Kuidas pikut kasutada?

õpik koosneb kolmest osast. igas osas on seitse peatükki, kus tutvustatakse mõisteid, mida läheb vaja sõnakunsti iseloomustamiseks ja lähemaks uurimiseks.

iga peatükk algab lugemistekstidega. järgnev 9 Võrdle Alveri luuletusi omavahel. Milliseid Heiti Talvik Meetriline luule sarnasusi ja erinevusi märkad sisus ja vormis? POEET LAULIKU HOMMIK 1937 1937 õpitekst seletab sõnakunstile iseloomulikke Loomuliku kõne rütm tekib sellest, et keeles vahelduvad Neis neljas luuletuses tekib rütm rõhuliste ja rõhutu- Ma iial polnud eht, Jälle vaarun koju ja vastanduvad eri tunnustega silbid, näiteks rõhulised te silpide vastanduse mõjul: tugevalt kõlavad sõnade KUNSTI SÜND 1936 ei elus ega luules. pisarais ja purjus. ja rõhutud, pikad ja lühikesed. Suur osa värsivormilist rõhulised või kaasrõhulised silbid, nõrgemalt sõnade Kui oksalt langend leht Ah, kui naeruväärselt sõnakunsti põhineb loomuliku kõne korrastamisel, nii rõhutud silbid. Seejuures võib värsimõõt hakata sõ- omadusi ja vormivõtteid, mis lugemistekstides Kuidas kõrgete palmide salgus ma triivin igas tuules. eluõnn mul nurjus! et silbid vahelduvad reeglipärases rütmis. Ühe tugevalt narõhku mõjutama. Näiteks Alveri luuletustes jäävad oli äkitselt kohin nii suur, Jälle kord su hellus kõlava silbi (värsirõhu) juurde kuulub kindel hulk nõr- mõnede sõnade pearõhulised silbid värsirõhu mõttes ürgne metslane, kui sinul valgus Mu kude kuiv kui tuhk – äratas mus looma. gemaid. Nendest moodustub rütmiühik (värsijalg), mis ilma rõhuta. puusse esimest korda kontuur! nii keerlen kodumaata. Ime veel, et rentslis ühes värsireas kordub. Nii tekibki reeglipärane rütm – Villem Grünthal-Ridala on oma luuletuses lisaks Mind iga tuulepuhk maoli ma ei rooma! värsimõõt ehk meetrum. Sel moel korrastatud luulet silpide arvule ja rõhkudele pidanud silmas ka välteid. ilmnevad. Ülesanded aitavad neid jooni teks- Nagu unes sa tahusid pakku, võib õhuvalda saata. Udus talihommik nimetatakse meetriliseks luuleks. Suurem osa värsirõhulisi silpe on kolmandas või tei- pistsid kive ta laugude prakku, virgub sularõske. Näiteks Heiti Talviku luuletuses „Lauliku hommik“ ses vältes. ja siis nutsid, et puu oli tumm. Kuis hiilgab ilmaruum Äkki tabas laksuv kõlavad värssides tugevalt paarituarvulised silbid, nõr- ja päiksetules leegib! lumipall mu põske. gemalt aga paarisarvulised. Sellise värsimõõdu nimi on 15 Loe valjusti Grünthal-Ridala luuletust, rõhutades teises tides märgata ning uusi mõisteid kasutama Kui ent süüdati ohvrilõkked, Sääl minu tuhatuum Noor ja kiljuv kari trohheus. Trohheuse puhul kordub seega rütmiühik, ja kolmandas vältes silpe. Jälgi, milline rütm tekib. sinu pühadust piirasid rõkked, end ruskeks kullaks pleegib. rõõmsaid piimakärsse mis koosneb värsirõhulisest ja rõhutust silbist. purjus loitsud ja nõidade trumm, – rühkis koolimajja Talviku luuletuses „Poeet“ kõlavad tugevalt paaris- Silpide pikkuse vaheldumisel põhinesid Vana-Kreeka Kuid maa pääl silmapilk veerima mu värsse. arvulised, nõrgemalt aga paarituarvulised silbid. Sellise luule rütm ja värsimõõdud. See põhimõte võeti hiljem õppida. siis sa pagesid tundes, et lohtu läks luhta nõiavägi värsimõõdu nimi on jamb. kasutusele ka Vana-Rooma luules. Antiikluule tuntuim ei saa vendadelt enam su nälg. ning ainult