Otepää Sai Taas Talvepealinnaks

Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932

ILMUB 2 KORDA KUUS Otepää, Nõuni, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Neljapäev, 14. jaanuar 2021 Nr 1 (527)

Otepää sai taas talvepealinnaks

Astronoomiline talv algas 21. detsembril kell 12.02. Otepää sai talvepealinna Mälestati Vabadussõjas õigused kätte juba 20. detsembril, mil toimusid talvepealinna pidustused. Otepää langenuid sai talvepealinnaks 24. korda.

Talvehämarikus ja lõkketulede valguses toimus traditsiooniline Otepää Naisseltsi poolt veetav talvelaat. Sellel aastal kaup- lesid koroonaohu tõttu ainult kohalikud müüjad. Laadale oli ehitatud ka külatä- nav, kus Otepää valla külade esindused olid välja tulnud ja pakkusid käsitööd ja omatehtud küpsetisi. Iga küla asukohta tähistasid külanimetusega bussijaama sildid. 3. jaanuar on Vabadussõjas langenute mä- Laadal oli nii magusat, kui ka soolast, lestuspäev. Otepää helisesid selle puhul riideid ja tarbeesemeid, Otepää nais- kirikukellad ning asetati pärjad Otepää Va- selts jagas turulisele glögi ja piparkooke. badussamba jalamile. Pärgasid asetasid Laadal olid oma toodetega väljas Otepää Otepää vallavanem Jaanus Barkala ja val- noortekeskuste noored. lavalitsuse liige Valdur Sepp, KL Valgamaa Otepää Raekojas toimus ka Otepää Maleva Otepää Üksikkompanii pealiku abi Turismiinfokeskuse avamine. Punase Taavi Sepp ja Naiskodukaitse Valga Ring- lindi, mida hoidsid kaks kelmikat päka- konna Otepää jaoskonna esinaine Helle pikku, lõikasid läbi Otepää vallavanem Kuldmaa. Jaanus Barkala, vallavolikogu esimees Vabadussamba jalamil valvasid Otepää Rein Pullerits, SA Valgamaa Arengua- Üksikkompanii kaitseliitlased. Vabadus- gentuuri juhataja Anneli Kattai ja turis- sõjas langenud sõjamehi olid mälestama tulnud mitmed Otepää valla kodanikud miinfokeskuse spetsialist Külliki Pikk. Valitsemissaua üleandmine. Vasakult: Otepää Vallavolikogu esimees Rein Pullerits, Otepää Samal ajal lasi talvepealinna karumõmm ja Otepää kaitseliitlased ning naiskodu- vallavanem Jaanus Barkala, Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ja Pärnu abilinnapea Varje Tipp kaitsjad. katusel ilutulestikku. Hiljem said kõik „Täna vaikisid Vabadussõjas relvad ja huvilised uues turismiinfokeskuse ruu- sõlmiti vaherahu, mis viis 2. veebruaril mides ringi vaadata. panuse külade elu parandamiseks. Tänu elevust, nagu ikka, jõuluvanad ja nende Merilin Kirbits. Tartu rahulepingu allkirjastamiseni. Tagant- Otepää kuulutati talvepealinnaks kesk- ja meene pälvisid: Nõuni küla agaraid tavapärane aastakokkuvõte heast ning Talvepealinna ametlikuks talveraa- järele on püütud mõista anda, justkui oleks väljakul, kuuse all. Külla olid tulnud Tal- noored, Nõuni külast Eleri Seer külaelu halvast. dioks on Sky Plus. Teemapealinnade Eesti tollane sõjavägi olnud professionaal- linna abilinnapea Aivar Riisalu ja Pärnu seiklusrikkamaks muutmise eest; Mait ja Hubast talveõhtut jäi lõpetama Kõrsi- Türi, Pärnu, Otepää, Tallinna ja Narva ne sõjavägi, kuid ometi päris nii see pol- abilinnapea Varje Tipp. Otepää vallava- Mereli Mändmets Pedajamäe külaelus- kute kontsert. tervitust vaata siit: https://www.youtube. nud. Vähemaarvuline Eesti sõjavägi sundis nemale Jaanus Barkalale ja vallavolikogu se pühendatud aja eest; Marju Adams Talvepealinna avaüritused korraldas com/watch?v=sYK21f_lK58 Punaarmee taanduma ning alus oma riigile esimehele Rein Pulleritsule andis valitse- Vidrike küla ajaloo uurimise ja talleta- Otepää Kultuurikeskused koostöös oli pandud,“ ütles oma sõnavõtus Jaanus Monika Otrokova missaua üle Aivar Riisalu. mise eest; Reet Tinno Pilkuse külaelu Otepää Naisseltsi, jõuluvanade, Otepää Fotod: Valju Aloel Barkala. „Mälestame kõiki, kes andsid oma „Otepää on valmis auga talvepealin- eestvedamise ning arendamise eest; Vallavalitsuse ja Otepää küladega. Lavas- ja MONIKA OTROKOVA elu Vabadussõjas võideldes iseseisvuse ja na tiitlit kandma, ma loodan, et meil on Uno Solom Puka kooli ja selle ümbruse tas Otepää Kultuurikeskuste loomejuht oma riigi eest.“ nelja päeva pärast põlvini lumi,“ sõnas korras hoidmise eest; Maris Kärson Puka Jaanus Barkala tiitli üleandmisel. „Nii, aleviku inimeste heade liikumisharjumus- 28. novembril 1918 ületasid Punaarmee nagu Pärnu ootab suve, nii ootame meie te eest; Mare Visnapuu Kuigatsi küla üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus talve. Hoiame siiski pöidlad peos, et kui koostöö hoidmise eest; Mauri Mändoja Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas võitle- ei tule just põlvini lumi, siis 20 cm lund Arula küla kohapärimuse hoidmise ja sid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude tuleb ehk ikka. Kanname talvepealinna külaelanike ühteliitmise eest; Maarja Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. tiitlit väärikalt!“ Raud Otepää Aedlinna elu mitmekesis- Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses tamise ja arendamise eest; Maris Frosch lahingutegevuses. Vabadussõjas osales Otepää külade ühenduse nimel tunnus- Otepää Aedlinnast, Kertu Tiisleri pere Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele tas ja tänas Elmo Saul külade inimesi, abistamise eest kodu taastamisel. ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat. Raskes kes möödunud aastal andsid oma Talvepealinna pidustustel tekitasid võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõuko- gude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ning 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tar- tus rahuleping. Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Tekst ja fotod: Monika Otrokova

Otepää Vallavalitsus tänab Otepää Kultuurikeskusi, Otepää Naisseltsi, külade ühendusi ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa talvepealinna tiitli pidustuste toimumisele. Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 2 Tel 766 4800, e-post: [email protected] O T E P Ä Ä 14. jaanuar 2021

AMETLIK INFO Vana ja uus AMETLIK INFO

Otepää Vallavolikogu istungil Vana aasta on kenasti ära saadetud ja uus vastu Vaadates hetkel Otepääl nakatumiste arvu, siis n Anti Kristel Nämile projekteerimistingimused Restu külas võetud. Uue aasta saabumises on alati midagi midagi hirmuäratavat ei ole, kuid peame olema Männiku kinnistul lauda ümberehitamise ehitusprojekti koostami- 17.12.2020 maagilist. Tehakse kurjade valmude peletami- ikkagi valvsad ja käituma vastutustundlikult. Kas seks. n Otsustati mitte nõustuda EMG Karjäärid OÜ-le maavara seks pauku, valatakse tina, lootes leida tekkiva- keegi mäletab aega, kui suusamägedel peatatakse n Anti Kadi Laurile ehitusluba Märdi külas asuval Nugise kin- kaevandamise keskkonnaloa andmisega Neeruti liivakajääri tes kujundites vihjeid uue aasta õnnestumistele, rahvarohkuse tõttu piletimüük või, et restorani nistul päikeseelektrijaama rajamiseks. mäeeraldisel. süüakse kindel arv kordi ja kindlasti on paljudel ja kauplusse ei pääse, sest inimesi on liiga palju? n Anti OÜ-le Otepää Üürimajad ehitusluba Otepää vallasise- n Võeti vastu Puka Kooli arengukava 2021 – 2023. veel oma traditsioonid ning maagilised rituaalid, Need on tegelikult head näited sellest, kuidas ses linnas asuval Kopli tn 2a kinnistul korterelamu püstitamiseks. milledest kinni peetakse. praeguses kriisis ka ettevõtjad saavad alalhoidli- Tunnistati kehtetuks Otepää Vallavalitsuse 14. detsembri 2006. a kor- Otepää Vallavalitsuse istungil Enamik meist lubab uuel aastal enda elus kult käituda. Kõige lihtsam vastukäik hooletute- raldus nr 2-4-751 „Ehitusloa väljastamine OÜ-le Oti Maja“ ja selle samuti läbi viia midagi positiivset – kes soovib le ja maski mittekandvatele klientidele, on neid alusel 29. detsembril 2006. a väljastatud ehitusluba nr 1797 Otepää 14.12.2020 kaalu langetada, kes jälle suitsetamise või napsi- mitte teenindada! Kuuldavasti osad kauplused ja vallasiseses linnas asuval Kopli tn 2a kinnistul 28 korteriga elamu n Määrati Restu külas asuva Ruusa katastriüksuse (katast- tamise vähemaks või sootuks maha jätta. Enamik teenindusasutused ka selliselt toimivad. (ehitisregistri kood 120530004) püstitamiseks. ritunnus 55701:001:0424) uueks lähiaadressiks Maretmäe. meist mõtleb, et uuel aastal hakkame parema- n Anti Otepää külas Veske kinnistul asuvale ehitisele (päikesee- n Määrati Mäha külas asuva Männiku katastriüksuse teks inimesteks. See kõik ongi tegelikult meie endi Otepää vald on rahvaarvuga plussis lektrijaam) kasutusluba. (katastritunnus 63601:001:2090) jagamisel moodustatavate kätes. Hakkame aga kohe pihta ja kes ka aasta Uue aasta alguses oleme ka alati teinud kokku- n Anti Otepää vallasiseses linnas Tehase paneel 1, Tehase paneel katastriüksuste kohanimed, koha-aadressid ja kasutamise siht- lõpuni vastu ei pea, siis sellest pole midagi hullu. võtte möödunud aasta rahvastikusündmustest 2, Tehase paneel 3, Tehase paneel 4, Tehase paneel 5, Tehase paneel 6 otstarbed järgmiselt: 1.1 katastriüksuse kohanimi Männiku, Uus aastavahetus on ju varsti jällegi saabumas. Otepääl. Seekord saame tõdeda, et oleme rah- ja Tehase paneel 7 kinnistutel asuvale ehitisele (päikeseelektrijaam) koha-aadress Männiku, Mäha küla, sihtotstarve – tootmis- Iga kuu, mis me suudame olla paremad, südam- vaarvult kenasti plussis. Juurdekasv ei ole olnud kasutusluba. maa; 1.2 katastriüksuse kohanimi Üla-Männiku, koha-aadress likumad, heatahtlikumad ning püüdlikumad, viib küll suur, kuid numbrid kõnelevad iseenese eest. n Anti Nüpli külas Kelgumäe kinnistul asuvale ehitisele (puh- Üla-Männiku, Mäha küla, sihtotstarve – tootmismaa; 1.3 katast- meid hingevalgusele ikka lähemale ja kokkuvõttes Otepää vald ei ole hääbuv ääremaa, vaid koht, kemaja) kasutusluba. riüksuse kohanimi Ala-Männiku, koha-aadress Ala-Männiku, oleme me ikkagi natuke paremad inimesed … kuhu soovitakse elama tulla. Rõõmustav on, et n Anti Räbi külas Järvepera kinnistul asuvale ehitisele (elamu) Mäha küla, sihtotstarve – tootmismaa. kasvõi mõne kuu aasta alguses! tullakse mitte ainult pensionipõlve veetma, tul- kasutusluba. n Määrati Vana-Otepää külas asuva Aadliku katastriük- lakse hoopis koos peredega aktiivset elu elama. n Anda Räbi külas Järvepera kinnistul asuvale ehitisele (kõrval- suse (katastritunnus 63602:001:0753) jagamisel moodustata- Erakorraline aasta Pidime ju eelmisel aastal avama lausa uue las- hoone) kasutusluba. vate katastriüksuste kohanimed, koha-aadressid ja kasutamise Möödunud aasta oli meie kõigi jaoks erakorraline teaiarühma. Meil jagub lapsi nii koolidesse kui ka n Anti ühele isikule tasu eest üürile Otepää vallasiseses linnas sihtotstarbed järgmiselt: 1.1 katastriüksuse kohanimi Aadliku, ning tundmatu. Esimest korda oma elu jooksul lasteaedadesse. Käib uue Puka koolimaja ehitus Koolitare tn 6 asuv elamu (ehitisealune pind 99 m²) ja abihoone. koha-aadress Aadliku, Vana-Otepää küla, sihtotstarve – elamu- puutusime kokku seni ennenägematu ohuga – ning usinalt oleme remontinud ja kaasajastanud n Anti kahele isikule üürile sotsiaaleluruum. maa; 1.2 katastriüksuse kohanimi Paruni, koha-aadress Paruni, koroonaga. Meie tavapärane elu ning stabiilsus ka koolimaju Otepääl, Sihval, Keenis. Väärt elu- n Määrati ühele isikule sotsiaalteenuse toetus. Vana-Otepää küla, sihtotstarve – elamumaa. oli järsku kadunud. Ümber mõtestada tuli oma keskkond on oluline ning sellest peetakse lugu. n Määrati tervisetoetus kuuele isikule kogusummas 336 eurot. n Anti Marius Türkile projekteerimistingimused Sihva külas senised harjumused, väljakujunenud rutiinid ja Aasta lõpus korraldasime ka järjekordse nn. sis- n Määrati toetus raske majandusliku olukorra puhul kahele Väike-Juusa ja Päikese-Juusa kinnistutel päikeseelektrijaama oma vaated elule. sekirjutuskampaania, mis tõi meile juurde 46 ela- isikule kogusummas 220 eurot. ehitusprojekti koostamiseks. Enneolematult tähtsaks muutusid inimsuhted nikku. Ajakirjanikud on küsinud, et kas preemiad, n Kinnitati ühe isiku hajaasustuse programmi lõpparuanne. n Tunnistati kehtetuks Otepää Vallavalitsuse 27. jaanuari ja koos tegutsemine. Kuid üheskoos saime kenasti millega peibutati, olid käivitavaks jõuks, miks n Määrati Mittetulundusühingule Josephine projekti “Kogu- 2020. a korraldusega nr 2-3/37 „Anovela Group OÜ-le ehitus- selle aasta läbitud. Uus aasta toob aga uued lootu- inimesed registreerisid oma elukohaks Otepää konna teenuste toa renoveerimine” elluviimiseks 390 euro suurune loa andmine“ Otepää vallasises linnas Valga mnt 23a kinnistul sed ja ootused. Loodame, et koos kevade tuleku- valla. Julgen arvata, et valdavalt siiski mitte. Olles kaasfinantseerimise toetus. hotelli ümberehitamiseks antud ehitusluba nr 2012271/02422. ga seljatame kurja viiruse ja võime oma harjumus- suhelnud meie uute kodanikega, siis argumente n Eraldati Otepää Spordiklubile 2000 euro suurune spordiüri- n Anti Arula külas Vanamõisa kinnistul asuvale ehitisele pärasema elurütmi juurde tagasi pöörduda. Kõik on olnud vägagi erinevaid. Kes ongi uusasuka- tuse toetus 2021 - 2026. a toimuvate orienteerumise valdkonna eri- (päikeseelektrijaam) kasutusluba. ei ole aga kahjuks kunagi enam endine. Tuleb liht- na Otepääle kinnisvara soetanud ja päriselt siia nevatel rahvusvahelistel spordiüritustel kasutatavate orienteerumis- n Anti Otepää vallasiseses linnas Kuuse paneel 1, Kuuse salt ennast harjutada uute mõtteviiside, tegevuste elama kolinud, kes on jälle mõelnud, et aasta kaartide uuendamiseks. paneel 2, Kuuse paneel 3, Kuuse paneel 4, Kuuse paneel 5, ja tõekspidamistega. Ärme ihkame tagasi kõike lõpus võiks oma tegeliku elukoha ära vormista- n Eraldati reservfondist eelarvereale „01112 Otepää Vallavalit- Kuuse paneel 6, Kuuse paneel 7, Kuuse paneel 8, Kuuse paneel vana, mis oli, katsume hoopis hakkama saada da, kes jälle on motivaatorina maininud saadavaid sus“ 5000 eurot vallavalitsuse IT- kulude katmiseks. 9 ja Kuuse paneel 10 kinnistutel asuvale ehitisele (päikeseelekt- uutes mõõtmetes ja käitumismustrites. Võrdlek- toetusi hajaasustusprogrammist vee ja kanalisat- n Otsustati kanda Otepää Vallavalitsuses maha 13 ühikut põhi- rijaam) kasutusluba. sin olukorda situatsiooniga, milles me enamikus siooni kaasajastamiseks, teede lumetõrjet ning vara, summas 294 570,09 eurot. n Anti Pühajärve külas Joosepi kinnistul asuvale ehitisele oleme olnud – üleminekule tavaliselt nuppude- remonti jne. n Kinnitati Otepää vallasiseses linnas Munamäe tn 8a asuva (päikeseelektrijaam) kasutusluba. ga mobiiltelefonilt nutitelefonile. Algul on har- Igatahes toredaks kirsiks tordil on ka need väi- kinnistu võõrandamiseks korraldatud enampakkumise võitjaks 46 n Määrati ühele isikule sotsiaalteenuse toetus. jumatu ja hirmutav. Tahaks ikka nuputelefoni ka kesed preemiad, mis välja loositakse aasta lõpus 500 euro suuruse pakkumise teinud OSAÜHING MOHITO. n Kinnitati lihthanke „Laksi – Kolmi tee (tee nr 7240157) tol- varuks hoida, ehk on kindlam. Kuid ajaloorattal sissekirjutanute vahel. On ju võiduvõimalus kor- muvaba katte ehitus“ tulemused. Tunnistati vastavaks Aktsiaselts on raudsed pöörded ja nuputelefonid kaovad dades suurem kui mistahes loteriil. 06.01.2021 Eesti Teed (registrikood 12249762), Nordpont OÜ (registrikood aegade hämarusse. Lõpuks me enam neid väga n Määrati Pedajamäe külas asuva Lille katastriüksuse (katastri- 12583892), AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362), OÜ taga ei ihkagi. Selline ongi harjumine uudsuse ja Stabiilsus tõi arengu tunnus 63601:001:1190) jagamisel moodustatavate katastriüksuste MAVETER (registrikood 10698604) ja JBS Infra OÜ (regist- muutustega. Olgem siis muutustele avatud, siis Uus aasta on ka valimiste aasta. Praegune voli- kohanimed, koha-aadressid ja kasutamise sihtotstarbed järgmiselt: rikood 12005907) pakkumused, kuna need vastavad kõikidele saame tõdeda, et elu uudsetes situatsioonides ei kogu ja valitsus on teinud tublit tööd üle 3 aasta 1.1 katastriüksuse kohanimi Lille, koha-aadress Lille, Pedajamäe küla, riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Tunnistati olegi nii lootusetu ja hirmutav. ja jäänud on veel 9 kuud pingutada. Nagu me sihtotstarve – maatulundusmaa; 1.2 katastriüksuse kohanimi Järveoja, edukaks pakkumuseks JBS Infra OÜ pakkumus maksumuse- Vaatame natuke veel vanasse aastasse tagasi. kõik näeme, on Otepää vald arenenud võrreldes koha-aadress Järveoja, Pedajamäe küla, sihtotstarve – maatulundus- ga 59 850,00 eurot (käibemaksuta), kui vastavaks tunnistatud Talve algusega seoses toimusid meil traditsiooni- eelnevate perioodidega silmnähtavalt. Valminud maa. pakkumuste hulgast madalaima hinnaga pakkumus. Kvalifit- lised talvepealinna sündmused. Saame tõdeda, on uusi teenindushooneid, renoveeritud olemas- n Määrati Räbi külas asuva Uue-Elva katastriüksuse (katastri- seeriti eduka pakkumuse teinud pakkuja JBS Infra OÜ. Sõlmiti et kõik laabus kenasti, nakkuskollet ei tekkinud olevaid hooneid, kaasajastatud on keskväljak, tunnus 58202:001:0061) jagamisel moodustatavate katastriüksuste edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga hankeleping ja inimesed said lustida ning oli palju rõõmsaid rajatud on parklaid, teid ja tänavaid. Ehitatud kohanimed, koha-aadressid ja kasutamise sihtotstarbed järgmiselt: Laksi – Kolmi tee (tee nr 7240157) tolmuvaba katte ehituseks. elamusi. Otsustamine, kas ja kuidas midagi kor- uus katlamaja, rajatud kütte-, vee- ning kanalisat- 1.1 katastriüksuse kohanimi Uue-Elva, koha-aadress Uue-Elva, Räbi n Moodustati projekti „Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete raldada, ei olnud aga lihtne. Arvestama pidi nii sioonitrasse. Kõik need tegevused annavad oma küla, sihtotstarve – maatulundusmaa; 1.2 katastriüksuse kohanimi korrastamine” 2020. aasta taotlusvooru avatuks kuulutamine koroonapiirangute kui ka inimeste arvamuste ja panuse väärtusliku elukeskkonna kujunemisel. Tedrekuke, koha-aadress Tedrekuke, Räbi küla, sihtotstarve – maaja taotluste hindamiseks komisjon. Kuulutati avatuks projekti kartustega. Minu elumotoks on aga alati olnud: Selle kõige saavutamisel on kindlasti andnud oma tulundusmaa. „Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete korrastamine” 2020. aasta „Tuleb mitte otsida põhjuseid, miks midagi teha panuse andnud ka stabiilne vallavalitsemine ning n Anti Timo Tootsile projekteerimistingimused Neeruti külas Oja- taotlusvoor alates 18. detsembrist 2020. a. Määrati taotluste esi- ei saa, vaid tuleb leida võimalused, et midagi ära hästi töötav meeskond. veere kinnistul maajaama residentuuri ehitusprojekti koostamiseks. tamise tähtpäevaks 20. jaanuar 2021. a. Moodustati taotluste teha.“ Ka talvepealinna sündmuse korraldamisel Volikogu ei ole keskendunud tühjale kemplu- n Vabastati korraldatud jäätmeveoga liitumisest viis isikut. hindamiseks komisjon koosseisus: 1. Maris Frosch (komisjoni leidsime võimalused ning need toimisid kenasti. sele, vaid tehtud on tegelikku tööd, mille tulemu- n Sõlmiti osaühinguga PALU- TEENUS (registrikood 10352579) esimees); 2. Jaak Grünberg; 3. Raul Eamets. Külalised Tallinnast ja Pärnust ning meie naaber- sed on silmaga näha ja käega katsuda. Aeg ajalt sisetehing Otepää vallasisese linna tänavate lumekoristuse ja libeduse valdadest tõdesid, et Otepää võib auga talvepea- on kuulda objektiivset kriitikat, kuid ka see aitab tõrje teostamiseks ajavahemikul 7. jaanuar 2021. a - 30. aprill 2024. a. 21.12.2020 linna tiitlit kanda. Seda oli rõõm ja uhke kuulda. samuti valda edasi. Võimalikud eriarvamused n Kinnitati lihthanke „Kastolatsi tee, Otepää rekonstrueerimi- n Nõustuti Räbi külas asuva Jurjuva maaüksuse (katastri- Talvepealinna sündmused andsid kõigile toreda ongi vajalikud selleks, et vaidlustest selguks parim se projekteerimine ja ehitamine“ tulemused. Tunnistati vastavaks tunnus 58201:001:0257) Eesti Vabariigi omandisse jätmisega riigi ja positiivse elamuse. Vaatamata hetkel kehtesta- tõde ja kindlasti soovivad kõik oma südames Nordpont OÜ (registrikood 12583892), AS TREF (registrikood maareservina vastavalt maareformi seaduse § 31 lõike 1 punktile 8. tud piirangutele, proovime ka edaspidi leida või- valda arendada parimal moel. 10080052), KV Infra OÜ (registrikood 12504361), Verston Ehitus n Anti Eneria OÜ-le projekteerimistingimused Kaurutoot- malusi oluliste kultuurisündmuste läbiviimiseks. Loorberitele puhkama jäämine on selge taga- OÜ (registrikood 11947047), OÜ TEEARU GRUPP (registri- si külas Rohumaa kinnistul päikeseelektrijaama ehitusprojekti siminek. Loodan, et järelejäänud kuud suudavad kood 10694251) ning ühispakkujate osaühing TAVT (registrikood koostamiseks. Talv tõi rõõmu nii omadele kui ka külalistele kõik hoida sama joont ja püüavad koostöös viia 10900963) ja OÜ TINTER-PROJEKT (registrikood 10149499) pak- n Anti OÜ-le Kaarnajärve Õppe- ja Spordibaas projektee- Otepää on kattunud kauni lumevaibaga ning lõpule need tegevused mis on juba alustatud. Sta- kumused, kuna need vastavad kõikidele riigihanke alusdokumentides rimistingimused Otepää külas Vana-Otepää õppe-spordibaas seoses sellega on saabunud tuhanded talverõõmu- biilsus, mõtlemine ja koostöö aitavad kujundada esitatud tingimustele. Tunnistati edukaks pakkumuseks Nordpont kinnistul majandushoone ehitusprojekti koostamiseks. Tunnistati de nautijad. Ühest küljest on see ju tore, täitunud Otepää head kaubamärki. Hoiame seda auga! OÜ pakkumus maksumusega 149 690,65 eurot (käibemaksuta), kui kehtetuks Otepää Vallavalitsuse 2. novembri 2020. a korraldus nr on meie ettevõtjate unistus rohketest külastaja- Soovin kõigile rõõmu silmadesse, valgust hinge vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast madalaima hinnaga pak- 2-3/608 “OÜ-le Kaarnajärve Õppe- ja Spordibaas projekteerimis- test. Teisalt on kohalike inimeste jaoks hirmuta- ja tugevat tervist. Õnnerohket uut aastat! kumus. tingimuste andmine”. vad sellised rahvahulgad koroonakriisi kõrgajal. vallavanem Jaanus Barkala n Anti ühele isikule üürile sotsiaaleluruum.

