Ida-Virumaa Arengukava 2004+

Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Kehtestatud maavanema korraldusega

17.05.2004 nr. 107

Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Arengustrateegia aastateks 2004-2006

Ida-Viru Maavalitsus 2004 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Sisukord

1. Lähteseisukohad ...... 6 2. Olukorra kirjeldus ...... 9 2.1. Inimressursi arendamine...... 9 2.1.1. Tööjõu toimetulekut ja elukestvat õpet tagav haridussüsteem (RAK meede 1.1)……………………………………………… ………………… 9 2.1.2. Inimressursi arendamine ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Aktiivsed tööturumeetmed ja sotsiaalne kaasatus (RAK meetmed 1.2, 1.3 ja 1.4)………………………………………………. 11 2.2. Ettevõtluse konkurentsivõime ...... 12 2.2.1. Teadus- ja arendustegevus (RAK meede 2.3)……………… . …..14 2.2.2. Ettevtluse ja ettevõtete infrastruktuuri toetamine (RAK meetmed 2.1 ja 2.2)……………………………………………………………. 14 2.2.3. Turism (RAK meede 2.4) …………………………………………….. 16 2.3. Maaelu, põllumajandus ja vesiviljelus ...... 17 2.3.1. Põllumajandustootmine, põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine, maaparandus, majandustegevuse mitme-kesistamine, külade ja teabelevi teenuste arendamine (RAK meetmed 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5, 3.6 ja 3.8) …………………………………………………………… 18 2.3.2. Metsamajandus (RAK meede 3.7)……………………………………19 2.3.3. Vesiviljelus, kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemine, uute turgude leidmine, kalasadamate moderniseerimine ja kalalaevastiku uuendamine (RAK meetmed 3.9, 3.10, 3.11 ja 3.12) ………..……….. 20 2.4. Kohalik areng ja infrastruktuur ...... 20 2.4.1. Kohalik füüsiline elukeskkond ja piirkondade konkurentsivõime (RAK meede 4.6) ……………………………………………………………….. 21 2.4.2. Transpordi infrastruktuur (RAK meede 4.1) ……………………. 21 2.4.3. Keskkond (RAK meede 4.2) …………………………………………. 22 2.4.4. Kutse- ja kõrghariduse infrastruktuur (RAK meede 4.3)…….. 23 2.4.5. Haiglavõrgu reorganiseerimine (RAK meede 4.4) ……………… 24 3. Võimalikud arengud…………………………………………………………… 24 3.1. Inimressursside valdkonnas …………………………………………… 24 3.2. Ettevõtluse konkurentsivõime valdkonnas…………………………… 25 3.3. Maaelu ja põllumajanduse valdkonnas……………………………….. 26 3.4. Kohaliku arengu ja infrastruktuuri valdkonnas ……………………. 26 4. Rakenduskava...... 28 4.1. Rakenduskava koostamine………………………………………………. 28 4.2. Rakenduskava projektid………………………………………………….. 28

Ida-Viru Maavalitsus 2004 2 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

4.3. Rakenduskava seire……………………………………………………….. 47 Kasutatud materjalid…………………………………………………………….. 48 Lisad …………………………………………………………………………………. 49 Lisa 1. Ida-Viru maakonna arengukava 2004+ meetmete ja tegevuste tabel (KOV jt esmaste ettepanekute alusel), seisuga 22.10.2003. Lisa 2. Omavalitsustevahelised koostöölepingud, ühishuvide protokollid ja deklaratsioonid

Ida-Viru Maavalitsus 2004 3 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Table of contents

1. Basic standpoints..……………………………………………………6

2. The description of situation.. …………………………………….9 2.1. Human Resource Development ..…………………………………9 2.1.1. Bringing the education into better conformity with contemporary labor market requirements (NDP measure 1.1)…… …………………………………………9 2.1.2. Stimulation of enterprises to invest into human capita to increase their productivity and development potential. Active labor policy measures and social inclusion (NDP measures 1.2, 1.3 and 1.4)………………………. ………….11 2.2. Competitiveness of Enterprises …………………………………12 2.2.1. Promotion of research and development activities ………14 2.2.2. Support for entrepreneurship and infrastructure of enterprises (NDP measures 2.1 and 2.2) … .……………...14 2.2.3. Tourism (NDP measure 2.4) ………………………………….16

2.3. Rural Development and Agriculture ……………………………17 2.3.1. Production in agriculture, manufacture and marketing of products of agriculture, amelioration, varying of economical actions, development of villages and spreading of information (NDP measures 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5, 3.6 and 3.8) ……18 2.3.2. Forestry (NDP measure 3.7) ……………………………… 19 2.3.3. Cultivation of water, manufacturing of fish and cultivation of water products, finding new markets, modernization of fishing harbors and restruction of fishing fleet (NDP measures 3.9, 3.10, 3.11 and 3.12) ….. … … … … 20 2.4. Local Development and Infrastructure ..………………………21 2.4.1. Local physical living environment and competitiveness of regions (NDP measure 4.6) … ……………………………………………21 2.4.2. Infrastructure of transport (NDP measure 4.1) ..………….21 2.4.3. Environment (NDP measure 4.2) ..……………………………22 2.4.4. Infrastructure of vocational and higher education (NDP measure 4.3)...……………………………………………..23 2.4.5. Reorganization of web of hospitals (NDP measure 4.4) ..……………………………………………..24

Ida-Viru Maavalitsus 2004 4 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

3. Possible trends of development …………………………………25 3.1. In the Domain of Human Resources .………………………………25 3.2. In the Domain of Competitiveness of Enterprises ………………25 3.3. In the Domain of Rural Development and Agriculture ………..26 3.4. In the Domain of Local Development and Infrastructure. …….26

4. Applied schedule …………………………………………………….28 4.1. The Composition of applied schedule…………………………………………………………………..28 4.2. Projects of applied schedule …………………………………………28 4.3. Control on the applied schedule…………………………………….47

List of used materials (literature) ……………………………………..48

Appendixes ……………………………………………………………………49 Appendix 1. The Activities of the County of Ida-Viru, date 22.10.2003 Appendix 2. Cooperation agreements of local authorities

Ida-Viru Maavalitsus 2004 5 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

1. Lähteseisukohad

Ida-Viru maakonna arengukava 2004+ (AK 2004+) on koostatud Ida- Viru maakonna tasakaalustatud arengu planeerimiseks aastaiks 2004 – 2006.

Ida-Virumaal on kehtestatud järgmised maakonnaplaneeringud:

• “Ida-Viru maakonnaplaneering”, 1998; • teemaplaneering “Ida-Virumaa põlevkivi-kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering”, 2001; • teemaplaneering “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, 2003.

Üleriigilise planeeringu Eesti 2010 tegevuskava alusel on koostatud Kohalike omavalitsuste koostöövõimaluste analüüs Ida-Virumaal. Tegevuskava ja ettepanekud riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele, 2002. Töös on ka Via Hanseatica arenguvööndi projekti väljatöötamine ja käivitamine.

KOV koostöövõimaluste analüüsi eesmärgiks on Ida-Viru omavalitsuste vahel toimuva koostöö põhijoonte kaardistamine, lähtudes konkreetsetest koostegevustest, ning tulevikus perspektiivseks peetava koostöö välja- selgitamine.

Ida-Viru maakonna arengukava 2004+ eesmärkideks on ajakohastada maakondlik arendusstrateegia (arengukava) aastateks 2004-2006 ja määratleda prioriteetsed tegevused, juhindudes Eesti Riiklikust Arengukavast Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtsest programmdokumendist 2004 – 2006 (lühendatud RAK). Ida-Viru maakonna arengukava (AK 2004+) on koostatud Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna eestvõttel koostöös maakonna sotsiaalmajanduslike partneritega.

Senikehtinud programmdokument – Ida-Viru maakonna regionaalse arengukava põhijooned aastateks 1998-2003 peab prioriteetseteks valdkondadeks transporti, turismi ja haridust. Lisaks on suurema eraldi peatükina käsitatud keskkonnakaitselisi meetmeid. Selle dokumendi elluviimisel on ettevõtetes ja omavalitsustes suhteliselt suuremat edu saavutatud keskkonnakaitse osas. On vahetatud elektrifiltrid Eesti Elektrijaamas ja Ahtme Soojuselektrijaamas, on lõppjärgus esimeste uuel põletustehnoloogial põhinevate energiaplokkide montaaž Eesti ja Balti elektrijaamades, hästi on edenenud radioaktiivsete jäätmete hoidla katmine Sillamäel, on käivitatud Jõhvi kanalisatsiooni pumbajaam ja Euroopa Liidu nõuetele vastav Uikala prügila, tööle on rakendatud ohtlike jäätmete käitluskeskus Vaivaras, oluliselt on vähendatud heitvete sattumist Purtse jõe vesikonda, välja on ehitatud suurem osa mäetööde

Ida-Viru Maavalitsus 2004 6 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

mõjupiirkonda jäänud külade veevarustussüsteemidest. Tähtsamatest kavandatud töödest ei suudetud algust teha heitvete regionaalsete puhastusrajatiste rekonstrueerimisega, mis oleks lahendanud heitvete kogumise ja efektiivse puhastamise Püssi, Jõhvi, Kiviõli ja Kohtla-Järve linnades ning ümbruskonna valdades ja mitmes suures keemiatööstusettevõttes.

Turismialaste suuremate investeeringute hulka kuulusid Kohtla kaevanduspark-muuseumi käivitamine, Toila sanatooriumi renoveerimine ja Laagna hotelli laiendamine. Kõikidele nõuetele vastavaks hotelliks on renoveeritud Kalvi mõisa peahoone. Käivad suuremahulised tööd Kalvi mõisakompleksi terviklikuks väljaehitamiseks ja mõisatootmise arendamiseks. Osaliselt on kaasajastatud Narva-Jõesuu sanatoorium. Valaste joale ehitati vaateplatvorm. Phare alaprojekti raames lõpetati mitmed Toila-Ontika piirkonna turismiobjekte arendavad tegevused. Vähe on aga ära tehtud turismitalude ja majutusasutuste võrgu loomiseks.

Transpordi valdkonnas alustati Sillamäe sadamakompleksi rajamist. Ehitati valmis ja käivitati AS Eesti Põlevkivi Ahtme-Viivikonna raudtee. Neid tegevusi rahastasid ettevõtted. On jõutud Jõhvi liikluskorralduse teemaplaneeringu koostamiseni, mille põhjal alustatakse liiklussõlme rekonstrueerimise projekteerimist. Endiselt on ebarahuldavas seisus enamus riigi omandis olevatest tugiteedest (Rannapungerja-Tudu, Jõhvi- Vasknarva, Kauksi-Vasknarva jt) ning Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõik. Uus maanteesild üle Narva jõe ning väikelennukite lennuväljad on jäänud tulevaste programmdokumentide teemadeks. Intensiivistus raudteeliiklus ja lahendamata on sellest tingitud müra vähendamise probleemid. Maantee-liikluspilti lisandus rohkesti välisriikidest saadud suhteliselt uusi busse, ühistranspordi sõiduplaanid on saavutanud enamvähem optimaalse taseme. Teatud ebamugavusi valmistas keskregiooni elanikkonnale kohalike reisijateveo-teenuste pakkumine samadel maršruutidel üheaegselt mitme firma poolt (erineva hinnaga sõidupiletid ja –kaardid).

Kutsehariduse kvaliteedi tõstmise seisukohast oli positiivne Narva Kutseõppekeskuse avamine. Täiendati Kohtla-Järve Polütehnikumi, Jõhvi Ametikooli ja Kohtla-Järve Kutsekooli õppebaase ning revideeriti nende koolide õppekavasid. Eesti Mäehariduskeskuse likvideerimise järel viidi vajalike erialade õpetamine üle hiljuti moodustatud Jõhvi Ametikooli (endisesse Jõhvi Kutsekeskkooli) ja teistesse kutseõppeasutustesse.

