DOCSLIB.ORG

Vene Kirjanduse Tõlkeideoloogia Erinumber Methis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vene Kirjanduse Tõlkeideoloogia Erinumber Methis STUDIA HUMANIORA ESTONICA 25 2020 VENE KIRJANDUSE TÕLKEIDEOLOOGIA ERINUMBER METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA ISSN 1736-6852 (trükis) ISSN 2228-4745 (võrguväljaanne) Ajakiri on avatud juurdepääsuga (open access), kättesaadav kodulehel (www.methis.ee) ja Tartu Ülikooli Raamatukogu serveris avatud juurdepääsuga ajakirjade keskkonnas OJS (https://ojs.utlib.ee/index.php/ methis). Ilmub regulaarselt kaks korda aastas, 15. juunil ja 15. detsembril. Registreeritud rahvusvahelistesse andmebaasidesse Ulrich, MLA, DOAJ, ERIH PLUS ja Scopus. PEATOIMETAJA: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum TOIMETUSKOLLEEGIUM: Tiina Ann Kirss, Tartu Ülikool (kolleegiumi esimees) Luule Epner, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool Satu Grünthal, Helsingin Yliopisto Cornelius Hasselblatt, Eesti Teaduste Akadeemia, välisliige Robert Hughes, Ohio State University Maire Jaanus, Columbia University, Barnard College Pirkko Koski, Helsingin Yliopisto Leena Kurvet-Käosaar, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool Arne Merilai, Tartu Ülikool Daniele Monticelli, Tallinna Ülikool Thomas Salumets, University of British Columbia Virve Sarapik, Eesti Kunstiakadeemia Anneli Saro, Tartu Ülikool Jaan Undusk, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, akadeemik Piret Viires, Tallinna Ülikool Kujundus: Ly Lestberg Küljendus: Krete Pajo Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 25 (kevad) Vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber ISBN 978-9949-03-363-8 ISBN 978-9949-03-364-5 (pdf) DOI: 10.7592/methis.v20i25 Koostaja: Lea Pild Toimetajad: Lea Pild, Kanni Labi Eesti keele toimetaja: Kanni Labi Inglise keele toimetaja: Ene-Reet Soovik Venekeelsete artiklite tõlge: Malle Salupere, Silvi Salupere, Olga Sudajeva, Viivika Voodla TOETUS Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt „Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene ja nõukogude võimu tingimustes 19.–20. sajandil“ (IUT34-30). Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145) Tartu Ülikooli kirjastamiskomisjon Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Kultuurkapital Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond Kontakt: Methis, Vanemuise 42, 51003 Tartu; [email protected] © Autorid, Eesti Kirjandusmuuseum VENE KIRJANDUSE TÕLKEIDEOLOOGIA ERINUMBER 25 2020 Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 25 Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA NR 25 (kevad) Vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber Koostaja: Lea Pild Toimetajad: Lea Pild, Kanni Labi Eesti keele toimetaja: Kanni Labi Inglise keele toimetaja: Ene-Reet Soovik Venekeelsete artiklite tõlge: Malle Salupere, Silvi Salupere, Olga Sudajeva, Viivika Voodla Tartu 2020 SISUKORD METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA 2020, NR 25 Lea Pild Vene kirjanduse tõlkeideoloogiast. Saateks 5 Peeter Torop Ideoloogia väli tõlketeooria ja tõlkeloo dialoogis 9 Tatjana Stepaništševa Johannes Aavik ja vene kirjandus: biograafiline ja kultuurilis-ideoloogiline kontekst 27 Maria Borovikova Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ tõlkijana 50 Lea Pild Jutustajateksti muutlikkus Fjodor Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid“ eestikeelsetes tõlgetes 68 Ekaterina Velmezova Autoritõlke teoreetilisest ja praktilisest väärtusest Jaan Kaplinski luuletuse „Valgus ei saagi vanaks“ näitel 98 Anna Pavlova, Larissa Naiditch Draamateoste tõlkimise teooria ja reaalsus Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõnede tõlgete analüüsi näitel 110 Ljubov Kisseljova Impeeriumi ideoloogia etnograafia keelde tõlkimise probleemist 133 Maria Malikova „Bukvalistide kukutamise“ alguse juurde: 1934. aasta 156 VABAARTIKKEL Taavi Remmel Jutustaja kui kujutluse etnograaf eksperimentaalses süsteemis 172 SAATEKS Vene kirjanduse tõlkeideoloogiast. Saateks Käesolevas erinumbris on esitatud artiklid, mille autorid osalevad Haridus- ja Tea- dusministeeriumi institutsionaalses projektis „Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlki- mine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene ja nõukogude võimu tingimus- tes 19.