Ida-Viru Maakonna Arengukava 2014 - 2020

Kinnitatud Ida-Viru maavanema 06.11.2012.a. korraldusega nr 1-1/298

Ida-Viru Maavalitsus Ida-Viru maakonna arengukava 2014 - 2020

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Oktoober 2012

Sisukord

Maavanema pöördumine ...... 4 Mõisted...... 6 Sissejuhatus ...... 7 I. Maakonna üldine kirjeldus ...... 8 1.1 Maakonna asend, looduskeskkonna kirjeldus ...... 8 1.2 Maakonna haldusajalooline ülevaade ...... 10 1.3 Maakonnale olulised trendid ...... 12 1.4 Innovatsioonihoiakud maakonnas ...... 16 1.5 Rahvusvahelistumise põhimõtted ...... 18 II. Arenguvaldkondade seisund ja suundumused ...... 19 2.1 Loodusressursid ja -keskkond ...... 19 2.2 Inimene ...... 20 2.2.1 Haridus...... 20 2.2.2 Kultuur ...... 20 2.2.3 Sotsiaalvaldkond ...... 21 2.2.4 Kodanikuühiskond ...... 22 2.2.5 Lõimumine ...... 22 2.3 Majandus ...... 23 2.3.1 Tehniline taristu ...... 23 2.3.2 Tehnoloogiline areng ...... 25 2.3.3 Ettevõtlus – suur- ja väikeettevõtlus ...... 26 2.3.4 Turism ...... 28 2.4 Valitsemine ja haldus ...... 29 2.4.1 Riigi asutused ja struktuurid (valitsemine, turvalisus, riigikaitse) ...... 29 2.4.2 Kohalikud omavalitsused ...... 30 III. Maakonna arengustrateegia ...... 31 3.1 Maakonna arenguvisioon ...... 31

3.2 Maakonna strateegilised arengusuunad ...... 33 3.3 Maakondlikud strateegilised eesmärgid ...... 37 3.3.1 Looduskeskkond ja –ressursid ...... 37 3.3.2 Inimese arengu valdkond ...... 38 3.3.3 Majanduse arengu valdkond ...... 39 3.3.4 Valitsemise valdkond ...... 41 IV. Maakonna arendusprojektide kava (2014 – 2020) ...... 41 4.1 Looduskeskkonna ja -ressursside kasutamise arendusprojektide kava ...... 41 4.2 Inimese arengu projektid ...... 48 4.2.1 Haridusprojektid ...... 48 4.2.2 Sotsiaalprojektid ...... 52 4.2.3 Kultuuri- ja spordiprojektid ...... 54 4.2.4 Kodanikuühiskonna projektid ...... 59 4.2.5 Lõimumisvaldkonna projektid ...... 60 4.3 Majanduse arengu projektid ...... 61 4.3.1 Tehnilise taristu projektid ...... 61 4.3.2 Ettevõtlus- ja tehnoloogilise arengu projektid ...... 67 4.3.3 Turismiprojektid ...... 70 4.4 Valitsemise projektid ...... 73 V. Arengukava elluviimine ja selle seire korraldus ...... 74 Kokkuvõte ...... 74

Maavanema pöördumine

Arenev Ida-Virumaa

Ida-Virumaa areneb ja muutub nii nagu paljud teisedki piirkonnad. Selleks, et areng toimuks ühtlaselt ja tasakaalustatult, on vaja tegeleda kõigi eluvaldkondadega. Ida- Virumaa arengukava 2014-2020 on dokument, milles käsitletakse kõiki maakonna arenguks vajalikke teemasid, seades eesmärke ja pakkudes nende saavutamise vahendeid.

Arengukava koostamisel on kindlasti väga oluliseks põhimõtteks koostöö. Oleme kaasanud tööprotsessi maakonna omavalitsused, ettevõtted ja organisatsioonid. Arutelud on toimunud ministeeriumidega, ametitega jt. riigiasutustega. Kuna me elame globaliseeruvas maailmas, on arengukavas väga olulisel kohal ka kontaktide arendamine naaber- ja teiste partnerriikidega. Kõik see peab looma suuremad võimalused kohapealsete ressursside oskuslikumaks ärakasutamiseks ja täiendavate välisvahendite kaasamiseks.

Oleme välja toonud neli peamist teemat, mida käesolevas dokumendis käsitletakse – loodus, inimene, majandus ja valitsemine, mis omakorda on jaotatud alateemadeks. Arengukava koostamisel lähtusime eelkõige kohalikest inimestest ja nende sobitumisest ümbritsevasse keskkonda.

Et tagada kvaliteetne elukeskkond, on vaja arendada majandust loodust säästes. Ida-Virumaa on ajalooliselt kujunenud suurtööstusega piirkonnaks ning põlevkivi- ja keematööstus jääb siin tooni andma veel pikaks ajaks. Lisaks sellele on aga maakonnas vajalik arendada väikeettevõtlust, luues nii täiendavaid töökohti. Tähtis osa on ka turismi arengul, mis maakonna potentsiaali arvestades on kujunemas üheks tähtsamaks majandusharuks suurtööstuse kõrval.

Arengukavas on olulisel kohal ka maakonna haridus- ja kultuurielu puudutavad teemad. Kohapealse kvaliteetse hariduse võimaldamine on siin kindlasti üks olulisemaid põhimõtteid, pidades silmas nii gümnaasiumide kui ka kõrgkoolide arengut. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka kultuurivaldkonna igapäevasele arendamisele, kuna see avardab kohalike elanike vaba aja veetmise võimalusi ja aitab kaasa külaliste toomisele maakonda.

Maakonna üks olulisemaid prioriteete on ka tõhus haldussüsteem ja riigiasutuste olemasolu koos kodanikuühiskonna toimimise ja arenguga.

Me koostasime Ida-Virumaa arengukava 2014 – 2020, lähtudes kohalikest eeldustest ja oludest ning arvestades väliskeskkonna poolt pakutavaid võimalusi. Eesmärgiks on maakonna elanike elukeskkonna parendamine ja maakonnale maailmakaardil oma koha leidmine. Ida-Virumaa – see on lokaalne globaalne maakond.

Riho Breivel Maavanem

Mõisted

Maakonna arengukava – era-, kolmanda- ja avaliku sektori partnerluses koostatud regionaalne arengudokument, mis määratleb Ida-Virumaa arenguvisiooni 2020-ks aastaks, strateegilised arengusuunad ning arengueesmärgid perioodiks 2014-2020. Maakonna arengukava moodustub selleks soovi avaldanud era-, kolmanda- ning avaliku sektori partnerite koostöö baasil ning hõlmab nende partnerite kavandatud jõupingutusi arengukavas toodud visiooni ning eesmärkide saavutamiseks.

Arenguvaldkonnad – arenguvaldkonnad käsitlevad maakonna arengut neljast aspektist: looduskeskkonna ja –ressrusidega seotud probleemipüstitused, eesmärgid ning tegevused; inimese arenguga seotud probleemipüstitused, eesmärgid ja tegevused, majanduse arenguga seotud probleemipüstitused, eesmärgid ja tegevused ning maakonna valitsemise ja haldusega seotud probleemipüstitused, eesmärgid ja tegevused.

Visioon – Ida-Viru maakonna soovitud seisundi kirjeldus aastaks 2020. Visioon koosneb üldisest visioonikirjeldusest ning täpsustavatest visioonilaiendustest arenguvaldkondade kaupa.

Strateegilised arengusuunad – tegevuskompleksid, mis on keskendudnud arenguvaldkondade raames kitsamale teemaringile ning mille läbi on tõenäoline vähema ressursimahutusega saada maksimaalne tulemus.

Eesmärgid – soovitud seisundite kirjeldused arenguvaldkondade lõikes, mida iseloomustavad nende seisundite mõõtmiseks määratletud indikaatorid.

Sissejuhatus

Eesti esimene täispikk EL programmperiood 2007-2013 on lõppemas. Selle aja jooksul on maakonnas ellu viidud palju erinevaid algatusi ja arendusprojekte. Viimaste aastate jooksul saadud kogemused on kõiki, nii rahastajaid, kui rahastuse taotlejaid teinud targemaks. Üks oluline kogemus seisneb arendustegevuste kvaliteetse planeerimisvajaduse tunnetamises. Käesolev Ida-Virumaa arengukava 2014-2020 on maakondlik laiapõhjaline kokkulepe regionaalses arenguvisioonis, arengueesmärkides ning olulisemates arenguprojektides, mis on otstarbekas selle perioodi jooksul ellu viia.

Arengukava on koostatud kahe aasta jooksul kahes etapis. 2011 aastal koostati maakonna sotsiaalmajanduslik anaüüs ning viidi läbi kitsaskohtade määratlemisele suunatud arutelud järgmistes fookusgruppides:

 Kohalikud omavalitsused  Suurettevõtted  Väike- ja keskmised ettevõtted  Kolmanda sektori organisatsioonid  Haridusasutused  Riigiasutused  Maakonnaväline mainevaldkonna fookusgrupp

Analüüsi ja fookusgruppide töö tulemusena sõnastati 2011 aasta lõpul toimunud visiooniseminaril maakonna arenguvisioon 2020 aastaks. Lähtudes 2011. aasta tulemustest moodustati 2012 aastal sotsiaalsetest partneritest koosnev maakonna arengukava juhtrühm ning valdkondlikud töörühmad. Töörühmade töö tulemusena määratleti arengukava valdkondlikud strateegilised eesmärgid ning nende eesmärkide mõõtmiseks vajalikud mõõdikud. Eesmärkidele tuginedes koostati maakonna partneritelt saadud sisendi alusel arengukava tegevuskava, mis jaguneb arengukava valdkondade ja alateemade kaupa. Käesoleva dokumendi tekst põhineb olulises osas 2012. aasta töögruppide töö tulemusel. Analüütiline informatsioon on valdavalt esitatud 2011. aasta sotsiaalmajanduslikus analüüsis, mis on kättesaadav lingil: http://ida-viru.maavalitsus.ee/et/arengukavad. Samas on kättesaadav ka käesolev arengudokument.

Maakonna arengukava on maakonna erasektori, kolmanda sektori ja avaliku sektori partnerite koostöös sõlmitud kokkulepe ühises visioonis, eesmärkides ning

eesmärkide saavutamiseks vajalikes tegevustes. Arengukava partnerlus on moodustunud vabatahtlikult ning põhineb partnerite vabal valikul osalemaks maakonna arengu kavandamise protsessis.

Arengukava võtab sisendit olemasolevatelt strateegiadokumentidelt nii riiklikul kui regionaalsel tasandil. Teisalt on arengukava koostamine ajaliselt samas graafikus paljude riiklike strateegiate ja arengudokumentide uuendamisega, mis eeldab veel hilisemat arengukava ühtlustamist uute riiklike arengudokumentide seisukohtadega pärast nende selgumist.

Arengukava koostamise raames viidi kahe aasta jooksul läbi ligi 100 organisatsiooni küsitlus, 8 maakonna fookusgrupi intervjuud, 3 arengukava juhtgrupi koosolekut, 18 erinevate teema- ja töögruppide töönõupidamist, koostati fookusgruppide intervjuude ja maakonna sotsiaalmajanduslikud analüüsid ning käesolev arengukava dokument. Protsessis osales kokku üle 400 inimese. Arengukava koostamise protsessi kajastas regionaalne ajaleht „Põhjarannik“ nii jooksvalt kui ka läbi kahe eriväljaande.

I. Maakonna üldine kirjeldus

1.1 Maakonna asend, looduskeskkonna kirjeldus

Ida-Virumaa asetseb Eesti kirdeosas piirnedes põhjast Soome lahe, lõunast Peipsi järve ja Jõgeva maakonnaga, idast Narva jõe ja Venemaaga ning läänesuunast Lääne-Viru maakonnaga. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 % riigi pindalast.

Joonis 1. Ida-Virumaa asend Eestis. Statistikaamet

Ida-Virumaad võib tinglikult jagada kaheks regiooniks: linnastunud ja tööstuslikuks põhjaosaks ning metsaseks ja soiseks lõunaosaks.

Joonis 2. Ida-Virumaa turismikaart. Ida-Viru Maavalitsus

Reljeef on tasane ning suures osas soine (Puhatu soostik, Selisoo ja Muraka raba). Iseloomulik on Soome lahe kaldal kõrguv Balti klindi osa (pankrannik).

Põlevkivi on Ida-Virumaa olulisim loodusressurss, millest toodetakse valdav enamus Eestis tarbitavast elektrienergiast ning millest saadud tooted on maakonnale ja Eestile tervikuna olulisteks ekspordiartikliteks.

Olulise osa Ida-Virumaast moodustavad põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud alad.

Joonis 3. Põlevkivi kaevandamisest mõjutatud alad Ida—Virumaal. Sinise joonega pealtmaakaevandamine (karjäärid), punase joonega allmaakaevandamine. Ortofoto Maa-ameti kodulehelt.

1.2 Maakonna haldusajalooline ülevaade

Kirjalikud esmamainimised Ida-Virumaa aladelt pärinevad nagu mujalgi Põhja-Eestis 13. sajandi algusest, Taani hindamisraamatust. Muinasajal asus Ida-Virumaa praegusel territooriumil kaks muinasmaakonda – Alutaguse ja Askalä.

Maakondlikus jaotuses käsitletakse keskajal Virumaad tervikuna. Ida-Virumaa ala jagunes kihelkondadeks: Jõhvi, Lüganuse, Vaivara, Iisaku.

