DOCSLIB.ORG

Kõigile Õnne Ei Jätku Elu on Ebaõiglane

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kõigile Õnne Ei Jätku Elu on Ebaõiglane JUUNI 2005 Kõigile õnne ei jätku Elu on ebaõiglane. Mõni saab endale ilusama auto. Mõni maksab selle eest vähem. Mõni saab aga kõik. Õnnitleme juba ette tulevasi Honda Accord Limited omanikke. Neil on õnne. Elegantne erimudel piiratud koguses, piiratud hinnaga Honda Accord Limited Hind: 332 000.- (norm. hind 405 000.-). Honda Liisingu pakkumine erimudelile: intress 2%, sissemaks 20 000.-. www.honda.ee. PERSOON 4 Enar Tarmo elu pisiasjades Ööviiul, Kaskadöörid teevad trikke, mida on kuldking, võimalik ka teist korda teha ARHITEKTUUR kärbseõis 8 Nagu Orava rattas JUUNI 2005 Kui päike käib Mõisahoovi kerkib vana kabel kõrgelt, otsib 13 Kuidas sünnib looming? Kas perekond või hoopis kolleegid silm vaheldust. Vaasis kuiva- AVAR MAAILM vate õite asemel 16 Turni torni! Igikestev ootavad sind Tornid, mis pakuvad avastamisrõõmu 20 Lõpukella kaua kajav kuma teiselpool lin- Kool on lõpuks läbi napiiri metsas emadepäev 25 Kohustus või mõnu või sooserval Suur hulk kohustuslikke raamatuid mad on maailma alus ja öeldis, määrus tõelised kauni- Eja sihitis. Isegi siis, kui parasjagu pole tarid, orhideed. SÕIDUK emadepäev. Emadepäev on ilus. Kui sa lk 48 27 Lexus, mis keerab nagu tank Kuulsa mudeli uus versioon elad nii kaugel põhjas, et ainuüksi päikese 30 Tuuningautode paraad nägemine paneb õnnest õhku ahmima, siis Teistmoodi tehtud ja sätitud autod tundub kõik neil päevil toimuv ilus. Väikes- FOTOLUGU te laste joonistatud pildid, hoolega maalitud 34 Keha lugu kaardid, nopitud lilled ja päheõpitud laulud ja luuletused. Emad ootavad kõike seda ja TURISM teavad, et nii läheb. Ja on vägagi kannatli- 40 Mali, iidse impeeriumi hiilgus Vana maailma jälgedel kud nagu sünnipäevalapsed varahommikul, 45 Tulemaa: seal, kus maailm teeseldes, et sagimine pole neid äratanud ja otsa saab uni maitseb magusam kui bingomiljon. Aga See, mis jääb maailma serva taha 48 Ööviiul, kuldking, kärbseõis... aastad lähevad mööda ja varsti enam kaarte Kodus rändajat ootavad kaunid õied ei joonistata. Ilusa pildi asemel tuleb telefoni- MAITSEELAMUS kõne või hoopis SMS ja lilled võib viia ka siis, 52 Banaanitalv on lõppenud kui teinekord trehvame. Hooajalised road kauplustes ja restoranides Ehkki emad on sellega harjunud, võiks 57 Tôm yam Tallinnas natukene teisiti. Sest muutunud ei ole ju mi- Maailmakuulus supp kohalikus vormis dagi. Ta on ikka seesama ema, kes hoolib ja TERVIS ootab. Ta olemine ei muutu ka siis, kui hääl- 62 Kevadremont, kolmed pulmad ja tejahil poliitik kuulutab välja emapalga ja poissmeestepidu teeb õnnistatud seisundist peaaegu töö, mil- Ilusalongid aitavad kevadväsimuse vastu le eest ootab järgmistel valimistel toetust. MOOD Väikese lapse kõrval saab ema oma rõõ- 66 Moepettuse kiirkursus Lihtsad nipid, et tunda end natukene mu ja tänu alati kätte. Telefonikõne on hea, paremini aga sellest võib jääda väheks. Ja kui kasutu- LEMMIK ses on juba sõna “võib”, 69 Valge lambakoer siis lihtsalt peab natuke- Saksa lambakoera vähetuntud sugulane ne rohkem. Emadepäev PISIASI olgu ka nendel emadel, 72 Romanss magusaga kelle lapsed on suured. Tallinna vanalinn pakub avastamisrõõmu magusasõpradele IDEE 58 Piits või präänik Tôm yam Tallinnas Tais maitstud supp ei lähe meelest