–20. sajandil“ (IUT34-30). Samuti avaldatakse siin tõlkeprojektis osalejate rahvusvahelise koostöö partnerite uurimused. Analüüsi põhiobjektiks on sihttekstide ideoloogiline mõõde. Tõlkeideoloogia mõistet käsitlevad artiklite autorid laiemas tähenduses, toetudes Belgia tõlketead- lase Theo Hermansi arusaamale tõlkimise ideoloogiast kui kultuuride, kogukon- dade ja sotsiaalsete gruppide suhte reguleerimisest välismaailmaga. Hermans leiab, et tõlkimise käigus teostatakse tõlkenormide ja tõlkestrateegiate valik, mis määrab kindlaks tõlkeprotsessi ja tõlketeksti ideoloogilised parameetrid vastuvõt- vas kultuuris. Juri Lotmani semiootilisest tõlkekontseptsioonist lähtudes võib sel- list vastuvõtva kultuuri käitumist nimetada ka interioriseerimiseks ehk „väliskul- tuuri sisekuju loomiseks“ vastuvõtvas kultuuris, vastandiks tõlkimisele kui „võõra- pärastamisele“. Artiklite valimiku juhatab sisse P e e t e r T o r o p i teoreetiline artikkel tõlke- ideoloogia mõiste dünaamikast kolme viimase aastakümne vältel. Teemanumbri keskmeks on tõlkeloolised uurimused, kus analüüsitakse vene kirjandusklassika eestindusi. Vene kirjanduse tõlked eesti keelde 19.–21. sajandil ei ole mitmetel ajaloolis-kultuurilistel põhjustel veel muutunud eesti tõlkeajaloo uuri- misel põhjaliku üldistava ega süvaanalüüsi objektiks. 20. sajandi alguses määras suhtumise vene kirjandusse paljuski ära nooreestlaste prantsuse ja skandinaavia kirjanduse eelistus. Teadaolevalt oli huvi vähenemine vene kirjanduse vastu Noor- Eesti ajajärgul tingitud selle seotusest Vene impeeriumi ideoloogilise kontekstiga, eriti silmas pidades 1880. aastatel alanud niinimetatud venestusaega keiserliku Venemaa Balti kubermangudes. Eesti Vabariigis 1920.–1930. aastatel huvi vene kir- janduse tõlkimise vastu tõusis. Algas suurte vene kirjandusklassikute eestinda- 5 Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 25 SAATEKS mine. Väljavalitud kirjanikeks osutusid 19. sajandi maailma kirjandusklassikud – Aleksandr Puškin, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi, Anton Tšehhov. Kuid tuleb tõdeda, et tõlkekriitilisi retsensioone mainitud kirjanike eestikeelsetele üllitistele ilmus 1930. aastatel üsna vähe. Tõlkekriitikud pöörasid tollal tähelepanu vaid Friedebert Tuglase Tšehhovi tõlgetele. Alates 1940. aastast iseloomustas olukorda Eesti tõlke- väljal pealesunnitud tõlkekultuur, mis samuti ei innustanud tõlkekriitikuid andma analüütilisi hinnanguid vene ilukirjanduse tõlkijate töödele. Vene-nõukogude kirja- nike eestindusi retsenseerides ei maininud retsensendid mõnikord isegi tõlkijate nimesid, rõhutades sel viisil nende tõlketööde ebaolulisust eesti kultuurile. Võib öelda, et olukord ei muutunud eriti ka 1990. aastatel, pärast Eesti iseseisvuse taas- tamist, kui kirjastajate, tõlkijate, tõlkekriitikute ja tõlkeloolaste pilgud pöördusid Lääne-Euroopa kirjanduste poole, kuna vene ja nõukogude kirjanduse monopol sai lõpuks läbi. Kolmel viimasel aastakümnel võib täheldada mitmete vene kirjandus- klassika väljaannete kordustrükkide ning mõningate tänapäeva vene ilukirjanduse tõlgete avaldamist. Viimaste tõlkekriitilised süvaanalüüsid aga kahjuks peaaegu puuduvad. Ajakirjanumber algab artiklitega, milles