Virumaa, sealhulgas Ida-Virumaa alad, va. Avinurme ja Lohusuu vallad, mis on Liivimaa kubermangu koosseisus, jäävad Rootsi ajal Eestimaa kubermangu koosseisu. Selline jaotus kehtib kuni vabadussõjani. Vabadussõja järel moodustavad Ida-Virumaa alad koos praeguse Lääne-Viruga Virumaa maakonna, mis jaguneb pärast Nõukogude okupatsiooni alates 1949. aastast erinevateks haldusüksusteks. Ida-Virumaa aladel tekib lühikese perioodi jooksul rida erinevaid administratiivseid moodustisi: Jõhvi maakond, Kiviõli rajoon, Jõhvi rajoon, Narva linnapiirkond, Kohtla- Järve linnapiirkond. Selgus saabub pikemaks perioodiks 1964. aastal Kohtla-Järve rajooni tekkimisega, mis toimib kuni 1990. aastani, mil luuakse algselt Kohtla-Järve maakond ning juba mõned kuud hiljem Ida-Viru maakond.

Tänaseks on maakonnas 22 omavalitsust.

Joonis 4. Ida-Virumaa haldusjaotus. Statistikaamet

1.3 Maakonnale olulised trendid

Rahvastiku dünaamika

Ida-Virumaal on rahvaarvu dünaamika olnud viimastel kümnenditel selgelt negatiivne. Siiski on rahvaarvu languse trend näidanud viimastel aastatel raugemise märke. Praeguseks hetkeks on seisukord selline, kus viimase kahekümne aasta jooksul on Ida-Virumaa rahvastik vähenenud ca Narva linna elanikkonna mahus.

Joonis 5. Ida-Viru maakonna rahvaarvu dünaamika 1992-2012. Statistikaamet

Rahvastikupüramiidil on näha pealekasvavate vanuserühmade vähesust. See võimaldab eeldada, et rahvaarvu vähenemise protsess pole veel peatunud. Sellegipoolest lisab optimismi asjaolu, et nooremate vanuserühmade pealekasvamine on seni olnud stabiilne, mis tähendab laste ja noorte arvu stabiilsust maakonnas lähimaks kümnendiks.

Joonis 6. Ida-Virumaa rahvastikupüramiid 01.01.2012. Statistikaamet

Sisserände saldo määr näitab oodatult, et valdav enamus Ida-Virumaa omavalitsusi on pidanud leppima sealt väljarändega. Stabiilse rändesaldo või isegi väikese kasvu perioodil 2005-2012 on saavutanud vaid Lüganuse, Mäetaguse, Toila ja Vaivara vallad.

Joonis 7. Sissreände saldo määr 2005-2010. Siseministeeirum Statistikaameti andmetel.

2009. aastal läbi viidud rahvastikuprognoos näitab tulevikus langust nii optimistliku, mõõduka kui ka pessimistliku arenguvariandi korral. Käesoleval ajal võib eeldada, et rahvastikuprotsessid liiguvad pigem mõõduka stsenaariumi võtmes.

Joonis 8. Ida-Virumaa rahvastikuprognoos. Cumulus Consulting 2009.

Majandus

Maailmamajanduse ebakindlus on endiselt maakonna seisukohalt üheks olulisemaks regiooni majanduse arengut mõjutavaks teguriks. Erinevate majandusprognooside järgi peaks majanduskasv tulevatel aastatel olema stabiilne, kuid kindlust need prognoosid anda ei saa, kuna üldine majanduskeskkond maailmas on ebakindel ning sellistes tingimustes pole kasutatavad prognoosimismehhanismid väga usaldusväärsed.

SKP reaalkasv Eestis (%) Rahandusministeriumi prognoos 2012 kevad 8 7 6 5 4 SKP reaalkasv % 3 2 1 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Joonis 9. SKP reaalkasvu prognoos. Rahandusministeerium

Ida-Viru regioon on Eesti mastaabis oluline panustaja riigi SKP-sse ning Tallinna ja Harjumaa järel maakondadest mahult teine eksportija.

Ida-Virumaa ekspordivõimekuse tagab maakonna tööstuslik potentsiaal, mis põhineb olulisimal määral põlevkivisektoril (Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus) ning samuti areneval logistikasektoril (Sillamäe Sadam). Oluliseks arengutrendiks on saamas keskmise suurusega tööstus- ja logistikafirmade paiknemine Ida-Virumaale. Ida-Virumaa kasutamata tööstusalad on asunud suhteliselt kiire tempoga täituma. Need tööstused on samuti orienteeritud ekspordile.

Joonis 10. Regionaalne SKT elaniku kohta. Siseministeerium Statistikaameti andmete põhjal

Põlevkivivaldkonna globaalsed arengud

Ida-Viru maakonna eristavaks regionaalseks ressursiks on põlevkivi ning selle kaevandamise ja töötlemisega seotud oskusteave.

Põlevkivist on võimalik toota energiat otsese põletamise teel, saada gaasi,vedelkütuseid ning keemiaprodukte ja kasutada ehitusmaterjalide tootmisel või toota mõningaid metalle. Selle eelduseks on põlevkivi kui tooraine majanduslik konkurentsivõime teiste fossiilsete või taastuvate energiaallikate kõrval

Vastavalt Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council (WEC)) viimasele maailma energiaressursside aruandele „2010 Survey of Energy Resources“ http://www.worldenergy.org/documents/ser_2010_report_1.pdf hinnatakse maailma põlevkivides leiduvat potentsiaalset õli kogust 4,8 triljonile barrelile, kusjuures tegemist on konservatiivse hinnanguga ja suur osa põlevkivi leiukohti on detailselt läbi uurimata. Huvi põlevkivivaldkonna uuringute ja põlevkivide vastu on otseses seoses konventsionaalsete vedelkütuste hindade ja kättesaadavusega. See on tinginud põlevkivivaldkonna tsüklilise arengu. Seoses nafta hinna kallinemisega ja riikide püüdlustega energeetilise sõltumatuse poole on 21. sajandi algul huvi põlevkivi kasutamise vastu jälle tõusnud. Teisalt on uute nafta leiukohtade avastamine Brasiilias ja kildagaasi ning -õli tootmise pealetung USA-s põhjustanud nende riikide põlevkiviprogrammide külmutamise või tunduva aeglustamise. Olulist rolli mängivad keskkonnaprobleemid (Austraalia, või in-situ töötlemisega seotud probleemid USA-s). Suured naftakompaniid (Total, Petrobras, ExxonMobile jt) hoiavad siiski valdkonna arengul silma peal ja kulutavad uurimistöödeks olulisi summasid potentsiaalsetes põlevkivi maardlates, et olla valmis konjunktuuri muutudes tegutsema. Põlevkivi eristab teistest fossiilsetest kütuste tema omaduste mitmekesisus, mistõttu ühe konkreetse põlevkivi jaoks välja töötatud lahendused ei sobi ilma täiendavate uuringuteta teistele põlevkividele. Põlevkivivaldkonnas on maailmas praegu suurem osa jõupingutusi suunatud põlevkivivarude uurimisele ja palju vähem tegeletakse nende praktiliste kasutusvõimaluste uurimisega. Eesti on üks väheseid riike, kellel on olemas kompleksne põlevkivi kasutamise kogemus, st. nii otseseks energiatootmiseks, kui vedelproduktide tootmiseks, samuti ehitusmarejalide tootmiseks (nii tsemendi koosseisus, kui tuhast plokkide tegemisel) ning hea ülevaade potentsiaalsetest keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise teedest. See loob head eeldused rahvusvahelieks koostööks antud valkonnas.

1.4 Innovatsioonihoiakud maakonnas

Maakonna innovatsioonivõimekus on seotud eelkõige suurettevõtetega ning nende tehnoloogia arenduse projektidega. Suuremateks uuenduslikeks projektideks on olnud põlevkivikeemia valdkonnas rakendatud projektid (VKG Petroter tehnoloogial ja EE Enefit tehnoloogial põhinevate õlitehaste rajamine maakonda). Olulist rolli põlevkivivaldkonna arengute seiramisel ja koordineerimisel saab mängima Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži poolt rajatud Põlevkivi Kompetentsikeskus, mille rajamist toetas rahaliselt ka ERDF.

Väljakutseteks on innovaatilise tegevuse laiendamine väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas. Selleks on vajalik tegeleda ühelt poolt teadlikkuse kasvatamise ning teisalt ka uuenduslike ettevõtete toetamisega.

Edukad on olnud maakonnas välja töötatud ning läbi viidud sotsiaalse innovatsiooni projektid. Maakonnas käivitatud „Ettevõtliku kooli“ programmi kaasabil on riigi tasandil viidud sisse ettevõtlikkuse arengut toetavad muudatused Riiklikku õppekavasse. Ida-Viru maakonnas on välja töötatud vastavaid juhendmaterjale ning tegeletakse ettevõtliku õppe standardi rakendamisega.

Ida-Virumaal on rakendatud uusi koostöömudeleid partnerluste ülesehitamiseks. Maakonnas on viidud ellu edukaid koostööprojekte erinevate partnerluste raames:

 Ida-Virumaa tööstusalade väljaarendamine – regiooni omavalitsuste ja riigi baasil toimiv sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on viimaste aastate jooksul teostanud edukalt tööstusinvestorite leidmist Ida-Virumaa ühe spetsiifilise ressursi – mahukate kasutusest väljas olevate tööstusalade – tõhusaks rakendamiseks. Saadud kogemus on Eestis oma valdkonnas eesrindlik ning järgmist vääriv.  Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur“. – 2012 aastal kehtestakse maakonna olulisi tehnilise infrastruktuuri objekte ruumiliselt paigutav teemaplaneering. Kompleksne lähenemine tehnilise infrastruktuuri planeerimisele nõuab head partnerlust maavalitsuse, omavalitsuste ja ettevõtjate vahel. Ainulaadne kogemus Eestis.  Menetlusteenistus – lähtuvalt vajadusest tagada omavalitsuste territooriumil kohalike eeskirjade ja nõuete täitmine, moodustasid viis Ida-Virumaa valda ühise menetlusteenistuse, mis jälgib heakorra ning muude omavalitsuste kehtestatud reeglite täitmist ning omab õigust ka karistuste määramiseks. Illuka, Jõhvi, Mäetaguse, Toila ja Vaivara vallad teostavad ühiselt selle struktuuri juhtimist ning jaotavad kulusid. Saadud kogemus on Eestis ainulaadne ning järgimist vääriv.  Ida-Virumaa turismiklaster - Ida-Virumaa turismiklastri on moodustanud kohalikud omavalitsused ja turismiettevõtjad. Väljapaistvaks teeb selle koostöövormi ühise klastri rahastamisskeemi väljatöötamine ja rakendamine. Klaster toetab viimaste aastate tormilist turismivaldkonna arengut Ida- Virumaal.  Koolivõrgu optimeerimise kava – maakondliku koolivõrgu optimeerimise kava töötati välja kõigi kohalike omavalituste koostöös ning selle tulemusi on asutud rakendama Ida-Virumaa keskregioonis. Välja töötatud maakondliku gümnaasiumihariduse mudel on rakendatav ka mujal maakondades.

Olulisteks maakonna era- ja avaliku sektori partnerluses tegutsevateks sotsiaalse innovatsiooni genereerijateks on maakonnas Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA, TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, maakonna omavalitsused.

1.5 Rahvusvahelistumise põhimõtted

Rahvusvahelistumine on minetanud oma eksklusiivsuse eraldiseisva tegevusena. Rahvusvaheline suhtlus regionaalsel tasandil ei ole enam eristuv spetsialiteet ja kompetents, vaid läbiv vajadus kõigis tegevusvaldkondades. Tänapäeval peab olema võimekus rahvusvaheliseks suhtluseks kõigil spetsialistidel erinevates valdkondades. Sellest tulenevalt on mõistlik rahvusvahelise suhtluse oskust käsitleda arendustegevusi läbiva kompetentsina nagu näiteks arvutioskust.

Rahvusvahelistumisel saab käsitelda erinevaid tasandeid:

 Rahvusvahelise informatsiooni hankimine ja sellega töötamine – vajalik kõigile septsialistidele, suures osas läbi interneti võimaluste  Suhtlus rahvusvahelistes võrgustikes – osalus rahvusvahelistes võrgustikes (CPMR – Euroopa perifeersete mereäärsete regioonide liit, EL Regioonide Komitee, LEADER tegevusgruppide võrgustikud vms.)  Bilateraalne suhtlus – suhtlus konkreetsete koostööpartneritega välismaalt, konkreetsete projektide algtamine ja läbiviimine (sõpruslinnad, projektipartnerid jt.)

Regionaalselt on perspektiivikaim koostöö Eesti-Soome-Venemaa kolmnurgas. Samas on vajalik koostööd teha ka laiemalt, milleks annab hea võimaluse CPMR. Tegemist on organisatsiooniga, mis ühendab 160 Euroopa regiooni 28 riigist. Selle organisatsiooni kaudu on Ida-Virumaal võimalik kaasa rääkida Euroopa Liidu tasandil ja tagada, et Euroopa institutsioonid arvestavad ka maakonna ja tema partnerite eesmärkide ja huvidega. Lisaks on CPMR-i kaudu võimalik leida välispartnereid erinevatest Euroopa riikidest ja koos nendega ellu viia konkreetseid projekte, millega tuuakse Ida-Virumaale täiendavaid rahalisi vahendeid. CPMR-is leiavad käsitlemist kõik maakonnale olulised teemad – keskkond, transport, tööstus, energeetika jm. Euroopa Liidu liikmesriigina on meie jaoks oluline kaasa rääkida kõigil nendel teemadel.

