LEHEKUUL Õlled, porter, karastusjoogid ületamata hääduses! AKTSIASELTS Ä. LIE C TA R T ü S EESTI RAMVUSRAAMATUKOau ÜLI® Pl LASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA XX AASTAKÄIK —■■—IM Spordipoliitika Ja meie üliõpilassport Spordimaailm elab tänavu olümpiamängude sammuma. Seega peame kasustama kõiki neid tähe all. Iga nelja aasta järele kogunevad iga abinõusid, mida kasustatakse teistes sporti har­ rahvuse paremad sportlased võistlusväljale, et rastatavates riikides. Väljavalitutele tuleb või­ kaitsta oma rahvusau teiste omalaadsetega. Ber­ maldada neid väheseid soodustusi, mis meie kit­ liin kutsub! on sakslaste hüüdsõna. See hüüd­ sastes majandusolukordades võimalik. Enamik lause on tähelepanu äratanud. Ettevalmistused väljavalituid kuulub üliõpilasperre, seega peaks suureks spordiparaadiks on. käsil. Ettevalmistus üliõpilaskond kõigiti kaasa aitama uue spordi­ toimub sügavamalt, tihedamalt ja suurema andu­ poliitika suuna rajamisel. musega kui kunagi varem. Ei oska kujutella, Eriküsimüsena peaks aga ligemal ajal kõne millised võivad olla tippsaavutused Berliini alla tulema.üliõpilaskondliku spordiliikumise ja olümpiamängudel. Võiduihas on mindud võibolla — juhtimise kindlamale ning püsivamale alusele liiga kaugelegi. Tippsaavutused on asetatud esi­ rajamine. Mõni aeg tagasi oli Eesti üliõpilaskond rinda. Berliini olümpiamängud on juubelimän­ SELL­i üliõpilaskonnas juhtiv jõud spordiüri­ gud, arvult kümnendad. Juubeli olümpiaad tõo­ tustes. Edasi minnes, vanas . olukorras ilma tab kujuneda ka esinduslikumaks olümpiaadiks, uuendusteta, võib Eesti üliõpilaskond oma seisu­ kui kunagi varem. Sakslased oma korraldustega koha kaotada. Kui omal ajal meil üliopilassport­ ja reklaamiga tahavad ületada kõiki senipeetuid lased olid võitmatud kergejõustikus, talispordis olümpiamänge. Seepärast on arusaadav, et iga ja mängudes, siis ei saa seda praegusel silmapil­ olümpiaadist osavõtja rahvus püüab või vähe­ gul täiel määral öelda. Meie naabrid lätlased ja malt tahab olümpiamängudel sammuda esirinnas leedulased on siin tunduvaid edusamme teinud. oma sportlaste saavutustega ja ka esinduslikult. Sääraselt edasiminnes seisame paratamatuse Sellest tingituna, on ettevalmistustes libisetud ees, et naabrid rühivad meist mööda. Milles sei­ teisele rajale kui viimaseil olümpiaadel. sab siis viga? Peapõhjuseks on siin kahtlemata Sport on muutunud välismail varjatud elu­ spordiorganisatsiooni ebakohasus. Meil .on üli­ kutseks. Tõeline asjaarmastaja ei suuda eelmis­ õpilasperes kaks juhtivat spordiasutist: Eesti tega sammu pidada. Eriala spetsialiseerimine Akadeemiline Spordiklubi ja Üliõpilaskonna on ka spordis läbi viidud. Tekib küsimus, kui Kehalise Kasvatuse Toimkond. Esimese organi­ kõikjal on asutud uue suuna rajamisele, mida satsiooni sihid ja ülesanded on selged; ­lühidalt: peame meie tegema. See küsimus on meil viima­ Õhutada ja arendada spordiliikumist ­üliõpilas­ sel ajastul päevakorrale nihkunud spordipolii­ konnas, selleks otstarbeks püüdes koondada tika arutluse all. Tuleb küsida, millist spordi­ kõiki üliõpilassportlasi ning anda neile­ võima­ poliitikat meie pooldame: uut või vana! Küsimus lusi ja soodsamaid tingimusi oma eesmärgi, saa­ on veel