NARVA COLLEGE of the UNIVERSITY of TARTU DIVISION of FOREIGN LANGUAGES
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Ida-Virumaa Ülesehitamisest Pärast Sõda Kirjanduses Ja Filmikunstis 1 Elle-Mari Talivee
Methis. Studia humaniora Estonica 2019, nr 24 Ida-Virumaa ülesehitamisest pärast sõda kirjanduses ja filmikunstis 1 Elle-Mari Talivee Teesid: Artiklis on vaadeldud Narva ja Sillamäe linnast inspireeritud kirjandust ja üht mängu- filmi, mis tegelevad lähemalt maastikuloomega ning kohamälu tekitamisega pärast II maailma- sõda. Sõjajärgse Kirde-Eesti ülesehitamine tööstuspiirkonnana on peegeldunud memuaristikas, tagasivaatelistes omaeluloolistes tekstides ning oma kaasajas ehitust kajastavates allikates. Vaadeldud näited avavad seda, kuidas on kirjeldatud nõukogude perioodi tööstuslinna, alustades sõjajärgsest taastamistööst ning lõpetades Andrei Hvostovi tagasivaatega nõukogudeaegsele lapsepõlvelinnale. Tekstide analüüs võimaldab märgata sõjaeelse maastiku transformeerumist tööstusmaastikuks, selle kajastuste vastuolulisust ning sõltuvust kirjutamisajast. DOI: 10.7592/methis.v19i24.16200 Märksõnad: kirjanduslikud linnauuringud, ajalugu, Narva, Sillamäe, sotsialistlik realism, mälu- uuringud Ida-Virumaa tööstuspiirkonna kujutamisele ilukirjanduses pani nurgakivi juba Eduard Vilde, kirjeldades oma romaanis „Raudsed käed“ (1898) Kreenholmi puuvillavabrikut selle hiilgepäevil. Kui kasutada prantsuse ajaloolase Pierre Nora sõnastatud terminit mälupaik, siis Narva (aga mittekohalikule võib-olla kogu Kirde-Eesti) toetub mälupai- gana arusaamale sõjaeelsest nn Vana-Narvast. 2 Eelkõige just sellist mälupaika on 21. sajandil taasloonud ilukirjandustekstid, arhitektuur ja kodulugu. 3 Ent eri žanrid on lähiminevikus hakanud üksteist täiendama, võtnud -
HACETTEPE ÜNİVERSİTESİ GÜZEL SANATLAR ENSTİTÜSÜ Yaylı Çalgılar Anasanat Dalı EDUARD TUBİN KONTRABAS KONÇERTOSU VE
HACETTEPE ÜNİVERSİTESİ GÜZEL SANATLAR ENSTİTÜSÜ Yaylı Çalgılar Anasanat Dalı EDUARD TUBİN KONTRABAS KONÇERTOSU VE İCRASINDAKİ ZORLUK DERECELERİ’NİN ÖLÇÜMÜ Özlem ER CİVELEK Sanatta Yeterlilik Sanat Çalışması Raporu Ankara, 2021 HACETTEPE ÜNİVERSİTESİ GÜZEL SANATLAR ENSTİTÜSÜ Yaylı Çalgılar Anasanat Dalı EDUARD TUBİN KONTRABAS KONÇERTOSU VE İCRASINDAKİ ZORLUK DERECELERİ’NİN ÖLÇÜMÜ Özlem ER CİVELEK Sanatta Yeterlilik Sanat Çalışması Raporu Ankara, 2021 EDUARD TUBİN KONTRABAS KONÇERTOSU VE İCRASINDAKİ ZORLUK DERECELERİ’NİN ÖLÇÜMÜ Danışman: Prof. Dr. Burak KARAAĞAÇ Yazar: Özlem ER CİVELEK ÖZ Estonyalı besteci Eduard Tubin’in 1948 yılında yazdığı kontrabas konçertosu, kontrabas repertuvarına büyük ölçüde katkı sağlamıştır. Günümüzde kontrabas çalan müzisyenlerin repertuvarlarında yer alan ve beğenilen bu eserin, diğer kontrabas eserleri arasında; melodik yapı, teknik ve ritmik zorluk bakımından seslendirilmeye değer olduğu söylenebilir. Bu araştırmanın amacı; meydana gelen zorlukların tespitini yapmak ve bulguların yorumuyla, bazı çözüm önerilerini ortaya koymaktır. Çalışmada konçertonun icrası esnasında karşılaşılabilecek melodik, teknik ve ritmik zorlukların tespit edilmesi için alanında uzman kişilere danışılarak anket formu oluşturulmuştur. Hazırlanan anket formu, Türkiye’deki Üniversitelerin Devlet Konservatuvarlarındaki akademisyenlere ve senfoni orkestralarında yer alan kontrabas sanatçılarına dağıtılmıştır. Araştırma nitel araştırma yöntemidir. Veriler amaçlı örnekleme yöntemi ile incelenmiştir. Araştırma; akademisyen ve kontrabas sanatçılarının -
ANNUAL REPORT 2006 the International Writing Program At
