Keel ja 5 Kirjandus 19 9 8

Üdi, Viiding ja Benjamin Eesti keele kihistumisest Setu lugu Marie Underi luulest Eesti sõnagrammatikast Tõde printsessimaastikud Uno Mereste 70 SISUKORD

H. KRULL. Ajalugu ja allegooria. Jüri Üdi Walter Benjaminiga 297 V. SARV. Etnonüümid ja setu identiteet 302 S. KIIN. Marie Underi luule tähendus 315 H. OTS. Haritkeel ja tavakeel 327

VÄITEID JA VASTUVÄITEID

V. RAID. Saatan polegi nii must, nagu seda maali­ takse 334 J. PULK. Mynõl ei piaq kõtt taari kinniq 337

RAAMATUID

P.-E. RUMMO. Marija Mihkelson 340 M. LIIVAMETS. Maastik inimestega 341 H. REBANE. Isikuloolisi lisandusi A. H. Tammsaare tundmisesse 343 P. ALVRE. Eesti keele sõnagrammatikast 345

RINGVAADE

M. ERELT, E. SOOSAAR. In memoriam Henno Ra- jandi (19. X 1928 — 1. III 1998) 350 T. ERELT. Keeleteadlane Uno Mereste 352 TOIMETUS: R. KÄSIK Seppo Suhonen 60 354 Ü. TEDRE. Kaks uut doktorit 356 Mart Meri T. TENDER. Emakeele Seltsis 358 (peatoimetaja), E. ROSS. Emakeele Seltsi murdeseminar 359 Väino Klaus M. LAAK, P. VIIRES. Retseptsioon ja tõlge. Konteks- (keeleteaduse osakonna tiprobleeme 361 toimetaja), U. PIRSO. Vana kirjakeele päev 362 Heldur Niit S. OLESK, К TAMM. XLI Kreutzwaldi päevad 363 (kirjandusajaloo ja rahva­ J. VALGE. Meenutati Mihkel Vesket 364 luule osakonna toimetaja), E.-M. REBANE. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis 365 Piret Viires M. ONGA. Kas uurali keeleteaduse bibliograafia jät­ (kirjandusteooria ja -kriitika kub? 366 osakonna toimetaja), A. MÄGI. Raamatute puudustest 367 Tiina Hallik (toimetaja), SUMMARIA 368

Reet Sepp (tehniline toimetaja).

Toimetuse aadress: EE0001 Tallinn, Roosikrantsi 6. Telefonid 6449 228, 6449 126. Faks 6441 800. E-post [email protected] Trükkida antud 6. V 1998. Trükiarv 1470. Tellimus nr 1914. Kaanel: Märt Laarman. Jüri Üdi "Realistliku ingli laulu" Trükikoda Printall. palgeleht (linoollõige, 1968). EE0090 Tallinn, Tatari 64.

Praakeksemplari vahetab ümber trükikoja tehnilise kontrolli osa­ Ajakirja toetab Eesti Kultuurkapital kond Tatari 64 (telefon 681-411). © Keel j a Kirjandus ® Perioodika AS Keel ja Kirjandus 5/1998 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XLI AASTAKÄIK

AJALUGU JA ALLEGOORIA. JÜRI ÜDI WALTER BENJAMINIGA*

HASSO KRULL

illes seisneb Jüri Üdi ainuomane traagilisus, mida Juhan Viidingul oli Mnii raske teisendada sakraalsuseks, et ta selle tööga võib-olla kunagi päriselt lõpule ei jõudnud? See traagilisus ei kätke lihtsalt kannatust, kaas­ tunnet, õilsust ega hirmu, nagu eeldaks aristoteleslik määratlus, vaid midagi palju enamat. See traagilisus on oma olemuselt rõõm — "mitmuslik rõõm, paljususe rõõm", nagu rõhutab Deleuze oma raamatus Nietzsche filosoofiast, "puhas ja mitmuslik positiivsus, dünaamiline lõbusus". "Traagilisus on jaa­ tus: sest et ta jaatab juhust, ja juhuse paratamatust; sest et ta jaatab saa­ mist, ja saamise olemist; sest et ta jaatab paljusust, ja paljususe ainusust. Traagilisus on täringuvise. Koik ülejäänu on nihilism, dialektiline ja kristlik paatos, traagilisuse karikatuur, halva südametunnistuse komöödia."1 Võib liialdamata öelda, et just sellises iseloomustuses tunneme ära luulekogude "Aastalaat" (1971), "Detsember" (1971), "Käekäik" (1973) Üdi, tema paljurõ- hutatud mängulisuse ja peiarlikkuse. Just siin on ka põhjus, miks Üdis kipu­ ti nägema ennekõike naljakat luuletajat, saamata aru tema traagilisest ole­ musest. Traagika, paljususe ja jaatuse seos oli kaasaegse kriitika jaoks natu­ ke raske pähkel, ning muidugi ei soosinud seesugust tõlgendust ka ametlik ideoloogiline standard. Üdi oli kaasaegsest kriitikast liialt üle, selle jaoks oli ta liialt "ajakohatu" luuletaja. Tema traagilisus tingis ühtaegu nii instink­ tiivse mõistmise lugejate seas kui ka automaatse mõistetamatuse kriitilise diskursuse jaoks. Siiski jääb selline iseloomustus Üdi kirjandusliku ainulisuse puhul liialt * Artikliks kohandatud katkend Hasso Krulli järelsõnast "Jüri Üdi, Juhan Viiding ja eesti luule" k.a juunis ilmuvale Jüri Üdi ja Juhan Viidingu "Kogutud luuletustele". 1 G. D e 1 e u z e, Nietzsche et la philosophie. Paris, 1962, lk 19, 41. 297 üldiseks. Üdi on kahtlemata traagiline ja jaatav, kuid samavõrd on temas ka nihilisti ja dekadenti, romantikut ja melanhoolikut. Tema suhu võiks vasta­ vate teisendustega koguni panna Nietzsche kuulsa ülestunnistuse: "Võttes niisiis arvesse, et ma olen decadent, olen ma ühtlasi selle vastand."2 Üdi on dekadent ja dekadendi vastand, nihilist ja nihilismi ületaja ühekorraga. See annab tema traagiliselt jaatavale toonile erilise andestavuse, kõikemõistvuse ja õtse nirvaanaliku kadumistunde. Üdis on niisama palju aktiivset jaatust kui aktiivset unustust, lohestavat ja lahustavat saturnilist melanhooliat. Kõige teravamalt tuleb see kaksipidisus välja tema suhtes ajalooga, mida võib Walter Benjamini eeskujul nimetada allegooriliseks3. Allegooria on kahtlemata Üdi luule kõige ülesehitavani algelement. Kui kaasaegne kriitika Üdi puhul allegooriast ei räägi, on see nõnda kahel põhju­ sel. Esiteks on allegooriat kirjandusliku menetlusena kaua aega halvustatud, pidades seda (ennekõike saksa romantismi ja Goethe sümboliteooria mõjul) alamaks ja primitiivseks võtteks, mis tõelise kunstilise üldistuseni ei küüni ega loo sünteetilist tervikut, mis üleneks sümboli tasemele. Eesti luules seos­ tub allegooria ärkamisaja vaimsuse ja luulekeelega, mida Noor-Eesti ajast peale on peetud vähenõudlikuks ja naeruväärseks. Teiseks oli allegooriline lu­ gemine 1970.—1980-ndatel aastatel üldlevinud strateegia, mida peeti seda­ võrd loomulikuks, et sellele eraldi tähelepanu juhtida olnuks näpuganäitav. Ridade vahelt lugemine ja kirjanike peitusemäng tsensuuriga moodustasid tolleaegse kirjanduskultuuri telje, ja ajaloolisi või sotsiaalseid allegooriaid ei võinudki kirjasõnas lahti lugeda — see võis kaasa tuua repressioone nii tõl­ gendaja kui autori suhtes. Allegooriline sõnum vähendati vaikides, ühine vai­ kimine ja teineteisemõistmine sidusid kirjandust ja lugejaid. Allegoorilisest kirjanikust sai "püha lehm". Nii on allegooriamomendist möödavaatamine pa­ radoksaalsel kombel seotud nii allegooria alahindamise kui ka selle ületäht- sustamisega. Üdi luule on aga allegooriline märksa sügavamalt, kui seda üldiselt on arvatud. Ridade vahelt lugemine on ju õigupoolest vaid üsna nõrk allegooria vorm, sellist strateegiat võib sama hästi rakendada ka sümboliks ülenenud teose puhul. Üdi allegooria seevastu on ürgne, see läbib kogu ta luulekeele revolutsiooni ja toimib organiseeriva printsiibina kõikidel tasanditel, olles tõeline modernne allegooria benjaminlikus tähenduses. Kõige lihtsamalt öeldes on allegooria see, kui ühest asjast kõneldakse teise asja kaudu: allegooriline kõneleja ütleb muud, kui ta mõtleb, kuid teatavate protseduuride kaudu viitab tema kõne lõpuks ikka algsele põhjusele. Öeldav ja öeldava sisu, kõne ja kõne eesmärk on teineteisest lahutatud. Seepärast kõrvaldab allegooria need olemuslikkuse ja identsuse efektid, mis kõnele ha­ rilikult on omased — tema teemaks on alati alios, "teine", mistõttu kaob ka ära terviku illusioon. Allegooriline kõne on fragmentaarne kõne, sest "üksnes fragment suudab näidata, et keha, tundmuse, elu ja surma loogika ei lange kokku Võimu ega Mõiste loogikaga".4 Walter Benjamin tegeleb allegooriaga põhjalikult oma raamatus "Der Ursprung des deutschen Trauerspiels" (1928), mis käsitleb XVII sajandi ba- rokset saksa kurbmängu. Benjamini jaoks esindab allegooria õhtumaa aja- 2F. Nietzsche, Ecce homo. Tallinn, 1996, lk 16. Üdi traagilis-melanhoolse kaksipidi- suse omamoodi manifestiks on "Aastalaadas" ilmunud "Jääpõrgu", mis samuti korraga kinnitab ja eitab dekadent-olemist, olles justkui Nietzsche vormeli laiendatud parafraas. 3 Järgnev Walter Benjamini allegooriakäsituse esitus toetub Christine Buci-Glucks- manni analüüsile raamatus: Ch. Buci-Glucksmann, La raison baroque. De Baude­ laire ä Benjamin. Paris, 1984. 4 Ch. Buci-Glucksmann, La raison baroque, lk 71.

298 loos vastupanukollet, teistsuguse ajalookäsituse võimalust, mis vastandub võitjate ja isandate suurele ajaloole. Kui võitjate ajalugu on ühtlustatud, ter­ viklik, pidev ja pöördumatu, lõigates ära tagasipöördumise võimaluse (võitja tahab jääda võitjaks igavesti), siis allegoorias ilmub ajalugu vaatlejale vor­ mitute fragmentidena, "tardunud ürgmaastikuna" (erstarrte Urlandschaft), kus elu ja surm on piktograafiliselt kokku seotud ning minevik võib iga hetk saada uuesti olevikuks. Hääletud saavad endale hääle, väljatõugatud tule­ vad tagasi, võidetud tõusevad rusude alt ja räägivad. See fragmentaarne aja­ lugu pole jutustuse, vaid varemete ajalugu: seepärast kujutab allegooria aega hieroglüüfide ja mõistatuste abil. Just selline varemelis-hieroglüüfiline, allegooriline aeg on omane Üdi aja- lootajule. Kõige lihtsamad näited on "Vedurijuhist vanaisale", "Ununenud linn" või "Tubane mees": ajalugu esineb siin otseselt varemetena (vana loko- motiiv, mahajäetud hooned, ajaleheväljalõiked), need varemed pole aga jää­ nused, mis museaalselt täiendaksid ajaloojutustuse pidevust, vaid nad peida­ vad endas "tõestisündinud aastaarvu", reaalset ja äratatavat minevikku, mis võib iga hetk uuesti naasta. Veelgi eksplitsiitsemalt avaldab sedasama 1973. aastal "Käekäigus" ilmunud proosaluuletus "Olen pärisori": rabavalt lihtsa in- tertekstuaalse nipiga tuuakse pidevusliku ajaloojutustuse varjust välja mine­ viku fragmentaarne reaalsus. Selgub, et polegi vaja muud kui panna ametlik ajaloodiskursus (tollal marksistlik) ainsuse esimesse pöördesse. Väljendid na­ gu "töötan palehigis mõisniku heaks", "laulan töö- ja tavandilaule" lammuta­ vad momentaanselt kogu pidevusjutustuse ning muudavad selle ambivalent- seks allegooriaks, mis äkitselt välkkiire käänakuga toob esile teatri metafoori ("Ja kui ma veel lisaksin, et kunagi tekib iseseisev eestikeelne teater, naeraks ta mulle näkku."), Samal hetkel on kogu võitjate ajalugu tühistatud: pärisori on lugeja kaasaegne, lugeja ise on pärisori, ajalugu on unenäoline ja fragmen­ taarne ning mõlemas suunas avatud, lakkamatult kohalolev. Võitja ei püsi võitjana; elu ja surm moodustavad kokkuseotud, tardunud hieroglüüfi. Leidub luuletusi, mis väga otseselt puudutavad sõjajärgse Eesti ajaloo- taju traumaatilist tuuma. Selliselt mõjuvad "Sõja eelõhtul" või "Klaperjaht", eriti aga küüditamisajale viitavad "Loetelu" ja "Lihtne luuletus". Võib küsi­ da, kas viimastes ongi tegemist allegooriaga sõna tavalises tähenduses. Kas pole ajalooline viide selleks liiga otsene? Ometi loob allegoorilise distantsi just kummagi luuletuse eriline ambivalentsus, kõikumine nimetamise ja ni- metamatuse vahel, mis tõkestab rahustava terviku loomise ja jätab lugeja talumatu ärevuse seisundisse. Allegooria omamoodi äärmuseks on "Mälestus 1954. aastast". "Läksime surnud isaga maale" on sedavõrd ebatavaline alguslause, et läheb lugejal esialgu kõrvust mööda; raske on aga kujutleda, mis juhtuks, kui selle asemel seisaks "Läksime isaga maale". Kas saaksime tavalise realistliku mälestus­ killu? Kuid milline oleks siis selle suhe Jüri Üdi ja Juhan Viidingu muude tekstidega? Milline raamat oleks "Ma olin Jüri Üdi", kus "Mälestus" on just­ kui topeltsignatuuriga avatekst? Nii asi aga ei ole: kogu luuletust saadab teadmine, et tegelaseks on "surnud isa", kes kaotab metsas prillid ära, leiab need jälle üles ja püüab pärast järvel kala. Selle teadmise survel hakkab tekst pidevalt viitama millelegi muule, mis on korraga ülimalt isiklik ja üli­ malt "ajalooline" (pealkirjas nimetatud pöördeline aastaarv!). Ambivalentsus kasvab üle kujutlusvõime piiride; pildi ja tähenduse vahele tekib mõõtmatu kuristik, kust kiirguvad välja lein, nimetamatus ja oht. Siin ongi kohane hetk teha oluline täpsustus. Üdi traagilisus on, nagu öeldud, traagiline jaatus; selle moodustavaks lähteteguriks, vedruks on mis- 299 ki, mis on oma olemuselt rõõm, "paljususe rõõm". See paljususe rõõm ei kul­ ge aga sugugi suunas, mis oli omane kreeka tragöödiatele, kus kangelane kohtub oma saatusega ning tuuakse ohvriks, et kosmiline kord võiks taastu­ da. Tegemist on pigem saksa Trauerspiel'i traagikaga, kus pole mingit kos­ milist kordaja kangelane lihtsalt sureb, saamata iialgi surematuks. Trauer- spiel kujutab "maailma valude ajalugu", dekadentlikku ja saturnilist ajalu­ gu: ülevuse asemel lõpeb kurbmäng leinaja melanhooliaga, astumata võitja­ te poolele ja loomata ilusat tervikut. Seepärast pole Üdi juures mingit vas­ tuolu tema jaatavuse ja dekadentlikkuse vahel — need on vaid üheainsa traagilise elutunde erinevad aspektid. Nietzschele omasest ajalookäsitusest oleme siin võib-olla kaugel, Benjamini omale aga äärmiselt lähedal. Üdi suhe ajalooga on niisiis allegooriline. Kuid tema allegooriapärasus ei seisne ainult suhtes ajalooga; see on, nagu juba öeldud, tema luule ülesehi­ tav algelement. Vormiliselt avaldub see ennekõike tohutus hulgas sõnamän­ gudes, siiretes, mitmetimõistetavustes ja ütlematajätmistes, mis on tema luulele nii tunnuslikud. Nagu ütleb Benjamin, "kaksipidisus, tähenduste pal­ jusus on allegooria põhiline tunnus". Just see loobki kõigepealt allegoorilise distantsi, mis fragmenteerib allegooria objekti ja annab vaatepunktide palju­ suse. Tekib barokne maailm, kus "kese on kõikjal ja ümbermõõtu pole kus­ kil" ja kus "fikseeritud punktist on saanud vaatepunkt"5. Üdi ise tajub oma luule allegoorilisust täiel määral. Seda enesesuhet väl­ jendab tema tekstis teatri metafoor. Otseses mõttes polegi see metafoor, sest Üdi (samuti Viiding) kirjutab tõepoolest teatrist, mõnikord täiesti konkreet­ sest teatrist (Üdi "See kaunis maja", Viidingu "Mees"). Teatrit võiks niisiis pidada hoopis autobiograafiliseks motiiviks, millena ta muidugi oleks vaid üks paljudest, sest kogu Üdi ja Viidingu luule on autobiograafiline või auto- psühhograafiline (Viiding kui Üdi "autoportreteeritav"). Ometi luurab just selle motiivi ümber kõigis teda puudutavais tekstides ebatavaliselt intensiiv­ ne metafoorsus, kui mitte öelda allegoorilisus. Miks? Sest teater ei ole ei Üdi ega Viidingu jaoks kunagi lihtsalt motiiv: teater on elu ise, luule ise, teater ise ja autobiograafia ise. Täpsemalt, teater on elu allegooria, ta on illusiooni ja reaalsuse, unenäo ja ärkveloleku vaheline piir, millest teisel pool teine on alati teise allegooria, teise peegelpilt, kuid nõnda, et kuristik nende vahel on ületamatu. Teater on elu peegeldus, ja elu võib ol­ la teater, kuid sellisel juhul on ta ise millegi muu allegooria; teater on elu al­ legooriline, sõltumatu peegeldus, mis paljastab elu juures selle, mis teater ei ole. Teater on illusioon, mis mitte ei näita meile elu kui meelelist maailma, vaid paljastab reaalsuse elu enese varjus, kiskudes eluillusiooni pidevuse tükkideks. Olles illusioon, näitab teater elu illusoorsust, ta näitab illusiooni varjus reaalsust, elu varjus surma ning nende kummalist kokkuseotust, ilma et nad mingilgi moel oleksid üks ja seesama. Seda vahekorda avab väga täpselt Üdi proosaluuletus "Näitleja kalmul", kus teatri ja surma analoogia on otseselt esil: "Nii ma lähen tema hauale ja istun esimesse ritta. Seal on kolm pingirida, hauamonument on kõlakojaku- juline ja meenutab mandoliini. Mis aga katab kaarealust põrandat? Seal kas­ vab tugev, roheline habe." Haualkäija pügab habet, et lava lõplikult ei sam- malduks, sest lava ja hauaplaadi analoogia on siin ilmne. "Kui kõik on teh­ tud, istun uuesti esimesse ritta ja jään kuulama. Linnud laulavad ümberrin­ gi ja kedagi ei ole. Kas ei ole? Ma ei kiirusta ja mul ei olegi kuhugi kiirusta­ da. Mitte kellelgi ei ole kuhugi kiirustada." Hauaplatsist on saanud looduse 5 M. Serres, Le systeme de Leibniz, II kd, s.L, s.a., lk 675. Tsiteeritud teosest: Ch. Buci-Glucksmann, La raison baroque, lk 174.

300 teater, selle etendus on loodus ise, lindude laul ja hauaplaadil kasvav sam­ mal; kui linnud laulavad ümberringi, kas siis ümberringi kedagi ei ole? Siin on allegooriline lõhe viimaks kustunud, illusiooni ja reaalsuse vahet enam ei ole. (Selle teksti komplementaartekstiks on Viidingu proosaluuletus "Vaba­ õhuetendus", kus inimeste teatri ümber samal ajal toimub looduse teater, milles allegoorilist lõhet ei ole.) Nõnda on teater nii Üdil kui Viidingul elu metafoor, autobiograafia meta­ foor. Teater on allegooria enese allegooria. Kui elu peidab surma, siis teater ja allegooria näitavad, et ta seda teeb. Teater ongi elu allegooria; allegooria vahendiks on siin näitlemine, mäng. Kunst ja luule on samuti mäng, veidi teises, aga analoogilises mõttes ja seega võivad nad teha sama mis teater: võivad olla elu allegooriaks, näidata mängu kaudu, allegooriliselt elu sala­ dust. Üdi rakendab seda mängu täies ulatuses, seda väljendab kogu ta luule­ revolutsioon, mis sisuliselt on modernse allegooria enneolematu levimine eesti luules. Viiding on allegooriline nagu Üdigi; kuid ta hakkab umbusalda­ ma mängu ennast, hakkab püüdlema "puhta ja selge sümboli" poole, ning sellega vallandub ta tekstides teatav pihtimuslik kriis, eneseanalüüsi laviin, mis paneb ta mõnikord rääkima justkui müstilise ilmutuse keelt. Viidingu müstiline allegooria on rahutu ja dünaamiline. See jääb endiselt modernseks allegooriaks, mida iseloomustab "surma sisestumine kirjutamis­ kogemusena"6, sarnaneb aga samal ajal Eckharti või Juan de la Cruzi para­ doksaalse kõnega. Mängu osa vähendades muutub Viiding vahel veel ellipti­ lisemaks kui Üdi. Ometi jääb teatri metafoor ka Viidingu tekstis niisama ülesehitavaks ja täieneb veel tema viimastes avaldatud luuletustes ühise pealkirjaga "Ärgem lammutagem vana teatrit veel": "Ta lemmikteemaks la­ val oli coitus, I ta näitlejate närviotstest toitus — / need olid (proovis) ala­ tasa väljas /ja tema ise tunnustusenäljas." Rida elu-reaalsus-teater-illusioon-allegooria-unenägu-surm täieneb veel seksuaalsusega, mis tõmbab ringi kokku ja lähendab Viidingut veel enam ba­ roksele müstikale. Traagilise asendamine sakraalsega polnud lõpuniminevalt võimalik, kuid võimalik oli liikumine melanhoolsest ja saturnilisest allegoo­ riast müstilisse allegooriasse. Selle poolest on Üdi ja Viidingu dionüümid tõe­ poolest kontrastsed (mis ilmselt oligi kirjaniku algne taotlus). Samas seovad üks ja sama uuenduslik luulekeel ja teatri autobiograafiline metafoor dionüü­ mid ikkagi kokku. Tekib üks kaheks pooleks jagunenud autor, J. Ü. J. V., kelle loomingu võiks soovi korral jaotada kolmeks perioodiks: 1968—1974, alates esimestest avaldatud luuletustest raamatuni "Selges eesti keeles"; 1975— 1980, "Armastuskirjadest" "Elulootuseni"; ja viimane periood, mille ainus ise­ seisev kogu on "Tänan ja palun". Sel juhul võiks esimest ja teist perioodi stiili­ liselt vastandada, kusjuures "Selges eesti keeles" oleks kogu J. Ü. J. V. poeeti­ ka kontsentraat, teatav kvintessents või kristallisatsioon, "Armastuskirjad" aga alustaksid selle poeetika modifitseerimist, taotledes uut lihtsust ja konk­ reetsust. Viimane periood oleks kõige hakitum. Siin võiks näha nii äärmuslik­ ku püüdu aabitsaliku vaesuse poole, tolstoilikku vaenu rafineeritud kultuuri vastu kui ka eelmiste perioodide poeetika taasilmumist, mis toob kaasa para­ doksaalse väljendusviisi ja tekitab müstilise kõne. Kirjandusteaduslikult võiks selline periodiseering olla otstarbekas. Kuid Üdi—Viidingu tegelikku vahekor­ da arvestades näib see vägivallana kogu dionüümilise teksti eneserefleksiivsu- se ja autoportreelisuse suhtes. Võtkem siis omaks, et meil tuleb ühe kirjaniku loomingust rääkida kahe nime all, millest üks on justkui teise allegooria, teat- raalne teisendus, ja et see nimede mäng on tema tekstikorpuse lahutamatu osa. 6 Ch. Buci-Glucksmann, La raison baroque, lk 183.

301 ETNONÜÜMID JA SETU IDENTITEET

VAIKE SARV

1. Usulised ja kultuurilised erinevused Kagu-Eestis

ndise Võrumaa (praeguse Põlva ja Võru maakonna) elanike ida- ja ka­ E gupoolseid naabreid nimetame tänases üldeestilises kõnekeeles setu­ deks või deminutiivselt setukesteks, sama nimetus on läinud ka teaduslikku keelepruuki. Võrumaa inimesed ütlevad setokesed ja enese kohta vastavalt uõrokesed. Keele poolest on naabrid omavahel sugulased ja idapoolsed võru­ kesed kuuluvad setukestega koguni samasse murderühma, kuid omavaheli­ sed suhted on vähemalt viimasel aastasajal olnud jahedad. Põhjuseks on pee­ tud eeskätt usuliste tõekspidamiste erinevusi.1 Setud on ühelt poolt säilitanud eestlastest enam eelkristlikku rahvausundit, teisalt võtnud omaks kreeka- katoliku kiriku usu ja tavad. Kui endise Räpina ja Vastseliina kihelkonna elanikud kuulusid luterlaste hulka, siis nende lähimad keelesugulased olid jäänud vene õigeusu kiriku mõjusfääri hiljemalt pärast 1473. aastat, kui asutati Petseri klooster. Idapoolsemaid setu alasid olid juba XIII sajandil mõjutanud Irboska, Mölaja Senno kirik. Pihkva vürstiriigis ja hiljem Pihkva kubermangus elamine tõi kaasa muudatusi nii ainelises kui ka vaimses elus. Kuni XX sajandi alguseni säili­ sid seal külakogukonnad ja töö tootlikkus oli madal. Majanduslik mahajää­ mus ja kultuuriline omapära hakkasid setusid oma keelesugulastest erista­ ma vähemalt niisama palju kui nende usuline kuuluvus. Setude üle tegid rohkem nalja Räpina kihelkonna elanikud, kes ise ei kuulu võru keele ida- rühma murde kõnelejate hulka. Nende puhul oli mõnigi kord tegemist tartu- maalastega, kes olid alates XVIII sajandist sinna ümber asunud.2 Kõigi va­ henditega üritati tõmmata piiri endi ja setude vahele ning hoida lahus kahte kultuuriliste tunnuste poolest erinevat inimrühma. Tänase päevani võib kuulda väidet: "Egä igä Piusa seto olõ^j kagoeestläne!" Ka otsesest kokku­ puutealast kaugemal on keelesugulaste nii kultuurilist kui ka usulist erine­ vust mõlemalt poolelt alla kriipsutatud: "Valga linnas on üks tänav, kuhu on elama asunud setu pered. Suhtlemisel ütlevad nad "Häid teie pühi!" (luteri kalendri järgi) ja "Häid meie pühi!" (õigeusu kalendri järgi)".3 Niisiis toimib mõlemalt poolelt tugev tarve eraldada "meid" ja "neid", sa­ ma keelerühma piires igal võimalikul juhul alla kriipsutada käitumise ja mõtteviisi erinevust. Nii võrukesed kui ka setukesed on elanud tänaseni üs­ na etnotsentrilises ühiskonnas, milles kultuuriline käitumine omandatakse oma kultuurirühma sees ja väljaspoolsetega suheldakse ettevaatlikult. Selli­ se käitumise tulemuseks on konservatiivsus ja eraldatus, isesegretsioon, mil­ le käigus ettetulevaid võõraid elemente eemale tõrjutakse.4 Nii näiteks võib setu meeste komme kanda särki pükste peäl kutsuda esile Võrumaa meeste 1 P. Runnel, Setude enesemääratlusest kõrvalseisja pilgu läbi. — Palve, vanapatt ja pihlakas. Setomaa 1994. a. kogumisretke tulemusi. Vanavaravedaja 4. Tartu, 1996, lk 31. 2 H. K e e m, Võru keel. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Võru Instituut. Tal­ linn, 1997, lk 11. 3 M. Kõivupuu käsikirjalised ekspeditsioonimaterjalid. 4 L. Saressalo, Kveenit. Tutkimus erään pohjoisnorjalaisen vähemmistön identitee­ tistä. SKS Toimituksia 638. Tampere, 1996, lk 54.

302 hüüde: "Setol tulõ särk püksi pestä!" Ka kodukülast Eestimaa linnadesse väl­ jarännanud setud identifitseerivad endid sageli etniliselt. Alles teises-kol- mandas sugupõlves astub etnilisse rühma kuuluvuse kõrval esile mõni teine grupp, olgu siis ametiala, huviala või elukoha järgi. Siis hakatakse integree­ ruma uude kultuurirühma, millesse sobitumine võib nõuda vanade väärtus­ süsteemide uuematega asendamist. Tänases Võru maakonnas aga jätkub isesegretsioon. Valdavalt setu elanikkonnaga asustatud Meremäe valla piire on elanikkonna taotluse põhjal septembris 1997 muudetud nii, et luteriusuli- se elanikkonnaga külad on tagasi viidud Vastseliina valla piiridesse.

2. Enesemääratlus etnonüümi kaudu

Setukesed erinevad nii võrukestest kui ka eestlastest, kuid kuuluvad sa­ mal ajal idapoolse naabri poolt vaadatuna eestlastega kokku. See ilmneb ka neile omistatud nimetustes. Rahva, hõimu või mõne piirkonna elanike nime­ tus kujuneb tavaliselt välja lähemate või kaugemate naabritega tekkinud kontaktide käigus. Mõnel puhul on vaja rõhutada kokkukuuluvust, teisel pu­ hul aga erinevust. Sarnasuse ja erinevuse kriteeriume on palju. Ühte inim­ rühma võib nimetada mitmel eri viisil sõltuvalt nende elupaigast, keelekasu­ tusest, tegevusalast või usukommetest. Folkloristile pakuvad erilist huvi et- nonüümid, mis viitavad keeleliselt või muul viisil eristunud etnilise rühma keelekasutusele ja määratlevad inimest lisaks kohale ka tema keelelises ja etnilises ajaloos. Maale või piirkonnale viitavaid etnonüüme võib pidada to­ ponüümide alaliigiks.5 Nimetused võivad välja kujuneda rühmasiseste kri­ teeriumide põhjal, kuid aluseks võib jääda ka võõraste pandud nimetus. Kui­ gi etnonüümid võivad nagu kohanimedki olla kas ühetähenduslikud, mitme­ tähenduslikud või läbipaistmatud, kasutatakse omanimetust ikkagi siis, kui ollakse teadlik, et teistest erinetakse. Riho Grünthal rõhutab, et iga keel moodustab nimetusi oma reeglite põh­ jal. Etnonüümide puhul tulevad mängu ka keelekontaktid, seega aitavad ni­ metused ja nende etümoloogia mõista eri etniliste rühmade moodustumist ja eri rahvaste vahelisi kokkupuuteid. "Läänemeresoomlaste etnonüüme uurides tuleb arvesse võtta, et ainestik on pärit mitmest eri keelest. Esimene probleem on nimede motiivi või malli selgitamine iga keele omast vaatenurgast lähtudes. Seejärel saab arvestada ka keelte ja murrete eriarenguid, naaberkeeli, kontak­ tide vanust, läänemeresoomlaste asumisajaloo ja selle üldiste tingimuste kohta käivaid andmeid, mis põhinevad etümoloogilisel uurimistööl ja arheoloogial."6 Kagu-Eesti idaosa elanikke on ajaloo kestel erimoodi nimetatud mitmel põhjusel. Kirjalikele allikatele toetudes on võimalik esile tuua vähemalt üheksa nimetust, millest osa pärineb Saksa ja Vene vallutajatelt, osa naab­ ruses elavatelt luteriusulistelt hõimukaaslastelt. Nimetuste aluseks on ol­ nud elupaik {Pihkva eestlased, Petserimaa elanikud), päritolu {kuninga rah­ vas, Rootsi rahvas), usuline kuuluvus {pooleusuline, venelane) või tegevusala {rändkaubitseja). Osa nimetusi haarab mitut tunnust korraga (tegevusala ja keelekasutus, usuline kuuluvus ja keelekasutus). Omaette osa moodustavad ühe murde sees kasutatud nimetused, mis on eristanud etnilise rühma väiksemaid alajaotusi {Mokronulga rahvas, Tsätski tsura) vastavalt kohalikule piirkondlikule jaotusele.7 Neid võib pidada hõi- 5 R. Grünthal, Liwistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castrenianumin toimitteita 51. Helsinki, 1997, lk 9. 6 R. Grünthal, Liwistä liiviin, lk 34. 7 A. Hõrn, Setomaa nulga. — Võro-Seto Tähtraamat 1991. Võro Keele ja Kultuuri Fond. Võro, 1990. 303 munimedeks, mis erinevad etnonüümidest piiratud kasutamiskeskkonna poolest.8 2.1. Maarahvas. Nimetus maarahvas on tuntud kõigil murdealadel. Põh­ jus on selles, et täiendsõna maa (samuti kui põhisõna rahvas, mees või keel) on etniliselt semantikalt neutraalne ja ilmselt loomulik piirkonnale, kus pole erilisi tingimusi, mis võiksid põhjustada keelelisi, kultuurilisi või geograafili­ si kontraste.9 Nimetustega maakeel ja maarahvas ei tähistatud ainult maal elavaid inimesi, maamehi tänases mõttes, vaid eestlasi üldiselt. Kui võõra­ maalased domineerisid linnaelanike hulgas, siis eestlased elasid enamasti maapiirkondades. Väljaspool linnuseid elavad hõimud olid mittesakslased (sks undeutsch). Nendest said maamehed (sks Landleute) talupoja ja põlluha­ rija tähenduses. Kagu-Eesti idaosa elanikud on seletanud 1848. aastal: "Meie oleme maarahvas, aga kummardame vene-värki jumalat."10 Nende keel oli vastavalt maa kül,11 mida maavärrki kõneldi.12 2.2. Eestlane. Nimi Eesti oli kagupoolse maarahva hulgas veel XIX sajandi lõpus peaaegu tundmatu. Juba 1849. aastal oli ilmunud B. Gildemanni "Mail­ ma made õppetus", milles toponüüm Eesti esmakordselt eesti keeles kasutusel on, kuid ei see ega teised rahvusliku ärkamisega seotud kirjameeste teosed jõudnud veel laiemalt maarahva hulka. Etnonüümi eestlane (vn эсть, эсто- нецъ) kasutati sajandivahetusel Lutsija Kraasna maarahva hulgas hiljuti sisse­ rännanud Liivimaa eestlaste kohta.13 Viimaseid peeti maamehele võõraks ja näiteks Kraasna maarahvas, keda arvati pärinevat Petseri ümbruskonnast, ei saanud nende keelest kuigi palju aru. Enesega sarnaseks peetud inimest nime­ tati seal veli.14 Ka Setumaale rändas alates XIV sajandist aeg-ajalt sisse Liivi­ maa eestlasi ja mõnikord ongi setusid peetud nende järeltulijateks.15 Varase­ mad ümberasujad astusid vene uskuja assimileerusid setudega, XIX sajandi lõ­ pu ümberasujad aga säilitasid luteri usu ja kasutasid enesenimetust eestlane.16 Nimetus eestlane on ebaselge algupära ja kireva kasutamislooga. Venekeel­ setes kroonikates leidub vorm Estonija, Henriku Liivimaa kroonikas Estland ja Estonia. Nimetuse 'idarahvas' (sõnadest austa, ost, est) on ilmselt kasutusele võtnud germaanlased hiljemalt I sajandil m.a.j Läänemere idakaldal elavate rahvaste üldnimetusena.17 Kui Ida-Baltikumi geograafia kohta kogunes roh­ kem teadmisi, arenes ka toponüüm ja jõudis kirjalikesse allikatesse XI—XIII saj. Esimene trükis, kus leidub nimetus eesti, on 1535. aasta Wanradti-Koelli katekismus. Valev Uibopuu on rõhutanud, et nime on kasutusele võtnud võõ­ rad ja et see muutus objektrahva enese rahvusnimetuseks palju hiljem.18 Eest­ lased ise alustasid nimetuse kasutamist seoses rahvusliku ärkamisega ja ül-

8 R. Grünthal, Liwistä liiviin, lk 24. 9 R. Grünthal, Liwistä liiviin, lk 188. 10 Fr. R. Kreutzwald, Teateid rahvalauludest Pihkva kubermangus asuvate eestlas­ te juures. — Maailm ja mõnda. Tallinn, 1953, lk 108. 11 J. Mägiste, Petserimaast, selle uurimisest ja setude päritolust. — Meie maa: Eesti sõnas ja pildis. Lund, 1957, lk 170. 12 О. К а 11 a s, Kraasna maarahvas. — Suomi 4 : 10. Helsinki, 1903, lk 38. 13 O. Kallas, Lutsi maarahvas. Helsinki, 1894; O. Kallas, Kraasna maarahvas, lk 39. 14 О. К а 11 a s, Lutsi maarahvas, lk 34. 15 А. Миротворцев. Об эстах или полуверцах Псковской губернии. Памятная книжка для Псковской губернии на 1860 год. Псков, 1860. 16 V. В и с k, Petseri eestlased. Tartu, 1909. 17 R. Р а 1 m а г u, Eesti vanemais kirjalikes allikais. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 5, lk 265. 18 V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevi­ kust. Lund, 1984, lk 162.

304 dise haridustaseme tõusuga XIX sajandi keskpaiku (Fr. R. Faehlmanni "Ehstnische Sagen" 1840, Fr. R. Kreutzwaldi "Eesti rahwa ennemuistsed ju­ tud ja vanad laulud" 1860 jt). 2.3. Pihkva eestlased. Pärast 1242. aastal toimunud Peipsi Jäälahingut allutati kagueestlaste idarühm poliitiliselt Pihkva vürstiriigile ja usuliselt kreekakatoliku kirikule. Pärast 1629. aastat oli Pihkva järve läänerannik vaid lühikest aega Rootsi kuningriigi osaks. Põhjasõja käigus läks Eesti Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi valdusesse. Eestlastega asustatud piirkonnad jaotati 1721. aastal ära Venemaa kubermangude vahel. Põhja- Eestist sai Eestimaa ja Lõuna-Eestist Liivimaa kubermang. Pihkva järve ümbruses elavad läänemeresoomlased jäid aga elama Pihkva kubermangu ja neid hakati Tsaari-Venemaa administratiivse jaotuse põhjal nimetama Pihk­ va eestlasteks (sks Pleskauschen/Pleskauer Esten, vn псковские эстонцы). 2.4. Petserimaa eestlased. Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahelise Tar­ tu rahulepingu järgi liideti 1920. aastal Eestiga mitu endisesse Pihkva ku­ bermangu kuulunud valda. Neisse piiridesse jäänud eesti, vene ja ka läti kü­ lad moodustasid uue maakonna, mille keskuseks oli Petseri linn. Petseri maakonna elanikest oli 1922. aasta rahvaloenduse põhjal eestlasi vaid 33%, nende hulgas setusid 78%.19 Eesti keelt kõnelevaid Petserimaa elanikke ni­ metati Petseri eestlasteks. 2.5. Venelased. Pihkva kubermangu vene haritlaskonna hulgas levis XIX sajandi lõpul arvamus, et setud olla eestistunud vene lahkusulised, mida siis­ ki tõsiselt ei võetud. I. Vassiljev peab tõenäolisemaks, et setud on põlised eest­ lased, kes puutusid vene kirikuga kokku veel enne, kui katoliku kirik XII sa­ jandil Eestisse tungis.20 Seejuures ei saa eitada, et setu keeles ja kultuuris (arhitektuuris, riietuses, toitumistavades) on venepäraseid jooni. Pihkva eest­ lased on XX sajandi algusaastail endid ise siiski mõnikord venelasteks nime­ tanud (vinnelane või vindläne). V. Reier selgitab, et sellise määratluse alu­ seks oli vene kiriku juurde kuulumine, samuti meeste vene keele oskus ja osalt venepärane rõivastus.21 Krasnojarski krai Haidaku setu küla elanikud seletasid veel 1987. aastal, et nad on pärit Rassejast, s.t Venemaalt, Petseri kandist, ja nende elamistavad erinevad luteriusuliste Siberi eestlaste omast.22 Kagu-Eesti külanimed on suures osas vene algupära, mistõttu on seal­ kandis eeldatud ka varasemat vene asustust.23 2.6. Pooleusulised. Omapäraseid nimetusi on kaasa toonud kagueest­ laste ja kiriku suhe. Kui 1473. aastal asutati Petseri klooster, allutati üm­ berkaudsed põliselanikud vene õigeusu kirikule ja neist said kloostritalupo- jad. Vene rahvusest koguduse liikmeid nimetati seal õigeusklikeks (pravo- slavnõi), muust rahvusest koguduse liikmeid aga pooleusulisteks (põluwer- nik, põlawertsik, põlwernik).24 Saksakeelses ajakirjanduses kasutati väljen­ dit halbgläubige des Pskowschen Gouvernements. Venekeelne sõna право­ славный sisaldab endas ka tähendust 'slaavlasena sündinud, õige slaavlane', mistõttu õigeusu kiriku juurde kuuluvad eestlased olid juba sünnipära tõttu ainult "osaliselt" ortodoksid.25 Nimetuse levimisele aitas kaasa see, et kagu- 19 Setumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjandus. Eesti III. Tartu, 1928, lk 41. 20 И. В а с и л ь e в. Псковская губерния. Историко-географические очерки как пособие на­ родным учителям по предмету родиноведения. Псков, 1886, lk 89. 21 V. R e i e г, Mälestused Setumaalt. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, lk 174. 22 I. Tõnuristi käsikirjalised ekspeditsioonimaterjalid, 1991. 23 J. Mägiste, Petserimaast, selle uurimisest ja setude päritolust, lk 170. 24 F. J. W i e d e m a n n, Eesti-Saksa sõnaraamat. Tallinn, 1973, vg 1034. 25 Т. L e i s i ö, Setumaalta Harjumaalle. A. O. Väisäsen tutkimusmatka Viroon vuonna 1913. Tampereen yliopisto, Kansanperinteen laitos, julkaisuja 16. Tampere, 1992, lk 179.