Artikleid, mida soovite avaldada, ootame üks nädal Otepää Teataja on Otepää valla tasuta jagatav Toimetaja: Arvo Saal, enne lehe ilmumiskuupäeva e-posti aadresile: infoleht, mida annab välja Otepää vallavalitsus. tel 5531235. [email protected]. Järgmine Otepää Teataja Aadress: Lipuväljak 13, Otepää 67405 Teostus: Otepää vallavalitsus Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse E-kiri: [email protected] Trükk: AS Kroonpress ilmub 28. jaanuaril. huvides toimetada ja lühendada. Ajaleht internetis: www.otepaa.ee/ot Kohaletoimetamine: Omniva Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu eest. Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 14. jaanuar 2021 O T E P Ä Ä Tel 766 4800, e-post: [email protected] 3

Otepää valla rahvastikusündmused Vastavalt Otepää Vallavolikogu määrusele kuulutab Otepää Vallavalitsus välja taotluste Seisuga 01.01.2021 elas Otepää vallas 6493 Võrdluseks eelmiste aastate andmed: 01.01.2019 elanike arv 6567, sünde 59, surmasid vastuvõtmise 2021. aastal „Puuetega elanikku, neist mehi oli 3290 ja naisi 3203. Sün- 104, sissekirjutusi 243, väljakirjutusi 241. dis 59 elanikku, suri 80 elanikku. Esimest korda 01.01.2021 elanike arv 6493, sünde 59, surmasid 01.01.2018 elanike arv 6632. inimeste eluaseme füüsilise üle mitme aasta on vallaelanike arv plusspoo- 80, sissekirjutusi 240, väljakirjutusi 206. Otepää vallas on 52 küla, 2 alevikku ja üks val- kohandamise“ projekti raames lel – võrreldes eelmise aastaga on vallas 12 01.01.2020 elanike arv 6481, sünde 55, surmasid lasisene linn. Valla territoorium on 520,21 km². elanikku rohkem. 104, sissekirjutusi 219, väljakirjutusi 245. Monika Otrokova Nimetatud projekti kaasrahastab Sisse kirjutas ennast 240 kodanikku, välja kir- Rahvastikuregistri andmed 01.01.2021 Euroopa Liit ja Euroopa Regio- jutas 206 inimest. Otepää linnas elab 2116 ela- naalarengu Fond. nikku, külades 4377 elanikku. Küla Mehed Naised Kokku Nüpli küla 74 71 145 Euroopa Liit Eesti Taotlusi võetakse vastu Euroopa tuleviku heaks Otepää küla 11 12 23 14.01.2021 – 14.02.2021 a. kas Regionaalarengu Fond Otepää vallas elab ka teiste rahvuste esinda- Otepää vald 6 3 9 Otepää linn 992 1124 2116 1) vallamajas/teenusekeskuses kohapeal, jaid: 1 eveen, 2 grusiini, 1 hindu, 3 hispaanlast, Arula küla 42 33 75 Pedajamäe küla 48 44 92 2) tavapostiga aadressil Lipuväljak 13, Otepää linn, 2 hollandlast, 2 ingeri-soomlast, 4 inglast, 3 Ilmjärve küla 18 20 38 Pilkuse küla 81 54 135 Otepää vald 67405 või Valga mnt 7, Sangaste alevik, juuti, 1 kreeklane, 1 krimmi-tatarlane, 6 lätlast, Kassiratta küla 16 15 31 Plika küla 17 12 29 Otepää vald 67013 või Kooli 6, Puka alevik, Otepää vald 1 leedukas, 1 moldovlane, 1 pakistanlane, 1 Kastolatsi küla 30 38 68 Prange küla 16 10 26 67212 või prantslane, 1 poolakas, 1 mustlane, 6 sakslast, Kaurutootsi küla 24 16 40 Pringi küla 18 14 32 3) digitaalselt allkirjastatult aadressil [email protected] 26 soomlast, 2 tatarlast, 1 türklane, 18 ukrain- Keeni küla 141 137 278 Puka alevik 286 281 567 Eluruumi kohandamise toetust on õigus taotleda isikul, last, 3 ameeriklast, 1 uus-meremaalane, 1 val- Kibena küla 13 9 22 Põru küla 10 10 20 kelle puhul on täidetud kõik kolm järgnevat tingimust: gevenelane, 85 venelast, 1 vepslane, ehk siis Koigu küla 9 8 17 Päidla küla 58 44 102 1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kokku 176 inimest. Kolli küla 25 21 46 Pühajärve küla 99 62 161 seaduse tähenduses; Komsi küla 39 38 77 Raudsepa küla 18 17 35 2) isiku liikuvusega seotud toiminguid, köögi- või hügiee- Võrreldes möödunud aastaga annab Otepää Kuigatsi küla 29 29 58 Restu küla 52 40 92 nitoiminguid on võimalik eluruumi kohandamisega pa- valla rahvastikuarv põhjust rõõmustamiseks – Kurevere küla 30 21 51 Risttee küla 22 20 42 randada; sellel aastal on valla kodanikeregistris 12 inimest Kähri küla 14 14 28 Ruuna küla 18 18 36 3) isiku rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht on aas- rohkem, kui mullu. Kääriku küla 22 20 42 Räbi küla 36 31 67 taringseks elamiseks mõeldud eluruum Otepää valla hal- Lauküla 58 40 98 Sangaste alevik 105 118 223 dusterritooriumil. Otepää vallavanem Jaanus Barkala märkis, et Lossiküla 33 26 59 Sarapuu küla 17 26 43 Juhul, kui puue on alaealisel lapsel või eestkostetaval, elanike arvu tõus näitab, et Otepää on väärt elu- Lutike küla 24 13 37 Sihva küla 158 163 321 esitab avalduse esindusõiguslik isik (lapsevanem, eest- paik, kuhu inimesed soovivad tulla ja oma kodu Makita küla 12 11 23 Tiidu küla 79 59 138 kostja). rajada. „Meil on olemas väga hea infrastruktuur Meegaste küla 27 21 48 Truuta küla 16 7 23 – on olemas koolid, lasteaiad ja huvikoolid, on Miti küla 13 12 25 Tõutsi küla 36 25 61 Avalduses peab olema märgitud järgmine teave: olemas meelelahutus- ja sportimisvõimalused,“ Mäeküla 22 23 45 Vaalu küla 20 14 34 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontakt- sõnas Jaanus Barkala. „Otepää vallas saab lap- Mägestiku küla 20 21 41 Vaardi küla 10 7 17 andmed, esinduse korral esindaja andmed ning esin- sevanem muretult lapse kooli või huviringi saata Mägiste küla 14 11 25 Vana-Otepää küla 62 68 130 dusõiguse alus; ja rahulikult koju oodata. Valla ülesandeks ongi Mäha küla 15 12 27 Vidrike küla 44 44 88 2) kohandatava eluruumi andmed; luua kohapeale head elamisvõimalused koos Märdi küla 18 19 37 Ädu küla 39 34 73 3) eluruumi kohandamise eesmärk ja selgitus vajalike hea haridusvõrgustiku ja taristuga. Uued ela- Neeruti küla 30 34 64 kohandustööde kohta; nikud on meile alati oodatud!“ Nõuni küla 104 109 213 Otepää vald 3290 3203 6493 4) otsuse ja lepingu kättesaamise viis (e-post, lihtkiri või tähitud kiri).

