OKTOOBER 2018 Nr. 07 (208)

milles on tähtsaks komponendiks suhtlemine. Mä- viki hooldekodu, selle direktori moto on, et parem on Kas üksi või üksi jäetud? lutreeningu olemuse võtab kokku tähekombinatsioon anda kui saada. Teatavasti on hooldekodude inimes- KÕPS, see on kehaline aktiivsus, õppimine, puhkus test 98% saajad, ja vahest ainult 2% andjad. Direktor ja suhtlemine. Mall Maasik, Vanurite Eneseabi- Ja peab oma ülesandeks suurendada andjate protsenti, Nõustamisühingu ringijuht, tutvustas VENÜ tegutse- tegemaks nii neid õnnelikuks, st vajalikuks –sisuliselt misprintsiipi: VENÜ on vanemaealiste vabatahtlikule on see hooldekodu asukate võimestamine. Tiina tööle üles ehitatud eakate päevakeskus, kus praegu Tambaum küsib, millised organisatsioonid tegelevad on 375 liiget. Kogu tegevust hoiavad ülal 14 vabataht- Eestis eakate üksilduse leevendamisega. Kuivõrd likest koosnevat toimkonda, lisaks vabatahtlikud rin- üksildust pole rängaks probleemiks kvalifitseeritud, gijuhid, kes oma tegevuses kogevad maja tegevuse siis peetakse selle leevendamisega tegelevaid orga- põhiprintsiipi – teisi aidates aitad ka iseennast. Järva nisatsioone meelelahutajateks. Kahe sümboolse te- vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Linda Lääts tut- gelase, sotsiaaltöötaja ning igapäevaselt kõrvalist abi vustas Imaveres 2011. aastast alates toimivat eakate vajava puudega inimese probleemide kaudu tõi Tiina üürimaja või teenusmaja Kodutare. See on ilus, väi- Tambaum kuulajateni tõsised põhimõttelised problee- ke, 12 korteriga maja, kus elavad eakad ja puudega mid meie sotsiaalelus. Sotsiaaltöötaja kritiseerib meil inimesed, kes on suutelised tasuma oma korteri üüri levinud ühiskondlikku hoiakut, mille alusel on vanaini- ja kommunaalmakseid, ent kes igapäevaelus end mene ühiskonnale vaid suur koorem, ei midagi muud. turvaliselt tundmiseks saavad vajadusel hoolekande- See tapab psüühiliselt ja eakad ongi jäänud uskuma, teenuseid, kas koduhooldust, sotsiaaltransporti vms. et nad peavad olema rahul sellega, mis antud, ja juur- Linda Lääts nimetas Kodutaret kohaks, kus saab vää- de ei tohigi midagi küsida. See on võimetustamine. rikalt iseseisvalt elada. Kogukonna eesmärk on hoida Tantsimine ja laulmine ei tee õnnelikuks, inimene oma inimesi, ja Kodutare elanikud hindavad muude tahab olla vajalik, 70-aastane tahab veel tööl käia. Energiapaus. hüvede kõrval kodulähedust. Pärnu Sotsiaalkeskuse Puudega inimene aga tunnetab, et meie üldine foon laiahaardelist tegevust tutvustas keskuse juhataja vanainimesse suhtumisel on dehumaniseerimine ja Üksildus ja ühiskondlikust elust kõrvalejäetus on transpordi süsteemi, sotsiaalset turvatunnet, tööga, Heli Kallasmaa. Sotsiaalkeskus sündis 2017. aastal diskrimineerimine, neil ei nähta olevat ei olevikku ega probleem, mis paljude kõrgesse ikka jõudnud ini- sealhulgas ka vabatahtliku tööga hõivatust. Tervisliku Eakate Avahoolduskeskuse ja Erivajadusega Inimes- tulevikku. Seda fooni on vaja muuta, muidu on inime- meste elu varjutama kipub. Miks on see nii ja kui- vananemise tagab kognitiivne aktiivsus (mõtteerk- te Rehabilitatsioonikeskuse ühinemisel ja pakub kõik- sed murust madalamad, rõhutas kõneleja, ja selleks das oleks võimalik seda probleemi leevendada või sus), kehaline aktiivsus, sotsiaalne aktiivsus (suhtle- võimalikke hoolekandeteenuseid, nagu koduteenus, tuleb süsteemselt midagi ette võtta, muidu on lugu 20 ennetada? Vanemaealiste poliitika komisjon kutsus mine) ning tervislik ja tasakaalustatud toitumine. isikliku abistaja teenus, päevahoid erivajadusega ini- aasta pärast niisamasugune. probleemi arutamiseks kokku seminari, mis kandis Mitmed järgnenud ettekanded kõnelesid ettevõt- mestele, sotsiaaltransport, huvitegevus jpm. Heli Kal- Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimees pealkirja „Eesti vanemaealine – üksi või üksi jäetud?“ mistest, mis on meie ühiskonnas ühel või teisel moel lasmaa pühendas suurt tähelepanu sotsiaalkeskuse Andres Ergma andis ülevaate Eestis tegutsevatest Seminaris osales ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, aidanud kaasa vanemaealiste üksilduse vähenda- sotsiaaltranspordi korraldusele, teenust kasutatalse 7 eakate nõukogudest, mis annavad eakatele võimalu- päevakava modereeris Riigikogu sotsiaalkomisjoni misele ja aktiivse elulaadi säilimisele. 900-liikmelise päeva nädalas tööle või kooli sõiduks, avalike teenus- se tuua avalikkuse ette nende igapäevaelu häirivaid esinaine, Vanemaealiste poliitika komisjoni pikaaeg- Viljandi Pensionäride Liidu esimehe Jaak Värniku te kasutamiseks, igapäevaeluks vajalike toimingute probleeme. Eakate nõukogude loomisest ja tegevu- ne esinaine, praegune liige Helmen Kütt, kes mõle- sõnutsi on nende organisatsiooni eesmärk tuua teostamiseks jm, olles puudega inimestele nende sest saame lähemalt lugeda Andres Ergma artiklist mad tegid oma emotsionaalse sõnavõtuga semina- pensionieas inimesed kodunt välja. Selleks tehakse elukorralduses suureks ja asendamatuks abiks. septembrikuu Elukaares. rile ilusa sissejuhatuse. Kaia Iva tsiteeris muuhulgas tihedalt erinevaid üritusi kogu Viljandi maakonnas ja Tallinna Ülikooli doktorandi, MTÜ 65B looja Tii- Eakate üksilduse käsitlemine ei jää selle semina- Ameerika poliitiku Frank A. Clarki mõtteavaldust, mis isegi kogu Eestis, nii näiteks oli kohe ees ootamas na Tambaumi ettekanne kandis pealkirja „Ettevaa- riga ainukordseks, Vanemaealiste poliitika komisjon haakub suurepäraselt seminaril avaldatud mõttelii- konverents Värskas, kus arutati pensionäride elu tust – varinguoht. Vanemaealiste organisatsiooni- hoiab seda teemat tähelepanu all ka edaspidi. nidega: „Me oleme rohkem panustanud sellesse, et aktuaalseid probleeme. Traditsiooniks tahetakse ku- de võimestamisest “ ja sisaldas mitmeid valusaid aidata inimestel jõuda kõrgesse ikka, kui sellesse, jundada eakate inimeste laulu- ja tantsupidu Viljandi probleeme meie ühiskondlikus elukorraduses. Tiina Ene VEIPER et aidata neil seda iga nautida.