Kvaliteetse kõrghariduse omandamise võimalusi maakonnas laiendas 1999. aastal vene õppekeelega koolieelse lasteasutuse ja põhikooli õpetajate ettevalmistamiseks loodud Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Kolledž on viimastel aastatel kiiresti laienenud, arendades oma tegevust avatud ülikooli ja täiendkoolituse läbi.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 7 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Vastavalt arengukava põhijoonte otseselt ettevõtlusega seotud meetmetele on renoveeritud Kreenholmi tootmisettevõtted (sealhulgas käivitatud uus õmblusvabrik). 2003. aasta lõpus alustas tegevust sihtasutus Jõhvi Tööstuspark. Tselluloositehase ehitamine ja suurejoonelised uue põlevkivitööstuse rajamise plaanid ei osutunud paraku reaalseteks.

Viimaste aastatega on maakonna majanduses aset leidnud olulised muudatused. Suured tööstusettevõtted on restruktureeritud, esile on kerkinud palju uusi väikeettevõtteid, eriti kaubanduse valdkonnas. Eelmise maakondliku programmdokumendi väljatöötamise ajaga võrreldes on loodud uued arenguinstitutsioonid, nagu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Jõhvi esindus ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK). Tegevust alustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Ida-Virumaa esindus. Ettevõtetesse ja arenguinstitutsioonidesse on tööle asunud mitmeid noori spetsialiste, kes saavad asjatundlikult kaasa lüüa maakonna arengut kindlustavate projektide koostamisel.

Eesti regionaalpoliitikas ja halduskorralduses on lisaks maakondadele välja kujunemas ringkonnad ehk toimealad. Ka Virumaa peab ühe ringkonnana olema valmis mahukamate riiklike korralduslike ja järelevalve funktsioonide täitmiseks. Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval on tunnetatav neljanda regionaalhalduskeskuse arenemine Ida-Virumaa keskuse Jõhvi näol, mis võtab arvesse Euroopa Liidu uue piiriregiooni keskuseks kujunemise vajadusi.

Alljärgnevalt on kirjeldatud maakonna arengu prioriteetseid valdkondi kooskõlas Eesti riikliku arengukava (RAK) 2004-2006 struktuuriga.

Käesolev arengukava dokument koosneb kolmest suurest osast. Olukorra kirjelduses on toodud Ida-Viru maakonna hetkeseis RAKi prioriteetsete valdkondade järgi: prioriteet 1 (P.1) inimressurssi arendamine, P.2. ettevõtluse konkurentsivõime, P.3. maaelu ja põllumajandus, P.4. kohalik areng ja infrastruktuur. Osas Võimalikud arengud kirjeldatakse lühidalt võimalikke meetmeid või tegevusi (arengustrateegiat), mida võiks olukorra parandamiseks rakendada. Rakenduskavas käsitletakse suuremaid projekte, mis on ellurakendamiseks heaks kiidetud kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse poolt.

Arengukava 2004+ lõpus on toodud Lisad, mis annavad lugejale täiendavat ja selgitavat infot antud dokumendiga tutvumisel. Lisas 1 on välja toodud kõikide Ida-Viru KOV-te ideid ja võimalikke projekte, mis on paigutatud tabelisse kooskõlas RAK programmitäiendi 15.05.2003 redaktsiooniga. Osa neist on leidnud (vahel ühendatuna teistega) koha arengukava rakenduskavas, osa aga on jäänud järgmiste perioodide arengukavade või muude kavade lahendada. Arengukava väljatöötamisel osalesid Ida-Viru Maavalitsus ja maakonna sotsiaalsed partnerid.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 8 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

2. Olukorra kirjeldus

2.1. Inimressursi arendamine

2.1.1. Tööjõu toimetulekut ja elukestvat õpet tagav haridussüsteem (RAK meede 1.1)

Maakonna haridussüsteemis on seisuga 2003. a sügis 51 üldhariduskooli ja, arvestades Jõhvi Kutsekeskkooli ja Eesti Mäehariduskeskuse ühinemist, 6 kutsekooli (sealhulgas Kohtla-Järve Polütehnikum), ning 2 kõrgkoolide kolledžit ja 1 erakõrgkool (Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut).

Suurem osa kutsekoolidest ja mõlemad kolledžid (ning rida väike- ettevõtteid) tegelevad ka täiskasvanute täiendõppega.

Elanikkonna haridustaset (tabel 1) võib, võrreldes teiste maakondadega, pidada rahuldavaks. Alg- ja põhiharidusega elanike osa 15-74-aastaste seas oli 2000. aastal ca 9%, mis oli väiksem Eesti keskmisest tasemest (12%) ja märgatavalt väiksem kui Lääne-Virumaal (20%), Järvamaal (15%) või Pärnumaal (16%), ületades ainult Harjumaa vastava näitaja (6%). Kõrgema ehk III taseme haridusega elanikke on suhteliselt rohkem kui teistes maakondades, välja arvatud Tartumaa ja Harjumaa. Vaatamata sellele ei taga haridussüsteem kõigile tööturule suunduvatele noortele piisavaid ja tööturu nõuetele vastavaid kutseoskusi.

Tabel 1. Tööjõud Ida-Virumaal haridustaseme järgi, tuhandetes

Aasta Kokku Alg- ja Keskharidus Keskeriharidus põhiharidus ja pärast (tööjõu osa kutseharidus keskharidust elanikkonnas) I tase põhihariduse ja kõrgharidus järel, II tase III tase 2000 88,0 8,1 57,5 22,4 2001 85,8 8,2 54,6 23,0 2002 85,5 6,0 54,3 25,2 2003 81,6 5,8 52,3 23,5

Allikas: Statistikaamet

Haridussüsteemile tervikuna avaldab järgmistel aastatel väga olulist mõju rahvaarvu vähenemine. 1999. aastal läks kooli 1845 last, 2003. aastal – 1463, see on 382 õpilast vähem. Edaspidi õpilaste arvu languse tempo siiski veidi pidurdub. Kõrge sündivusega aastakäigud õppisid 2000. aastal 8. ja 9. klassis. Gümnaasiumiõpilaste arv on seega suurim aastatel 2001- 2004 (tabel 2).

Ida-Viru Maavalitsus 2004 9 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tabel 2. Õpilaste arv maakonna üldhariduskoolides

1998 1999 2000 2001 2002 2003 1.-4.klass 10117 9001 7881 6877 6225 5836 5.-9.klass 13615 13926 13970 13563 12734 11669 10.-12.klass 4357 4475 4405 4605 4705 4766 Kokku: 28089 27412 26256 25045 23664 22271

Allikas: Ida-Viru Maavalitsus

Kutseharidus on olnud suhteliselt populaarne. Madal konkurss mõnele erialale (keevitaja, metallitöö, energiamajandus, tekstiilitehnoloogia) on tõenäoliselt tingitud noorte püüdlustest puhtamale ja lihtsamale tööle. 2002.aasta sügisel komplekteeriti täielikult kokkade, infotehnoloogide, autolukkseppade, ehitajate, jaemüügikorraldajate ja veel mõne eriala õppegrupid. Teiste seas täideti ka kõik 60 tööstustehnoloogia ja tehnoloogiliste protsesside operaatori õppekohta, mida võibolla mõjutasid positiivselt Velsicol Eesti ja Viru Keemia Grupi arengukavad (ja ei jõudnud mõjutada negatiivselt Nitroferti seisak). Kutseõppeasutuste õpilaste arv kasvas maakonnas kuni 2000.aastani, pärast seda ilmnes mõnes kutsekoolis selle languse tendents (tabel 3).

Tabel 3. Õpilaste arv Ida-Virumaa kutseõppeasutustes

Õppeasutus 2000 2001 2002 2003 Kohtla-Järve Meditsiinikool 323 312 239 235 Kohtla-Järve Polütehnikum 1028 1022 974 1066 Kohtla-Järve Kutsekool 577 489 384 357 Jõhvi Ametikool (end.kutsekk.) 563 581 679 938 Eesti Mäe- hariduskeskus 930 724 347 - Sillamäe Kutsekool 913 770 765 846 Narva Kutseõppekeskus 2301 2331 2344 2396 Kokku: 6635 6229 5732 5838

Allikas: Ida-Viru Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond

Narva Kutseõppekeskus on koostööprogrammi Leonardo da Vinci raames tehtud projektide alusel alustanud oma õpetajate täienduskursuste ja õpilaste praktika korraldamist välismaal (Soomes, Norras, Saksamaal jm).

Ida-Viru Maavalitsus 2004 10 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

2.1.2. Inimressursi arendamine ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Aktiivsed tööturumeetmed ja sotsiaalne kaasatus (RAK meetmed 1.2, 1.3, ja 1.4)

Üheks maakonda iseloomustavaks tunnuseks on see, et ligi 80% rahvastikust räägib peamiselt vene keelt ning tunneb raskusi eesti keeles suheldes. Nende inimeste seosed Eesti sotsiaalse ja kultuurikeskkonnaga on nõrgad. Mitte-eestlaste konkurentsivõime tööturul sõltub üsna oluliselt eesti keele oskusest. Eesti keeles õppis 2002.aastal kutseõppeasutustes ainult 6,4% õpilaste üldarvust. Igal juhul tähendab see valdava osa elanikkonna teatud isoleeritust (halvemast keeleoskusest tingitud piiratud informeeritust Eesti seadusandlusest ja ettevõtlusega alustamise võimalustest). Samas võib ka mõnda Eesti investorit häirida venekeelne keskkond.

Registreeritud töötus oli varematel aastatel tööjõu-uuringutes ilmnevaga võrreldes ligi kaks korda madalam. Märgatavalt kasvas aga registreeritud tööotsijate arv peale Tööturuteenuse seaduse jõustumist 1. oktoobril 2000. a., mille kohaselt kõigil töötuks registreerunutel on õigus taotleda tööturuteenuseid. Lisaks sellele seletub registreeritud töötuse ja aktiivsete tööturumeetmete 2002. a. kõrge tase koondamistega ASis Eesti Põlevkivi ja ettevõtte toetusel kaevuritele korraldatud ümberõppega (tabel 4).

Tabel 4. Osalemine tööturumeetmetes 2000 2001 2002 2003 Registreeritud tööotsijaid kokku aasta jooksul 24 363 27 701 26 813 23 243 Aktiivsed tööturumeetmed: tööturukoolitus 1 504 1 590 2 173 1 465 tööturutoetus tööandjale 17 88 101 97 tööturutoetus töötule 52 50 43 51 hädaabitööd 1 131 15 kutsenõustamine 591 1 199 1 863 1 030 Aktiivsed meetmed kokku: 3 295 2 942 4 180 2643 Aktiivsetes meetmetes osalejate % registreeritutest 13,5 10,6 15,6 11,4

Allikas: Ida-Viru Tööhõiveamet

Ida-Viru Maavalitsus 2004 11 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Aitamaks tööotsijatel teha valikut nende haridusele, tööoskustele ja isikuomadustele vastava töö (või töölesaamiseks vajaliku koolituse) leidmisel, hakkas Ida-Viru Tööhõiveamet (www.tta.ee/idavirumaa) aastast 2000 pakkuma uut tööturuteenust – kutsenõustamist. Töötavad kaks spetsialisti-kutsenõustajat. 2002. aastal sai kutsenõustamist üle kolme korra rohkem tööotsijaid kui 2000. aastal.

Ida-Viru Tööhõiveametis käivitati 2002. aastal projekt töötutele ette- võtlusalase koolitusega ja ettevõtlustoetuse eraldamisega, mille tulemusena viis töötut said 30 000 ja kümme kuni 20 000 kroonise ettevõtluse alustamise toetuse. Projekt pikaajalistele töötutele nende tagasitoomiseks tööturule, mille eesmärgiks oli 150 sihtgrupi liikme toimetulekukoolitus ja neist välja valitud 50 ümberõpe, viis 2003. aasta detsembriks 62 töötu (sealhulgas, tööturutoetusega tööandjale 10 töötu) töölerakendumiseni.

