DOCSLIB.ORG

Siuru EES Kevadpäevad 24.-25.03.2017

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Siuru EES Kevadpäevad 24.-25.03.2017 Kirjanikerühmitus “Siuru” 1917 – 1919 Anu Kell EESi kevadpäevad Haapsalus 25. märts 2017 “SIURU” algus – 1917 • Tallinna Teataja toimetuses sõlmitud sõprusest saabki alguse kirjanduslik rühmitus "Siuru", mille algusajaks on siurulaste “raamatu- pidajaks” olnud Artur Adson dateerinud 17. mai 1917 (avaõhtu 25. sept. 1917). http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=keskmine&pid=s176012&nid=9658 Siurulind / „Carpe diem” / kuus krüsanteemi • Rühmitus laenas nime Tuglase vahendusel eesti rahvaluulest (siurulind "Kalevipojas") ning koondas oma ridadesse kuus liiget, nn kuus "Siuru" krüsanteemi. • Rühmituse meelsust väljendas tunnuslause „Carpe diem!”, st püüa päeva, kasuta hetke – ela täiel rinnal, tundes rõõmu hetkest, mis sul on. „Siuru” liikmed olid … • … kirjanikuna juba tuntud Friedebert Tuglas (Tuk e. Felix Ormusson), aja- ja ilukirjanduses avaldamiseni jõudnud, kuid arvustuse tähele- panuta jäänud August Gailit (Ge e. Lätlane), Henrik Visnapuu (Vürst), nappide üksiktöödega tuntud Marie Under (Printsess) ja Johannes Semper (Asm) ning hoopis loominguta Artur Adson (Paaž e. Sänna Trubaduur), kes Underi ümmardajana alles "Siuru" ajal ilukirjandusega katsetama hakkas. Neli viimast liiget polnud veel debüütraamatuni jõudnud, nii et tegemist oli algajate rühmaga. Siurulased 1917. Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Siurulased 1917. Vasakult: August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, Marie Under ja Friedebert Tuglas Siurulaste põhikiri: „„Siurul“ ei ole põhikirja.“ • Kooskäimise kohaks kujunes Adsoni ühe- toaline korter Pikk tn 34-7 (Tallinnas; pubi Hell Hunt vastas – maja, mille ees on väike aed), kuna Adson oli neist kõige majanduslikum ja suutis hankida ja pakkuda kõige paremat kohvi, millest kõik koosolijad suuresti lugu pidasid. • Puhtast tulevikuperspektiivide vaimustusest viibiti nädalaid kõrgendatud meeleolus. Kirjandusliku paastu lõpp, noorte andekate kirjanike kokkusaamise uudsuse võlu jms. Pikk tn 34 (maja pargi taga) Paaž ja Printsess Ge ehk Lätlane ja Vürst Tuk ehk Felix Ormusson ja Asm Siurulaste tahe lugeva avalikkuse ette astuda oli suur. • Sobivaid väljaandeid aga polnud ja revolutsioon oli teinud olemasolevad kirjastajad uustulnukate suhtes ettevaatlikuks. Ei jäänud muud üle kui asutada oma kirjastus ning luua rühmituse oma album või ajakiri. Raha polnud aga siurulastel kellelgi. • Nii käivitasid siurulased oma fantaasiaga Eestis seninägematu kampaania raha saamiseks, kusjuures ei põlatud ära väga ekstravagantseid abinõusid. Nad korraldasid ennenägematu loterii-allegrii,… • … kus võitudeks olid ilmumata teoste käsikirjad, tunnilised randevuud Tuglase ja Visnapuuga, ühe näitlejanna suudlus, kapsapea, Marta Lepa pats jms. • igatahes publik tuli kõmu peale kokku ning algkapital kirjastamiseks oli sama hästi kui olemas. Asjaliku Adsoni organiseerimisel pandi see raha tulu tooma. Juba 1917. ilmusid … • … novellikogud Tuglaselt („Saatus") ja Gailitilt („Saatana karussell"); rühmituse neli poeeti tulid aga kõik välja oma esikkogudega: Under „Sonetid", Adson „Henge palango", Semper „Pierrot", Visnapuu „Amores“ (pildil esmatrükk 1917). Plahvatuslik edu • Algul ettevaatlikult määratud tiraažid (1000 