Sauel Tähistati Eesti Vabariigi 90. Sünnipäeva Mitmete Üritustega

Sauel tähistati Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva mitmete üritustega

Loe lk. 2 - 7

INFOLEHT NR. 6 (276) 1. märts 2008 Tasuta

SAUE – 14. MÄRTS ON KODUNE LINN EMAKEELEPÄEV

LINNAVOLIKOGUS LINNAVALITSUSES

lk. 11

7. VEEBRUARIL TOIMUS SAUE GÜMNAASIUMIS AJALOO- KONVERENTS lk. 8

HUVI- KESKUS PÄEVA- KESKUS

lk. 12 - 13

SAUELANE LIIKUMA

lk. 14 2 / SAUE SÕNA –276 / EESTI VABARIIGI 90. SÜNNIPÄEV 1. märts 2008

Sauel tähistati Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva mitmete üritustega.

Linnavolikogu ja Linnavalitsuse poolt 24. veebruaril kell 13.00 volikogu esimees Valdis Toomast, Euroopa rivistus Saue Kristliku aseesimees Urmas Viilmaa ja abilinnapea Parlamendis Rafael Amos, kes pidas päevakohase kõne. Vabakiriku pargis tähistati asuva Mälestuskivi Eesti Vabariigi juurde Kaitseliidu 90. aastapäeva

Harju Maleva Saue Selle nädala teisipäeval ja kolmapäeval Kompanii auvahtkond. tähistati Brüsselis Euroopa Parlamendis Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Aastapäevaüritused korraldasid koostöös Riigikoguga Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed Tunne Kelam, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Katrin Saks, Toomas Savi ja Andres Tarand. Teisipäeval Kangelaslikkusest mõtiskles Saue avati Eesti Instituudi koostatud fotonäitus kompanii pealik, nooremleitnant Jüri “Eesti Vabariik 90”. Lisaks Eesti ajalugu Pääsuke, küünlad süütasid juubelisõnade tutvustavale väljapanekule näidati Rao saatel Urmas Viilma ja Vabakiriku pastor Heidmetsa dokumentaal-animafilmi Vahur Utno. “Eesti elulood”. Näituse avamisest võtsid Järgnes jumalateenistus. osa Riigikogu esimees Ene Ergma ja 22. veebruaril toimus Euroopa Parlamendi asepresident Marek Siwiec. Eesti Vabariigi 90. 26. ja 27. veebruaril tutvustasid Priit Vinkel Riigikogu kantseleist ja Riigikogu aastapäevale liige Silver Meikar Euroopa Parlamendile Eesti e-hääletamise kogemust, esitlesid pühendatud Harjumaa Eesti innovaatilisust kui riigi kaubamärki. pidulik kogunemine 27. veebruaril andis Euroopa Parlamendi liikmetele kontserdi Grammy auhinna Mälestuskivi ümber kogunenud sauelased Sausti mõisas võitnud tütarlastekoor “Ellerhein” Tiia-Es- olid tulnud avaldama austust meie ter Loitme juhatamisel. Kontserdi vabaduse eest langenud kangelastele, Kutsutud olid Harjumaa oma- juhatasid sisse Euroopa Parlamendi mälestama neid, keda meie hulgas enam valitsustegelased ja koostööpartnerid. asepresident pole. Maavanem andis üle Tänukirjad. Alejo Vidas-Quadras ja Riigikogu esimees Hardas vaikuses asetati pärjad, Ettekande Eesti riigi loomisest pidas Ene Ergma. Kontserdile järgnes Riigikogu ajaloodoktor Heino Arumäe. vastuvõtt. Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontserdil esinesid Saue Muusikakooli õpilased Jasper Alamaa, Andre Kesküll, Joosep Talumaa, Martin Vist, Ranon Kriisa, Cris-Sander Kruuleht, Rasmus Metsva, Anni Ruul, Liisi Ruul, Ragnar Uustal, Carol Männamets, Inge-Helene Pello, Carmen Männamets, Linda Kanter, Kristel Palts, Kati Tamm, Laura Pley, Helena Anni, Carolina Laos ja õpetajad Tanel Liiberg, Juta Ross, Jaak Lutsoja, Jüri Hargel,Ulvi Kanter, Iljo Toming, Gerli Kirikal ja Tiina Kalvet. 1. märts 2008 EESTI VABARIIGI 90. SÜNNIPÄEV / SAUE SÕNA – 276 / 3

Sauel tähistati Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva mitmete üritustega.

Saue linn on Eesti üks väiksemaid linnu. Jaan Palumets - 21. veebruaril Meil on palju kollektiive, kes Eesti Saue kogunesid sauelased parimad, siinsed inimesed on saavutanud Gümnaasiumis palju ka rahvusvahelisel areenil. õpilastes Gümnaasiumi aulasse, Tunnustan siinkohal kõiki meie isamaalisuse pealehakkajaid inimesi, julgeid ja kasvatamise eest. Linnavalitsuse aktiivseid, kes ootamata korraldusi, korraldataud pidulikule lootmata tasu, lihtsalt soovist elu paremaks muuta, arendavad meie linna, tegelevad kontsertaktusele. meie lastega, loovad uusi võimalusi. Olete eeskujuks meile kõigile! Linnapea andis Soovin, et kõik Teie poolt alustatu ka rajatava iseseisvas Eestis saaks edukalt edasi Vabadussamba viidud. püstitamiseks Palju õnne Teile kõigile Isamaa sünnipäeva asutatud MTÜ puhul! juhile üle Saue Pidulikus kontsertosas esinesid Saue Linna annetatud Poistekoor ja Saue Gümnaasiumi toetusraha Noortekoor. sümboolse tðeki Linnapea Orm Valtson ütles sünnipäeva- Siis haarasid sõnad ja andis üle Tänukirjad: rohkem kui tunniks kokku- Elena Kalbus - tulnud sauelased Koos lava ette tulnud Saue laululastega MTÜ Saue Linna oma muusikasse lauldi Eesti Vabariigi hümni. Siis sai sõna Invaühingu õhtu peaesinejad Saue Linnavolikogu esimees Valdis juhtimise ning Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Elo Toodo- Toomast. Nopped tema pidupäevakõnest: abivajavate isikute Jakobs. Vaimustunud publik nõudis mitu abistamise, vaba lisapala. Õhtu lõpetati kohvijoomise, aja sisustamise ja sini-must-valge tordi söömise ja oma- isiku arendamiseks vahelise jutuajamisega. vajaliku tegevuse edendamise eest Saue linnas TEADAANNE Pühap 16. märtsil - see on Marianne palmipuude püha kristliku Nõmmsalu - kalendri järgi - tähistab Saue Kodu kogudus oma 18.aastapäeva. Uurimise Laulab Oleviste kiriku Seltsingu meeskoor. juhtimise ning Saue linna ajaloo Reedel 21. märtsil tähistab ja kultuuripärandi kogu kristlik maailm talletamise eest; Suurt - Reedet Kristuse surma päeva. “Pühapäeval saab Eesti Vabariik 90. Jumalateenistus Saue kirikus aastaseks. Täna me mõtleme Eestimaast ja Harry Pool - Eesti!kell18.00 õhtul. täna räägime Eestimaast. Eesti riik rajati Vabadusvõitlejate Pühp. 23. märtsil kell 13.00 ideele, unistusele ja viidi ellu tänu Tallinna Ühenduse tähistatakse samas eestlaslikule jonnile. Ei ole meie tänane Saue piirkonna 1 Kristuse Ülestõusmise püha. saavutatud kellegi heasoovlikkuse läbi, juhtimise ning Laulab segakoor kingitusena vaid välja teenitud ja rajatud panuse eest Eesti Oleviste kirikust. läbi meie endi inimeste! iseseisvuse Kogudus! sooib Kõigile Saue See pidulik õhtu kuulub Teile head tagamisel ja elanikele õnnistatud inimesed. mälestuste märtsikuud - paastukuud. Linn – need on inimesed, need oleme meie. hoidmisel !!Pastor Vahur Utno 4 / SAUE SÕNA –276 / EESTI VABARIIGI 90. SÜNNIPÄEV 1. märts 2008

Sauel tähistati Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva mitmete üritustega.