Eesmärgiga saavutada ettevõtlus-, sotsiaal- ja haridusala meetmete rakendamise kaudu tööpuuduse vähendamine, koostati Ida-Virumaa riiklik tööhõiveprogramm (www.mkm.ee/dokumendid), mis kinnitati Vabariigi Valitsuses 2001. aasta 10. aprilli istungil.

2.2. Ettevõtluse konkurentsivõime

Ida-Viru maakonda iseloomustab endistviisi suurte tööstus- ja energeetikaettevõtete rohkus. Seetõttu ületab Ida-Virumaa Eesti teisi maakondi (välja arvatud Harjumaa) tööstustoodangu mahu poolest enam kui kahekordselt (tabel 5).

Tabel 5. Suurema tööstustoodangu mahuga maakonnad, 2001.a

Maakond Toodang, miljon % Eesti krooni toodangust Harjumaa 23 424 39,0 sealhulgas Tallinn 18 323 30,5 Ida-Virumaa 9 535 15,9 Tartumaa 3 640 6,0 Pärnumaa 3 567 5,9 Lääne-Virumaa 2 946 4,9 Viljandimaa 1 901 3,2 Järvamaa 1 637 2,7

Allikas: Statistikaamet

Maakonnas asub küll suhteliselt palju suurettevõtteid, kuid üldine ettevõtete arv (nagu tabelist 6 näha) jääb vabariigi keskmistest näitajatest tugevasti maha.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 12 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tabel 6. Ettevõtted õigusliku vormi järgi, seisuga 30.05.2003.

Õiguslik vorm Ida-Virumaal Eestis arv 1000 arv 1000 elaniku elaniku kohta kohta Osaühingud 1 687 9,6 33 507 24,7 Füüsilisest isikust ettevõtjad 1 389 7,9 16 727 12,3 Aktsiaseltsid 269 1,5 5 941 4,4 Tulundusühistud, täis- ja 134 0,8 832 0,6 usaldusühingud Välismaa äriühingute filiaalid 2 176 0,1 Kokku: 3 481 19,8 57 183 42,2

Allikas: Statistikaamet

Restruktureerimisest tingituna on viimase kolme aastaga kahanenud suurettevõtete töötajaskond (ASis Eesti Põlevkivi enam kui 2000, ASis Narva Elektrijaamad - 400, ASis Viru Keemia Grupp ja OÜs Viru Kalatööstus – 300 võrra). Kuigi ettevõtjate arv kasvas ajavahemikus 1999-2001 Statistikaameti andmetel ca 1,3 korda (Eestis tervikuna – 1,4 korda), ei vähenenud maakonnas oluliselt töötuse määr (vaata tabel 7). Lisaks mõjutavad 2002. ja järgnevate aastate näitajaid negatiivselt AS Nitroferti enam kui aastane seisak (tänase päevaga käivitunud) ja OÜ Viru Kalatööstus Purtse konservitehase seiskamine.

Tabel 7. Rahvastiku (15-74-aastaste) majanduslik seisund

Aasta Hõivatud, tuhat Töötud, tuhat Töötuse määr, % 1997 81,3 12,5 13,3 1998 76,5 13,2 14,7 1999 70,1 17,6 20,1 2000 69,4 18,6 21,1 2001 70,4 15,5 18,1 2002 69,4 16,1 18,8

Allikas: Statistikaamet

2.2.1. Teadus- ja arendustegevus (RAK meede 2.3)

Turumajanduse kehtestamisega ja Moskva-poolsete tellimustööde äralangemisega kuivasid teaduslike instituutide koosseisud 90ndate alguses kiiresti kokku. Mitmed nooremad teadurid läksid ettevõtetesse või asutasid ise oma äriühingu, mille tegevuse osaks jäid mõnel juhul laboratoorsed uurimistööd. Skotšinski nimelise Mäeinstituudi filiaal Kohtla-Järvel lõpetas täielikult oma tegevuse, osa töötajaid leidis tööd Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudis või väikefirmades. Põlevkivi

Ida-Viru Maavalitsus 2004 13 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Instituut jäi küll püsima, kuid uurimistöödega tegelevate töötajate arv langes alla 30 ning lisaks jõudsid juhtivad teadurid pensioniikka.

1999. aastast kuulub Põlevkivi Instituut Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu. Suurimaks probleemiks on noorte teadurite puudumine. Suhteliselt vähe on tellimusi suurtelt põlevkivitöötlemise ettevõtetelt. 2003. aastal on Põlevkivi Instituudis 50 töötajat, kellest umbes kolmandik töötab ja elab Tallinnas. Phare 2000 Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku ühtekuuluvuse projekti ES0009-3 alamprojekti 3 raames viidi 2002.aastal Tallinnas läbi Rahvusvaheline Põlevkivi Konverents ja tegeldakse koostöös põlevkivitöötlemise ettevõtetega juba kolmandat aastat Põlevkivi Arenduskeskuse loomisega. Tänu sellele projektile on oluliselt tugevdatud instituudi materiaalset baasi. Lõpptulemusena peab valmima ka instituudi teadus- ja arendustööde programm. On loota, et sõlmitakse mahukam uurimistööde leping Viru Õlitööstuse ASiga. Soovist täiendada teadurite peret noorte jõududega on Põlevkivi Instituuti hakanud võtma praktikale tehnikaülikooli diplomande.

Maakonnas tegutseb Tallinna Pedagoogilise Ülikooli Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond. Väikesearvulise kollektiivi kogenud teadurid mängivad olulist rolli regiooni keskkonnaseisundi uurimisel ja uute projektide keskkonnamõjude hindamisel. Osakond on praktika kohaks TÜ Türi Kolledži, Kohtla-Järve Polütehnikumi jt. keskkonnaeriala õpilastele.

2.2.2. Ettevõtluse ja ettevõtete infrastruktuuri toetamine (RAK meetmed 2.1 ja 2.2)

Ettevõtluse arendamisega tegelevad professionaalsel tasemel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Jõhvi esinduse töötajad (www.eas.ee) ja Sihtasutus Narva Ärinõuandla (www.nbas.ee) ning EAS ettevalmistustöö tulemusena Jõhvi, Kiviõli ja Kohtla-Järve linnade poolt 2002. aasta lõpul asutatud Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus (www.ivek.ee).

Ettevõtjate nõustamisega tegeleb veel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Ida- Virumaa esindus. Äri- ja juhtimisalast nõustamist peavad oma peamiseks tegevusalaks ka mitmed üsna edukad eraõiguslikud mikroettevõtted (Ettevõtluse Arenguagentuur OÜ, Alwo Ärikonsultatsiooni OÜ jt.)

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendatav inkubatsiooniteenus Jõhvis leidis vähe rakendamist, mistõttu 2003. aastast muudeti inkubaatori kasutamise tingimusi. Nüüd ei nõuta esimese kuue kuu jooksul renditasu. Käivitus Sillamäe inkubatsioonikeskus.

Ettevõtluse arendamiseks on maakonnas suhteliselt vähe kasutatud EASi menetletavat infrastruktuuri toetust. 2002. aastal said seda osaühingud

Ida-Viru Maavalitsus 2004 14 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Balamton (valmistab puitaluseid), Üritus (valmistab plastikkotte) ja Mäenurga talu kokku ca 900 000 krooni ulatuses. Samal ajal Lääne- Virumaal kasutasid analoogilist toetust viis ettevõtet üle 2 miljoni krooni ulatuses. 2003. aastal olukord paranes: SIM Sillamäe OÜ sai 1,01, Nakro AS – 0,15 ja Net System OÜ – 1,46 miljonit krooni.

EASi Stardiabi osas oli pilt parem: 2002. aastal anti stardiabi Ida-Virumaa 21 ettevõttele ja 9 FIEle, kokku 2,15 miljoni kr. suuruses summas. Taotlusi esitati ja neid rahuldati suhteliselt rohkem kui teistes maakondades. 2003. aastal rahuldati 31 taotlust, kokku 2,88 miljoni kr. suuruses summas.

EAS Tööstuspiirkondade programmi raamides, milles Ida-Virumaa oli peamiseks sihtalaks, toetati 2001. aastal suurematest projektidest Kohtla Kaevanduspark-muuseumi rajamise I etappi (1,2 miljonit kr.), Jõhvi kindluskiriku keldris muuseumi avamist (616 068 kr.), Narva-Jõesuu avaliku supelranna rajamist (496 000 kr.), Tärivere vaatetorni ehitust (423 300 kr.), kaubandus-tööstuskoja reklaamikampaaniat “Omadelt omadele” (317 900 kr.). Kokku tuli 2001. aastal maakonda selle programmi raames 4,93 miljonit krooni. Seevastu kujunes 2002. aasta tagasihoidlikuks: taotlejaid oli vähem ja toetust said ainult 4 projekti (1,39 miljonit kr.). Suurim summa (727 420 kr.) eraldati Illuka vallavalitsusele Kuremäe parkla rajamiseks. 2003. aastal aga kasutati ära kõik eraldatud vahendid. Suurima toetuse (2,50 miljonit kr.) sai Jõhvi tööstuspargi planeerimise ja käivitamise projekt.

2002. aastal asutas AS Astri Narvas oma stardiabifondi Ida-Virumaa ettevõtjatele, mille peamiseks eesmärgiks on riiklikest programmidest abi taotlevatelt algajatelt ettevõtjatelt nõutava omafinantseeringu osaline või täielik katmine. Velsicol Eesti AS loodud ja maavalitsuse poolt administreeritav algaja ettevõtja fond toetas 2003. aastal üht Kohtla-Järve ettevõtjat (39 000 kr.).

EAS Tehnoloogiaagentuuri poolt uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamiseks antavat toetust on 2001. ja 2002. a saanud kahel korral Viru Keemia Grupp AS ja ühel korral (koos laenuga) Carboshale AS – rakendusuuringuteks põlevkivikeemia vallas. Silmet AS on saanud laenu tootearenduseks materjalitehnoloogia alal ja Kiviõli Keemiakombinaat AS – toetust keemiaalaseks eeluuringuks.

2.2.3. Turism (RAK meede 2.4)

Maakonna potentsiaal turismi alal on leidnud vähe kasutamist. Puudub turismiteenuste pakkumine paketina. Mitte alati ei osutata enam külastatavate vaatamisväärsuste juures nõuetekohaseid majutus- või puhketeenuseid. Majutuskohtades ööbinute arv on siiski järsult kasvanud (tabel 8).

Ida-Viru Maavalitsus 2004 15 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tabel 8. Majutustegevus Ida-Virumaal

2002. aasta 2003. aasta majutatuid ööbimisi majutatuid ööbimisi Kokku: 11 478 28 772 53 830 221 747 Eestist 8 252 16 795 37 596 114 917 välisriikidest 3 226 11 977 16 234 106 830

Allikas: Statistikaamet

Uueks ja atraktiivseks objektiks kujunes 2001. aasta novembris uksed avanud Kohtla kaevanduspark-muuseum. Vaatamata sellele, et noorte arvel oli külastatavus kõige suurem suvise koolivaheaja alguses, kasvas külastajate üldarv 2002. aasta II poolaastal võrreldes I poolaastaga ligi 12% võrra (vastavalt 14 034 ja 12 577). Külastajate seas oli 1658 välismaalast, nendest 595 Soomest, 273 Saksamaalt, 228 Rootsist, 95 Inglismaalt ja 94 Lätist.