“ Nii see tõepoolest lauluväljakul, läbi on viidud arvutiõpe ning liiklusõpe Tambaum on ikka seisnud vanemaealiste kui arene- on. Seminaril andis Kaia Iva üle aukirja, kaasas oma eakatele, uue algatusena aitavad eakad lastel hom- misvõimeliste isiksuste eest. Võimestamiseks peab aiasaadustest valmistatud purk moosi, kahele kõigile mikuti ohutult kooli jõuda, kontaktid on loodud Viljandi ta keskkonna pakutud võimaluste ja inimese enda kokkutulnuile tuntud inimesele, kes on oma tööga Hoolekandekeskusega, kus käiakse vabatahtlikuna vaba tahte ühendamist, et inimene suudaks väljen- suuresti kaasa aidanud eakate inimeste elukvaliteedi abi osutamas jpm. dada ja esindada oma huvisid. Tal peab olema julgust parandamisele - Tallinna Ülikooli doktorandile Tiina MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja Anu teha ja küsida, mida vajab, ning teisalt peab selleks Tambaumile ning Prillitoosi saatejuhile Reet Linnale. Viltrop tutvustas Kodukandi värsket projekti, mille olema olemas asjast huvitatud keskkond. Määravaks Seminari esimene teemakohane ettekanne andis eesmärk on vabatahtlike, sealhulgas vanemaealistest kujuneb inimese tahe: ei saa õpetada inimest, kes ise arutelule teoreetilise baasi – Tallinna Ülikooli De- vabatahtlike kaasamine hoolekandeteenistusse, kus- õppida ei taha, või tervendada seda, kes ise tervene- mograafia Keskuse teadlane professor Merike Sisask juures abi pakutakse nii kodudesse kui ka hoolekan- miseks kaasa ei aita. Nii on lugu ka vananemisega: kõneles teemal „Mitmepalgeline üksildus ja selle seos deasutustesse. Kahe aasta jooksul aidatakse 1000 head elu ei saa kandikul ette kanda, hästi elamiseks vananemisprotsessiga SHARE uuringu andmete eakat ja erivajadusega inimest, selleks tuleb esimese ongi vaja võimestamist, et inimene saaks teha seda, põhjal“. Ta selgitas, mis on üksildus ja mis on üksin- ülesandena leida üles nii need 1000 abivajajat kui mida igatseb. Eakate organisatsioonide ülesanne on dus. Üksindus on üksi olemine, mis inimesele sugugi ka 400 vabatahtlikku abistajat. Mõistagi ei ole vaba- võimestada oma liikmeid, teisalt vajavad nad oma liik- halba enesetunnet ei too, vastupidi – üksi olles inime- tahtlik abistaja mõeldud asendama sotsiaaltöötajat, mete arendamiseks ka ise võimestamist, st ressurs- ne areneb, küpseb. Üksildus aga on inimese subjek- vaid tema roll on anda esmajoones emotsionaalset Riigikogu liige Helmen Kütt (vasemal) ning se. Hea mudelina tõstis Tiina Tambaum esile Reykja- tiivne tunne, et midagi on puudu, ja puudu on teistest tuge, olla seltsiline, teha abistatavaga midagi koos, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva seminaril. inimestest, 6 % eurooplastest ütleb, et kui oleks abi aidata kergematel kodutöödel (näiteks käia vaja, pole neil kellegi poole pöörduda. Üksildus aja poes), julgustada inimest kodunt välja tule- jooksul kuhjub ja süvendab psühholoogilist vanane- ma, käia koos jalutamas jms. Teisi abistades mist, see on üks tegureid, mis suurendab haigestu- teeb vabatahtlik head ka iseendale: uuring on mist, suremust. See arvatakse olevat 21. sajandi üks näidanud, et vabatahtlik elab kauem ja tal on epideemiaid. Merike Sisask kõneles ka suhtumisest parem tervis, vabatahtlik töö alandab stressi eakatesse: kas eakad on koorem ühiskonnale või ja depressiooni, annab inimesele kõrgema hoopis varandus, kristalliseerunud elutarkus? Kui ük- enesehinnangu. sikisiku seisukohast vaadata, siis - mis on minu valik, Aktiivne mälutreener Anu Jonuks selgi- kas vanaks jääda või vanaks kasvada? Norra öeldak- tas vanemaealistele tehtava mälutreeningu se olevat parim koht vanaks kasvamiseks, see on olemust ja vajalikkust. Ta rõhutas, et mä- aastatepikkuse poliitilise kujundamise tulemus ja see lutreening pole teadmiste kontroll ega tõsine tähendab materiaalset kindlustunnet, efektiivset ühis- õppimine, vaid mänguline, lõbus tegevus, Jaak Värnik ja Merike Sisask vestlemas. Kodukotuse esindajad seminaril. ESJN avaldas tänu 10.oktoobril tähistas ESJN (Eesti Sotsiaalasutuste ni õnnitlema Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait tunnustab parimaid sotsiaal- ja hooldusasutuste töö- Juhtide Nõukoda) oma 30.aastapäeva, pidulikul üri- Kuuse, kes ütles, et head poliitikat saab teha heade ja tajaid. 30.aastapäeva jääb hoolekandeasutuste juh- tusel tänati ja tunnustati endiseid ja praeguseid oma pädevate partneritega, kellena ta kindlasti ESJNi ka tidele meenutama rinnamärk, mis tulevikus on oluline tööd suure südamega teinud hoolekandeasutuste näeb. ESJN ühendab Eesti hooldekodusid, on part- sümboolika, tähistamaks organisatsiooni olulisust juhte. ESJN esimees Maire Koppel tunnustas oma ner riigile seadusloomes, osaleb valdkonna töögrup- oma valdkonnas. sõnavõtus kõiki juhte ja innustas neid olema jätkuvalt pides, kutsestandardite väljatöötamises, korraldab Heili BORMEISTER aktiivsed nii asutustega kui ka riigiga suhtlemisel Tä- valdkonnaga seonduvaid täienduskoolitusi, omava- Pildil Iru Hooldekodu juhataja Terje Kraanvelt ning nuüritusele oli tähtpäeva puhul tulnud organisatsioo- helisi probleemkohtade arutelusid ja ühisüritusi ning ESJN esimees Maire Koppel. 2 ELUKAAR Oktoober 2018 Nr. 07 (208)

Vabatahtlik võib abistada eakat või erivajaduse- dementsuse diagnoosimisel ning ravi määramisel kui suunatud kampaaniate korraldamine ning projektide, Uued algatused ga inimest nii tema kodus kui ka kodust väljaspool, ka selgitusi haiguse olemusest, samuti edasisi juhi- seminaride, infopäevade või samalaadsete ürituste näiteks hoolekandeasutuses, päevakeskuses, toeta- seid võimalike teenuste ning toetuste kohta. korraldamine.Leping sõlmitakse kuni 31.12.2021. hoolekandes tud elamise või igapäevaelu toetamise teenusel vm Kuivõrd dementsusega inimesed erinevad oma Hanke võitjaks on ühispakkumise teinud MTÜ Elu hoolekandeteenusel. Vabatahtlik saab abistada ka kompleksvajaduste poolest teistest eakatest, peab Dementsusega, SA Viljandi Haigla, SA EELK Tallinna inimesi, kes ühtegi hoolekandeteenust ei saa, kuid hooldusteenuse pakkumisel lähenema nendele isi- Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiukõrgkool. kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks juhenda- kukeskselt. Ebapiisava hulga ja kvalifikatsiooniga Kompetentsikeskus hakkab tegutsema Tartus, Tal- mist, abistamist, järelevalvet või seltsi – selline abi personali ning ebasoodsa füüsilise keskkonna tõttu linnas ja Viljandis, kuid keskuse tegevus katab kogu ei nõua erialast ettevalmistust. Vabatahtliku tegevus tehakse hooldustoimingutega seotud otsuseid pigem Eestit. Sealjuures luuakse maakondlikud koostöö- saab toimuda kahel suunal: personaalne või kaudne teenuseosutaja, mitte teenuse saaja huvidest lähtu- võrgustikud, kuhu kaasatakse kohalike omavalitsus- abistamine. Personaalse abistamise käigus tegeleb des. te sotsiaaltöötajaid ja piirkonna muid võtmeisikuid. vabatahtlik ühe konkreetse inimesega. Kaudse abis- Eelmainitud olukorra leevendamiseks korraldas Üle-eestiliselt viiakse läbi kontaktnõustamisi nii de- tamise puhul saavad vabatahtliku tegevusest kasu sotsiaalministeerium sel kevadel riigihanke dement- mentsusega inimestele ja nende lähedastele kui ka korraga mitmed sihtrühma liikmed (näiteks hoolekan- suse kompetentsikeskuse loomiseks. Kompetent- teenuseosutajatele. deteenust pakkuvas asutuses jõulupeo või huviringi sikeskuse eesmärk on parandada dementsusega korraldamine jms). Samuti kuulub kaudse abistamise inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, viies ellu Hoolduse koordinatsiooni katseprojekt Käimasoleval aastal on sotsiaalministeeriumis käi- alla vabatahtlike tegevus, millega tehakse kindlaks tegevusi, mis suurendavad inimeste teadlikkust de- Nii hoolduskoormuse rakkerühma töö kui ka mitme- vitunud mitmed hoolekande arendamise projektid. piirkonna abivajajad (näiteks tänaval, kaubandus- mentsusest ja abi saamise võimalustest ning paran- te teiste viimaste aastate arendusprojektide käigus Järgnevalt annan ülevaate, mis teoksil ja tulemas, keskuses jms), kogutakse nende kohta andmeid ning davad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste (sh muude peetud arutelud on näidanud, et tervishoiu- ja sot- samuti julgustan sotsiaaltöötajaid koostööle projekti- edastatakse need sotsiaaltöötajatele. Näiteks võivad tugiteenuste) kvaliteeti ja teenuste kättesaadavust. siaalhoolekandesüsteemi teenused ei toimi tervikliku de elluviijatega. vabatahtlikud otsida kogukonna kaasabil inimesi, kes Kompetentsikeskuse ülesanded on: protsessina ning inimese vaatepunktist on süsteem elavad sotsiaalses isolatsioonis või kellel on igapäe- - Dementsusega inimestele ja nende lähe- keeruline ja ebaefektiivne. Koordinatsioon sotsiaal- ja Vabatahtliku tegevuse arendamine vaseid toimetulekuprobleeme. Abistada saab pakku- dastele nõustamisteenuse pakkumine, sh info jaga- tervishoiusüsteemi (sh kohaliku- ja riigitasandi) vahel des seltsi, abistades lihtsamates majapidamistöödes mine dementsusest, diagnoosimisest, olemasoleva- pole piisav. Samuti puuduvad ühised standardisee- hoolekandes või emotsionaalset rahuldust pakkuvates tegevustes, test tervishoiu- ja hoolekandeteenustest ja muudest Üks olulisemaid tegureid, mis võimaldab eakal või ritud hooldusvajaduse hindamise instrumendid, mis näiteks talletada eakate lugusid jms, olla saatjaks ko- (tugigrupid, kogemusnõustamine, psühholoogiline puudega inimesel kauemaks oma koju elama jääda võimaldaksid saata inimest õigele teenusele; puudub duväliste sotsiaalsete tegevustega tegelemisel jne. abi) abi saamise võimalustest ning telefoni- ja veebi- ja asutushooldusele sattumist ennetada, on piisav süsteemne infovahetus ja terviklik ülevaade inimeste Vabatahtlik ei tohi täita ülesandeid, mille teostami- põhise nõustamisteenuse pakkumine (sh juhendami- kõrvalabi nii igapäevastes majapidamistöödes kui ka vajadustest ning talle juba pakutavatest teenustest; seks peab kasutama vastava väljaõppe saanud pal- ne, kuidas abini jõuda). isikuhoolduses. Siinkohal on kogukonnal ja vabataht- teenuste koordineerimise ülesanne on üldiselt inime- galist tööjõudu. Küll aga võib vabatahtlikku abistava- - Sihtrühmaga töötavate spetsialistide päde- likel võimalik pakkuda sellist abi, mida kohaliku oma- sel endal või tema lähedastel. Selleks et sekkumised tes toimingutes kaasata hoolekandeteenust vahetult vuse parandamine, sh koolituskavade, -materjalide, valitsuse korraldatavad teenused ei pruugi katta. saaksid olla tõhusad, on oluline, et abivajadusega ini- osutava isiku juhendamisel ja eaka või erivajadusega teabe- ja juhendmaterjalide, spetsialistide tööks va- Eesti sotsiaalvaldkonnas on vabatahtlikke kaasa- mene jõuaks õigel ajal õigele teenusele ning erinevad inimese nõusolekul kokkulepitud tegevustes, mis an- jalike õppematerjalide väljatöötamine või väljatöö- tud seni suhteliselt vähe, ühtne sellekohane praktika süsteemid töötaksid koos ühiste eesmärkide nimel. nab olulist lisandväärtust tema iseseisvale toimetule- tamises osalemine ja kättesaadavaks tegemine (nt puudub. Eri paikades on üksikuid häid kogemusi, kuid Valdkondade parema lõimimise eesmärgil on töös kule või elukvaliteedile. kuidas dementsusega inimestele läbi viia teraapilisi terviklikku arusaama vabatahtlike rollist ja rakendami- ka teisi projekte ja algatusi, ent oluline on, et suure Soovime, et katseprojekti tulemusena suureneks tegevusi, kognitiivset võimekust säilitavaid harjutusi se võimalustest sotsiaalvaldkonnas pole veel kujune- ja keerulise hooldusvajadusega inimesed (edaspidi kohalike omavalitsuste teadlikkus vabatahtlike kaasa- jms tegevusi), koolituste korraldamine dementsusega nud. Üks piiranguid seejuures on kohalike omavalit- hooldusvajadusega inimesed) ja nende lähedased mise võimalustest eakate ja erivajadustega inimeste inimeste hoolduspõhimõtete rakendamisel jms, mis suste, aga ka hoolekandeteenuste osutajate vähene saaksid terviklikumat abi juba lähiaastatel ning et as- abistamisel; vabatahtlike kaasamise ja rakendamise aitavad kaasa kvaliteetsemate teenuste osutamise- valmisolek vabatahtlikke kaasata. Kaasamine nõuab tutaks konkreetseid samme just selle sihtgrupi olukor- abil paraneks või säiliks inimeste iseseisev toimetulek le; nii Eesti kui ka rahvusvaheliste heade