Taotluses kinnitab taotleja, et: 1) kohandatav eluruum on tema tegelik elukoht; Otepää sissekirjutamiskampaania Veelkord korraldatud jäätmeveost 2) annab nõusoleku, et võimaldab ligipääsu kohandata- vale eluruumile projektiga seotud toimingute teostamiseks tõi juurde 46 elanikku vabastuse taotlemisest (paikvaatlus, kontroll jm.); 3) kohustub leidma tööde teostaja, sh võtma tööde teostamiseks kaks võrreldavat hinnapakkumust; Otepää vald viis eelmise aasta 23. novembrist kuni Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmeveo- Selleks on mitu võimalust – võtta kasutu- 4) on nõus tasuma kohandamise tööde eest osas, milles 31.detsembrini läbi vallaelanikuks registreerimise kam- ga automaatselt liidetud kõigi hoonesta- sele väiksem mahuti või kasutada naabriga kohandamise tööde tegelik maksumus ületab ERF toetuse paaniat. Kampaaniaga lisandus 46 elanikku. Otepää val- tud maaüksuste omanikud või valdajad koos ühist mahutit. Võimalik on ka prügi- ja vallaeelarve vahenditest tasutava summa. las elab 01.01.2021 seisuga 6493 elanikku, mis on 12 (jäätmevaldajad). Otepää vallas teostab veo graafiku hõrendamine. Hajaasustuses inimest rohkem, kui eelmisel aastal sama ajaga. korraldatud jäätmevedu AS Ragn-Sells. peab prügivedu toimuma vähemalt üks Taotlusele lisatakse: kord 12 nädala jooksul ja tiheasustuses 1) kohandatava eluruumi omaniku, kõigi kaas- või ühis- Uute vallakodanike vahel loositi välja 3x500 eurot. Loo- Nn prügiveost vabastust saab vastavalt üks kord nelja nädala jooksul. Tiheasus- omanike või korteriühistu kirjalik nõusolek eluruumi ko- simine toimus 11. jaanuari vallavalitsuse istungil. Loosi jäätmeseadusele taotleda ainult erand- tusalalt, kus biojäätmete kompostimine on handamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi tahtel said 500 eurot: Rita Paju, Elina Eensoo, Kersti korras. jäätmetekke kohas tagatud, võib prügivedu ainuomanik või kui kohandatakse kaasomanike ühiskasu- Kraas. Loositi välja ka valla logoga meenete saajad. Valla Otepää vallas on viimasel ajal sagene- toimuda üks kord 12 nädala jooksul. Sel- tuses olevaid ruume; logoga vihmavarjud said: Lennart Kivi, Ain Rästa, Liis nud juhtumid, kus prügikotid on jäetud leks tuleb kokku leppida prügiveoteenuse 2) Sotsiaalkindlustusameti, abivahendiettevõtte või koo- Palu, Jaan Kõivistu, Sulev Sisask. Torusalli omanikeks teeäärtesse, bussipeatustesse, jm selleks osutajaga. lituse läbinud kogemusnõustaja hinnang eluruumi kohan- said: Tiina Lall, Villy Toomsalu, Siiri Reinhold, Elvi Karon, mitte ette nähtud kohtadesse, rääkimata Meid ümbritseva keskkonna heakord ja damise kohta (juhul, kui see on olemas); Hannes Kruusimägi. ka metsaalustest. Korraldatud jäätmeveo käekäik on paljuski meie enda teha, seega 3) kaks hinnapakkumust (olemasolul, kui veel ei ole, siis üks eesmärkideks ongi vähendada taolist kutsume teid üles kaaluma hoolega, kui- peab alustama nende otsimist peale taotluse esitamist ja „Valdade ühinemisest alates on see esimene kord, kus prügistamist. das toimetada, et meie ümbruskond oleks lisama 5. veebruariks. Kui hinnapakkumisi ei ole võimalik ühendvalla rahvaarv on olnud plussis,“ märkis Otepää Seetõttu kaalub Otepää Vallavalitsus hoitud. Prügiveo vabastusest ei ole midagi kiire menetluse tõttu saada, siis tuleb arvestada sellega, vallavanem Jaanus Barkala. „Eks see näitab seda, et väga tõsiselt, kas anda prügiveost vabas- kasu, kui selle tulemusena tekivad metsa et taotleja enda kanda jäävad kõik riiklikke piirmäärasid Otepää vallas on loodud head tingimused elamiseks ja tust või mitte, sest selge on see, et kui alla ja teeäärtesse prügikotid majapida- ületavad summad); laste kasvatamiseks.“ kinnistut kasutatakse, siis paratamatult mistest, kus justkui prügi ei teki. Hoiame 4) esinduse korral esindusõigust tõendav dokument (vo- prügi ka tekib. üheskoos oma valda! likiri, kohtumäärus). Lapse korral sünnitunnistust esitama Suurem maksulaekumine aitab vallal teha rohkem in- Kuidas lahendada olukorda, kus kinnistut ei pea. vesteeringuid elukeskkonna parandamiseks, seda kasu- kasutatakse hooajaliselt, kuid prügi tekib? Otepää Vallavalitsus tatakse teede ja tänavate korrashoiuks, haridusasutuste NB! Kõik tööd, mis tehakse enne projekti kohta riikliku ja koolide ülevalpidamiseks, lumetõrjeks, jne. Kampaa- (Tallinnas langetatava) rahastusotsuse tegemist on mit- nia keskenduski eelkõige neile inimestele, kes elavad te-abikõlbulikud ehk need ei kuulu ei arvesse võtmisele Otepääl, kuid pole veel vallakodanikud. ega kompenseerimisele. Head külaelanikud, seltside, MTÜ-de, korteriühistute Rahastusotsuse korral reaalne algusaeg töödeks on kõi- Monika Otrokova eestvedajad ja aktiivsed vallakodanikud! ge varem suvel, loodame tööd tehtud saada enne käes- oleva aasta lõppu. Otepää vald on meie kõigi ühine kodu. Lisainfot projekti kohta saab vallavalitsuse sotsiaalosa- SÜNNID Soovime aidata hoida vallaelu ja tulla appi kohapealsete murede konnast ja telefonilt 52 47 930 (Pille Sikk). ja probleemide lahendamisel. Airon Päärson 17. detsembril Oleme heameelega valmis osalema Teie koosolekutel, et nõu ja jõuga mu- Lennart Kivi 20. detsembril resid Teade! Kirsi Kase 24. detsembril lahendada ja rääkida valla plaanidest. Andry Asor 28. detsembril Ootame Teie kutset: Sotsiaalkindlustusameti vastuvõtt Otepää Andy Asor 28. detsembril Rein Pullerits (tel. 504 9575, e-post [email protected]) vallamajas on iga kuu esimesel esmaspäeval kella Nete Marii Oja 28. detsembril või Jaanus Barkala (tel. 503 6109, e-post: [email protected].) 8.30-18.00. Elisabeth Redi 31. detsembril Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 4 Tel 766 4800, e-post: [email protected] O T E P Ä Ä 14. jaanuar 2021

Kultuurikalender Selgusid silmapaistvamad lood lapsepõlvemälestustest

Head, kultuurisõbrad! Eesti Rahvakultuuri Keskus kutsus kõiki oma tööd. Seoses COVID-19 viiruse levikuga ja sellest tingitud piirangutega oleme edasi vanavanemate lapsepõlvemälestust kuulama, Otepää Gümnaasiumist olid väga lükanud mitmete kultuurisündmuste toimumise ajad, mis olid planeeritud salvestama ja jagama. Üleskutse eesmärgiks tublid mälestuste uurijad veel Ranno 2021. aasta jaanuari. on väärtustada suulist pärandit nii noorte kui Januškevitš, Jakob Ani, Siisi Saluveer, väärikate seas. Kristofer Kärp, Britta Rehk, Marlen Otepää Kultuurimaja „Meile laekus põnevaid, õrnu ja armsaid Mehine, Märten Mätas, Heidi Suiste, Lisainfo Merle Soonberg +372 566 26 481 mälestusi 108 saatja poolt – kokku 14 videoklip- Mathias Tammekivi, Heili Kender ja pi, 23 heliklippi, 70 teksti ja 3 raamatut,“ sel- Ragnar Juhkam. Otepää Kultuurikeskused kuulutab välja Otepää valla Riimkroonika gitas suulise pärandi spetsialist ja muinasju- 2. klassi klassijuhataja Kaire Ojavee kirjutamise konkursi 2021 tuvestja Maili Metssalu. Lisades, et saadetud sõnul olid lapsed väga huvitatud ja Konkursi eesmärk on innustada inimesi rohkem ennast väljendama ning lugudest oli tunda, et põlvkondade vaheline põnevil. „Tore on see, et üleskutse on neid ümbritseva elu-olu kohta arvamust avaldama. Lisaks jäädvustame side on tugev. „Noored kuulavad heal meelel tihedalt seotud meie inimeseõpetu- sellega ka Otepää valla ajalugu. Konkursi korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aas- oma vanavanemate mälestusi ning vanavane- se teemadega. Olime juba eelnevalt tane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek, kus lauldakse vanal heal viisil mad suudavad oma lugudega edasi anda nii uurinud vanavanemate kooliaega ja eelmise aasta põletavatel teemade. Riimkroonika sisuks peakski olema oma perekonnalugu kui ka ajastutruud üle- kooliasju. Ja kui tehti üleskutse olla ümbritseva elu-olu kajastus, kirjutaja jaoks olulised teemad, nende vaadet möödunud aegadest. On väga väärtus- pilootklass, siis olime kohe nõus, sest positiivsed ja negatiivsed küljed. Iga autor võib esitada ühe või mitu lik ja oluline, et selline suhtlus toimib ja meie inimeseõpetuse teemana tuli uurida luuletuse. Konkursil puudub vanusepiirang. Laekunud tööde hulgast kultuuriline mälu kandub põlvest põlve ning vanavanematelt, missugune oli nende valib žürii kolm paremat ning lisaks antakse eriauhindu. Luuletused tuleb saata e-postile [email protected], tuua Otepää, Sangaste, suuliselt edasi.“ elu lapsepõlves. Nii saime projekti Nõuni või Puka Kultuurimajja või pista hoopis valitud maja postkasti. Ära Üleskutses osales ka 10 kooli. „On meeldiv edukalt oma koolitööga siduda. Usun, et lastel ilu, mis töödest vastu vaatas tegi suurt rõõmu. unusta oma töö juurde lisada enda nime, vanust ning kontaktandmeid! tõdeda, et üleskutse pilootklassina osales sarjas oli tore aega veeta oma vanavanemate/vanema- Töödest kumas hoolimist ja rõõmu oma lähe- Luuletusi saab konkursile edastada kuni 1. märtsini 2021 (k.a.). Otepää gümnaasiumi 2. klass ning kõikide tega ning kuulata vahvaid lugusid esivanemate daste ning naabrite vastu. Otepää Kultuurimajas toimub 12. märtsil Kohtumisõhtu Tuntud Inimesega, koolide saadetud tööd olid mitmepalgelised ja lapsepõlvest“. Vanavanemate lugude üleskute oli esimene mis on ühtlasi konkursi lõppsündmus, kus jutuajamise ning muusikaliste ääretult sisukad,“ tõdeb Metssalu. Komisoni „Oleme oma kooli arengukavasse seadnud “Leia oma lugu” sarjast ning kokku kogutud vahepalade kõrvale loeme ette parimad tööd, kuulutame välja võitjad ning jagame eriauhindu. otsusega sattus üleskutse peaauhind, Grand üheks oluliseks eesmärgiks väärtuskasvatuse materjalist valmib audio-visuaalne näitus. Det- 30. jaanuaril kell 11.00 – 17.00-ni Otepää Kultuurimaja pargis LUMELINNA Prix (rikkalik toidukorv) just Otepää Güm- ning eesti kultuuri hoidmise ja edasikandmise, sembris kuulutatakse välja järgmine üleskutse, EHITAMINE. Pane kokku kuni 10-liikmeline meeskond, tee ära vajalik naasiumi 2. klassi noormehele Oskar Rauale. mida igapäevases õppeprotsessis ja huvitegevu- mis põhineb imelugudel. kodutöö – mõtle välja kavand, joonista see paberile ning saada koos (pildil) ses püüame lastele edasi anda. Oleme tulemus- osalemissooviga e-posti aadressile [email protected]. „Komisjon hindas tema osavõtlikkust ning te üle väga uhked ja tunnustame õpetaja Kaire Eesti Rahvakultuuri Keskus tänab kõiki osale- Meeskondade registreerimine kuni 28. jaanuarini 2021 (lumehunnikute seda, et üleskutses andsid oma panuse mitu Ojaveed, 2. klassi õpilasi ja nende pereliikmeid, jaid ja õnnitleb auhinna saajaid. arv on piiratud). Lumelinna ehitamise päeval võta kaasa varukindad ning riietu vastavalt ilmastikule. Ehitamiseks võta kaasa vajalik inventar: sugupõlve. Oskar saatis lausa kolm vanavane- kes on jätnud oma jälje meie kultuuriloos,“ täp- labidad, ämbrid, kellud, värvid, hea tuju jne. Omalt poolt pakume rohkelt ma lugu nii video kui helisalvestisena. Suure- sustas Otepää Gümnaasiumi direktor Maire Kaja Liivak Eesti Rahvakultuuri Keskuse lund, meeldivat seltskonda, kuuma jooki ning kosutavat suppi. Tule pärased lood, milles imelised pilguhetked lap- Murumaa. kommunikatsiooni- ja personalijuht veeda üks loominguline päev toredate sõpradega. sepõlve radadele,“ meenutas Maili saadetuid Auhinnatud said kõik kategooriad ja see 31. jaanuaril kell 11.00 Liblikaprosside valmistamise töötuba. Valmistame sõbrapäevaks imeilusaid ja värvilisi liblikaprosse. Töötuba viib läbi Triin Pannel (külasta ka tema FB lehte Triini hobinurk). Osalustasu 7 € . Töötoa materjalid on juhendaja poolt. Endal vaja kaasa võtta väikesed terava otsaga käärid.Vajalik eelregistreerimine [email protected]. KOHTADE ARV ON PIIRATUD! Loomejuhil Merilin Kirbitsal oli viimane tööpäev Puka Kultuurimaja Lisainfo Katrin Uffert +372 555 33 564

15. jaanuaril kell 18.00 Puka Kunstikooli õpilaste lõputööde näituse avamine. 31. detsembril oli viimane tööpäev Otepää käima lükatud. Tema kingadesse on ennast 20. ja 27. jaanuaril kell 17.00 Quillingu töötuba. Osalustasu 1 € . Osalejate arv Kultuurikeskuste loomejuhil Merilin Kirbitsal. raske mahutada. Mõistan, et paraku nõuab on piiratud. Vajalik eelnev registreerimine tel. 555 33 564 Katrin Uffert. mitmel kohal intensiivne tegutsemine teine- Viimasel tööpäeval käisid Merilini ära saatmas kord ka lõivu terviselt ning pausi tegemine on Sangaste Kultuurimaja vallavanem Jaanus Barkala, volikogu esimees hädavajalik. Loodan, et Merilin on alati valmis Lisainfo Marina Pulver +372 530 08 226 Rein Pullerits, vallavalitsuse liige Valdur Sepp meile nõu ja jõuga appi tulema ning erinevates 31. jaanuaril kell15.00. esineb meeste show tantsutrupp "Nõtked ja ja abivallavanem Kajar Lepik. Merilin Kirbits projektides ka kaasa lööma,” ütles vallavanem Karvased". Pilet 5 € . Avatud kohvik. sai ka vallavalitsuse tänukirja ja meene. Jaanus Barkala (pildil). “Merilin on Otepää kultuurielu hoogusta- Nõuni Kultuurimaja misel (taasloomisel) teinud väga head tööd Tekst ja foto: Monika Otrokova Lisainfo Marika Viks +372 534 65 648 ja tänu tema panusele on kultuurielu suurelt 28. jaanuaril kell 19.00 LendTeatri etendus „Kadrill maksuametiga”. Pilet 5 € , õpilastele 1 €

Otepää Kultuurikeskused

võtab tööle loomejuhi Töö kirjeldus: • loob ja arendab valdkonna koostöövõrgustikke ja hoiab neid töös • koostab kultuuriruumi sündmuste nädala-,kuu- ja aastaplaanid • tegeleb huviringide ja kultuurimajade sisutegevusega • planeerib, juhib, lavastab kultuurisündmusi lähtuvalt kohalikust kultuu- riruumist ja traditsioonidest • teeb ettepanekuid kultuuritegevuse arendamiseks

Nõudmised kandidaadile: • kultuurialane kõrgharidus • orienteerumine kultuurivaldkonnas • eesti keele oskus kõrgtasemel ja ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil • hea analüüsioskus ja tulemuste prognoosimisvõime • hea suhtlemis- ja koostööoskus • hea esinemisoskus

Omalt poolt pakume: • vastutusrikast ja huvitavat tööd • sõbralikku kollektiivi • eneseteostamise ja -täiendamise võimalusi antud valdkonnas

Kandideerimiseks saata hiljemalt 31.01.2021. a oma CV ja motivatsioonikiri e-maili aadressile: [email protected]. Lisainfo tel: 58454870. 14. jaanuar 2021 AUGUST GAILIT − 130 5