20 Keel ja Kirjandus nr 5. 1998 305 eestlased, eriti naised, vene keelt ei osanud ja hoidsid omaette ka jumalatee­ nistusel. Riho Grünthal lisab võimaluse, et vorm põlawertsik on rahva suus saanud tähenduse 'poolausuline'.26 2.7. Kuninga rahvas. Kagu-Eesti kreekakatoliku usku Vene tsaaririigi kloostritalupojad kasutasid ise endi kohta möödunud sajandi lõpus nimetust kuninga rahvas või woola rahvas, mitte setu. "Seepärast ei nimeta poluver- nikud ise endid setukesteks, vaid meelsamini — sest nad on suuremas osas kroonutalupojad — kuninga rahvaks, vabaks rahvaks."27 Siinkohal tuleb li­ sada, et kuni{n)gass on olnud ka vene tsaaride nimetuseks.28 Seega vastan­ das suhteliselt vaba rahvas end mõisaorjuses elavatele talupoegadele. Ku­ ningas on setu rahvalauludes kasutusel kui sotsiaalses hierarhias kõrgemal seisva isiku ülistav nimetus. 1922. aasta laulupeol pöördus eeslaulja Akulii- na Ruusamägi sõnadega "Tere, kroonitu kuningas, Eesti uma ülembä!" Tal­ linnast ja Tartust saabunud külaliste poole.29 Arusaam, et linnahärra ja rii­ gimees on kuningas, kellest sõltub setude heaolu, avaldub ka tänastes setu improvisatsioonides. 1994. aasta Seto Kuningriigi päeval nimetas Olga Lohk kuningaks ka oma küla toredat poissi, kellest sai linnamees ja valitseja: "Kuningast timmä kutsutigi, riigimehest peetigi."30 2.8. Rootsi rahvas. Kagu-Eesti elanikud on iseendid määratlenud ka kui roodzi rahvas või roodzi vangi.31 1987. aastal jutustas Anna Fjodorova Krasnojarski krai Haidaku külas: "Rootsi kuningas müünud osa eesti rah­ vast Venele. Pärast tahtis küll tagasi saada, kuid Vene ei andnud. Nii saigi seto rahvas."32 Nende nimetuste taga kumab uskumus, et põhja- ja lääne­ poolne osa Kagu-Eesti maarahvast on pärit Rootsi kuningale kuulunud ala­ delt Lõuna-Eestist (Ugandist), olles Pihkvamaal saksa mõisnike pärisorju­ sest vabaks saanud. Sellest oletusest kirjutati juba XIX sajandi teisel poo­ lel.33 Kraasna maarahvas nimetas kogu Petserist põhja poole jäävat maad venekeelse terminiga Швеция, s.t Rootsi.34 Kagu-Eesti maarahva idapoolse osa keelt on nimetatud vanaks puhtaks setu murdeks ehk rootsi seto keeleks.35 Seda, et idapoolse Kagu-Eesti elanikkond pärineb Võrumaalt (Rä­ pina, Vastseliina ja Rõuge kihelkonnast), põhjendab keeleteadlane Julius Mägiste keelelise lähedusega. Samas toob ta ära teateid, et Vaaksara küla elanikud mäletavad endid 7—8 sugupõlve tagasi tulnud Paltri külast, Raak- va küla elanikud Lasvalt jne.36 2.9. Setud. 1860. aastal tõi baltisakslaste ajaleht Inland esmakordselt esile tolleaegses Pihkva kubermangus elavate eestlaste kohta käivad hüüd­ nimed settu, settuke või settukesed. Nimetus olevat tuletatud sageli kasuta-

26 R. G r ü n t h a 1, Liwistä liiviin, lk 187. 27 H. Hartmann, Neuhausen und die Pleskauschen Esten. — Inland. Eine Wochen- schrift fur Liv-, Est- und Kurlands. Geschichte, Geographie, Statistik und Literatur. Tar­ tu, 1860, nr 34, lk 626. 28 J. Mägiste, Petserimaast, selle uurimisest ja setude päritolust, lk 170. 29 Seto lugõmik. II osa. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XI. Tartoh, 1924, lk 218. 30 V. Sarv, Setu improvisatsioonid esimesel Kuninga kuulutamisel. — Lee 4. Ümin. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne. Tartu, 1997, lk 86. 31 J. Mägiste, Setukaistekstejä. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 159. Hel­ sinki, 1977, lk 19. 32 I. Tõnuristi käsikirjalised ekspeditsioonimaterjalid, 1991. 33 A. M и p о T в о p ц e в, Об эстах или полуверцах Псковской губернии. Памятная книжка для Псковской губернии на 1860 год. Псков. 1860; Ю.Т р у с м а н, О происхождения Псково- Печерских полуверцев. Живая старина, Т. 7, Санкт Петербург, 1897. 34 О. Kallas, Kraasna maarahvas, lk 40. 35 J. M ä g i s t e, Setukaistekstejä, lk 19. 36 J. Mägiste, Setukaistekstejä, lk 19 jj.

306 tud sõnast see (dies) või seotud (gebunden).37 Kagu-Eestis tuntud sõna setu (gen setme, nt setu neist я mõni neist; jõe setme haara = jõe mitmed harud) vasteks on antud so viel, mancherlei™ Kagueestlaste idarühma keelekasutu­ se tunnuslikuks sõnaks on nimetatud ka asesõnu seo, setä, mis võis naabrite­ le veider tunduda ja pilkenimetuste seto ja setokõnõ aluseks muutuda.39 Sa­ ma mõtet on toetanud Hella Keem, kelle arvates pärineb hüüdnimi 1739. aastale järgnevast ajast, mil Räpina paberiveski juba töötas ja kaltse vajas. Petseri lähikonna eestlased kauplesid sealkandis savianumatega ja tõid ük­ siti sinna kaltse. Asesõnade eriline kasutamine ja kõnepruugile eriomane järgsilbi о said nimetuse seto aluseks.40 1869. aastal ilmunud F. J. Wiedemanni sõnastikus on setu-rahvas, setu­ kas ja setu (deminutiiv setukene) sünonüümid.41 Nimetus põlvnevat Liivimaa eestlastelt. Samas antakse sõnapaari saksa-setukene vasteks Halbdeutscher = kadakasaks. E. Ernitsa käsitluses tähendab see sõna inimesi, kelle keeles leidub kahe keele sõnu.42 Sõna setukas oli varem tarvitatud vana ja kehva hobuse kohta, kellega Pihkva eestlastel oli tavaks Eestisse kaubitsema sõita. Et mujal Eestis kohel­ di hobust lugupidamisega ja temast kõneldi ilusasti ning temast isegi lauldi ja mängiti temaga seotud mänge, torkas Pihkva eestlaste pejoratiivne väljend muudele eestlastele teravalt silma.43 Nimetus läks üle vaesuses elavatele ini­ mestele, kes hoolitsemata hobusekronudega ringi liikusid. Samal ajal oli hea hobune ka setude hulgas hinnatud ja temaga seostati isegi üleloomulikke omadusi (jumalate pulmas käimine, inimkeeli kõnelemine jne). Hea näide on selle kohta "Hobusemäng", mis kuulub talvise pööripäeva rituaalsete mängu­ de hulka44 ja milles kadunud hobune võib olla päikese sümboliks. Setu rahva­ lauludes rohkete hobuse sünonüümide hulgas (hiirokõnõ — hallkõnõ, musta- kõnõ mu hobõnõ, verrev varsakõnõ jne) nimetust setukas ei ole.45 Villem Bucki arvamus, et sõna tuleneb adjektiivist seätu tähenduses 'se­ gatud', on meelevaldne, kuid huvitav setusid toetava seletuse poolest. "Petse­ ri klooster katsus seda rahvast ju ammu venelastega segada — muretses Ve­ ne tsaaridelt maad, kuhu ta neid ja venelasi segamini elama asutas." Eestla­ ne suhtuvat aga setusse kui rumalasse inimesse, kellega tuleb ümber käia nagu lapsega ja kelle kulul väga palju toredat nalja võib teha.46 Etnograaf J. Richter näitab, et maarahvas jagunes eestlasteks ja setu­ deks erisuunaliste sotsiaalmajanduslike protsesside tulemusel XLX sajandi teisel poolel, sest kodanliku ühiskonna kiire areng haaras kaasa vaid lute- riusulised.47 Setude osaks jäi isiklikku maaomandust valdavate ja vähe­ haaval rikastuvate eestlaste ning külakogukonnad säilitanud ja vaesuses elavate venelaste vaheliste kontaktide loomine ja kaubanduse arendamine. 37 H. H a r t m a n n, Neuhausen und die Pleskauschen Esten, lk 626. 38 F. J. W i e d e m a n n, Eesti-Saksa sõnaraamat. Tallinn, 1973, vg 1034. 39 J. M ä g i s t e, Setukaistekstejä, lk 23. « H. K e e m, Võru keel, lk 11. 41 F. J. W i e d e m a n n, Eesti-Saksa sõnaraamat, vg 1034. 42 E. E r n i t s, Setu(kas). — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31. Tal­ linn, 1987, lk 40. 43 E. E r n i t s, Setu(kas), lk 40. 44 R. M i г о v, "Hobusemäng" Setus ja mujal. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Selt­ si aastaraamat 30. Tallinn, 1986, lk 107—126. 45 J. Hurt, Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen. Finnische Lite- ratur-Gesellschaft. Helsingfors, 1904, lk 330—339. 46 V. В u с к, Petseri eestlased, lk 3—4. 47 J. Richter, Интеграция сету с эстонской нацией. — Eesti talurahva majanduse ja olme arengujooni 19. ja 20. sajandil. ENSV TA Ajaloo Instituut. Tallinn, 1979, lk 92.

20* 307 Lisaks rändkaubandusele toetas vahendajarolli ka asjaolu, et setud töötasid palgalistena Võrumaal ja kaugemateski kihelkondades. Riho Grünthal rõhutab etnonüümist setukene ülevaadet andes, et setud on erinenud ümbruskonna elanikest nii keelelt kui ka tavadelt ning et neid on seetõttu isegi kardetud.48 Wiedemanni sõnastikus leidub ütlus oh, setuke­ ne, mis väljendab hirmu.49 Paul Hagu arvates pole etnonüümil setu kõigiti rahuldavat seletust. Tema tähelepanekute kohaselt hakkas setu eestlaste jaoks XX sajandi algul märki­ ma kohtlast, harimatut, mõnevõrra kummalist ja mitte päris normaalset ini­ mest.50 Tekkis pejoratiivse nimetuse ja enesest lugupidava suhtumise vaheli­ ne konflikt. See, et nimetusse setu on suhtutud tõrjuvalt, avaldub ka setu improvisatsioonides, kus leidub sageli värsirida meida setuks sõimatakse .51 Võrukesed ei suhtunud setukestesse siiski ainult tõrjuvalt või üleolevalt. 1952. aastal on üles kirjutatud eestlastele mõeldud manitsus: Seto omma maarahvast targõmba. Setot ar naarkko iälege! (EKI MS, Pahtpää 1952). Tä­ helepanu on pööratud ka setu naiste heale käsitööoskusele: Peenikene näpo- tüüja välläumblemine tull' maarahvale seto käest (EKI MS, Räpina 1952). Setusid on toetanud Velikije Luki arhimandriidiks tõusnud setu päritolu munk Arkadi, kes 1880-ndatel aastatel ka setu rahvalaule üles kirjutas. 1922. aasta setu laulupeol tänas ta setu keeles laulikuid selle eest, et nad oma keele, laulud, rõivad ja kombed alles on hoidnud. "Mudku täile olT tuu valus, et Seto nimme nii halvas peetas, ja näide kiiltki põlatas, nigu seto kül es olõssi' Jumala tahtmisega' saanu'." Samal peol soovis Eesti Vabariigi sise­ minister, et nimetus seto oleks aus ja püha rahvuslik nimetus, mida iga setu kalliks ja kõrgeks peaks.52 Eestlaste kohta on setud kasutanud traditsiooniliselt pilkenimetust tsuhkna, mis viitab keelekasutuses ja usulises käitumises ilmnevatele eri­ nevustele. Eriliselt on toonitatud seda, et eestlased ei pea kinni paastust. Näiteks on Julius Mägiste üles kirjutanud setu sõimu: Tsuhkna tšort, piimä pönt, munapudru molkst! (EKI MS, Lõkova 1934). Luteriusulised eestlased on sellesse nimetusse leplikult suhtunud: Seto om iks seto, a neo mi uma om­ ma tsuhkna^ (ЕШ MS, Vastseliina 1975). Osa 1860-ndatel aastatel ja hiljem Pihkvamaale ümberasunud Liivimaa eestlastest jäi edasi luteri kiriku juur­ de ja pejoratiivne nimetus kandus üle ka neile.53 Setu aladest veidi kaugemal Rõuges on tsuhkna tuntud sõimusõnana, mida venelased kasutavad eestlaste kohta. Sõna tsuhkna tuleneb sõnast чудь, mis on olnud läänemeresoomlaste, peamiselt eestlaste, vepslaste ja ka vadjalaste nimetuseks vene kroonikates. Enne seda, kui venelased neile aladele jõudsid, läänemeresoomlastel ühisni­ metust polnud, sest puudus tegur, mis oleks eri keelte kõnelejaid ja eri rüh­ mi nende omast vaatenurgast tervikuks ühendanud. Novgorodis kanda kin­ nitanud indoeurooplaste jaoks polnud läänemeresoomlaste keeleerinevused selged ja seetõttu kasutati nimetust tšuud kõigi selle piirkonna elanike koh- 48 R. G r ü n t h а 1, Livvistä liiviin, lk 209. 49 F. J. W i e d e m a n n, Eesti-Saksa sõnaraamat, vg 1034. 50 P. Hagu, Setude etnogenees agraartavandi valgusel. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 10, lk 616. 51 Virolaisia kansanrunoja. Suomentanut A. O. Väisänen. — Kalevalaseuran vuosikirja 2. Helsinki, 1922, lk 1. 52 Seto lugõmik. I osa. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised VI. Tartoh, 1922, lk 147—153. 53 P. Hagu, Setukaisten identiteetin ongelmat. — Koltat, karjalaiset ja setukaiset. Pie­ net kansat maailmojen rajoilla. Snellman-instituutti. A-sarja 19. Kuopio, 1995, lk 172.

308 ta, kelle sünnipära oli tundmatu või ebaselge.54 Nimetus võib tuleneda mui­ nasvene algupära sõnast чудь 'võõras rahvas, võõras inimene'. Osa keele­ teadlasi peab vene sõna varaseks lapi laenuks, vrd cutte, сиобе 'muistne sõda­ lane, röövel'.55 Etnonüümi tšuud on peetud rohkem etniliseks kui geograafili­ seks määratluseks, sest eri piirkondades on seda erinevalt kasutatud. Nii on venelane vepslase kohta öelnud чухар ja eestlase või soomlase kohta чухна. Viimast vormi on kasutatud ka Ida-Eestis. Iisakus on чухна all mõistetud ni­ melt eestlast, mitte poluvertsikut ega setut (EKI MS). Lätimaa kirdeosast on XIX ja XX sajandi vahetusel üles märgitud nimetus öukna, mis tähendab eestlast ning ühtlasi räpast ja harimatut inimest.56 Sama nimetus oli tuntud Kraasna maarahva hulgas setukestest kaugemal elavate eestlaste kohta. Se­ tusid endid arvati olevat osa maarahvast ja neid nimetati srye tšuhna, kelle asumisala taga oli tsuhkna maa.6*1 Folklorist Herbert Tampere on märkinud arheoloogiale ja võrdlevale kee­ leteadusele tuginedes, et setu ala ja Pihkvamaa mitu muudki piirkonda (Pihkva järve tagune, Velikaja jõgikond, Velikije Luki ümbrus) kuulusid va­ rem tšuudi hõimude valdustesse. Pärast Pihkva vürstiriigi kujunemist slaa- vistusid need aga kiiresti. "Alles on tänini jäänud ainult setu hõim, kes oli elavas läbikäimises läänepoolsete hõimudega ning sai tunduvalt lisa hilise­ matel aegadel Tartu piiskopkonnast ja Liivi ordule kuuluvailt aladelt põgeni­ ke arvel."58 Setud on eestlaste kohta kasutanud ka pilkenimetust mõtsik, mis viitab metsikule, õigeusu kirikusse mittekuuluvale inimesele. Setudele omasel vii­ sil on sõna kasutatud ka vähendavas vormis: mõtsikokõsõ. Julius Mägiste andmeil on eestlasi nende jumalakartmatuse pärast sõimatud koguni kolme­ kordse pilkenimetuste jadaga: kura tsuhkna mõtsigõ! (EKI MS, Lõkova 1934.) Sama nimetust kasutades on esile toodud ka eestlaste kehahoiakut, mis võis erineda setude sirgest rühist: Mõni mõtsik käu pää kõvõrehe. (EKI MS, küla märkimata) Setud on naabruses elavaid eestlasi nimetanud ka vene laensõnaga kristjane, mis viitab ilmselt eestlasele kui aadlile kuuluvale talupojale ja vastandab teda riigitalupojale (EKI MS, Värska).

3. Kuidas inimesi liigitada?

Inimeste rühmitamine ja liigitamine on sotsiaalne protsess, mis saab teoks teatud poliitilistel, majanduslikel või kultuurilistel põhjustel. Inimesed võivad olla ka keeleliselt ja rassiliselt erinevad, kuid erilisusel on sotsiaalne tähendus vaid siis, kui keegi annab sellele niisuguse tähenduse. Tavaliselt jaotab inime­ sed rühmadeks ühe koosluse tugevam osapool, et tõrjuda võõraid ja ära hoida kokkusulamist. Vähemused või nõrgemal positsioonil olevad inimesed on vas­ tanud sellega, et peavad ise kinni juba tekkinud piiridest, kujundavad välja oma identiteedi ja isegi karistavad neid, kes seda piiri rikuvad.59 Üks liigituse võimalustest on rahvusluse printsiip. Jakob Hurt, kes eel­ s'1 R. G г ü n t h а 1, Liwistä liiviin, lk 151. 55 M. Korhonen, Johdatus lapin kielen historiaan. Suomalaisen Kirjallisuuden Seu­ ran toimituksia 370. Helsinki, 1981, lk 45. 56 K. Mülenbacha Latviešu valodas värdnica I. Riga, 1923, lk 418. 57 O. K a 11 a s, Kraasna maarahvas, lk 39—40. 58 H. Tampere, Mõningaid eestlaste etnilise ajaloo küsimusi suulise rahvaloomingu valgusel. — Eesti rahva etnilisest ajaloost. Tallinn, 1956, lk 255—277. 59 E. Allardt, Ch. Starck, Vähemmistö, kieli ja yhteiskunta. Suomenruotsalaiset vertailevasta näkökulmasta. Porvoo—Helsinki—Juva, 1983, lk 28.

309 mesena avaldas põhjaliku ülevaate setude asumisaladest ja elanike arvust, nimetas neid setukezed ehk setu rahvas.60 Sõna rahvas tähendusväli on aga väga lai ning eri aegadel ja eri keskkondades on seda isemoodi mõistetud. J. Hurt mõistis rahvuse (natsiooni) all "üht rahvast ühise päritolemise ja ko­ dumaaga, ühise ajaloo ning traditsiooni ja ühise keele ja kombega."61 Uus rahvuslus tekkis Lääne-Euroopas 1960-ndail aastail, mis tõi kaasa sotsiaal­ sete vähemusrühmade, sealhulgas rahvusvähemuste esilekerkimise. Rahvuslus on eelkõige poliitiline printsiip, mille kohaselt poliitiline ja rahvuslik ühik peavad kokku langema. Ajaloolises arengus on riik tekkinud ilma rahvuse abita, samuti mõni rahvus ilma riigita.62 Rahvuslust tervikuna on peetud populatsiooni ühikuks, ühiskonna eneseorganiseerumise viisiks. Rahvusriiklus on territoriaalpoliitiliselt määratletud ühiskonna homogeni- seerimine, mis toimib hegemooniarahva kultuuri ja keele kasuks. Paraku rii­ vab iga rahvusriik neid kollektiivseid õigusi, mis on oma keele kasutamisel, elulaadi harrastamisel jne igal tema territooriumil asuval mis tahes teisel grupil. Et olla ühiskonna organiseerimisel tõhus, peab riik olema tasalülitav ja vähendama ühiskonna etnokultuurilist pluralismi.63 Aga ei oleks hea, kui setude identiteeti nõrgendataks ja asendataks see eesti identiteediga või ka­ sutataks ühiskonna institutsioone sundimaks setusid identifitseerima en­ nast eestlastega. Eestlaste ja setude vahelised suhted saaksid parima lahen­ duse positiivse segretsiooni kaudu, kus vähemuskultuuri säilitatakse võrdse­ na enamuskultuuri kõrval. Soome sotsioloogide Erik Allardti ja Christian Starcki antud määratluse põhjal64 peab vähemalt osa vähemusrühma liikmetest vastama ühele neljast allpool toodud tunnustest selleks, et kuuluda etnilisse ehk rahvusrühma. 1) Üksikisiku omal tahtel samastumine on etnilise rühma põhiline mää­ ratlus, mis ei põhine pindmistel tundemärkidel nagu keeleoskus, rassilised tunnused vms. 2) Üksikisiku kuulumine rühma sugulussidemete kaudu. Rühma kõik liikmed ei pea tingimata esivanemate kaudu rühma kuuluma, kuid seda pee­ takse väga tähtsaks. 3) Üksikisiku kultuurilised tunnused. Keel on peamine eripära, kuid ka usk, rahvaluule ja muud erilised kultuurijooned nagu toitumistavad või riie­ tus on olulised. (Küsimust, milline murre on iseseisev keel, ei saa otsustada ainuüksi filoloogiliste tunnuste põhjal, vaid arvestada tuleb ka ajaloolisi te­ gureid.) 4) Üksikisiku kuulumine sotsiaalsesse organisatsiooni, mille kaudu käib nii rühma liikmete omavaheline suhtlemine kui ka rühma ja väljaspoolsete suhtlemine. Erinevad eluvaldkonnad alluvad eri reeglitele ning etniliste rüh­ made piire kujundavad ja säilitavad mehhanismid vahelduvad eri olukorda­ des. Tugevasse sotsiaalsesse rühma kuulumine pakub inimesele hea võimalu­ se end määratleda sel juhul, kui ta on asunud elama väljapoole traditsiooni­ list keskkonda. Kiire urbaniseerumine, informatsiooni liikumine ja külaelus

60 J. Hurt, Setukeste laulud I. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud ühes Räpina ja Vastseliina lauludega. Helsinki, 1904. 61 E. Jansen, Jakob Hurda rahvusemõistest ja tema kultuuriprogrammist. — Eesti TA Toimetised 39. Ühiskonnateadused, 1990, nr 1, lk 1—17. s2 E. G e 11 n e r, Rahvused ja rahvuslus I. — Akadeemia 1994, nr 10, lk 2226—2227. 63 R. Ruutsoo, Nõukogude Liidu provintsist Eesti rahvusriigiks. — Vikerkaar 1995, nr 2, lk 44—54. 64 E. Allardt, Ch. Starck, Vähemmistö, kieli ja yhteiskunta, lk 38.

310 toimunud suured muudatused toovad kaasa subjektiivsete tegurite tähendu­ se kasvamise ja vajaduse end ise ühiskonna liikmena määratleda. Kuni ini­ mene oli vahetult seotud oma juurtega, ei tarvitsenud ta kuigi palju mõtisk­ leda oma identiteedi üle. Setu etnilise rühma kujunemisel on senini olnud esikohal sugulusside­ med. Perekondlike sidemete kaudu on mõnevõrra säilinud ka emakeel, toitu- mistavad ja mõningad sotsiaalse käitumise normid, mis hoiavad sugukonda koos. Üksikisik pole sugulusringist väljaspool end vabal tahtel kuigi sageli setuks kuulutanud, pigem on püütud setude hulgast põlvnemist varjata. Sel­ leks annab võimaluse akadeemiline kooliharidus ja üldrahvuslike kommete omandamine. Samal ajal tunnevad inimesed tarvet samastuda etnilise rüh­ maga, mis pakub tuttavaid käitumismudeleid ja tavasid ning annab tuge väljaspool sugukondlikku ringi. "Etnilised rühmad annavad inimestele juu­ red ja ajaloo, mida saab teistega jagada."65 Varasema rahvusliku liikumise käigus olid setude vastu huvi tundnud soom­ lased, eeskätt folkloristid (A. A. Borenius-Lähteenkorva 1877. aastal, A. O. Väi­ sänen 1912—1924), kuid ka etnoloogid (A. Heikel, I. Manninen) ja keeleuurijad (E. N. Setälä, H. Ojansuu, L. Kettunen, P. Virtaranta, S. Suhonen jt). Eestis olid esimesed setu kultuuri toetajad üldise eesti rahvuskultuuri loojad (F. R. Kreutzwald 1848; J. Hurt 1887) ja hiljem esimese rahvusriigi ülesehitajad Kagu-Eestis (1920-ndail aastail luuletaja Paulopriit Voolame, keeleteadlane ja karskustegelane Villem Ernits ja teised, kes ise ei olnud setu päritolu). Nagu on märkinud sotsioloogid, ei saa rahvusvähemuselt oodata oma initsia­ tiivi enne, kui on ületatud materiaalse heaolu tingimuste alampiir. Sinna kuulub sissetulek, mis võimaldab esmast toimetulekut, tervisekaitset ja koo­ litust, kuid ka perekondlike ja piirkondlike kontaktide püsimist ning enese­ teostust nii ühiskondlikus kui ka isiklikus elus.66 Teisest küljest on etnilisus ja etniline identiteet sellised mõisted, mida rühm teadlikult kasutab siis, kui rühmasümbolite olemasolu on ohus.67 Setude identiteedi otsingud omakul­ tuuri kaudu muutusid nähtavamaks 1970-ndate aastate teisel poolel, seal­ hulgas korraldati 1977. aastal Seto leelopäevad. Ilmselt võimaldas setude elatustase rakendada eelpool mainitud initsiatiivi. Ühtlasi oli setu tradit­ siooniline kultuur nimelt neil aastail hakanud kiiresti lagunema ja ohutunne oli haaranud nii kogu sotsiaalset rühma kui ka teadlasi, kes selle etnilise rühmaga dialoogis olid.

4. Esoteeriline etnonüüm seto

Setude eriliseks tunnuseks on peetud nende traditsioonilist mõttemaail­ ma, mis on aidanud säilitada setude enesekindlust ja elurõõmu.68 Kirjanik Elise Aun, kes veetis nooruspõlve setude naabruses Ulitina mõisas, kirjutas: "Setud on rõõmsad ja lõbuarmastajad inimesed. Lihavõtte pühadest saadik kajas terve suvi igal õhtul nende neidude laul küla kiigelt ja mäe otsast mei­ le kõrvu."69 Eestlastega on neid sidunud keel, eelkristliku usundi fragmen­ did, ühine maarahva identiteet ja põllumajandus kui peamine tegevusala.

65 E. A11 а г d t, Ch. S t а г с k, Vähemmistö, kieli ja yhteiskunta, lk 38. 66 E. A11 a r d t, Ch. S t а г с k, Vähemmistö, kieli ja yhteiskunta, lk 28. 67 L. S a r e s s a 1 o, Kveenit. Tutkimus erään pohjoisnorjalaisen vähemmistön identitee­ tistä, lk 68. 68 J. Hurt, Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen; V. Buck, Pet­ seri eestlased. 69 E. Au n, Üks õhtu Setude seltskonnas. — Postimees 1888, lk 94.

311 Oluline on olnud ka Kagu-Eestis kõrvuti elamine ja sellest johtuvad majan­ duslikud ning perekondlikud kontaktid. J. Richter loetleb tunnuseid, millele tugines setude etniline püsivus ja mis eraldas setusid eestlastest. Nendeks on: erinev maakasutusviis (eestlastel üksiktalud, setudel külakogukond); eri usk (eestlaste luterlusele vastandus setude kreekakatoliku usk koos eestlas­ tele võõraks jäänud eelkristliku usundiga); erinev kultuuritase (setud olid valdavalt kirjaoskamatud). Setu etnilist identiteeti nõrgendas meeste vene­ keelne haridus ja sellest tulenevad idapoolsed kaubanduskontaktid.70 Setude olukord muutus oluliselt XX sajandi alguses. 1908. aasta rahva­ loenduse põhjal elas seal 18 675 inimest, kellel peale maareforme avanes või­ malus ise enese eest otsustada: maad ostaja müüa, ümber asuda kas Eesti­ maale või Venemaale. Levis haridus ja kättesaadavaks said ajalehed. Villem Buck lootis, et setud ei lase ennast aja nõuetele vastavalt ei venelasteks ega eestlasteks painutada, vaid kujundavad ennast ise rahvuseks. Kuidas oleks see aga võimalik, kui setudel pole oma kooli, kirjandust, kunsti ega teadust? Ärimeestest ja koolitatud setudest olid venelased saanud, eesti asunike kooli ei lubanud kreekakatoliku kiriku vaimulikud setu lapsi panna. Pealegi pol­ nud Eestist Setumaale ümber asunud luterlased ise huvitatud setudest ega nende kultuurist. V. Bucki arvates ei tohiks setud vene, soome või eesti tead­ laste uurimisobjektiks jääda, vaid peaksid looma oma traditsioonilisest kul­ tuurist lähtudes uue kooli, kirjanduse, teaduse, kunsti ja seltskondliku elu. "See laul, mis praegu siin elab, ei sisalda ainult nn. vanavara, mis muinasaja uurimiseks kõlbab: ta näitab, missugused mõtted, arvamised, tujud, lootused ja püüded siin praegu liiguvad."71 See lootus pole aga senini täitunud. Eestlaste ja venelaste vahel paiknevate setude olukord oleks võinud XIX sajandil kergesti kujuneda samasuguseks kui lätlastesse assimileerunud Lutsi eestlastel või venelastesse assimileerunud Kraasna maarahval. XX sa­ jandi alguses toimunud muudatuste tulemusel osutusid setud seotuks aga eestlastega. J. Richteri väitel osutusid etnilisteks "kaalukeelteks" muudatu­ sed, mis toimusid nii majanduselus (maareform, ühinemine kapitalistliku majanduseluga, sotsiaalsete rühmade tekkimine jne) kui ka kultuurielus (rii­ gikoolid, seltsid, argielu eestipärased üksikasjad jne). Kui poleks olnud setu­ de iselaadset mõttemaailma ja kui eestlased poleks setudesse üldiselt põlgli­ kult ja tõrjuvalt suhtunud, oleksid setud võinud assimileeruda eesti ühiskon­ da juba Eesti Vabariigi ajal 1920—1940.72 Ilmselt jäi etnilise teadvuse üm­ berkujundamiseks aeg siiski lühikeseks. Lähenemispüüded, mida oli nii eestlaste kui ka setude poolel, ei jõudnud võtta kindlamat vormi. Teine maa­ ilmasõda purustas paljud neist sidemeist, mis olid tekkinud nii teadustöös, kunstivallas kui ka argielus. Suur osa setudest, kes ei rännanud Setumaalt välja, jäid uuesti isolatsiooni ja etnonüüm setu hakkas üha kindlamini seos­ tuma mõistega setu traditsiooniline kultuur. Setu päritolu haridusjuht Paul Lehestik määratleb sinna kuuluvaks rahvalaulud ja -viisid, muinasjutud ja muistendid, kogu verbaalse rahvatarkuse ning ka käsitöökunsti, rahvarõi­ vad ja hulganisti säilinud kombed ja tavad.73 Kultuuriga võrreldes pole traditsiooni süsteemne iseloom identiteedi määrangul mitte üldine, vaid spetsiifiline ja konkreetne. Identsus kui järjes- tav printsiip toimib siin järgmisel astmel, millel osa kollektiivsest traditsioo­ nist on eristatud ja pandud esindama gruppi tema kultuurilises kommuni- 70 J. Richter, Интеграция сету с эстонской нацией, lk 94—95. 71 V. В и с k, Petseri eestlased, lk 33. 72 J. Richter, Интеграция сету с эстонской нацией, lk 95. 73 Р. L e h e s t i k, Kes ja mis on setu. — Pühapäevaleht 27. II1993.

312 katsioonis. Identiteedi elementide valiku tingib asjaolu, milline asi või näh­ tus (keel, muusika, tants, rõivad jne) on hakanud tähendama rohkemat kui iseennast ja saanud sümboli tähenduse. Sama identiteeti kandev grupp, mi­ da võib määratleda sotsiaalse staatuse, ameti, etnilise tausta, usu, elukoha ja mis tahes muu kriteeriumi põhjal, on ühendatud sümboliliste tähenduste ja emotsioonidega, mis on valitud esindama identiteedigrupi seotust ja ühte­ kuuluvustunnet. Identiteedi määramisel on rootsi sotsioloog Ulla Brück esile toonud kolm aspekti.74 Esimene tugineb sarnasusele, mis on muidugi suhteline. Täpsem oleks nimetada seda sarnasuse ja vastandlikkuse määraks, mis eraldab nii üksikisikut kui ka rühma teistest. Teine põhineb sellel, et üritatakse säilita­ da pidevus ka muutumises selliselt, et jääks alles püsiv suhe millegi muuga. Kolmas on legitimatsiooni aspekt, mis õigustab üksikisiku olemasolu oma rühma osana ühiskonnas kehtivate reeglite põhjal. Identiteedi määratlemine toimub pidevalt, mistõttu eri aegadel ja eri olukordades pole võimalik saada samasid vastuseid. Inimese rühmakuuluvus võib olla aktsepteeritud või mitte. Identiteedi kui kultuuri osa toob esile ka Timo Leisiö. Identiteedi funkt­ siooniks peab ta niisuguste eeskujude ja normide loomist, mis kujundavad sotsiaalseid rolle.75 Identiteedi aluseks ongi abstraktsete väärtuste süsteem, mis koosneb teatud mallidest ja moodustab rollide kogumi. T. Leisiö näitab, et sotsiaalsete rollide materialiseerimise käigus võib tekkida traditsiooniline kultuur, millele tugineb rühma identiteet. Setu rühmasisene identiteet on suurel määral välja kujunenud väliste mõjutajate toimel, mis on väärtustanud ja alal hoidnud kalevalamõõdulist rahvalaulu ja rahvarõivaid. Samal ajal arenevad ja muutuvad need etnilise identiteedi sümbolid rahvusrühma sees edasi, tehes läbi radikaalse teisene­ mise. Lisaks muudatustele, mis on toimunud rahvalaulu funktsioonis, on muutunud ka laulude struktuur. Laulikutel on ununenud vanad reeglid ja vähenenud on kuulajaskonna kompetentsus, mis neid korrigeerida võiks. Rahvarõivaste juures ei peeta enam kinni materjali kvaliteedi nõudest, li­ sandunud on uusi osiseid, nagu nailonpaelad liniku kuklas. Selle tulemusena on etnoloogidel ja rahvusrühmal etnilise identiteedi sümbolitest erinev aru­ saam. Tänapäeva eesti kõnekeeles on sõnal setu säilinud pejoratiivne kõrvaltun- nus. Kagu-Eestist pärineva rahva nimetus setu on (eesti kirjakeeles) kasutu­ sel eeskätt etnoloogilise terminina, millest on tuletatud setude asumisala ni­ metus Setumaa. Eesti Vabariigis (1920—1940) oli Setumaa iseseisev maa­ kond. 1944—1991, kui NSVL oli Eesti okupeerinud, oli määratluse Setumaa kasutamine poliitilistel põhjustel algul keelatud ja hiljem ebasoovitav. Tsen­ suuri nõudmisel tuli näiteks väljaande "Setu surnuitkud" I köite76 eessõnast kõrvaldada sõna Setumaa, mis pidavat sisaldama territoriaalseid nõudmisi. Setude eneseteadvus on alates 1920. aastast hakanud neid siduma eest­ laste identiteediga. Ajuti nimetati neid ka Setumaa eestlasteks.77 1960-ndatel aastatel, kui kõik Eesti NSV kodanikud said passi, määratles enamik setusid 74 U. Brück, Identity, local community and local identity. — NIF Publications 20. Uppsala, 1988, Ik 78. 75 T. Leisiö, Culture, Society, Tradition and Identity. A System-Based View on the Concepts. — Popular Music Studies in Seven Acts. Conference Proceedings of the Fourth Annual Conference of the Finnish Society for Ethnomusicology, 1995, Ik 104—118. 76 V. P i n о, V. S a r v, Setu surnuitkud I. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut: Ars Musicae Popularis. Tallinn, 1981. 77 Seto lugõmik. I osa. 313 end isikutunnistuses eestlaseks. 1988. aasta rahvaloenduse andmetel pani ainsa setuna end kirja Merimetsa elanik H. Rannaste.78 Pärast 1991. aastat välja antud Eesti Vabariigi passides on end eestlaseks tunnistanud ka üle 800 Venemaa piiri taha jäänud setu. Küsimus, kuidas Eestimaa kagunurga elanikud end ise määratlevad, tekkis seoses Eesti ja Venemaa vahelise piiri­ ga pärast 1991. aastat. III Seto kongressi otsustes kõlab määrang: "Mi' olõ küll eestlase' a' taha õks kimmähe jäiä' ka setost."79 Samal ajal pole setude endi sees kindlamat konsolideerumist toimunud. Pärast 1993. aastal toimunud III Seto kongressi on kirjakeeles endiste vormidega paralleelselt tarvitusel murdekeelsed vormid seto ja Setomaa. Praktilises keelekasutuses võib leida sõna mõlemaid kujusid. Kirjakeel kasu­ tab endiselt vormi setu ja Setumaa, sest eesti kirjakeele reeglistik ei näe ette järgsilbis o-häälikut. Sisuliselt tunnistab nimetuse seto uut omaksvõtmist ja väärtustamist Se­ to III kongressi vanematekogu otsus, mis tugineb paljude selle piirkonna ini­ meste soovile või nõusolekule.80 Kui nimetus setu sisaldas eksoteerilist iden­ tifitseerimist, milles kultuuriline määratlus toimus etnilisest rühmast väl­ jaspool seisvate inimeste vaatenurgast ja nende kujundatud kriteeriumide järgi, siis nimetust seto võib pidada juba esoteerilise identifitseerimise mär­ giks. Setu etnilisse rühma enkultureerunud või sinna vabal tahtel astunud inimese minapilt on seotud omakultuuriga, mida jõudumööda säilitada püü­ takse. Sel teel on aga mitmeid takistusi. Seto kongressi vanematekogu pöördumises, mis on adresseeritud Eesti Vabariigi Riigikogule (25. I 1996) öeldakse: "Petserimaa inimeste jaoks ei ole II maailmasõda lõppenud. Seto rahvakild on lõhutud Põlva- ja Võrumaa ning Petseri rajooni vahel, millest viimane on emamaast isoleeritud okastraatide ja sõjameestega."81 Pöördumise püüdlusi väljendab oma kirjakeele, massi­ meedia ja kultuurielu nõudmine, mis on osaliselt ka teostunud. Nagu see on etnilisele taaselustumisele tüüpiline, on ka setu etniline rühm teinud rah­ vusvahelist koostööd. Et lahendada Eesti valitsusega tekkinud vastuolusid, on loodud piirialade komisjon. Setu sotsiaalse grupi kooshoidmisel on tugine­ tud ühisele keelele, arhailisele kultuurile, hõimusuhetele, usu- ja majandus­ elule. 1996. aastal toimunud Seto IV kongressi ajaks polnud aga setu etnilise rühma püsimajäämine sugugi kindel. "Praegu on takistatud perekondade lä­ bikäimine, vanade ja haigete pereliikmete abistamine ja majanduslik toeta­ mine, noorte kooliskäimine, usukommete täitmine, sugulaste haudade külas­ tamine, omakeelse kultuurielu areng ja palju muud sellist, mis on kvalifit- seeritav inimõiguste jämeda rikkumisena. Selle tulemusel on setu rahvas ja kultuur jõudnud piirini, mis võib pöördumatult viia nende hävimiseni."82

78 M. Villa, Kust see Eesti Vabariigi piir siis ikkagi läheb? — Kultuur ja Elu 1990, nr 11, lk 5—7. 79 Seto kongress 1993, lk 84. 80 Kolmas Seto kongress, 1994. 81 Ajaleht Setomaa 1997, nr 7. 82 A. S а r v, IV setu kongressist. — Postimees 8. X 1996.