praktikate koordineerimist, milleks sotsiaaltöötajal või teenu- ra parandamiseks. ning oleks välja töötatud üle-eestiline koostöömudel koondamine ja levitamine spetsialistide hulgas ning seosutajal on oma tavaülesannete kõrvalt keeruline Eeltooduga seoses käivitus selle aasta augustis vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. kompetentsikeskuse veebilehel kättesaadavaks te- aega leida. Sageli ei pruugi kohaliku omavalitsuse projekt, mille käigus katsetatakse hoolduse koordi- Projekt viiakse ellu kuues maakonnas: Harjumaal, gemine. sotsiaaltöötaja vabatahtlikus endale võrdväärset natsiooni mudelit kuues Eesti piirkonnas: Tallinnas, Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal - Ekspertnõustamisteenuse osutamine, sh partnerit näha. Samal ajal täidavad sotsiaaltöötajad Saaremaal, Tartus, Rakveres, Tori ja Tõrva vallas. ja Põlvamaal ning vähemalt 18 kohalikus omavalit- dementsusesõbraliku hoolduse- ja füüsilise keskkon- ülesandeid, mis ei eelda põhjalikku erialast väljaõpet Mudeli aluseks on nii tervishoiu kui ka hoolekande va- suses. Projekti lõpuks peavad vabatahtlikud olema na kujundamise põhimõtete väljatöötamine ja nende ning mida võiksid teha vabatahtlikud. Seetõttu on eriti jadusi hindava hoolduskoordinaatori ametikoha loo- abistanud vähemalt 1000 eakat või täisealist erivaja- põhimõtete rakendamise koolituste ja nõustamistee- oluline panustada kestlike koostöösuhete edendami- mine esmatasandile. Hoolduskoordinaatori ülesanne dusega inimest. Projektis rakendatud vabatahtlikest nuse pakkumine sihtrühmaga tööt avatele spetsialis- sele kohalike omavalitsuste, kogukonna ja erinevate on pakkuda suure hooldusvajadusega inimestele (sh 10% peavad olema vanemaealised (vanus 55+). tidele, teenuseosutajatele, kohalikele omavalitsustele organisatsioonide vahel. sügava puude ning raske psüühikahäirega inimeste- jt. Sel kevadel kuulutas sotsiaalministeerium välja le) õigeaegset vajalikku tuge. Katseprojektis kasu- - Kompetentsikeskuse valdkonna arendami- riigihanke, et testida vabatahtlike rakendamise koos- Dementsuse kompetentsikeskuse tatakse InterRAI kontakthindamise instrumenti, mis ne, sh valdkondlikes analüüsides, uuringutes, pro- töömudelit hoolekandesüsteemis ja töötada välja üle- loomine võimaldab hinnata, milliseid teenuseid (nii tervishoiu- jektides osalemine või elluviimine, rahvusvahelises eestiliselt rakendatav koostöömudel. Katseprojekti Ehkki dementsusesse haigestunute arv järjest kui ka hoolekandesüsteemist) inimene toimetulekuks koostöös osalemine, kompetentsikeskuse tegevuse sihtrühmaks on eakad ja täisealised erivajadusega suureneb, teavad inimesed sellest vähe. Mäluhäireid vajab. Aastase projekti tulemuste pealt hinnatakse, valdkonnas teadmiste ja oskuste koondamine, levi- inimesed. peetakse endiselt vananemisega kaasnevaks näh- kas ja millisel kujul tuleks hoolduse koordinatsiooni tamine ning kättesaadavaks tegemine kompetentsi- Hanke võitis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tuseks, mitte haiguseks, mille puhul tuleb abi otsida. mudelit rakendada kogu riigis ning kas riikliku vald- keskuse veebilehel, samuti seminaride, koolituste, kes katsetab augustist käivitunud ja kaks aastat See asjaolu tingib valearusaamade tekkimise ning kondadevahelise hindamisvahendi kasutuselevõtt infopäevade või samalaadsete ürituste korraldamine. kestva projekti vältel vabatahtliku töö korraldamist dementsusega inimeste tõrjutuse ühiskonnas. Seega oleks otstarbekas. - Kogukonna ja ühiskonna teadlikkuse paran- enda väljapakutud koostöömudeli põhjal. Sealjuures vajab dementsuse valdkonna ennetus-, tervishoiu-, damine, sh kompetentsikeskuse eesmärgi ja tege- on olulisteks partneriteks kohalikud omavalitsused, hoolekande- ja erinevate tugiteenuste pakkumine Ketri KUPPER, vuste tutvustamine erinevatele organisatsioonidele, teenuse pakkujad jt organisatsioonid. Koostöömudeli ning üldine teadlikkuse parandamine senisest oluli- sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna kompetentsikeskuse valdkonnas oskusteabe kogumi- katsetamise käigus kaasavad ja vahendavad piir- selt enam tähelepanu. Dementsussündroomiga ini- peaspetsialist ne ja levitamine, sh dementsussündroomi äratundmi- kondlikud koordinaatorid vabatahtlikke ja abivajajaid. mesed ja nende pereliikmed vajavad nii nõu ja abi sele ja abivajaja märkamisele, hoiakute muutmisele

„Aastad täis sära ja väärikust“, vedaja, raamatu „Koeru sport“ autor Uno Aan ning TÄNAVUSELT 60+ FESTIVALILT kuhu tänavu oli esitatud 36 psühholoog ja tervisevõimlemise treener Reet Pool. Vanemaealistele adresseeritud 60+ festival kutsus kandidaati. Juuresoleval pildil näeme käesoleva aas- Pildilt puudub Looduskaitse Seltsi Sillamäe osakonna jälle Salme tänava Kultuuripalee rahvast täis. Nagu ta konkursi laureaate. Saagem tuttavaks: (vasemalt) juhatuse esimees Vladimir Mirotvortsev. MIDA MÕTLEB MEES? eelmistelgi aastatel oli ka tänavu festivali programm Prillitoosi saatejuht Reet Linna, teoloog, kiriku- ja kul- Teisel fotol näeme elutööpreemiaga pärjatud teo- tihe ja huvitav: kuulati teadmisi pakkuvaid loenguid, tuuriloolane Toomas Paul, Haapsalu Hoolekandekes- loog Toomas Pauli ning Obinitsa pensionäride seltsi Mida mõtleb mees, kui ta enam nauditi meeleolukat kontserti, elati kaasa eakatest kuse tegevjuht Evi Viherpuu, puuetega eksmeedikute juhatajat Maidi Tammikut. taidlejate esinemisele ja nauditi omavahelist suhtle- ühingu Halastus juht Liidia Laaneoja, Viljandi Vääri- maailma teedel ei kolla? mist. Traditsiooniliselt oli välja kuulutatud konkurss kate Ülikooli tugisammas Piret Aus, Koeru kultuurielu Vaev on vanaks saada, aga hea on vana olla. Kõik on nii sinine, sinine, sinine: silmad ja taevas ja meri. Terve nädal – suur sinine esmaspäev. Soontes on sinine veri. Vaata maailma kui aadlik, kelle aardeil pole otsa ega äärt. Kõik selge, soliidne, paraadlik ja natuke naeruväärt. Aga jääkoore all, seal tuikab nagu haige hambanärv. Kõikidest värvidest mulle on ikkagi armsaim tule, vere ja mässu värv. Oktoober 2018 Nr. 07 (208) ELUKAAR 3

