Estonian Art 2•2010.Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2005 12 Detsember - December 2005detsember.p65 1 31.01.06, 13:33 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly Autoriõigus Eesti Rahvusraamatukogu, 2006 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC KAARDID MAPS Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 15189 Tallinn 2005detsember.p65 2 31.01.06, 13:33 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. -
Rebenenud Linn. II Maailmasõja Linnamaastikud Bernard Kangro Tartu-Tsükli Kolmes Viimases Romaanis 1 Ene-Reet Soovik
Methis. Studia humaniora Estonica 2019, nr 24 Rebenenud linn. II maailmasõja linnamaastikud Bernard Kangro Tartu-tsükli kolmes viimases romaanis 1 Ene-Reet Soovik Teesid: Artiklis käsitletakse linnaruumi kujutamist Bernard Kangro romaanides „Kivisild“ (1963), „Must raamat“ (1965) ja „Keeristuli“ (1969), lähtudes kultuurigeograafia valdkonnast pärinevast rebenenud maastiku mõistest. Vaadeldakse, kuidas Kangro kirjeldab muutusi Tartu linnapildis II maailmasõja ajal, keskendudes nii tehislikule kui ka looduskeskkonnale. Kirjaniku poolt paguluses loodud Tartu-kujutustes esile tõusvaid maastiku- ja miljööelemente kõrvuta- takse uurimustega, mida pärast 1941. aasta sõjapurustusi viis läbi Tartu Linnauurimise Toim- kond geograaf Edgar Kandi juhtimisel, ning leitakse paralleele muutusi vahetult kirjeldanud loodusteadusliku ja retrospektiivse kirjandusliku lähenemise vahel. DOI: 10.7592/methis.v19i24.16198 Märksõnad: linnakirjandus, rebenenud maastik, II maailmasõda, Tartu, Bernard Kangro, Edgar Kant Kolm-neli kõmisevat pauku, siis taamal variseb üks müür. Kuum terav tuha lõhn lööb ninna. Ja põlend kirik vangub alusel. Kuuveerand tõukab sarvi üle linna. Käib mustaks kõrbend pargipuul ta arglik kiir. Bernard Kangro „Varemetes“ (Kangro 1945, 60) Sissejuhatus. Maastiku rebenemine Artikkel tõukub rebenenud maastiku mõistest, mis on keskseks kontseptiks Jonathan Miles-Watsoni, Hugo Reinerti ja Helen Sooväli-Seppingu koostatud artiklikogumikus „Rebenenud maastikud: maastik, identiteet ja sotsiaalne muutus“ („Ruptured Landscapes: Landscape, Identity and -
As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a. -
Table of Contents.Pdf
Contents Foreword and Acknowledgments ................................................................... xvii Introduction ............................................................................................................. 1 The Oral Tradition ................................................................................................ 15 When I Escape the Manor ............................................................................. 17 A Dull Life Is a Sorry Thing ������������������������������������������������������������������������� 17 Brother’s War Song (extract) .......................................................................... 18 Reiner Brocmann ................................................................................................... 19 How Blessed Is the Man ............................................................................... 21 Käsu Hans .............................................................................................................. 23 Ah Me! Poor Tartu Town! ............................................................................. 24 Kulli Jüri ................................................................................................................. 29 Song 64. What Did Jesu’s Little Tom Tit Do? ............................................... 31 Song 81. God Invites All the People ............................................................. 31 Song 83. Towns and Lands Will Grow and Stand .................................... 32 Joachim Gottlieb Schwabe -
Thesis with Signature Marii Valjataga
A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297). -
Estonian Academy of Sciences Year Book Annales Academiae
