lb 7" \У ISSN 0234-811 Vikerkaar 7/1988 Marie Underi Eestis seni avaldamata luulet; Olev Remsu jutt «Kamikaze»; Czesfaw Mitosz Paul-Eerik Rummo tõlkes; Mart Orav Heiti Talviku viimastest eluaastatest; Rutt Hinrikus ühest unustatud luuletajast; Jüri Luige «väljakutse» komsomoli seni­ sele staatusele; Jaan Kaplinski fašismist meil ja mujal; avalik kiri Eesti NSV-st 1980 ja Rein Ruutsoo «40 kirja lugu» 1

ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Kirjanike Lüdj ilukirjanduslik ja ühiskondlik-polii- tiline ajakiri. Ilmub alates 19S6. a juulist. 3. aastakäik.

Juuli 1988. Nr 7

SISUKORD Avalik kiri Eesti NSVst 66 Mahmoud Darwish Need, kes möödu• Rein Ruutsoo 40 kirja Lugu 6! vad pagevate sõnade vahelt 1 Lembit Vall Rühma kultuuritegelaste Olev Remsu Kamikaze I 3 avalikust kirjast ja selle tagamaadest Marie Under Luulet 12 74 Jüri Ehlvest Järele jõudmine 14 Jaan Kaplinski Fašismist meil ja mujal I Hasso Krull Luulet 19 76 Ringo Ringvee Luulet 23 Di xi Czes-taw Mitosz Luulet 23 Jüri Luik Noorus või tema ühing i. Enn Uibo Luulet 25 Lendlaused. Püsimõtted Rutt Hinrikus Ühest unustatud luule­ Linnar Priimägi Musae impares H 84 tajast 27 Vikerkaak Tamara Luuk Jüri Okas. Kadriorg. Ado Grenzstein 88 Sügis 1987 ЪА Ott Kangilaski 88 Mart Orav Mina suren vee peäl. ... Kaleidoskoop 47 Jüri Rätsep On aeg selgitada tõde H 84 Mälestusi H. Talvikust 57 Foorum Priit Kelder Hiina filosoofia ajaloost il Triin Vihalemm 94 62 Tööiveteran Uno Kohveri kiri 95

Kujundus: Jüri Kaarma Fotograaf: Jüri Okas

Esikaanel: Jüri Okas. «Objekt Rapi- Tagakaanel: Jüri Okas. «Sündmus», nässe». Sügavtrükk. 1978. Sügavtrükk. 1979.

© «Vikerkaar». 1988. MAHMOUD DARWISH Need, kes mööduvad pagevate sõnade vahelt Tõlkinud Jaan Sommer

Oh need kes mööduvad pagevate sõnade vahelt võtke oma nimed minge ära päästke meie aeg oma tundidest ja minge ära varastage mida tahate mere sinast ja mälestuste liivast võtke mis pilte te tahate nii et te saaksite aru sellest millest te kunagi aru ei saa: kuidas meie maa kivist saab meie taevalagi.

Oh need kes mööduvad pagevate sõnade vahelt teie poolt mõõk — meie poolt veri teie poolt teras ja tuli — meie poolt liha teie poolt veel üks tank — meie poolt kivid teie poolt pisargaas — meie poolt vihm me kohal nii nagu teilgi on taevas ja õhk nii et võtke oma jagu meie verest — ja minge ära minge tantsupeole — ja minge ära kuid meie peame kastma märtrite lilli kuid meil tuleb elada nagu me õigeks peame.

Oh need kes mööduvad pagevate sõnade vahelt kui kibe udu minge kuhu tahate kuid ärge mööduge meist nagu lendavatest putukatest sest meil tuleb teha tööd omal maal: me peame kasvatama nisu mida niisutame kehade higiga meil on siin midagi mis teile ei meeldi: 7" kivid või põldpüüd j n,'rr'['• " nii et viige minevik täiturule kui soovite I Reematuko ja andke luukere tagasi toonekäole kui tahate savitaldrikul meil on midagi mis teile ei meeldi: meil on tulevik ja meil on palju teha omal maal.

1 Oh need kes mööduvad pagevate sõnade vahelt matke oma illusioonid mahajäetud kaevandusse ja minge ära ulatage aja käsi tagasi kuldse vasika seadusele või revolvrimuusika ajale! sest meil on siin midagi mis teile ei meeldi nii et minge ära ja meil on see mis teil puudub: veristatud rahva veristatud kodumaa kodumaa mis kõlbab unustamiseks või mäletamiseks oh need kes mööduvad pagevate sõnade vahelt teil on aeg minna elage kus iganes tahate ärge aga ainult meie hulgas elage teil on aeg minna surge kus iganes tahate ärge aga ainult meie hulgas surge sest peame tegema tööd omal maal meie minevik on siin meie elu esimene karjatus on siin meil on olevik olevik ja tulevik meie oma on see maailm siin ja talle järgnev maailm nii et jätke meie maa meie maa meie meri meie nisu meie sool, meie haavad jätke kõik jätke mälestuste mälestused oh need kes mööduvad pagevate sõnade vahelt.

Mahmoud Darwish on «The Jerusalem Posfi» tuntuim ja respekteerituim, on tuntud kui PLO andmeil Iisraeli araablane, kes elab praegu Pariisis. huvide lipukandja. Ta on kaasaegsetest palestiina luuletajatest

2 Darwish OLEV REMSU KAMIKAZE

I.

Rahvas oli lõpp-peatuses maha läinud, aga Knoll oli trollijuhiga kokku rääkinud, et sõidab edasi, sibulkupliga kiviputkani, mis kunagi oli olnud linnaeelne kabel palverändureile, veel hiljaaegu müüdi seal eitedele petrooleumi, ning nüüd tegi troll püstjate võlvakendega pisiehitise ümber tiiru, et registraatorile oma küljenumbrit näidata ja seejärel algpeatuses teisel pool lennuväljamaanteed uued sõitjad peale võtta. Knoll seisis juhi kõrval, hoidis vasaku käega kinni nikeldatud metalltitsist, mis trolli kumerat lage ja kummimattidega kaetud põran­ dat ühendas, ja vaatles sinkjate laugudega madrusesärgis neidu rooli taga, fikseeris, kuidas too flirtides võõbast turdunud ripsmed langetas. Knoll mõtles: kes õpetaks meie vene neidudele malbust, kes õpetaks neile kasinust kosmeetikas? Naised ei tohi ennast pakkuda, ka varja­ tult mitte. Pakkuv naine õõnestab moraali. Ja seejärel: madrusesärk trollijuhil! — äkki kujutleb ta ennast laevakapteniks, kes loovib tänava- ristmike asemel Lõunamere korallriffide vahel? Ning kolmandaks: ehk noolib teenuse eest lisatasu? — naised on jootrahadele ja meele­ heale hirmus maiad ning raamatupidajalikult täpsed, kaubanduses ja teeninduses on neil poole kopika pealt välja rehkendatud, kui palju see või teine sohk maksab. Naistel ei ole eetikat, naistel puudub au mõiste. Olgu, viin su ära, oli soostunud mehelikult sinatades trollijuht, silmad vidukil, kriipsuks kitkutud kulmud kergitatud. Kuhugi sa mind ei vii, kontaktliin hoiab sind igavesti kinni, mul on tarvis kaugemale, ja mis peaasi, mul on tarvis kõrgemale, sinu marsruut on nagu loomaaiauluki jooksurada, mul on tarvis taevasse, kuhu sina juba ei tõuse, oli mõelnud Knoll ja arvas, et neidu oli mõju­ tanud tema tsiviillenduri vorm — nad mõlemad olid ju juhid, ainult et tema juhtis prestiižikamat masinat, juhtinuks prestiižikamat ka siis, kui piiga tõesti laeva kidadega tüüriratast krutiks. Ja ega see elu pole muud kui üksteise staatuse nuhkimine, et teada, kellele kuuletuda ja kellele mitte — seda nimetataksegi tarkuseks, mida tema, Knoll, ei valda. Miks? Isa puudumine pole õpetanud teda hierarhiat nuusutama, türannist ema paljastas naises peletise. Trolli esiukse piklikest akendest olid paista pitsaknaraamilised palkidest majad. Neid lammutati. Mõnel oli tänavapoolne sein maha kistud, need tundusid teatridekoratsioonina sotsiaalselt julges olustiku­ draamas — kiika parterist tubadesse, esimesele ja teisele korrusele, uudista, palju soovid. Aga inimesed olid ära kolinud, nende elu intiim­ sem külg ei avanenud, ning näha polnud midagi peale nõgiste pliidi-

Remsu 3 lõõride, tapeedita seinte ja usteta ukseaukude, mille taga kumas hoovi­ poolne valgus. Kindlasti uhkab sealt kopitust, sama kopitust, mis Nadežda kandekotist, mõtles Knoll. Siiski: kaks ahjupuudehimulist vanakest saagisid lasus palke juppideks, nagu polekski tulevik kesk­ kütte päralt. Võib-olla varusid nad põletiseks oma endise elamu tükke, sarnanesid hiigellinnuga, kes iseenda pugu õgib ja kelle olemasolu ornitoloogid tsunftiau hoides eitavad, aga müüdid kinnitavad. Knoll imestas, et ärev tegutsemistuhin end peale ei surunud, et koletu tapaotsuse langetamise järel valitses südames külm rahu. Vahk­ viha Nadežda ja Nadežda litsilöömisi õigustava ema vastu oli lahtu­ nud. Koik oli suur ükskõik, saatus kõige enam. Pead pöörates nägi mees ümber titsi kooldunud sõrmeotsi, letargi­ liseks soikunud teadvus sundis uskuma, et need kuuluvad talle. Sarvja küünenaha oli ta Nadežda — oma samuti minkimisega liialdava naise — maniküürviili teravikuga täna hommikul maha kraapinud. Seda oli ta teinud rõskuva peegli ja kodus neurootilisi skandaale tekitava tilkuva kraaniga vannitoas ning selleks, et Nadežda kaenla- õnnalde karvadest risustatud žiletiga mitte randmearterit avada. Oli lihtsalt soov end lõigata, maniküürviil oli olnud käepärast. Olnuks kalašnikov, olnuks kone, olnuks nagaan! Kütkestava mõttemõrva järel oli tundunud, et tema enesetapust ei hoolitaks, et nõnda jääksid süüdlased karistamata; äkki koguni rõõmustavad, et tülitajast lahti. Troll kurvitas ümber marsruudilõpu registraatoriputka, esiuks "kolksatas lahti. Palun, teie teenistuses, raporteeris juht; Knoll hüppas maha käi­ gult. Kiirust kahandada neiu ei suvatsenud, võib-olla sellepärast, et ta lisateenuse tasukopikaid armatuurlauale ei poetanud, võib-olla selle­ pärast, et ookeanilaevade hoo pidurdamine pole hõlbus ettevõtmine. Küllap ei sobiks ka temaga kokkuelu, nagu see ei sobi Nadeždaga, küllap madrusesärkki leiaks tema naisena oma sigaduste õigustamiseks puudusi temalt, Knollilt, mõtles piloot mööda öökülmast tardunud kõnnumaad sammudes. Miks Jumal on talitanud nõnda lollilt ja jaganud inimsoo meesteks ja naisteks? Veetuks hangunud loike kattis habras koorikjää, seda oli mõnus niueteni küündiva lendurisaapa kontsaplekiga puruks praksatada. Uhteoru sängis raevutses kevadest paisutatud solgioja, järsaku põhjaperve palistasid tinedad lumelaigud. Inetu, sulamata, talvesärata aprillilumi, tuhmistunud ülesööstvate lennukite kütusejäägi sädemeist. Lumi pidi kilgendama ja sirama nagu keskhommikupäikeses helenduv härmakirme raagus kaskede võ­ radel. Lumest pidi õhkuma avarat hinge ja süütut puhtust — Knoll oli suurte tunnete ja romantika mees. Algasid veel kündmata salapõllud, jääraku kaldasse olid uuristatud õhutorudega urgkeldrid, kolm-neli taba prusspiitadega ja plekkvoo- derdistega laudustel. Neandertallased, koopainimesed, hoiavad 4 Remsu kümne küüne ja lukkudega tobedat varanatukest! Korilased kosmo- nautikasajandil! Oli taarakastidest ja katusepapist loguskeid, räämas omandit ümbritsemas tihnas okastraadipundar, väravaiks kasarmuvoodite me- tallotsad, nendegi varvad okastraati mähitud, et üleronija peod -eristaks. Ülaltpoolt öeldakse küll, et aiamaid ei tohi omavoliliselt rajada, aga inimmutukad ei kuula sõna. Ja mis koledaid aineid sisaldas siit saadud, lennukiheitmeist mürgitatud vili? Helesinises taevas on inimese koht, Daidalose-amet tema kutsumus, aga mitte ninapidi mullas songi- mine. Knoll astus, jäljed hallal. Tikripõõsas siutsusid jahedusest sorgus sulgedega varblased, mees oli kindad koju unustanud. Hinge rusus kurb ettemääratus, aga samas see jälle tiivustas. Ta oli saatuse sõdur, tal polnud tagasiteed. Täitevkomitee määrusi rikkudes raadatud salapõllud lõppesid, prügihunnikud olid kuhjatud tsementplangu veerde. Knoll märkas irvakil neetidega lõhkist korsetti, pooleks murtud, rahkjaks seenetunud leivapätsi ja klaasita elektripirni soklit, katkemata volframniit pine- tunud. Mees kummardus, astus läbi taramulgu lennuväljale. Upakil sam­ mu ajal kriipis sarruskarkassi nukk piloodimütsi, nihutas nokatsi kukla poole. Alles siin lülitus tööle professionaalne pilk: ilm oli tuuletu ja udune; hallrõske matjas ollus oli langenud otsatuna tunduva sileda betoon- avaruse kohale. Eespool paistsid lennukite sabad nagu veepinda kiiluvate delfiinide uimed. Mullu suvel olid nad neljakesi — tema, Nadežda, tema ema ja Nadežda tütar Oksana — puhanud Musta mere ääres, rannalähe­ dasel lõbusõidul oli ta ratasauriku üladekilt üht delfiini juhtumisi näinud. Ta oli mõelnud: sina ka, niisugune, oled olemas, uim nagu lennuki saba. Ta oli Oksanalt küsinud: kas sa kardad? Nadežda tütar oli vastanud: onu Viktor, te olete imelik. Nadežda ja tema ema olid öeldnud: ei oska sa, Vitja, lapsega käituda. Aga just tema oli plika tähelepanu delfiinile juhtinud! Kas udu tuleb ta kavatsustele kahjuks või kasuks? Praegu kasuks: lennuväli on startideks ja maandumisteks suletud, juhtimispuldis taovad valvedispetšerid turakat, tema õhkutõusu ei hoo­ mata. Edaspidi kahjuks: ta võib sihikust mööda lennata, rammida vale maja. Aga vahest tema elurajoonis polegi udu? Aga ehk siiski oli, ta oli kodunt lahkunud Nadežda sõimu saatel — miks konutab ta nii kaua vannitoas (kus ta oli randmearteri avamise ning kalašnikovi, kone ja nagaaniga tulistamise asemel maniküürviiliga sarvjat küüne­ nahka eemaldanud) — ta meeled olid igahommikusest lärmist töntsid, udu võis jääda märkamata. Ta oli inertne inimene, mõned pidasid teda Remsu 5 tuimaks. Uutele muljetele, uue informatsiooni vastuvõtuks ümberlüli- tumine võttis tal aega. Eile, Iskitimist väetisekülvilt tulles, oli ta tüürimehe torisemisest (meie koht on keskel, Vitja!) hoolimata parkinud oma An-2 aia äärde, et täna hommikul poleks põiki üle platsi minemist. Ta tiris propellerilt maha uduniiske katte, laskis rooste söödud tiivikuhaara pihta nipsu. Erisulam kumises. Uks käis hingedelt maha, selle avamisega pidi olema ettevaatlik. Sõprushoop saapaninaga teliku pihta, ja Knoll ronis salongi. Lenduripükste nahkõmblused kribisesid, kui ta põlve sirutas. Klapptoolid olid üles tõstetud, kuus vastu vasakut, kuus vastu pare­ mat parrast. Haises superfosfaadi järele, graanulid praksusid taldade all, põllurammuterad jooksid lennuki metallpõrandal nagu herne- kommid. Istmeid alla lasta polnud põhjust. Reisijatevedu talle kainestus­ majja kukkumise järel ei usaldatud. Ja ometi tahtis ta Orenburgis — lennukoolis — saada kosmonaudiks, laskis selle nimel panna end üksuse komsomolisekretärikski. Aga võib-olla ülemused kavaldasid kategooria alandamisega, pidasid hoopis tema biplaani vanaks, reisi­ jaile ohtlikuks; oma tunnid ja tonnkilomeetrid oli pill ammu ära len­ nanud. Masin enne Wrighte, ääsisid nad poistega omavahel. Piloodikabiinis juhiistmel sirutas Knoll vasaku käe pöördetüüri poole. Pintsaku varruka alt paljastus tätoveering — 1953, tema sünni­ aasta —, indigokahjad värvipritsmed üllatasid ümber nõelatorgete kinnikasvanud armide. Mees arvutas: praegu on meil 1983. aasta, 1983—1953=30. Tähendab: ta on kolmekümnene; tähendab ta sureb ja tapab noorelt. Ei, ta ei ole! Kuskilt hägusast kaugusest — nagu aastaid postis seisnud kirja teel — jõudis temani protest tehte tulemuse vastu. Aritmeetika petab! Kolmekümneseks saab ta alles kirgi leenutava kalasuve ja laanteõdusa seenesügise möödudes, aastaplaani täitmise tormakal kuul. Ta oli teh­ tud Stalini surma päeval, kõiges Nadeždaga üht meelt ema oli ta sünnitanud Beria mahalaskmise aegu. Ja taas viitsis protestida tuimaks tardunud teadvus — otsus peaks olema tingivas kõneviisis: kolmekümneseks saaks ta aastaplaani täitmise tormakal kuul, mil kõik oblasti asutused jahivad kaubavedu­ deks lennukeid, aina lennukeid, ei muud, mil temagi, kes harilikult külvas linnalähedaste kolhooside põldudele väetist, sai pikemad otsad. Ehk jätkub omakseil siiski mahti ilmuda ta hauale nutma ja juube­ lit pidama? Kui on hauda, kui siis on veel neid, kes endid tema omakseiks loevad, kui nad riskivad/peavad vajalikuks tulla. Aga kui kõik tarvilikud eeldused oleksid olemas, istuvad omaksed ta sünniaastapäeval vastu tema tahtmist porikahusel (äkki õndsalt jõulu- lumisel?) detsembrikuul valgeliistulisel x-jalgsel pingil tema vasevit- reoli värvi piiktaraga ümbritsetud kalmu kõrval, koorivad keedetud mune, rüüpavad sõnatult ja tõsiselt metallvutlariga — mil inkrus- 6 Remsu teeringuks olümpiamotiivid — teeklaasidest viina, kallavad tulivett juba längus kääpa päitsesse asetatud konservikarpi tallegi, kes ta veel mädanemata kirstus neist meeter madalamal lihakamakaina ja olema­ tult lebab. Knoll kujutles seda paganlikku rituaali täpselt ette: kallerdunud munavalge on sinkjate — trollijuhi laugude tooni — plekkidega, tumerohekollast rebu soonivad hammastusjäljed, koorepudemed puis­ tatakse värskest ajalehest tuutusse, tops tema, surnu janu kustutamiseks on laenatud naaberhaualt. Sünniaasta tätoveering oli mälestus lennukoolist, Orenburgist, linnast ja piirkonnast, mida tema tundis taevast. Maad mööda neid ter­ ritooriumilt naljalt välja ei lastud — kui, siis ainult pioneeridega koh­ tuma, pihkupistetud teksti paberilt maha lugema. Nõnda vaatleski ta liivatuuliseid steppe ja põudadest praguliseks kuivanud puustusmaid ülevalt, õppeplaaneri piloodiaknast. Keldri relvalaos pidas koolis vahti onu Vasja, oli seda teinud vist aegade algusest pihta. Praporštšiku auastmes masajas, punetavate põskedega, alati põhjusetult lõbus vanake, kes sinkus hommikutundidel lennuväe märke rinnal ja nokatsil sätendama hõõrus, sümboliseeris kestvust, tähistas lennutöö põlisust. Koolis käibis kõnekäänd: rektorid tulevad ja lähevad, kuid onu Vasja jääb. Mees ise hüüatas enda kohta: ma olen taeva proletaarlane! — nõnda olid joovastunud aja­ kirjanikud ristinud lendurid tema nooruses. Tollal olid lunastajaiks proletaarlased, proletaarlaste lunastajaks taevas. Onu Vasja rõhus traditsioonidele, nende edasikandmisel ja levita­ misel püsis tema võim, müüt ja aura. Koik selle kooli kursandid pidid endid tätoveerima, ilma ei arvatud neid meeste sekka. Initsiatsiooniriitus sooritati õlihaisuste harkis püsside keskel, relva- keldri võlvjast laest rippuva palja pirni valgusel. Tema, Knolli käsi oli kruvitud kruustangide vildiribadega polsterdatud mokkade vahele. Tema, kes armastas ja kartis valu, kes muidu oli valu suhtes erk ja hell, ei karjatanud, kui onu Vasja torkis lillat vedelikku täis süstlaga ta randmeselga, mürgitas ta verd. Järgnevat nädalapikkust paistetustki õnnestus kooli juhtkonna eest varjata. Ja tõepoolest: tätoveerimise järel paranesid ta hinded, hirm õppe- lendude ja langevarjuhüpete ees kadus. Paar korda tundis ta taevas — lunastuspaigas — õnne puudutust. Varsti lubati ta õhku üksinda, ilma instruktorita; purilennus ületas ta kooli kakskümmend aastat kehtinud rekordi. Ta tajus endas meest, kel ükski tegu ei jää tegemata. Ta oli küps ja täiskasvanu. Ta seostas edu ja arengu onu Vasjaga, taeva proletaarlasega, kes ise polnud lennanud. Ta hakkas kasvatama tahte­ jõudu, püüdis loobuda onaneerimisest, ühesoolise lennuinstituudi kollektiivsest pahest. Kümne paki topeltfiltriga sigarettide eest ostis ta kursusekaaslaselt kauge tüdruku aadressi. Ta kirjutas. Kui neiu Maria maade ja mägede tagant vastas, liikus ta parem — tätoveerimata, mehestumata! — käsi automaatselt ta omaenese püksi. Lõpuks kirja-

Remsu 7 vahetus soikus, aga eneserahuldamise kombest ta ei vabanenud. Ta mõtles: see polegi halb, see arendab fantaasiat. Masturbatsiooni- seanssidel lendas ta ikka tolle kauge piiga juurde, keda ta eales polnud näinud — ka täna hommikul enne vannitoaskandaali Nadeždaga. Ja hea, et nad ei kohtunud, nõnda säilis ideaal. Küllap ta Mariagagi oleks tülli pööranud, küllap Mariagi oleks leidnud temas puudusi, mille kallal iriseda. Olla naine tähendab olla olemuselt paheline. Knoll tegi kabiinikupli klaasi rõskusmärjale näpuotsaga risti, käi­ vitas mootori. Propeller võttis tuure. Mees ruleeris masina lennukite- rivist välja. Ta leidis sobiva sõna: udu kükitab, just kükitab aerodroo- mil. Starditeeks valis ta oma kursi, et poleks dispetšitalituse akende eest möödumist. Kõrvaklappidega mütsi ei pannud ta pähe, larüngofoni ei seadnud kõrile — lokaatorid ja peilingaatorid lüürasid udust hooli­ mata, kaardimänguhasardile vaatamata võidi teda puldis märgata, ha­ kata raadio teel esitama tülikaid küsimusi. Maasjooksu ajal põrunesid rattad betoonplaatide randivahedel, mõlemad tiivapaarid raplesid, kere võdises. Knoll tõstis üles lennuki saba, täiskiirusel eraldas ta kaldtüüride nihutamisega masina maa­ pinnalt. Madalalt vuhises piloot üle tsementplangu. Ennist pidi ta kummardama, pugema läbi mulgu — nukk kriipis veel pead —, nüüd aga lendas. Ta tajus, et just momendil on ta ennast teostamas. Alla Knoll ei näinud, lausudu varjas laiguti lumised salapõllud. Ja alla mees näha ei tahtnudki, tema põlgas mullas tuhnimist, see meenutas talle rusutud lapsepõlve. Ta ema, kes suhtus Nadežda öistesse äraolemistesse kui iseenesest- mõistetavustesse, oli teda piinutanud aiamaaga. Teised poisid tagusid Volga-äärses pargis — Ahtubinskis, tema sünnilinnas, mille uulitsa- nurgad hõllandusid tänaseni talle unenägudes, — vutti, tema pidi, kõige närusemad riided seljas, pööningult kokkukraabitud tuvisita paun käes, minema läbi kipspioneeridega kaldapargi hernepeenraid rohima, kartulivagusid muldama, päevalilli väetama. Vitja, kas maitseb hästi?! hõikas Jura, alaline meeskondadeks jaotaja, ja hõige ei käinud herneste, kartulite või sihvkade kohta. Hoopis hulluks pööras lugu siis, kui ta Orenburgi lennuinstituuti astus — tal oli olnud kahju Ahtubinskit ja oma solvumisi maha jätta, aga ta oli lootnud kodudiktatuurist pääseda. Kuid ei. Ema terrori­ seeris teda edasi, käskis suvevaheaegadel maatükil küürutada. Teda, tulevast kosmonauti! Ta ei leidnud selle tegevuse märkimiseks teist sõna kui pärisorjus. Sugulussidemetele rajatud perekonnafeodalism, matriarhaadi türannia! Ja kui ta mai- või oktoobripühadeks koolist koju tuli, algasid uued õudused — ema toppis tagasiminekul vägisi tema kohvrisse igasugu plekk-kaantega purke ja kangelt ümber kaela 8 Remsu imendunud kummikorkidega pudeleid, kõigile ema võimuka käekir­ jaga maalitud etiketid peale kleebitud: vaarikamoos 1972, maasika­ moos 1971, tikrimahl 1970. Kohvrisse topitu pidi ta teel instituuti vaguniaknast hilju välja pilduma, et kaaskursantide ees poleks piinlik. Ta adus oma olukorra absurdsust, talle meelevaldselt kaelamääritud absurdsust: ema, kel teist alamat pole, sunnib teda alul põldu harima, pärast töö vilja hävi­ tama, sunnib koguni salaja hävitama. Pealegi võis aknast loobitu tabada raudtee ääres vahtivaid inimesi, ja kihutavalt rongilt hoo saanud purgi löök on tappev. Ent pääsu tal polnud. Just tätoveerimise järel hakati koolis erilise naudinguga mõnitama poisse, kes kodust söögikraami kaasa tarisid. Nad tahtsid olla iseseisvad, nad tahtsid olla mehed. Nende eest ei toh­ tinud keegi peale nende muretseda. Ja muidugi ei võinud nad ükstei­ sest erineda. Nad kandsid ühtset vormi, nende randmeselgadelegi oli tätoveeritud enam-vähem üks sünniaasta, nende toitki pidi keede­ tama ühes katlas. Maatüki orjamisega endast mehed eemale peletanud ema relva­ deks olid karvapealt doseeritud hüsteeria ning asjaolu, et tal lapsepõl­ ves polnud teist ööbimispaika peale kodu; keeldus ta põllul rüga­ mast, algasid jubedad närvisõjad täis õelaid meenutusrepliike kõigest halvast, mis elus juhtunud. Kaks korda — esmalt laevaga mööda Vol­ gat, seejärel söevagunis — põgenes ta kodunt, ja kaks korda toodi ta miilitsatapiga tagasi. Aga need teod kasvatasid pisutki ta autoriteeti naabripoiste silmis, paariks päevaks oli ta sangar. Iseäralise mõnuga sarjas ema ta sõpru, kõige enam Jurat, aguli vutimantsa kaptenit. Tuli sõim kiivusest? Ja sõbrad tajusid nende väi­ kesest perest õhkuvat vaenu ning vastasid samaga. Sõbrad ei eristanud teda ja ta ema, kuna sõprade kodudes oldi üksmeelsed. Ta oli ema armukadeduse vang, ta ihkas vabaneda. Kuidas lipitses ema ülemuste, ka aianduskooperatiivi ülemuste ees, et hiljem alandused vahetada tema, oma ainukese meessoost lähedase alandamiste vastu, et mõlemast — alandumisest ja alandami­ sest — naudingut tunda. Oli poja piinamine naise ürgne kättemaks häbememokkadeta olevusele? Ta mõtles: orjus ja orjapidamine on üks ja seesama, iga diktaator on sisimas tentsikuverega. Ta mäletas neist kaugetest aegadest Volga-äärses kodulinnas ema surma ootust ja soovi kasvada lastekodus. Seal on vabadus, seal on võrdsus, seal on vendlus! Järglasi soetama paneb naist võimuhimu, emainstinkti, emaarmastuse ja helluse pettelooriga osavalt varjatud võimuhimu. Ja naine ise ei aima seda eales, ehk tajuvad tõe puudutust vaid lastetud naised. Ema oli viinud ta selleni, et ta pidanuks ema reetma, ema oli sun­ dinud ta alatusele ja kurjusele. Kes tasub kord talle tehtud ülekohtu? Ja ema oli soetanud aiamaa siingi, Knollile võõras, väga võõras linnas, mille kohale ta praegu lendas, ning ema oli Nadeždagi naka­ tanud mullas tõngumise tõppe! Olid litakus ja põllumajandus kuidagi Remsu 9 omavahel seotud? Iidsuse kaudu? Loomulikkuse kaudu? Äri, raha­ tegemise kaudu? Instinktide maandamise kaudu? Tema, Knolli mõle­ mat eitava suhtumise kaudu? Juba ema kergemeelne siiakolimine oli äraandlikkus; nüüd polnud neil Volga ja Ahtubinskiga ainukestki sidet. Umbes trolliliini lõpu kohal kallutas Knoll lennuki pikitelje suhtes paremale ja kasvatas järsult kõrgust. Madrusesärgiga trollijuht võis juba uue ringiga ümber registraa- toriputka, ümber kunagise palvela sõita.

2.

Ta elu oli üldse üks loll lugu. Ta ei kohanenud siinse maailma tavaveidrustega, tal olid omad veidrused, aga neid ei tunnistanud jälle siinne maailm. Ent tal oli alati varutee vabadusse: automaatseks kulu­ nud mõte silmusele, mis ta kõri sulgedes kinni jookseb. Või hüppel langevarju avamata jätmine. Või pudel viina pluss karbitäis Nadežda relaaniumitablette. Kui Nadežda pillidega turgutatud unes nohises, mõlkus Knollil käsikiimalusest sündinud fantaasiapiltides mitmekordseidki enesetappe — sünkroonne mürgitamine, poomine, rongi alla viskumine ja upu­ tamine. See oli võimalik raudteesillal. Ta on roninud raamsilla kaarele, tal on kaelas linguga köis, mille teine ots on risttala külge seotud. Vali tuul iilitab vastuvoolu, kohrutab jõelaineid. Silla erk teraskonstrukt- sioon teeb juba nõkat-nõkat. Rongi ilmudes kummutab ta kihvti- karika, hüppab silmusesse. Sahk veduri ninas annab kõlkuvale (elu­ sale? elutule?) tömbile hoobi, köis katkeb, tomp paiskub jõkke. Tal oli soov kukkuda terava laine tippu. Vahel ta ei tahtnud, et ta laip identifitseeritaks temaks, ei tahtnud, et temast jääks siiapoole ellu hauda, mille ümber sugulased kurb- koomiliselt ta nimepäevi tähistaksid. Selle vältimiseks pidi ta kõike väljanuputatut sooritama kuskil kaugel, näiteks Ahtubinskis, eelnevalt dokumendid põletanud. Ta maetaks tundmatuna (võib-olla sargata?) sünnilinna kalmistu puhmastunud taganurka, tal poleks ei kääbast, ei epitaafi; plangujoodikud viskaksid viina mättakamaral tema kohal — ehk Juragi, ehk mõni teine lapsepõlve vutimantsa semu. Taoti ei soovinud ta, et temast säiliks surnukehagi, võõraste käte mulda ajada — see tundus jubeda sekkumisena tema isiklikku ellu, just ellu; nagu oleks elamine midagi kestvamat, nagu oleks keha kuulumine talle midagi kestvamat kui keha võime ennast liigutada. Siis unistas ta haihtumisest (näiteks tulnukad viiksid ta kaasa teise galaktikasse, teise aegruumi), unistas kuningveest koduses pihkuva kraaniga vannis, mis tema koos jäänustega absoluutselt olematuks annihileeriks, ülihape ise soriseks läbi põhjamulgu piisatuks. Vaat see oleks alles rõõm, vaat see oleks enesepuhastus! Ka võiks nõidus- 10 Remsu ime moondada ta kellekski muuks, kas või vastikuks naiseks — ürg- libuks —, kas või loomaks, lilleks, liblikaks. Oma edasielu vabandas ta põhjusega, et siinne maailm on nõndavõrd jäle, et ühest enesetapust jääb ümbruse karistamiseks vaheks, tarvis oleks endale mitu korda ots peale teha. Knolli unerohutablettideks olid seksuaalnaudingutega segatud enesehävitamisulmad, ent seina pool magava — kui abikaasa suvatses seda kodus teha — Nadeždagi kõrvaldamiseks olid tal plaanid peetud. Muidugi: naine võiks ise surra, teda endast vabastada, aga seda oli Knoll kaua oodanud, seda polnud juhtunud ja tõenäosus selle toimu­ miseks oli ahas. Elu on pagana visa. Nii oligi ta sunnitud Nadežda kägistama. Ilmtingimata pidi naine, kui ta tolle kõri muljub ja kukalt kangutab, olema alasti — aga alasti Nadežda tema juuresolekul pea­ aegu ei olnudki. Ta juurdles: Nadežda lõi litsi reaalselt, tema patustas unelmais, Mariaga, kauge ja ammuse kirjatuttavaga, vahekorda manades. Kumb on nurjatum? Kas Moosese instruktsioon («Meest, kes abielu rikub abielunaisega, kes abielu rikub oma ligimese naisega, abielurikkujat meest ja abielurikkujat naist karistatagu surmaga») kehtib ka kujutel­ made kohta? Ju. Või veel enamgi: kujutelmad ja mõtted ongi veri- patt; näiteks üht tüüpi naised andestavad endile oma kõlvatusi vaid juhul, kui ei eelnenud mõtet ja kavatsust, kui porduakt sündis pimes­ tatud meelest. Temal, Knollil, ei piisanud julgust teha tegu, jätkus ainult söakust fantaasiapiltide loomiseks. Ta kiibitses omaenese seksi kõrvalt. Ja kes üldse peab karistama, kas tõesti Jehoova, kellele Mooses aina timukarolli pakub? Küllap ta ise peab olema timukas Jehoova, kui ta taas ei taha olla üksnes mõttemõrvar, nagu ta kogu aeg on olnud mõttekoinija, kui ta tappugi ei taha hädiselt kõrvalt piiluda. Aga ta peab karistama mõlemaid — ennast ja Nadeždat. Ja ta karistab lisaks moodsat sootsiumit, mille seadused on liiga pehmed ja ei reglementeeri intiimelu. (Järgneb)

Remsu 11 MARI UNDER

Mälestus ja tõotus

Nüüd mälestades seiskem palja päi: mis võet meilt, meenutagem, ja mis meile jäi.

Koik kaotused ja surma vahesein — see hoiab püsti meid: meid liidab püha lein.

Me mure-kodu — seiskem selle ees kui elav müür, nii nooruk, rauk, kui mees.

Arm selle mulla vastu rinnast rinda käib, kus puhkab meie hõim, kus kasvab meie leib.

Meilt palju võetud — siiski meile jäi me uhkus, au ning viha: seiskem püsti päi!

(1943)

Me ootame

Koost pudenend on meie hõimu sari, me lähedaste üle surmavari.

Me elame kõik iseendast mööda: ei ihu-hinge võõras võim ei sööda.

Kuid ootuses me silmad suureks kisti, selg sirgu ajab end all ränga risti.

Kuis iial vaev ka väänab meie õlgu, me teame: elu on meil' õigust võlgu.

Käib hingest hinge hüüd ja vastukaja: oh saabu, valguspäev, me vabastaja!

Need, Kodu-Eestis esmakordselt ilmuvad luuletu­ sed on dateeritud A. Adsoni «Marie Underi elu- raamatu» abil. Tekstide aluseks on viimane autori- redaktsioon («Kogutud luuletused», Huddinge, 1958).

12 Under Päev, mis meid koguks nagu lapsi ema, et lööksime ta ümber õilmitsema.

Päev, mis taas kingiks meile näo ja nime, et jälle inimväärselt elaksime.

Oh saabu pea, päev püha, suur ja puhas! Su lapsed ootavad sind pisarais ja tuhas.

Me ootame. Ja truudust me ei murra. Nii kergem elada ja — uhkem surra.

(1947)

Aasta kauneimal õhtul

Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid.

Vaadates pühale puule, otsin palvuses neid, neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe, keegi, ei keegi!

Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe.

(1949)

Päälekaebamine

I Ma hüüan kogu oma rahva suust: me maad on haarand hirmus raske taud, me maa on varjutatud võllapuust, me maa — suur lahtikaevet ühishaud.

Kes annab abi? Kohe, praegu, nüüd! Sest põdeja on jõuetu ja nõrk. Kuid nagu linnukarje kaob mu hüüd, see hajub tühjusse: maailm on külm ja kõrk.

Under 13 Kas rauga ohe, väeti lapse nutt — see jookseb liiva, kaob kui pettevirv? Mees, naine oigab nagu haavat hirv — see võimumeestele vaid muinasjutt.

Maailma silm on pime, kõrv on kurt ja vägevate jõuk kas loll või hull. Kaastunnet on vaid sel, kes hädast murt, ja südant ainult kannatajal — sul ja mul.

II All kõlekollase ja moondund taeva just vastu tuult mu mõtted jälle teel, kui kiskja puuris märatseb mu meel ning lahti hammustab me ühisvaeva. Ei muuks ma ahistuste kuhjas kaeva, ei muuks nii sünget lõõska hõõgu keel: et õigluskirg veel huugaks, enam veel, seks hädatrumm peab porisema aeva. Öö seisab ees. Mu mured avali ja välja iaotet. Nagu kivivise käib päälekaebamiste leegion. Täis nördimust ja hukkamõistu on mu silmad unekatteta ja alasti, ei talu lugeda neis muu kui — Jumal ise.

(1953) JÜRI EHLVEST JÄRELEJÕUDMINE Esimeseks märgiks oli see, et ma kolisin oma tavalisest molutamis- kohast — endise püssirohukeldri rõdubaarist — alla külglöövi. Rõdul oli kohvi- ja viinalürpimise juurde kuulunud mäekoopa avaruse tunne­ tus. Erutav oli olnud mõelda, kuidas see võimsa laevõlviga tohutu kelder, mille'korguseks oma kümme inimpikkust, oli kunagi suudetud täita püssirohuga. Esiteks pidi püssirohtu olema palju ja teiseks — kui­ das see paigutati, milline oli olnud süsteem? Muidugi ei olnud ma rõdul piiritust imedes püüdnud leida lahendust ainult sellele ruumile, vaid ka muud mõelnud.

14 Under /Ehlvest Nüüd tundsin ma end seal üleval ebalevalt, kõndisin trepist alla ja läksin külglöövi. See oli lihtsalt üsna pikk kitsas koridor, mille ühest otsast anti raha eest konjakit ja kohvi, teises otsas oli häält tegev kast, mille seest tuli tümps-tümps muusikat. Selle ruumi algne otstarve ei olnud mind kunagi huvitanud. Õhkkond oli siin tunduvalt sumedam, rahvast istus tihedalt, inimeste suudest väljunud helilained moodustasid ühtlase pladina. Leti ees kohtasin Jaagupit, ta rääkis, et tal on raske. Kui kell seitse asutuses vaheaeg algas, läksime teatrisse. Kui olime riided ära pannud ja võtme valvelauda viisime, tekkis sinna mingi mees, kes meenutas eukalüpti. See mees sõimas Jaagupi tööluuside eest läbi, teatas, et vallandamiskäskkiri on koostatud, ja viskas meid siis välja. Pidime minema sealt, kust piletitega sisse lasti. Rahana püüdsime välja pakkuda mingit kopikapuru, mis taskupõhja oli jäänud. Ühel eestiaegsel tädil oli kaks üleliigset piletit, ta ei leidnud ühtegi ostjat ja vahetult enne etenduse algust andis meile poolmuidu ära. Teatrisaalis jätkus ahenemine igas mõttes. Dualistliku etenduse parema poolkeraga vend kasutas sõimamiseks sõnu: puts, vitt, türa, perse. Kõige rohkem naersid keskeale lähenevad naisterahvad, eriti kiljuvalt vitu puhul. Intelligentset poolt esindav vend kasutas küll teisi sõnu (ka võõrapäraseid), kuid nendega väljendatud mõttetus oli veelgi põhjatum. Teises vaatuses püüti vist kujutada teatavat vastandite ühtsust (haritud vend tahtis saada seikleja venna suguseks ja vastu­ pidi) , välja kukkus aga täielik ruumi ja olemise kokkusulamine, soojus- surma taoline vaimutasandus. Purunukralt mantlisabas seistes meenus mulle see tilluke ärkli- tuba, kus me naisega kunagi olime elanud. Mõtlesin, et oleksin sinna tuppa võinud ehitada tohutu suure voodi, et söögilaud võinuks nupule vajutamise peale laest alla laskuda, et seina sees oleks võinud olla pilu, kust saanuks mustad nõud alla lasta ja nii edasi; et kui ma oleksin olnud vähegi hoolivam, siis võinuksime seal siiani nii mõnusalt ja tasaselt koos elada. Tänavale astudes sain oma sisemisele sonimisele kuidagi käe ette ja ma vahtisin ärevalt enda ümber ringi. Sellel selginemise hetkel sain aru, et üksinda ma endaga enam toime ei tule. Teadsin, et ühtegi mõistlikku liigutust minu ajukäärudes enam ei toimu, kui lähen üksinda oma peatuskohta — suurte tubadega avariipinnale, kust kõik elanikud olid välja kolinud ja kus ma oma kahe kastitäie raamatute ja väli- voodist kallimaga redutasin. Sel hetkel nägin Lemmet. Ta kõpsis kõnniteetrepist alla, minust eemale. Mälus oli mul tollest naisest peamiselt kaks momenti — ta kasutas mingit ogarimelikku asendit, mis ropult väsitas, kuid ei andnud tundele nagu midagi juurde, ja teisena see, et maal mõisatiik, nüüd õieti vanadekodu tük, kasvas kogu aeg lemletest ropult kinni. Sellest hoolimata olin just Lemmele järele jooksmas, kui Jaagup koos kellegi

Ehlvest 15 pikema mehega minu ette ilmus. Mehe näo ja kogu olemuse domi­ neerivaks elemendiks oli massiivne, kiiluna ettetungiv kotkanina. Koik ülejäänud elemendid selles mehes olid ründava nina suhtes taga­ las. Erinevalt Jaagupist, kelle nägu oma tillukese nosunina ja sisse- tõmmatud huultega oli lohkus kui poisikeste käe alt läbikäinud nukul.) Midagi oli minus siiski jooksma hakanud, hinge salasigitis lootis, et kokkuleppele, kuhu minna, ei jõutagi. Kotkaninaga mees, kes osutus kriitikuks, kurtis pealegi, et on lubanud arvustuse ja peaks nagu seda hakkama tegema. Ma olin mõmisemas, et nojah, mis siis ikka, head õhtut, kui otsustati pumbajaama sõita. Taksos istudes meenus mulle, et tiigi lemletesse mattumine ei olnud otseselt Lemmega seotud, too tüdruk oli lihtsalt loll. Pumbajaamast teadsin ma varemalt vaid eesti kirjaniku T. Tedre teose järgi, kus val­ vur kukkus katlasse ja sinna jäigi. Sõitsime linna servale. Öine maastik oli lummav ja salapärane, nii kaugele, kui paistis, olid vaid madalad neljakandilised, ilma akendeta hooned. Kriitik irvitas. «Siin pole te vist varem käinud?» Valvur juhatas meid oma valveruumi. See oli tuba diivani ja kirju­ tuslauaga. Laual olid televiisor ja telefon. Valvur istus lauale. «Kuidas see töö siin on, raske või, kas selle õppimiseks kulub palju aega,» päris Jaagup oma veidi infantiilsel moel. «Raske ei saa nüüd just öelda, tööd nagu rohkem pole, õpib ära küll,» lausus valvur, sõnu kuidagi pingu­ tatult välja pressides, justkui ei oleks ta eriti kõnelemisega harjunud, ja viipas käega kas telefoni, televiisori või diivani poole, kuhu nimelt, polnud arusaadav. «Aga kas siin mingit ohtu ka on, ma mõtlen nii, noh te siin ju üksi olete, äkki juhtub midagi või sedasi. Nagu selles Tedre jutuski oli, lugesite te seda? Tähendab, mind kohe täitsa huvitab, kas selline asi päriselt võib olla? Mitte, et ma arvaks, et see nii oluline on, või et üldse mingi vastavus peaks jutus reaalsusega olema, aga ikkagi on ju huvitav teäda,» rääkis Jaagup. «On jaa, see ikka võib küll olla jah, aga.. .» vastas valvur. «Ma võin näidata seda katelt ka.» Kuid kõik olid istunud, ei liigutatud, polnud selge, millal seda auku näidatakse. Laual lebas «Dekameron». «Mitmendat korda sa seda juba loed,» küsis kriitik. «Neljandat,» vastas valvur. «No üldiselt nagu arvatakse, et see on selline seksuaalne asi, aga tegelikult see on ikka rohkem mõttele, jah, isegi võiks öelda, et selline poliitiline asi mingil määral.» Me jõime teed, mida valvur oli keetnud. Kriitik vist suitsetas. Ma ei üritanud kuidagi hinnata ei seltskonna loomingulist, vaimset ega muud taset. Minu jaoks oli vaid oluline, et ruumis kõlaksid laused, mis oleksid mingilgi määral vaimselt pingestatud. Mu nägu lõi ilmselt õhe­ tama vaimustusest, kui tabasin kõnelejate sõnus vasturääkivusi ja ebakohti, sest kuigi need olid tõesti ju vasturääkivused ja ebakohad, tulenesid need väljendatava ulatusest, mitte ahtusest Ja lootes suuta 16 Ehlvest mõttevälju oma mõtetega laiendada, osutades enda meelest nõrkadele kohtadele, lootsin samas ärgitada ka teisi kõnelejaid aina uusi ja uusi seisukohti, ka selliseid, mis vast olid salamisi kuhugi mujale hoitud, välja tooma. Lootsin ehk lõpuks omaenese mõttes tükid kuidagi kokku sõlmida, et siis, omades teatavat kindlat vaimset materjali, juba kodus suuta edasi mõelda ning lugeda, vahest isegi uurida, kuigi nii paljut ma siiski vist ei lootnud. Kuid see, et mõtetel oli ulatust, see võib mulle ka tagantjärele tunduda. Võib-olla ei öeldud ühtegi ivaga lauset, ma ei tea, sest nii kummaline kui pole, ma ei mäleta räägitust suurt midagi. Juttu oli igatahes poliitilisest kirjandusest ja poliitilisusest kirjanduses. Püüdsin väljendada mingit sellist mõtet, et kirjuta mida tahes, see tehakse poliitiliseks sinu tahtest hoolimata, sest siin on juba teatavad ajaloolised põhjused... Kindlasti ei olnud see mõte, mida kobamisi sõnu seades püüdsin väljendada, suurem asi, sellest polegi ilmselt midagi meenutada. Kuid veider tundub see, et alates ühest hetkest on räägitu küllaltki erksalt meeles. Ma ei mäleta, kui kaua olin juba püüdnud oma juttu seada, kuid siis katkestas mind kriitik jutuga hoopis mingil muul teemal ja see oligi too hetk. «See oli vist 1980. või 1979. aastal. Meie, tollased NAK-lased, saime vist kuskil kohvikus kokku ja läksime siis ühe noorkirjaniku poole edasi. Mingil määral olid kõik omavahel tuttavad, mingit erilist joomingut ka ei olnud, isegi ei mäleta, et millestki olulisest juttu oleks olnud, igal juhul ei teinud me mingit kirja ega üldse midagi. Ja korraga tekkis kuidagi kahtlus, et keegi on pealekaebaja. Asjast või üldse olukorrast annab pildi see, et seda ei võtnud keegi naljana. Ja mitte keegi ei suutnud tõestada, et ta ei ole pealekaebaja. See seleta­ mine, selgitamine ja õiendamine kestis hommikuni, siis panid kõik kui põrund laiali. Jakobson jäi vist peaaegu et kõige kindlamaks peale­ kaebajaks, sest ta ei suutnud eriti vaielda. ..» Et Jakobsoni oli kunagi peetud nuhiks, oli hetkeks küll naljakas, siis aga ütlesin ma: «Aga äkki ongi Jakobson nuhk?» «Peaaegu et kõiki, kes ära lähevad, peetakse vist enkavedeelas- teks,» ütles Jaagup. Kriitik oli väga tõsine. «See iseloomustab olukorda, see oli täiesti paranoiline olukord,» ütles ta. «Nojah, aga kuidas sa tõestad, et sa ei ole seda,» arutas Jaagup. «Ma ei kujuta ette, hakka või mööda seina üles ronima, või püüda naljaks keerata?» Pumpaja vaatas, mulle tundus, kuidagi ebalevalt kriitiku poole, võngutas pead ja ütles: «Mnjaa, eks ta ole, paranoiline.. .» «Öelda, et mina olen jah nuhk, et siis hakkab kõigil piinlik, ütle­ vad, et mis sa nüüd, sina ei ole mingi nuhk. Inimestel hakkab piinlik, siis vabandavad, kuid see ei ole ju tõestus, see ei tähenda veel midagi. Või hakata just vastalist juttu ajama? Aga siis võidakse sind pidada provokaatoriks,» arutles Jaagup. «Igal moel püüti selgeks teha, kõikvõimalikul viisil,» rääkis kriitik. Ehlvest 17 Miks ta oli hakanud sellist juttu rääkima, mõtlesin ma. Kriitik oli oma looga katkestanud mu mõttelõnga poliitilisest kirjandusest. Mui oli sellest veel palju öelda, mõte oli just käima läinud. Ma tahtsin endist teemat jätkata. Vaatasin kriitiku poole. Ta vaatas mind kuidagi kummaliselt hella pilguga. Mui oli olnud üks tüdruk, kelle isa oli mingi ülema mingi asetäitja. Kui me tüdrukuga kahekesi nende korteris olime ja millestki rääkisime, siis oli vahel tüdruk äkitsi vakka jäänud, vaadanud mind just sellise pilguga kui nüüd kriitik. Tüdruk oli ka kuhugi ebamääraselt osutanud, ma ei saanud kunagi aru kuhu ja olin mõnikord edasi rääkinud, kuid siis suruti mulle hellalt käsi suule. Ka nüüd jäin ma millegipärast vait. «No kuidas sa tõestad, et sina ei ole,» pöördus Jaagup kriitiku poole. «Mnjaa — ah,» ütles pumpaja. Kriitik ei öelnud midagi. «Ma olen kuulnud,» ütles Jaagup, «et sa oled vahel inimesi provot- seerinud.» Nüüd ei öelnud keegi midagi. Siis ütles kriitik: «Muide, ega sellega ei saagi eriti nalja teha. Ma ütlesin kord Pelukile, et on ikka hea, et Eesti Stalini targa juhtimise alla sai. Ta oleks mulle peaaegu kätega kallale tulnud.» «No aga sa, homme ju ka nagu aastapäev, pannakse küünlaid, sa tead, kus surnuaial Vabadussõja monument oli, sa ka lähed vaatama?» rääkis valvur Jaagupi poole. «Ei, ei, ära tule sellise jutuga,» hakkas Jaagup ägedalt kätega vehkima. «Ma ei taha sellistest asjadest midagi teada, ma ei tea sellest monumendist midagi, mina sellise asja sisse oma käsi ei pane, ma ei lähe koduntki välja, hoidke mind sellest eemale. ..» . Jaagup seletas samas vaimus veel pikalt, kuni kõik naerma hakka­ sid. Mina hakkasin sellepärast naerma, et teised naerma hakkasid. Tegelikult mõtlesin ma, et see tüdruk, kes mulle käe suule pani, oli väga ilus. Temaga koos oli olnud nii hea olla. «Mõnikord, kui ma hommikul ärkan, ma kahtlen, kas need ongi ikka minu mõtted, mida ma mõtlen,» rääkis keegi, ma ei pannud tähele, kes täpselt. «Ma vaatasin kirjanike kongressi stenogramme. Veel aasta tagasi mõnest sellisest asjast, millest täna kõik lehed täis on, ei räägitud sõnagi. Aga keegi ju ikka oleks võinud mainida, kas või kogemata, kuid ei, mitte midagi. Ja nüüd räägivad kõik. See paneb mõtlema, et on ikka mingi üleüldine süsteem, mingi, mis seda kõike juhib, ka inimeste mõtteid, see on kummaline. Kas teile ei tundu nii?» «Iseendasse tungida, oma mõtetes ja tundmustes selgusele jõuda, see ei ole kunagi võimalik,» rääkis Jaagup veidi lõbusamalt. «Minu enese mina, see on tervete romaaniseeriate materjal.» «Kas linna veevärki saab mingit ainet sokutada, kas või unerohtu,» küsisin valvajalt sel hetkel pähe turgatanud küsimuse.

18 Ehlvest ? «No miks ei, see on imeilus,» vastas too. «Aga seal ei ole absoluutselt mitte midagi poliitilist,» lõpetas Jaagup oma mõtte. Mulle tundus, et pean ikka veel midagi kirjanduse kohta ütlema. Minu plaanitsetud mõtte sisu oli midagi sellist, et ega's siis poliitilisus kirjanduses ei tähenda veel midagi halba, selles mõttes, et midagi vastu, kuid ma ei suutnud sõnastada, mille vastu. Ma ei teadnud, kas seda õieti keegi teadiski. «Mulle tundub, et arvustus hakkab mu peas juba ilmet võtma,» lausus kriitik. «Mulle tundub, et see oli päris vahva tükk,» avaldasin oma arva­ must. «Vähemalt esimene kord vaadata on kindlasti huvitav,» arvas Jaagup. Mulle meenus üks naljakas koht etenduses ja ma turtsatasin. «Võib-olla, et seal tõesti midagi oli, peaks vist veel kord vaatama,» ütles arvustaja. Umbes siin jutt lõppes. Tõusti, et lahkuda. Koridoris viis valvur meid küll veel enne ühe ukse juurde ja avas selle. Ruumis, mis nüüd vaatele avanes, oli põranda sees tohutu katel. «Ja on tõesti võimalik, et inimene kukub sinna potti ja ei saa enam välja, jääbki sinna?» küsis Jaagup. «Oh jaa, miks ei, muidugi, no kuidas sa välja saad, käte, jalgadega siputad küll, aga sa ei ulatu ju kuhugi toetuma, selline asi võib kohe täiesti juhtuda.» HASSO KRULL * Jalg võtab õppust, kuulates linde. Teravus hajub. koera haukumine siis peegellik vaikus hämarus linnud kes lõid õhtu oma näo järgi jalad kes hakkasid elama perspektiivid kogu tee kokku-lahku kirjutatav lehvik Jalad kuulatasid, õppisid, sulasid ega peegeldunud pimedas enam. Ehlvest I Krull 19 * Vihmasadu peksab, peksab lõdveneva õhu kleepivat negatiivi, kuni muudab ta läbipaistvaks. Katused, ärklid, trepiastmed on dagerrotüübi varjus hästi näha; vikat veranda nurga peäl vaikimisega vihjab, et hõbejodiidi all ehk lõhnugi leidub: siin on karvane kibuvits, verest niiske pojeng... Siis lõtvuvad vihmajoad, nii nagu õhtugi saab püt mulle äkki selgeks. Taanduvad sosistavad kivimustrid, ühenduskohad ning eendub muistse sugulase korpas nägu, puuriv, imperatiivne. .. Ah, jaksaks veel nüüd end pilditagusesse mõelda! Nüüd, mil ähmastub mõte; mil haprakondiline igatsus hingetõmbeid valdab; mil oletusi sagib üha vihasemalt pinna all.