Trükis on avaldatud mitmeid elulugude valikuid, Muuseumide uus elu Kirjanduskeskusena Elulugude mis on lugejate hulgas nõutud. Esinduslikumad neist kogumisest Eestis on aastatuhande vahetusel ilmunud “Eesti rahva elulood. Sajandi sada elulugu” ja viimase võistluse 1980. aastate lõppu ja 1990. aastaid, Nõukogu- paremikku sisaldav Eesti Vabariigi sajandale sünni- de Liidu lagunemise aega, võib Eestis nimetada päevale pühendatud “Minu elu ja armastus”. mälu ajaks. Esimest korda julgesid paljud inimesed Kogumisüleskutseid on saadetud eestlastele üle rääkida traumaatilistest minevikusündmustest, mil- kogu maailma ja nii võibki jagada kogutud elulood lest seni vaikiti. Elulugude vastu ei tuntud huvi ainult laias laastus kolme rühma: elu Eestis kajastavad okupatsioonist vabanevates maades, vaid üleilmselt. elulood, Siberisse küüditatute lood ja 1944. aasta Räägiti autobiograafilisest pöördest sotsiaalteadus- põgenike lood. tes. Leiti, et elulood on materjal, mis võimaldab teada Küsimust, kas sa mäletad oma elulugu, võib tei- saada, mis ühiskonnas on juhtunud, ning et elulood sendada: kas sa tead oma eelkäijate elulugusid või annavad hääle inimestele ja inimeste rühmadele, kes kuidas sa mäletad oma elulugu oma suguvõsa eluloo seni olid määratud vaikima. taustal. Eluloovõistlused on pealkirjastatud pöörama 1988. aasta veebruaris alustas Eesti Muinsuskait- tähelepanu eriti teatud laadi mälestustele. Näiteks se Selts suurejoonelist mälestuste kogumist. Eelkõi- koguti mälestusi nn saksa ajast, kogutud lugudest sai kaks raamatut - “Sõja ajal kasvanud tüdrukud” ja ge koguti materjali Eesti jaoks kõige traagilisema aja Tammsaare muuseum. kohta: okupatsiooni algus, sõjasündmused, sõjajärg- ” Sõjas kasvanud poisid”. Kunagi aga ei aval- Eelmine aasta tuli Kadriorus teisiti: Tammsaare dist saaks ühtlasi andmebaas, kus on info erinevates ne aeg. Praegu on kogutud materjalid hoiul Eesti Kir- data kõiki saadetud elulugusid ja kunagi ei jää ükski ja Vilde muuseumid ühendati nime alla Tallinna Kir- paikades elanud kirjanike kohta ning ära kaardistatud jandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis. lugu elulugude kogusse vastu võtmata, kui ta ei ole janduskeskus, millest sai iseseisev asutus Tallinna ilukirjanduslik – mis paikades on erinevate Kirjandusmuuseumis algatati eesti elulugude ko- kirjutatud täpselt etteantud teemale vastavalt. Kultuuriameti all. See oli kahe kirjandusklassiku muu- teoste sündmuskohad. Tahaksime kaardirakendus- gumist 1989. aasta sügissuvel. Esimene üleskutse Tegelikult ei tähenda eluloovõistlus ju mitte elude seumi jaoks väga oodatud muudatus. Uue nime all on se lisada ka kirjanduslikud jalutuskäigud, mida iga- “Kas sa mäletad oma elulugu?” saadeti kõigile tol- võistlemist, vaid lugude kogumist. Võistluse vorm te- meie eesmärgiks lisaks A. H. Tammsaare ja Eduard üks saab oma nutitelefoni abil ise linnas ette võtta ja leaegseile ajalehtedele. Üleskutses selgitati eluloo kitab veidi elevust ja annab kirjutajatele uusi mõtteid. Vilde pärandile ka linna kirjanduspärandi kaardista- niimoodi kirjanduslikku Tallinna avastada. Loodame mõistet, rõhutati elulugude kogumise ajaloolist mis- Praegune eluloovõistlus kannab nime “Minu mäles- mine laiemalt (mälestustahvlid, monumendid). Samal väga, et need plaanid saavad jõudumööda teostatud siooni kui katkenud mälu taastamist ning iga inimese tuste Tartu”. Kutsutakse kirjutama nii põliseid tartlasi aastal tegime sellega ka algust. ning annavad inimestele uutmoodi võimaluse linna ja elukogemuse väärtustamist kui ka inimesi, kes on veetnud Tartus mõne päeva, 9. septembril toimus Koidula tänaval esimene Kir- kirjandusega tutvust teha. Elulugu ei ole põhimõtteliselt väljamõeldud lugu. mis millegipärast eredalt meelde jäänud. Tartust on jandustänava festival, mille avasime mälestuspingiga Kuid mõistagi on Tallinna Kirjanduskeskusele Jutustaja räägib minavormis sellest, mida ta on ise ilmunud rohkem mälestusteraamatuid kui vist ühest- Mati Undile ning mille fookuses oli eesti kirjandus, kõige tähtsamad meie kaks kallist kirjanikku – läbi elanud ega saa esitada teiste mõtteid. Ent igast ki teisest Eesti linnast. Just see teadmine võiks olla kirjanduspärand ja lugemine. Üheks – tol päeval küll Tammsaare ja Vilde. Mõlema kirjaniku muuseumid elust võib kirjutada mitu erinevat lugu. Elulugu võiks toeks oma ainukordsete mälestuste kirjutamisel.. pisut vihmaseks – päevaks tuli autovabale Koidula oma originaalinterjööridega on tõeline varandus, nii vaadelda ka kui dialoogi iseenesega ja ajalooga ül- Pakume mõned lihtsad teemad: tänavale kokku hulk erinevaid kirjandusasutusi, kes nagu ka kirjanike looming. Muuseumides on tulemas diselt, ajaloo kõrval on elulugudel tugev kirjanduslik Kui ma esimest korda Tartusse tulin. oma programmiga tõid kohale tuhatkond inimest ka mitmeid sündmusi. kallak. Oma elust jutustades püüab jutustaja esitada Minu lapsepõlv Tartus. kuulama luulet, raamatuesitlusi, muusikat, vestlus- 30. oktoobril avatakse Eduard Vilde muuseu- oma lugu tõeselt, aga ka ilmekalt. Minu õpetaja(d)- sobib ka elu õppetundidest, elu ringe jpm. Tänavu vedas meil ilmaga rohkem ning mis luule-ja kunstinäitus „Anna sõna, mida mööda Esimestel kogumisaastatel saadeti igal aastal ligi- ülikoolist juttu teha, seotuna Tartuga. 8. septembril oli Koidula tänaval tõeline melu – tu- minna“ – näitus palve motiivist eesti kirjanduses. kaudu sada uut elulugu, siis aga hakkas laekumine Muidugi on oodatud kõik ülikoolimälestused! handed inimesed said imeilusa ilma toel osa üle Näitamisele tuleb eesti luuletajate 23 luulepalvet aeglustuma. Tuli mõelda, kuidas jätkata. 