Sõnakunsti Kuju 2017.Indd
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Kuidas pikut kasutada? Õpik koosneb kolmest osast. Igas osas on seitse peatükki, kus tutvustatakse mõisteid, mida läheb vaja sõnakunsti iseloomustamiseks ja lähemaks uurimiseks. Iga peatükk algab lugemistekstidega. Järgnev 9 Võrdle Alveri luuletusi omavahel. Milliseid Heiti Talvik Heiti Talvik Meetriline luule sarnasusi ja erinevusi märkad sisus ja vormis? POEET LAULIKU HOMMIK 1937 1937 õpitekst seletab sõnakunstile iseloomulikke Betti Alver Loomuliku kõne rütm tekib sellest, et keeles vahelduvad Neis neljas luuletuses tekib rütm rõhuliste ja rõhutu- Ma iial polnud eht, Jälle vaarun koju ja vastanduvad eri tunnustega silbid, näiteks rõhulised te silpide vastanduse mõjul: tugevalt kõlavad sõnade KUNSTI SÜND 1936 ei elus ega luules. pisarais ja purjus. ja rõhutud, pikad ja lühikesed. Suur osa värsivormilist rõhulised või kaasrõhulised silbid, nõrgemalt sõnade Kui oksalt langend leht Ah, kui naeruväärselt sõnakunsti põhineb loomuliku kõne korrastamisel, nii rõhutud silbid. Seejuures võib värsimõõt hakata sõ- omadusi ja vormivõtteid, mis lugemistekstides Kuidas kõrgete palmide salgus ma triivin igas tuules. eluõnn mul nurjus! et silbid vahelduvad reeglipärases rütmis. Ühe tugevalt narõhku mõjutama. Näiteks Alveri luuletustes jäävad oli äkitselt kohin nii suur, Jälle kord su hellus kõlava silbi (värsirõhu) juurde kuulub kindel hulk nõr- mõnede sõnade pearõhulised silbid värsirõhu mõttes ürgne metslane, kui sinul valgus Mu kude kuiv kui tuhk – äratas mus looma. gemaid. Nendest moodustub rütmiühik (värsijalg), mis ilma rõhuta. puusse esimest korda kontuur! nii keerlen kodumaata. Ime veel, et rentslis ühes värsireas kordub. Nii tekibki reeglipärane rütm – Villem Grünthal-Ridala on oma luuletuses lisaks Mind iga tuulepuhk maoli ma ei rooma! värsimõõt ehk meetrum. Sel moel korrastatud luulet silpide arvule ja rõhkudele pidanud silmas ka välteid. ilmnevad. Ülesanded aitavad neid jooni teks- Nagu unes sa tahusid pakku, võib õhuvalda saata. Udus talihommik nimetatakse meetriliseks luuleks. Suurem osa värsirõhulisi silpe on kolmandas või tei- pistsid kive ta laugude prakku, virgub sularõske. Näiteks Heiti Talviku luuletuses „Lauliku hommik“ ses vältes. ja siis nutsid, et puu oli tumm. Kuis hiilgab ilmaruum Äkki tabas laksuv kõlavad värssides tugevalt paarituarvulised silbid, nõr- ja päiksetules leegib! lumipall mu põske. gemalt aga paarisarvulised. Sellise värsimõõdu nimi on 15 Loe valjusti Grünthal-Ridala luuletust, rõhutades teises tides märgata ning uusi mõisteid kasutama Kui ent süüdati ohvrilõkked, Sääl minu tuhatuum Noor ja kiljuv kari trohheus. Trohheuse puhul kordub seega rütmiühik, ja kolmandas vältes silpe. Jälgi, milline rütm tekib. sinu pühadust piirasid rõkked, end ruskeks kullaks pleegib. rõõmsaid piimakärsse mis koosneb värsirõhulisest ja rõhutust silbist. purjus loitsud ja nõidade trumm, – rühkis koolimajja Talviku luuletuses „Poeet“ kõlavad tugevalt paaris- Silpide pikkuse vaheldumisel põhinesid Vana-Kreeka Kuid maa pääl silmapilk veerima mu värsse. arvulised, nõrgemalt aga paarituarvulised silbid. Sellise luule rütm ja värsimõõdud. See põhimõte võeti hiljem õppida. siis sa pagesid tundes, et lohtu