August-Georg Gailiti (1891-1960) elulugu

sinna sulanud Saaremaalt toodud eestlanna ja ühe 1917. aasta lõpus asus Gailit tööle Tartusse Põhja-Läti mõisates töötava hollandlase verd. Postimehe toimetusse. Eesti Vabadussõjast võttis Kirjanik August Gailiti vanemad on maetud Gailit osa sõjakirjasaatjana, oli Kupernajovi patal- Laatre surnuaiale. jonis sekretär. Gailititel oli viis last, vanuse järjekorras: Pauli- Aastatel 1920-1922 elas August Gailit taas Riias ne-Ottilie (abielludes Sapas), Karl-Jakob, Anna- ja töötas Eesti saatkonnas ajakirjandusatašeena. Rosalie (abielludes Eliaser), Ernst-Adolf ja August- 1922-1924 viibis Gailit Prantsusmaal, Saksamaal Georg. Gailiti suurt lastepere iseloomustas tugev ja Itaalias. Saabunud Tartusse, jätkas Gailit kutse- ühtehoidmine, südamlik vahekord, tihe läbikäimi- lise kirjanikuna. Aastatel 1932-1934 oli Vanemui- ne, üksteise aitamine. Eriti oli August kiindunud se direktor. Pärast seda asus koos perekonnaga oma õdedesse, iseäranis Annasse. Tunnete vastuo- Tallinna, pühendudes kirjanduslikule loomingule. lud vanemate-laste, õdede-vendade vahel peaaegu Rootsis tegutses vabakutselise kirjanikuna; oli puuduvad Gailiti loomingus. ainuke eesti kirjanik, kes elas vabakirjanikuna Kodune keel on Gailiti elulookirjutajatele olnud ega pidanud ühtegi muud ametikohta. Gailit oli segadust tekitav. Et August Gailiti isa ja ema olid üks Eesti Kirjanike Kooperatiivi asutajaid Lundis hariduse saanud saksa keeles, olevat selles läti pere- 1950. aastal. konnas eelistatud alguses kõnelda saksa keelt. Hiljem olevat võetud tarvitusele läti ja eesti keel. Seda keelevahetust on siiski küsitavaks peetud; Gailit ja Valga usutavasti oli koduseks keeleks siiski läti keel. Elades August Gailit sündis 9.01.1891 (vana kalendri kauemat aega eestlaste keskel, eestistus see lätini- Aili Gailit-Lindström ja Pär Lindström järgi 28.12.1890) Valgamaal Sangaste mõisa lähe- meline perekond täiesti ja omandas meie riikliku Sangastes Lossiküla päevadel juulis 2003 Valgas püstitati 2009. aastal Säde parki Nipernaa- dal Kuiksillal, kuhu ta isa August, Valga linnast iseseisvuse tulekul Eesti kodakondsuse. Kõik Gailiti Heino Käose foto di kuju. Skulptuur on 4,5 meetrit kõrge ja põhineb pärit puusepp ja ehitusettevõtja, oli 1889. a paiku lapsed oskasid läti keelt ja rääkisid täiesti vabalt eesti Jaak Soansi ideel. asunud oma perekonnaga, et siit juhtida Sangas- keelt, perekondlik kirjavahetus käis aga kirjaniku te mõisas ja selle ümbruses tema kätte usaldatud noorusajal läti keeles. ehitustöid. Noorpõlvekoduks oli Laatre mõis, kuhu perekond siirdus, kui August oli 4-aastane. Laatre mõisasse jäi perekond kaheteistkümneks aastaks. Seejärel mindi elama Tsirguliina. Õppimist alustas Gailit Läti kihelkonnakoolis Valgas ja jätkas alates 1905. aastast Tartu linna- koolis ning Rostovtsevi eraülikoolis. 1932. aastal abiellus ta ooperinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Valinud pagulase raske saatuse, kindlustas Gailit endale isiku- ja loominguvaba- duse. Suri 5. novembril 1960, tema tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule.

Pär Lindström on väga muhe meesterahvas ja Baltimaade fänn. Tal on oma kirjastus ja ta on kirjutanud reisiraamatuid Eestist, Lätist, Leedust.

Looming Nipernaadi kuju Valgas Säde pargis Ema, isa, August ja õde Anna Esimene raamat “Kui päike läheb looja” ilmus Svetlana Operi foto Pärnus 1910. Järgnesid “Muinasmaa” (1918) ja “Purpurne surm” (1924). Novellikogud: “Saatana karussell” (1917), 2009. aastast annavad Valga linnavalitsus (praegu Perekond “Rändavad rüütlid” (1919), “August Gailiti surm” vallavalitsus) ja Valga keskraamatukogu välja A. (1919) ja “Idioot” (1924). Kaalukaim osa Gailiti Gailiti nimelist novelliauhinda. Auhinnaks on 1932. aastal abiellus Gailit ooperinäitlejanna novellistikast on ilmunud kogudes “Vastu hommi- Jaak Soansi valmistatud Nipernaadi kuju. Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981); hiljem kasu- kut” (1926) ja “Ristisõitjad” (1927). Võõrsil on Auhinna saajad: 2009 Valdur Mikita “Jäne- tas ta ilmselt nime Elvy Gailit. 1933. aastal sündis avaldatud novellivalimik “Viimne romantik” sekapsa teoreem”; 2011 Mehis Heinsaar “Kui tütar Aili. (Otepäälastel on ehk huvitav teada, et (1949). Herman õitseb”; 2013 Kärt Hellerma “Mängu- Elvi Vaher oli Otepää raamatukaupluse omaniku Suurima tunnustuse tõi autorile “Toomas meri”; 2015 Ervin Õunapuu “Kui ingel laskus“; Vaheri tütar. Litteraria 10, lk 48). Nipernaadi”. 2017 Maimu Berg ”Hitler Mustjalas”; 2019 Romaanid: “Isade maa” (1935); “Karge meri” Armin Kõomägi, ”Goglomov”. (1938); “Ekke Moor” (1941). “Leegitsev süda” Valgas tegutsenud Säde teatri loomise 100. (Vadstena 1945); “Üle rahutu vee” (Göteborg aastapäevaks lavastati 2011. aastal muusikali- 1951). ne etendus “Nipernaadi”, muusika kirjutas Siiri Mitut proosažanri ühendav teos “Kas mäletad, Põldsaar. mu arm?” (Lund 1951-1959). Gailiti hauakivi Örebro Põhjakalmistul.: Hauakivil on tekst „Üks leegitsev süda üle rahutu vee“ Tööelu

1911. aastast alates töötas Gailit mitmete läti Lapsepõlvekodu ajalehtede (Daimentas Vestensis; Jauna Dienas Lapa; Latvija) toimetustes. Ta kirjutas neile leh- Isa August Gailit (1854-1914) oli läti või liivi pärit- tedele artikleid eesti ja soome kirjandusest ja oluga ehitusmeister, kelle isa – kirjaniku August kunstist, tutvustas läti lugejatele prantsuse ja isegi Gailiti vanaisa Peter Gailit, samuti ehitusmeis- jaapani kirjandust. Neis lehtedes ilmus ka Gaili- ter, oli Valga linna sisse rännanud Asti järve (läti. ti joonistusi. Elvi, Aili ning August Gailit k. Burtnieku ezera) ja sealt väljavoolava Salatsi Esimeses maailmasõjas sai Gailitist sõjakirja- (Salace) äärsetelt aladelt ja pidas ennast liivlaseks. saatja, kes läkitas sõjasõnumeid eesti, läti ja vene Ema Agnes Stamberg (1854-1924) pärines lehtedele. Siurulased 1917. Koiva taga asuvast Vana-Annemõisast. Stam- Aili Gailit on abielus Pär Lindströmiga, nad elavad 1916. aastast töötas ajakirjanikuna Tallin- Vasakult: Henrik Visnapuu, bergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi praegu Rootsis Växjö linnas. Neil on kaks tütart – na Teataja toimetuses. Oli kirjandusrühmituse August Gailit, Marie Under, peituma üks tuntud aadlikunimi, samuti olevat Eva ja Anna. „Siuru“ asutajaid 1917. aastal. Friedebert Tuglas, Artur Adson 6 august GAILIT − 130 14. jaanuar 2021

Kuidas mäletada suurt kirjameest, August Gailitit, tema 130. juubeliaastal?

Valev Uibopuu on „August Gailit 1801-1960. Mälestusteos. Eesti Kir- janike Kooperatiiv. Lund 1961“ öelnud kuldsed sõnad: „Üht kadunud kirjanikku – keda mälestamise vääriliseks peetakse – võib ju meenu- tada mitmel kombel. Kõige esmalt ja loomulikult lugedes tema teoseid ning võttes sealt vastu, mis tal öelda ja anda. See on tee, mida kadunud August Gailit ise avalikkuses toonitas ning mille taha ta oma isikut armastas uudishimulike eest peita.“

Kirjanikult lugejale Lund 1956, lk 24-26

Inimesed on nagu nisuväli (A.Gailit)

Ega see pole mingi roim, kui inimene paneb ke raamatuist, levitagu neid, viidagu see valgus oma elamused, mõtisklused ja unistused kirja laiali, nagu viidi kord meie presidendi tuli üle ning kujundab neist raamatu? Ta püüab oma kogu maa. Sellel oleks mõtet, aga see on rääki- laostunud minale ja rahutule verele leida mingit matagi selge isegi kuradile. tasakaalu, sünteesi. Ühel õnnestub see oivali- Ma mõistan nii mõndagi, kuid pole mõis- Katkend romaanist Katkendeid selt ja ta loob kunstiteose, teine produtseerib tnud iialgi inimest, kes on tuim ja koguni põlg- vaid alaväärtuslikku makulatuuri, mis viib liht- lik vaimse leegitsuse vastu. Pagulasena laag- sameelsemagi lugeja nördimuseni, kuid ei üks rist väljudes pidin olude sunnil oma korte- “Üle rahutu vee” romaanist „Kas ega teine pole oma südames tahtnud kaaslaste- rit ühe lasteta abielupaariga poolitama. Kord le tekitada mingit pahandust ja meelehärmi. Ta olin unustanud ööks paraadukse lukustama- 1951 mäletad, mu arm?” katsus vaid rahuldada oma pakitsevat vajadust ja ta ja kui mu naine seda mulle mainis, ütles too sellega peakski meie huvi tema isiku vastu piir- kaunis kaasüürilisest daam: „Ah, mis! Mida teilt 1951–1959 duma. Lugeja õiguseks jääb kas tema kritseldusi siin õige varastada on? Suur kuhi raamatuid!“ hüljata või siis neist heameelt tunda ja ainulaad- Ma pole iialgi kuulnud, et see sõna, see ilus ja ...Mu ümber oli vaid tühjus. seid elamusigi saada. lühike sõna „raamatuid“ oleks saanud nii mõni- Kuid siis ühel päeval istusin ma rannal kivi ...Juba mitmendat päeva sajab lund – imeval- Tundsin üht meest, kes oli võlutud trummi tava, halvustava, otse põlastusväärse tõlgitsu- peal ja mu pilk riivas pääsukesi, kes tiirlesid üle get, imepehmet ja nii tihedat, et tundub, nagu tagumisest, lapsest saadik. Temale tundus, se. Ei rohked kirjutused ega ka Tuglase põhjalik vee. Nood on pääsukesed, ütlesin ma enese- polekski enam õhku hingamiseks. Puude ladvad et elus pole midagi kaunimat ja tähtsamat uurimus pole mu silmis avanud Juhan Liivi traa- le, kas nad on juba tulnud? Ja alles nüüd nägin on paindunud looka, oksad on murdumiseni kui taguda vastu kitsenahka: bumm, bumm gilisele saatusele nii hämmastava selgusega kui suurt kevadet ja soojust ning pimestavat päikest täis, aga kummalisest hääletust vaikusest tuleb ja bumm! Ja nõnda ta siis sündis, elas, tagus see ainus sõna. Ja mul on tõsiselt kahju, et Looja üle vee. Minus ärkas uudishimu, ma hakkasin seda ikka veel ja veel, oh Issand küll! Meie, trummi ja suri. Ta oli ausalt ja siiralt täitnud suur arm on ka selliseid inimesi oma kaitse alla silmitsema valgeid pilvi, sinetavat taevast, rohelist seitse meest, paterdame niueteni sees ning meie oma kutsumuse suurt ülesannet, sest Issand oli võtnud, kuigi need on Tema enese sõnad, et kõik metsa ja kiirgavat kollast liiva rannal. Ma hakka- suud on täis kuradeid ja veelgi inetumaid sõnu. tema selleks loonud ja ei kellekski muuks. Ja patud antakse inimesele andeks, mitte aga pattu sin nägema inimesi merelt tulevat ja sinna mine- Iga puu, mille oleme tüvest läbi saaginud, kaob teine aina laulis, kohe hommikust hilise õhtuni, püha vaimu vastu! vat ja hakkasin juba mõistma nende kõnet. Tund- langedes sügavasse lumme ja siis peame haarama ning kui tal enese meelest mõni triller oli eriti Aga laagris viibides kohtasin ma ka üht teist sin järsku küntud põldude, õitsva aasa ja keva- labidad ja kirkad, et hakata kaevureiks. Sellistel hästi õnnestunud, oli ta pisarateni liigutatud ja daami. Ta oli juhuslikult ühele kodumaalt välju- dise metsa lõhnu ning ma tuikusin ja olin sellest päevadel on meie teenistus armetult kasin ja meie tundis end suure Looja väärilisena. Kolmas tegi vale paadile saanud ja tuli nõnda, nagu parajasti purjus. See kõik oli mulle suur uudis ja ime, nagu hool ning püüdlikkus jooksnud imelihtsalt tühja. saapaid, neljas õmbles pükse ja viies sigatses juhtus rannal olema: palja käsi ja sitsist seeliku- oleksin lapsest saadik olnud pime ja alles nüüd Oleme tänapäeva moodsad orjad, meid viiak- kogu oma pika elu jooksul nii hirmsasti, et paha keses. Kui laagris käis armulise kuninga varus- oma nägemisvõime kätte saanud. Ja mida päev se ühest metsamassiivist teise, nõnda oleme lehk temast käis kaugele ette, aga nekroloogid tuse jagamine, mis pani rikkaidki ärritusest edasi, seda suuremad imed avanesid mulle – olin liikunud Smålandist Jokkmokkini ja sealt jälle olid nii imekaunid, et võtsid pisarad silma. Küsi- õhetama, jäi ta vaikselt omaette istuma ja vastas sattunud nagu rikkalikku teemandikaevandus- kuhugi. Metsad on meie kodu ja saagide vingu- sin kord ühelt korstnapühkjalt, kui ta parajas- ikka üht ja sama: „Ei, ei, mul pole midagi vaja!“ se, kus leidus nii palju vääriskive, et silm ei suut- mine meie ainuke üha korduv laul. Sügise ti oli kõrgelt jäätanud katuselt maha tulnud, et Muidugi, tal polnud midagi vaja, sest see, mis nud neid kõiki korraga haarata. See oli ometi vihmastel päevadel liguneme soomülgaste poris, miks ta on valinud sellise kardetava ja musta tal oli kõige kallim – kodumaa ja vabadus, see imeväärne elu mu ümber, nii kaunis ja mõistma- talvel võitleme tuiskude ja pakasega, suvel oleme elukutse. „Aga perspektiiv!“ hüüdis ta rõõmsalt oli nüüd talt võetud ja miks pidi ta nüüd mõtle- tu, et olin üllatusest keeletu ja löödud. Ma võtsin sääskedest veriseks hammustatud, nõnda pole ja ta silmis helkis valitseva kuninga uhkus. Ma ma mingisugustest hilpudest! Kena ta oli – selli- rukkililli pihku – mis võis küll olla kaunimat kui meil tõesti mitte kuigi suurt rõõmu halleluujat võisin vaid arusaava peanoogutusega vastata: ne habras, pilusilmaline ja nösininaline. Lahkus see sinine ime, mida võis vaadata päevi, kuid ja laulda. Kuid me ei kipu ka suurlinnade tuledesse „Perspektiiv, jah, muidugi!“ peagi laagrist. Varsti oli tal väike, tagasihoidlik aastakümneidki ikka sama uudse imetlusega. Ja – võib-olla häbeneme vabade, enesega rahulole- Nõnda on inimeste ja elukutsetega, eks kõik kodu ja rohkesti raamatuid. Viimane kui publi- ma seisin nõmmel ja vaatasin kanarbikku: kui vate inimeste võõristavaid pilke? Oleme koos need mainitud kokku kujundagi seda, mida katsioon paguluses oli tema riiulitel. Ta silitas suvi saab küpseks, hakkavad nad õitsema roosa- oma kodumaaga hüljatud ja teotatud, sellest siis me nimetame eluks, eduks ja inimsoo suureks neid raamatuid ja lausus õnnelikult: „Neid luge- kalt-punakalt ja selleks pole neil muud vaja kui ka meie tujutus, mornitsemine ja kidakeelsus. ülesandeks ja sihiks. Ma ei mõista, miks nad des olen jälle kodumaal!“ tuiskliiva, millest jätkub küll nende imeks. Nägin Ükski meist polnud metsatööline, kuid ühel pole midagi kirjutanud enestest, miks ei tea Inimesed on nagu nisuväli: ühed kõrred sipelgat raske koormaga roomavat, nägin mesi- sügisesel päeval nopiti meid põgenikelaagreist, üldsus midagi nende sünnist, põlvnemisest, hari- kasvavad kõrgele ja nende pead on raske- last lendamas lillelt lillele, nägin linde ehitamas anti meile kirved, saed ja tööriistad ning paigu- duskäigust? Kas pole see meist suur ülekohus test teradest loogas, teised jäävad kängu ja nad pesi ja siristamas – kõik olid pakitsevas tegevu- tati rongile. Hea küll, ja mis sellest rääkida, sest nende kenade inimeste vastu? karjuksid tigedusest, kui nad oleksid inimesed. ses mingi tähtsa ülesande teostamiseks, mida nad see pole meie maa ega kehti siin meie ütlemine. Aga kirjanike, muusikute, kunstnike elulood Hea seegi, et mitte iga tige väljendus su kõrva- ise ei teadnud, kuid millesse nad olid rakendatud. Ka malendeid lükatakse siia ja sinna, kuigi nende peavad leiduma isegi koolide õpikuis, nagu oleks deni ei ulatu. Ja ma mõistsin äkki, et elu ei suuda keegi pidur- keskel on kuningaid ja teisi kõrgeid aukandjaid… Issand neid hoopis teisest materjalist loonud. Kirjanikult lugejale? dada, ei ükski võim ega tigedaim hävitaja. Mulle *** Unustatakse, et nad on täpselt samasugused Tõepoolest, ma peaksin ometi midagi ütlema? meenus Pirita tee, mis oli kaetud paksu bituu- …Mehed ei tohiks omavahel iialgi rääkida oma inimesed, samade pahede ja kompleksidega. Seda, mis mul on, olen püüdnud teile raama- menikorraga, kuhu alla olid jäänud aga mõned arvatavatest võitudest, see loob kuulajaskon- Nemadki on killuke elust, sellest seletamatust, tutes anda. Rohkem mul pole ja teiegi olete võilillejuurekesed – need murdsid kattest läbi, nas häiritud ja ebamugava meeleolu ning kindla salapärasest ja mõistmatust elust, mis kootud armetu vaesed, nii vaesed, et teil pole oma sirutasid sametpehmed lehekesed päikese poole veendumuse jutustajast kui tühisest praali- rõõmust ja kurbusest, valust ja õnnepiiskadest, – loojatele anda isegi paari ruutmeetrit kodumaa ja hakkasid rõõmsalt õitsema. Nii tugev on elu. jast ja luiskajast. Seda ei hakata küll lausa sulle tolmukübemekesed, mis liiguvad koos endasar- pinda, kui nad kord ära väsivad ja puhkama Mulle meenusid nood seemnekesed, mida tuul ütlema, ent kuulajate ilme ja nende närvilised nastega kiiresti kaduviku poole. tahavad minna. oli kandnud alasti kaljule, nad hakkasid võrsuma, liigutused reedavad selgesti, et sinusse suhtutak- Aga nad on loonud inimsoole suuri väärtusi, lõhestasid oma juurekestega raudkivi ja neist said se nagu udujutu puhujasse, ja sa võid kindel olla, vastatakse. Örebro 1952 varsti uhked männid imekaunite roheliste kroo- et edaspidistel kohtlemistel võetakse su tõsise- Kõik väärtused on vägagi relatiivsed, ajaga nidega. Nii võimas on elu. maltki lausutud mõtteavaldused ilmse halvaks- tuhmuvad ning haihtuvad. Aga minugipärast – (Tekst ilmunud 1990 trükitud August Gailiti Ja ma mõistsin, et ühtki rahvast ei saa hävitada, panu ja õlgade kehitusega vastu. Sest iga mees, kui on väärtusi, siis kõnelgem nendest, mitte aga raamatu „Leegitsev süda” lõpus.) kui ta ise ei roisku oma rumalusest ja järeleand- olgu ta nüüd popsike, väikeametnik, käsitöö- nende loojaist. Räägitagu siis rohkem kirjani- likkuse juhmusest... line, pankur, tööstur või härra minister ise, on loe edasi lk.9 14. jaanuar 2021 AUGUST GAILIT − 130 7