ka siis, kui reisist juba jupp aega möödas. Kuidas maitseb hõrk keedus kaugel tema kodumaast, riigis, kus Toimetajad Urmas Vaino, tel 667 0342, e-post: [email protected] Tõnu Tramm, Indrek Kald rokivad kama ja hapendatud kapsas? Reklaami projektijuht Asso Laido, tel 667 0072, e-post: [email protected] ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl lk 57 Kujundaja Sverre Lasn Fotograaf Meeli Küttim http://www.aripaev.ee/visioon Toimetus võtab endale Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS Toimetus kaastöid Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn ei tagasta. Kõik ajalehes tel: (372) 667 0111, (372) 667 0222 Äripäev ja tema lisades faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 avaldatud artiklid, fotod, Lõpukella kaua e-post: [email protected] teabegraafika http://www.aripaev.ee (sh päevakajalisel, Toimetus e-post: [email protected] majanduslikul, poliitilisel kajav kuma tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 või religioossel teemal) korrespondent Tartus: Väino Rozental on autoriõigusega Tunne, et midagi suurt on [email protected] kaitstud teosed ning korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus nende reprodutseerimine, [email protected] levitamine ning edastamine igaveseks möödas, kummitab mis tahes kujul on ilma Reklaamiosakond e-post: [email protected] Äripäeva Kirjastuse ASi nii vanemat kui ka lõputun- tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 kirjaliku nõusolekuta keelatud. Tellimine ja levi e-post: [email protected] nistuse saajat ennast. tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Kaebuste korral väljaande Tellimishind 12 kuuks 2425 kr sisu kohta võite pöör- lk 20 Tellimine internetis http://www.aripaev.ee/tellimine duda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) trükk AS Kroonpress 646 3363 Enar Tarmo elu pisiasjades Vahel on pisiasjadel suur kaal. Vastupidi ka - suured ja oluli- sed asjad pudene- vad imepisikesteks detailideks, saa siis täpselt sotti! Tekst Urmas Vaino Fotod Terje Ugandi, Kristjan-Jaak Tammsaar ambad plagisevad nii hirmsasti, et Hkõrvalseisja juttu on raske kuulata. Hämarus, mis vaikselt üle Jägala jõe hiilib ja kõik endasse mähib, on nii niiske ja rõske, et pärast pisukest seismist tundub kogu keha olevat otsekui kiirkül- mutatud hane oma. Filmirahvale ei jää see märkamata, ne- mad muigavad kasukates, olles nii kinni- on tehtud, võttemeeskond tuleb platsile Eestis korraga nelja filmi, nii head aastat mähitud, et väljas ainult ninaots ja suu. tagasi. Filmi režissöör Peeter Simm vaatab pole ammu olnud ja teab millal jälle tuleb. Viimane selleks, et raadiosaatjasse midagi ringi, pea viltu, stetson kelmikalt kuklas, Kaskadööre pakkuvate firmade tööpõld sosistada. Käivad filmi “Kõrini!” võtted käed sügaval jopetaskus, ja küsib, et ega pole Eestis seetõttu teab mis lai. Vahepeal ja kätte on jõudnud õhtu, kui filmitakse keegi Kotovit ei ole näinud. Kotov on filmi proovis Stunts osutada ekstreemmeelela- episood, kus vajatakse kaskadööride abi. operaator. Filmi produtsent Artur Talvik hutuse teenuseid ka mujal. Mitte, et kar- Enne veel stseen filmi lõpust, õnnelikust on pärast soojendavat kohvi lasknud pool- gaks keset pidu teiste rõõmuks kusagilt muidugi. kasuka krae alla ja seletab sponsoritest- katuselt lauale, vaid laseks teistel hüpata toetajatest