keskendutakse eesti tõlkeloo eri pe- rioodidesse kuuluvatele vene kirjanduse eestindustele. Kõige varasem tähelepanu leidnud ajavahemik on 20. sajandi algus, mida käsitletakse taustana T a t j a n a S t e p a n i š t š e v a artiklis Johannes Aavikust kui vene kirjandusklassika tõlkijast. Uurimuses näidatakse, et kuigi Aavik eestindas Dostojevski „Kuritööd ja karistust“ keeleuuenduslikel eesmärkidel, avaldasid tema valikule suurt mõju biograafiline ja ajaloolis-kultuuriline kontekst. Nagu artiklis esitatud materjalist ilmneb, tekib Aaviku kaasaegsete nooreestilike esteetiliste vaadete ja Aaviku enda individuaal- sete esteetiliste eelistuste vahel konflikt, mis puudutab ka suhtumist vene kirjan- dusse. Kahe järgmise olulise perioodi poole pöördub oma töös M a r i a B o r o v i - k o v a . 20. sajandi alguse ühe kuulsaima vene kirjaniku Maksim Gorki Itaalias kir- jutatud jutustust „Lapsepõlv“ (1913) tõlkisid eesti keelde Heiti Talvik, kes alustas oma tööd 1945. aastal, ja Betti Alver, kes jätkas represseeritud Talviku tõlget, astu- des oma abikaasaga loomingulisse dialoogi. Erinevused Talviku ja Alveri tõlkever- sioonide vahel viitavad eeskätt tõlkenormide muutumisele ajas. Kui esimene tõlkija üritas säilitada Gorki stiili kirevust, siis teine püüdis siluda ja neutraliseerida lähte- teksti keelt ning muuta seda eesti lugeja jaoks kergemini vastuvõetavaks. Kahe silmapaistva eesti luuletaja töö võrdlus annab võimaluse täpsustada arvamust Gor- kist kui ainuüksi „pealesunnitud“ kirjanikust ning analüüsida „Lapsepõlve“ autori maine muutumist eesti kultuuri kontekstis alates 1940. aastatest. 6 SAATEKS Kahe poliitilisest survest vabal ajal tehtud tõlketöö võrdlusele keskendub L e a P i l d i artikkel, kus vaadeldakse Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid“ jutus- taja kõne taasloomist. 1939.–1940. aastatel avaldati Aita Kurfeldti eestindus ja aas- tatel 2015–2016 ilmus Virve Krimmi tõlge. Esimese tõlke stiilianalüüs näitab, et autori eesmärgiks oli säilitada lähedus lähtetekstile väljendusplaani tasandil. Hili- sem tõlkija Virve Krimm säilitas ülima täpsuse tõlke leksikaal-semantilisel tasandil ja orienteerus samal ajal sihtteksti väljendusplaanile, eirates paljuski jutustaja- teksti muutlikkuse spetsiifilisi iseärasusi. Virve Krimmi tõlkes on eesti keele kasu- tus tänapäevastatud, kuid ühtlasi on lähteteksti väljendusplaan osaliselt eliminee- ritud, ehk siis Dostojevskile oluline jutustaja
Load more

Recommended publications
  • Taevas Ja Maa Peal. Folkloristika Vilniuses
    Taevas ja maa peal. Folkloristika Vilniuses 17.-19. oktoobrini 2006 külastas Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna kaheksa- liikmeline delegatsioon leedu kolleege Vilniuses Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Insti- tuudis. Külaskäigu kestel uuendasime vanu ja sõlmisime uusi suhteid ning tutvusi. Visiit sai võimalikuks tänu Eesti TA teadlasvahetuse programmile, mis seekord lähe- tas ametireisile neli folkloristi. Teised delegatsiooni liikmed osalesid muude vahen- dite toel. Kuna 17. oktoobril saabusid Vilniusse Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip, saime meiegi osa ajaloolise sündmusega kaasne- vast elevusest Leedu pealinnas. Juba eelmisel päeval oli toimunud riiklik vastuvõtu- tseremoonia, mille käigus kinkis Leedu president kuningannale hõbemedaljonid lee- dulaste tähtsündmuste kujutistega. Vilniuses valmistutakse juba Leedu 1000. esma- mainimise aastapäeva tähistamiseks (2009), on alustatud ajalooliste hoonete ulatus- likke renoveerimistöid. Nüüd aga kogunesid inimesed keskpäevaks Raekoja platsile, kuhu saabus lühikeseks tervituskohtumiseks leedu presidendipaar koos kuninglike külalistega. Meie töölähetus viis meid Antakalnio tänavale Leedu kirjanduse ja folkloori insti- tuuti (Lietuvių Literaturos ir Tautosakos Institutas). Instituut meenutab oma struk- tuurilt mõnevõrra meie kunagist Keele ja Kirjanduse Instituuti, kuigi analoogia on tõepoolest ainult vormiline. Uurimiskeskuse allüksusteks on tänapäeval vana kirjan- duse osakond, nüüdiskirjanduse osakond, tekstoloogia osakond; folkloristika poole