* Sügis küpseb parandamatult, seemned liivas jälgivad ta muutumist. Rännates mööda trotuaari ja parki ta teeb hääled avalikuks, ilmutab uusi sõnu — ning need, kes on kinni kaetud, oigavad. Sest see lõhn on varatark. See lõhn peenendab, see lõhn eraldab, see lõhn teeb vastikuks, annab õiguse.

* Rahu kaigub, päike loojub, mõtlikuna viinamarju maitseb puu all väike tüdruk, käsi oonüksjahe. Kuskil tuvi tiibu plagistab ja pragisevad oksad. Õhtu leidnud pilvist kuldse lätte.

Tüdruk tõuseb. Tema juuksed, väävelkollased ja sirged, veel ei küüni mulla sülle. Metsis eemalt hõikab. Heinad vajund risti tuuletuses. 20 Krull Kleiti kergitades kõnnib üle heinamaa ja päike kulmud oma värvi kammib.

Valus õhk. Kui seda tunda tahad, kas siis tõesti hoolid oma kopsu kõrgest võlvist! Näe, ta läheb, põlvi tõstes, aga õhtuvaikus pleegib liivakarva hämaruseks.

Nägid neid läbi nagu valgeid kirsipuu õisi, tumedalt leegitsevaid maju — jõulukelli kostmas ühe linnulaulu sekka. Lapsed olid unustatud.

Tuletasid meelde nende õhukesi juukseid, krobelisi silmi. Talv külmas kõvaks, seisatas kõrgepingeliini all. ... Kõrgesti haritud armastuse peenar ...

Metsas leebet udu. Loomad olid söömas käinud, kellad helisesid, kristallid lahkelt tulid vastu.

Veeres pinevil õhtu. Hõõgvein veeres. Kuid iga kord, kui katsusid neid helisid, andumus uuesti katkes.

Oli kõrge võllas mahaminejate teel, millest ainult üksinda nägi läbi.

* Udu roomab, kardetud vaikus roomab uue mõistusetuse lähenedes. Ning kellahelin, veel valgem needusest.. Sel pinnal hirm ehitab püramiidi, kuldne pall veereb õla najale.

Seepärast pidurda mehisust, taanda ja tõrju. Kunagi küll on aeg, ent see on vares ja mõistatus pärandatakse mõõgana. Vaata, jää tõmbub uniseks. Ning kibuvits ei julge nüüd valetada.

Krull 21 RINGO

Lamades vee peäl ja kuuldes tuulte kohinat peas Nähes Päikest silmade ees ja vaikust külgedel äärmise piiri tumendamatu viirg kiliseb vastu veelahkme ääretut seina

Kõrguva Kaljujoa veerult õhus kangestunud poolel teel seisma jäänud turtel kui ujuja marmoris Lebada selili ja mitte vajuda Lebada veel ja mitte õhku tõusta.

* Lendavad sabatikoerad viimseina pagevad pakku loojuva päikese vahuse lahvatuse eest Suruvad kinni raiuv hammaste koonud laikuv rebivad mered Tapavad endid meeletus vihas Surmavad teised peeduse meelus Pea põõsas nutab Mooses sabatipäeva tulema

22 Ringvee CZEStAW MltOSZ Poola keelest tõlkinud Paul-Eerik Rummo

Matsist kuningas

Ei oska ma süüa kahvliga. Kroon mind muljub. Mis põrgut nad toppisid mind oma siidi ja sametisse. See seal on antud mu naiseks, pikas kleidis kes huljub, justkui mul õukonnast vähe veel võtta oleks litse.

Mu ümber sosinad. Tantsud, parlee-fransseendus. Võltside viisakuste ning jalahoopide rahe — täikraed isekeskis. Koik sirgeksloodu neil keerdus. Ja kõik nad kui liblikad nõrkevad järsku vahete-vahel.

Vargsi vaatan neid — laud on mul rasked, teesklen sügavat und. Ja nõnda üks päev teise peale poolearulist mängin. Ja nii neile jäängi meelde igaveseks. Ning mingit teist maailma, tean, ei näe ma eales.

Kuid mis mul sellest? Mui on mu sisimas hõõguv viha, lamp mind rõõmustav, pulmatõrviku kuumav ilu, Seda, mis mõtlen, ei ole mu ogarapalgelt näha, ja nimelt nii, mitte teisiti, kulgebki kõik minu elu.

Vaid nende kaudu, kes karglevad, albivad, praalivad siin mu ees taras, tunnen ma ära, kes olen: tuli, räni ja teras.

Czestew Mitosz, poola luuletaja, 1980. a Kolm talve, 1936; Maailm, naiivne poeem, Nobeli-laureaat, on sündinud 30. juunil 1911 1942; Pääsemine, 1945; Päevavalgus, 1953; väikses leedu külas Sateiniais vaesunud Poeetiline traktaat, 1957; Kuningas Popiel ja aristokraadipere järeltulijana. Noorus, õpin­ teisi luuletusi, 1962; Lummatud Gucio, gud, kirjandusliku ja ühiskondliku tegevuse 1964; Nimetu linn, 1969; Kus tõuseb päike algus põhiliselt Vilniuses. Hariduselt jurist, ja kuhu ta laskub, 1974 jt, romaane, essee­ õppinud ka tomistükku filosoofiat Pariisis. kogusid, eriti hinnalisi memuaare. Tõlkinud Sõja ajal vastupanuliikumises Varssavis. poola keelde Baudelaire'i, Yeatsi, Jeffersit, Pärast sõda Poola kultuuriatašeena Washing­ Whitmani jt, hilisemas eas pühendunud tonis. 1951. a jäi elama Läände; aastani Piibli uue tõlke tegemisele. 1960 Pariisis, seejärel San Franciscos Berke­ Siintoodud Czesfaw Mitoszi luuletused on ley Ülikooli professorina. tõlgitud 1980. aastal Aleksander Kurtna Luuleraamatuid: Poeem tardunud ajast, 1933, (1914—1983) abiga.

Mitosz 23 Kui palju toredaid plaane

Kui palju toredaid plaane, kui palju mänge ja riukaid, kui meid, oh mu sõbrad, patroneerisid pilved, raidkujud kuulsuselaantes ja jaaniöö kotkasinglid kitsa uulitsa kohal. Te olite määratud kaotama ja te ei teadnud seda. Te ohte määratud kaotama ja mina teadsin, tunnistamata ent teile ja endale nonde pühendumuste tühjust. Nüüd aga nende viljad on valmis. Tuul mängib nimede varjudega, kuni dünastia kannul tuleb lumevaikus. Kel oli mõistust, see valis doktriinid, milles vilkuvalt helendas saatanlik kodu. Kel oli südant, see laskis end ahvatleda armastusest inimeste vastu. Kes tahtis ilu, see pälvis kivi kivil. Nü tasus meie ajastu neile, kes olid uskuma jäänud tema meeleheidet ja tema lootusi. Mis aga tähendas võita? Vait jääda poolelt sõnalt. Karjet kuulda, ja austusavaldust valele, kuna tõde hävis. Teeselda vendlust, hiilides mööda haudadest. Ja arvates ennast valitute kilda, tunda kogu kehaga häbi.

Mitte nii Andesta. Olin strateeg nagu paljud neist, kes hülivad öiti inimeste eluhoonete ümber. Tegin kindlaks, kus seisavad valvurid, enne kui julgesin läheneda suletud piiridele. Teadsin rohkem, kuid teesklesin piisavat vähemast, mitte nii nagu need, kes annavad tunnistusi, kartmata laske, jälitamist padrikus ja orkaanis.

Las targad ja pühakud, mõtlesin, tervele maale toovad ohvriande, ja mitte ainult keelele.

Mina hoian head nime, sest minu mõõduks on keel. Idülliline, lapselik keel, mis muudab üleva halemeelseks.

Ja laguneb hümn ning koorijuhi psalm, jääb jõulusantide jorutus.

24 MHrosz Täit võimsust pole kunagi olnud mu häälel, teistviisi tahaksin ilmutada tänumeelt. Heldelt ja ilma irooniata, selle orjade uhkuseta, seitsme piiri taga, koidutähe all, keeles tule ja vee ja kõikide stiihiate.

Kala Keset lärmi, ekstaatilist lalinat, pasunatörtse, kastrulite ja trummide tagumist oli ülimaks protestiks säilitada mõõdukus. Kuid tavaline inimhääl kaotas oma õiguse ja oli nagu kala suu avanemine sealpool akvaariumi seina. Võtsin vastu, mis mulle määratud. Sellegipoolest olin ainult inimene, see tähendab, kannatasin, püüdes omataoliste olendite poole.

ENN UIBO

Autoportree Ma tahan, et inimene elaks ja vabana hingata võiks! See tahe mind teinud nii hellaks, et laulud mu rinda lõid... Kuid käed mul karastand karmiks on labidas, kirka ja — vaev. Ning mu südame sisse armid jätnud Põhja tuiskude raev. Kuid vaatad mu nägu, näed: suhu on surutud küsimus kuum: — Kuhu jõuame välja? — kuhu, kui me koduks vaid — trellitet puur?!

6.4.1955 Müosz/Uibo 25 * Ma tean, et teele jääma pean tee sillutiseks, liivaks, laeb millest üle vastne põlv ja mille kohal taevavõlv ei enam näe piina.. .

Ma tean, et teele jääma pean. ei kõrvale sest kipu: on üksikute verevool see, millest saadakse «maa sool», kui keha ristil ripub. . .

Mordoovia õhtu

On üksik Mordoovia õhtu, tuld pole kolde sees. Ja isegi kollet sel pole, kes vaene, kodutu mees. .. Kui õhk nõnda puhas ja karge ja varsti võimu saab öö: Mordoovia kohalgi särab lai linnutee pärlitest vöö. . . .Siis mõtled, et kuskil on väike ja õnnetu, kivine maa — täis kadakaid, vaevakaski. Kuid nendega seotud kuis sa! Siin kive veel näinud sa pole ja maa on lihtsalt — kui kuld. . . .Ent üksik Mordoovia õhtu, ei ole tal kollet, ei tuld.. .

26 Uibo RUn HINRIKUS ÜHEST UNUSTATUD LUULETAJAST

Need kirjad, osalt ruumi kokkuhoidmiseks päev. Lõpeb see kuu, mil mind 1943. a, lühendatud, on väike fragment ühest väga vangistasid saksa gestapo mehed, sest minu suurest kirjavahetusest, mille iseloomustami­ sõnades ja tegudes tuikas liiga ägedalt Lembi­ seks ütlevad vähe epiteedid «erakordne» või tu veri.» Ühe hilisema kirja järgi tundub, et «traagiline». Kust need kirjad on saadetud, E.U. siin eksib ja esimene vangistamine toi­ peaks olema arusaadav toodud katkendeist. mus aasta hiljem, 1944. a kevadel. Igatahes Kellele nad on saadetud, osutab esimene kiri. pääses ta tookord suhteliselt ruttu. 1944. aas­ Kirjavahetus on säilinud ühepoolselt, sest ta novembri lõpul aga algas 25 aastaks ette­ kirjade saaja, esperantoluuletaja Hilda Dre- nähtud teekond. 1954. aastani hoiti Enn Uibot seni Mordvasse saadetud kirju ei ole enam Norilskis. Stalini surma järel vähendati 25 lootust leida. Neid oli ilmselt umbes sama­ aastat küll kümneks, kuid laagrile järgnes palju kui kirju, mis talle saadeti, ja neil oli asumine ja tagasi Eestisse jõudis E.U. ilmselt ainult üks lugeja. Hilda Dresen säili­ 1956. aastal. 1957. aastal algas uus teekond, tas kõik kirjad (kuigi nende saatja palub seekord Mordvasse. Milles E.U. süüdi mõiste­ mõnelgi korral ta läkitus hävitada), säilitas ti, võib kirjade põhjal ainult oletada. Arhiivid, dokumendina tulevikule. Koos Hilda Dreseni mis võiksid selgust tuua, ei ole veel avatud. arhiiviga jõudsid kirjad — tubli võikastitäis — Ta ise kirjutab 5. juulil 1959. a: «Täna on mul 1981. aastal Kirjandusmuuseumi ja on korral­ ju mingi «tähtpäevgi» — on ju 5. juuli. Kaks datud H. Dreseni fondi. Kokku on 11. veeb­ aastat tagasi oli mul sel kuupäeval Tallinnas ruarist 1958 kuni 7. juulini 1965 saadetud kohus. .. Ma ei hakka selle pidamise (ja õi­ 592 kirja (3663 lehte). Koos postis kaotsi- gustatuse) motiive enam analüüsima — see läinuga võib rääkida ümmarguselt kuuesajast jäägu ajaloo teha! Ning ma julgen igal ajal kirjast. sellele ülimale kohtumõistjale õtse silma vaa­ data — puhta südametunnistusega. «Poeet kõ­ Kirjutaja nimi on nüüdseks tuttav õige neleb kividele» — sellise pealkirja all on ge­ vähestele. Kunagi oli see tahtlik mälustkus- niaalne Eduard Wiiralt loonud ühe teose. Ja tutamine. Ta nimi on Enn Uibo, luuletusi nõnda tunnen ka mina kaasajas. Kuid mõistus on ta kirjutanud ka Enn Uidre, Erik Anso, ja süda kinnitavad mulle, et see 20. sajand ei Manivald Karmo, Ain Merinurga, Leho jää siiski lõpuni mitte «kiviajastuks» (171. ki­ Targi, Johannes Kerberuse ja Rüütpää nime ri) . 1958. a mainib ta ühes kirjas, et vabaduse­ all. Enn (Ervin) Uibo on sündinud 25. ok­ kaotust on veel 9 aastat. Seega oli karistuse toobril 1912. aastal Pärnumaal Vana-Karis- kestuseks määratud 10 aastat. tes. Viieteistkümne aastaselt alustas ta kirjan­ duslikke katsetusi. 1935. a mainitakse ajakir­ Kõigist kirjadest kokku saame üsna vähe jas «Olion», et E.U. on selleks ajaks avalda­ teada laagri kohta. See ei saagi teisiti olla. nud osalt varjunime all paarisaja luuletuse Kirjavahetust loomulikult kontrolliti. Suure ümber. 1935. aasta lõpul ilmub esimene luule­ osa ajast veetis E.U. pealegi laagri haiglas, kogu «Kuldkõrte igatsus», 1938. a teine kogu sest ta tervis oli täielikult ruineeritud. («Tean, «Homse nimel». Kirjadest H. Dresenile loe­ et selle puhul oleks vaja ravi anda hingele, me: «1944. a. algul aitas mind kavatsetava oleks vaja tahta rahustada mitte ainult minu, kolmanda (ja mahukaima) luuletuskogu vaid miljonite närvid.» — 126. kiri.) Mõned «Sammud üle kodupõllu» tsüklitesse kokku­ olustikulised detailid kirjades siiski vilksata­ seadmisel Juhan Sütiste, kel sellel alal oli vad. «Täna pean ma tööle minema, aga mulle suuri kogemusi. Kuid ka siis pidin päris silma- nii ebameeldivasse õhtusesse vahetusse: nõnda pisara hinnaga välja jätma kümmekond pari­ tuleb tööl olla tubli tüki öödki. Nõnda et mat luuletust, mis oleksid värsikogu tervik­ jälle hüvasti neile vähestelegi unetundidele, likkust lõhestanud. Märtsirünnakul hävines mis mul siiani olid. Päeval mina üldse magada mul kõik — kõik läks tule kaudu taevasse — ei saa. Ja ses pidevas raadio- ja muus müras kunstijumalale minu poolt vaimseks ohvri- võib magada jah, kurat teab kes » (195. kiri) anniks» (125. kiri). E. Uibo varasemast elust või «Nõnda andis täna mu astmagi järsku saame teada, et tal «tuli omal ajal töötada märgatavalt järele, ja võibolla et selleks aitas paari ajakirja ja lehe toimetuses» (79. kiri). omalt poolt natuke kaasa ka see, et täna oh­ 1944. aasta 30. novembrist alates kulges ta verdasin enese peale 2 rubla ja 20 kopikat, elu erinevais vanglais ja laagrites. 1958. a s.t. et selle raha eest ostsin liitri piima, mille kirjutab ta: «Täna on märtsikuu viimane keedetult tuliselt ära jõin. Ja — kolm liitrit

Hinrikus 27 võiksin veel piima osta — seda võimaldaks sed üksildased ometi võõraks jäävad,» kirju­ mulle möödunud kuu palk. Kuid siiski ei tohi tab ta (56. kiri). Selle üksilduse põhjus on ma sellist luksust enesele enam rohkem lu­ luuletaja missioonitunne, vääramatu idee- bada — jah, võibolla et jälle kord siis, kui teenistus. Kuigi E.U. kaks värsikogu ei ärata­ on suve alguspäev, sest mõnerublaste parata­ nud ilmudes suuremat tähelepanu, on nende matute elementaarsete kuludega tuleb rangelt autor kahtlemata luuletaja. Kuuludes pigem arvestada» (143. kiri). Ent selliseid olustiku­ tausta, ei ulatunud ta uusi tähiseid valluta­ lisi pudemeid on 3663 lehest vast kokku va arbujaliku taidemeisterlikkuseni. Kui ta umbes kolmeteistkümnel. Tõsi küll, nendega luules vilksatabki mõni väliselt arbujalik resoneerivad kirjalehed, millel on juttu E.U. motiiv («on üksikute verevool/ see, millest tervisest, ka need, kus räägitakse minevikust. saadakse maa sool/ kui keha ristil ripub...»), Kuid üldiselt on kogu see tohutu korrespon­ on see pigem ta erisuguste paleuste Haava dents käsitletav pihtimusena, päevaraamatu­ ja Sütiste ajastuvaluline süntees kui arbujalik na, mõtete ja tunnete päevikuna. Kirjade kunstipreesterlus. E. U. hilisem luule säilib kirjutamine on E.U. jaoks pihitool pime­ põhiliselt autori mälus ja jääb lõpuni välja duses, aken, millest kumab siiski ka tule­ arenemata võimaluseks. Ta ande piirid vik. Ka tema seob kõik lootused vabadusega, on osalt kombatavad sageli teadlikult ees­ kuigi kirjutab: «Kui kujutleda, et ma saaksin kujusid järgiva luule kaudu. Kirjades siit minema (umbes selline fantastiline kujut­ H.D-le saadetud luuletused on küllalt lus, kui et surnud haudadest tõuseksid) erineva ja sageli mitte kuigi kõrge tasemega. siis, jah, siis alles ootaks mind ees see kõige Kuid luuletaja isegi peab neid vahel ainult õudsem karistus: mul pole ju kuhugi minna — luuletuse toormaterjaliks. Siin segunevad mind ei oota kuskil keegi» (203. kiri). Hilda erinevad maitsetasandid lüürilisest sentimen­ Dreseni käeulatuse tähendust on Enn Uibo dist («üle punava pedajapalu/ varese tiib, jaoks raske üle hinnata. «Teie kaudu tuli mustlinnu tiib/ kannab kodutu kodutut valu/ elu, maailm ja see minust jumaldatud püha kaugele viib, kaugele viib») romantilise trot­ loodus minu juurde — siia, kus ma olen mää­ sini, harvem modernistlike kontrastideni ratud olema — hääbuma» (63. kiri). H. («Mina, kes ma süütan sõnaplahvatusi/ Dresen mitte ainult ei kirjuta, vaid saadab rinnas kuumalt tunnen põrgu ahvatlusi»). ka ajalehti, ajakirju, raamatuid. Pakkide Küllap ei liialda ta väites: «Seda aga, saatmise keelab E.U. rangelt, sest see puudu­ mida ma veidikenegi inimlikuma elusaatuse tab liiga valusalt ta eneseväärikust: «Varemalt juures vast oleksin anda suutnud, seda ma purskusid mul panderolli saamisel silmist praegu arusaadavail põhjustel muidugi anda otsemaid pisarad, nii, et pidin end peitma ei suuda» (132. kiri). E.U. enesekujund kiiresti teki alla, et pisarate pärast mitte teiste on valdavalt romantilis-sentimentaalne. «Jah, ees piinlikkust tunda.. . Jah, mis teha: pisima­ Teie juba teate, kuis olen metsik impulsiivne gi helluse ja inimlikkuse suhtes olen ma inimene», «kivise südamega mees» jne. Ta juba nä kaua-kaua täieliku «ettevalmistu­ armastab paatost, suuri sõnu, suuri algustähti, seta». .. Teie arvatavasti mõistate mind? Ja temas on kõike: raevu, enesehaletsust, olete ju ainus elav inimene, kellele olen kergestisüttivat idealismi, poisikeselikku sol­ rõõmuga (kuigi valulisi ridu) kirjutanud, sest vumist, kuid mitte kunagi oma põhimõtetest Ärni lahkumisest saadik jäin siin päris üksi. taganemist. Ideed teenivad teda nagu kõrged Seepärast on Teil juba vaieldamatuid tee­ ja vankumatud tähed. Selle kõrval on ta neid mu senise olemasolu säilitamisel... enesekujundiks «rüblik», mis lähtub Sütiste Andestage, et kirjutan nii kurbi ridu, kuid — samanimelisest luuletusest. Talle on pühad olen kord juba julmuseni siiras. Ja kui midagi mõisted «kodumaa», «rahvas», ka «rahvus­ paremat peakski veel tulema maailma, siis lus», «püha loodus», nende kaudu ka rahva­ ometi (vähemalt mina) ei sooviks, et see usund ja muidugi «püha muistne vabadus», «parem» tuleks läbi mitme põlve sellise «ole­ mille kinnissümboliks on Lembitu. Ta mise ja mitteolemise», millist mina ja minu tahab ikka veel «viikingilaevaga üle va­ põlvkond on kannatanud» (146. kiri). hutava ookeani pilvedeni tõusvate lainete vahel oma saatust otsida». Seejuures on ta Nii ei saa me selle kirjavahetuse kaudu hingelt ja laadilt kindlasti ka omas ajas vana­ ehk küll kuigivõrd teada laagrielu väliste moodne, konservatiiv, kelle paljud vaa­ reaaliate kohta («kuid ärge pärige midagi ted oleksid paradoksaalselt hästi resoneeru- lähemalt, ärge huvituge mu olemasolu for­ nud 50. aastate välise paatosega: äge risti- maalsustest, need on samavõrd naeruväärsed usuvaenulikkus, abstraktse kunsti eitamine, kui traagilised»), kuid saame ettekujutuse ülesehitava töö paatos. Kuid see harras sisu, ühest vangist, kindlasti mitte päris tüüpilisest, mis oli tema jaoks mõistel «isamaa», lahutas ehkki ilmselt küllalt tüüpilisest põhjuste poo­ teda otsustavalt ajastu küünilisest silmakirja­ lest, miks ta on ühiskonnast eraldatud. likkusest. «Olen iselaadne üksildane, kellele paljud tei­

28 Hinrikus Ja ajastu lõikab ta endast välja, viskab lunastada mõndagi elupattu, et aega raiskasin ära ning ta elab oma elu läbi kirjades nii-paljule viljatule tegevusele ja jätsin kõrva­ ja unistustes. Kirjades kirjutab ta, mida ta le palju sellist, mida tõepoolest oleksin vaja­ loeb, milliseid tundeid need lugematud elud nud (nende hulgas ka esperanto keel). temas äratavad, tsiteerib rikkalikult loetut. Teie võite aga täieliku rahuldustundega Kirjades ta armub, tsiteerib või jutus­ tagasi vaadata oma pika-ajalisele ja viljakale tab Hilda Dresenile, keda ta vahel «mem­ tööle paljude-paljude elutunde ja silmaringi meks» kutsub, ümber oma teisi kirjavahetusi, avardamisel esperanto keele abil. kirjades ta hüljatakse ja hülgab ise. Kirjades Ei ole aga mõtet ainult tühipaljaste sõnade jagab ta H.D-le õpetusi kirjutamise kohta, tegemisel Teie kiituseks, vaid tean, et Teid parandab ta luuletusi. Võibolla võiks sellest võin väärikalt (ja Teid rõõmustavalt) tänada rääkida imetlusega kui intensiivsest ja rik­ ja kiita siis, kui seda suudan teha juba kast tundeelust, mille kõrval vabaduses veni­ puhtas esperanto keeles ning.. . Teile saata tatakse sageli elu aseainet. Kuid eksisteeri­ esperanto keeles kirjutatud luuletusigi. vad ka täielikult kaotatud tervisest tingitud .. .Uus-aasta. pidevad füüsilised piinad. Juba 1959. a vilk­ Soovin, et see aasta oleks Teile mitme­ satab mõte: «Ma nagu ei tunnekski erilist kordselt viljakas, kuna rõõmuga võin «Sirp kurbust asjaolust, et mu teekond siin lõpebki.» ja Vasarast» lugeda informatsiooni esperanto- Teisal kirjutab ta: «Jah, on naljakas mõelda: liikumise elavnemisest. kunagi — ja see oli alles 1956. aastal — Tervist ja jaksu! mõtlesin, et sinna, Metsakalmistule tahaksin Lisan juurde kaks luuletust — sesse valgesse liiva kord minagi puhkama hei­ meeleoluks Teile ja 1958. a. sooviks ta, oma hellameelse sõsara kõrvale. Kuid saa­ rahvale, keda armastan. tus hirvitas mulle julmalt näkku ja ütles: — Sügavas lugupidamises sinu jaoks on mul jäljetu . .. tänuliku tervitusega Ent las käia julm despoot Saatus — mina Erik Anso aga löön sind siiski mõne kunagi lauldud laulu 11. veebruaril 1958 jäljega!» See jäljetu jõudiski, kaks aastat enne karistusaja lõppu 30. (mõningail andmeil 5. kiri 31.) juulil 1965. aastal lõppes Enn Uibo elu­ Kuidas tee. Mõne kunagi lauldud laulu jälgedelt Teid küll tänada selle pideva sulab aegamööda usaldamatus ja vale. hoolitsemise eest minu lugemisvara pärast! Sest mõned päevad tagasi sain jälle «Sirp ENN UIBO ja Vasara» (nr. 10, 7. III 58) ja kaks «Õhtu­ KIRJAD TEMA LAAGRIST lehte» (nr.-id: 56 ja 57, 7-ndast ja 8-ndast 1. kiri märtsist s.a.). Ning eile kandis armas posti­ V. lp. Hilda Dresen. tuvi mulle jällegi Teie poolt läkitatuna «Sirp ja Vasara» nr. 11 (14. III 58) ja «Õhtu­ Mui on õnnelik võimalus olnud sõbra lehe» (nr. 59, 11. III 58). Erni — kellega mitu kuud koos olin-elasin — Olles aga julmalt otsekohene, tunnistan kaudu Teid juba varemaltki tervitada ja Teile ausalt, et olen kaasajal halb lehelugeja — avaldada omapoolsetki pisikest tänu selle songin tihti ainult pealkirjades, otsekui hal­ suure ning kõrgelt-hinnatava töö eest, mis vasti sööv siga oma toidumollis. Siiski — Teie olete esperanto-põllul ära teinud. ühte- ja teist olen nii mõnestki lehest leidnud, Tunnen ka tõsist huvi selle ilma-keele (peamiselt muidugi «Sirp ja Vasar'ast»). vastu ja tahan kord jõuda selleni, et võin Eelmises «Sirp ja Vasar'as» (nr. 9, 28. II selles keeles isegi kirjutama hakata (mõtlen 58) oli mitmeti huvitav R. Sirge artikkel: — värsse.) «Lahtisel teel või lasteaias», milles autor Senini küll — paraku! — pole ma jõudnud püüab selgitada neid põhjusi, miks noored õieti veel alustadagi selle keele õppimist, autorid on nii vähe-produktiivsed. Hea­ sest halb tervislik seisukord on olnud selle meelega oleksin Sirgele ja lehelugejaile kol- tõsiseks takistuseks. / / me-nelja reaga selgeks teinud (või vähemalt Anderikka luuletaja-esperantisti Hendrik ära ütelnud) need noorte autorite vähese Adamsonaga sidus mind sõpruse vahekord, produktiivsuse põhjused, kuid — kas minu kuid mu elu kulges sarnase tööpinge teed, ridadele oleks «siit maailmast» ruumi an­ et ma ei saanud ega saanud mahti esperanto tud?! ... keele õppimise juurde asuda. Hea küll, ma vaikisin, sest ütleb ju eesti Kahtlemata olen selle tõttu paljugi kaota­ rahva sügav tarkussõnagi: «Rääkimine hõbe, nud. .. vaikimine kuld.» Püüan siis nüüd — n.ö, 12-ndal tunnil — Ja eks ma siis püüan ka kord oma elus

Uibo 29 vahelduseks seda kulda koguda, kuna ma ku­ tilgakest ei ole, selle INIMESE kütte, kes nagi pole vähemalgi määral olnud majan­ teda maailmast tahavad sootumaks hävitada. duslikult mõtleja-kaalutleja. /---/ Laman ikka alles haiglas ja tervise märga­ Näete: mul on sõnu sadenenud paberile tavat paranemist ei või ma kahjuks veel mär­ kui sõredat lund maapinnale — teravat ja kida. Muidugi — teatavat kergendust on külma. tunda, ent üldiselt — minu haigusi ei suudagi Ja ometi: tahtsin Teile kirjutada kuida­ arstiteadus vast ravida need tulenevad eest­ gi. .. eriti soojalt, nagu kirjutatakse INIME­ kätt mu hingelisest seisundist, (kuigi ma SELE, nagu kirjutatakse emale. lugesin 1956. a. üht teaduslist brošüüri, milles Kuid andestage: ümbrus teeb mind ikka toodi esile maailma eesrindlike teadlaste — kuidagi sapiseks, kui sulepea pihku võtan. s.o. Nõukogude teadlaste — eitavad seisu­ Ent usun, et Inimene võib selle kõige kohad inimese hinge olemasolu suhtes. Nõnda kaudu veel paremini mõista olendit, kes ene­ pean selle järgi uskuma hakkama, et mul ses arvab kandvat (kas-või murd-osaliseltki) polegi olemas hinge; ja et see, mida nimeta­ siiski veel seda olematuks kuulutatud hinge. takse südameks, on vaid — lihtne pump... Ja ma kardan, et ka need paljud noored Sügavas tänus autorid, kelle üle kurjustatakse, on oma «min­ parima tervitusega gisuguse» vaistuga veel samal väär-arvamusel Enn Uibo selle «hinge» olemasolu suhtes nagu minagi ja Mordvas, seepärast ei tahagi nad oma (käsi)-tööd 19. märtsil, 1958 hakata tegema nõnda, nagu teevad seda king­ sepad, rätsepad jne. teised -sepad. 13. kiri Mordvas, 16. aprillil Muidugi: meie ei hakka nende küsimuste 1958 üle polemiseerima, sest see oleks asjatu aja­ Kiri Inimesele raisk. Kuid vihjasin ainult mõningatele küsi­ Õues, haigla seina ja eeskoja vahelises mustele, millised kaasaeg on üles tõstnud, nurgas, heledas jürikuu päikesepaistes asun kuid milledele ta ei luba vastata! kirja manu, et see saata vastuseks Teie kirjale, Üldse teadke, et oman halva iseloomu: mis nii inimlikult soe, minust arusaav ja — lähen tülli igaühega, kes on kinni mingis asjalik. dogmas, nimetatagu seda siis usuks või teadus­ 1 Andke andeks — tean — et targutan likuks õpetuseks. ' palju, otsekui.. . Tammsaare inimesed Öeldakse, et usk tegevat õndsaks. Kuid («Noored hinged»). Maksim Gorki laskis aatomisajandil peaks siiski juba teravalt eral­ kunagi ühel oma tegelasel (vististi noorel datama mõiste «õndsus» mõistest «nõdra- üliõpilasel) teiselt küsida, et: — miks me nii meelsus». palju targutame ja ometi nii vähe teeme? — Ma mõtlen nende usklike all esmajoones Ning teine vastas: — Seepärast, et Gorki igasuguseid sektante (Tallinnas koondunud on meid loonud. — Olevistesse) ning ka selliseid usklikke (või: Ja võibolla, et võiksin minagi enese kibes­ šarlatane?), kes jutlustavad määratust aren­ tunud «stiili» vabanduseks öelda: — See­ gust sellal, kui ümberringi näevad hulkade pärast, et traataiad on mu hilisema elu-ea elu tagasilangemist — kuni kiviajastusse.. . loonud... (Ning varasema: eelaimus sellest Edasi, mul on, teate, kuldne Inimene, suletud hilisemast. ..) väga valus, et Teie näete mulle ajalehtede . . .Päike sädeleb sinises Mordoovia tae­ saatmisega palju vaeva ja kulu. Mu räbal vas. Ning see toob raskeid mõtteid: miks­ olukord eriti veel momendil — haiglas lama- pärast pole, mu süda, sulle lubatud tunda mine — teeb mu hinge päris kibelevaks: kas rõõmu ta sädelusest, lindude vilistusist, vidi­ ja millal saan Teile Teie hindamatu, inim­ nast? Ja milleks on su liikumisvabadust tahe­ liku käeulatuse «tasuda» kasvõi südamliku tud piirata inimsoo kunagist kauget minevik­ eesti aitah'igagi tugeva käepigistuse saatel. . . ku häbistava aiaga?! Ja kas siis aatomi- See kõik võib Teile näida — jah — naeru­ sajandilgi need ei taipa, et laulikule pole väärse sentimentaalsusena, ent ometi — see mõttetumat liikumis-vabaduse kitsendajat kui valutab mu hinges, ning olen (kuni julmuse­ müürid ja aiad, sest nendest murravad ta ni!) otsekohene. mõtted läbi juba kasvõi. .. puht «spordi» Kui kaugel olen keeleõppimisega? pärast! — Tunnistan ausalt: mul ei jatku praegu Kuid barbaritele on vähe isegi Byron'i, jõudu selle kallal töötada. Lihtsalt — julm Puskin'i, Lermontov'i, Petöfi ja paljude teiste l peavalu kibestab meeled ja umbsete päevade vaimukangelaste ausammastest, millede ees hallus on nagu läbitungimatu rõske udumüür. küll ka nemadki on väliselt sunnitud kum­ Ent siiski: armastan INIMEST, ning mu süda mardama. vihkab ka siis, kui ta's enam ainsatki vere- Päike aga sädeleb, sädeleb. . .

30 Uibo Kuldnokad vilistavad oma individuaal­ Aga need mõlemad vanameistrid on palju elamute ees oksakestel. Siiski õnnelikud püsivat andnud ka täiskasvanuile. Ja seda linnukesed! Millal jõuavad siin ka inimesed paljude pikkade aastakümnete jooksul. Kuid- nende elutasemeni — omavad individuaal- näe: ühel hommikul tulid targad Hommiku­ elamud ja laulavad rõõmsast südamest nende maalt, seisatusid Enno marmorbüsti ees akende all, tänades päikest elu eest, mis neile ning. . . vististi püüti ka Haapsalu suur- ja kõigele ümbritsevale antud?!. . . luuletaja tembeldada mingiks sõjaroimariks Oh ütelge, ütelge ometi, miks muutub või muidu-kodanlaseks! — meel nii äraütlemata valusaks, kui mõtlen Või võtame too okupatsiooni-ajastu — siin neile lugematuile «inimestele» ja veelgi Hitleri ajastu. Töötasin tollel ajal raamatu­ valusamaks, kui mõtlen neile vähestele kogus ja tean, kuipalju kõrgeima kvali­ inimestele!... teediga raamatuid oli keelu all! Sellega tehti Mulle meenub sõber Sütiste. eeskätt vast hindamatuid teeneid kommunisti­ 1944. a. istusime tunnikese või paar vähe­ dele, sest iga suurkirjanik-humanist kuulutati malt ülepäeviti koos — Sütiste, Hendrik lihtsalt kommunistiks (kui teda juudiks tun­ Visnapuu, mina. Tema (Sütiste) kannatas nistada ei saadud!...) tervisliselt (ja rohkem muidugi veel vaimselt) Siis, kallis Inimene, haaras vahest küll Patarei vanglas oldud pikkade kuude pärast. tunne, et... et viibid kuskil... kosmose hullu­ Milleks, milleks pidi küll see mõttetu istu­ majas! — mine, «konutamine», olema vajalik?! Tihti ta Nõndaks: olen kõnelnud Iidamast ja esitas selle küsimuse. Ning ta on sellele küsi­ Aadamast, kuid konkreetselt Teie kirja manu musele andnud vastuse pikemas (ja haaravas) veel ikkagi asunud ei ole! Teen siis asjaliku luuletuses «Arm». näo ja Sütiste, jah, ei võinud taluda mitte saks­ teatan Teie 7-ndal skp.-l kirjutatud kirja lase varjugi. Ta samastas iga sakslast landes- ja kaunite piltpostkaartide jõudmisest minu wehriga, kelle vastu ta ise võitlemas käis rel­ kätte 12-ndal skp.-l. (Siiski — hiina tantsi- vaga käes.1 tarid oma üllas «vesirooside tantsus», — jah, Kui jõuline on Sütiste «Noored partisa­ see kaardikene saab tõenäoliselt lauluks...) nid», millise poeemi olemasolu on nüüd täiesti Kas suudan Teid tänada tänagi?! Või: kas surnuks vaigitud. Jah, tema on kahtlemata saab üldse tänada inimlikkust, mis mind eesti realistliku, ent ka rahutu luule suur­ (kes ma a. 1944 st alates olen harjunud meister. Ja ometi — kuipalju vaoshoitud, ainult ebainimlikkusega) Teie poolt sellise sumbutatud nukrust pesitses temas! Ja keda ta sügava tähelepanuga järsku ümbritsenud eesti luuletajaist nii sügavasti austas, oli üks on?!... / / meie ebamäärasema, n.ö. aimusliku Vaadake, millest kõigest võib kurjustavalt maalimislaadiga luuletaja — Ernst Enno. pajatada inimene, kellel oleks vast aeg juba Sütiste tavatses, nagu etteheiteks enese iga­ hakata mõtlema sellest, millisele planeedile vesti optimistlikule eluhaardele, tihti oma­ kihutada, kui — vahel mõlgutada: «Jah — Enno! Mis on temas «Tuleb p?ev, mil ma enam ei laula, kui luuletajas suurt? Ma arvan, et teda teeb mil mu suu mulda on täis; suureks see, et ta luule kaudu võime aimata, mil pidutseb muru mu haual, et temas elab, on midagi seesugust, mida ta kuuvalgus mind küsimas käib, - - » avaldada ei tohi või sõnastada ei suuda. . .» Eile tõusis jälle temperatuurgi. Otsustavat Nõnda, nõnda meenub minevikust inimesi rolli mängivad muidugi närvid. . . Pleuriit — päris «lihtsaid», aga ka luuletajaid, kunst­ kopsu vasemas tiivas püsib ebatavaliselt kaua nikke ja palju teisi. Ning tollesama Enno, ühel tasemel: ei rauge ega ka tugevne. Magu kelle kui mingisuguse «aimusliku» luuletaja keelab endiselt söömast ja sooleski on midagi vastu tundis ometi nii suurt pieteeti Juhan Sü­ korrast ära, (vähemalt on haige too n.n. tiste, pärast ma küsiksin: — mikspärast lõhuti kaheteist-sõrmiksool). Kuidas suudan kirju­ Haapsalus Enno ausammas Nõukogude või­ tada? huvitute. mu ajal?2 Kuid meie lastelaulude varasalv Kuid sellest «saladusest» teine kord. Sel­ oleks hoopis sõklane, kui selles puuduksid lest pean rääkima.. . nii terve lehekülje. Ernst Enno ja K. E. Sööfi südant sulatavad Nüüd lähen lamama — olen seekord tõe­ lastemeelsed lastelaulud. poolest väsinud. Südamliku tervitusega Enn Uibo 1 Teadaolevalt oli Juhan Sütiste 1919. a augustis 21. kiri rindel hoopis Pihkva lähistel («Mälestusi Juhan Esimesed tervitused Sütistest.» Koost. O. Kruus. Tln 1985, lk 9). Toim. 2 E. Enno mälestussammas Haapsalus taastati Teie vastalanud uue pärast Stalini-aja lõppu: skulptor R. Haavamäel eluaasta teele olid säilinud kuju kipsvormid (vt nt «Tulimuld» ja — seekord Teile pikem kiri, mille 1987, nr 4, lk 189). Toim. kavatsuseks on mõningalgi määral püüda

Uibo 31 vastata Teie küsimustele, millised senini jää­ Olen oma hingeelult siiski talupoja poeg, nud vastuseta. «jonnaka» meelelaadiga, kellele pühad meie Teie küsisite ühes kirjas, et kuidas suudan kangelaslike esivanemate mõtlemised ja tund­ haigena kirjutada? Võibolla, et peaksin sellele mused. .. küsimusele vastuse andmiseks suud avades en­ Ja seepärast: ne eneselt küsima: kuidas oleksin võinud «.. Nii said mu ellu ununevad laulud, kirjutada tervena? Sest nii kaugele, kui mis tulitundeis taluõuedest. mu mälestused tagasi ulatuvad, olen läbi põ­ Neil võõrad hetkelised armuvalud, — denud terve seeria väga raskeid haigusi, neil arm ka kestab hauapõue sees...» kusjuures juba varasest lapseeast alates oman («Ununevad laulud») ängistava piinava haiguse — bronhiaal-astma. Edasi muutub mu elukäik mitmeti mitme Ja kuna kannan liigendeis ka väga tugevat romaani aineks. Jah... võibolla, et olen liigeste-reumat, (kah kui parandamatut hai­ algusest saadik olnud selline maapinnatu gust, vähemalt siin, ja eriti minu olukorras), (jalgealuseta) romantik, kes on elus o t s i- siis võib, Teil tekkida teatavaid aimeid mu n u d ja sellesse tuua tahtnud olematut... meeleolude füüsilistest «alustest»... Ja lisaks /---/ kõigile — alaline piinav peavalu — närvide Pean lõpetama, kuigi oleks tahe õieti alles mäng! alata... Olgu õnnelik Teile see äsja alanud Kuid mida peab siis enam nõudma närvi­ uus eluaasta! Teostugu selle aasta jooksul delt, kui juba kaheksateistkümmend aastat Teie tõlgete valikkogu koostamine ja selle on neid vahetpidamata viilitud, vasaraga trükiski ilmumine! tambitud ja. . . ja igasuguseid riistu tarvitatud (Armsaks saanud) urbade-keelse tervitusega nende purustamiseks! On ainult veel suur ime Teie Enn Uibo see, et nad on suutnud säiluda sellistenagi, 15. mail 1958 nagu nad veel kuidagigi on.. . / / 86. kiri Milleks, milleks küll kirjutan sellest kõi­ 15. novembril, gest Teile nii siiralt, nagu võiks seda teha 1958 vast juba väga-väga kauaaegsele tutta­ Kara amiko,3 vale? Vahest ehk seepärast, et Teie mõistaksi­ jah, nagu Teile juba eile paari lühireaga te paremini kõike seda, mis kirjutanud olen; teatasin, sain Teilt eile kõik — «vitamiinid» et Teie mõistaksite sügavamini üht oma kaas­ ja kirja koos ühe Köleri kauneima kunsti­ aegset — absoluutselt ilma isikliku, inimliku teosega «Tütarlaps allikal». Mui oli kavatsus õnneta inimest, kes eneses kannab nagu üht sellest kõigest kirjutada pikemalt täna-hom- lõhkikäristatud aegjärgu kogu kurbust ja me, (et see «pikem» siis esmaspäeva hommi­ raevu. kul alustaks teekonda Tallinna poole), kuid Küsisite: kust olen pärit? Pärnumaalt. asjade «kronoloogiline» järjekord nõuab, et Vana-Karistest (Abja naabervald) praegusest ühe «seeria» enne ära lõpetaksin. .. See­ Abja rajoonist. Mu vanemad olid põllupidajad pärast lükkan selle «erikirja» edasi esmaspäe­ — pidasid väikest rendikohta; hiljem (1928. vale või teisipäevale, (kuid eelteatena a.) omandas isa metsmaa kohakese, kus iga soovitan Teid oodata mitte mingeid niisugu­ jalatäit maad tuli metsa «käest» võtta või seid ridu, milliseid mult vist väriseva süda­ põlisest võsast puhastada ja ränga tööga mega ootate. . . Ent. . . see ärgu Teid siiski põlluks muuta. See oli raske, väga raske võit- mitte innustagu jälle «u u e» peale mõtlemi­ lus-elu, kuid sellisena ka unustamatult armas sele. .. Ei — rohkema peale ma ei luba Teid ja täis mehist kütismaade luulet, nagu seda mingil juhul enam mõelda!) leiame vast Kivi «Seitsmes vennas» või Sillan­ Vastan Teie 9-nda skp.-a kirjast mõnele pää teostes. Selle kõige juures on mu kodu küsimusele. tabanud mitmed õnnetused (õnnetused kari­ Kõigepealt toda, kellest Te ütlete, et ta loomadega) ning isa poolt ühe naabri veks­ Teile ei meeldi (hall ja ilmetu), mina ei pea litele antud allkirjad lükkasid riivi ette minule üldse luuletajaks. (Ja Sütiste ironiseeris keskhariduse omandamiseks kooli kaudu. omavahel seüe mannetu hingekese üle õtse Pidin kõike õppima ainult omal kael, pärast õelalt! Ja oma mõneski luuletusis on ta tollele pikka ja väsitavat päevatööd. päris avalikult ütelnud, mis ta tollest kah- Ja ometigi: see oli siiski ilus aeg, kuigi luuletajast arvab). Ning. . . lugege visandit vahest ka nii meeleheitlikult raske. . . «Sead tuhnivad murumaad». See on kõik, Plahvatavad vastuolud Mulgimaa mogri- millega võin Teie antipaatiat selle halli ole- märtlusega viisid mind suhtlemisele noor­ vusekese vastu täiendada. — sotsialistidega, (millisel ajajärgul ilmusid Sütiste küsimus. «Runnak'us» paar mu luuletustki), kuid See on pikk lugu ja vajaks mitme kirja lähem tutvumine nendega Tallinnas (1931. a.) eemaldas mind nendest. 3 «Armas sõber» (esperanto k). Toim.

32 Uibo pikkust jutustust. Kunagi edaspidi püüan seda selliselt, et Teie südametegevuse lakkamine siiski kokku suruda üheks kirjaks, kuid täna ei tähendaks enam ainuüksi Teie surma.. . pole see teem päevakorras. Õn loomulikult Seepärast aga lugege edasi Sütistet, Uid- ka selge, et ma ei saa kirjutada mitte kõike... ret, Nurmet, Niitu j.t. ning kuulake seda Sütiste oli suur humanist ja temas oli arene­ helinat, mis elu Teile kingib — tasuks selle nud eriti sotsiaalne õiglustunne. Kuid kõik eest, et. .. juba 17-ne aastaselt — kui selle- see, mis temast praegu päevakajaliselt kirju­ ealised «plikuskad» tegelevad hoopis muuga tatakse, noh... ma ei ütle selle kohta midagi — Teie oma vabad minutid veetsite Dosto­ — oleks mõttetu minna vasikaga võidu jooks­ jevski ja Leo Tolstoi seltsis.. . ma! Mind sidus temaga lähedane sõprus 1943. Nõndaks — tänaseks on meie «kõnetund» aastast alates; saime n.ö. omadeks meesteks, lõppenud. mõistsime üksteist hästi, ilma, et meist kumbki (Minule kingib und aga see ilusaim elu- oma vaateid oleks üksteisele pidanud «maha puuoks — värske ja ime-elav männioks, mis müüma». Ta töötas Tallinna Draamateatris lebab mu padjal ja mille imetegevat männi­ dramaturgina (koos Henrik Visnapuuga) metsa aroomi endasse hingan kui muinas­ ja 1944. aastal mitme kuu jooksul olime pea­ maa õhku.. .) aegu igapäev «nokkapidi» koos, peamiselt Teie Rüblik Draamateatris, siis palju kordi minu korteris, samuti külastasin Sütistet ka tema kodus. 128. kiri See otsekohesus, mis peamiselt talle vaenla- 24. II 1959 sigi tekitas, oli tal õtse lihas ja veres. Ning K. amiko, see vist oligi seks asjaoluks, miks Sütiste mulle järsku käe pihku lõi ja ütles: «Kuule, . . .täna on siin ilusaim ilm: taevas on ime­ Enn, sina oled vist niisama häbematu kahe- selge, päike paistab, õhusoojust on 2 С järgi. haraline, kui minagi! Ja see «teie'tamine Haarab kiusatus kõnelda suurest ilust ja elust. sihukeste vahel ei passi!» Nõnda tekkis meil Kust aga võin leida seda igatsetavat ilu? sinasõprus, nõnda — imelihtsalt! Hea küll — püüan kõnelda pisut luule- Ja mis keegi ütleb Sütiste poolt või vastu küsimustest. — see kõik (hinnangu mõttes) jätab mind Luuleküsimustest kõneldes saab mulle külmaks, sest mul oli õnn lähimalt tunda ikka ja ikka järjest, aastate kaugemale ruta­ seda kõrgeandelist luuletajat ja teada, kes tes, selgemaks ja selgemaks see mõiste, ta õieti oli. mida nimetatakse kutsumuseks. Mulle tõi üks noormees näha mõningaid Kuid praegu teeb mulle tõeliselt head oma värsse — armastusmotiividel, oma tü­ meelt, et ka Teie tulete «meie ringi», sest tarlapsele kirjutatud. Ta laulab: sõbrana, inimesena ja luuletajana on Sütiste «Sa oled nagu ingel ilus, mulle endiselt ikka elav. Teil on selleks või­ kes taevas paradiisi vilus. malus — võtke, lugege läbi kõik ta luuletus­ Sul mõttes peakest ma silun — kogud esimesest — «Rahutus» — kuni viima­ Sind meenutades kaob mult vilu. . .» seni «Umbsed päevad». Ja püüdke saada Jah, noorukid laulavad ikka oma esimesele lugemiseks ka ta poeem «Noored partisanid», armastusele hümne, — selles pole midagi (raamatukogust Te seda ei saa...) Uskuge, imestada. See on liiga tavaline, igavesti vana et see vaev tasub ennast lõppkokkuvõttes, ja igavesti uus motiiv.. . Ja kõik need esime­ suure, emotsionaalselt jõulise elamusena! sed südame-vallutajad on tingimata «inglid Ning nõnda saate ta loomingust ülevaate taevase paradiisi vilus». ja ühtlasi leiaksite tõlkimiseks nii mõndagi, Ma küsitlesin selle noormehe huvisid mis võib paeluda ka esperanto rahvust. laiemalt ja selgus, et tal on olemas ka päris Ja temalt leiate eriti puhast ja karget armas­ tõhus huvi tehniliste saavutiste vastu, et ta tusluulet, sest oma armsamat kohtleb ta ikka uurib praegugi ka ikka mitmesuguseid tehni- ja alati õrna nimetusega «laps». ka-alaseid raamatuid. Aga tal olevat järsku Peab kandma keelel hellitusi — tärganud ka kange huvi luuletamiseks ning neid elus ihkab naise rind —, ta leidvat, et egas noid riime polevatki nii- kuid ma ei hüüdnud meelitusi, — väga raske leida... liig ürgselt armastasin sind! Igatahes, pärast kõigi ta vaimusünnitus­ («Õhk seisab majas», kogust «Rahutus») tega tutvumist, palusin teda mulle mitmest- Mui on edasi hea meel ka selle üle, et setmest tehnikaalasest küsimusest lähemalt ju­ see «nipa-näpa», (nagu oma tööd nii armsa tustada, omalt poolt vürtsitasin ta jutustust tagasihoidlikkusega nimetate) Teile elamus- mõne fantastilise ideega (aastast 2059!) rikkaid tunde (ja päevi) annab ja ehk veelgi ning — lõpuks jõudsime siiski nagu ühest paljudeks aastateks andma saab, sest oma meelest ja väest selle tõe juurde, et see võib kerge- (või: raske-) meelsusest olete käitunud küll üsnagi õilis olla, kui ta oma tütarlapse

Uibo 33 ingli-ilust higistab värsse vorpida, kuid parem nii tihtigi on On sügisöö tuul oleks siiski see, kui ta selle aja kulutaks mõne puusärgis, see — must tuul, füüsika-raamatu peale. .. / / päetsis küünal... just enne väsinud und. .. .ma jutustasin Teile seda sellepärast, Kuid sellegi leegi On see — muretuul — et kahtlemata tuleb Teilgi tegemist teha noor­ kustutab keegi... musta elutöö tuul tega, kes arvavad, et nad kõik on sündi­ Kes oli see? eel koltumust katvat nud tingimata suurteks luuletajaiks... — Must tuul. lund. Kel aga on aastakümnete pikkune praktika Muidugi — möönan, et see tuulte «värv» luule-töö alal, nagu Teil, see võib oma auto­ võib igal tunnetaval inimesel olla subjek­ riteetse sõnaga küll noortele, küll vanadele tiivselt isesugune... / / laulikneidudele head nõu anda, ja kui leiate, Õigupoolest pole ju kurbus ei minu ega et neil see kutsumus kui niisugune vist kellegi teisegi inimese eluideaal, puudub, siis on alati parem, kui Teie neid me kõik tahaksime ju tabada rõõmu, kuid omaltki poolt enam petta ei püüa... Ärgem elus on olemas liiati palju asjaolusid, mida kunagi püüdkem maailma ja elu muuta halli­ teatavad tunnetavad inimesed ei saa oma maks, kui nad niigi juba on! — õiglustunde pärast mitte jalgade alla tallata... Jah, ilm valmistuks lähenema nagu juba Seepärast võidaksegi kevadel laulda sügi­ kevadele — päike sädeleb taevas ja tundub, sest ning — vastupidi. / / nagu ajaks ta mingit salajuttu (mis inim- Ning ma lõpetan selle kirja 25-nda veeb­ meeltele mõistmatu) raagus puuokstega. .. ruari hommikul, tahtes täna siiski minna tööle Küllap see salajutt on pungimisest, — lehti- (või vähemalt töö juurdegi) — lootuses, misest... Kuid eile kirjutasin ühe sügis- et see pakub mõneks tunnikski ometi mingi­ luuletuse... Siin see on: sugust vaheldust. . . Must tuul Sest olen tüdinud olemast ainult haige. See on muretuul, tuleb kui nool Tahan kasvõi üksainus päevgi olla haige see — must tuul ta rinda tabades terve! / / ja leina ta toob. valus kui sool. . . Seda mu lootust kinnitava jällekuulmiseni Ta haudade poolt Liig noorelt me õnn Teie Rüblik TAMARA LUUK KADRIORG. SÜGIS 1987