eksemplari) müüdi välkkiirelt maha, tehti kohe uustrükid. See lõi suurepärase võimaluse avaldada varemkirjutatud loomingut (Under „Eelõitseng") või kirjutada juurde. • Nii lisandusid „Siuru" tegutsemisajal (1917–1919) luulekogudest veel Visnapuu „Jumalaga, Ene!", Adsoni „Vana laterna", Underi „Sinine puri", novellikogusid Gailitilt, Tuglaselt ja Semperilt, kogumik „Sõna" ja rühmituse soliidsed ühisalbumid „Siuru" i - III. Siuru torn Pika tn poolt 1912. a Siurulik luule jäi oma põhiolemuselt impressionistlikuks: • need olid väga subjektiivsed lembe- ja looduspildid, mis karmis ajas meeldivat vaheldust pakkusid. Kui sõjasündmused juba otseselt koduõuele astusid, polnud sellist luulet enam kellelgi vaja ja siurulaste loomingut ei ostetud enam. • Gailit avaldas 1919 Postimehes Underi ja Adsoni kohta sõna otseses mõttes mõnitava följetoni „Sinises tualetis daam". Puhkenud tülis kuulutas Visnapuu oma solidaarsust Gailitiga ning siis (1919) lahkusidki Gailit ja Visnapuu „Siurust" kõvasti ust paugutades. „Siuru” lagunemine • Äsjased sõbrad olid lootusetult riius. Seda süvendas veel samal 1919 aastal ilmunud Gailiti pilklik följetonide ja groteskide kogu „Klounid ja faunid", Visnapuu aga selgitas oma suhteid Adsoni ja Underiga epigrammides, mis ilmusid pisut hiljem. • Rühmitus laguneski 1919, ehkki pärast Gailiti ja Visna lahkumist võeti nende asemele liikmeiks August Alle ja Johannes Vares-Barbarus. Kuid vaim oli lahkunud ja miski ei suutnud seda enam päästa. .
Load more

Recommended publications
  • Keel Ja Kirjandus 5/1998 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XLI AASTAKÄIK
    Keel ja 5 Kirjandus 19 9 8 Üdi, Viiding ja Benjamin Eesti keele kihistumisest Setu lugu Marie Underi luulest Eesti sõnagrammatikast Tõde printsessimaastikud Uno Mereste 70 SISUKORD H. KRULL. Ajalugu ja allegooria. Jüri Üdi Walter Benjaminiga 297 V. SARV. Etnonüümid ja setu identiteet 302 S. KIIN. Marie Underi luule tähendus 315 H. OTS. Haritkeel ja tavakeel 327 VÄITEID JA VASTUVÄITEID V. RAID. Saatan polegi nii must, nagu seda maali­ takse 334 J. PULK. Mynõl ei piaq kõtt taari kinniq 337 RAAMATUID P.-E. RUMMO. Marija Mihkelson 340 M. LIIVAMETS. Maastik inimestega 341 H. REBANE. Isikuloolisi lisandusi A. H. Tammsaare tundmisesse 343 P. ALVRE. Eesti keele sõnagrammatikast 345 RINGVAADE M. ERELT, E. SOOSAAR. In memoriam Henno Ra- jandi (19. X 1928 — 1. III 1998) 350 T. ERELT. Keeleteadlane Uno Mereste 352 TOIMETUS: R. KÄSIK Seppo Suhonen 60 354 Ü. TEDRE. Kaks uut doktorit 356 Mart Meri T. TENDER. Emakeele Seltsis 358 (peatoimetaja), E. ROSS. Emakeele Seltsi murdeseminar 359 Väino Klaus M. LAAK, P. VIIRES. Retseptsioon ja tõlge. Konteks- (keeleteaduse osakonna tiprobleeme 361 toimetaja), U. PIRSO. Vana kirjakeele päev 362 Heldur Niit S. OLESK, К TAMM. XLI Kreutzwaldi päevad 363 (kirjandusajaloo ja rahva­ J. VALGE. Meenutati Mihkel Vesket 364 luule osakonna toimetaja), E.-M. REBANE. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis 365 Piret Viires M. ONGA. Kas uurali keeleteaduse bibliograafia jät­ (kirjandusteooria ja -kriitika kub? 366 osakonna toimetaja), A. MÄGI. Raamatute puudustest 367 Tiina Hallik (toimetaja), SUMMARIA 368 Reet Sepp (tehniline toimetaja). Toimetuse aadress: EE0001 Tallinn, Roosikrantsi 6. Telefonid 6449 228, 6449 126. Faks 6441 800. E-post [email protected] Trükkida antud 6. V 1998.