koosnevale grupile, mis on fil- ja siis ise vaataks, et nad teeks seda ohu- nar Tarmo istub Von Krahli Teatri mi sisu ja millise serva pealt kaskadöörid tult. Aga sarnaseid pakkujaid tekkis palju Ebaaris ja räägib endast. Enne kui kohe alla hüppavad. Kuulajad noogutavad ja nii jäi asi katki. suu avab, kuulab küsimuse ära, vaa- vaikselt ja ümisevad mõnust, kui kuule- tab siis otse enda ees olevast uksest välja vad, et filmi eelarve on seni Eestis tehtu- ava on paigas. Elektrijaama ruumides ja vastab alles pärast pisikest pausi. Pause test suurim. Lnäevad kostümeerijad vaeva ja vea- on Enari jutus väga palju. Sõnad tulevad vad kalüpsot kaskadööridele selga. alles siis, kui mees on nad peas ritta sätti- nar Tarmo õppis kaskadööri ametit Peale Enari on sellel õhtul tegevuses kaks nud. Asjade läbimõtlemine ongi Enari töö. ESoomes, 1993. aastal alanud kur- soomlast, üks teeb trikki, teine jälgib ja Mina unustasin kohtumisele minnes pas- sustel. Kursustel osalesid kümme tassib päästerõngast endaga kaasas. Varsti taka maha, tühja sellest. Kui Enar Tarmo soomlast ja kaks eestlast. Koolituse kõr- hüppab Enar elektrijaama rinnatiselt jää- unustaks oma tööd tehes millegi maha, gest tasemest annab tunnistust fakt, et külma kevadisse vette, soomlane talle jä- siis võib see jääda tema viimaseks tööpäe- selle lõpetanud soomlased panid kokku rele. Mitte sellepärast, et saaks teise duub- vaks. Enar Tarmo on Eesti ainus kõrgtase- esimese ametliku kaskadööride grupi Soo- li, vaid seda näeb ette käsikiri. Peategelane mel kaskadöör. mes. Kursuse juhendaja Reijo Kontioga kukub ja teine teda päästma. Nagu ikka koos asutas Enar 2002. aastal firma filmides. Naised ja mehed Talviku ümber ell on üheksa paiku või natukene Stunts. Stunts on ainus firma Eestis, mille on juba natukene närvilised. Telgis joodud Krohkem, kui Jägala jõe elektrijaama peamine tegevusala on kaskadööriteenus- kohvi soojus on kehast lahkunud ja aitab juures algab sagin. Väike vahepaus te osutamine. Nojah, eelmisel suvel tehti ainult üles-alla kargamine. Aga karata ei 4 VISIOON Jääkülm vesi on filmitud tri- ki oluline mõjutaja. Kalüpso kaitse alt jäävad välja käed, kael ja nägu. Pärast sellist jäist suplust tuleks pidada tegelikult paus, arvab Enar Tarmo, sest mõtlemine käib hoopis aeglasemalt. saa vabalt. Platsi mänedžer kupatab kogu õige tähtsam on absoluutne kes- kamba tahapoole, muidu jääb endale soo- Kkendumine. Enne triki sooritamist ja tegeva sponsori pea kaadrisse. Seda aga joonistatakse ja mõeldakse iga või- filmikunst ei armasta. malik detail hoolikalt läbi. Triki teostami- se ajal peab olema oma keha üle täielik askadööri triki ettevalmistamine kontroll, täielik keskendumine. Tegelikult Kon tegelikult väga lihtne. Alguses on need trikid kõik maksimaalselt ohu- räägivad režissöör ja operaator täp- tud. Kaskadöörid ei saa oma tööd teha selt ära, mida neil on filmi jaoks vaja. Siis kunagi “üsna” ja “peaaegu” põhimõtetest mõeldakse koos, kuidas lahendus võiks lähtuvalt. Kõik trikid on sellised, mida välja näha ja joonistatakse stooriboord. saab teha mitu korda. Seetõttu ei ole ka See on kirjeldus selle kohta, millises
Load more

Recommended publications
  • Estonian Literature 5