II. Arenguvaldkondade seisund ja suundumused

Arendustegevuste elluviimisel on oluliseks horisontaalseks teguriks regionaalne mainekujundus. Regiooni maine kujundavad regiooni ettevõtted, asutused, organisatsioonid ja inimesed. Parema tulemuse saavutamiseks on otstarbekas mainekujunduslikke jõupingutusi koordineerida. Üheks mainekujundusliku koordineerimise näiteks on Ida-Virumaa turismiklastri projekt.

Mainekujunduses on otstarbekas kasutada enam Ida-Virumaa mitmekesisust – positiivses võtmes multikultuursust, looduslikku ja majanduslikku mitmekesisust.

Maakonna mainekujundus vajab koordinaatorit ja eestvedajat, kes vastavalt partnerite vahelistele kokkulepetele regiooni avaliku sektori poolset mainekujundust ellu viiks.

2.1 Loodusressursid ja -keskkond

Ida-Virumaa keskkonna ja loodusressursside valdkonnas omab konkurentsitult olulisimat mõju põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine mõjutab maastikke, veeressurssi, põllumajanduslikku ja metsanduslikku ressurssi ning põlevkivi kasutamine omakorda õhukvaliteeti. Kaevandatud alade ning tööstuslikust kasutusest välja jäänud alade taaskasutuselevõtt peab olema aktiivne ja mitmekesine.

Oluline on tagada maakonna elanikele puhta õhu ja joogivee kättesaadavus ka väljaspool suuremaid asulaid. Maakonna metsasus vajab säilitamist vähemalt praegusel tasemel.

Väljakutseks on traditsiiooniliste kõrvale uute energeetiliste ressursside kasutuselevõtmine maakonnas.

Keskkonnavaldkonnas on oluliseks inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamine nii maa- kui linnapiirkondades.

2.2 Inimene

2.2.1 Haridus

Maakonna haridusvaldkonna võtmeküsimuseks saab uuel finantsperspektiivi perioodil olema haridussüsteemi kompleksne parendamine ning erinevate haridusasutuste ja haridustasemete integreerimine. Haridusvaldkonna integreerimine käesolevas kontekstis tähendab vajadustele vastavat ning vastastikku informatsiooni vahetavat ning koostööd tegevat haridusasutuste võrgustikku. Oluline on vältida mõttetut konkureerimist erinevate koolide vahel nii üldhariduse, selle gümnaasiumiastme kui ka kutse- ning kõrghariduse vahel. Parima tulemuse annab olukord, kus õppijatel on õigeks ajaks alati piisavalt informatsiooni tema ees seisvatest valikutest ning heasoovlik tugi nende valikute tegemiseks (nt. otsused, mis puudutavad edasiõppimist gümnaasiumis või kutseõppes, kutseõppe või kõrgharidustee valimine pärast gümnaasiumit jne.). Olulisteks partneriteks selles protsessis on kutseõppekeskused Narvas ja Jõhvis ning kõrgharidust pakkuvad TÜ Narva kolledž ning TTÜ Virumaa kolledž.

Sellisel moel on võimalik tagada optimaalne haridusvõrgustik maakonnas ning parem haridustase. Oluline on vähemalt ühe kõrgetasemelise gümnaasiumi väljaarendamine maakonnas. Haridustaseme kaasajastamisele annab tuge haridusmetoodiliste „mõttekodade“ käivitamine koostöös koolide ja sotsiaalpartneritega (nt. ettevõtliku kooli programmi raames). Sellised mõttekojad saaksid pakkuda tuge õpetajatele ning oleksid abiks eeldatavate õppeprotsesside ja õppevahendite muutumisel.

Üldharidusvõrgustiku tulevikuarenguid on kajastatud „Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine Ida-Virumaa näitel.“ http://www.ivol.ee/ivol.php?leht=5&lng=ee&lx=0&news_id=245&action=show_post

2.2.2 Kultuur

Ida-Viru maakond peab tihendama koostööd Eesti oluliste kultuurivaldkonna haridusinstitutsioonidega (EKA, Viljandi Kultuurikolledž, Tartu Kõrgem Kunstikool). Kultuurivaldkonna baasil saab välja arendada maakonna loomemajandussektori ning muuta see ekspordivõimeliseks. Head eeldused kultuurivaldkonna edukaks arenguks on maakonna kultuuriline mitmekesisus, mille potentsiaali realiseerimine annaks maakonnale olulise arengutõuke. Koos maakonna loodusliku ja inimtekkelise mitmeksisusega annab see tugeva baasi filmitööstusele võttepaikade pakkumiseks. 20

Rahvakultuuri hoidmine ja säilitamine moodustab olulise osa Ida-Virumaa kultuurivaldkonna arengust. Maakonna kultuuripotentsiaali täies mahus ärakasutamiseks on vajalik suurendada maakonna majutuskohtade arvu, et õnnestuks edukalt maakonda tuua kultuurivaldkonna suurüritusi. Ida-Virumaal on juba praegu rida rahvusvahelise tasemega kultuuriüritusi, mille kasvu pärsib majutus- ja toitlustuskohtade puudus. Kultuurivaldkonna tegevusi oleks maakonna tasandil otstarbekas eraldi kavandada.

2.2.3 Sotsiaalvaldkond

Inimese heaolu tagamisel on oluline panustada inimeste tervisekäitumise parandamisesse. Sotsiaalvaldkonna arengus on oluline tegutseda seostatult teiste arenguvaldkondadega, eelkõige haridusvaldkonnaga. Inimeste tervisekäitumise määrab olulisel määral ära haridustase, keskkonna puhtus, toitumis- ja sportimisharjumused.

Sotsiaalvaldkonna arendamisel tuleb vastata erinevate sihtgruppide ootustele, kuid tegutseda ka seal, kus sihtgrupil ei pruugi mingeid ootusi üldse olla. Teisalt on oluline sotsiaaltoetuste juures säilitada tasakaalu abi ja ise hakkama saamise vahel. Vastasel korral võime jätta abistamata seal, kus tegelikult abi vajatakse või teisalt tekitada „õpitud abitust“, kus inimene ei oskagi enam ilma abita hakkama saada. Selles osas on vajalik täpsustada sotsiaalteenuste raames pakutavate koolituste fookust, et vältida inimeste nö. „ülekoolitamist“, kus koolitatavad on huvitatud ainult koolituse läbimise märkest, mitte koolitusel pakutava omandamisest või hilisemast kasutamisest.

Statsionaarset arstiabi pakutakse Ida-Virumaal Kohtla-Järvel keskhaiglas ning Narvas üldhaiglas. Ambulatoorset eriarstiabi pakutakse lisaks veel Kiviõlis ja Sillamäel. Statsionaarset hooldusravi pakutakse Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Eelmainitud asulates on perearstid koondunud perearstikeskustesse.

Sotsiaalvaldkonnas tuleb panustada kvalifitseeritud tööjõu leidmisesse ja arendamisesse nii tervishoiuteenuste kui ka sotsiaalteenuste valdkonnas.

Maakonna sotsiaalne infrastruktuur vajab arengut, nii mahtude kui ka üldise kvaliteedi poolest. Hoolekandeteenuste osutamine muutub tulevikus mahukamaks. Sotsiaalvaldkonna olulisus ühiskonnas kasvab.

2.2.4 Kodanikuühiskond

Kodanikuühikonna arengus Ida-Viru maakonnas on vajalik kasvatada vabaühenduste osalemist erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuste funktsioonide pakkumises. Funktsioonide üleandmine saab toimuda mõtestatult ning ressurssidega tagatult.

Vabaühendused vajavad koolitust ja arendustegevust oma kompetentside kasvatamisel suhtlemiseks ettevõtjate, riigi ja omavalitsustega. Vabaühenduste võimekus partnerite protesessides osaleda või neid mõjutada vajab arendamist.

Kodanikuühiskonna aktiivsus maapiirkondades on suurem, kui linnalistes piirkondades. Linnaliste alade vabaühenduste arv ja aktiivsus pole veel oma täit potentsiaali realiseerinud.

Kodanikuühiskond saab panustada Ida-Virumaa loomemajandussektori väljaarendamisel.

2.2.5 Lõimumine

Lõimumisprotsessid on Ida-Virumaa kogukondade arengus olulisel kohal. Seni on kohalike lõimumisvaldkonnaga tegelevate organisatsioonide võimekus kaasata lõimumiseks ette nähtud vahendeid olnud ebapiisav. Oluline on kasvatada lõimumisvaldkonnas tegevuste planeerimis- ja elluviimisoskusi, et suuta paremini kasutada neiks tegevusteks olemasolevat raha.

Lõimumistegevust pidurdab Ida-Virumaa eestikeelse ja venekeelse kogukonna vähene usaldus üksteise suhtes. See võib olla põhjustatud ka lõimumisbaasi kitsast käsitlusest (keeleline baas). Usaldust kogukondade vahel aitaks kasvatada uute lõimumisbaaside aktiivsem kasutamine – sport, kultuur, loodus, teadus, haridus ja huvitegevus jne.

Sotsiaalmeedia roll lõimumisvaldkonnas lähiaastatel tõenäoliselt kasvab. Olulisemaks muutub tõenäoliselt ka sotsiaalse ettevõtluse roll lõimumistegevustes. Tavameedias venekeelne mainstream televisioon mõjub sageli inimesi vaimselt marginaliseerivalt (nt. pidevad kaheldava väärtusega kontsertsaated või seriaalid). Teisalt pole ette näha Eestis toodetud venekeelse televisiooni piisavat võimekust konkureerida Venemaal toodetud televisiooniprogrammidega.

Arvestades Ida-Virumaa kultuurilist olukorda võiks Ida-Virumaa orienteeruda lõimumisprpotsessides eestvedaja rollile ning pakkuda uusi ja häid toimivaid lahendusi.

2.3 Majandus

2.3.1 Tehniline taristu

Ida-Viru maakonna tehnilise taristu arendamise põhimõtted on kajastatud teemplaneeringuga „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur.“ http://www.ida- viru.maavalitsus.ee/et/maakonnaplaneeringu-teemaplaneering-ida-virumaa-tehniline- infrastruktuur .

Märksõna „merealad―

Maakonna tehnilise taristu kavandamisel on tulevikus oluline arvestada ka maakonna merealadega ning Peipsi järve aladega. Otstarbekas on ka need alad tehnilise infrastruktuuri seisukohalt planeerida, kuid see eeldab ennekõike lähteuuringute läbiviimist. Mere- ja Peipsi järve alade planeerimine on oluline määratlemaks milliseid tehnilisi rajatisi ja kuhu on otstarbekas neil aladel paigutada.

Sadamate arengus on maakonna seisukohalt suurima mõjuga Sillamäe sadama perspektiivid. Sillamäe sadamas käivitub konteinervedude terminal. Tulevikus on Sillamäe sadam huvitatud ka reisijate kai rajamisest ning reisiliikluse käivitamisest.

Väikesadamate puhul on oluline välja arendada väikesadamate võrgustik kuni Narvani. Perspektiivis on oluline välja arendada ka Peipsi põhjaranniku väikesadamate võrgustik. Väikesadamad on suunatud lisaks kohalikuele väikeettevõtjatele (kalurid) ja ujuvvahendite omanikele ka turistide teenindamiseks.

Märksõna „lennuliiklus―

Lennuliiklus saab Ida-Viru maakonnas olla potentsiaalselt korraldatud Jõhvi ja Narva lennuväljade baasil. Avaliku sektori olulise kaasatusega saab arvestada heal juhul üks lennuväli. Kommertsalustel võib arendada ka teist lennuvälja. Lennuväljade arengueelduseks on eelkõige tööstuse- ja logistikavaldkonna investeeringud ning suuremate ettevõtete areng või käivitumine Ida-Virumaal, mis loob maakonnas vajaduse kiire transpordiühenduse järele (lennuki- või helikopteriühendus)

Märksõna „maanteetransport―

Maanteevõrgustiku puhul on selgeks prioriteediks olemasolevate kattega teede säilitamine.

Maakonna olulisimaks prioriteediks maanteetranspordi valdkonnas on uue Narva piiriületuspunkti väljaehitamine, et tagada võimalus piisavaks kauba- ja reisijavoogude kasvuks Eesti ja Venemaa vahel.

Sillamäe sadama laienemist arvesse võttes on oluline rajada maanteetranspordivõimalused planeeritavaks konteinerite veoks. Konteinerite vedu hakkab toimuma autotranspordiga, nii Narva suunal kui ka Tartu-Luhamaa suunal. Seetõttu on olulisteks maanteevõrgu edasiarendusteks Ida-Virumaal Sillamäe ümbersõit ning Jõhvi idapoolne ümbersõit. Maanteevõrgustik peab tagama ligipääsu ka arenevatele tööstusaladele Ida-Virumaal.

Hetkeseisuga omab maanteevõrgustik ka olulisimat osa töötajate pendelrändes erinevate tööjõuareaalide vahel (Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve, Kiviõli). Praeguseks on liiklustihedus Tallinn-Narva maanteel hommikustel ja õhtutundidel oluliselt kasvanud. Selles valdkonnas oleks otstarbekas leida alternatiive maanteetranspordile.