    [Show full text]
  • Estonian Literature 5
    ESTONIAN LITERATURE V Fiction in Independent Estonia A. H. Tammsaare and “Truth and Justice”, A. Gailit, et al. •Tarapita (1921–1922) < Clarté, German Expressionism •Other almanacs: Odamees , Ilo , Murrang , Moment , etc. •Estonian Writers’ Union (1922); Looming (Creation, 1923) •Estonian Cultural Endowment (1925) •Modern criticism: F. Tuglas , J. Semper , Ants Oras (1900-1982), Aleksander Aspel (1908-1975) •Hugo Raudsepp — comedies and dramas •Anton Hansen Tammsaare , Truth and Justice (“Tõde ja õigus” I–V, 1926-1933) — Psychological-Symbolical Realism •August Gailit , grotesque short stories, Toomas Nipernaadi (1928) — Neoromantism •Mait Metsanurk (Eduard Hubel, 1879–1957), The Unmarked Grave (“Jäljetu haud”, 1926), The White Cloud (“Valge pilv”, 1925), The Red Wind (Punane tuul, 1928) — Critical Realism Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) Tõde ja õigus I–V (“Truth and Justice”, 1926–1933) • Rural Realism • Impressionism and Symbolism: • Long Steps (“Pikad sammud”, 1908) • Young Souls (“Noored hinged”) • Across the Border (“Üle piiri”) • Nuances (“Varjundid”) • The Fly (“Kärbes”) • The Boy and the Butterfly (“Poiss ja liblik”) • Symbolic Realism: • Judith (1921) • The Master of Kõrboja (“Kõrboja peremees”, 1922) Truth and Justice I–V (“Tõde ja õigus”, 1926–1933) Man’s struggle with land (I), with God (II), with society (III), with himself (IV), and resignation (V). Tammsaare’s methodological triangle – The soil must be loved, even if it lies underneath the threshold of the humblest cottar’s home. –“Work and take pains and love will follow by itself,” said father. “You did it and my mother did it, which certainly caused her early death; but there was still no love, and there is none since today in Vargamäe.” – God is an immense vessel never to overflow with worries and sadness.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • Valev Uibopuu Bibliograafia
    V Õ R U M A A T O E T U B V A I M U K U L T U U R I L E VALEV UIBOPUU 19.10.1913 – 18.03.1997 BIBLIOGRAAFIA Koostaja: Maie Elstein Võru, 2013 Sisukord VALEV UIBOPUU ELULUGU ................................................................................................ 4 SAATEKS .................................................................................................................................. 9 KIRJANDUSNIMESTIK ......................................................................................................... 11 I. VALEV UIBOPUU LOOMING ....................................................................................... 11 A. ILUKIRJANDUS EESTI KEELES ........................................................................... 11 B. ILUKIRJANDUS VÕÕRKEELES ............................................................................. 22 C. ILUKIRJANDUS KOGUMIKES JA PERIOODIKAS ............................................. 25 II VALEV UIBOPUU TOIMETAJA, KOOSTAJA, KAASAUTOR, JUHENDAJA .......... 33 A. RAAMATUD EESTI KEELES ................................................................................... 33 B. AJAKIRJAD, RAAMATUD VÕÕRKEELES ........................................................... 38 III KIRJANDUSTEADUS JA -TEOORIA .......................................................................... 39 IV KIRJANDUSKRIITIKA. ARVUSTUSED. ÜLEVAATED EESTI JA VÕÕRKEELES 41 V VALEV UIBOPUU KEELETEADUSLIKUD TÖÖD. ................................................... 48 A. RAAMATUD. ARTIKLID EESTI JA VÕÕRKEELES .............................................