23. juuniks, et kuulutada linnakodanikele Laulev Seoses Eesti Vabariigi suurt sündmust kellade helinaga Revolutsioon 90. aastapäevaga on kirikutornist. Kirikul on puudu torni ümberehitamise ja ja Vabaduse Saue Linn otsustanud kellade paigaldamise raha. Usume, et paljud Saue linnakodanikud on Võidusammas kinkida Saue tundnud juba ammu igatsust kirikukellade Sauel Kristlikule helina järgi. Need võiksid kuulutada pühade algust, laulatust, saata viimsele teekonnale. Kõik see ilus ja pühalik saab Laupäeval, 23. veebruaril oli linnarahvas Vabakirikule kaks teoks vaid meie ühiste pingutustega. Linn kutsutud IRL Saue osakonna ja MTÜ kirikukella. on kinkinud kellad. Meie, Saue Sinimustvalge Saue eestvõttel korraldatud linnakodanikud ja ettevõtjad, saame lisada sisutihedale aastapäevaüritusele. Täname Linnavolikogu omapoolse panuse, kui annetaksime rahad Sissejuhatava tervituse järel andis Jüri kellade paigaldamiseks. Tümanok sõnajärje ajalooõpetaja Endla ja Linnavalitsust. Lindmäele, kes tegi väga hea ülevaate Seda omapoolset panust, ilusat Eesti iseseisvuse saavutamisega seotud Kellad valmistatakse Saksamaal. Ühele annetust, on võimalik teha kellale on valatud Saue linna vapp ja ajaloosündmustest aastatel 1917-1920. märtsi, aprilli ja maikuu jooksul Õpetaja Lindmäe juttu illustreeris kiri “Saue Linn 15”, teisele poole “Saue asjakohane ja kvaliteetne slaidiprogramm. Kristlik Vabakirik”. Teisele kellale on sihtotstarbelise annetusena: Ürituse olulisemaks osaks kujunes valatud piibli mõte: “Armu teile ja rahu Saue Kristlik Vabakogudus kindlasti Rainer Issandalt Jeesuselt Kristuselt”. a/a 10052044637008, Sternfeldi Mis võiks olla ilusam kui kellade helinas SEB Eesti Uhispank. kuulda seda ilusat ja liigutavat sõnumit esinemine. Kindlasti markida : “Sihtotstarbeline kogu meie linna rahvale! Kellad tuuakse Vabaduse Võidu- annetus kirikukellade paigaldamiseks”. Sauele vastavalt lepingule käesoleva aasta samba ideekavandi Südamest loodame, et ühiselt saame kellad mais, maksumus 150 000 EEK. Kiriku torn ühe autorina esitles paigaldatud ning peagi võivad need ei olnud alguses ehitatud selliselt, et oleks Sternfeld Võidu- heliseda üle meie koduse ja kauni Saue võimalik paigaldada kellad. Planeeritud oli samba maketti ja linna. eraldi ehitisena kellatorn. Tegime näitas arvutiga Soovime Teile õnnistatud Eesti Vabariigi kalkulatsioonid, kooskõlastasime kiriku kujundatud slaide 90. aastapäeva ning täname kõiki ette- arhitektiga ja leidsime, et odavam ja monumendist. võtjaid ja eraisikuid meeldiva koostöö eest lihtsam on kohandada kiriku torn väikeste Kõigil kohalolnuil eelmises projektis, mille käigus sai Saue ümberehitustega kellade paigaldamiseks. oli võimalik teha kirik oma kasutusse oreli. omapoolne Ümberehitus ja paigaldamine lähevad nimeline annetus maksma 80 000 krooni. Plaanide kohaselt Teid kõiki ette tänades Vabaduse Võidu- tahaksime kellad paigaldada Võidupühaks Saue Kristliku Vabakoguduse juhatus. samba fondi. Lisaks Saue linnale, kes tegi 60 000 kroonise ülekande linnaeelarvest on nüüd oma panuse saanud anda ka kümned linnakodanikud. Suur tänu kaitseliidule, kes annetusi kogumas käis. Ürituse lõpetas sisukas ja emotsionaalne ameeriklaste dokumentaalfilm Laulev Revolutsioon, mille tõi kohale Kinobuss. Pärast liigutavat filmi oli paljudel raske pisaraid varjata. Kohaletulnute ettepanekul lõpetati üritus leinaseisakuga kõigi Eesti vabaduse eest elu jätnute eest. Urmas Viilma tänas ürituse korraldajate nimel osalejaid ja Saue Linnavalitsust, kes ürituse läbiviimist ka rahaliselt toetas.

Urmas Viilma 1. märts 2008 EESTI VABARIIGI 90. SÜNNIPÄEV / SAUE SÕNA – 276 / 5

„Matkates vabariigi 90. aastapäevale”

„Jumalat ei ole olemas, jumalat ei ole Mida edasi, seda rohkem adrenaliini verre olemas”, pomiseb üks pisike poiss ja voolab. Selle asemel, et rohkem väsida, rühib edasi tundmatuse ja tundub, et energiat tuleb järjest juurde. teadmatuse suunas. On öö, taevas on Üldpilti ilmestavad kaljuseintelt alla täiskuu, meri elab oma elu… rippuvad hiiglaslikud jääpurikad, väikesed ojakesed ja kosed ja muidugi tõrvikud, mis Ligikaudu 50 inimest – noort ja üleloomulike jõududega kuidagi väga nooremat – tervitavad vabariiki tema kaugele ette on jõudnud. Hanerida paistab 90. sünnipäeval, matkates umbes viis kaugele. tundi ja 12 kilomeetrit Paldiskist Kui lõpuks kaljusein kõrvalt otsa hakkab Kloogaranda. lõppema ja jalatallad tunnetavad stabiilset Romantiline oleks vist õige sõna. Tõrvikud liivapinda, on ka jõud täiesti otsakorral. Kristi Kruus Enam ei jaksa! Saue Noortekeskus lähevad kergelt jõnksudes sinka-vonka, aeg-ajalt muudavad taskulambid suunda, Ja jälle on mingi mikrojõgi tee peal ees. 23. veebruari õhtul korraldas Saue täiskuu naeratab taevas. Ja siis paistavad Paras lonks vett saapasse ja edasi. Siia noortekeskus eesotsas noortejuht Üllar kusagilt eemalt autotuled. meresoppi on üks auto end ära parkinud – Põlluga ekstreemse öömatka, milles „Näe, meri paistab!” ei tea, kas tuli ka aastapäevaromantikast osalesid lisaks Saue noortele ka noored Oleme jõudnud oma esimesse ja ainukesse viimast võtma?! Harku, Keila, Nissi ja Tabasalu suuremasse peatuspunkti, kuhu on kohale Ja jälle mingi jõgi!! Sedapuhku juba hoopis noortekeskustest ning Tallinnast. Noorim sõitnud ka pajatäis hernesuppi ja laiem ja vihasem. Õnneks on sellestki matkaja oli 8-aastane, vanim 55-ne. termosetäis kuuma teed. Kausid-lusikad võimalik kaarega mööda minna. Jääme Elektrirong startis Tallinnast poole kümne välja, aga enne seda veel kogunetakse korraks seisma, ootame viimased tulijad ka paiku õhtul. Mida edasi, seda tihedamaks ümber lõkke ja täiskasvanute kandva hääle järele. Vilistame ja saadame neile muutus asustus viimases vagunis – eestvedamisel hõisatakse maha Eesti taskulampidega märgutulesid ja kohale nad seljakotid seljas, soojad saapad jalas, silmini vabariigi hümni kõik kolm salmi. Pimedas jõuavadki. mütsid peas, aga hääled rõõmu ja elevust ja elevuses vahetavad küll kõik „kallid” ja Kui viimased lõpuks Kloogaranna täis – nii võib seda seltskonda üldiselt „armsad” omavahel kohad, aga väga parklasse jõuavad, avaneb väga armas kirjeldada. rahvuslik on see hetk siiski. vaatepilt – betoonist müürile on ritta istuma Laoküla peatuses kupatati rahvas rongist vajunud ligi viiskümmend väsinud, kuid välja. Piletimüüja ja vedurimasinist olid uhkusest pakatavat suurt ja väikest. Ära äärmiselt vastutulelikud ja andsid tegime! minejatele oma õnnistuse kaasa. Veerand tundi väsinud hingeldamist, Ja seal me seisime – 48 inimest mahajäetud rõõmustab meid bussimootori mürin. Koju! perroonil. Järjest süttisid tõrvikud ja Koju!! taskulambid. Mõni taskulamp oli kogunisti Riburada pidi jõuavad matkasellid nii vägev, et selle suunas vaadates võis kodukanti. Tallinna inimesed jäävad Sauele silmanägemisest ilma jääda. esimest elektrirongi ootama. Kaks tundi! Ja START! Jõudnud lõpuks Balti jaama, otsustasime Alguses üle tühermaa, edasi juba mööda siiski mitte otse koju magama minna vaid arvestatavaid teerajakesi. tervitada Eesti Vabariiki tema varasel Juba esimese paarikümne meetri juures Pool tundi hingesoojendamist, grupipildil sünnipäevahommikul Toompeal, hümni ja peatab meid väike veekogu, kus elavamad poseerimine ja täiskäik edasi. lipuheiskamise saatel. Mõeldud-tehtud! oma jalad kohe niiskeks ristivad. Kui me siiani olime rahulikult jalutanud, PALJU ÕNNE, EESTI! Kullakesed, see on ju alles algus – mida Te siis edasi läheb asi ikka üsna hulluks. Toimunud öömatk jäädvustatakse ka ometi teete??? Ja nii kõndiski väike Kristjan Astangust kivide pudenedes õnnelikult alla Eesti Rahva Muuseumis. kogu ülejäänud tee vettinud saabastes. jõudnud, läheb tee edasi sõna otseses mõttes Omaette huvitavat vaatepilti pakkusid üle kivide ja kändude. Nüüd, mööda teksades ja käekotikestega tüdrukud. veepiiri minnes, tuleb hoolega jälgida, et Esimene hingetõmbepaus – 10 minutit! mõni oks silma peast ei torkaks ja pidada Risttee! Ja jälle paus! Sedapuhku juba veidi merega läbirääkimisi, et kuiva jalaga edasi pikem. Kell läheneb vaikselt südaööle. pääseda. Päris mitmetel need Täpselt kell 00:00 on kavas laulda eesti läbirääkimised siiski kompromissiga ei hümni. Ikkagi vabariigi aastapäev, juubel lõppe ja nii mõnedki saavad jalad pealekauba! Jäänud on veel pisut üle nelja meeldivalt märjaks. Õnneks ei tundugi see tunni… tempoka kõndimise ajal eriti külm. 6 / SAUE SÕNA –276 / EESTI VABARIIGI 90. SÜNNIPÄEV 1. märts 2008

Sauel tähistati Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva mitmete üritustega.