Kõige ilusam moodsa kunsti puhul on see, Kaks peaaegu üheaegset väljapanekut et ta sisaldab endas võimet iseenese hävita• kunstimuuseumis, mõlemad endületava tä­ miseks . .. Paikapidavaid arusaamu kunstist hendusväljaga kaasaegses eesti kunstis. lammutatakse pidevalt, ja tulemuseks on, et Viies muuseumiruumis L. Lapini aja- kunst ja anti-kunst on üks ja seesama asi. tundlik, rohkeid muutusi ja teisenemisi kaasa I / Ma pean modernkunstnike suure fan­ teinud, mitmeid kujutava kunsti valdkondi taasia teeneks nende võimet teha kunsti — hõlmav looming. Ülevaade Lapini ligi 20-aas- ilma kunsti tegemata. tasest tegevusest kunstisfääris jaotus paind­ Kunsti tegemine pole õieti tähtis. Elu likult mitmesse arengulõiku retrospektiivist on. I / Mulle meeldiks, kui asju lakataks viimase aja suundumusteni. Iga uus kon­ kutsumast kunstiks. Robbe-Grillet'l on kena ventsioon kunstniku loomingus on tekkinud mõte: kui kunst on tungimas kõikjale, siis küll kunsti piire avardades, ometi tema peab ta ka saama kõigeks. suveräniteeti kaitstes, selle raamides püsi­ des. Oma uuendused enamasti pildipinnale Õnneks on viimastel aastatel sõna «kunst» viinud Lapini kunst sisaldab endas palju män­ minetanud igasuguse soliidse tähendu• gulisust, süütut avatust ja kaasaminemis- se ... lusti uue ja teiseneva ajaga. «Leonhard Ma kasutan kunsti selleks, et äratada Lapin muutuvas ajas» on just õige pealkiri tähelepanu millegi vastu. Seepärast on parem tema loomingukäsitluse tarvis (vt «Viker­ kasutada sõna «kunst» asemel väljendusi kaar» 1988, nr 2). nagu «miski» või «asi» või «see, mida ma Jüri Okase kahest lossitoast koosnev teen». Robert Barry näituseruum tunnistas ainult üht jagamatut

34 Uibo/Luuk aega: seda ruumi autoritaarselt organisee­ osalenud inimest; sa näed inimest, ja sul rinud kunstniku aega, mis käitus enamiku hakkab kohe tema esemestatusest. näitusekülastajate ajakogemusega üsna hoo­ limatult, kuna ei vaevunud andma juhen­ Ainult naiivsed inimesed arvavad, et see, deid selle kohta, kuidas temaga suhelda. mida nad teevad, on puhas ja ilus ja täis . . . Tuntud võte modernkunsti arsenalist, ent õiget asja. — Larry Rivers Okase pildid sisaldavad kõrvuti kunstniku­ Peale füüsilise avaldumisvormi on igal poolse ambitsioonikuse ja meelevaldsusega kunstiteosel palju variatsioone, mis füüsili• ka üllatavalt suure annuse triviaalsust selt ei avaldu. — Sol LeWitt usaldavat isetust. Ehk teisisõnu: ülimalt de­ mokraatlik, üldkättesaadav kujutamise aines Frank O'Hara oli mu parim sõber, ja (linna- ja loodusmaastikud enamasti) ja sedasama võib väita oma kuuskümmend ini­ kujutamise viis (fotografeerimine, filmi­ mest New-Yorgis. Pole kahtlust, et ta oli mine) on siin kokku pandud ülimalt elitaarsel kõige võimatum mees, keda ma olen tundnud. moel. Kunstnik ei jäta tõmbamata piiri Ta ei andnud mulle Hal asu. Ta ei andnud iseenda ja maailma vahele, ei jäta lihtsa­ mulle Hal võimalust ennast lonti lasta. Ta meelsele vaatajale võimalust oma piltidega jutt, ta huvid, ta luule ja elu olid teater, lihtsalt suhelda. Tõsi küll, ka kontseptua- milles ma võisin näha inimolendite tõelist lismile vahetult eelnenud fotorealistlik kunst olemust. Ta oli vastuolude kehastus. — Larry ei osuta viisile, kuidas temaga suhelda tuleb, aga ei välista võimalust, et kunstniku Rivers suhe kujutatavasse on sama lihtsameelselt hinnanguline, nagu seda võiks eeldada mood­ Ta provotseeris neid, keda armastas, sa kunsti kogemusest rikkumata vaataja lakkamatult. — Klaus Staeck Joseph Beuy- puhulgi. Okas ei anna niisugusele vaatajale sist võimalust kunstnikuga mõtteski vennastuda. 1960. ja 1970. aastad jäävad tähistama Elust võetud algkujundite kokkupanemise erakordselt huvitavat perioodi eesti kunstis. viis, neile tehtud kunstnikupoolsed lisandu­ Ligi 20 aasta vältel kujundab viimane oma sed viivad kujundite elulise tähenduse ab­ ümbritsevast elust sammhaaval iseseisvuvat surdi. Ime siis, et Okase kunst ei tekita palet. Et erinevatel aegadel on kombeks paljudes usaldust, sest lihtsas ja silmanähtavas toita inimeste tunnetuskogemust erineval esineb pidevaid ja pretensioonikaid vihjeid moel, siis pole ime, et arutledes omal ajal millelegi hoopis keerulisemale. Millele just, 1960. ja 1970. aastate kunsti üle oli arukas mine võta kinni, kui meil on üksainus Jüri vältida võrdusmärgi tõmbamist elu- ja kunsti­ Okas, kes paneb vaatajatele ette kunstikeele, kogemuse vahele. Sest seitsmekümnendate mida teos neile seletama ei vaevu; kui meil keskpaiku jõudis modernkunsti meie oludes on kunstisituatsioon, mis ei soodusta Okase täiuseni arendatud konventsioon oma pari­ poolt kasutatava konventsiooni mõistmist; mate näideteni vääritu argielu suhtlemis- ja kunstikriitika, mis kahte eelnevat tõsiasja seadusi ignoreerides. Tolleaegse kunsti äär­ arvesse võttes eelistab niisuguse kunsti kom­ miselt iseloomulikuks paradoksiks jääbki menteerimist seestpoolt, seostamata teda juba asjaolu, et ajaloolise aja peegeldus temas tuntuga. Ja kui Sirje Helme teeb oma väide­ väljendub selle aja .. . eiramise viisis. Mõis­ tele, et Okase kunsti vastuvõtmine eeldab ted nagu «absurd», «paradoks» ja «iroonia» samadele väärtustele orienteeritud tajumis- on üsna sagedased tolleaegsete loomingu- võimet, kontseptualismikoodi tundmist, lisan­ avalduste iseloomustamisel ja kõlbavad hästi duse, et selline kunst on mõistetav ka ilma välise toetuseta, üksi tegijate eneste vastutu­ nimetatud eeltingimusteta, siis on selles sele jäävat määratlema. Ei saa salata, et see väites põhjust kahelda juba ainuüksi selle­ oli oma jultumuses kummaliselt uhke aeg, pärast, et omaalgatuslikud tõlgendused ei kus inimlik kogemus usuti võimalik olevat kannata võrdlust «koodikasutaja» stiililibas-' kosmiliste mõõtmeteni tõsta, upitada loodud tusteta terviklikkusega. Okast vääriv tõlgen­ olendi õlgadele demiurgiroll ühes tema juur­ dus nõuaks vaatajaaktiivsuse niisugust varian­ de kuuluva vastutusega. Ande, selle jumalikku ti, mis eeldaks piltide süvatähenduse pidevat päritolu inimliku omaduse aktsiad tõusid silmaspidamist, tahet suhelda nähtumuse- eriti kõrgeks. Ta õigustas nii mõnegi elulise taguse olemuslikuga. Ja see on äärmiselt inetuse. Kunsti kaudu elu näinu eelistas väsitav, kuna olemusliku ja nähtumusliku vaadata elu läbi selle, ja mitte vastupidi. vahekord kunstniku töödes on väga ebamää­ rane: see, mis on pildil, näib seal olevat Ei ole võimalik kuigi kaua elada, auto­ tihtipeale ainult selleks, et osutada millelegi, riteedi kukutamise eest makstava lunaraha mida pildi peäl pole. Sa näed maastikku ja üle jõu käiv taak süümel, hoida inimlikku ja tajud tema tekkes või temasse sekkumises argist abstraktsele ja igavikulisele määratud kohal. Seepärast on arusaadav, miks pildi-

Luuk 35 !•'••"""•' -S"'-" Paremal all: /иг/ Okas. Paremal üleval: Jüri Okas. Performance. Jüri Okas. Performance. (Kaadrid 8-mm filmist). «Suurendus II». Sügavtrükk. f Kaader 8-mm filmist). /97/- 1972(1978. (Performance 1972). 1971. :*: "ШШ #r "' **8p*f 4

,,

"» 1 Л"»

"i

bei

0**-

i S «,,.

?.•'

4w <Я vi

V

.v

š<*3 a\

.'»'ДЧ*»»»"^

v.r. %

>>«-* nt •«» «i, , *,'

** fir... % ' -, >

Jüri Okas. Vasakul ülevat Vasakul till: «Tasapind II» Jüri Okas. Jüri Okas. Sügavtrükk. «Pesa». «Seadeldis». 1980. 1987. 1987. kujundite ja neid iseloomustanud mõistete Sedavõrd, kuivõrd Jüri Okaski on liha universaalsus paiskub 1980. aastatel argiaega ja verega ajas, milles ta elab, ei pääse ta nii, et neid veel vaid selle aja muutlikkuses selles toimuvast. Ent kui Lapin teeb täpsest tarvitada saab. Ja tulemuseks on, et käes­ ajastu haistmisest oma kunsti vooruse, siis oleval kümnendil aktuaalse kunstiloomingu Okas salgaks igasuguse ühte sammu astumise najal kasvanute jääb tõenäoliselt iseenesest­ vaataja maitsega, arvestamise ajaloolise aja mõistetava loomulikkusega külge arusaam, kontekstiga, enese meediumiks ja mitte et väljaspool argielulist (isegi poliitilist) loo­ demiurgiks tunnistamise katsed meelsasti minguline vägi ei toimi. maha. Ei olegi praegusaja eesti kunstis Aga kui elu jõuab kunstile järele, hakkab isiksusi, kes nii kompromissitult, nii sihi­ aeg usinasti vaataja, mitte kunstniku tahte kindlalt hoiaksid kinni modernismi avangar­ arvestamise kasuks tiksuma. dist. Okase vastuhakk (aina muutuvale) ajale jätkab vanas vaimus ja on oma kestmise * * * võimalustelt nii küsitav, et mõeldagi kohe. Popis alanud dialoog ümbritseva eluga Sest Okas on identifitseerunud tänaseks näh­ võtab fotorealistide poolt kasutatava vormi­ tuseks saanuga, ja see, kas modernismi kõne kaudu jälle kord üsna õtse kontakti avangardil on jõuvarusid ja võimalusi tema kunstivälise reaalsusega, sama teevad ka enda poolt uhkelt määratud piirides (mitte 1980. aastail levinud realistlikud kunstisuun­ J. Kaplinski pakutud, kaasaegse kunsti poolt dumused. Asjaolu, et meie kunst on taas toetatud variandis: modernism on osa post­ ringiga elusõbralikkuseni jõudnud, lastes end modernismist, ainult ilma totaalsuse ja auto­ temas kehtivaist väärtusist oluliselt mõju­ ritaarsuseta) püsimiseks, peaks Okase pealt tada, saab kenasti selgeks postmodernistliku õige pea kätte paistma. loomingu najal, mis on utopistlikku poeetikat * * * küll edukalt kasutav, aga utopistliku polii­ tika eksimusi sama edukalt vältiv, nagu ütles Kontseptualismi, seda avangardkunsti suure­ Charles Jencks. joonelist lõppakordi, peetakse õigusega kuju- Uudse ja senist tunnetuskogemust provot­ tavkunsti võimaluste suhtelisusel mänginud seeriva vormi taha lihtsaid, aga maailmu- modernismi äärmuslikuks väljundiks.2 Kont- mahutavaid tõdesid peitnud modernism on septualismiga seondub silmapaistva elegantsi asendunud tuntud vormikeelt (või selle ja järjekindlusega ka Jüri Okase looming. kombinatsioone) kasutava postmodernismi Asjaolu, et tal pole mainimisväärseid kaasa­ või uusrealismiga, mille kergesti identifit­ minejaid, tuleneb ühelt poolt sellest, et Oka- seeritavat vormi tasakaalustavad keerulised sele omase paratamatuse ja jäljendamatu tähendustasandid. Kui modernistlik kunsti- ainulaadsusega väljendatud kunstniku-Mina konventsioon eeldas võõrandumata suhtlemist identifitseerumises kontseptualismi kui näh­ ainult omataolistega, kelle valmisolek lävida tusega oli midagi võõristavalt täpset. Teisalt senitundmatuga oli modernkunsti vastuvõtu võis isikliku tahte äärmise kontsentreeritu­ tingimuseks, siis postmodernistliku (aga ka sega kontseptsiooni umbisikulisust järgiv realistliku) suhtlemiskeele nüansid ja mitme­ Okas mahtuda meie kunstis valitsevaks saa­ mõttelisused avanevad selle keele kasuta­ nud hinnangusüsteemi — igal mehel oma mise ajastuomast konteksti teades (st selles laad — ainult sel teel, et nähtus, mida ta ajas elavale enamusele). Nii on mõistetav esindas, kinnistati tema pärusmaaks. modernismi elitaarsus ja vähemusele orien­ Kohaliku kontseptualismi tagasihoidlikke teeritus ning postmodernismi demokraatlik­ avaldumisvorme analüüsides ütleb Mai Levin kus ja enamusele arusaadavus, esimese uudse selle üheks põhjuseks professionaalsuse mine­ ja tundmatu, teise — ajastule omase kon- tamise hirmu.3 Tõepoolest, kõik seni pildi- tekstuaalsuse taotlus. 2 Tegelikkuses on asjad segasemad. Mis Kontseptualismi kohta vt eesti keeles: puutub eesti kunsti, siis siin on küll moder­ J. Olep. Kontseptualismist. — «Noorus» 1979, nr 8; 1 J. Kangilaski. 1970. aastate Lääne kunst. — nismi, hilismodernismi ja postmodernismi «Kunst» 1981, nr 1; avaldused popi tulekust peale (enamasti J. Malin. Kontseptuaalsusest kontseptsioonini. — läbisegi) esindatud olnud. «Sirp ja Vasar», 22. veebruar 1980; S. Helme. Kontseptualism ja analüütiline filo­ 1 Charles Jencksi jaotus (Architecture today, soofia. — Kunstiteadus, kunstikriitika 1986, 1982): 1920.—1960. aastani on maailmas valit­ nr 6. sevaks kunstisuunaks modernism; aastast 1960 Siinkohal on huvitav esitada Peter Fulleri aga esinevad hilismodernismi ja postmodernismi 1978. aastast pärinev mõttekäik professionalismi avaldused paralleelselt — tundub sobivat visuaal­ krüsi kohta kaasaegses kunstis. Professionalism sete kunstide jaoks tervikuna. Eduard Lucie- (ka terminina Euroopa kunstielus suhteliselt hilise Smithi poolt (1969) pakutud sõjajärgse kunsti tekkega — 17. saj) vahetab käsitöö välja siis, koondnimetusest «hilismodern» on niisugune jao­ kui käsitööline vahetab oma klassikuuluvust, st tus tunduvalt tõelähedaseni. emigreerib valitseva klassi väärtushinnanguisse,

44 Luuk näitustel koha leidnud (sh ka pildilikkuse võime näha pildikujundite kooslust abstrakt­ vastu puhuti väga teravalt välja astunud sena kompositsiooni aktiviseerimise huvides arhitektid, disainerid ja iseõppinud) pole pää­ jne. Ühesõnaga — Okas on professionaal, senud valitud kunstiala spetsiifikast, mille ilma et ta oleks professionaal. Ja kui kont- üks võlusid on maalilise või graafilise septualismi, millel puudub kindel, talle omane kunstiolluse ületamisest saadav rahuldus. Ja visuaalne kate, on raske stiiliks kutsuda, see on üsna meeleline kogemus, hoolimata siis Okase poolt esindatud kontseptualismi sellest et moodsa kunsti vormi kasutatakse eesti varianti võib kui mitte stiiliks, siis aina subtiilsematel kaalutlustel. Jüri Okas kindlalt stiilseks nimetada. võtab ette vabatahtliku askeesi — ta pea­ On tõenäoline, et kunstnik tunneb oma aegu et loobub suhtlemast kunstiolluse tava­ tugevust eelkõige selles paradoksaalses pro- pärase materiaalsusega. Teisest küljest aga fessionalismis ja esteetilises kultuursuses, mis paneb mõjusalt maksma professionaalsuse on tema eraldatuse õigustus mittekunstilise oma kriteeriumid. sfääri ees. Ja tõenäoliselt lähebki tema isik­ / / läbielatud kogemus e. reaalne koge­ lik võimalus kunstis läbi uuendatava esteeti­ mus muutub aja möödudes mälestuseks ning lise süsteemi. Eesti moodsa kunstiloo seisu­ samastub kaudse e. läbielamata kogemusega kohalt on Okase loomingu vormiline külg emotsioonide, tunnete, tundmuste, vaimu, selle sisulise provokatsiooniga võrreldes aga vaimsuse tasandil. ülikonservatiivne, ja seda mitte ainult teh­ Oma tegevuses toetun valdavalt vaimuks, nilise menetluse tõttu, vaid ka võimetuse vaimsuseks redutseerunud kogemusele. — tõttu areneda kunstniku poolt valitud süs­ Jüri Okas teemis, kindlustada endas sisalduva kunsti võimaluste abil omaenese arenguperspek­ Olulisim ja ootamatuim efekt, millega tiive. Okase pildid ründavad eesti vaataja esteeti­ Avangard fotograafias on raskesti äratun• list kogemust, on see, et nende visuaalne, tav ... Foto on ikka konservatiivne. — nähtav külg provotseerib tähendustasandit Jaakko JJ nt ti ne n nii silmatorkavalt, et viimase lähedalolu muutub täiesti reaalseks. Et pildi nähtava Avangard fotograafias ei seisne mitte ainult osa umbisikulisus teeb ta tavapärase vormi- vormis, vaid tema suhetes ümbrusega. — kogemuse mõttes sedavõrd tähtsusetuks, hak­ Jaakko Linttinen kab ta mõjuma tühipaljalt kui nähtamatu Kontseptualismi puhul on oluline, et ta tähendusliku pildimõju võimendaja. suhestas end reaalse, mitte illusoorse ruu­ * * * miga; maailmaga, mitte pildimaailmaga. — Olla praegusajal kunstnik tähendab Dennis Oppenheim muuta kunsti olemus küsitavaks. See, kes seab küsimärgi alla olemusliku maalikunstis, ei saa * * * muuta küsitavaks kunsti olemust, kuna sõna Üks kindel asi, mida saab öelda kunstist, kunst on üldine ja sõna maal spetsiifiline. — on see, et ta on üks kindel asi. Kunst on Joseph Kosuth kunst kunstina ja kõik muu on kõik muu. Kriitika on märkinud Jüri Okase kunsti Kunst kui kunst on kunst. Kunst pole see, graafilisust, pildilikkust ja ilu — kvaliteete, mis pole kunst. mille olemasolu tema töödes on silmanähtav Kunst on alati surnud, ja «elus» kunst on ja võimaldab tuntud esteetiliste parameet­ pettus. — Ad Reinhardt rite rakendamist nende analüüsil. Äärmiselt Kunst «elab» teise kunsti mõjustamise olulise, aga ebamäärase tähendustasandi läbi, ja mitte kui kunstniku ideede füüsiline kõrval on Okase esteetikal käegakatsutavad kehastus. — Joseph Kosuth omadused, mida ta oskuslikult kontrollib ja valitseb: silmapaistvalt kõrge vormikultuur Tõepoolest — Okase kunst on ilus, on ja maitse, oskuslik kompositsiooni valdamine, hea kompositsioonivaistuga tehtud, on graa­ filine. Ent asudes uurima, mil kombel ta mis kujundavad antud ajastu visuaalse tradit­ seda on, saame kätte omamoodi negatiivse siooni. Ja professionalism! kriis kaasaegses kunstis esteetika: ilu tekib triviaalse ja graafilisus seletubki asjaoluga, et on kadunud vajadus kasu­ mehhaanilise menetluse abil saadu kokku­ tada kunsti poliitilistel eesmärkidel. viimisest. Kui meenutada veel mõnda para­ On ilmne, et Fuller, kutsudes kunstnikke üles doksaalset kooslust nagu elitaarsus — demo­ sotsiaalsele aktiivsusele, poliitilisele angažeeritu- kraatlikkus, professionaalsus — diletantism, sele ja professionaalsuse taasmaksmapanekule, lihtsus — keerulisus, autoritaarsus (mis toimib väljaspool modernismi raame. Okas, nii­ palju kui ta on kontseptualist, toimib professio­ toob esile hulgas — näiteks ülevaatenäitustel naalsust ülalkirjeldatud viisil eirates, vastupidi, — domineerimise jaoks liiga tundliku, kõrgi modernistina. ning vaikselt kõneleva kunstniku ootamatu

Luuk 45 agressiivsuse ühemeheväljapanekul) — isetus süüdimatult ahnele (kunsti) tarbijale kätte (Okase eneseväljenduse identifitseeritus tema tarbijamentaliteedi (aga tegid seda'selle nähtuse umbisikulisusega) —, siis saab sel­ mentaliteedi suhtlemisseadusi kasutades), geks teineteist välistavate koosluste pidev ja siis Okas enam nii ei saa. Sest tema kunst võrdne olemasolu Jüri Okase kunstis. on juba võõrandunud kunstniku eneseref- / j ta ei püüa ühitada ühitamatut ja pakub lektsioon juba võõrandunud maailmas, mille seetõttu pidevalt välja kaks tähenduskihti. ilminguid ta pigem prepareerib ja absurdis- — Sirje Helme tab, kui kujutab. See tähendab loobumist osa­ Ja nõnda võtab kunstnik endalt perspektiivi dusest enamiku kunstipublikuga. areneda omaenese seatud süsteemis: vastan­ Olles üks viimaseid ja äärmuslikumaid, dite pidev ja võrdne olemasolu tema kunsti­ kes 1970. aastate keskpaiku pani modernismi maailma eeldusena välistab nende ülemineku poolt juba aastaid solgutatud Nõukogude Ees­ ühest teise. Ja see on tõepoolest kunsti ühe ti kunstipubliku järjekordse kunstnikupoolse eksisteerimisviisi ammendatus. Tema ristilöö­ provokatsiooni ette, kujunes just Okase mise efektne rituaal. tunnustamine (prestiižikas näitus ENSV Nõnda siis ei tulenegi Okase fenomeni Riiklikus Kunstimuuseumis ja Kultuurimi­ olulisus tema kunstikäsituse omapärasest nisteeriumi ostud) moodsa kunsti uskumatult virtuooslikkusest, vaid tõdemusest, mille ta suureks ja lootusetult hilinenud võiduks kontseptualistliku loomingukogemuse sula­ siinmail. Sest sisuliselt tähendas niisugune tamise läbi meie kunstikultuurile vahen­ tunnustus sedasama, mis J. Kosuthi poolt das: ainuke võimalus omistada modernismi kirjeldatu: viimasele avangardile elu ja areng on tema Kui keegi «ostab» Flavini (töö), siis ei väljatoomine endale kinnistatud aladelt, osta ta mitte valgusshow'd, mille ta võiks talle tähenduse andmine temaväliselt. Enese endale hankida kõrvalolevast rauakauplu- kättemängimine postmodernistlikule suhtle- sest märkimisväärselt madalama hinna eest. miskonventsioonile ilma selles osalemata oli Ta ei «osta» midagi. Ta toetab Flavini tege­ edasiliikumisele orienteeritud avangardi vust kunstnikuna. ainuke tee suletud ringist pääsemiseks. See On meeletus, kõrkus või äärmine naiivsus aga tähendas, et enese üle otsustamine anti uskuda, et niisugune kollektiivne tunnustus enamuse kätte, kelle käitumist uhkelt eral­ teostus enamuse nõusolekul ja sügavamal dunud vähemuse suhtes pole raske ette äratundmisel. Aastaks 1987, mil tiksus juba arvata. vaatajaaeg, oli selge, et Okas on liiga tõsi­ Demiurgirolli märtrirolliga ühendavale selt ja pöördumatult avangardiusku. Seepä­ avangardile pole see iseenesest ootamatu. rast tunduski tema elegantselt ennastvarjav * * * väljapanek 1987. aasta sügisel isikliku valu Nüüd, kus ma olen kaotanud oma imaa- paljastusena. ži, võin pihtida sellest, mis minust märtri, * * * Kristuse, erilise inimese ja erandi tegi. Kao­ Kuigi Jüri Okas rõhutab oma kunsti eri­ tanud kannataja rolli, mille saatus mulle nevust käibekonventsioonidest, ei reeda ta ammu oli määranud, ei leia ma enam üldsuse pildi ega sellele puhuti lisatud teksti kaudu silmis tunnustust. Suurkannataja tiitel kuulus niisuguse erinevuse olemust — talle omast minu isiku juurde viisteist aastat. Läheb emotsionaalset suhet maailma ja kunstisse. kaua aega, enne kui suudan avalikkusele Seadeldisi tehes kaotab kunstnik palju oma tõestada, et kannatan hirmsaid piinu. — pidevalt kontrollitavast raskemeelsusest loova mängu kasuks, aga tema piltide tähendus- Vaino Vahing tasand jääb väga abstraktseks ja selle sisu­ Kunstilembese kodu poolt rikutud ja tead­ line plaan ning toimimise ala prognoosi­ likult tahtesuunitluselt avangardne Okas matuks. Vaatajal ei ole võimalust luua ela­ näeb väga tõenäoüselt ümbritsevat maailma muslikku vahekorda foto või filmi aluseks ol­ läbi kunsti prisma. See segab teda ära tund­ nud materjaliga, selleks on pakutav liiga do­ mast mitmeid elulisi ehedusi, paneb igapäise kumentaalset iseloomu ega innusta isiklikku. eluga vahendatult suhtlema. Aga ka õpi­ Okase kunsti vastutulelik tarbija võib üritada himulisel eesti kunstil oli 1960. aastate vältel oma kontaktivõimet piitsutada ja proovida võimalus palju kogeda, nii et 1970. aastatesse läbi teha veel mõned tunnetamise ast­ tuleb ta üsna iseteadvana, võõrandununa med, aga senituntule toetuva püüdluse raami­ elulistest suhtlemisreeglitest. Mõistagi oli des on vajalik tunnetuskvaliteet võimatu. jõutud vaatajatki iseendaga harjutada. Nii Tajudes aja poolt endale antud üleolekut, et Okase provokatsioon puudutas publikut ei tõmba publik ennast enam kunstniku tahte­ ajal, mil too oli oma rikutusest täiesti teadlik. le järele ega teosta ainsat võimalikku osa- Kui popp ja fotorealism võisid uskuda dusakti — ei toeta Okase poolt tehtut kui endi avitajamissiooni seeläbi, et näitasid miskit, mis saab mõtte tema kunstiks kvali-

46 Luuk fitseerimise läbi. Kahjuks. Sest kontseptua- Niisiis nõuan ma mõtlemisele, tundmisele lismi paljuväidetud poolele teele jäämine ja ja tahtmisele paremat vormi, sest nemad on lõpetamatus ei tulene mitte temast endast. tegelikud esteetilised kriteeriumid. Oma piiripealsuses jättis analüütiline kont- Joseph Beuys septualism (ja jälle paradoksaalselt!) ise­ Miski ei takista meid mõttes läbi tegemast enda ja muu maailma vahelise sünteesi teos­ seda provokatsiooni,. millega modernism tamise võimaluse nimelt vaatajale, sellele maailma ja Jüri Okas eesti kunstikultuuri «teisele», keda eksistentsialismist mõjustatud provotseerides ühtaegu ka iseenda ristile modernkunst seniajani «võõrana» oli tead­ naelutas. vustanud. Näidanud nii formaalse kui tähendusta- Nii jäigi modernismi esteetika sfääris sandi tunnetuslike progressivõimaluste am­ alanud revolutsioon suurejoonelise järjeta mendamatust kunstis, viitas avangardi viima­ eetilise revolutsiooni näol. ne provokatsioon üsna õtse ainsale alles­ * * * jäänud paigale, milles loov printsiip teostuda Sa pead enne oma usu kaotama, nii nagu võiks — inimesele. Loova väe omistamine Kristus selle hetkeks kaotas, kui ta ristil ligimesele nagu iseendalegi olnuks jumala oli. See tähendab, et inimene peab kõik kaotanud inimeste maailma omast jõust loo­ ristilöömisele eelneva, ka materialismi kaudu dud eetiline alternatiiv, mille äratundmine teostunud inkarnatsiooni ihuüsse maailma lä• ja tõeks tunnistamine tähendanuks inimese bi kannatama. Ta peab surema, Jumalast mõtte, mängu ja teo puhastumise ja ülendu- täiesti maha jäetud saama ... Ja alles siis, kui mise tohutut kogemust. ta pole enam miski, avastab inimene oma Ja on ükskõik, kas niisuguse kogemuse mina-tunnetuses kristliku substantsi ja võtab läbiteinu jätkab teos või teostamata olles. selle tõeliselt omaks. Ta on looja. MART ORAV «MINA SUREN VEE PEÄL...» Heiti Talviku biograafiat aastaist 1940—1947

Pärast 1940. aasta juunipööret jätkus Juhan kaid luuletajaid, meistreid vormi alal. Nende Sütiste pamfletiga äsja taas indu saanud luule on elust kõrvale tõmbunud inimeste poleemika mitme «Arbujate» antoloogias osa­ luule. Muidugi ei saa ütelda, et ka nende lenud luuletaja loomingust. Artiklis «Pessi­ luuletustel ei oleks probleeme. Aga nende mism eesti eilse päeva luules» kirjutas Karl endasr^-sulgumine, kitsaste kunsti- ja psühho­ Kivi «Postimehes» juba 2. juulil: «Eesti täna­ loogiliste erandiküsimustega tegelemise eelis­ päev vajab võitlusluulet ja see sünnib, selle tus, millest see muust välja kasvanud on, alged on juba olemas. Koik teie elevandi­ kui sellest, et vanad eluvormid enam toitu ei luust tornis maapinnast ja igapäevast kõrge­ paku fantaasiale ja loomingule, uute juure mal istujad, peened tunde- ja looduslüüri­ aga ei pääse! See on olnud meie kirjanduse- kud, lapsepõlve kodusse tagasi igatsejad, inimeste traagika. See on viinud talentide Merilaasid ja Sangad, maa-aluseid kõminaid närbumisele, vähemasti mulle paistab see andvad Schopenhaueri jüngrid, «uue» reli­ nii.»' Teises artiklis vastandus Paul Viiding giooni tagakisendajad, väikekodanlikud vai­ konjunkturistidele ajalehtede luuleosas. Ühe mukad anarhistitsejad, Talvikud ja Alverid, toimetaja küsimusele, miks «arbujad» nüüd ise öös ja soos kuukiiri püüdvad Kangrod, paremaid ei kirjuta, vastas ta ennast ka teiste laskuge maapinnale ja tõuske maa-alt pinnale esindajaks seades: «Noh, nende ridade kirju­ ning aidake ehitada uut sotsialistlikku ühis­ taja on juba tükk aega pidanud värsside konda. Leitagu tegu ja sõna! Aidake ehitada kirjutamises pausi. Aga ta usub kindlasti, sotsialistlikku ühiskonda, sellega aitate val­ et vähemalt teatav osa «arbujatest» oma mistada luulele päriskodu.» loomingule saab viljastavat tõuget nendest Erinevate suundade suhtes leplaslikud olid augustis järgnenud Paul Viidingu artiklid P. Viiding. «Positiivne» ja «negatiivne» uue ajalehes «Esmaspäev». Esimeses puudutas ajajärgu valguses. — «Esmaspäev» 10. VIII 1940, ilmselt ka nn arbujaid lõik: «Meil on ande- lk 5;

Luuk/Orav Al suurtest sündmustest, mille tunnistajateks ja Barbaruse kohta). Aga mis_edasi sai, oleme, ja suurest sotsialismi ülesehitamise sellest ta rääkida ei tahtnud.»4 Õigupoolest tööst, mille ees ka eesti töötav rahvas nüüd käinud see veel ka Hans Kruusi kohta. Nii seisab. Kuid need tõelised luuletajad, kes ei püüdis Betti Alver küllap leevendada kaas­ ole reaktsiooni päevil olnud ostetavad, laste ärevust, sest nimetatute kaasaminek ei need luuletajad võtavad luuletamist vastutus­ saanud ehk ennustada halvimat. 21. juunil rikka tööna, ega luba endale vähimatki vaatas Heiti Talvik Tartus Raekoja platsil kergemeelsust oma ülesande täitmisel, kui toimetatavat nn Barclay maja eest, rinnas ühiskond neile ülesande täita annab. Luule­ väikene Eesti lipp. Ta oli niivõrd masendu­ tamine ei ole tükitöö, kus tulemusi saaks nud, et polnud võimeline pikemalt kõne- hinnata kilogrammide või meetritega. Kui lemagi. Nõukogude Liidus toimuvasse oli isegi ainelises tootmisprotsessis tööviljakuse Heiti Talvik suhtunud kui terrorikorda, hindamisel on kvaliteet vähemalt niisama eriti olid talle mõjunud 23. augusti leping tähtis kui hulk, kuidas võiks siis asi teisiti ja sõja algus, mis jätsid vähe lootusi tule­ olla kirjanduslikus tootmisprotsessis?»2 Autor vikuks.0 Muutust Eesti Vabariigi riigikorral­ ei kahelnud, et vormiheade luuletajate duses, omariikluse hävi ja liitmist stalinistliku looming ajas ka sotsialistliku ühiskonna riigiga oli vähegi iseseisvamalt mõtlevail nõuetega kohaneb; samuti rõhutas ta rahvale inimesil ilmselt raske aktsepteerida. Kuid vaid parima luule andmise kohustust. edasi elada tuli. 1940. aasta augustis sõitsid Paul Viidingu didaktilise ja tasakaaluka Heiti Talvik ja Betti Alver Frieda Talviku seletusega ei jäädud «Postimehes» rahule. haiguse pärast Pärnu. Too ei olnud neid näi­ 6 Vägi- ja lööksõnalise vastulause avaldas nud kaks aastat. Aastal 1940—41 elasid augusti lõpuii Linda Krigul (end. Künnapas). Heiti Talvik ja Betti Alver enamasti Tartus, Temagi küsis, miks siis paremat luulet ei vahel aga ka Betti Alveri vanematekodus kirjuta Betti Alver, Heiti Talvik, August Puhastes. Sang jt, mõeldes «seda peenutseva, forma­ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsu­ listliku ja paiguti dekadentliku maitse- sega 10. veebruarist 1941 loodi Võrus kallakuga Ants Orase kooli. Kummaline on Fr. R. Kreutzwaldi muuseum. Kirjandus­ muidugi oletada, et see kool nüüd jaksaks muuseumi tollase abidirektori Rudolf Põld­ aastaid kestnud suletud ja õhutust ringist mäe teatel kutsunud ta Heiti Talvikut sinna jalamaid välja hüpata ja tulla kaasa suure direktoriks. Heiti Talvik olevatki nõustunud tõusuga. Enamus arbujaist viibib veel Võrru kolima. See siiski ei teostunud.7 kabinetlikus, toa-inimeste miljöös ja sõna (Muuseumi direktori kohustetäitjaks nimetati «rahvas» on neile ainult riimiks sõnale Jaan Reinet ja muuseumihoidjaks Jakob «vahva» ja värske õhk itta avatud aknast Teder.) paneb ju pööritama pea! Kas peame ootama, 1941. aasta mai algul on tulnud Talvikud kuni minestushoog on läinud mööda, kuni ilmselt Puhastest taas Tartu. «Maal oli väga on toibutud? Muidugi mitte.»3 Paul Viidin­ kena, • kosusime Heitiga mõlemad, kuigi sai gule sai osaks etteheide, et luuletajaid kaunis tugevasti kehalist tööd tehtud. Heiti kehastavat talle «eelkõige «oma kamp» arbu­ on päris toredasti sisse põlenud, ja oli seega jaid». Linda Kriguli nõutav luulemall oli: kõigi kohviku-tuttavate imetlusobjektiks,» mitte «ristsõnamõistatusi», kommentaare kirjutas Betti Alver Heiti Talviku emale. vajavat, kunstlikku, vaid kirjutada tulevat «Paar päeva elasime nagu raudtee pagasi- rahvale «silmapilkselt mõjuvat, lihtsat, süda­ aidas, toad olid pakke ja pabereid täis, ning mest südamesse tulevat». pidime Heitiga viimaks tõsiselt tülli minema, Sellise avaliku retseptsiooniga algas Heiti kui viimaks koristama söandasin hakata. Asi Talvikule nõukogude aasta. lahenes nii, et saatsin ta jalutama ja vahepeal siis viisin läbi selle valulise operatsiooni. Rein Veidemann on kirjutanud viibimisest / / Muidu oleme terved ja rõõmsad, nii Betti Alveri pool novembris 1976: «Nii palju kui see praeg/usel/ ajal võimalik.»8 meenutas ta meile 1940. aasta juunipööret, Sõnumiku kirjutamise juures Werneri kohvi­ kui nad Talviku ja teistega Ko-ko-ko-s kus olid ka Heiti Talvik ja Voldemar Erm, («Kolme koopa kohvikus») istunud ja võimu­ kes «väga vallatult» naernud. vahetusest kuulda saades hüüdnud: «Need on ju omad poisid!» (küllap siis Semperi 4R. Veidemann. Elu keskpäev. Tallinn, 1986, lk 45; 5L. Tamme teade; 6F. Talvik A. Kallasele 1. VIII 1940 — KM КО, 186, 17:3; E. Lillemetsa vahendatud teade; 2P. Viiding. Ütle proosas, kui värsis ei tule 7Aino Põldmäe vahendatud mälestused Tartu Kir­ välja. — «Esmaspäev» 17. VIII 1940, lk 5; janike Majas novembris 1984; 3 L. Künnapas. Luulest ja selle arvustamisest.— 8B. Talvik Fr. Talvikule 12. V 1941 — KM КО, «Postimees» 29. VIII 1940, lk 5; -128, 7:3;

48 Orav ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsu­ Suiki ja Heiti Talviku tõlkes (vastutav sega 7. oktoobrist 1940 määrati Eesti toimetaja Johannes Semper, korrektor Au­ Nõukogude Kirjanike Liidu «organiseerimist gust Sang, tehniline toimetaja Jaan Ots). ja vastava põhikirja väljatöötamist organi­ Pealkirjad, tsitaadid ja värsid püüti tõlkida seeriva toimkonna» liikmeiks August Jakob­ originaalist. «Seda ülesannet pole olnud son (esimees), August Alle, Erni Hiir, tõlkijail igakord kerge teostada, sest mõne Mihkel Jürna, Paul Keerdo (sai abiesi­ väikese lause pärast on vahel tulnud läbi meheks), Friedebert Tuglas ja Oskar tuhnida paksud köited, kuid siiski on Urgart.9 Eesti Kirjanikkude Liit kuulutati peagu alati korda läinud seda kontrolli läbi 19. oktoobrist 1940 likvideerituks ning selle viia,» kirjutas Johannes Semper saatesõnas liikmekaardid kehtetuks.10 NSVL Kirjanike (lk 5). Milline tõlkeosa oli Heiti Talvikult, Liidu osakonnaks muutumine oli kokku lepi­ ma ei tea. 1941. aasta jaanuaris on teatanud tud augusti algul Moskvas toimunud Nigol RK «Teaduslik Kirjandus» toimetaja Daniel Andreseni jt kirjanduslikel kohtumistel." Palgi August Annistile võimalusest alustada Eesti Vabariigi kirjanikeorganisatsiooni vii­ ajavahemikku 1845—1870/80 käsitleva II masest valitud juhatusest jäid seega edasi te­ osa tõlkimist. Käsikiri pidi valmima märtsi gutsema August Alle, August Jakobson ja Er­ alguseks ning teos ilmuma hiljemalt juunis. ni Hiir, ka Peet Vallak oli 1940/41 ENKLi Kuna August Annist üksi poleks ehk täht­ organiseeriva büroo asjaajaja. Eemale jäid ajaks jõudnud, jäi talle endale võimalus vali­ nimetamisel Rudolf Sirge ja Evald Tamm- da abiline.14 Selleks sai Heiti Talvik. Teos laan, eemale jäeti Heiti Talvik. jõudis ilmuda enne sõja algust. Tõlkepõhi- mõtted olid endised. Millise osa vahendas Heiti Talviku uut originaalluulet aastal Heiti Talvik, pole mulle taas teada. 1941. 1940/41 ei ilmunud. Ajakirja «Nõukogude aasta juunis teatati «lähemates kvartaalides» Kõrgem Kool» toimetaja Friedrich Issak ilmuvast kirjandusloo veel 3 köitest.15 III nõudnud, tõelise loomevabaduse saabumisega käsitlenuks prantsuse, saksa ja inglise kirjan­ põhjendades, luulet vähemalt temalt, August dust (peatükiga belgia, itaalia ja Põhja- Sangalt ja Laur Tammelt, kuid vaevalt Ameerika kirjandusest) «Saksa-Prantsuse sõ­ kahelt neist midagi sai (Laur Tamm leidis jast ja Pariisi Kommuunist kuni Suure palju hiljem ühe enda antud luuletuse 12 Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni võiduni ajakirjast «Nõukogude Kultuur»). Ka ei tea Venemaal ja esimese imperialistliku maa­ ma Heiti Talviku käsikirjalisi luuletekste ilmasõja lõpuni». Ladumisvalmis käsikiri sellest ajast. 1941. aasta mai algul oli Heiti (551 lk) säilib Kirjandusmuuseumis.16 Talvikul ülesanne tõlkida Lermontovi ja Puš- 13 Tõlkijanimed on sellel märkimata. Arvata­ kini luuletusi. Mihhail Lermontovi tõlked vasti ei osalenud Heiti Talvik enam töös, seostusid ilmselt kirjaniku 100. surma-aasta- sest tema käekirjaga teksti käsikirjas ei ole. päeva tähistamisega, milleks Eesti NSVs loo­ dud komitees oli sekretäriks Bernard 24. juunil 1941. aastal lahkusid Heiti Kangro. Ainus Heiti Talviku teadaolev Talvik ja Betti Alver jällegi Tartust Pu­ kirjutis aastast 1940/41 on ajalehes «Rahva hastesse.17 Suvistes lahingutes säilis nende Hääl» 17. juunil 1941 ilmunud artikkel kodu, vana linnaäärne puumaja Narva maan­ «Viis aastat Maksim Gorki surmast». Eel­ tee 122. Oletatavasti pärineb just sellest kõige biograafilises ülevaates lootis autor ajast Jaan Krossi vahendatud meenutus: muuhulgas, et Maksim Gorki teoste alustatud «Talviku sõbrad mäletavad: kui nad Tartu eestindamine peatselt lõpule jõuab. lahingute ajal tema kõrvalt mürskude lan­ Heiti Talviku suurimaks kirjanduslikuks gedes müüride varju või keldritesse kargasid tööks nõukogude aastal jäi osavõtt vene­ ja hiljem küsisid, kuidas siis tema nii surm- keelse maailmakirjanduse ajaloo tõlkimisest. julgelt edasi läks, oli ta ütelnud: «Aga mina Marksistliku kirjanduskäsituse kiireks oman­ ei sure ju toas ega tänaval. Mina suren 18 damiseks avaldati eelkõige üliõpilaste jaoks vee peäl.. .»» Lapselikult elevil ja kartmatu Franz Schilleri «Lääne-Euroopa uue aja on Heiti Talvik olnud ka 1943. aastal Luha kirjandusajalugu». Esimene köide käsitles aega 18. sajandist kuni 19. sajandi 30.—40. 14D. Palgi A. Annistile 4. I 1941. — KM КО, aastateni. See ilmus 1941. aasta kevadel 218. 10:16; Voldemar Ermi, Auguste Pärna, Alfred 15A. Tulik. Riiklike kirjastuste toodangust 1941. aastal. — «Nõukogude Kultuur» 1941, nr 6, aJ. Semper nimetatuile 11. X /194/0 — lk 382; ORKA, R-14, 1, 481, 88; KM КО 258, 6:1, 3 p; I6KM КО, 56, 272; I0KM КО, 258, 6:1, 8 p ja 9; 17H. Talvik Tartu ülikooli raamatukogu juhatajale "Eesti kirjanikele avarad väljavaated. — «Esmas­ 21. I 1942. — KM КО, 169, 149:20; E. Lillemetsa päev» 17. VIII 1940, lk 5; vahendatud teade; L. Tamme teade; 18Heiti Talvik 75. — J. Kross. Vahelugemised IV. 13Vt viide 8; Tallinn, 1986, lk 47—48;

Orav 49 tänavas Laur Tamme juures, kui Nõukogude Ida-alade riigikomissari määrusega ühin­ lennukipommid luhale langesid ja ta aknal gute ja koosolekute kohta 20. juunist rõõmsalt nende plahvatusi osutas. Sõda 1943 lubati registreeruda apoliitilistel era­ säästis ka Heiti Talviku ema- ja vennakodu õiguslikel ühingutel ja liitudel üldkasulikel Pärnus. (Ta ema Elfriede (Frieda) Talvik ja üldkultuurilistel eesmärkidel tegutsemiseks. suri Pärnus 8.VII 1943 ja õn maetud Vana- Augusti alguseks oli võimalusele reageeri­ Pärnu kalmistule, vend Ilmari (sünd. 1909) nud ka Eesti Kirjanikkude Liit, volinikena lahkus 1944 Eestist ja ta saatus on teadmata; Albert Kivikas ja Peeter Krusten.27 Liidu õde Hella de Haan (sünd. 1907) elas tööd aastail 1941—43 oli korraldanud kolme­ pärast abiellumist 1930. a-te lõpul välismaal, liikmeline juhatus.28 Ühena 1420 ühingust viimaseid teateid temast on Rootsist 1950. ja organisatsioonist võis Kirjanikkude Liit a-te keskelt.) 1943. aasta sügistalvel tööle asuda. Kuna Ka Talvikute elu aastail 1941—44 ei 1. jaanuariks 1944 tuli informeerida olnud kerge. Nende jutukas korteriperenaine politseiprefekti juhatusest jt põhikirjajärg- ütelnud kord Bernard Kangrole: «Mui om seist organeist, kutsuti EKLi 35 liikme pea­ õks ärräst kahju, mul om ärräst väega koosolek kokku 12. detsembriks 1943 kahju!», lisades: «Ma küdsä uma leevä Tartusse Aia (Vanemuise) tänava majja. esi...»19 Bernard Kangro sõnutsi polnud Otsustati kutseesindusena asuda jätkama neil vajalikku «aktiivsust ja kombineerimis- senist tööd, s.o «eesti kirjanduslikku kultuuri tahet» enda eest hoolitsemiseks.20 Heiti Talvi­ edendama ja kirjanike huvisid kaitsma». ku hilisemast jutust on meenutatud, kuidas Sooviti alustada ka sõjaoludes võimalikus abikaasa päästnud ta kord pärast mitme­ ulatuses kirjastamist. Viieliikmelisse juha­ päevast söömataolekut näljasurmastki: «Nai­ tusse valiti ja jaotati siis ametid järgmiselt: ne aga tulnud koju viimasel hetkel ja toonud esimees Gustav Suits, abi Pedro Krusten, midagi söödavat.»21 Midagi Heiti Talvikule kirjatoimetaja Heiti Talvik, laekur Peet õtse anda ei olnud kerge.22 Uks illegaalne kes­ Vallak, ametita liige Friedebert Tuglas. kus Tallinnas varustas kirjanikke või, liha ja Juhatuse kandidaatideks said Marta Sillaots juustuga. Tartus olid nende ja kirjanike ja Agnes Taar. Kirjastustoimkonda valiti vahendajaiks Artur Linkberg, Peet Vallak Hugo Raudsepp, Valmar Adams (nime toob ja Daniel Palgi. Oletan järgmise lõigu kehti­ «Eesti Sõna», «Postimees» aga ei) ia Leo mist ka Talvikute kohta. «Noortega oli asi Anvelt (kandidaadiks August Sang). Vae­ keerulisem. Enamikul Tartu kirjameestel valt aga oli võimalust edasi midagi konk­ polnud ametikohta, seepärast oli rahast alati reetsemat teha. nappus, mingit tagavara ju ei olnud ja midagi Veidi varem, 4. detsembril 1943 toimus müüa ka polnud, kust raha oleks saanud Tartus «Vanemuise» kontserdisaalis Gustav tulla. Kuid armuandi vastu võtta oli vastu­ Suitsu 60. sünnipäeva aktus. Selle korral­ meelt. Alles siis, kui neile selgeks sai, et Tallinnast toodud või ja püül on pärit dasid Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kirjan­ suurest ametlikust laost, muutus olukord duse Selts, Akadeemiline Kirjandusühing, loomulikuks,» meenutab Daniel Palgi.23 Uus Tartu Linnakoolivalitsus, «Vanemuine», võim oli 1942. aasta lõpul loonud Eesti Oma­ Õpetatud Eesti Selts, «Noor-Eesti Kirjastus» 24 ja Tartu Üliõpilaskond. Eesti kirjanike poolt valitsuse juhi juurde küll Kultuurfondi. 30 1943. aasta kevadel oli kuuldusi Hari- tervitas juubilari Heiti Talvik. dusdirektooriumi toetustest kirjanikele.20 Ka Heiti Talviku avalikust retseptsioonist Heiti Talvikule oli Hjalmar Mäe mää­ aastail 1941—44 on nimetada 18. jaanuaril ranud küllalt suure toetuse, kuid ta 1943 «Landessender Reval'is» Marta Silla­ jätnud selle põlastavalt välja võtmata: mida otsa käsikirja järgi toimunud saadet «Heiti siis teised minust arvavad!2 Vähemalt hono­ Talviku luulest». See oli sarja «Vestlus rari sai Heiti Talvik «Tartu Eesti Kirjas­ tuselt» J. W. v. Goethe teoste tõlkimisest. L. Tamme teade. Ka nt H. Visnapuu sai H. Mäe otsusega 31. III 1944 750 Rmk toetust. Vt: Eesti Omavalitsuse sekretär H. Visnapuule 14. IV 1944. — KM КО, 212, 1:3; I9B. Kangro. Arbujad. Lund, 1981, lk 133; "Eesti kirjanike organisatsioonid taaselustamisel. 20B. Kangro. Arbujate kaasaeg. Lund, 1983, lk. 220; — «Eesti Sõna» 7. VIII 1943, lk 4; Tartus 2IE. Väljaots L. Tammele 26. III 1948; tegutsevad organisatsioonid... — «Postimees» 22L. Tamme teade; 7. XII 1943, lk 3; 23D. Palgi. Kilde sõjaaegsest kirjastustegevusest 28Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks prof. Tartus. — «Keel ja Kirjandus» 1987, nr 6, lk 364; G. Suits. — «Postimees» 19. XII 1943, lk 3; 24Vt: Asutati kultuurfond. — «Eesti Sõna» 15. 29Vt viide 28; Kirjanike Liit valis juhatuse. XII 1942, lk 4; — «Eesti Sõna» 19. XII 1943, lk 4; 25P. Viiding P. Vallakule 26. X 1943 — KM КО, 30«Elu tule» lauliku auõhtu. — «Postimees» 244, 2:12; 7. XII 1943, lk 4;

50 Orav raamatukapi juures» 24. saade.31 Tartus kirjutas Arvo Mägi «Postimehes» publiku 1943. aastal toimunud kunsti kevadnäitusel igatsusest kirjandusliku ajakirja järele.36 eksponeeriti Gustav Raua portree Heiti Kirjanike (Henrik Visnapuu, August Gailiti, Talvikust (Bernard Kangro järgi a-st August Mälgu, Marie Underi, Artur Adsoni, 1936). Väljapanekut «Eesti Sõnas» arvusta­ Albert Kivikase, Juhan Jäigi) palve, mis nud Voldemar Ermi rahuldas küll töö ilmselt siiski jõudis haridusdirektooriumi, «jõuliselt kontrastikas läbitöötus, kuna luule­ tulemusi ei andnud.37 Siiski teatati 1942. taja psühholoogiline karakteristika pole aasta mais, et ilmub «Kirjanduslik kogu­ päris veenev».32 1944. aasta algul avaldati teos I» Henrik Visnapuu toimetusel. Sügisel «Postimehes» Salme Sinimetsa (Sumboru) ja talvel järgnenuks veel kaks numbrit. väga oluline intervjuu Heiti Talviku ja Avanumbris pidid koos paari debütandiga Betti Alveriga «Luuletajapaar Tartu vaiku­ osalema «luule ja proosaga pea kõik meie sest» (nr 36, 13. II 1944, lk. 6). praeguseaegsed tuntumad kirjanikud».38 «Am­ Suvest Puhastes 1941 pärinevad kaks Hei­ mukaar. Kirjanduslik koguteos I 1942» ti Talviku luuletust: 8. juulil kirjutatud ilmus tegelikult 1942. aasta septembri «Pagulane» («Nõrkenult jäin maha metsa lõpul.39 Selles avaldasid töid Marie Under, sõrva») ja 6. augustil loodud «Maru» Artur Adson, Henrik Visnapuu, August («Metsa peale hingematva»).33 Heiti Talvikus Mälk, Betti Alver, Heiti Talvik, Friedebert kui luuletajas oli kolmekümnendate aastate Tuglas (ka ps Arthur Väides), Karl E. Sööt, lõpust toimumas oluline eelnenu ümber­ Juhan Jaik, Eduard Hubel (ps Endel hindamine ja muutus.34 1944. aastal ütles ta Paluteder), Eduard Kook, Karl A. Hindrey, intervjueerijale: «Viimased aastad on mu se­ Bernard Kangro, Marta Sillaots, Kersti nisele, niigi napivõitu toodangule hoopis Merilaas, Oskar Luts, Hendrik Adamson ja vähe uut lisanud, mineviku otsingutest- Heiti Talvik. Viimaselt ilmus lisaks «Marule» katsetustest kõnelda puudub aga huvi, ja «Pagulasele» uuesti 17. mail 1938 Tartus / /. / / Kuna mu omaloomingus on loodud40 «Ärkamine» («Kõrrekene tõukab viimaseil aastail tekkinud seisak, siis rahuldan mättast»), mis pealkirjaga «Kevadlaul» oli oma kirjandusliku töö vajadust esialgu ilmunud Karl Eerme toimetatud kogu­ tõlkimisega.» Ants Oras on meenutanud nen­ teoses «Pärnu ja ta kuurort» juuni algul de aastate Talvikuist: «Uue režiimi hallide 1939. Veidi oli autor muutnud nüüd kolman­ ja tuhmroheliste mundrite ringi jalutades dat stroofi. «Ammukaarele» ajalehis «Posti­ nad sulgusid oma kitsasse kodusse, külme­ mees» ja «Eesti Sõna» retsensioone ei järg­ tasid, nälgisid, kuid jätkasid lugemist ja tööta­ nenud. Vaid viimases ilmus üks üldistav mist. Mäletan mõndagi kõledat talveööd, sõnavõtt pseudonüümiga R.4' Nõukogude ajal mil pimendet tänavaid mööda läbi varemete avaldas Nigol Andresen kultuuripoliitika nende poole tõtati, et vaimu värskendada endise juhi Hellmuth Weissi arvamuse: kokkupuutes nende raugematu intensiivsu­ «Esitatud koguteose väärtus on ebaühtlane. sega. Harilikult oli neil sõpradele käsi­ Mõned jutustused ja luuletused ei tundu kirju arutlemiseks, või siis oli külalistel neile täiesti trükiküpsedena.»42 Juuni lõpul 1943 midagi näidata. Kaaluti — vägagi utopistlikult avalikkusse jõudnud «Ammukaare» II köites — maailmakirjanduse klassikute uusi välja­ Heiti Talvik autoriks ei olnud. 1943. aasta andeid, mis muide osalt teostusidki, kuid juuli lõpul teatati koguteose muutmisest aja­ — selles häda seisneski — jäid isegi juba kirjaks, mida endiselt pidi toimetama Henrik trükit kujul saksa tsensuuri taha kinni Visnapuu. Esimene viiepoognalistest numb­ «paberipuuduse» ettekäändel. Selles väliselt ritest pidi ilmuma septembri lõpul.43 Viimase vaeses alevikukeskuses tegi rikas mõte kõr­ kuu algul olnudki koos rikkalikult kaastööd, geid lende — kõige kõrgemaid siis, kui Alveril või Talvikul oli midagi uut val- 36A. Mägi. Sõda ja raamat. — «Postimees» mind .»3ä 12. II 1942, lk 1; Heiti Talviku aastail 1941—44 avaldatud 37Vt mustand KM КО, 212, 21:1; 38 originaalluuletused seostuvad kirjanike kogu­ Ilmuvaid kirjanduslikke uudisteoseid. — «Posti­ teostega «Ammukaar». 1942. aasta algul mees» 20. V 1942, lk 6; '"Ammukaar I. — «Postimees» 26. IX 1942, lk 8; 31 4"F. Lillemetsa vahendatud teade; Landessender Reval. — «Eesti Sõna» 17. I 1943, 41 lk 5; R. Kaks vaimset palet. — «Eesti Sõna» 32 11. X 1942, lk 6; V. Erm. Kunsti kevadnäitus Tartus. — «Eesti 42 Sõna» 30. V 1943, lk 6; N. Andresen. Saksa okupatsioon hävitas ' E. Lillemetsa vahendatud teade; eesti rahvuskultuuri. — Saksa fašistlik oku­ 34 Vt ka P.-E. Rummo. Heiti Talviku hilisluulest. patsioon Eestis aastail 1941 —1944. Tallinn, — «Looming» 1986, nr 12, lk 1684—91; 1947, lk 309; 3oBetti Alver luuletajana. — A. Oras. Laiemasse «Ammukaar» ajakirjaks. — «Postimees» 31. VII ringi. Stockholm, 1961, lk 311; 1943, lk 2;