Ida-Virumaa objektide hinnanguline külastatavus aastal 2001 moodustas (Ida-Virumaa turismi tegevuskava 2003-2006 alusel):

Kuremäe klooster 101 500

Toila park 100 000

Hermanni kindlus 70 000

Valaste juga 40 700

Purtse kindlus 18 800

Iisaku muuseum 6 100

Mäetaguse mõis 4 200

Põlevkivimuuseum 2 818

Antud nimistu teeb ebaülevaatlikuks Peipsi põhjaranniku ja Narva- Jõesuu külastuskohtade puudumine. Põlevkivimuuseumi iseloomustab halb ligipääsetavus (laupäeval ja pühapäeval suletud). Arenguruumi omab kindlasti maakonnamuuseumi staatuses olev Iisaku muuseum, mille varade parema eksponeerimise ja uute eksponaatide väljatoomise huvides tuleb leida võimalusi üsna mahukate ehitustööde teostamiseks.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 16 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Kogu Eesti mastaabis tähelepanuväärse ja suurt silmailu pakkuva objektina avati 2002. aastal Kalvi mõis, mida esialgu külastavad peaasjalikult välisturistid. Käivad suurejoonelised tööd mõisakompleksi terviklikuks väljaehitamiseks ja mõisatootmise arendamiseks. Sakal avas uksed kaasaegne Cliff hotell. Restaureeritud on Mäetaguse mõis, mille saalid on kasutatavad kontsertide ja vastuvõttude korraldamiseks. Osaliselt on kaasajastatud Narva-Jõesuu sanatoorium. Jätkatud on ajakohase supelranna väljaehitamist Peipsi järve põhjakaldal, Kauksis. Supelrandade arendustöödega on alustatud Narva-Jõesuus ja Toila vallas. Valaste joa uuendatud vaateplatvormi juurde ehitati ilus kohvik. Eesti Keskkonnafondi Ida-Virumaa osafondi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse finantseerimisel ning juhendamisel on tehtud suuremahulisi töid Toila vallas Oru pargi restaureerimisel ja korrastamisel. Kauksi loodusmaja teabepunkt jagab infot puhkealade ja ümbruskonna valdade vaatamisväärsuste kohta.

Matkaradade osas on alustatud tööd nende liigendamisega lühemateks ja pikemateks etappideks ning info täiustamisega, mis muudab rajad atraktiivseteks ka läbisõidul olevatele turistidele. Ida-Virumaa turismi tegevuskava 2003-2006 kohaselt olid parima ettevalmistusega Selisoo, Kotka ja Toila-Martsa matkarajad.

2.3. Maaelu, põllumajandus ja vesiviljelus

Valdade elanikkond (21 144 inimest 01.01.2003 seisuga) moodustab Ida- Virumaal 12% rahvastikust. Seejuures töötab suur osa vallarahvast linnades. Põllumajandusministeeriumi kodulehekülje andmetel oli 2000. aastal väljaspool koduvalda töötajate osatähtsus üldises töötajate arvus suurim Harjumaal (50,5%), millele järgnesid Ida-Virumaa (46,7%) ja Tartumaa (44,7%). Need osatähtsused on kasvanud Eesti ulatuses alates 1995. aastast ca 1,7 korda. 80% väljaspool valda töötajatest leiab tööd linnades, 20% – teistes valdades.

Ida-Virumaad iseloomustab veel asjaolu, et üle 96% rahvastikust elab Soome lahe rannikuga paralleelsel 10-15 km laiusel maaribal

2.3.1. Põllumajandustootmine, põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine, maaparandus, majandustegevuse mitmekesistamine, külade ja teabelevi teenuste arendamine (RAK meetmed 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5, 3.6, ja 3.8)

Põllumajandusliku tootmise osatähtsus on Ida-Virumaal suhteliselt väike. Primaarsektoris hõivatute arv (2002. aastal 2,4% tööealisest elanik- konnast) ületab ainult Harjumaa näitajat ja jääb tugevasti alla kõigi teiste maakondade vastavale näitajale. Ettevõtlusaktiivsus külades on väike.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 17 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Siiski näitas põllumajanduslike ettevõtete arv 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga ka Ida-Virumaal kasvutendentsi (tabel 9).

Tabel 9. Äriregistrisse kantud ettevõtted (mitteriiklik statistika)

2001. aasta 2002. aasta kõik põllumajandus- kõik põllumajandus- ettevõtted ettevõtted ettevõtted ettevõtted Eesti kokku 62 979 10 518 72 277 12 050 Ida- 3 982 459 4 432 540 Virumaa

Allikas: Statistikaamet

Suurem osa tuntumatest põllumajanduslikest ettevõtetest (Kasevälja F AS, Kalvi mõis OÜ, Aidu Farm OÜ, Järve Tootjate OÜ jt) tegelevad loomakasvatusega, tuntud aiandusettevõttel Revino OÜ on samuti oma piimakari. Sigwar OÜ tegeleb nii liha tootmisega kui lihatoodete müügiga. Põllumajanduslike loomade arv ei ole viimastel aastatel maakonnas oluliselt langenud (tabel 10).

Tabel 10. Põllumajanduslike loomade arv, aasta lõpuks, tuhat

1999 2000 2001 A. Põllumajandusettevõtetes Veised 3,4 3,0 3,8 lehmad 1,6 1,4 1,6 Sead 6,4 3,4 4,8 B. Taludes ja majapidamistes Veised 4,3 3,7 2,9 lehmad 2,4 2,0 2,1 Sead 1,0 1,9 1,0 Kokku: Veised 7,7 6,7 6,7 lehmad 4,0 3,4 3,7 Sead 7,4 5,3 5,8

Allikas: Statistikaamet

Arvude muutumine liikides A ja B on tingitud talude ja kodu- majapidamiste statistilise arvutussüsteemi muudatusest 2001. aastal.

Haritav maa moodustab maakonnas 7,3% katastris registreeritud maast (tabel 11)

Ida-Viru Maavalitsus 2004 18 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

2.3.2. Metsamajandus (RAK meede 3.7)

68,3% katastris registreeritud aladest kuulub maakonnas metsamaale. Siin asuvad Muraka, Puhatu-Poruni ja Paadenurme looduskaitsealad ning mitmed maastikukaitsealad.

Tabel 11. Maakasutus. Katastris registreeritud maa jagunemine, %

Haritav maa 7,3 Looduslik rohumaa 2,8 Metsamaa 68,3 Ehitised, õued 1,9 Vee all ja muu maa 19,7

Allikas: Statistikaamet

Riigimetsamaade hoidmise ja majandamisega tegelevad maakonnas Riigimetsa Majandamise Keskuse Kirde regiooni kaheksa metskonda (Ahtme, Alutaguse, Avinurme, Iisaku, Kohtla, Narva, Oandu ja Sonda). Metsatulekahjudest kahjustatud puistute pindalalt (32,7ha) oli Ida- Virumaa 2001. aastal maakondade arvestuses Harjumaa (62,8 ha) järel teisel kohal. Metsaraie ulatust iseloomustab tabel 12. Probleemideks on (nagu teisteski metsarikastes maakondades) ebaseaduslik metsaraie ja metsavargused.

Tabel 12 . Metsaraie raiedokumentide alusel, 2002. aastal, 1000 m3

Kokku riigimetsamaalerametsamaal muul maal Eesti 7 558,7 2 943,8 4 321,5 293,4 Ida-Virumaa 641,8 314,7 306,9 20,2

Allikas: Statistikaamet

Metsakultuuride rajamisel omab maakonnas suurt tähtsust karjääride metsastamine, millega on peaasjalikult tegelenud karjääride tekitaja ja valdaja – Eesti Põlevkivi AS. 2001. aastal metsastati maakonnas 420,6 ha karjäärisid.

Tabel 13 . Metsakultuuride rajamine, 2002. aastal, ha

Kokku kuuse männi kase teiste puude istutatud istutus istutus istutus istutus Eesti 5 649,0 3 557,1 1 141,4 921,0 29,5 Ida-Virumaa 983,1 403,5 335,5 240,7 3,4

Allikas: Statistikaamet

Ida-Viru Maavalitsus 2004 19 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Metsakülvi teostati maakonnas 94,6 hektaril. Nagu tabelist näha, eelistati istutamisel Ida-Virumaal samu puuliike kui mujal Eestis, kuid kuuse osatähtsus ületas seal pindalalt mändi enam kui kolm korda.

Vaatamata metsade rohkusele jääb puidutöötlemine kui ettevõtluse liik toodangu mahult ning suurte ja tuntud ettevõtete arvult alla Lääne- Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa jt maakondade tasemele.

2.3.3. Vesiviljelus, kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemine, uute turgude leidmine, kalasadamate moderniseerimine ja kalalaevastiku restruktureerimine (RAK meetmed 3.9, 3.10, 3.11 ja 3.12)

Suurim kalapüügiettevõte – Peipsi Grupp OÜ annab tööd mitmesajale Lohusuu ja Alajõe valla elanikule. Ettevõtte põhilisteks tegevusaladeks on kalapüük ja -töötlemine ning kaubandus. Peipsi järvest püütakse välja peamiselt peipsi tinti, ahvenat, koha ja latikat. Töödeldud kalast suurem osa eksporditakse. Maakonna põhjapiirkonna suurimad kalatöötlejad on Viru Kalatööstuse OÜ ja Maseko AS Narva filiaal, kasutades toormena peamiselt külmutatud kala. Turuhindade madalseisu tõttu on esimene neist viimase kahe aastaga tootmist poolteist korda vähendanud. Narvas, Narva-Jõesuus, Toilas jm tegelevad kalapüügiga või kalatöötlusega ka mitmed väikeettevõtted.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kalanduskokkuleppe raames on ette nähtud lõhe noorjärkude asustamine Narva jõkke. Asurkonna säilitamiseks lasti 2001. aastal Ida-Virumaalt Narva jõkke 39 800 samasuvist ja 41 000 üheaastast lõhet.

Vähki leidub maakonna veekogudes vähe, mistõttu vähipüük ei oma olulist ettevõtlusalast tähtsust.

2.4. Kohalik areng ja infrastruktuur

2.4.1. Kohalik füüsiline elukeskkond ja piirkondade konkurentsivõime (RAK meetmed 4.5 ja 4.6)

Viimase 2-3 aasta jooksul pole Ida-Virumaal (ainult ühe erandiga) rajatud ühtegi suurt või keskmise suurusega ettevõtet. Maakonda tehtud investeeringute vähesuse esimeseks põhjuseks võiks nimetada ebaühtlaselt arenenud infrastruktuuri. Kuigi tehnilise infrastruktuuri osas on pilt suhteliselt hea (tihe teedevõrk, energeetiliste võimsuste ülejääk, vabad ja tehnovõrke omavad territooriumid) rikub seda sadamate puudumine. Tunnistada tuleb puudujääke olmelises infrastruktuuris:

Ida-Viru Maavalitsus 2004 20 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

pole nõuetekohaseid hotelle, linnade välisilme jätab halva mulje, elamu- ja teedemajandus vajavad korrastamist, osa soojusvarustustrassidest – renoveerimist.

Ebarahuldava arengutempo teise põhjusena võib esile tuua maakonna ajalooliselt kujundatud negatiivset mainet, mis pärineb piirkonda iseloomustanud saastatud keskkonnast ja üsna kriminogeensest olukorrast. Tänased näitajad ei sea enam maakonda, võrreldes Tallinna või ka teiste Eesti piirkondadega, halvemasse valgusesse, kuid maine taastamine, võttes arvesse ülaltoodud esimest põhjust – elukeskkonna madalat miljööväärtust – pole lihtne ning nõuab omavalitsuste sihipärast tegutsemist ja, esmajoones, tõsiseid jõupingutusi kohaliku inimkapitali arendamiseks.

2.4.2. Transpordi infrastruktuur (RAK meede 4.1)

Viimastel aastatel on kapitaalselt remonditud Jõhvi-Tartu ja Aa-Kalvi maanteelõike. Phare 2000 ESC Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku arengu projekti alaprojekti Toila-Ontika looduspargi arendamine raames on remonditud Toila-Ontika maantee. Tugevasti lõhutud on teekate Tallinn- Narva maanteel alates Jõhvist. Liiklusohutuse parandamiseks vajab renoveerimist ka sama maantee Kukruse-Jõhvi lõik. Halvas seisus on Rannapungerja-Tudu, Jõhvi-Vasknarva, Kauksi–Vasknarva, Saka-Ontika, Jõhvi-Uikala jt riiklikud tugimaanteed ning paljud kohalikud teeühendused.

Maakonna bussiliiklus ja logistiline skeem on saavutanud enamvähem optimaalse taseme, kuid täiustamist vajab kooliõpilaste transport maapiirkondades. Edasiarendamist vajab linnadesisene ühistransport.