Lagedil, okupatsioonimuuseumi, Sini- A. H. Tammsaare on öelnud: “Aga minuga SAUE GÜMNAASIUM mägesid. 7. veebruaril toimus kooli aulas on enamasti elus ikka nõnda olnud, et kõige 21. veebruaril toimunud piduliku ajalookonverents, kus esinesid 6., 9. ja 12. tähtsamad asjad saan rna ikka kas liiga hilja kontsertaktusele järgnenud kohvi- klasside õpilased. Esitati dokumentaarium teada või nad jäävad mul hoopis teadmatuks.” joomise käigus sai lehetoimetaja jutule Eesti ajaloo erinevatest perioodidest. Loodan, et meie avastame oma kodumaa mõned hetked tagasi Saue Gümnaasiumi Klassidesse on välja pandud Eesti ajaloo enne, kui on hilja ja saame sellest väärtusest õpilastes isamaalisuse kasvatamise eest teemalised stendid, kust saame infot ka ka aru. Linnapea Tänukirja pälvinud kooli- kuulsate eesti soost teadlaste kohta. Triinu Uusoja, 9. C direktori Jaan Palumetsaga. Nägin tema Kolmandale korrusele paigutatakse kolm Isamaalisus enne ja nüüd käes Gümnaasiumi koolilehte Spikker, stendi Eesti Vabariiigi ajaloost. Märtsikuus Igal aastal tähistatakse iseseisvust ja mis juba aastaid õpilaste hulgas toimub emakeelenädala raames kõnevõistlus, räägitakse isamaast ning iibe langusest. Rahva populaarne. Selgus, et seekordne on meie mille teemaks “Olen eestlane 21. sajandil”. säilimiseks on vajalik üks tingimus - rahvas riigi sünnipäevaks välja antud eri- 24. veebruari hommikul oleme planeerinud peab olema vaimselt tugev. Ükski rahvas ei number. Sama paks kui see linnaleht, minna Toompeale lipuheiskamise tsere- säilu, kui pole vaimset tugevust, mis eristaks mida lugupeetud lugeja praegu käes mooniat vaatama. teda teistest. Sellest lähtudes peab iga riik hoiab. Palusin üht eksemplari ka endale Arvan, et oleme aidanud kaasa Eesti Vabariigi juurutama isamaalisust oma rahvas ja aastapäeva väärikale tähistamisele ja selle ja Jaan Palumetsa loal toome nüüd Teieni inimesed peavad hindama seda vääriliselt. mõtte viimisele oma õpilasteni. mõned artiklid. Meenutades Eesti iseseisvumist 1918. aastal, Saue Gümnaasiumi direktor Jaan Palumets näitab see rahvuse tugevust ja Minu Eestimaa ühtekuuluvustunnet. Paljud Eesti Toimetaja rubriik Öelda üksi “minu Eestimaa” on päris Vabadussõjas võidelnud olid koolipingist Tere taas, hea koolikaaslane, ajalehe Spikker egoistlik, sest ega mina ole ainus elanik Eestis. pärit, kuid suutsid teha niivõrd julge ja lugeja. Sinuni on jõudnud meie lehe Riigi elanike arv on küll väike, kuid siiski ennastsalgava otsuse -minna võitlema oma erinumber, mis on pühendatud Eesti Vabariigi teame, et see on meie kodumaa- Eesti. Sellest kodumaa iseseisvuse eest, hoolimata sellest, 90. aastapäevale. on muidugi kahju, et rahvaarv pidevalt et vastas oli suur ja võimas Venemaa. Ilma Need 90 aastat on olnud nii meie kui ka me kahaneb. Oleme ju väikene rahvas ja patriootilise suhtumiseta poleks nad sellist esivanemate jaoks täis muresid ja rõõme. peaksime tegema kõik selleks, et püsima otsust eales teinud ja Eesti saatus oleks Palju vapraid mehi langes kodumaad kaitstes jääda. Siin aitaksid kaasa muidugi kujunenud hoopis teisiti. sõjatandritel, et viia seda maad samm- tervislikumad eluviisid ja vastutustundlikum Pöördudes ligi 90 aasta tagustest sündmustest, sammult lähemale omariiklusele. käitumine, näiteks liikluses. Siiski loodan, et mil eestlaste ühtekuuluvustunne oli Esmakordselt õnnestuski see 90 aastat tagasi rahvaarvu kasv tuleb varem, kui arvata kahtlemata imetlusväärne, tänapäeva ja ning pärast hilisemaid tagasilööke on oskame. kõrvutades praegust olukorda toonase ajaga, suudetud taastada Kuigi elame väga väikesel maal, võrreldes võib teha nii mõnegi mõtlemapaneva Maarjamaa iseseisvus. Võime nüüd julgelt mõne teise riigiga ja meil on vähe rahvast, on järelduse. elada maal, mida nimetame uhkusega Eesti Eestis küllaltki palju ilusaid kohti. Õnneks Tänapaeva noortel on kujunenud Vabariigiks. Iga ruutsentimeeter kodumaa elame rahulikul alal, kus inimesed ei pea eksiarvamus, et kuna Eesti kuulub NATO-sse pinnast on meie - eestlaste jaoks püha ja peaks kannatama maavärinate, vulkaanipursete ja ja Euroopa Liitu, siis ilmselgelt ei saa keegi jääma alati võõrvägede poolt puutumatuks. ülisuurte metsatulekahjude pärast. Tõsi, ka meid rünnata. Selle tõttu pelgavad paljud Eestimaa on eestlaste nägu! Vaadake enese siin esineb torme, aga neid ei saa võrrelda noored kohustuslikku sõjaväge, avaldades ümber ringi, leidke mõni hetk aega mujal maailmas olevate orkaanide ja selle kohta erinevaid halvustavaid arvamusi. mõtisklemiseks ning üsna pea jõuate te tsunaamidega. Mõnusaid ja huvitavaid Noored aga ei kujuta ette, et konkreetses järeldusele, et maa, mida mööda me iga päev ajaveetmise võimalusi on looduses kõikjal. sõjaseisukorras pole NATO-st ega Euroopa kõnnime, on seletamatutel põhjustel meile Tuleb lihtsalt aega võtta, et kõiki neid kohti Liidust suurt abi, kuna väed jõuaksid appi väga kallis. külastada. Hoolimata väikesest maa-alast, on alles paari kuuga ning selle ajaga muutuks Kutsun teid, armsad lehelugejad, osa saama kindlasti palju neid, kes pole veel kõikjale olukord kriitiliseks. mälestustest EV ajaloost, mida leiate jõudnud. Üheks põhjuseks, miks noored reaalset järgnevatelt lehekülgedelt. Selles numbris on Eestis on toimunud väga palju uuendusi. hädaohtu ei tunne, on kindlasti ka meedia roll avaldatud ka Saue Gümnaasiumi parimate Oleme liitunud mitmete organisatsioonidega ühiskonnas. Inimene, kes ei ole kunagi kokku suleseppade ja kunstnike tööd teemal ,,Minu ja meil on e -valimiste süsteem. Ometi puutunud sõjaga, saab kogu informatsiooni Eestimaa”. ehmatas mind uudis, et hümn tahetakse välja televisioonist ja ajakirjandusest. Meedias Võrratut vabariigi aastapäeva soovides, vahetada. See soov jäi mulle täiesti kajastatakse sõda vaid statistiliselt, kus Spikri peatoimetaja arusaamatuks, sest hümn on üks riigi hukkunuid tähistavad arvud. Maarja-Liisa Suitso, 10.a sümbolitest. Ilmselt mitmete inimeste Iga eestlane peaks tundma uhkust oma Direktori rubriik rahustuseks öeldi uudistes, et see mõte jääb rahvuse üle ja hoolitsema selle säilimise eest, Mul on hea meel, et ilmub Spikri eriväljaanne, teostamata. Oma osa oli selles ka Eesti Lipu kasvatades järeltulijates isamaalisust, sest mis on pühendatud Eesti Vabariigi 90. Seltsil, kes seda samuti ei pooldanud, arvates, vabadus on hindamatu. Ilma vabaduseta ei aastapaevale. Saue Gümnaasium on aktiivselt et see on üks kultuuripärandeid tulevastele oleks me erilised. Erilisust aga peab lülitunud aastapäeva tähistamise lainele. Juba põlvedele. Ka mina nõustun selle väärtustama ja hindama õiglaselt. oleme planeerinud palju selleteemalisi üritusi: seisukohaga. Mikk Tõnissoo, 11. A klassid külastavad sõjamuuseume Viimsis ja 1. märts 2008 EESTI VABARIIGI 90. SÜNNIPÄEV / SAUE SÕNA – 276 / 7

Sauel tähistati Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva mitmete üritustega.