oma ja võõraga, tapelnud venna ja vaenlasega, rahu on tuiskudeski. Kõik on üleöö muutunud, Katkend raamatust aastate jooksul aina seisnud tules ja möllus ning tunnen, kuidas talvises härmatises elutu puu oma käinud kummalist kannatuste teed, kodusõjas halli, krobelise tüvega, sammaldunud kivi, sõduri „Isade maa“ niitnud oma inimesi nagu oleks teinud vaid järje- jäljed lumisel teel, hall vares, kes sõdurite alalis- kordset heina, – tormavad nüüd ühes ulguvate tes paugutustest ehmatatuna lendab kraaksudes tuulte ja keerlevate tuiskudega itta, läände, põhja siia ja sinna, – kõik on äkki nii lähedal ja armsad. ja lõunasse. Nii valguvad veed suurvee ajal laiali, Nad pole enam materiaalsed, nad on üleöö …Need on tormi jõulised puhangud, mis üha kohinaga ujutades üle määramatud lagendikud… hingestunud, neil on oma süda, veri ja närvika- paisudes ja suurenedes lõõtsuvad idast, tulles ...“Küllap täna on minu kord minna – langen va ning neist hajub sõbralikku soojust, hellust ja otsekui vete villane tõus ulguva kohinaga, ning lahingus ehk saan teiste surma. Ei, ei, ära räägi mahedust. Isegi kaassõduri hall sinel, määrdunud kaldale jõudnud, purunedes kiirgavaks vahuks vastu, sest kõige imelikum on see, et ma ei tunne müts, viltusõtkutud ja porine saabas. Vaata seda ja tolmuks. Metsade süngelt oiates, lagendik- hirmu ega kartust, hing oleks nagu pärast tuuli nööpi, halli, harilikku ja igapäevast, mida poleks kude alaliselt vilistades, kuulipritside haukudes ja tormi selginenud, avardunud, rahunenud, kõik ma nagu kunagi õieti varemalt näinud, aga täna ühtesoodu, tuiskab määratu ida vinguvate tuulte, mõistmatu on saanud mõistetavaks. Kogu öö tunnen nii teravalt ja endastmõistetavalt ta kodust alaliste tormide ning arvutute inim-ešelonide- rabelesin nagu palavikus, üks võigas nägemus ajas lõhna, ta näo sõbralikku ilmet, ta südame armast ga. Sõduritest täiskiilutud kaubarongid liiguvad teist taga, minust möödusid langenud kaassõdu- tukset. Oleksin nagu saanud uuesti lapseks, kel viimse pingutusega iga ilmakaare poole, viies rid, punaste poolt veristatud laibad, hulk ahasta- kogu pisiasjakesed elavad, hingavad ja naerat- tormitsevat, otsisklevat ja rahutut inimliha kuuli- vaid suid ja kannatavaid silmi, inimmassid kisen- levad oma salapärast elu. Ja inimene, kes alles de, taudide ja tuiskude söödaks. Karvane papaa- dasid, hüüdsid, karjusid. Nägin häda, ahastust ja hetke tagasi oli võitlev ning purustav jõud, leiab ha üle hullunud silmade, miljon parasiite tuksu- viletsust, lumised väljad tuiskasid ning läbi tuisu äkki oma ümbrusega nii tihedat sidet, et ta lakkab val südamel, punaste lippude lehvides, orkestri ja tormide kuulsin vaid kibedat nuttu, ja ise ma olemast indiviid ja muutub kogu kosmosega mürtsudes internatsionaali, viskab maailm laias kisendasin kaasa, ise ma rabelesin ja värisesin, ühiseks surematuks tervikuks. Talt võetakse nagu kaares uhkeid ning vere järele lehkavaid suudlusi aga surma võikad pigistused matsid mu kurku. kate silme eest, visatakse nagu piiska rõõmsalt vendluse, õigluse ning vabaduse märgiks. Nälgi- Kuid hommikuks oli kõik möödunud, mind sulisevasse ojja – ning ühes lauldes, ühes rõõmut- nud, külmunud, hammasteni relvastatud sõdu- hakkas valdama mingi eriline rõõm ja rahu. Ning sedes, ühes särades ruttab ta igavikku – suurte, rite lugematud diviisid, läbi praseldanud juba nüüd tunnen ma esimest korda, kuidas lõhnab sinendavate lagamikkude poole… kõik rohked rinded, maad ja rahvad, võidelnud lumi, kui soojad on talvised pilved, missugune

tuules ja päikeses vajub ta kokku, jäätub, ning Katkendid raamatust „Ekke Moor“ jäistest kristallidest rebenevad veepiisad lahti nagu tilkuvast habemest. Mets ärkab talvisest õõtsumisest , kuuskede ladvad rohelduvad ikka rohkem ning mändide laiad oksad on täis lange- …Noorus? Tal on nii selgesti meeles too keva- võõra pilk võib teda juba rüvetada. Ta on nagu vaid veepiisku ja lindude sirinat. Alasti pihlakatel dine vihmane päev, mil sõitis siia noore naise ja toominga õis – väikseimgi puhang rebib helbed on jäänud rippuma sügisesed kobarad, jäätunud kolme poisipõngerjaga. Nagu oleks see olnud lahti. Ta on nagu metsatihnikus varjul seisev järv, ning punased. Kokkutuisatud hangede alt vaba- alles eile – vilets hobusekronu vedas peaae- mis kiirgab ja sätendab tuhandeis värve. Vii aga nevad nõlvakud ja künkad, pruunid joovikad ning gu tühja koormat, nemad aga hüppasid koorma tuuled sinna, paiska lehti ja sammalt ta sisse, lase palukate külmunud varred tõstavad päid nagu kõrval poris kui varsad. Pastoraat oli tühi ja kõle, põhjast kiskuda kõntsa, ning järv on äkki sogane valge jääranahast kasuka alt. Õhk on sinakas, täis ta asus lagedal liivasel nõlvakul, kus ulus vaid ja must, ta peletab meid eemale oma inetustega. vett ja päikest. tuul ja kandis süles liiva. Nad leidsid paar lagu- Hoia armastust nagu kalliskivi oma südame all Äkki Loki võpatab, tõstab kui hurt nina ning nenud voodit, asetasid lapsed sinna magama ja varjul, nagu linnupoega oma peos… ta punane suu avaneb nagu kiljatuseks – männi hakkasid palvetama, külmunud käed üle laste latva seatud puuri ümber tiirlevad vilistades voodi. Kuid nad olid noored ja usklikud. Mõni *** esimesed kuldnokad! Seda suurt ning põnevat päev hiljem, kui tuuled olid kuivatanud kevadi- …“Oled siis ka sina Ekke?“ imestab mees. uudist ei söanda ta kauemaks endale hoida, ta se pori, läksid nad jõekäärudesse jalutama, kust „Aga muidugi,“ lausub poisike. „Ja sina kah?“ tormab tuppa ning hõiskab: „Isa, isa, kuldnokad leidsid esimese metsõunapuu. „See kõlbaks meile Ta vaatab tunnustavalt võõrale otsa. on väljas!“… akna alla.“ Ütles noor proua. Ja nõnda tõidki „Kuuled, siis oled sina ehk mu isa? Oi pärgli …“Nipernaadi, Nipernaadikene!“sosistab keegi nad selle koju, aga kui ta hiljem seisis õites nagu tuhka ja vanaema saasta – nüüd oled sa omadega aidalävel. pruut altari ees, oli rõõm suur. Nõnda see algas, läbi! Nüüd on sinu päevakesed ja öökesed loetud, Poiss tõstis kohkudes silmad. Seal seisis Tralla just nõnda. kõik nagu leerilapsed ritta seatud, ja nüüd sina valges särgis. Tekkisid uued puud ja põõsad, aed laienes iga saad! Oh kuidas sina saad! Kuuled, lase parem „Sa ütlesid, et pean vastama,“ rääkis ta , „Nüüd aastaga, tulid nurmed ja niidud. Rõõmsalt tööta- jalga, viska koivaga varvast! Kui Neenu su kätte vastan. Nipernaadi ma olen nõus sinuga minema, sid nad koos, nende suud olid naerul ja süda saab, pole enam muud kui kirikukellade pauku- kuhu eales soovid!“ kerge. Kuid töö on nagu jõgi, mis algab pisi- mist! Tal on vahva ja tore löök, kui paneb nähva- „Tõesti, Tralla?“ hüüdis poiss rõõmsalt. „Kuhu kese nirena kuskil metsatihnikus või soomül- ku. Siis tuld tagumikust ei kustuta enam ükski eales soovin? Ma olen õnnelik, armas laps, sa ka kamara all, kuid jooksuhoos haarab endasse vesi. Ja sind ootab ta päevast päeva ning kuust oled nii kena, nii ülemata kena! Mine nüüd aga uusi niresid, ning nüüd kiireneb vool, säng laie- kuusse. Üha seisab oma lävel, vaatab maan- Katkendid magama, Tralla, ja sellest räägime homme.“ neb, ja juba ta haarab kogu ümbruse vee endas- tee poole ja hüüab: „Kui see raisk ometi kord „Jah, Nipernaadi,„ ütles Tralla alandlikult, aida se, tormates kohinaga edasi, peatumata, tagasi saabuks! Ei siis jää temast tuhkagi järele.“ Kas raamatust „Toomas ust enese taga kinni tõmmates. vaatamata. Ja maa, millele lähenesid nagu nalja- jooksed? Kas lased maanteed mööda või litsud Nipernaadi“ Poiss seisis tüki aega liikumatult ühel kohal. tades, paaril korral teda kõplaga kohendades, paadiga üle lahe? Asi tuleb kähku otsustada!“ Äkki märkas ta taeva äärt kumendavat ning muutub nõudlikuks nagu kade armuke, hetkeks- „Kust tead, et olen su isa?“ küsib Ekke Moor kohkus. Tasa kui varas hiilis ta tuppa, võttis ki sind vabastamata. Iga mullaraas hüüab väeta- naeratades.“Räägitakse nõnda,“ seletab poisi- Kui hommikune päikesekiir langeb läbi aknapi- nurgast kandle ja astus õue. Hinge hoides ja end mise, niisutamise, kohendamise järele, ning ke. „Ega neil olegi teist juttu, kui mu raisast isast lu tuppa, hüppab Loki püsti, haarab räti õlgadele peites läks ta Ello akenest mööda, astus läbi aia põõsas ja puu, mille oled istutanud, muutub Ekkest, kes lõhverdab mööda maailma maid ja ning jookseb välja. Mustjõgi on öö jooksul vaba- ning tõusis mäkke. Maanteele jõudes hingas elavaks ja vaatab nagu laps sulle nõudlikult otsa, sigatseb nii hullupööra, et hais jõuab juba Inge- nenud jäisest kattest, tunginud kaugele üle kallas- kergemalt. Kui aga metsa tagant päike tõusis, et sa ruttaksid teda abistama. Ja nii muutub maa landi. Nõnda nad räägivad – Üüvede talus ja te ning tormab laia vooluna mööda orgu edasi. seisatas ta hetkeks ja vaatas alla orgu. isand oma maa orjaks… vanaema Neeve hütis. Ikka nõnda: Kui see raisk Suured jäätükid keerlevad ta voolus kui valged Esimeste pulmaliste jõudes õue oli Nipernaadi *** Ekke kord saabuks! Küll oleks siis materda- vened – vajuvad, kerkivad ning üksteise vastu juba kaugel sest kohast. …Vaata, mu arm, see on jutt Elest ja Noost ning mist ja pidu – õlledki tuleks seks puhuks astjas- põrgates lõhenevad tuhandeks killuks. Ahaa! Ta käis nagu harakas edevalt hüpates ja karel- see räägib, et armastus on püha, nii püha, et iga se panna!“…. Hüüab tütarlaps mõttes, vaat mispärast ei saanud des, pikad käed vehklesid kui lipud tuules. Jalas ta magada ning nägi terve öö jubedaid ja kumma- olid tal säärikud, suured ja lohisevad kui harmoo- lisi unesid, vaat mispärast! Ning Loki litsub kaks nikad… rusikat silmaaukudesse ja hõõrub nende nagu …Kati tõstis hetkeks silmad, vaatas Nipernaa- kindlas usus, et just tema ise ja mitte keegi teine *** käsikividega uniseid silmi, kord üht, kord teist dit ning ütles lootusetult: „Ei, ei, Toomas, sina ei ongi too naiste suurim võlur, seepärast ei suuda …Ei, ei, minul pole mingit õigust ühe rahva punast ning külmetavat jalga lumest kergitades. oska käskida – sa nagu polekski kasvanud pere- ta kaaslaste jutust uskuda sõnagi, küll aga luule- nimel rääkida või tema eestkostjaks olla, palun Kõik kraavid, teerajad ning mätaste vahed pojana talus, nagu polekski harjunud valitse- tab meelsasti kõik võidud ja seigad enda arvele. kõrvalekaldumist lahkesti vabandada. Igale on on täis sulisevaid niresid, mis otsekui ussikesed ma inimesi. Oled nagu tuul – vahel tormitsed Mees, kes sõpradest ja sõprusest lugu peab ja ka antud ta oma suu ja ta oma rumalus, kostku ise küüru ajades ja vingerdades tarmavad rõõmsalt maruna, kuid siis tukud sa nädalate kaupa põõsa muidu tahab elus edasi jõuda, ei tohi neis asjus ja sõelugu päeva- ja ööpoolset elu nõnda, kuidas kallalust alla, kibedas jooksuhoos üksteise- all ning sind pole enam kuskil. Aga naine tahab suud praokil hoida. Küll aga võib ta alati ja igal ta suuke talle võimaldab. Mina aga, juba ammu ga ühinedes, laienedes ning teelt kaasa haarates alalist maru, ta on õnnelik vaid siis, kui tunneb pool jutustada oma kaotustest – kurva alatooni ja oma rahva kaotanud ja ikka jälle endale uut taga- pehkinud lehti, oksapuru ja sammalt ning kandes alaliselt ähvardavat kõuepilve oma pea kohal. sordiini all huumoriga –, see tekitab siirast poole- sihoidlikku ulualust otsinud, pole mingi seleta- kõike seda oma turjal jõe suurde voolu kui pidut- Jaopärast päikest ja jaopärast vihma, kuid kõue- hoidu, kiiret sõprust ning võib kujuneda karjääri ja, veel vähem õpetaja ja noomija. Ka testamen- sevasse tantsusaali. Lumi on rabe ja kilgendav, pilv alaliselt pea kohal. Ning sinu onu oskab tugevaks alussambaks. diks pole mu sõnad mõeldud, sest kellele võik- seda. Ta on nii raske ja ta jalad nii suured; kui ta Kui sa aga tahad mõne daami sõprust võita ega sin küll oma südame pärandada, selle haige ja vankrilt maha hüppab, haaran ma ikka vankrist oska teisiti ta õrna südant leegitsema panna, ei julmast ajast närbunud südame? Oma rahva käinud kerjamas kassikulla võõpa, nutuselt ja kinni, otsekui kartes, et nüüd, nüüd hakkab oma mehelikkuse ega ka omapäraga, siis ole ta viimse võsuna viin ta Loojale tagasi, vaadaku ise, halisedes mangunud endale oode, ta on kirja- maapind värisema ja kõikuma. Sa peaksid tõesti, vastu armas, tähelepanelik ja lõbus, kuid ohka kas on ta oma ülesande täitnud või mitte. Muidu- tarkadest häbelikult mööda sammunud, ta pole Toomas, muretsema talle naise, oleks temal- mõned korrad jutu sekka – väga varjatult ja gi, ta pole veel midagi lõplikku, sellel võib veel kellelgi ristijalu teel ees seisnud – kõik see pole gi parem elada ning ta ei tarvitseks nii tihti viina muu seas, ise unistavaid pilke aeg-ajalt kaugus- olla kriimustusi ja söe musti laike, kuid ta peaks tänapäeval mingi väärtus, kuid kes on öelnud, et järele sõita.“ tesse sihtides, ning su daam on kohe häiritud ja siiski puhas olema kaaslaste kiitutest ja pjedes- inimene peaks igal tingimusel moodne olema ja „Mul ongi tema jaoks naine valmis,“ ütleb uudishimulik... taalile upitamisest. Ta pole iialgi tagaukse kaudu tuule suunas oma samme seadma?... Nipernaadi ohates… 8 august GAILIT − 130 14. jaanuar 2021