1996. aastal Ootame neid kaastöid kuni 2019. aasta suve 60st kirjandussündmusest, kodukohvikutest ja eten- ajavahemikust 1917–2014 ning kümmekond kuns- asutati elulooselts (Ühendus Eesti Elulood) ja hakati dustest. Seekord avasime festivali mälestustahvliga titeost (E.M.Kokamägi, J.Arrak, K.Raud, S.Runge, korraldama elulugude kogumisvõistlusi. Weizenbergi 8 maja seinal, kus mõnda aega elasid U.Masing jt), mille tundelaad luuletustega harmonee- 1996. aastal väljakuulutatud eluloovõistlus “Minu Marie Under ja Artur Adson. Järgmisel aastal on Kir- rub. See näitus on kui omalaadne luule(palve)rännak, ja minu lähedaste saatus ajaloo keerdkäikudes” tõi jandustänava festival kavas 7. septembril. Nii et võib mis jutustab saja-aastase Eesti lugu. Näitus jääb ava- kokku 262 tööd, mille hulgas oli palju väga mahukaid juba kalendrisse kirja panna! tuks 20. jaanuarini 2019. elulooliste mälestuste käsikirju (kokku ca 20 000 lk). Miks just Koidula tänav? Sest just see tänav on Näituse kultuuriprogrammi raames etendub no- Väga palju eluloolist materjali tõid kokku ka järgmised eriliselt tihe kirjanduslikest jalajälgedest. Koidula tä- vembris Vilde muuseumis ka palveteemalistest luu- eluloovõistlused, neid korraldati keskmiselt kaheaas- nava ainulaadsus seisneb selles, et tänava alguses letustest kokku seatud luulelavastus „ma palun…“. tase intervalliga. Viimane eluloovõistlus lõppes 2017. on Tammsaare muuseum ja teises otsas Vilde muu- Lavastaja Tiina Mälberg (Rakvere teater), muusika aasta jaanuaris ja kandis nimetust “Eesti Vabariik seum. Tänava keskpaigas asub spetsiaalselt eesti Joel Remmel, esitavad Tiina Mälberg, Markus Haba- 100. Minu elu ja armastus”, laekus ligi 200 tööd. kirjanikele ehitatud kortermaja, kus on elanud (või kukk. Etendused toimuvad 10., 19., 21. novembril kell Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis elavad) mitmed armastatud kirjanikud – teiste hulgas 19.00. Piletid hinnaga 13 eurot on eelmüügis vaid Vil- säilitatakse eesti rahva ajaloolise mälu lademena ligi- Mati Unt, Ülo Tuulik, Mari Saat ja Raul Meel, Viivi Luik de muuseumi kassas. Info telefonil 6013181, vilde@ kaudu neli tuhat säilikut elulugusid, mälestusi või elu- ning Jaak Jõerüüt jpt. Lisaks on tänav ka kirjaniku- kirjanduskeskus.ee loofragmente, millest suurem osa, umbes kolm tuhat nimeline. Tammsaare muuseumis avatakse novembrikuus elulugu on kogutud viimastel kümnenditel eluloovõist- Rutt HINRIKUS Nii saimegi kirjanduspärandi nähtavamaks toomist näitus „Malin maalis. Eesti kirjanike portreid“, kus luste abil. Muidugi ei koguta üksnes kirjandusmuu- Eesti Kirjandusmuuseum alustada n-ö oma õue pealt ning anda Tallinnale üks eksponeeritakse Ilmar Malini portreid Hando Runne- seumis, vaid elulugude ja mälestuste kogumisega on Vanemuise 42 uus eriline paik – kirjandustänav. Kavas on tänava list, Artur Alliksaarest, Jaan Kaplinskist, Paul-Eerik tegelenud mitmed Eesti muuseumid. Tabud on lange- 51003 Tartu märgistamine ka püsivamalt, et ka sel ajal, kui fes- Rummost, Asta Põldmäest jt. nud mälult tükkhaaval ja sageli kuulsid lapsed alles [email protected] tivali ei toimu, oleks kirjandustänavat pidi huvitav ja 2. novembril toimub aga Tammsaare muuseumi 21. sajandi hakul oma vanemate ja vanavanemate eriline tunne kõndida. 14. sügiskonverents „Kes on preili Kurella?“, millega tegelikke elulugusid. Tallinna Kirjanduskeskuse missioon laiemalt ongi tähistame 140 aasta möödumist A. H. Tammsaare Tallinnaga oluliselt seotud kirjanike uurimine ja nende sünnist. Konverents toimub Tallinna Keskraamatuko- Ilmus Seinaleht nr 5 ja nr 6 mälestuse jäädvustamine, Tallinna kuvandi käsitle- gu suures saalis, pst 8 algusega kell 11.00. mine eesti kirjanduses, kirjanduse toomine Tallinna Detsembrikuus toome Vildele ja Tammsaarele jõu- MTÜ 65B annab välja huvitavat e-ajakirja Seina- Outdoor Fitness on ehitanud täiskasvanute mängu- linnaruumis nähtavale kohale. Üks algatus, mille lukuuse tuppa ning osa saab võtta jõuluprogrammi- leht, hiljaaegu ilmusid lehe 5. ja 6. number. Seinaleht väljakuid avalikesse kohtadesse kogu riigis. tegime sel kevadel koostöös festivali HeadRead, dest. Selle kohta saab lähemalt lugeda meie kodule- on e-ajakiri neile, kes tegelevad vanemaealiste aren- Tallinna Keskraamatukogu ja Underi ja Tuglase Kir- helt www.kirjanduskeskus.ee, millel tasub silma peal damisega, teisalt pakub kindlasti lugemishuvi kõiki- Mänguväljakute kasulikkus on ilmne. Tegelikkust janduskeskusega, on kaardirakendus Kirjanduslik hoida, sest nagu teame – kirjanduskassika ei aegu! dele eakamatele inimestele, saamaks teada, mida näitas Soomes läbiviidud uuring, mille käigus vaa- Tallinn, mida saab vaadata veebis aadressil www. Põhjust Tammsaare ja Vilde juurde tulla on alati! huvitavat vanemaealised kogu maailmas ette võta- deldi 40 inimest vanuses 65-81, kellel oli juurdepääs kirjandusliktallinn.ee Kaart on alles algusjärgus, aga Maarja VAINO vad. Toogem siinkohal näiteks ühe artikli Seinalehe sellisele mänguväljakule. Leiti, et mänguväljaku kol- plaanid on meil suured – tahaksime, et sellest kaar- 5ndast numbrist. me kuu pikkuse korrapärase kasutamise järel olid kasutajatel märkimisväärselt paremad tulemused Lõbus ja uus treeningutrend üle 50 tasakaalus, kiiruses ja koordinatsioonis - ja kõige aasta vanustele olulisem, et neil oli seda lõbus teha.Kuid on ka teisi George Bernard Shaw on öelnud: “Me ei lõpeta häid põhjuseid, miks neid proovida. Paljud mängu- mängimist seepärast, et me vananeme, vaid seepä- väljakud asuvad parkide või muude avalike rajatiste rast, et me lõpetame mängimise.” Eakatele mõeldud läheduses, mis annab võimaluse suhtlemiseks teiste mänguväljakud koguvad populaarsust erinevates rii- inimestega, võideldes niimoodi ka üksilduse teema- kides. Euroopas on saanud populaarseks rajatised, ga.Mänguväljakuid turustatakse mitmele erinevale kus on väikese jõuga treeningmasinad, mis on disai- generatsioonile, mis annab väikelastele võimaluse nitud nii, et saab tugevdada painduvust, tasakaalu ja olla koos oma vanavanemate või teiste vanemate koordinatsiooni. Sellised mänguväljakud on olemas täiskasvanutega. See toob ilmselge viite põlvkonda- paljudes kogukondades kogu Ameerikas. Selles jär- devahelisele koostööle ja selle olulisusele. aitab ajul terve püsida“, nii väidab Debra Raybold, mõeldud seadmete, et neid ise järele proovida või jest enam kasvavas tööstuses on mitmeid tegijaid. Põlvkondadevaheliste programmide uurimused diplomeeritud neuroteadustel tuginev koolitaja ja täiskasvanutega vestlusesse asuda. Tegemist on Must Have Play Ithakas asuv ettevõte planeerib ehi- näitavad, et jagatud kogemused on kasulikud nii nõustaja. “Olles avatud uutele, muutuvatele koge- põlvkondadevahelise koostööga, milles osalevad tada ja arendada mänguväljakuid koos eluruumide- noortele kui ka vanadele. Seenioridel on võimalus mustele on see üks mitmest viisist, kuidas arendada mitme põlvkonna esindajad ning kindlasti toetab ja ga. KaBoom! on ehitanud rohkem kui 50 mitme eri- edasi anda oma oskusi ja elutarkusi, lapsed saavad vastupanuvõimet dementsusele,”ütleb ta. soodustab selline koostoimetamine põlvkondadeva- neva põlvkonna mänguväljakut riiklikult, Greenfields positiivse ülevaate hilisemast eluperioodist. „Mängu- Lapsed teevad tihti tiiru ümber täiskasvanutele helist arusaamist ja austust väljakud elavdavad „kastist väljamõtlemist“ ning see 4 ELUKAAR Oktoober 2018 Nr. 07 (208) LUGEMISELAMUS

