OKTOOBER 2018 Nr. 07 (208) milles on tähtsaks komponendiks suhtlemine. Mä- viki hooldekodu, selle direktori moto on, et parem on Kas üksi või üksi jäetud? lutreeningu olemuse võtab kokku tähekombinatsioon anda kui saada. Teatavasti on hooldekodude inimes- KÕPS, see on kehaline aktiivsus, õppimine, puhkus test 98% saajad, ja vahest ainult 2% andjad. Direktor ja suhtlemine. Mall Maasik, Vanurite Eneseabi- Ja peab oma ülesandeks suurendada andjate protsenti, Nõustamisühingu ringijuht, tutvustas VENÜ tegutse- tegemaks nii neid õnnelikuks, st vajalikuks –sisuliselt misprintsiipi: VENÜ on vanemaealiste vabatahtlikule on see hooldekodu asukate võimestamine. Tiina tööle üles ehitatud eakate päevakeskus, kus praegu Tambaum küsib, millised organisatsioonid tegelevad on 375 liiget. Kogu tegevust hoiavad ülal 14 vabataht- Eestis eakate üksilduse leevendamisega. Kuivõrd likest koosnevat toimkonda, lisaks vabatahtlikud rin- üksildust pole rängaks probleemiks kvalifitseeritud, gijuhid, kes oma tegevuses kogevad maja tegevuse siis peetakse selle leevendamisega tegelevaid orga- põhiprintsiipi – teisi aidates aitad ka iseennast. Järva nisatsioone meelelahutajateks. Kahe sümboolse te- vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Linda Lääts tut- gelase, sotsiaaltöötaja ning igapäevaselt kõrvalist abi vustas Imaveres 2011. aastast alates toimivat eakate vajava puudega inimese probleemide kaudu tõi Tiina üürimaja või teenusmaja Kodutare. See on ilus, väi- Tambaum kuulajateni tõsised põhimõttelised problee- ke, 12 korteriga maja, kus elavad eakad ja puudega mid meie sotsiaalelus. Sotsiaaltöötaja kritiseerib meil inimesed, kes on suutelised tasuma oma korteri üüri levinud ühiskondlikku hoiakut, mille alusel on vanaini- ja kommunaalmakseid, ent kes igapäevaelus end mene ühiskonnale vaid suur koorem, ei midagi muud. turvaliselt tundmiseks saavad vajadusel hoolekande- See tapab psüühiliselt ja eakad ongi jäänud uskuma, teenuseid, kas koduhooldust, sotsiaaltransporti vms. et nad peavad olema rahul sellega, mis antud, ja juur- Linda Lääts nimetas Kodutaret kohaks, kus saab vää- de ei tohigi midagi küsida. See on võimetustamine. rikalt iseseisvalt elada. Kogukonna eesmärk on hoida Tantsimine ja laulmine ei tee õnnelikuks, inimene oma inimesi, ja Kodutare elanikud hindavad muude tahab olla vajalik, 70-aastane tahab veel tööl käia. Energiapaus. hüvede kõrval kodulähedust. Pärnu Sotsiaalkeskuse Puudega inimene aga tunnetab, et meie üldine foon laiahaardelist tegevust tutvustas keskuse juhataja vanainimesse suhtumisel on dehumaniseerimine ja Üksildus ja ühiskondlikust elust kõrvalejäetus on transpordi süsteemi, sotsiaalset turvatunnet, tööga, Heli Kallasmaa. Sotsiaalkeskus sündis 2017. aastal diskrimineerimine, neil ei nähta olevat ei olevikku ega probleem, mis paljude kõrgesse ikka jõudnud ini- sealhulgas ka vabatahtliku tööga hõivatust. Tervisliku Eakate Avahoolduskeskuse ja Erivajadusega Inimes- tulevikku. Seda fooni on vaja muuta, muidu on inime- meste elu varjutama kipub. Miks on see nii ja kui- vananemise tagab kognitiivne aktiivsus (mõtteerk- te Rehabilitatsioonikeskuse ühinemisel ja pakub kõik- sed murust madalamad, rõhutas kõneleja, ja selleks das oleks võimalik seda probleemi leevendada