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVII (44) 2011 TALLINN 2012 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 21 Academy Events . 41 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 52 Publications of the Academy . 55 International Scientific Relations. 57 National Awards to Members of the Academy . 61 Anniversaries . 64 Members of the Academy. 85 Estonian Academy Publishers . 97 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 101 Financial Activities. 107 Associated Institutions . 110 Associated Organisations . 139 In Memoriam . 182 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 184 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 186 Directory . 187 3 FOREWORD The eleventh year of this century was very instructive and successful for the Academy in the true sense of the word. For the second consecutive year we used the possibility granted by the new law adopted in 2010 to update the Academy’s competence and to reduce the average age of Members of Academy. We elected 7 new Members of Academy, among them also a Member of Academy in the domain of music (A.Pärt), the first in the history of the Estonian Academy of Sciences. Estonia was replenished by five new Centres of Excellence in Re- search, with participation of Members of Academy. Funded by Mi- nistry of Education and Research, the Academy composed a com- prehensive and forward-looking collection of scientific articles “Re- search in Estonia”. -
VAREMED JA AIAD Barokk-Kirjanduse Esteetika Bernard Kangro Tartu-Romaanides
Keel ja 11/2014 Kirjandus LVII aastakäIk EEstI tEadustE akadEEmIa ja EEstI kIrjanIkE LIIdu ajakIrI VAREMED JA AIAD Barokk-kirjanduse esteetika Bernard Kangro Tartu-romaanides MAARJA HOLLO Maailm, oo masendav teaatrilogu, su sammastik on ammu vajund längu! Betti Alver „Vana teaater” (1938) ernard Kangro romaane on paigutatud vanamoodsa sümbolismi alla (Krull 1991), samal ajal on teda peetud sõjajärgse eesti proosa üheks pea- Bmiseks uuendajaks (Kruus 2008: 82), seda eeskätt kuueosalisele Tartu- romaanide tsüklile tuginedes. Epp Annuse sõnul on Kangro Tartu-romaanide ülesehituslikuks printsiibiks „suurte tõdede, ühtse maailma ja järelikult ka narratiivi ühtsuse puudumine” (Annus 1997: 34), mis näib osutavat nende vaieldamatule kuulumisele modernistlikku ja ühtlasi ka postmodernistlikku kirjandusvoolu. Käesoleva artikli taotluseks on täiendada ja nüansseerida Kangro Tartu-romaanide seniseid, n-ö kanoniseeritud ehk vooluloolisi kä- sitlusi. Annuse käsitluse järgi näiteks on Tartu-romaanide esimese triloogia („Jäälätted” 1958, „Emajõgi” 1961, „Tartu” 1962) puhul tegemist valdavalt post- modernistliku proosaga, teise („Kivisild” 1963, „Must raamat” 1965, „Keeris- tuli” 1969) puhul aga kergelt modernismihõngulise, postmodernistlikke vahe- lehüppeid sisaldava realismiga (Annus 2001: 509). Vooluloolisele lähenemisele vastukaaluks vaatlen lähemalt Kangro viie Tartu-romaani (v.a „Jäälätted”) poeetika mõningaid eripärasid, eeskätt allegooriat – barokk-kirjandusele eri- omast troopi –, lähtudes Walter Benjamini uurimuses „Saksa kurbmängu 809 873 avaart, Maarja Hollo.indd 809 31.10.14 11:34 algupära” (1928) leiduvast allegooriakäsitlusest. Allegooria on kujund, mida võib kohata ka Kangro luules, kuid luuletused jäävad välja siinse artikli foo- kusest, kuhu asetan barokk-kirjanduse esteetikaga kõige silmatorkavamat ühisosa omavad Tartu-romaanid. Järgnevalt toon välja barokk-kirjanduse ja Tartu-romaanide olulisemad ühisjooned, seejärel peatun Benjamini allegooria- käsitlusel ning lõpuks analüüsin selle valguses Tartu-romaanides esinevaid allegoorilisi stseene. -
Bernard Kangro Sonetipoeetika*
avalugu, Rebekka Lotman_Layout 1 31.01.11 15:18 Page 81 Keel ja 2/2011 Kirjandus LIV aastakäIk EEstI tEadustE akadEEmIa ja EEstI kIrjanIkE LIIdu ajakIrI BERNARD KANGRO SONETIPOEETIKA * rEBEkka LOtman Sonett! Tal on olnud mingi sümboolne tähendus ja tegelik roll minu elus, seepärast ei saa ma temast tähelepanematult mööda minna. Bernard kangro ui XIX sajandi viimasel veerandil sündisid esimesed eestikeelsed sone - tid (autoreiks matthias johann Eisen, Lydia koidula, jakob Liiv jt), k oli lääne vanemates värsikultuurides sonetiuurimuste buum paras- jagu harjal: ilmusid näiteks Leigh Hunti „the Book of sonnet” (1867), Char - les tomlinsoni „sonnet: Its Origin, structure and Place in Poetry” (1874), joseph Cummings rowelli „sonnet in america” (1887), ugo Foscolo ja albino Zenatti „storia del sonetto Italiano” (1896), Ewerett Ward