2012 aastal kehtestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20/T1 Tallinn- Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi-Narva lõigus ja Vodava-Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine.“

Märksõna „rongiliiklus―

Rongiliiklus on seni põhiliselt pühendunud kaubaveole. Hetkel on kaubavedude maht raudteel hiilgeaegadega (2003 – 2004) võrreldes väiksem. Sillamäe sadama arengutega seoses (konteinerterminali töölehakkamine), võib eeldada ka sinna suundava ja sealt lähtuva kaubavedude mahu kasvu. EL poolt kavandatav raudteeühendus Rail Baltic on otstarbekas pikendada kuni Venemaani, Sankt Peterburi linnani.

Kitsaskohaks on selgelt vähene reisijatevedu, mis ida-lääne suunal raudteel toimub. Arvestades praegusi arenguid – uute tööstusobjektide käivitumist Narvas ja Sillamäel, Sillamäe sadama laienemist, uute tööstusalade väljaarendamist Jõhvis, Kiviõli-Aidu turismipiirkonna väljaarendamist – saab nii tööjõu, kui turistide mobiilsuse tagamine Tallinn – Rakvere - Kiviõli – Jõhvi – Sillamäe - Narva suundadel lähiaastatel maakonna arengu seisukohalt oluliseks küsimuseks. Arengukava ajalises perspektiivis tähendaks see reisirongiliikluse kasvu ning reisirongiliikluse kiiruse kasvu.

Märksõna „tehnovõrgud―

Praegune tempo Ida-Virumaa tööstusalade arengus võib perioodil kuni 2020 viia elektrivõrgu võimsuste puudujäägini, et pakkuda piisavalt elektrienergiat kõigile soovijatele. Seni pole elektrivõimsuste kättesaadavus porbleemiks olnud, kuid arvestades võimalust ka energiamahukate tootmiste tulekuks Ida-Virumaale võib selline stsenaarium realiseeruda.

Suuremad joogivee kvaliteedi parandamisele suunatud tehnovõrkude arendamise projektid lõpevad 2014-ks aastaks. Reovee osas võib tekkida vajadus Ida-Virumaa keskregiooni reovete puhastusseadmete võimsuste suurendamiseks, arvestades regioonis realiseeritavaid investeeringuid ning käivitatavaid uusi ettevõtteid. Narva piirkonnas reovete puhastamise võimsustega probleeme ei ole, kuna need dimensioneeriti ka Kreenholmi reovete puhastuseks, mis seoses Kreenholmi pankrotiga pole hetkel koormatud.

2012 valmib maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur“, mis seob tehnorajatised konkreetsete asukohtadega.

2.3.2 Tehnoloogiline areng

Tehnoloogiavaldkonnas on viimastel aastatel olnud selgelt eestvedajaks põlevkivisektor. Käivitunud/käivitumas on tehnoloogiliselt uudsed lahendused põlevkivi kaevandamises ja töötlemises – Ojamaa kaevanduse „usskonveier“, õlitehased Petroter ja Enefit-280, planeeritav diislikütuste tootmine, Estlink-2 merealune kaabel. Lisaks arendused masinaehituse valdkonnas, kaevandusvete jääksoojuse ärakasutamine. Tegemist on oluliste tehnoloogiliste uuendustega regioonis ning uuendustega, mis omavad ka rahvusvahelist mõõdet.

Regiooni jaoks on oluline väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate tehnoloogiline areng. Selles vallas suuri läbimurdeid maakonnas pole olnud. Käivitamisel on Põlevkivi Kompetentsikeskus Kohtla-Järvel, mille üheks oluliseks missiooniks on toetada väikeettevõtluse teket ja arengut põlevkiviga seotud valdkondades. Selleks arendatakse kompetentsikeskuse baasil välja spetsialiseeritud inkubatsioonikeskus alustavatele väikeettevõtetele. Mõistlik on maakonnas toimivat tehnoloogilist innovatsiooni puudutava informatsiooni koondamine TTÜ Virumaa kolledži ja Põlevkivi Kompetentsikeskuse juurde.

Paremate tehnoloogiate kasutuselevõtmine peab looma ettevõtjatele täiendavat lisandväärtust ning parandama nende konkurentsivõimet.

2.3.3 Ettevõtlus – suur- ja väikeettevõtlus

Märksõna „suurettevõtted―

Ettevõtlust Ida-Virumaal võib tinglikult käsitleda suur- ja väikeettevõtlusena. Suurettevõtlus põhineb suures osas põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel ning logistikal.

Uue arengukava perioodi jooksul toimuvad eeldatavasti muudatused põlevkivi kaevandamises ja töötlemises, mis saavad kindlasti omama mõju maakonna arengule. Tõenäoliselt lisanduvad uued kaevandamisalad. Põlevkivivaldkond on keskendumas olulisel määral keerulisemate toodete väljaarendamisele, ka õlitootmise perspektiiv paraneb. Kütuste maailmaturu hindade tase muudab tänapäeval otstarbekaks isegi autokütuste tootmise põlevkivist. Seoses sellega oleks õiglane, kui õlitootmisel tekkivate tulude jaotamisel arvestatakse Ida-Virumaa huvidega.

Suurettevõtted on väga huvitatud maakonna arengutest sotsiaalses valdkonnas. Esmatähtis on keskendumine hariduse kvaliteedi parandamisele kõigis haridusastmetes. Sotsiaalne heaolu tagab suurettevõtete pikaajaliseks tegevuseks vajaliku stabiilse keskkonna. Seetõttu panustavad suurettevõtted ka maakonna sotsiaalsesse arengusse, pakuvad tööd ja teenistust maakonna väikeettevõtetele, tegelevad maakonna esindamise ja promomisega väljaspool.

Suurettevõtete jaoks on oluline keskkonnaseisund ja keskkonnakaitse. Selles valdkonnas on oluline liikuda tootmisest järgi jäävate ressursside täielikumale ärakasutamisele (nt. elektrijaamade jahutusvete jääksoojus vesiviljeluseks, uppunud kaevanduste veeressurss soojuspumpade rakendamiseks jne.). Taastuvenergeetika areng edendab logistikasektorit, kuna vajab täiendavat transporti (nt. puiduhake). Kasutusest välja läinud kaevandus- ja tööstusalasid saab edukalt rakendada rekreatsioonivõimaluste loomiseks (Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseum, Kiviõli Seiklusturismikeskus, Aidu veespordikeskus).

Suurte keemisektori ettevõtete jaoks tekitab probleeme keskkonnatasude kiire kasv. Keemiatööstuse rahvusvahelistumisel saab tugineda Euroopa keemiaregioonide võrgustikule.

Suurettevõtete huviorbiidis on olulisel määral TTÜ Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse arengud arengukava perioodi jooksul.

Märksõna „väike- ja keskmine ettevõtlus―

Masu ja VKE-de asutamise protseduuride lihtsustamine on omanud positiivset mõju VKE-de arvule maakonnas. Samas on võrdluses muu Eestiga ettevõtlusaktiivsus endiselt madal. Paljud väikeettevõtted ja FIE-d teevad töid, mida nad enne tegid töövõtjatena, nüüd ettevõtjatena, mis võimaldab teatud määral maksude maksmist optimeerida.

Väikeettevõtja roll maakonnas vajab tutvustamist, propageerimist ja väärtustamist. Maakonna väikeettevõtjate ees seisab rida väljakutseid. Väikeettevõtjate tootearendus on kallis ning ilma avaliku sektori toeta keeruline teha, samuti ekspordi arendamisele suunatud tegevused. Riiklikud toetused neis valdkondades on seni olnud väga keerulised ja raskesti kättesaadavad. Eksporditegevuste arendamisel võib olla perspektiivseks suunaks siit välismaale siirdunud kaasmaalaste kontaktvõrgustike ärakasutamine kohalike toodete müügiks turgudel, kus nad elavad. Esimeses etapis on mõistlik keskenduda eksporditegevustes lähipiirkondadele, Soomele ja Venemaale.

Ida-Virumaa väikeettevõtjatele on oluline informatsiooni kätesaadavus, samuti tugi suuremate Eesti ettevõtetega suhtlemisel – nö. „uste avamine“. Regiooni väikeettevõtjal on keeruline jõuda oma sõnumitega massimeediasse.

Väikeettevõtjate jaoks on oluline toimiva hairdussüsteemi kvaliteet, kuna vajaliku sotsiaalse arengutaseme, teadmiste ja oskustega tööjõu leidmine on keeruline.

Puudulik on väiketootmispindade kättesaadavus ning samuti väiketootjatele orienteeritud inkubatsioonikeskuste võrgustik.

Märksõna „Põllu- ja maamajandus―

Põllu- ja maamajanduse kasv on viimastel aastatel toimunud üldise toiduainete hinna kasvu tingimustes. Põllumajanduslik tootmine Ida-Virumaal on võrreldes teiste ettevõtlusvaldkondadega proportsionaalselt vähene. Samas regionaalselt on põllu-, metsa- ja maamajandus olulisim maakonna lõuna- ja lääneosale.

Põllumajandusel on oluline roll kohaliku toidu tootmises ning seeläbi maakonna turismisektoiri arengus. Põllumajandus loob korrastatud maastikud ning maakonna visaalse ilme.

Olulist rolli maakonna tasakaalsutatud arengus ning maaelu säilimises mängivad maakonnas tegutsevad ja partnerlusel põhinevad LEADER tegevusgrupid ning kalandusvaldkonna tegevusgrupid: Kirderanniku Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse

Koostöökoda, Virumaa Koostöökogu, Virumaa Rannakalurite Ühing ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu.

Märksõna „Loomemajandus―

Loomemajandus on seni nõrgalt arenenud valdkond Ida-Virumaal. On üksikuid edulugusid, kuid kompleksne lähenemine on seni puudunud. Arengukava perioodil on oluline käivitada erinevaid loomemajanduse valdkondi siduv loomemajanduskeskus, mis annaks võimaluse kommertsialiseerida oma toodangut nii kunstnikel, muusikutel, käsitöölistel, arhitektidel jt. Otstarbekas on viia läbi tunnustusüritusi, innustada inimesi uuenduslike ideedega lagedale tulema. Läbi loomemajanduse on perspektiivne Ida-Virumaa, kui filmivõtete paiga turundamine nii lääne- kui idasuunal. Eelduse annab selleks Ida-Virumaa looduslik, antropogeenne ja kultuuriline, sh. rahvuskultuuriline mitmekesisus.

2.3.4 Turism

Turismivaldkonna arengud on kokku võetud Ida-Virumaa turismiklastri strateegias ning põhinevad E³ tursmitoote kontseptsioonil. Eeltoodud strateegias on toodud ka täpsemad turismivaldkonna arengueesmärgid. Strateegia on kättesaadav lingilt: http://www.ivek.ee/wp-content/uploads/2012/06/ivtk_strateegia-2011-2020- tegevuskava-2011-2013.pdf

Turismi arengutrendid viimastel aastatel on olnud positiivsed, selleks on andnud alust maakonna atraktiivsus läbi kultuurilise ja antropogeense mitmekesisuse. Oluliseks Ida-Virumaa turismi eristavaks aspektiks on laialdase tööstuspärandi olemasolu ning turistidele eksponeerimine.Turistide arv on kasvanud ning eriti kiire on olnud kasv idaturul. Teisalt ei ole turismi infrastruktuur piisav arenguhüppe saavutamiseks. Praeguseks hetkeks on selgelt tuvastatav tendents, kus majutus- ja toitlustuskohtade nappus ei võimalda täielikult ära kasutada olemasolevat atraktsioonide ja rajatiste potentsiaali (Jõhvi Kontserdimaja, Kohtla Kaevanduspark-muuseum, Narva linnus ja bastionid jne.). Arvesse tuleb võtta ka planeeritavaid arendusi (Kiviõli tuhamägi, Aidu veespordikeskus), mida teenindava infrastruktuuri nappus ilmselgelt pidurdama hakkab. Ida-Virumaal on puudu nii hotellimajutusest kui ka soodsamast hostel tüüpi majutusest ning majutusvõimalustest turismitaludes.

Füüsilise turismikeskkonna kvaliteet tahab kindlalt uuendamist. Oluline on tagada Ida-Virumaa „väravate“ olemasolu ja kvaliteet nii füüsilises keskkonnas (bussi- ja rongijaamad, sadamad) kui ka virutaalses keskkonnas (internet, video, telefonirakendused). Turistidele peab olema kättesaadav kvaliteetne informatsioon 28

mitmes keeles (minimaalselt eesti, vene, inglise). Turistide piiriületus peab olema sujuv ja kiire, selleks on oluline uue piiripunkti väljaarendamine Narva jõel. Maakonna avatus merele on vähene ning vajab kvalitatiivset arenguhüpet läbi väikesadamate arendamise. Kindlasti on mõistlik kasutada täielikumalt ära maakonna looduskeskkonna poolt pakutavaid võimalusi (rabamatkad, jahipidamine, fotojaht, kalastus, metsaandide korjamine jne.) ning edasi arendada loodusesse rajatud turismi infrastruktuuri (laudteed, telkimiskohad, lõkkekohad, matkamajad jms.)