Kas eestlane alIa on uhke ja hää? ei tapa, teeb tugevamaks, ja usun, et tõesti, Läbi aegade on teised riigid soovinud kui mõtlen oma kodumaa kestmajäämisele. võimutseda selle pisikese maalapi üle Eestlane oli aastasadu kannatanud hädas ja Väinemere ääres. Venemaale oli Eestimaa viletsuses, kuid siis saavutas vabaduse ja ma “aken Euroopasse”, sakslastele lihtsalt arvan, et see tee selleni tegi meie rahva territooriumi suurendus. Arvan, et ajal, mil tugevamaks ja julgemaks. Ühise vaenlase ees eestlust maha suruti ja eestlasi orjastati, ei on eestlane muutunud ühtehoidvaks – see arvanud enamus, et eestlane olla on uhke ja ongi võti vabadusele, iseseisvusele ja arene- haa, sest maarahval oli juba lootus kadunud, misele. unistused vabadusest maha maetud. Kuid Arvan, et iga eestlane võib olla uhke oma õnneks leidus ka sel raskel ajal eestlasi, kes rahvuse ja kodumaa üle, sest vabaduse ei andnud aga ja üritasid teha kõik, et meie saamiseks ja hiljem taassaamiseks on palju maa iseseisvaks saaks. raskusi läbi elatud. Kui vaadata tagasi neile sõdadele ja Me peame austama neid võite ja iseennast, võitlustele, arvan ma siiski, et eestlased on olema uhked ja head ning siis peetakse ka vaga ühtsed olnud -ilma slleta valitseks meist lugu ja arvestatakse meiega. Eestis ka praegu võõrvõim. Öeldakse, et mis Krislin Kripasov, 9.b

Harju Maavalitsus kuulutas välja õpilasprojektide konkursi Harjumaa kaunis kool 2008 PÄEVAHOID pakub usaldusväärset tegevusloaga lapsehoiu- Eesmärk arendada õpilaste loovust ning koostöövõimet.Teist aastat teenust otsese alternatiivina lasteaiale. • maakondlikuna toimuva õpilasprojekti käigus töötavad osaleva Personaalne lähenemine lapsele • kooli õpilased välja idee, kuidas muuta oma kooli keskkond Väikesed rühmad (kuni 10 last) • loodussõbralikuks, kauniks, isikupäraseks ja isamaalisust Kogenud hoidjad • väärtustavaks. Arendavad tegevused • Koostöös kooli juhtkonna, õpetajate, kohaliku omavalitsuse ja Päevakava sama, mis lasteaedades • lastevanematega viivad õpilased oma idee ellu ning konkursil Kuumaks 5900.- • osalemiseks vormistatakse projektiraport toimunud tegevuste Võimalik taotleda omavalitsuselt kohta. lapsehoiuteenuse kasutamise toetust • Projektiraportis kirjeldatakse projekti tegevusi, õppimist tegevuse Saue linna lapsehoiuteenuse toetus 2800.- • kaudu, õpilaste initsiatiivi, huvitavate ideede lahendusi praktilises Päevahoid töötab E-R 08.00-18.00 tegevuses ja uurimustööd õppetegevuses, kasvatuslike eesmärkide Lähem info päevahoiu kohta: püstitust ja tulemusi ning õpilaste hinnanguid toimunu kohta. www.ponnimangumaa.ee, 56 563 888 Þürii, kuhu kuuluvad Harju Maavalitsuse, Harjumaa Omavalitsuste [email protected] 504 9366 Liidu ja Harjumaa Koolijuhtide Ühenduse esindajad, valib võitjad välja projektiraportite ja koolide külastamise põhjal. ERIPAKKUMINE!!!! Konkursi võitjat tunnustatakse sügisel tänuüritusel. Kaks parimat Kõik, kes sõlmivad päevahoiulepingu märtsikuu projektitööd esitatakse üleriigilisele konkursile jooksul, kuutasu 5500.- (3 kuu vältel!) “Eesti kaunis kool 2008”. Põnni mängumaa hoiab põnni rõõmsana! Läinudaastase konkursi Harjumaa kaunis kool 2007 võitis Harmi põhikool. Liikumise “Eesti kaunis kool” algatajaks oli president Lennart Meri, kes kümme aastat tagasi kuulutas välja 16.märtsil kell 17.00 kodukaunistamise teemalise kirjandivõistluse. ”Harjumaa kaunis kool 2008” tiitlile konkureerimiseks tuleb HARJUMAA NOORTE saata projektiraport hiljemalt 09.06.2008 Harju Maavalitsuse PUHKPILLIORKESTRI haridusosakonda Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn ja võimalusel ka e-posti aadressil [email protected] “Kevadkontsert”. (tingimused: üleslaetavad tööd peavad olema formaadis .rtf või .pdf, ei tohi sisaldada macro-sid (neid töid ei avata); kõik Dirigendid: Harry Illak, Sirly Illak, projektiga seotud pildid peavad olema saadetava dokumendi sees; Tõnu Sal- Saller, Olev Roosa ja Lauri Metus. faili suurus kuni 20 MB) Kaastegev Saue Poistekoor. Kontserdi juht: Jüri Peetson Sissepääs vaba. 8 / SAUE SÕNA –276 / HARIDUS 1. märts 2008

Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud Saue Gümnaasiumi konverents

Piret Uulma Annaliise Kalamees ja Elen Freivald (6b) rääkisid Saue Gümnaasiumi õpetaja kuulajatele teema “Kool eile ja täna”. Henri Richard Talgre (6b) andis aga edasi nägemuse tuleviku koolist. Veebruarikuu on Eesti Vabariigile tähtis kuu, sel aastal 9c klassi õpilane Laura Soosalu ettekanne tuletas eriti, sest on juubeliaasta. Kui on sünnipäev, eriti juubel, kuulajatele meelde nõukogude okupatsiooniaastaid Eestis peab alati sünnipäevalast meeles pidama. Inimestega on 1940-1941. Marko Bogoljubovi (9c) ettekanne jätkas eelmist lihtne: kingid mõne asja, mida nad soovivad; ostad teemat, selleks oli “Õiguslik hinnang nõukogude lillekimbu hällilapse lemmiklilledega; saadad kaardi okupatsioonile Eestis 1940-1941” õnnesoovidga; korraldad hällilapsele unistuste reisi jne. 12b klassi õpilased Indrek Ups ja Risto Soonvald olid Aga mida kinkida riigile? Usun, et kink riigile peab olema koostanud kaks ettekannet: “Utria dessant” ja “Tartu rahu”. midagi niisugust, milest ka selle riigi kodanikud osa Mõlemad noormehed arvasid, et ajalookonverents oli väga saavad. See peab olema midagi niisugust, mille läbi ka kasulik just seetõttu, et aitab meelde tuletada ka neid asju, iga kodanik end riigis sündinuna sünnipäevalapsena mida igapäevases elu küll vaja ei ole, kuid on olulised meile tunneb. kui kodanikele. Oma nooremate koolikaaslaste ettekandeid Lilled ja mälestuskõned austatud manalameestele ja – pidasid nad väga põhjalikeks. naistele, kes riigi sündimise juures olid, on üks kink meile Taoline konverents ongi ühe kooli kink riigile – kõigile, sest öeldud on, kes ei mäleta minevikku, see elab teadmishimuline ja oma riigi ajalugu uuriv õpilane. tulevikuta. Ja ilma minevikku tundmata ei soovi meist keegi Ilusat pidupäeva kõigile! elada ja tulevikku ilma Eesti riigita me ei soovi. Maailmas on olemas ainult üks taoline maa, mille nimeks Eesti ja kuigi ta on imeväike, võrreldes maailma suurriikidega, on just sellel maal lastel õigus oma haridus omandada eesti keeles. Ja see on üks neid vabadusi, mille andis meile Eesti Vabariigi sündimine. Seetõttu on mineviku mäletamine meile väga tähtis. Õnnitluskaardid ametiasutustele ja kaaskodanikele on Sinu lapsel pole lasteaiakohta? samuti see osa, mida vajavad kõik kodanikud, sest kes oma riiki meeles peab tähtpäeval, oskab ka tulevikus teiste maade Lahenduse pakub Lastekeskus traditsioonide ja tähtpäevi austada. Põngerjad- lapsehoiuteenus! Kuid mida on kinkida koolil Eesti Vabariigi sünnipäevaks? See on: Loomulikult toimub koolis riigi sünnipäevale pühendatud - kindel päevakava pidulik aktus. Aga seda tehakse ju alati. Tahaks ju ka midagi - eakohased tegevused sellist kinkida, mis näitaks õpilaste teadmisi oma riigist ja -toitlustamine 3 x päevas rahvast. (arvestame ka allergilise Seoses Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga korraldatigi 7. lapse eripäradega) veebruaril Saue Gümnaasiumis ajalookonverents. Ürituse - Nõmmel 2 rühma eestvedajateks olid ajalooõpetajad Mart Tamberg, Endla (1,4 - 2,5aastased ja Lindmäe ja kooli direktor Jaan Palumets. Konverentsi avas 2,5 - 4aastased lapsed) - kesklinnas 1 rühm (2,5 - 4aastased) direktor Jaan Palumets, kes rääkis õpilastele eestlaste võitlusest läbi ajaloo. Tegutseme Tallinnas. Info: Toredad olid nooremate ajaloohuviliste ettekanded, millega www.pongerjad.ee ja [email protected]. õpilased olid palju vaeva näinud. Hetkel on mõned vabad kohad! Õige pea Kristin Reinsoo (6b) rääkis küüditamisest oma alustame rühmade komplekteerimisega sügiseks. Samuti pakume võimalust tuua vanavanemate mälestuste põhjal. laps Põngerjatesse suvel, kui oma Mattias Michelson (6c) oli koostanud samuti väga põhjaliku lasteaed on puhkusel või remondis. ettekande küüditamisteemal, mis võeti kuulajate poolt eriti Võta ühendust! hästi vastu, sest noormees oskas oma teksti väga veenvalt P.S. Tegutseme Harju maavanema poolt esitada just tänu olemasolevale materjalile, mida perekonnas väljastatud tegevusloa nr 2035-k alusel, on säilitatud. mis annab teile õiguse taotleda lapsehoiutoetust omavalitsuselt. 1. märts 2008 HARIDUS / SAUE SÕNA – 276 / 9