Olmstedi „the sonnet in French Literature and the development of the French sonnet” (1897), max jasinski „Histoire du sonnet en France” (1903) jne. Bernard kangro magistritöö, esimene ja seni viimane eestikeelse soneti alane monograafia „Eesti soneti ajalugu” ilmus 1938. aastal, haarates eesti soneti selle tekkest kuni 1936. aastani. autori andmeil oli see Itaalias XIII sajandil leiutatud ning eeskätt saksa luule kaudu Eestisse jõudnud luulevorm sündinud selleks ajaks eesti keeles umbes tuhat kakssada korda (kangro * artikkel põhineb 15. X 2010 konverentsil „Bernard kangro 100” (korraldajad karl ristikivi selts, tartu Ülikool, Eesti kirjandusmuuseum, Eesti kirjanike Liit) peetud ette - kandel. 81 avalugu, Rebekka Lotman_Layout 1 31.01.11 15:18 Page 82 1938: 29). kangro uurimus täiendas seni eesti poeetikas suhteliselt põgusalt ja ühekülgselt kajastatud kanoonilise värsivormi käsitlusi: eestikeelne sone - titerminoloogia oli puudulik, nii Bernard söödi (1935) kui ka jaak ainelo ja Henrik Visnapuu (1932) poeetikad käsitlesid peaasjalikult vaid klassikalist itaalia sonetti, 1 ning lähenemine sonettidele oli ennekõike normatiivne, s.t sonetti vaadeldi range reeglitekimbuna, mida luuletaja pidi maksimaalselt hästi järgima. -
Art History and Visual Studies in Europe Brill’S Studies in Intellectual History
Art History and Visual Studies in Europe Brill’s Studies in Intellectual History General Editor Han van Ruler, Erasmus University Rotterdam Founded by Arjo Vanderjagt Editorial Board C.S. Celenza, Johns Hopkins University, Baltimore M. Colish, Yale College J.I. Israel, Institute for Advanced Study, Princeton M. Mugnai, Scuola Normale Superiore, Pisa W. Otten, University of Chicago VOLUME 212 Brill’s Studies on Art, Art History, and Intellectual History General Editor Robert Zwijnenberg, Leiden University VOLUME 4 The titles published in this series are listed at brill.nl/bsih Art History and Visual Studies in Europe Transnational Discourses and National Frameworks Edited by Matthew Rampley Thierry Lenain Hubert Locher Andrea Pinotti Charlotte Schoell-Glass Kitty Zijlmans LEIDEN • BOSTON 2012 This book was supported by funds made available by the European Science Foundation (ESF), which was established in 1974 to provide a common platform for its Member Organisations to advance European research collaboration and explore new directions for research. This publication was supported by grants from the Aby Warburg-Stiftung and the Hamburgische Wissenschaftlich Stiftung, both in Hamburg. Cover illustration: Elliott Erwitt. Personal. 1996. © Elliott Erwitt/Magnum Photos. Library of Congress Cataloging-in-Publication Data Art history and visual studies in Europe : transnational discourses and national frameworks / edited by Matthew Rampley, Thierry Lenain, Hubert Locher, Andrea Pinotti, Charlotte Schoell- Glass, Kitty Zijlmans. pages cm. — (Brill’s studies in intellectual history, ISSN 0920–8607 ; v. 212. Brill’s studies on art, art history, and intellectual history ; v. 4) Includes bibliographical references and index. ISBN 978-90-04-21877-2 (hardback : alk. paper) — ISBN 978-90-04-23170-2 (e-book) 1. -
The Derivatives of Hexameter in Estonian Poetry and Their Link with the Traditional Hexameter
Sign Systems Studies 40(1/2), 2012 The derivatives of hexameter in Estonian poetry and their link with the traditional hexameter Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman Department of Classical Philology, University of Tartu Ülikooli 17, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Department of Semiotics, University of Tartu Jakobi 2, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Abstract. The sources of the theory of the Estonian hexameter can be traced back to 17th- century Germany, where the long syllables of ancient hexameter were replaced with stressed ones, and short syllables with unstressed ones. Although such understanding is clearly inadequate, to a great extent it still holds ground in contemporary approaches. Hexameter, like any other verse metre, can be treated from two angles. First, as an abstract scheme which is realized in different texts, while the degree of realization can vary. Second, hexameter can be viewed as a prototype and actual texts create a certain space further from or closer to the prototype. In both cases questions arise, first, about the limits of hexameter, and second, whether a given text has features of a random hexameter or reflects the author’s conscious intent. 