: [email protected] www.fagbokforlaget.no Materialet er vernet etter åndsverkloven. Uten uttrykkelig samtykke er eksemplarfremstilling bare tillatt når det er hjemlet i lov eller avtale med Kopinor. Innhold Forord............................................................................................................ 7 1. Innledning................................................................................................. 11 2. Rammebetingelser.................................................................................... 17 2.1. Sensuren – overvunnet eller altomfattende?.................................................. 17 2.2. En føydalstat i det 20. århundre? ................................................................ 26 2.3. Kort riss av den østtyske kulturpolitikken fra 1949 til 1990 ............................. 31 2.4. Rammebetingelser for bokproduksjon i DDR fra 1963.................................... 45 3. Norsk litteratur i DDR ............................................................................
    [Show full text]
  • Time Models for Interlitteraria.Rtf
    Interlitteraria , No. 4. World Poetry in the Postmodern Age . Tartu: University of Tartu Press, pp. 264–280 SOME TIME MODELS IN ESTONIAN TRADITIONAL, MODERN AND POSTMODERN POETRY Arne Merilai 1. Poems and time What is a poem? Any poem, be it either lyrical like the sonnets or epical like the ballads, is always a narrative of some kind. It tells us about an occurred event, internal or external, dramatical or whatever. It claims that things in some situation were so-and-so, that they had certain preconditions and corresponding consequences. Whatever the story is about, its defining metaphysical theme is always time. I would like to emphasize that I consider the appearance of time as the metaphysical base of the narration, i.e. in a very general sense of the word, and thus overlook the narratological problems of depicting it. The plot of the story can contain pro- or analepsises (looking forward or backward), it can be elliptic or resuming (accelerative), scenic or descriptive in style (one-to-one or retarding). The presentation of the story can be singulative, repetative or iterative (single, repeating or concentrating presentation of an event). What I bear in mind is that a poem, whatever its narratological structure, always expresses time by presenting an event with its prologue and epilogue. But what kind of time? It may present the mythological circular or cyclic time as it probably was by our ancient folklore. It may present the feeling of unbounded eternity, which is characteristic of religions – we should mention Christian mysticists Ernst Enno and Uku Masing here as Estonian modern symbolists.
    [Show full text]
  • Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ Tõlkijana 1 Maria Borovikova
    Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 25 Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ tõlkijana 1 Maria Borovikova Teesid: Artiklis vaadeldakse Maksim Gorki eestindusi nende ajaloolises kontekstis ja tuuakse välja põhimõttelised erinevused 20. sajandi alguse tõlgete ja varaste nõukogudeaegsete tõlgete vahel. Need erinevused on tingitud esiteks rahvusliku tõlketeooria kujunemisest Eestis 1920.– 1930. aastatel, teisalt avaldas olulist mõju Gorki kirjanikustaatuse muutumine tuntud Euroopa kirjanikust nõukogude klassikuks. Betti Alveri tõlgitud Gorki „Lapsepõlve“ (1946) võrdlus tema abikaasa Heiti Talviku sama jutustuse esimese osa tõlkekatsetusega võimaldab detailselt jäl- gida uue tõlkekaanoni kujunemist Eestis. DOI: 10.7592/methis.v20i25.16567 Märksõnad: Maksim Gorki, Betti Alver, Heiti Talvik, Eesti sovetiseerimine, vene-eesti tõlkimise ajalugu Sissejuhatus 1946. aastal tähistati Nõukogude Liidus laialdaselt kümne aasta möödumist Mak- sim Gorki surmast. 2 Eesti ei olnud siin erand: vabariik tähistas seda Gorki päevade läbiviimisega Tallinnas, Gorki filmifestivaliga (näidati Mark Donskoi „agiograafilist“ 3 filmi „Gorki lapsepõlv“), toimus rida kirjandusõhtuid mitmes linnas, ilmus seeria artikleid ajakirjanduses ja ajalehe Sovetskaja Estonija erinumber. Kuid ühekordne filminäitamine ei saanud kuidagi lahendada põhilist ideoloogi- list ülesannet: nõukogude esikirjaniku elulugu pidi olema kättesaadav igaühele ja talle arusaadavas keeles. Sellele ülesandele vastavalt ei olnud esimeseks Gorki teose tõlketellimuseks mitte romaan „Ema“ või mõni
    [Show full text]
  • Brutal Social Demaskering
    CARL-ERIC JOHANSSON Brutal social demaskering om Kurt Salomonson bilden av folkhemmet och offentligheterna AKADEMISK AVHANDLING som med tillstånd av fakulteten för Språk, översättning och litteratur vid Tammerfors universitet framläggs till offentlig granskning i sal Pinni B1097, Kanslerinrinne 1, Tammerfors, lördagen den 24 augusti 2013 kl. 12. TAMMERFORS UNIVERSITET AKADEMISK AVHANDLING Tammerfors universitet, Fakulteten för språk, översättning och litteratur Finland Copyright ©2013 Tampere University Press och författare Omslag Mikko Reinikka Acta Universitatis Tamperensis 1838 Acta Electronica Universitatis Tamperensis 1316 ISBN 978-951-44-9169-6 (tryckt) ISBN 978-951-44-9170-2(pdf) ISSN-L 1455-1616 ISSN 1456-954X ISSN 1455-1616 http://tampub.uta.fi Suomen Yliopistopaino Oy – Juvenes Print Tammerfors 2013 Innehåll Sammanfattning på finska..................................................................................................5 Förord................................................................................................................................7 I Inledning .........................................................................................................................9 Bakgrund och syfte ........................................................................................................9 Den teoretiska ramen....................................................................................................13 Andra överväganden och disposition............................................................................17
    [Show full text]
  • ON the LITERARY LIFE in the SOVIET ESTONIA SOVIET INTHE LIFE LITERARY on the Tutions
    COLLOQUIA | SIRJE OLESK | On the Literary Life ISSN 1822-3737 in the Soviet Estonia Abstract: The paper deals with the literature of the Soviet Estonia that was a very ambivalent phenomenon. It suffered considerably in the forties and fifties by the direct assault repressions. Banning the publishing of the exile authors destroyed the continuity of the literature and spoiled the best crea- tive years of many writers who had stayed homeland. In the early sixties a new generation came into the Estonian literature, by today they have become the living classics (Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Juhan Viiding etc.). The doctrine of “the flourishing culture” was included in the Soviet doctrine, so the authori- ties had to bear the writers, though they tried to control and direct them permanently. Though the pressure of the regime eased in the sixties, the censorship and the party’s guidance still endured. This was the reason why there were no memoirists or essayists, why many authors have some confus- ing texts among their early works, why the tradition of the Estonian litera- ture is fragmentary. In the last decades of the occupation the creative unions were in opposition rather than in collaboration with the establishment. Key words: Estonian literature, Soviet literature, literary life, censorship. Specifics of the Soviet literary life The forties were the watershed decade in the history of all the Baltic States including Estonia. In the period the Estonian society was divided into two – those who did not leave their home country stayed under the Soviet despotism, and those who escaped from Estonia in 1943–1944 formed the Estonian exile society with its main centres in Sweden, Canada and the USA.
    [Show full text]