8. veebruaril viidi Saue Gümnaasiumi aulas läbi maakondlik venekeelse luule konkurss “Mälestades Severjaninit”

Saue Sõna eelmises numbris andis toimunust, kus võistlesid 25 Harjumaa koolide õpilast, ülevaate Saue Gümnaasiumi õpetaja Jelena Laanjärv. Avaldatud fotod tegi Saue Gümnaasiumi õpetaja ANU LAURI. Lehetoimetaja palub õpetaja Laurilt vabandust, sest tema süü tõttu jäi fotode autor artikli juures märkimata.

Avaldame lühiülevaate Igor Severjanini elust ja loomingust seekordses, valdavalt meie riigi 90. sünnipäeva käsitlevas ajalehes. Sest maailmakuulus vene keeles kirjutanud poeet oli Eesti Vabariigi Kodanik ja tema põrm puhkab Eestimaa mullas.

IGOR SEVERJANIN (1887 – 1941)

KEVADINE PÄEV Tema 18-st raamatust on 12 kirjutatud Eestis. 1921.a. abiellub ta Henrik Visnapuu tõlge eestlanna Felissa Kruudiga, omades siis juba Eesti kodakondsust. 1.augustil 1922.a. sünnib poeg Vakh, kes sureb1990.a. Rootsis. Päev kevadine kuum ja sinav, Naise kaasabil lõi Severjanin sidemed Eesti kolleegidega, Linn kuldsest päikesest pimestet peamiselt ühingu „Siuru” liikmetega. Felissa Kruudi kaasabil Ma jälle noor, ma jälle – Mina tõlgib ta eesti luulet vene keelde. Tõlgete seas tähtsaim on Ma jälle rõõmus, armastet kogumik „Eesti luuletajad. 100 aasta antoloogia (1803-1902)”, Hing laulab, hüüab, välja püüab mis sisaldab luuletusi 33 eesti luuletajalt, alates F.R.Kreutzwaldist Ma kõiki võõraid kutsun „sa”... kuni V.Adamsini ja H.Visnapuuni, keda tundis isiklikult. Milline avarus! Kuis hüüab Severjanin oli esimene, kes tutvustas vene lugejatele eesti luulet Suu vabalt võidu linnuga! nii laias mastaabis. .... 1938.a. kohtus Severjanin Tapa jaamas oma sugulase, Nobeli preemia laureaadi Ivan Buniniga, kes oli pärast preemia saamist ringreisil. Nõukogude korra kehtestamise järel Eestis 1940.a. suvel sai Igor Vassiljevitð, kodanikunimega Lotarjov, sündis Peterburis, Severjanin plaanida Venemaa külastamist. Alanud sõda segas aga õppis Tðerepovetsi reaalkoolis. Loometee algus 1905.a. mil ilmub plaane, ka halveneb tervis - pisted südames, hingeldus. tema luuletus „Rjuriku hukk” sõduriajakirjas „Puhkus ja Töö”. 1913.a. ilmub Moskvas luulekogu „Tormikeev peeker”, Igor Severjanin sureb millele peagi lisanduvad „Kuldlüüra” ja väga armastatud 20.detsembril 1941.a. „Ananassid ðampuses”, mis tegid ta tuntuks. Tallinnas. Severjaninile toovad kuulsust ka tema esinemised. Poeeti Poeet on maetud Tallinna peetakse jäljendamatuks tema isikupära, hääle, välimuse Aleksander Nevski ja esitusmaneeri tõttu. 1918.a. valitakse Moskva (Siselinna) kalmistule. Eestis Polütehnilises Muuseumis toimunud luulemeistrite tegutsev Severjanini Selts on võistlusel Severjanin „poeetide kuningaks”, ta edestab haua kaunilt korras hoidnud. suurelt teiseks tulnud Vladimir Majakovskit. Samal 1995.a. asutati Severjanini aastal kolib poeet Toilasse, lootuses siin üle elada kaose kultuuripreemia, mida ja nälja. Poeedi isa, vend ja õde õppisid omal ajal Revali antakse panuse eest vene pansionis. Ema on suvitanud Grunderburgi (Narva- kultuuri arengu ja Jõesuu) kuurordis. Kui kuulutati välja Eesti Vabariik, populariseerimise heaks mis lõi Venemaast lahku, sai Severjaninist emigrant. Ise Eestis ning eesti kultuuri ütleb luuletaja nii:” Ei ma pole emigrant, ma pole tutvustamise eest venekeelse põgenik. Olen lihtsalt suvitaja, suvitaja aastast 1918...” elanikkonna hulgas. Venemaal keelati Severjanini avaldamine. Oma luuletusi allkirjastas ta nii „Eesti. Toila.” 10 / SAUE SÕNA –276 / LINNAUUDISED 1. märts 2008

Hea Sauelane! Teata vandaalitsemisest!

22. veebruari öösel vastu 23. veebruari vandaalitsesid kurjad inimesed Tule tn 6 asuva korteriühistu prügimaja kallal. Vandaalide ohvriks langesid korraliku ühistu uue prügimaja seinad. Kõik head inimesed, kes märkasid Tule tänava piirkonnas kahtlast tegevust või nägid otseselt prügimaja lõhkumist, andke endast märku! Olgem aktiivsed ennetama ja kiirelt reageerima meie kodulinnas toimuva vandalismi suhtes! Infot ootame numbritel 50 93 085 ja politsei lühinumbril 110.