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ Tõlkijana 1 Maria Borovikova
    Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 25 Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ tõlkijana 1 Maria Borovikova Teesid: Artiklis vaadeldakse Maksim Gorki eestindusi nende ajaloolises kontekstis ja tuuakse välja põhimõttelised erinevused 20. sajandi alguse tõlgete ja varaste nõukogudeaegsete tõlgete vahel. Need erinevused on tingitud esiteks rahvusliku tõlketeooria kujunemisest Eestis 1920.– 1930. aastatel, teisalt avaldas olulist mõju Gorki kirjanikustaatuse muutumine tuntud Euroopa kirjanikust nõukogude klassikuks. Betti Alveri tõlgitud Gorki „Lapsepõlve“ (1946) võrdlus tema abikaasa Heiti Talviku sama jutustuse esimese osa tõlkekatsetusega võimaldab detailselt jäl- gida uue tõlkekaanoni kujunemist Eestis. DOI: 10.7592/methis.v20i25.16567 Märksõnad: Maksim Gorki, Betti Alver, Heiti Talvik, Eesti sovetiseerimine, vene-eesti tõlkimise ajalugu Sissejuhatus 1946. aastal tähistati Nõukogude Liidus laialdaselt kümne aasta möödumist Mak- sim Gorki surmast. 2 Eesti ei olnud siin erand: vabariik tähistas seda Gorki päevade läbiviimisega Tallinnas, Gorki filmifestivaliga (näidati Mark Donskoi „agiograafilist“ 3 filmi „Gorki lapsepõlv“), toimus rida kirjandusõhtuid mitmes linnas, ilmus seeria artikleid ajakirjanduses ja ajalehe Sovetskaja Estonija erinumber. Kuid ühekordne filminäitamine ei saanud kuidagi lahendada põhilist ideoloogi- list ülesannet: nõukogude esikirjaniku elulugu pidi olema kättesaadav igaühele ja talle arusaadavas keeles. Sellele ülesandele vastavalt ei olnud esimeseks Gorki teose tõlketellimuseks mitte romaan „Ema“ või mõni
    [Show full text]
  • Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957
    Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1957. aastast. LX aastakäik „Loomingu Raamatukogu” 60 aastat SA Kultuurileht Tallinn Toimetanud Britt Perens ja Anu Saluäär-Kall Korrektuuri lugenud Inna Lusti Aastakäigu kujundanud Asko Künnap Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher © „Loomingu Raamatukogu”, 2016 Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel.: 6276 425 e-mail: [email protected] Trükikoda Pakett AS ISSN 1406–0515 ISBN 978–9949–563–55–5 (trükis) ISBN 978–9949–563–56–2 (epub) „Loomingu Raamatukogu” 1957–2016 (1) AAFRIKA JUTTE. Prantsuse keelest Hans Vanaveski. 1959 43 (2) Aapeli. MEIE ISSANDA SIPELGAD. Soome keelest Harald Lepik. 1960 33 (3) Aapeli. PISIKESE PEETRUSE HOOV. Soome keelest Endel Mallene. 1988 21/22 (4) Aavik, Johannes. KEELEUUENDUSE LÕPMATU KURV. Anu Lambi teatritekst. 2006 35 (5) Aavik, Johannes. RAHVUSTUNDE NÕRKUSEST EESTIS. Eri aastate kirjutisi. Koostanud Rein Kruus. 1988 50 (6) Abbott, Edwin A. LAPIKMAA. Mitmemõõt- meline lugu. Inglise keelest Märt Väljataga. 2006 9/10 (7) Abe, Kōbō. HÄRRA S. KARMA KURITÖÖ. Jaapani keelest Agu Sisask. 1984 9 (8) Abe, Kōbō. NELJAS JÄÄAEG. Jaapani keelest Agu Sisask. 1966 11–13 (9) Abramov, Fjodor. ILMA ISATA. Vene keelest Hans Luik. 1961 31 (10) Abramov, Fjodor. PELAGEJA. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1971 44 (11) Adameșteanu, Gabriela. ANNA ENDALE ÜKS VABA PÄEV. Rumeenia keelest Riina Jesmin. 1988 20 (12) Adams, Valmar. OOMEGA. Esseid ja murd- memuaare. Koostanud Rein Veidemann. 1985 1/2 (13) Adams, Valmar. SINU SEKUNDID. 1971 28/29 (14) Agnon, Šmuel Josef. TEINE NÄGU. Jutte armastusest. Heebrea keelest Kalle Kasemaa.