asetatud, esitatud teislaadselt: kas läheme vutamiseks. Akadeemiline Spordiklubi on jõu­ Berliini olümpiamängudele võitma või ainult dumööda püüdnud seda täita, mis on ka .nähta­ võistlema? Teistel rahvustel on see küsimus vaid tulemusi andnud. Kehalise Kasvatuse Toim­ juba selge. Berliini mängudele ainult võitma! konna tegevuspiirid ja ülesanded on' laiemale Ei taha uskuda, et meiegi teisele seisukohale üliõpilasperele tundmatud. Tema ülesandeid, peaksime asuma. Küi see nii on, siis on ilmselt võib leida, kui lähemalt vaadelda senist; toim­ selge, millise spordipoliitka suunas peame edasi konna .tegevust, mis on avaldunud kahes osas: 134 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 5 — 6. V 36. üliõpilaskonna käsipalli esivõistluste korralda• kaastöölistega — üliõpilassportlastegä. Juht• mine ja esindusmeeskondade saatmine välis• konnal niisuguses olukorras ei jää muud üle,; kui maile. Laiahulgalisema üliõpilaspere kehalise hadavajalisemaid, jooksvaid küsimusi otsustada kasvatuse tööväli on aga avaram kui eelmaini• ja möödapääsematuid asju ajada. Need read pole tud tegevus. mõeldud mitte etteheiteks, vaid olukorra selgi• Kui aga arvesse võtta praeguse üliõpilas• tuseks, et üliõpilaskonna kehalise kasvatuse lii- ' konna kehalise kasvatuse toimkonna ehitus- ja kurnist kindlamale alusele rajada. juhtkonna moodustamist, siis ehk saame aru, Eelolevad üliõpilaskondade sportlikud suur• milles siin viga peitub. Toimkonna juhtkond sündmused: SELL-i suviolümpiaad Helsingis, ta- moodustatakse samalaadselt teiste toimkonda- liolümpiaadi korraldamine Tartus ja Viini üle• dega Edustuse poolt rühmpoliitilistel kaalutlus• maailmlisest üliÕpilasolümpiaadist osavõtmine tel. Siinjuures võib teinekord kehalise kasva• nõuavad suuremat tähelepanu, et väärikalt kaitsta tuse toimkonna juhiks sattuda kaasvõitleja, kel• Eesti üliõpilaskonna nime. lel see tööväli täielikult tundmatu ja võõras. Tih• Lähemal ajal kavatsetakse üliÕpilassportlas- tipeale vahelduvad ühe semestri vältel mitu ju• peres kokku kutsuda laiaulatuslik nõupidamine hatajat, nii et ühel juhatajal kulub tegevusajaks selle küsimuse harutamiseks ning- käesolevad • asjaajamise ülevõtmine ja üleandmine. On loo• read on mõeldud selleks, et varakult mõtteid lii• mulik, et seejuures olukorras puudub toimkonna kuma panna. juhtkonnal lähem kokkupuude oma lähemate A. Reisner. Zettiasta ažuhcwtasb &atts Meie lõunanaabri ja meie endi riiklikkudelI Mis puutub õpetajatesse, siis on need Eestis läti tähtpäevadel vahetatakse tihti lätlastega vastas• koolides kõik läti rahvusest. tikku väga tõsiseid ja ilusaid sõnu, liitlaslikkusest,. Eestistöötabiga 900 lätlase koh• ühistest huvidest, vastastikku üksteise mõistmi• ta üks algkool, n i n g- i g a 26 1 ä 11 a s e sest jne. Peopäevadel väljendatud üllastest väl• kohta õpib neis koolides üks läti jendustest võib ju täiesti aru saada, aga nii pea1 Õpilane. kui on teada, et tõelikkuses valitseb mitmesugu•" Meie iseseisvuse kestel on E e s t i s s u 1 e t u d seid asjaolusid, mis ei kõnele just kõige paremast ainult üks läti kool, ja seda Kaagveres, üksteise mõistmisest, siis jäävad need avaldu• kus viimaste aastate jooksul õppis ainult 7 õpi• sed pikapeale õõnsaks. last. Läti koolid Eestis