    [Show full text]
  • Contemporary Drama and Theatre in Estonia. Conversing with Drama Directors Lembit Peterson, Tiit Palu and Ivar Põllu
    260 INTERLITT ERA RIA 2020, 25/1: 260–272 CHEN, TALVET Contemporary Drama and Theatre in Estonia. Conversing with Drama Directors Lembit Peterson, Tiit Palu and Ivar Põllu CHEN DAHONG JÜRI TALVET CHEN, TALVET For a visitor coming to Estonia from a far-away foreign country with little if any knowledge of Estonian culture, the facts and statistics provided and spread online by the Estonian Theatre Agency (Eesti Teatriagentuur, http://www. teater.ee/) can look truly impressive. Estonia is one of the smallest European countries, on the shores of the Baltic Sea, but it remains a fact that between 2015 and 2017 nearly forty active theatres of the country produced annually more than 6000 performances (incl. 200 new performances, sic!), while the total number of its theatregoers (slightly more than one million people) was almost the same as the country’s autochthonous (Estonian-speaking) population. We may add that conscious Estonian culture as creativity in all branches of arts can be traced back only to the middle of the 19th century when the country’s predominantly peasant population was finally emancipated from the humiliating condition of serfdom, imposed by Baltic-German landlords since the late Middle Ages (and maintained since the start of the 18th century with the benediction of Tsarist Russia) In the following interview, we will ask some of the leading Estonian stage directors to share their experience and ideas about the past and contemporary state of Estonian theatre life and drama performances. LEMBIT PETERSON (born in 1953 in Tallinn) has a long and varied experience working as a drama director.
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine Autumn 2020
    The Bard Like the roar of waves on the foamy river, plunging from the rocks down into the dale; like the thunder of the heavens rolling awesome under black clouds: so runs song fair stream of fire. Like a wellspring of light Estonian Literary Magazine stands the honoured bard amongst his brothers. Autumn 2020 The thunder rolls and the woods fall silent: the bard raises his voice · 51 pours forth the sap of song from his lips, 2020 while all around MN U silent as the sea cliffs T U A the people stand and listen. · KRISTJAN JAAK PETERSON, 1819 TRANSLATED BY ERIC DICKENS ESTONIAN LITERARY MAGAZINE LITERARY ESTONIAN ESTONIAN LITERARY MAGAZINE · autumn 2020 · 51 Nº51 elm.estinst.ee MORE INFORMATION: ESTONIAN INSTITUTE Eesti Instituut Suur-Karja 14, 10140 Tallinn, Estonia Phone: +372 631 4355 www.estinst.ee ESTONIAN LITERATURE CENTRE Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia www.estlit.ee ESTONIAN WRITERS’ UNION Eesti Kirjanike Liit Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone: +372 6 276 410, +372 6 276 411 [email protected] www.ekl.ee The current issue of ELM was supported by the Cultural Endowment of Estonia and Estonian Ministry of Culture © 2020 by the Estonian Institute. ISSN 1406-0345 Editor: Berit Kaschan · Translators: Adam Cullen · Language editor: Robyn Laider Layout: Piia Ruber Editorial Board: Tiit Aleksejev, Adam Cullen, Peeter Helme, Helena Koch, Ilvi Liive, Helena Läks, Piret Viires On the Cover: Mudlum Photo: Piia Ruber Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center. THE FRONT COVER OF THE THIRD ISSUE OF ESTONIAN LITERARY MAGAZINE, PUBLISHED IN 1996.
    [Show full text]
  • Curse Upon Iron Veljo Tormis
    CURSE UPON IRON WORKS FOR MALE CHOIR BY VELJO TORMIS ORPHEI DRÄNGAR CECILIA RYDINGER ALIN VELJO TORMIS | © TÕNU TORMIS BIS-SACD-1993 BIS-SACD-1993_f-b.indd 1 2012-05-16 12.55 TORMIS, Veljo (b. 1930) 1 Incantatio maris aestuosi (1996) 5'48 Incantation for a Stormy Sea Texts: from the Kalevala; Latin version: Tuomo Pekkanen 2 Kord me tuleme tagasi (Meie varjud) (1969/1991) 3'17 Once We Will Reappear (Our Shadows) Text: Jaan Kaplinski 3 Kolm mul oli kaunist sõna (1962) 5'58 I Had Three Beautiful Words Text: Paul-Eerik Rummo Andreas Alin flute Vastlalaulud (1967) 5'18 Shrovetide Songs Texts: trad. 4 I. Vistel-vastel 1'21 5 II. Lina loitsimine (Spell upon Flax) 2'05 6 III. Liulaskmise-laul (Sledding Song) 1'45 7 Pikse litaania (1974) 5'15 Litany to Thunder for male chorus, soloists and bass drum Text: Ain Kaalep Gunnar Sundberg tenor · Henrik Stolare baritone · Magnus Einarsson bass drum 8 Viru vanne (1980) 4'10 The Viru Oath Text: Hando Runnel 2 9 Helletused (1982) 8'10 Childhood Memory – Herding Calls Text: trad. Elin Rombo soprano 10 Raua needmine (1972/1991) 10'34 Curse upon Iron Text: from the Kalevala, adapted and augmented by August Annist, Paul-Eerik Rummo and Jaan Kaplinski Gunnar Sundberg tenor · Henrik Stolare baritone · Folke Alin shaman drum 11 Muistse mere laulud (1979) 9'35 Songs of the Ancient Sea Text: trad. Magnus Sjögren tenor Hamleti laulud (1964) 8'22 Hamlet’s Songs Texts: Paul-Eerik Rummo 12 I. Meri tõmbus endasse… (The sea has retreated…) 5'33 13 II.