Turismisektori arengut maakonnas pärsib nõrk reisirongiliiklus ida-lääne suunal. Olulist parendust vajab füüsiline keskkond, milles turist viibib. Avaliku sektori toel on vajalik lahendada maakonna meediasuhtluse kitsaskohad. Maakonnast lähtuva informatsiooni hulk ja kvaliteet peavad olema paremad.

Turismisektor on oluliseks faktoriks väikeetteveõtluse edendamisel pakkudes võimalusi pigem just väikeettevõtjatele oma toodete ja teenuste müügiks. Oluline on leida kokkupuutepunktid loomemajandusettevõtjate ja turismisektori vahel.

Maakonnas kolm turismitõmbekeskust: Narva - Narva-Jõesuu, Peipsiäär koos Avinurmega ning Toila-Jõhvi-Kohtla. Turismitõmbekeksused omavad potentsiaali turistide kohaletoomiseks ning teevad koostööd maakonnas olemasolevate väljasõidukeskustega (paigad turismiatraktsioonide ning –teenustega). Perspektiivseks arendusalaks turismivaldkonnas on Kiviõli-Maidla piirkond koos juba toimivate ning planeeritud arendustega.

2.4 Valitsemine ja haldus

2.4.1 Riigi asutused ja struktuurid (valitsemine, turvalisus, riigikaitse)

Maakonna jaoks on oluline riiklike asutuste olemasolu regioonis. Riigiasutused pakuvad piirkonna elanikele mitmekesiseid ning stabiilseid töökohti. Positiivse näitena saab tuua välja Viru Vangla rajamise Jõhvi, erinevate riigiasutuste ja ametitite regionaalsete üksuste säilimist ja arendamist Jõhvis.

Regionaalse halduse tasandite puhul on vajalik selgem nägemus, nii riigi kui ka regiooni poolt. Tuleb jõuda selgusele erinevate avalikku teenust pakkuvate asutuste funktsioonides ja rollides:

 Ida-Viru Maavalitsus  Ida-Viru Omavalitsuste Liit

 Ida-Viru Ettevõtluskeskus  LEADER tegevusgrupid  Muud ühised sihtasutused (SA IVTA, SA PET jt.)

Ressursside nappuse tingimustes on oluline leida võimalused erinevate tegevuste dubleerimise vältimiseks ning ressursside tulemuslikuks kasutamiseks.

Oluliseks aspektiks on põlevkivi kaevandamisel ja põlevkivist kütuste tootmisel riigi poolt korjatavate maksude õiglane jaotamine. Arvestades asjaolu, et nii põlevkivi kaevandamisest kui ka kütuste tootmisest tekkiv keskkonna- ja tervisekahju tekib Ida-Viru maakonnas, on õiglane, et nende protsesside pealt kogutavad maksud jäävad olulises osas maakonda võimaldades leevendada loodusressursside kasutamisest maakonna elanikele tekkinud negatiivseid mõjusid.

2.4.2 Kohalikud omavalitsused

Kohalike omavalitsuste puhul on olulisimaks väljakutseks piisava haldusvõimekuse tagamine oma ülesannete täitmiseks. Endiselt on aktuaalne omavalitsuste omavaheline koostöö erinevate teenuste osutamisel ning võimalusel/vajadusel omavalitsuste liitumine.

Omavalitsusreformi ei saa käsitleda eraldi riigipoolsest haldusreformist ning otsustest regionaalse haldustasandi kohta.

III. Maakonna arengustrateegia

3.1 Maakonna arenguvisioon

Aastaks 2020 on Ida-Virumaa ühiskondlikult sidus, kvaliteetse elukeskkonnaga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond, mis on Soome lahe idaregiooni arendustegevuste üks eestvedajaid.

Seda iseloomustab valdkonniti:

Looduskeskkond Inimene Majandus Valitsemine ja ja –ressursid •Inimene kui •Majandus kui võim •Looduslik keskkond arenguprotsesside materiaalsete •Loodus-, sotsiaalse - ja loodusressursid kandja, inimese väärtuste looja ja majandus- kui füüsiline arengu mõjutaja inimese arenguks keskkonna keskkkond erinevaks korraldamine ning arendustegevuseks ühiste arendustegevuste rakendamine

Joonis 11. Maakonna arenguvaldkonnad

Looduskeskkond ja -ressursid

 Ida-Virumaa puhta looduskeskkonna baasil eksisteerib liikide elupaikasid hoidev ja siduv roheline võrgustik, väärtustamaks puutumatut loodust, metsi ja suuri rabamassiive.

 Ida-Virumaa loodusressursse kasutatakse tõhusalt ning jätkusuutlikult

 Ida-Virumaa liigub kiirelt jäätme- ja heitmevaba tootmise poole nii ressursside ammutamisel (nt. kaevandamisel) kui ka ressurside töötlemisel. Maakonna

ettevõtted ja innovatsioonipartnerid on olnud edukad erinevate jäätmete kasutamise arendamisel toodeteni ning nende toodete realiseerimisel.

Inimene

 Maakonna elukeskkond on oma kvaliteedilt Eesti paremate hulgas, luues eeldused rahvastikutrendide positiivsemaks arenguks.

 Ida-Virumaal on kujunenud välja sidusus eesti- ja venekeelsete kogukondade vahel, mis põhineb kindlustundel mõlema kogukonna säilimise osas.

 Ida-Virumaa rahvatervise näitajad on paranenud ning jõudnud Eesti keskmisele tasemele

 Ida-Virumaal toimib aktiivne kultuuri- ja spordielu, mis tugineb erinevate kultuuri- ja spordivaldkondade tuntud ja professionaalsetele tegijatele ja laiale kandepinnale maakonna elanike hulgas.

 Maakonnas on kujunenud välja hästi integreeritud haridussüsteem, mida iseloomustab selge ja mõtestatud seos erinevate haridusastmete ning erinevate haridusasutuste vahel. Haridussüsteem on orienteeritud ühiskonna oluliste väärtuste ja ettevõtlikkushoiakute kujundamisele ning on tihedalt seotud ettevõtluse, vabaühenduste ja avaliku sektori ees seisvate ülesannetega.

Majandus

 Ida-Virumaa ettevõtted on olulisel määral suutnud kohaneda maailmamajanduse raskuskeskmete nihkumisega läänest itta. Maakonna ettevõtted on omandanud tugeva võimekuse toota ja kaubelda arenevatel turgudel.

 Maakond on sujuvalt integreerunud ida-lääne suunaliste logistikakoridoridega, Ida-Virumaa on rahvusvahelise lennuliiklusega maakond.

 Põlevkivivaldkonnaga seotud teadmised ja oskused on maakonna oluliseks mittemateriaalseks ekspordiartikliks, pakkudes huvitatud riikidele võimalust arendada oma põlevkiviressursside ammutamist ja kasutamist.

 Ida-Virumaa maamajandus ja väikeettevõtlus suudavad olla konkurentsivõimelised nii kodu- kui välisturgudel ning nende areng põhineb inimeste ettevõtlikkushoiakutel.

 Välja arendatud tööstualade baasil on kaasatud maakonda kõrget lisandväärtust pakkuvaid investeeringuid. 32

 Sotsiaalvaldkonda toetav ettevõtlus ja rekreatsioonivõimalusi pakkuv turism on muutnud Ida-Virumaa atraktiivseks sihtkohaks Aasia ja Euroopa eakatele.

 Ida-Virumaa avatud turismiklaster pakub oma uuenduslikkuse ja oskusteabe alusel kõige mitmekülgsemaid ja kontrastiderohkemaid turismielamusi Eestis.

Valitsemine ja haldus

 Ida-Virumaa on efektiivselt hallatud ning sihipäraselt ja kooskõlastatult tegutsev maakond kolme riigi vahelises (Kirde-Eesti - Kagu-Soome - Loode- Venemaa) edukas koostöö- ja kasvupiirkonnas.

 Ida-Virumaa on olnud edukas avaliku sektori asutuste toomisel maakonda

3.2 Maakonna strateegilised arengusuunad

Maakonna strateegilised arengusuunad tulenevad vajadusest fokuseerida täpsemalt neid tegevuskomplekse, mille kaudu on tõenäoline saavutada kiiremat ja suuremat mõju arenguvisiooni poole liikumisel.

Strateegliste arengusuundade määratlemisel on võetad aluseks erinevaid sisendeid.

Eesti 10 aasta sisend eesmärgid ministeeriumitest (eelnõu)

Ida-Virumaa sotsiaal- Euroopa 2020 majanduslik strateegia analüüs

strateegilised Fookusgruppide arengusuunad Sisend maakonna intervjuud 2011 omavalitsustelt I-V 2014-2020

Joonis 12. Ida-Virumaa strateegiliste arengusuundade sisendid.

Strateegliste arengusuudade määratlemisel on lähtutud arengukava tasakaalustatud ülesehitamise põhimõttest ning igas arengukava olulises valdkonnas oon märgitud üks prioriteetne arengusuund, koos seda kirjeldava tegevuskompleksiga.

2011 aastal läbi viidud maakonna oluliste fookusgruppide (KOV, väikeettevõtjad, suurettevõtjad, kolmas sektor, riigiasutused, haridusasutused) intervjuude põhjal toodi maakonna olulisemate arenguvaldkondadena välja eelkõige:

 Elukeskkonna parendamine  Haridusvaldkonna arendamine  Tööstuse arendamine

Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik analüüs tõi välja oluliste kitsaskohtadena rahvaarvu vanaemise ja väljarände, vähese ettevõtlusaktiivsuse ning vajaduse kasvatada ekspordivõimeskust eelkõige tööstusvaldkonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate hulgas, samuti vajaduse kasvatada kohaliku tasandi võimu (omavalitsuste) rahalist ja halduslikku võimekust.

Käesoleva arengukava koostamise protsessis saadud sisend Riigikogu poliitikutelt, erinevatest ministeeriumitest ja ametiasutustest on rõhutanud vajadust arengukava fookuse väljatoomiseks. Samas on rõhutatud rahvusvahelistumise olulisust ning koostööd maakonna lähipartenritega – Soome ja Venemaaga. Oluline on siduda 34

arengukava strateegilised arengusuunad Eesti järgmise 10 aasta olulisemate eesmärkidega.

Arengukava arengusuunad toetavad Euroopa Liita 2020 strateegias välja toodud põhilisi arengusuundi ning on olulisel määral arvestanud maakonna omavalitsuste poolt antud sisendit.

Strateegilsite arengusuundade realiseerimise kaudu saab mõjutada maakondlike strateegiliste eesmärkide täitmist.

Looduskeskkonna ja –ressursside valdkonnas on maakonna strateegiliseks arengusuunaks maakonna loodusressursside efektiivne kasutamine.

Seda strateegilist arengusuunda iseloomustab järgmine tegevuskompleks:

 Energisäästlike hoonete rajamine, olemasolevate renoveerimine energiasäästlikuks  Kaevandamise jääkressursside kasutuselevõtt (nt. kaevandusvete soojusenergia, aheraine taaskasutus, kaevandatud alade taaskasutus jm.)  Säästlike tootmis- ja kaevandamistehnoloogiate rakendamine  Säästlik energiatootmine (sh. taastuvenergia)

Strateegiline arengusuund toetab järgnevaid Eesti tuleva 10 aasta eesmärke:

 Tõhusama loodusvarade kasutuse ning vähesema energia- ja süsinikumahukusega majandus  Kõrge lisandväärtusega teadmistemahukas majandus, mis põhineb traditsiooniliste harude kaasajastamisel ja uute tekkimisel

Inimarengu valdkonnas on maakonna strateegliseks arengusuunaks maakonna elukeskkonna kvaliteedi kompleksne parandamine.

Seda strateegilist arengusuunda iseloomustab järgmine tegevuskompleks:

 Heakorrainvesteeringud (tänvavalgustus, linna- ja külakeskkond)  Kergliiklusvõimaluste eelisarendamine  Investeeringud spordiobjektidesse, rahvaspordi ja saavutusspordi arendamine  Maakonnas pakutava hariduse kvaliteedi kasvatamine, vajalikud investeeringud haridusobjektidesse, ettevõtlikkusõppe arendamine

Strateegline arengusuund toetab järgnevaid Eesti tuleva 10 aasta eesmärke:

 Regionaalselt tasakaalustatud elukeskkond ja tegevusvõimalused 35

 Haridus on kvaliteetne, kättesadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav  Eesti inimeste eluiga on pikk ja kvaliteetne

Majandusarengu valdkonnas on maakonna strateegiliseks arengusuunaks maakonna ettevõtluskeskkonna kvaliteedi kompleksne parendamine.

Seda strateeglist arengusuunda iseloomustab järgmine tegevuskompleks:

 Tööstusparkide, ettevõtlusalade (sh. loomemajanduse valdkonnas), ettevõtlusinkubaatorite arendamine ning vastavad turundustegevused  Ettevõtluse tugitruktuuride võimekuse arendamine alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks (Põlevkivi Kompetentsikeskus, Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA, Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus SA, Kirderanniku Koostöökogu MTÜ, Virumaa Koostöökogu MTÜ, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda MTÜ, Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ,Eesti Kaubandus- Tööstuskoda)  Ettevõtluse vajaduste katmisele suunatud transpordiinfrastruktuuri arendamine – sadamate arendamine, maakondliku lennuvälja rajamine, reisirongiliikluse eelisarendamine Ida-Virumaa linnastu tööjõu mobiilsuse ning turistidevoo suurendamiseks.  Maakonna majutuskohtade arvu kasvatamine kasvava turistidevoo teenindamiseks.