    [Show full text]
  • Vapramäe Tn 9//11//13 Krundi Detailplaneeringu Muinsuskaitse Eritingimused Elva Linn, Elva Vald, Tartumaa
    AB Artes Terrae OÜ Reg kood 12978320 Küütri 14, Tartu 51007 Tel 742 0218 [email protected] www.artes.ee Vapramäe tn 9//11//13 krundi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Elva linn, Elva vald, Tartumaa Ehitismälestis „Alliku villa Elvas“ reg nr 30430 Vastutav spetsialist: Mart Hiob, PhD Koostaja: Mart Hiob Tellija: Elva vallavalitsuse Tellija kontaktid: Kesk 32, Elva linn, Elva vald 61507; [email protected] Tellija esindaja: Maarika Uprus Staadium: ET Töö nr: 20002ET1 Versioon: 02 Tartu 2020 Kuupäev: 15.05.2020 Esikaane foto: mälestis „Alliku villa Elvas“, reg nr 30430, vaade lõunast ©AB Artes Terrae OÜ 2020 2 / 34 15.05.2020 Vastutav spetsialist: Mart Hiob AB Artes Terrae Vapramäe tn 9//11//13 krundi detailplaneeringu muinsuskaitse Elva linn, Elva vald, Tartumaa ET 20002ET1 eritingimused Sisukord 1 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1.1 Eritingimuste ese ja koostamise põhjus .................................................................................. 5 1.2 Kaitsestaatus ........................................................................................................................... 5 1.3 Krundil varem koostatud uuringud, eritingimused ja projektid .............................................. 6 2 Ruumiline kujunemine ja analüüs ............................................................................................ 7 2.1 Krundi ja hoonestuse kujunemise ülevaade...........................................................................
    [Show full text]
  • Tuna 58.Indb
    SISUKORD 1/2013 Sisukord E S S E E Ilmar Vene: Rahvas ja inimsus 2 KÄSITLUSED Aivar Põldvee: Vanemuise sünd. Lisandusi eesti pseudomütoloogia ajaloole 10 Aldur Vunk: Pühalepa hernhuutlased uuel ajastul: vennastekogu liikmeskond kihelkonna personaalraamatus aastatel 1817–1833 32 Jaak Valge: Eesti vasakharitlased üle läve: nähtus, uurimisseis, küsimused 55 Peeter Kenkmann: 1937. aasta põhiseadus – autoritaarse režiimi „reformimise” katse 70 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Indrek Paavle: Ühe veksli võltsimise lugu: ääremärkus 1940. aasta juulivalimiste juurde 90 Peeter Kaasik: „Kui Teile minu kirjutis meeldis, siis levitage, kuidas heaks arvate...” 96 Eesti Filmiarhiiv: Pühalepa 102 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Marin Laak: „Kalevipoeg” Lõunaristi all: Gunnar Neeme ja Triinu Kartuse kirju 109 ARVUSTUSED Anu Kannike: Balti elulood humanitaarteaduste ristteedel 129 Väino Sirk: Raamat inimeste eneseteostusest rahvusluse tõusu sajandil 133 Marek Tamm: Keskaegse Liivimaa ajalookirjutuse poliitika ja poeetika 136 VARIA Toomas Karjahärm: Toivo Ülo Raun 70 141 Peep Pillak: Külm sõda – kuum teema Euroopas 144 Birgit Kibal: Varjatud varanduste jälil 147 Rene Levoll: Kindral Judenitši auto uskumatud seiklused Eestimaal 150 Lea Kõiv, Peep Pillak: Eesti arhiivid Euroopa kontekstis 156 Summary 157 Tuna 1/2013 1 E S S E E Rahvas ja inimsus Ilmar Vene nnekõike tähendab ilmalikkus inimüleste vaimujõudude mittetunnistamist; ülimad väärtused, millele kõik lihtsurelikud peavad end allutama, tuletatakse inimsusest. EAga tuletajaid on otsatult palju ja nende väärtustamisviis
    [Show full text]
  • Raamatukogu Uudised