Jõhvis ja Narvas puuduvad tänapäevased autobussijaamad.

Soome lahe ääres ja Peipsi rannal, paljudes potentsiaalselt soodsates kohtades, ei ole kala- ja jahisadamaid, mitmed olemasolevad ehitised on lagunemas. Perspektiivsetest sadama arenduskohtadest on alustatud kiires tempos Sillamäe sadama rajamist ja tehtud väike osa Aseri sadama ehitustöödest. Tunnustatud väikesadamatest asuvad Peipsi rannal Alajõe ja Lohusuu kalasadamad.

2.4.3. Keskkond (RAK meede 4.2)

Keskkonna saastatus on aasta-aastalt vähenenud. Osalt tootmismahtude vähenemise tõttu (benseeni ja tolueeni tootmise lõpetamine), osalt

Ida-Viru Maavalitsus 2004 21 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

keskkonnakaitseliste meetmete rakendamisest (uute elektrifiltrite paigaldamine suurtes elektrijaamades, poolkoksi märgladustamise lõpetamine). Olukorra paranemisest maakonna keskregioonis annavad tunnistust Purtse jõe fenoolidega saastatuse näitarvud (tabel 14). Tabelisse on kantud kõige toksilisemate, lenduvate fenoolide sisalduse keskmised väärtused.

Tabel 14. Fenoolide sisaldus Purtse jões, mg/l (aasta keskmine).

2000 2001 2002 Lenduvate fenoolide sisaldus vees 0,0082 0,0057 0,0018*

*- lenduvate fenoolide sisaldus vees alla 0,0050 mg/l näitab loodusliku veekogu kuulumist kvaliteediklassi “väga hea”.

Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Jõhvi filiaali veelabor

Rekonstrueeritud on mitmete väikeasulate heitvete puhastusseadmed. Euroopa Liidu abiprogrammide ja Taani Keskkonnaagentuuri kaasamisega tehti algust joogiveesüsteemide rekonstrueerimistöödega Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Heitvete regionaalsete puhastusrajatiste rekonstrueerimist möödunud sajandi lõpukümnendil küll alustati (ehitati lõppsettijad), kuid seejärel tekkis tööde finantseerimises pikem paus, kuigi vajalikud tehnilised lahendused olid enamjaolt välja töötatud. 2002.aastal ostis riik puhastusrajatised Viru Keemia Grupilt nelja kohaliku omavalitsuse (Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli ja Püssi) omandisse, tänu millele otsustati 2003. aastal rekonstrueerimise rahastamine EL vahendite toel. See lahendab ka nimetatud omavalitsuste reoveekäitluse probleemid.

Sillamäel on lõpetatud radioaktiivsete jäätmete hoidla geotehnilised stabiliseerimistööd (lainemurdja, betoontoestiku jm rajamine) ning on teostatud suur osa jäätmehoidla katmistöödest.

2.4.4. Kutse- ja kõrghariduse infrastruktuur (RAK meede 4.3)

Narva Kutseõppekeskuse loomine nelja kutseõppeasutuse ühendamisega 2000.a. sügisel tähendas ühtlasi avaramaid võimalusi kutsehariduse tehnilise baasi ja pedagoogilise kaadri tugevdamiseks. Õppekeskusel on moodsa esitlustehnikaga konverentsisaal, trükikoda, internetipunkt, võõrastemaja, mis teenindavad nii linna elanikke kui ka külalisi.

Euroopa Liidu projektid “Eesti tööjõu konkurentsivõime tõstmine” (Phare 1998) ja “Inimressursi arengu toetamine Ida-Viru regioonis” (Phare 2000)

Ida-Viru Maavalitsus 2004 22 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

arendasid tõhusalt Kohtla-Järve Polütehnikumi materiaalset baasi. Polütehnikum kujundas oma raamatukogu ümber tehnika-alase informatsiooni keskuseks, sisustas kaasaegsete vahenditega keemia-, keskkonnatehnika ja elektrotehnika laborid ning seitse arvutiklassi.

Seoses Eesti Mäehariduskeskuse sulgemisega on Jõhvi Ametikoolis, Kohtla-Järve Polütehnikumis ja Kohtla-Järve Kutsekoolis alustatud sealt üle toodud erialade õppebaaside arendamist. Sillamäe Kutsekool on korraldanud oma õpilastele tootmispraktikat ja atesteerimist välismaal.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž alustas esimest õppeaastat septembris 1999 ja valmistab ette vene õppekeelega põhikoolidele humanitaarainete õpetajaid, vene õppekeele baasil ka koolieelse lasteasutuse õpetajaid. Avatud ülikooli kaudu pakub kolledž tasulist kaugõpet (lisaks õpetaja erialale ka ärijuhtimise ja sotsiaaltöö korralduse erialal). Kolledž on ühtlasi piirkonna pedagoogide täienduskoolituse keskuseks. Kolledžil on Interneti püsiühendusega arvutiklass, videokonverentsikeskus, 37 000 köitega raamatukogu, 100-kohaline konverentsisaal, oma spordisaal, ühiselamu/külalistemaja ja kohvik. TÜ Narva kolledž on kujunenud eesti kultuuri keskuseks Narvas, rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise kohaks ning noorte kohtumispaigaks.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž Kohtla-Järvel asutati septembris 2000 endise Virumaa Kõrgkooli baasil. Pärast õpetajakoolituse üleviimist Narva ja riikliku tellimuse katkestamist tehnikavaldkonna bakalaureuse ühisõppele on üliõpilaste arv tugevasti vähenenud (2001- 2002. õppeaastal oli 122). Diplomiõpet antakse kahel erialal: informaatika ning tootmistehnika ja tööstusettevõtlus (vastuvõtt 50 üliõpilast). TTÜ Põlevkivi Instituudi asumisega 2002. aastal kolledži ruumidesse ja instituudi baasil Põlevkivi Arenduskeskuse rajamisega on loodud paremad tingimused õppeprotsessi kvaliteedi tõstmiseks ja noortes tehnika-alase huvi äratamiseks. Kolledži prioriteediks on insenerihariduse andmine regioonis ja muutumine rahvusvaheliselt tunnustatud õppeasutuseks.

Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut asutati 1995.aastal kolledži baasil. Instituut annab tasulist kõrgharidust täielikult akrediteeritud õppeprogrammide alusel nii päevases kui õhtuses õppevormis. Instituudil on osakonnad (peale Sillamäe) Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel. Üliõpilaste koguarvust (ca 800, seisuga mai 2002) veidi üle poole õpib Ida- Virumaa osakondades.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 23 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

2.4.5. Haiglavõrgu reorganiseerimine (RAK meede 4.4)

Maakonna tervishoiusüsteemi ülesehitust iseloomustab tabel 15.

Tabel 15. Ida-Virumaa haiglavõrk

2001 2002 2003 Haiglaid 9 8 7 Ravivoodeid 1 200 1 065 895 Voodikohti 10 000 elaniku kohta 64 60 51 Hospitaliseeritud haigeid 36 501 34 762 32 205 Hospitaliseeritud haigeid 1000 195 196 183 elaniku kohta Haiglapäevi aastas 338 244 318 010 273 936 Haiglapäevi 1 haige kohta 8,5 9,1 8,5 Arste 495 467 450

Allikas: Ida-Viru Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond

Maakonna tervishoiu arengukava aastani 2015 (www.ivmv.ee) järgi on viimastel aastatel ehitatud või renoveeritud 14 perearsti vastuvõtukohta. Teraapia voodikohtade arv on vähenenud, kuid hooldusravi voodikohti pole kahjuks lisandunud. Haiguste profülaktika on endiselt ebarahuldaval tasemel. 2003.aasta kevadel moodustati Sihtasutus Ida-Virumaa Keskhaigla. Aasta lõpuks viidi keskhaigla sünnitusosakond Kohtla-Järve haiglasse.

3. Võimalikud arengud

3.1. Inimressursside valdkonnas

Endiselt jääb aktuaalseks kutsehariduse reformi jätkamine koos koolide materiaal-tehnilise varustatuse ajakohastamisega ja täiskasvanute täiendõppe võimaluste avardamisega kutsekoolide baasil.

Maakonna tervishoiuasutuste vajaduste ja noorte tööhõive seisukohast on väga oluline kutsekõrgharidust andva Kohtla-Järve Meditsiinikooli arendamine. See on Eestis ainuke vene õppekeelega meditsiinikool. Nõudlus vene keelt oskavate hooldusõdede ja nende täiendõppe järele jääb maakonnas püsima veel väga paljudeks aastateks. Samaaegselt ei tohi nii selles kui ka teistes kutsekoolides unustada eesti keele kvaliteetsema õpetamise vajadust. Jõhvi Ametikoolis tuleb pidada väga tähtsaks eestikeelse kutsehariduse igakülgset arendamist. Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamiseks igal tasandil tuleks muude meetmete hulgas arvesse eesti keele õpetamise riikliku programmi väljatöötamine

Ida-Viru Maavalitsus 2004 24 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

maakonna koolieelsetele lasteasutustele ja keeleõpetuse taseme tõstmine üldhariduslikes koolides.

Narva Kutseõppekeskus ja teised maakonna kutseõppeasutused ning maakonna kõrgkoolid – TÜ Narva Kolledž ja TTÜ Virumaa Kolledž – peavad saama kogu Eestis hinnatud haridusasutusteks. Mõlema õppeasutuse prioriteediks on kaasaegse õpikeskkonna arendamine.

Vajalik on toetatud töökohtade loomine riskigruppidele, rehabilitatsiooni- keskuste rajamine ja narkoennetusstrateegia täiustamine. Viimase osas võib lugeda tähtsaks avatud noortekeskuste ja lasteloomingumajade arendamist. Sotsiaalse kaasatuse huvides tuleb leida võimalusi riiklike lasteaedade, lastekodude ja vanurite hooldekodude renoveerimiseks ning erilasteaedade ja aktiviseerimiskeskuste loomiseks. Toetamist väärivad omavalitsuste projektid multifunktsionaalsete sotsiaalhoolduskeskuste rajamiseks olemasolevate hoonete baasil.

3.2. Ettevõtluse konkurentsivõime valdkonnas

Investeerimiskliima parandamiseks on juba realiseerumas väga tähtis infrastruktuuri arendamise meede – Sillamäe sadama rajamine. See peab saama rahvusvaheliselt tuntud meresadamaks ja andma suure panuse ettevõtluse elavdamiseks kogu regioonis..

Välisinvesteeringute jõudmine Ida-Virumaale on võimalus, millele saab sihipärase tööga kaasa aidata, kuid mis sõltub lõpuks ikkagi investorite otsusest. Seepärast ei saa jääda lootma ainult suurinvesteeringutele, vaid tuleb jätkata tööd väikeettevõtluse arendamise, haridussüsteemi kaasajastamise ja tööturuinformatsiooni parema kättesaadavuse eesmärgil. Üheks võimaluseks on soodsama investeerimiskeskkonna loomine Jõhvi, Sillamäe jt tööstus- ja teadusparkide infrastruktuuri ning inkubatsioonikeskuste arendamise kaudu.

Teadus- ja arendustegevuse vallas on oluline autoriteetse Põlevkivi Arenduskeskuse loomine. See aitaks koondada teadushuvilisi noori kohaliku tähtsaima maavara töötlemise tehnoloogia edasiarendamisele, avardaks võimalusi õppe- ja teadustegevuse ühildamiseks TTÜ Virumaa kolledžis ja tõstaks regiooni intellektuaalset potentsiaali.