August Gailiti August Gailit kaasaegsete mälestustes 130. sünniaastapäeva tähistamine Gailit vestlejana, kuulajana, arvustajana vabamalt tundis, mida raskem võis olla ta enda ta veel maastikku. Meil on vaja kirjandusliku olukord“. uusloomingu maastikku – kõigega, mis see sisal- Sangaste lossis A.Mälk: „Tema ümber tekkis alati mingi inten- dab.“ siivsus. Ta oskas juttu ajada. Ka lastega! Ta hääl Gailit kui Nipernaadi ja kõnelemislaad tekitasid kõneluses elevust ja V.Uibopuu: „Praegune eesti pagulaskirjandu- lähedust ning ka ta väline enesekindlus näis se jätkuv elujõud tundus tema skeptilist mõtle- kõike seda edutavat. Ta näis teadvat kõike ja Teda ikka iseloomustati Nipernaadi kaudu. misviisi hämmastavat, kuid ühtlasi ka fastsineeri- võttis kõigest osa, millest eales oli kõnelemist.“ vat. Seetõttu ta uskus organiseerimistöö tulemus- Ja teisal: „Gailit pääses siis nii mõnigi kord ratsu- Ain Kalmus: „Teoseid lugedes tekib lugejal tava- tesse ja rakendus ka ise sellesse niihästi sõna kui tama oma jutuhobusel ning me kuulsime üsna liselt ikka mingi kujutlus autorist. Gailiti puhul teoga.“ imelikke lugusid oludest ja inimestest, mida ta oli see nipernaadilikult ülemeelse inimese oma, jutustas kui tõesti sündinuid. Mitmed neist leidsi- keda vaevab rännukirg ja kes on tulvil üllatavaid me pärast ta „Kas mäletad, mu arm?“ lehekülge- seiku. delt, Ene Leevi loost ja mujalt“. E.Ilbak: „See oli „Kultase“ kohvikus, kus Sind V.Uibopuu: „Nagu juba märgitud, armastas ta jälle üle pika aja nägin. …Su saledus oli mehisem vestelda, aga ka kuulata, ning sinine sigaretisuits ja Sinus tundus olevat mingi uus noot. Sa ütlesid, keerles siis ta pea ümber, mille piklik, unustama- et oled nüüd tütre isa. Mul oli hea pärast meie tult omapärane profiil heiastus läbi nende suitsu- juttu minnes ja aastaid tagantjärele sellele hetke- Janika Kronberg keerdude oma kollerdava näonahaga ning palja, le mõeldes, et nii ülemeelikult, nii nipernaadili- terava pealaega, mille üle aeg-ajalt silitas kõhn, kult kui Sulle ka sageli meeldis end avaldada, Su pruunide sünnimärgilaikudega kaetud käsi. lapse käsivarred Su kaela ümber tegid, et Sa oma August Gailiti kõneteema oli lai, ükskõik kas südamehellust ja tundlikkust vähem häbenesid“. kodus või võõrsil. Ent kui seltskond oli suurem, Gailit tavaliselt eraldus rohkem vaatlema kui kuulama. Kui aga järele oli jäänud neli või viis või veelgi vähem, ta elavnes ja siis võidi kuulda August Gailit Eesti Kirjanike Liidu mõndagi huvitavat ja erilaadset. Ent Gailit ainult Kooperatiivi majas 1960 ei jutustanud, vaid sageli ka kommenteeris ja arvustas, sest ta polnud ju kaugeltki mingi seisu- kohtadeta inimene. A.Gailit panustas tõsiselt Eesti Kirjanike Koope- ratiivi loomisse. V.Uibopuu: „Enesestmõistetava väärikusega juhatas ta aastaid Stockholmi Eesti Kirjanike Kooperatiivi koosolekuid ning Karl Ristikivi märgib tabavalt oma järelhüüdes pärast Karl Laumets tema surma, et neil koosolekuil ta oli meist kõigist kõige optimistlikum, nooruslikum ja usurikkam. A.Gailit tütar Ta sisendas seda ka teistesse, manitses nooremaid Ailiga vanema kolleegi usalduslikkusega: „Kirjutage Narva-Jõesuus rohkem ja paremini!““ 1930-ndail aastail Vananev Gailit

B.Kangro: „Hümn suvisele loodusele, matka- V.Uibopuu: „Kuigi August Gailit vananes, ei ilule, seiklusele, elurõõmule, tegutsemisjulgusele saanud ta iialgi vanaks selles mõttes, nagu vana- on aga „Toomas Nipernaadi“, romaan novellides, nemist tavaliselt tuntakse. Ta oli ja jäi igavesti Foto Ed. Ole maalist Gailiti peateos, mille järgi teda ennastki vahel nooreks, nagu ta laulikust sõber Visnapuugi. Ta “Kirjanik A.Gailiti portree” 1932 naljatades kutsuti.“ sirge selg ei vajunud kummarasse ning ta elas ja säras kaasa kõigele teotahtelisele ja nooruslikule V.Uibopuu: „Eriti oli talle lähedane „Toomas kuni oma elu lõpuni. Õieti on see väga imetlus- Tavaliselt ta suhtumine inimestesse oli positiiv- Nipernaadi … “ väärne, sest nii illusioonidevabana nagu Gailit oli Svetlana Oper ne ja mõistev. Et see leebus polnud ainult muga- oma viimased aastad, on raske kujutleda ühtki vusearmastus ja konfliktikartus nagu paljudel inimest. Kõik au, kuulsuse, edu ja õnne taotlu- nn headel inimestel, nähtub sellest, et ta teisipidi sed oli ta ammu jätnud. Elu oli talle selles mõttes Valdur Sepa fotod võis olla sõnades vägagi julge ja järsk, kui mingi täiesti alasti, klaasselget tühjust, millest ta nägija- asi teda tõeliselt haavas või nördinuks tegi. Seda pilk end vaevata läbi puuris.“ 9. jaanuaril, August Gailiti 130. sünniaastapäeval, juhtus vahel isegi mõne arvustuse puhul, kuigi kogunesid tema austajad Sangaste lossi ballisaali. Külalisteks olid ajakirja Looming peatoimetaja ning ta neist tavaliselt üle oli ja väiklaste närimiste ja Lõpetuseks näägutustega oma elus küllalt ka harjunud. Kuid eesti kirjandusteadlane ja kriitik Janika Kronberg siis pidi tegemist olema käegakatsutava ülekohtu- Gailit ja näitleja ja lavastaja Karl Laumets. Räägiti Gailiti tundega ning inimestega, keda ta muidu hindas. a’la Toomas K.A.Rumor: „Gailiti lause on rütmilt kerge ja otsekohesusest, tema vahel teravavõitu väljaüt- Ülemeelikud löögid teda ei heidutanud – ta Nipernaadi ruttav, vahel ka kapriisne. Ta mõte ei püsi paigal, lemistest ja suhetest teiste kirjameestega. Karl oli neid nooruses ise küllaltki jaganud. Nördi- vaid haarab järjest uusi kontraste. Ta fantaasia Laumetsa aga tõi kuulajateni näitlejale omase osa- musjuhtumil Gailit käitus läbimõeldud korrekt- Otto Krusteni sädeleb ja üllatab. Ta ainete valdkond on mitme- vusega mitmeid Gailiti kirjavahetusi ning kirjutisi. susega, tuues kas kirjalikult või suusõnaliselt karikatuur kesine. Vaod, mida ta oma sulega veab, ei kuulu Eriline tänu kuulub Svetlana Operile, kes oma välja oma seisukohad, mille tundeline tagapõhi kasinale kandimaa põllule. Teda ei köida ükski sõnade kohaselt on lihtsalt eriliselt õnnelik ini- oli jahedalt varjatud, kuid ei võinud asjaomasele rand, saar, ega kolkakond. Ta looming on vaba mene, et on sattunud elama A. Gailiti sünnikoju jääda mõistmatuks“. ning piiritlematu. Tänu sellele on ta teosed mõis- Kuiksillale. Just tema on vabatahtlikult võtnud oma Gailit ja kirjanduslikud mured, tetavad ka väljaspool kodumaad. Ta omab suur- K.A.Rumor: „Gailit oli alati teiste tunnustamise- kirjaniku amplituudi, võib-olla suuremat kui südameasjaks Gailiti, kui eesti ühe silmapaistvama Gailit ja kutseküsimused ga helde, tema polnud kunagi kade teiste popu- ükski teine eesti kirjanikest. Aga ta teoste pers- kirjamehe, mälestuse säilitamise ja tutvustamise. laarsuse kasvades“. pektiivid on vahelduvad ning kipuvad vaatlemisel Igal aastal on ta kirjaniku sünnipäeval korraldanud V.Uibopuu: „Üks August Gailiti omadusi oli kõrvale põikama, välja arvatud teatud kodumai- enda koju loodud Gailiti toas erilise ürituse, kus elujaatav, solidaarne ja rõõmus kohusetunne sed panoraamid. Sellisena esineb ta meile oma mehed loevad ette katkendeid Gailiti loomingust. Gailit kui vaba mees kutseküsimustes“. Mure kodumaal, enne sõda: toodangu üldsummaga.“ Iga viie aasta tagant aga korraldab juubeliürituse Tallinnas pole Kirjanike Maja. Ja ta hakkaski Sangaste lossis koos silmapaistvate esinejatega. organiseerima kirjanike maja Tallinnasse. Selle Selle aastatepikkuse panustamisega on Svetlana V.Uibopuu: „Koosolekuil, kus seisukohad ettevõtmise katkestas muidugi sõda. Mure pagu- koondanud suure hulga tõsimeelseid Gailiti aus- läksid teravamalt lahku, oli Gailit julge ja sitke. luses: kellele ja mida kirjutada? Ja kuidas toetada tajaid. Suur ja sügav kummardus talle selle eest Ta ei kartnud kunagi enamusele vastuastu- looja ja lugeja suhet paguluses? ning ikka jaksu ja rõõmu edaspidiseks! mist ja reserveeris oma erinevused kategoorili- Üritust toetasid Otepää vald, Svetlana Oper ja selt. Kuid ta ei teinud vähemusse jäämisest iialgi A.Mälk tsiteerib A.Gailitit: „Meie peame asuma Tahtsime tema toetusgrupp, Sangaste ja Tsirguliina raama- prestiižiküsimust, veel vähem oleks ähvardanud ise otseühendusse lugejatega … Meil ei ole suurt Gailiti tege- tukogud, Sangaste loss. mingi väljamarsiga või püüdnud oma tahet peale kandepinda selle jaoks, mida me loome. Pagulas- vusest hanki- suruda muude vahenditega. Talle näis esmajoo- kond … Kui mõned neist langevad ära, on sillal da ülevaate, nes tähtis, et teatud mõtted ja ideed said oma augud sees ja see ei kanna enam. Ja ei ole ka teab ent kahjuks ei kindla esituse ja võisid enamikku ka selle kaudu kui palju loojaid. On aga vaja teatud hulk loomin- Vahelehe August Gailit - 130 koostas küündinud Sangaste ja Keeni raamatukoguhoidja positiivselt mõjustada. gut, eripalgelist ja mitmesugust, et see jaksaks Heili Kalbri Oma arvamustes säilitas Gailit alati sõltuma- moodustada ühe rahva kirjanduse. Üksikud Gori Palju on kasutatud vahelehe tuse. Ei surve ega meelitus poleks seda muutnud. raamatud ei moodusta seda, kui valitud nad ka karikatuur Ta oli vaba mehe prototüüp, kes end ehk seda ei oleks, nagu üksikud maalapikesed ei moodus- August Gailit - 125, mille koostas Ene-Mall Vernik-Tuubel, materjale. Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 14. jaanuar 2021 O T E P Ä Ä Tel 766 4800, e-post: [email protected] 9