    RAAMATUKOGU UUDISED HARJU MAAKONNARAAMATUKOGU INFOLEHT Nr 85 (detsember 2016) Merekultuuriaasta jõuab peagi lõpule. See aasta on olnud tegus, tulvil kõikvõimalikke ettevõtmisi, lennukaid ideid ja meeldejäävaid emotsioone. Meri, olles ise nii kultuuri kujundaja kui ka inspiratsiooniallikas loojatele, on meid siin Läänemere kallastel innustanud ja mõjutanud aastasadu. Peene niidina ühendab see muusikat, kunsti, kino, teatrit, kirjandust. Mis aga peamine – merekultuur tähendab eelkõige oskust merega koos elada ja väärtustada seda, mida meri pakub. Loodetavasti on merekultuuriaasta toonud meid kõiki senisest rohkem mere äärde ja merele lähemale nii otseses kui ka kaudses tähenduses. On ju sel aastal ellu viidud mitmesuguseid tegevusi, mis on jõudnud päris rohujuure tasandile. Eriväljaanne 29. november 2016 Kultuuriminister Indrek Saar JÜRI RAAMATUKOGU - AASTA HARIDUSE SÕBER 2016 FINALIST Juba neli aastat on Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit korraldanud Aasta Õpetaja galat, kus tunnustatakse eeskujulikke haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Sel aastal esitas Jüri Gümnaasium statuudi „Aasta hariduse sõber“ nominendiks Jüri raamatukogu. Tagatipuks selgus, et oleme ka maakonna parimad, jõudes oma kategoorias lausa vabariiklikule tasemele. Pälvisime Jõhvi Kontserdimajas toimunud galal haridus- ja teadusministri tänukirja ja Joosepi rinnamärgi. Selline tunnustus oli meile suureks auks, sest oleme aastaid Rae valla koolidega tihedat koostööd teinud. Aasta hariduse sõbra statuudi eesmärk on tunnustada üksikisikuid või organisatsioone, kes on oma tegevusega toetanud õppeasutusi õppe kaasajastamisel või teinud tulemuslikku tööd hariduse väärtustamisel ühiskonnas. Jüri raamatukogu on üle kümne aasta asunud Jüri Gümnaasiumiga ühes hoones ja töötanud nn ühendatud kooli- ja rahvaraamatukoguna. Sellega oleme võtnud lisakohustuseks õpilaste ja õpetajate teenindamise põhikogu osas ning kooli hallata jäi vaid õppekirjanduse kogu. Lisaks sellele on meil ka samade ülesannetega töötav harukogu Peetris.
    [Show full text]
  • La Formation Du Canon De La Nouvelle En Finlande Et En Estonie Martin Carayol
    La formation du canon de la nouvelle en Finlande et en Estonie Martin Carayol To cite this version: Martin Carayol. La formation du canon de la nouvelle en Finlande et en Estonie. Littératures. Institut National des Langues et Civilisations Orientales- INALCO PARIS - LANGUES O’, 2013. Français. NNT : 2013INAL0015. tel-00947558 HAL Id: tel-00947558 https://tel.archives-ouvertes.fr/tel-00947558 Submitted on 17 Feb 2014 HAL is a multi-disciplinary open access L’archive ouverte pluridisciplinaire HAL, est archive for the deposit and dissemination of sci- destinée au dépôt et à la diffusion de documents entific research documents, whether they are pub- scientifiques de niveau recherche, publiés ou non, lished or not. The documents may come from émanant des établissements d’enseignement et de teaching and research institutions in France or recherche français ou étrangers, des laboratoires abroad, or from public or private research centers. publics ou privés. Institut National des Langues et Civilisations Orientales École doctorale N°265 Langues, littératures et sociétés du monde CREE (Centre de recherches Europe-Eurasie) THÈSE présentée par : Martin CARAYOL soutenue le : 5 décembre 2013 pour obtenir le grade de : Docteur de l’INALCO Discipline : Littératures et civilisations LA FORMATION DU CANON DE LA NOUVELLE EN FINLANDE ET EN ESTONIE Thèse dirigée par : M. Antoine CHALVIN Professeur des universités, INALCO RAPPORTEURS : M. Harri VEIVO Professeur associé, Université Paris 3 M. Jaan UNDUSK Directeur de recherche, Centre de recherche en littérature Under et Tuglas, Tallinn MEMBRES DU JURY : M. Harri VEIVO Professeur associé, Université Paris 3 M. Jaan UNDUSK Directeur de recherche, Centre de recherche en littérature Under et Tuglas, Tallinn Mme Eva TOULOUZE Maître de conférences HDR, INALCO M.