Orav 51 teiste hulgas Friedebert Tuglaselt. Toimetaja leks, et sakslastele kirjastuse tegevusest lootis kõike ajakirjaga seonduvat õnnestu­ head muljet jätta.00 Tõsi, juba Eesti Kirjan­ vat, sest ilmumine olnud otsustatud.44 duse Seltsi kirjastamiskavas oli olnud mitu Septembri lõpul lubati, et «Ammukaar»» sellist tõlkeraamatut, mida küll ei jõutud hakkab «ligemal ajal ilmuma sagedamini lõpule viia. 1943. aasta suvel kirjutati perioodilise ajakirjana kas kord kuus või «Postimehes» saksa klassikute tõlkimisest kui vähimalt kuus korda aastas» Tallinnas vajalikust sammust, sest osa senitõlgitud «Eesti Kirjastuse» väljaandel.43 Uuesti rek­ teoseist oli keelelt vananenud, osa läbi laamiti oktoobri keskel peatselt ilmuvat müüdud või üldse tõlkimata.3' Kirjastusele kaksiknumbrit, mis sisaldanuks August Gailiti soodus nn sildipõhimõte uhtis siis tegeliku proosat, Friedebert Tuglase mälestusi, Karl vajadusega. Lisaks soovis kirjastus aidata A. Hindrey ja Mait Metsanurga novelle, eesti intelligentsi kehvade töövõimaluste Marie Underi, Henrik Visnapuu, Artur Ad- juures, pakkudes tõlkimisega võimalduvat soni, Heiti Talviku jt luulet, samuti artikleid honorari. Viimasega kirjastus ei koonerda­ ja ülevaateid.46 See jäi vaid kavatsuseks. nud. «Kui tõlkija esitas käsikirja, sai hono­ Koguteose reformimine keelatud ja ajakirja rari avansi kätte. Pärast sai tarbekorral ilmumine seisatud Nigol Andreseni andmeil juurde. Kasvõi kõik,» kirjutab Daniel Palgi.32 kirjanike vähese vastutulelikkuse tõttu natside J. W. v. Goethe tõlkimise kõrval asuti propagandasoovile koguteose eelnevais «Tartu Eesti Kirjastuses» tõsiselt tööle numbreis.47 «Eesti Sõna» vestekirjanik vää­ Friedrich Schilleri, Heinrich v. Kleisti nanud küll koguteose pealkirja «Ma ammun ja Gottfried Kelleri loomingu vahendamisega. ka»ks48. Seda on aga paljude albumeis töid J. W. v. Goethe üheksaköitelise valimiku avaldanud autorite suhtes ülekohtune väita. tõlkimisega tegelesid August Sang, Heiti Millised Heiti Talviku luuletused pidanuks Talvik, Ants Oras, Paul Viiding ja Peeter ilmuma ajakirjas «Ammukaar», ma ei tea. Tarvel. Heiti Talvikul tulnuks eestindada Aastast 1943 pärineb vähemalt kaks tema kolm teost. Aastail 1942—43 pidi ta tõlkima luuletust: aprillis Tartus kirjutatud «Vare­ «Götz von Berlichingeni» ning «Hermanni metel» («Kajakate valgeid laike») (käsi­ ja Dorothea». Esimese käsikirja ta ka 1943. kiri Betti Alveri valduses, avaldati esma­ aastal esitas.03 «Wilhelm Meistri õpi­ kordselt Karl Muru artiklis ajalehes «Sirp aastate» tõlke tähtajaks 'oli 1. oktoober ja Vasar» 16. novembril 1984, lk 5) ja 1943.34 Juulis tõlkinud ta seda paralleelselt 23. augustil Pärnus kirjutatud «Hommik» «Hermanni ja Dorotheaga».33 Kumbki käsi­ («Roosa hommik hüppas pilvepuhmast») kiri aga kirjastusse ei jõudnud.06 Hinnangu (käsikiri Kirjandusmuuseumis КО 128, Johann Wolfgang v. Goethe loomingule 9:6; avaldatud P.-E. Rummo artiklis «Loo­ andis Heiti Talvik 1944. aasta intervjuus: mingus» 1986, nr 12, lk 1684). Seega on Heiti «Antiikaja suurte laulikute kõrval on Goethe Talviku originaalluulest aastaist 1941—44 neid väheseid, kellele on antud näha asju teada vaid neli teksti. (Kaastöö ajakirjale nende algupärases puhtuses ja värskuses, «Ammukaar» võiks käsikirja säilimisel lei­ s. o. nõnda, kuidas need Looja kätest on duda OR KA fondides.) Meenutamist on väärt tulnud. Milline nooruslik eluküllus igas detai­ ka Paul Viidingule antud Gustav Raua lis! Jah, süveneda Goethesse, see on sama maali fotokoopia taha 29. veebruaril 1943 kui loputada silmi mingis imeallikas, mis Tartus kirjutatud Heiti Talviku auto- on suu(eline tuhmuvat nägemisvõimet ikka epigramm.49 ning jälle uuendama...» Samas on Heiti Ka saksa okupatsiooni ajal oli Heiti Talvik Talvik sõnastanud ka enda suhtumise aktiivselt tegev tõlkimisega. 1942. aasta tõlkimisse ning selle töö tähenduse rahvus­ oktoobris «Tartu Eesti Kirjastuse» üheks kultuurile: «Kõrvalseisja ei tea igakord toimetajaks saanud Daniel Palgi hoolde jäid aimatagi, kuipalju äratust niisugune töö võib teiste tööde hulgas saksa klassikute tõlked. pakkuda. Tõlkimine võimaldab hoopis Majandusjuht August Pilli sõnutsi olnud sügavamat kontakti tõlgitava teosega kui nende ümberpanek mõeldud eelkõige sel- tavaline pealiskaudne lugemine, / /.

"Henrik Visnapuu pidevalt loomingutöös. — 50D. Palgi meenutusi vt: KM КО, Reg 82/3, «Eesti Sõna» 5. IX 1943, lk 6; lk 17; 4aRida uusi ajakirju ilmumisel. — «Eesti Sõna» 5'Eesti kirjanike uudisloomingust — «Postimees» 23. IX 1943, lk 4; 4. VII 1943, lk 6; 46Ajakiri «Ammukaar». — «Eesti Sõna» 15. X 52Vt viide 50, lk 17 ja 19; 1943, lk 6; 53KM КО, 248, 8:1, 14 p; 47Vt viide 42, lk 309; 54Vt viide 53, lk 20 p; 48Vt viide 25; 55Vt viide 51; 49Vt viide 19, lk 193; 56A. Pill M. Jürnale. — KM КО, 248, 7:10;

52 Orav Tõlkimine rikastab ja mitmekesistab nii raskenenud võimalused 1943. aastal. Nigol keele- kui stiilivahendeid, õpetab maailma Andreseni järgi saanud Rahvakasvatuse nägema ja reprodutseerima ka väljaspool Valitsuse juhataja Juhan Libe kaudu Riiga oma kitsast «mina». Kuid teiselt poolt ometi vahendatud palve «Fausti» tõlke avaldamiseks on loomingulise inspiratsiooni kantud tõlge, eitava vastuse põhjendusega: «Vastus oli, olgu see nii täpne kui tahes, ometi midagi et «Fausti» tõlkimist eesti keelde ei peeta muud kui originaal. Iga keel kajastab maa­ soovitavaks (s. o. lubatavaks), sest eesti keel ilma omal viisil, ja nii kõneleme näiteks õigu­ ei suudaks selle teose mõtet hästi edasi anda. sega vsoome piiblist, saksa Homerosest, Eesti keel olevat selleks liig vaene, et saksa saksa Shakespeare'ist jne. Ka meie oleme teel suurkirjaniku teost sesse keelde tõlkida.»61 sinnapoole, ning aeg pole kaugel, kus Mihkel Jürna andmeil ei võinud J. W. v. tõlked maailmakirjanduse suurteostest hak­ Goethe teoste kahte laotud köidet avaldada kavad meiegi juures ikka rohkem ja rohkem nõude tõttu, et neid tuleb lugeda originaa­ arvesse tulema omakultuuriliste jõuallika­ lis.62 Ühe põhjuse esitavad Ants Orase tena.» J. W. v. Goethe teistest teoseist personaalbibliograafia koostajad: avaldamise tõlgiti järgmisi: Ants Oras «Torquato Tasso», peatamise tingis Ants Orase põgenemine «Iphigeneia Taurises» (mõlemast jõuti lugeda Eestist (aprillis 1943).63 Nõnda jäid laotuna korrektuurigi), August Sang «Prometheus», ja murtunagi pooleli J. W. v. Goethe «Valitud «Egmont», «Faust» I ja II (esitas kolme teoste» juba nimetatud sisuga III köide ja esimese käsikirjad, «Fausti» I osa nimetati IV köide, mis sisaldanuks Paul Viidingu nõukogude aja algul redigeerimist vajavaks), tõlgitud «Noore Wertheri kannatused» ja Paul Viiding «Noore Wertheri kannatused» «Südamesugulased».64 Viimaste ning Fr. Schil­ ja «Südamesugulased», Peeter Tarvel «Wil­ leri «Wilhelm Telli» tõlke käsikirjad saatis helm Meistri rännuaastad» ja «Luule ja tõde» «Teaduslik Kirjandus» 1947. aastal «Ilu­ (esimene oli nõukogude ajaks trükivalmis, kirjanduse ja Kunsti» käsutusse kui ainukesed teisest, u 50 trükipoognalisest teosest oli «Tartu Eesti Kirjastuse» arhiivis leidunud selleks ajaks laotud l/6).°7 Ants Oras kirju­ J. W. v. Goethe ja Fr. Schilleri teoste tas ka viie-kuuuekümneleheküljelise essee tõlked.65 31. jaanuaril 1947 kirjutas Betti J. W. v. Goethe draamadest, mis samuti Alver-Talvik toimetaja Friedrich Kollile: oli laotud.08 (Kes teab käsikirja saatust?) «Veebruarikuu jooksul kavatsen lõpetada J. W. v. Goethest ja tema loomingust ilmus «Minu ülikoolide» tõlkimise. Siis toon käsi­ saksa okupatsiooni ajal «Postimehes», «Eesti kirja Tallinna ning asun Puškini juurde. Sõnas» jm mitmesugust informatsiooni. Ühtlasi oleksin sel puhul huvitatud ka Goethe Tartu ülikoolis käisid kõrgseltskonnale kõ­ draama «Götz von Berlichingeni» tõlkelepin- nelemas professor Barchert teemal «Fausti gu sõlmimisest.»66 Sama aasta märtsi lõpul idee ja inimsuse idee» ning professor Otto sõlmiski «Ilukirjandus ja Kunst» lepingu v. Petersen teemal «Goethe mõjud idasse». Betti Alveriga «Götz von Berlichingeni» Tallinnaski toimus aastal 1943 Goethe õh­ avaldamiseks ning aprillis läks teos ladu­ tu. Tema loomingust ilmus nimetatud ajalehis misele.67 Kas selles oli osa ka Heiti Talvikul tõlkeid vähemalt August Annistilt, Marie ning kui kaugele ta jõudis «Hermanni ja Underilt ja Ivar Hagilt (Paulsonilt). Esimese Dorothea» ning «Wilhelm Meistri õpiaasta­ vahendusile lisandus saatesõna «Goethe te» tõlkimisega, ma ei tea. Betti Alveri religioossest luulest». Pikemate eraldi tõlgete avaldamiseks aga luba ei saadud. 1942. aasta detsembris kuulutati J. W. v. Goethe valitud teoste esimene köide ilmuvaks 1943. aasta 60Vt viide 50, lk 18 ja 19; algul. See sisaldanuks lisaks Ants Orase 6'Vt viide 42, lk 309; 62 sissejuhatusele «Götz von Berlichingeni», M. Jürna. Raamatuturg ja kirjastuslik tegevus «Egmonti», «Prometheuse», «Iphigeneia Eestis saksa okupatsiooni ajal. — Saksa fašistlik 09 okupatsioon Eestis aastail 1941 —1944. Tallinn, Taurises» ja «Torquato Tasso». Kirjastus- 1947, lk 368; tingimused ei olnud aga natsionaalsotsia­ 63Estonian Poetry and Language. Ed. by listide võimutsedes kerged. «Sakslased küll V. Kõressaar and A. Rännit. Stockholm, 1965, sallisid kirjastamist, kuid ilmselt see nendele lk 15; 64Vt viide 56; kuigi hästi ei meeldinud. / / J. Libe teadis 65RK «Teadusliku Kirjanduse» direktori asetäitja seda, talitas vastavalt ja tema ülemused hin­ RK «Ilukirjandus ja Kunstile» 8. VII 1947. dasid teda,» kirjutab Daniel Palgi. Eriti — ORKA, R-1558, 2, 23, 132; 66B. Alver-Talvik F. Kollile 31. I 1947. — ORKA, R-1558, 2, 22, 40; o7Vt KM КО, 248, 7:10 ja 8:1; 67RK «Ilukirjandus ja Kunst» ENSV Riikliku "8A. Oras A. Sangale 19. V 1969. — KM КО, 300; Kirjastuskeskuse juhatajale 25. III 1947. — ORKA, 09 Kirjandusuudiseid raamatuturul. — «Postimees» R-1558, 2, 23, 62; samad 24. IV 1947. — 19. XII 1942, lk 2; ORKA, R-1558, 2, 23, 85;

Orav 53 sõnutsi oli avaldatud «Götz von Berlichin- sanitsemise päevad olid läbi,» kirjutab Rudolf 73 geni» tõlge siiski temalt.68 Sirge. Saksa okupatsiooni ajal valitud Eesti 1. veebruaril 1944 tõid Eesti ajalehed Kirjanikkude Liidu juhatusest olid põgene­ määruse aastail 1904—1923 sündinud meeste nud Gustav Suits ja Pedro Krusten. Kolmel sundmobilisatsiooniks fašistlikku armeesse. jäänul, sealhulgas Heiti Talvikul, nõukogu­ Käsule allumatuid ähvardas surmamõistmine liku liidu juhatusse asja ei olnud. Küll sai sõjakohtus. Bernard Kangro, Heiti Talviku, oktoobris 1944 Rudolf Sirge liidu juhatuse August Sanga ja Laur Tamme eest püüdis ning Paul Viiding Tartu osakonna palgaliseks hoolitseda doktor Ernst Raudam.69 Bernard sekretäriks (veebruaris 1945 Paul Viiding Kangro meenutab, kuidas Heiti Talvikut ka Kirjandusfondi direktoriks) ,74 Liidu juha­ tulnud «kaua veenda, isegi petta», et ta tus püüdis kontakteeruda kõigi literaatidega. nõustunuks vabanema värbamisest arstitõendi Oktoobris teatati ajalehes «Sirp ja Vasar», abil. «Ja õtse anekdoodina kõlab, kuidas et Eestis olnud kirjanikest «on muretsetud ta mobilisatsioonikomisjonis, oma arsti- andmeid ja võetud peaaegu kõik arvele».73 tunnistuse sisu taipamata, protesteeris, kui 25. oktoobril 1944 kirjutas liidu vastutav teda kui tunnistuse järgi sõjaväkke kõlbmatut sekretär Oskar Urgart Tartus tõendi nr 7, kästi koju tagasi minna. Talviku protesti et Heiti Talvik «on eesti kirjanik ja töötab peale peeti teda tõepoolest huüumeelseks, praegu oma kutsealal Tartu linnas».76 löödi kiiresti vastav tempel ta paberitele ja Heiti Talvik ja Elisabet Talviken (Betti kihutati vägisi ruumist välja. . . / / Kui Alver) võeti arvele Kirjanike Liidu Tartu ta tuli, jutustas ta oma seiklusest, täis osakonnas. 29. novembril 1944. aastal ko- arusaamatust sellest, mis oli juhtunud...,» mandeeris selle sekretär Paul Viiding Heiti kirjutab Bernard Kangro.70 Laur Tamme sõ­ Talviku seitsmeks päevaks (5. detsembrini) 7 nutsi oli Heiti Talvikule vastuvõtmatu, Kirjanike Liidu juhatuse juurde Tallinna. ' et tema eest hoolitsetakse. Ka ei tahtnud Tartu osakond sai tööruumid põgenenud ta erineda teistest: miks mitte ka mina, peaministri Jüri Uluotsa majas Õpetaja tn 12. kui teised peavad minema. Lahingute üle­ Hoone oli sõjas kannatanud ning selle sisus­ minekul Tartust 1944 olid Heiti Talvik ja tus laiali kantud. 1945. aasta jaanuarini Betti Alver taas Tartust eemal. Vabaneti küll elasid seal ka Betti Alver ja Heiti Talvik, fašistlikust okupatsioonist, kuid vaevalt võidi sest nende endine kodu Narva maanteel oli esimese nõukogude aasta kogemuse järgi rüüstatud. Kirjanike Liidu vahendusel said palju head oodata tagasipöörduvalt nõu­ nad mõndagi vajalikku: riideordereid, toidu­ kogude võimult. Kodumaalt lahkumist vist kaarte, suitsu jne. Sangadest ja Talvikutest küll kõneks ei olnud. Bernard Kangro on Rudolf Sirge hiljem kirjutanud: «Kumbki meenutab: «Betti oli juba maal Võrtsjärve paar elu uuestikorraldamiseks erilist abi ei lõunaosas, Heiti oli veel Tartus, kuid lubas vajanud, kuigi üldise põhimõtte kohaselt tuli hakata jala sinna astuma, kui teda viimast nendegi eest seista, korraldada mis vaja korda nägin. Küll aga oli Rootsist saadetud kirjastuse ja teiste ametiasutustega.»'8 Paul kutse, et tulgu. Seda ta arvatavasti ei saanud, Viidingul tuli 25. jaanuaril tõendada sedagi, kuulsin sellest aga Tallinnas, kui Tartu ja et Talvikud, elades nüüd August Annisti 71 Lõuna-Eesti oli juba rinde taga.» majas Gustav Adolfi (Kingissepa) 67, «vaja­ 1943. aasta sügisel Moskvas toimunud eesti vad tungivalt elektrivoolu valgustuseks, et nõukogude kirjanike konverentsil valiti Eesti täita lepingutega kindlaks määratud täht­ Nõukogude Kirjanike Liidu juhatusse August ajalisi töid».79 20. veebruaril 1945. aastal Jakobson (esimees), Jaan Kärner (ase­ otsustati Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu täitja), Oskar Urgart (vastutav sekretär, presiidiumi istungil (koos August Jakobson, palgaline 1. oktoobrist 1944), Johannes Jaan Kärner, Oskar Urgart ja Rudolf Vares ja Johannes Semper (ametita liik­ Sirge) Eestis saksa okupatsiooni ajal elanud med).7 Eestisse naastes esindati 17 liiget. 25 kirjaniku hulgas ka Heiti Talvik ja Betti «Juhtiv kaader oli tagalas enam-vähem Alver lugeda liidu liikmekandidaatideks.80 ette valmistatud, / /. Kohtadele asusid Milliseid lepingulisi töid 1945. aasta jaa­ äraproovitud inimesed. Ideoloogilise parti- nuaris Heiti Talvikust kõneldes silmas peeti,

73R. Sirge. Kirjanike Liitu taastamas. — 68E. Lillemetsa vahendatud teade; Eilsest tänasesse. Tallinn, 1965, lk 399; 69L. Tamme teade; 74Vt viide 72; ^Kirjanikkude Liidu tööst. — 70Vt viide 19, lk 135—6; «Sirp ja Vasar» 21. X 1944, lk 3; 7iB. Kangro M. Oravale 2. XI 1987; B. Kangro 76KM КО, 258, 15:15, 2; eitab ka, et ta kõneles I. Grünthalile tolle esitatud 77Vt viide 76, lk 3 ja 4; versiooni, vrd: I. Grünthal. Tüvi tuulte järgi. — 78Vt viide 73, lk 398; «Mana» 1972, nr 39, lk 21; 79Vt viide 76, lk 5; 72ORKA, R-1765, 1, 2, 2; 80ORKA, R-1765, 1, 2, 14;

54 Orav ma ei tea. Märtsis ajalehes «Sirp ja Vasar» ja kulakute klassivõitluse esimeses pinges ilmunud kirjanike töökroonika järgi tõlkis toimuv külvikampaania jms.» Irooniliselt ta Maksim Gorki «Lapsepõlve», abistas on kirjutaja lisanud: «Kuid otseselt maale- August Annistit «Odüsseia» tõlkimisel ning kippujaid muidugi ei leidunud, ainult Peet «muidugi» luuletas.81 «Kirjastus pidi plaani­ Vallak ja Heiti Talvik tõotasid omal kael päraselt juba 1945. aastal välja laskma rea ja omal traditsioonilisel maalemineku ajal tõlketeoseid. Pakuti lepinguid. Leping aga asuda sellisele kontaktivõtule, mõlemad küll tähendas avanssi, raha. Raha omakorda seepärast mitte otsekohe, et kummalgi on sõja-aastatel laostunud elu kohendamis- käsil lõpetatavad tööd.» 15. maist 1945 ei võimalusi. Mitmed kirjanikud võtsid enestele osalenud aga Heiti Talvik enam eesti kohustusi tõlkijatena,» kirjutab Rudolf Sir­ kirjanduselus. Juba varem olid arreteeritud ge.82 Maksim Gorki «Lapsepõlve» avaldami­ mitmed ta sõbrad, ülikoolikaaslased, tutta­ sest teatati vähemalt jaanuaris 1945.83 Teos vad. Rahu tõi pisaraid, nagu oli 1944. aasta oli kirjastuse «Ilukirjandus ja Kunst» 1945. jõulude aegu ennustanud Heiti Talviku juhus­ aasta ilmumisplaanis. 1945. aasta septembris likult valitud piiblisalm.89 tõlkis «Lapsepõlve» edasi Betti Alver, 84 Järgnenu on osalt kirjas järgnevalt trükitud tähtajaga jaanuaris 1946. Tema tõlkes ilmus­ Boris Kaburi ja Ants Salumi tekstides ning ki see 1946. aastal. Heiti Talvik ei olnud 80 Jaan Krossi novellis «Vandenõu» («Loo­ jõudnud vahendada palju, ainult algusosa. ming» 1987, nr 12, lk 1567—1606), kus «Odüsseia» tõlkest oli August Annistil autori kinnitusel võib Ilmar Elkeni samastada arreteerimiseni 16. juunil 1945 valminud 86 Heiti Talvikuga. Neile siiski mõni kommen­ kaks laulu. Heiti Talviku originaalluulest taar. Ants Salumi esitatud Heiti Talviku aastaist 1944—45 on teada vaid 19. jaanuaril arreteerimise kirjeldus lähtub viimaselt en­ 1945 Tartus kirjutatud «Fööniks» («Ma uue­ dalt. Betti Alveri sõnutsi võis Heiti Talvik na tõusin tulest»). (Käsikiri Betti Alveri toimunu mingis olukorras hiljem küll naljaks valduses; avaldatud P.-E. Rummo artiklis pöörata, kuid tegelikult ei saanud seda siis «Loomingus» 1986, nr 12, lk 1688). Samal mõttessegi tulla, situatsioon oli kohutav.90 ajal soovitasid Juhan Smuul ja Debora Bernard Kangro järgi organiseerunud «Vel­ Vaarandi Laur Tammel muretseda ajalehele jestö» saksa okupatsiooni ajal uuesti. Lähe­ «Sirp ja Vasar» kaastööd Tartust. Heiti malt sellest avalikult vist kõneldud ei ole. Talvikult sai ta tõlke Mihhail Issakovski August Annist on kirjutanud ühes oma elu­ luuletusest «Pääsuke» («Veel miiniprahva- loo mustandis, et nõukogude võimu taas- kaid käib küla takka»), mis oli vahendaja kehtestudes oli saadud NKVDs teada mõne valik või tal enne valmiski.87 See ilmus 10. 88 üliõpilasorganisatsiooni salakoosolekuist sak­ veebruaril 1945. aastal. 5. mail 1945 avalda­ sa okupatsiooni ajal, milledel arutatud vastu­ ti samas ajalehes U.K. nimemärgiga artikkel panu nii sakslastele kui ka tagasipöörduvale «Kirjanduslikke märkmeid Tartust» (nr 18, nõukogude võimule. Edasi selgus siis, et lk 8) Kirjanike Liidu Tartu osakonna tööst. 1944. aasta veebruaris olnud August Selles kirjutati Tartu kirjanike elukaugusest, Annisti tütre sünnipäeval hulk veljestolasi endassetõmbumisest, kaldumisest formalismi, (meenutame, et «Veljestö» tähistas oma aas­ subjektivismi ja estetismi, kirjanduslike teisi- tapäeva 24. veebruaril) ning seal kõneldud päevakute aeglasest edenemisest, tugeva par­ Eesti poliitilisest seisundist ja tulevikuvälja- teilise juhtimise puudumisest. Paul Viidingu vaateist. Selle looga seoses arreteeritud Moskva-muljete õhtu põhjustanud küsimuse Peeter Tarvel, Harri Moora, Rudolf Põld­ kirjanike kontaktist tegelikkusega: «See kon­ mäe, Mart Lepik, August Palm, Linda taktivõtt, kindlasti avaks silmad rahvast Vilmre, Boris Kabur, Heiti Talvik, August huvitavaile probleemidele, mille kirjandus­ Annist ise jt. Neilt uuritud igal erineval koos­ likuks kujundamiseks ainet koguda on praegu viibimisel kõneldud sõna.9 Näiteks Rudolf kordumatu võimalus, nagu uusmaasaajate Põldmäe arreteeriti 1945. aasta sügisel ning saadeti pärast kaheaastast eeluurimist 1947. aastal viieks aastaks Korni töölaagrisse, sest 81Tartu kirjanike tööst. — «Sirp ja Vasar» 31. III osa «Fostimehe» saksa okupatsiooni aegse ar­ 1945, lk 3; hiivi hoidmist Kirjandusmuuseumis tõlgendati 82Vt viide 73, lk 398; 83 sooviga «Pätsu tagasitulekul endale kannuseid Vene kirjanduse klassikud eesti keeles. — «Posti­ teenida».92 August Palm arreteeriti 23. aprillil mees» 28. I 1945, lk 3; 84B. Alver RK «Ilukirjandus ja Kunstile» 27. IX 1945. — ORKA, R-1558, 2, 7, 14; 89L. Tamme teade; 85E. Lillemetsa vahendatud teade; 90E. Lillemetsa vahendatud teade; 86KM КО, 218, 86:1, 3; 9'KM КО, 218, 116:9,27; 87L. Tamme teade, käsikiri L. Tamme valduses; 92 M. Jürgen. Kadrina elulood. — «Kultuur ja Elu» 88Kellegi anonüümne kaastöö «Mihhail Issakovski 1987, nr 11, lk 33; M. Laar. Rudolf Põldmäe. — värsid ja laulud» on samas 17. märtsil; «Looming» 1988, nr 2, lk 268;

Orav 55 1945 süüdistatuna kuulumises rahvusvaheliste mille Heiti Talvik enda omaks tunnistanud, sidemetega spionaažiorganisatsiooni, lõplik ehkki need kuulunud August Annistile. süüdistus oli teine.93 August Annist arre­ Seda varianti aga ükski muu teadaolev teeriti 16. mail 1945 Tallinnas pärast ette­ meenutus või dokument ei kinnita. Kas kannet J. Tombi nimelises klubis ENSV needki arreteerimised kuuluvad kategoo­ kunstitegelaste aktiivi konverentsi kirjandus- riaisse «kodanlik-natsionalistlik rühm», «ter­ sektsioonis, esmasüüdistuseks osalemine nõu­ roristlik rühm» ja «üksikbandiidid ja põranda­ kogudevastases ühingus ning side «с белобан- alused», milliste likvideerimisarve novembrist дитами», temagi lõplik süüdistus oli teine.94 1944 novembrini 1947 on esitatud?98 Nagu L. V., siis Leon Vaganay (1909—1951 )95 teadis Nigol Andresen (ENSV Rahvakomis­ on öelnud: «Varsti toimus aktsioon üliõpilas­ saride Nõukogu esimehe asetäitja aastail organisatsioon «Veljestö» inimeste vastu. See 1940—46 ja ENSV Ülemnõukogu Presii­ äratas omajagu imestust, sest see organi­ diumi esimehe asetäitja 1946—49), Heiti satsioon on iseseisvuse ajal alati liberaalsust Talvikule süüdistuse koosseisu ei leitud ning ta esitatud Erinõupidamisele karistamiseks ja opositsioonivaimu kilbile tõstnud. / / iseloomustuste alusel. «Seega ei saanud ta Kuuldavasti on ka «Veljestö» loo puhul karistada mitte süütegude pärast, vaid kellegi otsitud ühendusi välismaaga, on uuritud selle esitatud iseloomustuse ja arvamise põhjal,» organisatsiooni konspiratiivset punastevastast on Nigol Andresen kirjutanud. Heiti Tal­ tegevust ja süüdistatud teda ka selles, et viku isiklikku toimikut ta küll ei olnud näi­ ta sakslaste ajal oma aastapäeva olevat nud.99 pühitsenud. Areteeriti Ariste, Heiti Talvik, tuntud luuletaja, August Annist, rahvaluule- 1971. aastal avaldati ajakirjas «Tulimuld» tegelane Põldmäe ja mitmeid teisi.. . Are­ (nr 4, lk 16) Heiti Talviku nime all luuletus teeriti veel Palm ja, nagu mäletan, preili «Kaks kutset» («Kui palves leegitseb su Vilmreis (L. Vilmre; J. Mg.). Avalikkusele hing») ning kaks fragmenti («Ka voorusel sai teatavaks, et Tallinnas Provintsiaal- ei puudu eeldus patuks», «Meie süda on muuseumi pööningul — selles muuseumis kui kannel»). Kommentaaris nimetati neid asub nüüd ajaloomuuseum — olevat avas­ vanglas kirjutatuks ning oletati, et luuletused tatud relvaladu... Et ajaloomuuseumis ka on «tõlked või ainetel kirjutatud». August «Veljestö» inimesi ametnikena tegevuses Sanga materjalide hulgas Kirjandusmuu­ oli, siis raskendas see nende vastu tõstetud seumis on samade luuletuste varasemad süüdistust. Kõneldi jälle salaseltsi olemas­ koopiad (KM KO f 300; tekstid on trükitud olust. . .»9b Leon Vaganay'lt kuuldud ka, et P.-E. Rummo artiklis «Loomingus» 1986, kokku olnud 15 veljestolast uurimisel. nr 12, lk 1689—90), mis veidi erinevad «Koguteoses «Võim ja vaim» olevat must «Tulimullas» trükituist. Veel varasemaid valgel «V» kommunismivastane programm, koopiaid on eravalduses. Viimast fragmenti ja muud sellist olevat süüdistusteks ette on arvatud tõlkeks ühest Peter Roseggeri loet,» kirjutab Julius Mägiste.97 Ajaloo­ luuletusest või saksa rahvalauluks (vt viida­ muuseumi juhatajaks saksa okupatsiooni tud P.-E. Rummo artikkel). ajal oli Harri Moora, nõukogude aja algul Heiti Talvik määrati asumisele viieks juhataja kt Leida Loone (vangistati temagi). aastaks.100 20. või 21. märtsil 1947 algas tema Relvaladu aga oli vist küll muuseumieks- ja Elmar Hansu p Väljaotsa (sünd 12. det­ ponaatide «ladu». Veel on August Annist sembril 1913, karistuseks samuti viis aastat juba halvatuna öelnud Harald Peebule, et asumist 1950. aasta alguseni) tapiteekond Heiti Talviku arreteerimise ajendiks olnud Tallinnast Endõri.101 Kolm kuud kestnud sõit tema korteri läbiotsimisel lahtikäiva diivani oli väga raske. Algul peatuti kolm nädalat kastist leitud hulk nn keelatud kirjandust, Leningradi vanglas, sealt viidi neid edasi koos kriminaalvangidega. Nädal tuli olla Sverdlovski vanglas, kus Tjumenis edasi- 93Vt KM КО, 286, 41:6; 94 teeks jääminekut oodates. Elmar Väljaotsa KM КО, 218, 16:9 ja 86:1; vt ka: Kirjandus- sõnutsi «selle aja kestel juhtus nii mõndagi!!». sektsiooni töö konverentsil — «Sirp ja Vasar» Näiteks Tallinna vanglasse saadetud riideist 19. V 1945, lk 3; 95Vt temast: F. Sivers. Leon Vaganay, viimane prantslasest professor Tartu ülikoolis. — «Tuli­ Vt nt: A. Ruusmann. Sõjajärgne klassivõitlus muld» 1978, nr 3, lk 121 — 130; Tartu Riikliku Eesti külas. — «Horisont» 1988, nr 5, lk 9; Ülikooli õppe-teaduskoosseisu bio-bibliograafia- 99 N. Andresen. Heiti Talviku luulest. — KM КО, nimestik 1944—1980. Tallinn, 1987, lk 253; 300; 96Vt L. Vaganay intervjuu «Stockholms-Tidningen 100 E. Väljaots L. Tammele 26. III 1948; Eestlastele» 19. I 1949. Tsit.: J. Mägiste. EYS 101 See ja järgnev pärineb E. Väljaotsa kirjast «Veljestö» viiskymmend aastat. — EÜS Veljestö L. Tammele 26. III 1948 (vt koopia KM КО 1920—1975. Lund, 1975, lk 25—26; 300); E. Väljaotsa hiljem L. Tammele kõneldust 97Vt viide 96, lk 26; ning ühest kaudsest allikast.

56 Orav tuli loobuda, muidugi mitte vabatahtlikult. paiku. «Enne siia jõudmist oli Heiti ilmselt Endõri jõuti 17. juunil. Seal oldi ainukesed juba haige, kuigi ta ei kurtnud, polnud tema eestlased, Elmar Väljaots ei osanud lisaks mood. Aga kõhuhaigust on raske varjata. vene keelt. «Heiti oli alati abivalmis. Pakkus Teel saime palju soolakala. See oli läppunud tubakat, kui oli pakkuda. Tavaliselt vahetas ja kohati riknenud. Ajas kogu aja jooma. ta poole oma leivanormist mahorka vastu.. .», Vesi vagunis suures nõus oli halb ja seda on ta jutustanud. täiendati harva. Pesemiseks see hädavaevalt Vähem kui aastase kogemuse põhjal on kõlbas. Siit need kõhuhädad algasid », Elmar Väljaots kirjeldanud kohta ja tingi­ on üles tähendatud Elmar Väljaotsa juttu. musi järgmiselt. Endõr asus Tjumeni oblastis «Ta aimas, et sureb siia Endõri, sest tihti Mikojani rajoonis 60 kilomeetrit Obi jõest ütles: «Ah, kord tuleb ikkagi surra»! Haiguse loodes väikese harujõe «Mustneeme» kaldal ajal oli ta väga rahulik, kirjutas oma naisele (1948 oli Elmar Väljaotsa aadress: Кя(е?)у- aga sellest, et haige ta ei kirjutanud sõnagi. птнский с/сов. Пальяновский л/пункт). Haiguse ajal ta palus mind, et kui ma kunagi Talv oli suladeta, 40—50 kraadi ja külmemgi. Eestisse tagasi jõuan, rääkida tema surmast Valdasid külmad põhjatuuled. «Maastik siin tema naisele lähemalt,» kirjutas kaaslane ümbruses on kinnine, jõe ümbrus on kohati 1948. aastal. Eestist oli Heiti Talvik soovi­ kilomeetrite viisi lausmadalik mis on üle nud kirjandust ja veidi raha, algul muud ujutatud keskmiselt 2 meetri sügava veega tahta ei osatud. Siiski on soovide hulgas kuni Oktoobri kuuni siis järsku alaneb ja olnud kõige minimaalsemaid eluks vajalikke järele jäävad mustad muda väljad. Osa asju: paberit, pliiatsit, nõela, niiti, tubakat, puudele kasvavad vees juured mis siis kui­ piip jm. Ka evangeelium ja Goethe «Faust». vavad. Kõrgemad maa alad on kaetud igi­ Ühtegi kirja ega pakki ta saada ei jõudnud. vana metsaga. Valitsevaks puu liigiks on Pärast surma saabus sinna Laur Tamme tele­ seedrimänd, vähemuses harilik mänd ja grammiga saadetud raha, mis tagasi suunati. kuusk. Ka nulge on sageli. Pinnas on laisa Hilines ka nimetatu postkaart ning kellegi ilmega künkline. Ka kask kasvab siin ja pakk (sealse raamatupidaja sõnutsi) saksa­ mõninga/d/ paju liigid, see on kõik. Maasikaid keelse raamatu ning kaardiga. siin pole pohli ja kuremarju leidub ka musti­ Juuli algul ei lootnud Heiti Talvik kaid on väikesel viisil. Siin läheduses kasvab kaugesse haiglasse saavat, sest koht oli veidi vabarnaid, aga üsna viletsad,» kirjutas Elmar paranenud. Siiski viisid kaks tütarlast ta Väljaots. Vesi jões oli väga kõrge. Leidus sinna paadiga. Urmanovo haigla Obi ida­ hauge, ahvenaid, pardkala, tšelmat jt kalu, kaldal asus jõetsi kolme ööpäeva tee kaugusel. paadi taga võinuks vedada lanti. Kalli Sellel teel ta suri Elmar Väljaotsa 1948. aasta raha eest oli võimalik toitu osta. Talvel teatel 15.—20. juuli vahel. Surmatunnistus töös puhkepäevi peagu polnud. Suvel tuli olevat dateeritud 18. VII 1947. Elmar Välja­ tööpaikadesse tihti sõita jõetsi kümneid kilo­ otsa sõnutsi võis (haigla juures?) kännul ise 1 meetreid, augustis-septembris sama moodi raiesmikul olevast kahest hauast pikem olla 20—30 km kaugusele hobustele heina Heiti Talviku rahupaik. tegema. «Luuletusi tal polnud. Oma laule luges ta Algul elati teistega koos barakis, kuid Tallinnas vahest õhtuti kogu kambrile. Kirju­ loodeti eraldi asuda. Heiti Talviku oli ta tamiseks temal polnud kunagi võimalusi. Lu­ tervislikku seisundit mõistnud ülemus pannud bas tulevikus küll seda teha. Kirjutusi polnud kergemale tööle. Metsapunktis töötades temal mingisuguseid järele jäämas,» need tuli saagida katuselaudu ja hööveldada neisse on taas read Elmar Väljaotsa kirjast aastast vihmaveerenne, mille eest olnuks normaalne 1948.102 tasugi. Juuni-juuli vahetusel oli ta juba nii haige (kõhnunud, jalad paistes, nõrkusest 102 Oleksin tänulik kõigile, kes toimetuse aadressil vaevu jalul), et oli vabastatud töölt. Ravimeid teataksid H. Talviku käsikirjade, kirjade, fotode jm ta sai. Heiti Talvik haigestunud kas kohe säilimisest erakogudes või saadaksid oma mälestusi Endõris või teel, rängemalt igatahes 20. juuni Heiti Talvikust ja ta perekonnast.

BORIS KABUR: «Veljestö» üritustel ja Kangro akadeemilise Esimest korda puutusin Heiti Talvikuga perekonna õhtutel. Sellesse «perekonda» kokku vist 1937. aastal, kui asusin õppima kuulusin Kangro «pojana» nagu August Tartu ülikooli matemaatika-loodusteadus- Sangki. Perekonnaõhtud toimusid kodudes, konda; 1938—1939 kohtasin teda peamiselt tavaliselt Kangro enda pool.

Orav/Kahur 51 Minu ajal ei olnud Talvik sage «Veljes- tahes võidupühal 1945 olin juba Tartu julge­ tos»-käija, nagu ka ta suhted ülikooliga olid oleku sisevanglas, suures hallis majas prae­ olnud katkendlikud — vahepeal eksmatriku­ guste Riia ja Pälsoni tänavate nurgal, leeriti, elas Pärnus ema juures jne. Kord kus vange hoiti keldris puukuurides. Uurimis­ küsisin Talvikult, millal ta kavatseb ülikooli osakonna ülem oli keegi Mõšin, kellest lõpetada. Ta vastas: «See pole tähtis.» Kui räägiti, et ta on filoloogiakandidaat. Tema ta midagi uuris või tundma õppis, siis mitte käsul vange peksti, päris palju ja kõvasti. eksamiks vms, vaid ikka enese huviks. Oli Peksjate seas oli ka üks punapäine eestlane, sellisena suur autoriteet. Mäletan, et käest kes püüdis lüüa säästlikumalt ja läbi mantli, kätte käisid ringi ta konspektid keskaegsest nii et kantsikut polnud eriti tunda. Vangide prantsuse kirjandusest (Villon jt), et ta tundis seas kohtasin seal Paul Aristet, August Palmi, huvi vagantide luule vastu ja mulle jäi mulje, Juhan Auli, Elmar Hallerit, Peeter Tarvelit. et nende iseäralik ladina keel oli tal täiesti Palm rääkis, et oli saanud vabaduses kõnelda selge. Arbujatest oli «Veljestö» seltskonnas Nigol Andreseniga, kes öelnud, et ei saa nende Talviku ja Alveri luule eriti kõrgelt hinna­ repressioonide vastu midagi ette võtta ja et tud. Teiste luuletustesse suhtuti natuke küllap tuleb tal eneselgi varsti kinni minna. teisiti, näiteks Kangro esikkogu kohta liikus Paul Ariste, Mart Lepiku, Herbert Tampere — enesestki mõista sõbralikke — paroodiaid- ja enda kohta tean, et me süüdistustele ki, nagu järgnev, mille autoriks oletatavasti alla ei kirjutanud. Meid viidi üle Tallinna Helmut Tarand: Pagari keldrisse. Selle veoauto kastis, millega Ju kaua kobrulehe all Tallinna sõitsin, selgus, et peale ühe raamatu­ ma olen vaikselt istund pidaja olime kõik ülikooli töötajad või õppe­ ja vaadand pilgul uurival, jõud. (Tallinnas oli meie asja uurijaks kuis rohukõrred ristund. Sel asjal on üks vigadus, Tokarev ja seekord saime, kõik neli, vabaks. see töö on küllalt kurnav Sellest tekkis kumu, et olime äraandjad. ja lugejale igavus Kaugel sellest: lihtsalt oli üks juhtum, mis on teatavasti surmav. tõmbas meile sõjaväe vastuluure (nn смерш) tähelepanu. Selle ametkonna suhted Talvik polnud mingi tüüpiline boheem­ julgeolekuga polnud head ja nüüd hakati lane. Ta oli vähese jutuga, aga võis — erine­ koguni uurima, kes meid Tartus peksis. Üks valt näiteks Sanga üldisest inimlikust leebu­ suuremaid peksjaid — Ivanov — pandi sest — olla küllalt otsese ja terava ütlemise­ istuma.) ga. Talviku keel oli kõneldeski lihvitud ja Talvikut kohtasingi viimast korda Tallin­ stiilne. Oma luuletusi luges ta ette harva ja nas Pagari keldris. Ühel sügispäeval 1945 suure sundimise peale, väljakuulutatud kir­ toodi mind kongi, kus viibis ka Talvik. Ta jandusõhtud oli iseasi. Uks jututeemasid, oli siis juba pool aastat vangis istunud ja milleni Talvik 1930. aastate päris lõpus sageli parajasti väga rõõmus — äsja oli langetatud välja jõudis, oli mure, et demokraatia maa­ otsus, et ta on SOE (социально опасный ilmast kaob. элемент). See tähendas üksnes asumisele * saatmist, mitte vangilaagrit või hullemat. Kohe 1944. aasta sügisel algasid Tartus Rääkisime selle tunni jooksul paljust. Alates intelligentsi ja ülikooliinimeste arreteerimi­ Augustinusest ja lõpetades sellega, et neil sed. Endised aktiivsed veljestolased võeti Bettiga olid sageli olnud peavalud. (Jutu­ enamasti kinni 1945. aasta algul. Räägiti, ajamises selgus, et korteris oli olnud ahju- et selle aktsiooni initsiaator oli Max Laosson. seinas suur pragu. Selle oleks pidanud sa­ Ettekäändeks oli August Annisti korteris viga kinni toppima. Talvik oli nagu üllatunud- toimunud koosolek, millega tähistasime, ki, et peavalud võivad ka ahjuvingust tulla.) ei mäleta täpselt, kas «Veljestö» või Kui Talvik välja kutsuti, oli ta ikka veel nii Eesti Vabariigi aastapäeva. See sakslaste elevil, et ei hakanud saapaidki jalga panema, ajal toimunud koosviibimine kvalifitseeriti astus kongist välja paljajalu, saapad näpu nüüd salanõuks Nõukogude riigi vastu. (Ule- otsas. kuulamistel muidugi püüti panna omaks võt­ ma juba kõike võimalikku ja võimatut.) ANTS SALUM: Mina töötasin siis ülikooli radioloogiainsti- Puutusin temaga kokku väga lühikest aega tuudis. Kuulsin, et kord käidud mindki töölt ja sedagi katkestusega: mõned nädalad otsimas. Uks töökaaslane oli siis osutanud 1946. a aprillis-mais ja sama aasta juunis- Toome-alusesse keldrikäiku, kus asusid insti­ juulis. Kohtumispaik — Patarei kambrid nr tuudi kõrgepingeseadmed — et läksin sinna. 21 ja 11. Varem ma teda ei tundnud, isegi Otsija tahtis järgneda, kuid talle öeldi, et lugenud olin teda vähe. Kõige eredamalt olid seal on voolu 15 000 volti, ja nii jäi see asi mul meeles ta «Ammukaares I» ilmunud seekord katki. Kinni võeti mind kodunt ja iga­ luuletused «Maru», «Pagulane» ja «Ärka-

58 Kabur/Salum mine». Muljet oli avaldanud ka okupatsiooni­ nud. Sageli oli öösiti üleval. Andus joomisele. aegses «Postimehes» ilmunud reportaaž Inspiratsioonihetked olid harvad. Värsse Alverist ja Talvikust. Meenutan seda, et sõnastas vaid sellepärast, et nad ise tulid oleks arusaadav, kuivõrd ettevalmistamatult pähe ja nõudsid kirjapanemist. poeediga kohtusin. Boheemlikku eluviisi tõi muutuse abiellu­ Esimest korda nägin teda ühel päikese­ mine. Elu muutus rõõmsamaks. Naise näol paistelisel aprilli varahommikul, mäletatavasti oli ta leidnud toe ja temaga sidus huvide 11. kuupäeval. Olin vast virgunud, istuli ühtsus. Oma abikaasast Betti Alverist rääkis tõusnud ja märkasin, et vastasseina ääres ta meeleldi. Helged mälestused olid tal üsna ukse lähedal istus oma kotil mees, üks 1937. a suvest. Neil oli pisut rohkem raha, jalg üle teise, käed toetatud küünarnukkidega sest ilmunud oli luuletuskogu «Koh­ põlvedele. Ta pahvis järelejätmatult pika­ tupäev». Suvitama sõitsid nad Rutjale. varrelist inglise piipu ja vaatas vilkalt uut Iga päev tegid pikki jalutuskäike piki mere­ ümbrust ja uusi inimesi. Seljas oli tal pruuni randa, metsades ja põldude vahel. Muretute karusnahkse äärisega pikk taevasinise riidega lastena käisid külas ostmas piima, leiba, kaetud nahkvest. Ta tõsine prillitatud nägu mune ja liha. elavnes mõnikord imelikuks naeratuseks, mis Kord abikaasalt pakki saades tuli talle oleks võinud tunduda irvena, kui silmades meelde üks pühapäevalõuna. Naine oli pärast poleks läigatanud midagi pehmet, sooja ja seda mõnuga lausunud, et «koht naerab». arglikku. Nii sellel esimesel päeval kui ka Koduseid maiuspalu süües kordas Talvik hiljem oli ta võrdlemisi sõnakehv ja hoidus seda väljendit mitu päeva järjest. oma vahetute naabritega kõnelusse astumast. Meelde on jäänud Talviku ütlus: «Betti on Tema erakordset kuju vaadates vilksatas suurem luuletaja kui mina. Olen ainult naise mõte, et see on vist keegi meie luuletajaist. vari.» Kui ma sellele oletusele üsna pea kinnitust Ükskord sattus ta kätte ajaleheriba (või­ olin saanud, püüdsin talle delikaatselt lähene­ malik, et see oli koos pakiga tulnud), mis da, sest tundsin ta vastu tõsist huvi. Nii saigi tegi talle palju rõõmu. Tookord tuli ta ise alguse meie omavaheline kontakt, mis viis minu juurde ja teatas, et trükist on ilmunud väga usalduslike vestlusteni. See, et ma temast Maksim Gorki «Lapsepõlv». Rõõmu valmis­ ja ta harrastusist huvitatud olin, pidevalt tas talle see, et raamatu ilmumine tähendas ta juurde tulin kirjandusega seotud küsimus­ naisele, kes selle oli tõlkinud, raha saamist. tes, muutis ta vastutulelikuks, jutukaks ja kis­ Vanglasse sattumise üle imestas ta isegi. kus välja üksindusest, millega oli jõudnud Sellest juttu tehes oli ta ülimalt avameelne, ülimalt harjuda. mis sellistes tingimustes ei ole päris tavaline. Tavaliselt vestlesime kõndides. Kamber Ta rääkis sellest konkreetsemaltki. Oli nr 21 oli kitsas nagu koridor. Päevasel ajal, 1945. a maiõhtu (esialgses üleskirjutuses kui mehed seina ääres istusid, oli keskel veidi olen sulgudes lisanud — 15. mail). Nad vabamat ruumi. Seal me siis saalisime olid hubaselt aega veetnud. Sisenes paar- ukse juurest akna juurde. 11. kamber oh kolm meest, kes nõudsid teda ja käskisid ära­ avar, seal oli võimalik vabamalt tiirutada. minekuks valmis panna. Talvik oli katsunud Millest me vestlesime? nalja heita: ta olevat valmis ja võib kas või Panin oma mälestuskillud esialgselt kirja vesti väel teele asuda. Tulijad soovitasid juba 1950. a. Püüan allpool esitada neid süs- soojemalt riietuda ja üht-teist toidupoolistki tematiseeritult. kaasa võtta, sest asi olevat tõsine. Nüüd Uht-teist rääkis ta oma noorusest. Esi­ muutusid toimingud asjalikumaks. Ehk oli mesed luuletused olid kirjutatud vihikutesse. kohkumistki ja arga küsimist, et mille pärast. Nendega oli tutvunud perekonnatuttav Jo­ Lausuti midagi rahustavat, et küllap ta tuleb hannes Vares-Barbarus, kelle kaasabil ilmu­ tagasi. (Seda tehti ilmselt abikaasa pärast.) sid mõned neist «Loomingus». Lõpuks oli Talvik leidnud mingi pudeli, rüü­ Juba siis oli ta olnud üksik ja omaette. pas ise ja pakkus ametimeestelegi. Sageli tulid talle peale «hullud hood». Kord Alles ülekuulamise käigus Tartus Riia põgenes kodunt ja sõitis jalgrattal põlevkivi- tänaval selgus, et teda süüdistati spionaažis. kaevandusse Virumaal, et elada kaevurite Eeldati, et tal on suhteid välismaaga (vihjati keskel, teha füüsilist tööd ja õppida tundma Ants Orasele ja Bernard Kangrole), ja taheti nende elu. Kui ma küsisin, mis ajendas teda teada saada, kellega nimelt ja millised. Selline selleks, oli vastus lihtne: uute elamuste ja süüdistus oli teda alguses täiesti rabanud. muljete nälg. Oli mingi üliärritus, mis muutis Hiljem muutus rahulikumaks, sest teadis kodu vastikuks, kuhu ta enam kunagi ei kindlalt, et taoliste asjadega ei ole tal midagi kavatsenud tagasi pöörduda. Sõit ja sealviibi­ tegemist ja seetõttu ei saa talle nagunii midagi mine tõi rahunemise. teha. Uurija järjekindlus ei nõrgenenud, kuid Ülikooliaastail oli ta tohutult palju luge­ sellel ei olnud positiivseid tulemusi. Nüüd