Strateegline arengusuund toetab järgnevaid Eesti tuleva 10 aasta eesmärke:

 Eesti ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ning aktiivsed eksportijad  Kõrge tööhõive  Ühendused ja liikumisvõimalused on jätkusuutlikud

Valitsemise ja halduse valdkonnas on maakonna strateegliseks arengusuunaks kohalike omavlitsuste koostöövõimekuse kasvatamine.

Seda strateegilist arengusuunda iseloomustab järgmine tegevuskompleks:

 Uuringute ja infovahetuse korraldamine  Ühisteenuste juurutamine kohalikul ja regionaalsel tasandil  Ühiste planeeringute tegemise ja arengu kavandamise juurutamine  Tugi omavalitsuste liitumisprotsessidele  Maakonnaväliste avalike suhete korraldamine ja mainekujundus 36

Strateegline arengusuund toetab järgnevaid Eesti tuleva 10 aasta eesmärke:

 Sidus ja võrdsete võimalustega ühiskond  Ühtne ja tõhus riik

3.3 Maakondlikud strateegilised eesmärgid

Maakonna arengustrateegia realiseeritakse läbi eesmärkide saavutamise, mis on vajalikud visioonis kirjeldatud olukorrani jõudmiseks. Selleks on eesmärgid jaotatud valdkonniti ning maakonna partnerite poolt on pakutud välja konkreetsed tegevused ja projektid, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Progressi eesmärkide saavutamisel seirab regulaarselt (kord aastas) Ida-Viru Maavalitsus läbi eesmärkide saavutamist iseloomustavate mõõdikute.

3.3.1 Looduskeskkond ja –ressursid

Eesmärgi kirjeldus Mõõdiku kirjeldus Andmete allikad

Kaevandatud alade ja Edukate Avalikud andmed, endiste tööstusalade taaskasutusprojektide hulk ajakirjandus taaskasutamine on aktiivne ja edukas

Ida-Virumaa Metsasuse määr Metsaregister loodusressursse Jäätmete taaskasutuse määr Keskkonnateabe keskus kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik Maakonna elanike Keskkonnaharidusprojektide Keskkonnainvesteeringute keskkonnateadlikkus arv Keskus (KIK) on kasvanud

3.3.2 Inimese arengu valdkond

Eesmärgi kirjeldus Mõõdiku kirjeldus Andmete allikad Haridusvaldkond Maakonnas on Erineva tasandi õppeasutuste õppeasutused kättesaadav erineva olemasolu – alusharidus, taseme haridus üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, huviharidus Maakonnas pakutav Maakonnast välja suundunud Üldhariduskoolid (I-V MV haridus on atraktiivne gümnaasiumiastmehariduse haridus- ja ja saajate arv ja osakaal sotsiaalosakond) konkurentsivõimeline õppijatest tervikuna Väljastpoolt maakonda Ida- Üldhariduskoolid (I-V MV Virumaale haridus- ja gümnaasiumiastmesse sotsiaalosakond) siirdunud õppijate arv Riigieksamite sooritamise EHIS edukus Maakonna Ettevõtliku kooli standardile IVEK haridussüsteem toimib vastavate üldhariduskoolide ettevõtlikkuse arv arendamise põhimõtetel Kõrge „valgekraede“ osakaal Statistikaamet kvalifikatsiooniga tööjõust töötajate osakaal on maakonnas kasvanud Sotsiaalvaldkond Keskmine palk Ida- Keskmine palk võrreldes Statistikaamet Virumaal vastab teiste Eesti maakondadega vähemalt Eesti keskmisele näitajale Hõivatuse määr Ida- Hõivatuse määr võrrelduna Statistikaamet Virumaal vastab teiste Eesti maakondadega vähemalt Eesti keskmisele tasemele Ida-Virumaal on kõrge Liiklusõnnetuste arv, Piirivalve ja politseiamet (sh. sotsiaalse) kuritegevus turvalisuse tase Tuleõnnetuste arv Päästeamet Maakonna kaetus Maavalitsuse (Hariduse- perearstidega ja sotsiaalosakond) Eriarstiabi kättesaadavus Ida-Viru Keskhaigla Täiskasvanute Statistikaamet

hoolekandeteenuste kättesaadavus Rahvatervise näitajad Rahvatervise näitajate Tervise Arengu Instituut Ida-Virumaal on head dünaamika Kultuurivaldkond Maakonna kultuuri- ja Kultuurikollektiivide arv ja Rahvakultuuri Keskus spordielu on tegus ja dünaamika (juurdekasv) arenev. maakonnas Maakondlike ja Ida-Viru Maavalitsus üleriigiliste/rahvusvaheliste kultuuriürituste arv Maakonnas tegutsevate IVEK spordiühenduste arv ja dünaamika Maakondlike Ida-Viru Maavalitsus rahvaspordiürituste arv Kodanikuühiskond Ida-Virumaa elanikud Mittetulundusühingute arvu Statistikaamet osalevad aktiivselt dünaamika ühiskondlikus elus Riigikogu ja kohalikel Vabariigi valimiskomisjon valimistel osalemise aktiivsus Eesti kodanike osakaal Ida- Ida-Viru Maavalitsus Virumaa elanikkonnast Lõimumine Ida-Virumaa Kogukonnaliikmete Lõimumismonitooringu keelekogukondade enesehinnangute kattuvuse raport sidusus on kasvanud määr (regulaarne sotsioloogiline uuring) Üleriigilistel kultuuriüritustel Rahvakultuuri Keskus osalevate venekeelsete kollektiivide arv Eesti keele oskuse tase Innove maakonnas (tasemeeksamite tulemused)

3.3.3 Majanduse arengu valdkond

Eesmärgi kirjeldus Mõõdiku kirjeldus Andmete allikad Taristu Maakonnas rakendatud Investeringud põhivarasse Statistikaamet otseinvesteeringute Maakonna skp Statistikaamet maht, majanduslik tulem Eksport-import Statistikaamet

Välja arenenud Tallinna ja Narva (St. Statistikaamet reisirongiliiklus Tallinn- Peterburi) suunal liikuvate Peterburi suunal reisirongide arv Piiriületus Eesti-Vene Uue maantee Politsei- ja piirivalveamet piiril (Ida-Virumaal) on piiriületuspunkti kiire ja sujuv olemasolu Piiriületuste arv aastas Politsei- ja piirivalveamet (sõidu- ja veoautod) Ida-Virumaa on seotud Logistikasektori käive Statistikaamet; EAS ida-lääne ja põhja- maakonnas lõunasuunalisse Sillamäe sadama Sillamäe sadam logistikavõrgustikku kaubakäibe maht Maakond on Välja arendatud Kohalike omavalitsuste merele/Peipsile avatud (minimaalse andmed teenustepaketiga) väikesadamate arv Tehnoloogiline areng Maakonna ettevõtjate Lisandväärtus ettevõtetel Statistikaamet loodav lisandväärtus on eri sektorites kasvanud Investeeringut T&A -sse Statistikaamet Ettevõtlus Ettevõtlusaktiivsus on Ettevõtete arv 1000 Statistikaamet maakonnas kasvanud elaniku kohta (võrdlus Eesti keskmisega) Tertsiaarsektori osakaal Teenustesektori ettevõte Statistikaamet majanduses on kasvanud arv võrrelduna Primaar- ja sekundaarsektori ettevõtete arvuga Põlevkivivaldkonna Põlevkivisektori Põlevkivi areng on olnud tugev ja välisprojektide arv Kompetentsikeskus rahvusvaheline Põlevkivisektoris Põlevkivi tegutsevate Kompetentsikeskus teadmistemahukate VKE- de arv Turism Turismimajandus Maakonnas majutunute Statistikaamet maakonnas on arenenud arv Voodikohtade arv Statistikaamet

3.3.4 Valitsemise valdkond

Eesmärgi kirjeldus Mõõdiku kirjeldus Andmete allikad

Maakonnas toimib KOV indeks Siseministeeriumi optimaalne uuringud halduskorraldus Riigiasutuste esindatus Ida-Viru Maavalitsus Maakonnas on Elanike arvu dünaamika Statistikaamet pidurdunud elanike arvu vähenemine Koostöö maakonnas on Erineva tasandi Ida-Viru Maavalitsus tulemuslik koostööprojektide arv Põlevkiviressursi Ressursimaksu või Maksuamet kaevandamisest laekuv õlitootmismaksu hulk tulu jääb olulisel määral maakonnas regiooni

IV. Maakonna arendusprojektide kava (2014 – 2020)

Arendusprojektide kava on koostatud lähtuvalt käesolevas arengukavas defineeritud eesmärkidest. Arendusprojektid on arengukavasse esitanud maakondlikud partnerid avalikust-, era- ja kolmandast sektorist. Arendusprojektide esitamine põhineb konkreetse partneri soovidel ja eelistustel ning tema hinnagul projekti olulisuse ning maakondliku mõju kohta. Üks arendusprojekt võib toetada mitut eesmärki erinevates valdkondades. Sel juhul on tema liigitamisel lähtutud valdkonnast või eesmärgist, millele ta kõige enam mõju avaldab. Põhivaldkonna eesmärk on tabelites toodud bold´ina, kõrvaleesmärgid kursiivis.

4.1 Looduskeskkonna ja -ressursside kasutamise arendusprojektide kava

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Kaevandatud alade ja endiste tööstusalade taaskasutamine on aktiivne ja edukas  Ida-Virumaa loodusressursse kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik

 Maakonna elanike keskkonnateadlikkus on kasvanud

Nr. Projekti nimi Projekti omanik Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna või vastutaja elluviimise realiseeri arengukava 2014 – 2020 orienteeruv -mise eesmärkidega maksumus periood EUR

LK-1 Narva Eesti Energia Ei ole esitatav kuni Ida-Virumaa loodusressursse karjääris Kaevandused (konfidentsiaal 2016.a kasutatakse tõhusalt ning allmaa ne info) taastuvate ressursside kaevandamise kasutamine on jätkusuutlik (maapinna lauslangatus- Kaevandatud alade ja endiste meetodil) tööstusalade taaskasutamine on kasutuselevõtt aktiivne ja edukas

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud

Hõivatuse määr Ida-Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele tasemele

Keskmine palk Ida-Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele näitajale.

Ida-Virumaa keelekogukondade sidusus on kasvanud

Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem

Maakonna ettevõtjate loodav lisandväärtus on kasvanud

Põlevkivivaldkonna areng on olnud tugev ja rahvusvaheline

Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine

Põlevkiviressursi kaevandamisest laekuv tulu jääb olulisel määral regiooni LK-2 Estonia Eesti Energia Ei ole esitatav Alates Kaevandatud alade ja endiste kaevanduse Kaevandused (konfidentsiaal 2014 tööstusalade taaskasutamine on juures ne info) aktiivne ja edukas rekreatsiooni ja üldsusele Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on avatud head tegevuste ala rajamine Maakonna kultuuri- ja spordielu on taaskasutades tegus ja arenev aherainet Turismimajandus maakonnas on arenenud

LK-3 Tudulinna Tudulinna 95 000 2014-2017 Ida-Virumaa loodusressursse aleviku vallavalitsus kasutatakse tõhusalt ning veetrasside ja taastuvate ressursside biopuhasti kasutamine on jätkusuutlik rekonstrueeri mine Maakonnas rakendatud

otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem

LK-4 Iisaku aleviku OÜ Iisaku 2014 - Ida-Virumaa loodusressursse vee- ja Elamumajandus 2025 kasutatakse tõhusalt ning kanalisatsiooni taastuvate ressursside süsteemi kasutamine on jätkusuutlik renoveerimine Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem LK-5 AS ESFIL AS ESFIL TEHNO 2 700 000 2014 a. Ida-Virumaa loodusressursse TEHNO kasutatakse tõhusalt ning investeering taastuvate ressursside lahustite kasutamine on jätkusuutlik taaskasutamis e süsteemi eesmärgiga vähendada atmosfääri saastamist lenduvate ainetega LK-6 Tuulepargi AS Sillamäe SEJ 23 000 000 2016- Kaevandatud alade ja endiste rajamine 2018.a. tööstusalade taaskasutamine on tööstuslikule aktiivne ja edukas. jäätmealale Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem Maakonna ettevõtjate loodav lisandväärtus on kasvanud. LK-7 Tehnoloogilist AS Sillamäe SEJ 3 000 000 2016- Ida-Virumaa loodusressursse e protsesside 2019.a. kasutatakse tõhusalt ning tarbeks taastuvate ressursside jääkvee- ja kasutamine on jätkusuutlik heitveesoojuse st soojusenergia Maakonnas rakendatud tootmine otseinvesteeringute maht, majanduslik soojuspumba tulem tehnoloogial Sillamäel LK-8 Taastuva OÜ Corrigo ja SA 1 500 000 2015-2020 Ida-Virumaa loodusressursse energia Jõhvi Haigla kasutatakse tõhusalt ning lahenduste taastuvate ressursside kasutamine kasutamine on jätkusuutlik hoone renoveerimisel Maakonna elanike keskkonnateadlikkus on kasvanud LK-9 Jõhvi-Toila- Jõhvi, Toila, 100 000 2014-2018 Ida-Virumaa loodusressursse Mäetaguse- Mäetaguse, Illuka ja kasutatakse tõhusalt ning Illuka-Vaivara Vaivara taastuvate ressursside ühtse vallavalitsused kasutamine on jätkusuutlik internetipõhise geoinformatsio onisüsteemi Maakonna elanike (GIS-i) keskkonnateadlikkus on juurutamine kasvanud