ABIKS KURITEO OHVRILE SAUE PAKENDIJÄÄTMETEST

Inimene, kes on sattunud vägivalla või halva kohtlemise Nii nagu igal pool Eestis, on jäätmepaanika kohal ka Saue linnas. ohvriks võib pöörduda ohvriabikeskusesse, kus antakse talle Üheltpoolt on see tore, et inimesed jäätmetele tähelepanu esmast nõu, emotsionaalset tuge, informatsiooni erinevatest pööravad. Teisalt on aga pendel praegu paiskunud liialt teise abisaamise võimalustest, juhendamist suhtlemisel riigi – ja äärmusesse – konteneinerid täituvad taaskasutuseks kõlbmatu kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke sodiga. Me saame pakendikonteinerite kaudu Saue linnast küll teenuseid osutavate asutustega jmt. rohkem jäätmeid, kuid taaskasutatavate jäätmete mass on enam- Ohvriabiteenus on tasuta ja teenuse eesmärk on säilitada või vähem samaks jäänud. parandada ohvri sotsiaalset toimetulekuvõimet. Siinkohal peaks üle rääkima, milleks on avalikud Nõu võib küsida lisaks vastuvõtule ka telefoni teel või pakendikonteinerid. Üheltpoolt annavad nad tarbijatele võimaluse e-posti kaudu, kusjuures soovi korral võib klient tasuta pakendijääkidest lahti saada. Teisalt on nende mõte koguda jääda anonüümseks. ikkagi ümbertöötluseks sobivat pakendimaterjali. Ümbertöötluseks sobib pakendijääk, mis ei haise ega tilgu. Halvemal juhul rikub Riik hüvitab psühholoogilisele abile toidujääkidega pakend ka ülejäänud konteineri sisu. tehtud kulutused. Tõsi on ka see, et rasvaste pakendite pesemine on suhteliselt koormav ja me ei saa seda elanikelt nõuda. Räpane pakend on Alates 1. jaanuarist 2007.a. saavad politseis registreeritud segaolmejääde ja tema koht on tavalise olmeprügi konteineris. süütegude ohvrid või nende perekonnaliikmed esitada ühe aasta Meie jaoks oleks suur kergendus, kui räpase pakendi ja ka muu jooksul taotluse psühholoogilisele abile tehtavate kulutuste olmeprügi (näiteks kingad, juhtmed, mänguasjad) osakaal Saue hüvitamiseks. Hüvitise eesmärgiks on ohvri või tema linna pakendikonteinerites langeks. perekonnaliikmete toimetulekuvõime taastamine, mitte süüteoga Aitäh koostöö eest! tekitatud kahju hüvitamine. Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse ühe kuupalga alammäära Andres Siplane ulatuses, mis on 2008 a 4350 kr ühe pereliikme kohta, kuid Eesti Pakendiringluse teenindusjuht sealjuures perekonna kohta mitte rohkem, kui kolm palga alammäära e 13050 kr. Taotluse psühholoogilise abi kulude TASUTA PESEMISVÕIMALUS ÜLE hüvitamiseks täidab süüteo ohver või tema perekonnaliige 70-AASTASTELE SAUELASTELE ohvriabikeskuses. Otsuse ja väljamakse psühholoogilise kulude hüvitamiseks aga teeb Sotsiaalkindlustusamet. Vastavalt Saue Linnavalitsuse 20.02.2008 korraldusele nr. Väljaspool Eestit kriisisituatsiooni sattunuile on avatud 57 „Saue Päevakeskuse poolt sotsiaalteenuse osutamine“ välisministeeriumis konsulaarabi telefon. võimaldab Saue Päevakeskus alates 1. märtsist 2008 Saue Helistades telefonile + 372 53 019 999 saab nõu välismaal viibija, linna elanikeregistris elukoha registreerunud eakatele kes on näiteks kaotanud reisidokumendi, sattunud õnnetusse, vanuses 70 aastat ja vanemad duði kasutamist tasuta. Duði haigestunud, langenud kuriteo ohvriks või konflikti asukohariigi kasutamise aluseks on Saue Linnavalitsuse poolt võimudega. väljastatud fotoga nimeline Saue linna pensionäri kaart.(sama, millega sõidetakse Saue linna bussis nr. 190). Olga Sepp Isikutele, kelle vanus on alla 70 aasta, maksab Saue Harju Ohvriabikeskuse peaspetsialist Päevakeskuses duði kasutamise üks kord 10 krooni. 678 0603 Duði kasutajatel eelnev pesemise aja registreerimine [email protected] tel 65 95 070 Saue Päevakeskuses. Keila Keskväljak 5 Vastuvõtt E.K.R. 9.00-16.00, lõuna 12.00-13.00 Heli Joon Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna juht 1. märts 2008 LINNAVOLIKOGU / LINNAVALITSUS / SAUE SÕNA – 276 / 11

5. Kadakamarja 26 üksikelamule ehitusloa väljastamine Volikogu algatas detailplaneeringu, kehtestas /korraldus nr 50/. 6. Kadakamarja 30 üksikelamule ehitusloa väljastamine jäätmeveo teenustasude määramise korra, /korraldus nr 51/. võttis vastu Saue linnavara eeskirjad, esimesel 7. Sooja 2b autoteeninduse hoonele ehitusloa väljastamine /korraldus nr 52/. lugemisel oli Saue Huvikeskuse põhimäärus. 8. Ühingutele raha eraldamine /korraldus nr 53/. 9. Spordiühingutele raha eraldamine /korraldus nr 54/. Linnavolikogu V koosseisu 29. istung toimus 10. Sünnitoetuste maksmine /korraldus nr 55/. 21. veebruaril 2008. 11. Sotsiaalteenuste, toiduraha ja laste huvitegevuse Ühehäälselt kinnitati alljärgnev päevakord: rahaline kompenseerimine /korraldus nr 56/. 12. Saue Päevakeskuse poolt sotsiaalteenuste osutamine /korraldus nr 57/. 1. Männiku kinnistu lõunaosa detailplaneeringu algatamine 13. Hooldaja määramine /korraldus nr 58/. /otsus nr 138/. 14. Hooldaja määramine /korraldus nr 59/. 2. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 1996.a korralduse nr 305-k „Maa 15. Saue Linnavolikogu määruse eelnõu „ Saue linna andmine munitsipaalomandisse“ tühistamise taotlemine lastetoetuste maksmise kord“ ( II lugemine) /otsus nr 139/. 16. Saue Linnavolikogu määruse eelnõu „ Matusetoetuse 3. Eluruumi sotsiaaleluruumiks tunnistamine /otsus nr 140/. maksmise kord Saue linnas“ 4. Vana-Keila mnt 3b ja 3c kinnistutele kasutusvalduse ( II lugemine) seadmine /otsus nr 141/. Eelnõud suunati kehtestamiseks volikogusse. 5. Jäätmeveo teenustasude määramise korra kehtestamine 17. Tänukirjaga autasustamine /korraldus nr 60/. /määrus nr 41/. 18. Kaubandustegevuse registreerimine /korraldus nr 61/. 6. Saue Huvikeskuse põhimäärus (I lugemine) 19. Raha ülekandmine /korraldus nr 62/. Eelnõu suunati volikogu haridus- ja noorsookomisjoni ning 20. Hinnapakkumise läbiarutamine ja kinnitamine kultuuri- ja spordikomisjoni. /korraldus nr 63/. 7. Saue linnavara eeskirjad (II lugemine) /määrus nr 42/. 21. Lepingute sõlmimisega nõustumine /korraldus nr 64/. 8. Saue Linnavolikogu 10.01.2008.a määruse nr 38 muutmine 22. Info /määrus nr 43/. 9. Linnavalitsuse liikmele hüvitise maksmine / otsus nr 142/. Linnavalitsuse määrused ja korraldused 10. Saue Linnavolikogu 15.12.2005.a otsuse nr 29 on avalikustatud linnakantseleis „Esindajate määramine hoolekogudesse ja komisjonidesse“ p 5 muutmine /otsus nr 143/. MAIE MATSISELTS 11. Linnapea puhkusele lubamine /otsus nr 144/. Saue Linnavalitsuse vastutav sekretär 12. Info 12.1 Saue Linnavalitsuse 06.02.2008 korralduse nr 29 „ Koondise tn 20 detailplaneeringu algatamine“ tutvustamine 12.2 Saue Linnavalitsuse 06.02.2008.a korralduse nr 43 „ Linnavalitsuse liikmete tööjaotus“ tutvustamine Õnnitleme! Kõik volikogu määrused ja otsused on avalikustatud linnakantseleis. Jaanuaris juhtus viga ja jäi õnnitlemata MAIE MATSISELTS GAIDE-VELAINE NÕEL 75 Saue Linnavalitsuse vastutav sekretär VEEBRUARIS: Linnavalitsus kinnitas LEIDA KAASIK 91 ELLI LAANSALU 90 projekteerimistingimused, nõustus ehitus- ja HILJA MALLENE 90 kasutuslubade väljastamisega, VEERA MÕTUSTE 87 kaubandustegevuse registreerimisega, raha HELDA VAINULA 86 HARLAMPI FASTOVETS 86 eraldamisega spordiühingutele ja ühingutele, VILHELM DEKLAU 85 arutas sotsiaalküsimusi ja volikogu eelnõusid. OTTO SILM 85 Linnavalitsuse 2008. aasta 4. istung toimus ARTUR SILD 81 20. veebruaril ja päevakorras olid järgmised MAVRUZA VIST 80 EEVI LIIMA 75 küsimused: EVALD ROSS 75 BERTA SOOSALU 75 1.Rotos alajaama ja selle toiteliini asendamise ning Tule PILVI BÄRENDSON 70 tn 17 uue elektriühenduse projekteerimistingimuste ASTA KRUUSE 70 kinnitamine /korraldus nr 46/. 2. Kütise tn 9-9 korteri rekonstrueerimise URVE MIGGUR 70 projekteerimistingimuste kinnitamine /korraldus nr 47/. NATALIA MIRONOVA 70 3. Tule 23 ladu-tootmishoonele kasutusloa andmine REIN TAMMIS 70 /korraldus nr 48/. AIME UUSMAA 70 4. Jälgimäe tee 0,4 kV maakaabelliinile ja liitumiskilbile KOIDO VUTT 70 ehitusloa väljastamine /korraldus nr 49/. 12 / SAUE SÕNA –276 / HUVIKESKUS 1. märts 2008

Saue Huvikeskuse Saue Laululaps 2008” spordilaager Sürgaveres Lauluvõistluse eelvoor toimub Saue koolimajas 2. -6. juunini 2008