Turismi arendamiseks on linnade, valdade ja mittetulundusühingute poolt tehtud terve rida huvitavaid ettepanekuid. Rahaliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks tuleb omavalitsustel maakonna turismipotentsiaali ärakasutamiseks valida välja peamised objektid ja keskendada tähelepanu nende elluviimisele, pidades seejuures silmas turismiteenuse pakettide väljatöötamise ja omavahelise koostöö vajadust. Mitme projekti osas (nagu Via Hanseatica) tuleb tegutseda koos teiste maakondadega.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 25 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Vastloodud Sihtasutus Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus saab aktiivse nõustamisteenuste pakkumise kaudu luua tingimused riiklike abiprogrammide võimaluste täielikumaks kasutamiseks ettevõtjate ja ettevõtlusega alustajate poolt. Tähtis on luua vastastikused töised suhted kohalike omavalitsustega regionaalset arengut toetavate projektide väljatöötamiseks. Ilmselt pole veel ammendanud kõiki oma võimalusi suhteliselt suurte kogemustega Sihtasutus Narva Ärinõuandla.

3.3. Maaelu ja põllumajanduse valdkonnas

Traditsioonilise kultuurmaastiku ja tööhõive säilitamiseks maapiirkonnas tuleb tugevdada valdade ja külade koostööd, et saavutada tehnoloogia taseme tõus ja parandada põllumajandusliku toodangu kvaliteeti.

Põllumajandussaaduste töötlemise viisid tuleb viia vastavusse turu uuenevate nõuetega, tagades seejuures energiasäästlikkuse. Väga tähtis on mittepõllumajanduslike väikeettevõtete, kaasa arvatud turismitalude, arendamine, käsitöönduslike toodete mitmekesistamine, sealhulgas suveniiride valmistamine.

Täiendavaid katselappe ja rakenduslikku uurimist vajab poolkoksi kasutamine mullaparandusainena. Seda eriti rekultiveerimiseks ja väheväärtuslike põllumaade metsastamiseks. Tõenäoliselt on selles osas tarvis rohkem asjalikku informatsiooni ja oskuslikku turundustegevust.

3.4. Kohaliku arengu ja infrastruktuuri valdkonnas

Linnade ja valdade vahel tuleb rajada mugavad ja ohutud ühendusteed. Suurema intensiivsusega peavad jätkuma renoveerimistööd Narva- Tallinna maanteel ja peamistel tugimaanteedel. Turismi ja ettevõtluse arendamise seisukohast on vajalik, et lisaks Sillamäe sadamale oleks igal mere- või Peipsiäärsel omavalitsusüksusel oma väikesadam.

Kiiret tegutsemist nõudvaks projektiks on Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimine, mis eeldab raudteealust maanteekanalit ja linnasisese liikluse osalist ümberkorraldamist. Vajalik on saavutada raudteeliikluse intensiivistumisest tingitud mürataseme vähendamine linnades ja asulates.

Äärmiselt oluline on asuda kinnisvaraturu plaanipärasele korrastamisele, eriti maakonna keskregioonis, esmajoones Kohtla-Järvel. See eeldab amortiseerunud hoonete likvideerimist koos normaalses seisukorras korterelamute täituvuse suurendamisega ning osa elanike ümberpaigutamist sotsiaalmajadesse. Tühjenenud korterite probleemi lahendamine koos soojavarustustrasside rekonstrueerimisega tõstaks

Ida-Viru Maavalitsus 2004 26 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

ühtlasi kaugküttesüsteemi efektiivsust ning looks võimalused küttekulude kasvu peatamiseks ja sotsiaalse stabiilsuse saavutamiseks regioonis.

Eesti riigi erinevate institutsioonide poolt on viimasel ajal juba astutud samme ringkondlike struktuuride paigutamiseks Ida-Virumaale. On alustatud vangla ja justiitshoone rajamist Jõhvi. Euroopa Liidu uue piiriregiooni keskuses Jõhvis kujuneb üheks olulisemaks projektiks linna miljööväärtuse ja turismialase atraktiivsuse tõstmine, Narvas – vanalinna ajaloolise ilme taastamine, Sillamäel – kesklinna unikaalse arhitektuuri-ansambli säilitamine.

Keskkonnakaitse valdkonnas kuuluvad suuremahulisemate tegevuste hulka OÜ Järve Biopuhastus regionaalsete heitvete puhastusrajatiste rekonstrueerimine (aerotankide ja bioloogilise protsessi täiustamine, jääkmuda töötlemine, reovete kollektorite renoveerimine), keskregiooni linnade reo- ja sajuvete kanalisatsioonisüsteemide korrastamine, AS Narva Elektrijaamad uute energiablokkide käivitamine, Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti lõpuleviimine ja ASi Viru Keemia Grupp põlevkivitöötlemise heitmete kahjutustamine. Olulisteks töödeks tuleb lugeda ka Narva reoveepuhasti rekonstrueerimist, suletud kaevanduste liigvete ärajuhtimissüsteemi rajamist ja terve rea väiksemate omavalitsusüksuste vee- ja jäätmemajanduse korrastamist. Atraktiivse ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna väljakujundamiseks on oluline jätkata poolkoksimägede haljastamist ja kaevandatud alade rekultiveerimist.

Haiglatevõrgu reorganiseerimisel, eesmärgiga tagada elanikkonnale võimalikult kvaliteetne ja kättesaadav eriarstiabi teenus, tuleb jätkata moodustatud Ida-Virumaa keskhaigla ja maakonna hooldushaiglate efektiivseks tööks vajalikke projekteerimis-, ehitus- ja renoveerimistöid.

Ida-Viru keskhaiglas ja Narva üldhaiglas on tarvis luua erakorralise meditsiini, taastusravi, geriaatria ja hooldusravi osakonnad. Samaaegselt tuleb teostada Narva Haigla hoonete ja rajatiste renoveerimine. Jõhvi haigla hoonete baasil saab rajada keskuse, mis pakuks statsionaarset hooldusravi, päevaravi, ambulatoorset taastusravi ja koduõenduse teenust. Ka see eeldab rekonstrueerimis- ja remonttööde läbiviimist. Tähtis on tihendada perearstide ja eriarstide koostööd. Aktiivsemalt tuleb tervishoiu arengusse kaasata erakapitali.

Euroopa Liidu vahenditest toetuse saamiseks tuleb kõigis valdkondades pidada väga oluliseks omavalitsustevahelist koostööd ja ühisprojektide väljatöötamist.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 27 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

4. Rakenduskava

4.1. Rakenduskava koostamine

Ida-Virumaa arengukava 2004+ rakenduskavasse projektide (tegevuste) lülitamiseks on Ida-Viru Maavalitsus teinud valiku kohalike omavalitsuste ametlike ettepanekute põhjal, hinnanud kavandatava projekti mahtu ja maakondlikku tähtsust. KOV poolsete ettepanekute aluseks on reeglina olnud KOV kehtiv arengukava. KOV projektide põhiandmed on tabelis 16 esitatud jagatuna kahte ossa: EL struktuurifondidest toetatavad ja teistest allikatest rahastatavad projektid.

4.2. Rakenduskava projektid

Tabel 16. Rakenduskava projektid (OF – omafinantseering; KF – partnerite kaasfinantseering)

Kalvi mõisa arendamine kohalikuks Kalwi Mõis AS Tiit Rannaste 24 600 2004-2007 turismikeskuseks. OF – 13 000 Aseri VV 01.12.2003 nr 21.3-10/795. Turismi arendamine. RAK m.2.4, ERDF.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tärivere spordi- ja vaba aja keskus. Iisaku vald Avo Kiir 2 500 2004-2005 Iisaku VV 26.08.2003 nr. 11-6/661. OF – 500 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 29 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Iisaku Gümnaasiumi renoveerimine. Iisaku vald Avo Kiir Haridus- ja 14 500 2004-2007 Iisaku VV 26.08.2003 nr.11-6/661. Teadus- OF – 2 900 Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. ministeerium RAK m. 4.6, ERDF. Kurtna spordi- ja tervisekeskuse rajamine. Illuka vald või Tarmo Kollo Toila, Sillamäe, 25 000 2004-2007 Illuka VV 22.08.2003 nr. 1-10/397. Piirkondade Alutaguse Jõhvi, Illuka, OF –6 250 konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, Suusaklubi Alutaguse SK, ERDF. Eesti Spordiliit Kurtna järvestiku puhkemajandusobjektide Riigimetsa Heinar Juuse Illuka 3.800 2004-2007 väljaarendamine. Majandamise OF – (koos Illuka VV 22.08.2003 nr. 1-10/397. Piirkondade Keskus Illuka VV) konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, – 950 ERDF. Jõhvi hooldushaigla arendus. SA Jõhvi Tiiu Sepp Sotsiaal- 3 350 2004-2005 Jõhvi LV 14.10.2003. nr. 17-1.14/1947. Haigla ministeerium, OF – 335 Haiglavõrgu reorganiseerimine. RAK m. 4.4, keskregiooni KF – 335 ERDF. linnad ja vallad Välisvalgustussüsteemi uuendamine. Jõhvi linn Toomas 9 400 2004-2006 Jõhvi LV 14.10.2003. nr.17-1.14/1947. Kohaliku Lehtla OF – 2 520 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Lasteaedade Sipsik ja Kalevipoeg renoveerimine Jõhvi linn Andreas 8 115 2004-2005 (juurdeehitusega). Muttanen OF – 2 215 Jõhvi LV 14.10.2003. nr.17-1.14/1947. Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 30 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Jõhvi tööstuspargi infrastruktuuri arendus. Jõhvi linn Vello Juhkov 30 000 2004-2006 Jõhvi LV 14.10.2003 nr 17-1.14/1947. Ettevõtluse OF – 6 000 infrastruktuuri arendamine ja toetamine. RAK m.2.2, ERDF. Jõhvi Gümnaasiumi renoveerimine. Jõhvi linn Vallo Reimaa Haridus- ja 17 650 2004-2007 Jõhvi LV 14.10.2003. nr.17-1.14/1947. Kohaliku teadus- OF – 3 530 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ministeerium ERDF. Jõhvi Vene Gümnaasiumi rekonstrueerimine. Jõhvi linn Inna Kivimäe Haridus- ja 15 598 2004-2006 Jõhvi LV 14.10.2003. nr. 17-1.14/1947. Kohaliku teadus- OF – 3 826 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ministeerium ERDF. Multifunktsionaalse sotsiaalhoolduskeskuse Jõhvi linn Sirli Sotsiaal- 9 000 2004-2005 rajamine. Tammiste ministeerium, OF – 1 800 Jõhvi LV 14.10.2003. nr.17-1.14/1947. Kohaliku Jõhvi vald, KF – 1 049 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, Toila vald ERDF. Jõhvi individuaalelamurajooni soojusvarustus- Jõhvi linn Priit-Aulis Majandus- ja 25 000 2006-2007 trasside rekonstrueerimine. Kesler Kommunikats. KF – 12 500 Jõhvi LV. Kohaliku füüsilise elukeskkonna ministeerium arendamine. RAK m. 4.6, ERDF Jõhvi noortekeskuse renoveerimine. Jõhvi linn Marika Keskregiooni 3 157 2004-2006 Jõhvi LV 14.10.2003 nr 17.1-14/1947. Markus linnad ja vallad, OF – 630 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK HTM, Sotsiaal- KF – 272 meede 4.6, ERDF ministeerium

Ida-Viru Maavalitsus 2004 31 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Kiviõli I Keskkooli renoveerimine. Kiviõli linn Tiit Kuusmik Haridus- ja 20 000 2004-2006 Kiviõli LV 09.01.2004 nr 4.3-1.1/3. Kohaliku Teadus- OF – 4 000 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ministeerium ERDF. Seiklusturismikeskuse rajamine vanale tuhamäele. MTÜ Ida-Viru Madis Olt Kiviõli linn, 30 000 2005-2008 Kiviõli LV 09.01.2004 nr 4.3-1.1/3. Piirkondade Arenduskeskus KIK OF – 6 000 konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, Askele ERDF. Kiviõli regiooni omavalitsuste (Aseri, Kiviõli, Kiviõli linn Tiit Kuusmik Aseri vald, 25 000 2004-2007 Lüganuse, Maidla ja Püssi) tehnilise Lüganuse vald, OF – 5 000 munitsipaalinfrastruktuuri renoveerimine ja Maidla vald, sotsiaalse infrastruktuuri arendamine. Püssi linn. Kiviõli LV 27.04.2004 nr 4.3-1.1/64. Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Kiviõli mahajäetud korterelamute lammutamine ja Kiviõli linn Tiit Kuusmik 3 000 2004-2006 territooriumi heakorrastamine. OF – 600 Kiviõli LV 09.01.2004 nr 4.3-1.1/3. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Kiviõli Vene Gümnaasiumi renoveerimine. Kiviõli linn Tiit Kuusmik Haridus- ja 15 000 2005-2006 Kiviõli LV 09.01.2004 nr 4.3-1.1/3. Kohaliku Teadus- OF – 3 000 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ministeerium ERDF. Kiviõli linna pikaajaliste töötute tööturule Kiviõli linn Anu Needo Tööturuamet 3 000 2004-2006 tagasitoomine. OF – 300