    [Show full text]
  • LEHEKUUL Õlled, Porter, Karastusjoogid Ületamata Hääduses!
    LEHEKUUL Õlled, porter, karastusjoogid ületamata hääduses! AKTSIASELTS Ä. LIE C TA R T ü S EESTI RAMVUSRAAMATUKOau ÜLI® Pl LASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA XX AASTAKÄIK —■■—IM Spordipoliitika Ja meie üliõpilassport Spordimaailm elab tänavu olümpiamängude sammuma. Seega peame kasustama kõiki neid tähe all. Iga nelja aasta järele kogunevad iga abinõusid, mida kasustatakse teistes sporti har­ rahvuse paremad sportlased võistlusväljale, et rastatavates riikides. Väljavalitutele tuleb või­ kaitsta oma rahvusau teiste omalaadsetega. Ber­ maldada neid väheseid soodustusi, mis meie kit­ liin kutsub! on sakslaste hüüdsõna. See hüüd­ sastes majandusolukordades võimalik. Enamik lause on tähelepanu äratanud. Ettevalmistused väljavalituid kuulub üliõpilasperre, seega peaks suureks spordiparaadiks on. käsil. Ettevalmistus üliõpilaskond kõigiti kaasa aitama uue spordi­ toimub sügavamalt, tihedamalt ja suurema andu­ poliitika suuna rajamisel. musega kui kunagi varem. Ei oska kujutella, Eriküsimüsena peaks aga ligemal ajal kõne millised võivad olla tippsaavutused Berliini alla tulema.üliõpilaskondliku spordiliikumise ja olümpiamängudel. Võiduihas on mindud võibolla — juhtimise kindlamale ning püsivamale alusele liiga kaugelegi. Tippsaavutused on asetatud esi­ rajamine. Mõni aeg tagasi oli Eesti üliõpilaskond rinda. Berliini olümpiamängud on juubelimän­ SELL­i üliõpilaskonnas juhtiv jõud spordiüri­ gud, arvult kümnendad. Juubeli olümpiaad tõo­ tustes. Edasi minnes, vanas . olukorras ilma tab kujuneda ka esinduslikumaks olümpiaadiks, uuendusteta, võib Eesti üliõpilaskond oma seisu­ kui kunagi varem. Sakslased oma korraldustega koha kaotada. Kui omal ajal meil üliopilassport­ ja reklaamiga tahavad ületada kõiki senipeetuid lased olid võitmatud kergejõustikus, talispordis olümpiamänge. Seepärast on arusaadav, et iga ja mängudes, siis ei saa seda praegusel silmapil­ olümpiaadist osavõtja rahvus püüab või vähe­ gul täiel määral öelda. Meie naabrid lätlased ja malt tahab olümpiamängudel sammuda esirinnas leedulased on siin tunduvaid edusamme teinud.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste Valdkond Ühiskonnateaduste
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Kaie Oks ILUKIRJANDUS BETTI ALVERI JA MART LEPIKU MEMORIAALKOGUS Lõputöö Juhendaja: Ilmar Vaaro Tartu 2018 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. ALVER–LEPIKU MEMORIAALKOGU UURIMISE LÄHTEKOHAD .............................. 7 1.1. Memoriaalkogu mõiste, näiteid maailmast ja Eestist ....................................................... 7 1.2. Memoriaalkogud Eesti Kirjandusmuuseumis ................................................................... 8 2. ÜLEVAADE BETTI ALVERI JA MART LEPIKU ELUKÄIGUST NING ÜHISE RAAMATUKOGU KUJUNEMISEST ......................................................................................... 14 2.1. Betti Alveri elulugu ........................................................................................................ 14 2.2. Mart Lepiku elulugu ....................................................................................................... 16 2.3. Alver-Lepiku raamatukogu kujunemine ......................................................................... 18 3. ALVERI-LEPIKU RAAMATUKOGU UURIMISE METOODIKA ................................... 20 3.1. Memoriaalkogude varasemad käsitlused Karl Menningu ja Oskar Kallase kogude näitel 20 3.2. Lähtekohad
    [Show full text]
  • 79114069.Pdf