4. aprillil ja lõppkontsert 6. aprillil. v Osaleda võivad kõik Saue linnas elavad lapsed. Kavas: pallimängud, ujumine, maastikumäng, rendzu, meisterdamine, stiilipidu koos Suure-Jaani valla Vanuserühmad: lastelaagris osalejatega, matk Soomaale ja 3-4 aastased; 5-6 aastased; 7-9 aastased; ekskursioon Viljandisse. 10-12 aastased; 13-15 aastased; 16-18 aastased. Osalustasu 1000 krooni. Seoses ETV Laulukaruselli võistlusega läheb Ootame õpilasi vanuses 8-12 aastat. arvesse laulja vanus seisuga 31.12.2008.a. Info ja registreerimine tel 6595 009, 52 34 339 e-post: [email protected] Sirje Luberg Saue Huvikeskuse juhataja Igakevadised lauluvõistlused toimuvad Saue linnas TÄHELEPANU alates 1995. aastast ja tänavune on arvult AIANDUS- JA LOODUSHUVILISED! kolmeteistkümnes. Maakondlikule lauluvõistlusele Saue Huvikeskus koostöös Haljastusteenused OÜ-ga pääseb igast vanuserühmast üks laulja. pakub Teile võimalust osaleda AIAKUNSTI KURSUSEL, Eelvooruks tuleb ette valmistada üks laul kus tutvustame aiakujunduse ja taimestiku valiku pikkusega kuni 3 minutit. põhialuseid ning räägime ka võimalustest muuta oma Lauljaid hindab 3- liikmeline þürii ja igas vanuserühmas linnakodu looduslähedasemaks! Kursuse lõpetame ühise ettevõtmisega, rakendades hinnatakse poisse ja tüdrukuid eraldi. omandatud teadmisi Saue linna kaunimaks muutmisel! Lõppkontserdil esinevad iga vanuserühma kolm Ootame nii eramajade elanike kui korteriühistute parimat poissi ja tüdrukut. Igale osalejale tänukiri ja esindajate aktiivset osavõttu, et tulevikus koos Saue maiustus, lõppkontserdil osalejatele auhinnad. linnale rohelust lisada. Osavõtjate registreerimine (tuleb täita ankeet) Kursust viib läbi maastikuarhitekt Kristina Amor. Toimumise aeg: 18.03.2008 – 15.04.2008, igal kuni 31. märtsini Saue Huvikeskuses. teisipäeval 18.00-20.00, Saue koolimaja ruumides. Ankeeti saab saata ka meili teel aadressile Lisaks praktiline töö peale kursuse lõppu. [email protected] Hind: 700 krooni osavõtja kohta. Ankeedi saab huvikeskuse kodulehelt www.sauehk.ee Palume registreeruda hiljemalt 10.märtsiks.2008. e-posti aadressil [email protected] või telefonil OOTAME ROHKET OSAVÕTTU! 6595 009

Tallinna Saksofoni Kvartett ja Lauluklubi õhtu Marko Matvere „Eesti laulud läbi aegade” 18. aprillil Saue koolimajas 14. märtsil kell 19.00 koolimajas. Juhendab Katrin Järvlepp. Osavõtt tasuta. Villu Veski, Olavi Kasemaa, Valdur Neumann, Hendrik Nagla Kavas: muusikal, kergemuusikaklassika HARALD MATVEI Piletid 125/100 krooni ÜLESKUTSE LIITUDA Piletid müügil Saue Huvikeskuses – koolimajas RAHVAMUUSIKA- ruum 124 T, N 15.00-18.00 ANSAMBLIGA ! Hea võimalus tegeleda lemmikharrastusega Harald Matvei ja Saue rahvamuusika- ansambel SAUE KÄGARA kutsuvad – valmistada nõusid ja ehteid ning proovida muusikahuvilisi linnakodanikke oma sõbralikku kollektiivi. kätt potikedral treimisel. Koosmusitseerimine ja ühistegevus annavad hingekosutust, Nõu ja abi saab juhendajalt. toovad sära silmadesse ja viivad ihud laia maailma. Savi ja glasuur on kohapeal olemas. Järgmisel aastal on järjekordne LAULUPIDU ! Avatud igal pühapäeval 14.00-17-00-ni. Osalustasu 50 eek Harjutuskorrad lasteaias Midrimaa teisipäeviti algusega kell 18.00 Vajalik eelregistreerimine telefonidel 6595 009, 52 34 339 Harald Matvei telefon 56 568 908 e-post: [email protected]

9. märtsil avaneb Saue koolimajas keraamika töötuba. 1. märts 2008 PÄEVAKESKUS / SAUE SÕNA – 276 / 13

Hea inimene! Oled Sa kunagi suudelnud jõehobu, 20. veebruaril külastas või maalinud aiatraktorit loojuva päikese taustal? Oled Sa kunagi lehvitanud neile, Päevakeskust Kaiu naisansambel kes kardavad kaalus juurde võtta? Elurõõm. Või röövinud tühjaks riigipanka? Või hoopiski kaitsnud väitekirja teemal “Ateismi kahjulikkusest siseveekogudes”? Sõpruskohtumist alustasid Harald-Johannes Matvei juhendamisel Või kirjutanud romaani pealkirjaga meie ansambli Rukkilill lauljad, jätkasid Vokiratta tantsijad Elena “Kokaraamat neile, kel aastaid üle 40”? Kalbuse särtsakal juhtimisel. Külalised Kaiust esinesid lausa kahes Äkki oled Sina see, kes on leiutanud lihapiruka? voorus ja vahepeal said kõik, kes vähegi soovisid Elena Või ajanud puskarit seal, kus parkimine keelatud? eestvedamisel tantsukinga keerutada. Ei ole? Päev lõppes ühislaule lauldes ning pisikest puhkeaega kasutati kohvi No siis on Sul ju paremad päevad veel ees! ja kringli nautimiseks.

19. märtsil toimub väljasõit Päevakeskus on broneerinud Viljandi Ugala Teatrisse - piletid Tallinna Linnahalli etendus Jaan Krossi 26.04 toimuvale KEISRI HULL SOTSPOP kontserdile Pilet 96 krooni ning transpordikulu 79 krooni kokku 175 krooni 80ndate laulud, naljad, Palume broneerida piletid ja parodeerimine… tasuda sõidu eest märtsikuu (Anne Veesaar, Andrus Vaarik jt) esimese nädala jooksul. Piletihind 25.- krooni

PÄEVAKESKUS KORRALDAB 19. ja 20. JUUNIL TOIMUB ühiskülastuse PÄEVAKESKUSE IDA-VIRUMAA REIS Kavas ka Vask-Narva külastamine! KREISIRAADIO juubelituurile Arvestatav ekskursiooni omaosalus on 700.- krooni 17.04 kell 19.00 Jõhvi Kontsertmajas VEEL ON VABU KOHTI! Hinnas hommikusöök, majutus väljasõit 15.30 Päevakeskuse juurest (hotellis või hostelis), piletihind 275.- krooni, trantspordikulu 50.- krooni:hind giid, trantsport, veepargi sissepääs kokku 325.- krooni Kaevurilõuna maksab: supp 55.- ja PALUME KIIRESTI OMA SOOVIST TEATADA 65 95 070 ! praad 85.- krooni

MÄRTSIKUU TEGEVUSKAVA 12. märts 12.00 Kuulmisaparaatide tutvustus jm kasulik info kuulmisraskustega inimestele. 6. märts 15.00 Kutsume Teid läheneva Naistepäeva Harmony mähkmete presentatsioon. Diana puhul Päevakeskusesse tassikest teed Legussvv (TerviseAbi) jooma, kuulama mahedat muusikat: 12. märts 15.00 Vabadusvõitlejate koosviibimine mõtleme üheskoos, mida see päev täna 13. märts 15.00 Astrid Laamanen: eneseabi võimalused; meile tähendab ja kas tähendab? massazv – kuidas ja mida iseenda 7. märts 11.00 Saue Linna Invaühingu infotund! tervise heaks teha 7. märts 13.00 Marat‘i toodete ja Aloe Vera toodete 13. märts 18.00 Küüditatute koosviibimine müük 14. märts 11.00 Juukselõikus (palume registreerida) 10. märts 11.00 Naisansambli Rukkilill esinemine 17. märts 09.00 Puuetega Inimeste spordipäev Keila-Joal Diakooniahaiglas 18. märts 18.00 Kundalini joga (toimub eelneva 11.- 19.märts Ruth Alev‘i Ülestõusmispühade registreerimisega) temaatiliste kaartide näitusmüük! 18. märts 19.00 Ühikülastus Rahvusooper Estonia operetile 11. märts 18.00 Kundalini joga. Palume registreerida!!! Viini veri

TÄPSUSTAMISEL ON KOHTUMINE et pärast suuri tülisid või läbielamusi ei ole nad enam endised - neist TERVENDAJA MAI VÄLJATAGA‘GA on justkui midagi ära läinud, kadunud. Kas need on hingeosad? Kuidas need võivad küll kaotsi minna? Räägime sellest, kuidas nendes Räägime hingeosadest. Mis need on ja miks on tähtis, et inimene küsimustes selgusele jõuda ning enda hingelist olemust taastada. oma hingelt terviklik ja täiuslik oleks. Paljud inimesed on avastanud,

TEADE SEENIORITANTSIJATELE! Koostöös juhendajaga lepime kokku iga kuu viimasel treeningul järgmise kuu proovide ajad! 14 / SAUE SÕNA –276 / SPORT 1. märts 2008

Sarja VII etapp toimub pühapäeval 9.märtsil. 2008 kella 10-14.00 Saue Gümnaasiumi ujulas. Läbida tuleb 250 m ilma ajavõtuta. Lastele kuni kümme eluaastat 50 m. VAJALIK EELREGISTREERIMINE. Eelregistreerida saab Saue Gümnaasiumi ujulas või telefoni teel 6 596 669. Osavõtt sarja “Sauelane liikuma” etappidest on TASUTA. Tule kindlasti, tule koos perega!