lapse pilk värsimõõt on heksameeter, mille nimi tuleb sellest, et Kuid su jäliga džunglirohtu mus kullatükki nägi. 12 Loe Talviku luuletusi ning tee kindlaks, mitu värsijalga värss koosneb kuuest värsijalast. jäi üks leegitev lapsejälg. on igas värsis. Heksameetri üldskeem on niisugune: 10 Võrdle Talviku luuletusi omavahel. Milliseid sarnasusi 13 Loe neid luuletusi valjusti, rõhutades trohheilist ja — — — — — — ja erinevusi märkad sisus ja vormis? Milliseid sarnasusi ja jambilist rütmi. Pane tähele, kas see langeb alati kokku Betti Alver erinevusi märkad Alveri luuletustega? sõnade ja lausete loomuliku rütmiga, nagu see kõnes ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ TEISIK kõlaks. Heksameeter, nagu teisedki silbivältusel põhinevad ehk 1938 vältelised värsimõõdud, on mitmekesise rütmiga, kuna Levinud värsimõõdud on veel daktül (värsirõhulisele kahte lühikest silpi võib paljudel juhtudel asendada üks Olgu neetud see tund, kui ma, oodates und, silbile järgneb kaks rõhutut) ja anapest (värsijalg algab pikk. See tähendab, et silpide arv värsis võib varieeruda. koltund raamatu riiulilt leidsin, kahe rõhutu silbiga, millele järgneb üks värsirõhuline Rütmi liigendavad lisaks tsesuurid – värsisisesed pau- traati, räbalaid tõin, enda teisiku lõin silp). sid, mida heksameetri puhul tehakse seal, kus sõnalõpp ja ta kardina taha peitsin. jääb värsijala keskele. 14 Loe valjusti Betti Alveri luuletusi ja otsusta, kumb mõõt Ah kui naljakas näis, kuis ta kummardas, käis, neid paremini iseloomustab, kas daktül või anapest. 16 Mis liiki värsijalgadest heksameeter koosneb? kuis ta pilbastest jalgadel tuikus! 17 Mille poolest viimane värsijalg teistest erineb? Olles arg nagu lind, kõikjal jälgides mind, Värsimõõdu määramisel on abi skeemist, mis näitab 18 Kuidas tuleks skeemil kujutada heksameetri võimalikke ta mu sängi ees koerana suikus. värsirõhuliste ja -rõhutute silpide vaheldumist. Kui luu- rütmivariatsioone? letuse rütm põhineb sõnade rõhuliste ja rõhutute sil- Siis, oo saatanlik mäng! kadus äkki see äng, pide vastandusel, on tavaks värsirõhulist silpi tähistada x x ja ta pilgates tõukas mind õue, 1930. aastail eesti luules esile kerkinud põlvkonna silma- sümboliga ́, rõhutut sümboliga . Kui rütm põhineb Välteline põhimõte kehtib ka eesti vanemas, regivärsili- kuna kõik minu tarm, kõik mu leegitsev arm paistvaimad autorid olid Betti Alver (1906–1989) ja väldete vastandusel, on tavapärased sümbolid vastavalt ses rahvalaulus, kuna eesti keeles on välde oluline tun- vargsi valgus ta paberist põue. Heiti Talvik (1904–1947). Nende rangevormiline, — ja . Levinumaid värsijalgu võib skeemil kujutada nus, mis kõne rütmi kujundab. Erinevalt heksameetrist järgmiselt: on eesti rahvalaulu värsimõõt enamasti trohheus. viimistletud luule rõhutas vaimsete väärtuste ja ∪ Naerdes vahib ta nüüd, kandes seljas mu rüüd, loomingulise aususe tähtsust. trohheus x x või — kuis, ta pilgu ees pugedes pakku, Alveri esikkogu „Tolm ja tuli“ ilmus 1936. aastal, ́ 19 Too näiteid rahvalaulust peatükis 1.4. traadiks tardub mul juuks, liikmed kanguvad puuks, Talvik avaldas sel kümnendil kaks kogu: „Palavik“ jamb x x või —∪ Kuidas on see seotud eesti keele omadustega? silmist pudeneb tuhka ja takku! (1934) ja „Kohtupäev“ (1937). Oluline tähis mõlema ́ loometeel oli koguteos „“, mille koostas 1938. x x x — aastal kriitik ning kus lisaks Alverile ja daktül ́ või ∪ Talvikule on esindatud nende põlvkonnakaaslased anapest x x x́ või ∪∪— 11 Kuidas on lugemistekstides, mis pärinevad 20. sajandi , , , August esimese poole eesti luulest, kujutatud luulet ja luuletajat? Sang, ja . ∪∪