Meediakuu Pühajärve lasteaias Puka Kunstikooli õpilaste lõputööde näitus Pühajärve Põhikool-lasteaias on sel õppeaastal läbivaks teemaks meedia. Meedial on täna- päeval ka laste elus oluline koht ja seda vältida pole võimalik. Meediakanalitest kuuldu-nähtu ilmub laste mängudesse, kõnesse ja suhetesse. Meie ülesanne on õpetada meediat mõistma ja sellega toime tulema. November oli lasteaias kuulutatud meedia- kuuks ja esmalt tutvusid lapsed trükimeedia- ga. Ajalehed ja ajakirjad on kaks olulist trüki- kandja vormi ja et neid oma silmaga näha ja käega katsuda, külastasime kaks korda Püha- järve raamatukogu. Raamatukoguhoidja Ly oli meile välja pannud mitmesuguseid ajakirju ja ajalehti. Vaatasime, mille poolest need erinevad. Meie raamatukogus käib umbes 30 ajakirja ja 10 ajalehte. Arutlesime ka selle üle, miks pole võimalik igaühel kõiki ajakirju ja ajalehti koju tellida, vaid nende lugemiseks tuleb raamatukogu abi kasutada. Vaatasime, millis- telt elualadelt meie raamatukogus ajakirju on. Loetelu läheks päris pikale: teadus, tehnika, ajalugu, tervis, sport, aiandus, pere-kodu jne. Ajakiri ilmub tavaliselt kord kuus, mõned ka kord nädalas. Harilikult on neis pikemad eesmärk, mida ja kellele reklaamitakse. kunstikeskust. Osalesime haridusprogrammi artiklid mitmesugustel teemadel. Hea meel Ühel päeval asusid lapsed ise ajalehte koos- muuseumitunnis “Kõik trükkalid lugema”. oli lastelt kuulda, et kodudes loetakse ajakir- tama. Oma ajalehe tegemine on iga ajakirjani- Lapsed said teada, mis on muuseum ja kuidas ju Pere ja Kodu, Maakodu, Imeline Teadus ja ku unistus. Iga laps sai olla ajakirjanik, toime- see toimib. Vaatasime, mis on trükkimine ja Imeline Ajalugu. Lähemalt tutvusime lasteaja- taja, fotograaf jne. Lapsed valisid ajalehe jaoks proovisime ka ise trükkimist. Osalesime kirjaga Täheke. Kuulasime sealt jutte, luuletusi lugusid, pilte, kuulutusi ja reklaame. Poistele tähekaartide valmistamises, mille abil saavad ja nalju. Tore, et mitmes peres on ka Täheke meeldis tööriistade kataloog. Seda sirvides läks tublid trükkalid ise lasteaias lugemist ja kir- lapsele tellitud. aruteluks, kellel missugune tööriist kodus on. jutamist õppida. Iga laps sai valida tähe ning Liisa Marie Koort oma lõputööd “Kolm põlvkonda” Teisel korral saime rohkem teada ajalehte- Armin valis tööriistad, mida neil veel ei ole, selle juurde antud tähega algava templi. See- maalimas 2013. a dest. Lapsed näitasid ja rääkisid, milliseid aja- et oma ajalehes just selliseid reklaamida. Ats järel valis ta värvi, rullis templi värviga ning lehti neil kodus käib ning kes neid loeb. Aja- valis esiuudiseks päevakajalise viirusega seon- asetas kaardi täpselt templile. Nüüd läks pisut lehed on sisult mitmekülgsemad, kirjutavad duva teema, mis meeldis talle nõnda, et juttu jõudugi vaja, sest trükipressi pidi vajutama ja Kunstikool on 16 aastat tegutsenud. Lõputöid on kolmeteistkümnelt enamasti maailma hetkeuudistest, tavaliselt jagus ka järgmisele leheküljele. Samuil oli väga rullima. See oli kindlasti meeldiv ja omapä- autorilt. Oli aeg neid kõiki koos rahvale näidata. Enamik autoreid viimase 24 tunni jooksul aset leidnust. Sealsed põhjalik. Ta jälgis ka teisi toimetajaid, kogus rane kogemus. Lastele räägiti paberi ajaloost ei elagi enam Pukas. Vanemad pidid tööd kohale tooma. artiklid on lühikesed ja igas vanuses ning eri- üksikasjalikult materjali, et tema ajaleht oleks ja näidati erinevaid materjale, millest paberit Iga tööga meenub selle valmimise lugu. Ettevalmistusi hakati nevate huvidega inimestele. Enamus ajalehti omanäoline. Marko leidis, et ajalehe vahele valmistada saab. Saime teada, et enne trüki- tegema juba sügisel. Tõsine maalimise aeg oli talvisel ja kevadisel ilmub iga päev, välja arvatud pühapäeval, kuid sobiks ka üllatus lugejale. Ta meisterdas pildile kunsti leiutamist kirjutati raamatuid käsitsi. koolivaheajal lisaks õppetundide ajale. Valmis tööd sai hindamis- mõned ka kord nädalas. tasku, milles peitus foto. Pärt Meelis uuris eri- Nägime, kuidas metallist valatud üksikuid tähti komisjoni ette tõsta juuni alguseks ja siis hea hinne vastu võtta. Vaatasime lähemalt kohalikku vallaleh- nevaid väljaandeid ning valis uudiseid Eestist ja raami külge laotakse ja sellega paberile trükk Näitus jääb Puka rahvamajas vaadata veebruari lõpuni. te Otepää Teataja. Inimesi huvitab ikka, mis välismaalt. Ja muidugi tööriistareklaami. Hõbe tehakse, seejärel tähed taas lahti võetakse ja Puka Kunstikooli juhataja Esti Kittus lähiümbruses toimub. Raamatukoguhoidja Mari arvas, et ilmateade ei pea olema tagu- neist uus lehekülg laotakse. Trükikunsti leiu- tutvustas, mida kajastatakse ja kes vallalehte misel leheküljel, vaid kindlasti esilehel koos tamine oli erakordselt tähtis sündmus, sest kirjutavad. Leidsime ka artikleid meie kooli ja illustreeriva pildiga. Eliise Noora valis oma raamatute hulk suurenes ja koos nendega ka lasteaia elust. Täname meeldiva koostöö eest lugudele lisaks kaunid loodusfotod. Reno ja teadmised. töötanud või osalenud nende väljatöötamisel – nii ettevõtjad ise, kui ka maksunõustajad ja advokaadid. Pühajärve raamatukoguhoidjat Ly Haavistet. Villi avaldasid uudiseid mitmest valdkonnast. Kevadel toimuval järgmisel meediakuul Reklaami maagiat, mille võrku juba ka päris Villi väljaandest ei puudunud ka kuulutused tutvume põhjalikumalt televisiooni, raadio, Maksukorralduse seadus ja tulumaksu seadus väikesed lapsed satuvad, on tundnud iga täis- ega väike südamik luuletus. Freddi töö oli digimeedia ja palju muuga. Keegi meist pole Välistööjõudu Eestisse vahendavad või välismaised tööandjad kasvanu. Sotsiaalmeedia tulekuga on reklaam kiire ja korralik. Poiss teadis täpselt, milline ilmselt kunagi nii meediapädev, et enam aren- Eestis, kes rendivad tööjõudu Eesti ettevõtetele nii, et töötajad võtmas uut kuju. Vaatasime lastega erine- üks ajaleht peab välja nägema. guruumi poleks. See on elukestev protsess. täidavad tellimust Eestis, peavad registreerima end maksu- ja vaid reklaame ja arutlesime, mis on reklaami Kuu lõpus külastasime Trüki- ja Paberi- Taivi Rästas tolliametis mitteresidendist tööandjana, kandma kõik Eesti töö- lised töötamise registrisse ja maksma nende töötasudelt Eesti tulumaksu.

Tulumaksuseadus 2021. aastal jõustuvad seadusemuudatused Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib omatoodetud põllumajan- dussaaduste võõrandamisest saadud tulust täiendavalt maha Allpool on ära toodud kokkuvõte rahandus- teise sambaga rahul, ei peagi midagi tegema oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensio- arvata kuni 5000 eurot. ministeeriumi valdkonnas 2021. aastal jõus- – neil jätkub kõik nagu seni. nina. Samuti on maksuvaba puuduva töövõi- Käibemaksuseadus tuvatest seadusemuudatustest. Septembris taastuvad 4 protsendi maksed mega inimesele tehtud väljamakse. teise sambasse Teise samba väljamaksed ei lähe uuest aastast Postipakkide käibemaksuvabastuse kaotamine Kogumispensionide seadus Riik peatas suvel ajutiselt sotsiaalmaksu 4 maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ega 1. juulist lõpeb käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtuste pak- Kogumine teises sambas muutub vabataht- protsendi arvelt tehtavad sissemaksed teise vähenda inimese maksuvaba tulu kide impordile ja ka odavamatele kolmandatest riikidest tulnud likuks ja sinna tekivad uued võimalused sambasse. Need maksed taastuvad tuleva pakkidele lisandub käibemaks 20 protsenti. Posti- ja kullerfirmad Alates jaanuarist saab igal ajal esitada aval- aasta septembris. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- saavad käibemaksu deklareerimiseks kasutada lihtsustatud kor- dusi kogumispensioni teise sambaga liitu- Muutub kolmanda samba pensioniiga ja elektriaktsiisi seadus da ehk koguda käibemaks kokku ja tasuda korra kuus maksu- ja miseks ja sealt lahkumiseks. Täiendava või- Edaspidi saavad uued kolmanda pensioni- Sigarettide aktsiisimäär tõuseb 5 protsenti ja tolliametile. malusena on variant jätta seni kogutud raha sambaga liitujad pensionile jääda kuni viis suitsetamistubaka aktsiisimäär 8 protsenti. Muutub ELi sisese kaugmüügi kord teise sambasse kasvama, kuid lõpetada uued aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Se- E-vedelikke ei maksustata ajutiselt aktsiisiga sissemaksed. Uue võimalusena saab teise nistel sambaomanikel säilib võimalus sealt alates 1. aprillist kuni 2022. aasta 31. detsem- 1. juulist kehtestatakse üldine kaugmüügi piirmäär 10 000 eurot. samba sees hakata ise oma pensioniraha in- pensionile minna 55-aastaselt. Raha saab kol- brini. Selle piirmäärani maksustatakse tehing käibemaksuga müüja vesteerima, lastes selle kanda oma pensioni mandast sambast välja võtta ka varem, kuid liikmesriigis ning sellest piirmäärast edasi ostja liikmesriigis või investeerimiskontole. Selleks saab avaldusi siis tuleb sellelt tasuda tulumaks 20 protsenti. Maksualase teabevahetuse seadus ostjate liikmesriikides. Kõikidesse EL-i riikidesse tehtud müüke hakata esitama pisut hiljem ehk aprillikuus. Maksumuudatused seoses teise samba Maksuhaldurile tuleb hakata esitama teavet arvestatakse koos, mitte iga riigi kohta eraldi. Kõigi nende uute võimaluste kasutamine muudatustega piiriüleste maksuskeemide kohta. Maamaksuseadus ja maksukorralduse seadus on vabatahtlik ja eeldab vastava avalduse Teisest sambast enne pensioniiga raha välja Maksuskeemide alase teabevahetuse direk- esitamist. Avalduse realiseerimine sõltub sel- võtmisel tuleb maksta tulumaksu 20 protsenti. tiivi (DAC6) kohaselt peavad maksunõustajad Maamaksu infosüsteem viiakse maa-ametist üle maksu- ja tolli- le esitamise ajast. Inimesed, kes soovivad Pensionieas või viis aastat enne sellesse ikka teavitama maksuhaldurit piiriülestest skeemi- ametisse. Edaspidi saab maamaksuteadet saata ka pärijatele, kes midagi oma teise samba kogumises muuta, jõudmist raha korraga välja võtmisel tuleb dest, mis võimaldavad agressiivset maksupla- ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud saavad kõik need võimalused enda jaoks ra- tulumaksu maksta 10 protsenti. Maksuvabalt neerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või – selleks lähtutaks pärimisregistri andmetest. Lisaks peavad kõik hulikult läbi mõelda. Otsust ei pea tegema saab teise samba raha välja võtta pensionieas raskendavad pangakontode alast teabevahe- riigimaa kasutajad hakkama tasuma ka maamaksu. kohe – kõik need valikud on võimalikud ka või kuni viis aastat enne sellesse ikka jõud- tust. Skeemidest peavad teada andma isikud, Siiri Suutre järgnevatel aastatel. Inimesed, kes on oma mist, võttes raha välja eluaegse pensioni või kes need oma äritegevuse raames välja on Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakond Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 10 Tel 766 4800, e-post: [email protected] O T E P Ä Ä 14. jaanuar 2021

Otepää Tervisekeskuses olid meeleolukad jõulud!

Vaatamata keerulisele ajale olid jõulud Otepää Tervise- keskuse eakatel meeleolukad.

Eakad soovivad lisaks Otepää Tervisekeskuse töötajatele tänada omalt poolt kõiki, kes aitasid jõulumeeleolu luua.

Aitäh! Nõuni kultuurimaja päkapikkudele ja Marikale ilusate jõulukaartide ja maitsvate vahvlite eest!

Aitäh! Võrukaela lastele ja nende juhendajatele kõikide personaalsete jõulukaartide eest! Südamlik tänu teile kõigile veelkord! Aitäh! Hellele ja Kallele meeleoluka kontserdi eest ja Kaljule maitsva jõuluprae eest! Otepää Tervisekeskuse ja Hooldekodu eakad

reklaami- ja kuulutuste hinnad

1.1 1 lk 290x380 mm 350.- EUR; 1.2 ½ lk 142x380, 290x190 180.- EUR; 1.3 1/3 lk 290x130, 93x380 140.- EUR; 1.4 ¼ lk 142x190, 290x95, 191x144 100.- EUR; 1.5 1/8 lk 93x144, 142x95, 290x46 60.- EUR; 1.6 1/12 lk 93x95, 190x46, 44x190 45.- EUR; 1.7 1/24 lk 93x46, 44x95 30.- EUR; 1.8 1/48 lk 44x46 20.- EUR. Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 14. jaanuar 2021 K U U L U T U S E D Tel 766 4800, e-post: [email protected] 11

KUULUTUSED

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, [email protected]

Müüa kuivad pakitud kütteklotsid ja pliidipuud. Vedu tasuta. 505 6107

Müüa saematerjali, voodri-, põranda- ja terrassilauda. Trans. tasuta! Tel. 5258911 Kinni võib hoida naeru ja nuttu, Elektritööd 520 50 16 aga ei iial aastate ruttu.

Ohtlike puude raie & kändude freesimine 56866157 Õnnitleme tädi AINOT Ostan Enn Volmere maale. 53 561309, [email protected] aasta juubeli puhul. Korstnapühkija Tase 4 (eramajad, 100. kortermajad, asutused) Olemas Viivi, Heldur, Merle, Helle, Eha, Urmas ja Toomas 8m katuseredel ja kaasaegsed töö- vahendid. Koduleht: www.korst- naspets.ee. Aivar tel. 56628835

Ostan ratastraktori igas seisukor- ras. Tel 56989013

OSTAN METSA- JA PŌLLUMAAD. Telefon 5527322 Südamlik kaastunne Enele Mälestame toredat naabrimeest Südamlik kaastunne TOOMAS PIHELGAS kalli abikaasa Mälestame Kaido Pihelgasele venna Mälestame kauaaegset Müüa kuivi küttepuid, tel 52 16 878 REIN KUIVA Rein Kuiva JÜRI PETERSONI Toomas Pihelgase saksofonimängijat. ja tunneme kaasa Enele abikaasa Südamlik kaastunne lähedastele kaotuse puhul. ja omastele. Puhastame teie maad ja metsad surma puhul. Südamlik kaastunne lähedastele. surma puhul. võsast 53314966 Kopli 1B keskmise trepikoja Pühajärve-Rõngu Ilse laste peredega ja Laine Salme, Anneli elanikud Otepää lauamängude seltsing Puhkpilliorkester Üürile anda 2-toaline ahikütte- ga korter Pärna tänavas. Info tel 58033019 Avaldame kaastunnet Enele Sügav kaastunne Irenele Sügav kaastunne Hele Kruuse´le Südamlik kaastunne kalli abikaasa Avaldame kaastunnet kalli poja venna lähendastele lähedastele ja leiname Parklate lumelükkamine (3,2m lii- head Nõuni külaelanikku gendsahk). Tel 53439100 REINU TOOMAS PIHELGAS Toomas Pihelgas´e Ilmar Jääger

surma puhul. Toomas Pihelgat kaotuse puhul. surma puhul lahkumise puhul. Vajatakse puhastusteenindajat kü- laliskorteri korrashoiuks. Töötamise Tiiu ja Kalev Nõuni küla Nõuni Kullipesa elanikud Töökaaslased Käärikult Ülle, Janar ja Triinu peredega ajavahemik on kell 12.00-15.00 vastavalt broneeringutele. Tel. 5088468 Avaldame sügavat kaastunnet Avaldame kaastunnet Sügav kaastunne Randole, Avaldame sügavat kaastunnet Sügav kaastunne Liivile kalli poja Marie Jäägrile abikaasa heale kolleegile Liivile poja Priidule, Robertile kalli lähedastele TOOMASE Ilmar Jäägeri Toomas Kaidalovi Ekke Puussepa ISA kaotuse puhul. lahkumise puhul. surma puhul. kaotuse puhul Vend Aleks elukaaslasega, kaotuse puhul. Otepää Keskkooli 42. lend õde Tamara ja vennapoeg ja klassijuhataja Laine Pullerits Otepää Muusikakooli kollektiiv Alo perega Toomas perega Naabrid Kungused Mapomets OÜ Lahkunud on Mälestame naabrimeest Mälestame sügava kurbusega Avaldame kaastunnet Heli Siiras kaastunne Andrese tädipoeg perele kalli perele kalli Jüri Peterson EKKE PUUSEPP`a EKKE PUUSEPPA - ostame metsamaterjali, 22.04.1957 - 11.12.2020 VENNA ISA Mälestame. ja avaldame kaastunnet Avaldame kaastunnet tema laste- kasvavat metsa ja Kaastunne omastele. le, lastelastele ning väiksele lapse- surma puhul. surma puhul. omastele. lapselapsele, õdedele Meelikesele metsakinnistuid, ja Annelile. Naabrid Pühajärve teelt Eda ja Aivar Kiina, Kalev, Tiiu ja Jüri Jüri, Kalev, Tiiu - erametsade haldamine Onutütred Maaja ja Ene ja järelvalve, Aeg mure ja leina Su tugev elutahe väsis, Ei tulek ega minek pole meie endi ...ja jääb vaid LAUL vaikuse kohal. - metsanduslikud Ukselt uksele koputab musta linnu tiib kord kergemaks muudab, ränk haigus murdis sinu elupuu. teha, vaid see, mis sinna vahele jääb... konsultatsioonid. ja alati endaga kedagi kaasa viib. kuid mälestust emast Me südames sa ikka elad, Sünnilinna ja kodulinna põlist aeg võtta ei suuda... jääd mõttes meie keskele... Sügav kaastunne sulle Erene, muusikut Kallis Ene. armsa Südamlik kaastunne Mallele ja Mälestame head klassivenda VELLO SOOTSI Oleme leinas kui jätad håvasti Mariannele kalli ema ja vanaema Valgamaa, Otepää vald, igaveseks kalli abikaasa 07.07.1942 - 09.12.2020 Pühajärve küla TOOMAS PIHELGAST POJA tel. +3725050375, MAIE NOORMETSA meenutab tänutundega REINUGA. Avaldame kaastunnet lahkumise puhul. koosmusitseeritud aegade eest [email protected] lahkumise puhul. lähedastele. ja mälestab Valve Puri. Viivi ja Astrid Majarahvas Otepää Gümnaasiumi 60. lend Nõuni kultuurimaja rahvas Kaastunne omastele.