    ESTONIAN LITERATURE V Fiction in Independent Estonia A. H. Tammsaare and “Truth and Justice”, A. Gailit, et al. •Tarapita (1921–1922) < Clarté, German Expressionism •Other almanacs: Odamees , Ilo , Murrang , Moment , etc. •Estonian Writers’ Union (1922); Looming (Creation, 1923) •Estonian Cultural Endowment (1925) •Modern criticism: F. Tuglas , J. Semper , Ants Oras (1900-1982), Aleksander Aspel (1908-1975) •Hugo Raudsepp — comedies and dramas •Anton Hansen Tammsaare , Truth and Justice (“Tõde ja õigus” I–V, 1926-1933) — Psychological-Symbolical Realism •August Gailit , grotesque short stories, Toomas Nipernaadi (1928) — Neoromantism •Mait Metsanurk (Eduard Hubel, 1879–1957), The Unmarked Grave (“Jäljetu haud”, 1926), The White Cloud (“Valge pilv”, 1925), The Red Wind (Punane tuul, 1928) — Critical Realism Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) Tõde ja õigus I–V (“Truth and Justice”, 1926–1933) • Rural Realism • Impressionism and Symbolism: • Long Steps (“Pikad sammud”, 1908) • Young Souls (“Noored hinged”) • Across the Border (“Üle piiri”) • Nuances (“Varjundid”) • The Fly (“Kärbes”) • The Boy and the Butterfly (“Poiss ja liblik”) • Symbolic Realism: • Judith (1921) • The Master of Kõrboja (“Kõrboja peremees”, 1922) Truth and Justice I–V (“Tõde ja õigus”, 1926–1933) Man’s struggle with land (I), with God (II), with society (III), with himself (IV), and resignation (V). Tammsaare’s methodological triangle – The soil must be loved, even if it lies underneath the threshold of the humblest cottar’s home. –“Work and take pains and love will follow by itself,” said father. “You did it and my mother did it, which certainly caused her early death; but there was still no love, and there is none since today in Vargamäe.” – God is an immense vessel never to overflow with worries and sadness.
    [Show full text]
  • Valev Uibopuu Bibliograafia
    V Õ R U M A A T O E T U B V A I M U K U L T U U R I L E VALEV UIBOPUU 19.10.1913 – 18.03.1997 BIBLIOGRAAFIA Koostaja: Maie Elstein Võru, 2013 Sisukord VALEV UIBOPUU ELULUGU ................................................................................................ 4 SAATEKS .................................................................................................................................. 9 KIRJANDUSNIMESTIK ......................................................................................................... 11 I. VALEV UIBOPUU LOOMING ....................................................................................... 11 A. ILUKIRJANDUS EESTI KEELES ........................................................................... 11 B. ILUKIRJANDUS VÕÕRKEELES ............................................................................. 22 C. ILUKIRJANDUS KOGUMIKES JA PERIOODIKAS ............................................. 25 II VALEV UIBOPUU TOIMETAJA, KOOSTAJA, KAASAUTOR, JUHENDAJA .......... 33 A. RAAMATUD EESTI KEELES ................................................................................... 33 B. AJAKIRJAD, RAAMATUD VÕÕRKEELES ........................................................... 38 III KIRJANDUSTEADUS JA -TEOORIA .......................................................................... 39 IV KIRJANDUSKRIITIKA. ARVUSTUSED. ÜLEVAATED EESTI JA VÕÕRKEELES 41 V VALEV UIBOPUU KEELETEADUSLIKUD TÖÖD. ................................................... 48 A. RAAMATUD. ARTIKLID EESTI JA VÕÕRKEELES .............................................