Salum 59 pandi Talvik kuuks ajaks pimedasse üksik­ tsüklist «Surmatantsud», mille autoriks oli kambrisse järele mõtlema. Selle aja jooksul ta ise. Eesti luuleklassikast mäletas ta selli­ oli teda ainult mõnel ööl ülekuulamisele seid laule nagu Gustav Suitsu «Noor värsi­ viidud. Küsimused olid samad, vastused sepp», Juhan Liivi «Helin», «Ta lendab mesi­ samuti. puu poole», «Must lagi on meie toal» ja «Le­ Lõpuks toodi ta Tallinna ja temaga hakkas hed lang'sid». Saksa keeles õppisin temalt tegelema uus uurija. Sedapuhku tahtis uurija pähe Hermann Hesse «Der Steppenwolfi» teada, millised on olnud ta seosed üliõpilas­ ja kellegi sünge, aga väga pildirikka «Die seltsiga «Veljestö», mille liikmeist tookord Ratten». Vene luulest oli talle peale Bloki samuti mitmed kinni istusid. Siingi ei olnud ilmselt lähedane Anna Ahmatova, kelle paar temast kasu, sest saksa okupatsiooni ajal ta luuletust olid tal peas. Meeles oli tal ka Mih­ ei võtnud seltsi tegevusest osa. Ka «Ammu­ hail Lermontovi «Duša moja mratšna...». kaares» ilmunud luuletused olid täiesti Kõiki neid luuletusi koos vaadeldes häm­ apoliitilised. mastab see, et Heiti Talvik kõneles minuga Talvik oli istunud vanglas eeluurimise luulekeeles sellest, mis talle endale oli väga all juba terve aasta. Teda ei süüdistatud lähedane ja mis mõlkus pidevalt mõtteis vang- enam ei spionaažis ega seoses «Veljestoga». lapäevilgi. Enamik luuletusi on seotud poeedi Kuid lahti ikkagi ei lastud. Uurija tundis kutsumuse ja kohaga ühiskonnas. Viimane huvi ta loomingu vastu, et selguks, milline kangastub ta laulikusilmadele vaenuliku, on kinnipeetava meelsus. viirastusliku ja võikana. Pärast pikka vaheaega kutsus uurija ta Kuuldud luuletused andsid ainet kõnelus­ enda juurde südaööl. Mingit ülekuulamist teks. Esitasin talle nendega seoses palju ei toimunudki. Uurija hakkas temaga vest­ küsimusi. Loomulikult on sellest vähe meelde lema hoopis vene kirjandusest, sealhulgas jäänud. Mõned asjad on siiski talletunud Maksim Gorkist ja Vladimir Majakovskist. selgesti. «Blasfeemilise ballaadi» juurest Kuna Talvik valdas vabalt vene keelt, kulges läks jutt Francois Villonile, kellest ta jutustas see kirjanduslik vestlus sundimatult ja andis suure vaimustusega. Sakslastest olid talle tunnistust uurija heatahtlikkusest tema vastu. lähedased Johann Wolfgang Goethe ja Rai­ Lõpuks jättis uurija ta päris üksi ja palus, ner Maria Riike. Rohkesti teadis ta vene et ta vastaks vabas vormis mõningatele küsi­ sümbolistidest ja akmeistidest. Nii jutustas mustele. Talvik vastas nagu vaja. Viimane ta mulle Aleksander Blokist, Dmitri Merež- küsimus kõlas järgmiselt: kuidas te suhtute kovski ajaloolistest romaanidest, Anna Ah- nõukogude võimusse? Talvik vastas — suhtu­ matovast jmt. Juttu oli meil ka Aleksander sin eelarvamusega varem ja suhtun ka Puškinist. Nimelt pidi ta kirjutama Eesti praegu. Kirjanduse Seltsi biograafilise sarja jaoks Neid lugusid rääkis ta 11. kambris, seega Puškini eluloo ja oli sellega seoses töötanud siis kas aprilli lõpul või mai algul. Ajendiks läbi väga palju materjali. Erilise mulje oli oli see, et teda kutsuti päisel ajal välja. Tagasi talle jätnud rooma kirjaniku Lucius Apu- tulles oli ta võrdlemisi erutatud, sest oli leiuse romaan «Kuldne eesel», millest jutus­ teada saanud, mida tähendas talle vastus tas mitmeid huvitavaid lõike. viimasele küsimusele. Lahtisaamisele oli tõm­ Talvik oli tõsiselt süvenenud hiina mõtte­ matud kriips peale. Alles nüüd kahetses ta maailma. Ta tutvustas mulle hiina tähendus- oma avameelsust. Eks sellest piisaski, et teda sõnu ja muinasjutte ning juhtis tähelepanu kinni hoida. Lõpuks kohaldati paragrahv, nende sügavale sisule ja lakoonilisele vor­ mille alusel ta saadeti asumisele. mile. Hiina sügavvaimne rahu, mille ülimaks Süvenevas usalduses õppisin valikuliselt eesmärgiks on tao saavutamine, näis talle ole­ tundma Talviku loomingutki, vahendajaks vat südamelähedane. «Selles on midagi luuletaja ise. Selgus, et tal oli peas rohkesti jumalikku, kui suudad end irrutada olevikust luuletusi. Tartu pimedas üksikkambris istudes ja minevikust, irrutada kõigest, mis sind on oli ta neid ajavüteks meelde tuletanud. Seda väliselt riivanud, oma muutlikkusega puudu­ aega nimetas ta tagantjärgi väga õnnistus- tanud, et rahus hoomata midagi jäädavat, rikkaks. Nii kuulsin ma temalt selliseid püsivat, igavest, tõelist.» — Umbes nii kõneles luuletusi nagu «Blasfeemiline ballaad», ta mulle Laozi (tollal kasutasime nimekuju «Simmanil», «Pohmeluslikke mõlgutusi I», Laotse) õpetusest. Tundus, et ta ei olnud «Vabanemine», «Lauliku hommik I», «Ma­ selle suhtes sugugi ükskõikne. gaja», «öö», tsüklit «Rabas» ja tsüklit Ükskõikseks oli ta aga muutunud oma «Dies irae» (vähemalt luuletusi «Kas minna elu ja tuleviku suhtes. Surma- ja kadumis- gangsteriks või vapsiks» ja «Pilvi all iga mõtted, mis sageli esinevad ta luuleski, olid vares»). Mitmed luuletused õppisin pähe. poeedile omased ka elus. Ta kaalutles: kellele Peale oma luuletuste olid tal veel meeles ta võiks veel vajalik olla? Milleks üldse Aleksander Bloki nelja luuletuse tõlked elada? Elada tahaks küll, aga kui ees ootab 60 Salum laager või asumine, ei oskaks ta oma olemas­ vitava teose ümberjutustust. Esimesena as­ olu eest kuidagi võidelda. Kergema meelega tus üles Rudolf Põldmäe ise, kes tundis hästi ta kaoks. Mõnikord kujutles ta asumise- eesti kultuurilugu. Mitmel korral jutustas ta aastaid ette teistsugusenagi: Betti saadab huvitavalt ärkamisaja tähtsündmustest, eraldi talle raamatuid, võimaluse korral mõne on meeles referaat Oskar Kallasest. Neid ette­ pakigi, ja küllap ta elab. (Enne surmagi kandeid või vestlusi kuulati huviga. Sooviti, et oli ta saatnud abikaasale väga optimistliku iga päev keegi millestki räägiks. Rudolf kirja, millest ei võinud aimatagi, et on lähe­ Põldmäe hakkas uusi esinejaid otsima. Keegi nemas lõplik minek.) Valga advokaat (vist Kasukas) kõneles rah­ Talvikule mõeldes tuleb tahtmatult meel­ vusvahelisest organisatsioonist Noorte Meeste de «Kohtupäeva» avaluuletus «Poeet», mis Kristlik Ühing, mille tegevuses oli osalenud, algab sõnadega: ja hiinlaste külaskäigust Eestisse. Laeva­ Ma iial polnud eht, kapten Kask rääkis meile laeva ehitusest, ei elus ega luules. tubakavabriku «Laferme» osanik Kolts oma Kui oksalt langend leht vabrikust. Mu ülikoolikaaslane Karl Ariva, ma "triivin igas tuules. kes oli ainult lühikest aega 21. kambris, Selles luuletuses on poeetilist poosi, mis tundis suurepäraselt kriminaalromaane ja tal tõearmastajat irriteerib, kuid veelgi rohkem tuli korduvalt esineda paeluvate põnevus­ tõde, mida polegi nii kerge sõnastada. Talvi­ lugudega. Rudolf Põldmäe ei jätnud mindki kuga vesteldes tahtsin nooruslikust optimis­ mängust välja: rääkisin Rooma ajaloost, mist ajendatuna kuulda temalt paljude küsi­ millest olin enne arreteerimist sooritanud muste kohta selgeid seisukohti ja hinnanguid. eksami, Henrik Ibseni «Kummitustest», Tavaliselt ta vältis neid. Meelsamini avaldas mis «Vanemuises» nähtuna oli jätnud sügava ta oma arvamusi, kahtlusi ja ei väitnud millegi elamuse, Lev Tolstoi «Ülestõusmisest» ja kohta midagi kindlat. Pigem võis temalt kuul­ Frans Eemil Sillanpää «Siljast», mis lugedes da erinevate inimeste vastukäivaid seisu­ olid südamesse läinud. kohti ja arvamusi, mis pidid tõestama, et Kui Talvik tuli 21. kambrisse, tekkis mõte, midagi üldkehtivat väita pole võimalik. et temagi lööks kaasa meie kultuurhommi- Ühe loo jutustas ta ise. Enne 21. kambrisse kutes. Mulle tehti ülesandeks paluda talt refe­ tulekut oli ta olnud koos paljude maapoistega, raati. Algul ei tahtnud ta esinemisest midagi kes harrastasid meelelahutuseks laulda riiva­ kuulda, aga viimaks nõustus ja valis teemaks tuid laule. Esialgu oli tema jäänud ainult Kristuse. Talviku esinemist kuulati suure hu­ pealtkuulajaks. Mõne päeva pärast ütles viga. Enamikule kuulajaist oli uudiseks, et luuletajanärv üles. Tulemuseks oli see, et Jeesust Kristust ei ole üldse olnudki. Esineja ta istus noorte meeste keskele ja hakkas nende oli ilmselt arvamusel, et vaevalt ta jutt kõiki vemmalvärsse rütmiliselt, riimiliselt ja kom­ huvitab ning libises paljudest üksikasjadest positsiooniliselt kohendama ja tihendama. kergelt üle, et kiiremini lõpetada. Referaat Paar redigeeritud võsastikulaulu oli tal isegi tekitas elevuse ja kuulajad esitasid palju küsi­ peas, mida lustakalt muheldes mullegi tut­ musi. Kõigele pani krooni keegi Saaremaalt vustas. pärinev lahkusuline lukkseppmeister, kes oli Hoopis teistsugused olid harrastused lausa solvunud, et Kristuse isikus võidi kahel­ kambris nr. 21, kus andsid tooni intelligent­ da. Hoolimata sellest, et Talvik oli kohe algu­ sed mehed, kes olid koondunud aknapool- ses rõhutanud, kelle tõlgendusest ta räägib, sesse ossa. Nende hulgas oli autoriteeti Rudolf pöördus saarlane tema poole küsimuste, Põldmäel, kes oli väliselt küll tagasihoidlik kahtlustamise ja ilmse pahameelega. Talvik ja rahulik, kuid teistest vaimuerksam ja muutus väga närviliseks, toppis piibu täis, initsiatiivikam. Tõsi, seal oli teisigi tartlasi, hakkas mööda kitsast kambrit edasi-tagasi nagu August Palm ja Mart Lepik. Palm oli liikuma ja ütles kategooriliselt, et rohkem ta vaikne ja endassetõmbunud, Lepik sünge ja enam ei esine. Talle olevat igasugused ava­ kontaktitu. Palm oli Põldmäe naabriks ja likud esinemised vastikud, aga tänane juhtum omavahel nad ikka vestlesid. Lepiku ase oli võttis nendeks igasuguse isu. Püüdsin saarlast peaaegu nende vastas, kuid ei mäleta, et ta rahustada, et ta loobuks oma vaenulikkusest oleks oma endiste kolleegidega rääkinud. Talviku suhtes. Sellest hoolimata oli Talvik Talvik oli esialgu üsna ukse lähedal kui uus­ veel mitu päeva endast ära. tulnuk, hiljem tõime ta kambri keskele. Ka Teine kord palusin luuletajat esinema Talvik ei suhelnud oma Tartu tuttavatega. 11. kambris, kus me pärast lahusolu uuesti Ruldof Põldmäe algatas 21. kambris kul- kohtusime. Selleski kambris püüti igavat istu- tuurihommikute traditsiooni. Ennelõunane misaega mingi tegevusega vaheldusrikkamaks aeg oli kambris igav. Et seda igavat aega muuta. Kohtusin siin ühe teise ülikooli­ millegagi täita, kuulasid mehed umbes paari kaaslasega. Tuli mõte meenutada Juhan . tunni kestel mingit referaati, vestlust või hu­ Liivi. Valmistusime selleks mitu päeva, sest

Salum 61 vaja oli meelde tuletada ta luuletusi. Mind kõiki, ta luule suurus jõudis iga kuulajani. toetas selles osas Heiti Talvik, kes oli Kui Talvik lõpetas, aplodeeriti talle soojalt. sedapuhku nõus rääkima luuletaja elust. Pärast seda lugesime Juhan Liivi luuletusi. Meisterdasime isegi puldi, kust ülikoolikaas­ Ühe palana esitasin ka Heiti Talviku tähen- lane ütles avasõna. Talvik puldi taha ei tul­ dusväärse luuletuse «öö». Tundsime suurt nud, vaid alustas oma kohal istudes vaikselt rahuldust selle ürituse kordaminekust. Meie juttu Juhan Liivi traagilisest saatusest. See­ rõõmu jagas ka Heiti Talvik, kelle osa oli kord ta süttis kõneldes ja saavutas imeväärse olnud kõige vastutusrikkam. See oli ühtlasi kontakti ligi sajast mehest koosneva kuulajas­ meie viimane koosolemise päev, sest 9. juulil konnaga. Juhan Lüvi kurb elu liigutas meid 1946. a pidin olema sõjatribunalis. PRIIT KELDER LEHEKÜLGI HIINA FILOSOOFILISE MÕTTE PÄRANDIST II Naise ja naisesuse, ema ja emase dominant taoismis ja kuhu see kõik võib välja viia

Taoism (hiina keeles üldnimetusena DAO ei saa enam kõnelda terviklikust või ühtsest XUE), on kõrvuti konfutsiaanlusega üks taoismist. Tekkinud lahknevuste tulemusel kahest hiina filosoofia peamisest harust. kujunesid välja kaks kõige üldisemat suunda Pärast budismi invasiooni Hiinasse meie taoismis, mida võime iseloomustada kui (1) ajaarvamise algul ning selle mõttevoolu hii- taoistlikku filosoofiat (DAO nastumist moodustasid konfutsiaanlus ja JIA), mille kõrgeimaks arenduseks sai taoism koos hüna budismiga nn SAN JIAO neotao is m(XUAN XUE), ja (2) reli­ (kolm religiooni) — kooseksisteerivate gioosset taoismi (DAO JIAO), ja omavahel võistlevate mõttevoolude filosoo- mis arenes teatud laadi vennaskonnaks, filis-religioosse triaadi, mis määras Hüna ühenduseks, küll vägagi lõtvade organisat­ vaimse elu omapära pikkadeks aegadeks siooniliste sidemetega, kuid ikkagi munklu- kuni praeguse sajandini välja. se kogumiks, mille esimeseks patriarhiks Traditsioonikohaselt peetakse taoismi ra­ peetakse Zhan Dao-Ling'i (Zhan Fu-hang), jajaks legendaarset Lao-zi'd (legendi temast hämmastavalt pika elueaga õpetlast (34— vt L. Mälli eessõnast «Daodejingi» tekstile), 156). kuid selle mõttesuuna tähtsaimaks esindajaks Lõhe kahe taoistliku õpetuse vahel kuju­ loetakse ikkagi Chuang-zi'd (u 369— nes üsna ruttu niivõrd silmatorkavaks, et 286 e.m.a); kõrvuti nendega võib taoismi võime neid iseloomustada kui vastastikku klassikuna nimetada veel Yang Zhu'd (u kontradiktoorseid suundi. Taoism kui filo­ 440—360 või 414—334 e.m.a). Peamiselt soofia kuulutab looduse ja loomulikkuse jär­ nendele patriarhidele omistatavate tekstide gimise doktriini, samal ajal kui taoistlik õpetus, n-ö klassikaline taoism, kujutab religioon õpetab loodusele vastuseismist. endast kummalist maailmanägemist, mille Eriti selgelt ilmneb see vahe suhtumi­ sarnast on raske leida teiste rahvaste mõtte- ses inimelusse — sündi, eksistentsi, surma. varamust, kuigi üksikuid taoistlikke välgatusi Kui esimene suhtub nii inimese sünnisse, on esinenud ka näiteks Euroopa mõttetar- elukulgu kui ka surmasse üheväärse fatalis­ kadel. Ent oma klassikalisel kujul on taoism miga (Lao-zi & Co järgi on surm elu hiinalikult nõtke, raskesti allutatav euroopa­ järel asjade loomulik kulg; Chuang-zi aga likele kontseptualiseerimisponnistustele; ette­ märgib: tõeline vana aja inimene ei tundnud vaatlikult mööndes võime pidada teda süski armastust ei elu vastu, ei tundnud surma sügavate dialektikasugemetega naiiv-ma- vihkamist; ei rõõmustanud ta oma ilmale- terialistlikuks filosoofiliseks õpetuseks, mil­ tuleku üle, ei seisnud vastu elust lahkumisele; les ei puudu ka fataal-pessimistlikud, ükskõikselt jättis ta maha selle ilma sün irratsionaalsed jooned. Just peaasjalikult ja ükskõikselt tuli ta ka sellesse, ja vaat' see need algses taoismis sisalduvad müstikaele- ongi kogu tõde!), siis taoism kui religioon mendid viisidki pikapeale õpetuse hargne­ lausa sõdib surma vastu, õpetab, kuidas misele 2.—3. sajandil, mille tulemusena me sellest hoiduda, püüdes leida kõikvõimalikke

62 Salum/Kelder teid ja vahendeid, pikendamaks eluiga, lük­ dab tühja jõukulutust ning toob enesega kamaks surmahetke sadade aastate kaugusse. kaasa, nagu öeldud, ebaõnne ja huku. Religioosne taoism kätkeb eneses küll maa­ Taoismi filosoofiat peetakse tihtipeale giat ja alkeemiat, küll tõbede ravitsemist ja pessimistlikuks, võimalik et ka just toimima- demonoloogiat, st ka selliseid elemente, mil­ tuseprintsiibi fatalistliku hõngu tõttu. Arvan, lel ei ole enam mingit seost filosoofiaga et taoline hinnang ei ütle ju õigupoolest ega ka klassikalise taoismi doktriiniga, veel midagi. Ka toimimatus ja elu- ning mistõttu taoismi enese kui varasema terviku loodusrütmide arusaav käsitlemine pole ju piirjooned muutusid seeläbi hiina ühiskonnas iseenesest veel pessimism. «Ära muretse! Toi­ üpriski ähmaseks. Ent siinkohal ei saa ka mi toimimatult ja kõik laabub.» märkimata jätta taoistliku religiooni silma­ Universumit ei saa korrastada kunstlikul paistvat panust rahvameditsiini (akupunk- viisil, tema korrastatuse tarvis peab vallan­ tuur, ravivõimlemine, maarohtude kasuta­ dama tema loomulikud, sünnipärased oma­ mine jmt) ja käsitsivõitluskunstide arenda­ dused. Sestap ka tark valitseja järgib kulgu misse: neis valdkondades kuulub hiinlastele ega tee mitte midagi, et riiki valitseda; siis kaheldamatult ülemaailmne prioriteet. muutub see õitsvaks, saavutab rahuseisundi Taoistliku filosoofia lähteideeks on õpe­ ja kooskõla. Inimlik ühekülgsus võib varju­ tus TAOst. TAO on hiina filosoofia tähtsaim tada TAO, ise aga ei oma. ta küll mitte mõiste üldse, sellega opereerivad kõik filo­ mingisuguseid piiranguid: rohukõrs ja kalju- soofilised koolkonnad, andes talle aga ka rünk, värdjas ja kaunitar, suursugusus ja erinevaid tähendusi. Lao-zi õpetuses on TAO äraandlikkus — TAO ühendab need kõik nähtamatu, tabamatu, kõikjaltoimiv, loodust, üheks tervikuks. Nähtused ja asjad on oma­ inimühiskonda, indiviidi käitumist ja mõtle­ vahel kõik võrdsed ning targal inimesel mist suunav kulg, seadumus (mõnetine ana­ puudub poolehoid või eelarvamus: ühtemoodi loogia DHARMAga brahmanismis või vaatab ta üliku ja orja peale, ühineb kõik­ Herakleitose LOGOSega), ta on lahuta­ suse ja Universumiga ning ei muretse ei matu materiaalsest maailmast ning suisa elu ega surma üle, mõistes nende loomulik­ juhib seda. Ta on Tee, kulg, mis on kui kust ja vältimatust. igavene ja ajatu, loomulik ja üleüldine maa­ Selline oleks siis lühike ülevaade taoismi ilma spontaanse tekkimise, arengu ja hävingu hõngust. Sarnaselt paljude muudegi hiina seaduspärasus. (Chuang-zi: «TAO loob täiuse õpetustega on ta raskesti hoomatav, kohma­ ja tühjuse, ent ta ise pole ei täis ega kalt kontseptualiseeritav, seda just oma eba­ tühi. Ta loob kõdunemise ja surma, kuid määrasuse, ähmasuse ja nõtkuse tõttu. Näeme pole ise ei kõdunemine ega surm. Ta loob seda kas või tema põhimõiste — TAO — alguse ja lõpu, ise mitte olles ei algus ega tõlkimatusest. Ja kuigi L. Mäll on pakkunud lõpp.») mõnusalt eestipärase asendusvaste «kulg», TAO sünnitab asjade-olendite musttuhan- ei või sedagi sammu pidada kuigivõrd rahul­ ded read, on toimimatu, toimetades samal davaks või vajalikuks. Ja miks peaksime nii ajal kõiki asju; TAO on vormitu ja nimetu, vägisi taga ajama eestikeelseid vasteid; pal­ tühi ja ammendamatu, ometigi on ta kõikjal judki hiina-india mõttesüsteemide põhimõt­ ja kõiges. TAO on kulg, mille mittejärgi­ ted pole põhimõtteliselt tõlgitavad ning me mine viib hukule. Chuang-zi järgi on TAO peaksime neid võtma nii, nagu nad on, tõlgit­ passiivne ja vormitu, teda võib edasi anda, sema suva järgi. Liiatigi on tõlkimatuse kuid mitte võtta, võib tunnetada, ent mitte erapoolik näide ka olemas Vana-Kreeka ja näha; TAO on iseenda algus ja alus ega sõltu muudegi kultuuride terminite näol (filosoo­ ei ajast, ei ruumist, pole tal ei algust ega lõp­ fia, sputnik, perestroika). pu. TAO eksisteerib kõikjal ja kõiges; tunda Nagu eespool öeldud, on TAO mõistet saada TAOd — tähendab tunnetada Loo­ erinevalt käsitatud ka hiina mõtte peamistes duse seadusi ja omandada oskus neid järgida. suundades. Konfutsiaanluses puudub TAO'1 Sellest lähtub ka TAO järgimise põhi­ kosmiline värving ja ta on omandanud pigem mõte. See on käitumine, mis mikrokosmo­ kõlbelise seaduse mõtte, eetilise printsiibi ses harmoneerub inimloomusega (tema tähenduse ja käitumisjoone, kohusetunde TAOga) ning makrokosmoses leiab koos­ iseloomu. See aga tähendab omakorda, et kõla Universumi TAOga. Sellest põhimõt­ selle mõiste tõlgendamine satub juba tugevalt test kinnipidamisel rakendubki toimimatus sõltuvusse näiteks kas või haridustasemest (WU-WEI), mis on taoismi üks põhilisi ja pedagoogilisest praktikast: Taevas annab kontseptsioone ning mis võib viia selle järgija inimesele ta loomuse, käitumine loomujärg- täielikule vabadusele, edule, õitsengule ja selt aga ongi TAO, ent TAO täiustub õppi­ õnnele (kuigi ka kõik need ei evi absoluut­ mise ja õpetatuse, aga ka humaansuse — set väärtust). Ja seevastu igasugune tegu ja REN — läbi. tegevus, mis satub vastuollu TAOga, tähen­ Neokonfutsiaanlaste käsituses samastub

Kelder 63 TAO mitte ainult RENiga, vaid ka kosmose j-iigialam riigivalitseja ja loodusega: Taeva (looduse) tegutsemise poeg isa substantsi nimetatakse muutumiseks, selle abikaasa-naine abikaasa-mees põhjusseadust aga TAOks. YIN ja YANG argus julgus jõudude järjestikune võnkeliikumine on alatus üllameelsus TAO, see on see, mille tõttu YIN ja YANG paarisarv paaritu arv lakkamatult vahelduvad. TAO täidab enesega madal (räme) heli kõrge (puhas) heli kogu Ilmamaa; Taeva suhtes nimetatakse negatiivne positiivne jne. teda YIN-YANGiks, Maa suhtes — jõuks Erakordselt oluline on siinkohal küll ja nõrkuseks, inimese suhtes on ta nimi hu­ rõhutada, et YIN-YANGilikud vastandid po­ maansus ja õiglus. legi mitte vastandid, vaid on eeskätt just Neokonfutsiaanlaste rõhuasetus TAO (ja teineteist tingiv ja teineteisest lähtuv, teine­ kogu maailma) kaksühtsele olemusele pole teisesse üleminev paarsus. YANG, saavutades juhuslik. Kõrvuti intellektuaal-kontseptuali- äärmuse, muutub YINiks ning vastupidi. seerimatu TAO mõistega on hiina filo­ Uks sisaldab alati eneses ka potentsiaalselt soofia, eeskätt just taoistlik mõte, kõige enam teist. YIN-YANGiliku kaksühtsuse hurmast haaratud olnud olemise kaksühtsuse, YIN- kõneleb poeetiliselt L. Mäll oma «Daodejingi» YANGiliku kooskõla tunnetamisest ja lahti­ tõlke eessõnas. mõtestamisest. Ühes vanimas hiina klassika­ Võrdlussuhtes «konfutsiaanlus — taoism» lise filosoofia tekstis — YI-YINGis — oman­ paigutab YIN-YANGiliku binaarsusprintsiibi davad YIN ja YANG lakkamatult interakt­ rakendamine konfutsiaanluse meheliku, sioonis ja vastasvõistluses asuvate kosmiliste YANGILIKU märgi alla, taoismi aga YINI- jõudude iseloomu, mille tulemusena sün­ LIKULE poolele. Konfutsiaanluse suunit­ nibki ja muutub materiaalne maailm, aga lus on üles, edasi, tulevikku, korrale ja kor­ ka kõik muu — ühiskond, ideed, kultuur, rastatusele, tegutsemisele ja karjäärile; moraal. YIN ja YANG ise aga on Ülima taoismi pilgupöörd — maha, tagasi, mine­ Piirväärtuse — TAIJi — sünnitisteks. Siin­ vikku, loomulikkusele ja vabale kulgemisele, kohal võib lisada, et TAO tähendus nii toimimatusele ja iseenda-olemisele. Siit ka «Muutuste raamatus» kui ka «Daodejingi» vastastikune suhtumine ajaloo aegade jook­ tekstis tundub uurijate arvates pärinevat sul: konfutsiaanluse domineerimine riigiva­ ürgalgsest Kuu kultusest. litsemise ja ühiskonnakorralduse vallas sujus YINi ja YANGi, nende ülimalt popu­ (mitte alati lausa sujuvalt) taoismi popu­ laarsete kategooriate algtähendus oli ilmselt laarsuseks alam-elus, igapäevastes toimetus­ «pilves ilm» ja «päikeseline ilm», ehk oru tes, ennustustes, maagias, ravitsemises ja sõja­ või mäe «varju- või päikesepoolne külg». kunstides, aga ka «päris» kunstis — maali­ Vana-Hiina mõttetargad kasutasid selle vas­ kunstis ja poeesias, ehituskunstis ja aiailu tandamise binaarsust paljude looduses, inim­ seadmistes. Oli rivaliteeti, oli teadusemeeste elus ja ühiskonnas täheldatavate vastandlike kõrgelennulisi vaidlusi, esines lausa ühe või ja vastastikku vahelduvate nähtuste filosoo­ teise poole ülekohutki, ent tähelepanuväär­ filiseks väljenduseks: sena ja olulisena peaksime silmas pidama hiina pikaajalise mõtte hämmastavat sünk- reetsust ja amorfsust. Siit ka hoiatav soovi­ JIN YANG tus: mitte laskuda nende kahe mõttesuuna — loojang päikese tõus konfutsiaanluse ja taoismi — jäigale vastan­ pimedus valgus damisele euroopaliku polariseerimiskihu õhi­ kuu päike nas, vaid omada silmade ees kaksühtsuse vesi tuli rahustavat fenomeni — pole üht ilma tei­ külm soe seta, üks sisaldub teise üsas võimeivana sügis, talv kevad-suvi ja kõik on kaksühtne. Seega suures jaotuses öö päev «konfutsiaanlus-taoism» kannab viimane YIN- niiske kuiv iliku tendentsi märki. Kuidas avaldub see maa taevas «naisesuselembus» aga õpetuses eneses, taois­ paigalseis liikumine mi enese põhidoktriinide läbi? passiivsus aktiivsus sisemus pealispind Naisesuse, naisalge mütologeem — üks varjatud avalik, avatud olulisemaid taoistlikus õpetuses — etendab salajane ilmne tõepoolest tähelepanuväärset osa selle õpe­ pehme jäik tuse kõige erinevamatel tasanditel: filosoo­ nõgusus kumerus fias, kosmoloogilistes ja kosmogoonilistes surm elu mõtteavaldustes, riigivalitsemise ja perekon- sealpoolne elu maine elu nakorralduse teooriais, elu ja surma käsita­ naine mees mises ja mujal.

64 Kelder Naise ja naisesuse, ema ja emase prob­ ürgema väravat leemi analüüsiks pöördume kõigepealt «Dao- kutsutakse taevasmaa juureks dejingi» teksti poole. Kummalisel kombel naiselikkus — pole feminiinsus kui selle teksti põhjaloov X kas saad naiselikkuseta mõtteaspekt leidnud nii usinat käsitlust uuri­ ema — jate poolt, kui võiks eeldada. (Erandina XX mina üksi erinev nimetaksin USA sinoloogi E. M. Chen'i kuid ma hindan toitvat ema artiklit «Tao as the Great Mother and the XXV on miski Influence of Motherly Löve in the Shaping segane kuid täiuslik of Chinese Philosophy» ajakirja «History of eelnev taevasmaale Religions» 1974. a 1. numbris ning nõukogu­ rahulik ja tühi de teadlase J. Tortšinovi artiklit «Даосское üksi seisab muutumata учение о «женственном»» ajakirja «Народы kõikjal liigub väsimata Азии и Африки» 1982. а 6. numbris; küllap taevasmaa ema viimane, tõsi küll, kirjutab ohtralt ümber LII taevaalusel on algus ameeriklanna mõtteid.) emaks taevaalusele «Daodejing» seisab kõikide teiste hiina ema üles leidsid klassikaliste tekstide seas pea täiesti üksikuna ennast tema pojaks tead oma selge ja ilusa kõnelemisega TAOst kui ennast tema pojaks tead Maailma Emast, kui kõikide asjade-olendite naase emast kinni hoidma sünnitajast, ürgsest algest ja üsast. Otseseid osutusi emale, emasele, naisele* jne pole Mõlemad viimased salmis, nii XXV kui ka «Daodejingi» tekstis küll liiga palju, seevastu LII on kõige ilmekamad ja poeetilisemad kaudseid tõendeid feminiinsuse rõhutamisest TAO-Ema iseloomustused selles tekstis. Veel leidub küllaga ja nii ühed kui teised on näeme ka salmis LII ilmset vihjet algsele erakordselt olulised taoistliku õpetuse mõist­ Ema-Jumalannale, milles võime vaadelda mise seisukohalt. Toomegi ära TAO erine­ ka matriarhaalse ühiskonna elulaadi ja ole­ vaid tähendusi Lao-zi tekstis, mis annavad mise kinnitust. alust eeldada, et TAO õpetuse kui filosoofi­ Peale ülaltsiteeritu on veel kohti, kus lise kontseptsiooni kujunemisele eelnes mingi naisesus, emasus, naiselikkus on antud vih­ teatud Ema-Jumalanna austamine, kelle jamisi, kaudselt, mõistukõneliselt: kultusega on taoism geneetiliselt seotud. TAO samastatakse veega, mis on kosu­ «Daodejing» püüab edastada naiseliku loome­ tuseks ja kasuks kõikidele olenditele ja asja­ võime olemasolu ja efektiivsust. Selle läte dele. Vesi on taoistlikus mõttepruugis alati tugineb Ema-Jumalanna austamisel ning kandnud naiseliku olemise märki, eredalt TAO kirjeldustes «Daodejingi» tekstis on on seda esile toonud Guan-zi 7. sajandil olemas kõik Ema-Jumalannale iseloomulikud e.m.a: «Vesi — see on kõikehõlmav aines. tähendused ja metafoorid, kõik Suure Ema Just vesi on kõikide asjade mõõdupuu, elus­ sümbolid: pimedus, öö, kuristik, koobas, kaos, olendite eksisteerimise läte, valguse-varju org, sügavik, üsk jne. alus, edu ja ebaedu allikas. Seetõttu öeldakse- gi: vesi — see on ime! Veest sünnib ka inime­ TAO on ja avaldub tekstis kui: ne. Kui mehe ja naise peenimad Ql-osakesed ema — ühinevad, moodustab vesi lootekeha. See­ I kulgetav kulg on püsitu kulg tõttu öeldaksegi: vesi — see on kõikide nimetatav nimi on püsitu nimi asjade allikläte, kõikide elusolendite esi­ nimetatu on taevasmaa algus vanem.» nimetatu on musttuhandete ema kui esivanem — VIII ülim headus on kui vesi IV oh põhjatu vesi on hea musttuhandetele ta on kui musttuhandete esivanem ta ei võistle kui tühjus — ta läheb sinnagi V on kui lõõts või vile mida peetakse halvaks tühi kuid ei ammendu nõnda ta ongi kui kulg kui oruvaim ja ürgema — LXXVIII taeva all ei ole õrnemat ja VI surematut oruvaimu nõrgemat kui vesi kutsutakse ürgemaks karm ja kange ometi ei suuda teda võita teda ei saa muuta * DDJ keel on väga arhailine ning ta kasutab nõrk ju võidab tugeva vägagi spetsiifilisi termineid. Nii ei ütle ta «mees» õrn ju võidab jäiga (NAN) või «naine» (NÜ), vaid «isane» (MOU- täkk) ja «emane» (PIN-mära). TAO samastatakse ka oruga (VI, XXVIII,

Kelder 65 XXXIX), kes sünnitab kogu oleva tänu oma hallid. Seetõttu teda nimetatigi Vanaks Lap­ alamiku tühjusele. seks. Mis puutub tema naasmisse lootesei- «Daodejingi» tekstis kõneldakse palju — sundisse Ema Li emakojas, siis on vaja ehkki mõistuliselt — TAO «olemiseelsest», mõista, et ta ise muutis oma ülipeene tühja «mitteolemuslikust» aspektist, mis filosoofi­ keha Ema Li kehaks ja tuli tagasi iseendasse, liselt tähendab vastandit olemasolevale ole­ iseenda emakotta. Ja tegelikult polnudki misele; TAO on selles mõttes pigem potent­ mingit Ema Li'd! siaalne olemine, preeksistentne substants. Näeme siin juba üpris selget vihjet Lao-zi Ehk pregnantne olemine. TAO osutub seega androgüünsele olemusele; see motiiv on ürgne Maailma Emaks, olemise ja elu allikaks. See ning laialt levinud enamiku rahvaste müto­ on sünnitav, viljastuv eelolemine, on potents loogias. Veel näeme siin aga ka üldtuntud ja ürgüsa. mütologeemi nn «patuta eostamisest» (Sidd- Naisesuse üheks levinumaks sümboliks hartha Gautama, Jeesus), mida on täienda­ oli ka tühi sõõr. Tühjus, puudumine, mitte­ tud õpetusega iseennast sünnitava Lao-zi olemine on samuti TAO atribuutideks. Sel­ naiselik-emalikust loomusest. Mõneti võime lelt vaatekohalt on TAO kui Eimiski (WU), seda vaadelda jällegi kui matriarhaalse korra on arhetüüpne AN SICH, arhetüüpne peegeldust, kus põlvnemine kulges emaliini naiselik, mis sisaldab oma tühjuses ning pidi ning kus inimesed teadsid muidugi oma produtseerib sellest kõiki asju, olendeid ja emasid, mitte aga isasid. Uurijad ei leia nähtusi, sealhulgas ka iseennast. mitte üheski iidses legendis Lao-zi sünni (Chuang-zi'1 esineb mööndus «ema-QI» koh­ kohta midagi tema isast. «Daodejingis» ei ta, s. о — ilmselt tühjuse kohta, mis assot­ mainita isa-armastust, vaid emalikku ja ema­ sieerub, eriti emarüpe tühjuse mõttes, Abso­ armastust. Isast on juttu üldse vähe ja kaud­ luutse reaalsuse naiseliku aspektiga.) Ka selt (XLII, XXVIII); isa ja isase sümbolid Lao-zi oli iseenda ema. See taoistlik ja saavutused on tekstis kõik taandatud arusaam on selgesti nähtav ka paljudes müü­ elu sujuva funktsioneerimise seisukohalt tides, mis kirjeldavad tema ajaloolist sündi. küllaltki tarbetuks. Siit koorub ka tõdemus: Ühes neist kõneldakse järgmist: «Daodejing» on oma olemuselt hümn TAOle YIN-dünastia keisri Wu-Ding'i valitse­ kui Suure Ema (se) võimule, võimele ja mise ajal Lao-zi naasis Ema Li emakotta. armule. Sellest tekstis on naise õigused alati Kui ta seejärel sündis, olid tal juuksed juba kõrgemal mehe omadest.

Ajalehtedele «Pravda», «Rahva Hääl» ja «Sovetskaja Estonia» AVALIK KIRI EESTI NSVst

14. oktoobril 1980. a. ilmus ENSV ajakirjan­ pealtnägijaiks oli küllalt palju Tallinna duses ETA teadaanne «Vabariigi Proku­ külalisi vennasvabariikidest, on kujunenud ratuuris». võimalus mitmesuguste kuulujuttude levikuks «Seoses viimasel ajal Tallinnas aset­ kogu Nõukogude Liidus. Koik see, mis vii­ leidnud jämedate avaliku korra rikkumistega masel ajal on aset leidnud, sunnib meid noorukite gruppide poolt, mis on kutsu­ kirjutama. nud töötajates esile õigustatud nördimuse Muret tekitab Tallinna sündmuste juures ja rahulolematuse, on ENSV Prokuratuur vägivald, mille jätkumiseks on esinenud üles­ algatanud kriminaalasja nende korrarikku­ kutseid hiljemgi. Vägivalla kasutamine osutab miste algatajate ja õhutajate vastu, samuti sellele, et meie ühiskonnas on tekkinud kuritegelike huligaanide vastu. Kõiki asja­ ohtlikud lõhed ja vastuolud kasvatajate ja olusid uuritakse hoolikalt, pärast mida süüd­ kasvatatavate vahel, juhtide ja juhitavate lased võetakse seadusega ettenähtud vastu­ vahel. Tegelikkuses esinevaid pingeid terav­ tusele.» dab veelgi mittevastavus selle vahel, mida See 48-sõnaline tekst on seni ainus väidetakse olevat ja mis tegelikult on. nõukogude trükisõnas ilmunud teade Tallin­ Leiame, et niisugune olukord on ohtlik nas ja mujal Eestis aset leidnud noorte välja­ ja ei saa kesta, toomata kaasa raskeid taga­ astumiste kohta. ETA teatele lisaks on koos­ järgi Eestile ja kõigile, kes siin elavad. olekutel koolides ja asutustes levitatud suu- Andestamatu oleks õigustada õiguskorra rik­ sõnalisi teateid toimunust. Et sündmuste kumist, kuid andestamatu on ka ignoreerida

66 Kelder/Avalik kiri selle sügavamaid juuri ja põhjusi. Seetõttu raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste peame oma kohuseks juhtida tähelepanu teoste muutumine raskesti kättesaadavaks, järgmistele asjaoludele. rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus. Pole tõenäoline, et tuhandete noorte — ülepingutatud ja oskamatu propa­ meeleavaldusteni viis üksikute õhutajate gandakampaania vene keele õpetamiseks koo­ tegevus. Meile tundub, et selles väljendub lides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev võimendatult täiskasvanute, paljude Eesti venelaste osa eriline esiletõstmine teiste elanike rahulolematus. rahvuste arvel. Tegemist on laia sotsiaalse probleemiga, — tööstuse ekstensiivse arengu ülefors- mille lahendamine on võimatu kogu ühis­ seerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, konna osavõtuta. Selleks tuleb kõigepealt pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaas­ ühiskonda probleemist informeerida. nevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele. Rahulolematus on süvenenud viimastel — kakskeelsuse propageerimine ühepool­ aastatel, kuid on kujunenud hoopis pikema selt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi aja jooksul. Selle rahulolematuse on põhjus­ samaväärset muulaste seas — see süvendab tanud mitmed sotsiaalmajanduslikud prob­ eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtu­ leemid, mida pole suudetud lahendada. takse kui teisejärgulisse keelde; ajakirja Taustaks on olme pinnal tekkivad konfliktid «Russki Jazõk v Estonskoi Škole» kõrval (sabad kauplustes, tarbe- ja toidukaupade puudub analoogiline ajakiri eesti keele õpe­ defitsiitsus ning nende ebaühtlane jaotu­ tamiseks kohalikes vene koolides. mine), mis soodustavad alkoholismi, kuri­ — juhtivatele ja rahvuskultuuri prob­ tegevust, perekonna ebastabiilsust ja muid leemidega tegelevatele ametkohtadele ini­ laostavaid nähtusi. Need konfliktid liituvad meste määramine, kellel ei ole piisavalt Eestis rahvusõiguslike suhete korrastamatu- teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle sega. vastu. Muid probleeme on avalikkuses rohkem Eestlaste rahvustundeid häirivaid samme või vähem käsitletud, kuid meile tundub, et põhjendatakse enamasti majanduslike kaalut­ rahvuslikul pinnal tekkinud konflikte on seni lustega. Meile aga näib, et eestlaste seas esitatud ainult kui huligaanlikke. Seepärast ilmnev meelekibedus ja ebakindlus ei saa on meie kirjas pööratud tähelepanu eelkõige jätta avaldamata mõju majanduse efektiiv­ sotsiaalsete konfliktide rahvuslikule aspektile. susele ja töö kvaliteedile. Rahvuslikul pinnal tekkivad konfliktid Võib arvata, et Eestis elavatel vene­ muudab eriti tõsiseks see, et nende põhjusi lastel, ukrainlastel, valgevenelastel ja teistel ei ole meie avalikus sõnas seni piisava mitte-eesti rahvusest elanikel on raskusi avameelsusega käsitletud — see peegeldub etnilise identiteedi leidmisega — nad on väga kasvõi eeltoodud ETA teadaandes. Meie mitmekesist rahvuslikku, geograafilist ja arvates on rahvuslike konfliktide ja pingete sotsiaalset päritolu. Eestlaste ja teiste rah­ põhjuseks Eestis mõlemate suuremate rahvus­ vaste psühholoogilised erinevused on seni rühmade — eestlaste ja venelaste eba­ jäänud täiesti uurimata. Tihti ülehinnatakse kindlus, osalt isegi hirm oma identiteedi pä­ saavutatud ühtsuse sügavust. Sageli tekivad rast. Hirm aga sünnitab irratsionaalset, rahvuslikud konfliktid vaid sellest, et inimesed sageli otseselt agressiivset käitumist. ei mõista üksteise käitumist ja tõlgendavad Ebakindlust ja hirmu on põhjustanud seda valesti. On äärmiselt oluline teada roh­ mitmed objektiivsed ja subjektiivsed fakto­ kem Eestisse migreerunud inimeste sotsiaal­ rid, mida ei tohi vaadelda eraldi, vaid koos: setest, etnilistest ja kultuurilistest probleemi­ objektiivseid sündmusi majanduse, demograa­ dest ning sellest, kuidas need on seotud fia ja kultuuri vallas nähakse ja tõlgendatakse eestlaste samalaadsete probleemidega. vältimatult ka läbi rahvustunde prisma. Samuti peaksime tingimata teada saama Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes ja avalikult kõnelema ning kirjutama sellest, on põhjustanud järgmised asjaolud: mis teisi häirib eestlaste suhtumises ja käitu­ — eesti elanikkonna osakaalu kiire vähe­ mises. Mõlema peamise rahvusrühma vahel nemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muu­ ilmneb usaldamatust ja sellel pinnal levivad tumas vähemusrahvuseks. eelarvamused, stereotüüpsed eksikujutelmad — eesti keele kasutamise piiramine asja­ ning kuulujutud, mis taas osutab vajadusele ajamises, olmes, teaduses ja mujal. Seda saada ja levitada olukorrast objektiivset tendentsi iseloomustavad näiteks eesti keelt ja informatsiooni. Tõe defitsiit on ohtlikumaid kirjandust käsitlevate väitekirjade kohustuslik defitsüte. esitamine vene keeles, Eesti NSV 40. aasta­ Eestlaste rahvustunne on mõnelt kohalt päevale pühendatud piduliku koosoleku läbi­ äärmiselt hell ja siin võib hoolimatusel olla viimine ainult vene keeles. eriti tõsiseid tagajärgi. Eestlaste ülitundlikkust — eestikeelse ajakirjanduse ja paljude eriti oma keele suhtes seletab see, et aasta­

il valik kiri 67 sadu on siinsed sakslastest valitsejad suhtu­ sete, psühholoogiliste ja ökoloogiliste taga­ nud eesti keelesse põlgusega ja terve eelmise järgede uurimine ja avalik arutelu. sajandi on eestlasi algul sakslaste, hiljem Revolutsioonist alates on eesti keelel tsaarivõimude poolt püütud veenda oma­ olnud konstitutsioonilised tagatised ja teda keelse kultuuri võimatuses, otstarbetuses ja on kasutatud ametliku keelena kogu Eesti kahjulikkuses. Eestlased lõid omakeelse kul­ alal kõigis avaliku elu valdkondades. Igal tuuri saksa mõisnike ja tsaarivõimu mõnitus­ Eesti NSV piirides elaval eestlasel on olnud tele ja survele vaatamata ning seeläbi on enesestmõistetav õigus eestikeelsele kesk- ja eesti keel eestlastele kättevõidetud inim­ kõrgharidusele ning emakeele kasutamisele väärikuse sümbol. Eestlastega saab siin asjaajamises nii kõnes kui kirjas. Arvame, et lähemalt suhelda vaid see, kes oskab nende selle printsiibi seadusandlik fikseerimine Eesti keelt või vähemalt avaldab selgesti oma lugu­ NSV Ülemnõukogu poolt normaliseeriks pidamist selle vastu. Inimene, kes elab oluliselt praegust ebatervet õhkkonda. aastaid Eestis ja on lugupidamatu eesti keele Rahvuslikud konfliktid võivad kergesti ja kultuuri vastu, solvab sel kombel tahes või viia usaldamatuse ja viha eskalatsioonini ja tahtmata, teades või teadmata eestlaste inim­ muuta võimatuks ühiskonna rahuliku are­ väärikust. Suhtumine eesti keelde on üks nemise. Seda saab tagada ainult kõigi siin­ sõlmküsimusi eestlaste ja teiste rahvus­ sete rahvusrühmade koostöö. Sellepärast rühmade vahekordade kujundamisel Eestis. peame möödapääsmatuks tekkinud olukorra Eelnev ei taha ega saa olla ammendav ausat ja sügavat analüüsi. Me soovime, et käsitlus kõigist seikadest, mis on ülemäära Eesti saaks ja jääks maaks, kus ükski inimene pingestanud põhiliste rahvusrühmade suhteid ei pea tundma solvanguid ja takistusi oma Eesti NSVs. Me tahame ainult osutada mõne­ emakeele või päritolu pärast, kus rahvus­ le põhiprobleemile, eelkõige aga vajadusele rühmade vahel on mõistmine ning pole vihka­ rahvusprobleeme tõepoolest lahendada, au­ mist, maaks, kus valitseb kultuuriline ühtsus salt ning põhjalikult uurida ja arutada mitmekesisuses ja keegi ei tunne oma rahvus- kõigil tasemetel, alates rangejt teaduslikest tundeid solvatuna või kultuuri ohustatuna. käsitlustest ja lõpetades laiade diskussiooni­ dega ajakirjanduses, raadios, televisioonis, Tallinn—Tartu koolides ja ettevõtetes. 28. oktoobril 1980. a. Et vältida Tallinnas asetleidnud sünd­ Priit Aimla, Kaur Alttoa, Madis Aruja, Lehte muste kordumist ja leevendada olemas­ Hainsalu, Mati Hint, Fred Jussi, Aira Kaal, olevaid rahvustevahelisi pingeid, tuleks Maie Kalda, Tõnu Kaljuste, Toomas Kali, kõigepealt võtta midagi ette eestlaste kõiku­ Jaan Kaplinski, Peet Kask, Heino Kiik, Jaan malöönud oleviku- ja tulevikukindluse taasta­ Klõšeiko, Kersti Kreismann, Alar Laats, miseks ja selle tagamiseks, et Eesti põlis­ Aare Laht, Andres Langemets, Marju Lau­ elanikele jääks alati otsustav sõna oma maa ristin, Peeter Lorents, Vello Lõugas, Endel ja rahva tuleviku kohta. Küsimus Eestimaa Nirk, Lembit Peterson, Arno Pukk, Rein tulevikust ei tohiks jääda üleliiduliste minis­ Põllumaa, Paul-Eerik Rummo, Rein Ruutsoo, teeriumide, peavalitsuste ja teiste amet­ Tõnis Rätsep, Ita Saks, Aavo Sirk, Mati kondade otsustada. Kõigile suurematele Sirkel, Jaan Tamm, Rein Tamsalu, Andres sotsiaalmajanduslikele ettevõtmistele, näiteks Tarand, Lehte Tavel, Peeter Tulviste, Mati suurte tööstusettevõtete rajamisele või laien­ Unt, Arvo Valton, Juhan Viiding, Aarne Üks­ damisele peaks eelnema võimalike sotsiaal- küla. REIN RUUTSOO 40 KIRJA LUGU

Oli ärev hilissügis. Afganistan juba võitles, «tõde», «vabadus», «ausus» jne sotsialismi Jüri Kuke protsess oli lõppenud. Lootusrik­ tingimustes omandama reaalset poliitilist sisu. kalt jälgiti, kuidas Poola töölised ja intelli­ Oma riigis aga ahistus süvenes. Neostalini- gents järkjärgult murendasid bürokraatia seeruva bürokraatia poolt elluviidava üldise võimu. Juba teist korda ühe põlvkonna sotsiaalse vägivalla üheks kõige solvavamaks elus, «Praha kevadele» kaasaelanute, nüüd­ küljeks hakkas muutuma omavoli rahvus­ seks 30—40aastaste jaoks hakkasid mõisted kultuuri kallal. 1976. aasta ettekirjutuste

68 Avalik kiri/Ruutsoo kohaselt pidi ka oma maa või keele küsimusi T. Rätsep, S. ja R. Ruutsoo jt) põhiüles­ käsitleva dissertatsiooni ümber panema vene andeks oli püüda ületada kuristikku, mis keelde. Äsja oli jõustunud sisuliselt venes­ lahutab poeedi valukarjatust bürokraadi tamist teeniva kakskeelsuse arendamise prog­ mõttemaailmast, teha viimasele vähegi mõis­ rammina tuntud salastatud plaan rahvuskul­ tetavaks, et jutt käib siiski väga tõsistest tuuride arengu ahistamiseks. Selle kohaselt asjadest. Pöördumise sotsiaal-ajaloolist sisu tuli kõigiti soodustada nn kakskeelseid kir­ lihvides säilitati kõik, mis teksti avalikusta­ janikke, stimuleerida vene keeles kirjutamist, misel muudaks selle lugejale inimlikult lähe­ esitada vene näidendeid ka Eesti teatrites daseks. Koik osalised mõistsid, kui tähelepa­ vene keeles, nii kesk- kui kõrgkoolides tuli nelikult hakatakse ülalpool uurima iga kirja õpetamine esialgu osaliselt üle viia vene sõna, et inkrimineerida autoreile väiteid, keelele jne. Niisuguse programmi pikema­ mille eest võiks karistada. Just seetõttu ajaline eesmärk oli selge. oli tekst jätkuva läbiarutamise objektiks, Kõrvuti koolisüsteemi kriisiga oli taolise sai kollektiivseks loominguks, milles osalesid rahvuspoliitika poolt ülesköetud atmosfäär peaaegu kõik, kes pöördumisega liitusid. nähtavasti üheks põhjuseks, mis kutsus esile (Koik see ei takistanud aga hiljem pöördu­ õpilaste väljaastumise. Kuid ilma igasuguse mise sisu kõikvõimalikel viisidel moonuta­ reaalse poliitilise tegevuse kogemuseta, näh­ mast. Näiteks kinnitas üks kõrgem funktsio­ tavate liidriteta, kujunemata programmiga näär Kirjanike Liidus esinedes, et kirjas noorus ei jõudnudki rohkemat teha kui leidub fašismile omaseid mõttekäike!) Palju tulusaid tähelepanekuid tegid needki, kes mit­ lihtsalt koguneda Raekoja platsile ja Tamm­ metel põhjustel ei saanud kirjaga avalikult saare mälestusmärgi juurde. Meeleavalduse liituda. (Neist räägime lähemalt hiljem.) jõhker laialiajamine koos bürokraatia poolt Kuid vaatamata vajadusele enesekaitse huvi­ levitatava demagoogiaga muutis vägivalla des ohverdada ühte kui teist Kaplinski teksti järjekordselt kõigile nähtavaks ega ennusta­ kujundilisusest ja asendada see kainete argu­ nud tuleviku suhtes head mitte ainult meelt mentidega, säilis palju algteksti poeetilisest avaldanud noortele, vaid tähendas ka hoogus­ põhihoovusest, mis muudab pöördumise loe­ tuvat pealetungi rahvus- ja kodanikuõigustele tavaks ka nüüd, mil selles esitatud seisu­ Eestimaal. kohad on muutunud endastmõistetavateks Võib arvata, et midagi taolist, mis sai tõdedeks. Võib vist väita, et pöördumine hiljem tuntuks nn neljakümne kirjas dek- kuulub sõjajärgse Eesti ühiskondliku mõtte lareerituga, mõtlesid ja tundsid ning võib­ krestomaatiliste tekstide hulka. olla panid ka kirja tuhanded inimesed Eestis. Kuid neostalinistlikus atmosfääris oma pro­ Et kirjal seisab üksnes neljakümne ini­ testi avalikuks kuulutamiseks läks esiteks mese allkiri, on mõnevõrra juhuslik. Teades tarvis tundlikkust, mis teinuks edasise vaiki­ kirjale osaks saanud toetavat vastuvõttu rahva mise väljakannatamatuks, teiseks aga pidi hulgas, on põhjust kinnitada, et paljundades olema väikegi lootus mingile sotsiaalsele pöördumist mitmes tuhandes eksemplaris, kaitsele. «Sotsiaalne hullumeelsus» on alati kirjutas sellele appihüüdele alla meie rahva iseloomustanud poeete ja seetõttu serveeri­ enamik. nud ka neile erilise koha ajaloos. Pole Kirja muutumist kollektiivseks ei tingi­ juhus, et pöördumise teoks saamist kandis nud ainult koostajate mõttekaaslus, vaid selge suurel määral luuletajate Jaan Kaplinski ja teadmine bürokraatia halastamatusest võimu­ Juhan Viidingu vaimujõud. Kuid «vaimu­ võitluses. Oli tingimata vajalik koondada haiguse» üha massilisema levimisega neil kodanikuinitsiatiivi, näidata julgejate mini­ aastail intelligentsi hulgas tähendas poeet maalne «kriitiline mass», et teha nende rep­ olla üksnes haiguse kõige kindlamat sümp­ resseerimine bürokraatiale võimalikult eba­ tomit. Nähtavasti just sellest sotsiaalsest mugavaks. Kindlasti pidid need olema ava­ kaitsetusetundest tulenes kirja kollektiivne likkuses tuntud inimesed, et «käteväänamist» loomus. ei saaks teostada üldsusele päris märkama­ Otsustava tõuke kirja tekkimisele andis tult. Teiselt poolt ei saanud osalejate hulk ja Jaan Kaplinski, kes kirjutas pöördumise alg­ pöördumise ettevalmistusaeg olla liiga suur, teksti, mis ärevais meeleoludes hiljem kahjuks sest siis oleks bürokraatia «nõukogudevas­ põletati. (See omakorda andis bürokraatiale tase» ettevõtmise lämmatanud juba eos. alust väita, et kiri ongi kirjutatud Läänes Lisaks sellele oleks bürokraatia tuhandete ja süüdistada kaasallakirjutajaid konspireeri­ allkirjade kogumist organiseerinud inimeste mises!) Minu mäletamise järgi ei erine aga tegevust (nähes neis õigusega reaalset polii­ Kaplinski poolt kirjapandu põhimõtteliselt tilist jõudu) kvalifitseerinud hoopis teisiti. sellest, mis lõpuks pidi jõudma toimetuste Avaliku pöördumise vorm oli «suletud laudadele. Algteksti redigeerimise stiihiliselt ühiskonnas» seega ainus, mille vahendusel tekkinud toimkonna (J. Viiding, A. Tarand, oli loota ühelt poolt võimude tähelepanu