läks luhta nõiavägi värsimõõdu nimi on jamb. kasutusele ka Vana-Rooma luules. Antiikluule tuntuim ei saa vendadelt enam su nälg. ning ainult lapse pilk värsimõõt on heksameeter, mille nimi tuleb sellest, et Kuid su jäliga džunglirohtu mus kullatükki nägi. 12 Loe Talviku luuletusi ning tee kindlaks, mitu värsijalga värss koosneb kuuest värsijalast. jäi üks leegitev lapsejälg. on igas värsis. Heksameetri üldskeem on niisugune: 10 Võrdle Talviku luuletusi omavahel. Milliseid sarnasusi 13 Loe neid luuletusi valjusti, rõhutades trohheilist ja — — — — — — ja erinevusi märkad sisus ja vormis? Milliseid sarnasusi ja jambilist rütmi. Pane tähele, kas see langeb alati kokku Betti Alver erinevusi märkad Alveri luuletustega? sõnade ja lausete loomuliku rütmiga, nagu see kõnes ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ ∪ TEISIK kõlaks. Heksameeter, nagu teisedki silbivältusel põhinevad ehk 1938 vältelised värsimõõdud, on mitmekesise rütmiga, kuna Levinud värsimõõdud on veel daktül (värsirõhulisele kahte lühikest silpi võib paljudel juhtudel asendada üks Olgu neetud see tund, kui ma, oodates und, silbile järgneb kaks rõhutut) ja anapest (värsijalg algab pikk. See tähendab, et silpide arv värsis võib varieeruda. koltund raamatu riiulilt leidsin, kahe rõhutu silbiga, millele järgneb üks värsirõhuline Rütmi liigendavad lisaks tsesuurid – värsisisesed pau- traati, räbalaid tõin, enda teisiku lõin silp). sid, mida heksameetri puhul tehakse seal, kus sõnalõpp ja ta kardina taha peitsin. jääb värsijala keskele. 14 Loe valjusti Betti Alveri luuletusi ja otsusta, kumb mõõt Ah kui naljakas näis, kuis ta kummardas, käis, neid paremini iseloomustab, kas daktül või anapest. 16 Mis liiki värsijalgadest heksameeter koosneb? kuis ta pilbastest jalgadel tuikus! 17 Mille poolest viimane värsijalg teistest erineb? Olles arg nagu lind, kõikjal jälgides mind, Värsimõõdu määramisel on abi skeemist, mis näitab 18 Kuidas tuleks skeemil kujutada heksameetri võimalikke ta mu sängi ees koerana suikus. värsirõhuliste ja -rõhutute silpide vaheldumist. Kui luu- rütmivariatsioone? letuse rütm põhineb sõnade rõhuliste ja rõhutute sil- Siis, oo saatanlik mäng! kadus äkki see äng, pide vastandusel, on tavaks värsirõhulist silpi tähistada x x ja ta pilgates tõukas mind õue, 1930. aastail eesti luules esile kerkinud põlvkonna silma- sümboliga ́, rõhutut sümboliga . Kui rütm põhineb Välteline põhimõte kehtib ka eesti vanemas, regivärsili- kuna kõik minu tarm, kõik mu leegitsev arm paistvaimad autorid olid Betti Alver (1906–1989) ja väldete vastandusel, on tavapärased sümbolid vastavalt ses rahvalaulus, kuna eesti keeles on välde oluline tun- vargsi valgus ta paberist põue. Heiti Talvik (1904–1947). Nende rangevormiline, — ja . Levinumaid värsijalgu võib skeemil kujutada nus, mis kõne rütmi kujundab. Erinevalt heksameetrist järgmiselt: on eesti rahvalaulu värsimõõt enamasti trohheus. viimistletud luule rõhutas vaimsete väärtuste ja ∪ Naerdes vahib ta nüüd, kandes seljas mu rüüd, loomingulise aususe tähtsust. trohheus x x või — kuis, ta pilgu ees pugedes pakku, Alveri esikkogu „Tolm ja tuli“ ilmus 1936. aastal, ́ 19 Too näiteid rahvalaulust peatükis 1.4. traadiks tardub mul juuks, liikmed kanguvad puuks, Talvik avaldas