    [Show full text]
  • Contemporary Drama and Theatre in Estonia. Conversing with Drama Directors Lembit Peterson, Tiit Palu and Ivar Põllu
    260 INTERLITT ERA RIA 2020, 25/1: 260–272 CHEN, TALVET Contemporary Drama and Theatre in Estonia. Conversing with Drama Directors Lembit Peterson, Tiit Palu and Ivar Põllu CHEN DAHONG JÜRI TALVET CHEN, TALVET For a visitor coming to Estonia from a far-away foreign country with little if any knowledge of Estonian culture, the facts and statistics provided and spread online by the Estonian Theatre Agency (Eesti Teatriagentuur, http://www. teater.ee/) can look truly impressive. Estonia is one of the smallest European countries, on the shores of the Baltic Sea, but it remains a fact that between 2015 and 2017 nearly forty active theatres of the country produced annually more than 6000 performances (incl. 200 new performances, sic!), while the total number of its theatregoers (slightly more than one million people) was almost the same as the country’s autochthonous (Estonian-speaking) population. We may add that conscious Estonian culture as creativity in all branches of arts can be traced back only to the middle of the 19th century when the country’s predominantly peasant population was finally emancipated from the humiliating condition of serfdom, imposed by Baltic-German landlords since the late Middle Ages (and maintained since the start of the 18th century with the benediction of Tsarist Russia) In the following interview, we will ask some of the leading Estonian stage directors to share their experience and ideas about the past and contemporary state of Estonian theatre life and drama performances. LEMBIT PETERSON (born in 1953 in Tallinn) has a long and varied experience working as a drama director.
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine Autumn 2020
    The Bard Like the roar of waves on the foamy river, plunging from the rocks down into the dale; like the thunder of the heavens rolling awesome under black clouds: so runs song fair stream of fire. Like a wellspring of light Estonian Literary Magazine stands the honoured bard amongst his brothers. Autumn 2020 The thunder rolls and the woods fall silent: the bard raises his voice · 51 pours forth the sap of song from his lips, 2020 while all around MN U silent as the sea cliffs T U A the people stand and listen. · KRISTJAN JAAK PETERSON, 1819 TRANSLATED BY ERIC DICKENS ESTONIAN LITERARY MAGAZINE LITERARY ESTONIAN ESTONIAN LITERARY MAGAZINE · autumn 2020 · 51 Nº51 elm.estinst.ee MORE INFORMATION: ESTONIAN INSTITUTE Eesti Instituut Suur-Karja 14, 10140 Tallinn, Estonia Phone: +372 631 4355 www.estinst.ee ESTONIAN LITERATURE CENTRE Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia www.estlit.ee ESTONIAN WRITERS’ UNION Eesti Kirjanike Liit Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone: +372 6 276 410, +372 6 276 411 [email protected] www.ekl.ee The current issue of ELM was supported by the Cultural Endowment of Estonia and Estonian Ministry of Culture © 2020 by the Estonian Institute. ISSN 1406-0345 Editor: Berit Kaschan · Translators: Adam Cullen · Language editor: Robyn Laider Layout: Piia Ruber Editorial Board: Tiit Aleksejev, Adam Cullen, Peeter Helme, Helena Koch, Ilvi Liive, Helena Läks, Piret Viires On the Cover: Mudlum Photo: Piia Ruber Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center. THE FRONT COVER OF THE THIRD ISSUE OF ESTONIAN LITERARY MAGAZINE, PUBLISHED IN 1996.