Ruutsoo 69 pälvimist, lootust, et kirja ei panda mitte midagi. Vastupidi, kiri ning sellesse suhtu­ lihtsalt kalevi alla — kellegi süütegude koos­ mine muutus väga tõhusaks diferentseeri­ tatavasse toimikusse, vaid seda hakatakse vaks teguriks, mis võimaldab lausa nimeliselt siiski mingil kombel arutama. Kuid kellelgi ei osutada, kes tollal eriti innukalt neostalinist­ olnud illusioone julmalt õpilasi laiali peksta likku poliitikat ellu viisid ning kes kauplesid lasknud bürokraatia suhtes. Arvestati ka hal­ hoopis püüdlikumalt, kui nende otsene ameti­ vimaga. Nii pole üldse juhuslik, et kirja koht seda nõudis, kirjale allakirjutajaile all seisab J. Kaplinski ja samal ajal puudub välja «kriminaali». T. Toometi nimi, alla on kirjutanud P.-E. Kirja positiivset mõju on tagantjärele Rummo ja M. Lauristin, aga mitte V. Härm üsna raske hinnata. Bürokraatia vastutegut- ja P. Vihalemm. Seda abielupaaride rida semisele vaatamata tunti seda üsna varsti võiks jätkata. Pöördumise teokssaamises väga kõigis Eestimaa nurkades. Vastupanu kohta­ tegusalt osalenud S. Ruutsoo nime puudu­ mine sundis ametnikke nüüd kindlasti tun­ mine kirja all põhjustas hiljem süüdistusi duvalt ettevaatlikumalt tegutsema. Iga saa­ konspiratsioonis, mille «paljastamist» peeti matu aktsioon võis ähvardada samasuguse asjaomaste suureks võiduks. «Seatute» loo­ rahvusvahelistki vastukaja leidnud pöördumi­ gika oli ja võis olla muidugi selline, kuid sega. Rahva seas lõi kiri jälle teatava sideme, põhjus oli hoopis lihtsam kui CIA juhen­ toetuspunkti ühistegevuseks, leevendas üksi- dite elluviimine. Arvestades, et bürokraatia- jäetuse, killustatuse tunnet, millest sündis poolsed repressioonid lähtuvad ikka formaal­ vägivallale nii sobiv käegalöömise meeleolu. sest kriteeriumist, tuli jätta väljavaade, et üks Vähemalt mõneks ajaks tekkis jälle tunde-, perekonnaliige säilitab võimaluse perekon­ teo- ja mõttekaaslus, mille hävitamisele oli nale ülalpidamist teenida. Nii ka üldiselt läks, ehkki S. Ruutsoo hilisemaks töölt val­ kogu poliitika suunatud. Muidugi, mõnes landamiseks fabritseeriti pealtnäha teine ette­ mõttes oli bürokraatialgi, mille üle rõõmus­ kääne. tada — nende käsutuses oli terve «vaenlaste» nimekiri ja selge tõend selle kohta, et valv­ Neid, kel oli võimalus kirja kirjutanutega sust, võitlevust jne tuleb suurendada (koos liituda, oli paari nädala jooksul vähemalt vastavate ametikohtade lisamisega). sadakond. Kuid see poleks muutnud tõsiasja, Kõige üldisemas plaanis võib kirja kind­ et pöördumise korraldamise tuumiku moo­ lasti käsitleda kui suurejoonelist sotsiaalset dustasid enamikus kuuekümnendate aastate eksperimenti, mis andis olulist teavet rahva tõusuaja liidrid. meelsuse ja vaimse seisundi, bürokraatia Kirja kirjutajate poolt vaadates oli tege­ tegutsemismeetodite, inimeste käitumismotii­ mist südametunnistusest lähtuva mõneti mee­ vide, Stalini aja hirmukomplekside ja muu leheitliku sammuga. Valik, mille ette aeg mõt­ taolise äärmiselt olulise suhtes. Sotsiaalsest tekaaslased seadis, oli karm. Olukorras, kus informatsioonist olulisemaks oli nähtavasti tollaste mängureeglite järgi kellegi eksistents vastus küsimusele, kuidas reageerib taolisele ei olnud otseselt ohus, tähendas jätkuv sammule bürokraatia. Rakendatud meet­ vaikimine paljuski moraalset lömastumist. meid esialgselt süstematiseerides võib saada (Seetõttu võib mõista nii mõnegi esialgu kogu stagnatsiooniajale, suletud ühiskonnale kõrvalejäänu hilisemaid süümepiinu.) Kel­ iseloomuliku karistuste «kataloogi». Bürok­ lelgi asjaosalistest ei olnud naiivsust arvata, raatia võimu sajakäeline totaalsus ei tule ülla­ et üldrahvalikku brežnevlikku poliitikat on tusena. Karistuste suhtelist leebust seletab võimalik ühe kirjaga muuta. Kuid mingil suurel määral mitte ainult asjaolu, et tege­ määral oli selle elluviimise temposid võima­ mist oli kirjanike, kunstnike, teadlastega lik pidurdada (võita aega). Üksikisikuist jne (keda pole kerge olematuks muuta ja sõltub siiski küllalt palju. Konkreetses tege­ asendada — mäletate Stalini omaaegset kom­ vuses tuli inimesi julgustada saboteerima mentaari), vaid ka see, et allakirjutanute rahvavastast poliitikat. Iseendi jaoks tähendas hulgas oli viis NLKP lüget, nendest kaks aga vastuastumine arututele oludele ja rah­ koguni veteranide hulka kuuluvat inimest vast likvideerida ähvardavale poliitikale ain­ (Aira Kaal, Ita Saks) ja Marju Lauristin. sat võimalust säilitada eneseväärikus. Muidu See takistas kogu kirjatööd juba ennatlikult oleks tulnud end taas ajaloo ees vabandada, nõukogudevastaseks sepitsuseks kuulutamast. et see kõik toimus meie vaikival nõusolekul, Kirjade postitamisele järgnenud sünd­ et- Eesti anti meie silmade all järjekordselt muste käik oli lühidalt järgmine. Üsna varsti, ära ilma ühegi püssilasuta. Intelligents for­ paan päeva pärast kutsuti kirjale allkirja muleeris esmakordselt süstemaatilisel kujul andnud välja oma kõrgemate ülemuste probleemid, mis tulid viia ka rahva teadvusse. juurde — kes ministri (J. Lott), kes Tea­ Ametnikelt võttis intelligentsi pöördumine duste Akadeemia juhtkonna (K. Rebane, ära igasuguse võimaluse siis ja ka tulevikus V. Maamägi, A. Köörna), kes rektori (st nüüd) seletada, et nemad ei teadnud (A. Koop) juurde. Pärast kinnituse saa-

70 Ruutsoo mist, et väljakutsututel on tõepoolest käändena. Kuid ka siis oli uurijate käitumine seos avaliku kirjaga, hakati kellelt kategoori­ õigusnormidega teatavas vastuolus. Huvi tun­ lises toonis ja koos ähvardustega, kellelt ti endiselt ikkagi kirja saamisloo, autorite, viisakamalt nõudma allkirja tagasivõtmist (!) allkirjade kogujate jne vastu. Kogu selline ning selle tõenduseks vastava avalduse kirju­ tegevus andis juba ise kirjale teatava kvali- tamist. Kui see aktsioon oleks õnnestunud, siis fitseeringu. olekski kogu 40 kiri nähtavasti kuulutatud Et ainult mõnelt allakirjutanult suudeti provokatsiooniks ja imperialistide väljamõel­ oma allkirja tühistav kahetsuskiri välja pi­ diseks. Õiguslikus mõttes kujunes õige kum­ gistada, siis kulus ülejäänud energia grupi maline situatsioon: ülemused — näiteks mi­ «neutraliseerimisele». Neutraliseerimis- või nister ja akadeemia juht — nõudsid alluvalt kahjutukstegemistoimingute repertuaar hõl­ kaebuse tühistamist, mis suures osas käis nen­ mas järgmised meetmed: mitmesugused hoia­ de endi halva töö kohta. Vähem veider ei tused, ühiskondlikult olulistelt positsioonidelt olnud partei liikmete olukord — nende ad­ või töölõikudelt kõrvaldamine, massikommu- ministratiivne ülemus nõudis taganemist nikatsioonikanalitest isoleerimine, välismaa­ NLKP põhikirjaga tagatud õigusest vabalt ilmaga suhtlemise piiramine, desinformatsioo­ pöörduda kõrgemalseisva organi poole! ni ja laimu levitamine. Bürokraat tühistas seega omavoliliselt par­ Otseselt kriminaalse elemendi kartoteeki tei elu normi (nagu pärast selgus, tuli sattus ainult Jaan Kaplinski, kelle kodus ajakirjanduse poole pöördumise põhikir­ Tartus tehti läbiotsimine, mille käigus ära­ jaline õigus ootamatusena ka mitme­ võetud kirjaniku intiimpäevikut tsiteeris tele aparaaditöötajatele). Tähelepanuväärne hiljem Karl Vaino. Kaplinskile tehti nõu­ on seegi, et rakendatud taktika seisukohalt kogudevastase (?) tegevuse eest ametlik räägiti kollektiivse pöördumise autoritega hoiatus (taolise tegevuse jätkamine pärast kärkivalt ükshaaval. Koik katsed astuda hoiatust on süüdimõistmisel teatavasti rasken­ juhtorganitega sisulisse kollektiivsesse mõtte­ dav asjaolu). NLKP liikmeid karistati ran­ vahetusse (sellesuunalisi läbirääkimisi pidas gelt — vali noomitus koos kaardile kandmi­ R. Ristlaanega M. Lauristin) lükati tagasi. sega. Põhisüü leiti olevat parteilise distsipliini Niisiis valiti bürokraatia poolt algusest peale rikkumises, mis seisnes allakirjutamises kol­ kirja olematuks tegemise taktika, tõstatatud lektiivsele pöördumisele koos parteitutega, probleemide arutamise vastu keegi huvi ei ilma et seejuures oleks informeeritud oma tundnud. Ajalehtedelt, mille poole pöörduti, parteisekretäri. Kirja sisu kvalifitseeriti J. ei saanud kirjutajad kunagi mingit vastust Rebase poolt antud õiendile toetudes nat­ (kuigi seda nõuab isegi seadusandlus). sionalistlikuks ja nõukogudevastaseks lai­ NLKP liikmetele selgitati, et nende välja­ muks. Kirja avaldamine välismaal, mis toimus kutsumine teisejärguliste aparaaditöötajate autorite tahtest sõltumata, kvalifitseeriti aga juurde oligi parim vastus, mida nad võisid imperialistlikule propagandale kaasaaitami­ iialgi saada — kirjalik vastus olevat formaal­ seks. Tähelepanuväärne on seejuures, et alg­ ne (kuigi ajalehtede poole pöörduti ju koda­ organisatsioonides, kus asja sisuliselt arutati, nikena). Ainsana üritas autoritega kontakti piirduti enamasti vaid suuliste karistustega võtta ajaleht «Sovetskaja Estonia», andes või nõustuti taktikalistel kaalutlustel rajooni­ tunnistust, et ta üldse on kirja kätte saanud. komiteede poolt nõutuga. Rajoonikomiteede Toimetuses hangiti allakirjutanute aadres­ tasemel määrati kõigile nähtavasti juba kõr­ sid ja neid hakati jälle ükshaaval välja kut­ gemal kooskõlastatud karistusmäär, mis kaar­ suma. Peatoimetaja G. Turonok väljendas dile kantuna pidi nad eluks ajaks häbimärgis­ vestlustes Jaan Klõšeiko ja Madis Arujaga tama ja bürokraatia usaldust mitte väärivate seisukohta, et rahvusküsimus on NSVLs «kastis» hoidma. lahendatud, et kirjas püstitatud probleem on kunstlik tagasiminek ajas, sest meil olevat Allakirjutanute isoleerimine massikom­ kujunemas peaaegu ühtne nõukogude rah­ munikatsioonikanalites!, raadios ja televi­ vas. Dialoog lõppes seetõttu vaid kahe alla­ sioonis esinemise piiramine (isegi «Sirbi ja kirjutaja väljakutsega. Nüüd läks järg päris Vasara» suhtes oli kehtestatud kirjutamis- uurijate kätte. Algul üritati kutsuda ülekuula- sageduse kvoot) jne oli nähtavasti mõeldud mistele seoses kirjaga. Kui aga selgus, et asja­ lihtsalt võimupoliitilise ettekirjutusena, kuid osalised tunnevad huvi, kas nn 40 kirja asjus toimis repressiivse vahendina kõigi nende on avatud kriminaalasi, kellena neid kutsu­ suhtes, kelle sissetulekuis oli mingigi osa takse jne, st nõudsid end prokuratuuri tööta­ honoraridel. Erialaste väljaannete suhtes jatena tutvustavatelt isikutelt elementaarsete täpseid eeskirju ei antud, kuid soovitati protsessuaalsete normide täitmist, siis hakati neid nimesid vähem pruukida. Kui otsus­ osutama kirjas sisalduvale viitele õpilasrahu- tada «Artiklite ja retsensioonide kroonika» tuste kohta ja kasutati seda formaalse ette­ alusel, siis lakkasid kõik kirjale allakirjuta­ nud keskeltläbi kaheks-kolmeks aastaks prak-

Ruutsoo 71 tiliselt ajakirjandusele kirjutamast. Mitmeid masse ritta kuulub ka Sirje Ruutsoo vallan­ eriti suurteks süüdlasteks peetuid sunniti damine «Keele ja Kirjanduse» peatoimetaja veel aastaid hiljemgi (kuni perestroika jõus­ asetäitja ametist. Ülespoole pürgijatele hakati tumiseni 1986. aastal!) kasutama pseudo­ aga tegema takistusi. Nii tekkis seletamatuid nüüme. Hoolikalt jälgiti, et «kuriteo osaliste» või õigemini hästi seletatavaid raskusi dok­ nimesid ei esineks ajakirjanduses ükskõik toritöö kaitsmisel Rein Tamsalul. Aastaid ei millistes seostes (ülevaated, tutvustused, re- antud positiivset iseloomustust doktorantuuri portaažid). Näiteks Fred Jussi nimi kadus siirdumiseks Peeter Tulvistele. Tema Prant­ aastaiks populaarse lasteloodussaate tutvus­ susmaal stažeerimine ei tulnud enam kõne tusest «Raadiolehes». Kaua aega oli täiesti allagi. Mõnd asjaosalist püüti ka sõjaväkke keelatud meenutada allakirjutanuid kiitvas võtta, kuid vastu tuli vanuse piir. V. Maamägi kontekstis, kõnelemata juba ilmunud teoste ähvardas ka teadusliku kraadi äravõtmisega. positiivsest retsenseerimisest, premeerimisest Kõrvuti otsese karistusega jäeti allakirju­ jne. Uute teoste ilmumine pidurdus aastaiks. tanud mõneks ajaks ilma ka «präänikust», Isegi Mati Undi 1980. aasta alguseks kavan­ nagu näiteks välismaale sõidu õigusest. Kui datud «Valitud teosed» tõmmati kirjastuse otsustada praegu koostamisel oleva Eesti plaanidest maha. Positiivse mainimise keeld Kirjanduse Biograafilise Leksikoni ankee­ laienes ka erialaajakirjadele, hakates sellega tide alusel (abi saab ka «Loomingu» kroo­ moonutama näiteks kirjandusele antud hin­ nikast), siis lakkasid muidu nii reisihimulised nanguid. Nii kõrvaldati 1981. aastal aja­ kirjanikud-allakirjutajad ligi kolmeks aastaks kirjas «Keel ja Kirjandus» toimunud luule- täielikult välismaa vastu huvi tundmast. Esi­ diskussioonis peaaegu kõik positiivsed hin­ mene piiriületanu oli 1983. aastal M. Unt. nangud J. Kaplinski, J. Viidingu, P.-E. Võimalik on ka see, et mõningate privilee­ Rummo jt «patuste» luulele. Nii nagu viie­ gide andmisega püüti kirjale allakirjutanuid kümnendail aastail muutusid aparaaditööta- omavahel tülli ajada. jad jälle kõige suuremateks luuletundjateks. Kirja mõju vähendamise üheks võtteks E. Sögia näpunäiteil töötati ümber para­ (kõrvuti avalikkusest kõrvaldamisega) oli ka jasti avaldamise faasi jõudnud eesti kirjanduse mitmesuguste väljamõeldiste levitamine seo­ ajaloo õpik keskkoolidele. Eraldi peatükina ses kirja tekkelooga, sellele allakirjutamisega käsitletud M. Undi looming leidis seejärel jne. Vabariiklikel poliitpäevadel, propagan­ kajastamist vaid üldülevaates, mõnede teiste distide nõupidamistel jm püüti kuulajaid Rein osa muditi võimalikult väikseks, J. Kaplinski Ristlaane juhendamisel veenda näiteks selles, nimi kraabiti aga eesti kirjanduse ajaloo et allakirjutajad pole üldse mingid suurused peatoimetaja juhendamisel raamatust hoo­ omal alal. Samuti väideti, et kirja on fabrit- pis välja. Üldse paistis Endel Sõgel kõige seerinud mõned üksikud ja omavoliliselt ka kirjaga seotu toimetamisel silma erilise aga­ teiste nimed alla pannud, öeldi ka, et kõik rusega. (Just selleks ajaks oli ta R. Ristlaane on oma allkirjad tagasi võtnud. Kõige levi­ «õukonnas» saavutanud kirjanduse ja laiemalt num oli väide, et kiri on fabritseeritud ka kül tuuri asjade suurvesiiri positsiooni.) Läänes teadagi milliste eritalituste poolt ja Kui muudes Teaduste Akadeemia instituu­ siin lihtsalt ette söödetud (jutu levitajad tides uurisid alluvate «üleastumist» presii­ näisid seda kinniskujutelma ka ise nii tõsi­ diumi lükmed, siis kandidaat Endel Sögiale selt võtvat, et püüdsid oma versiooni sisen­ usaldati korduvate ülekuulamiste toimetami­ dada isegi neile, kelle kirjutuslaual ja käe ne mitte ainult oma alluvate juures, vaid tema all kiri oli kuju võtnud!). Ajakirjanduses ristküsitluse alla «sattusid» isegi naaberasutus- jagati bürokraatia poolt nagu möödaminnes te töötajad (näiteks A. Langemets ajakirjast vihjelisi kabjahoope. Seejuures puudus rün­ «Keel ja Kirjandus»). natavad igasugune võimalus asja kuidagi Järkjärgult hakati kõiki vähegi olulisi selgitada. Kõigile neile aga, kel oli kirja ühiskondlikke positsioone või juhtivaid ame­ autoritega midagi endistest aegadest klaarida, teid omanud «kirjamehi» kõrvaldama senis­ anti nüüd vaba voli. Kohati omandas see telt ametikohtadelt. Nii sai Looduskaitse ja isegi organiseeritud «avaliku hukkamise» Metsamajanduse Ministeeriumi looduskaitse- ilme. Isiklikust solvumisest johtunud kät­ valitsuse juhataja kohalt lahti Madis Aruja, temaksuiha ja bürokraatide huvi põimumise TA Botaanikaaia teadusdirektori ametist markantsemaid näiteid olid nähtavasti ajuti sunniti lahkuma Andres Tarand, samast taheti isegi stagnatsiooni kohalike ideoloogide vallandada ka Arno Pukk, kuid akadeemik rolli pürginud Rudolf Rimmeli ja Gustav A. Raukase vahelesegamise tõttu jäi ta Näani täielikult Stalini aja vaimus väljapee­ "• siiski oma kohale. Konservatooriumi la­ tud «paljastusartiklid». vakunstikateedri juhataja kohalt tehti lahti Mõningaid tulemusi oli ka katsetel sundi­ Aarne Üksküla, Teaduste Akadeemia Ajaloo da kirja autoreid «enesekriitikat» tegema. Instituudist «koondati» Rein Ruutsoo. Sa­ Kõige häbiväärsem kirjaga seotud repres-

72 Ruutsoo sioonide laines oli Jaan Kaplinski pidev on selline, et võib saada trükitud ka «nende töötlemine (kuni selleni, et talle mindi järele «Manas»» (tegelikult ilmus ajakirjas «Tuli­ suvekodusse Võrumaal ja nõuti tungivalt, muld» ja paljudes läänemaailma juhtivates et ta kirjutaks ajalehte «Kodumaa» kirjutise, päevalehtedes, kuid mitte väljaannetes, kuhu mida tagantjärele võib tõlgendada vaid kahet- ta oli adresseeritud). suskirjana). Nooremaid inimesi pani tihti mõtlema 40 kirja kiire levimine sai bürokraatiale eelseisev dissertatsiooni kaitsmine, ülemuste tõeliseks mureks. Edu leviku tõkestamisel ei nõuanne mitte «blameerida» asutust, kus nad saavutatud, ehkki mitmed ümberkirjutami­ töötasid, suuremad või väiksemad ebameel­ selt, levitamiselt jne tabatud inimesed said divused, mis vältimatult oleksid laienenud ka karistusi (kooliõpilastel alandati käitumishin­ nende lähedastele ja milleks ei oldud valmis net, juhtivtöötajad võeti ametikohalt maha — (mõnede arvates ei olnud olukord veel nii juhtus näiteks Kärdla raamatukogu juha­ küllalt hull — ühe kirjaniku vastus kõlaski tajaga). Kuigi sellega suudeti inimeste seas nii, et ei kirjuta taolistele pöördumistele alla mõningat segadust tekitada, kannatas labaste seni, kuni veel eesti keeles luuletusi kirjutada kallaletungide läbi eelkõige bürokraatia- saab, ja kui enam ei saa, siis tapab ta end kontorite endi autoriteet (mida ennegi palju ära). Kellelegi neist ei ole põhjust ette­ polnud). Kiri kuulus äravõetavate mater­ heiteid teha. jalide hulka ka nn teisitimõtlejate juures Kõige valdavam keeldumispõhjus oli aga tehtud läbiotsimistel. Kirja levikut see olu­ lihtsalt põhjendatud hirm — hirm kaotada lisel määral ei piiranud, küll aga peegeldab kui mitte kõik, siis vähemalt väga palju. kirjale antud hinnangut, kuivõrd sellega Kiri võimaldas veenduda selles, kui sügava asetati pöördumine teiste nõukogudevasta­ jälje on meie ühiskonda, meie mõtlemisviisi seks loetud materjalidega ühele pulgale. jätnud stalinlik terror, nii et enamikul sellest Üsna tähelepanuväärset teavet Eesti korra pääsenutel püsib vist elu lõpuni ühiskonna kohta annavad meie «eksperi­ mingi loomalik hirm poliitika ees. Just hirm mendis» ka kirjaga mitteliitumise motiivid. repressioonide ees, mis võiksid tabada rän­ Neid, kes kirjaga põhimõtteliselt ei nõus­ galt kogu kultuuri, sundis vanema põlve tunud, oli ainult üksikuid. Vaid üks noor kirjanikke (A. Kaalep, K. Merilaas) pöör­ literaat teatas, et «selles on midagi mäda». duma kirjaaktsiooni osaliste poole omapoolse Põhimõttelistel kaalutlustel keeldus alla kirju­ kirjaga, mille sisu võiks lühidalt kokku tamast Hando Runnel — tema jaoks oli võtta põhimõttes: ei tohiks riskida sellega, et pöördumine liiga alandlik, palumise asemel meie rahvas kaotab veel ühe põlvkonna oma tulnuks esitada selged nõudmised. Ülejää­ kõige andekamaid esindajaid. Nii vastas nute keeldumised olid oludes, kus teksti ei J. Viidingule mõndagi näinud N. Andresen saanud lõputult kohendada või kui tuli väga tõsiselt: «Ma olen vana mees, mul on mõelda mitte ainult iseendale, vaid vastutu­ lootust veel kolm aastat elada ja ma ei taha sele lähemate ees, paljus ka möödapääsma­ neid veeta ei vangis ega hullumajas.» Pärast tud. niisuguseid hoiatusi võtsid kirja organiseeri­ jad endale üsna suure vastutuse nii lähedaste Kõige suurema grupi allkirjast keeldu- kui Eestimaa tuleviku eest. Kindlasti tuleb rõ­ jaist moodustavad inimesed, kes omasid so­ hutada, et pöördumisega liitumine oli tõesti liidset ametipositsiooni ning kõrgeid teadus­ igaühe südametunnistuse asi. Kaaslaste leid­ likke kraade. Nad väitsid (ilmselt põhjenda­ mises ei olnud midagi, mis andnuks alust tult), et säilitades oma senist positsiooni, kirja idee tutvustamist nimetada «väljapres­ mida kirjaga liitumine võib kõigutada, suuda­ simiseks», «nurumiseks» või isegi väljapetmi­ vad nad rohkem ära teha ja isegi kirjaga seks, nagu sellest armastasid rääkida bürok­ seotuid kaitsta (ning oma panuse nad and­ raatidest kõnemehed. sidki, pareerides kõige arutumaid süüdistusi). Peale selle tegi just see rühm loobujaid kõr­ Repressioonide ulatus ei tulenenud mitte gelt kvalifitseeritud ekspertidena rea olu­ niivõrd kirjaga seotud takistustest assimi- lisi täpsustusi kirja teksti. laatorlikule rahvuspoliitikale. Selle peamine Paljusid NLKP liikmeid, eelkõige Stalini ohtlikkus poliitiliselt enam kogenud bürok­ aega näinuid, pidurdas silmanähtavalt välja- raatia silmis seisnes ebasoovitava pretse­ drillitud distsipliin, lojaalsus poliitilisele re- dendi loomises, vaikiva ajastu seatud «ord- žiimile ka siis, kui seda sisuliselt heaks ei nungi» rikkumises, nüüdseks riikliku polii­ kiidetud. Eriti märgatavaks muutus see tika normiks saava kollektiivse kodaniku- truudus siis, kui ise oldi selle poliitika ellu­ initsiatiivi vormi kasutamises, avalikkusele viimisel varem vahetult osalenud. Lojaalsus- apelleerimises, aparaadile lojaalsust kindlus­ kaalutlused osutusid tähtsamaks kui põhi­ tava parteitute ja NLKP lükmete eraldi mõttelised hinnangud. Nii keeldus kirja sisu­ tegutsemise printsiibi eiramises jne. Kogu list külge toetanud E. Päll motiivil, et kiri aktsioonis nägi bürokraatia vaistlikult katset

Ruutsoo 73 peale suruda mängureegleid, mis murenda­ baks. Neil polnud enam vajadust olla kui­ des aparaadi võimumonopoli olid neile põhi­ dagi lojaalne rahvast reetnud aparaadile, mõtteliselt vastuvõetamatud. arvestada sellega, kas mõni nende mõte nüüd Allakirjutanud ja kirjale põhimõtteliselt juba endistele ülemustele meeldib või ei truuks jäänud said lõppkokkuvõttes endi meeldi. Nad võisid tegelda probleemidega, jaoks väga väärtusliku kogemuse, toetus­ mida bürokraatia ei lülitanuks ühegi teadus­ punkti oluliseks arenguks. Kuivõrd kurnav asutuse plaani. oli ka võitlus bürokraatia survega, kui Lisaks andis neostalinistliku bürokraatia alandav oli elada «vaenlasena» omal kodu­ organiseeritud omavoli n-ö seestpoolt näge­ maal, kui keeruline oli mõnikord toime tulla mine meile mõnede teistega võrreldes teatava materiaalse kitsikusega, loometingimuste edumaa ühiskonnas reaalselt toimuva mõist­ järsu ahenemisega jne, oli bürokraatia tei­ miseks. Kõige tähtsam oli aga moraalse vaba­ nud meile ometi ka teene. Ta oli kirja duse saavutamine, mis on nii vajalik näiteks koostajaskonna andnud mõnes mõttes va- Tartu Kevade sünniks. LEMBIT VALT RÜHMA KULTUURITEGELASTE AVALIKUST KIRJAST JA SELLE TAGAMAADEST Kirjal on nõrkusi, mille hulka arvaksin levat, võib-olla mitte päris järjekindlat, ent paisutatud emotsionaalsuse, tegeliku olukorra üdini ausameelset liigmadala valulävega analüüsi lünklikkuse, argumentatsiooni nap­ kirjameest? Asja saab parandada ainult nii­ puse ja konstruktiivse külje vähese realist­ viisi, et tema ees ametlikult vabandatakse ja likkuse (näiteks soovitus korraldada lai dis­ ühtlasi teatatakse läbiotsimise sanktsionee- kussioon rahvusküsimuse üle Eestis — koo­ rinud prokuröri karistamisest. lides, raadios, ettevõtetes; vaevalt on see Kiri on tekitanud laiemat kõmu peamiselt praegu poliitiliselt ja ka sotsiaalpsühholoo­ seoses allakirjutanute kutsumisega vähetulu­ giliselt võimalik). katele vestlustele, veel enam aga — näiteks Ent öeldu ei tähenda hoopiski, nagu Teaduste Akadeemias — juhttöötajate hüs­ oleks kirjas esiletoodu ja autorite poolt silmas- teerilise nõudega arendada ulatuslikku vastu­ peetav tähtsusetu parteitöö taktika ja detail- rünnakut, ilma et oleks teada, kes on vastane, suundade piiritlemisel Eesti NSVs. Peame kus ta on ja kas teda ülepea ongi. Arvan, endale selgelt tunnistama (kui ebameeldiv et on viimane aeg (parem hilja kui mitte see ka poleks), et kiri väljendab (küllaltki kunagi) lugu rahulikult lõpetada. Sugenemas mõõdutundeliselt) reaalset sotsiaalset kaalu on vähemalt kaks ebameeldivust massitead­ omavaid ebasoodsaid nihkeid ühiskonnaelus vuse tasandil: 1) kirja ületähtsustamine ja ja nende nihete kajastust intelligentsi võrd­ kontrollimatu levik; 2) ettekujutuse tekki­ lemisi suure osa teadvuses ja väärtushin­ mine, et avameelne pöördumine partei (ja nangutes. Süvenenud majandusraskused ning selle häälekandjate) poole sotsiaalselt kaalu­ suur hälbimine NLKP programmis kavan­ kates asjades toob suuri ebameeldivusi. datud arengusihtidest ja eriti tähtaegadest Nüüd tagamaadest. Etniliste pingete kasv on sigitanud ulatuslikku skepsist meie ühis­ Eestis on reaalsus, millest ei tohi enam mööda konna põhieesmärkide teostatavuses. See on vaadata. Nende pingete aluseks ei ole mitte tõsine vaieldamatu fakt, mida parteiline kas­ «rahvusteadvus», vaid sotsiaalmajanduslikud vatustöö peab kindlasti arvestama. Ei tuleks ning arenguloolised' asjaolud. Keerukas ja üle tähtsustada teadvuse vahetu mõjutamise delikaatne probleemistik seondub eesti ja («verbaalse töötlemise») võimalusi oludes, vene rahvusrühma seaduspärase lähenemi­ kus teadvus tegelikkuse peegeldusena näitab sega, selle protsessi kajastumisega kummagi midagi muud. rahvusrühma teadvuses, samuti parteilise Vastureaktsioonina avalikule kirjale on suunamisega. (Teised, väikesed rahvusrüh- saanud teoks närvilisi ja vähepõhjendatud mad ei oma Eesti oludes iseseisvat tähen­ aktsioone, mis on pinget veelgi süvendanud. dust, sest nad on kaotanud sideme omaenda Tõsiseks veaks pean kirjaniku juures toime­ etnose ja rahvuskultuuriga.) Arvan, et abi­ pandud läbiotsimist. See on saanud üldteata­ nõud, mille varal seni on püütud aktiivselt vaks, meelepaha on laialdane ning asjaosa­ mõjutada rahvusrühmade lähenemist, ei ole line tõuseb märtriks. Ja kas mõeldakse, olnud piisavalt delikaatsed ning nende efekt kuhupoole lükkab seesugune nõme akt mõt- on olnud ennem negatiivne. Näiteks kooli-

74 Ruutsoo/Valt peod, kuhu käsutatakse kokku eri õppekee­ raskused majanduselus, mis johtuvad mitme­ lega koolid, annavad umbes samasugust test asjaoludest, sealhulgas ka sotsialistlike efekti nagu potentsiaalsete armujate jõuga tootmis- ja jaotussuhete korraldamatusest. ühte voodisse lükkamine. Miks me ei uuri Majandusalal ei ole võimalikud kiired muuda­ kogemusi maadelt, kus rahvusprobleeme on tused, kuid ei tohi loota poolikutele abinõu­ lahendatud kauem ja edukamalt kui meil, — dele (seda on rõhutanud L. Brežnev) ega näiteks Soomest? taotleda ajutisi lühiajalisi leevendusi (need Positiivne vastukaja on saanud osaks on halvad kaugperspektiivis). EKP XVIII kongressi aruandekõne rahvus­ Praegune üldsuund peab olema kapitaal­ küsimuse käsitlusele, samuti sm K. Vaino mahutuste vähendamine ja B-grupi suur eestikeelsele kõnele TRU Teadusraamatu­ eelisarendamine, selline, mis tagaks A- ja kogu uue hoone avamisel. Peab aga ütlema, B-grupi absoluutmahtude võrdsustamise hil­ et eesti päritoluga seltsimeestel, kes on kasva­ jemalt 1995. aastaks. Edasilükkamatuks pean nud ja kujunenud internatsionalistideks vene hindade reguleerimist ja jaotussuhete sellist kultuurisfääris, ei ole iga kord piisavalt korraldamist, mis teeks lõpu tööaja hiiglas­ ettekujutust selle protsessi keerukusest ja likele kadudele järjekordades ja kaubareisi- aeganõudvusest siinsetes oludes. Sellel alal del. Kui me seda ei suuda, tuleb päästmatult ei ole midagi halvemat tormakusest ja hooli­ Poola-tüüpi majanduskriis. Maksejõulise matusest. Egas V. I. Lenin ilmaaegu rõhuta­ nõudmise rahuldamatus on tinginud olu­ nud, et venestunud muulased soolavad ikka korra, kus umbes 10 miljonit inimest on üle tõsivene meeleolude osas. Kui jutt rahvus­ pidevalt tootmissfäärist väljas, st kaubareisil suhetest Eestis, peame silmas pidama sedagi, (sageli maskeeritul) või järjekorras. Defit­ et siia asunud vene rahvusrühm erineb siitse kauba saamine tuleb ratsioneerida oma sotsiaalstatistilistelt karakteristikutelt (seda sisuliselt tehakse, ent poolikult ja tugevasti vene etnosest kui tervikust. Põhjus häbelikult); seda tuleb teha nii, et saadav on selles, et migreeruma kalduvad sotsiaalselt kogus oleks sõltuvuses töisest panusest. ja kultuuriliselt vähenõudlikud mugandujad, Põhimõte on see, et töötaja peab need kau­ n-ö juurteta inimesed, kel pole kuigivõrd bad saama oma elukohas ja ilma tunglemi­ vastutustunnet oma rahva ja kodupaiga käe­ seta järjekorras, st kaardisüsteemi (või käigu pärast. Kõrgeima kategooria treialid, selle psühholoogiliselt vastuvõetavama ekvi­ tippagronoomid ega akadeemikud ei lähe valendi) alusel. Võtame näiteks liha. Vaja­ naljalt mujale. dust selle järele ei ole võimalik praeguste tootmistingimuste puhul täielikult rahuldada Rahvusrühmade lähenemise üks eeldusi igatahes enne 1995. aastat, tõenäosem aga, on kultuuritaseme ja -nõudluse ühtlusta­ et üldse mitte kunagi. Rahuldamata makse­ mine. Sel alal on vaja veel suurt tööd, ja jõuline nõudmine on aga veel halvem kui seda viisil, mis välistaks kummagi rahvus- rahuldamata vajadus. Mõistlik süsteem on rühma ja nende rahvusliku uhkuse riivamist selline: teatav osa (nt 60%) lihast ja liha­ või upitamist. Praegu aga näeme paraku toodetest müüakse ratsioneerimise (st kaar­ pooltühja Vene Draamateatrit, Jevtušenko- tide) alusel praeguse, riigile väga eba­ õhtut kultuuri- ja spordipalees valdavalt eesti soodsa hinnaga. Ülejäänust valmistataks publikuga jms. Eestis pole ühtki üleliiduliselt kõrgesordilisi lihatooteid, mille müügihind arvessetulevat Vene kirjanikku, ühtki venela­ kompenseeriks osaliselt riigi juurdemaksu sest NSV Liidu rahvakunstnikku; enam kui normilihale. See tähendas suitsuvorste, sinke 11 Ost Eesti NSV rahvakunstnikust on ainult jms hinnaga kuni 10 rbl/kg. Rahaline stimu­ 3 vene rahvusest; Eestis pole ühtki sellist leerimine, mis praegu on paiguti minetanud vene popansamblit, mis oleks kõrvutatav majandusliku efektiivsuse kaubakatte puudu­ VNFSV parematega. ENE väljaanne «Со­ mise tõttu, saaks majandusmehhanismis tagasi ветская Эстония», mis annab tervikpildi oma kaalu. Defitsiitsete tarbekaupade rat­ meie vabariigist, ilmus 25 000 eksemplaris ja sioneerimise edasilükkamine on äärmiselt on müügil juba üle aasta. 75 000 eestikeelset ebasoodus; sellest pääseda pole niikuinii või­ müüdi läbi ühe päevaga. (Siin ei klapi kuidagi malik. valvekorraseletus, et kasutatakse mujal ilmu­ nud raamatuid.) Ükskõik missuguse hinnaga tuleb kaotada Mõistetav tohiks olla rahutus, mida eest­ ajakirjanduse tellimislimiidid vähemalt Eesti lastes tekitab eesti keele kasutusala ahene­ NSVs (seda NLKP KK ideoloogiaotsuse mine (mõnes ametkonnas — nullistumine). punkti kogu NSV Liidu ulatuses ilmselt täita Ja mida mõelda ühes Tallinna parteiorgani­ ei suudeta). satsioonis heakskiidetud ettepanekust lõpeta­ Rusuv on olukord teenustesfääris, nüüdis- da eestikeelne kooliõpetus? maailma kõige kiiremini areneval majandus­ Massiteadvuses asetleidvate ebasoodsate alal. Hulk teenusliike on haltuuramono- nihete algallikas on kestvad ja süvenevad poliks, mis tähendab, et monopoolsele hin-

Valt 15 nale lisandub vohav riigivargus (materjal, oleks hilisema aja jäädvustamisega ühis• tööriistad, tööaeg). Vähegi rahuldav riiklik kondlikku mällu kõik korras. Rahva hulgas teenindus on enamikul aladel mõeldamatu. on laialt tuntud 1980. aastast pärinev tekst Miks mitte legaliseerida erateenindust, seda eesti kultuuritegelastelt, nn «40 kiri», mille soliidselt, aga mitte tapvalt maksustades? saatus sobib markantseks näiteks «valgete 1980 laikude» tekitamise kohta lähiminevikus. Olgu «40 kirja» avaldamine koos ühe allakirjutanu Toimetuse järelmärkus kommentaaride ja filosoofilt tol ajal nõuta­ «Valgete laikude» kaotamise tuhinas on uuri­ tud ekspertarvamusega ühtlasi tõestuseks jate pilgud seni olnud pööratud stalinismi- selle kohta, et Eestis oli perestroika vähemasti perioodi. Sellest ei tohi aga järeldada, nagu ideetasandil aktuaalne juba aastal 1980. JAAN KAPLINSKI FAŠISMIST MEIL JA MUJAL I Toimetuselt: Oleme juba palju kõnelnud matusel ei ole lõppu» («Noorte Hääl», juuli stalinismist kui sotsialismi deformeerunud 1987) toimetusele saabunud kirjaga, mille ideoloogiast. Luuletaja Jaan Kaplinski teeb autor väitvat, et «on andmeid, et haakrist ja oma arutluses veel kaugemale ulatuva sammu SS-univorm kütkestavad noori nüüdki...» ja võrdleb stalinismi fašismiga. See võib Ta pakub neile, kellel veel on ebapiisav mõndagi lugejat jahmatada, kuid pidagem immuunsus natsismi vastu (mida tal on raske meeles: äärmustel on ikka ühiseid omadusi. uskuda), vastumürgiks ikka lugusid natside Loodame, et Kaplinski käsitlus aitab kaasa hirmutegudest. stalinismist lõplikul vabanemisel. Küsimus sellest, kas ja kuipalju on meie ühiskonnas fašismi ja mis on tema sünnitanud, Oleme nüüd tunnistanud, et meile ei ole on nii oluline, et sellel tuleb pikemalt pea­ võõrad sellised meie varasemas propagandas tuda. nii tavapäraselt Lääne ühiskonna tüüpnäh- Ma ei võtnud asja ise kaua aega l osiselt. tusteks kuulutatud ilmingud nagu alkoholism, Teadsin mõnda inimest, kes võis purjuspäi noorsoo kuritegevus, narkomaania ja prosti­ karjuda «Heil Hitler!», teadsin üht-teist anti­ tutsioon. Nende olemasolu võib osalt põh­ semitismi ilmingutest, aga see kõik tundus jendada ka propaganda nõrkusega: mille ole­ tühine ja marginaalne. Siis aga umbes neli masolu ei tunnistatud, selle vastu ei võidel­ aastat tagasi rääkis üks noor üliõpilane dud. mulle oma vestlusest Pihkva kandi mehega, Mis saab aga, kui teha veel üks samm ja kellega nad sattusid sügisel kolhoosis koos väita, et meie noorte (ja mitte ainult noorte) töötama. Too pihkvalane oli seletanud, et hulgas on mõnevõrra levinud fašistlikud Stalin ja Hitler olid need kõige täitsamad ideed? Ei saa ju öelda, et me ei oleks või­ mehed, hävitasid juute, kes vist tema meelest delnud fasismi vastu, et meie propaganda olid ikka kõige kurja juur, ja poleks juhtu­ ei oleks fašismiga tegelnud. On ju fašistid, nud seda traagilist lugu, et kaks täitsameest peamiselt muidugi Saksa omad, keda oleks tülli läksid, oleks nad maailmas korra kehti­ korrektsem nimetada natsideks, olnud meie ma pannud. See lugu rabas mind tõsiselt. propagandas Vaenlase, kehastus, ilmalik Saa­ Oleksin olnud valmis ootama fašiste igalt tan, kelle jubedatest tegudest on räägitud ja poolt, aga mitte Venemaalt Pihkva oblastist, kirjutatud lõpmatult. Mäletan, et selles mis ju natside käe läbi rängasti kannatas. eas, kui lapsed tavaliselt saavad tuttavaks Aegamööda hakkas minuni jõudma muidki Miki-hiire ja Buratinoga, olin mina juba fakte, mis õtse või kaudselt kinnitasid, et kuulnud ja lugenud Majdaneki ja Klooga fašism ei ole meie ühiskonnale päriselt surmalaagritest ja kellestki proua Kochist, kes võõras. Neid fakte on nüüd avalikkuse-ajal laskis valmistada tapetud vangide nahast lisandunud jõudsamini ja nende ning üld­ lambivarje. Fašismi vastu peaks meil küll tuntud seikade abil saab juba visandada ühe olema täielik immuunsus. nähtuse piirjooni, joonistada jäämäe nähtavat Kui keegi väidab, et see nii ei ole, võib osa. mõnigi propagandist pahaseks saada, fakti eitada või ajada see ei millegi muu kui 1) Meil on olemas mõned fašismi psüh­ vähese propaganda süüks. Sedaviisi polemi­ holoogilised eeldused, nimelt julmus ja hooli­ seerib Aado Slutsk oma artiklisarjas «Lõp- matus. Sadistlikud peksmised ja tapmised on 76 Valt/Kaplinski saanud meie elulaadi osaks, enamasti on Vabaõhumuuseum, Põllumajandusmuuseum) nende tegude tegijad noortekambad, motii­ ja teatrites («Vanemuine», Draamateater). videks suurelt jaolt lihtsalt «peksta on huvi­ Elementaarne tõenäosusteooria keelab usku­ tav» või siis rahvuslik vaen. da, et tegemist on juhusega. Ons mitte- 2) Moskvas ja mujal on noortekambad juhuslikkuse taga kellegi käsi, kes kasutab organiseerunud teatavate jalgpallimeeskon­ tuttavaid võtteid — natsidel oli teatavasti dade pooldajatena («Spartak» contra «Dü­ püromaanlikke kalduvusi? namo»), mis on põhjustanud massilisemaid Sellise taustaga harmoneeruvad mõned kokkupõrkeid ja püsivamaid konflikte. meie ideoloogilised harjumused. Kui «Pam­ 3) Juba selgesti fašismimeelsele ideo­ jat», nagu kuulda, tegeleb palju salavaen- loogiale viitavaid jooni on «ljuuberite» liiku­ laste otsimise ja leidmisega, pole see para­ mises: korra ja tugevuse kultus, vihkamine noia talle ainuomane. Teame, et meie elus igasuguse «meile võõra» käitumise vastu on vaenlane ikka olnud erakordselt tähtis, (hipid, punkarid, rockifannid) ja sihikindel ta on täitnud peaaegu samasugust funktsiooni püüd Venemaad neist jõuga puhastada. Ljuu­ kui kurat keskaja kirikus. Vaenlase olemas­ berite univormitaoline riietus ei saa jätta oluga on vabandatud välja vist kõiki meie meenutamata rünnakrühmlaste või Mussolini elu hädasid, kõige enam aga tõe varjamist mustsärklaste oma. ning moonutamist. Seda vaenlast kujutades 4) Äsja on avaldatud andmeid varja­ oleme alati kaldunud literatuursetesse, vahel matult natslikkude noortekampade tegevusest lausa mütoloogilistesse ja teoloogilistesse Leningradis, kes pühitsevad Hitleri sünni­ stereotüüpidesse. päeva, tituleerivad üksteist SS-auastmetega Meie vaenlane on julm, salakaval, reet­ («standartenführer» jms) ja on valmis pii­ lik, ahne, liiderlik, joodik, tihti eemaletõu­ nama inimesi ja rüvetama juudi kalmistut. kava välimusega, rumal ja ülbe. Niisuguseid Taolisi kampasid on mujalgi. vaenlasi, olgu fašiste, olgu imperialiste, kuju­ 5) Teisel viisil ja teisel tasemel avalduvad tas kirjandus, mida ma lugesin lapsepõlves, natsismilähedased jooned ühingu «Pamjat» päriselt pole nad meie trükisõnast aga kadu­ ideoloogias. Kui selles tõepoolest nii suures nud praegugi. Kui mõni jälke tegusid teinud aus on «Siioni tarkade protokollid», ehitab tüüp tõesti kuskilt välja ilmub (nagu Karl «Pamjat» teades või teadmata silda musta- Linnas), kasutame teda maksimaalselt kõik­ sajalisuse ja natsismi vahele, kujundab fa­ sugu vaenlaste koondportreede täiendamiseks šismi suurvene näoga. ja kinnitamiseks. Nagu teeb artikkel «Käe­ 6) On kuulda kahetsusväärselt palju kiri ei ole muutunud» («Noorte Hääl», nõmedaid ja õelaid väljendusi «pilusilmade», 21. VI 1987), kus kuulutatakse tänapäeva «mustade», «tšutšmekkide» vms kohta, mis fašistideks Afganistani opositsiooniliste isla- tunnistavad, et siin-seal, kindlasti aga sõja­ mirühmituste võitlejaid. Niisiis on meie fra­ väes ei ole võõrad päris rassistlikud suhtu­ seoloogias fašist vahel lihtsalt julma ja ohtliku mised. Sellega näib olevat seoses kutsealuste vaenlase sünonüüm. hulgas sagenenud toorutsemine ja sadism, Samas artiklis vilksatab aga lause, mis vanemate terror nooremate üle, tapmised ja minu meelest on tähendusrikas. Nimelt ütleb enesetapmised. Afganistanis teeninud sõjamees «dušmanite» 7) Meie ühiskonnas on sõjaväel mõõdu­ kohta: «Kuid' kas need üldse on inimesed?» tult suur tähtsus. Mui on raske uskuda, et ja nõuab samas Karl Linnasele (ühed fašistid rahuajal on normaalne sõna «patriootlik» kõik!) kõige* karmimat karistust. Huvitav, püsiv ühendamine sõnaga «sõjaline» («sõja- kuidas saab juriidiliselt mõeldes karistada lis-patriootlik»). Ei ole ka normaalne väita, et kedagi, kes ei ole inimene? Samasugust kak- sõjaväeteenistus teeb poistest mehed (siis ei sikjaotust — inimesed ja mitteinimesed — oleks Tammsaare, Tuglas, Suits või Liiv kasutab ka Aado Slutsk oma eespoolnime­ meesteks saanud). Kummaline on, et meie tatud artiklisarjas. TVs asendab jumalateenistust pühapäeva- Niisiis, osa meie vaenlasi (aga äkki kõik hommikune saatesari «Teenin Nõukogude meie vaenlased?) ei ole inimesed. Ju siis ei Liitu». saa nendega käituda nagu inimestega. Nende 8) Meid on harjutatud võtma julmusi ja vastu ei saa ega tohi tunda halastust, neile vägivalda ajaloolise paratamatusena, mille­ ei saa armu anda. Igatahes on väide, et nagi, mis oli tarvilik või ei olnud oluline ühed või teised inimesed «ei ole inimesed», suurte eesmärkide kõrval, mis selle kaudu väga ränk ja minu meelest ka vastutustun­ või sellest hoolimata saavutati. detu. Mulle meenutab ta kõigepealt just See kõik loob juba teatava tausta, millel natside suhtumist juutidesse, mustlastesse ja mõni fakt võib saada tõsisema tähenduse, slaavlastesse, keda ei peetud pärisinimesteks. kui me talle muidu annaksime. Näiteks rida Teame, kuidas nad nende mitteinimestega tulekahjusid meie muuseumides (Niguliste, käitusid. Vahel unetul ööl mõtlen, kas ka

Kaplinski 77 ljuuberid või «Pamjati» mehed arvavad, et tervet aaria kunsti vastandiks mandunud nende vaenlased ei ole inimesed ... juutlikule modernismile. Vastaste inimlikkust eitas samamoodi ka Nii natside kui stalinistide maailmapilti stalinism. Stalinistidki likvideerisid vaenulik­ valitseb ürgne dualism ja see maailmapilt ke «elemente», «jõudusid» või «klasse» on erakordselt lihtsustatud ja labastatud. nagu kulaklus. Stalinismi ja fašismi ühenda­ Kõige tähtsam on võitlus kahe leeri vahel, mine pahandab muidugi paljusid, on aga iga teos, tegu, idee ja eneseavaldus saab minu meelest õpetlik ja lausa vältimatult hinnangu selle järgi, kuhu ta selles chiaros­ oluline nüüd, silmade avanemise ajal. Usun, curo's paigutub, «kelle huvisid ta teenib». et fašistlikkude joonte nägemine stalinismis Iga asi on kas pluss või miinus, hea või aitab meil paremini mõista oma ajalugu ja halb, oma või võõras. On huvitav, et stalinist­ ka olevikku; Hitlerit ja Stalinit täitsamees- likus fraseoloogias tähendas sõna «võõras» teks lugev pihkvalane ja Leningradi noored automaatselt vaenlast — meenutame stamp­ neonatsid saavad osaks üldisemast nähtusest, väljendit «meile võõras»! Võõrast tuleb karta, nende ilmumine saab meile mõistetava­ tema vastu tuleb võidelda, vähemalt olla maks. Allpool püüangi võrrelda hitlerlikku valvel ja kaitsta rahvast «võõraste mõjude» ja stalinlikku ideoloogiat, näidata, et nad on eest. Nii stalinistid kui hitlerlased püüdsid erijuhud ühest ideoloogiast, millel on ka omad isoleerida rahvast välismaailmast, muutes ajaloolised juured — need viimased jäävad Saksamaa ja Venemaa maailmakultuuri suh­ siin esialgu küll käsitlemata. tes provintsideks, kolgasteks. Nii natsismi kui stalinismi iseloomustab Loomulikult on niisugune maailmapilt, ärapöördumine intellektist, ausast analüütili­ mille kajastusi meil on kõige hõlpsam leida sest mõtlemisest lihtsate stereotüüpide poole. Stalini-aegsest kirjandusest, kirjandusloost ja Üht kõige kesksematest me juba nimetasime, näiteks kinost, kaugel teaduslikkusest ja in­ see on usk saatanlikku Vaenlasesse, kelle tellektuaalsusest, rääkimata dialektikast. Nii vastu tuleb kõigi vahenditega võidelda. stalinism kui hitlerism on selletõttu teadu­ Vaenlane on pooleldi isikupäratu, tal ei ole sega, filosoofiaga ja kirjandusega, igasuguse mingit oma sõltumatut elu, vähemalt ei tea vaba ja tõe poole pürgiva vaimsusega vaenus. me sellest midagi. Meie teadmises on vaen­ Vaba vaim ohustab diktatuuri ja tema ideo­ lane ainult vaenlane, tema olemasolu sisu loogiat. Sellepärast on diktatuurid pidanud ja mõte on teha meile kurja. Vaenlane on end vaba vaimu eest kaitsma. Mõlemal siin- läbinisti kuri, põhivahekord temaga saab käsitletul on selleks olnud palju võtteid ja olla vaid võitlus, milles võib saabuda ajutine vahendeid. Põhilisi nende hulgas on antiintel­ vaherahu, mitte aga tõeline rahu, kompromis­ lektualism, umbusk ja vimm intellekti, mõt­ sile rajatud kokkulepe. Me peame võitlema lemise, kultuuri, hariduse ja haritlaste vastu vaenlase vastu kompromissitult! üldse. Otseseoses selle kujutelmaga vaenlasest, Goebbels öelnud, et haarab revolvri kelleks natsidel olid juudid (olgu siis «plu- järele, kui kuuleb sõna «kultuur». Stalin­ tokraatidena», vabamüürlastena või bolše- likus Nõukogude Liidus saab sõnast «intelli­ vikkudena), stalinistidel imperialistid ja rah­ gent» peaaegu et sõimusõna («intelligen- vavaenlased oma otsatute kurikavalate se- dike»), mütoloogia pisipaharet. Mõtlemist pitsustega, on kujutelm maailma jagunemisest nimetatakse targutamiseks, kriitilist suhtu­ kahte leeri. Nagu muinaspärslaste meelest, mist virisemiseks («intelligentlik virisemine»). kelle seas see kujutelm kord tekkis ja kellelt Mõistusest, intellektist väärtuslikumaks pee­ varakristlased seUe pärisid, oli natside ja sta­ takse primitiivsemaid psüühikaomadusi nagu linistide meelest maailmas käimas ränk sõda veendumus, usk, andumus, truudus, natsidel Hea ja Kurja, Valge ja Musta, Terve ja juba päris bioloogilise kõlaga «vere hääl». Haiglase, Puhta ja Roojase, Materialismi ja Haritlast, intelligenti kujutatakse pahelise Idealismi, Progressi ja Reaktsiooni vahel. või vähemalt armetu olevusena, parasiidina, See võitlus käib igal alal puhtast poliitikast kes elab «lihtsa tööinimese» kulul, tasumata teaduse ja kunstini. sellele tihti oma ülalpidamise eest. Intelli­ Teame, kuidas nü Saksamaal, Itaalias kui gent on otsekui töörahva kadunud poeg, kes Nõukogude Ludus püüti teadust ja kunsti heäl juhul töörahva juurde tagasi tuleb ja puhastada vaenlase kahjulikkudest laostava­ teda ustavalt teenima hakkab. Uks intelli­ test mõjudest. Meil peeti relatiivsusteooriat gendi peavigu on see, et ta kipub tegelema ja geneetikat idealistlikuks ja sõimati elukaugete, eluvõõraste, kunstlike, abstrakt­ moodsat kunsti mandunuks, formalistlikuks. sete probleemidega. Siin kohtame üht mõlema Saksamaal püüti luua õiget, juutlusest puhast diktatuuriideoloogia lemmikvastandust — elu füüsikat ja tegelikult ka teaduslikust genee­ ja vaimu (kultuuri, mõtlemise, intelligentsi) tikast sõltumatut rassiteooriat nagu ka elu­ vastandamist.