40 41

iga peatüki lõpus on mahukam ülesanne, mis Mis on t eline? Mis on väljam eldis ? LOE ja LOO pakub välja tegevuskava õpitu loominguliseks Sõnakunsti, nagu ka lmi ja kujutava kunsti puhul, Osa teoste kohta on alati raske otsustada, kui ktsio- Fiktsionaalse eristamine tõesest ning fi ktsionaalse kirjanduse määratlemine on võib hõlpsasti tekkida küsimus, kas teoses kujutatud naalseks neid tuleks pidada. Kui teos keskendub näiteks põhimõttelised ja keerukad probleemid, mida pole üheselt lahendatud ning ei maailm (tegelased, sündmused, paigad) on tõeline või tunnetele, losoo listele küsimustele, ühiskondlikele tarvitsegi saada nõnda lahendada. Kultuuri ja kirjanduse uurimine ei seisne üheste väljamõeldud. nüüdisajal peame tõeliseks seda, mida probleemidele või millelegi muule, mis kuulub inimese lahenduste otsimises, vaid nähtuste põhjalikus läbimõtlemises ning valmiduses neid on teosevälises maailmas, päriselus kogetud. Kui see tunde- ja vaimuvalda, siis on raske kindlaks teha, kas üha uuesti ning uues valguses läbi mõelda, et inimloomust paremini mõista. rakendamiseks. Osa ülesandeid on indivi- kogemus pärineb kaugemast minevikust, siis peame tunne või mõte on ehtne või tinglik. seda tõeliseks juhul, kui selle kohta leidub usaldusväär- Loe 2009. aasta Keele ja seid allikaid ja tunnistajaid. 9 Seleta seda raskust Lao-Zi ja Theophrastose teksti Kirjuta inimloomusest. Kirjanduse 6., 7. ja 11. numbrist Väljamõeldiseks peame aga kõike seda, mida meie näitel. Mõtle peatüki lugemistekstide eeskujul, milliseid duaalsed, osa koostöised. neid ülesandeid Märt Väljataga artiklit „Luule- ja enda kogemused või usaldusväärsed allikad ei kinnita. Eri- pärislugude eristus teoorias ja puudusi leidub inimloomuses nüüdisajal ning milliseid nevalt sellest, mis on päriselt juhtunud, saab väljamõeldist Selgemini saab ktsionaalsusest rääkida tegelaste, praktikas“. Tee märkmeid selle põhimõtteid inimesed võiks järgida, et neid ületada. kujutlusvõime ning kunstilise väljenduse abil muuta ja ise sündmuste ja tegevuspaikade puhul, ning vahet teha kohta, millest aru saad, ja küsimuste Vali tekstide seast üks, mille laadi sulle tundub luua. Kunstilist väljamõeldist nimetatakse ka ktsiooniks, on seda lihtsam, mida paremini tegelikkust tunneme. või arusaamatuste kohta, mis kõige huvitavam ja kohasem jäljendada, ning saab kasutada valikuliselt ning omavahel väljamõeldud sisuga kunstiteoseid ktsionaalseteks. Kui näiteks teose sündmustik on paigutatud tänapäeva lugedes tekivad. Mõtle, millest väljenda oma mõtteid selle eeskujul. Kui valisid Eestisse, saab kontrollida, kas selline koht on olemas, arusaamatused tekivad ja mis aitaks mahuka eeskuju (eepose), visanda loo sisu; kui 7 Millised lugemistekstides kujutatud tegelased, kas seal elavad just niisugused inimesed ning kas sel- mingit küsimust lahendada (näiteks lühema, kirjuta tekst valmis. sündmused, olukorrad ja paigad on selle määratluse järgi lised sündmused on päriselt