    [Show full text]
  • Estonian Evergreen Trykk Pakett 09.02.2016.Indd
    ESTONIAN Evergreen Books 1 Anton Hansen Tammsaare . 4 The New Devil of Hellsbottom . 5 Truth and Justice . 6 Jaan Kross . 8 The Czar’s Madman . 9 Between Three Plagues . 10 August Gailit . 12 ESTONIAN Toomas Nipernaadi . 13 Karl Ristikivi . 14 EVERGREEN All Souls’ Night . 15 Eduard Vilde . 16 BOOKS The Dairyman of Mäeküla . .17 Friedebert Tuglas . 18 At the End of the World . 19 Herman Sergo . 20 Spriteshoals . 21 Aadu Hint . 22 The Windswept Shore . 23 Juhan Jaik . 24 Selected Ghost Stories . 25 Oskar Luts . 26 The Spring . 27 Mati Unt . 28 Autumn Ball . 29 Raimond Kaugver . 30 Forty Candles . 31 Enn Vetemaa . 32 The Monument . 33 Mats Traat . 34 Coffee Beans . 35 Arvo Valton . 36 The Journey to the End of Infinity . 37 Viivi Luik . 38 Epp Ojamaa-Kuhn, In Dramatic (fragment,Vein 1964) from the collections of the Under and LiteratureTuglas Centre The Seventh Spring of Peace . 39 2 3 The New Devil of Hellsbottom (Põrgupõhja uus Vanapagan) has been translated into 14 languages. The English translation by Olga Shartze revised by Christopher Moseley was published by Norvik Press in 2009 under the title The Misadventures of the New Satan. Anton Hansen Text by Märt Väljataga The New Devil of Hellsbottom Põrgupõhja uus vanapagan O O K S TAMMSAARE B The last and perhaps most disturbing novel by the great Estonian novelist A. H. Tammsaare is a parable of redemption as well as a powerful piece of social critique. Although a radical agnostic and anticlerical publicist since his student V E R G R E E N days, A.
    [Show full text]
  • Eesti Pagulaskirjanduse Keskus Ja Perifeeria 1 Sirje Olesk
    Methis. Studia humaniora Estonica 2014, nr 13 DOI: 10.7592/methis.v10i13.1307 Eesti pagulaskirjanduse keskus ja perifeeria 1 Sirje Olesk Märksõnad: eesti kirjandus, pagulaskirjandus, Eesti NSV, kirjandusväli, kirjanduskaanon Sissejuhatus Eesti pagulaskirjandus on kaugemalt vaadates väike ja kompaktne. Käesoleva artikli eesmär- giks on vaadelda eesti pagulaskirjanduse eristumist keskmeks ja perifeeriaks ning väliseesti kirjandusvälja dünaamikat Pierre Bourdieu väljateooria valguses (vt Bourdieu 1999). Toetun peamiselt Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitatavatele allikmaterjalidele, nagu Välismaise Eesti Kirjanike Liidu koosolekute protokollid, mälestused, kirjavahetused. Eeskätt kirjavahe- tuste analüüsimine annab võimaluse uurida lähemalt 20. sajandi II poole ideoloogilisi prakti- kaid ja inimeste mentaliteeti mõlemal pool raudset eesriiet. Paguluse kolm põlvkonda. Kese Miljonilisest rahvast põgenes Eestist 1944. aasta sügisel umbes 70 000 inimest (Raag 1999: 61–70). Õnnelikumad pääsesid üle mere Rootsi, vähem õnnelikud pidid koos sakslas- tega minema Saksamaale, kust suurem osa liikus hiljem Kanadasse, USA-sse ja Austraaliasse. Need neli maad saidki pärast Teist maailmasõda eestlaste peamisteks asukohamaadeks väljaspool kodumaad. Ameerikas ja mujalgi olid olemas juba varem välja rännanud eestlased, niinimetatud vana-diasporaa, kuid nemad ei olnud poliitiliselt ega ühiskondlikult kuigi aktiiv- sed. Uus pagulaskond oli seda aga kõige suuremal määral. Asutati eesti ajalehti, koole, laulukoore ja kõikvõimalikke organisatsioone. 1945. aastal asutati Rootsis Välismaine Kirjanike Liit (VEKL) ja umbes samal ajal ka esimesed kirjastused, millest keskseks kujunes 1951. aastal Lõuna-Rootsis Lundis loodud Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK), kirjanike endi aktsiaselts, mille aluskapitali andis eesti ärimees Enn Vallak (Kronberg 2002: 22–24). Mis võiks iseloomustada Eesti diasporaad laiemalt, mis eristab seda näiteks vene emig- rantidest, kes olid kogunenud Prantsusmaale ja USA-sse juba enne Teist maailmasõda? Esmalt – eesti pagulaskond oli sotsiaalselt ühtlasem.