töötavad korralikkudes Tahes või tahtmata sarnastel puhkudel kerkib) hoonetes ja nad on vajalisea varustatud õppeabi- silmi ette võõramaalase õnnetu piiriajamisegai nõudega. Olgu veel nimetada, et neljaklassilised piiri taha jäänud suguvendade olukord, mis läti algkoolid Luugis, Kõrgesillal ja Lauras on mitmeti peaks emamaal küll rohkem tähelepanu jai Litschnikova 6-klassilise algkooli lähedal, nii et arutamist leidma, kui seda meil vahest tehakse:.. läti õpilased võivad ilma raskusteta pärast 4-klas- Eriti Läti eestlaste nooremat põlve ähvardab silise kooli lõpetamist jätkata oma haridust 6-klas- tõsiselt lätistumise hädaoht, kui meie lõunanaaber silises algkoolis. ei võta revideerimisele oma senist poliitikal eesti Mis puutub läti vähemusrahvuste kultuurilis- kooli ja kultuurielu suhtes Lätis. tesse aladesse Eestis, siis ei ole nendel oma selt• side ja ühingute asutamisel Eesti võimud teinud Alljärgnevalt püüame tuua mõningaid objek• mitte kunagi takistusi, vaid ümberpöördult, Eesti tiivseid andmeid kõrvuti eriti kooliolude kohta nii1 tegelased on tihti neile seltside ja ühingute asuta• lätlaste suhtes Eestis kui eestlaste suhtes Lätis. mise juures abiks olnud. Üldiselt peab ütlema, et 1934. a. rahwalugemise andmetel oli Eestis kogu eesti seltskonna suhtumine Eestis asuvate 5.435 läti a s t. Suurem osa neist, nimelt 4.058 lätlaste vastu on olnud heatahtlik ja sõbralik. Meil hinge, elab Eesti lõunapiiri maakondades ja lin• ei tunta mingisuguseid lätlaste ümbereestistamise nades. Ülejäänud elavad sisemaal ja peaasjali• püüdeid, kult Tallinnas. Eestis teotseb praegu kuus lättii Meie võime koguni loetleda terve hulga riik- algkooli ja üks erakeskkool. Efakeskkool töötab likke toetusi, mis on Eesti Valitsuse poolt antud Valgas, 6-klassilised algkoolid Mõisakülas, Val• Eestis töötavate läti asutistele. Nõnda 1926.— gas, Petserimaal Litschnikovas ning 4-klassilisedd 1928. aastani annetas Vabariigi Valitsus Petseri- Luugis, Kõrgesi II al ja Lauras. Kokku õpib neis maal Rootöva vallas Litschnikova Läti Haridus- 211 õpilast, ja õpetajaid on nendes koolides 135.. seltsi kooli ja rahvamaja ehitamiseks 280.000 Nr. 5 — 6. V 36. ÜLIÕPILASLEHT 1^5 marka. Läti kogudusele Lauras on määratud Va• Möödunud aasta detsembri algul tehti Eesti Vä• bariigi Valitsuse poolt luteri usu kiriku ehitami• lisministeeriumile teatavaks, kuidas näiteks Aluks• seks 1926.—1931. a. jooksul 720.000 senti. Läti nes ei ole eesti koolile isegi küttepuid vajaliselt üliõpilaste korporatsioon „Metrainele" Tartus anti muretsetud, õpetajad on ise oma raha eest pida• 1930. ja 1931. a. toetust 500 krooni (korporatsi• nud puid ostma. Ei ole ju ime, et külmade kooli• oon „Metraine" on oma tegevuse vahepeal likvi• ruumide tõttu siis vanemad hädasunnil oma lap• deerinud). 1927. a. anti Valga Läti eraühiskooli sed peavad koolidest ära võtma ja läti koolidesse kursuste korraldamiseks toetust 20.000 marka. üle viima. Tulemus kujuneb niisuguseks, nagu soo• Laura Laste Hoolekande Seltsi lasteaiale on antud viti — õpilaste arv koolis väheneb. Ja ühel heal toetust 400 krooni. Vene-Läti segaselts ,,Haridus päeval vähese õpilaste arvu tõttu võiakse eesti ja kultuur" ülalpidamiseks on antud riiklikke kool sulgeda. summasid