314 MARIE UNDERI LUULE TÄHENDUS

SIRJE KIIN

iinse artikli pealkiri peaks õigupoolest olema mitte Marie Underi luule Stähendus, vaid tähendused, sest tähenduse polüsemantilise mõiste avamine ise eeldab mitmemõõtmelise konteksti olemasolu ja arvessevõtmist, ennekõike teljel tähendused ajas ja tähendused ruumis ning nende muutu­ mine ajas ja ruumis. Ehk täpsemalt: mida tähendasid Underi eri perioodide luuletused autorile endale, tema kirjanduslikule lähiringkonnale, arvustajai­ le, laiemale lugejateringile, Eesti kirjandusprotsessile, väliskirjandustele, kuhu tema luuletusi vähendati, ning kas ja kuidas on need tähendused aja jooksul muutunud? Aeg tähendab antud juhul ajas pidevalt muutuvat kirjan­ duslikku ja ühiskondlikku konteksti, mida lihtsuse mõttes nimetan ühtekok­ ku kultuurikontekstiks. Küsimus Marie Underi luule tähendustest on ulatuslikuma monograafia teema. Seetõttu saan siin esitada üksnes mõned kondikava loovad küsimuste- sarjad ning visandada mõned hüpoteesi vormis vastusevariandid. Lähen liik­ vele, lähtudes uushistoristlikust kultuuriuurimuslikust metoodikast, mis tundub mulle praegusaegsetest kirjandusteaduslikest ana- lüüsivõimalustest kõige viljakam just Marie Underi puhul, kelle looming on eesti kirjanduses elanud ja kaasa rääkinud praktiliselt kogu XX sajandi jook­ sul lausa vastandlikes kultuurikontekstides ning kelle luule tähendusedki on seetõttu kogu aeg intensiivselt teisenenud ja täienenud, ajuti teravdatud ja kanoniseeritud koguni sel määral, et leidub perioode, kus tema loomingu ning isiku tähendust on püütud ideoloogilistel vastaskallastel täiesti vas­ tandmärgiliseks (ühelt poolt ülistatuks ja teiselt poolt alandatuks) väänata või sootuks surnuks vaikida. Sotsiaalse surve tulemuseks on olnud veelgi jäi­ gem tähenduste kanoniseeritus kummalgi pool rindejoont. Nende korpunud tähenduskoorte alla jäänu nägemine nõuab tõsist esteetilist tuulutamist ja korralikku kultuuriloolist restaureerimistööd. Uushistoristlik lähenemisviis sobib Underi puhul kahel põhjusel: esiteks käsitab see kirjandust laiema kultuuriajaloo osana, see tähendab, et kirjan­ dusteos on sotsiaalse ja poliitilise konteksti koostisosa; ja teiseks: uushisto- ristid tunnistavad küll J. Derrida arusaama, et väljaspool tekste pole midagi, kuid lisavad sellele tähenduse, et minevik on meie jaoks olemas vaid teks- tualiseeritud vormis. Kultuuriuurimuslikku lähenemisviisi pean Underi luu­ le tähenduste avamisel viljakaks eeskätt seetõttu, et see eeldab kõigi kirjan­ dusprotsessi loovate ja selles osalevate osapoolte või tegurite võrdset arvesta­ mist: oluline on nii autori, teksti kui ka lugeja mõõtkava. Teose tähendust ei loo mitte ainult autor ja tema taust (nagu arvas XIX sajandist pärinev bio­ graafiline meetod), mitte ainult tekst ja selle struktuur (nagu arvas XX sa­ jandi alguspoole uuskriitika ja sellest sugenenud strukturalism), mitte ai­ nult lugeja ja tema taust (nagu arvavad tänased järelstrukturalistid), vaid tähendus sünnib autori, teksti ja lugeja koostöös, kusjuures kogu aeg tuleb silmas pidada seda, et pole olemas üht kindlat tähendust, vaid et see on alati suhteline, osateguritest ja kultuurikontekstist sõltuv ning muutuv suurus nii ajas kui ka ruumis. Kogu kirjandusteaduse ajalugu on ju õieti olnud tähenduse otsimise aja-

315 lugu ja just seetõttu pakub see meile võimaluse lähtuda tähenduse otsinguil otsekui uushistoristlikest treppidest: a) alustades sellest, mida kirjandusteo­ sed on tähendanud autori biograafias, kas ja kuivõrd on nad sõltuvad autori eluloost, lugemusest ja elukogemusest ning kuivõrd väljendub see tekstis; b) seejärel teksti sisenenult jälgides, kuidas teos on üles ehitatud, milline on teose vorm ja struktuur, keel, stiil, metafooride-, sümbolite- ja kujundimaa­ ilm; c) analüüsides, milline oli teose vastuvõtt omaaegses kriitikas ja kas ning kuidas on teose tähendus ajas teisenenud ja ruumis laienenud.

Autori tasand. Autobiograafiline tähenduste trepp

Marie Underi loomingus võib selgesti eristada üheksat astet. 1. N-ö nulltasand ehk ettevalmistav tasand. Teismelisena saksa klassika­ lise kirjanduse kopeerimine (Goethe, Schiller) ja selle vaimus saksa keeles luuletamine, saksakeelne käsikirjaline kaustik "Dir".1 Nulltasand oli see sel­ les mõttes, et sel ajal kirjutatul oli oluline hariv ja värsitehniliselt koolitav tähendus vaid autori enda arengule. 2. Tutvumine Ants Laikmaaga 1904. Tema õhutusel hakkab Under eesti keeles luuletama, luuledebüüt Postimehes 2. augustil 1904; edaspidine juhu- luuletamine, laste sünnid (1902 ja 1905) ning "Ema laulu" periood 1905— 1913. Kirjanduslik ringkond märkab uut autorit alates just "Ema laulu" il­ mumisest Noor-Eesti I albumis 1905 ja autor jääbki meelde pisukese "kirjan­ dusliku sensatsiooniga" — "tolle aja kohta värske, intiimse, mõtet ja tunnet liigutava töökesega", nagu F. Tuglas seda 1933. aastal meenutas.2 Selle pe­ rioodi tähendus autorile seisnes selles, et ta sai teadlikuks oma kirjandusli­ kest võimetest, kuid mitte veel kohustusest ja kutsumusest. 3. Kohtumine Artur Adsoniga 1913. See on tähenduslik kahes mõttes — ühest küljest põhjustas see algusest peale ebavõrdsuse pinget sisaldanud (ühelt poolt jäägitult imetlev ja pühendet, teiselt poolt tõrjuvalt armulik) su­ he rea armastussonettide sünni aastail 1913—1917, teisest küljest sai Adso- nist tema luuletuste süstemaatiline puhtakskirjutaja, pealkirjastaja ja ko­ gudeks korrastaja, töö, mille suhtes noor Marie Under osutas omapärast passiivsust, nagu Tuglas seda talle ette heitis. Ometi paneb Under just sel perioodil omalt poolt mängu kõik — toona nii tavatu kodanikujulgusega elab ta lahutamata naisena ja laste emana aastaid kokku armukesega (just seda sõna kasutab Adson kirjavahetuses Underiga) ja söandab väljendada oma kõige erootilisemaid tundeid luules. Sel perioodil leiab Under enda intensiiv­ sete tunnete väljendamiseks impressionistliku kujundikeele, mis on tulvil ilu- ja naudingujanu. Tänu Adsoni imetlevale, jumaldavale armastusele saab ta imeteldavaks ka luuletajana ning see kasvatab ja tugevdab ta heit­ likku eneseusku nii naisena kui ka luuletajana. Tsükkel "Helged sonetid" on selle tervenenud enesetunde otsene peegeldus. 4. Armumine Friedebert Tuglasesse 1917. aasta kevadel. Siuru sünd ja "Sinise purje" lembeluule, mis on pühendatud Tuglasele ja osalt inspireeri­ tud Tuglase armastuskirjadest ning tunnustavast arvustusest. Kokkuvõttes — "sügavama valusa ilu tunnetamine" 1917—1918, teadlikuks saamine oma luuletajakutsumusest. "Sonettides" loodud paradiisiidüll asendub elu valgu­ se ning varjupoole dünaamilise kujutamisega, sünnib teadmine täiuse (õnne) saavutamatusest, täiuse võimatusest, tunnetuse lõputa teekonnast, mis jääb Underi luule keskseks tunnusjooneks lõpuni. 1 KM EKLA, f 180, m 21 : 1,1 32—91. 2 F. Tuglas, Rõõm ühest sõprusest. — Looming 1933, nr 3, lk 344.

316 "Ja kes teab, kas oleks Under ilma kõige selleta (Siuru algatamise ja elustamiseta — S.K.) üldse aktiivselt kirjandusse kistud," arutleb Tuglas 1933. aastal. "Vahest oleks ta jäänud endiseks ajaviitelaulikuks, tundmata loomisrõõmu ja -kohustuse pinevust."3 1953. aastal on Marie Under ise mee­ nutanud: "Muutusin siis (s.t Siuru ajal — S.K.) teadlikumaks oma kutsumu­ sest ning seega ka loomisrõõmsamaks, kuna avanes võimalusi mu värsside avaldamiseks nii "Siuru" albumeis kui eri kogudena. Muidugi mõjusid kaud­ selt ka inspireerivalt meie peaaegu igapäevased omavahelised kunstilis-kir- janduslikud vestlused, mis hoidsid vaimu alati liikvel ses vallas."4 5. Otsinguperiood 1918—1923. Abieludraama, närvesööv seitse aastat kestnud lahutusprotsess (1916—1923), mille käigus kõik lähedasedki temast ära pöördusid, unetus ja närvihaigus, sõda ja revolutsioon, saksa ekspressio­ nistide lugemine ja saksa luule antoloogia tõlkimine, Saksamaa reisid 1921 ja 1923, "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). Selle perioodi luule autobio­ graafilise tähenduse avamisel on seni tugevalt ülehinnatud lugemuse ning alahinnatud isikliku dramaatilise elukogemuse osa, kuna sellest varem on nii vähe teatud. Tänu mullu Tartusse saabunud Underi-Adsoni mahukale isiklikule arhiivile teame nüüd, et just Esimese maailmasõja ja abielukriisi aastail Underi elukogemus teravnes ja süvenes, põhjustades nii nägemisviisi kui ka kujundikeele muutuse: olles ise ahistatud ja alandatud, kohati nii hingeliselt kui ka majanduslikult väljapääsmatuna tunduvas olukorras, ava­ nes ja avardus autori vaateväli ja vaatlusvõimegi. Isiklik kannatus õilistab ja vabastab. See, mida esteetilise arengu seisukohalt on võidud tõlgendada kui tupikteed või vähemalt originaalloomingu peateelt põikuva otsinguna, mõjurohke mõõnaperioodina (K. Ristikivi), avas autori enda arengu seisuko­ halt esmakordselt kanali, mille kaudu konkreetselt, ehkki esialgu rabedalt väljendada kaastundest küllastatud humanistlikku kirge — seda tunnetus­ likku kirge, mis sai Marie Underi elu keskpäevaluule pärisosaks järgmisel arenguastmel. 6. Stabiliseerumine elu keskpäeval 1924—1935. Maailmapildi avardumi­ ne, Pariisi reis 1926, suur Euroopa ringreis 1929, professionaalne küpsemine ja rahunemine, üheksa aasta jooksul (1927—1935) viie kõrgetasemelise luu­ lekogu avaldamine ("Hääl varjust", "Rõõm ühest ilusast päevast", "Õnnevar­ jutus", "Lageda taeva all", "Kivi südamelt"); kõrgeimad riiklikud tunnustu­ sed ning vabariigi esipoetessi staatus. Rahuliku ja viljaka tipploomeperioodi jooksul kahaneb otseselt autobiograafilise ainese tähendus Underi luules ja kasvab teadlikult valitud literatuurse ainese osakaal. See tipneb 1929. aas­ tal ballaadikogus "Õnnevarjutus", mille kesksed allikad on Piibel ja rahva- mütoloogia. 7. Esimene kokkuvõtete tegemine oma loomingust 1936—1940. Kogutud luuletuste redigeerimine, lähtudes täiustunud esteetilistest ja teisenenud moraalsetest seisukohtadest (esimene valikkogu "Ja liha sai sõnaks" 1936, "Kogutud teosed" kolmes köites 1940); selle tähendus oli väljakujunenud kir­ jandusliku klassikumüüdi autoripoolne viimistlemine ja kinnitamine. 8. Okupatsiooni- ja pagulusperioodi luule 1940—1963 ("Mureliku suuga", 1942; "Sädemed tuhas", 1954; "Ääremail", 1963). Elu ja luule aineringi ahe­ nemine, otsekui kramplik kokkutõmbumine, traagilise elukäsituse süvene­ mine eeskätt rahvuslike kannatuste ja kaotuste kaudu, luule sisu ja väljen­ dusvahendite järsk muutus: värss lüheneb, põhitooniks muutub eleegilisus

3 F. Tuglas, Rõõm ühest sõprusest, lk 346. 4 A. R a n n i t, Vestlus Marie Underiga. — Kodukolle 1953, nr 3, lk 3.

317 ja põhisõnumiks enesetunnetuse marginaalsus, mida kujukalt väljendab Un- deri viimaseks jäänud luulekogu pealkiri "Ääremail". 9. Elu lõpu nulltasand. Vaikiv, kuid kõrgelt eneseteadlik raugaiga kuni surmani 1980, teadlikolemine kodumaisest keelatusest ja tegelikust kanoni­ seeritud austusest (palverännaku funktsiooni omandanud haiglakülastused, juubeliaktused ja auavaldused kümmekonnas riigis ning kaheksakordne No­ beli auhinna kandidaadiks esitamine). Kokkuvõttes on kogu Marie Underi looming autobiograafilisest seisuko­ hast pihtimusliku ja tunnetusliku hingepäeviku tähendusega. Selle al­ guses ja lõpus domineerib autobiograafiline aines, algul individuaalsete ela­ muste, lõpus kollektiivse traagika kaudu. Loomingu tipp-perioodil — elu keskpäeval — aga autobiograafia roll kahaneb, andes teed literatuursele ma­ terjalile. Kuid ka ballaadides koondab Under tähelepanu inimese siseelu ku­ jutamisele, uuendades nõnda eesti ballaaditraditsiooni. Võib nõustuda Ants Orasega, kes tõdes, et ""Siuru" luuletajaist oli Under ainus, kes tõeliselt ja tühjendavalt läbi tegi kogu elamus-astmestiku mina-luulest maailmaluu­ leni"^ Kui Aleksis Rännit 1953. aastal Marie Underilt küsis, et mis oli tema elu peamiseks elamuseks, mis tabas ja jaatavas mõttes vapustas tema olemasolu südamikku, siis loetleb Under algul küll rea kunstielamusi (gooti katedraalid ja Beethoveni 9. sümfoonia Berliini Filharmoonia esituses, teatri- ja kunsti­ elamused jm), kuid tõdeb lõpuks siiski üht: "Kuid "vapustanud mu elu süda­ mikku" on ikkagi elu ise ja ta kannatused."6

Teksti tasand

Marie Underi 13 luulekogus on avaldatud ühtekokku 414 originaalluule- tust ehk umbes 13 000 värsirida, mis viimases, 1958 ilmunud "Kogutud luu­ letuste" köites mahuvad ära vähem kui 500 leheküljele. Neile lisandub mõni­ kümmend noorpõlve saksakeelset käsikirjalist luuletust ja mõni eestikeelne ajakirjanduses ilmunu, mis on seniajani lähemalt uurimata, kuid mille üld­ pilt ei hakka ilmselt muutma avaldatud tekstide põhitähendust. Küll aga on see muutunud autori enda erinevates ja mitmekordsetes redaktsioonides, eriti Siuru perioodi luuletekstide osas. Under alustas tekstide redigeerimist 1930-ndate aastate lõpus, valmistades ette kolmeköitelise "Kogutud teoste" ilmumist, ja jätkas seda pärast sõda paguluses, valmistades ette "Kogutud luuletuste" viimast väljaannet. Vastavalt muutunud esteetilisele maitsele ja professionaliseerunud väljendusvõimele on armastussonettide otsesõnalist aistilist ja eriti erootilist püdistikku retušeeritud, et mitte öelda tsenseeri­ tud, kuid samas on luuletuste värsitehnilist vormi tunduvalt täiustatud. Pa­ randuste üldsuund on minakesksusest väljapoole, mis on kooskõlas kogu Un­ deri luule arengu peateega, kuid mis osaliselt kahandab algsete luuleversioo- nide subjektiivset tundejõudu ning lõpetamata täiuse esteetikat. 1. Vormi valik ja muutumine ajas. Vastavalt saksa klassikalise kir­ janduse mõjule, millest keskseks kujunes Goethe luule, valib Under esialgu oma luule põhivormiks rangekujulise soneti, kuid võtab samas endale vaba­ duse murda rangest vormist välja nii riimiskeemis, värsisiiretes kui ka stroofide üleminekutes. Ebapuhtad, ebatavalised riimid ja mitmekesine stroofikuju on algusest peale Underi luule väliseks tunnuseks, kuid aja jook- 5 A. Oras, Marie Underi luule. — M. Under, Kogutud luuletused. Stockholm, 1958, lk 27. 6 A. Rännit, Vestlus Marie Underiga, lk 3—4. 318 sul see väheneb, värsivorm lihtsustub, puhastub ja täiustub, ent riimiline värss jääb alati tema pärisosaks. Vabavärssi suhtus Under kogu aeg kriitili­ selt. Ometi lubas noore Underi autorimina endale jõulist sisu primaati vormi ees, mil väljendusjõu intensiivsus ja dünaamilisus otsekui purskus üle vormi äärte. Küps Under valitses luulevormi täiuslikult. Varasemate luuletuste ba­ rokne pildiküllus asendub aja jooksul tasakaalustatud kujundikeelega, mis hilisluules muutub eriti lihtsaks ja lakooniliseks. Ballaadivormi uuendas Under just sisuliselt, mitte vormiliselt. Välise süžeekeskse jutustamise asemel väljendavad Underi ballaadid tegelaste si­ seelu, mis tähendab, et lüroeepiline, jutustav alge vähenes ja kujutav, ela­ muslik, lüüriline alge tugevnes. 2. Keel, sõnavara, keeleuuenduslik tähendus. Underi luule on keele­ liselt erakordselt rikas mitte ainult sõnavara poolest, vaid ka grammatiliselt (t-mitmus — nöörist lehist; lühike mitmuse genitiiv — lõhnavi patjade; t-lõ- puline instruktiiv — lõõtsuvi huuli; uuenduslik i-minevik — kuulatin; maks- vorm — lunastamaks; lühikesed tingiva kõneviisi minevikud — keegi kui nutnuks; eripärased tuletusvormid eriti verbides — tinahtab, küselev, ohatel- la; omapärased adverbid — igikaugel, ilmüksinda, hüpivarvul jne). Sõnavara rikastades ammutas Under sõnu nii uuskeelendeist (olevikust), rahvakeelest (minevikust) kui ka võõrkeeltest. Johannes Aavik on märkinud, et enam kui ühegi teise eesti luuletaja omis esineb just Underi luuletustes rahvusvahelisi võõrsõnu nagu aroom, ba- tist, illusioon, metamorfoos, somnambuul, nebuloosa ning vähemalt saja lille- ja taimenimetuse hulgas rohkesti eksootilise, võõrkeelse päritoluga lilli nagu iiris, floks, reseeda jt. Underi luule on avaldanud ilmset uuenduslikku mõju meie keele arenemisele. Ta tegi pidevalt teadlikku tööd sõnaraamatutega (Wiedemann, Aavik, Saareste) ja laiendas nõnda oma sõnavara. Samas pole Underi luule vaba germanismidest ning eriti algul teatavast literatuursusest ning kunstlikust sõnastusest. 3. Stiili areng. Stiili all mõistan Underi metafoori- ja kujundikasutust, teksti dünaamika ja aistilisuse (erootilisuse, feminiinse-maskuliinse) väljen­ dusvahendeid. Underi luulestiil kujunes välja 1920-ndate aastate lõpuks, mil võime öelda, et see sai kirjandusliku kaanoni mõttes valmis. Et autor ka ise seda aktsepteeris, tõestab tõsiasi, et oma hilisemaid tekste ei ole ta nii põhja­ likult redigeerinud kui just varasemaid. Ehkki hilisluule stiil erineb nn küp­ se Underi stiilist tunduvalt (kujund lihtsustub, stroofid ja read lühenevad, riim ja keel puhastub, põhitoon muutub eleegiliseks jne)j säilivad ka hilis­ luules küpse Underi luulestiili erijooned ja need on: . — tugev sisemine rütmilisus; — hoogne, licentia poetica't lubav dünaamilisus (värsisiirded, irdriimid, stroofivormi vaheldusrikkus jne); — suur sisemine liikuvus, sage liikumist tähistavate verbide kasutamine nii hinge- kui ka pärismaastike kujutamisel ("S õ i t hommikusse", "Kaik tuul­ tesse"; "Unetuma laul": Jälle süda üle kees. /Pagen oma õnnetuste I eest; lumipuu kasvab ligi, pihlakas to o b oma marjad luuletaja aknasse, kuu kaevab kiired lumeunne jne; luuletuse "Vaguni aknal" esimene stroof: Poeb päike läbi tellingute filigraani. Kaob õõtsudes hall silla-kaarte voor; Mets tõuseb taevani ja taevas maani, uus maailm jookseb vastu, õhetav ja noor);

319 — olemuslikult vastandlike, dialektiliste luulekujundipaaride loomine (luu­ letuses "Kevademärgid": Üht jalga päästes porist, teine sees, I nii kõndisin ma valguses ja vees; "Endaga": sa tõde, mina — ülevõõbat vale!; "Sõit hommi­ kusse" 15. stroof: Meil paremal mets ja vasemal mäed, ees aeva taevas ja laotus, ning paremal, vasemal, tagaja ees on lootus ja vana kaotus); — elava lõpetamatuse eelistamine lõpetatuse, täiuslikkuse asemel, puändi avatuks või küsitavaks jätmine, nn orcs-küsimused ja teab kuhu lõpud ("Rõõm": Ons otsatus su ees? Ons ajatuse lahelt I suur puhang puhastavast jahutusest?; "Hüvastijätt": Ons lootus vaid nagu juga, I mis langeb ja tõusta ei saa?; "Äge suvi": Ons ebahinge ohe? I Või sünge kohin surmaingli tiivust?; "Must tuul": mida kuulutab sõnatul kõlal?; "Visioon": Äias miski antud haa­ ratavaks taas?; "Somnambuul": võid astuda — võid jääda Nimetuse riiki; "Aruand": oh küsi selt, kes lauluga mind ristis!; "Inimene": Oo täidesaatma- tuse kiusav valgus: I et suureks saada — selleks olla väike; "Milline öö": ah, mis võiks saada sest ööst meil' kahel'!; "Kurvad rõõmud": Kes päästab mind?; "Kui esimesel päeval": mind meelitavad — kes teab kuhu aeva); — inimhinge tundeseisundite lainetamine tegelikkuse ja kujutluse vahel ("Valge värav": Sa valge värav keset valget lund, kesk valget õhtut, tähed tulid kõik, kuu kummardab su kumeruse üle — su taga puhatakse viimset und. Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik, mis avab mullegi su valge süle); — vitaalsed sööstud inimmeelte, tunnete ja kujutluste kõrgustesse ja süga­ vustesse (isegi uneskäija meeltes toimuvat kujutab ta vertikaalse hooga luu­ letuses "Somnambuul": Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole — silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: võid astuda — võid jääda Nimetuse riiki); — keskendumine olemise, mitte olematuse probleemile ("Aknad avat tähte- delle"; "Järelvalgus": Pea silmad mul tähti täis; "Langes üks täht" — isegi surm on väärtus, mitte tühjus: Kas tühjusse haaran? Oh ei, aga ei: I veel tähtsat jäi — veel surra jäi); — fantaasiakujundite maalähedane konkreetsus (näiteks ballaadis "Taeva­ minek" kujutatakse lapse taevassejõudmist, ingliks saamist ja Paradiisi ära­ tundmist sellega, et laps tohtis süüa nii palju kirsse ja ploome, kui tahtis ning koht ei hakanudki valutama, inglite tärgeldet tiivad on kui suhkrust, nii krõbedad, Maarja silmis tunneb laps ära oma enese ema ja Jumalgi on Just nagu mu vanaisa — / tal hõbedast iga juus I ning hõbe täitnud ta üsa, I kuid piipu polnud tal suus); — traagilise ja koomilise, groteskse ja dramaatilise elemendi koosesinemine,

320 tundetoonide kiire vaheldumine (neurootilises ja painavarütmilises "Unetu­ ma laulus" vilksab sisse ootamatult rahvalikke koomilisi pilte: Jumal magab teadagi, I prisked inglid ümber trooni; ängistavat agulikevadet kujutavas "Neurasteeniku kevades" leidub groteskselt humoristlikke detaile: Üks van­ ker sõidab, aga kümne kära, Ija ratastes on kurat teab mis rõõm!); — valguse ja varju, elu vastandpooluste alatine arvessevõtmine ("Hääl var­ just", "Rõõm ühest ilusast päevast", "Õnnevarjutus", "Kahesus", "Ummikus": Üks jalg astub ellu ja teine surma — /Kas selleks neid kaks?); — võimalikult mitmekülgne aistilisuse rõhutamine (ehkki impressionistlik visuaalsus domineerib, kasutab Under sageli ka kuulmis-, haistmis-, kompi- mis- ja maitsemeelt väljendavaid kujundeid, näiteks "Suviõhtu maal": Pilvist kulda puudele piisutab, hõbeudu heinamaad niisutab. Rammus punapäine ristikhein lõhnab raskelt siin, kus ma vaikselt käin. Kibuvitsalt on varisend roosat lund. Kui väsind lapsed — lilled ihkavad und. Til-tal, til-tal, kari koju lääb, siis vaikseks kõik, ikka vaiksemaks jääb); — ürgne erootilisus, ka looduskirjelduste erootilisus luuakse nimelt mitme- aistiliste kujunditega, kus kesksed on veri ja soojus ("Sõit hommikusse": Ees päikese suu on pärani — I ta hingeõhk on valgus. I Koik on nii vastne ja veri- soe — / ma tunnen, see on Algus; "Tuudaimimarjad", "Suudlus", "Milline öö" jt); — erootilisus väljendub nii maskuliinses kui ka feminiinses kujundikeeles, vahel ühes ja samas luuletuses (näiteks loomisprotsessi kujutavas luuletuses "Valge leht" on sulg maskuliinne kujund — sigitav väike loom, kärsitu, tõtlik, julgelt ründav, valge leht on aga feminiinne kujund — anduv, vastuvõtlik: Ta laual avatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge: oo tundepakitsused, kired, tulge, mu rüppe lasku, sõna hell ja mõtlik! Pea peatudes, pea kärsitu ja tõtlik, sulg jookseb, väike loom, ja poetab ulge, pea vaikse ohke, võitlushüüu julge mu lehele, mis anduv, vastuvõtlik. Kant hingeaurust, surub läikes niiskes end vererütmis tähe külge täht, read helisema löövad — alles soojad. Need väiksed märgid, sõnumitetoojad — neis äkki elu nagu verepiiskes: näe, luuletuseks saand see valge leht. 4. Inimese olemise ja surma käsitus. Goethe mõju. Noore Marie Un- deri esimesed kokkupuuted kirjandusklassikaga on seotud Goethe ja Schille­ riga, kelle luuletusi ta teismelisena öösiti endale laenatud teostest saksa­ keelsetena ümber kirjutas, näiteks "Egmonti" tervikuna. Eriti lähedased olid talle Goethe looduslüürika ja ballaadid. Luulekogu "Hääl varjust" lõpetab luuletus "Aimus", mis on inspireeritud Goethe "Kõnelustest Eckermanniga" ja kannab tsitaatmotot: "Inimene peab uskuma suremattust, tal on selleks õigus, see on tema loomuses... sest kui ma enese lõpuni väsimatult toimin, on

21 Keel ja Kirjandus nr 5. 1998 321 loodus kohustet mulle andma teise olemasolu kuju, kui praegusest mu vai­ mule enam ei jätku." Goethe originaalne jõuline panteismi kontseptsioon (inimese ja looduse ühtekuuluvus, eluvormide lõputu metamorfoos, elu ringkäigu idee) mõjutas Underi ilmavaadet sügavalt. Luulekogu "Rõõm ühest ilusast päevast" põhi­ teema on loodusfilosoofiline, kõige elava ja oleva igavene ringkäik. Loodus on kõiksus, igavik ja jumal. Elava looduse püüdlemine ja sirgumine valguse poole on võrdpildiks inimese olemisele. Luuletuses "Raismik. Mets" kujuta­ tud sügisene lehtede langemine pole lihtsalt maastikudetail, vaid olemasolu mõte: Ning ei mingit hirmu tunda: nagu mäng see lehtipild — Suremine neile ainult uue olemise sild. Elu ja surma kahevõitluse pinge laheneb maailmakõiksuse arusaamas, kus surm on elu jätkumine uuel kujul, uues vormis. Rõõm ja mure, õnn ja kannatus saavad seeläbi uue mõtte, sest nad on otsekui samas seemnes vere­ sugulased. Muld ja maa on sigimissümbolid, mullased käed ja jalad kujuta­ vad loodusest ammutatavat loovat energiat. Luuletuses "Esimesed päevad" heidab luuletaja end mulla sülle, loovutab mullale oma südame otsekui seemne ja kogeb seeläbi uuestisündimise imet, "suus mõrsja-jaa" — muld on nii ema-ürgläte kui ka peigmees-partner: Muld! Maa! Sull' üsna ligidalle astun: su sülle viskan südame, su uuestsündimisse kastun, suus mõrsja-jaa. "Der Zweck des Lebens ist das Leben selbst" oli noore Underi elu- ja ilu­ janu juhtnöör. 1920. aastal kirjutatud artiklis saksa ekspressionismi kohta kaitseb ta Goethet ekspressionistide kriitika eest.7 Ta rõhutab Goethe uhket lihtsust ja vaikset suurust (edle Einfalt und stiile Gröfie) ning peab neid püsi­ väärtusteks, kuigi ta ise võttis samal ajal üle mõjutusi ekspressionistide mo­ tiivistikust ja luulerütmist. 1923. aastal kirjutas Under Georg Brandese Goethe-monograafia põhjal artikli Goethe retseptsioonist, kus ta keskendub retseptsiooni paradoksaalsusele.8 Teine Underit ja Goethet ühendav tegur on maailmavaateline vitaalsus. Näiteks lõpeb luuletus "Sõprus" tsitaadiga Goethe luuletusest "Vermächtnis", mille Goethe kirjutas mõni aasta enne surma: "Mis viljakas — üksi osutub tõeks" (Was fruchtbar ist, allein ist wahr). Just Underi hilisluules tugevneb loovuse protest viljatuse vastu, aru­ saam tõe ja viljakuse ühtsusest. Ka Underil kordub "loova mulla" motiiv (Goethe Erde, Kraft), pingestuvad kujundid uuenemisest, uuestisündimisest, teisekssaamisest, muutumisest. Luulekujundid on pidevas liikumises, edasi­ pürgimises: sööst, retk, käik, lend. Under tõlkis aastail 1936, 1941 ja 1942 ühtekokku 14 Goethe luuletust. Goethe kaudu sai Under teadlikuks ka Spinoza maailmavaatest, eriti tema realistlikust panteismist, loovast loodusest (natura naturans).9 Spinoza loo­ dusteaduslik metafüüsika kajastub ka mõnedes Underi luuletustes, näiteks "Kodumaas": 7 M. Under, Ekspressionismist Saksa kirjanduses. — Tallinna Teataja 20. ja 21. II 1920, nr 42—43. s M. U[ n d e r], Isegi Goethe... — Päevaleht 4. ja 5. II1923, nr 33—34. 9 E. S i i г а к, Talendi maagia. Tallinn, 1987, lk 89.

322 Rada on vaevakividest tihke; hukkunud eludest üdiseb rabu... Siiski! Kohiseb viljavihke; kärbitud tiibu kohendab abu. 5. Vägivallatu eetika. Gandhi ja Schweitzeri mõju. Esimestel reisi­ del Saksamaale aastail 1921 ja 1923 tutvus Marie Under mitte ainult lääne kultuuri, vaid ka idamaise filosoofilise kirjandusega. Just sel ajal, kui Under ja Adson Berliinis elasid, külastas Berliini ja esines seal sõnavõttudega Ra- bindranath Tagore. 1923 luges Under Romain Rolland'i raamatut Gandhist, mis jäi aastateks üheks ta lemmikteoseks. Need kontaktid õpetasid väärtus­ tama vaikseid, väikseid väärtusi ja nägema sotsiaalset ebaõiglust ning vägi­ valda. Ta võttis omaks Gandhi eetika põhiidee: ükski eesmärk ei pühitse abi­ nõusid, mis on vastuolus eesmärgi olemusega. Osaledes kirjandusrühmituse Tarapita tegevuses 1920-ndate aastate algul, oli just Under see, kes tegi ette­ paneku, et kirjanikud koostaksid ühismanifesti surmanuhtluse kaotamiseks. Vastavad teemad ja hoiakud kajastusid eeskätt Underi 1920-ndate aastate alguse kogudes "Verivalla" ja "Pärisosa". Vägivallavastane hoiak iseloomus­ tas Underit ta elu lõpuni. Ka okupatsiooni- ja pagulasaastate luules ei väl­ jenda ta kunagi viha- ega kättemaksutundeid, hoolimata ränkadest kaotus­ test ja ülekohtust. Selle asemel väljendab ta eleegilist kurbust, kaastunnet ja sisendab püstipäiseks jäämise usku. 1950-ndail aastail huvitus Under Albert Schweitzeri ideedest, mis toeta­ sid tema gandhilikku vägivallatut eetikat.

Lugeja tasand ja luule retseptiivse tähenduse muutumine ajas

Seda protsessi võiks kujutada mitte enam astmetena, nagu tema luule autobiograafilist tähendust, vaid järk-järgult laienevate ringidena, mille sü­ dames on "Ema laul". 1. "Ema laul". Esmalt omistas sellele tähenduse Noor-Eesti ümber koon­ dunud kirjandusliku ringi tähelepanu. Selle luuletuse üle rõõmustasid nii Kitzberg kui ka Tuglas, sest "kirjanduslik ring oli siis kitsas, välisüllatusi vähe. Nüüd tõi postituul kaasatundja tervituse," mis oli "värske, intiimne, tunnet ja mõtet liigutav"10, üldinimlik, emalik laul inimese teekonnast siin ilmas, väljendusviisilt siiski üsna kobav. Aastaid hiljem meenutab Under, kuidas tema Tartu maantee kodu külastanud Juhan Liiv mäletanud Noor- Eesti albumis ilmunud "Ema laulu", vaadanud siis Laikmaa (Underi-)maali seinal ja öelnud: "See ongi siis see, kes on luuletanud need read: "Väikesed naljakad mured"..."11 Under jäi aastaiks ühe laulu juhuluuletajaks, mis esin­ das teda mitmes toonases luuleantoloogias (1910, 1913). 2. "Sonettide" tekitatud sensatsiooniline tundetorm. Teost trükiti toona erakordselt suures tiraažis (3000) ja kolmes trükis. Vastuoksusliku retseptsiooni võtab kujukalt kokku Tammsaare novembris 1919 L. Ploom­ puu-Vesterinenile saadetud kiri, õigemini Soomes avaldamiseks mõeldud ar­ tikkel "Kiri Eestimaalt", kus ta teatab nördinult: "Et sonettes koos kunstili­ selt palju õnnestunuid leidus, see ei üllatanud kedagi, õigem, seda ei pandud tähelegi, aga et paljudes sonettes julget erootilist kõdi aimati, see kippus pä­ ris jalustrabavaks muutuma."12 Ants Oras meenutab: "Kuid 1917. a. nähti 10 F. Tuglas, Rõõm ühest sõprusest, lk 344. 11 Marie Underi eluraamat I. Lund, 1974, lk 27. 12 A. H. T a m m s а а г e, Kirjad (1896—1940). — A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 18. köide. Tallinn, 1993, lk 223.

21* 323 selles sonettidesarias õtse ilmutust. Teos saavutas läbilööva menu. Seda ha­ kati viibimata tsiteerima, kommenteerima, sellest joobuti, selle üle peeti re­ feraate, vaieldi eraviisil ja avalikult. Oli nagu kistud eesriie terve emotsioo- nidekompleksi eest, mis selgus põhiolemuselt ürgseks, kuid mida polnud osat või julet vaadelda niisuguse otsekohesusega nagu Under seda tegi."13 Selle perioodi luule esmatähendus lugejaile oli niisiis maailmasõjamasendu- se-aegne teraapiline eesti tundeelu vabastamine. "Sonettide" kirjanduslik uudsus ja tähendus selgus alles hiljem. 3. Elu keskpäevaluule tähendus. Kaasaegne kriitika hindas küll selle perioodi Underi luulet kõrgelt, kuid nägi ka puudusi (literatuursust, kunst­ likkust) ja elamuslikke nõrgenemistendentse ("Lageda taeva all"). Ometi pol­ nud vahetu vastuvõtt sugugi veel nii ülivõrdeline ja ülistav kui veidi hilisem retseptsiooni kujundamine, milles etendas keskset rolli Ants Oras. Just tema kirjutised meisterdasid Marie Underist vaieldamatult esmajärgulise luuleta­ ja, kelle luule osutus koos Suitsu luulega eeskujuks, millega end mõõdavad 1930-ndail aastail esiletõusnud uued luuletajad (arbujad). Oli loodud suur traditsioon, nagu Oras seda väljendas, millest kas või alateadlikultki lähtu­ des võis ehitada edasi (Talvik, Kangro, Merilaas, Alver jt). Just Oras on see, kes kultiveerib Underist 1930-ndate aastate keskpaigaks ülev-dramaatilise eeskuju ja kuulutab ta elava eesti luule mõjuvaimaks keskuseks. Oras loob Underi-müüdi, kinnistades ka tema luule kaanoni, kus kõik peab olema ideaalses tasakaalus — nii klassikaline värsivorm, tunnetuslik mõte kui ka elamuslik sisu. Kuid ka Erna Siirak kirjutab, et kogudest "Hääl varjust", "Rõõm ühest ilusast päevast", "Õnnevarjutus" ja "Lageda taeva all" saame "ühe tuumiku, milles otsekui programmeeritakse eesti luule järgnevad aren­ gusuunad".14 4. Hilisluule vastuvõtu tähenduslikud opositsioonid. Poliitilise sümboli sünd. Soomlaste Talvesõja, eestlaste küüditamise, mõlema okupat­ siooniaja ja lõpuks paguluse traagiliste elamuste poetiseerimine muudavad Underi luule kirjanduslikult keskse kaanoni ühtlasi ka poliitiliseks. Underi luule tähendus värvib nüüd kultuurikonteksti äärest ääreni: egotsentrilisest individuaalerootikast rahvusliku traagikani, millele alates 1940-ndaist aas­ taist lisandub veel keelatud vilja ja märtri kaanon. Underi hääl muutub "eesti rahva südametunnistuse hääleks" (B. Kang­ ro), teisel kaldal aga kuulutatakse Underi luule aastakümneiks keelatuks, mahavaikimist väärivaks kodanlikuks dekadentsiks. Endel Sõgel liigitab Marie Underi nende kirjanike hulka, kes "asusid oma enamikus juba ammu rahva huvide reetmise teele". Sögia jaoks on Marie Under autor, kes "kirju­ tas sõja ajal mõned fašismiteenreile meelepärased värsid ja emigreeris". Un­ deri süü seisnes tema meelest selles, et ta ei osanud "võtta õiget seisukohta Teise maailmasõja aastail, ei suutnud vältida emigrantliku ladviku meele­ oludest kantud politiseerimise retsidiive."15 Tagatipuks teatab EKP KK ideo- loogiasekretär Rein Ristlaan ühel poliitpäeval, et Under on "ärakaranud sakslaste lits". Selle peale tõuseb ENSV Kirjanike Liidu esimees, kommunist Paul Kuusberg püsti ja lahkub protesti märgiks saalist, mittekommunistist lastekirjanik Elar Kuus kirjeldab aga seda juhtumit imestusega oma Eesti Raadio jaoks lindistatud mälestustes. Niisiis — Underi kui poliitilise sümboli

13 А. О г a s, Marie Underi luule, lk 9. 14 E. S i i r a k, Talendi maagia, lk 82. 15 E. Sõgel, Märkmeid eesti emigrantlikust kirjandusest. —Keel ja Kirjandus 1958, nr 10, lk 577; E. Sõgel, Veel kord emigrantlikust kirjandusest ja kirjasõnast. — Looming 1962, nr 11, lk 1714.