    [Show full text]
  • Novels, Histories, Novel Nations Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia
    Novels, Histories, Novel Nations Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia Edited by Linda Kaljundi, Eneken Laanes and Ilona Pikkanen Studia Fennica Historica The Finnish Literature Society (SKS) was founded in 1831 and has, from the very beginning, engaged in publishing operations. It nowadays publishes literature in the fields of ethnology and folkloristics, linguistics, literary research and cultural history. The first volume of the Studia Fennica series appeared in 1933. Since 1992, the series has been divided into three thematic subseries: Ethnologica, Folkloristica and Linguistica. Two additional subseries were formed in 2002, Historica and Litteraria. The subseries Anthropologica was formed in 2007. In addition to its publishing activities, the Finnish Literature Society maintains research activities and infrastructures, an archive containing folklore and literary collections, a research library and promotes Finnish literature abroad. Studia fennica editorial board Pasi Ihalainen, Professor, University of Jyväskylä, Finland Timo Kaartinen, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Taru Nordlund, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Riikka Rossi, Title of Docent, Researcher, University of Helsinki, Finland Katriina Siivonen, Sunstitute Professor, University of Helsinki, Finland Lotte Tarkka, Professor, University of Helsinki, Finland Tuomas M. S. Lehtonen, Secretary General, Dr. Phil., Finnish Literature Society, Finland Tero Norkola, Publishing Director, Finnish Literature Society, Finland Maija Hakala, Secretary of the Board, Finnish Literature Society, Finland Editorial Office SKS P.O. Box 259 FI-00171 Helsinki www.finlit.fi Novels, Histories, Novel Nations Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia Edited by Linda Kaljundi, Eneken Laanes & Ilona Pikkanen Finnish Literature Society SKS • Helsinki Studia Fennica Historica 19 The publication has undergone a peer review.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Table of Contents.Pdf
    Contents Foreword and Acknowledgments ................................................................... xvii Introduction ............................................................................................................. 1 The Oral Tradition ................................................................................................ 15 When I Escape the Manor ............................................................................. 17 A Dull Life Is a Sorry Thing ������������������������������������������������������������������������� 17 Brother’s War Song (extract) .......................................................................... 18 Reiner Brocmann ................................................................................................... 19 How Blessed Is the Man ............................................................................... 21 Käsu Hans .............................................................................................................. 23 Ah Me! Poor Tartu Town! ............................................................................. 24 Kulli Jüri ................................................................................................................. 29 Song 64. What Did Jesu’s Little Tom Tit Do? ............................................... 31 Song 81. God Invites All the People ............................................................. 31 Song 83. Towns and Lands Will Grow and Stand .................................... 32 Joachim Gottlieb Schwabe
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine · Autumn 2017 · Photo by Kalju Suur Kalju by Maimu Berg · Photo
    Contents 2 A women’s self-esteem booster by Aita Kivi 6 Tallinn University’s new “Estonian Studies” master´s program by Piret Viires 8 The pain treshold. An interview with the author Maarja Kangro by Tiina Kirss 14 The Glass Child by Maarja Kangro 18 “Here I am now!” An interview with Vladislav Koržets by Jürgen Rooste 26 The signs of something going right. An interview with Adam Cullen 30 Siuru in the winds of freedom by Elle-Mari Talivee 34 Fear and loathing in little villages by Mari Klein 38 Being led by literature. An interview with Job Lisman 41 2016 Estonian Literary Awards by Piret Viires 44 Book reviews by Peeter Helme and Jürgen Rooste A women’s self-esteem booster by Aita Kivi The Estonian writer and politician Maimu Berg (71) mesmerizes readers with her audacity in directly addressing some topics that are even seen as taboo. As soon as Maimu entered the Estonian (Ma armastasin venelast, 1994), which literary scene at the age of 42 with her dual has been translated into five languages. novel Writers. Standing Lone on the Hill Complex human relationships and the (Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal, 1987), topic of homeland are central in her mod- her writing felt exceptionally refreshing and ernist novel Away (Ära, 1999). She has somehow foreign. Reading the short stories also psychoanalytically portrayed women’s and literary fairy tales in her prose collection fears and desires in her prose collections I, Bygones (On läinud, 1991), it was clear – this Fashion Journalist (Mina, moeajakirjanik, author can capably flirt with open-minded- 1996) and Forgotten People (Unustatud ness! It was rare among Estonian authors at inimesed, 2007).