Ida-Viru Maavalitsus 2004 32 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Kiviõli LV 09.01.2004 nr 4.3-1.1/3. Võrdsed KF – 300 võimalused tööturul. RAK m. 1.3, ESF. Külastus- ja vaba aja veetmise võimaluste Kiviõli linn Tiit Kuusmik Lüganuse vald, 20 000 2004-2007 arendamine Kiviõli regioonis ja piirkonna Maidla vald, OF – 4 000 investeerimiskeskkonna atraktiivsuse tõstmine. Püssi linn. Kiviõli LV 27.04.2004 nr 4.3-1.1/64. Piirkondade . konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Kiviõli lasteaia “Kannike” laiendamine. Kiviõli linn Tiit Kuusmik Hasartmängu- 2 000 2005-2006 Kiviõli LV 09.01.2004 nr 4.3-1.1/3. Kohaliku maksu nõukogu OF – 100 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, KF – 500 ERDF. Saka Cliff hotelli ehitamine. Saka Cliff Hotel Tõnis Kaasik Kohtla vald, 15 000 2004-2005 Kohtla VV 26.08.2003 nr. 2-9.1/1107. Turismi Net Systems OF – 5 000 arendamine. RAK m. 2.4, ERDF. OÜ Katmikkombinaadi renoveerimine köögivilja Varja Agro OÜ Dan Tool, 20 000 2003-2004 tootmiseks. Jüri Moor OF – 10 000 Kohtla VV 26.08.2003 nr. 2-9.1/1107. Investeeringud põllumajandustootmisse. RAK m. 3.1, EAGGF. Kohtla kaevanduspark-muuseumi täiendav Kohtla-Nõmme Illart Jool SA Kohtla 1 100 2005-2006 arendamine vaba aja ja puhkekeskuseks. vald Kaevanduspark- OF – 275 Kohtla-Nõmme VV 25.08.2003 nr. 1-2/290. muuseum Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 33 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Lohusuu rahvamaja rekonstrueerimine Lohusuu vald Urmas 7 000 2004-2006 polüfunktsionaalseks külastuskeskuseks. Soosalu OF – 1 400 Lohusuu VV 29.08.2003 nr. 7-1.2/911. Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Separa-Luhassaare-Tammispää õppe- ja Lohusuu vald Urmas Riigimetsa 300 2005-2006 matkaradade väljaarendamine (õpperajad, Soosalu Majandamise OF – 99 puhkepaviljon, parkla, infotahvlid jne.) Keskus, Lohusuu VV 29.08.2003 nr.7-1.2/911. Eestimaa Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK Looduse Fond m. 4.6, ERDF. Maidla mõisa rekonstrueerimise lõpuleviimine Maidla vald Aivo Raud Kultuuri- 27 500 2004-2007 ning kõrvalhoonete kasutuselevõtt piirkondliku ministeerium, OF – 5 500 spordi-, turismi- ja infokeskusena. Haridus- ja Maidla VV 18.08.2003 nr.7-1/704. Piirkondade Teadus- konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ministeerium. ERDF. Alushariduse ja päevase lastehoiu võimaluse Maidla vald Hardi Murula 2 500 2004-2005 loomine. OF - 600 Maidla VV 05.05.2004 nr 14-5/532. Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Mäetaguse mõisakompleksi väljaarendamine Mäetaguse vald Konstantin 12 000 2004-2005 turismikeskuseks. Tall-tõllakuur hotelliks. Kaus OF – 6 000 Mäetaguse VV 21.08.2003 nr.21.3-10/1418. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK

Ida-Viru Maavalitsus 2004 34 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. m. 4.6, ERDF. Lastekodu ehitamine Kiikla mõisa baasil. MTÜ Avatud Marie Edala Mäetaguse vald, 35 000 2004-2007 Mäetaguse VV 21.08.2003 nr.21.3-10/1418. Värav MTÜ Avatud OF – 7 000 Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. Värav KF – 1 750 RAK m. 4.6, ERDF. Internetiside arendamine külades. MTÜ Waergun Jaanus Altoja 2 000 2004-2006 Mäetaguse VV 21.08.2003 nr.21.3-10/1418. OF – 600 Külade taastamine ja arendamine. RAK m. 3.5, ERDF. Narva raekoja renoveerimine. Narva linn Ain Uiga 32 232 2004-2005 Narva LV 08.04.2004 nr 1.15/541. Piirkondade OF – 6 446 konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Narva raekoja platsi taastamine. Narva linn Andres Toode SA Pro Narva 13 000 2004-2007 Narva LV 08.04.2004 nr 1.15/541. Piirkondade OF – 2 600 konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, KF – 650 ERDF. “Eluterve haigla”. Narva haigla hoonete ja rajatiste SA Narva Olev Silland Narva linn 148 000 2004-2007 renoveerimine. Haigla OF – 7 400 Narva LV 23.10.2003 nr.1.15/2015. Haiglavõrgu KF – 7 400 reorganiseerimine. RAK m. 4.4, ERDF. Narva bastionide kompleksi restaureerimine. Narva linn Anne Veevo 3 270 2004-2005 Narva LV 23.10.2003 nr. 1.15/2015. OF – 654 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 35 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. “Narva Edu” – Narva munitsipaalharidus-hoonete Narva linn Maie Bragina Narva-Jõesuu 106 000, 2004-2007 tehnilise seisukorra viimine Euroopa Liidus nõutud linn, Vaivara OF – 27 000 tasemele. Narva LV 21.10.2003 nr. 1.15/2015. vald Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Narva-Jõesuu kuurordikompleksi kultuuriliselt Narva-Jõesuu Kalle Merilai 8 500 2004-2006 väärtuslike objektide ja maastike miljööväärtuse linn OF – 2 000 tõstmine (sealhulgas parkide ajaloolise ilme taastamine, kuursaali konserveerimis- ja restaureerimisprojekti väljatöötamine, avaliku ranna väljaarendamine sinilipu nõuetele vastavaks, parkimiskohtade ja juurdepääsuteede rajamine) Narva-Jõesuu LV 04.12.2002 nr. 2.29-937. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Narva-Jõesuu keskkoolihoonete renoveerimine. Narva-Jõesuu Kalle Merilai 11 606 2004-2006 Narva-Jõesuu LV 04.12.2002 nr. 2.29-397. linn OF – 2 500 Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Tänavvalgustuse rekonstrueerimine. Narva-Jõesuu Kalle Merilai 1 050 2004-2006 Narva-Jõesuu LV 04.12.2002 nr. 2.29-397. linn OF – 300 Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Püssi tööstuspargi loomine ja käivitamine. Püssi linn Teet Kuusmik Kiviõli linn, 1 000 2004-2006 Püssi LV 09.01.2004 nr. 19-1.3/104. Ettevõtluse Enn Siska Maidla ja OF – 200 infrastruktuuri arendamise toetamine. RAK m. 2.2, Lüganuse vald,

Ida-Viru Maavalitsus 2004 36 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. ERDF. ettevõtjad Kasvatusraskustega laste klasside töö toetamine Sillamäe Inna Sillamäe linn, 1 530 2004-2006 kohustusliku ametisuunitlusega. Kutsekool Nazarova Haridus- ja OF – 480 Sillamäe LV 16.12.2003 nr. 1-14/2530. Võrdsed Teadus- võimalused tööturul. RAK m. 1.3, ESF. ministeerium Soodustavate õppimistingimuste loomine puuetega Sillamäe linn Tatjana Sillamäe 2 310 2004-2006 inimestele. Toetatud töökohtade loomine. Fedorenkova Kutsekool, OF – 750 Sillamäe LV 16.12.2003 nr.1-14/2530. Võrdsed Tööhõiveamet võimalused tööturul. RAK m. 1.3, ESF. Inkubatsioonikeskuse arendamine Sillamäel. MTÜ SVTA Oleg Rõžakov Silmet Grupp 3 600 2004-2007 Sillamäe LV 16.12.2003 nr.1-14/2530. Ettevõtluse AS, Sillamäe OF – 1 200 infrastruktuuri arendamise toetamine. RAK m. 2.2, linn, MKM KF – 1 350 ERDF. Rannaala tööstusinfrastruktuuri arendamine. MTÜ SVTA Oleg Rõžakov Silmet AS, 100 000 2005-2008 Sillamäe LV 16.12.2003 nr.1-14/2530. Ettevõtluse Sillamäe linn OF – 50 000 infrastruktuuri arendamise toetamine. RAK m. 2.2, ERDF. Sillamäe hooldusravihaigla loomine ja arendamine SA Sillamäe Jüri Ilves Sillamäe linn 12 000 2003-2006 Sillamäe LV 16.12.2003 nr.1-14/2530. Haigla OF – 6 000 Haiglavõrgu reorganiseerimine. RAK m. 4.4, ERDF Uue tehnoloogia juurutamine filterkanga MTÜ SVTA Oleg Rõžakov Esfil Tehno AS, 3 800 2004-2005 tootmiseks AS-is Esfil Tehno (I etapp). Tartu Ülikool, Sillamäe LV 16.12.2003 nr.1-14/2530. Teadus- ja TTÜ, Karpovi arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine. nim. Instituut, RAK m. 2.3, ERDF. Alfstrong OÜ

Ida-Viru Maavalitsus 2004 37 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Sillamäe lasteaedade renoveerimine. Sillamäe linn Leonti Telin 15 100 2004-2007 Sillamäe LV 18.05.2004 nr. 1-14/1264. Kohaliku OF – 3 600 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Kannuka, Astangu ja Vanalinna koolide Sillamäe linn Leonti Telin 33 000 2004-2007 renoveerimine. OF – 6 600 Sillamäe LV 18.05.2004 nr. 1-14/1264. Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Tänavvalgustussüsteemi renoveerimine Sillamäel. Sillamäe linn Aleksandr 2 000 2004-2006 Sillamäe LV 16.12.2003 nr.1-14/2530. Kanev OF – 500 Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Sillamäe rannaalade planeerimine ja korrastamine, Sillamäe linn Aleksandr Silmet AS, 100 000 2005-2008 puhkuse- ja rekreatiivkompleksi arendamine. Bogens Toila ja Vaivara Sillamäe LV 16.12.2003 nr. 1-14/2350. vallad, MTÜ Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK SVTA m. 4.6, ERDF. Sillamäe tööstus- ja teaduspargi loomine ja MTÜ SVTA Oleg Rõžakov Sillamäe linn, 1 200 2004-2007 arendamine. Silmet AS, (eelprojekt) Sillamäe LV 16.12.2003. nr.1-14/2530. Teadus- ja Tartu arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine. Teaduspark, RAK m. 2.3, ERDF. TTÜ, TÜ Sillamäe koolide ja lasteaedade renoveerimine EL Sillamäe linn Leonti Telin 2004-2007 nõuetega vastavusse viimiseks. Sillamäe LV 16.12.2003 nr. 1-14/2530. Kohaliku