juhtunud. Kaugete aegade oskussõnavara või kirjanduslooliste tõelised, millised fi ktsionaalsed? Põhjenda. puhul saab sageli aga ainult oletada, sest andmeid pole kombineerida, soovi korral saab nendega teadmiste täiendamine, rohkemate säilinud. Arutle kaaslastega, mis mõttes või mil määral teie kirjandusteoste lugemine, artikli niisugune eristus tõelise ja ktsionaalse vahel on (kavandatud) tekstid on korduv ülelugemine, kaaslastega seotud (loodus)teadusliku maailmapildiga, millele 10 Too lugemistekstidega seotud näiteid. fi ktsionaalsed, selle üle arutlemine vm). modernne lääne kultuur suurel määral toetub. See- Kuidas põimuvad tekstides tõelisus ja väljamõeldis meie kunstiteosed. sisustada teisi kirjanduskursusi ja klassivälist vastu kultuurides, kus on valdav religioosne, müütiline mõistes? maailmapilt, käsitletakse müütilist ainest tõelisena. Mil määral on meie teadmised vanade tekstide autorite Müüdid kirjeldavad maailmakorra teket ja toimimist, kohta tõsikindlad, mil määral fi ktsionaalsed? väljendavad tõekspidamisi, millele ühiskond ja kultuur tööd. on rajatud. Müütide sisu (sündmustikku, tegelaste saa- tust) käsitatakse sama tõepärasena kui teadmisi meie mõistes tegelikust ajaloost.

8 Milline oleks niisuguse tõekäsituse raames vastus eelmisele küsimusele? Põhjenda.

Rembrandt, „Aristoteles Homerose büstiga“ (1653). Kunstnik on kujutanud antiikaja õpetlast Aristotelest renessansiajastu – antiiki eeskujuks pidanud ajajärgu – riietuses. Aristoteles silmitseb büsti, mis väljendab skulptori ettekujutust Homerosest, kes oli juba Aristotelese eluajal sama suur kultuuriline autoriteet nagu Aristoteles ise hiljem.

18. sajandi gravüür kujutab eophrastost surivoodil õpilastega hüvasti jätmas. 11 Mida fi ktsionaalset on Vana-Kreeka kirjanike piltides? Kõigi kolme osa lõpus on kaks kokkuvõtlikku 22 23 peatükki, millest esimene aitab paigutada õpitu kirjandusloo ja -traditsioonide taustale. Samuti sisaldab see peatükk juhiseid vabalt 3.8. Tekstid kirjandusloo taustal 3.9. KOKKUV TE valitud raamatu analüüsimiseks õpitud mõis- ● Kirjandustekste saab rühmitada žanritesse, mida piiritlevad põhiliigilised, vormilised ja sisulised 1 Joonista ajajoon, kuhu paigutad õpikus tutvustatud teosed ning raamatud, mida oled kursuse jooksul lugenud. tunnused. Žanrid võivad omakorda jaguneda allžanriteks. Žanri tunnused võivad aja jooksul muutuda. Žanreid võib juurde tekkida ja käibelt kaduda. Žanrid Paiguta samasse žanri kuuluvad teosed skeemil ühte ritta ja ühenda joonega. ● võivad ühest kultuurist teise rännata. tete abil. Märgi iga rea juurde žanri nimi. ● Jutustavat kirjandust viljeldakse nüüdisajal enamjaolt proosavormis, peamised žanrid on romaan, 2 Pikenda joont iga žanri puhul varaseimast näitest ajani, mil seda žanrit sinu teada viljelema hakati, ja värskeimast näitest novell ja jutustus. Kaugemas minevikus viljeldi värsseepikat, mille peamised žanrid on eepos ja poeem. ajani, mil see žanr sinu teada viimati lääne kirjanduses levinud oli. Kui sa pole kindel, kirjuta joone otsa juurde küsimärk. ● Draamakirjandus ja lüürika on tänapäeval žanriliselt ja vormiliselt mitmekesised ning muutlikud. 