või sus), kehaline aktiivsus, sotsiaalne aktiivsus (suhtle- võimalikke hoolekandeteenuseid, nagu koduteenus, tuleb süsteemselt midagi ette võtta, muidu on lugu 20 ennetada? Vanemaealiste poliitika komisjon kutsus mine) ning tervislik ja tasakaalustatud toitumine. isikliku abistaja teenus, päevahoid erivajadusega ini- aasta pärast niisamasugune. probleemi arutamiseks kokku seminari, mis kandis Mitmed järgnenud ettekanded kõnelesid ettevõt- mestele, sotsiaaltransport, huvitegevus jpm. Heli Kal- Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimees pealkirja „Eesti vanemaealine – üksi või üksi jäetud?“ mistest, mis on meie ühiskonnas ühel või teisel moel lasmaa pühendas suurt tähelepanu sotsiaalkeskuse Andres Ergma andis ülevaate Eestis tegutsevatest Seminaris osales ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, aidanud kaasa vanemaealiste üksilduse vähenda- sotsiaaltranspordi korraldusele, teenust kasutatalse 7 eakate nõukogudest, mis annavad eakatele võimalu- päevakava modereeris Riigikogu sotsiaalkomisjoni misele ja aktiivse elulaadi säilimisele. 900-liikmelise päeva nädalas tööle või kooli sõiduks, avalike teenus- se tuua avalikkuse ette nende igapäevaelu häirivaid esinaine, Vanemaealiste poliitika komisjoni pikaaeg- Viljandi Pensionäride Liidu esimehe Jaak Värniku te kasutamiseks, igapäevaeluks vajalike toimingute probleeme. Eakate nõukogude loomisest ja tegevu- ne esinaine, praegune liige Helmen Kütt, kes mõle- sõnutsi on nende organisatsiooni eesmärk tuua teostamiseks jm, olles puudega inimestele nende sest saame lähemalt lugeda Andres Ergma artiklist mad tegid oma emotsionaalse sõnavõtuga semina- pensionieas inimesed kodunt välja. Selleks tehakse elukorralduses suureks ja asendamatuks abiks. septembrikuu Elukaares. rile ilusa sissejuhatuse. Kaia Iva tsiteeris muuhulgas tihedalt erinevaid üritusi kogu Viljandi maakonnas ja Tallinna Ülikooli doktorandi, MTÜ 65B looja Tii- Eakate üksilduse käsitlemine ei jää selle semina- Ameerika poliitiku Frank A. Clarki mõtteavaldust, mis isegi kogu Eestis, nii näiteks oli kohe ees ootamas na Tambaumi ettekanne kandis pealkirja „Ettevaa- riga ainukordseks, Vanemaealiste poliitika komisjon haakub suurepäraselt seminaril avaldatud mõttelii- konverents Värskas, kus arutati pensionäride elu tust – varinguoht. Vanemaealiste organisatsiooni- hoiab seda teemat tähelepanu all ka edaspidi. nidega: „Me oleme rohkem panustanud sellesse, et aktuaalseid probleeme. Traditsiooniks tahetakse ku- de võimestamisest “ ja sisaldas mitmeid valusaid aidata inimestel jõuda kõrgesse ikka, kui sellesse, jundada eakate inimeste laulu- ja tantsupidu Viljandi probleeme meie ühiskondlikus elukorraduses. Tiina Ene VEIPER et aidata neil seda iga nautida.“ Nii see tõepoolest lauluväljakul, läbi on viidud arvutiõpe ning liiklusõpe Tambaum on ikka seisnud vanemaealiste kui arene- on. Seminaril andis Kaia Iva üle aukirja, kaasas oma eakatele, uue algatusena aitavad eakad lastel hom- misvõimeliste isiksuste eest. Võimestamiseks peab aiasaadustest valmistatud purk moosi, kahele kõigile mikuti ohutult kooli jõuda, kontaktid on loodud Viljandi ta keskkonna pakutud võimaluste ja inimese enda kokkutulnuile tuntud inimesele, kes on oma tööga Hoolekandekeskusega, kus