    [Show full text]
  • Estonian Evergreen Trykk Pakett 09.02.2016.Indd
    ESTONIAN Evergreen Books 1 Anton Hansen Tammsaare . 4 The New Devil of Hellsbottom . 5 Truth and Justice . 6 Jaan Kross . 8 The Czar’s Madman . 9 Between Three Plagues . 10 August Gailit . 12 ESTONIAN Toomas Nipernaadi . 13 Karl Ristikivi . 14 EVERGREEN All Souls’ Night . 15 Eduard Vilde . 16 BOOKS The Dairyman of Mäeküla . .17 Friedebert Tuglas . 18 At the End of the World . 19 Herman Sergo . 20 Spriteshoals . 21 Aadu Hint . 22 The Windswept Shore . 23 Juhan Jaik . 24 Selected Ghost Stories . 25 Oskar Luts . 26 The Spring . 27 Mati Unt . 28 Autumn Ball . 29 Raimond Kaugver . 30 Forty Candles . 31 Enn Vetemaa . 32 The Monument . 33 Mats Traat . 34 Coffee Beans . 35 Arvo Valton . 36 The Journey to the End of Infinity . 37 Viivi Luik . 38 Epp Ojamaa-Kuhn, In Dramatic (fragment,Vein 1964) from the collections of the Under and LiteratureTuglas Centre The Seventh Spring of Peace . 39 2 3 The New Devil of Hellsbottom (Põrgupõhja uus Vanapagan) has been translated into 14 languages. The English translation by Olga Shartze revised by Christopher Moseley was published by Norvik Press in 2009 under the title The Misadventures of the New Satan. Anton Hansen Text by Märt Väljataga The New Devil of Hellsbottom Põrgupõhja uus vanapagan O O K S TAMMSAARE B The last and perhaps most disturbing novel by the great Estonian novelist A. H. Tammsaare is a parable of redemption as well as a powerful piece of social critique. Although a radical agnostic and anticlerical publicist since his student V E R G R E E N days, A.