1. Origins The traditional approach to hexameter looks approximately like this: the (dactylic) hexameter is a verse metre consisting of six dactylic feet, where the first four dactyls can be freely replaced with spondees and the sixth foot is catalectic with an optional quantity of the last syllable: (1) For the most part, it can also be noted that this scheme characterizes the ancient hexameter, while in modern times the long position is usually filled The derivatives of hexameter in Estonian poetry 95 with a stressed syllable and the short position is filled with an unstressed syllable: (2) Хх(х)Хх(х)Хх(х)Хх(х)ХххХх This approach evolved in Germany already in the 17th century and spread from there to other verse cultures which used the hexameter in their national poetries. -
Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005
EA E A ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 IN ESTONIA RESEARCH ARCHAEOLOGICAL A R E – Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005 ea.indb 1 27.02.2006 23:17:25 ea.indb 2 27.02.2006 23:17:43 Estonian Archaeology 1 ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 Tartu University Press Humaniora: archaeologica ea.indb 3 27.02.2006 23:17:43 Official publication of the Chair of Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang Editorial Board: Anders Andrén University of Stockholm, Sweden Bernhard Hänsel Freie Universität Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Heidi Luik Tallinn University, Estonia Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Yevgeni Nosov University of St. Petersburg Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Andres Tvauri University of Tartu, Estonia Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus University of Klaipeda, Lithuania Estonian Archaeology, 1 Archaeological Research in Estonia 1865–2005 Editors: Valter Lang and Margot Laneman English editors: Alexander Harding, Are Tsirk and Ene Inno Lay-out of maps: Marge Konsa and Jaana Ratas Lay-out: Meelis Friedenthal © University of Tartu and the authors, 2006 ISSN 1736-3810 ISBN-10 9949-11-233-8 ISBN-13 978-9949-11-233-3 Tartu University Press www.tyk.ee Order no. 159 ea.indb 4 27.02.2006 23:17:43 Contents Contributors 7 Editorial 9 Part I. General Trends in the Development of Archaeology in Estonia Th e History of Archaeological Research (up to the late 1980s). -
79114069.Pdf
TARTU ÜLIKOOL Arne Merilai EESTI BALLAAD 1900-1940 Tartu 1991 Kinnitatud filoloogiateaduskonna nõukogus 20. veerbruaril 1991. a. Kaane kujundanud A. Peegel. Арне Мери лай. ЭСТОНСКАЯ БАЛЛАДА 1900-1940. На эстонском языке. Тартуский университет. ЭР, 202 400, г. Тарту, ул. Юлшсооли, 18. Vastutav toimetaja К. Muru. PaJjundamisele antud 25.03.1991. Formaat 60x90/16. Kirjutuspaber. Kiri: roman. Rotaprint. Tingtrükipoognaid 8,37. Arvestuspoognaid 9,86. Trükipoognaid 9,0. Trükiarv 1000. Tell. nr. 135. Hind rbl. 5. TÜ trükikoda. EV, 202 400 Tartu, Tiigi t. 78. © Tartu Ülikool, 1991 SAATEKS Žanride uurimine on kirjandusteaduse tähtsamaid ülesandeid. 193S. aastal valmis Bernard Kangrol Tartu Ülikoolis magistritöö "Eesti soneti ajalugu", katkestada tuli aga doktoritöö eesti romaanist. Hiljem on eesti kirjandusteaduses süvenetud lüürika arengukäiku, uuritud on eepika žanre ja dramaatikatki; Silvia Nagelmaa väitekiri sõjajärgsest eesti- poeemist oli esimeseks katseks vaadelda kirjandust sünteetilise lüroeepika seisukohast. Lüroeepika teine oluline vorm — ballaad — oli aga seni avamata hoolimata rohkest viljeldavusest. Eesti ballaadi areng jaguneb selgesti kolme peamisse ajajärku: ettevalmistav etapp kuni XX sajandu alguseni, XX sajandi esimese poole esteetiline kõrgperiood ja kaasaja ballaad, mida iseloomustab pigem lüüriline kui lüroeepiline suhe žanrisse. Vaid üksikud auto rid hoiavad tänapäeval alles kindlama eepilise lõime. On ilmne, et žanri tähtsuse eesti luules selgitab uurimus keskmise perioodi kohta, millest lähtudes saab teha järeldusi ajas