324 tähendus oli kõigi nende jaoks kardinaalselt erinev. Õpetajaid, kes Underi luulet koolis söandasid õpetada, lastakse ametist lahti, õpilasi, kes julgesid Underi luulet ümber kirjutada või levitada, visatakse koolist välja. Jaan Kaplinski meenutab, kuidas KGB püüdis teda noore üliõpilasena värvata, kasutades ära seda "musta plekki", et ta oli Marie Underi luule ümberkirju­ tamisega vahelejäänud, "keegi oli näinud ja kaevanud".16 Poliitilise sümboli tähendusjõud ajas ja eriti ruumis seeläbi vaid võimen­ dub. Rahvuslikult kesksest luuletajast saab rahvusvaheliselt tuntud, tõlgi­ tud ja tunnustatud nimi, kelle tähendus tipneb kaheksakordses Nobeli au­ hinnale esitamises nii Eesti kui ka Soome PEN-klubi poolt aastail 1945, 1950, 1958, 1967, 1968, 1969, 1973, 1974. Esimene (1945) ja viimane (1973, 1974) ettepaneku tegija oli Ants Oras; 1960-ndail aastail esitasid just soom­ lased kolm korda Nobeli auhinna kandidaadiks Underi ja Tuglase. Soome Kirjanike Liidu auliikmeks nimetati Under 1963. aastal. Ka Rootsi Akadee­ mia austas Underit korduvalt nii rahaliste toetuste, kirjanikupensioni kui ka aukirjadega. 5. Tõlked. Underi luulet on tõlgetena vahendatud seni teada olevalt vä­ hemalt 22 keelde, eraldi raamatuna ilmunud esperanto, inglise, itaalia, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja vene keeles. Underi loomingu bibliograafia (luule, artiklid, intervjuud, tõlked ja tema enda poolt tõlgitu) sisaldas 1994. aasta seisuga 916 nimetust,17 tema luule kohta kirjutatu läheneb aga prae­ guseks 2000 kirjele, ehkki uurimuslikku on seal heäl juhul vaid kümnendik. Rahvusvaheline retseptsioon, v.a Soome oma, on lähemalt uurimata. Põgus pilk mõnedele toonastele välisarvustustele ja kaasaegsete kirjava­ hetustele sunnib oletama, et üks võimalikke põhjusi, miks Marie Under hoo­ limata kaheksakordsest Nobeli auhinnale esitamisest seda kõrget rahvusva­ helist tunnustust siiski ei pälvinud, on tõsiasi, et Underi luule tõlked võõr­ keeltesse pole seni kuigivõrd õnnestunud. Miks ja kuidas, vajab eraldi uuri­ mist. Kriitiliselt on mõned kaasaegsed suhtunud ka Marie Underi enda arvu­ katesse luule- ja näidenditõlgetesse (ühtekokku 16 keelest). Näiteks kirjutas Ants Oras kirjas Ivar Ivaskile: "Under tõlkijana! Võiks hüüatada ka "Paster­ nak tõlkijana!" "Goethe tõlkijana!" Sageli tundub, et just kõige originaalse­ mad luulegeeniused tõlkides seepärast ei rahulda, et kõigesse liiga palju sa­ tub nende oma rütmi, mis teiste rütmidega segunedes loob disharmoonia."18

Kui vaatame Marie Underi luule tähendust kogu lõppeva sajandi Eesti kultuurikontekstis, siis näeme, et selle teraapiline tähendus osutus rahvuse hingele keskseks vähemalt kolmel korral, iga kord järjest tugevama inten­ siivsusega: 1) "Sonettide" Under vabastas rahvuse aistilise tundejõu; 2) elu keskpäevaluule tugevdas rahvuskultuurilist eneseusku ja -teadlikkust, rah­ vuslik vaim otsekui inkarneerus Underi luules, vaim sai lihaks, "ja liha sai sõnaks"; 3) Underi hilisluules elas aga eesti rahvas välja oma kaotuste ja kannatuste silmavee ning jäi püstipäi. Üks Võrumaa vana talumees Enno Piir meenutas 1989. aastal ajalehes Sakala, et Underi luule "on suuteline kõiki haigeid hingi ja südameid ravi­ ma". Näiteks luuletus "Kevadmuld" on temale, vanale mehele, olnud "nagu

16 I. D r i к к i t, Jaan Kaplinski: mul on anne ebameeldivad asjad unustada. [Intervjuu.] — Postimees 26. II 1994, nr 48. 17 A. V а 1 m a s, V. K e 1 d e r, Marie Under. Personaalnimestik. Tallinn, 1994, lk 7—96. 18 A. Oras I. Ivaskile 17. Ill 1964. — Akadeemia kirjades. Ants Orase ja Ivar Ivaski kir­ javahetus 1957—1981. Tartu, 1997, lk 263.

325 usklikule meieisapalve".19 Ainult eestlastele igiomane skepsis (ei jumalat ega kuradit) ning leige luterlus on takistanud meid Underi tekste pühaks ja Un­ dent pühakuks kuulutamast. Kui katoliikliku kaanoni järgi peab olema sün­ dinud vähemalt kaks imet, et asjaosaline pühakuks kuulutada, siis Underi puhul loetlesin vähemalt kolm tõestisündinud imet. Kokkuvõtteks sedastatagu, et Marie Underi luule tähendusringid laiene­ vad aja jooksul minakesksest tundevabadusest rahvuslikult keskse kirjan- duskaanonini ning kasvavad pärast sõda poliitilise sümbolini, mis kätkeb en­ das ühtaegu nii inimliku kaastunde, riikliku vabaduse kui ka vaimse iseseis­ vuse ideed. Sellel sümbolil on väga vähe pistmist noore Underi dekoratiivselt buduaarliku eneseimetlusega, tema värsivormide kohatise kunstlikkuse või luulekeele ilutseva germanismiküllasusega, tema keskea luule literatuursete ainevaldadega või hilisluule kogemusvälja üsna ühetooniliseks ahenemisega. Sellel kõigel pole ei tähendust ega tähtsust. Enam või veel? Kui uss kas poen pea oma hõlma kurde liigjäikusest, et hingaks jälle nahk, ja palja jalu jooksen üle purde ? Kuid on see lõplik? Ei. Järsk astmik-rahk sel endateostustrepil — mõne kaelamurde toob vast veel kaasa mõni vastne vähk. (Sonetist "Muutus" kogus "Kivi südamelt", 1935)

19 E. Piir, Mälestuste maal. Küsimused esitanud Ü. A. Võsar. — Sakala 8. IV 1989, nr 42.

326 HARITKEEL JA TAVAKEEL

HEIDO OTS

äited, millest käesolev kirjatükk tõukub, sisalduvad mullu ilmunud V"Eesti keele käsiraamatus"1: 1. "Erinevused n-ö lihtrahva keele ja haritlaste keele vahel või igapäeva­ se kõnekeele ja normitud kirjakeele vahel pole eesti keeles kuigi teravad" (lk 7) ja 2. Eesti kirjakeel on võimeline ise arenema ja eesti keelekorraldus on järjest rohkem võtnud soovitava iseloomu (lk 19). Esimene neist sobib kenasti tulenema eesti ühiskonna nukukodulikust või mesilasperelikust mallist, mille kohta Ilmar Tõnisson on 1938. a kirjuta­ nud artiklis "Traditsioonid": "Eesti on võrdlemisi homogeenne ja diferentsee­ rumata ühiskond, kuna Inglismaa on igas suhtes äärmiselt heterogeenne ja diferentseerunud. "2 Kui hakkasin nüüd, 60 aastat hiljem, mõtlema selle üle, kas nende nii erinevateks peetud ühiskondade vahel võiks juba otsida mingeid sotsioling- vistilisi rööpsusi, ja küsisin korralikult haritud filoloogide arvamust, sain kuulda, et keegi pole veel kusagil tõestanud, et inglise keelekujudele (-tase­ metele) standard English ja colloquial English vastavad mõisted on eesti keele käsitlemisel rakendatavad. Julgust asja siiski nende mõistete abil kä­ sitleda andsid järgmised kaalutlused. Esiteks, ühiskonnad muutuvad. Ilmar Tõnissoni juba mainitud "Tradit­ sioonides" on väidetud ka seda, et "Eesti noor ühiskond on alles oma dü­ naamilises arengufaasis" ja "võib endale lubada, et vaba võistlus aitaks kaasa ühiskonna struktuuri diferentseerumiseks".3 Seda viimast on napi kümnendi jooksul Eestis nähtud juba omajagu: isegi rohkem kui mõnele meeldiks. Omaenda kogemustest võin öelda, et tavapäraselt vaoshoitud harituma­ tes ühiskonnakihtides on hakanud avalduma protest keelendite "vabaksand- miste" vastu, sest nende mõte jääb arusaamatuks: tavasuhtluses pole kellegi keel köies ega ole midagi vabaks anda, nõudlikumale keeletasemele suunatu­ na aga mõjuvad paljud vabaksandmised ülearustena, viimsete konsekventsi­ deni viidult aga tükati naeruväärsema. Poolharitlased jälle ähvardavad ja nõuavad nende paralleelvabaduste ainunorminguteks kehtestamist. Kas pole see märk, et Eesti ühiskond on keeleliselt diferentseerunud? Soome ühiskonnasid, mis oma diferentseerumuselt on ehk lähem Eestile kui Inglismaale, kasutatakse mõisteid standard Finnish ja colloquial Fin­ nish tavalistena (nt Yleisradio keeleõpetussaadetes). Teiseks, kui need mõisted ja keele vastavad kujud (tasemed?) tunnistada rakendatavaks ka eesti keele puhul, siis avaks see uusi (minu arvates palju­ tõotavaid, n-ö pluralistlikke) väljavaateid keelekorralduses ja keeleõppes ning aitaks selgitada ka "kirjakeele isearenemise" probleemi. Viimaseks kaalutluseks tuleb arvata see, et võib-olla teritab käesolev keeleasjadele kaasaelava inseneri võrdluste ja metafooride varal edenev kii- bitsus kvalifitseeritud lingvistide keelt ja meelt nii, et võime edaspidi siitsa-

i M. E г e 11, Т. E r e 11, K. R o s s, Eesti keele käsiraamat. Tallinn, 1997. 2 I. T õ n i s s o n, Emajõe ääres. Tartu, 1997, lk 175. 3 I. Tõnisson, Emajõe ääres, lk 176.

327 mast (või kusagilt mujalt) lugeda uurimuslikke eesti keele kihtide ja kujude (stratifikatsiooni) käsitlusi. Asja juurde minnes tuleb kõigepealt tunnistada, et pole sõnu. Õigemini, sõnad ägavad eri tähenduste koorma all, tekitades olulisi suhtlushäireid ja ühtelugu korduvat üksteisest möödarääkimist. Tuleks — nagu enne iga väit­ lust või vestlust — piiritleda mõisted ja leppida kokku paari sõna tähenduse asjus. Probleemist rääkimiseks näivad esialgu sobivat sõnad kirjakeel ja kõne­ keel. Kahjuks üksnes näivad. Näiteks ütleb ENE, et kirjakeelt võib kasutada nii kirjas kui ka kõnes.4 Tegelikkuses aga ahendab sõna kirjakeel selle mõis­ te mahtu, mida ta esmaselt tähistab, väga tugevasti. Oskar Tanner on kirju­ tanud Sõnumilehes: "...et kõnelev press kõne-ja kirjutav press kirjakeelt ka­ sutab, tundub üpris loogiline"5. Ise mäletan üht Raadiomajas toimunud ring­ häälingu keele alast kõnelust, kus kõlas valjusti mõte, et raadiolt ei tohikski kirjakeelt nõuda, sest tegemist on ju kõnelemisega. Seda arusaama õigustab osaliselt kirjakeele 2. tähendus ENE-s. Vähemalt praeguses keeleolukorras jääb arusaamatuks samas esitatud kirjakeele allkeelte loend: ajakirjanduse keel, ilukirjanduse keel ja igapäevakeel. Ilu- ning ajakirjanduskeeles võib ju leida kõikvõimalikke keelekihte ja -stiile, sh ka igapäevakeelt. Ka kõne on kahjuks koormatud väga mitmesuguste tähendustega, peale suulise kõne on Saussure'i märgisüsteemi tegelik kasutus, kaudne ja otsene kõne jne. Mõisteid standard ja colloquial English ei saa me inglise keelest õtse tõl­ kida, mõisted ise aga, nagu nad seletustest kooruvad, näivad väga töökind­ lad ja praktilised. Näiteks on ajalehtede kohta võimalik öelda, et tabloidid kalduvad keskmisest rohkem kasutama colloquial English'it, kvaliteetlehed aga peavad üldiselt kinni standard English'ist" (vrd ENE: ajakirjanduskeel on kirjakeele allkeel.) Inglise keeles on nimetatud keelevormide (-tasemete?) eristus väga tava­ line: nende terminite seletuste tuum (jõudsin leida eri sõnastikest seitse sele­ tust) näib olevat selline, et standard English on korralikult püsitunud, üldise tunnustuse ja prestiižiga keel, mida emakeelena kasutavad kõige haritumad inimesed; colloquial English omakorda pole praegu midagi halvustatavat ega taunitavat, vaid on part of living language, elava keele osa (NB! mitte kirja­ keele osa, nagu ENE-s öeldakse igapäevakeele kohta; ENE liigitus näitab, et meie kirjakeel on sätitud vastanduma murdele, mitte tavakeelele). Kõige öeldu põhjal pakun edasisteks tööterminiteks haritkeel ja tavakeel. Terminid sätitud, on võimalik juttu jätkata. Las tavakeel (mis pole mujal ega tohi olla ka meil mingi häbiväärt nähtus, vaid on elava keele täieõiguslik osa ja katsetanner) läheb nagu läheb: ta teeb seda niikuinii (nõuandeid kuul­ da võttes või kuulmata jättes). Teda pole vaja ahistada ettekirjutustega6 ega nende tühistamisega, nõuandvast kergest ohjamisest piisab. Aeg-ajalt — aga üksnes aeg-ajalt — on sealt üht-teist noppida haritkeelde. Haritkeelt korras- tagem ja hooldagem väga kaalutlevalt ja hoidkem hellalt, targalt ning kii­ valt. Tema tõtlik "tavakeelele lähendamine" on sama mis siduda kirju pildi­ ga pikk lips frakihõlmade vahele. Niisugune see sõnum on. Lisan mõne põhjenduse ja arutluse.

4 Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1st—koni. Tallinn, 1989, lk 544. 5 O. T a n n e г, Kirjutavad, kõnelevad... — Sõnumileht 1. XII 1997. 6 Aga mida muud kui tavakeele normimine oli 1982. aasta "joteeriv" muusjumi-otsus? Kas poleks parem loota, et ehk leiab tavakeel edaspidi hoopis kavalama suupärase varian­ di kui magedad muusjum ja lüütsjuml

328 •

Keele puhul annab tavakeele ülesannet hästi võrrelda selle ülesandega, mida bioloogilise liigi puhul täidab evolutsioonivõimalusi tegelikkuses järele prooviv isane. Ta kukub kaljudelt, hukkub mülgastes, kuid vahel — õigele soonele sattudes — murrab ning veab koju endast suurema härja; isane ini­ mene võib leiutada nulli või kirjutada "Jumaliku komöödia". Emane nii kõr­ gelt ei riski ega nii laialt ei liigu. Kuid temas püsib alles kõik liigile hea ja kasulik, nii nagu haritkeeles hea ja kasulik keelele. Kui emane otsustab emantsipeeruda ja hakata koos isasega ohtude kohal kaasa lehvima, võib katsetustes temagi hukkuda... Sellise bipolaarse malli järgi on võimalik ette kujutada ka keele arengut. Väide, et kirjakeel (haritkeele tähenduses7) võiks kuidagi ise areneda, sar­ naneb väitega, et "meie park on juba võimeline ise arenema". (Niisuguseid isearenenud parke võib Eestis praegu näha hulgi.) Aga ju peavad isearene­ misest rääkijad vist enamasti silmas kirjakeelt kui mittemurret; kui murded kõrvale jätta, siis lihtsalt keelt. Et arenemist mõistetakse enamasti siiski kui progressi, soovitan seda sõna tavakeele muutustest rääkides mitte kasu­ tada, sest keele kõige "looduslikuma", elavama ja muutlikuma vormi puhul on hinnangulisusel mõtet alles siis, kui sealt kavatsetakse kõlvutada mõnd elementi haritkeelde. Eespool oleva garderoobikujundi õigustamiseks meenutan hiljuti lehest loetut. Suurbritannia kuninganna rätsep olevat väitnud, et hästi istuv üli­ kond ei ole üldsegi härrasmehe olulisim tundemärk. Inglane pannakse mõne hetkega paika esimeste lausete järgi, mis talt kuuldakse. Arenematus homogeenses ühiskonnas võiks kujutleda igasuguse "paika­ panemise" võimaluseta idülli. Koik räägivad-kirjutavad keskmiselt taluta­ vat, hädapäraselt asja ära ajavat igapäevakeelelähedast kirjakeelt (õigupoo­ lest on igapäevakeel ENE järgi ise kirjakeel: olles selle osa, ei saa ta ju olla midagi muud; niisiis, kõik pruugivad igapäevakirjakeelt), millele tehtud kor­ ralduslikke ettekirjutusi ühtelugu — sedamööda kuidas koolides vähenda­ takse emakeeleõpetust ja keel "areneb" — vähendatakse keelt vabamaks las­ tes. Harituma vaimuga inimesed siirduvad väljaspool kööki muidugi võõr­ keeltele. Selline idüll pole siiski võimalik ühiskonnas, milles igapäevasuhtluse kõrval võib vaja olla ka peeni ja täpseid sisulisi ja/või staatuslikke eristusi. Milles esineb näiteks akadeemikuid, kellest üks võib marssida kirjastusse ning keelduda (õnneks osutus keeldumine retoorikaks) edaspidi eesti keeles kirjutamast, sest toimetaja ei pooldanud teatava tillukese tähendusnüansi edasiandmist tema soovitud (süsteemivastasel) viisil. Eesti keele kuulutas akadeemik seejuures aplombikalt väljendusvõimetuks, kuigi tegelikult või­ malusi ei puudunud. Mis saanuks veel siis, kui nad puudunuks! Või milles esineb noori inimesi, kes, olles mõnda aega lustinud põssana "mudamere ää­ res, porikalda peäl", kõnelnud vastavat protestikeelt, kandnud vastavat kä- ristatud-narmendavat protestiürbistikku, tahavad pärast tavaliste moonde- faaside läbimist ronida porikaldalt kõrgematele küngastele, panna selga üli­ konna või hoopis fraki, siduda ette ristlipsu. Mis võiks peale haritkeele olla valmikufaasi keeleline atribuut? Kas jällegi võõrkeelele üleminek? Olgu nüüd arenguga, kuidas on. Lihtne muutuminegi on probleem. Õigu­ poolest on probleem selles, kuidas keele muutumist sedastada. Kas igapäe- vakeeles esinevate hälbimuste statistikaga? Aga miks peaks sealt saadud tu­ lemusi rakendama kõrgema keeletaseme, haritkeele suhtes? Ise kaldun ar- 7 Sellelähedases tähenduses teda ju on "Eesti keele käsiraamatus" kasutatud, sest ega korrektorlusega ometi nuheldud madalamaid keeletasemeid?

329 varna, et kui tahes paljude kehvalt õpetatud või palju poppi teinud õpilaste küsimus "A et konsserdite polegi õige? A kuda siss veel?" on sama vähe kee­ les kui tervikus toimunud muutuse märk kui jääpurika (ning kas või halvas­ ti hooldatud maja räästas olla võiva saja jääpurika) pähekukkumine on tea­ de uue jääaja alguse kohta. Keeleoskuse süvendamisel paratamatult vajalikku drilli kiputakse vahel pidama mõttetuks. Tsivilisatsioonis võib üldse leida palju esimesel pilgul mõttetut. Ma ei ole kindel, et mulle antakse andeks "mõttetu keeledrilli" võrdlemine ühe teise mõttetu drilliga, nimelt potilkäimise harjutamisega. See on ebaloomulik (ning seetõttu esialgu väga energilisi ja õigustatud pro­ teste esilekutsuv) tegevus par excellence: loomulikud olendid ei käi potil. Te­ gemist on vaid pükste kandmise tavast johtuva ja ehk peagi mööduva vaja­ dusega: juba on leiutatud pampers. Võrdluse mõte on selles, kas tasub haritud keelt mitteoskavale, keeleli­ selt püksi pissivale noorele inimesele palumata pakkuda pampers'it, millele on kirjutatud näiteks järgi = järele, ja tekitada temas petlikku "kuivaja pu­ hast tunnet"? Need, kes ei lepi sellega, et kella koju unustanu kohta öeldakse "läks koju kella järgi", ei kao kuhugi ning panevad, nagu inglasedki, ütleja ikka kõrvaga paika. Võib-olla tuleks niisugusele noorele inimesele selgeks te­ ha, et selline vahetegematus sobib küll tavakeelde, ei sobi aga suurema eris­ tusvõime taotlusega haritkeelde. Las ta teab, et tal tuleb haritud emakeele õppimisega veel vaeva näha. Midagi pole katki, ta võib Eesti tabloidis või as­ jakohase orientatsiooniga raadiojaamas vahepeal ka tavakeelega ajakirjani- kuleiba teenida. Muidugi peab haritkeele vabatahtliku õppimise võimalus jääma inimesele kogu aeg hästi kättesaadavaks, sest elu võib temalt seda nõudma hakata: võib-olla tekib ka Eestis ükskord vääramatult haritkeelt ka­ sutav kvaliteetleht või raadiodiktoriks pürgijailt hakatakse jälle küsima ka muu kui tavakeele oskust. Keelevaegurite või lihtsalt ludride huvides ei tohiks kaldpinnastada tre­ piastet, mis lahutab keeletasemeid, neid väga olulisi sotsiaalseid indikaato­ reid. Ma ei ihka suletud eliidi- ja paariakaste, kasutan neid sõnugi vaid see­ pärast, et aiman ette sedalaadi hüsteerilisi süüdistusi eksiarvamuse "kõik on võrdsed" kandjatelt, keda ikka veel leidub. Arvan, et inimese isiku kultivee­ rimise trepil on rohkem astmeid kui üks ühtne ja üleüldine keskharidus. Need astmed ei avaldu ainult riietuses ja rühis või teadmiste hulgas ja mõt­ lemise kvaliteedis selguse—ähmasuse skaalal, vaid ka viimaste omaduste avaldumise vahendi, keele kvaliteedis. Ja sellel trepil saagu vabalt käia kõik, jätkugu vaid tahtmist. Igasugune sund peaks olema siin välistatud. Haritud ühiskonnas on hea emakeeleoskus prestiižne. Prestiižitaotlus haka- kugi keeleoskust (sunnita!) üles vedama. Loomulikult ei juhtu seda üleüldi­ selt. See saab toimuda ainult haridust-haritust väärtustavas eliidis. Kui võib tunduda, et nõudes elitaarse kvaliteediga keeletasandi hoolikat hoidmist, käitub iseenesest kõigiti ebaelitaarne autor mingil salapõhjusel ri­ kaste ja ilusate tärkava kihi suuvoodrina (ka tõusikuid kutsutakse vahel millegipärast eliidiks), siis nii see pole. Vähemalt seni näib lugu olevat nii, et tõusikute, selle "esimese põlvkonna" keelemärk meil on hea emakeele asemel enamasti kadakasaksas nagu väikerahvaste puhul kahjuks tavaline. Mõtlen seda üldistavalt, s.t nii, et pole oluline, kes just täpselt parajasti see saks on; tähtis on, et pöetakse endise orja alaväärsust ja peetakse madalaks kõike oma. Aredat, väljendusvõimsat ja väljendustäpset haritkeelt ihkan ma tava­ keele kõrval (või kohal) näha küll — ka edaspidi. Seda mitmel põhjusel.

330 Esiteks ihnsusest. Kartusest, et normingute "vabaksandmistega", mis toetuvad tavakeele hälvete keskmisele statistilisele esinemusele, kaota­ takse eelmiste haritlaspõlvkondade loodud ja kogutud väljendusvõimaluste rikkus ja peenus ning keele korrapära koos õpitavusega. Annaks "see, kes ülevalt vaatab meid päält", et mu hirmudel oleksid liiga suured silmad, kuid puht keskmise esinemuse toel on hulk "vabaksandmise" ootajaid end juba järjekorda võtnud: * nii (see) ja/aga ka/või (teine) pro nii (see) kui ka (teine) * mall kõige silmapaistvaim * mall rohkem avalikumalt * mall on end ammendunud * mall osad inimesed * mall üks kahest laevadest * mall võiks ja peaks tõusma * mall läbi riikliku lepitaja * absoluutne lahkukirjutus: Saia kauplus, kusjuures kaupmehe nimi ei ole Sai, Aivar Mäe kellade ansambel, kusjuures tegu pole Aivar Mäe kelladega; võib-olla on piiriks, mille poole liigume, Pariisi jumala ema kiriku kellade lööja * eitavad laused, milles ei ... ega asemel on nii ... kui ka * täissihitise mõlema käände kasutus, nagu juhtub * täissihitis eitavas lauses * ludistav vältevabadus (nt umbes pooltes ilmateadetes võib meie riigiraadiost se'lgimise asemel kuulda selgimist) * mall müüa universaal kiviveski (vohab äriühingute nimedes, nt Hermann Rei­ sid) * mall Sulev Luige roimarid (selle malli sisu on see, et lähedaste või vahel isegi vaid kaudselt seotud tähendusega sõnu ei vaevuta eristama, visatakse midagi umbes sinnapoole) * isikulise ja umbisikulise y-kesksõna eristamatus (mall lõhkekeha valmistami­ sel kasutav materjal)

Õnnetuseks pole see nimestik kaugeltki lõplik. Ja kõiki neid "vabaksand- misi" (mis, muide, nagu paljud varasematestki, ei paranda vähimalgi määral keele väärtuslikke omadusi), näib ootavat hulk noori inimesi, kes teenivad leiba kirjutamisega ja esinevad avalikult eetris ning pretendeerivad sellele, et neid tipptasemel aktsepteeritaks. Paljud neist pole läbi teinud sedagi koo­ litust, mille kohta Marju Lauristin on viis aastat tagasi öelnud: "Kahetsen, et ei ole minu juures õppinud ajakirjanikke küllalt karmilt kohelnud [—] Olen neile andnud liiga palju andeks, lasknud lati liiga madalale, mõtlemise täpsuses (see aga on lahutamatu mõtte väljenduse täpsusest — H. O.), nõud­ likkuses enda vastu."8 Kahju poleks suur, kui formaalse (ja, nagu selgub, kehvapoolse) hariduse puududes oma auahnus, juba nimetatud prestiižitaot- lus kannustaks ennast ise harima, "õppima nagu hull". Kuid esialgu ei kan­ nusta. Oodatakse, et keegi laseks ületamist ootava lati hoopis vastu maad. Nagu mõningad muulased. Põhilisim inimõigus, mille eest tuleb Eestis või­ delda, näib olevat õigus mitte osata eesti keelt. Teiseks hirmust. Hirmust, et prestiižikaotust peljates ja piinlikkust tundes (nt seadustatud naatrjumi, ookjani, nukljonite ja ordoviitsjumi pä­ rast) hakatakse emakeelt vähegi tõstetud sündmuste puhul vältima. Kolmandaks rahvusliku väärikuse tundest. Idast või läänest tulnud eesti keele õppijale peab saama selgelt vastata, kas музей I museum on haritud eesti keeles muuseum või muusjum — olgu kõnes või kirjas —, 8 M. Lauristin intervjuus Postimehe laupäevalehele Extra 6. II 1993.

331 mitte aga "nii nagu ise tahad". (Sellele ei reageeri õppija mitte laiade võima­ luste imetlemise, vaid põlastusega: "Näib, et see nende riigikeel pole veel kultuurkeeleks saanud.") Neljandaks teadmisest, et "praegusilmas on isoleeritud areng lihtsalt võimatu".9 Kui suurrahvaste keeltes on prestiižne ja tavakeelest aredalt erinev tase olemas, peab see olema ka eesti keelel. Muidu muutub suhtlus ja kultuurivahetus ebaadekvaatseks ning jalgujääv "arene­ matu" keel läheb mängust välja. Söandan korrata: arendagem targalt ja hoidkem hellalt ning kiivalt oma haritud emakeelt, kasutagem vabalt ja loovalt tavakeelt ning loobugem nen­ de ühte patta ajamisest. Öelgem julgesti kõigile "uuenduslike" pampers'ite nõudjatele: ka ema­ keelt — ja emakeelt eriti — tuleb hoolega õppida. Ja õ p e t a d a. Seda tehak­ se kõigis kultuurriikides. Oma mõttemaailma avamisel on emakeele kõrge, kultiveeritud taseme valdamine vaimselt küpse inimese esmane tunnus, con­ ditio sine qua non. Seda kontrollitakse kõikjal tsiviliseeritud riikides enne inimese ülikoolikõlblikuks arvamist (kas gümnaasiumis või ülikoolis endas) esimese ja tähtsaima eksamiga. See, et Eestis üldse on võimalik sel­ lise asja vajalikkuses kahelda, pole muud kui metsistumise märk (ettepane­ kud on õnneks tagasi lükatud, kuid rahutust tekitab, et neid on siiski tehtud). Mida head või halba võiks selline teadlik keeletaseme eristamine tõotada õpetamisel? Kas üksnes lisavaeva: ühe emakeele asemel tuleks hakata õpe­ tama kahte? Ei sugugi. Vähemaks võiks jääda võrdlemisi viljatu peentöö nende lastega, kelle andekus on mujal kui keelte alal, kellele piisab üksnes teadmisest, et haritkeele tase on olemas ja sellele tuleb jõuda neil, kes kavat­ sevad saada akadeemilise hariduse. Kes akadeemiliselt ei jätka, võivad elus edukalt toime tulla tavakeelega. See eeldab muidugi, et mõtteviis, mida Il­ mar Tõnisson inglaste puhul esile tõstab, leviks ka meile: "...tehtav töö on te­ gijale austav, olgu see milline tahes...." ja "...puudub vaenlikkus kõrgema ki­ hi vastu ja kus kõrgem kiht on oma ülesannete kõrgusel".10 Kuidas selles seoses hinnata gümnaasiumilõpetajaid — mis oskustele vastaksid emakeele laudatur, approbatur cum laude ja lihtsalt approbatur, ning kas improbatur saaks üldse tulla kõne alla, kui me tavakeele head os­ kust teatava eluplaani puhul küllaldaseks loeme —, on sedavõrd koolieripä- rane küsimus, et siin on võimatu nõu anda. Küll peaks olema kindel, et heakskiitev hinne käib haritkeele kohta ja võimaldab ainsana akadeemilise suuna valimise. Need arutlused toetuvad seni tugevasti õhule, kuni meil valitseb sõnade kõrgkool ja kõrgharidus sisulise katteta kasutamine. Näib, et kunagise liht­ salt lootusetu üldise keskhariduse asemel püüavad mõned koolitegelased ha­ kata armsale eesti rahvale andma absurdselt lootusetut üldist kõrgharidust. Sellisest potjomkinlusest ei päästa meid vist muu kui meie ja välismaailma tihedam kokkupuude. Alustuseks tuleks luua kas või mõnigi tõeline klassi­ kaline humanitaargümnaasium. Pärast poole sajandi pikkust tühikut on sel­ liste loomine palju vaevalisem töö kui kooli uksesildile uhke teksti väljamõt­ lemine. (Muide, eeldades, et keel avalikustab mõistuse, tahaksin näiteks väga näha seda vaimuhiiglast, kes seisab Tallinna Bakalaureuse Erakooli ni­ me taga, seda üht ja ainust Tallinna bakalaureust!) Inflatsioonilistel "kõrg­ koolidel" ei ole midagi tegemist akadeemilisusega selles mõttes, nagu eespool eeldatud. 9 J. Rähesoo, Modernsuses kasvanud kultuur. — Sõnumileht 16.1 1998. 10 I. T õ n i s s o n, Emajõe ääres, lk 166, 176.

332 Keelekorraldus ja keelehoole võiksid hõlpu saada sellega, et jääks ära ko­ hustus karjatada nt tabloidide ja eripublikule suundunud raadiojaamade ta- vakeelekasutust (las hoolitsevad ise selle eest, et näiteks nende vä on nende kuulajale-lugejale arusaadav: kas selle tähendus olgu 'või', 'väike', 'vähe' või veel midagi muud, jäägu nende oma asjaks). Jääksid ära ka tobedavõitu dis­ kussioonid teemadel ä la "kumb on õigem, kas ärgem mingem või ärme lä• he?" Keele eest hoolitsema kutsutute ja seatute olulisim ülesanne võiks aga tavakeele nõuandva11 ohjamise kõrval olla selle eest hoolitsemine, et ka edaspidi oleks selgelt ja uhkelt olemas distsiplineeritud ja täpset mõtet tee­ nida suutev keele kõrgtase (selle suhtes ei sooviks küll hoiakut, et normin­ gud pole enam moes). Ei maksa hoolida sellest, et muul ajal ehk end pisutki häbenev harima­ tus, lõtvus ja dekadents teeb praegu, sajandi ja koguni aastatuhande vahetu­ des, fin de siec/e'likult kõvemat häält.

11 Siin on nõuandejoon oma õiges kohas.

333 VÄITEID JA VASTUVÄITEID

SAATAN POLEGI NII MUST, NAGU SEDA MAALITAKSE

Tiiu Erelt on oma artiklis1 esitanud õi­ Retsensioonis on mitmes-setmes kohas gesti neli põhjendust selle kohta, miks on hoiatatud TEA sõnaraamatute eest, vii­ viimasel ajal ilmunud nii palju oskussõ- datud selle toodangu analüüsi vajaduse­ naraamatuid.2 Mitme sõnaraamatu koos­ le.4 See kõlab põhjendamatult halvusta­ tajana arvan enda puhul kehtivaks kahte vana. Sellistel puhkudel tavatsetakse ju esimest: poliitilise ja majandusliku olu­ küsida, kellele on see kasulik. Jäädes korra muutumise ja keelelise orientat­ erapooletuks, arvan, et TEA-ta oleks sõ- siooni muutuse. Küll ei loe ennast võhi­ naraamatulett hoopiski vaene, sest posi­ kust vorpijaks (neljas põhjus) ega pole se­ tiivse hinnangu saanud sõnaraamatud da ka T. Erelt väitnud. Viies põhjus on pole oma sõnavara mahult ammendavad. ilmselt asjaolu, et on tulnud ka kiirusta­ T. Ereltil on pailapsed ja peksupoisid. da. Väidab ju meie lugupeetud president­ Ülevaates tehtud "Inglise-eesti majan- ki, et meil ei ole aega. Seega ei saa meie dussõnastiku"5 kohta käivate märkuste­ oludes selliseid sõnaraamatuid 5—10 ga6 ei saa nimetatud sõnaraamatu koos­ aastat teha. Turg nõuab kannatamatult taja paljuski kahjuks nõustuda. toodet. Sellest on kahtlemata tulenenud Näiteks pakub Tiiu Erelt telleri vaste­ ka see negatiivne, millele on pühendatud na üksnes laekurit. Laekur on nüüdsel T. Erelti mahukas ülevaade. ajal küllalt arhailine mõiste. Laekureid Need on oma ilmumisaastate sõnaraa­ leiab veel ühiskondlikest organisatsiooni­ matud. Pole ju meie oludes veel võimalik dest ja vene kroonust. Teller on tulnud igal aastal uut, parandatud ja täiendatud kasutusse panganduse levikuga ja tähen­ trükki välja anda, nagu tehakse kõikjal dab selles kontekstis vaid pangakassapi- mujal. Seetõttu tuleb koostajail ka uue dajat (ka Soomes on teller 'pankin kas­ trükini punastada. Positiivne on kurva sanhoitaja', laekur 'rahastonhoitaja'). tõe kõrval see, et on olemas baas, mida Vaieldav on samuti nimetus järelkäru• parandada ja täiendada. Palju erinevaid ga pro haagisega veoauto. Trailertruck sõnaraamatuid lapanud inimesena saan on standardse järelkäruga auto (treiler- lohutuseks nentida, et ka neis on vähem auto). See on vaid teatud mõttes haagis- või rohkem (trüki)vigu. Tundes ala ja auto. Haagis on laiem mõiste. See on keelt, pole need mind eksitanud. On ju ükskõik milline järelehaagitu: veok, põl- oskussõnastikud mõeldud ikka spetsialis­ lutöömasin, suvila vm. Järelkäru on aga tidele, mitte keeleõppijaile. järelveok (seletussõnaraamatu andmeil). Austan nagu retsensentki kõrgelt aka­ Arvan, et oskussõnaraamatute puhul deemik Uno Mereste tehtut, seda, mis ta tuleb ka termineid ümber jutustada või on keele ja keelendite kohta ütelnud. Sa­ siis ainuterminile seletus lisada, mida on mal ajal arvan, et superlatiive teeninud ka sõnaraamatus tehtud. Kunstlik ter­ börsisõnaraamatust3 saavad abi vaid esi­ min on hea, kuid ei ava enamasti sõna si­ mese kursuse majandustudengid. su, seda eriti uue kasutusala või kitsalt 1 Vt: T. Erelt, Eesti oskussõnastikud levinud terminite puhul. 1991—1995 (I). — Keel ja Kirjandus 1997, 4 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud nr 5—6, lk 305—314, 394—401; T. Erelt, 1991—1995 (I), lk 311—313, 397; T. E r e 11, Eesti oskussõnastikud 1991—1995 (II). — Eesti oskussõnastikud 1991—1995 (II), lk Keel ja Kirjandus 1997, nr 9—10, lk 592— 592, 593. 599, 683—689. 5 Inglise-eesti majandussõnaraamat. 2 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud Koostaja V. Raid, toimetaja A. Pihlak. Kee­ 1991—1995 (I), lk 306. lefirma TEA. Tallinn, 1995. 3 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 6 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 1991—1995 (I), lk 399. 1991—1995 (I), lk 312—313, 397.

334 Praktikas pole nähtud ühtki sõnaraa­ Ka trade name haarab praktikas laie­ matut, mille koostaja oleks pääsenud mat kasutusala. Tõlkepraktikas samas­ ümberjutustamisest/seletusest. Seda ei tub see sageli sõnaga trademark. Sest saa pahaks panna. Pole ka eesti keeles "trade name is an arbitrarily adop­ kõiki vasteid olemas ega saagi olla. Sel ted name that is given by manufactu­ juhul on omal kohal pigem seletus kui rer/merchant to an article I service to dis­ mitmeti tõlgendatav ja arusaamatu ter­ tinguish it as produced or sold by him min. Mõiste taasrahastamine ei ava asja­ and that may be used and protected as a tundmatule inglise mõiste refunding, re­ trademark" (Webster). financing puhul tehingu sisu, mis on konk­ Vastete leidmisel on peetud silmas as­ reetne. Taasrahastamine tundub üldse jaolu, et ingliskeelne termin haarab laie­ olevat loid ja neutraalne sõna. Konkreet­ mat kasutusala, mitmeid valdkondi. Nii semad oleksid taasemiteerimine, taasin- on ka patendiga. Selle kohta on Webste- vesteerimine, refinantseerimine. Vaste­ ris öeldud: 1: an official document confer­ teks võiksid olla samuti edasirahastami- ring a right or privilege; [—] 3: PRIVI­ ne või -investeerimine, -emiteerimine (sm LEGE, LICENSE; 4: an instrument ma­ jälleenmyynti > 'edasimüük'). See termin king a conveyance of public lands. ei ole nii üheselt määratav, vaid nõuab Samuti ei peaks kritiseerima terminit rohkem vasteid ja sisuni jõudmiseks ka royalty rikkalike vastete pärast. Koik ümberjutustamist. Sõnapaar võib tähen­ kõlbavad sõltuvalt tekstist. Websterit ap­ dada ka uue võla võtmist, et tasuda vana pi võttes tähendab royalty muu hulgas: võlg, see on re finantseerimine. 5a: share of the product or profit reserved Participating policy, with-profits policy by the grantor esp. of lease b: a payment ja selle vaste kasumipoliisl Ehk oleks pa­ made to an author or composer for each kutud termini asemel hoopis täpsem di- copy of his work sold or to an inventor for videndipoliis, oodusepoliis või osaluspo- each article sold under a patent. Toon kä liis (kasumijaotuses osalemine)? Kasu­ soomekeelsed vasted: kaivosvero, patent- mist jaotatakse ju osa poliisi omanike va­ tioikeusmaksu, maksu oikeuden luovu­ hel dividendideks. Terminit peab sel ju­ tuksesta, lisenssimaksu, käyttömaksu, ro­ hul täiendama seletus. jalti, tantieemi, tekijänpalkkio. Rahaühikute ümber on segadus üldi­ Eelistasin nimetust investitsiooni- ne. Erinevais allikais on nende nimetu­ pank, sest see oli sõnastiku koostamise sed erinevad ja neid täpsustatakse trü­ aegu ainukasutusel. Selliseks peaks see kistes pidevalt. Täit selgust pole saadud ka jääma. On ju analoog võtta nimetu­ ka Eesti Pangast. Järelikult pole Eesti sest Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Aren­ Keele Instituut meie keskpangale oma gupank. On ka innovatsioonipank. suunavat kätt ulatanud. Küsin samas: Sõnastiku koostamisel pole lähtutud kas Ukraina grivna või hrivna? Kas ühe ja ainsa ning optimaalse eesti vaste Tšehhi kroon või koruna? Mõlemad on esitamisest. On arvestatud asjaoluga, et käibel. suur osa eakamaid kasutajaid tunneb Inglise nimetuse National bank vastete enamasti omaaegseid termineid. Seega valik võib olla ikka laiem kui üksnes riigi­ on arhailisemate terminite esitamine pank. See on soome keeli kansallispankki, taotluslik. Näiteks entry puhul tunneb valtiopankki; inglise keeles a bank asso­ vastetest kanne, konteering, kirje(nd), ciated with the finances of a nation, oper­ lausend osa raamatupidajaid võib-olla ating under federal charter and supervision vaid kaht esimest. Normitud keelendid (Webster); vene keeli национальный банк on neile sageli uudsed. Seega on karjuva­ (Ameerika Ühendriikide kommertspanka­ tele rassismidele viitamine ülekohtune. de kategooria), центральный банк (palju­ Ja eks needki ole jäänud sõnavarasse, des riikides). Viimasel juhul riigipanga tä­ ent neid on püütud siiski enamasti tead­ histus ehk госбанк vene sõnastikes isegi likult vältida. Kasutatakse ju sõnaloojate puudub. Ameerika Ühendriikides tähistab pakutud kasviku ja ooduse kõrval siiski seda pundart hoopis Federal Reserve. Eri­ rohkem intressi ja dividendi. Näiteid on nev terminikasutus sõltub kontekstist või rohkemgi. Sõnastikus on esitatud soovi­ riigist. Antud juhul ei saa piirduda liht­ tatud olem, tulem, laekum, saam, kadum, salt riigipangaga. took jne, ent vanemat põlvkonda silmas

335 pidades on pakutud ka vanaaegsemaid. ga, nagu esimusõigus, patentne jm, nagu Arvestada tuleb ka minoriteediga. ka loetletud üksikute keeletoimetamisvi- Miks peab retsensent sõna pangatee- gadega.12 Esialgu võib olla ka raskusi ar­ nistuja vene kopeeringuks? On ju meil tiklite pesitamisega. Kui aga kasutaja terve armee riigiteenistujaid ja nad on hakkab sõnastiku ülesehitusest aru saa­ koondunud teenistujate, mitte ametnike ma, on vajalikku lihtne leida ja süsteem ametiühingute liitu TALO. toimib. Tegu pole sugugi klassikalise üld- Viide, nagu oleks lugupeetud J. Silveti sõnaraamatuga, vaid kitsamale kasuta­ sõnaraamatust sõnu lihtsalt maha kirju­ jaskonnale suunatud raamatuga. See tatud,7 ei pea paika ning on ülekohtune ringkond tunneb enam-vähem valdkon­ ja eksitav üldistus. Sealt on leida vaid da. Püüan ka ise maksimalist olla, ent on sadakond üldlevinud äriterminit. Autori vana tõde, et tegijal juhtub mõndagi. Ei kirjanduseloendis on autoriteetsemaid jäta kiusamata ka trükiveakuradike. allikaid, mida on kasutatud. Sissejuha­ Hindan kõrgelt T. Erelti töid, mis ta tav ja kasutajale mõeldud osa ei ole kir­ on emakeele normimise kohta avalda­ 8 jutatud abitus, vaid lihtsas ja arusaada­ nud, ja olen nendega üldjoontes kursis. vas keeles. Silmas on peetud taas asja­ Kuid üsna sageli tuleb toetuda oma in­ olu, et sõnastikku kasutavad eelkõige tuitsioonile ja analüüsioskusele. selle vajajad, kes tavaliselt ei tunne ling­ Kahju, et eelkirjeldatud sõnastiku vistilist terminoloogiat. osas pole midagi positiivset märkimis­ Retsenseeritud "Inglise-eesti majan- väärseks osutunud. Lauskriitika ei kan­ dussõnastikus" on nn raamatupidamise nusta. Minu arvates on vaieldamatult po­ 9 sõnu õnneks rohkem kui näpuotsatäis ja sitiivne see, et mu sõnastikud sisaldavad enam kui E. Linnaksi erialasõnastikus, palju termineid, mille eesti vasteid või mis ei ole koostajalegi tundmatu. seletusi mujalt naljalt ei leia. Pole astu­ Taas on T. Erelt võrdleva tulba põhjal tud rehale ka levinud väärvastetega, na­ esitanud ühe-kahe neutraalse vaste eelis­ gu maaletooja, jällemüüja, pangaarve. Ei 10 tuse. Tõlgid ja tõlkijad on enamasti sü­ aeta segi hankimist ja tarnimist. Levinud nonüümide poolest ahtrate sõnastike pu­ dumpinghinna kõrval pakun lõigatud hul kimpus, keeleseadjast retsensent on hinda. Leidub levinud otsetuletusi jne. aga, vastupidi, rikkaliku sõnapakkumise See ei saanud retsensendile märkama­ korral kimbatuses. Sõnaraamatu väärtu­ tuks jääda. se üle otsustavad siiski kasutajad. Ja Kuigi retsensent manitseb ettevaatlik­ üldjuhul ollakse rahul, kui vasteid on kusele, on kasutajatepoolne vastukaja ol­ (kontekstiti) enam. Praktikust kasutajail nud üksnes positiivne ja heatahtlik. Sõ­ pole neis sugugi raske orienteeruda, na­ naraamatust on saanud enamikule asen­ gu väidetakse. Ärgem unustagem, et ing­ damatu töövahend. See rõõmustab. Võin liskeelsel sõnal on hoopis laiem kasutus­ väita, et seni pole ka paremaid käsiraa­ ala ja tähendus. See tendents on progres­ matuid võtta, kuid need kahtlemata tule­ seeruv. Sünonüümide rohket esitamist vad. on aga kohatu tiitlivõistluseks11 pidada. Iroonia ei kaunista objektiivset kriiti­ VAHUR RAID kat. Kui kurjategijad välja arvata, ei eksi keegi pahatahtlikult ega meelega. Olen osalt nõus T. Erelti õnnestunud vastete- 7 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 1991—1995(1), lk 312. 8 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 1991—1995(1), lk 313. 9 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 1991—1995 (I), lk 397. 10 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 1991—1995 (I), lk 397. 11 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 12 T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 1991—1995 (I), lk 397. 1991—1995 (I), lk 313.