SAUE 2008.a. LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED UJUMISES JUHEND

EESMÄRK 15. märts. 2007.a. JUUNIORID, TÄISKASVANUD, 1. Pakkuda võistlemise võimalusi kõikidele VETERANID ujumishuvilistele. 2. Selgitada Saue 2008.a. meistrid ujumises Võistlejate registreerimine – 10.15 –10.45 laste, noorte, täiskasvanute ja Soojendusujumine – 10.30-11.00 veteranide seas. Võistluste algus – 11.00 AEG JA KOHT 1. Võistlused toimuvad 14. märtsil Registreerimine (lapsed, noored) ja 15. märtsil 2008.a. Nimeline registreerimine toimub võistluspäeval Saue (juuniorid, täiskasvanud, veteranid) linna ujulas 15.märtsil kella 10.15 kuni 10.45. Saue linna 25 m ujulas. Võistluste parema korralduse huvides palume osavõtust 2. Võistluste ajakava: teatada eelnevalt telefoni teel 6 595 009, 55 40 416 Terje 14. märts. 2008.a. LAPSED JA NOORED Toomingas; või e-postiga [email protected]. Võsitlustel Võistlejate registreerimine -13.00-13.30 osalemine on tasuta. Soojendusujumine -13.30-14.00 Võistluste algus -14.00 Võistluste vanuseklassid ja distantsid on alljärgnevad: REGISTREERIMINE Juuniorid – noormehed/neiud – sünd. 1989-1991 Nimeline registreerimine toimub võistluspäeval Saue (kavas on 100m vabaltujumine) linna ujulas 14.märtsil kella 13.00 kuni 13.30. Täiskasvanud – Registreerumisel tuleb täita osavõtja kaart, mille saab - mehed/naised I grupp – sünd.1977- 1988 kohapealt. Kooliõpilased teatavad võistluste osavõtust - mehed/naised II grupp – sünd. 1967-1976 kehalise kasvatuse õpetajatele või telefoni teel - mehed/naised III grupp – sünd. 1957- 1966 6 595 009, 55 40 416 Terje Toomingas. (kavas 100m vabaltujumine) Veteranid – mehed/naised I grupp – sünd. 1947 – 1956 Võistluste vanuseklassid ja distantsid on - mehed/naised II grupp – sünd. 1946 ja varem alljärgnevad: (kavas 50m vabaltujumine) Lapsed – poisid/tüdrukud – sünd. 1999 ja hiljem (kavas 25m vabaujumine) Paremusjärjestus selgitatakse vastava vanuseklassi - poisid/tüdrukud – sünd.1997-1998 distantsi määrustepäraseks läbimiseks kulutatud aegade - poisid/tüdrukud – sünd.1995-1996 järgi. Finaalujumisi ei korraldata. Autasustamine toimub (kavas 50m vabaujumine) peale ujumise lõppu. Saue lahtiste meistrivõistluste Noored – poisid/tüdrukud – sünd. 1992-1994 programmi raames autasustatakse kõikide (kavas 50m vabaujumine) vanuseklasside kolm paremat saavad medali ja diplomi. 1. märts 2008 REKLAAM / SAUE SÕNA – 276 / 15

Vahetada 4-toaline remontimata korter Lasnamäel (kõik toad eraldi, hea asukoht) 3-toalise remonditud korteri vastu Sauel või Saue lähiümbruses

Kontakt: 55 80 695

Pakume viljapuude hoolduslõikust, okaspuu hekkide kujundamist ja teostame koduaedade projekteerimist ja rajamist. Soovin üürida Sõlmime suveks lepinguid 1-toalist korterit TOOTMIS-JA LAOPINNAD aedade hooldamiseks. Sauel. SAUEL Kontakt: www.aiadkorda.ee Tel: 53 008 297 tel: 508 9294 SOOJA TN 5

Vajame oskajat inimest kes Arhitektuuribüroo (asukohaga ÜÜRILE ANDA valdab AutoCADi ja soovib Saue linnas) võtab tööle töötada ARHITEKTI 61 m2; 65 m2; 90 m2; 68 m2 Sobivalt kandidaadilt ootame esimesel korrusel • erialast haridust või selle JOONESTAJA – 2 2 2 2 TEHNIKUNA omandamist 62 m ; 48 m ; 16 m ; 24 m • AutoCADi ja ArchiCADi teisel korrusel ARHITEKTUURIBÜROOS valdamist (asukoht Sauel) kasuks tuleb eelnev projekteerimiskogemus BÜROOPINNA VÕIMALUS Motiveeriv palk, meeldiv Omalt poolt pakume töökeskond ja kaasaegsed • meeldivat töökeskkonda ja töövahendid. Võimalik töötada kaasaegseid töövahendeid ka osalise tööajaga. • tulemuspalka AS Kavent CV saata [email protected] • paindlikku tööaega Täiendav info 5 643 889 CV saata [email protected] Info 5011134, [email protected] Täiendav info 5 643 889

Kui Sa vajad abi kodu Otsime head Soovin üürida korrastamisel, aknast ei RAAMATUPIDAMIS- lapsehoidjat ja GARAAÞI koduabilist /vene paista mõnus kevad päike. TEENUS Saue linnas Tule tänava Pesu ei triigi end ise või AS, OÜ, KÜ, MTÜ, FIE peresse/ Sauele. piirkonnas. Kontakt: 58067822, vannituppa kolivad juba Telefon 56 461 100 Hardi Raiend satikad, sest keegi ei taha Anastasia tel. 511 6477 seda koristada siis helista mulle ja ma päästan Sinu au. Loon kodus korra ja kõik BREM Kinnisvarahooldus võtab SAUE SÕNA tuttavad kadestavad Sind. Sauele tööle hoolsa Tel. 555 02 397 Pilvi koristaja ja kojamehe Ole kiire, sest järjekord on Väljaandja: Saue Linnavalitsus Toimetaja: Peeter Eelsaare Täpsema info saamiseks Tule 7, Saue 76505, telefon: 679 0175 Kujundus: Marko Hellamaa kevadel kiire tekkima! palun helistada tel. 51 42 273 faks: 679 0193, weeb: www.saue.ee e-post: [email protected] Konsultatsioon TASUTA! või 6 801383 Tiina. e-post: [email protected] Trükk: Rebellis, tiraaþ: 2500 16 / SAUE SÕNA –276 / REKLAAM 1. märts 2008

Diapol Granite OÜ toodab graniidist köögitasapindu. Pakume tööd SAUE PLEKIKODA SILDSAE OPERAATORILE Kõik plekkdetailid teie majale, SERVAMASINA OPERAATORILE VÕI RÄÄSTAPIKKUSED, KÄSTIÖÖMASINATE OPERAATORILE VIHMAVEERENNID Tööülesanded VALTSKATUSED • Graniitplaatide mõõtu lõikamine • Graniitplaatide servade töötlemine JA KIVIKATUSED • Graniitplaatidele lõppviimistluse andmine flexidega (relakatega) Nõudmised kandidaadile OÜ Weltende Tel: 55 43 331 • KESK, KUTSE VÕI KESKERIHARIDUS e-post:[email protected] • KOHUSETUNDLIKKUS • TÄPSUS Kasuks tuleb • EELNEV TÖÖKOGEMUS TOOTMISES • MITTESUITSETAMINE Omalt poolt pakume • TÖÖRIIDEID • KAASAEGSET TÖÖKESKKONDA • VÄLJAÕPET Asukoht Saue, tööaeg - täistööaeg Avaldus ja CV palume saata [email protected] või Kasesalu 4, Saue Lisainformatsioon telefonil 6 051 134 Pakutav brutopalk 18 000-24 000

GARDEROOBID JA LIUGUKSED

Hinnad soodsad, garantii

Telefon 50 29 075

TASUTA ÄRA ANDA VINEERIST KÜTTEMATERJALI Täpsem info 6 790 010 (E-R 8.00-17.00) Asukoht Tule 30, Saue S. Ojamäe FIE

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 FEKAALIVEDU

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012ARCO Transpordi majas (apteegi ruumis) 3 56 48 8332

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012Üld, klassikaline, antitseluuliit 3

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012Tööaeg kokkuleppel (ka laup., pühap.) 3 12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 Saematerjali, höövelmaterjali, voodri- ja 12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012Tutvumishinnad. 3 põrandalauda

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012Pensionäridele soodustused. 3 ning uudisena süvaimmutatud sae- ja 12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012Tel: 54 544 559 3 höövelmaterjali, terrassilauda. 12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 Samas ka hööveldusteenus tellija materjalile.

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 MÜÜME

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 E-R 8.00-17.30

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123 Info telefonil 6709183 või 5050194 1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012MASSÖÖRIKÄED ON PARIM RAVIM 3