    TARTU ÜLIKOOL Arne Merilai EESTI BALLAAD 1900-1940 Tartu 1991 Kinnitatud filoloogiateaduskonna nõukogus 20. veerbruaril 1991. a. Kaane kujundanud A. Peegel. Арне Мери лай. ЭСТОНСКАЯ БАЛЛАДА 1900-1940. На эстонском языке. Тартуский университет. ЭР, 202 400, г. Тарту, ул. Юлшсооли, 18. Vastutav toimetaja К. Muru. PaJjundamisele antud 25.03.1991. Formaat 60x90/16. Kirjutuspaber. Kiri: roman. Rotaprint. Tingtrükipoognaid 8,37. Arvestuspoognaid 9,86. Trükipoognaid 9,0. Trükiarv 1000. Tell. nr. 135. Hind rbl. 5. TÜ trükikoda. EV, 202 400 Tartu, Tiigi t. 78. © Tartu Ülikool, 1991 SAATEKS Žanride uurimine on kirjandusteaduse tähtsamaid ülesandeid. 193S. aastal valmis Bernard Kangrol Tartu Ülikoolis magistritöö "Eesti soneti ajalugu", katkestada tuli aga doktoritöö eesti romaanist. Hiljem on eesti kirjandusteaduses süvenetud lüürika arengukäiku, uuritud on eepika žanre ja dramaatikatki; Silvia Nagelmaa väitekiri sõjajärgsest eesti- poeemist oli esimeseks katseks vaadelda kirjandust sünteetilise lüroeepika seisukohast. Lüroeepika teine oluline vorm — ballaad — oli aga seni avamata hoolimata rohkest viljeldavusest. Eesti ballaadi areng jaguneb selgesti kolme peamisse ajajärku: ettevalmistav etapp kuni XX sajandu alguseni, XX sajandi esimese poole esteetiline kõrgperiood ja kaasaja ballaad, mida iseloomustab pigem lüüriline kui lüroeepiline suhe žanrisse. Vaid üksikud auto­ rid hoiavad tänapäeval alles kindlama eepilise lõime. On ilmne, et žanri tähtsuse eesti luules selgitab uurimus keskmise perioodi kohta, millest lähtudes saab teha järeldusi ajas
    [Show full text]
  • “ P Edro Pa´Ramo”
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 3, veebruar 2009 “ Juan Rulfo PP edro Pa´ ramo” Foto: Mats Õun MAAGILISEST REALISMIST: JUAN RULFO “PEDRO PÁRAMO“ TAUSTAKS JÜRI TALVET TÜ maailmakirjanduse professor Igasuguses heas sõnakunstis leidub külluslikult nii maa giat kui ka realismi. Maagia seisneb selles, et sõnad (ja nende juurde kuuluv tegevus), erinevalt näiteks teadus likust diskursusest, ei ole suunatud niivõrd vastuvõtja intellektile ehk mõistusele, vaid meeltele. Mõtted ei puu du, aga neid sünnitab meeleline kujund, inimene oma tervikus – kehalisena, ajalikuna. “Meel” on selles võtmeline. “Meeleline”, “meelas” vih javad iharusele, mis ju vastandub mõistuslikkusele. “Meelemärkusetus” seevastu tähendab “teadvusetust”, “nõdrameelne” on see, kelle mõistus ei ole korras. Niisiis on meel ise paradoks. Maagiline realism kujutab endast nähtust, mis viitab elu tervikule, trotsib moodsa elu üldist kallakut mõistust meelest lahti rebida, täpsemini, loodust ja meeli mõistuse vaistudele allutada. Eks midagi sellest peitu igasuguses maagias, kuid küllap oleks lihtsustus samastada mis tahes loomingulist maagiat maagilise realismiga. Olen sel teemal arutlenud kirjutises ““Maagiline piir”. Maagilisest realismist ja tellurismist (ladinaameerika) proosas” (vt “Tõrjumatu äär”, 2005). Hiliskeskaja ja renessansi rüütliromaanid olid küll kindlasti tulvil seikluse ja imede maagiat, aga kas neil on midagi tegemist realismiga? Siis tuleks küsida, mis on “realism”? Ei tundu eriti mõttekas seda tuletada “reaalsusest” – sellega neel duksime metafüüsika ürgrappa. Õnneks on “realism” kirjanduses siiski midagi märksa selgepiirilisemat: his paania kelmiromaan, Cervantese “Don Quijote”, siis XVIII ja XIX sajandi lääne romaan tervikuna, väheste kõrvalekalletega. Küllap on põhjust pidada eesti romaani selle veidi enam kui saja-aastase ajaloo vältel peaasjalikult realistlikuks. Kirjanduslik “realism” on ikka tähendanud inimese tõl gendamist ajaloolis-ühiskondlikes seostes, maiste tegurite mõjuväljas. Realism ei ole puhas muinaslugu.
    [Show full text]