336 MYNOL EI PIAQ KOTT TAARI KINNIQ

Läinud aasta lõpp tõi võrukeste ring­ läinud. Mõjutusi on tulnud pea igale poo­ kondadesse põrutava uudise: Leili Iher le. Tartu kirjaviis võimaldas nii mõnelgi on midagi kirjutanud.1 Midagi hal­ kirjanikul hädapärast asja ära ajada. vasti. Keeles ja Kirjanduses. Et keegi Siiski tuleb rõhutada, et ainult hädapä­ polnud artiklit ise lugenud, otsustasin rast. Mõne juures on lausa tunda, et nad selle ajakirja endale hankida ja asjaga otsivad sõnu, mis annaksid ennast hääl­ tutvuda. Sel otstarbel sõitsin Võrru. As­ duspäraselt kirja panna. Olen vahel mõel­ jata, ajakirja sealt ei saanud. Kahes raa­ nud: kas mulgid ikka on sünnipäraselt matukaupluses raputati pead, et nemad paremad luuletajad kui võrukesed? Võib­ sellega ei tegele. Kahes ajalehekioskis olla on asi selles, et nende keel on ühtla­ ka. Ühes kioskis öeldi, et oli küll, aga os­ sem ja laseb ennast paremini nn tartu teti kohe ära. Ajakirjade levitamiskesku- kirjaviisis kirja panna. ses ütles vene aktsendiga kena näitsik, Tundub, et ei Leili Iher ega ka teised et kui on, siis makulatuuuri hulgas. Vii­ kriitikud pole arvestanud oma analüüsis mane asub hoovis lahtises kuuris. Ta ole­ seda, milleks võrukestel oma kirjaviisi vat just viinud sinna sületäie "Maajasid". vaja on. Püüan siinkohal mõned tähtsa­ Lubas lahkelt kuuris sorida. Loobusin. mad rakendusalad üles lugeda. Proovisin veel õnne haridusosakonnas, 1. Sõbrale (sõbrannale, pruudile, armu­ sealgi raputas sekretär pead: ei ole. In­ kesele jne) kirja kirjutamiseks. ternetist pakuti samuti "Maajat". Lõpuks Võõras keeles on soovitav kirjutada siis, sain luureandmed, et raamatukogus on kui mingist painajast (südamevalu jms) üks ja teine on muuseumis. Sealt välja ei tahetakse vabaneda. Siis pidavat valu jä­ antavat. Bussiaeg jõudis ka kätte. rele andma. Tavaline südamlik jutt kirju­ Niipalju siis Võru linnast ja võru olu­ tatakse ja räägitakse emakeeles. Ja sel­ dest. Ajakirja sain tutvuste kaudu Tar­ list juttu võtab adressaat väga tõsiselt. tust. Mu otsimisvaev polnud asjatu, luge­ 2. Koolis laste õpetamiseks. mine valmistas meeldiva üllatuse. Lõ­ Asi on ikkagi juba nii kaugel, et õiget võ­ puks ometi on keegi (vist päris vabataht­ ru keelt peab õpetama. Ja ärgu keegi likult) vaevunud tegema võru kirjaviisi lootku, et kogu Võrumaa läheb üle eesti kohta asjalikku kriitikat. Minagi pean kirjakeelele. Tekib mingi uus murrak, ennast praeguse ametliku (?) kirjaviisi mis (vähemalt esialgu) on vanast tundu­ kriitikuks, kuigi sootuks teisel põhjusel valt vaesem ja kaunis õudne kuulata. kui Leili Iher. Arvan, et kõik need rahul­ 3. Kirjanik peab saama vähemalt olematud peaksid oma seisukohti kirjasõ­ mõne asja kirja panna ka oma ema­ nas põhjendama. Vaevalt küll, et selline keeles. Sellest, kui vabalt ta emakeeles põhjendamine paneb lõplikult paika kir­ kirjutab, sõltub ta teos(t)e headus. Ei ole javiisi, kuid tõenäoliselt aitab see tegeli­ normaalne, et iga kirjanik hakkab ise en­ kel kasutajatel (eelkõige kirjanikel) vali­ dale kirjaviisi leiutama. Paraku tundub, da enda jaoks sobiva variandi. Kirjaviis et vanema põlvkonna võru keeles kirjuta­ aga kujuneb lõplikult välja (kui kujuneb) jad enam-vähem nii on teinud. just kirjanike tegevuse tulemusena. Keda 4. Palju meie kohanimesid ei lase rohkem loetakse, see määrab kirjaviisi. ennast eesti tähestiku ja vokaalharmoo­ Kõigepealt: keegi on lasknud lahti nia järgi kirja panna. Mõningad kohani­ kuulujutu, nagu oleks võru keelel juba med on selletõttu juba moondunud. Näi­ olemas mingi vana üldlevinud kirjaviis. teks mu põhikooliaegne koduküla Kuld­ See ei vasta tõele. Tartu keelel küll on ja re. Minu nooruses hääldati seda kohta see levis koos keelega omal ajal ka Võru­ [kuldri] (sõnast kult, mis tähendab isast maale. Tartu keel on teadupärast 50% siga). lahjendatud võru keel. Mitu Võrumaa ki­ 5. Mõnikord on rahva ees esi­ helkonda on osaliselt tartu keelele üle nedes vaja kasutada võru keelt. Nii­ 1 L. Iher, Taar on küll hää juwa, a kaua kui räägitakse peast, on kõik kor­ halb tetä. — Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, ras, kui aga oma jutt paberile panna, al­ lk 769—771. gavad hädad. Ei suuda lugeda omaenda

22 Keel ja Kirjandus nr 5. 1998 337 kirjapandud teksti, kui pole häälduspä- teab, kuidas seda hääldatakse. Kui aga ы rast kirjaviisi. Selle tõttu peetakse pul­ ei meeldi, siis ärgu tuldagu üldtuntusest ma-, juubeli- ja peiekõned Lõuna-Eestis rääkima, see on demagoogia. Jah, tartu üldjuhul eesti kirjakeeles, ka siis, kui ko­ ja mulgi keele mõjul on kõrge õ tõepoo­ gu seltskond on võrukeelne. Kuidas põh­ lest taganenud, kuid selleks ju märki va­ jaeestlasele meeldiks, kui nende lahku­ ja ongi, et see taganemine seisma panna. nuid hakataks ära saatma soome keeles? Ning ülepea: eesti keeles on ilmunud Jumala pärast, põhjaeestlasele enda massiliselt luuletusi, kus y-t on tarvita­ arusaadavaks tegemiseks meil küll min­ tud nii ü kui ka tavalise õ asemel, seal­ git kirjaviisi vaja ei ole! Kui meist ikka juures ilma igasuguse vajaduseta. Mitte tahetakse aru saada, siis ka saadakse, kedagi ei ole see häirinud. Nüüd, kui võ­ vaatamata kirjaviisile või hääldusele. rukesed on seda kirjamärki hakanud tar­ Küsime siis: kas meil on õigus oma vitama põhjendatult ja hädavajadusel, sõbrale emakeelset kirja saata? Kas meil jääb see äkki kõigile ette. Ja keegi ei pa­ on õigus oma lastele emakeelt õpetada? ku ka mingit muud mõistlikku märki, Kas Võrumaalt võrsunud kirjanikul on vaid probleemi püütakse lahendada sta­ õigus kirjutada midagi ka oma kõige lä­ linlikult, eitamisega. Põhjus on ilmne: hedasemate inimeste keeles? Kas meil on paljude kõrv lihtsalt ei taju seda häälikut õigus kirjutada oma kohanimesid nii, na­ ja see ärritab inimesi, kui teistel on ole­ gu me neid ise hääldame? Kas meil on õi­ mas miski (kas või taju), mida nendel po­ gus oma lahkunuile öelda viimseid sooje le. Tõsi, y-i kasutamise loogika järgi ja­ sõnu emakeeles? guneb võru keel kaheks, kuid see pole ai­ Kui need viis küsimust vastatakse nuke tunnus, mille põhjal ta kaheks ja­ kõik jaatavalt, siis on mõtet asja edasi guneb. arutada. Afrikaat leiti minu teada Hargla mur­ Leili Iher toob mitu vastuväidet la­ rakust ja ka Antsla kandis on ta raudselt rüngaalklusiili q-ga tähistamise vastu. olemas, hoolimata sellest, et vastavat kir­ Ometi ei paku ta mingit arvestatavat la­ jamärki pole tarvitatud. Küll oleks aga hendust, kuigi rõhub igasuguste "konksi- vaja eraldi märki afrikaadi tugevale ja de" ja "tsankude" peale (Ain Kaalepi väl­ nõrgale vormile. Mina olen oma kirjatöö­ jendid). Kõigi nende "konkside" (ülakoma, des kasutanud c-d ja z-i (kale — kalzu). akuut jne) ühine puudus on see, et käsitsi Ja see tuttavate keelte häirimine oleneb kirjutatud tekstis näevad nad täiesti üh­ täiesti sellest, mis keeled kellelegi tutta­ temoodi välja, vahe tuleb endal juurde vad on. Mina olen nime Cicero harjunud mõelda. Seega: kui sulepea, pliiats ja pas­ lugema tsiitsero. Mõni loeb kiikero. Mait­ takas on kavas ära keelata, siis on Leili se asi. Iheril õigus. Mis minusse puutub, siis mi­ Ülipikkade vokaalide kõrguse problee­ na kirjutan salaja edasi. Mulle meeldib miga puutusin kokku Kauksi Ülle uue ro­ käsitöö. maani käsikirja lugedes. Seal on koht, Kõrge õ y-ga tähistamise vastased ar­ kus soos korjatakse marju ja topitakse gumendid on inglise ja soome keele üld- neid muuhulgas ka suhu. Kui siis ilmub tuntus. Siiski peab ütlema, et võrulased väljend tull' suust vällä, siis mõtlesin, et ei ole iialgi olnud Inglise kuninga ega ka küllap marjad kukkusid suust välja. Et Soome Vabariigi alamad. Meid pole need seal soos tehti ka ühte teatud vanainime- riigid lihtsalt tahtnud. Seda pentsikum setööd, siis see andis veelgi variante on siis nende kultuuri ahvimine. Küll juurde. Hiljem selgus siiski, et marjakor- aga oleme olnud 50 aastat Poola kuninga jaja tull suust vällä. Selletaoliste vääriti- ja üle 200 aasta Vene tsaari alamad. mõistmiste vältimiseks olen oma kirja­ Kumbki neist isevalitsustest pole meie töödes hakanud madaldatud vokaali alla rahva mälus omandanud negatiivset loogakesi panema. Kahtlen ainult selles, mainet. Me võtsime omaks palju vene kas neid panna kõigile madaldatud vo­ rahvalaule ja laulsime neid nagu omi. kaalidele või ainult neile, kus on võima­ Asi pööras ära alles pärast tsaarivalitsu­ lus valesti mõista. se füüsilist likvideerimist. Niisiis: kui rõ­ Palatalisatsiooni osas olen Leili Ihe- hutakse üldtuntusele, pole kõrge õ jaoks riga täiesti ühel nõul (kui ülakoma larün­ paremat märki kui ы. Kogu Eestimaa gaalklusiili jaoks vabaksjäämine välja

338 arvata). Samuti tagaeituse ja sõnalõpu märkused, mis ta teeb aabitsa kohta. Pä­ topelt-s-i osas. rast ilmumist poleks neil märkustel ju See, et inglise kirjapilt hääldusest vä­ enam mõtet. Mis aga puutub J. Jaiki ja ga tugevalt erineb, pole mingil juhul ing­ A. Adsonisse, siis mina küll pole aru saa­ laste uhkuseasi ega nende keele tugev nud, millist kihelkonda või küla nemad külg. Ka see pole saladus, et eesti kirja­ oma keelega esindavad. Kindlasti on pa­ pilt on valmis tehtud sakslaste jaoks. Ma remaid näiteid (kas või J. Lattik). ei näe mingit põhjust, miks võrukesed Lõpuks: olen kuulnud öeldavat, et kul­ peaksid neid negatiivseid näiteid hakka­ tuur pidavat tähendama peent erista­ ma oma keeles juurutama. Tõsi: inglise mist. Siit tulenevalt: need, kes võitlevad ja soome mõjude ülevõtmist loetakse tea­ võru keele häälduspäraselt kirjapanemi­ tud ringkondades heaks tooniks nagu se vastu, võitlevad ühtlasi ka võru keele omal ajal kadakasaksast. Et eesti keelt kultuurkeeleks saamise vastu. Niisugu­ pole õnnestunud selle uue kadakluse eest seks võitluseks võib olla erinev põhjus, kaitsta (küllap tahtmatusest), siis kuju­ aga igal juhul on mängus huvid, tihti ma­ tan ette, et mõnel ajab päris hinge täis, janduslikud. Näiteks: paneks küll üles kui võrukesed ei taha kadaklust omaks omakeelsed sildid, aga kes selle eest võtta. maksab? Õpetaks küll lastele võru keelt, Tasuks rääkida veel ühest eksiarva­ kui kusagilt tuleks mutsakas lisaraha musest, mille kütke satub puhta mõistu­ (kui raha käes, siis me veel vaatame!). sega opereeriv inimene. Nimelt kui ta võ­ Kirjutaks küll võru keeles, kuid sel kir­ tab kätte võrukeelse teksti ja see tundub jandusel pole turgu (olge mureta, turgu talle võõras ning vastuvõetamatu, siis pole enam ka eestikeelsel kirjandusel!). teeb ta sellest järelduse: kui juba minul Pooldaks küll võru kirjaviisi (-viise), aga on sellega raskusi, mis siis ütleb veel "ta­ ise seda ei oska ega viitsi ära õppida. valine lugeja"? Tema ei saa üldse aru! Sellest hoolimata kõike seda tehakse Asi on tegelikult täiesti vastupidine. ega kavatsetagi loobuda. Teevad paadu­ Jõudsin sellele järeldusele siis, kui Ants­ nud idealistid. Vaevalt nad ise endale la koolis oli võimalus aasta aega võru aru annavad, miks. Neil on lihtsalt soov keele tunde anda. Kirjandushuvilised iseendaks jääda. Arvan, et seda peaks tüdrukud olid ilmsetes raskustes, seevas­ eesti ühiskond neil ka võimaldama. tu tehnikahuvilistel poistel polnud ühegi Niisiis: vastupidiselt Leili Iherile ar­ kirjaviisiga erilisi raskusi. Mõnele paistis van, et võru kirjaviisi tuleks muuta veel­ olevat täiesti ükskõik, millises kirjaviisis gi märkiderohkemaks. Ja olen veendu­ tekst oli. Muidugi, väike harjutamine nud, et kui keegi püüab oma võrukeel­ käis asja juurde, aga harjutamise aeg ei seid mõtteid näiteks 10 aasta jooksul pa­ sõltunud kirjaviisist. Üldpilt jäigi kirjan­ berile panna (nagu mina), siis hakkab te­ dushuviliste kahjuks. Oli võimalus katse­ magi teravalt tunnetama märkide vähe­ tada ka 60-aastase mehega. Olin koos te­ sust. Kui aga inimene jälgib kogu seda maga Võru haiglas ja andsin talle lugeda protsessi kõrvalt, ilma et oleks aktiivselt oma vastilmunud hobuste väljaõpetamise võru keeles kirjutanud, siis jõuab ta jutu. Jutt oli selles "kõige hullemas" kir­ kindlasti hoopis teistele tulemustele. Aga javiisis. Mees luges selle küllalt pika loo sel juhul peaks ta piirduma oma arva­ kaunis kähku läbi ja hakkas minuga ko­ muste avaldamisel ainult tagasihoidlike he asja sisulist poolt arutama. Paistis, et soovitustega. Just selliseid soovitusi ma teema huvitas teda. Küsisin imestunult, näengi Leili Iheri artiklis. Ja suurelt jaolt kas kirjaviis ei häirinud. Ta tunnistas, et on need väga asjalikud soovitused. esimesed 4—5 lauset olnud küll imeli­ Jään, kõrv kikkis, kuulama: äkki tuleb kud, hiljem ei pannud tähelegi. Varem kuskilt veel. polnud ta sellise kirjaviisiga kokku puu­ tunud. Mees oli elupõline traktorist. JAAN PULK Võru keele mitmekesisuse rõhutamise ja liignormeerimisest hoidumisele manit­ semise eest saadan Leili Iherile lausa õhusuudlusi. Samuti olen veendunud, et äärmiselt vajalikud ja õigeaegsed on

22* 339 RAAMATUID

MARI JA MIHKELSON Ene Mihkelson. Pidevus neelab üht nuga. Kirjastus Tuum. Tallinn, 1997.157 lk

Oma esimeses romaanis "Matsi põhi" vintske ja tihtipeale äge on autor, jonna­ (ajakirjaversioon 1982, raamatuna 1983) kad, vintsked ja tihtipeale ägedad tema andis seni peamiselt luuletajana — ja mina- ja muud tegelased, seda ka (või kuidagi mõistatusliku, raskesti lahtimuu- just eriti) allajäämiste ja sunnitud järe­ gitava luuletajana — tuntud Ene Mihkel­ leandmiste korral. Sellegipoolest jääb son ise lugejale kätte ühe võimaliku võt­ määravalt kõlama kõrvalseisja — kuid ise­ me enda ja oma loomingu mõistmiseks. äraliku, asjadesse pääsmatult kaasakis­ Romaani minategelane Mari Kask jutus­ tud kõrvalseisja — kõikemõistev hoiak, tab üht endaga ja veel paljude inimestega ilma et kedagi või midagi labaselt üle õi­ seotud, aastakümneid ja mitut põlvkonda gustataks või ennast kui hindajat Juma­ hõlmavat lugu ning juurdleb selle kallal; laks kuulutataks. Vastupidi: tusast käte- see näib olevat tema sisesund. Samas sel­ lahutamist tuleb õige sageli ette. "Olen gub kohe alguses, et teda õhutab sellele sündinud kas liiga vara või liiga hilja, et — või veel enam: "paneb kirja" mitte ai­ olla tunnistajaks inimkonna moraalikü­ nult Mari räägitava loo, vaid ka Mari en­ simustes selgusele saamises. Olen väsi­ da — hoopiski kirjanik Ene Mihkelson, nud kartaast sõda. Olen väsinud kart- kes pealegi lubab endale Mari reaktsioo­ mast käsku kui eesmärki iseeneses. [—] nide kritiseerimist ja tema enesetõlgen- Kust võtaksin selle jõu, et armastada li­ dustes kahtlemist, eriti mis puudutab gimest nagu iseennast, kui ma ennastki käitumiste ja hindamiste motiive. Vähe tegelikult ei armasta." ("Nime vaev", sellest. Mari pahameeleks kirjutab Mih­ 1994, lk 216—217). Nii tuttavlikud tun­ kelson tema loo alusel poeemi, kus ta "rii­ ded tänapäeval. Just need, mis toovad mi pärast" ajab omavahel segi tegelikult andeksanni teistele ja endale, hingerahu (romaani väitel) elanud ja elavate inimes­ aga siiski mitte. te nimed ja teeb muid taolisi loomingulisi Lood ja suhted, mis niisuguse hoiaku­ trikke dokumentaalsuse arvel. Marile ni viivad, on niisiis kirjas romaanides. näib üheaegselt nii meeldivat kui ka vas­ See laseb autorit luuletusi lõdvemalt võt­ tukarva käivat, et tema ja ta elu lihtsus­ ta: pole vaja süžeesid, vaid piisab vih- tatakse ja keerulisustatakse kirjanduseks. jeist, kirjeldusi, vaid piisab markeerin- Kuna ka Mari ise on Mihkelsoni kir­ guist, pikemaid seletusi ega põhjendusi, janduslik emanatsioon, võime sama suh­ vaid piisab meeleolu fikseerimisest, ise­ tumise omistada Mihkelsonilegi. Nii põi­ äralikust detailist või seosest, et esile muvad Ene Mihkelsoni loomingus läbi­ kutsuda seesama atmosfäär, mis valitse­ valt kaks ainest — see, millest mingis mas romaanides. Kuid siin, luules, on see teoses parajasti jutt, ning maadlemine ainuvalitsejaks, ratsionaalne vaoajamine eneseavamise, enesevarjamise ja enese- ei pääse segama. Mari rassib oma esime­ tõlgendamise maadel. se astme reaalsuses, seal tuleb luuletaja Ene Mihkelsoni romaanides on olemas Mihkelson ja virutab suveräänse žestiga kõik, mis romaanile kohane — lugu, te­ kõik segi ja üldistab ära, ja järgmisel gelaste ja situatsioonide analüüs... Ei hetkel jälle, ja nõnda edasi. Tunda on, saaks ette heita konkreetsuse, terasuse, nagu tahaks ta Mari ja kõige selle elu faabula ning arutluskäikude arendamise peale käega lüüa ("Keha on liigne Elul on järjekindluse ega kujutuse plastilisuse hais", "Pidevus...." lk 137), aga teab ise puudumist. Siiski on see, mis romaani­ ka, et see on miski, mis kellelgi päriselt dest kõige kauemaks meelde jääb, nende ei õnnestu. Põhimõtteliselt. Luuletuste üldine tundejoon ja õhkkond. Jonnakas, kirjutamine on selle parimaid aseaineid.

340 Kas peaks veel rääkima Mihkelsoni sulanud). Valdavalt on aga autori põhi­ uue luuleraamatu erinevustest võrreldes hoiak ja põhitoon, mateeria töötlemise ja varasematega, klaarima tema luule aren­ esitamise viis üsna endised, nende põhi­ gutendentse ja muud taolist? Pole vist tunnused veel enam süvenenud ja kinnis­ oluline, sest mitte see pole siin määrav. tunud, omas ainulaadses keeles (edasi)kõ- Muidugi kajastub raamatus kaude uusi nelemise kindlus kasvanud, ja tore ongi. elukogemusi, silma ja mõtte alla on jää­ Raamatu pealkirjas ja viimase pala vii­ nud uuema aja reaale ja püüdlusi, rääki­ mases värsis lubatud pidevus saab sellest mata sellest, et isikliku päritolu ja lapse­ vaid jaksu juurde. Nagu ka nuga, mida põlve seikadest, millele varem vaid häma­ see pidevus neelab ja — nagu igaüks ralt vihjama sundisid küllap nii alles la­ omast käest teab, kui on märganud mär­ hendust otsiv kohmetustunne kui ka tol­ gata — elu seeski ära neelatud ei saa. lased ilged elureeglid, kõneldakse nüüd õtse (Mari ja Mihkelson on peaaegu ühte PAUL-EERIK RUMMO

MAASTIK INIMESTEGA Emil Tõde. Printsess. Kirjastus Täht. [Tallinn,] 1997.138 lk.

"Mäed ei paista. Nii paks udu. Ainult veel tähendust kaota, et maastik preva­ linnud hõiguvad üle mürkrohelise rohu, leerib ja võimutseb nende üle. Lihtsalt ühelt oksalt teisele. Rohu sees on valget intrigeeriv on väita, et maastik on ro­ lund. Ühtegi inimest pole näha. Ma vaa­ maani peategelane. Edasi võiks ja saaks tan oma passi. Taaniel magab veel" (lk 5). tutvustada peategelase välimust, meele­ Näete, kohtame ka inimesi. Algul kaht olu, käitumist, iseloomu. Loetleda täp­ põgenejat Eestist, peagi tuleb paar-kolm sustavaid leheküljenumbreid. Analüüsi­ neile seltsiks. Võõramaalased — venela­ da, miks kirjanik ühel või teisel puhul sed, ent huvitavad inimesed. Nad kõik just nõnda väljendub. Näiteks: "Jah. See vaevlevad ilmselgelt üksinduse ja kodu- oli pimedas, peaaegu pimedas. Seal kas­ maatuse küüsis, peidavad end kellegi vavad paplid. Nende pungad lõhnasid, võimsama eest. Aga mis on inimesest tu­ see lõhn oli nagu loor, nagu kroon, mis gevam? Võim ja surm? Kristlik süütun­ mulle pähe pandi" (lk 35). Maastiku jäl­ ne, mis võimendub lihavõttepühade eel gimine täidab teoses ju inimeste ajaliku — Kristuse ülestõusmise aegu? Kas ta­ elu sisu. Nende päevade sisu, millest kir­ sub aga selle kõige eest Alpide jalamile jutaja meile jutustab. Maastik aitab ini­ tormata? Küllap tasub, kui juba mindi. mestel kohaneda, toidab hinge ja kaitseb Seal on nii ilus ja nii hea kannatada. neid oma jumaliku kohaloleku ja vägevu­ Seal on kõik see ilus ja hea, mida inime­ sega. Kuid mõnikord ängistab oma liigse sed pole omal maal leidnud. Seal tundub võõra, lausa kunstilise iluga, nagu ängis­ inimene olevat kaitstud. Seal elavad tab võõrsile sattunuid liiga ilus ja korras­ unistustes printsessid ja kerjused, kellest tatud ühiskondki (lk 119). Maastik jagab võib üleöö mafiooso või prints saada — oma küllust kurjategija, surija, preestri kui raha on. Nimelt, kui raha on! Ja raha ja armatsejatega. Lihavõtteaegne kirik vist on. Kellelgi peab ju olema, et Frau asub samuti maastikul. Rääkimata sur­ Schuleri pansionaadis elada. Alati leidub nuaiast. Aegki kulgeb maastiku taustal. kellelgi raha, kuigi rahast autor oma raa­ Ta ei peatu ju — aeg nimelt. Ka maastik matus suuremat ei räägi, aga tema juma­ küpseb ja täiustub, kuni puhkeb öide ja likust tähendusest annab märku küll. see kannab nime Frühling. Inimesed ko­ Kirjanik kõneleb hoopis maisematest as­ hanevad ühteaegu maastiku ja kaotuste­ jadest — maastikust ja inimestest. Nen­ ga. Ja nad kohanevad päris hästi. Me de omavahelisest sõltuvusest: "Jälle tu­ kohtame ka sõna Herbst — eesti keeli sü­ leb ühte kevadet pidi üles ronida, ja siis gis (lk 104), mis on printsessiks kutsutu jälle uuesti alla" (lk 83). mäletamist pidi niiske ja vihmaojadest Ega inimesed "Printsessis" sellepärast monotoonne, kuid ei kuuluta selles ro-

341 maanis hukku. Herbst tuletab meelde, et kut, kellegi juuresviibimist, kes närtsitab inimene nagu aastaaegki liigub maastik­ aedu inimeste pattude pärast. Kirjanik ku pidi ringiratast. Koik tuleb ükskord näib hindavat inimese kannatamisoskust tagasi. Isegi inimene. Romaanis "Print­ ja on seda tunnet igas oma teoses põhjali­ sess" kuulutab viimasel leheküljel inime­ kult kujutanud. Kõigest ei jõua siinkohal sele kadu hoopis kevadine leinakägu. kirjutada. Meenutagem siiski, et Pisi- Muidugi on see pilt tunduvalt traagilisem Viktor romaanis "Hind" kannab omamoo­ kui auto alla aetu kirikumüüride vahele di Kristuse koormat ja saab koguni lu­ kandmine. Emil Tõde kujutab ka oma esi­ nastajaks (äiksevihm äratab põlenud meses romaanis "Piiririik" mõrva toimu­ maa). Motiiv tuletab omakorda meelde mist kenasti ja rahulikult. Kuidagi poee­ 1960-ndatel aastatel maailmas tõsiselt tiliselt või eleegiliselt. Aga ta ju ongi arvestatud Kristuse teisiku müüti, mida poeet, romaanivormis väljendamine ei kujutab ilmekalt Valev Uibopuu oma ro­ muuda siin midagi. Emil Tõde on üldse maanis "Markuse muutumised". Mõlemal kuidagi rahustava sõnaga kirjanik. Lugeja juhul võib küsida, mis juhtub, kui usk ja ei heitu surma ega Euroopa kujutamisest. armastus on kadumas. Siis jääb järele ai­ Kui ta oma publitsistlikes kirjutistes nult lootus, millest tavaliselt ka kinni kutsubki mõnikord Euroopa rüppe heitma, haaratakse. Usun, et viimane on ka siis belletristikas tegeleb ta teiste prob­ "Printsessis" kolmest märksõnast oluli­ leemidega. Mõned neist on juba eelpool sim. Uurida tasuks, kas Euroopas kanna­ üles loetud. Loomulikult ei tohi unustada tatakse kuidagi teisiti, euroopalikumalt, talve — saksa keeli Winter. Keskne tege­ kui siin külmal, tasasel maal. "Printses­ lane Anna vihkas lund, libedust, talve­ sis" elatakse rõõmuta, kireta, mõtteta, mantlit, raamatupidamist ja iseennast. napi armastuse ja usu ivaga. Ent lootuse­ Pange tähele, ta tegi seda minevikus, siis, ga, sõnadega kirjeldamatu lootusega. kui tal tuli veel Tartu—Tallinna teed tal­ Küll aga kõneldakse pidevalt. Kõneldak­ lata. Lugeja mõistagi teab, et Eesti sügis se võõrastes keeltes, kõneldakse eimil­ ja talv pole võrreldavad Lõuna-Saksamaa lestki. Kõneldakse kõnelemise (kohustu­ kevadega. Suvele ehk Sommer'He arves­ se) pärast. Võib-olla sellepärast, et suu­ tatavat tähelepanu ei pühendata. rem osa elust on nagunii meelest läinud. Maastik, mille vahepeal unustasime, Autor kuulatab ja vaatleb loodust es­ rõõmustab ja kurvastab ju inimesi. Rõõ­ teedi pilguga. Tundlikult. Samas stiilis mustab neid kui lapsi, kes kevadel esime­ kui esikromaanis "Piiririik". Natuke Väi­ se lilleõie leiavad. Kurvastab, kui valge lu- kese Illimari moodi, kui mõelda eesti kir­ mekord katab mürkrohelist maad. Emil janduse peale. Inimese moodi, kel on ae­ Tõde raamat on täis meelelisi pilte, kau­ ga. Inimliku elu väärtused, aga neid pole neid sõnu (hingetuisk), mida esitatakse romaanis just palju, osutuvad väärtus­ veenvuse, kirjandusliku stiili ja nauditava teks just looduse taustal. Emil Tõde la- keeleoskusega. Peaaegu igal teisel-kol- hendabki tegelaste isikliku, individuaal­ mandal "Printsessi" leheküljel võib tajuda se olemise probleemid maastiku kaudu. surmaihalust, mis sobib ja on sobinud Eu­ Parajasti siis, kui inimesed üritavad ole­ roopa kirjanduses rohkem jõudeinimes- mise probleemi enese tarvis läbi mõelda, tele. Näiteid leiaks terve hulga, alustades ütleb maastik oma sõna vahele (lk 25— kas või noore Wertheri kannatustest ja lõ­ 27, 44, 57—58 jne). Maastiku nägemine petades Todele ehk ihulähedasema Tho­ tekitab inimestes vahel pettumustunnet- mas Manni "Võlumäega". (Katsuge otsida ki, sest vaatamata jumalikule välimusele aga vastavaid motiive eesti kirjandusest!) ja jumalikule võimele ei aita ta väetit Pole vist kahtlust, et tegelased, kes asu­ inimlast tema kannatustes. vad maastikul, mida piiravad Alpid, on Romaani põhi ja tuum peitubki vist jõude elavad inimesed. Olgu nad siis rik­ inimese kannatamises. Ning lõputus süü kad või vaesed, noored või vanad. Mulle otsimises ja tunnetamises (lk 40, 68, 69 meeldib väga üks mõttearendus: ""Nende jne). Emil Tõde meelest on inimest õpeta­ rahad on suuremad kui... ma ei tea. Suu­ tud kannatama. Anna vanaema tundub res rahas on midagi jumalikku. Sellel pole olevat tubli õpetaja ja Isa Aleksandr tu­ enam mingit pistmist rikkuse ega vaesu­ leb ka oma osaga edukalt toime. Peale ni­ sega ega vajadusega." — "Mõttetu." — metatute tajume veel kellegi lähedalole­

342 "Jah, mõttetu, nagu need sammastega vil­ Kummaline, et kogu oma puhtusetaot- lad. Nagu need lahtised Mercedesed." — luse juures vaatab Euroopa rahuliku pil­ "Neil ei ole autolaenu." — "Neil ei ole mi­ guga moraali allakäigule. Vastuseta jääb dagi. Vaata. Nad naeratavad lahkelt. Ai­ endiselt küsimus, kas mõrv on ülepea isi­ nult puhas surmahirm"" (lk 15). Muidugi ku jaoks kuritegu. Isikliku moraali seisu­ võib arutada, missugused inimesed elavad kohalt näib toimunud mõrv olevat isegi jõude, missugused seda ei tee. Aga sama õigustatav. Tõepoolest, raske on otsusta­ hästi võiksime lihtsalt kokku leppida, et da, sest moraal on muutunud meie ja sellel konkreetsel maastikul kohtume jõu- nende, s.t eurooplaste silme all lõdve- deinimestega. Võimalik, et see pole nende maks.Või on ta muutunud hoopis loomu­ soov ega unistus, vaid on hoopis inimeste likumaks. Emil Tõde romaan vihjab vii­ tragöödia. Surmaihalus kuulub ehk kogu­ masele oletusele. Päris kindel pole noor ni eurooplase alateadvusesse, nagu enese- inimene aga milleski, miks ta muidu kir­ tapumõtted soomeugrilastel. Äkki sobiks jutab: "Ma keeran selja. Ma ei taha näha seega romaani "Printsess" koguni tragöö­ seda kuuvalgusest üleujutatud järve. diaks nimetada. Inimeste tragöödiaks, kes Kuu peegeldust, mis on nagu silmavalge. on jõudnud ilusale, täiuslikkusest, vaba­ Pahupidi silma valge. Ma keeran näo dusest ja kevadest pakatavale maastikule, vastu pimedat tuba. Jumal ei löö mind, ei kus neil pole midagi teha, kedagi ega mi­ peksa ega armasta, seda ma tean lapsest dagi tõeliselt armastada. Küll aga armas­ saadik. Ta kõnnib oma teed" (lk 78). Na­ tust etendada ja kannatada. Kes mõrva, gu Jumalale, nii ei lähe ka moodsale Eu­ kes surmahaiguse, kes tunnete puuduse roopale korda eestlaste roim ega eestla­ pärast. Jah, aga naiivne põrkab kokku sest vanaema elu ja lugu. Meie sügis ja teadmisega, et maalilisel maastikul asu­ talv. Veel vähem huvituvad nad meie loo­ vas pansionaadis ei tohiks nagu toimuda tustest. "Printsessis" ei märka eriti kurja tragöödiat. Tegevuskoht Euroopa ei lepi ega tunneta ka headust. See meenutab sellega hästi! Küll aga meeldib jõude elaval praegust euroopalikku mõtet. Arukat, Euroopal kuulata ja vaadata tragöödiat kuid tundevaest. Meenutab keskmist Eu­ mujal. Seal, kus neid pole. Näiteks Ida- roopa inimest, kes pole ei hea ega kuri. Euroopas. Pagulasi ja põgenejaid (seda Ta lihtsalt tegeleb iseendaga. Kuid Emil inimesed maastikul nii või teisiti on) võe­ Tõde teab elust ja mõttest Euroopa-alal takse küll viisakalt vastu, aga mis neist mõistagi rohkem. Igatahes on inimeste­ lõpuks saab, on jõudeinimestele kõrvaline vahelised tunded ta romaani(de)s sordii­ küsimus. Tegelikult pole üldse oluline, ni all nagu päike, mis on sunnitud peitu­ kas "Printsessi" tegelased põgenevad sur­ ma aeg-ajalt Alpide kohal tekkinud udu­ ma, iseenda või politsei eest. Tähtis on, laama. Ometi ei vähenda see looduse ega kuidas nad seda teevad. Kujundlikult väl­ inimeste ilu. Me lihtsalt oleme sunnitud jendudes ütleks, et inimeste põgenemis- oma nägemisvõimet avardama. tundmused on sõnastatud maastikul nagu surmahirm eurooplaste nägudel. MAIRE LIIVAMETS

ISIKULOOLISI LISANDUSI A. H. TAMMSAARE TUNDMISESSE Leonid Trett. A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin. Loomingu Raamatukogu 1998, nr 1/3. 192 lk.