sel kümnendil kaks kogu: „Palavik“ jamb x x või —∪ Kuidas on see seotud eesti keele omadustega? silmist pudeneb tuhka ja takku! (1934) ja „Kohtupäev“ (1937). Oluline tähis mõlema ́ loometeel oli koguteos „Arbujad“, mille koostas 1938. x x x — aastal kriitik Ants Oras ning kus lisaks Alverile ja daktül ́ või ∪ Talvikule on esindatud nende põlvkonnakaaslased anapest x x x́ või ∪∪— 11 Kuidas on lugemistekstides, mis pärinevad 20. sajandi Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August esimese poole eesti luulest, kujutatud luulet ja luuletajat? Sang, Mart Raud ja Paul Viiding. ∪∪ 40 41 Iga peatüki lõpus on mahukam ülesanne, mis Mis on t eline? Mis on väljam eldis ? LOE ja LOO pakub välja tegevuskava õpitu loominguliseks Sõnakunsti, nagu ka lmi ja kujutava kunsti puhul, Osa teoste kohta on alati raske otsustada, kui ktsio- Fiktsionaalse eristamine tõesest ning fi ktsionaalse kirjanduse määratlemine on võib hõlpsasti tekkida küsimus, kas teoses kujutatud naalseks neid tuleks pidada. Kui teos keskendub näiteks põhimõttelised ja keerukad probleemid, mida pole üheselt lahendatud ning ei maailm (tegelased, sündmused, paigad) on tõeline või tunnetele, losoo listele küsimustele, ühiskondlikele tarvitsegi saada nõnda lahendada. Kultuuri ja kirjanduse uurimine ei seisne üheste väljamõeldud. Nüüdisajal peame tõeliseks seda, mida probleemidele või millelegi muule, mis kuulub inimese lahenduste otsimises, vaid nähtuste põhjalikus läbimõtlemises ning valmiduses neid on teosevälises maailmas, päriselus kogetud. Kui see tunde- ja vaimuvalda, siis on raske kindlaks teha, kas üha uuesti ning uues valguses läbi mõelda, et inimloomust paremini mõista. rakendamiseks. Osa ülesandeid on indivi- kogemus pärineb kaugemast minevikust, siis peame tunne või mõte on ehtne või tinglik. seda tõeliseks juhul, kui selle kohta leidub usaldusväär- Loe 2009. aasta Keele ja seid allikaid ja tunnistajaid. 9 Seleta seda raskust Lao-Zi ja Theophrastose teksti Kirjuta inimloomusest. Kirjanduse 6., 7. ja 11. numbrist Väljamõeldiseks peame aga kõike seda, mida meie näitel. Mõtle peatüki lugemistekstide eeskujul, milliseid duaalsed, osa koostöised. Neid ülesandeid Märt Väljataga artiklit „Luule- ja enda kogemused või usaldusväärsed allikad ei kinnita. Eri- pärislugude eristus teoorias ja puudusi leidub inimloomuses nüüdisajal ning milliseid nevalt sellest, mis on päriselt juhtunud, saab väljamõeldist Selgemini saab ktsionaalsusest rääkida tegelaste, praktikas“. Tee märkmeid selle põhimõtteid inimesed võiks järgida, et neid ületada. kujutlusvõime ning kunstilise väljenduse abil muuta ja ise sündmuste ja tegevuspaikade puhul, ning vahet teha kohta, millest aru saad, ja küsimuste Vali tekstide seast üks, mille laadi sulle tundub luua. Kunstilist väljamõeldist nimetatakse ka ktsiooniks, on seda lihtsam, mida paremini tegelikkust tunneme. või arusaamatuste kohta, mis kõige huvitavam ja kohasem jäljendada, ning saab kasutada valikuliselt ning omavahel väljamõeldud sisuga kunstiteoseid ktsionaalseteks. Kui näiteks teose sündmustik on paigutatud tänapäeva lugedes tekivad. Mõtle, millest väljenda oma mõtteid selle eeskujul. Kui valisid Eestisse, saab kontrollida, kas selline koht on olemas, arusaamatused tekivad ja mis aitaks