    [Show full text]
  • Eesti Pagulaskirjanduse Keskus Ja Perifeeria 1 Sirje Olesk
    Methis. Studia humaniora Estonica 2014, nr 13 DOI: 10.7592/methis.v10i13.1307 Eesti pagulaskirjanduse keskus ja perifeeria 1 Sirje Olesk Märksõnad: eesti kirjandus, pagulaskirjandus, Eesti NSV, kirjandusväli, kirjanduskaanon Sissejuhatus Eesti pagulaskirjandus on kaugemalt vaadates väike ja kompaktne. Käesoleva artikli eesmär- giks on vaadelda eesti pagulaskirjanduse eristumist keskmeks ja perifeeriaks ning väliseesti kirjandusvälja dünaamikat Pierre Bourdieu väljateooria valguses (vt Bourdieu 1999). Toetun peamiselt Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitatavatele allikmaterjalidele, nagu Välismaise Eesti Kirjanike Liidu koosolekute protokollid, mälestused, kirjavahetused. Eeskätt kirjavahe- tuste analüüsimine annab võimaluse uurida lähemalt 20. sajandi II poole ideoloogilisi prakti- kaid ja inimeste mentaliteeti mõlemal pool raudset eesriiet. Paguluse kolm põlvkonda. Kese Miljonilisest rahvast põgenes Eestist 1944. aasta sügisel umbes 70 000 inimest (Raag 1999: 61–70). Õnnelikumad pääsesid üle mere Rootsi, vähem õnnelikud pidid koos sakslas- tega minema Saksamaale, kust suurem osa liikus hiljem Kanadasse, USA-sse ja Austraaliasse. Need neli maad saidki pärast Teist maailmasõda eestlaste peamisteks asukohamaadeks väljaspool kodumaad. Ameerikas ja mujalgi olid olemas juba varem välja rännanud eestlased, niinimetatud vana-diasporaa, kuid nemad ei olnud poliitiliselt ega ühiskondlikult kuigi aktiiv- sed. Uus pagulaskond oli seda aga kõige suuremal määral. Asutati eesti ajalehti, koole, laulukoore ja kõikvõimalikke organisatsioone. 1945. aastal asutati Rootsis Välismaine Kirjanike Liit (VEKL) ja umbes samal ajal ka esimesed kirjastused, millest keskseks kujunes 1951. aastal Lõuna-Rootsis Lundis loodud Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK), kirjanike endi aktsiaselts, mille aluskapitali andis eesti ärimees Enn Vallak (Kronberg 2002: 22–24). Mis võiks iseloomustada Eesti diasporaad laiemalt, mis eristab seda näiteks vene emig- rantidest, kes olid kogunenud Prantsusmaale ja USA-sse juba enne Teist maailmasõda? Esmalt – eesti pagulaskond oli sotsiaalselt ühtlasem.
    [Show full text]
  • Novels, Histories, Novel Nations Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia
    Novels, Histories, Novel Nations Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia Edited by Linda Kaljundi, Eneken Laanes and Ilona Pikkanen Studia Fennica Historica The Finnish Literature Society (SKS) was founded in 1831 and has, from the very beginning, engaged in publishing operations. It nowadays publishes literature in the fields of ethnology and folkloristics, linguistics, literary research and cultural history. The first volume of the Studia Fennica series appeared in 1933. Since 1992, the series has been divided into three thematic subseries: Ethnologica, Folkloristica and Linguistica. Two additional subseries were formed in 2002, Historica and Litteraria. The subseries Anthropologica was formed in 2007. In addition to its publishing activities, the Finnish Literature Society maintains research activities and infrastructures, an archive containing folklore and literary collections, a research library and promotes Finnish literature abroad. Studia fennica editorial board Pasi Ihalainen, Professor, University of Jyväskylä, Finland Timo Kaartinen, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Taru Nordlund, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Riikka Rossi, Title of Docent, Researcher, University of Helsinki, Finland Katriina Siivonen, Sunstitute Professor, University of Helsinki, Finland Lotte Tarkka, Professor, University of Helsinki, Finland Tuomas M. S. Lehtonen, Secretary General, Dr. Phil., Finnish Literature Society, Finland Tero Norkola, Publishing Director, Finnish Literature Society, Finland Maija Hakala, Secretary of the Board, Finnish Literature Society, Finland Editorial Office SKS P.O. Box 259 FI-00171 Helsinki www.finlit.fi Novels, Histories, Novel Nations Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia Edited by Linda Kaljundi, Eneken Laanes & Ilona Pikkanen Finnish Literature Society SKS • Helsinki Studia Fennica Historica 19 The publication has undergone a peer review.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Table of Contents.Pdf
    Contents Foreword and Acknowledgments ................................................................... xvii Introduction ............................................................................................................. 1 The Oral Tradition ................................................................................................ 15 When I Escape the Manor ............................................................................. 17 A Dull Life Is a Sorry Thing ������������������������������������������������������������������������� 17 Brother’s War Song (extract) .......................................................................... 18 Reiner Brocmann ................................................................................................... 19 How Blessed Is the Man ............................................................................... 21 Käsu Hans .............................................................................................................. 23 Ah Me! Poor Tartu Town! ............................................................................. 24 Kulli Jüri ................................................................................................................. 29 Song 64. What Did Jesu’s Little Tom Tit Do? ............................................... 31 Song 81. God Invites All the People ............................................................. 31 Song 83. Towns and Lands Will Grow and Stand .................................... 32 Joachim Gottlieb Schwabe
    [Show full text]