A. H. Tammsaare 120. sünniaastapäe­ on avaldatud veel kahe väliseestlase, vaks ilmunud Leonid Treti (Tretjakevit- Tammsaare lähedase sõbra August Arra- ši) mälestused täiendavad oluliselt kaks­ se ja Rein Eliaseri lelletütre Leonida kümmend aastat tagasi ilmunud kogu­ Lindsaare mälestuskillud. teost "Mälestusi A. H. Tammsaarest" Kummalisel kombel ei ole olulistes kü­ (1978). Treti mälestused on hästi toime­ simustes erinevust kirjaniku isiku tõl­ tatud (Toomas Haug ja Anu Saluäär) ja gendamisel L. Treti loodud portree ja sel­ kommenteeritud (Eerik Teder). Lisadena le vastu protesteerinud A. Gailiti näge-

343 muse vahel kirjas Valev Uibopuule (vt vähe, kes sellest päriselt vabad oleksid. Postimehe lisa Kultuur 30. I 1998). Vahe Alati pole tegu küll klatšiga, see võib on vaatenurgas ja stiilis. Trett kui tublis­ olla ka arutlevat laadi mõttemõlgutus- ti noorem, Tammsaaret esmalt loomingu mõttevahetus inimese ja inimelu ümber. põhjal tundma õppinu, vaatab suurele Tammsaare loomingus muutub see kõik kirjanikule ka ta puudustest kõneldes alt säravaks elu- ja inimesetundmiseks. Et üles. Tammsaarele perekondlikult lähe­ inimene lähedastele tuttavatele kitsamas dane Gailit lubab enesele kõõrdivaatavat ringis ütleb mõndagi, mida ta avalikku­ kõrvaltpilku. Mis Gailitit Treti mälestus­ ses ei korda, on enesestmõistetav, ulatu­ tes kõige enam häiris, jääbki selguse­ des lihtsast ettevaatusest, viisakusest, tuks. Mõlemad väidavad, et Tammsaare taktitundest jm suhtlemiskorrektsusest ise tunnetas oma kirjanikusuurust. Gai­ õigluseni, nagu tõendavadki Tammsaare lit ütleb, et "ta pidas ennast geeniuseks", kirjutatud Mait Metsanurga ja Henrik Trett, et Tammsaare tundis kaaskirjani- Visnapuu juubeliartiklid. Sellele juhib õi­ ke suhtes teatavat üleolekut. Mõlemad gesti tähelepanu ka kommenteerija. heidavad Tammsaarele ette ka üle jõu Kas Tammsaare nn avalikkusehirm, elamist, kusjuures Trett usub Tammsaa­ austavatelt juubeli- ja auhindamisüritus- re vaesust, Gailit mitte. Kurtmine raha­ telt ning ausamba avamiselt puudumine murede üle on üldinimlik, teiste rahakot­ oli edevus või veidrus? Arvatavasti mitte ti piilumine samuti. Kuid et Tammsaare kumbagi. On inimesi, kes tunnevad end eluviis oleks olnud õtse pillavalt üle jõu niisuguses õhkkonnas nagu kala vees, ja käiv, selle väitega ei tahaks leppida. teisi, kellele see tundub piinav ja piinlik. Miks ei tohtinud temagi elada korralikus Arvatavasti oli Tammsaare sellest viima­ korteris, ta pere käia suvitamas, kui teis­ sest inimliigist. te omad käisid, ta proua teenijat pidada, Treti mälestuste kõige olulisem osa kui pidasid teisedki prouad, lastele "kõi­ puudutab Tammsaare maailmavaadet, ge paremat" muretseda, kui seda tegid ja religioosseid ja poliitilisi tõekspidamisi teevad kõik teisedki vanemad? Üle jõu ning sümpaatiaid. Ajavaimule vastavalt elamist heideti ette ka soome kirjanikule polnud Tammsaare nagu paljud toonased F. E. Sillanpääle, kes protesteeris: antagu ja tänased intellektuaalid kirikuinimene, temalegi honoraridena pün eli sissetule­ küll aga huvitus ta usuküsimustest, mi­ kud, tema oskab pürjeli kombel elada da tõestab ka tema looming. Huvitas ju küll! Et Tammsaare tegelikud sissetule­ teda eriti, kuivõrd ristiusk on suutnud kud olid suuremad kui Tretile teada, on muuta inimhinge ja inimkultuuri (sellest iseasi. On arvatud, et Tammsaare kogus kirjutas hiljuti Sirbis ka Juhan Ross). raha oma teoste tõlkefondi loomiseks, ja Nagu talupoja maaharimine, nii ka hin- mitte panka, vaid kuuldavasti erakätesse. geharimine nõuab pikaajalist visa tööd, "Tõe ja õiguse" saksa keelde tõlkijale Ed­ millega ikka ja jälle tuleb otsast alata — mund Hunniusele maksis Tammsaare see on Tammsaare loomingu üks olulisi tõepoolest omast taskust. Tammsaare võis sõnumeid. Loomingus, nii ilukirjanduses ka meelega liialdada: et teda ei tülitataks kui ka publitsistikas, avalduvad ka kirja­ kutsetega kulukatele vastuvõttudele (tal niku poliitilised vaated. Kõikumine mure oli kehv tervis ja vähe aega), ei tülitataks ja lootuste vahel saatuslikel 1939. ja laenupalumiste ega koduste ülearuste 1940. aastatel olid omased nii Tammsaa­ rahaküsimistega. Mõnigi kord võis niisu­ rele kui ka eesti rahva enamikule. Et ta gune "liialdamine" olla lihtsalt nali, mil­ oli läbinägelikuni ("prohvetlikum") palju­ lest ei saadud või ei tahetud aru saada. dest, pole ehk Treti liialdus, see tulenes Gailiti väitel Tammsaare teatavast Tammsaare erudeeritusest, sündmustega seisuslikust kõrkusest suhtlemises kas kursisolekust ning tema analüütilisest või oma õdedega võib isegi tõepõhja olla, intellektist. see oli ajastuomane, seisusliku ühiskon­ Hurraapatrioot Tammsaare muidugi na pärand. Perekondlikult käis ta õdede­ polnud ("Tõde ja õigus" IV, "Kuningal on ga läbi küll. külm"), kuid patrioot, rahvuslane sõna Nii Trett kui ka Gailit juhivad tähele­ parimas tähenduses kindlasti. Talle oli panu Tammsaare klatši- ja kuulduste- tähtis ja kallis eesti rahva olemasolu, tu­ huvile. Neid inimesi on vist küll väga levik ja selle parima tagatise — iseseisva

344 rahvusriigi püsimine. Viimase kadumist kõike eriti noortel, kellele Tammsaare kardeti ju selle riigi loomisest peale, kui­ ning tema aeg hakkavad kaugeks ja võõ- gi oli ka sinisilmset muretust veel otsese3 raks jääma. Tammsaare suurus pole kir­ ohu künniselgi. jandusteadlaste apoloogia, selle tundsid L. Treti "Tõe ja õiguse" venekeelse tõl­- esmalt ära just lugejad, rahvas. ke mitteilmumise poliitilisi tagamaid Ve­ Lõpuks — kas on vahet Vargamäe And- nemaal pole lahti kirjutanud ei Trett ise5 rese ja infoajastu inimese tööl, millisel ega kommenteerija, kuid need on täna­• teemal filosofeeris hiljutise juubeliaasta seks teada ja tuntud. Muide, Treti arva­- puhul üks noor kriitik. Põhimõttelist va­ must, et Olga Naela (Rudneva) "Tõe ja õi­ het ei ole, masin inimeseta ei tööta. Info- guse" I osa tõlge oli parem kui Romualdl ajastu töö näib kergemana, kuid inimes- Minna oma, jagas ka Liidia Toom (temai telt nõuab see ikka kõigi vaimsete ja ke- põhjalik selleteemaline analüüs on täninii haliste võimete rakendust, rääkimata avaldamata, käsikiri on hoiul Eesti Kir- tahtest, kohusetundest, eesmärgistatu- j andusmuuseumis). sest, nii nagu see oli ka Vargamäel hobu- L. Treti mälestused koos lisadega oni se ja adra, kraavi- ja mättalabida ajal. huviga loetav. Et Tammsaare oli geenius, Tuleb osata mõtestada inimest ja tema tõestavad A. Arrase ja L. Lindsaare anek­ tööd, otsida nende ajalikku ja igavikulist, dootlikud kogemused kokkupuudetesi üle aegade ulatuvat mõtet. Tammsaare töösse või mõttetegevusse süvenenud kir­ oskas seda. janikuga ja meenutused tema geeniuse- veidrustest. Soovitatav on lugeda seda HILVE REBANE

EESTI KEELE SÕNAGRAMMATIKAST Henn Saari. Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen. Erster Teil. Tee sõnagrammatikale eesti keele näitel, I osa, eestikeelse kokkuvõttega. Eesti Keele Insti­ tuudi toimetised. Schriften des Instituts für Estnische Sprache 1. Tallinn, 1997.342 lk.

Oma uurimusega "Ein Weg zur Wort- käsitleb eri mõistena. Oma- ja võõrsõna­ grammatik am Beispiel des Estnischen. de vahekorra puhul tõusetub probleem, Erster Teil. Tee sõnagrammatikale eesti kuidas laenmorfeemid (ennekõike tüve- keele näitel, I osa, eestikeelse kokkuvõt­ morfeemid) eesti keelde sobituvad. Laena­ tega" kaitses EKI vanemteadur Henn mine ei toimu H. Saari järgi mitte nii­ Saari 6. aprillil k.a Tartu ülikoolis dokto­ võrd leksikoniüksuste (s.o valmissõnade), rikraadi. Oponeeris emeriitprofessor vaid morfeemide kaupa. Paul Alvre. Mahuka uurimuse mitmeharaline prob­ Sõnagrammatika on eesti keeleteadu­ leemistik on allutatud detailsele sünk- ses veel niivõrd uus mõiste, et see ei ka­ roonilis-diakroonilisele vaatlusele kahes jastu "Õigekeelsussõnaraamatus" (2. tr peatükis: 1) "Esimõisted" (lk 1—84), 2) 1978) ega ka mitte teadusliku "Eesti kee­ "Moodustajad. Tüved" (lk 85—221). Kum­ le grammatika" köiteis (1993, 1995). maski peatükis on rida allteemasid, mille Henn Saari sõnul on siin ligemale täpsem analüüs meie keeleteaduses seni vaatlusele tulev töö kirjutatud raamtee­ kas puudus või mille tulemustega pole ma "Eesti ja üldise sõnagrammatika teo­ autor rahul. reetiline uurimus" osaliseks täitmiseks Üldkeeleteadusegi seisukohast on hu­ (lk 244). Sõnagrammatika piiridesse vipakkuvad sellised 1. peatüki all teemad kuulub valdavalt muutemorfoloogia ja nagu sõnatüvede teke, morfeemi olemus, sõ- sõnamoodustus. Selle küllaltki laia mõis­ namoodustussüsteemi muutumine, sünk- te alla ei mahu häälikuõpetus, lausesün- roonia sisedünaamika jt. Selle peatükiga taks ega sõnavaraõpetus. Muutemorfo­ haakuvad aga ka niisugused olulised alljao­ loogia ja sõnamoodustusega haakub aga tused nagu "Mõisteinduktsioon", "Erista­ tihedalt morfeemimoodustus, mida autor matud liited, kas alammorfeemid või

345 alammorfid?", "-berry tähendab 'mari'. teerida, sest juurmorfeemil aja(a) 'sõita' Aga -tai?", "Kas nimetuumade lõppjär- ja verbil ajatella pole mingit semantilist jendid on morfeeme?" 2. peatükk piiritleb seost. V. Urbutise ja M. Aronoffi morfee- kõigepealt moodustajate ja tüveliigid. Sõ­ mikäsitust tutvustades näitab H. Saari natuletustes saavad asjaliku määratluse oskuslikult, et mitugi rasket probleemi segmentaal- ja funktsionaaltüved, samu­ laheneb, kui analüüsimisel rakendada ti sõltuvmoodustajad ja liitumid. Vaatlu­ keelelise vormi suhtelise iseseisvuse se all on eraldi lihttüvi, kliitikud jm sõ­ mõistet. See on morfeemi olemuse täpse­ namoodustust puudutav. mal analüüsimisel märgatav samm edasi. Etteruttavalt võib öelda, et autor on Sõnavormide nagu songer^jnaa, suu- püstitatud ülesandega hästi toime tul­ re-s^tükk jts puhul kahtleb H. Saari, kas nud. Fundamentaalsusele pürgivas uuri­ sõnasisest tähenduseta elementi er, s muses on püütud vältida ilma väljundita üldse võiks morfeemiks (resp. sufiksiks) lingvistikat. Autor rõhutabki, et töö nimetada, s-elemendi lähtena näeb ta ül­ praktiline tähtsus avaldub selle nüüdis- diselt (allgemein) ne/se-tüvesid (mis küll sotsiaalses väljundis (grammatika ja kee­ toodud näiteist ei selgu), erandiks vaid lekorraldus). Selline eesmärgiasetus vää­ venemõjulised fotosnik, parisnik (lk 14). rib kindlasti tunnustust. Pole kahtlust Et soome liitsõna saarna-s^tuoli Tririku- selles, et kooli ja kõrgkooli praksises la­ kantsel' on oma sõnasisese s-i saanud sub grammatika õpetuse raskuspunkt rootsilaenulisest keelendist stuoli 'tool', morfeemikal, eriti aga vormiõpetusel. tekib küsimus, kas ka meie suure-sjtükk Uuritavale ainestikule läheneb H. Saa­ ei seletu samal moel (vrd sks Stück ri loovalt, tema käsitluslaad on valdavalt 'tükk'). Soome sõnaga saarna-sjtuoli on poleemiline ka niisugustel juhtudel, kui aga moodustusviisilt sarnane meie sama­ ta arutleb indoeuropeistika meetodite ja tähenduslik rääsjtool. tulemuste eesti (resp. läänemeresoome) Inglise sõnas cranberry 'jõhvikas, ku­ keeleteadusse kriitikata ülevõtmist. Tolle remari' on M. Aronoffi järgi cran- küll võõra keelkonna baasil edendatava üld­ morfeem, kuid ilma tähenduseta. Seega keeleteadusega kursis olekut peab aga ei saavat paika pidada ka väide, et mor­ H. Saari iseenesestmõistetavalt vajali­ feem on minimaalse tähendusega sõna­ kuks, millele viitab ka väitekirja raam­ osa. Tähenduslik saavat olla ainult sõna. teema vormel "üldisest sõnagrammati- H. Saari osutab veenvalt, et nii inglise kast". Seda kinnitavad ka sageli kordu­ cran- kui ka eesti reba-, rääs- on sõna­ vad viited võõrautoreile (M. Aronoff, L. osad, aga mitte afiksid. Leksikaaltähen- Bauer, R. Beard, G. Booij, D. Corbin, M. dust ei tohi segamini ajada sõnastiku Koski, J. Lyons, V. Mathesius, I. A. märksõna seletusega (lk 28). Autor vih­ Mel'cuk, V. Urbutis jt). Väitekirja autor jab veel sellele, et sõna reba-ne võiks on väga hästi kursis ka kõige sellega, mi­ U. Dressleri morfeemikontseptsioonile da eesti teadlased on teinud kas muute- tuginedes analüüsida ka niiviisi, et tüve­ morfoloogia või sõnamoodustuse uurimi­ le reba- (Y—X) liitub submorfeem -ne (X), se alal. H. Saari on tegelnud väitekirja millest kokku saabki larger sign (Y), kuid probleemistikuga pikemat aega (juba ala­ näib, et see ei ole kooskõlas U. Dressleri tes 1970-ndaist aastaist). Raamatu kir- enese ideega. jandusloetelus on temalt üle paarikümne Kombineeritud lause "Sinna pole mi­ artikli. dagi parata, sinna ei hakka keegi kunagi Sõnagrammatikas on keskse tähendu­ midagi parama" puhul arutleb autor, sega morfeem. Puhtsemantilise üksusena et puhtsünkroonse lahendusega supiin käsitleb seda teiste hulgas ka John Lyons. peaks olema pardama. Miks aga mitte Seevastu morfeemi vormikeskse analüüsi sama ebatäpne pärgama (: parata), nagu tuntumaid esindajaid on Mark Aronoff. on teinud juba F. J. Wiedemann oma ees- Morfeemi äratundmisel on oluline just ti-saksa sõnaraamatus paradigma karata tema vorm. Soome keeleteadlane Mauno : kargan eeskujul? Kuid ka see jääb hää­ Koski on osutanud, et morfeem võib ole­ likuliselt kaugele tegelikult eksisteeri­ mas olla ka ilma tähenduseta/funktsioo­ nud suhtest parandama (: *parant-tak > nita. Polümorfset lekseemi ajatella 'mõel­ paratta). Selle defektse verbi arvatava da' pole võimalik semantiliselt segmen- supiiniga on hädas olnud ka A. Saareste,

346 kes oma mõistelises sõnaraamatus pakub mille kohta on välja pakutud erinevaid vormi parama, mis on aga sama sobima­ etümoloogiaid. H. Saari asetub uere-kom- tu kui F. J. Wiedemanni pärgama. Ver­ ponendi tõlgendamisel siinkirjutaja ale- bi parandama teine konsonanttüveline tusterminoloogiast lähtuvale ja alepõldu muude on paraku (vrd sm parat-koon), märkivale yer(r)e-seletusele (sm vierre : mida saaks samuti kaasata keeleajaloo- vierteen). Eesti perekonnanimede 50 su­ lisse võrdlusse. Siinkirjutaja on muide fiksi hulgas leidub ka -sto näidetega ni­ juhtinud tähelepanu ka sellele, et vanas mekujusid, nagu Migasto, Viljasto, Aavis- kirjakeeles ja murdeis on vormide parata to jt. Kunstniku nimena on saanud tun­ ja paraku ning verbi parandama tähen­ tuks u-line {Hando) Mugasto. Tekib küsi­ duslik seos paremini näha kui tänapäeva mus, kas i-line Migasto (lk 80) on tegeli­ kirjakeeles.1 kult olemas. Soome toi-lõpuliste nädalapäevanime- Väitekirja 2. peatükk algab moodusta­ tuste {maanantai 'esmaspäev' jt) analüü­ jate fikseerimisega. Moodustaja võib simisel teeb autor õige järelduse, et neil koosneda ka enam kui ühest morfeemist. on markantse erinevusena craniberry)- H. Saari möönab, et eesti kaudne kõne­ tüübist tähendus seletatav. Vihjatakse viis ehk kvotatiiv {modus quotativus) on ka paikapidavalt eesti murdelise -ba lähedane indoeuroopa infinitiivile (või {lauba 'laupäev') kui soome -tai — kuigi näiteks) näen koitu kumavat 'ich sehe mitte päris täpsele — analoogiale. Morgenrot schimmern'. Minevikus toi­ Eesti perekonnanimede tüübistikus on munule viitab nuvat-tarinu, nt tean pere­ autor pööranud erilist tähelepanu /77-fo- naist seal seisnuvat. Autor märgib paika­ neemiga mudelile {Talvet, Reinut jt). Ees- pidavalt, et ainsuse nominatiiv seisnuv tistuseelse seisuga võrreldes torkab silma (pro seisnud olev) pole aga seni veel saa­ malli praegune sagedamus. Iseenesest po­ nud keeleomaseks (on sprachfremd). le aga see nimemudel põrmugi uus. Kee­ Eesti ainsuse nominatiiv on oma ku­ les leiduvad lätted on autor liigitanud jult väga hälbeline. Teda on paha võtta üheksasse rühma, mille hulgas on nii ge- muutevormide aluseks. Ühest käändest nuiineesti sõnad {Vikat, Pisut), vanapä- lähtumiseks soovitab H. Saari ainsuse rased eesnimed {Lembit, Leemet) jt kui genitiivi. See on kahtlemata õige lahen­ ka võõrpäritoluga saksa ja läti keelendid dus, kuid keeleajaloolise õigustusena {Neerot < Nieroth, Laatsit < Läcitis). Te­ oleks võinud lisada, et praeguse genitiivi kib küsimus, miks on genuiineesti lätte­ tüvi on tegelikult sõna iidne nominatiiv. ga sõnade hulka arvatud ka perekonna­ Sellele kui deklinatsiooni baasile liitusid nimi Värat (lk 267), kuigi selle taustaks käändelõpud. Mitme häälikumuutuse tu­ olevat üldnime värat, värav peetakse ül­ lemusel on näiteks nominatiivist *vete diselt vene laenuks (vt SKES VI, lk saanud tänapäevaks vesi {< *veti < *vete), 1712). Sel on vasted ka teistes lääneme­ kuid käändelõpu varjus on see säilitanud resoome keeltes. Perekonnanimena on oma esialgse kuju vete (vrd sm essiiv ve- Eestis tuntud nii Värat kui ka Värav; esi­ te-nä, illatiiv vete-en jts). mene neist on oma põhiolemuselt lõuna­ Autor kulutab palju ruumi tüvesüste- eestiline. Oleks aga ekslik arvata, et vä• maatika probleemidele. Lihttüve määrat­ rat on puhtalt murdesõna. Liitsõnus kop- lemisel on tal põhjust polemiseerida suvärat ja värativeen on ta kinnistunud I. Mel'cukiga, kes ainsuse nominatiivi ametliku meditsiiniterminina. See, et puhul opereerib null-lõpuga. Eesti ainsu­ soome perekonnanimedes on formant se nimetav pole aga selline kääne, mida -nen : -sen (Kettunen, Lahtinen jt) suures saaks aina moodustada mingist teisest ülekaalus, on muidugi õige, kuid samas (aga alati samast) vormist lõpusegmendi ei tohiks unustada ka meie samalaadset ärajätmise teel. Eespool oli meil jutuks nimemudelit {Mallene, Jürine jt). sõna vesi kunagine ainsuse nimetav Perekonnanimede Konovere, Alavere *vete, mille puhul võiks ehk I. Mel'cuki jts taustaks on uere-lõpulised kohanimed, seisukoht arvessegi tulla. H. Saari ei ühi­ ne ka I. Mel'cuki arvamusega, nagu 1 P. A1 v r e, Verbi parandama adverbis- võiks juur- ja afiksmorfeemide kõrval tunud vorme. — Keel ja Kirjandus 1979, nr rääkida veel eraldi juurafiksmorfeemi- 2, lk 93. dest.

347 Väitekirja autor piirdub tavakohase 'kauni), kus toimub aktsendi alanemine. käsitusega, et morfeemide hulk jaguneb Zawe-sufiksiga vormi sakalane tuleb auto­ binaarselt lihttüvedeks ja afiksaalosis- ri meelest pidada kord haploloogiliseks teks. Kui aga toetuda sünkroondünaami- (anscheinend haplologisch, lk 138), teine lise uurimise töövõtteile, on olemas või­ kord aga "ei tule pidada haploloogiliseks" malus kasutada sellise binaarjaotuse üle- (lk 276). Kumb ta siis on? Samasugune minekuvälja kirjeldamiseks mitme tun­ tuletussuhe on muide ka sõnapaarides nuse meetodit. Selle meetodi olemus ava­ Lihula — lihulane, Haljala — haljalane takse lugejale lingvistiliste (loogikalis­ jt, mida küll töös ei mainita. te) nimede teooria lühitutvustuse abil. Polemiseerides Johanna Laaksoga, ei M. Koski tähelepanekust, et kõik lääne­ pea H. Saari paikapidavaks viimase ar­ meresoome postpositsioonid ei ole ühe- vamust, nagu poleks körgenema tuleta­ morfeemilised, tuletab H. Saari vaeg- tud sõnavormist kõrge. Tuleb ühineda muutuva, vaegkäänduva sõna mõiste, H. Saari seletusega, et kõrge- ja vormitü­ samuti ka nimetuse vähevormilised sõna­ vi "kõrge- on sama tüve allofoonid ning liigid. seisavad seega aktsendi alanemise/ülene­ Sõnaseletuste esitamisel toetub autor mise vahekorras (lk 276). Retsensent ei oma varasemale sõnamoodustuse mõis­ tahaks aga paigutada aktsendi alanemi­ teid käsitlevale uurimusele2, kuid on se­ se nähtude rühma sõnapaari teadus ja da tublisti täiendanud ja edasi arenda­ teaduslik. Otsustades ÕS-i märkimisviisi nud mitmekeelseks (eesti-saksa-inglise- järgi, ei puuduta aktsendi alanemine ea- vene) glossaariumiks. Eri märksõnu on diftongiga silpe (teadus, teaduslik, sea­ selles ühtekokku 31, mis jagunevad seg- dus, seaduslik jms on kõik III vältes). mentaaltüvede (10), funktsionaaltüvede Tüve sõnaliigi arvestamisel ei pea (7), sõltuvmoodustajate (9) ja liitumite (5) H. Saari otstarbekaks adjektiive subs­ järgi. Soovinuks näha selgitavaid näiteid, tantiividest lahus hoida, sest sageli on mida praegu on olemas ainult kolme neil samad sufiksid. Varasemate uuri­ mõiste kohta (lagutüvi, lii turn ja sõnade- muste ülevaatamisel näitab autor nii se­ liitum). Loetelus on küll liittüvi, puudu­ mantilise kui ka formaalse tuletusega vad aga liitafiks ja liitsufiks, mis seal ar­ opereerides traditsiooniliste alussõnaot- vatavasti peaksid olema. Sõnadeliitumi singute küündimatust. Nii pole nuumiku asemel eelistaks retsensent eestipärase- taustaks ainuüksi verb nuumama, vaid mat terminit sõnaliitum (nagu lillekimp, ka substantiiv nuum : nuuma. Küllalt aga mitte lilledekimp). motiveeritud pole H. Neetari järgi ran­ Kliitikute üle arutledes soovitab autor gelt vahet teha, et isikut märkivana ba­ nimetada ka possessiivsufikseid kliitiku- seerub laulik verbil laulma, raamatuna teks — omastuskliitikud (lk 125). aga substantiivil laul (lk 163). Lisaksin H. Saari teeb selget vahet sõnavormi- sellele, et ka õpik tähendab Mulgi mur­ kujuliste ja sõnavormitaolište tüvede va­ dealal ennekõike isikut — õpilast. hel. Esimesel puhul saab tuletustüvesid Liitsõnas urbepäev analüüsib autor nimetada ehtsateks, näiteks adverbide täiendosise urbe- e-mitmuse vormiks (vrd -sit liitub üldjuhul kõigist muuttüüpidest silme, jalge). Kui aga silmas pidada, et genitiivikujulisele tüvele. Supiini tüvele sõna võib olla pärit i-mitmuse alalt, Ka- liituvad -mine ja -ja (viimane küll pesija- gu-Eestist, on meil tegemist hoopis mit­ rühma reservatsiooniga). I. Ruongi korre­ musetüvelise genitiiviga (игве < *urpei- latsioon eeldab skeemi, kus üks sõna tu­ öen). Sellist võimalust oleks tulnud ka letatakse teisest. H. Saari näitab, et see raamatus arvestada. põhimõte laseb end laiendada ka liitu- Uurimuse lõpuosast võib lugeja leida meile: küüdjnuna, гае-tuletis küüd+ne ja juhuvorme, nagu abstrakt- ja ainesõnade küüd+s+us on omavahel Ruongi korrelat­ ning kohanimede mitmus (kindlused sioonis. Tuletiste alusmaterjalist hälbi­ "kindelolekud', läksid maad ja majad, vad vormid kaunitar jt (vrd kaunis : kullad ja hõbedad, kõiki Narvasid ma ei teagi), J. Aaviku soovitatud küsisõnade 2 H. Saari, Sõnamoodustuse mõisteid. mitmuse genitiivid ja partitiivid (kellede, Liigivaheldus (I). Lähtealus ja ainestik. — millede, kellesid, millesid). Peab paika, et Keel ja Kirjandus 1993, nr 2, lk 87 jj. keelest taandunud a-mitmuse tüvi on

348 veel näha vormides riiakas, lollakas ja Kirjandusloetelu võtab enda alla 13 le­ püksatu, samuti ka mitmuse partitiivis hekülge. Selles leidub üldiselt kõik oluli­ teisa. Teistsuguse päritoluga on aga a-ele- ne. Autor on kursis sellega, mida sõna- ment adverbis teisal (vrd sm toisaalla). grammatika alal mujal maailmas tehak­ Ülevaatlikkuse mõttes nimetagem se. Kliitikute analüüsimisel oleks küll ol­ veel, et raamatus on kaks lisa, mõlemad nud olulist tuge J. A. Nevise doktoriväi­ vajalikud: 1) Võõrkeelsele lugejale mõel­ tekirjast "Finnish partide clitics and ge­ dud silpfonoloogiline transkriptsioon; selle neral clitic theory" (Ohio, 1985), mis prae­ on 1980-ndail aastail kujundanud Henn gu kirjandusloetelust puudub. Register Saari; 2) 1993. a Trieri onomastikakong­ ehk sisujuhataja sisaldab 41 leheküljel ressi ettekanne "Keele ja rahvuse nime- nii saksa- kui ka eestikeelse ainestiku. süsteem". Selles väärib meeldejätmist Sellest on suurt kasu raamatu korduval võõrpärisnime Matejoek kahe £-ga osas­ kasutamisel. tav: Matejeekki (nagu sigaretti). Huvitav Kokkuvõtteks rõhutagem, et Eesti on teada, et Henriku Liivimaa kroonika Teadusfondi ja Alfred Kordelini Fondi andmeil kandsid XIII sajandil eesnimesid toetusel valminud Henn Saari saksakeel­ Ülle ja Vilja vaid mehed, mitte naised. ne teos "Tee sõnagrammatikale eesti kee­ "Jätkukava" all kavandab autor uuri­ le näitel" on põhjalik ja töömahukas uuri­ muse II osa 14-punktilisena. Seal peaks mus, mis eesti filoloogia kõrval pakub muu hulgas lahenema ka eesti sufiksite olulist lisa ka üldkeeleteadusele. Ainesti­ nomenklatuur, liigitus ja järjestus. Vii­ ku poleemiline ja ammendav käsitlus­ mati üritas seda võimalikult täielikult laad väärib esiletõstmist. esitada F. J. Wiedemann oma 1875. aas­ ta grammatikas. PAUL ALVRE

349 RINGVAADE

In memoriam HENNO RAJANDI

(19.X 1928-LIII 1998)

keele tegumoode, oli esimene järjekind­ lalt generatiivne keelekirjeldus eesti lingvistikas. Moodsas vaimus olid kirju­ tatud ka teised tolleaegsed tööd, kõige huvitavamad neist eesti rektsioonistruk- tuuride käsitlus "Some Verb Government Rules for Estonian" (1965), millest tal esialgu oli kavatsus väitekiri kirjutada, ning eesti eituse kirjeldus "Some General Properties of the Estonian Negation Sys­ tem" (1967). Võõrfiloloogina ja eesti ling­ vistika fennistlikest traditsioonidest va­ bana oli H. Rajandil ilmselt kergem kui mõnelgi teisel keeleteaduse teoreetilise uuenemisega kaasas käia. Samas ei ol­ nud ta anglosaksi grammatikakooli pea- lesuruja, nagu mõni kitsama haardega võõrfiloloog vahel kipub olema. H. Rajan­ di üheks silmahakkavaks iseäraks oli te­ ma kirjutiste eriline elegants. Nii nagu ta oli stiilimeister tõlkijana, oli ta stiili- meister ka keeleteaduslike artiklite kir­ Henno Rajandi oli neid väheseid õnne­ jutajana. See esseistlik elegants sisaldas likke, kes suutis suure osa oma elust te­ endas ka ohtu, et vormi nautimine kisub ha just seda, mis talle parajasti kõige lugeja mõtted sisult eemale. Ei tea, kas rohkem huvi pakkus. Ta oli hea mitmel seda tajudes või mingil muul põhjusel alal ja kui üks asi hakkas ära tüütama, hakkas ta oma teisel lingvistikaperioodil võttis käsile teise. Ta rääkis kord, et tü­ seda esseistlikkust tagasi hoidma. Kuid dimus tuleb peale umbes iga seitsme aas­ igal juhul jäi ta kuni oma elu lõpuni ka ta järel ja siis on õige ratsut vahetada. lingvistina nauditavaks kirjutajaks. Üks tema ratsu oli keeleteadus. H. Ra­ 1960-ndate aastate lõpus H. Rajandi jandi kuulus kindlalt eesti keeleteaduse huvi keeleteaduse vastu vaibus. Sel ajal paremikku, ehkki tegelikult oli tema elus ei toimunudki maailma keeleteaduses vaid kaks perioodi, mil ta keeleteadusega midagi põnevat. Üleüldine generatiiv­ tegeles. Esimene oli 1960-ndatel aastatel. grammatika joovastus hakkas haihtuma, See oli eesti keeleteaduse uuenemise aeg. oli pohmeluse aeg. H. Rajandi teine ling- Siis tuli eesti keeleteadusesse struktura­ vistikaperiood algas 1970-ndate aastate lism ja generatiivgrammatika. Tartus te­ keskpaigast ja kestis 1980-ndate aastate gutses Huno Rätsepa juhtimisel genera­ alguseni. Keele ja Kirjanduse Instituudis tiivgrammatika rühm, Tallinnas aga Val- oli juba mõnda aega käärinud mõte ha­ men Hallap ja Henno Rajandi. Tartlased kata koostama eesti keele teaduslikku nimetasid end generatiivgrammatika grammatikat. Varasemad katsed nii Tal­ rühmaks, kuid tegelikult oli just H. Ra­ linnas kui Tartus olid andnud pooliku tu­ jandi see päris generativist. Tema kandi­ lemuse. Grammatikatööd kutsuti juhti­ daadiväitekiri "Eesti impersonaali ja pas­ ma H. Rajandi, kes oli nüüd juba kirjan­ siivi süntaks" (1969), mis käsitles eesti duslikust tegevusest tüdineda jõudnud.

350 H. Rajandi kogus enda ümber rühma ini­ gi Henno Rajandist viimase neljakümne mesi, sealhulgas üsna palju noori, ning aasta meie ühe mõjukama ning pädevama pani nad esialgu grammatikat uurima. tõlkija. Tema puhul tuleb eraldi rõhutada Hakkas ilmuma grammatikauurimuste suurepärast kirjanduse tundmist — ühel sari "Ars Grammatica". Ta kirjutas selles eluperioodil käis ta koguni Tartus üliõpi­ sarjas Helle Metslangiga kahasse eesti lastele väliskirjandust õpetamas — ja laia keele sihitise käändevaheldust käsitleva taustlugemist, mis on heale tõlkijale hä­ brošüüri "Määramata ja määratud ob­ davajalik vahendatava ajastu ning olusti­ jekt" (1979) ning visandas funktsionaalse ku mõistmiseks ning edasiandmiseks. grammatika põhijooned artiklites "Keel: Kui lasta silme eest läbi rohkem kui protsess ja süsteem" (KK, 1977) ning poolsada raamatut, mis Henno Rajandi "Funktsionaalsus ja ülevaatlikkus keele­ on eesti keelde tõlkinud, siis hämmastab kirjelduses" (KK, 1978). Uurimistöö teda nende haare. Autorid on prantslased, ing­ huvitas, aga grammatika koostamistööd lased, ameeriklased, kolme suurkirjandu- ta tegelikult pelgas. Ilmselt kartis ta se esindajad ja valdavalt maailmamaine­ suure kollektiivse tööga paratamatult ga nimed. Kerge eelistus näib kalduvat kaasnevaid mõttelendu kammitsevaid ja meie sajandile, aga hulgaliselt on romaa­ kompromisse eeldavaid raame. Nii juh­ ne ka eelmisest, ХГХ sajandist. Mõni lü­ tuski, et grammatika enda tegid valmis hem tekst nagu Miltoni "Areopagitica" teised ja pisut teistsuguse, kui H. Rajan­ pärineb hoopis varasemast ajast. Ta on di oli mõelnud. H. Rajandi jõudis oma vahendanud näidendeid ning esseistlik- lingvistilise tegevuse lõpus korraks põi­ ke-publitsistlikke raamatuid, kuid rõhuv gata kooligrammatikassegi, oli siingi uue osa tõlkeid kuulub ilukirjandusliku proo­ alustaja, ideede andja. Seejärel taandus sa valdkonda. keeleteadus taas ja paraku lõplikult. Sest Niisiis, kes-mis on olnud Henno Rajan­ jõudsid kätte hoopis uued ajad ja tulid di kirjutuslaual ja viimastel aastatel ka hoopis teised huvid, kuni lõpuks saabus arvutis? Ei hakka neid kõiki üles lugema, hetk, mis välistas kõik võimalused. Kui kuid mõne iseloomuliku rea esitaksin elu oleks antud rohkem ja ajad oleksid ol­ küll. Prantslased: Gustave Flaubert ("Ma­ nud teistsugused, võib-olla oleks ta ette dame Bovary"), Emile Zola ("Nana"), Ana­ võtnud ühe sisust lähtuva tüpoloogilise tole France ("Pingviinide saar"), Guy de grammatika tegemise, millest meil kor­ Maupassant ("Bel-Ami"), Francois Mau- duvalt juttu oli ja milleks tal võõrkeelte riac ("Armastuse kõrb", "Therese Desquey- hea tundjana ka suurepärased eeldused roux", "Öö lõpp"), Jean Cocteau ("Hirm­ olid. Kahjuks ei läinud see nii. sad vanemad"), Robert Merle ("Saar"), Si­ Kaks lingvistilist ajalõiku Henno Rajan­ mone de Beauvoir ("Väga kerge surm"), di elus ei olnud pikad, kuid olid viljakad. Albert Camus ("Võõras", "Katk", "Sisy- Ta jättis meile palju teadlasena, kuid veel­ phose müüt", "Arusaamatus"), Michel Bu- gi rohkem erakordselt võluva, heatahtliku tor ("Modifikatsioon"). Inglased: Jane ja erudeeritud innustajana. Temas oli Austen ("Uhkus ja eelarvamus"), Oscar midagi, mis tõmbas inimesi ligi. See miski Wilde ("Dorian Gray portree"), D. H. Law­ hoiab teda meie mälestustes veel kaua. rence ("Pojad ja armastajad"), Aldous Huxley ("Hea uus ilm"), Evelyn Waugh Üks põhjus, miks Henno Rajandi tege­ ("Tagasi Bridesheadi"), William Golding vus grammaticus'ena suhteliselt lühike­ ("Kärbeste jumal", "Vaba langemine", seks jäi, oli tema huvide avatus. Õppinud "Mereristsed"), Angus Wilson ("Anglosak­ keelemees oli ta par excellence, aga ta ei si poosid"), John Fowles ("Maag"). Amee­ näinud ega mõistnud keelt üksnes kirjel­ riklased: Henry James ("Daami portree") damise ning korrastamise objektina. Veel ja Thornton Wilder ("Märtsi üdid"). Vii­ rohkem käsitles ta seda vahendina, mis mastest aastatest tuleb märkida kahte talletab inimese mõtet, muudab võimali­ olulist publitsistikateost: Alexis de Toc- kuks inimese eneseavaldamise kunstili­ queville'i "Tähelepanekuid Ameerika de­ selt ilmestatud või ilmestamata vormides. mokraatiast" ja Winston S. Churchilli Emakeele ning kahe võõrkeele — "Tormihoiatus". Henry Kissingeri "Diplo­ prantsuse ja inglise keele — laitmatu maatia" jäi pooleli ja ootab lõpetajat. valdamine oli eeldus ning tagatis, mis te­ Aga ta on eesti lugejale ka kergemat

351 kraami pakkunud, nagu Alexandre Du­ etia raamidest priid. Nagu meist paljud, mas' "Kakskümmend aastat hiljem", nii tundis ka tema pidevat ahistust ning Maurice Druoni "Zeusi mälestused" või sisimat protesti. Samas oli ta kollaborat- Bei Kaufmani "Allakäigutrepist üles". Tä­ siooni võimudega kas või ainult karjääri nu temale on meil vaimukad "Parkinsoni huvides enda jaoks välistanud. Teiselt kolmas seadus" ja "Peteri printsiip", sa­ poolt aga, kui heidame pilgu sellele, mida muti "Pisiblufi käsiraamatu" sarjas ilmu­ ta keeleuurijana ja kirjanduste vahenda­ nud "Filosoofia". Mitme kordustrüki tiitli- jana suutis ära teha, on rõõm tunnistada, pöördel on Henno Raj andi nimi märgitud et ka nendes halvavalt ängistavates tingi­ redigeerijana. Tavaliselt on ta pigem nen­ mustes suutis palju väärtuslikku korda de 1920.—1930-ndate aastate ümberpa­ saata inimene, kes tunnetas vastutust nekute kaastõlkija kui mitte päris uue iseenda ja oma tegemiste ees. tõlke tegija. Aastakümnete jooksul kuju­ Henno Rajandi on kirjutanud hulga nes Henno ja Lia Rajandist tõhus tan­ sissevaatelisi ja faktitihedaid ees- ning jä­ dem, nii et tihtipeale ei väljenda emma- relsõnu ja siin-seal ajakirjanduses ilmu­ kumma Rajändi eesnimi tõlkeraamatul nud esseistlikke käsitlusi. Nende kogumi­ kogu tõde, sest tulem on abikaasade koos­ ne ja ühiste kaante vahel väljaandmine töös sündinud. peaks olema meie kõige lähem kohus. Suurem osa Henno Rajandi elust lan­ ges Nõukogude aega. Ainult algus ja lõpp MATI ERELT, ENN SOOSAAR

KEELETEADLANE UNO MERESTE

Akadeemik Uno Merestele pühenda­ kussõnaõpetus ja oskuskeeleõpetus. Kirju­ takse terve hulk juubelikirjutisi. Eesti tises on määratletud nendegi sisu. Seal­ avalikkusele on siinne nende hulgas tõe­ samas on ära seletatud ka terminoloogia näoliselt kõrvaline. Aga neid ridu kirju­ ja teadusliku nomenklatuuri vahekord. tama hakates olen juubilari keeletööd en­ Vastupidi tollal Nõukogude terminoloo- dale kirjutuslauale kokku kogunud ning giakoolkonnas levinud imelikule segadu­ istun nüüd, täis aukartust ja hämmas­ sele ütleb U. Mereste, et "mis tahes no- tust. Majandusanalüüsi, statistika, pan­ menklatuuriüksust märgitasandil esin­ ganduse, demograafia ja geograafia eri­ dav sõna on termin ega saagi olla midagi teadlane Uno Mereste on kõigele lisaks muud". teinud keele alal nii palju ja kaalukat, et Sama kirjutise teises osas (KK 1969, sellest juba piisab minemaks ajalukku ka nr 10) on U. Mereste esitanud oma kuul­ keeleteadlasena. Miks ei peaks see nii sa ületuspõhimõtte: "Keeles, mille olema, kui olen kuulnud keeleteadlase terminoloogia luuakse hiljem, on alati olevat mõnegi, kel hinge taga vaid üks- reaalseid võimalusi kujundada parem kaks väheolulist tööd. terminite süsteem kui varem kujunenud U. Mereste on kirjutanud olulised terminitega keeles." Sellest rahvusuh- osad eesti oskuskeeleõpetusest ja se­ kest taotlusest sai otsekohe eesti termi­ da alates põhimõistete määratlemisest. noloogia juhtmõte. Oli aasta 1969 ja see Kirjutises "Oskuskeele üldprobleeme idee aitas eesti oskuskeelel säilida iseen­ kaug- ja lähivaates" (KK 1969, nr 4) üt­ dana läbi paari veneaegse aastakümne leb ta, et termin on "mingi täpselt formu­ ning veel tugevamalt toetume tema peale leeritud mõiste keeleline ekvivalent". See praegu, anglo-ja euroihaluse ajal. on lihtsamaid, aga ühtaegu targemaid ja Peagu samast ajast pärineb teinegi töökindlamaid termini määratlusi, mida rahvuse ja keele säilimise nimel kirjuta­ tean. See toonitab arusaama, et oluline tud artikkel "Rahvuskeelte tähtsus tea­ on üksüheselt määratud vastavus mingi duses" (KK 1973, nr 9). "...teaduskeelte­ mõiste ja keelendi vahel. Niisama liht­ na toimivate rahvuskeelte arvu suurene­ salt on avatud sõna terminoloogia sisu, misest saab objektiivse tegelikkuse tun­ mida saab väljendada läbipaistvate oma­ netus (maailmateadus) ainult rikastuda, sõnadega oskussõnavara, oskuskeel, ös• mitte vaesestuda. [—] ...tuleb....osata nä-