3 Kui sa pole teose žanrimääratluses kindel, märgi see lihtsalt ajajoone suhtes õigele kohale. ● Draamatraditsiooni põlised žanrid on komöödia ja tragöödia, mis eristuvad selgelt nii konˆ ikti, tegelaskonna kui ka lahenduse poolest. Uuemas draamakunstis on koomika ja traagika sageli põimunud. ● Lüürilises värssluules on eri ajajärkudel välja kujunenud palju žanreid, millest osa on küllaltki keeruka 4 Loe läbi Aisopose valm „Kiitleja“ ning A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ katkend ning lisa need teosed skeemile. vormiga. Nüüdisajalgi elujõulised on neist peamiselt hiliskeskaegne sonett ning jaapani luulest pärit 5 Seleta, kuidas avalduvad Aisopose valmis ja Tammsaare romaani katkendis vastavate žanrite tunnused. haiku. 6 Seleta, miks ei saa katkendis avalduda kõik žanri tunnused. ● Varasematel ajastutel kirjutatud tekstid kuuluvad tänapäevalgi inimeste lugemisvarasse ning võivad 7 Iseloomusta küsimustele toetudes tekstide vormi. mõjutada uut loomingut. iga osa viimane peatükk aitab õpitud mõisted ● Kirjandusteoste keelekasutus, vormid ja žanrid on väga mitmekesised. Kirjanduslik tekst võib sarnaneda tavakeelega või olla rõhutatult eriline ja väljapeetud. Tegelikud sündmused ja kogemused Aisopos A. H. Tammsaare võivad teoses põimuda väljamõeldisega. Teksti kunstilisuse, nagu ka teksti tõepärasuse üle ei saa KIITLEJA TÕDE JA ÕIGUS I (katkend) otsustada ühemõtteliste väliste, vormiliste tunnuste põhjal. Lugeja peab nii sisusse kui ka vormi korrastada ja kinnistada, käsitletud problee- 6. sajand e.m.a 1926 tähelepanelikult süüvima, et teksti taotlusi, mõju ja tähendust mõista.

Viievõistleja, kellele kodanikud ühtelugu mehisuse Poiss hakkas raamatut sirvima. Kohe märkas ta, et Ajatud teemad, puudumist ette heitsid, rändas kord võõrsile. Tulnud see on tõepoolest sootuks uus raamat, niisugust pole ta LOE RAAMATUT mid loominguliselt läbi mõelda ning ennast sealt aja möödudes tagasi, jutustas ta hoobeldes, et kunagi enne näinud, veel vähem lugenud. On ikka küll muutuvad vormid teistes linnades olevat ta palju mehiseid tegusid korda päris maakeelne raamat, aga mõned tähed on niisugu- Teost lugedes ja pärast lugemist märgi üles muljed ja Vali sõnapilvest armastus saatnud, Rhodosel aga hüpanud hüppe, milleni ükski sed, et tema neid ei tunne ja lugeda ei mõista. Muidu surm mõtted, mida teos tekitab: mis sulle meeldis, mis nalja tegi, mis üks teema. kohustus teekond olümpiavõitja ei küüniks, ning ta lubas kutsuda tunnis- saaks ehk veelgi lugemisega hakkama, aga kole palju võitlus tekitas sinus segadust, sind pahandas või kurvastas jne. Leia õpikust tekstid, noorus looming tõde keelekasutajana paremini tundma õppida. tajaid, kes seal juures viibisid, kui nood peaksid kunagi võõraid nimesid, mida tema pole kunagi kuulnud ega Kirjuta välja tsitaate või viiteid, mille abil leiad pärast nende kanti sattuma. Keegi juuresolijatest aga ütles raamatuiski leidnud. Poiss ei saanud kuidagi aru, mil- mis seda teemat käsitlevad. hullus õudus loodus hõlpsasti üles kohad, mis tekitasid kõige eredamaid elamusi selle peale: „Kuule sina, kui see on tõsi, pole sul tun- leks see võõraste nimede lõpmatu rodu, ava raamat, kust Seleta, kuidas erinevad eneseleidmine või huvitavamaid mõtteid. nistajaid vaja. Rhodos on siinsamas: tee oma hüpe.