78 Kaplinski Elu oli nii hitlerlaste kui stalinlaste sid olevat. Teadlasi on diktaatoritel kahtle­ jumalaid. Elul olid nõuded, mida tuli täita. mata tarvis, aga teiselt poolt on teaduses Elu oli lihtne, konkreetne, loomulik, terve ikka midagi kahtlast ja ohtlikku: teadus vastandina kirjanduses ja mujal esinevale tahab teada saada ja võib kergesti saada keerulisusele, abstraktsusele, kunstlikkusele, teada midagi, mida pole vaja teada. Ta võib ka haiglusele. Kõige lähemal elule oli «lihtne esitada teooriaid ja leida fakte, mis ei sobi töömees», «lihtne saksa naine», «lihtne vene kokku ideoloogiaga: Teadus on vältimatult inimene». Tema käest pidi elukauge intelli­ midagi lahtist, avatut ja tema mahutamine gent õppima kõige olulisemat, õppima elu suletud dogmade süsteemi on raske, tegelikult tundma, puhastama oma vaistud juudiintelli- võimatu. Teaduse kontrollimisega yõi nats­ gentlikust targutamisest ja abstraktsusest, liku terminiga öeldult tasalülitamisega on kui väljendume natside fraseoloogias. Hitleri-Saksamaal või Stalini-Venemaal näh­ Peale eluvõõruse oli intelligendil veel tud palju vaeva. üks viga: tal kippus jääma vaheks võitlus­ Kõigepealt on teaduse tegevusvalda kit­ vaimu. Osalt tuli see sellest, et abstraktne sendatud: nii suretati stalinistlikul ajal välja targutamine oli teda võõrutanud tervetest sotsioloogia, psühholoogia, pedagoogika, aja­ vaistudest, mille hulka üliolulisena kuulus looteaduski lakkas suuresti olemast teadus ja oskus tunda ära vaenlast. Osalt tuli see ka lingvistika oli raskustes. Eelistati rakendus­ tema mannetusest, memmelikkusest, sellest, et teaduse mis said tuua otsest tulu riigikait­ intelligent polnud õige mees, õige võitleja, sele. Suur hulk «filosoofe» tegeles teaduse vaid kannatas abstraktseks või hambutuks interpreteerimisega, mahutamisega tolleaegse humanismiks kutsutud haiguse all. pseudomarksistliku dogmaatika raamidesse. Nii natside kui stalinistide meelest oli Mis raamidesse ei mahtunud, amputeeriti. halastus nõrkus, kaastunne vaenlase vastu Peale eespool nimetatud humanitaarteaduste kuritegu. Kuritegu oli anda viil leiba juudi tabas see saatus geneetikat ja geneetikuid, lapsele getost. Kuritegu oli anda suppi nälja­ kelle hulgast pärineb meie kõige tuntum sele Saksa sõjavangile minu lapsepõlves. Ha­ teadusemärter Nikolai Vavilov. Osa teadust lastamatus, halastamatu võitlus olid positiiv­ salastati, katkestati peaaegu kõik kontaktid sed mõisted. Mäletan ühest tolleaegsest Saksa välismaa teadlastega — nii oli võimalik romaanist väljendit «halastamatult hea»! soovimatut ja ohtlikku kohe isoleerida ja Loomulikult takistab intelligent niisugust vältida vaba diskussiooni. halastamatut headust. Intelligent on veesegaja Vaatamata sellele kõigele on ka tasalüli­ ja oluliste klassi-, rassi- ja leerivahede mõis- tatud, minimiseeritud teaduses, teaduslikus teuduga hägustaja. Ta takistab võitlust mõtlemises endas ikka midagi stalinistlikule vaenlase vastu, toob objektiivselt võttes kasu ja hitlerlikule mõtlemisele vastuvõtmatut. vaenlasele ja tema vastu tuleb võidelda nagu Peale selle, et teadus on ohtlik, on ta ka vaenlase vastu. Mida mõlema diktatuuri ajal keeruline, nii keeruline, et ei töörahva üsna tõhusalt tehti. Haritlasi kiusati, mõni­ geniaalne juht ja õpetaja ega saksa rahva tati, aeti pagendusse ja hävitati. Hävitati ka päästja ja juht või nende lähikondsed, terve raamatuid — seda tegid nii natsid kui stalinis­ ideoloogide vägi ei orienteeru selles. See tea­ tid. Viimased küll ilma teatraalsuseta, kuid duse esoteerilisus tekitas hitlerlastee ja stali­ see-eest järjekindlalt ja — halastamatult. nistides protesti ja suunas nad otsima alter­ Intelligent sellises diktatuuriühiskonnas ei natiive teadusele. Nii Nõukogude Liidus kui saa olla tõeotsija, kuna tõde on põhiliselt Saksamaal sünnib neil aegadel ebateadusi, teada. Ta võib olla vaid tõe illustraator, millest mõned saavad ka ametliku autori­ seletaja ja kunstikujundites ümberütleja. teedi — tuntumaid on «Saksa füüsika» ja Mingi väärtus võib tal olla elu kujutajana, rassiteooria Saksamaal ja «mitšurinlik bio­ lihtsa tööinimese portreede maalijana või loogia» meil. Viimase peateoreetik ja eest­ sellesama tööinimese lõbustajana. Kõige pa­ võitleja Trofim Lõssenko on saanud ebatead- remal juhul on intelligent võitleja, vaenu­ lase võrdkujuks. liku ideoloogia paljastaja ja kahjutukstegija, Nii hitlerism kui stalinism püüavad näi­ sõdur ideoloogiarindel. Siis alles saab intelli­ data end paratamatutena, ainuõigetena, üli­ gent olla täiesti usaldusväärne, tõeline oma mate tõdedena ja summutavad igasuguse klassi, rassi või rahva teener. vaba mõttearenduse, mis võib selle parata­ Sellise kõrguseni ei ulata enamasti ka matuse ja ainuõigsuse kahtlaseks teha. Pea­ teadlased, kellesse suhtutakse samuti umb­ mine vahend vabamõtlejate vaikima sundi­ usklikult, keda aga on vaja: nemad aitavad miseks on mõlemal pool terror — nii Hitleri valmistada relvi, masinaid ja muud vältimata kui Stalini omamaiste ohvrite, tapetute, van­ olulist, milleta riik ei saaks püsida, vähemalt gistatute, pagendatute ja töölt minema aetute mitte vaenlastest piiratuna, alalises kallale- nimekiri on pikk. Peäle piitsa on mõlemal tungiohus, nagu natsid ja stalinistid end tund­ võimul muidugi kasutada ka präänik, millele

Kaplinski 79 paljud, eriti keskpärasemad vaimud, ei saa projektsioon, mille on võimendanud neile vastu panna: mõnigi vähese andega kunstnik kuulekas sotsiaalne ja tehnoloogiline masina­ või kirjanik, kes oskab teha seda, mida temalt värk. oodatakse, saab kuhjaga raha ja au. Meenu­ Nii Hitleri, Stalini kui teiste temataoliste vad omaaegsete Stalini preemia laureaatide (näiteks Mussolini või Himmleri) tahtmised kümned ja kümned köited, mis ma lapse­ olid küllalt sarnased. Neis tahtmistes domi­ põlves kõik läbi lugesin ja millest on meeles neeris gigantomaania — soov luua võimali­ vaid paar autorit.. . kult suur ja vägev riik, ehitada kolossaalseid Peale selliste üldtuntud enesekaitsevahen­ paleesid ja muud, nagu Hitleri kavandatud dite on mõlemal režiimil olnud erilisemaid Berliini triumfikaar ja Cheopsi püramiidi ja omapärasemaid. Natsid töötasid välja oma kõrgune Panteon või Stalini kõrghooned ja irratsionalistlikud väitlusvõtted, millega võis «kommunismi suurehitused». On aga ka palju halvata igasuguse ratsionaalse kriitika. Ei saa otsest võimunautimist, mõnu tundmist võima­ ju mõistusega väärata neid, kes mõistuse lusest panna inimesi tegema seda, mida nad autoriteeti tingimusteta ei tunnista, vaid sea­ omal tahtel ei oleks teinud. Nii natside kui vad sellest üle vere hääle ja aarialaste vais­ stalinistide koonduslaagrites pidid vangid te­ tud. gema tööd enamasti väga primitiivsel ja eba­ Stalinistide enesekaitse on täiuslikumalt efektiivsel moel, käsitsi, igasuguste abivahen­ välja töötatud — oli ju neil selleks ka tundu­ diteta, nii et tekib küsimus, kuivõrd see sunni­ valt rohkem aega. Seegi on tegelikult irrat­ töö pidi andma olulist toodangut, kuivõrd sionalism, ent tema mõistusevastasus on var­ olema vangide füüsilise ja vaimse degradee­ jatum, nii et võiksime stalinlikku enesekait­ rimise vahend ja kuivõrd võimumehed ise set nimetada pseudoratsionalistlikuks. Tema nautisid oma loodud süsteemi absurdsust, tuum kandis «marksistliku filosoofia» nime ja pöörasust, sõltumatust tervest mõistusest. oli kirju segu tsitaate, väiteid ja referee­ See sõltumatus tervest mõistusest lähen­ ringuid Marxilt, Engelsilt, Leninilt, Hege- dab mõlemat ideoloogiat romantismile, lubab lilt ja muidugi Stalinilt. Oluline koht selles tõmmata ühendusjoone romantikute fantas­ «filosoofias» oli primitiivseteks sofismideks ja magooriatest Auschwitzi või Kolõma julm- loosungiteks väänatud dialektikal, millega absurdse tõelikkuseni. Igal juhul ei ole hit­ sai tõestada või ümber lükata ükskõik mida. lerism ega stalinism realistlikud — nad ei Sisuliselt rõhutas ka stalinistlik filoso­ taha arvestada tegelikkuse paratamatute pii­ feerimine ustavuse, veendumuse ja «maailma­ rangutega. Tegelikkust kas ignoreeritakse vaate» primaati loogika ees. Üldine oli ole- või püütakse ümber muuta. Stalinism, mis muse-nähtumuse ja eesmärgi-vahendite, aga hävitas vene modernismi ja selle muude ka paratamatuse-juhuslikkuse dialektika ka­ voolude hulgas ka futurismi, on selles futu­ sutamine universaalse enesekaitsevahendina. rismi pärija: tema ideoloogia põhiväiteid on Kõigile kriitikutele ja puuduste leidjatele vajadus ja võimalus maailma piiramatult võis vastata, et see, millest nad räägivad, on ümber teha. Ümber tuli teha majandus, filo­ nähtumuslik, aktsidentaalne, juhuslik, mis soofia, kirjandus, looma- ja taimeliigid, maas­ võib ju vahel olla halb, meie süsteemi olemus tikud (kõrbed aedadeks, sood põldudeks, aga on olemuslikult ja paratamatult hea, nagu Arktika parasvöötmeks), rahvused, ühiskond on hea ka eesmärk, mille poole me liigume. ja muidugi inimene ise. Kehtis inimvõimete Koik, mida teeme meie, on olemuslikult piiramatuse õpetus, usk maailma lõpmatusse hoopis teist kvaliteeti kui see, mida teevad plastilisusse, mis sünnitas mitšurinluse, väiteid nemad, meie vaenlased. Viletsus kodanlikul rahvaste kadumisest ja asendumisest täiesti maal on midagi olemuslikult muud kui vilet­ uue ajaloolise moodustise — nõukogude sus (seda sõna muidugi ei kasutatud, öeldi rahvaga. Seda vümast protsessi püüdsid stali­ «ajutised raskused» või «kitsaskohad») meil. nistid kiirendada, asustades rahvaid ümber Meie võimumeeste eksimused olid olemus­ nagu kunagi Assüüria kuningad, asendades likult tühised, sellal kui imperialistid ja või hoopis ära kaotades kirjakeeli ja tähes- nende ideoloogia paelus siplevad intelligendid tikke. Nii ütles stalinism lahti usust kausaal­ eksisid olemuslikult. Tõeline bolševik ka susse, mineviku vääramatusse mõjusse olevi­ eksis bolševikuna. kule ja tulevikule. Olevikust ning veel enam Säärasel kombel vabastavad nii natsid kui tulevikust sai Suure Juhi vaba mängumaa, stalinistid end mõistuse kontrolli alt. Võim ei lava, kus ta võis realiseerida, tegelikkuseks pea enam arvestama mõistusega; ta muutub muuta oma tahte, oma suured ideed. irratsionaalseks, hakkab täitma võimukandja­ Natsid ja stalinistid, kes loobuvad ratsio­ te soove ja soovunelmaid. Võim muutub naalsest maailmaseletusest, kalduvad irratsio­ jõuks, mis püüab tõelust asendada fantaasiaga naalsete teooriate poole. Teame Hitleri ja «muuta muinasjutud tõeluseks». Nii hitlerism Himmleri flirti mitmesuguste teosoofiamaigu- kui stalinism on rühma inimeste tahte liste salaõpetustega. Stalini analoogsetest

80 Kaplinski harrastustest teame vähe, nendele vihjab Stalin kuulutab end Lenini õpilaseks ja laseb aga see, et ta võttis vastu selgeltnägija Wolf end ülistada Iljitši õpetuse geniaalse edasi­ Messingi, aga mitte mõnd sama saatusega arendajana. Ta hukkab Buhharini, kes kirju­ juudi päritolu loodusteadlast. tas konstitutsiooniprojekti, ja laseb nimetada Fašism ja stalinism on kaks põhiideoloo- selle konstitutsiooni stalinlikuks, kuigi ei tee giat, millele on sellel sajandil ikka jälle toetu­ katsetki sellest konstitutsioonist kinni pidada. nud piiramatut võimu taotlevad rühmitused. Riigis, kus üheainsa ettevaatamatu fraasi Nende põhierinevused on pigem loosungi­ eest võib saada kakskümmend viis aastat tes ja fraseoloogias kui milleski muus. Tõsi vangilaagrit, kehtib ametlikult «sõnavaba­ on, et fašistid on majanduses lubanud ja dus». Riigis, kus mitmed rahvad tervenisti isegi soosinud erainitsiatiivi, pole kaotanud küüditatakse kaugele oma kodumaast, sadu eraettevõtteid, kuid mulle tundub, et selle tuhandeid inimesi hukkub ešelonides nälga erinevuse tähtsuse on stalinistid mõõdutult ja janusse ning kus Juht ja Õpetaja oma suureks puhunud. Mõlemates riikides eks­ õukonnaga plaanitsevad veel suurejoonelise­ pluateeriti ja terroriseeriti rahva enamust maid küüditamisi,kehtib «Rahvaste enesemää­ halastamatult ning rahva seisukohast pole ramise õigus». Riigis, kus inimesed maal sure­ oluline, mis vormis — riiklikus, erakapita- vad nälga, nagu 30ndatel aastatel Ukrainas, listlikus või riigikapitalistlikus — seda tehti. pärast sõda sealsamas ja Moldaavias, ülistavad Krupp ja IG Farben käitusid oma sunnitöö- kirjanikud ja filmimehed kolhoosnikute õnne- listega samamoodi kui riiklikkudele ministee­ küllast ja õitsengulist elu ja laulupidudel riumidele alluvad vasekaevandused Karagan- lauldakse «au kolhoosikorrale». Nii on stali­ das, söekaevandused Vorkutas või metsa­ nismi tegelik loomus täiesti vastupidine tema majandid Põhja-Venemaal. propagandapildile, on selle negatiiv. Tema Võib öelda, et stalinism on fašismi nõuko­ vahepealne edu aga tõestas tahes-tahtmata gude värdvorm. Kuna ta tekib ühiskonnas, Goebbelsi küünilist väidet, et tuleb valetada mille alustega — Marxi ja Lenini õpetusega — nii jõhkralt, et usutaks. Uskusid ju Stalinit fašism on väga suures vastuolus, iseloomustab niisugusedki vaimuinimesed nagu Henri Bar- stalinismi erakordne valskus ja silmakirjalik­ busse ja Pablo Neruda ... Hitlerism mõjub kus. Stalinism on arvatavasti kõige valeli­ stalinismi kõrval isegi ausana oma küünilisu­ kuni ideoloogia ajaloos. Tema valelikkus oli ses: Hitler vähemasti ei rääkinud oma armas­ nii suur, et see lähenes juba absurdile, hullu­ tusest juutide ja slaavlaste vastu ega oodanud meelsusele. Haiget Leninit ahistanud, tema otsatuid ülistusi neilt, keda ta valmistus abikaasat mõnitanud, tema loomingut varja­ hävitama. nud, tema kaastöölised ja sõbrad hävitanud

JURI LUIK tuuri nõuded. See on alles kujune­ Noorus või tema ühing vate püüetega Noor-Eesti nägu (G. Suits «Noor-Eesti nõlvakult»). Noore põlvkonna ainsaks legaalseks polii­ Meie noorusele on õnneks antud kaasa elada tiliseks väljundiks Nõukogude Liidus on kuni jälle paljutõotavat pööret. Tunneme, kuidas viimase ajani olnud komsomol. Millisele ühis- uus elu-usaldus maharõhutud hulkades hõõgu konnatüübile on selline organisatsioon võtab. Näeme, kuidas ettevõtmise julgus omane? Reeglina tugevasti tsentraliseeritud pääd tõstab. Tahame kaasa minna selle tõusva riigile, mida juhib poliitiline aparaat, liikumisega, mis läbi maa veereb. mis ei ole rahva poolt kontrollitav. Ja seisatame mitmete püüete teelahkmel. Kõrgem võim selles riigis on väliselt ühtse Ütleme: noorus kohustab-jeunesse oblige! väikese kildkonna, vahel ka üksikisiku käes. On neid, kes selles rahutus tõusuliikumises Taolisele kildkonnale on pahatihti omane kohustust tunnevad noorusjulge, omapärase, messiaanlus, s.o soov maailma parandada, edasipoole näitava kasvamistahte ilmutami­ kusjuures reeglina ei arvestata ühiskonna seks. Sooviksime oma eesmärgiks võtta nende üldist arengutaset, tema reaalseid vajadusi. sihtide ja vormide otsimise, mille poole meid Olgu tegemist küünilise võimuvõitlusega või juhatavad ühelt poolt oma rahva vajadused tõsiuskliku hullumeelse veendumusega oma ja omadused, teiselt poolt euroopalise kul­ geniaalsuses, mõlemal juhul on vajalik juhti-

Kaplinski I Dixi 81 de ja ühiskonna vahelise vastuolu hävitamine, sed tuntud kultuuritegelased, toonased Tartu ühiskonna loomine iseenda näo järgi, liht­ ülikooli komsomolijuhid Sirje Endre, Jaak sustamine, stereotüpiseerimine (vt R. Ruut­ Allik ja Peeter Vihalemm. Tippajaks kujunes soo. Kultuur ajapendli õõtses. TMK 1988, 1968. aasta, mil «Loomingus» nr 10 ilmus nr 2). Ühiskonna geniaalsete juhtide käsi programmiline artikkel «Noorus ja tema peab ulatuma kõikjale, ka kõige kaugem ühing». Artikkel sisaldas nii toonase noorsoo sopp ei tohi kontrolli alt väljuda. eneseteadvustust kui ka soovitusi poliitiliseks Ühiskonna stereotüpiseerimise keerukaim võitluseks. osa on vaieldamatult inimese masinastamine. Oma põlvkonda kirjeldavad autorid (J. Kes on kordki vabalt mõelnud, sellest võib Allik ja P. Vihalemm) kõrge haridustasemega saada tülikas takistus Õnnela teel. Sestap põlvkonnana, kes on vabanenud stalinlikust alustatakse poliitilist töötlemist juba lapseeast. surutisest ja otsib võimalust ühiskonnas kaasa 8aastaselt astutakse ühtse perena oktoobri­ rääkida. Ometi ei ole seda potentsiaali võima­ lapseks ja hiljem võib tõrkeid tekkida ainult lik realiseerida, sest uut põlvkonda ei lasta eriti mõtlemisvõimelistel indiviididel. Teiste löögile. Siit tõusebki komsomoli ette kaks tee on sirge, kuna seda soosib kogu ad­ ülesannet: olla poliitilise võitluse kooliks ministratiivne mehhanism: kõigepealt pionee­ ja noori kui spetsiifiliste huvidega gruppi riks, siis komsomoliks, lõpuks parteisse. Ja esindavaks organisatsiooniks. meie imestame variserlikult, miks need torust läbitõmmatud inimesed enam ise mõtelda Tänane noorus on määratult paremas ei oska. olukorras, seda eelkõige ajaloolise kogemuse Komsomoli olemus on tihedalt seotud te­ poolest. 60ndate programmi kokkuvarisemine ma ajalooga. Ühingu loomise aastatel, mil oli järeltulijatele kibe löök, omaaegsed osa­ möllas kodusõda, valitses eelkõige vajadus lejad on selle kibeduse meieni kandnud. mobiliseerida nooruslik fanatism sõjaväeliseks Oleme teistsuguses situatsioonis ka seetõttu, löögirusikaks. Ja kuigi Lenin 1920. aastal et riigi praegune messias on tõesti liberaalne «Noorsooühingu ülesannetes» suunas komso­ ja võimaldanud meil vabaneda sellest valede- moli rahulikule õppe- ja haridustööle, kihist, millesse võimuaparaat meid mässinud vajas Stalin seda taas kui löögirühma. Dik­ oli. Oleme välja jõudnud riigi põhistruktuu­ tatuuri aastatel said miljonitest nn vorošilov- rideni, kondikavani, kuid ei suuda (või ei likud laskurid, ebainimlikes tingimustes val­ julge) veel vastata küsimusele, miks läks misid Komsomolsk Amuuri ääres, Moskva kõik nii, nagu läks. metroo jt suurehitused. Kollektiviseerimise J. Allik ja P. Vihalemm ei pakkunud verised aastad tõstsid kilbile väärastunud (ei saanudki pakkuda) välja riigi põhistruk­ klassiteadvuse, komsomolid osalesid hoolega tuuri muutmist. Nende valem oli ajastuoma­ rahvavaenlaste väljaselgitamisel, pidulikel selt lihtne: võtame komsomoli üle ja kasutame koosolekutel öeldi lahti oma vanematest, seda oma probleemide lahendamiseks, koon­ kangelasteks said Pavlik Morozovi tüüpi dades jõudu konservatiivide vastu. «Võitlus terasmehed. Organisatsioon tsentraliseerus igandlike nähtuste vastu pole võitlus tuule­ äärmuseni, koosnes ainult ustavatest ja veel veskitega, vaid konkreetsete inimestega, ustavamatest, kuid ka see Frankenstein ei nende nähtuste kandjatega.» Täna võiksime rahustanud Stalinit, pigem hirmutas. 1939. ütelda teisiti: «Võitlus igandlike nähtustega aastal tapeti ÜLKNÜ KK I sekretär A. V. pole mitte võitlus üksikute dogmaatikutega, Kossõrev ja teised komsomolijuhid (muide vaid võitlus süsteemi, sotsiaalsete suhete ainsad NSVLi kõrged ametnikud, kes ennast muutumise nimel.» süüdi ei tunnistanud). J. Allik ja P. Vihalemm tunnistavad 1940. aastast astus ÜLKNÜsse ka eesti raskusi, mis tekivad komsomoli kasutamisel komsomol. Komsomolist sai šovinistliku rõ­ progressiivse noorsoo-organisatsioonina. «Mõ­ humise vahend. Kogu sümboolika, eeskujud, teldes ja kõneldes ühiskondlikest organisat­ traditsioonid, tekstid ja juhised, kõik olid võõ­ sioonidest, me sageli nagu personifitseerime rapärased, moonutasid vanematelt päritud neid või personifitseeruvad nad pooltahtma­ väärtushinnanguid, purustasid rahvuslikku tult, omandades teatava iseseisvuse ja üle­ eneseteadvust. Komsomol nõudis kultuuri­ loomulikkuse. Ometi on organisatsioon eel­ väärtuste lõhkumist (Gustav Adolf), kultuu­ kõige tema liikmeskond, tema realiikmed ja ritegelaste represseerimist (A. Kaalep) jms. tema juhid, see tähendab sajad ja tuhanded Komsomoli stalinlik nägu hirmutab oma päris harilikud inimesed.» See väide, segadus ebainimlikkusega. Küllap just stalinlikust sisu ja vormi dialektikas viiski 60ndatel ajast ongi pärit vaikne eemalehoidmine krahhini. Ometi on sotsiaalpsühholoogiast kõigest, mis puudutab komsomoli. teada, et organisatsioonisisesed suhted ei sõltu Komsomoli prooviti reformida 1960ndatel mitte igast liikmest eraldi, vaid organisat­ aastatel. Eestis seisid liikumise tüüril praegu­ siooni kollektiivsest psüühikast. Süsteem, s.o

82 Dixi vorm deformeerib inimesi, nad muutuvad kaitse Seltsi taolist tugevat organisatsiooni suure süsteemi väikesteks osakesteks. Komso­ tuleb arvestada kui poliitilist jõudu. Kuid mol ei muuda inimest aktiivseks ühiskonna­ kohe kui organisatsiooni liikmeiks võetakse liikmeks, sest tema ajalooline taak on liiga ras­ juhuslikke inimesi, kui ilmuvad mittevajali­ ke, ta on liiga suur ja ületsentraliseeritud, kud ametikohad, kui kaob side juhtide ja täielik allumine parteile (st iseseisva otsusta­ rahva vahel, ei kajasta vorm enam tegutsemis- misõiguse puudumine) ei võimalda reaalselt võimelist tuumikut ja organisatsiooni liikme­ kaitsta ühegi noore huve, välja arvatud nn test saavad poliitilise manipulatsiooni ob­ keskmine noor, keda reaalsuses polegi või jektid. kui on, siis ainult mutrikese kujul. Ja kui Kui võimu jaotamisel on esimesi samme sellesse struktuuri satubki progressiivseid inimesi, siis hetkel, mil nad hakkavad ohus­ tehtud, siis puhtpoliitilise võimu demokrati­ tama süsteemi olemasolu, nad kõrvaldatakse, seerimine liigub ohtliku aeglusega. Häda­ kusjuures vormiliselt täiesti laitmatult, ilma vajalik on siin sõnavabadus mitte ainult päe­ otseste poliitiliste aktideta, n.ö dist­ vapoliitikas, vaid ka maailmavaatelistes küsi­ siplinaarkorras. Ja ainus jõud, kes võiks mustes, see tähendab, et asju võiks nimetada juhte kaitsta — realiikmed —, ei tee seda, sest nende õigete nimedega. Järgmine etapp oleks organisatsioon ei ole üles ehitatud inimeste­ nende eriarvamuste vormimine organisatsioo­ vaheliste reaalsete suhete ja huvide pinnal. nidesse, s.o parteidesse (vt Peet Kask. Nii jääbki ainsaks reaalseks jõuks Süsteemi Tühjadest laikudest demokraatias. «Loo­ nimetu stiihia, mida inimene tajub välisena, ming» 1988, nr 3). s.o võõrandununa. «TORM KESTIS JA Praegu on erinevate organisatsioonide TUGEVNES ÜHA. Aga meie saime alles legaliseerimise aeg. Legaliseerimine tähen­ hiljem teada, et mahamurtud mets kattis dabki nende kokkuviimist ühiskonnas valit­ peaaegu täielikult selle aasta raieplaani. Ma sevate normide ja seadustega. Kuid normid ei teadnud sel ajal veel, et raadioside saartega on segi paisatud ja ka seadusi sõnastatakse oli katkenud ja läänerannikul jooksis üks ümber. Senikaua kiirustagem, et avalikustada välismaa laev karidele. Aga ma aimasin mõn­ uusi reaalseid jõude ja nende kandjaid. Prae­ dagi, kui tuul akendes lengerdas, ja ma gu formuleeritakse seadused tegelikkuse järgi, mõtlesin oma sõpradele, kes selleks ööks mitte vastupidi. Siis ehk juhtub nii, et kunagi peavarjuta olid jäänud, ja mõtlesin ka neile, enam ei ole liiga hilja. . . kes nii nagu mina eemal viibisid ja kelle vapustus purustusi nähes seisab alles ees» Mis puutub komsomoli, siis soovitan eel­ (M. Unt. Mõrv hotellis. 1968—1970). öeldust tulenevalt radikaalset reformi: 1. Lahutada komsomoli funktsioonid riigi Pi jegune poliitiline situatsioon on soodus omadest (võimu suhtes peaksid komsomolil eespoolkirjeldatud raskepäraste, keskaegsete olema võrdsed õigused teiste, alternatiivsete võimustruktuuride lõhkumiseks. Selleks peab noorsoo-organisatsioonidega). eelkõige muutuma mõistete «riik» ja «ühis­ 2. Kaotada komsomol kui poliitilise kond» kasutus, neid peab üksteisest eristama. kontrolli vahend (kuulumine komsomoli kui Riik on küll oluline hierarhia, kuid mida n-ö ustavuse mõõdupuu). rohkem valdkondi saab vabastada poliitilise 3. Kaotada komsomol kui partei ripats juhtimise alt, mida rohkem tekib iseseisvaid (komsomoli põhikirjas peaks olema parteilist hierarhiaid, seda tervem on ühiskond. Kõrg­ juhtimist täpselt sätestav lõik). koolid saavad autonoomseks, kultuuri suuna­ 4. Kaotada komsomol kui tsentraliseeritud vad kultuuritegijad, looduskaitset ei saa vaid­ organisatsioon (Moskvas võiks asuda vaba­ lustada poliitiliste otsuste läbi, punkarid või­ riiklike komsomoliorganisatsioonide liit). vad vabalt manifesteerida, kartmata «sidru­ 5. Komsomoli astumine peab olema ran­ neid». Eriti oluliseks kujuneb siin sotsiaalse gelt vabatahtlik, sealt lahkumine vaba iga­ subjekti mõiste. Subjekt on võimeline teiste sugustest «tagajärgedest». sotsiaalsete süsteemidega (hierarhiatega), ka 6. Uuesti tuleks läbi vaadata mõiste riigiga võrdväärselt suhtlema. Reeglina ei «komsomolidistsipliin». Kas liige peab alluma moodusta üksikisikud ega ka mingi formaalse kõrgema organi korraldusele, kui see on vas­ nimetaja alla koondatud, ent eraldi seisvad tuolus näiteks riigi põhiseadusega? inimesed sotsiaalset subjekti. Subjekt kujuneb Ja lõpuks küsimus: milleks kõik need ühishuvide pinnal ja peab leidma oma parteid, ühingud, seltsid? Milleks kogu see huvide kaitseks, st oma energia maksimaal­ kära, mis uutmisvaimustusest on tõusnud? seks realiseerimiseks endale kõige sobivama 1968. aastal vastasid sellele J. Allik ja P. organisatsiooni. Üle vabariigi hajutatud Vihalemm: «On mitmeid põhjusi, miks elu muinsuskaitseaktivistidesse suhtus riik kui võib jääda täisvereliselt elamata, tegevus objektidesse, külvates neid üle vaid umb­ jääda laialivalguvaks ja hingetuks. Ja on määraste lubadustega. Ent Eesti Muinsus­ mitmeid võimalusi, et seda siiski ei juhtuks.

Dixi 83 Võib-olla ongi üheks tähtsamaks nendest võit­ ne. Liikumine vabaduse poole on võib-olla lus eesmärkide ja põhimõtete eest, mida illusioon, kuid ta peab meid vabastama tuntakse võitlust väärivat, ja võib-olla põhi­ tegelikkuse rängast ringist. «Käib kumu, et neb see võitlus ea- ja mõttekaaslaste tu­ lennukid tulistavad teed mõni kilomeeter geval ühendusel, mis annab selleks kindluse lõuna pool. Räägitakse isegi pommidest. On ja otsustavuse.» tõepoolest tunda tumedaid plahvatusi. Jutt Ühiskonna ja inimese konflikt on inimese on kindlasti õige. lõputu tormamine vabaduse poole. Jälle sta­ Aga rahvas ei lase ennast hirmutada. biliseerub süsteem, jälle oleme «rataste vahel» Paistab, et ta isegi elustub natuke. See konk­ ja jälle rabeleme välja. Ühiskond ei saa juba reetne risk tundub inimestele vastuvõetavam oma olemuselt olla humaanne, kuid üks ühis­ kui uppuda selles raualasus» (A. Saint- konnakord võib olla inimsõbralikum kui tei- Exupery. Inimeste Maa).

•M 4 LINNAR PRIIMÄGI kuuluvana. Asi on seda tähtsam, et just vaid­ lused ühte või teise traditsiooni kuulumise Musae impares II ümber moodustavadki marksistliku esteetika (järel) ajaloo, õieti marksismi (järel) ajaloo Hegeli esteetika piiritles klassikaliseks nime­ üleüldse. See ajalugu kestab kahe teineteisest tatud ja meile kõige eksemplaarsemalt Kanti põhimõtteliselt erineva, kantliku ning hegel- nimega seostatava kunstikäsituse nii ajaloo­ liku traditsiooni polaarsuses. liselt kui ka teoreetiliselt: teooriana lükkas Mäletatavasti säilis klassikalisele esteetikale ta klassikalise esteetika igaveseks inimmõtte tüüpiline dominantne kunstist mõtlemine ka ajalukku, ise ajaloolisena aga säilitas võima­ romantikutel (selle erinevusega, et dominan­ luse teadvustada endagi piire — ühelt poolt diks endaks kerkis neil sõnakunsti asemele sessamas teoreetiliselt ületatud klassikalises muusika). Kunstisfääri liigendamise mooduse esteetikas1, teiselt poolt aga juba omaenese poolest romantikud seega oma eelkäijatest arenduses, milleks kujunes marksistlik estee­ ei erinenud, mis lubab neid mõlemaid antud tika. Kui ajaloona mõista millegi enne- ja seoses vaadelda ühtse «liikumisena», esteetika pärastolekut muu kui iseendana, siis osutub ajaloo ühtse perioodina. Teoorias (ideeliselt), nõnda, et oma (eel) ajalugu on ka marksist­ nagu öeldud, lõppes see periood Hegeli tu­ likul esteetikal. Sellele on püütud vastu lekuga, praktikas aga jätkus Hegeli algatatud vaielda, mõneti lausa proletkultlikult rõhu­ suuna kõrval (algul näiteks tollesama ro­ tades klassikute põhimõttelist novaatorlust, mantismina) ning on sellele oma eri kujudes «marksismi rajajate ning marksismieelsete tänapäevani konkurentsi pakkunud. filosoofilise mõtte klassikute esteetikasse- Üldistatult võib öelda, et Hegelist lähtuv suhtumise radikaalset vastandlikkust» (M. 2 suund seostab kauniste kunstide vahekorra Kagan ), aga tõetruum tundub siiski aru­ nende kui tunnetuse vormide tekkega inim­ saam, et Marxi õpetus polnud mingi creatio vaimu ajaloolise arengu käigus ja saab kuns­ ex nihilo, millel oleks ainult järel (aja) lugu, tist aru kui «mõlemalt poolt avatud» nähtu­ vaid et see «tekkis filosoofia, poliitilise öko­ sest, millesse võib siseneda ja millest teda noomia ja sotsialismi suurimate esindajate 3 ületades võib väljuda veelgi võimsamatesse õpetuse otsese ja vahetu järjena» . Niisugusel tunnetusviisidesse. Hegeli esteetikale aluslik juhul — mitte vastandlikkust rõhutades, on arusaam kunstist kui mõistelise tunnetuse vaid marksismi allikaid uurides — osutub kujundlikust eelastmest ja mitte kui sõltuma­ võimalikuks vaadelda ka Marxi seisukohti tust ning eneseküllasest (autarksest) vaimse meid siin huvitavas kunstide võrdsuse või praktika sfäärist. Esteetika (esteetikateadus) ebavõrdsuse küsimuses mingisse traditsiooni pole talle seega mitte midagi muud kui mõiste­ lise mõistuse tagasivaade oma varasemale kunst-olekule, oma kunagisele viibimisele 1 Selle esteetika konkreetse ajaloolise ületamise käigust vt: G. L u к а с s. Der junge Hegel. 4 Et M. Kagan ise on endalt niisuguse võimaluse Berlin, 1954. võtnud, torkab õnnetult silma tema raamatus 2 Лекции по истории эстетики, IV. Leningrad, «Kunsti morfoloogia», kus marksismi klassikute 1980, lk 4. kohal haigutab tühik ja «marksistlik esteetiline 3 V. I. Lenin. Teosed, XIX. Tallinn, 1953, mõte» algab alles 1924. aastast. Vt M. Каган. lk 3. Морфология искусства. Leningrad, 1972, lk 130.

84 Dixi/Lendlaused, Püsimõtted kujundlikus arengujärgus. Selle tagasivaatava kelle hulgast ta ise oli võrsunud, ja pärast pilgu (mõisteline) ühtsus tingib ka esteetika Hegelit ei saanud Wagner enam välja tulla ühtsuse kogu kunstisfääri jaoks. Nõnda saab niisama lihtsa argumentatsiooniga kui Gluck, Hegeli järgi kõiki -kunstiliike kirjeldada ühelt, kellele oli piisanud osutusest Horatiusele7. neist liikidest sõltumatult esteetiliselt plat­ Oma eel-romantilised taotlused esitab vormilt: esteetika on kõikidele kunstidele Wagner niisiis juba romantilises žargoonis, üks ja sama, jutud, et igal kunstil on oma es­ viitab rahvalaulule ja keskaegsele rahva­ teetika, ei pea paika. Hegeli puhul on niisiis draamale kui muusika ja sõna ühtsuse näi­ tegemist esteetilise monismiga tunnetava vai­ distele. Hegeli mõjust annab tunnistust see, mu aluspõhjal. et Wagner tuletab ooperis võrdsetena Kantilik suund seevastu lähtub arusaa­ ühinema pidavad kunstid lõppkokkuvõttes mast, et «kunsti taga» pole enam midagi, et ikkagi «rütmilisest meloodiast» kui tundeid kunst on teatava harutee lõppjaam, kust vahetult väljendavast vokaalkeelest, kus­ edasi pole kuhugi mujale võimalik minna. juures mudel, mida ta kasutab, on geneeti­ Kauniste kunstide süsteem ei sõltu Kantil line ja dialektiline: ta meenutab Oidipust nende ajaloolisest tekkest ega ole laiali lao­ (meesalge, sõnakunst), kes sündis Iokastest tunud mitte evolutsioneeruvasse, vaid peata­ (naisalge, helikunst) ja Iokastega sigitas tud ajasse. Kunstide süsteem on kunstide lunastaja Antigone (ooperi). omavaheline asi ja sõltub nende vormist. Ometi ei saa Wagnerit nonde hegelia­ Selle põhimõttelise lahknevuse taustal nismide põhjal arvata Hegeli traditsiooni pole raske märgata, et tegelikult on kogu kuuluvaks, sest kunstide genees pole tal aja­ Hegeli-järgne esteetilise mõtte ajalugu olnud­ looline. «Ma ei mõtle keele teket meloodiast ki kantliku, dominantsusel põhineva for- mitte mingis kronoloogilises järjekorras,» maalesteetika traditsiooni ja hegelliku, hie­ rõhutab Wagner, «vaid teatava arhitektoo­ rarhilisusel põhineva sisuesteetika tradit­ nilise korrastatusena.»8 siooni konkurentsi ajalugu. Mitmesuguste Sugueluline võrdlus Oidipusega osutab muude suundade toomine nende kahe põhi­ Wagneril üleüldisele armastus- ja sünnitamis- suuna vahele (psühholoogiline, sotsioloogili­ metafoorikale, milles on soovitatud näha ne, etnograafiline, bioloogiline, praktiline, Feuerbachi mõju.9 Olemuslikum vaimupart- 0 kulturoloogiline esteetika jms. ) võib olla nerlus oli Wagneril aga kahtlemata hoopis põhjendatav vaid pedagoogiliste kaalutluste­ Schopenhaueriga, kelle peateoses ta 1854. ga, propedeutiliste motiividega, või siis suut­ aastal tundis ennetatuna ja sõnastatuna ära matusega diagnoosida nende suundade mitmed oma juhtmõtted. Kokkuvõtvalt võiks­ kuuluvust kas ühte või teise põhitradit- ki niisiis öelda, et Wagneris jätkus ikkagi veel siooni. Omal ajal ütles Heine Platoni ja Hegeli-eelne kunstide ideaalse võrdsuse ku­ Aristotelese kohta, et nendest «on alati jutlus, kusjuures selle võrdsuse dominandiks 6 juttu, kuigi teiste nimede all». Sedasama jäi — draamapropagandale vaatamata — võib nentida Kanti ja Hegeli kohta XIX ja muusika nagu romantikutel ja Schopenhaue- XX sajandi esteetikas ning filosoofias üldse: ril. Seega jäi Wagner tüüpiliseks klassikalise eorum res agitur. perioodi esteetikuks ja kantiliku traditsioo­ Toome mõned näited (nende hulka ei ni jätkajaks uutes vaimsetes oludes. piira mitte ajaloo, vaid ajakirja maht). Seda teades võrdleme Wagneri vaadetega Romantikute keskendumus muusikale nüüd tema kriitiku, XIX sajandi suurimaks teadvustus eriti selgesti just sünteetiliste kuns­ muusikaarvustajaks peetava Eduard Hans- tiliikide puhul, mis klassikalisel ajastul olid licki omi.10 traditsiooniliselt olnud kõne-, s.o sõnakunsti- Esmapilgul paistab tõepoolest tegu olevat kesksed. Ooperi vallas, kus romantikute eest­ esteetilise opositsiooniga. Nimelt püüab Hans- vedamisel oli võimule tulnud «laul» (aaria, lick oma peateoses («Muusikailust», 1854) numbriooper) ning «absoluutne meloodia», on seepärast tähelepanuväärne Wagneri juh­ 7 Ooperi «Alceste» (1767) partituurile kirjutas tum. Nimelt hakkas Wagner («Ooper ja Gluck värsi Horatiuse «Luulekunstist»: «Denique draama» 1851) äkki sõnakunstile ooperis ta­ sit quidvis simplex dumtaxat et unum» (Ü. gasi taotlema tema endist dominantsust, mille Torpatsi tõlkes: «Mis tahes olgu see siis — vähemalt tunnistamise eest oli omal ajal nii edukalt aga lihtne ja ühtne»), rõhutamaks — muide, võidelnud Gluck. Aga pärast romantikuid, Noverre'i balletireformi otsesel eeskujul — ooperis sõnakunsti ja muusika võrdsust («ühtsust»). 8 R. Wagner. Gesammelte Schriften und 5 Niisuguse valiku pakub välja M. Kagani Dichtungen, IV. Leipzig, 1888, lk 93. toimetatud Лекции по истории эстетики, III, 9 Лекции по истории эстетики, III, 1, lk 30—36. 1. Leningrad, 1976. 10 Nende teravast vahekorrast vt: J. Jürisson. 6 H. Heine. Valitud proosa. Tallinn, 1967, Muusikud polemiseerivad. Tallinn, 1972, lk 119— lk 237. 127.

Lendlaused. Püsimõtted 85 kukutada Wagneril olemuslikku tundmustele selt tähendab see meile juba renessansiajast (subjektiivsele tajule) ehituvat muusika­ tuttavat veendumust üksteisest sõltumatute keskust, eitab nagu Hegel (muusika) ilu kunstide võrdsuses. esinemust looduses («Mitte loomade hääled Nõnda osutub lõppkokkuvõttes, et nagu pole meile tähtsad, vaid nende sooled, ja omal ajal Herderi Kanti-kriitika, jäi ka Hans­ loom, kellele muusika kõige rohkem võlgneb, licki Wagneri-kriitika pelgaks pindmiste sei­ pole mitte ööbik, vaid lammas»), tunnistades sukohtade lahknevuseks nende ühisel kanti- seejuures muusikalisuse looduslikku algupära; likul alusel ega kujutanud endast põhi­ samuti möönab ta muusikaesteetika tulene- mõtteliselt erinevate esteetikate kokku­ vust muusika ajaloost. põrget — poleemika välisest teravusest hooli­ Ometi hakkas Hanslick oma teose hilise­ mata. Wagneri ja Hanslicki kontroversi võiks mates redaktsioonides nendest hegellikest iseloomustada kui klassikalise (täpsemalt: seisukohtadest kaugenema. Ja põhjuseks pole romantilise) esteetika raames peetud vaidlust seejuures mitte niivõrd tema lähtepositsioo­ (muusika)-teatris sünteesi astuvate kunsti­ nide eneste eklektilisus12 — sellisel juhul liikide süsteemi dominandi pärast, kus üks oleksid hegellikud jooned vabalt võinud ka (Wagner) pooldab draamakesksust, teine hoopis tugevneda —, vaid ajastu üldine filo­ (Hanslick), aga leiab, et «ooper on kõige­ soofiline tendents13, mis võimendas Hanslicki pealt muusika, mitte draama» (ega suuda põhimõttelist kantilikku lähteseadumust. märgata, et Wagneri draamapropagandagi Nimelt oli Robert Schumann välja öelnud lähtub muusika «arhitektoonilise» primaar­ Hegeli vaimus lause, et «ühe kunsti spetsiifika suse aluselt). on ka kõikide teiste oma, ainult materjal Muuhulgas osutub vastus kunstide võrd­ on neil erinev». Ja Hanslick, kes niisugust suse (dominantsusvahekorra) või ebavõrd­ esteetilist monismi pidas õigeks küll muu­ suse (hierarhilise vahekorra) küsimusele sikas14, vaidlustas selle rakendatavuse kuns­ niisiis küllalt tunnuslikuks, et tuvastada konk­ tide süsteemi kohta tervenisti. «Eri kunstide reetsete esteetiliste kontseptsioonide kuuluvus esteetikate orjalik sõltuvus mingi üldise kas kantiaanlikku või hegellikku filosoofi­ esteetika ülimast metafüüsilisest Printsiibist lisse traditsiooni. taandub üha enam veendumuse ees, et iga Teataval üldistusastmel võib Hegeli- kunst tahab olla mõistetud omaenese tehni­ järgses XIX sajandi filosoofias, sh esteetika listes antustes, käsitatud temast enesest ajaloos vähemalt Saksamaal, aga ka Euroo­ lähtudes,» kirjutas Hanslick heakskiitvalt juba pas üldse eristada valdavalt hegellikke oma raamatu esimeses trükis.|э Üldesteetili- perioode (30ndad ja 40ndad aastad) ja valdavalt Kanti-Iembesi ajajärke (alates 70- E d. Hanslick. Vom Musikalisch-Schönen. ndatest, kui hakkas levima Otto Liebmanni Aufsätze. Musikkritiken. Leipzig, 1982, lk 131, üleskutse «Tagasi Kanti juurde!», ning eriti 77 ja 87. 90ndad aastad). Sedasama võib öelda ka XX 12 Hanslicki seisukohtade pooliklus, järjekindlu­ sajandi kohta, kus Esimese maailmasõjani setus sunnib nõustuma Al. Mihhailovi hinnangu­ täheldub üldisem Kanti-eelistus, 20ndate ja ga, et tegemist on «eklektikuga, kes ei ole võimeline lõpuni jagama ühtki tal väljaöeldud seisukohta. 30ndate aastate vahetusel aga leidis aset Muidugi polnud Hanslick seejuures ei Herbarti omalaadne «Hegeli renessanss», mitmete sil­ õpilane ega Zimmermanni õpilane ega ka Šveitsi mapaistvate uuskantlaste üleminek uus- esteetiku H. G. Nägeli järgija, ammugi mitte hegelluse positsioonidele ja muuseas ka hegellane, ehkki seda kõike on Hanslicki kohta marksistliku esteetika kinnistumine hegel­ kirjutatus korduvalt väidetud» (vt: Музыкальная likku esteetikatraditsiooni. эстетика Германии XIX века, II. Moskva, 1982, Isegi kui pikemata omaks võtta seisukoht lk 284). Hegelist marksismi ühe allikana, tuleb tun­ 13 Samasugune areng tuleb esile näiteks ka palju ilmsemalt Hegelist lähtunud Fr. Th. Vischeri nistada, et tema tegelik mõju Marxile, puhul, kes «filosoofiliselt areneb lahjendatud selle mõju ulatus, on marksistlikus filosoofias hegellusest, mille Hegeli-«parandused» algusest olnud perifeerne teema, revisionistide ohtlik peale osutavad tagasi subjektiivse idealismi mängumaa. Olukorda komplitseerib see, et suunas, Kanti-karva, irratsionaalselt veiklevasse Marx jättis ellu viimata oma kavatsuse kirju­ positivismi» (G. L u k ä с s. Beiträge zur Geschich- tada Hegelist eraldi raamat, kust tolle mõtleja te der Ästetik. Berlin, 1954, lk 217—218). mõju talle oleks kindlasti paistnud ülevaat­ Sedasama on näiteks Lassalle täheldanud teise hegellase K. Rosenkranzi kohta. likumalt kui nüüd laialipillatud varajastest 14 Muusikaelementide mõju olevat seletatav käsikirjakatketest. ainult «spetsiifiliselt muusikaliste omaduste koon­ Hoopis vähe on teaduslikult uuritud He­ damisega üldistesse esteetika kategooriatesse ja geli mõju Marxi esteetilistele vaadetele. See nende koondamisega üheainsa ülima Printsiibi alla». — Ed. Hanslick. Vom Musikalisch- 15 Vt sealsamas, lk 38. Schönen, lk 81. 16 Sealsamas, lk 68.

86 Lendlaused. Püsimõtted nõuab iseseisvat süsteemset käsitlust, mida Enesestmõistetavalt seostub seetõttu F. üksiktähelepanekud kuidagi ei saa asendada. Mehringi nimega ka 1930. aasta kriitiline Kuid teema ise on päevakorral: ilmselt pööre marksistlikus esteetikas: näas hegel- võimaldub vaid niisugusel fundamentaalsel liku kunstikäsituse juurde. tasemel lahendada mõningaid marksistliku Nimelt ilmus Berliinis 1929 Mehringi (sh nõukogude) esteetika praegusi ummik- esimese teostekogu avaköide «Kirjanduslugu küsimusi. Calderõnist Heineni», mille väljaandja A. Vähemalt kolme aastakümne jooksul Thalheimer püüdis oma sissejuhatavas kom­ (Engelsi surmast 1895 kuni 1920/30ndate mentaaris igati võimendada Mehringi esteeti­ aastate vahetuseni) kujunes marksistliku es­ liste vaadete kokkukõla Kanti omadega. teetika kontseptsioon ju peamiselt kaudsete Seepeale hakkas Saksa Revolutsioonilis- allikate ning üldfilosoofiliselt materialistlike Proletaarsete Kirjanike Liidu (BPRS) hääle­ kujutluste põhjal, olles niisugusena aldis kandja «Linkskurve» avaldama K. A. Witt- kõikidele omaaegsetele filosoofilistele tuul­ fogeli artiklit «Marksistliku esteetika küsi­ tele. mus» (ilmus seitsmejaolisena maist 1930 Mõjukaimaks neist osutus kõnealustel kuni aasta lõpuni). Selles lükati ühemõtteli­ kümnenditel, eriti aga marksistliku esteetika selt tagasi kantilik arusaam esteetilisest õrnemas loomejärgus, 1890ndatel aastatel, elamusest kui «kujutlusjõudude vabast män­ uuskantlus. Selle jälgi võib kohata kõiki­ gust» (nn Formalästhetik) ja pandi marksist­ de marksistliku esteetika tollaste juhtteo- liku esteetika nurgakiviks Hegeli arusaam reetikute vaimupärandis (P. Lafargue'il, kunstist kui filosoofia ühest eelastmest ning G. Plehhanovil, F. Mehringil). filosoofia ja kunsti peegeldusobjekti sama­ Uuskantluse mõjude all ei kannata­ susest (Inhaltsästhetik). nud siis mittee üksnes esteetika. Mäletata­ Algul kohtas niisugune pööre mitme­ vasti lähenesid sellele ka ühiskonnateooria sugust vastupanu, kuni Georg Lukäcs, naas­ ja töölisliikumine (kuhu Bernstein ja Con­ nud Moskvast, kus ta Marxi, Engelsi ja rad Schmidt tõid Marburgi koolkonnast sisse Lenini Instituudis oli aidanud ette valmista­ «Tagasi Kanti juurde!»-loosungi ning K. da marksismi klassikute esteetikaalase idee- Vorländer «eetilise sotsialismi» kontsept­ pärandi esimesi publikatsioone, saavutas siooni17). Sajandivahetuskümnendite vaimu- 1931. aasta oktoobris Kantist ärapöördu­ õhustikus oli kantilik mõttesuund sedavõrd mise tunnustamise SKP juhtkonnas ja kin­ tooniandev, et sellele kohati allumast ei nistas marksistliku esteetika Hegeli-orientat- pääsenud näiteks isegi otseselt ja seejuures siooni oma programmiliste artiklitega «Links- küllalt edukalt marksismi revideerimisele kurve's». Neis artiklites töötas ta välja nii­ vastuastunud Plehhanov, keda ju kuni 1920/ sugused marksistliku esteetika aluslikud ka­ 30ndate aastate vahetuseni peeti marksistliku tegooriad, nagu parteilisus ja tendentslikkus. esteetika tegelikuks rajajaks ja kes põhilises realism, naturalism ja formalism jmt. tuleb tunnistada hoopis Hegeli filosoofia Samal ajal kinnistus Hegeli-orientatsioon levitajaks vene keeleruumis. Nõukogude Liidus Plehhanovi mõjul eelkõige Keerulisem olukord valitses uuskant­ RAPPi (Proletaarsete Kirjanike Vene Assot­ luse kodumaal Saksamaal, kus selle mõtte­ siatsioon) esteetilistes vaadetes (Lukäcsi suuna mõju marksistliku esteetika kujune­ programmartiklites täheldub kattuvusi selle misele Mehringi töödes on kõige märgatavam organisatsiooni esimese üleliidulise kongressi ja palju püsivam, sest varjundas ka Mehringi resolutsiooniga 1928) ja lülitus pärast RAPPi Marxi- ning Engelsi-publikatsioone. Kanti laialisaatmist 1932 sotsialistliku realismi tunnistas Mehring esteetika ajaloo keskseks kontseptsiooni.19 Nõukogude esteetika hegel- autoriks ega pühendanud Hegeli esteetikale liku põhisuuna üheks juhtivaks filosoofiliseks üldse kuigivõrd tähelepanu. Hilisemas mark­ mõtestajaks sai 1930ndatel aastatel Mihhail sistlikus kirjanduses on Mehringi kunsti- Lifšits, kelle silmapaistvaks teeneks tuleb alaseid vaateid sellepärast korduvalt arvus­ lugeda Marxi ja Engelsi laialipillatud kunsti- tatud.1", .« alaste mõtteavalduste koondamist kogumikku 17 Vt Л. Коновалова. Кантианство и «K. Marx ja F. Engels. Kunstist» (v.k 1937, этический социализм. Rmt-s: Кант и кантианцы. 1957, 1967, 1976, 1983; e.k 1983—1984). Критические очерки одной философской тра­ Alles nõnda, ringiga tagasi jõudnult диции. Moskva, 1978, lk 317—358. 18 lätete juurde, saab õieti vaatlema hakata G. Lukäcs. Beiträge zur Geschichte der marksistliku esteetika tegelikku seost oma aja­ Ästhetik, lk 363—403; M. Ф. Овсянников. Эстетическая теория К. Маркса, Ф. Энгельса, looga. Niihästi eelajalooga kui ka selle aja­ В. И. Ленина. Moskva, 1974, lk 35—36; H. Koch looga, mis kestab. eessõnas rmt-le: F. Mehring. Aufsätze zur '"' Marksistliku kirjandusteooria filosoofilistest deutschen Literaturgeschichte. Leipzig, 1969, orientatsioonidest vt H. G a 11 a s. Marxistische lk 10. Literaturtheorie. Neuwied ja Berlin, 1971.