352 ha emakeele omapäras mitte ainult lõpu­ Eesti Panga nõukogu esimehena kirjutas tute tõlkeraskuste, vaid ka teaduslikku U. Mereste koos Uno Liivakuga "Eesti- loomingut kannustada võiva inspiratsioo­ soome-inglise-saksa-vene börsisõnastiku" ni allikat." Keel ei ole ainult suhtlusva­ (1994). Kolme viimati mainitud, 1990- hend, vaid on ühtlasi tunnetusvahend. Ei ndate aastate sõnastikku olen põgusalt vaja ehk seletamist, kui palju tähendas käsitlenud oma viimases oskussõnastike see artikkel aastal 1973 ja kui oluline on ülevaates ning nende osatähtsust eesti see taas aastal 1998. oskussõnavara arendamisel kõrgelt hin­ Oma ja võõra vahelise tasakaalu hoid­ nanud. Käesolevas ajakirja numbris saan misele on pühendatud ka üks U. Mereste ma kriitikat Vahur Raidilt. Esitatu ei varasematest artiklitest "Ühest pealtnä­ vasta minu arusaamadele, teadmistele ha heast, tegelikult halvast tõlketavast" ega kogemustele, kuid ilus on kriitikast (KK 1965, nr 8), kus ta selgitab, et võõr­ midagi siiski omaks võtta. See oleks vas­ sõna ei pea tõlkima võõrsõna- tulause koht, kus V. Raid heidab ette, et g a. Vene võõrsõnale võib eesti keeles tih­ Tiiu Ereltil on pailapsed, mõeldes selle tipeale vastata omasõna (vahel ka vastu­ all läbipaistvalt Uno Merestet. Las see pidi: vene omasõnale võib eesti keeles siis olla nii: juubilar oma sõnaraamatute­ vastata võõrsõna). "Parim pole ju ükski ga väärib seda tõesti. sõna üheski kontekstis seepärast, et ta 1980. a ilmus U. Mereste toimetusel on kas rahvusvaheline või oma, vaid ikka olümpiaregatti silmaspidav neljakeelne oma sisu täpsuse ja stiililise sobivuse tõt­ "Purjetaja sõnaraamat" (autorid Arvet tu." Avitagu see vana artikkel taas nüüd, Tetsmann ja Heino Lind). Toimetaja ju­ kui anglomaanid toodavad inglise sõnu hindus eesti termineid lihvides küll pur­ tõlkimata jättes meile massiliselt liba- jetajate tegelikust keelepruugist, kuid võõrsõnu juurde (depretsiatsiooniarvutus tõstis esile selliseid seoseid ja tendentse, pro kulumisarvestus; sotsiaalne deprivat- mis võisid olla kasulikud erialakeele sioon pro tõrjutus; kreatiivsus pro loovus arendamisel. jne). U. Merestel on terminoloogile nii tar­ Ka ajakirja Keel ja Kirjandus korral­ vilik klaar loogika. Olen koosolekutel datud mõttevahetuses "Kirjakeele korral­ nautinud, kuidas ta ühtaegu leebelt ja dus nüüd ja praegu" osales U. Mereste raudselt annab arutelule teise suuna, eesti keelekorraldusteooriale olulise ar­ pöörates arutlusobjekti pea pealt jalgade­ tikliga "Süsteemiteoreetilisi mõlgutusi le. Pööre tehakse elegantselt, aga jalad üld-, ühis- ja teaduskeele vahekorrast" saavad kindlad. Arutluse selgus, täpsus, (KK 1985, nr 6). See on kirjakeele ja te­ loogilisus, järjekindlus — need jooned ma allkeelte suhete vaatlus uudsest, süs- iseloomustavad ka U. Mereste praktilisi teemiteooria vaatenurgast. oskuskeelekäsitlusi. Nii oli meil keelenõu Juba selle väikese kokkuvõtte põhjal jagades varem hea soovitada artiklit peaks olema selge, miks Tartu ülikoolis "Ühtlustamistaotluse vääravaldusi ter­ eesti oskuskeeleõpetuse põhitõdesid õpeta­ minoloogias. Teaduslike kraadide nime­ des Uno Mereste nime sageli suhu võtan. tustest" (KK 1967, nr 1). Seal on selgelt Oskuskeeleõpetuse arendamisega on esitatud Nõukogude Liidu teaduskraadi­ U. Merestel käsikäes käinud eesti ma­ de süsteem, kraadinimetused ja -lühen­ jandusterminoloogia korrastamine. did. Oskusteksti kirjutamist käsitlevad Praktilise poole viljaks on mitu sõnaraa­ "Ettevaatust, arvud tekstis" (KK 1981, matut. 1985. a ilmus "Majandusteaduse nr 7) ja "Poolaritmeetilisi ääremärkusi" ABC. Majandusleksikon kõigile", mille (KK 1963, nr 1). Viimases õpetatakse sõ­ juures U. Mereste oli koostaja ning üks nade võrra, protsent, keskmine jms kasu­ 15 autorist. 1992. a tuli välja majanduse tamist. Sõnamoodustust käsitleb kirjutis mõjukeele muutumist arvestav kolme­ "v -partitsiip liitsõna täiendkomponendi- osaline "Inglise-eesti majandusterminite na" (KK 1976, nr 12). seletussõnastik", kus U. Mereste on sõna­ Rohketest oskussõnakäsitlustest mär­ raamatuks viimistlenud 18 kirjutaja töö. gitagu vaid mõni näide: "Raamatupida­ 1994. a järgnes "Aktuaalne majanduslek­ misosakond ja raamatupidamine" (KK sikon. Käsumajanduselt turumajanduse­ 1965, nr 10), "Terminid ökonoomia, öko• le üleminekuaja mõistestik". Ning juba noomika ja majandus" (KK 1980, nr 3),

23 Keel ja Kirjandus nr 5. 1998 353 "Huvikeskmeid majanduse nüüdiskeeles" mi kehtestamiseks kas otseselt või kaud­ (KK 1988, nr 6 — nagu ilmumisaastast selt vajalikud, ega tohi olla mõisteid, mis nähtub, on see uutmisaja sõnadest), "Ar­ pole seaduse normistikuga seotud"; b) sõ­ vamus sõnade omand ja omandus se­ nade kohta: "seaduses võib olla ainult nii mantikast ja rakendamisest" (Õiguskeel palju sõnu kui seadusega kehtestatavate 1995, nr 3). normide ammendavaks ja üheseks mõist­ Nüüd, Riigikogu liikmena on U. Me­ miseks vaja, ei rohkem ega vähem". Te­ reste huvi keskmes seadusloome ning gelik seaduste keel neile nõudeile paraku ta võitleb seaduste hea keele eest. Selle- veel ei vasta. U. Merestel tuleb ikka ja teemaliste artiklitegi hulgas on mitu sil­ jälle seletada, kui oluline on keel: "Sõnas- mapaistvat alates analüüsist "Kuidas tusnüansid, mida seadusteksti koostades küpsevad seadused: kes peaks neid tege­ on peetud puhtkeelelisteks ja seega vähe­ ma?" (Vikerkaar 1993, nr 10). Vastus on: tähtsateks, muunduvad vaidluste lahen­ "Seaduste eelnõusid peavad koostama damisel paratamatult sisulisteks — loo- mitme eri tegevusala või teaduse esinda­ gikalisteks ja õiguslikeks, seega ülimalt jad, kellel peaks olema teatav ülevaade tähtsateks seikadeks" (artiklis "Seaduse ka moodsa õigusloometeaduse põhimõte­ keel ja loogika" Õiguskeel 1997, nr 4 ja test." Paraku pole seniajani sellise kor­ 1998, nr 1). ralduse lähedalegi jõutud ning U. Meres­ Juubelikirjutise väike maht ei võimal­ tel on tulnud analüüsi ja kriitikat jätka­ da U. Mereste kõikide keelealaste tööde ta: on lisandunud kirjutised "Seaduskeel üleslugemist, lähemast tutvustamisest ootab kultuuriavalikkuse mõjusat sekku­ rääkimata (kindlasti õigustamatult jää­ mist" (Kultuurileht 8. IV 1994), "Sõnade vad kõrvale isegi keeledemograafilised tähendust moonutav liitsõnade lühenda­ tööd). Juubilarile on iseloomulikud veel mise "reegel"" (Kultuurileht 15. IV 1994), sagedad sõnavõtud ajakirjanduses, ikka "Multilektaalse kompetentsi roll seadus­ keeleelu päevaprobleemidest, kuid para­ te tõhususe tagamisel" (Juridica 1995, ku sellistest, mis oma aktuaalsust ei kao­ nr 9), "Seaduskeele struktuur sotsioling- ta, vaid Eesti euroõhinas seda pigem vistika seisukohast vaadatuna" (Õigus­ juurde saavad. keel 1995, nr 5), "Pilk seadusloomele sot- Õnnitleme Teid, austatud Uno Meres­ siolingvistika vaatevinklist" (Akadeemia te, juubeli puhul, täname emakeele 1996, nr 1) ja "Seaduste sõnastamise mi- heaks tehtu eest ja võtame jätkuva huvi­ nimaalsusnõudest" (KK 1995, nr 10; taas- ga vastu Teie uued tööd! Te kuulute trükk: Õiguskeel 1996, nr 1). Viimases kindlalt meie tsunfti. artiklis on sõnastatud ülimalt lihtsad Keelekorraldajate nimel nõuded a) mõistete kohta: "seaduses pea­ vad esinema mõisted, mis on mingi nor- TIIU ERELT

SEPPO SUHONEN 60

Alates Heikki Ojansuust ja Lauri Ket- pejõuna algas aastal 1965 eesti keele ka­ tunenist on soome keeleteadlaste hulgas teedri assistendina, kui tollasel lääneme­ alati olnud eesti keele uurijaid. Sellesse resoome keelte professoril Lauri Postil oli ritta kuulub ka 16. mail 60-aastaseks õnnestunud saada kateedrile selline saav Seppo Suhonen, Helsingi ülikooli ametikoht. läänemeresoome keelte professor ja Soo­ Sugulaskeelte õpingud olid alanud me-Ugri osakonna esimees, Tartu ülikooli Lauri Posti vadja keele häälikuloo loen­ audoktor. Seppo Suhoneni publitseeritud gutega, hiljem lisandusid teised lääneme­ tööde nimekiri algab eesti keelega: 1961. resoome keeled. Ungari keele oskust ai­ aastal ilmus Helsingi ülikooli eesti keele tas süvendada stipendiaadiaasta 1964— kateedri toimetiste sarjas "Sõnastik L. 1965 Debreceni ja Budapesti ülikoolis. Kettunen'i "Eestin kielen oppikirja" juur­ Läänemeresoome keelte uurimiseks oli de", mille on koostanud Seppo Suhonen. hädavajalik õppida vene ja läti keelt. Ka S. Suhoneni töö Helsingi ülikooli õp- Praegu peab Seppo Suhonen ülikoolis va-

354 heldumisi karjala, lüüdi, vepsä, ingeri, kümnete tundide kaupa tema loovutatud vadja ja liivi keele ning nende ajaloo kur­ helilinte, millele on talletatud liivi, vad­ susi. Ülikoolis kõrvalainetena õpitud fo­ ja, karjala, lüüdi, vepsa, mordva, ungari, neetika, soome ja võrdlev rahvaluule läti ja eesti keelt (setu ja kirderanniku­ ning rahvateadus on võimaldanud haaret murre). Tekstinäiteid on ilmunud sarjas laiendada. Seppo Suhoneni õpetatavate "Näytteitä uralilaisista kielistä". ainete ja teemade hulka kuuluvad lääne­ Kõige selle juures tundub loomulik, et meresoome keelte uurimise ajalugu, lin­ Seppo Suhonen on Helsingis tegutseva distused, uurimismeetodid, keelte oma­ Soome-Ugri Seltsi juht. Juba ülikoolis õp­ vahelised suhted, keelesaared, dialekto­ pimise ajal oli ta seltsi palgal olles toime­ loogia, sõnavara uurimine, keelekontak­ tanud avaldamiskõlblikuks E. N. Setälä tid, rahvapärimuste keel, setu laulud, vadja materjalid, mis ilmusid Setälä 100. eesti keele ja kirjakeele ajalugu jm. sünniaastapäevaks 1964. aastal, samuti Väitekiri "Die jungen lettischen Lehn- sedeldanud ja korrastanud Hannes Puki wörter im Livischen" (SUST 154, 1973) ja Lauri Posti vadja sõnakogusid. Kaua valmis õppetöö kõrvalt ja 1971. aastast aega oli Seppo Suhonen Soome-Ugri Selt­ soome filoloogia abiprofessori kohusetäit­ si sekretär, hiljem juhatuse liige, aseesi­ jana töötanud S. Suhonen nimetati abi­ mees ja alates 1990. aastast esimees. professoriks aastal 1975. Järgmisel aas­ Hulgaliselt on aastate jooksul kogunenud tal, kui Aimo Turunen jäi pensionile, võt­ ka muid töö- ja usaldusülesandeid. Seppo tis Seppo Suhonen üle läänemeresoome Suhonen on olnud ajakirja Virittäjä toime- keelte professuuri, ametinimetus tuli tussekretär ja peatoimetaja, akadeemia- 1. septembril 1978. professor, külalisprofessor Viini ja Seattle'i 1960-ndatel aastatel pääses Seppo Su­ ülikoolis. Ta kuulub Kodumaa Keelte honen esimest korda Tallinna ja Tartus­ Uurimiskeskuse juhatusse, Tuglase Selt­ se. Ka esimesed kokkupuuted muid lää­ si juhatusse, Euroopa keeleatlase ja lää­ nemeresoome keeli emakeelena rääkiva­ nemeresoome keeleatlase töörühma jne. te inimestega toimusid Eestis 1970-ndate Eesti keelest on Seppo Suhonen kirju­ aastate algul. Tallinna fennougristika- tanud lühemaid või pikemaid ülevaatear- kongressi ajal ja järgmisel aastal lindis­ tikleid kirjastuse Otava suurest entsük­ tas Seppo Suhonen Tallinnas Hilda Cer- lopeediast (1981) esindusliku koguteose­ bach-Gri vatja Petõr Dambergi ning aval­ ni "Viro. Historia, kansa, kulttuuri" das 1975. aastal tekstikogumiku "Liivin (1995), analüüsinud setu keelt ja müto­ kielen näytteitä", mis on üks väheseid loogiat, võrrelnud soome ja eesti keele sõ­ pärast sõda kogutud liivikeelseid teksti- natuletust jm. väljaandeid. Paar aastat hiljem oli tal Pole teada, kui palju keeli Seppo Su­ võimalus kohtuda vadjalase Kostja Leont- honen peale oma emakeele oskab. Ise jeviga, järgmistel aastatel kuulata elavat olen teda kuulnud sujuvalt rääkimas lii­ setu keelt ja kirderannikumurret, kõik vi, vadja, ungari, vene, saksa, inglise, läti ikka Tallinnas ja Eesti keeleteadlaste ja muidugi eesti keelt. Viimasest ei pääse abiga. ta kuidagi, sest ta on oma väikese lääne­ Karjalasse pääses Seppo Suhonen esi­ meresoome keelte õppetooli ainus soom­ mest korda 1981. aastal. Küladesse välis­ lane nelja eestlasest kolleegi (abiprofes­ maalasi muidugi ei lubatud, keelejuhid sori, kahe lektori ja assistendi) kõrval. koguti ümberkaudsetest küladest Aunu­ Eesti keele spetsialistina kuulub ta ka se linna. Vepsamaale õnnestus Soome Soome riiklikku ameti tõlkijate eksami­ teadlasel sõita alles aastal 1987, Liivi­ neerimise komisjoni. maale 1989. Sellest ajast, kui piirid 1990- Palju õnne sünnipäevaks, Seppo, ja ndate aastate algul lõpuks avanesid, on kuivi siledaid radasid ühest Soome-Ugri Seppo Suhonen korduvalt käinud erine­ külast teise kõndida! vaid sugulaskeeli kõnelevate inimeste juures nende kodumaal. Heliarhiivis on REET KÄSIK

23* 355 KAKS UUT DOKTORIT

Mall Hiiemäe ja Arvo Krikmann 9. I 1998 pärast doktoriväitekirja kaitsmist (Karin Ribenise foto). 9. jaanuaril kaitsesid TÜ eesti filoloo­ kõval ehk kalgil ajal, mis on vaheldumisi gia nõukogu ees oma doktoriväitekirja kolme või nelja päeva pikkused). Nädala ERA vanemteadur Mall Hiiemäe ja EKI moodustab kaks perioodi: esimesest nel­ vanemteadur Arvo Krikmann. janda päevani ja ülejäänud kolm. Väite­ Mall Hiiemäe väitekiri "Der estnische kirjas on vaadeldud germaani-slaavi-bal- Volkskalender" (222 lk) lubati kaitsmise­ ti-läänemeresoome kultuurikontakte läbi le erandlikult käsikirjana, aluseks prof aegade, ristiusueelse kalendri kohandu­ Lauri Honko teade, et töö ilmub veel sel mist kirikukalendriga, tähtpäevade funkt- aastal sarjas FFC. Kaitsja sõnul hõlmab sioonimuutusi ja nende maagilise koor­ rahvakalender rahvapärase ajaarvamis- muse erinevust, difusiooni- ja konver- süsteemi ja sellega seotud pärimused. gentsinähtusi, pärimuse levikut ajas ja ERA-s on praegu (koos EKI, ES-i, ERM-i ruumis, folklooriliikide osa kalendripäri- ja TÜ kogudest kopeeritud ainesega) um­ muses ning kalendritavade sotsiaalset bes 75000 kalendripärimuse teksti. Pea­ suunitlust. Võrdlev-ajaloolisel meetodil tudes eelneval, nimetas väitleja varase­ põhinevas töös on materjali vaadeldud maid uurijaid — M. J. Eisenit, 0. Loorit- usundifenomenoloogilisest, -aj aloolisest sat, H. Tamperet — ning antoloogiat ja -geograafilisest aspektist, vähemal "Eesti rahvakalender", mille esimese köi­ määral on arvestatud usundipsühholoo­ te (1970) koostas Salme Latt, järgmised giast ning -sotsioloogilist vaatenurka. aga juba väitleja ise (II—VII, 1981— Oponent prof Ülo Valk iseloomustas 1995; kaheksas köide pole veel ilmunud). esmalt kaitstavat tööd ja juhtis tähelepa­ Kaitsmiseks esitatud uurimus on eesti nu kasutatud kirjanduse loendile, kus on rahvakalendri tervikkäsitlus. Selle sisse­ u 250 nimetust eesti, vene, saksa, soome, juhatuses on osutatud mitmesugustele inglise, ungari, rootsi, ukraina, leedu, lä­ kultuuriajaloolistele mõjudele. Eraldi osa ti, ladina ja üks teos koguni valgevene on ajaarvamissüsteemi kohta rõhuga keeles. Töös on vaadeldud rahvakalendri aastajaotusel ja kuukalendri nädalal. On tähtpäevi kronoloogiliselt, taliharjapäe- täpsustatud tavaarusaama aasta jagune­ vast nuudipäevani. Peatükkide ülesehitus misest kaheks (lisaks päikesekalendrile on ühesugune: päeva rahvapärased nime­ on osutatud ka kliimakalendrile ja vege- tused ja etümoloogia, vormelid ja vanasõ­ tatsioonikalendrile). Kuukalender toetub nad päeva kohta, tähtpäevaga seotud us­ kuufaasidele (peatutud on nn pehmel ja kumused ja kombed (nende levik Eestis ja

356 rahvusvaheliselt, algupära, dateerimine latsioon (laialt levinud üksus on produk­ ning aja jooksul toimunud muutused). On tiivne ka igas üksikareaalis ja üksikareaa- käsitletud tähtpäevade omavahelisi seo­ lis produktiivne üksus on enamasti laialt seid ja tutvustatud varasemate uurijate rahvusvaheline). 10. Eesti vanasõnad näi­ seisukohti, millest väitleja omad sageli — tavad selgesti, et perifeerias on folkloorne ent oponendi meelest hästi argumenteeri­ aines unikaalsem, keskmaal aga stereo­ tult — lahknevad. Ü. Valk leidis, et väitle­ tüüpseni. 11. Geograafilisest levikust läh­ ja annab ainesest tõepärase pildi, tõstma­ tunud seletused on osalt edukad, osalt vii­ ta esile juhuslikke detaile ja kaldumata vad paradoksideni või mattuvad teabe vä­ fantaasiasse. Rõhutanud, et kaitstav väi­ hesusest tingitud mürasse. 12. Filosoofia tekiri kuulub meil folkloristika tähtteos­ taotleb olla koordineeritud ja kompaktne te hulka, märkis oponent, et selle tule­ süsteem, paröömika on aga kooskõlasta­ mused ületavad kaugelt need nõuded, mata väidete ja õpetuste kogum; vanasõ­ mida doktoriväitekirjale esitatakse. nade maailmavaade on põhitendentsilt Arvo Riikmanni väitekiri "Sissevaa­ konservatiivne, ettevaatlik ja pooldab teid folkloori lühivormidesse I" (Tartu, keskteed. 13. Vanasõnad on sisult ja te­ 1997) on kolmeosalise sarja esimene raa­ maatikalt äärmiselt inimkesksed; mõista­ mat (307 lk, kirjandusloetelus 93 nime­ tused käivad küll peamiselt füüsiliste ob­ tust). Pärast väitekirja lähemat tutvusta­ jektide kohta, kuid nad on ajendatud ini­ mist esitas dissertant 13 oma uurimis­ meste poolt tehtud või inimesele esma­ tööst lähtuvat teesi. 1. Püüded keerukaid tähtsatest töödest ja asjadest. naturaalseid nähtusi lühidalt defineerida Akadeemik Juhan Peegel oma oponee- kipuvad luhtuma. 2. Folkloorižanri vaat­ ringus heitis esmalt kiirpilgu väitleja se­ lusel ja liigitamisel on sobiv kasutada nisele tegevusele vanasõnade vallas, mis kognitivistikas käibivat prototüüpsust algas 1964. aastal ja mida markeerivad (žanr jaguneb tüüpiliselt tsentriks ja pe­ seesugused väljaanded nagu "Eesti vana­ rifeeriaks); liigendamisel on parem läh­ sõnad" I—V (1980—1988), 'Vanasõnaraa­ tuda loomulikest klassidest ja mitte ette­ mat" (1984), "Proverbia septentrionalia" antud süsteemidest. 3. Vanasõna ja kõne­ (1985). Kui käsitleda varasemat tööd ja käänu žanripiiri on mõistlikum kujutleda kaitstavat väitekirja koos ühe protsessi loogilise kui süntaktilise piirina, kohati osadena, võib märkida, et A. Krikmann on on see piir väga tinglik. 4. Eesti vanasõ­ oma tööga jõudnud kvalitatiivselt uuele nadel on rohkesti tüpoloogilisi suhteid re­ tasandile. Positiivselt tõstis oponent esile gilauludega (millist meest/naist valida, seda, et väitleja lähtub materjali analüü­ ühiskondlikud vahekorrad) ning rahvajut­ simise põhjal saadud süsteemist ega kasu­ tudega (vormelid naljanditest, rumala ku­ ta etteantud skeemi. Ühenduses enigmaa- radi lugudest ja loomajuttudest). 5. On tilise autoriluulega peatus J. Peegel aja­ küllalt palju kindlatele autoritele kuulu­ kirjandusel kui lühižanride rahva seas vaid mõttesalme, sententse, värssmõista- juurutajal ja juhtis tähelepanu P. Grün- tusi jm, mis on läinud folkloorsesse tradit­ feldti albumile "Ära unusta mind" (ilmu­ siooni. 6. Lühivormide tüpoloogilist sel­ nud enne aastat 1911). Oponendi arvates gust/segasust tingivad faktorid on keeru­ on naaberteaduste metoodika avanud väit­ kad ja vastuolulised (teksti lühidus, vor­ lejale uusi vaatenurki. Kõrgemast tase­ mellikkus ja eufoonilisus teevad tüübi mest annab märku ka erialaterminite olu­ küll meeldejäävamaks, kuid soodustavad line laienemine (vastava indeksi leiab luge­ selle tüpoloogilist segunemist). 7. Enese­ ja loodetavasti kolmeosalise sarja lõpust). kontrolli seadus on loomuldasa folkloorse Oma vastuses märkis dissertant, et folk­ tagasiside seadus, üldistatult ehk erijuh­ loor ajakirjanduses (koolikirjanduses jm) tum universaalsemast inertsiseadusest, on kahtlemata huvitav omaette teema, ai­ mis kaitseb naturaalseid süsteeme järsku­ nult et keegi pole kummaltki poolt aega de muutuste eest. 8. Andmed näitavad, et saanud seda piisava põhjalikkusega jälgida. folkloorse žanri seesmine sagedusjaotus Nõukogu tunnistas nii Mall Hiiemäe on zipfilik (väga palju on vähesagedasi, kui ka Arvo Riikmanni ühehäälselt hin­ keskmiselt on keskmisi ja väga vähe üli- dega summa cum laude approbatur dok­ produktiivseid üksusi). 9. Folkloorse pro­ torikraadi vääriliseks. duktiivsuse geograafilise ja variandilise mõõtme vahel on ilmne positiivne korre­ ÜLO TEDRE

357 EMAKEELE SELTSIS

18. septembril 1997 tähistati Tartus kõnetaktis, kuid välte määrab rõhulise ettekandekoosolekuga Mati Hindi 60. silbi ehitus. sünnipäeva. Kuidas kiirendanuks eesti kvantiteedi Esmalt kõneles Mati Hint teemal "Fo­ probleemide uurimist tunnusjoonte eks­ noloogiliste tunnusjoonte ekstraheerimi­ traheerimine? Lihtne prosoodilise tun­ sest", vaadeldes vokaalharmooniat, pala­ nusjoone ekstraheerimise näide on rõhk. talisatsiooni ja kvantiteeti. Rõhku tuleb lugeda omaette foneemiks Eesvokaalsuse ekstraheerimine annab või prosodeemiks, vastasel juhul peaks lisaseletuse keeleajaloolisele muutusele, omaette foneemidena esitama nii rõhuli­ mis põhjaeesti murretes on andnud küla sed kui ka rõhutud vokaalid. Teisiti on > küla. Selle järgi pole siin toimunud fo­ läinud kvantiteediga, siin on "lihthääli­ noloogilist muutust ega ka foneemimuu- kutele" omast kestust peetud mittepro- tust, häälikumuutus on allofoonide ta­ soodiliseks tunnuseks. Nii jäid [o] - [õ] - sandil. Järgsilpide [ä] eesvokaalsus on [õ] foneemikandidaatideks. Kui eesti kee­ sel juhul esisilbist lähtuv nähtus. Siis ei les poleks tekkinud välteteooriat, siis ole vokaalharmoonia kadu ootusevasta- oleks kõneldud rõhulistest ja rõhututest ne, see pole üksnes dissimilatsiooninäh- silpidest (mõnel juhul lühikestest ja pik­ tus, vaid ka foneemide ja foneemivarian- kadest silpidest). Eesti fonoloogia efek­ tide loomulikuma vastavuse otsimine. tiivsemaks kirjeldamiseks oleks piisanud, Eesti palatalisatsiooni käsitlemisel on kui III väldet oleks (sarnaselt rõhuga) kä­ j-i või j-eelse automaatse palatalisatsiooni sitatud silbist ekstraheeritud prosoodilise korral põhjust küsida, kas tegemist on pa­ tunnusena. Miks nõnda pole läinud, see lataliseeritud või palataliseerimata fonee­ oleks omaette põnev uurimisteema. mi esindajatega. M. Hindi arvates on eesti Martin Ehala ettekanne kandis peal­ murrete erinevad palatalisatsioonimude- kirja "Markeeritus ja eesti keele välted". lid niisama huvitav fonoloogiliste arutlus­ Traditsioonilise vaate kohaselt on eesti te materjal kui eesti vokalism või kvanti­ keeles markeeritud kolmas välde. Tüpo- teet. Esineja arutluste tulemusena võib jä­ loogiline põhjendus lähtub sellest, et reldada, et eesti murrete palatalisatsioo- keeltes, kus esineb välteopositsioon, vas­ nisüsteemid on fonoloogilisel tasandil pal­ tanduvad lühike ja pikk vältus. Eesti ju lähedasemad kui häälikulisel tasandil. keeles aga vastandub lühikesele ja pikale Vokaalharmooniast ning palatalisat­ veel ülipikk välde. See on maailma keel­ sioonist erutavamaks küsimuseks pidas tes haruldane ja seega on eesti keele III M. Hint eesti kvantiteeti. Kõneleja mee­ välde markeeritud niihästi tüpoloogiliselt nutas kolme häälikuvälte teooria ning kui ka eesti keele enda seisukohalt, s.t silbivälte teooria vaatepunktide põhimõt­ võrreldes teiste väldetega. teid. Kolme häälikuvälte teooria lähteko­ Tunnusjoonte teoorial põhineva hin­ haks on häälik, sellelt liigutakse suure­ nangu alusel on kõige markeeritum III mate üksusteni (silbini jne). Silbivälte välde, veidi vähem on markeeritud II ja teooria järgi on välde silbil ning häälikud markeerimata on I välde. saavad oma kestused silbi sees (sõltuvalt Kuid M. Ehala kahtles selle markeeri- silbivältest). Vältevastandused on võima­ tushinnangu õigsuses. Tema arvates tu­ likud üksnes rõhulistes silpides. Nimeta­ leb adekvaatse hinnangu andmiseks tun­ tud asjaolu tõttu on teooria mõnes va­ da nähtuse kujunemist, millel on sama­ riandis jõutud silbikvantiteedi ja rõhu sugune kaal kui sünkroonsest süsteemist ühendamiseni. enesest lähtuvatel argumentidel. Mõni lingvist, nt Iise Lehiste, on M. Ehala vaatles II ja III välte oposit­ püüdnud need kaks erinevat vaatepunkti siooni tekkimist. Klassikaline seletus on ühendada. M. Hindi meelest ei ole see Veske-Collinderi asepikenduse teooria, probleemile lahendust toonud. I ja II väl­ mille järgi hiline vältevaheldus on tekki­ te realiseerumiseks on vajalik vähemalt nud esisilbi kompensatoorse pikenemise­ kahe silbi pikkuse kõnetakti olemasolu, na, et tasandada järgsilpides toimunud kuid selles kõnetaktis määrab välte üks­ kadusid. nes esisilbi struktuur. Väldegi avaldub Et soome keeles asepikendust ei tekki-

358 nud, siis peaksid eesti keele kolmanda­ deldes väitis M. Ehala, et II välde on tun­ vältelised sõnavormid kõlama pikemalt duvalt marginaalseni, hilistekkelisem ja või vähemalt teistmoodi kui soome keele ebaharilikuni kui III välde. Miks on siis pika vältusega sõnavormid. Paraku kõla­ nii kaua III väldet markeerituimaks pee­ vad need samamoodi, vähemalt eestlase tud? Selleks on kahte sorti põhjusi. Esi­ kõrva jaoks. Kui kaks asja kõlavad ema­ teks rutiin. Kui kogu aeg räägiti lühike­ keele kõnelejatele samamoodi, siis fono­ sest, pikast ja ülipikast vältest, siis peeti loogilisel tasandil on tegemist sama näh­ loomulikuks, et ülipikk on see, millele on tusega, kuigi foneetiliselt võib olla isegi midagi lisatud. Teiseks foneetika tulemu­ tegu väikeste erinevustega. Asepikendus- sed. Eesti keele väldete uurimisel on teooria järgi peaksid soome keele pika kindlaks tehtud, et I ja II välte vahe on vältusega sõnavormid olema hoopis eesti puhtalt kvantitatiivne. Kui I välte sõnas keele teisevälteliste sõnavormide sarna­ hääliku pikkust suurendada, siis seda sed, aga soome keeles kahesilbilisi teise­ sõna hakatakse tajuma teisevältelisena. vältelisi sõnu pole. Eesti keeleski on ast­ Kui aga pikendada II välte sõna, siis ei mevahelduseta teisevältelised kahesilbi­ hakata seda ikkagi III-vältelisena tajuma. lised sõnad haruldased: käändsõnadest Sellised andmed viitavad, et markeeritud on neid Ülle Viksi "Väikese vormisõnasti- on siiski III välde ning I ja II moodusta­ ku" andmetel 717, mis kõik on uuemad vad ühtse klassi. See ei pruugi M. Ehala laenud. Hea näide on soome laen jenka, arvates nii olla, sest see, kuidas on asi fo­ mis soome keeles pole sugugi teises väl­ neetiliselt, ei tähenda midagi ja keeletü- tes. Koik see juhib ühe tulemuseni: min­ poloogiliselt on kvantiteedikeeled üldiselt git asepikendust pole kunagi olnud, eesti I ja II välte vastandusega või nagu soome keelde ei tulnud vältevahelduse tekkimi­ keel I ja III välte vastandusega. sega juurde mitte III, vaid II välde. Eesti prosoodiasüsteemi arengut vaa- TÕNU TENDER

EMAKEELE SELTSI MURDESEMINAR

4. XII 1997 korraldas ES Tartu ülikoo­ jooksul on sellel tööväljal toimunud üles­ li õpetatud nõukogu saalis järjekordse annete ümbernihkumisi ning institut­ murdeseminari. Eelmisest, mis võttis sioonide osatähtsuse tõusu või langust. kokku nn Saareste murdekogumisperioo- Praegugi on märgata uue tööjaotuse kin­ di ja seadis tulevikusihte, oli möödunud nistumist: EKI tegeleb vana murdekeele kuus aastat (toimus TÜ-s 7. XII 1991; vt kogudega, nende töötluse ning uurimise­ KK 1992, nr 6, lk 361—366). ga; TÜ pärusmaa on eeskätt uuema mur­ Teavet, mis selle aja vältel on korda de ja murdelise kõnekeele (sotsiolingvis- saadetud ja mida uut tuleks ette võtta, tiline) kogumine ning uurimine; ES-i ak­ andsid järgmised esinejad: tiivne osa on järsult vähenenud, olulised - Anu Haak "Uut eesti murdearhiivis on tema kogud. 1990. aastatel"; Kogumine, arhiivid. Vana murde­ - Jüri Viikberg "Murdesektorist 1997. keele arhiiv EKI murdesektoris, mis aasta seisuga"; koosneb instituudi ja ES-i kogudest, - Arvo Krikmann "Isekasvanud küsit­ enam oluliselt ei täiene. Laialdasema luskavad: folkloristide kasutamisvõima­ murdekogumise on lõpetanud nii EKI kui lusi murdeuurimises"; ka ES ning arhiiv suureneb veel vaid va­ - Helmi Neetar "Hargla murraku mor­ rem kogutud ainese varal (murdesektoris foloogia projekt"; põhiliselt Hella Keema kirjapandud sõ­ - Karl Pajusalu "Võru murde kogumi­ navara, Mart Mägra pärandusena umbes se sisse-ja väljavaated". 20000 sedelit loodussõnavara, eeskätt Eesti murdekogumise ja -uurimisega kohanimesid, jm). Et ettevalmistamisel on traditsiooniliselt olnud seotud ES, üli- on tekstisarja "Eesti murded" Võru, saar­ kool(id) ja TA uurimisinstituut (enne te ja läänemurde köited, lisandub literee­ KKI, nüüd reorganiseeritud EKI). Aja ritud tekste ka arhiivi. Kohanimearhiivi

359 on täiendanud ES-i, suures osas Eduard Contacts in South Estonian: Variation of Leppiku kogud ning TÜ ja TPÜ üliõpilas­ Verb Inflection in Karksi" (Turku, 1996) te praktikamaterjal; üliõpilased on kogu­ j a Ülo Toomsalu uurimus "Setu verbi nud nimesid kaartide alusel, pidades sil­ grammatika ja sõnastikud" (1995). Helmi mas koostatava Eesti põhikaardi nõu­ Neetar, Ülle Viks ning TPÜ üliõpilased deid, töö koordineerija on Peeter Päll. Taimi Murumaa ja Kaire Kivisild tööta­ Heliarhiivis tehakse alates 1992. aastast vad välja Hargla murraku morfoloogia ar- digitaallindistusi (1997. aasta lõpuks oli vutivarianti, mis baseerub 1994. aastal neid 335 tundi). üllitatud Salme Nigoli "Hargla murraku 1991. aasta konverentsi arutelu üks konsonantismi" (toimetaja Karl Pajusalu) tulemusi oli, et eesti murdekogumisse sõnaloendil. Edaspidi võib Hargla andme­ naasid üliõpilasstipendiaadid (nende pa­ baas olla abiks teiste lõunaeesti murraku­ nus oli oluline 1920.—1930-ndatel aasta­ te morfoloogia kirjeldamisel. Lõunaeesti tel). ES-i ja TÜ asjaajamise tulemusel häälikute eksperimentaalse uuringuga saadi raha projekti "Eesti murdeainese tegeldakse TÜ-s. Ilmunud on Hella Kee­ süvendav kogumine" jaoks aastateks ma ülevaateline "Võru keel" (1997) ning 1992—1995 Eesti Rahvuskultuuri Fon­ kohanimeuurimustest Marja Kallasmaa dilt. TÜ üliõpilased kogusid põhiliselt "Saaremaa kohanimed I" (1996) ja Valdek Lõuna-Eestis ja Kihnu saarel, kus mur- Palli "Lemt'he" (1997). On kaitstud lõpu- detava on parimini säilinud. Lõuna-Ees- ja magistritöid ja nii EKI kui ka TÜ tead­ tist saadi nii sealse murde- kui ka pool- lastel on käsil mitmeid individuaalteema- murde materjali, Võru linnakeelt ja sot- sid. Rahvusvahelise projektiga, lääneme­ siolingvistilist ainest ning seal tehti ka resoome keelte atlase koostamisega, on 3 tundi videolinte, Kihnus talletati eri seotud Helmi Neetar ja Vilja Oja. põlvkondade keelt. Juhendajateks-kon- Üks märksõnu, mis esinemisi läbis, oli sultantideks olid Karl Pajusalu, Salme koostöö. Tähelepanu väärib Arvo Krik- Nigol ja Tiit Hennoste ning töö alguses manni ettepanek püüda ühendada murde- Aino Valmet (vt lähemalt KK 1993, nr 7, ja folkloorimaterjali uurimist. Tema arva­ lk 447—448). Selle projektiga pandi alus tes on rahvaluule lühivormitekstid nagu süstemaatilisele murdelise kõnekeele ko­ isekasvanud küsitluskavad, kus rahva­ gumisele ja fondile ning andmete (sotsio- luule poeetilised struktuurid tingivad kee­ lingvistilisele) uurimisele. lelisi väljendusvahendeid, andes nii süste­ Emakeele Selts, mis on murdekogumi­ maatilist infot eri murrete sõnastuse ja sega tegelnud oma olemasolu algusest lausestuse kohta, mis võib olla oluline ning mis andis veel oma osa murde- näiteks murdepiiride määramisel. Ehk stipendiaadi seisuse taastamisel, on ise liituksid koostöömõttega ka etnoloogid? kogumisest peaaegu täiesti eemaldunud. Ühistöö idee murdekorpuse koostami­ 1996. aastal ei kuulutanud selts välja seks esitas Mati Erelt seminari avasõnas enam murdekogumise võistlust ning vai­ — ja lahkus osa võtma tekstikorpuse bunud on murdekirjasaatjate töö. Ehk on päevast, mis toimus ülikoolis täpselt sa­ see üksnes lühike hingetõmbeaeg, et siis mal kellaajal. Keeruline asi see ühistöö välja tulla uute ideedega, kuidas kogu­ ja kooskõlastamine, mis seekord jättis mistöös kasutada vabatahtlikke — raha­ murdeuurimist juhtivad teadlased teksti­ vaesel ajal ei tasuks kuidagi sellest loo­ korpuse arutelust välja! buda, pealegi oleks see murdekogumise Allakirjutanu ettekanne Andrus Saa­ traditsioonide vastane. reste ja Julius Mägiste kirjavahetusest Uurimistöö, publitseerimine. Kuue­ paguluses oli eelkõige põgus sissevaade aastase perioodi jooksul ilmus mitu väga kahe suure keelemehe kodumaale saabu­ olulist, kaua trükijärge oodanud väljaan­ nud arhiivi. Peale isikliku kirjavahetuse net: "Eesti murrete" sarja IV ja V köide, leidub Saareste arhiivis erakordselt Aili Univere "Idamurde tekstid" (1996) ja väärtuslik korrespondents inimestega, Mari Musta "Kirderannikumurde tekstid" kellelt saadud murdeainese abil valmis (1995), ning alates aastast 1994 "Eesti välismaal "Eesti keele mõisteline sõna­ murrete sõnaraamatu" vihikud. Verbi­ raamat". morfoloogia alalt nägid trükivalgust Karl Pajusalu doktoritöö "Multiple Linguistic EEVI ROSS