“ tahad. Ta katsus lugemisega mitmest kohast õnne, aga need tekstid vormilt, kuidas teema sisulise Vali nende seast välja paar katkendit (või tervikteksti, kui Valm näitab, et kui on käepärast tõestus tegude kau- ikka lõppes sellega, et ta lugemise raskuse tõttu loetu käsitluse poolest. tegemist on lühivormide kogumikuga), mida pead teosele eriti du, on kogu jutt nendest üleliigne. mõtte kaotas. Lugemine muutus tühiseks pomisemi- Loo meelepärases tehnikas teos, mis iseloomulikuks. Tõlkinud Kaarina Rein seks või posisemiseks, millest tal midagi meelde ei jää- toob välja sinu peamised tähelepanekud; Otsi õpikuülesannete hulgast eeskujusid, mis sobivad seda nud, nagu loeks ta mõnd arusaamatut keelt. on illustreeritud vähemalt kahe tekstikatkega; laadi tekstide uurimiseks, nagu on sinu valitud katkendid, ja Kuidas jutustaja suunab ja mõjutab lugeja suhtumist Ometi hakkas ta seda pöörast raamatut armastama. sisaldab visuaalset materjali, mis on tekstide iseloomusta neid katkendeid. õpiku lõpus asub isikunimede loend koos peategelasse? Temast sai talle nagu mingisugune elumõistatus, elu- ja tähelepanekutega sisuliselt seotud. Seleta, mis mõttes on need katkendid teosele iseloomulikud. õnnistus. Kui ometi kord sinnamaale jõuaks, et seda Millal ja millest tekib lugedes kahtlus, et tegelane pole Näiteks kas neis väljendub mõni teose põhiteema, mnebil nii vägev hüppaja, nagu väidab? raamatut võiks lugeda arusaamisega ja et sellest, mis oled lugenud, oskaks ka teistele jutustada! Kui see kord hästi tegelaste iseloom, avaldub teosele omane keele- ja Autori portree Kuidas dramatiseerida valmi nõnda, et vaatajas sünniks, siis oleks ehk nii mõnigi asi arusaadav, mille kujundikasutus, toimub otsustav pööre süžeekäigus? viidetega peatükkidele ning ligikaudse hääl- samamoodi kahtlus tekiks? Kuidas saaks seda kallal Indrek murrab praegu asjata oma pead. Kasuta õpikust omandatud mõisteid ja tööoskusi, Mis žanrisse ja põhiliiki teos kuulub? Kas seda on üldse dramatiseerida nõnda, et vaataja kiitlevat tegelast et iseloomustada ühte autorit. võimalik öelda ja mille põhjal? uskuma jääks? Milline peaks ühel või teisel juhul olema Millist elamust on katkendis väljendatud? Kuidas on Vali iseloomustamiseks oma lemmikautor või Paiguta teos ajajoonele, mille joonistasid eelmisi ülesandeid dialoog ja lavastus? kujutatud selle arengut tegelase sisemaailmas? mõtle välja autor, keda tegelikult pole olemas, ja täites. dusega võõrnimede puhul. nii loendis kui ka Milliste omaduste poolest on tegemist eepilist liiki, tema loominguline eripära. Püüa seletada, kuidas on teose poeetilised omadused, jutustava tekstiga? 8 Arutle tekstide põhjal, millised on Koosta veebileht või suuline ettekanne, millega mida oled kirjeldanud, seotud sellega, kuidas teos sulle mõjus. Millised lüürilise teksti tunnused on tekstil? äratada kaaslastes huvi autori vastu. Kasuta sõna ja teo, Koosta tehtud töö põhjal umbes 500-sõnaline tekst, mis veenmiseks tabavaid tähelepanekuid autori poeetika kirjeldab ja põhjendab sinu suhet loetud teosega. aneP tekstile peatükkides antud hääldusjuhiste puhul on sõna ja mõtte, kohta ning sõna- ja audiovisuaalse kunsti võtteid, mis pealkiri, mis väljendab teksti keskset ideed ning k utsub teksti sõna ja tunnete seosed. mõjutaks lugejaid või kuulajaid emotsionaalselt. lugema.

134 135 hääldus kirja pandud mugandatud kujul eesti tähestikus, rõhku märgib ’ rõhulise silbi ees.