Südamega südamest on reeglina südamelihase häving ehk müokardi in- vad südant põhiliselt kolm suuremat arterit, millest varustuse. Selle tagajärjel kaob kogu südame kont- farkt. tähtsaim on eesmine vatsakestevaheline haru. Need raktsioon juba mõne minuti jooksul ehk süda seiskub. Arteri sulgumine võib tekkida pikkamööda ja endast arterid hargnevad veel korduvalt, mille tulemuse- Selle kohta öeldakse „äkksurm tänaval“ ja igasugune märku andmata. Alles siis, kui 70% arteri valendikust na katavad kogu südame veresoonte võrgustikuga. abi on siis lootusetult hiljaks jäänud, sest nii aju kui (arteri õõnest) on ahenenud, tekivad inimesel rindke- Kuna süda on suhteliselt väike, kuid pidev töömees, ka süda ei jõua reaalselt abi ära oodata. Ajurakud res valud, eriti koormuse ajal. See viitab südameli- kes vajab palju hapnikku ja toitaineid, siis võtab ta ära hävivad hapniku (vere) puudumisel 3 – 5 minutiga hase puudulikule varustamisele hapnikuga. Seda sei- ligikaudu 8% enda pumbatavast verest. See tundub ja südamelihase tagasipöördumatu kahjustus tekib sundit kutsutakse stenokardiaks ehk rinnaangiiniks. olevat üüratult suur kogus, aga arvestades südame paarikümne minutiga. Arstid ei suuda nii kiiresti vere- Piltlikult öeldes on see südame enda appihüüe panna tehtavat tööd, polegi see nii väga suur. varustust taastada. pidur haigusprotsessile ja vältida infarkti tekkimist. Ateroskleroos tabab pärgartereid ebaühtlaselt ja Ka teised põhiharude ootamatud sulgused pole „Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia Kahjuks on ka teine võimalus, et infarkt on alles sa- eeskätt just arterite proksimaalses osas ehk väga oluliselt vähemohtlikud. Tuleb ette ka erandeid, sest loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 lakavala ja ohtliku haiguse esimene ilming. Kui infarkt lähedal nende alguskohale, kusjuures keskmine ja pärgarterid on väga varieeruvad oma pikkuselt ja suu- haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pan- on käes, siis algab juba võitlus võimalike halbade lõpuosa ehk distaalne osa võivad jääda kahjustusest ruselt ning isegi asukohalt, mille juures mängib täht- nes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele tagajärgedega, millest esikohal on patsiendi surm ja täiesti vabaks. Just tänu sellele ongi võimalik nii kirur- sat osa nn kollateraalne vereringe. Kollateraalne ve- uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid selle vältimine tulevikus. Infarkti põhjustatud surm on giline ravi kui angioplastika, sest verevool taastatakse reringe on veresooned, mis arenevad isheemia korral tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku ve- kõige sagedasem surmapõhjus kogu arenenud maa- just kahjustamata osas. Selleks on vaja juhtida veri tervelt arterilt ahenenud või umbunud arterile, et selle reringega, kui inimese süda pannakse seisma. ilmas ja ka Eestis. ahenenud või umbunud osast mööda, nagu teevad varustusalal parandada isheemilise südamelihase Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raa- Miks ja kellel koronaarhaigus tekib, ei ole veel täp- seda kirurgid oma šundiga. Invasiivkardioloog taas- verevarustust. Need uued veresooned suudavad matus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile ava- selt teada. Küll on aga teada terve rida ohutegureid, tab aga verevoolu nii, et laiendab ahenenud või umb- teinekord asendada kogu umbunud arteri verevarus- neb, kui inimene südamehaigusega tema juurde mis soodustavad haiguse teket ja arengut. Need on unud kohta võrktoru ehk stendi asetamisega kahjus- tuse ning infarkti ei teki või see on suhteliselt kerge. satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida suitsetamine, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, vähe- tatud piirkonda. võiks teada patsient. ne füüsiline liikumine, rasvarikas toit, kõrge koleste- Tänu kirjeldatud verevarustuse Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli rool jne. Seega on haigus multifaktoriaalne ja seda taastamise protseduuridele on või- tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest teades saab need riskitegurid võtta kontrolli alla. malik likvideerida infarktioht, mis tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati Raskematel juhtudel on konservatiivsest ravitakti- võib tekkida arteri algosa osalise või anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.