    [Show full text]
  • Otepää Sai Taas Talvepealinnaks
    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 ILMUB 2 KORDA KUUS Otepää, Nõuni, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Neljapäev, 14. jaanuar 2021 Nr 1 (527) Otepää sai taas talvepealinnaks Astronoomiline talv algas 21. detsem- bril kell 12.02. Otepää sai talvepealinna Mälestati Vabadussõjas õigused kätte juba 20. detsembril, mil toi- musid talvepealinna pidustused. Otepää langenuid sai talvepealinnaks 24. korda. Talvehämarikus ja lõkketulede valguses toimus traditsiooniline Otepää Naisseltsi poolt veetav talvelaat. Sellel aastal kaup- lesid koroonaohu tõttu ainult kohalikud müüjad. Laadale oli ehitatud ka külatä- nav, kus Otepää valla külade esindused olid välja tulnud ja pakkusid käsitööd ja omatehtud küpsetisi. Iga küla asukohta tähistasid külanimetusega bussijaama sildid. 3. jaanuar on Vabadussõjas langenute mä- Laadal oli nii magusat, kui ka soolast, lestuspäev. Otepää helisesid selle puhul riideid ja tarbeesemeid, Otepää nais- kirikukellad ning asetati pärjad Otepää Va- selts jagas turulisele glögi ja piparkooke. badussamba jalamile. Pärgasid asetasid Laadal olid oma toodetega väljas Otepää Otepää vallavanem Jaanus Barkala ja val- noortekeskuste noored. lavalitsuse liige Valdur Sepp, KL Valgamaa Otepää Raekojas toimus ka Otepää Maleva Otepää Üksikkompanii pealiku abi Turismiinfokeskuse avamine. Punase Taavi Sepp ja Naiskodukaitse Valga Ring- lindi, mida hoidsid kaks kelmikat päka- konna Otepää jaoskonna esinaine Helle pikku, lõikasid läbi Otepää vallavanem Kuldmaa. Jaanus Barkala, vallavolikogu esimees Vabadussamba jalamil valvasid Otepää Rein Pullerits, SA Valgamaa Arengua- Üksikkompanii kaitseliitlased. Vabadus- gentuuri juhataja Anneli Kattai ja turis- sõjas langenud sõjamehi olid mälestama tulnud mitmed Otepää valla kodanikud miinfokeskuse spetsialist Külliki Pikk. Valitsemissaua üleandmine. Vasakult: Otepää Vallavolikogu esimees Rein Pullerits, Otepää Samal ajal lasi talvepealinna karumõmm ja Otepää kaitseliitlased ning naiskodu- vallavanem Jaanus Barkala, Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ja Pärnu abilinnapea Varje Tipp kaitsjad.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Year Book Annales Academiae
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVII (44) 2011 TALLINN 2012 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 21 Academy Events . 41 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 52 Publications of the Academy . 55 International Scientific Relations. 57 National Awards to Members of the Academy . 61 Anniversaries . 64 Members of the Academy. 85 Estonian Academy Publishers . 97 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 101 Financial Activities. 107 Associated Institutions . 110 Associated Organisations . 139 In Memoriam . 182 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 184 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 186 Directory . 187 3 FOREWORD The eleventh year of this century was very instructive and successful for the Academy in the true sense of the word. For the second consecutive year we used the possibility granted by the new law adopted in 2010 to update the Academy’s competence and to reduce the average age of Members of Academy. We elected 7 new Members of Academy, among them also a Member of Academy in the domain of music (A.Pärt), the first in the history of the Estonian Academy of Sciences. Estonia was replenished by five new Centres of Excellence in Re- search, with participation of Members of Academy. Funded by Mi- nistry of Education and Research, the Academy composed a com- prehensive and forward-looking collection of scientific articles “Re- search in Estonia”.
    [Show full text]