Lendlaused. Püsimõtted 87 «VIKERKAAGI» MÖTTEKILLUSTIK II OTT KANGILASKI ADO GRENZSTEINI (1849—1916) Tülitajad mõtteid ajaloost ja uutmisest Muiste läinud kena piiga ladusal laupäeva õhtul ilupidult koju. Teel korraga piigale huligaanid kallale. Ei olnud õnneks päris hu­ Hõbe kuljus kuulutas: ligaanid, olnud ainult pisihuligaanid. Tirinud Kuldsed päevad tulemas! piiga kangi alla, hakanud tülitama. Tülitami­ Kui nad kätte jõudsivad, sega läinud piigal käekott ja kleit kaduma. Kulda — meilt nad nõudsivad. Viimati läinud veel ihupesugi kaduma. Seda nähes hakanud pisihuligaanid piigat veel õieti tülitama. Tülitanud mitu tundi järjest. Röövis, tappis, põletas Piigal hakanud eluvaim juba seest ära kadu­ Ja siis lausa võletas: ma. Siis läinud pisihuligaanid oma teed. Õnne mina teile tõin, Linnavahid pole tülitamisest tahtnud en­ Teie põlve uueks lõin! dile suurt tüli teha. Arvanud seda tülikaks asjaks. Alles poole aasta pärast pandud kuu­ lutus «Keskhommiku Uudistesse». Ei otsitud Nad rõõmusõnumi küll tõid, ometi tülitajaid taga, otsitud ainult seda taga, Kuid viimse leiva pala sõid. keda tülitati. See kaup on kallis otsata: Kas teda leiti, sellest pole kuulda olnud. Ta maksis terve isamaa. Frialda Länik — Kibena Sõda Sa kaotasid terve maa, Ükskord läinud Matapele ja Ukulele kunin­ Et võiksid taevast pärida; gad omavahel tülli, hakanud sõdima. Sõdi­ Kuid nüüd sa näed, vilets mees: nud aasta, sõdinud teise, sõdinud tüki kol­ Ka taeva väraval nad ees. mandatki. Kangest sõdimisest muutunud sõda üsna räpaseks. Ei ole sõdimisel enam tegu ega nägu olnud. Võetud siis kätte, kut­ Sakslaseks sind kasvatada sutud Tuuramaalt sõjaõhutajad appi. Need Ialgi ei tahtnud ma; hakanudki kohe sõda õhutama — lasknud Lasta käia Eesti rada, räpase õhu välja, puhta sisse. Loonud seda­ See on õtse võimata; viisi jälle korraliku sõjaõhkkonna. Nüüd saa­ Slaavi värvi sulle anda, nud kuningad rahulikult edasi sõdida. Oleks äraandmine: Ära rahvastega janda — Matapele hambuni relvastatud hordid See ei kõlba orjale! rünnanud ülekaalukate jõududega Ukulele piiride vapraid kaitsjaid. Ukulele võidukad polgud aga vabastanud iidsed Ukulele alad, mis vahepeal tuhat aastat Matapele anasta­ Väga kahju, meie mees jate valduses olnud. Matapele . õhupiraadid Tirib võera vankri ees; sooritanud Ukulele kaitsetutele linnadele Saba vaesel lonkajal barbaarseid pommirünnakuid, kuna Ukulele Jookseb poris ratta all uljad kotkad vastase tagalat ainult kultuur­ Ja kui koorm tal kuklal lasuks, selt pommitanud. Matapele palgasõdurid Hüiaks: Koik on rahva kasuks! mõrvanud julmalt Ukulele soldateid, Uku­ lele sangarlikud pojad hävitanud ainult vas­ tase elavjõudu, sedagi kõrgel lahingmeister- Ole julge, Eestimaa: likkuse tasemel. Siis ajanud Ukulele võidu­ Sind ei keegi kalmuta. kad väehulgad Matapele kõrilõikajad kotti. Kohisegu läänes meri, Need avaldanud küll ummikusse aetud kiskja Tuksugu su pinnal veri: meeleheitlikku vastupanu, kuid hävitatud Vene Kotkas kaitseb sind, viimse meheni. Matapele röövvallutajad oma­ Et võiks õitsta sinu pind. korda piiranud ümber Ukulele kuningalinna. Ukulele imevägilased aga asunud kangelasli-

88 Vikerkaak kule kaitsele viimse veretilgani, oma keha­ vaprad partisanid platsis, andnud bandiitidele dega lahingkuulsuse tandrit kattes. otsustava vastulöögi. Sedaviisi jõudnudki Sedaviisi sõditud jälle tükk aega. Siis aga sõda otsustavasse etappi. kuningatel informatsiooninälg varuks. Näl­ Otsustaval etapil otsustatud siis sõda ära jast pääsemiseks saatnud Matapele kuningas lõpetada. Ukulele ja Matapele kuningad kut­ välja alatu spiooni, Ukulele kuningas aga sunud omavahelise tippnõupidamise kokku. kangelasliku luuraja. Sattunud teised kokku. Läbirääkimistel selgunud põhiline seisukoh­ Kangelaslik luuraja sasinud kohe alatul spioo­ tade ühtsus tähtsamates küsimustes. Sellepä­ nil kraest kinni, nakanud teist kuningal inna rast valitud edaspidiseks tegevuseks rahu­ viima. Metsa vahel rünnanud konvoid Mata­ meelne kooseksisteerimine. pele mõrtsukalikud bandiidid, tahtnud alatut Ei sõdimisest kasu ühtigi. spiooni vabaks päästa. Aga kbhe Ukulele Ivand Saksakulm — Tossumulgu ^y^ M JÜRI RÄTSEP 1981. a 8. septembri revideerimisakt On aeg selgitada tõde II kajastas juuni algusest augusti lõpuni kest­ Nad ei mahtunud kaitsva tiiva alla nud «dessandi» tulemusi. Järelduste ühe­ suunalisus ei oleks arvatavasti rabanud vara­ semaid revidente vähem kui «Desintegraa­ 1983. aasta astronoomiline kevad algas 21. tori» juhte. 22. septembril andsid Ugi 30 märtsil kell 7.39, SKTB «Desintegraator» SKTB juhtivtöötajat üle selle akti kohta koos­ juhtkonna kohtuprotsess paar tundi hiljem. tatud kollektiivse kirja. See seletuskiri tun­ Riigi majandus- ja kohtusüsteem magas veel dub nüüd toonilt ja hinnangutelt laitma­ paar aastat enne esimeste kevadõite tärkamist. tult kaasaegne. Siis aga uuriti tervele Üks nukker sügiskuu ja terve talv kulus tolleaegsele menetlusele iseloomulikult asja omaette mõtisklemiseks selle üle, kui vähe sisu asemel seda, kas üks või teine osakonna­ või palju on vaja, et kunagist Tallinna kaitse­ juhataja võttis osa selle ketserliku kirja tööde üldjuhti, hilisemat kahe instituudi ja koostamisest ja kas ta ka ise seal väljendatud veel palju muu loojat, teadusse ja oma eri­ hinnangutega ühines või oli enda õnneks alasse kiindunud inimkonnateenrit tallata ükskõikne. madalamaks kui rohi (J. Hindi Revideerimisakti koostaja esitas ENSV enda väljend). Prokuratuuri algatusel toimunud täien­ SKTB «Desintegraator» oli end pidanud dava revideerimise kohta 18. detsembril üheks Tallinna kontrollitumaks ettevõtteks. ka teise akti, millega kujundati formaalne Kohtuaastatele eelnenud 1980ndal olid eri alus veel mitme kuriteokoosseisu inkrimi- ametkondade oponendid kaheksal korral üsna neerimiseks. Mõnedki (ka Johannes Hint) kriitiliselt uurinud ettevõtte majandustege­ said selle akti kohta seletusi anda juba vahi- vust, siiski olulisi eeskirjarikkumisi leid­ alustena ja kvalifitseeritud protokollija abil. mata. Omapärase kooperatiivse teadus-toot- Ükski kirjutis ei saa mahutada õigus­ miskoondise erisustesse oli seni suhtutud like hinnangute pinnal puhkenud mitme­ mõistvalt, tunnustatud ettevõtmiste silma­ päevaseid vaidlusi. Vaatleksin lühidalt, milli­ paistvat efektiivsust. Kuni ühel päeval olu­ sed tolleaegsed arusaamad ja hinnangud kord muutus ... määrasid Johannes Hindi ja teiste SKTB Süüdistuste oluline osa oli konstrueeritud «Desintegraator» juhtivtöötajate kohtlemise Eesti NSV Rahandusministeeriumi Kontrolli ja saatuse. Määravaks sai kusagilt võetud ja Revisjoni Valitsuse Tallinna vanem- üldhoiak, et kooperatiivse ettevõtte kolle­ kontrolörrevidendi J. Teimanni (periooditi giaalsete juhtorganite otsustustel ei ole sisu­ osales ka tema kolleege) kahe mahuka list kaalu. Kogu vastutus taandati täitjate revideerimisakti järeldustele. tasandile. Mis ei olnud juhendites õtse J. Teimanni tulek oli ühetähenduslik. kästud või lubatud, loeti keelatuks. Sellise Eesti üht rentaablimat, uudse struktuuriga loogika abil õnnestus koostada üpris pikk ettevõtet hakati range püüdlikkusega sobi­ süütegude nimekiri. tama seisakuaja riikliku ettevõtte ahtakesse •Eeskirjade üsna suvalise selekteerimise rüüsse, mille õmblused on tänaseks kõikjalt järel loeti «riisutuks raiskamise vormis» kärisenud. On selge, et SKTB «Desinte­ oluline osa töökollektiivi stimuleerimiseks graator» ei saanud sellesse mahtuda. väljamakstud preemiaist. SKTB juhtkonna

Viker kaak / Kaleidoskoop 89 poolt väljatöötatud «Desintegraatori» põhi­ 150—180 infarktihaige töövõime või elu. määruse paari punkti selgelt ebaõige gram­ Medõdede töötasud summas 13 728.09 rbl matilise tõlgendamise abil loeti riisutuks loeti tehnikadoktor J. Hindi ja meditsiini­ teadus-, loomingulisi ja rakenduspreemiaid. doktor T. Sullingu poolt riisutuks rais­ Kuigi vabariigi juhtorganite poolt suunati kamise teel. ENSV Prokuratuur esitas 5. ettevõttesse mitmesuguseid delegatsioone ja augustil 1982 ENSV Ülemnõukogu Presii­ ametiisikuid koos kohustusega neid «väärikalt diumile pretsedenditu taotluse — vabastada vastu võtta», loeti riisutuks ka nende toit­ prof. T. Sulling eeluurimise staadiumis krimi­ lustamisel tehtud dokumenteeritud kulutused. naalvastutusest (mingi metoodika järgi oli Riisumise alla käisid ka NSV Liidu Plaani­ tema «süü» suurust iseloomustav summa väik­ komitee Kolleegiumist osavõtjatele Moskva sem saanud — 4706.75 rubla). Süüdistuse restoranis «Stolitšnõi» korraldatud banketil järgi tuli säästetud elu või tervise hind tehtud kulutused, mis korvati SKTB kol­ J. Hindil 76 rubla 27 kop, T. Sullingul lektiivi kohalolnud tuumiku poolt neile eel­ 26 rubla 15 kop. nevalt väljamakstud preemiatest. Üldse ei See on näide nii selle kohta, kuidas tuli oleks premeerida tohtinud «Desintegraatori» kaitsjal (lõpuks ikkagi tulutult) selgitada juhatuse liikmeid ja veel mõnda isikut, kes justiitsorganite hoiakute ebaõiglust, samuti ametlikult ei olnud SKTBsse tööle vormis­ selle kohta, kui odav tuli bürokraadi arvutus­ tatud, kuigi nad tegid ettevõtte edu huvides masinas inimelu hind. Süüdistuskokkuvõtte olulist ja mahukat tööd. Nendele makstud koostaja nägi seevastu J. Hindi olemuslikus preemiad loeti riisutuks raiskamise teel. humaansusaktis tema püüdu «saavutada Mõni neist tegudest riivas ehk tõesti tar­ meditsiinitöötajate hulgas kahtlast populaar­ dunud majanduse aegset arusaamist finants­ sust ja lugupidamist». Peasüüdistaja oli distsipliinist, ehkki kogenud majandusjuhid kohtus soliidsem ja arvas oma internatsio­ selle peale muigavad. On hästi teada, kuida- naalselt kõrguselt, et SKTB oleks võinud oma moodi ettevõtte asju korraldada sai ja tuli. ülearused 14 tuhat rubla kanda NSV Liidu Riisujaiks ei nimetanud neid keegi, kui tege­ tervishoiufondi. Uks mu õiglustundlik nais­ vuse piiripealsust korvas majanduslik edu, kolleeg vastas repliigiga, et niisuguste hoiaku­ enda puhtad käed ja säilinud südametun­ te mõistmiseks peab ka ise kuuluma I V nistus. Haigla nomenklatuuri. Eraldi käsitlust väärib üks omapärane Tehnoloogja-alaste uuendustega olid Hint «riisumislugu», mida iseloomustab õiguslike ja tema kolleegid rahva silmis vähem tuntud ja eetiliste aspektide sügav konflikt. Juba kui biodispergaatide AU-8 ja 1-1 loojate aasta ja rohkemgi enne vahistamist oli J. ning tootjatena. Leiutistunnistus nr 746985 Hindi tervis nii kehv, et ta mitmel puhul 14. märtsist 1980 tunnustab neid prepa­ viidi õtse töölt Tallinna Kiirabihaiglasse. raate tänini. Vastavad patendikirjad kinni­ Patsiendi muljed panid teda muretsema Haig­ tavad, et autorite õigused olid juba tollal las valitsenud olukorra pärast. Eeskujulike tunnustatud ja kaitstud ka Hispaanias, Ing­ seadmetega haiglas tegid medõed ja isegi lismaal ja Austrias. Meil ilmunud parastavate professorikutsega arstid tööjõupuuduse tõttu kirjatükkide kiuste säilis välisriikide huvi sanitaride töid. Arutlustest peaarst U. Mei- nende biotehnoloogia arengusuundade ja kase ja prof. T. Sullinguga selgus, et uni­ toodete suhtes veel 1987. aastal. Meie kaalsete ja kalliste aparaatidega tehtavaid jaoks pöörati kõik lõplikult kummuli südame pärgarterite operatsioone infarkti- juba 1984ndal. haigetele saab nädalas teha vaid ühe vaja­ ENSV Prokuratuuri 8. detsembri 1981. liku kuue asemel. Lihtsalt ei jätku õdesid, a järelepärimistele laekunud vastustes anti kellest komplekteerida püsivaid operatsiooni- biodispergaatidele positiivsed hinnangud, brigaade. Läbi rääkinud kõigi pädevate inimestega, leidis Johannes Hint lahenduse, NSVLi pädevad teadusasutused olid üks­ mis on fikseeritud ettevõtetevahelises kirja­ meelsed, et sellesuunalised uuringud on vaja­ likus kokkuleppes. Selle lepingu kohaselt likud biotehnoloogia, tervishoiu ja muudestki võttis Kiirabihaigla täielikult oma hoole vaatenurkadest nähtuna. alla SKTB töötajad, «Desintegraator» aga Toiduhüdrolüsaadi AU-8 ja sellest tuleta­ laborantide ja vanemlaborantide palgale tud nahahooldusvahendi 1-1 kompromitee­ (100—125 rbl kuus) 10 Kiirabihaigla med- rimine ei olnudki süüdistuse hoiakutele õde. Analoogilisel viisil nagu riiklikult, ehkki tunnuslik. Ükski käsitluslõik sellele ei raja­ poolsalaja on aastakümneid jalul hoitud nenud. Alles üle poole aasta kestnud eel­ nõukogude tippsporti, toodi nüüd selgest uurimise viimastel nädalatel äkki «avastati», hädaseisundist (kriminaalõiguses ka tollal et ka AU tootmine ja jaotamine, mis oli tuntud mõiste) välja Tallinna Kiirabihaig­ kõigile pädevatele organitele (ka ENSV la. Kümmekonna kuu vältel säästeti kokku Prokuratuurile ja NSV Liidu Prokuratuuri uurimisbrigaadile) pikka aega teada ja veel 90 Kaleidoskoop 1982. aasta suvelgi endistviisi avalikult ja kesisust selles kriminaalasjas. Kuid kõige rangelt dokumenteeritult jätkus, võib olla hin­ krooniks hõljus Johannes Hindi kohal ka natav riisumisena. Nimelt otsustas «Desinte­ süüdistus nõukogudevastases agitatsioonis ja graatori» juhtkond, arvestades preparaatide propagandas. tootmisel saavutatud kollektiivset edu, oma Eelnevast peaks täiesti selge olema, et toodangut rangelt limiteeritud ja kont­ materjali hulk ja mitmekesisus lausa nõudsid rollitud kogustes ettevõtte (hiljem ka EKE võimalust ulatuslikuks sisuliseks eeltööks, keskaparaadi) töötajatele stimuleeriva soo­ endastmõistetavalt ka kohtualuste ja kaits­ dustusena müüa omahinna eest. jate ühiseid arutlusi väidetavate süütegude Teine asjaosalisi sama hilja ja samavõrra teemadel. Teisiti see ei saaks nagu ollagi, aga üllatanud kontseptsioon tuletati sellest, et ometi oli. Midagi niisugust, mis kuulub kaitse­ biodispergaatide koostise täiustamiseks te­ õiguse ja sellesisuliste protsessinormide ra­ geldi kogutoodangust 1,3—1,4% ulatuses kendamise kultuuri juurde, jäi selles tähele­ eksperimentaaltoodanguga. Äkki leiti, et panuväärses protsessis üldse ära. Määravaiks eksperimentaalvanni toodang «riisuti raiska­ said paar stampi, mis nii otseses kui kaudses tähenduses töötasid vastu kaitseõiguse nõue­ mise teel». Asi oli selles, et eksperimentaal- tekohasele realiseerimisele. toodangut ei tohtinud tehnilistele tingimus­ tele mittevastavuse tõttu mingi hinna eest Esiteks tembeldati kriminaalasja köited müüa. SKTBs otsustati mitte lasta seda NSV Liidu Prokuratuuris täiesti arusaa­ kanalisatsiooni, vaid jagada korrektselt vor­ matutel kaalutlustel salajaseks. mistatud ja säilitatud avalduse alusel t a s u- Teiseks ei või salajaste kriminaalasja­ t a kõigile ühiskonnakihtidele — maksu­ dega tegelda mitte iga advokaatide kollee­ jõuetutest vanuritest kõrgete riigiametnikeni giumi liige, vaid teatava ametkonna poolt välja. Protsessi ajal nimetati seda õiguse­ nende seast väljavalitud grupp. Ei tea, milline mõistmise ajaloo kõige demokraatlikumaks osa selle valiku puhul on erialasel kvalifi­ riisumiseks. katsioonil või südametunnistusel, sest valiku kriteeriumidest ei kirjutata ega räägita. Alles Kahest selliselt tuletatud arvudereast viimasel aastakoosolekul kogesin, et osa saadi üle 800 000-rublane «riisumine». kolleege ei tea midagi süsteemist, mille Mitte keegi ei ole tänase päevani midagi kohaselt seda tera tohib nokkida kana mõistlikku arvanud, mida ettevõttele vajaliku nr 1, 7 ja 13, aga mitte 2 ega 10. eksperimentaaltoodanguga teha oleks tulnud. Selle maksumus oli pealegi kaetud põhi- Kohtuistungi täpne algusaeg oli juba tükk toodangu omahinna suhteliselt tühise osaga. aega teada, kuid ei J. Hint ega mõnigi teine Ent kriminaalõiguse meelevaldse käsitle­ kohtualune, samuti nagu nende kaitsjadki mise tippudele jõuti salakaubaveo sätete tõl­ teadnud veel, kes ja mismoodi saab protsessil gendamisel. 1977. aasta algul algas üleliidulise kaitsjana esineda. Ei teadnud veel eelviimasel koondise «Litsensintorg» vahendusel SKTB kohtueelsel tööpäevalgi. Loomulikult ei antud «Desintegraator» koostöö Austria firmaga neilsamadel põhjustel kaitsjatele kokkusaa- «Simmering-Graz-Pauker». Esialgse litsentsi­ mislubasid. Kui tol ametkonnal oligi tähtsa­ lepingu arenguna kirjutati 28. veebruaril maid töid käsil, ei vabanda see hoolimatust 1979 alla koostöölepingule teadusliku uuri­ seaduse täitmise suhtes. Kaitse esinemist misbüroo «DESSIM» loomiseks. «Desinteg­ keelata ei olnud ju enam võimalik, sest raator» kujutas selle büroo Tallinna, «Sim­ igasuguse (ka puhtformaalse) kaitsmise jaoks mering-Graz-Pauker» Viini osakonda. Oma­ on kas või petteks ettevalmistusaega vaja. vaheliste lepingute kohaselt vahetati sead­ Kohtuistungi edasilükkamise võimalusele ei mete ja toodete näidiseid. Nende välja­ vihjanud miski ega keegi. saatmisel juhinduti nõuetest, mida püstitas Sellises olukorras algas lõpuks kohtupida­ Tallinna Tolliamet. mine. Lootustäratav näis kohtu eesistuja Heino Tammistu ja süüdistust juhtima asunud Uurijatele aga sellest ei piisanud. Osa Eesti NSV prokuröri I asetäitja Ulo Tolliameti poolt täpselt kontrollitud kauba- Rootsi külm väärikus, samuti vaikivate kaas­ näidistest tituleeriti salakaubaks, kuna revi­ istujate järjekindel erapooletus. dent pidas vajalikuks veel ühe lisadoku- Süüpinki istusid SKTB «Desintegraator» mendi olemasolu, mille esitamist Tallinna peainsener ja parteisekretär Endel Kiisa, Tolliameti töötajad ei pidanud ega pea vaja­ direktori asetäitjad Heino Tähiste, Uno- likuks (UK «Litsensintorg» tellimus-korral- Aleksander Liik, välissuhete- ja informatsioo- dus ka kaubanäidiste kohta). Nii hävitati niosakonna juhataja Jaak Kõdar, pearaama­ NSV Liidu majandussuhete ajaloo esimene tupidaja Laine Petermann, peamehhaanik selletasemeline segafirma. Johannes Ploom, projekti peakonstruktor Nendegi olulisemate teemakatkete põhjal Nikolai Berdega, Üleliidulise Kontori võib kujutleda vaidlusmaterjali mitme­ «Komplekteksport» direktori asetäitja Niko-

Kaleidoskoop 91 lai Rjabtšikov ja Leningradi Merekauba- loogiat käsitleva ettekandega ENSV Teaduste sadama sektorijuhataja Aleksander Toiber- Akadeemias. Sel ajal toimus läbiotsimine ta mann. Johannes Hindile võimaldati tugitool töökohas ja kodus. Jäi mulje, et teati, mida ja istumisrežiim ka ütluste andmise ajaks. otsiti: sai vaieldamatuks, et Johannes Hint on See privileeg oli ta füüsilise seisundi tõttu selle ülioluliseks peetud kirjutise autor ja paratamatu. Kaitsepositsioonile asusid advo­ sellega oli alanud ta viimane nädal vaba­ kaadid M. Polman, E. Kipper, M. Rask, duses. J. Oja, O. Lember, T. Bekker, V. Johanson, Süüdistuskokkuvõtte teksti kohaselt oli M. Malõšev ja selle artikli autor. seda kirjutist lugenud konkreetsetest isiku­ Üsna pea tabas asjaosalisi esimene ja ehk test kolm sellist, kes ei olnud enam elus, protsessi suurimgi üllatus. Kui kolmanda lisaks veel Austria kodanik K. Benedikter protsessipäeva lõpul hakati süüdistuskokku­ (oli lugenud saksakeelset tõlget) ja meile võtte ettelugemisega õhtusse jõudma, kutsuti üsna tuttav kohtulugude tegelane Koidula peasüüdistaja korraks saalist ära ning tehti Silvre-Mikael. Johannes Hindi maailmavaate vaheaeg kuni järgmise hommikuni. usaldusväärseks hindajaks oleks poliitilise Uus päev tegi poliitilisest protsessist protsessi korral eeldatavasti jäänud viimati lihtviisilise majandusasja. Peasüüdistaja esi­ nimetatud elegantne daam, kes soliidse ea nes enne kõige kõhedamalt arvustatava kiuste kuuldavasti tänini võlub pealinna in­ peatüki ettelugemist taotlusega, milles sel­ telligentsi. gitas, et uurimisorganitel on Ajaleht «Kodumaa» (23. september 1981, andmeid teiste isikute {peäle Johannes nr 38) oli küll avanud ka selle tõendi- Hindi) osavõtu kohta nõukogudevastase allika teistsuguseid omadusi. 1975. aasta agitatsiooni ja propagandana käsitletud tege­ 16. mai amnestia ajaks oli ta kaaskodani­ vusest ning et nende kõigi tegevus väärib kelt välja petnud 128 830 rubla. Needsamad iseseisvat menetlust eraldi kriminaalasjas. Ta organid, kes on pidanud K. Silvre-Mikaeli taotles ENSV KrK § 68 järgi kvalifitseeritud laimava informatsiooni edastajaks Läände, kuriteo osas materjalide eraldamist ja nende protokollisid püüdlikult ja usalduslikult tema saatmist täiendavale eeluurimisele. ütlusi: «... juhtumitel, kui Hindi välis- Selline pööre näitas, et süüdistus hakkas sõitu peeti kinni või kui tal töö ei laa­ malelise avangu järel ootamatult kabet män­ bunud, tuli kuulata(!) tema negatiiv­ gima. Kaitsjal tuli samalaadilise reeglitõl- seid ütlemisi kommunistide ja nõukogude genduse kohaselt taotlusele vastu vaielda, et võimu aadressil... 1977. või 1978. a. olin arutatagu ikkagi ka poliitikaosa lõpuni, sest Hindi kabinetis «Desintegraatoris». Olime vaevalt J. Hint kahte eraldi protsessi vastu seal kahekesi, kõrvalisi isikuid seal ei olnud. pidada suudab. Tegelikult oli kohe selge, et Ta võttis lauasahtlist välja masinkirjateksti. .. keegi otsustas eelviimasel minutil p o- ütles, et tema on autor»... (Muide — liitilist protsessi mitte korraldada «Desintegraatorisse» ei ole sel daamil kunagi ja et ennustatud protsessi enam kunagi ei avalikku ametialast asja olnud). tule. Samavõrra selge oli seegi, et õiguslikke Vaevalt tasub muretseda J. Hindi kirju­ ja eetilisi hinnanguid hakkab riskivabalt tise mõju pärast selle müstilise tegelase psüü­ jumestama poliitiline taust. hikale, küll aga paneb mõtlema temataolis- 407-leheküljelises süüdistuskokkuvõttes telt saadava informatsiooni tähtsustamine mahukaks nõukogudevasta­ alles lähiminevikus. Näib, et see mitme elu­ seks teoseks nimetatud «Mõningate looga ja kunstikalduvustega daam aitas kui XX sajandi ausate inimeste tragöödia» 41 mitte Johannes Hindi portreed luua, siis masinakirjalehekülge olid täis läbitunnetatud vähemalt raamida. Selleta olnuks seda pöö­ sallimatust stalinlikku terrorirežiimi — tõsi­ ratud toonidega pilti sootuks keeruline ekspo­ meelsete kommunistide hukkamised, ajast neerida. ettejõudnud teadlaste represseerimised, rah­ Johannes Hindi eakohasest halvem tervis­ vusgruppide vabavalikulised küüditamised lik seisund määratleti eeluurimise ajal vaba­ jms — katva 1 а к i к о г г a, mitte nõu­ riigi tippmeedikute poolt, sellele vastavalt kogude korra suhtes. Autor vihkas ka majan­ piiritleti ettevaatlik tööajarežiim. Tema üle­ dusalast despootiat ja bürokraatiat, mida on kuulamine kohtus kestis poolteist nädalat. toitnud pidurdustoimeline juhmus. Kriitika- Säästvat režiimi asendas saalis viibiv vangla- objekti kaasajakohase täpsustamise korral arst (-velsker), kes pidas 270se vererõhu- saanuks autor oma seisukohtadega nüüd näiduga patsienti protsessikõlblikuks. Oli ka segamatult esineda meie poliitilises ajakir­ niisuguseid hetki, mil konvoisoldatid ei raat­ janduses, kartes vaid ehk korrata veelgi sinud kohtualust saali talutada tema ilmselt otsekohesemalt väljaöeldut. Siis oli sel kir­ ebapiisava kontaktivõime tõttu. Kaitse poolt jutisel teistsugune kõla. 4. novembril 1981 protsessi inimlikkuse huvides esitatud esines Johannes Hint viimase UDA-tehno- taotlused lükati tagasi. Oma osa sellesse

92 Kaleidoskoop vaevadeanumasse andis mingi selgitamata üksmeel kajastus kohtuotsuses. Peeti end päritoluga komisjon, kellele ei meeldinud pädevaks otsustama isegi Johannes Hindi ENSV Ülemkohtu vahialustekambrite varb- teaduslike kraadide ja aunimetuste edasise seinad ja kelle tahtel tuli need lehtmetalliga sobivuse küsimusi. umbseks keevitada. Lahtise korrustevahelise Mõned ümberhindamised NSV Liidu käigu kaudu kogunes keevitusving ülakorru­ Ülemkohtus, nagu riisumisena käsitletu ka­ sele ja seal ei olnud enam midagi hingata. hanemine 6,5 korda, ei leevenda toimunu Kui kohtualuste venekeelne avaldus keevitus­ tähendust. tööde üleviimiseks istungi vaheajapäevadele, Johannes Hinti on korduvalt nimetatud mille luges ette Rjabtšikov, istungiproto- nähtuseks. Inimest võib muuta, nähtus kollis kirjutati kohtu ja süüdistuse üksmee­ on kindlakujuline. Vaevalt küll leidub meest, lega J. Hindi kaitsja arvele, oli selgelt mõista kelle süüdistamine riisumises võima­ antud, et õhupuudust ei pea tundma ainult tum tunduks. kohtusaali kõrvalruumis. Usun, et kogu prot­ Ei üüranud ta kaasa vägivallale, sessi õhustikku on nüüd piisavalt iseloomus­ bürokraatiale ja mõtterutiinile kantaate laul­ tatud. nud kooris. Ning oma rahvast ja maad poleks Lähiminevikku oli jäänud aeg, mil desin- ta isegi vangina Šveitsi või Austria vastu tegraatortehnoloogia esimesi edusamme pee­ vahetanud. Ometi püüti neid oksi pookida ti meie rakendusteaduse arengutähiseks ka selle tamme tüvesse. Nii kiired, et tähti kõige kõrgema ametimaja kõige väärikamas kippus vahele jääma, oldi protokollima süü- kabinetis. Sinna võis selle tehnoloogiasuuna distuskokkuvõtteski refereeritud kuulujutte: liider minna toetust saama mõndagi astet Johannes Hindil on ilmatu suur dollarikott vahele jättes. Ent vahepeal muutus mõndagi Šveitsi pangas, iseenesestmõistetavalt on tal ning saabus kummaline periood. UDA-teh- ka villa Šveitsi kõige kaunimal nõlvakul. noloogia üleliiduline edu ei loonud ainsatki Tõendit otsiti libekeelsele muinasloole ette­ võimalust pääsemaks EKP Keskkomitee I võtte kasumi suure osa voolamisest meie sekretäri jutule. 1980. aastal selgitas referent multimiljonäri kukrusse. Vaid J. Hint ise ei mitme kuu vältel ja edasigi jutuajamiste teadnud ainsana nendest ametlikultki kuulu­ edasilükkamise põhjusi ning need jäidki lõ­ tatud vägitegudest midagi. Maja Meriväljale puni peale. ehitas ta oma kätega omaenda loodud sili­ Kui olime ENSV Ülemkohtu istungisaalis kaltsiidist (talle eraldatud esimestest katse- juba mõne kuu üsna tagajärjetult oodanud plokkidest). Õnnelikuna meenutas ta akna- veenvaid tõendeid SKTB «Desintegraator» ja ukseavade käsitsi sissesaagimist umbsesse juhtkonna kuritegeliku käitumise kohta, aval­ majakarpi ka veel siis, kui ta kodu oli juba das vabariiklik ajakirjandus Karl Vaino oksjonil müüdud. Hoiusest jätkunuks elami­ ettekande 19. juulil 1983. a. Tallinnas toimu­ seks ja peietekski, mitte tiitliteväärse sõidu­ nud EKP Keskkomitee XI pleenumilt. auto soetamiseks. Hingele kõige- lähemal Selles ettekandes anti mõista, et vabariigi olnud tütar jäi oma neljaliikmelise perega tippjuhi huvi oli teisesuunaline: «Niimoodi Tartus kahetoalise kooperatiivkorteri eest näiteks juhtus tuntud «Desintegraatoriga», võlgu. Kuidas ikka võidi kõike seda mitte mille tegevuse ümber puhuti üles õigusta­ märgata, mitte teadvustada, mitte arvestada? matu kärarikas reklaam üle kogu Liidu. Ka seda, kuidas J. Hint vaidles talle väärikaks Samal ajal õtse kollektiivi ja kümnete kom­ loetud preemiatele vastu ja kui lõpuks munistide nähes rikuti seal finantsdistsipliini, soostuski, lasi arvestusalusena käsitleda raisati vahendeid ja rikuti jõhkralt nõukogude põhipalka (olulist doktorilisandit arvesta­ seadusandluse norme. Nüüd on suur rühm mata). Võtmeid J. Hindi südamele ligipääse­ töötajaid, nende hulgas ka endine direktor miseks oli tema saatuse määrajate käes suur ja parteiorganisatsiooni sekretär astunud kimp, kuid ühtegi neist ei kasutatud. kohtu ette ...» Soovimata üle dramatiseerida Johannes Naiivne oli kohtult selle hoiaku ignoree­ Hindile osaks saanud kohtlemist saan õnneks rimist loota, raske oli taibata, miks selle kinnitada, et see oli veel küllalt leebe, et avaldamisega rutati. Ees oli ju veel mitu kuud teda mitte lõplikult vaimselt murda. Tolle­ väliselt väga tõsist kohtumõistmist. aegne vanglaülem lasi ta mitmel korral tuua Koik kulgeski selliselt, et protsessi vaidle­ vangimaja siseõuel kasvava üksiku õunapuu vatel pooltel teineteist millegagi üllatada ei varju vestlema maailmast ja inimestest, nägin tulnud. Süüdistajad jäid truuks dramatur­ ise, kui üks armiline pilusilmne ja täto­ giale, kaitsjad konstateerisid üksmeelselt, et veeritud nende majade veteran tervitas arvestatav sisuline põhistus väidetud kuri­ Johannes Hinti teesklematu austuse ja kum­ tegude inkrimineerimiseks puudub. Valdavalt mardusega: «Privet, akõnn!» paluti -kohtualused — ka Johannes Hint — Kiivate kuulujuttude kiuste tuleb öelda, õigeks mõista. Süüdistuse ja kohtu täielik et oma abikaasa matustel ta ei käinud, vaid

Kaleidoskoop 93 sai oma eluaegse usaldusliku toetaja surmast ka NSV Liidu Teaduste Akadeemia Tea­ teada alles pärast pärgade närtsimist. dusliku Nõukogu poolt. Nukralt tõdeti, et Johannes Hint ise maeti ENSV Sise­ võim võis vaimule ikka veel pakkuda igavestki ministri asetäitja poolt viseeritud eriloa ja und. -tingimuste kohaselt Tallinna Metsakalmis­ Selle kirjutise autorihonorar palun kanda tule. Arvukate muude pärgade kõrvale asetas Eesti Kultuurifondi sihtotstarbelise annetu­ grupp Moskvast saabunud nimekaid teadlasi sena tehnikadoktor Johannes Hindi mäles• paljuõielise ning vastava pühendusega pärja tuse jäädvustamiseks.

1 TRIIN VIHALEMM kujune. Iga M. Rywkini seletuse järel võtab P. Vares oma seisukoha ja läheb siis järgmise küsimusega edasi. Kuigi vastulaused on küllalt USAst naasnud Mikk Titma ütleb «Sirbile tagasihoidlikud, jätavad nad ometi jutuajami­ ja Vasarale» antud intervjuus: «Nüüd on se vägivaldse katkestamise mulje. lõpuks jõutud arusaamisele, et maakera polegi nii väga suur ja naabrid peavad Jutt läks loomulikult ka Balti liiduvaba­ tahes-tahtmata õppima suhtlemiskultuuri. riikide juriidilise tunnustamise probleemile. Vaenlase stereotüübi ületamine vaimsuses Nõukogude Eesti sündi fikseerivad doku­ on raske, aga väga vajalik.» mendid on olemas. A. Vahemetsa toob oma kommentaarartiklis «Jätkuks vestlusele» (E Olen küllalt muianud (ja sisimas häbi 15. nov 1987) ära kõik K. Pätsi poliitilised tundnud) nende nõukogude ajakirjanike üle, aktsioonid alates Nõukogude Liidu ja Eesti kes välisriikide esindajatega suheldes peale­ vastastikuse abistamise lepingu sõlmimisest tükkivalt toonitavad «meie»-poole saavutusi, 28. septembril 1939, lõpetades demokraatliku otsustuste õigsust, teaduse eesrindlikkust Riigivolikogu II koosseisu istungi kokku­ jne. Loomulikult on ajakirjanik, eriti maini­ kutsumisega 21. juulil 1940. A. Vahemetsa tud situatsioonis, ideoloogiatöötaja, kes oma märgib, et võimu üleminek kodanluselt prole­ sõnu vastutustundega kaaluma peab. Kuid tariaadile 1940. a on juriidiliselt korrektselt ideoloogile tuuakse sageli ohvriks professio­ fikseeritud fakt ning seetõttu ENSV mitte­ naalne ajakirjanik (diplomaat), kes peab tunnustamine alusetu. Samas toob ta aga välja tundma konventsionaalse ja ka lihtsalt loomu­ kummalise vastuolu K. Pätsi poliitilises käitu­ liku, tõrgeteta suhtlemise reegleid. Mõnikord mises: «Ühelt poolt paadunud kodanlik polii­ tundub, et välismaalast kasutatakse selleks, tik, nii nagu Churchill, de Gaulle, Roosevelt, et näidata, kui hea on meil. Inimene pole aga teiselt poolt poliitik, kes tuginedes oma enam eesmärgiks, vaid vahendiks. See on võimule aitas kaasa nõukogude võimu keh­ aga juba ebahumaanne. Kuidas need stereo­ testamisele Eestis.» Ka K. Pätsi teema vajaks tüübid tavarahvale külge on hakanud, kuuleb rohkemat uurimist kui pelgad fikseeringud. päris tihti telesildadest. Viimane «pärl» oli kohe päris kohtumise alguses siitpoolne küsi­ Stalinist on jäänud sünge dokument — mus: «Mida te sellega (kohtumisega) taotle­ Molotov-Ribbentropi pakt koos lisaproto­ te?» Vaevalt, et vastaspool sellest kramplikust kolliga. Peale «Rahva Hääle» intervjuu Hei­ «meil on hea» positsioonist head või halba no Arumäega (18. sept 1987) pole meil seda arvata oskab. kusagil avaldatud ega arutatud. Õnneks kohtab viimasel ajal sagedamini P. Varese küsimusele: «Kuid mis takistab asjalikke jutuajamisi. Ajaloodoktor Peeter USAd praegu meid tunnustamast? Mida Varese intervjuu ameerika professori ja sove- selle mittetunnustamisega taotletakse?» vas­ toloogi Michael Rywkiniga veebruarikuu tab M. Rywkin: «.. .ma arvan, et kui teie «Vikerkaares» oli päris meeldivalt «vihata avalikumalt diskuteerite pakti ja protokolli ja eelistusteta», kuigi vanade stereotüüpide ümber, siis me jõuame selles valdkonnas mõju tundub siin-seal siiski välja löövat. Ma ei selgemale kokkuleppele.» P.V.: «See oleks aga tea, kas ameeriklase jaoks on fraasil «kodanli­ järjekordne sekkumine meie siseasjadesse.» kud ajaloolased» kergelt halvustav alatoon See on muidugi üks ja seni levinud (nagu meie jaoks), igal juhul pidi selline mää­ reageering. Ent sellel küsimusel on ju ka ratlus kohe dialoogi esimeses lauses M. Ryw- selgelt välispoliitiline ja rahvusvahelis- kinile üpris «kohta kätte näitav» olema, sellele õiguslik aspekt. Kas siis Eesti NSV-1 on viitab kaude ka tema vastus. Üldse tundub tõesti ükskõik, kuidas USA ja teised lääne­ kontakt väga üheselt küsija-vastaja oma, sisu­ riigid tema staatust käsitavad? Probleemi list dialoogi (ega diskussiooni) sellest ei oleks põhimõtteliselt võimalik lahendada.

94 Foorum Nimelt tõepoolest avalikustada protokoll ja ses ajakirjanduses avaldada ei saa (sellest sellega seonduvad asjaolud, selle ja Eesti NSV andis teada «Edasi» toimetaja Kadastik hilju­ saamisloo ümber diskuteerida. Kui meie tises telesaates, et töölise arvamus on liiga vabariigi perestroika edenedes saab teoks ka lihtne, otsekohene ja aus),siis palun vastake ENSV konstitutsiooni täiustamine liidu­ mulle lihtsalt kirja teel. vabariigi konstitutsioonilise suveräänsuse jär­ Kas astuda Rahvarindesse või otsida jekindla tagamise suunas1, siis on täiesti reaal­ ühendust koguni Eesti Sõltumatuse Parteiga? ne vajaduse korral läbi viia igati korrektne Uks viimatimainitud partei programmi punkte referendum Eesti NSV NSV Liitu kuulumise ju juba leidiski tee rahvani. Tõnu Aav rääkis, küsimuses. Eesti NSV-1 peab ju olema (näi­ et kui kena oleks, kui kirgiiside või kasahhide teks) isemajandavana võimalus luua vahetud asemel valvaksid Eestimaa piire meie omad diplomaatilised suhted USA jt lääneriikidega. eesti poisid-sõjaväekohuslased. Televisioonis Siis poleks ju enam põhjust ajaloost politi- vist rääkis. seerivalt rääkida, Molotov-Ribbentropi pak­ On üles tõstetud nõudmine kuulutada eesti tile ja Stalini poüitikapärandile viitamine keel meie territooriumil riigikeeleks, millest kaotaks oma «löögijõu». enam loomulikumat asja nagu ei oskakski ette kujutada ükski eestlane. Ja kui mul, kuigi olen töölisklassi esindaja, oleks naeruväärne avaldada Toompeal paiknevale valitsusele umbusaldust (TRU komnoortele on see «VIKERKAARE» TOIMETUSELE JA muidugi jõukohasem ettevõtmine), siis eesti KAIDO KAMALE keele riigikeeleks muutmise nõudmise esitan Ülemnõukogule kindlasti. Veetilgad pidavat kivisse augu tegema. Kaido Kama artiklist sain teada, et Tonga 2 Kas «Vikerkaare» rahvas ei saaks aja- territoorium on 699 km ja rahvaarv 82 000 vöötme asja meelde tuletada? Alles hiljuti ju inimest. Ka seda, et nende kuningas käib raisati palju leheruumi paljudes aja­ paljajalu ja viigileht kõhu ees. Aga ma ei saa lehtedes, et me nagu kuuluksime Soomega hästi aru, mis see meisse puutub. Muidugi ühte ajavööndisse ja et miks peaksime neist tuleb oma rahvuslikku omapära hoida nagu tunni võrra varem üles tõusma. Hiljutise silmatera. Aga see meid üksi ei päästa. teate puhul suveajale ülemineku kohta seda Hakkaksid tongalased käima frakkides ja nagu poleks arvestatud. Kas oli kõrgemalt laulaksid estraadil mõne ingliskeelse laulu — poolt käsk suu selle koha pealt kinni pidada? nad jääksid ju ikka Tonga Vabariigi kodani­ Igatahes imelikult vaikne on... No mis sepa­ keks ja tongalasteks ega muutuks seetõttu ratism ja eraldumisilming see siis ära ei ole, inglasteks. Meie ju kanname ka kehvi kingi kui me võime ju koguni vabalt Nõu­ jala otsas ja meie toidupoed jäävad varsti kogude Liidust välja astuda, millele jällegi sama tühjaks kui Venemaal — aga kas me «Edasi» oma hiljutises numbris tähelepanu siis seetõttu venelasteks muutume? Olime, juhtis. oleme ja jääme ikka eestlasteks, laimaku Osa noori eestlasi on pöördunud abi saa­ šovinistid meid palju tahes. miseks Jumala poole. Nägin Raekoja platsil Aga ma tahtsin teilt küsida hoopis muud, nende kokkutulekut. Ise ma jumalat eriti ei et mida peaksid tongalased tegema siis, kui usu, aga nendesse poistesse ja tüdrukutesse neil oleks suur naaberriik Ronga. Viimased oma rahva hulgast suhtun austusega, sest nad okupeeriksid Tonga ja asustaksid sinna eks­ nõuavad INIMÕIGUSI. pansiooni korras umbes 70 000 rongalast, Inimõigusi ei nõua mitte üksi nemad, kehtestaksid oma riigikorra ja kuulutaksid nemad on meie 80. aastate hapra põlvkonna Tongal riigikeeleks ronga keele. Loomulikult kõige hapramad liikmed. Inimõigusi, teisisõnu võtaksid ka Tonga maapõuevarad ja tööstuse ISESEISVAT, VABA, DEMOKRAATLIK­ Ronga ministeeriumide omandusse. Tongala­ KU ja SÕLTUMATUT EESTIT nõuab sed (mitte küll veel päris vähemusrahvus) enamus eestlasi. käiksid edasi palja jalu, aga suures osas juba ilma viigilehtedeta, sest Tonga viigi- Aga mäger käib kohut. Ja kohtunikuks lehtede rikkalik toodang läheks üleliidulisse on ikka seesama KARU (praegu küll märksa jaotusse. noorem kui eelmine). Ja pampudega kähri­ kuid tuleb ühtsoodu juurde. Ja kallis Kaido, Räägitakse, et Lenin olevat teadnud, ega vist mäkra ainult see koopast hoopis mida teha. Mina ei tea. väljatõrjumise eest ei päästa, kui ta säilitab Niivõrd kui töölise arvamust meie praegu- puutumatuna oma isadelt päritud mägra- kombed ega hakka kährikute moodi kläh- Vt V. Palm. Maa ja meie. «Edasi» 2. märts vima.. . Ukrainlased, valgevenelased ja mõ­ 1988, lk 3. ned teised vist juba hakkasid. Kahtlemata

Foorum 95 see neile hästi ei lõpe. Loodame, et võtavad Austatud Uno Kohver, aru pähe, enne kui päris hilja. Ärge mõistke eelöeldut valesti. Me saame nagu nüüd veenduda võite, pole «Viker­ vist kõik aru, et see pole midagi muud kaarele» võõras avaldada ka töölise arvamust. kui suure vene hõimu ekspansioon, ENE järgi Et uskusin tabavat Teie kirjas üht üldisemalt «rahvusvahelise õiguse rikkumine». levinud hoiakut, siis lubatagu seda pisut Seda peatada — kuidas, seda tagasi tõrju­ kommenteerida. da — kuidas, ei tea. Aga ometi on tarvis nii Tõepoolest, vahest kõige lihtsam on taan­ PEATADA kui ka TÕRJUDA. Ekspansiooni dada kogu meie hädine olukord ja probleemi­ ei saa internatsionalismiga õigustada. In­ de pundar aastakümneid kestnud suurriik­ ternatsionalism on üllas sõna, aga selle kasu­ likule šovinismile, mida Te omakorda hindate tamine meil toimuva kuritegeliku migratsioo­ kui rahvusvahelise õiguse rikkumist. Asi nipoliitika õigustamiseks on enam kui alatu. läheb keerulisemaks siis, kui küsime, kuidas Praegu on siis illusioonide ja unistuste on see saanud võimalikuks ja miks see on aeg. Öeldakse veel, et on eesti rahva TEINE nii kaua kestnud ning omal moel koguni ärkamisaeg. Ja veel seda, et ka illusioonid suuremate tõrgeteta toiminud. Nii jõuame ja unistused on ajaloodokumendid. Ja erilist taas süsteemi juurde. Siis näeme, et rõõmu teeb see, et just noorus, see 70. ja 80. meie olukorra põhjustaust ei seostu mitte aastate habras põlvkond on meie eesti rahva niivõrd konkreetse riigi tegude või rahvuste mured oma südameasjaks võtnud. Ja kui nüüd ekspansiooniga, vaid ühiskondliku süsteemi veel peaksid täide minema ühe meie kirjaniku enda olemusjoonte avaldumisega. Kas see tä­ televisioonis öeldud sõnad, et kõik need ette­ hendaks sotsialismi kahtluse alla seadmist? võetavad asjad jäävad SUUREKS SÕNA­ Ma ei tea. Pigem tuleks mõista, kas see, MULINAKS, siis on nii, et vaesel pole kaota­ milles elanud oleme, on ikka olnud sotsia­ da midagi peale ahelate (nagu samuti oli lism. Võibolla sotsialismi pähe esitatud bürok­ kusagil vist trükitud). raatide oligarhia? Seda küsides jõuame hoo­ Sattusin vist hoogu ja hakkasin kasutama pis kõrgemale" tasemele kui ainult «eesti asi». juba käibeolevaid tõdemusi. Küllap pean siis Seda mõistes näeme ka, kuidas «eesti asi» samas vaimus ka lõpetama. sõltub märksa üldisemast kontekstist, millele Ikka ja jälle meenub mulle k.a «Loo­ ju muuhulgas osutab Teiegi poolt kirja lõpus mingust» nr 1 Voldemar Pinni väide, et toodud stalinismiga lõpparvet tegemisele «teatud süsteemid, eriti kui neil puudub pika­ üles kutsuv tsitaat. ajaline ajalooline kogemus, PEAVAD LA­ Poliitiline reaalsus seisneb minu arvates GUNEMA, et nende varemeile saaks ehitada selles, et Eesti jõudmise sotsialistlikku ja uut. LAGUNEMISELE KAASAAITAMI­ demokraatlikku õigusriiki otsustab ikka see, NE ON SIIN ARENGU KIIRENDAMINE.» mis toimub Eestist ida pool. Näen oma kohust Aidakem siis kaasa. Uks, kaks, kolm — — ja julgen soovitada seda teistelegi rahvus­ korraga! kaaslastele — kõigi meie üldise vabane- Uno Kohver, tööveteran mispiiri samm-sammulises nihutamises ning igale tekkivale vabadusastmele seadusliku tagatise loomises. Rinne (ka poliitilise võitluse rinne) ei või kunagi liiga kaugele ette minna tagalast. Tagala tuleb järele tõmmata. Vas­ tasel juhul kasvab risk enesehävitamisele ohtlikult suureks. Peatoimetaja R. Veidemann Vikerkaar Toimetuse kolleegium: Nelli Abašina, Boriss Bernstein, Valeri Bezzubov, Lehte Hainsalu, Jaak Jõerüüt, Ulo Kaevats, Maie Kalda, Mart Kalm, Veiko Lõhmus, Mihkel Mutt, Rein Raud, Toivo Sikk, Rein Veidemann, Peeter Vihalemm.

Toimetus: Peatoimetaja Rein Veidemann 60 17 72. Peatoimetaja asetäitja Alla Kallas 60 17 72. Vastutav sekretär Jüri Ojamaa 60 18 58. Algupärane ja tõlkekirjandus Märt Väljataga 60 18 58. Teadus, publit­ sistika ja kirjanduskriitika Mihkel Tiks 60 18 58, Ka jar Pruul 60 18 58 (Tartus teisip reedeni к 13—15 tel 34 814). Keeletoimetaja Tiina Lias 60 18 58. Kunstiline toimetaja Jüri Kaarma 60 18 58. Tehniline toimetaja Katrin Mürk 60 18 58. Korrektor Tiiu Vseviov 60 18 58. Masinakiri Viivi Tammik 60 18 58.

Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse aadress: Tallinn 200031, J. Gagarini pst 30. Laduda antud 06. 05. 1988. Trükkida antud 15. 06. 1988. Ofsetpaber 70ХЮ0/16. For­ maadile 60X90 kohaldatud tingtrükipoognaid 7,8. Arvestuspoognaid 11,18. MB-00019. Telli­ muse nr. 1913. EKP Keskkomitee Kirjastuse trüki­ koda. Tallinn, Pärnu mnt 67-a. Trükiarv 36 000. Адрес редакции: Таллин 200031, Бульв. Ю.Гага­ рина, 30. Издательство «Периодика». Журнал «Викеркаар» № 7, июль 1988. На эстонском языке. Цена 45 коп. Vikerkaar

Hind 45 kop. 78245