Elu on tundmatu tee, Üks tee on lõpuni käidud, Iga teekond, ka kõige Mõnikord seisatab hetk, Elu on kui tundmatu tee, Sõnad liigsed kõik, iial ei tea, millal lõpeb see... üks süda on vaikinud. käänulisem ja rahutum, kuhu sõnad ei mahu... iial ei tea, millal lõpeb see... ainult vaikida võib... raugeb kord silmapiiri taha. Kallid Liivi ja Helen. Tunneme südamest kaasa armsa poja ja Jäädavalt on lahkunud isa Tunneme kaasa Liisile TOOMAS PIHELGAS TOOMAS KAIDALOV venna ja vanaisa Jüri Peterson isa

Avaldame kaastunnet Erenele Kallis Liivi. TOOMASE JÜRI PETERSON Armas Riina. Ekke Puusepp kalli poja kaotuse puhul. Mälestame ja oleme Sinuga, kui 14.03.1952 - 28.12.2020 Meie südamlik kaastunne Sulle jätad hüvasti oma pojaga. lahkumise puhul. ja perele. kaotuse puhul. Enn, Eha, Külli, Sirje, Vaida, Mälestavad poeg perega Eha ja Aino Sõbrad Üllar perega, Eda, Kalev ja Riina Kääriku administraatorid Töökaaslased Otepää Maximast

Kustus elu, vaikis valu, kadus valgus, Ka mina läen, ka mina läen, Mõnikord seisatab hetk, Elu on tundmatu tee, käes on igaviku une algus... Iga lahkumine on raske, ma lähen, kuid ikkagi ma jään. Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu... iial ei tea, millal lõpeb see... Iga teele saatmine on kurb... Lähen ära, aga ometi kuhu sõnad ei mahu... saan kogu universumi. Mälestame Südamlik kaastunne Südamlik kaastunne (Vladislav Koržets) TOOMAS KAIDALOV Mardile perega kalli Neeme Jäägerile kalli Kallist ema, ämma, vanaema ja TOOMAST vanavanaema

Toomas Pihelgas Südamlik kaastunne emale, Südamlik kaastunne Liivile ema VENNA 11.01.1969 - 29.12.2020 õele ja lähedastele. lähedastega kalli poja kaotuse Helju Kruuse Mälestame head sõpra. puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul. 27.06.1928 - 11.12.2020 Sügavas kurbuses õde perekonnaga Peep, Eve ja Virve Aivo, Silver, Mihkel, Piret ja Ants Naabrid Variku talust AS Parmet kontoripere Leinab poeg perekonnaga Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 12 Tel 766 4800, e-post: [email protected] M I T M E S U G U S T 14. jaanuar 2021

Otepää Turismiinfokeskus avas uksed uues kohas Uue, 2021. aasta lävepakul...

20. detsembril avas Otepää Turis- suste kohta. Otepää oli esimene miinfokeskus ametlikult taas uksed Eestis, kes avas turismiinfopunkti ja uuel aadressil Lipuväljak 13. Külas- me teeme kõik, et turismiinfopunkti tajad on oodatud nüüd Keskväljaku roheline „I“, ehk turismiinfo kõrgem ja Lipuväljaku nurgale, kus vara- tase meil säiliks. Tulevikus on plaanis semalt tegutses Rae kohvik ja Rae keldrikorrusele teha ka kogukonna- Kebab. muuseum, kus eksponeerida kogu- Turismiinfokeskuse avasid lindi konnale olulisi esemeid ja Linnamä- lõikamisega Otepää vallavanem elt leitud muistiseid.“ Jaanus Barkala, vallavolikogu Lisaks tavapärastele teenustele esimees Rein Pullerits, SA Valgamaa (suveniirid, postkaardid/-margid, Arenguagentuuri juhataja Anneli Piletilevi ja Cargobus) on uuene- Kattai ja turismiinfokeskuse spet- nud infokeskuse liputoas võimalik Foto: Eliisa Tammeorg sialist Külliki Pikk. tutvuda ka Eesti sinimustvalge rah- „Uus asukoht – Otepää keskvälja- vuslipu lugu jutustava interaktiivse Uue aasta lävepakul on mõnus mõtiskleda, milline ta oli, ku juures, toob rohkem elu ja liiku- stendiga ning näha esimese lipu ori- see aasta 2020. Kindlasti oli ta erilisema olekuga, kui eel- mist Otepää südalinna ja on külas- ginaalsuuruses koopiat. mised ja üle-eelmised ja üle-üle-eelmised aastad. Olime tajale paremini üles leitav,“ sõnas Tulevikus on turisminfokeskuses Vasakul turismiinfokeskuse spetsialist Külliki Pikk rohkem kodused, oma pere ringis. Otepää vallavanem Jaanus Barkala. plaanis pakkuda ka suuremat valikut On, kelle üle rõõmustada. Need on meie vahvad noo- „Kui kogu elu ja ka turismiinfo kolib kohalike meistrite toodangut ning Turismiinfokeskus on avatud aas- kus avatud teisipäevast reedeni kell red. On vaja osaleda valla perepäeval kohvikuga või lo- tasapisi internetti, siis meie juures kohvi. Turismiinfokeskuse ehitus- ja taringselt vähemalt neljal päeval 10-16. teriiga Talveturul, küpsetada teatrisõpradele muffineid, panna välja võistkond Nõuni küla maastikumängul, olla saab pärisasja – juua tassi kohvi ja lammutustööd ja välisfassaadi ehitus- nädalas. Tekst ja foto: abiks Taru maratoni toitlustuspunktis või Nõuni triatloni saada infot piirkonna vaatamisväär- tööd läksid kokku maksma ca 49 000. Detsembris on turismiinfokes- Monika Otrokova korraldamisel, valla isadepäeva kontserdi ettevalmistami- sel, heategevuseks Otepää Tervisekeskuse memmedele, taatidele vahvlite küpsetamisel ja kaartide joonistamisel, kirjutada põnev noorteprojekt – nemad on alati kohe suure rõõmuga olemas. JÕULUVANADE TÄHELEPANEKUD 2020 Suur rõõm astub üle ukseläve, kui tulevad Lõbusad le- sed, Pääsusilmad, Oikuimaru, võimlemis-, jooga- ja male- ringi rahvas. Maja täitub mõnusa positiivse energiaga. 1.Tere jälle, Otepää! 8.Suveõhtul laule kajas Sama energia saabub koos meie teatri-, pidu- ja kont- Siin on tõesti olla hää. pargis ja kultuurimajas. serdirahvaga. Rõõmsaid pühi soovime. Kes soovib, tantsu kaasa lööb. Rõõmustame oma lahkete toetajate üle: ELH Palkehitus Pärast piparkooke proovime. Küll oli mõnus suveöö. OÜ, Raspel OÜ, Tsura talu, Evicon Ehitus OÜ, Tesron Ehitus 2.Lumekahuritel palju tööd: 9.Riigieksamite tuules OÜ. Meil on, mille üle rõõmustada. lund valmistavad päeval, ööl. oldi tõusujoones suurelt. Otepää valla toetusel oli sel aastal Nõuni rannas suvel Puud on härmas, valge maa Hõbe- ja kuldmedaleid mõnus olla, kortermajade õued said valgustuse, kultuu- ja suusatada saab siin ka. mitmetele jagus neid. rimajas on esimesi nädalaid mõnusalt soe terves majas, 3.Lipuväljak, katused – 10.Gümnaasium uued juhid sai, sest kütab õhk-vesi-soojuspump. Suur kniks ja kummardus sünonüümiks saanud need. neil ees nüüd tööpõld suur ja lai. meie poerahvale! Paistab nagu turuplats, Pikalt oldud distantsõppel. Meile kõigile rõõmsat uut alanud aastat 2021! kus vahel mängib mõni laps. Millal küll see jama lõpeb? 4.Keskväljakul on kivid maas, 11.Puka kooli ümber vaibus kära, Marika Viks mis talvel väga libedad. lõpuks tehtigi see ära: Kas punased või valged need, nurgakivi pandi maha Leidsin vahva tõdemuse Mats Soomrelt. On, mille üle mis maha pandud kõnniteeks? vana maja seina taha. Foto: VALJU ALOEL mõelda... : 5.Kuhupoole vaatab karu? 12.Lõuna-Eesti rallit sõitis, 15.Linn praegu „kaitsekraave“ täis Kord küsiti minult:„Moodne maailm esitab meile üha Paljud sellest ei saa aru. Tänak selle ära võitis. ja nagu sõjatander näib. suuremaid väljakutseid nii tööl, kodus kui puhkehetkel – Oti pubi? Suusatorn? Rahvas hoolsalt kandis maske, Leitud maa seest luid ja konte. Soovime rahulikke pühi, õnnelikku millised on Sinu märksõnad, et eluga toime tulla?“ Karul jalad rohelised on. selle peale hüüdkem: kaske! Äkki leitakse ka tonte? uut aastat! Ma jäin mõttesse ja vastasin:“Üksikud hundid on väljasu- 6.Tal vihma otse peale sajab, 13.Kääriku spordibaas 16.Koroona teinud palju paha, Olgu kõigile motoks selle aasta rev liik. Koos tegemine, ühise sünergia leidmine, tasakaalu istub vihmavarju najal. kaasaegsed võimalused saand. keegi teda siin ei taha. tunnuslause: „Oleme positiivsed, leidmine vastandlike kriteeriumite vahel, rõõmuhetkede Väiksed mõmmid suvest saadik Hüppa, jookse, tõuka kuuli, Mõtleb, et meist jagu saab, aga jääme negatiivseteks!“ leidmine igast olukorrast ja selle rõõmu jagamine teistega, magamiseks valind plaadid. iga spordiala ruulib. on teadmata ta tagamaad. teiste edu üle rõõmustamine. Sõbrad ja pere – koos. Töö 7.Vallas elu tasemel, 14.Kui „Õhtu“ saate külla lased, 17. 2+2 sai kõigil normiks, Ükskord me võidame niikuinii! ja hobid – koos. Üksi ja mitmekesi – koos. Vaidlejad ja vai- nüüd Jaanus Kaido asemel. selgub DJ Pilve tase. poes puhtaks pühid ostukorvi. kijad – koos. Optimistid ja skeptikud – koos … Peamine, et Traditsiooniks saanud see, Ka Veikko Täär ja Barkala Maski hoia kindlalt ees, Protokollis töö enda alla ei mataks, et sa ei viriseks, oleksid leidlik ja et pukis jällegi uus mees. said diivanile istuma. ära värise koroona ees. päkapikk Tiia Lehismets järjekindel ning võtaksid aega, et leida rõõmu ja rahulolu.”

Naabermaakond kutsub puiduhuvilisi Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus

Puiduga tegelemine köidab paljusid, see on nii programmi, mille eesmärk on tõsta puidusektoris mis kaasa mõtlema selles osas, kuidas see toode hobi kui elatusallikas. töötavate inimeste kvalifikatsiooni. Koolituspro- turule jõuaks, kes võiks olla sihtgrupp, milliseid tu- Lõuna-Eesti on unikaalses olukorras, sest Võru- gramm kestab 2 aastat. Esimeste, sissejuhatavate rustusmeetmeid kasutada, kes seda toodet tootma maa Kutsehariduskeskuse juurde kuulub puidu- ja juhtimiskompetentsi käsitletavate moodulitega võiks hakata. Tehinguni peab loomulikult jõudma Digiliblikas on tuleviku töökohtade programm, töötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus alustati septembris 2019. 2. oktoobril said tunnistu- arendaja ise. Aga me saame kontakte vahendada, mida viivad läbi kompetentsikeskus ja Kagu-Eesti Tsenter. Uksed on lahti kõigile puiduvaldkonnast se 17 õppurit, kes lõpetasid puiduvaldkonna esma- saame aidata läbirääkimisi pidada.” Puiduklaster. Tsenter kutsub tutvuma maja ja või- huvitatuile, nii ettevõtetele kui üksikisikutele, ka tasandi juhtide aastase koolitusprogrammi, sügisel Tänuväärne ettevõtmine Tsentris on töö noorte- malustega, sest oma silm on kuningas. Ehk on just naabermaakonna elanikele. Kontaktid ja koos- 2020 komplekteeriti juba uus grupp alustajaid. Ka ga. Nõustatakse õpilasfirmasid, tehakse koostööd nüüd, piirangute ajajärgul, õige aeg puiduga seo- töövõrgustik ulatub Tsentril üle Eesti ning kau- arendati Tsentris edasi eakatele mõeldud mööblit paljude õppeasutustega. Tsenter on juba aastaid tud mõtted teoks teha, vaid kohtumise aeg tuleks gemalegi, üle riigipiiri. Kompetentsikeskuse põ- (elektroonsed lisad voodile, automaatne ööval- toetanud õpilasfirmasid, kelle toode on kas puidust Tsentriga kokku leppida (kontaktid kodulehel). Ena- hitegevusteks on puitmaterjalide uurimine ja gustus, lugemisvalgusti, integreeritud raadio jne), või puitdetailidega. Aidatakse tootearenduses, mus kompetentsikeskuse masinapargist on kokku eksperimenteerimine (viimistlus), tootearendus juhendati õpilasfirmasid, alustati rakendusuuringu- jooniste tegemisel, prototüübi väljatöötamisel ja pandud põhimõttel, et ei tehta masstoodangut, ja -disain, tootmise juhtimine ja parendamine, koo- tega, tehti koostööd mitmete haridusasutustega. esimese partii tegemisel (mis on tasuta). Novembri vaid taseme võrra keerulisemaid asju, neid, mille- lituste korraldamine ja läbiviimine, nõustamine, Tänu kaasaegsetele seadmetele on abi saanud lõpus Värskas toimunud õpilasfirmade laadal tun- ga igaüks ei tegele. Näiteks 5-teljeline CNC masin puidu- ja mööblialase info kogumine, haldamine ettevõtjad – on tellitud mööblile pinnatrükki, laser- nistati parimaks Tsentriga koostööd teinud Põlva on väike mudel, mida kasutatakse disainimise ja ning jagamine, arendus- ja välisprojektid ning rah- töid, on tehtud tellimise peale lauamänge, väik- õpilasfirma Helgits, kes toodab lennukivineerist prototüüpimise puhul. Veel on Tsentris 3d printer, vusvaheline koostöö. Väga oluline roll on kompe- semat mööblit. Koostöös Rootsi disaineriga on multifunktionaalseid helkurprosse. Mitmed koolid 3d ruumiskänner, harjamismasin, laserlõikuspink, tentsikeskusel koolitajana. teoks saanud lampide, laua ja pinkide arendus viivad kompetentsikeskuses läbi majandusõpet, laboriseadmed jne. Aasta 2020 ei olnud kerge, ka Tsentri kollektiiv ja väikepartii tootmine. See on ainult murdosa sest seal saab teadmised kohe praktikasse raken- Võrumaa KHK kompetentsikeskuse Tsenter pro- oli nii kevadel kui aasta lõpus kodukontoris. Sellest tegevustest, rohkem infot kompetentsikeskuse dada. jekti rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu hoolimata oli tegus aasta, näiteks Läti, Leedu, Eesti kodulehel. Tsentri juhataja Mart Nilson: „Meil on Õpilasfirmadele ja noortele suunatud tegevu- Fondist. ja Saksamaa puidusektori ettevõtjad ja õpetajad olemas meeskond, inimesed, et koostöös alustava si kogunes mingil ajal nii palju, et tekkis vajadus töötasid projekti raames välja uue täiendkoolitus- ettevõtjaga jõuda valmis tooteni. Samuti oleme val- koondada info eraldi veebilehele digiliblikas.ee. Liana Allas