ANNUAL REPORT 2006 The International Writing Program at The University of Iowa 1 Greetings, I am pleased to send you the annual report of the International Writing Program (IWP), which for nearly forty years has offered a unique residency for professional writers from around the world. The literary community created by the IWP, a community of poets, fiction writers, essayists, playwrights and screenwriters from more than 120 countries, stands as a testament to the myriad ways in which service to the word, in every language, can help to bridge differences between peoples and nations divided. Only connect—the governing idea of the program—means that we devote the fall to connecting writers to readers, translators, students and people from every background. And this report offers a glimpse into some of the connections that last year’s writers made. I am also pleased to tell you that the IWP is evolving in a dynamic fashion. In 2006 we hosted our first symposium on the Greek island of Paros, bringing together writers from every corner of the earth to discuss what we hold in common. A Greek film maker made a documentary about the symposium and an e-book of the essays written for the occasion is in the works. As I write these lines we are preparing not only for another symposium, on the subject of justice, but also for a tour of the Middle East designed to introduce some of America’s most prominent writers to their counterparts in Syria, Jordan, Israel and the West Bank. In the spring of 2008, in partnership with the University of Iowa’s Young Writers Studio, we will launch a project called Between the Lines, bringing a dozen high school students from six Arabic-speaking countries to take part in a summer writing workshop, which we expect to deepen our connection to this strategic part of the world, creating new networks of writers and readers. -
Keel Ja Kirjandus 5/1998 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XLI AASTAKÄIK
Keel ja 5 Kirjandus 19 9 8 Üdi, Viiding ja Benjamin Eesti keele kihistumisest Setu lugu Marie Underi luulest Eesti sõnagrammatikast Tõde printsessimaastikud Uno Mereste 70 SISUKORD H. KRULL. Ajalugu ja allegooria. Jüri Üdi Walter Benjaminiga 297 V. SARV. Etnonüümid ja setu identiteet 302 S. KIIN. Marie Underi luule tähendus 315 H. OTS. Haritkeel ja tavakeel 327 VÄITEID JA VASTUVÄITEID V. RAID. Saatan polegi nii must, nagu seda maali takse 334 J. PULK. Mynõl ei piaq kõtt taari kinniq 337 RAAMATUID P.-E. RUMMO. Marija Mihkelson 340 M. LIIVAMETS. Maastik inimestega 341 H. REBANE. Isikuloolisi lisandusi A. H. Tammsaare tundmisesse 343 P. ALVRE. Eesti keele sõnagrammatikast 345 RINGVAADE M. ERELT, E. SOOSAAR. In memoriam Henno Ra- jandi (19. X 1928 — 1. III 1998) 350 T. ERELT. Keeleteadlane Uno Mereste 352 TOIMETUS: R. KÄSIK Seppo Suhonen 60 354 Ü. TEDRE. Kaks uut doktorit 356 Mart Meri T. TENDER. Emakeele Seltsis 358 (peatoimetaja), E. ROSS. Emakeele Seltsi murdeseminar 359 Väino Klaus M. LAAK, P. VIIRES. Retseptsioon ja tõlge. Konteks- (keeleteaduse osakonna tiprobleeme 361 toimetaja), U. PIRSO. Vana kirjakeele päev 362 Heldur Niit S. OLESK, К TAMM. XLI Kreutzwaldi päevad 363 (kirjandusajaloo ja rahva J. VALGE. Meenutati Mihkel Vesket 364 luule osakonna toimetaja), E.-M. REBANE. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis 365 Piret Viires M. ONGA. Kas uurali keeleteaduse bibliograafia jät (kirjandusteooria ja -kriitika kub? 366 osakonna toimetaja), A. MÄGI. Raamatute puudustest 367 Tiina Hallik (toimetaja), SUMMARIA 368 Reet Sepp (tehniline toimetaja). Toimetuse aadress: EE0001 Tallinn, Roosikrantsi 6. Telefonid 6449 228, 6449 126. Faks 6441 800. E-post [email protected] Trükkida antud 6. V 1998. -