Maakonna ettevõtjate loodav lisandväärtus on kasvanud

Ettevõtlusaktiivsus maakonnas on kasvanud

Koostöö maakonnas on tulemuslik

LK-10 Tammiku Jõhvi Vallavalitsus 2 000 000 2019-2020 Kaevandatud alade ja endiste aherainepuista tööstusalade taaskasutamine on ngu aktiivne ja edukas,

arendamine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on puhke- ja head rekreatsioonim aastikuks

LK-11 Pühajõe Jõhvi Vallavalitsus, 2 000 000 2017-2020 Ida-Virumaa loodusressursse saneerimine Toila Vallavalitsus, kasutatakse tõhusalt ning (möödavoolu Keskkonnaamet taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik rajamine Jõhvi

linnast, jõesängi puhastamine)

LK-12 Arendus- ja Jõhvi Vallavalitsus, 1 000 000 2017-2020 Ida-Virumaa loodusressursse uurimisprojekti Mäetaguse kasutatakse tõhusalt ning d Vallavalitsus taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik kaevandusvete

kasutamisel Kaevandatud alade ja endiste soojatootmise tööstusalade taaskasutamine on ks aktiivne ja edukas

LK-13 Sotsiaalobjekti Jõhvi Vallavalitsus 1 500 000 2014-2016 Ida-Virumaa loodusressursse rekonstrueeri kasutatakse tõhusalt ning mise taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik näidisprojekt energiasäästu eesmärgil (lasteaed „Kalevipoeg“ näitel)

LK-14 Aidu 100 MW Tuulepargi arendaja 150 000 000 2014-2020 Kaevandatud alade ja endiste tuulikupargi tööstusalade taaskasutamine on rajamine aktiivne ja edukas

Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem

Maakonna ettevõtjate loodav lisandväärtus on kasvanud LK-15 Aidu SA Aidu 10 000 000 2014-2020 Kaevandatud alade ja endiste Veespordikesk Veespordikeskus tööstusalade taaskasutamine on use rajamine aktiivne ja edukas endise Aidu põlevkivikarjää Maakonna kultuuri- ja spordielu on ri alale tegus ja arenev

Turismimajandus maakonnas on arenenud LK-16 Kaevandusjää Põlevkivi 10 000 000 2014- Kaevandatud alade ja endiste gi kaevandavad 2020+ tööstusalade taaskasutamine on taaskasutamis ettevõtted aktiivne ja edukas

el püramiidilinna Ettevõtlusaktiivsus maakonnas on ku rajamine kasvanud endise Aidu põlevkivikarjää Tertsiaarsektori osakaal majanduses ri alale on kasvanud LK-17 Oru pargi Toila Vallavalitsus, 1 600 000 2015 – Maakonna elanike külastus- ja RMK 2018 keskkonnateadlikkus on loodusharidusk kasvanud, eskuse rajamine Maakonnas pakutav haridus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline LK-18 Reostustõrje- MTÜ Toila 550 000 2015 – Maakonna elanike ja Merepääste, Toila 2017 keskkonnateadlikkus on mereökoloogia Vallavalitsus kasvanud, keskuse rajamine Toila Maakonnas pakutud haridus on sadamasse atraktiivne ja konkurentsivõimeline LK-19 Põlevkivi Põlevkivi 10 000€ 2014-2020 Maakonna elanike valdkonnaga Kompetentsikeskus aastas keskkonnateadlikkus on kasvanud seotud konverentsid Põülevkivivaldkonna areng on olnud ja tugev ja rahvusvaheline populaarteadu slike seminaride sari LK-20 Ekspertteenus Põlevkivi 40 000 2014-2015 Kaevandatud alade ja endiste e Kompetentsikeskus tööstusalade taaskasutamine on väljatöötamine aktiivne ja edukas. projektide, tegevuskavade Maakonna elanike jt keskkonnateadlikkus on keskkonnaefek kasvanud. tiiv-suse hindamisel. Ida-Virumaa elanikud osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus LK-21 Kaitsealade Põlevkivi 45 000 2015-2018 Kaevandatud alade ja endiste keskkonnaseis Kompetentsikeskus tööstusalade taaskasutamine on undi aktiivne ja edukas hindamine kaevanduste Ida-Virumaa loodusressursse mõjupiirkonna kasutatakse tõhusalt ning s. taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik LK-22 Metsapargi Kohtla-Järve LV 2 000 000 2016-2018 Ida-Virumaa loodusressursse väljaarendami kasutatakse tõhusalt ning ne taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik LK-23 Kohtla-Järve Kohtla-Järve LV 12 000 000 2014-2020 Ida-Virumaa loodusressursse linna asutuste kasutatakse tõhusalt ning hoonete taastuvate ressursside energoefektiiv kasutamine on jätkusuutlik suse tõstmine Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem LK-24 Jäätmejaama Sillamäe linn 830 852 2014-2020 Ida-Virumaa loodusressursse ehitus kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik LK-25 Välisõhu Sillamäe linn, 2015-2020 Maakonna elanike pidevseire- tööstusettevõtted keskkonnateadlikkus on jaama kasvanud rajamine LK-26 Milloja Eesti Energia 30 000 2014-2015 Kaevandatud alade ja endiste settebasseini Kaevandused AS ja tööstusalade taaskasutamine on ümbruse Mäetaguse aktiivne ja edukas

kujundamine Vallavalitsus puhkealaks

LK-27 Mäetaguse Mäetaguse 800 000 2014 Ida-Virumaa loodusressursse katlamaja Kommunaal OÜ kasutatakse tõhusalt ning üleviimine taastuvate ressursside taastuvale kasutamine on jätkusuutlik energiaallikale LK-28 Altkaevandatu Mäetaguse 723 000 2014-2020 Kaevandatud alade ja endiste d aladel Vallavalitsus ja tööstusalade taaskasutamine on kvaliteedinõue Mäetaguse aktiivne ja edukas; tele vastava Kommunaal OÜ, veevarustuse Eesti Energia Ida-Virumaa loodusressursse tagamine ning Kaevandused AS, kasutatakse tõhusalt ning seire VKG Kaevandus OÜ taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik LK-29 Põlevkivi Mäetaguse 30 000 2014-2020 Ida-Virumaa loodusressursse kaevandamise Vallavalitsus, Eesti kasutatakse tõhusalt ning looduskeskkon Energia taastuvate ressursside nale avalduva Kaevandused AS kasutamine on jätkusuutlik mõju uurimine LK-30 Mäetaguse Mäetaguse 51 200 2014-2020 Ida-Virumaa loodusressursse valla Vallavalitsus kasutatakse tõhusalt ning vooluveekogud taastuvate ressursside e hooldus kasutamine on jätkusuutlik LK-31 Mäetaguse Mäetaguse 80 000 2014-2020 Maakonna elanike valla Vallavalitsus ja keskkonnateadlikkus on loodusturismi partnerid kasvanud arendamine „Mäetaguse – Ida-Virumaa loodusõppeala “ LK-32 Sadevete Maakonna 2 000 000 2014-2017 Kaevandatud alade ja endiste ärajuhtimissüs omavalitsused tööstusalade taaskasutamine on teemide (peamiselt nn aktiivne ja edukas korrastamine „põlevkivi vallad“) LK-33 Kohtla-Järve Järve Biopuhastus 45 896 193,00 12.03.2009 Ida-Virumaa loodusressursse piirkonna OÜ (Toetuse saaja), - kasutatakse tõhusalt ning ühisveevarustu Kohtla-Järve 31.12.2014 taastuvate ressursside se linnavalitsus ja Jõhvi kasutamine on jätkusuutlik. renoveerimine Vallavalitsus (kaasfinantseerijad) Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head.

Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht. LK-34 Kohtla-Järve Järve Biopuhastus 400 808,08 15.08.2012 Ida-Virumaa loodusressursse linna Kukruse OÜ (Toetuse saaja) - kasutatakse tõhusalt ning linnaosa 30.12.2014 taastuvate ressursside sademeveekan kasutamine on jätkusuutlik. alisatsiooni arendamine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head.

Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht. LK-35 Metaantank’i Järve Biopuhastus 2 500 000,00 2013-2015 Ida-Virumaa loodusressursse rajamine OÜ (Toetuse saaja) kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik.

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head.

Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht.

LK-36 Kiviõli linna Järve Biopuhastuse 5 000 000 2014-2020 Ida-Virumaa loodusressursse reoveekogumi OÜ (toetuse saaja) kasutatakse tõhusalt ning sala Kiviõli Linnavalitsus taastuvate ressursside ühisveevarustu (kaasrahastaja) kasutamine on jätkusuutlik. s ja- kanalisatsiooni Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on süsteemi head. kaasajastamin e, Maakonnas rakendatud II ja III etapp otseinvesteeringute maht. LK-37 Avinurme Emajõe Veevärk AS, 3 350 000 2016-2019 Ida-Virumaa loodusressursse aleviku ja Ulvi Avinurme vald kasutatakse tõhusalt ning küla vee- ja taastuvate ressursside kanalisatsiooni kasutamine on jätkusuutlik. süsteemi laiendamine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head.

Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht. LK-38 Investeeringud AS Järve 18 324 000 2014-2020 Ida-Virumaa loodusressursse Jõhvi valla Biopuhastus kasutatakse tõhusalt ning veevarustuse koostöös Jõhvi taastuvate ressursside ja Vallavalitsusega kasutamine on jätkusuutlik; kanalisatsiooni süsteemide Maakonnas rakendatud arendamisse otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem LK-39 Sinivoore Kohtla vallavalitsus 200 000 2014-2020 Kaevandatud alade ja endiste aherainemäe tööstusalade taaskasutamine on ümbruse aktiivne ja edukas väljaarendami ne spordi ja puhkealana LK-40 Katlamajade KA Vaiko AS 2 000 000 2014-2018 Ida-Virumaa loodusressursse üleviimine kasutatakse tõhusalt ning taastuvenergia taastuvate ressursside le Sinimäe ja kasutamine on jätkusuutlik; Olgina alevikes LK-41 Ühisveevärgi KA Vaiko AS 3 290 000 2014-2018 Ida-Virumaa loodusressursse ja - kasutatakse tõhusalt ning kanalisatsiooni taastuvate ressursside taristu kasutamine on jätkusuutlik; rajamine Soldina ja Maakonnas rakendatud Vaivara otseinvesteeringute maht, majanduslik külades tulem LK-42 Reservpuurkae KA Vaiko AS 100 000 2014-2018 Ida-Virumaa loodusressursse vu rajamine kasutatakse tõhusalt ning Sinimäe taastuvate ressursside alevikus kasutamine on jätkusuutlik; LK-43 Lohusuu Lohusuu 2 309 690 Ida-Virumaa loodusressursse aleviku Vallavalitsus 2014-2020 kasutatakse tõhusalt ning ühisvee- ja taastuvate ressursside kanalisatsiooni kasutamine on jätkusuutlik süsteemi rajamine, etapid I-III LK-44 Vilusi küla Lohusuu 672 850 2014-2020 Ida-Virumaa loodusressursse ühisvee- ja Vallavalitsus kasutatakse tõhusalt ning kanalisatsiooni taastuvate ressursside süsteemi kasutamine on jätkusuutlik rajamine

4.2 Inimese arengu projektid

4.2.1 Haridusprojektid

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Maakonnas on kättesaadav erineva taseme haridus  Maakonnas pakutav haridus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline  Maakonna haridussüsteem toimib ettevõtlikkuse arendamise põhimõtetel  Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud

Nr. Projekti nimi Projekti omanik Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna või vastutaja elluviimise realiseeri arengukava 2014 – 2020 orienteeruv -mise eesmärkidega maksumus periood EUR

IH-1 Regiooni OÜ Corrigo 320 000 2014-2020 Maakonnas on kättesaadav sotsiaalvaldkonna erineva taseme haridus spetsialistide ümberõppe toetamine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal ja arendamine Ida- on head Virumaal

IH-2 Lasteaiaõpetajate ja Jõhvi Vallavalitsus 100 000 2014-2020 Maakonnas pakutav haridus õpetajaabide erialane ja/või IVOL on atraktiivne ja täiendkoolitus konkurentsivõimeline

IH-3 Kaasaegsete Jõhvi Vallavalitsus 200 000 2014-2020 Maakonnas pakutav haridus õpetamismetoodikate ja/või IVOL on atraktiivne ja juurutamine konkurentsivõimeline üldharidusasutustes: õpetajate täiendkoolituse läbiviimine ja vastava tehnilise varustatuse parandamine. IH-4 Erivajadustega laste Jõhvi Vallavalitsus 200 000 2014-2020 Maakonnas pakutav haridus kutseõppe tingimuste ja/või IVOL, Ida- on atraktiivne ja loomine ja õppetöö Virumaa konkurentsivõimeline käivitamine Kutsehariduskesku s Maakonnas on kõrge (sh. sotsiaalse) turvalisuse tase IH-5 Ettevõtlikkusõppe Ida-Viru 700 000 2014-2020 Maakonna haridussüsteem arendamine Ettevõtluskeskus toimib ettevõtlikkuse (programm „Ettevõtlik ja maakonna arendamise põhimõtetel, kool“) omavalitsused/ üldhariduskoolides ja koolid ja lasteaiad Maakonnas pakutav haridus lasteaedades on atraktiivne ja konkurentsivõimeline