käiakse vabatahtlikuna vaba tahte ühendamist, et inimene suudaks väljen- suuresti kaasa aidanud eakate inimeste elukvaliteedi abi osutamas jpm. dada ja esindada oma huvisid. Tal peab olema julgust parandamisele - Tallinna Ülikooli doktorandile Tiina MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja Anu teha ja küsida, mida vajab, ning teisalt peab selleks Tambaumile ning Prillitoosi saatejuhile Reet Linnale. Viltrop tutvustas Kodukandi värsket projekti, mille olema olemas asjast huvitatud keskkond. Määravaks Seminari esimene teemakohane ettekanne andis eesmärk on vabatahtlike, sealhulgas vanemaealistest kujuneb inimese tahe: ei saa õpetada inimest, kes ise arutelule teoreetilise baasi – Tallinna Ülikooli De- vabatahtlike kaasamine hoolekandeteenistusse, kus- õppida ei taha, või tervendada seda, kes ise tervene- mograafia Keskuse teadlane professor Merike Sisask juures abi pakutakse nii kodudesse kui ka hoolekan- miseks kaasa ei aita. Nii on lugu ka vananemisega: kõneles teemal „Mitmepalgeline üksildus ja selle seos deasutustesse. Kahe aasta jooksul aidatakse 1000 head elu ei saa kandikul ette kanda, hästi elamiseks vananemisprotsessiga SHARE uuringu andmete eakat ja erivajadusega inimest, selleks tuleb esimese ongi vaja võimestamist, et inimene saaks teha seda, põhjal“. Ta selgitas, mis on üksildus ja mis on üksin- ülesandena leida üles nii need 1000 abivajajat kui mida igatseb. Eakate organisatsioonide ülesanne on dus. Üksindus on üksi olemine, mis inimesele sugugi ka 400 vabatahtlikku abistajat. Mõistagi ei ole vaba- võimestada oma liikmeid, teisalt vajavad nad oma liik- halba enesetunnet ei too, vastupidi – üksi olles inime- tahtlik abistaja mõeldud asendama sotsiaaltöötajat, mete arendamiseks ka ise võimestamist, st ressurs- ne areneb, küpseb. Üksildus aga on inimese subjek- vaid tema roll on anda esmajoones emotsionaalset Riigikogu liige Helmen Kütt (vasemal) ning se. Hea mudelina tõstis Tiina Tambaum esile Reykja- tiivne tunne, et midagi on puudu, ja puudu on teistest tuge, olla seltsiline, teha abistatavaga midagi koos, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva seminaril. inimestest, 6 % eurooplastest ütleb, et kui oleks abi aidata kergematel kodutöödel (näiteks käia vaja, pole neil kellegi poole pöörduda. Üksildus aja poes), julgustada inimest kodunt välja tule- jooksul kuhjub ja süvendab psühholoogilist vanane- ma, käia koos jalutamas jms. Teisi abistades mist, see on üks tegureid, mis suurendab haigestu- teeb vabatahtlik head ka iseendale: uuring on mist, suremust. See arvatakse olevat 21. sajandi üks näidanud, et vabatahtlik elab kauem ja tal on epideemiaid. Merike Sisask kõneles ka suhtumisest parem tervis, vabatahtlik töö alandab stressi eakatesse: kas eakad on koorem ühiskonnale või ja depressiooni, annab inimesele kõrgema hoopis varandus, kristalliseerunud elutarkus? Kui ük- enesehinnangu. sikisiku seisukohast vaadata, siis - mis on minu valik, Aktiivne mälutreener Anu Jonuks selgi- kas vanaks jääda või vanaks kasvada? Norra öeldak- tas vanemaealistele tehtava mälutreeningu se olevat parim koht vanaks kasvamiseks, see on olemust ja vajalikkust. Ta rõhutas, et mä- aastatepikkuse poliitilise kujundamise tulemus ja see lutreening pole