Konrad Mägi 9
SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP -
Recherche Littéraire Literary Research Volume 32 (Été 2016 / Summer 2016)
RECHERCHE LITTÉRAIRE running head 1 LITERARY RESEARCH R ECHE R CHE LITTÉ R AI R E / L ITE R A R Y R ESEA R CH • Vol. 32 (Été 2016 / Summer 2016) 2016 / Summer 32 (Été Vol. • CONTRIBUTEURS / CONTRIBUTORS Karine Alaverdian Audrey Louckx Corina Beleaua Joyce Martin Franca Bellarsi Marc Maufort Hans Bertens Kitty Millett Jean Bessière Jean-Marc Moura Véronique Bragard Mireille Naturel Marcelo G. Burello David O’Donnell Assumpta Camps Sowon S. Park Marcel Cornis-Pope Randolph D. Pope Sayantan Dasgupta Fabrice Preyat Birgit Däwes Monika Schmitz-Emans Clément Dessy Tasneem Shahnaaz César Dominguez Monica Spiridon Theo D’haen Asha Sundaram Tom De Keyser Anne Tomiche John Burt Foster Jenny Webb D’apres Sargent Massimo Fusillo Chantal Zabus D'après Sargent Katiliina Gielen ZHANG Longxi Gerald Gillespie 32 (Été 2016 / Summer 2016) Cover 2016.indd 1 7/8/16 1:16 PM Recherche littéraire Literary Research Volume 32 (Été 2016 / Summer 2016) Table des matières / Table of Contents ÉDITORIAL / EDITORIAL From World Literature to Postcolonial Literary Studies: Comparative Journeys / Entre littérature mondiale et études littéraires postcoloniales: voyages comparatistes MARC MAUFORT 1 ESSAIS / REVIEW ARTICLES Worlding World Literature THEO D’HAEN 7 Ce que nous disent les commémorations à propos de la recherche proustienne…. Compte rendu de Philippe Chardin et Nathalie Mauriac Dyer, dir. Proust écrivain de la Première Guerre mondiale. Erika Fülöp et Philippe Chardin, dir. Cent ans de jalousie proustienne. MIREILLE NATUREL 24 Comparison and Interconnectedness Review of Gerald Gillespie and Haun Saussy, eds. Intersections, Interfer- ences, Interdisciplines: Literature with Other Arts. ZHANG LONGXI 30 ii recherche littéraire / literary research COMPTES RENDUS / BOOK REVIEWS Jean Bessière and Gerald Gillespie, eds. -
Time Models for Interlitteraria.Rtf
Interlitteraria , No. 4. World Poetry in the Postmodern Age . Tartu: University of Tartu Press, pp. 264–280 SOME TIME MODELS IN ESTONIAN TRADITIONAL, MODERN AND POSTMODERN POETRY Arne Merilai 1. Poems and time What is a poem? Any poem, be it either lyrical like the sonnets or epical like the ballads, is always a narrative of some kind. It tells us about an occurred event, internal or external, dramatical or whatever. It claims that things in some situation were so-and-so, that they had certain preconditions and corresponding consequences. Whatever the story is about, its defining metaphysical theme is always time. I would like to emphasize that I consider the appearance of time as the metaphysical base of the narration, i.e. in a very general sense of the word, and thus overlook the narratological problems of depicting it. The plot of the story can contain pro- or analepsises (looking forward or backward), it can be elliptic or resuming (accelerative), scenic or descriptive in style (one-to-one or retarding). The presentation of the story can be singulative, repetative or iterative (single, repeating or concentrating presentation of an event). What I bear in mind is that a poem, whatever its narratological structure, always expresses time by presenting an event with its prologue and epilogue. But what kind of time? It may present the mythological circular or cyclic time as it probably was by our ancient folklore. It may present the feeling of unbounded eternity, which is characteristic of religions – we should mention Christian mysticists Ernst Enno and Uku Masing here as Estonian modern symbolists. -
Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ Tõlkijana 1 Maria Borovikova
Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 25 Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ tõlkijana 1 Maria Borovikova Teesid: Artiklis vaadeldakse Maksim Gorki eestindusi nende ajaloolises kontekstis ja tuuakse välja põhimõttelised erinevused 20. sajandi alguse tõlgete ja varaste nõukogudeaegsete tõlgete vahel. Need erinevused on tingitud esiteks rahvusliku tõlketeooria kujunemisest Eestis 1920.– 1930. aastatel, teisalt avaldas olulist mõju Gorki kirjanikustaatuse muutumine tuntud Euroopa kirjanikust nõukogude klassikuks. Betti Alveri tõlgitud Gorki „Lapsepõlve“ (1946) võrdlus tema abikaasa Heiti Talviku sama jutustuse esimese osa tõlkekatsetusega võimaldab detailselt jäl- gida uue tõlkekaanoni kujunemist Eestis. DOI: 10.7592/methis.v20i25.16567 Märksõnad: Maksim Gorki, Betti Alver, Heiti Talvik, Eesti sovetiseerimine, vene-eesti tõlkimise ajalugu Sissejuhatus 1946. aastal tähistati Nõukogude Liidus laialdaselt kümne aasta möödumist Mak- sim Gorki surmast. 2 Eesti ei olnud siin erand: vabariik tähistas seda Gorki päevade läbiviimisega Tallinnas, Gorki filmifestivaliga (näidati Mark Donskoi „agiograafilist“ 3 filmi „Gorki lapsepõlv“), toimus rida kirjandusõhtuid mitmes linnas, ilmus seeria artikleid ajakirjanduses ja ajalehe Sovetskaja Estonija erinumber. Kuid ühekordne filminäitamine ei saanud kuidagi lahendada põhilist ideoloogi- list ülesannet: nõukogude esikirjaniku elulugu pidi olema kättesaadav igaühele ja talle arusaadavas keeles. Sellele ülesandele vastavalt ei olnud esimeseks Gorki teose tõlketellimuseks mitte romaan „Ema“ või mõni -
79117262.Pdf
iMitteraria Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetooli ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni rahvusvaheline aastakiri. Annual international refereed edition of the Chair of Comparative Literature of Tartu University and the Estonian Association o f Comparative Literature. Edition annuelle internationale de la Chaire de Litterature Comparee de I'Universite de Tartu et de l'Association Estonienne de Litterature Comparee. Internationales Jahrbuch des Lehrstuhls fü r Weltliteratur an der Universität Tartu und der Assoziation der Vergleichenden Literaturwissenschaft in Estland. Ediciön anual international de la Cätedra de Literatura Comparada de la Universidad de Tartu у de la Asociaciön Estonia de Literatura Comparada. Toimetuskolleegium/Editorial Board: Aadress/Address: INTERLITTERARIA, Tartu Ülikool, maailmakirjanduse õppetool, 50090 Tartu, Estonia tel./fax: +372 73 7 5350, e-mail: [email protected]; website: www.ut.ee/inlit Kirjastaja ja levitaja/Publisher and Distributor: Tartu Ülikooli Kirjastus/Tartu University Press, Tiigi 78, Tartu 50410, Eesti/Estonia tel.: +372 73 7 5945, fax: +372 73 7 5944, e-mail: [email protected], website: www.tyk.ee Kujundaja/Designer: Lemmi Koni Copyright 2009 by Tartu University Press Printed and bound by Tartu University Press. Order No 224 МегИшжй 14 - 2009 - vol II TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS “INTERLITTERARIA” VALJAANDMIST TOETAB EESTI KULTUURKAPITAL Contents ■ Matieres ■ Inhalt ■ Contenido VOLUME 2 MARINA GRISHAKOVA ■ 261 Time, Narrative Sequence and Causality LIISA STEINBY ■ 273 Kultur als Differenzierung: Die Funktion der Klöpfgeißel-Geschichte in Thomas Manns Doktor Faustus LUULE EPNER • 290 Authenticity and Fictionality in Post-dramatic Theatre ANNELI SARO ■ 303 The Reader in Reading Theatre EVELIN BANHARD - 317 Spatial and Temporal Contrasts In Shakespeare’s As You Like It DANIELE MONTICELLI ■ 327 Crossing Boundaries. -
Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957
Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1957. aastast. LX aastakäik „Loomingu Raamatukogu” 60 aastat SA Kultuurileht Tallinn Toimetanud Britt Perens ja Anu Saluäär-Kall Korrektuuri lugenud Inna Lusti Aastakäigu kujundanud Asko Künnap Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher © „Loomingu Raamatukogu”, 2016 Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel.: 6276 425 e-mail: [email protected] Trükikoda Pakett AS ISSN 1406–0515 ISBN 978–9949–563–55–5 (trükis) ISBN 978–9949–563–56–2 (epub) „Loomingu Raamatukogu” 1957–2016 (1) AAFRIKA JUTTE. Prantsuse keelest Hans Vanaveski. 1959 43 (2) Aapeli. MEIE ISSANDA SIPELGAD. Soome keelest Harald Lepik. 1960 33 (3) Aapeli. PISIKESE PEETRUSE HOOV. Soome keelest Endel Mallene. 1988 21/22 (4) Aavik, Johannes. KEELEUUENDUSE LÕPMATU KURV. Anu Lambi teatritekst. 2006 35 (5) Aavik, Johannes. RAHVUSTUNDE NÕRKUSEST EESTIS. Eri aastate kirjutisi. Koostanud Rein Kruus. 1988 50 (6) Abbott, Edwin A. LAPIKMAA. Mitmemõõt- meline lugu. Inglise keelest Märt Väljataga. 2006 9/10 (7) Abe, Kōbō. HÄRRA S. KARMA KURITÖÖ. Jaapani keelest Agu Sisask. 1984 9 (8) Abe, Kōbō. NELJAS JÄÄAEG. Jaapani keelest Agu Sisask. 1966 11–13 (9) Abramov, Fjodor. ILMA ISATA. Vene keelest Hans Luik. 1961 31 (10) Abramov, Fjodor. PELAGEJA. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1971 44 (11) Adameșteanu, Gabriela. ANNA ENDALE ÜKS VABA PÄEV. Rumeenia keelest Riina Jesmin. 1988 20 (12) Adams, Valmar. OOMEGA. Esseid ja murd- memuaare. Koostanud Rein Veidemann. 1985 1/2 (13) Adams, Valmar. SINU SEKUNDID. 1971 28/29 (14) Agnon, Šmuel Josef. TEINE NÄGU. Jutte armastusest. Heebrea keelest Kalle Kasemaa. -
Curse Upon Iron Veljo Tormis
CURSE UPON IRON WORKS FOR MALE CHOIR BY VELJO TORMIS ORPHEI DRÄNGAR CECILIA RYDINGER ALIN VELJO TORMIS | © TÕNU TORMIS BIS-SACD-1993 BIS-SACD-1993_f-b.indd 1 2012-05-16 12.55 TORMIS, Veljo (b. 1930) 1 Incantatio maris aestuosi (1996) 5'48 Incantation for a Stormy Sea Texts: from the Kalevala; Latin version: Tuomo Pekkanen 2 Kord me tuleme tagasi (Meie varjud) (1969/1991) 3'17 Once We Will Reappear (Our Shadows) Text: Jaan Kaplinski 3 Kolm mul oli kaunist sõna (1962) 5'58 I Had Three Beautiful Words Text: Paul-Eerik Rummo Andreas Alin flute Vastlalaulud (1967) 5'18 Shrovetide Songs Texts: trad. 4 I. Vistel-vastel 1'21 5 II. Lina loitsimine (Spell upon Flax) 2'05 6 III. Liulaskmise-laul (Sledding Song) 1'45 7 Pikse litaania (1974) 5'15 Litany to Thunder for male chorus, soloists and bass drum Text: Ain Kaalep Gunnar Sundberg tenor · Henrik Stolare baritone · Magnus Einarsson bass drum 8 Viru vanne (1980) 4'10 The Viru Oath Text: Hando Runnel 2 9 Helletused (1982) 8'10 Childhood Memory – Herding Calls Text: trad. Elin Rombo soprano 10 Raua needmine (1972/1991) 10'34 Curse upon Iron Text: from the Kalevala, adapted and augmented by August Annist, Paul-Eerik Rummo and Jaan Kaplinski Gunnar Sundberg tenor · Henrik Stolare baritone · Folke Alin shaman drum 11 Muistse mere laulud (1979) 9'35 Songs of the Ancient Sea Text: trad. Magnus Sjögren tenor Hamleti laulud (1964) 8'22 Hamlet’s Songs Texts: Paul-Eerik Rummo 12 I. Meri tõmbus endasse… (The sea has retreated…) 5'33 13 II.