360 RETSEPTSIOON JA TÕLGE. KONTEKSTIPROBLEEME

5. detsembril 1997. aastal toimus Un- probleemid. Sirje Oleski käsitlus "Kon­ deri ja Tuglase Kirjanduskeskuse kriiti­ tekst kirjanduse tegijana" vaatles eesti ka töörühma ettevõtmisel teaduskonve­ kirjanduse arengut aastail 1940—1991, rents "Retseptsioon ja tõlge. Konteksti- kui see sõltus kirjandusevälistest tingi­ probleeme", mis oli mõtteliseks jätkuks mustest rohkem kui normaalses demo­ 1996. aastal peetud kirjandusseminaride kraatias arenev rahvuskirjandus. Rein sarjale "Traditsioon ja pluralism" I—V. Veidemann vaagis ettekandes "(Konteks­ Kui seminaride sarja korraldajad nägid ti jälil. Paul-Eerik Rummo juhtum" Rum­ oma ühe eesmärgina eesti kirjandusuuri- mo "Saatja aadressi" lugu, leides, et pikk mise sees ja ümber olevate probleemide ilmumisooteaeg tegi sellest teosest roh­ ja märksõnade "kaardistamist", siis järg­ kem konteksti kui teksti esindaja. Peeter nevatele seminaridele mõeldes tundus Linnap arutles kunstiteemal: ettekan­ mõistlikuna piirata teemat mõne konk­ des "Olles tõlgendatud — "kunstiviiruse" reetse küsimuse käsitlusega. märkmed" andis ta ülevaate 1997. aasta Konverentsi "Retseptsioon ja tõlge" Saaremaa biennaali erinevatest tõlgen­ huviorbiiti jäid seega konteksti, vastuvõ­ dustest ajakirjanduses ja kunstikriitikas. tu, tõlgenduse ja intertekstuaalse tõlke Virve Sarapiku ettekanne "Kirjutatud küsimused. Sõna "tõlge" puhul viidati te­ maastik. Tõlkimisi" arutles maastiku­ ma laiemale tähendusväljale, mitte selle maali verbaalse tõlgitavuse üle, tuues otsesele tähendusele, mis oleks eeldanud paralleele eesti kunstnike ja kirjanike tegelemist konkreetsete lingvistiliste tõl­ loomingu vahel. Heaks autoritõlke näi­ keprobleemidega. teks pidas esineja Toomas Vindi "Lõppe­ Ideeks oli otsida neid lähtekohti ja matut maastikku". Jaan Kangilaski kä­ kokkupuutepunkte, mis võimaldaksid sitles tõlke ja tõlgenduse probleeme ana­ luua dialoogi erinevate kultuurivaldkon- lüütilises filosoofias kahe suurkuju — W. dade (kirjanduse, kujutava kunsti, filmi, V. Quine'i ja D. Davidsoni põhjal. Rein teatri, meedia) vahel. Küsimuseks oli ka: Undusk rääkis kirjanduse mediaalsusest kas on võimalik eesti kultuuriruumis toi­ ja esitas visuaalse ilu ja keelelis-ajalooli- muvat kirjeldada mingite ühtsete termi­ se väljendusideaali ühendust kui S-joont, nitega? Kas on võimalik leida ühtset dis- "ilu ja graatsia ussijoont". Hasso Krulli kursust ja ühtset mõiste- aparatuuri, kas ettekanne "Mõtete tõlkimine. Tõlge kui diskussioon erinevate kunstialade vahel sümbol ja allegooria" tegeles tõlkimisega on võimalik? sõna kitsamas, lingvistilisemas tähendu­ ses ja vaatles eesti tõlkekirjanduse erine­ Peeter Toropi avaettekanne "Tõlge vaid arengusuundi (vt KK 1998, nr 2, lk ja/kui retseptsioon" andis järgnevaks 81—85). kätte mõistesüsteemi ning vaatles tõlke ja retseptsiooni omavahelisi seoseid ning Kokkuvõtvalt võib öelda, et konverentsi erinevaid tõlgendusvõimalusi. Epp Annu­ teemaasetus oli aktuaalne ja tekitas kuu­ se uurimus "Tõlke võimendav jõud ehk lajate hulgas elavat vastukaja. Seekordsel hullus ja turvatunne. David Helfgotti konverentsil kujunesid kõige rohkem mõt­ juhtum" tõi konverentsi filmiteema, kus teid viljastavamateks teemadeks ilukir­ käsitleti filmi kui tegelikkuse tõlget ja jandusliku teksti ja kujutava kunsti vahe­ vaadeldi selle tõlke mõju taas tegelikku­ lised transformatsioonid, samuti tõlkete­ sele. Näitena kasutas ta pianist David ooria ja -filosoofiaga seotud küsimused. Helfgotti ja temast tehtud filmi "Hiilgus". Sellise suuna jätkamisel, mis võimaldaks E. Annus leidis, et tõlge toimib filtrina, dialooge erinevate metakeeltega kunsti­ olulist võimendatakse, ülearune jäetakse alade vahel, tundub tulevaste konverent­ kõrvale. Maarja Lõhmuse ettekanne "Ret­ side kavandamisel olevat perspektiivi. septsioon kommunikatsioonis" tõi arut­ lusse ka ajakirjandusliku retseptsiooni MARIN LAAK, PIRET VIIRES

361 VANA KIRJAKEELE PÄEV

Läinud aasta detsembris osalesid TÜ toimetiste sarjale. Ka viies kirjakeele aja­ eesti keele õppetooli vana kirjakeele uu­ loo päev 21. V 1996 kujunes eesti ja soo­ rimisrühma liikmed ja EKI teadusdirek­ me kolleegide ühisürituseks. Selle korral­ tor Kristiina Ross Helsingis soome vana dajaks oli napilt pool aastat tegutsenud kirjakeele päevadel, mille põhikorralda- eesti keele õppetooli vana kirjakeele uuri­ jaks oli Raimo Jussila Kodumaa Keelte misrühm, kelle ettekanded käsitlesidki Uurimiskeskusest. Oma uurimistöö tule­ vana kirjakeele korpuse loomise põhi­ musi otsustati seejärel tutvustada ka mõtteid ja vanimaid eesti keele tekste. eesti kuulajatele. Nii saigi TÜ eesti keele Oma ettekandes kõneles V.-L. Kingi­ õppetooli korraldusel 17. XII 1997 Tartus sepp ka sellest, mida on töörühm aasta teoks vana kirjakeele päev, mis oma vai­ jooksul teinud "Georg Mülleri jutluste mult liitus luuletaja Hando Runneli mõt­ (1600—1606) tekstikorpuse ja sõnastiku" teavaldusega "Kiri algab kirikust, / rah­ koostamisel. Arvutivariant toetub Tallin­ vas algab raamatust, / raamat ripub tegi­ na Linnaarhiivis säilitatavale Georg jast" ja temaatikalt keskendus Georg Mülleri jutluste originaalkäsikirjale. Se­ Mülleri jutlustele ning tema ajale. da on võrreldud Villem Reimani 1891. Et eesti kirjakeele ajalugu on olnud aastal publitseeritud väljaandega, milles aastakümnete vältel üks eesti keele ka­ on leitud üle 600 ebatäpsuse, põhjusta­ teedri olulisi uurimissuundi, algatas Hu- tud peamiselt Georg Mülleri käekirja eri­ no Rätsep kümme aastat tagasi eesti kee­ nevast tõlgendusest. On alustatud märk­ le kateedri juhatajana kirjakeele ajaloo sõnastamist, grammatilise info lisamist, päevade tava. Esimene kirjakeele ajaloo vajalikke eeltöid Mülleri jutluste sõnasti­ päev teemal "350 aastat eesti grammati- ku koostamiseks. Selle märksõnade arv kakirjandust" oli pühendatud Arnold jääb üksiksõnuti (liitsõnu arvesse võtma­ Kase 85. sünnipäevale ja peeti aulatäiele ta) 1800 piiridesse. kuulajaskonnale 10. oktoobril 1987. Jüri Kivimäe rääkis teemal "Tallinn Tänavu oli juubilari rollis Huno Rät­ XVII sajandi künnisel", andes nii Mülle- sep ise. See asjaolu ajendas Valve-Liivi ri-aegse Tallinna kui ka Eesti ühiskond- Kingiseppa senistest vana kirjakeele päe­ lik-poliitilistest oludest haarava pildi. vadest ülevaadet esitama. Esineja tut­ Tegemist oli eriti komplitseeritud ajaga, vustas nende põhitemaatikat, peatus mil Eesti oli jagatud erinevate ülemvõi­ olulisemate ettekannete juures, selgitas, mude alla. 1601—1603 levis Eestimaal missuguseid uusi mõtteid on seni peetud katkulaine ja tohutu näljahäda, sellesse viis konverentsi kirjakeele uurimisse li­ eriti raskesse aega langevad ka G. Mülle­ sanud. Olgu siin märgitud vaid päevade ri Tallinna Pühavaimu kirikus peetud põhiteemad. Nagu mainitud, oli esimese jutlused. J. Kivimäe sõnul peegeldusid kirjakeele ajaloo päeva teema "350 aastat vanatestamentlikud märksõnad sõda, grammatikakirjandust (1637. aastal il­ katk ja kallis aeg ilmekalt Mülleri ajas. mus Heinrich Stahli "Anführung zu der Esineja lõpetas ettekande tõdemusega, et Esthnischen Sprach"). Teine keelepäev käsitlus "Georg Müller ja tema aeg" on peeti 11. X 1989 teemal "250 aastat eesti­ praeguseni ajaloolastel veel kirjutamata, keelset piiblit". Kolmas kirjakeele ajaloo kuigi selleainelisi uurimusi on (nt Hans päev 10. X 1992 oli pühendatud Andrus Treumann ja Lauri Vahtre). Saareste 100. sünniaasta- ja Arnold Kase Kristiina Rossi ettekanne käsitles 90. sünnipäevale. 7.—8. X 1994 korralda­ piibliterminite tõlkimise problemaatikat: tud üritus "Läänemere areaali rahvaste vaatluse all oli Vana Testamendi termin kirjakeelte algusajad" omandas oma 23 berith, mille M. Luther tõlkis saksa keel­ ettekandega juba rahvusvahelise konve­ de sõnaga Bund ja mis soome keelde tõl­ rentsi mõõtmed. Sellel oli esinejaid nii giti sõnaga liitto; esimeses eestikeelses Eestist, Lätist, Rootsist kui ka Soomest. piiblis (1739) on termini vasteks seadus, Jaak Peebo toimetamisel valmis ettekan­ mis tänapäeva tähenduses on saksa netest artiklite kogumik "Läänemere Bund-sõnale üsna sobimatu vaste; ette­ rahvaste kirjakeelte algusajad" (1995), kandes vaadeldi, kuidas XVII saj autorid millega pandi alus eesti keele õppetooli on seda sõna tõlkinud ning jõuti küsimu- 362 seni: kas oli sõnal seadus XVII/XVIII saj Külli Habicht esitas Georg Mülleri eesti keeles teistsugune tähendus või tekstides sisaldunud liitverbide ja peri- lähtus esimese eesti piibli tõlkija tolle frastiliste verbide leksikaalse ja vormili­ termini tõlkimisel mingist teistsugusest se ülevaate. Liitverbi puhul tulid vaatlu­ arusaamast kui M. Luther. se alla kõik Mülleri jutlustes tekstisõna­ Külli Eilsen tutvustas omatehtud ar­ dena adverbi või noomeniga kokku kirju­ vutiprogrammi "Mollerus", mida TÜ va­ tatud verbid, sest ortograafiatraditsiooni na kirjakeele uurimisrühm kasutab väljakujunematuse ja ebaühtluse tõttu Georg Mülleri sõnastiku koostamisel. Te­ polnud võimalik muud liigitusalust leida. gemist on relatsioonilise andmebaasiga, Materjali hulgas oli 1025 liitverbi ja 1858 kuhu salvestatakse kõik Mülleri jutlus­ perifrastilist verbi (neist väljendverbe tes olevad sõnakujud koos nende esine­ 1087, ühendverbe 694 ja ahelverbe 77). missagedustega. Selle töö teeb ära "Mol­ Sagedamini liitverbi koosseisus esinenud lerus" eelnevalt sisestatud tekstide põh­ advebrid olid ära, üles, üle, ümber ja per­ jal. Järgnevalt tuleb lisada märksõnad, rä 'järele'. Paljude liitverbide moodusta­ tähendused, grammatiline info, märku­ misel võib näha saksa prefiksiliste verbi­ sed. Olemasoleva info saab andmebaasist de eeskuju. Enamasti väljendab prefiksi- kätte mis tahes kujul. Päringusüsteem osa aspektitähendust. Perifrastilistest pole siiski veel lõplikult välja töötatud. verbidest olid kõige suurema esinemis­ Programm peaks olema abiks ka Georg sagedusega ühendid ilmale tulema, vastu Mülleri keele uurimisel, mitte ainult sõ­ võtma, abi hüüdma, meeles pidama, nastiku koostamisel. andeks andma, abi otsima, õndsaks saa­ Urve Pirso võrdles Mülleri kasutatud ma. terminatiivi, abessiivi ja komitatiivi Suurem osa Mülleri kahe moodustaja­ funktsioone tänapäeva eesti keele nende ga verbiühendeist on samas või läheda­ käänete funktsioonidega ja andis kääne­ ses tähenduses tänapäevani kirjakeeles te kujunemisest ka ajaloolise ülevaate. säilinud. 420 perifrastilise verbi hulgas Rajava käände väljendamisel on Müller oli vaid 128 vormiliselt või sisuliselt ar­ kasutanud kolme kaassõna: ämma, em­ hailist tänapäevakeelest kadunud väljen­ mis, sato. Kõigi kolme abil on väljenda­ dit (ca 30% erinevate ühendite koguhul­ tud aega; ämma väljendab veel aega ja gast). Seega on pisut üle % G. Mülleri ruumi samaaegselt, ruumi ning kvanti­ umbes 400 aastat tagasi kasutatud ver­ teeti; emmis aega ja ruumi samaaegselt. biühendeist käibel ka tänapäeva eesti Erinevaid abessiivi vorme on kokku 140, kirjakeeles, mis omakorda osutab, et kir­ ilmaütleva käändega (koos eessõnaga il­ jutatud keele traditsioon on püsiv vähe­ ma) on väljendatud kellegi puudumist malt kujundlike verbiühendite seisuko­ või kellestki ilmaolekut, viisi või seisun­ hast. dit, omadust või selle puudumist, vahen­ Ettekannete kuulamise järel esitleti di puudumist, lugematut hulka ning te­ Epp Ehasalu, Külli Habichti, Valve-Liivi gevuse puudumist. Komitatiiviga (järel­ Kingisepa ja Jaak Peebo koostatud teost sõnaga kaas) on Müller väljendanud "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik", koos- või kaasasolemist, füüsilisi ja abst­ mis ilmus TÜ eesti keele õppetooli toime­ raktseid vahendeid, viisi ja seisundit, te­ tiste kuuenda numbrina 1997. aastal (vt gevuste seost. Käändefunktsioonid on KK 1998, nr 4, lk 277—279). jäänud 400 aasta jooksul samaks, muu­ tunud on vaid nende grammatiline kuju. URVE PIRSO

XLI KREUTZWALDI PÄEVAD

Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus toi­ ku ideoloogia väljakujunemisel, samuti musid 1997. aasta 22. ja 23. detsembril eesti kultuuri humanistlikke ja demok­ XLI Kreutzwaldi päevad. Avasõnas rõhu­ raatlikke traditsioone, mis said alguse tas haridusminister Mait Klaassen F. R. just Kreutzwaldi elutööst. Kreutzwaldi keskset rolli eesti rahvusli- Aruandega Eesti Kirjandusmuuseumi

363 tegevusest esines direktor Krista Aru, aastal hakkas rahvaluulet koguma ning kes tõstis esile muuseumi teadurite kogutule ka reisimärkmeid lisama, kuigi tegusust eriti publikatsioonide etteval­ J. Hurt seda ei nõudnud. EÜS-i stipen­ mistamisel, fondide tutvustamisel ning diaatide kogumismatku juhendades muu­ uurijate teenindamisel. Aasta oli muu­ tis O. Kallas alates 1904. aastast ekspe- seumi jaoks tähtis ka selle poolest, et val­ ditsioonipäeviku lisamise rahvaluule- mis esimene raamat pagulaste arhiivi­ ainesele kohustuslikuks. materjalide põhjal, Ants Orase ja Ivar Veera Pino kõneles setu suurlaulikust Ivaski kirjavahetus "Akadeemia kirja­ Anne Vabarnast, keskendudes peamiselt des", mille presentatsioonil 21. oktoobril tema osalemisele August Pulsti korralda­ viibis ka Eesti Vabariigi president Len­ tud rahvamuusikaringreisidel aastail nart Meri. 1932—1935. A. Vabarna võttis osa kuuest Plenaaristungi sisulise avaettekande, esimesest ringreisist ning esines kokku kreutzwaldliku traditsiooni "maailm ja 214 saalis. Kontsertidel teenitud rahaga mõnda, mis seal sees leida" jätkuna esi­ pandi alus Muusikamuuseumile, mis nes professor Juhan Ross, kes rääkis avati Tallinnas 1. märtsil 1934. maailma tulevikust võimaliku ökoloogili­ Kristi Salve ettekanne käsitles setu se katastroofi järel. Leemelehe (Lemmelehe) laulu, millest Eesti rahvusliku liikumise poliitilisi ja peaaegu veerand sajandit tagasi kõneles filosoofilisi taustu avas uuest vaatepunk­ ES-is Uku Masing. Seekordne esineja ar­ tist Jaan Undusk, kes analüüsis C. R. Ja­ vas, et ZemmeZe/ie-nimelist maagilist tai­ kobsoni ja J. Hurda erimeelsusi kristluse me pole mõtet kaugest ajast otsida. On mõistmisel. Seda ülimalt huvitavat ette­ küll tuntud püha putke, leinalehte {ohu- kannet vaidlustas perioodi teine tundja haina) vms ka mujal (Lõuna-)Eestis; au- Mart Laar, kelle enda ettekanne kesken­ ja Zee/ne-komponendid on aga ilmselt üle dus rahvusliku liikumise eelloo komp­ võetud pulmalauludest (auhame, leemeli- lekssele vaatlusele. nik). Laulu suhtelisele noorusele osutab Kirjandusistungil esinesid Rein Veide­ ka ballaadivorm. mann ("Kirjandus kui interpretatsioon"), Anu Vissel keskendus oma ettekandes Peeter Olesk ("Kumb tuleb tagasi — au­ Tartumaa rikkalikule külalaulutraditsi- tor või tekst"), Rutt Hinrikus ("Prohveti oonile, käsitledes lähemalt eriti "Ambro- kutsumus. Ain Kalmuse proosa") ja Piret siuse laulu", mis on läbi elanud mitu elu: Kruuspere ("Rein Saluri homo ludens"). algul Torma jaama kõrtsimehe auks loo­ Konverentsi teist päeva alustas Mari- dud külalaulu, seejärel seltskonnalaulu Ann Remmel ettekandega "Aja kaja ko­ ning lõpuks tudengilauluna. Laulul on ol­ gumispäevikutes", mis ühtlasi esitles nud mitu erinevat viisi ning seda on Kirjandusmuuseumi tänavust aastaraa­ tuntud ka ringmängulaulu ehk rattalau- matut — Eesti Rahvaluule Arhiivi 70. luna. sünnipäevale pühendatud kogumikku Kristin Kuutma ettekanne "Rahva­ "Rahva ja luule vahel". Katkendid aastail muusika rekontekstualiseerimine — pä­ 1878—1996 kirjutatud kogumispäevi­ rimusmuusika festivaliareenü" pakkus kust on eelkõige ajakajalised, kuid neist olulist teavet rahvamuusika tänapäeva­ võib leida ka värvikaid portreid külaini- sest käekäigust nii teoreetilises plaanis mestest, rahvaluulekogujate mõtteid kui ka konkreetse, esineja enda poolt ko­ ning üldistusi kogumistöö kohta üldse. gutud ainese näitel. Jälle on põhjust olla tänulik Oskar Kal­ dale, kes Jakob Hurda õhutusel 1888. SIRJE OLESK, KADRI TAMM

MEENUTATI MIHKEL VESKET

28. jaanuaril k.a täitus 155 aastat meie olekuga Tartu Ülikooli nõukogu saalis teeneka keelemehe, folkloristi, luuletaja meeles Mihkel Veske Selts, mis asutati ning ühiskonnategelase Mihkel Veske mullu Eesti ja eesti keele ning kultuuri sünnist. Tähtpäeva pidas ettekandekoos- tutvustamiseks mitte-eestlastele.

364 Mihkel Veskest kui luuletajast ja folk­ me-ugri kontaktidele ehitas oma ettekan­ loristist rääkis Ants Järv, tõdedes, et de üles Ago Künnap, jõudes välja naaber- Veske laule toitis autori tihe side oma keelkondade arengu ja suhete üle toimu­ rahvaga ning seetõttu said ta luuletused va diskussioonini. Esineja illustreeris ka tuntuks ning armastatuks — isegi oma seisukohti näidetega soome-ugri ja siis, kui sõnu ja nende kokkuseadjat slaavi keelte mitmetest struktuursetest enam seostada ei osatud. Ka oli M. Veske ühisjoontest, mille lähtekohaks tuleks pi­ väikese kaheosalise asjatundlikult koos­ dada just soome-ugri keeli. tatud eesti rahvalaulude antoloogia väl­ M. Veske teoreetilised teadmised leid­ jaandja. sid ka praktilise rakenduse: 1881. aastal Teemal "Eesti häälikulugu Mihkel ilmus tema "Soome keele õpetus. Lühike­ Veske silmis" esines Paul Alvre. Esimese ne grammatik" ja kolm aastat hiljem tei­ eesti soost keeleteaduse doktorina pü­ se jaona "Lugemise harjutused". Esimest hendas M. Veske suure osa oma teadusli­ eestlaste jaoks kirjutatud soome keele kust tegevusest eesti keele ja selle mur­ õpikut ning selle ilmumise ajaloolis-kul- rete uurimisele. Selle töö tipuks oli esi­ tuurilist konteksti tutvustas Jüri Valge. mene eesti keele kohta kirjutatud eesti­ Ettekandeid muutsid näitlikumaks keelne teaduslik käsitlus "Eesti keele käsitletud teoste omaaegsed väljaanded, healte õpetus ja kirjutuse viis" (1879). millega koosolijail oli võimalik tutvuda. Konkreetsete, tänapäevaga seostatud Erilist südamlikkust tõid koosolekumee- näidete varal selgitas Paul Alvre M. Ves­ leollu ning pakkusid osalejaile mõtisklus- ke arusaamu eesti kvantiteedisuhete ainet Tartu Slaavi Gümnaasiumi õpila­ keerulisest süsteemist ning tema ettepa­ sed, kes Maie Solli juhendamisel lugesid nekuid nende suhete kirjas märkimiseks. M. Veske luuletusi. Järgnenud diskussioonis vaeti eesti orto­ Ettekanded kuulatud, mindi Uue-Jaa- graafiasüsteemi plusse ja miinuseid, pi­ ni kalmistule, kus asetati lilled Mihkel dades eelkõige silmas õigekirja õpetamist Veske kalmule. mitte-eestlastele. Mihkel Veske käsitletud slaavi ja soo- JÜRI VALGE

AKADEEMILISES RAHVALUULE SELTSIS

29. jaanuaril k.a kuulati ARS-is kaht belid pühitsetud. Arheoloogiliste kaeva­ ettekannet. Ergo-Hart Västrik esitas tei­ miste andmetel tähistavad nn rootsi kal­ se osa oma ettekandest "Vadja kohapäri- mud aga juba hoopis varasemaid, XIII— mus", keskendudes kohapärimusele, mis XVII sajandi külakalmistuid, mis osutab haakub inimasustusega seotud muististe­ teatud "aegade kokkujooksu" tendentsile ga (külakohad, kindlused, kalmistud, ki­ rahvapärimuses. Rahvaluulekogudes ka­ viristid, külakabelid). Vadja rahvaluule­ jastuvad ka ХГХ sajandi lõpu arheoloogili­ kogudes leidub pärimusi vaid mõne üksi­ sed kaevamised, mis on omakorda and­ ku küla asustamise ja tekkimise kohta. nud ainet uutele rahvajuttudele. Vadja Rahvapärastel seletustel põhinevad siiski külakabelite kohta on muistendeid ja le­ mitmed uurijatepoolsed külanimede etü- gende, mis seletavad pühakoja ehitamise mologiseeringud. Vadjamaal asuvatest põhjusi (ikooni leidmine, pühakuilmutus) kindlustest on kõige populaarsem Koporje ning vahendavad tšassovnatega seotud kindlus, millest kõneldakse ühenduses keelde ja käske, nende rikkumisega kaas­ Põhjasõja, Rootsi kuninga ja Peeter I-ga. nevaid "üleloomlikke" tagajärgi. Küla- Rootsi ajaja Põhjasõjaga seostatakse vad­ kabeli läheduses on paiknenud sageli ka ja pärimuses ka nn rootsi kalmistuid ja pühaks peetud kivi, allikas või puu, sa­ paest kiviriste. Kiviristidega tähistatud mas on iiliapäeviti aset leidnud külakogu- kohti tuntakse pärimuses kui Rootsi sõja­ konna ühised söömingud ja joomingud. meeste ja kindralite haudu. Riste, mis Tšassovna pühadust, iseäranis kui samas asuvad külakabelite läheduses, seob rah­ on olnud pühaks peetud "jäljega kivi", vasuu ka pühakutega, kelle nimele on ka- puu või allikas, võib seletada varemalt sa-

365 mas kohas asunud paganliku kultuse- või kujutust rituaalsest sõjapidamisest peale matmiskohaga. Mitmel juhul võib osuta­ suulises pärimuses, lauludes, muisten­ da tendentsile, et kristlikuga põimub va­ deis, muinasjuttudes säilinu — niisiis rasemate usuvormidega seotud kombe­ võiks tegu olla nn sõjalise folklorismiga. talitusi ja arusaamu ning vastupidi. Piinamine rituaalse tegevusena ei oleks Art Leete esitas oma ettekandes "Ka- siis tõlgendatav sadismina, vaid kannab zõmi sõda ja folkloor" küsimuse, kuivõrd eesmärki kogu vaenlaste hulk oma mõju Kazõmi sõjas toimunud viie vene partei­ alla saada. Venelased olid seega teatavas töötaja hukkamine on tõlgendatav folk­ mõttes nagu rituaalsed vaenlased, vaen­ loori kaudu, kuna sõja sündmuste ja folk­ lase idee. Aga samas võis rituaal olla ka looritekstide vahel on täheldatav teatav teatavaks dekoratsiooniks ilu pärast, mis analoogia. Kazõmi sõjaks nimetatakse ei kanna sisulist tähendust. Hukkamine 1933—1934 Kazõmi jõel toimunud hanti­ toimus arvatavasti samuti, nagu ohver­ de ja neenetsite nõukogude võimu vas­ dati põhjapõtra — kõik kägistati sama­ tast ülestõusu (mille põhjustas laste koo- aegselt ühe lassoga, millesse oli tehtud liviimine, samaanide represseerimine vastav arv silmuseid. Siiski pole toimunu ning põliselanike eiramine valimiste kan­ ja folklooritekstide vahel sajaprotsendi­ didaatidena). XIX sajandi keskpaigast list ühtelangevust, niisiis oleks see pigem alates polnud kohalikud neenetsid ja nagu rituaali "kaja", "jälg". handid tegelikult nende mõistes sõda pi­ danud, neil ei olnud ei kogemust ega ette- ELLE-MARI REBANE

KAS UURALI KEELETEADUSE BIBLIOGRAAFIA JÄTKUB?

See kirjutis tahab olla püüe kustutada nenbüttelis ja 1995. aastal Jyväskylä üht üpris ammust võlga. Vabandan üht­ fennougristikakongressil. lasi asjahuviliste ees viivituse pärast, Eestis läks alates 1991. aastast uurali mis tekkis osalt kartusest rääkida enne, keeleteadusalase bibliograafilise andme­ kui millestki õieti rääkida olnukski, ja baasi koostamine üle TÜ Raamatukogu­ osalt lihtsalt kättevõtmatusest. Suuliselt le. Õigemini: on sõlmitud koostööleping olen püüdnud antud küsimuses sün-seal TÜ Raamatukogu, Eesti Keele Instituudi siiski teavet levitada, kuid nüüd on juba ja Eesti Rahvusraamatukogu vahel. Üli­ mitmelt poolt olnud kuulda küsimist, mis kooli raamatukogule jäi koordinaatoriroll saigi kirjutise pealkirjaks. Otseselt saab ja andmete kogumine kõigilt endise Nõu­ siin vastata jaatavalt, kaudselt ka eita­ kogude Liidu aladelt peale Eesti. Eestist valt. Kõigepealt jaatav pool. kogus materjali rahvusraamatukogu. Soome Kodumaa Keelte Uurimiskes­ 1997. aastal tegeles andmebaasi(de) koos­ kus ja Helsingi ülikooli raamatukogu al­ tamise ja hooldamisega üks inimene Tar­ gatasid ühisprojekti URBIS (Uralic Bib­ tus ja Eesti andmete bibliografeerimise­ liographical Survey), milles osalevad veel ga üks inimene Tallinnas. Edaspidi on Ungari, Eesti ning (nn kolmandate riiki­ ette näha kogu töö koondumist Tartusse. de esindajana) Saksamaa. Projekt oli Iga algus on raske. Üks probleemse­ BSU järg ja hõlmas (esialgu) aastaid maid valdkondi, millega üleminekuaja- 1988—1992 ning uurali keeleteadust. järgul (seda need aastad ju olid) kohe Rahvusvahelises tööjaotuses jäi Eesti kokku puutusime, olid meie ja idapoolse­ osaks koguda andmeid endise Nõukogu­ te Soome-Ugri keskuste suhted, mida üli­ de Liidu territooriumilt (peale Taga-Kar- kooli raamatukogul vajalikul tasemel ja paatia, millega tegeleb Ungari). Omava­ kujul polnud. Vigadest õppides, muutes heline koostöö oli koordineeritud rahvus­ suhtlusmalli vahetumaks ning isikliku­ vahelise URBIS-e komitee nõupidamiste- maks, ja soome kolleegide lahkel kaas­ ga, mis toimusid igal aastal erineval osa- abil oleme praeguseks regulaarsed info- võtjamaal. Nii arutati 1991. aastal prob­ vahetussuhted sisse seadnud kümmekon­ leeme Ungaris Szombathelys, 1992. aas­ na Venemaa Soome-Ugri keskusega, li­ tal Tartus, 1993. aastal Saksamaal Bie- saks on muidki kontakte ja kontaktisi-

366 kuid. 1995. aastal korraldasime Avatud Nagu mainitud, otsustasime jätkata Eesti Fondi toetusel URBIS-e ja koostöö uurali keeleteaduse materjalide bibliogra­ küsimustes idapoolsete Soome-Ugri raa­ feerimist, seega jätkub töö aastast 1993 matukogude esindajatele kaks seminari.1 (mainitud jätkandmebaas URBED, milles Töö algusest möödunud aja jooksul on kirjete arv ei ületa esialgu 1100). Vene­ tunduvalt muutunud tehnilised võimalu­ maa Soome-Ugri keskustega sõlmitud kok­ sed kõigis osavõtjamaades. On teisenenud kuleppe tulemusel koostame veel kolman­ arusaamadki. Eestis saab andmebaasi dat uurali keeltega seotud andmebaasi URBIS (s.o uurali keeleteadus 1988— ARTAL, mis sisaldab kirjeid ajaleheartik- 1992) kasutada esialgu vaid TÜ Raama­ leist ja kooliõpikuist, s.o materjale, mis tukogu teadusbibliograafia osakonnas al­ jäävad välja rahvusvahelisest koostööpro­ lakirjutanu vahendusel. Töö käigus tekki­ jektist URBIS (+ URBED Eestis). See nud mitmesuguste probleemide tõttu andmebaas ei sisalda Eesti materjale. (ühest programmist teise konverteerimi­ Kaudselt eitav vastus tähendab seda, ne, sisestamise suhteliselt hiline alusta­ et paraku pole meile praegu jõukohane mine jne) on aega kulunud kahjuks pla­ anda välja soliidset trükibibliograafiat, neeritust rohkem. Rööbiti järgnevate aas­ nagu seda on BSU. Ka esineb mõningaid tatega (s.o aasta 1993 jj, andmebaas tehnilist laadi probleeme kirillitsaga, se­ URBED) täiendame ikka veel aastate da just trükiväljaannet silmas pidades. 1988—1992 osa. Püüame olukorda kiirelt Uurali keeleteaduse bibliograafilis(t)e parandada ja teha kirjed elektroonilisel andmebaasi(de)ga seotud küsimustes kujul kättesaadavamaks ka Eesti Keele võib pöörduda TÜ Raamatukogu teadus­ Instituudis ning rahvusraamatukogus. bibliograafia osakonda Mare Onga poole 1 Tänu Avatud Eesti Fondi toetusele on kas õtse, telefonitsi (27 465 783) või meil üleüldse osutunud võimalikuks aren­ elektronposti vahendusel (mareo@ dada koostöösuhteid idapoolsete Soome-Ug­ kilu.utlib.ee). ri keskustega sellises mahus ja sedavõrd asjalikult, nagu need on praegu. MARE ONGA

RAAMATUTE PUUDUSTEST

Tutvudes praeguse rikkaliku raama­ koguteoste ja mälestuste puhul, kus esi­ tutoodanguga, torkavad eriti teaduslikus neb ohtralt isikunimesid. Tegelikult on ja populaarteaduslikus sektoris silma see teose mahamatmine, kuna teeb teose mõningad korduvad puudused. andmestiku järgnevatele asjahuvilistele Väga tihti puuduvad faktilised and­ ja uurijatele raskelt kasutatavaks või med teose autori või autorite kohta. Väl­ kättesaamatuks. jaandjad eeldavad, et autorid on üldiselt Sarjade kaupa väljaantavate teoste tuntud (seda on ühes eessõnas otseselt kaaneümbristel peaks olema sarjas ilmu­ väljendatud). See võis olla nii siis, kui nud (ja edaspidi ilmuvate) teoste loetelu, raamatute tiraažid olid suured ja loeti soovitavalt andmetega lehekülgede arvu suhteliselt palju. Tegelikult tuntakse ja hinna kohta. See suurendaks kahtle­ teoste autoreid ja toimetajaid tunduvalt matult ka müügivõimalusi. vähem, kui need ise arvavad. Eelkirjuta- Andmestikuga varustatud "raami" puu­ tu kehtib loomulikult uustrükkide puhul. dumine annab end lugejale tihti tunda, Mõnikord on teoses esseistlikult ise­ midagi jääb justkui puudu. loomustatud autorit — aga biograafilised Noorem lugejate põlvkond ei oska andmed puuduvad. Kes oli esseist dr Ju­ enam vene keelt. Sellepärast peaksid ve­ han Luiga? Kes on noorusaja mälestuste nekeelsed tsitaadid teostes olema tõlgitud. kirjutaja Ilmar Talve? Ühe kirjastuse Sama kehtib õigupoolest ka teiste keelte neljast teosest koosnev sari ei anna min­ kohta. Omal ajal tehti seda korralikult, geid andmeid teoste autorite kohta. nüüd ülehinnatakse lugejate keeleoskust. Tihti puuduvad isikunimede registrid. See on andestamatu eriti biograafiate, ARVO MÄGI

367 SUMMARIA

HASSO KRULL. History and Allegory: Jüri Üdi with their minority culture as equal by the side Walter Benjamin of the majority one. In reality, the cultural identity of the Setus is threatened by the The article is an excerpt of a lengthy treatise frontier drawn between Estonian and Rus­ analyzing Juhan Viiding's (pen-name Jüri sia, which runs through Setu-inhabited Üdi) poems. The present excerpt revolves areas and destroys both their material and around the concepts of history and allegory, spiritual culture. Most of the Setus have based on Walter Benjamin. The key text is identified themselves as Estonians. Benjamin's Der Ursprung des deutschen Trauerspiels (1928). The author feels that to SIRJE KIIN. The Meaning of Marie Under's Poems speak about Jüri Üdi and Juhan Viiding is to speak about the works of one author under The article presents an analysis of different two different names, one of which could be meanings in Marie Under's (1883—1980) seen as an allegory of the other, a dramatic poetry, its point of departure being the neo- alteration. The article is published in commem­ historical culturological approach, a notion oration of Juhan Vnding's 50th anniversary. that the meaning emerges from the collabor­ ation between the author, text and reader, VAIKE SARV. Ethnonyms and the Identity of the Setu and that it is a variable in both time and space. Three levels have been distinguished The Estonians of South Estonia have been di­ in the disclosure of meaning. First, the vided into two groups. The population of the author's level, or the autobiographical stairs of eastern regions was in the 13th century sub­ meanings, secondly the textual level (chosen jugated to the Pskov principality and in the form, vocabulary, meaning from the aspect 15th to the Moscow principality, thus being of linguistic innovation, development of under the Greek Catholic church. The inhabi­ style, philosophical and ethical development, tants of the western areas were in the domi­ influenced by Goethe, Gandhi, Schweitzer) nion of the Tartu Bishopric and hence under and thirdly, the reader's level, or changes in the Roman Catholic church since the 13th the receptive meaning in the course of time. century, and under the Lutheran church since The healing significance of Under's poems the 16th. The political and religious frontier turned out to be of crucial importance to the brought about different developments both in public on three occasions: her erotic maiden their material and spiritual lives. collection titled Sonetid (1917) released the sensual power of the people, her poems of The difference of the eastern group of South- the 1920s and 1930s enhanced their national East Estonians from both the neighbouring and cultural self-assurance, and her later Estonians and Russians is reflected in their works helped people to relieve their suffe­ ethnonyms based on their place of living rings and losses and yet keep up their heads. (Pskov Estonians), their rulers who replaced each other in the course of wars (Swedish people), their religion, combining pre-Christian HEIDO OTS. Standard and colloquial Estonian and Orthodox faith (half-believers), their oc­ cupation (peddler with a rickety horse) or dis­ The author, a non-linguist contributor, argues tinct usage of the language (Setu), or a com­ against received belief that the Estonian lan­ bination of these. Nine ethnonyms can be guage still stays so homogeneous that there is found in written sources, which have origina­ no reason for discernment of standard and ted from German and Russian conquerors or colloquial language forms in it (as one does neighbouring kindred people. In the scientific e.g. in the case of the English language). literature they are known as the Setus. Ots rejects excessive softening of language Since 1993, among the Setu activists both standard on the whole. He suggests to keep in the Setu region and in the rest of Estonia up carefully the higher form of the language, the pejorative ethnonym Setu began to be standard Estonian, as the stratification replaced by a derivative thereof, Seto, an of the Estonian society has nowadays been esoteric ethnonym which is primarily based in rapid progress, and because higher intel­ on the cultural identity if this ethnic group. lectual and/or social layers of any society The fact that this name has been taken into very often need a cultivated, correct vehicle usage is a result of social processes, which of expression with minimum of ambiguity in the one hand draws a distinction be­ and seesaw. This does not contradict appro­ tween the Setus and the dominating natio­ batory and broad-minded attitude towards nality in the Estonian nation-state while, using sub-standard forms of the language on the other, it enables them to maintain in less exacting spheres of communication.

368 INHALT

H. KRULL. Geschichte und Allegorie. Jüri Üdi mit Walter Benja­ min 297 V. SARV. Ethnonyme und die setukesische Identität 302 S. KIIN. Die Bedeutung der Poesie von Marie Under 315 H. OTS. Schriftsprache und Umgangssprache 327

DISKUSSION

V. RAID. Der Satan ist nicht so Schwarz, wie er gemalt wird 334 J. PULK. Bei manchem hält der Magen das Dünnbier nicht 337

REZENSIONEN

P.-E. RUMMO. Mari und Mihkelson (Ene Mihkelson. Pidevus neelab üht nuga. Tallinn, 1997) 340 M. LirVAMETS. Landschaft mit Menschen (Emil Tõde. Print­ sess. Tallinn, 1997) 341 H. REBANE. Biographische Ergänzungen zum Wissen über A. H. Tammsaare 343 P. ALVRE. Über die estnische Wortgrammatik (Henn Saari. Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen. Erster Teil. Tee sõnagrammatikale eesti keele näitel, I osa, eestikeelse kokkuvõttega. Eesti Keele Instituudi toimetised. Schriften des Institute für Estnische Sprache 1. Tallinn, 1997) 345

RUNDSCHAU 350 SUMMARIA 368

TÄHELEPANU!

Saareste sõnaraamatu viimased 50 täiskomp­ lekti (neli köidet ja indeks) valmivad jaanipäe­ vaks! Huvilistel palume end kärmelt meldida toimetuses: Roosikrantsi 6, Tallinn, tel 6 449 126, 6 449 228. 12 kr 78167

TEKSTIS SELETAMATA LÜHENDID

BSU = Bibliographia Studiorum Uralicorum; EKI = Eesti Keele Instituut; EKI MS = Eesti Keele Instituudi murdearhiivi sõnavarakogu; ERA = Eesti Rahvaluule Arhiiv; ERM = Eesti Rahva Muuseum; ES = Emakeele Selts; EÜS = Eesti Üliõpilaste Selts; f = fond; FFC = Folklore Fellows Communications; KK = Keel ja Kirjandus; KKI = Keele ja Kirjanduse Instituut; KM EKLA = Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv; 1 = leht; m = mapp; SKES = Suomen kielen ety­ mologinen sanakirja I—VII. Helsinki, 1955—1981; SKS = Suomen Kirjallisuuden Seura; SUST = Suomalais­ ugrilaisen Seuran toimituksia; TA = Teaduste Akadeemia; TPÜ = Tallinna_Pedagoogikaülikool; TÜ = Tartu Ülikool; vg = veerg; ÕS = Õigekeelsussõnaraa­ mat. Tallinn, 1976.

Keeled: sks = saksa; sm = soome; vn = vene.

JÄRGMISTES NUMBRITES:

• Veel "Eesti kirjarahva leksikonist" * Reed Morni elu ja looming * Matemaatika oskussõnade ISSN 0131-1441 kujunemisest * Vana kriitika ja Ants Oras * ~=o Väliskohanimede õigekiri —— о ^—>*

tn

о