Ida-Viru Maavalitsus 2004 38 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Sillamäe vanalinna arhitektuuriansambli Sillamäe linn Leonti Telin Muinsuskaitse 1 440 2004-2006 restaureerimine (eelprojekt). Inspektsioon OF – 460 Sillamäe LV 16.12.2003 nr.1-14/2530. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Sillamäe spordikompleksi renoveerimine Sillamäe linn Leonti Telin, 30 000 2005-2008 polüfunktsionaalseks vaba aja keskuseks. Nikolai OF – 8 000 Sillamäe LV 16.12.2003. nr.1-14/2530. Denissenkov Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Uljaste puhkepiirkonna väljaarendamine. Sonda vald Alvar Rägavere vald, 25 000 2004-2006 Sonda VV 25.08.2003 nr.493. Piirkondade Nõuakas eraettevõtjad OF – 4 000 konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, KF – 1 000 ERDF. Sonda arendus- ja külastuskeskuse rajamine. Sonda vald Kiviõli linn, 15 000 2004-2006 Sonda VV 25.08.2003 nr. 493. Piirkondade eraettevõtjad 3 000 konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Toila polüfunktsionaalne sotsiaalkeskus (lasteaed, Toila vald Tauno 3 000 2004-2006 raamatukogu-noortekeskus, hooldekodu, apteek) Võhmar OF – 600 Toila VV 02.09.2003 nr.1.7-2/1872. Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 39 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Toila külastussadama infrastruktuuri rajamine. Toila vald Tauno 8 000 2004-2007 Toila VV 02.09.2003 nr.1.7-2/1872. Piirkondade Võhmar OF – 1 600 konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Toila vana rannatee rekonstrueerimise ja nõlvade Toila vald Tauno 1 000 2004-2005 kindlustamise uuring. Võhmar OF – 200 Toila VV 02.09.2003. nr.1.7-2/1872. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Toila Gümnaasiumi renoveerimine. Toila vald Tauno 10 000 2004-2008 Toila VV 02.09.2003 nr 1.7-2/1872. Kohaliku Võhmar OF – 2 000 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Oonurme külalistemaja rekonstrueerimine ja MTÜ Oonurme Mare Rennel Tudulinna vald 700 2004-2006 sisustamine Looduse Majaks (Muraka raba Külaselts OF – 78 tutvustamiseks ja koolituseks). Sapard 200 Tudulinna VV 25.08.2003 nr.7-1.2/536. Külade Nature 150 taastamine ja arendamine. RAK m. 3.5, EAGGF. KIK 40 Tudulinna aleviku soojavarustuse renoveerimine. Tudulinna vald Bruno Uustal 1 000 2004-2006 Tudulinna VV 25.08.2003 nr.7-1.2/536. Kohaliku OF – 250 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, RIP 500 ERDF. Tudulinna põhikooli kapitaalremont. Tudulinna vald Bruno Uustal 2 400 2004-2005 Tudulinna VV 10.05.2004 nr. 13-3/293. Kohaliku OF – 480 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, RIP - 900 ERDF.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 40 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Olgina aleviku küttesüsteemi renoveerimine. Vaivara vald Mati KA Vaiko AS 2 320 2004-2005 Vaivara VV 25.08.2003. nr. 7-2.12/718. Kohaliku Männisalu OF – 1 160 füüsilise elukeskkonna arendamine. RAK m. 4.6, ERDF. Sinimäe muuseum-huvikeskuse hoone rajamine. Vaivara vald Mati Vaivara 17 990 2004-2005 Vaivara VV 25.08.2003 nr. 7-2.12/718. Männisalu Huvikeskus OF – 4 500 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. Vaivara veskihoone renoveerimine raamatukogu- Vaivara vald Mati Vaivara 4 047 2004-2005 infokeskuseks. Männisalu Huvikeskus OF – 1 020 Vaivara VV 25.08.2003. nr.7-2.12/718. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. RAK m. 4.6, ERDF. 2. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ISPAst) ja teistest allikatest toetatavate projektide nimetused. Rahastamisallika või fondi nimetus. Aseri veemajanduse rekonstrueerimine. Aseri vald Urve Takjas 22 600 2004-2008 Aseri VV 01.12.2003 nr 21.3-10/795. Keskkonna- OF – 9 320 infrastruktuuri arendamine. Ühtekuuluvusfond (ühisprojekti osa) Avinurme keskasula kanalisatsioonisüsteemi ja Avinurme vald Ülo Karro Keskkonna- 22 000 2005-2006 reoveepuhasti rekonstrueerimise II etapp. ministeerium OF – 2 180 Avinurme VV 18.11.2003 nr. 19.3-11/508. Ühtekuuluvusfond (jätkuprojekti osa).

Ida-Viru Maavalitsus 2004 41 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. “Puutöö kui elulaadi” UNESCO intellektuaalse Avinurme vald Janne Juuse MTÜ Avijõe 180 2004 pärandi nimekirja viimise ettevalmistustööd. Selts OF – 90 Avinurme VV 18.11.2003 nr. 19.3-11/508. Phare ESC 2003. Turismi turunduse toetusskeem. Iisaku valla joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemi Iisaku vald Avo Kiir 16 360 2004-2008 rekonstrueerimine. OF – 1 636 Iisaku VV 26.08.2003 nr.11-6/661. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uuringud ning sade- ja pinnavete äravoolu Jõhvi linn Hannes Kask Ida-Viru MV, 2 930 2004-2005 põhiskeemi koostamine suletud kaevandustega Kohtla-Järve, OF – 70 piirnevatelt keskregiooni aladelt. Ehitustöödele Toila ja Kohtla KF - 223 eelnev etapp. vald, Eesti Jõhvi LV 14.10.2003 nr. 17-1.14/1947. Põlevkivi, Ühtekuuluvusfond. VKG, KJSoojus Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide Jõhvi linn Kohtla-Järve l., 300 000 2005-2007 rekonstrueerimine. Jõhvi, Toila, OF – 12 600 Jõhvi LV 14.10..2003 nr. 17-1.14/1947. Kohtla ja K- KF – 30 000 Ühtekuuluvusfond. Nõmme vallad, Püssi l. Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimise Jõhvi linn Priit-Aulis Majandus- ja 11 000 2004-2006 projekteerimine. Kesler Kommunikats. OF – 1 100 Jõhvi LV 14.10.2003. nr.17-1.14/1947. ISPA. Ministeerium, KF – 1 100 Ühtekuuluvusfond. Maanteeamet Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimine. Maanteeamet, Kohtla-Järve 220 000 2006-2008 Jõhvi LV 14.10.2003. nr.17-1.14/1947. Jõhvi linn linn, Jõhvi vald OF – 22 000 Ühtekuuluvusfond. KF – 22 000

Ida-Viru Maavalitsus 2004 42 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Tegevuse (projekti) nimetus. Juhtiv või Projektijuht Tegevuse Orienteeruv Tähtaeg Viitega peamisele rahastamisallikale taotlev või (projekti) maksumus, (algus ja lõpp) (või toetusfondile) organisatsioon kontaktisik partnerid sh. OF ja või omavalitsus KF, tuhat kr. Jõhvi Kontserdimaja renoveerimine. Jõhvi linn Inna Kivimäe Eesti Kontsert, 93 500 2004-2008 Jõhvi LV 14.10.2003. nr.17-1.14/1947. Kultuuri- Riigieelarve. ministeerium Jõhvi spordikompleksi (spordikooli staadioni ja Jõhvi linn Ivo Karjus Kultuuri- 55 250 2005-2007 gümnaasiumi spordihalli) rajamine. ministeerium, OF – 5 750 Jõhvi LV 14.10.2003 nr.17-1.14/1947. spordialaliidud, KF – 10 000 Riigieelarve. Jõhvi vald Kiviõli vana poolkoksimäe keskkonnaalaste Kiviõli linn Madis Olt 622 2004 uuringute teostamine ja detailplaneering. OF – 100 Kiviõli LV 28.08.2003. nr.4.3-1.1/169. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kiviõli olmeprügila sulgemine. Kiviõli linn Madis Olt, Elkarin OÜ 941,6 2003-2004 Kiviõli LV 28.08.2003 nr.4.3-1.1/169. MTÜ Askele OF – 70 Keskkonnainvesteeringute Keskus KF – 70 Kohtla-Järve piirkonna reoveepuhasti Järve Vladislav Kohtla-Järve, 598 000 2004-2010 rekonstrueerimine ja ühiskanalisatsioonivõrgu Biopuhastus Petuhhov Kiviõli, Jõhvi, OF – 91 000 väljaehitamine. OÜ Püssi, KIK Kohtla-Järve LV 26.03.2003. nr.2-5.20-179 jt omavalitsuste kirjad. ISPA. Lüganuse valla veevarustussüsteemide Lüganuse Indrek 2 500 2004-2006 renoveerimine. Vallavalitsus Saluvee, Lüganuse VV 29.08.2003 nr. 6-9/571. Ants Ühtekuuluvusfond (ühisprojekti osa). Kangro Maidla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine. Maidla vald Aivo Raud 5 500 2004-2007 Maidla VV 18.08.2003 nr 7-1/704. OF – 1 100 Ühtekuuluvusfond (ühisprojekti osa).

Ida-Viru Maavalitsus 2004 43 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Sonda valla kanalisatsioonisüsteemide Sonda vald Minu Vara Ida 11 500 2005-2006 rekonstrueerimine. AS, KIK OF – 1 150 Sonda VV 25.08.2003 nr.493. Ühtekuuluvusfond KF – 4 600 (ühisprojekti osa). Toila valla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi Toila vald Tauno 2 000 2004 infrastruktuuri ehituslik projekteerimine. Võhmar OF – 400

Ida-Viru Maavalitsus 2004 44 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Ida-Viru Maavalitsus 2004 45

Ida-Viru maakonna arengukava 2004+ 4.3. Rakenduskava seire

Rakenduskava täitmise kontrolli (seiret ) teostavad pidevalt kohalikud omavalitsused ja perioodiliselt Ida-Viru Maavalitsus koostöös kohalike omavalitsustega ning (kokkuleppel) Ida-Viru Omavalitsuste Liiduga.

Ida-Viru Maavalitsus 2004 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Kasutatud materjalid

1. Eesti Riiklik Arengukava (RAK) Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004 – 2006. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 15.01.2004 korraldusega, www.fin.ee . 2. Eesti Riiklik Arengukava (RAK) Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006. Programmitäiend. Kinnitatud RAK seirekomisjoni poolt 27.04.2004, www.fin.ee . 3. Eesti Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee, 26.02.2004 4. Eesti 2010, Via Hanseatica, www.toots.ee/VH 5. Ida-Viru maakonnaplaneering, Jõhvi 1998, www.ivmv.ee . 6. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering”, Ida-Viru Maavalitsus 2001, www.ivmv.ee, 02.05.2003 7. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Jõhvi, 2003, www.ivmv.ee, 02.05.2003 8. Ida-Viru maakonna regionaalse arengukava põhijooned aastaiks 1998-2003 ja Lisa 1 (meetmete täiendus maavanema korraldusega 26.01.2001, nr.175, www.ivmv.ee. 9. Ida-Virumaa riiklik tööhõiveprogramm, kinnitatud VV 10.04.2001 istungil, www.mkm.ee/dokumendid/, 24.04.2003 10. Ida-Viru maakonna tervishoiu arengukava aastani 2015, Ida- Viru Maavalitsus, www.ivmv.ee, 25.02.2004. 11. Ida-Virumaa turismi tegevuskava 2003 – 2006 (PHARE ESC projekti ES 0009-3 raames) 12. Ida-Viru Tööhõiveameti statistika, www.tta.ee/idavirumaa/, 13. Kohalike omavalitsuste koostöövõimaluste analüüs Ida- Virumaal. Tegevuskava ja ettepanekud riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele. Alus: Üleriigiline planeering “EESTI 2010”, Ida-Viru Maavalitsus 2002, www.ivmv.ee .

Ida-Viru Maavalitsus 2004 48 Ida-Viru maakonna arengukava 2004+

Lisad

Lisa 1. Ida-Viru maakonna arengukava 2004+ meetmete ja tegevuste tabel (kohalike omavalitsusasutuste jt esmaste ettepanekute alusel) – seisuga 22.10.2003.

Lisa 2. Omavalitsustevahelised koostöölepped ja deklaratsioonid

Ida-Viru Maavalitsus 2004 49