“ Nii kast vähe kasu. Siis tuleb rakendada revaskularisat- täieliku sulgumise korral. tutvustatakse südamekirurg Toomas Sullingut siooni ehk taastada verevool haigestunud arterites. Arteri algosa umbumisega satub tema raamatu „Südamega südamest“ tagakaanel. Edukas agressiivne ravi, nagu pärgarterite šunteeri- ohtu kogu varustusalal asuv süda- Siinkohal avaldame väikese lõigu sellest targast mine ja laiendamine ehk stentimine parandab elukva- melihas, kuigi kahjustus ise hõlmab ja vajalikust raamatust. liteeti ja pikendab eluiga sageli aastakümneid... arterist endast ainult väikese osa, Mis on konoraarhaigus? Anatoomia ja haiguse areng mõnel noorel mehel on see kahjus- Koronaarhaigus on üldise ateroskleroosi ehk ve- Südame verevarustus toimub vasaku ja parema tatud segment olnud alla ühe senti- resoonte lubjastumise tulemus, mis areneb välja pärgarteri kaudu. Vasak pärgarter on lühike, ainult meetri. Infarkti korral on tähtis see, südame pärgarterites. Haigus võib progresseerudes 2 kuni 3 cm, kuid oluliselt suurema valendikuga ja milline arter umbus. Näiteks vasaku sulgeda täielikult südamelihast hapnikuga varustava hargneb varakult eesmiseks vatsakestevaheliseks pärgarteri peatüve trombioos lõpe- Toomas Sulling. arteri. Verevarustuse täieliku lakkamise tagajärjeks arteriks ja ümberhaaravaks arteriks. Seega varusta- tab kogu vasaku vatsakese vere- PAUL VIIDING TÄHTIS EI OLEGI AASTATE KOOREM… SÜGIS MTÜ Ambla valla eakate klubi Vokiratas on välja klubis liikmeid 69 ning kõige vanem aktiivselt tegut- selliste tugevate ja andekate naiste ees! Päikese kiirtes ahtrates kasvanud Aravete Kultuurimaja juures tegutsenud sev liige on suvel 92-aastaseks saanud Asta Kõiv. Traditsiooniks on saanud teatris käimine märtsi- paitav hüvastijätt. eakate klubilisest tegevusest. 35 aastat tagasi, aastal Igal aastal alustab eakate klubi oma tööd oktoobris kuus, jõulupidu valla eakatele, oleme korraldanud Pargi kõrgetes vahtrates 1984 alustas tegevust eakate klubi, mille nimeks sai ning aktiivne tegevus kestab maini. Selle ajavahemi- vanavanemate päevi ning valinud silmapaistvamaid märkan maalija kätt. alguses Läte ning hiljem Vokiratas. Valiti klubi juha- ku sees korraldatakse üks kord kuus suur peoõhtu. vanavanemaid, oodatud on igaastane ühine välja- Sügise pillav värvirõõm. tus ja president (Heino Elmre), valmis ka klubi lipp. Traditsiooniks on saanud igasuvine väljasõit juunis, sõit Paunvere laadale ning Eakate Festivalile ning Salude purpur ja kuld. Esimesel klubiõhtul 1984. aasta detsembris astusid juulis. Praegu tegutseb eakate klubi juures aktiivselt 1.septembril esimesse klassi astujate tervitamine, üles samas moodustatud vokaalansambel ja kapell Aravete memmede tantsurühm Vokiratas, mille ju- mille tarbeks korraldame vabaannetuse kommikotti- Suve jääkidest viimne sõõm. August Krooni juhatusel. 1985.aasta oktoobris va- hendajaks oli 2006.aastast kuni 2009.aasta maini klu- de ja muu vajaliku ostmiseks. Septembris alustasime Mullaks saab taas, mis muld. liti uueks presidendiks Lydia Reinma, kes hakkas. bi president Leili Veersalu. Alates maist 2009 juhen- uut hooaega ühise filmi näitamisega. Palamusel on Nendel leebetel tundidel juhatama Aravete eakate tantsurühma Läte. Tähis- dab Aravete memmede tantsurühma Ruth Kaasiku. käidud, ees on ootamas festival, igakuised peoõhtud, vaikselt mõttesse jään. tati sünnipäevi, käidi koos, säilitamaks elurõõmu ja Viimased kaks aasta on Vokiratas tegutsenud põ- jõulupidu, klubi aastapäeva tähistamine, vastlapäev Küllalt! Kui näljaste huntide rahuldamaks suhtlemisvajadust. 1990. aasta april- himõttel, et kõik on võimalik, kõik on teostatav ja va- ning väljasõit põhjanaabrite juurde! karjad tõstavad pead lis sai klubi uue nime - eakate klubi Vokiratas, ning lehäbi me ei tunne ega tea. Klubiõhtud on muutunud Suur rõõm on näha, et vanus ei ole takistuseks klubi uueks presidendiks valiti Leili Veersalu. Koos nö teemaõhtuteks: toimunud on inglise teeõhtu, Eesti täisväärtusliku elu elamisel, ning et igas vanuses tormid. Nad ööd läbi vingudes nimevahetuse ja uue presidendi valimisega aktiivistus Vabariigi aastapäeva tähistamine, mustlaspidu, uk- saab ja võib teha kõike, mida hing ihaldab. Elu on peksaks kui saatana reht. oluliselt klubi töö. Tegevust alustasid naisansambel, rainlaste õhtu jpm, kõige selle juurde käib teemako- elamiseks! Saabuva talve hinguses naistantsurühm, kapell, sõnaseadjad, hiljem lisandus hane riietus - kübarad, lillelised seelikud/kleidid, rätid Natalia MEDVEDEVA, puult langeb vili ja leht. veel segaansambel. 2009.- 2013.aastal juhtis klubi jms. Peoõhtutel mängime mänge, tantsime, laulame, MTÜ Ambla valla eakate klubi Vokiratas tegevjuht legendaarne Aravete kultuuriedendaja Lembit Õun, vaatame esinemas meid endid ja külalisi (harrastus- ehk abiline keda võiks pidada Vokiratta raudnaelaks. näitlejad, erinevad bändid, mälutreener, sotsiaalkait- VANEMAEALISTE POLIITIKA KOMISJON MTÜ Ambla valla eakate klubi Vokiratas algust seminister Kaia Iva), mälestame lahkunud klubiliik- LIIKMESORGANISATSIOONID: loetakse 2013. aasta 16. märtsist ning seda asusid meid ning õnnitleme sünnipäevalisi. Ükski pidu ei ole RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJON juhtima Helle-Leontiine ja Tiit Anton, kes tegid oma söögipooliseta, siinkohal peaks esile tõstma nn köö- SOTSIAALMINISTEERIUM tööd südame ja hingega. Kolm aastat hiljem anti klubi gi toimkonda, kes valmistab ette piduruumi, toidu- ja EESTI PUUETEGA INIMESTE KODA juhtimine üle Urve Martinile, kes teeb seda tänaseni. joogipoolise. Nende naiste tööpäev on sel päeval küll TALLINNA ÜLIKOOL (ÜTI) Vokiratta juhatuse moodustavad endise Ambla valla 10 tundi pikk, kuid keegi ei virise, ei kaeble…Salaja TARTU ÜLIKOOL (ÜTI) MTÜ 65B (praegune Järva vald) suuremate piirkondade eakad- ehk ohkavad ja hõõruvad valutavat puusa või selga. EESTI GERONTOLOOGIA JA GERIAATRIA AS- Eriliselt tore on, kui klubiliikmed võtavad ise midagi Aravetelt Aita Paap, Helmi Mändla, Helle- Leontiine SOTSIATSIOON / TÜ KLIINIKUM Anton, Käravetelt Helve Leib ja Valentina Lumiste piduliste üllatamiseks ette, näiteks esitasid Käravete EESTI SOTSIAALTÖÖ ASSOTSIATSIOON ning Ambla piirkonnast Milvi Kirsi. Praeguseks on naised mustlaspeol omaloodud tantsu. Müts maha Tegevjuht Natalia (vasemalt), Ivi ja külalisesineja EESTI PENSIONÄRIDE ÜHENDUSTE LIIT MTÜ EESTI SOTSIAALASUTUSTE JUHTIDE NÕUKODA EESTI PEREARSTIDE LIIT MTÜ EESTI OMASTEHOOLDUS VANURITE ENESEABI- JA NÕUSTAMISÜHING MTÜ SEENIOR TARTU SEENIORMEESTE KLUBI MTÜ PURUVANAKESED AJALEHT ELUKAAR Toimetaja ENE VEIPER Sotsiaalministeeriumi Vaneamealiste poliitika komisjoni väljaanne Tallinn 10317, Sõle 40, tel. 5649 0494 [email protected] Trükitud trükikojas SPIN PRESS Regati pst. 1, 11911 Tallinn Tell.nr. 13753, 2000 eks. Elukaare väljaandmist rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu Käravete laudkond Inglise teeõhtul Sünnipäevaring