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal maakonnas on kasvanud

Ettevõtlusaktiivsus maakonnas on

kasvanud

IH-6 Regionaalgümnaasiumi SA Alutaguse 6 000 000 2014-2020 Maakonnas pakutav haridus (10.-12. klassidele) Gümnaasium on atraktiivne ja rajamine Jõhvi (juhul konkurentsivõimeline, kui projekt ei realiseeru EL 2007- 2013 rahastusperioodi maakonnas on kättesaadav erineva taseme haridus vahenditest)

IH-7 Kohtla-Järve Järve Kohtla-Järve LV 2 000 000 2015-2019 Maakonnas pakutav haridus Gümnaasiumi baasil on atraktiivne ja Ida-Viru maakonna konkurentsivõimeline keskregiooni ühise eestikeelse gümnaasiumi loomine IH-8 Üldhariduskoolide Jõhvi Vallavalitsus 3 000 000 2014-2020 Maakonnas pakutav haridus hoonete on atraktiivne ja vastavusseviimine konkurentsivõimeline

kaasaja nõuetele

(rekonstrueerimine ja sisustuse uuendamine)

IH-9 Jõhvi Kunstikooli Jõhvi Vallavalitsus 1 500 000 2017-2020 Maakonnas on kättesaadav hoone kapitaalremondi erineva taseme haridus teostamine ja inventari Maakonnas pakutav haridus kaasajastamine on atraktiivne ja konkurentsivõimeline

IH-10 Jõhvi Kultuuri- ja Jõhvi Vallavalitsus 3 000 000 2017-2020 Maakonnas pakutav haridus Huvikeskuse on atraktiivne ja juurdeehituse konkurentsivõimeline

rajamine Maakonna kultuuri- ja spordielu on tegus ja arenev IH-11 Keskregiooni Jõhvi Vallavalitsus 1 000 000 2014-2020 Maakonnas on kättesaadav hariduslinnaku erineva taseme haridus, terviklik Maakonnas pakutav haridus väljakujundamine on atraktiivne ja Jõhvi Puru tee konkurentsivõimeline, läbimurde piirkonnas (kergliikluse Ida-Virumaal on kõrge (sh. ühendused, sotsiaalse) turvalisuse tase turvapiirded, õuesõppeklassid, Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine liiklusõppeväljak jms)

IH-12 Voka lasteaia Toila Vallavalitsus 2 500 000 2014 - Maakonnas on kättesaadav rühmaruumide ja 2016 erineva tasemega haridus, hoone kaasajastamine energiatõhususe Maakonnas pakutav haridus näidisprojektina on atraktiivne ja konkurentsivõimeline IH-13 Narva kolledži Tartu Ülikooli 9 500 000 2015-2018 Maakonnas on kättesaadav ühiselamu Narva kolledž erineva taseme haridus renoveerimine (koostöös Narva Otseinvesteeringute maht Kutseõppekeskusega, suureneb 49

rajatakse ühine ühiselamu) Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine. IH-14 Ida-Virumaa Tartu Ülikooli 2014-2016 Maakonnas on kättesaadav turismihariduse mudeli Narva kolledž erineva taseme haridus; välja arendamine ja rakendamine Maakonnas pakutav haridus (kaasatud ka on atraktiivne ja kooliõpilased) konkurentsivõimeline;

Turismimajandus on maakonnas arenenud. IH-15 Põlevkivi- ja TTÜ Virumaa 10 000 aastas 2014-2020 Maakonnas on kättesaadav tehnikavaldkonna Kolledž, Põlevkivi erineva tasemega haridus, populariseerimine Kompetentsikesku noorte ja kogu s Maakonnas pakutav haridus elanikkonna hulgas on atraktiivne ja konkurentsivõimeline

Ida-Virumaa elanikud osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus IH-16 Maakondliku teadus- TTÜ Virumaa 200 000 2013-2015 Maakonnas on kättesaadav arenduskeskuse Kolledž erineva tasemega haridus, loomine TTÜ Virumaa Kolledži baasil Maakonnas pakutav haridus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline IH-17 Põlevkivivaldkonna TTÜ Virumaa 300 000 2013-2018 Maakonnas on kättesaadav uute Kolledž erineva tasemega haridus, moodulõppekavade loomine (sh. Maakonnas pakutav haridus keskkonnaöko-loogia on atraktiivne ja ja mäenduse konkurentsivõimeline valdkonnas) ning õppekavade rahvusvahelistamine TTÜ Virumaa Kolledžis IH-18 Üliõpilas- ja TTÜ Virumaa 8 000 000 2014-2020 Maakonnas pakutav haridus teaduslinnaku Kolledž on atraktiivne ja kompleksne konkurentsivõimeline väljaehitamine Kohtla- Järvele, sh peahoone Maakonnas on kättesaadav laiendus erineva taseme haridus (tehnikaraamatu-kogu, seminariruumid, söökla, garderoob, õppeklassid, jm), sportimisvõimaluste parendamine IH-19 Huvi- ja Sillamäe linn 1 205 600 2014-2020 Maakonnas on kättesaadav Noortekeskuse Ulei ja erineva taseme haridus Sillamäe Muusikakooli hoone (V.Majakovski Maakonna kultuuri- ja spordielu on 7) kapitaalremont (sh tegus ja arenev; projekteerimine), hoone sisustuse kaasajastamine ja territooriumi heakorrastamine IH-20 Aseri keskkooli hoone Aseri vallavalitsus 1 900 000 2016 Maakonnas on kättesaadav renoveerimine erineva tasemega haridus IH-21 Mäetaguse valla Mäetaguse 400 000 2014-2020 Maakonnas on kättesaadav põhikooli Vallavalitsus erineva taseme haridus edasiarendamine (uudsete Maakonnas pakutav haridus õppimismeetodite on atraktiivne ja juurutamine ning konkurentsivõimeline hoone

kaasajastamine) IH-22 Kaasaegse lasteaia Mäetaguse 1 000 000 2014-2015 Maakonnas on kättesaadav rajamine Mäetaguse Vallavalitsus erineva taseme haridus; vallas Maakonnas pakutav haridus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline IH-23 Endise viinaaida Mäetaguse 750 000 2014-2015 Maakonnas on kättesaadav renoveerimine Vallavalitsus erineva taseme haridus; „targaks majaks“ robootika Maakonnas pakutav haridus õpperuumina ja on atraktiivne ja planetaariumina konkurentsivõimeline IH-24 Turismikallakuga Narva-Jõesuu 300 000 2014-2020 Maakonnas on kättesaadav keskkool maakonnas Linnavalitsus aastas erineva taseme haridus

Maakonnas pakutav haridus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline

Maakonna haridussüsteem toimib ettevõtlikkuse arendamise põhimõtetel

Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud

Turismimajandus maakonnas on arenenud IH-25 Kiviõli Vene Põhikooli Kiviõli 3 000 000 2014-2016 Maakonnas pakutav haridus rekonstrueerimine Linnavalitsus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline IH-26 Kiviõli Kunstide Kooli Kiviõli 2 000 000 2015-2016 Maakonnas pakutav haridus rekonstrueerimine Linnavalitsus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline IH-27 Kiviõli 1. Keskkooli Kiviõli 1 500 000 2015-2016 Maakonnas pakutav haridus spordikompleksi Linnavalitsus on atraktiivne ja arendamine, konkurentsivõimeline juurdeehituse rajamine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head

Maakonna kultuuri- ja spordielu on tegus ja arenev IH-28 Avinurme Avinurme vald 400 000 2016 Maakonnas pakutav haridus lasteaiahoone on atraktiivne ja soojapidavaks konkurentsivõimeline rekonstrueerimine IH-29 Uue õppesuuna Avinurme 30 000 2013-2014 Maakonna haridussüsteem (passivmaja ehitamise Gümnaasium ja toimib ettevõtlikkuse alused) rakendamine vald arendamise põhimõtetel gümnaasiumis. Maakonnas pakutav haridus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline IH-30 Avinurme vana Avinurme vald 500 000 2015 Maakonnas on kättesaadav koolimajahoone erineva taseme haridus renoveerimine õpilaskoduks IH-31 Kooli kasutuses oleva Illuka Vallavalitsus 1 200 000 2014-2020 Maakonnas on kättesaadav mõisakompleksi erineva taseme haridus arendamine

IH-32 Uue, kaasaegse, Vaivara 1 500 000 2014-2018 Maakonnas on kättesaadav madalenergia- vallavalitsus erineva taseme haridus; lasteaiahoone rajamine Sinimäe Maakonnas pakutav haridus alevikus on atraktiivne ja

konkurentsivõimeline IH-33 Lohusuu Kooli uute Lohusuu 117 000 eurot 2015-2020 Maakonnas on kättesaadav küttesüsteemide välja Vallavalitsus erineva taseme haridus ehitamine

4.2.2 Sotsiaalprojektid

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Keskmine palk Ida-Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele näitajale  Hõivatuse määr Ida-Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele tasemele  Ida-Virumaal on kõrge (sh. sotsiaalse) turvalisuse tase  Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head

Nr. Projekti nimi Projekti Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna omanik või elluviimise realiseeri arengukava 2014 – 2020 vastutaja orienteeruv -mise eesmärkidega maksumus periood EUR

IS-1 Üle-eestilise noorukite OÜ Corrigo 1 600 000 2013-2016 Ida-Virumaal on kõrge (sh. sõltuvusravi ja sotsiaalse turvalisuse) tase rehabilitatsiooni kompetentsuskeskuse Rahvatervise näitajad Ida- loomine Virumaal on head IS-2 Riskirühmade tööhõivele SA Jõhvi 660 000 2014-2020 Hõivatuse määr Ida-Virumaal suunatud teenuste Haigla ja OÜ vastab vähemalt Eesti osutamine Corrigo keskmisele tasemele

Keskmine palk Ida-Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele näitajale IS-3 Tervislike eluviiside OÜ Corrigo, 570 000 2014-2020 Rahvatervise näitajad Ida- edendamist toetatavate Mäetaguse Virumaal on head projektide läbi viimine vallavalitsus, (liikumine, toitumine, Mäetaguse sõltuvusainete tarbimise Spordiklubi ennetamine) MTÜ IS-4 Puuetega inimeste SA Jõhvi 300 000 2014-2020 Rahvatervise näitajad Ida- rehabilitatsiooni Haigla ja OÜ Virumaal on head kompetentsi keskuse Corrigo edasi arendamine IS-5 Ida-Viru Keskhaigla SA Ida-Viru 40 000 000 2014-2018 Ida-Virumaal on kõrge (sh. aktiivravikorpuse II ja III Keskhaigla sotsiaalse) turvalisuse tase järk IS-6 Terviseedenduslike Ida-Virumaa 700 000 2014-2020 Rahvatervise näitajad Ida- üritustesarjade Spordiliit, Virumaal on head korraldamine Jõhvi Vallavalitsus Maakonna kultuuri- ja spordielu on (teemapäevad, tegus ja arnev tervisespordi üritused jms.)

IS-7 Multifunktsionaalse SA Jõhvi 2 000 000 2014-2020 Ida-Virumaal on kõrge (sh. hooldus-ja Haigla sotsiaalse) turvalisuse tase rehabilitatsiooni keskuse

väljaarendamine Jõhvi hooldushaiglas

IS-8 Jõhvi Hooldekeskuse SA Jõhvi 2 000 000 2014-2020 Ida-Virumaal on kõrge (sh. hoone renoveerimise Hooldekeskus sotsiaalse) turvalisuse tase lõpuleviimine ja

multifunktsionaalse

sotsiaalhoolekande keskuse väljaarendamine IS-9 Jõhvi Sotsiaalmaja Jõhvi 1 500 000 2017-2020 Ida-Virumaal on kõrge (sh. renoveerimine Vallavalitsus sotsiaalse) turvalisuse tase

IS-10 Puuetega laste tugikodu MTÜ 1 000 000 2014-2020 Ida-Virumaal on kõrge (sh. „Päiksekiir“ (Jõhvis) Puuetega sotsiaalse) turvalisuse tase väljaarendamine Laste Tugikodu Päikesekiir

IS-11 Tänavavalgustuse Jõhvi 2 000 000 2014-2020 Ida-Virumaal on kõrge (sh. rekonstrueerimise (sh Vallavalitsus, sotsiaalse) turvalisuse tase programmjuhtimisele Toila Vallavalitsus, Turismimajandus maakonnas on üleminek) ja Mäetaguse arenenud turvakaamerate projekt Vallavalitsus IS-12 Alutaguse Hoolekeskuse SA Alutaguse 500 000 2014-2020 Ida-Virumaal on kõrge (sh. edasiarendamine Hoolekeskus sotsiaalse) turvalisuse tase; (kompetentsikeskuseks) Rahvatervise näitajad Ida- Virumaal on head IS-13 Mäetaguse Mäetaguse 830 000 2014 Ida-Virumaal on kõrge (sh. teenindusmaja TETRA Vallavalitsus sotsiaalne) turvalisuse tase; rajamine energiatõhususe Tertsiaarsektori osakaal näidisprojektina majanduses on kasvanud IS-14 Riikliku tähtsusega Narva-Jõesuu 25 000 000 2014-2018 Rahvatervise näitajad Ida- noorsoolaagri kompleksi Linnavalitsus Virumaal on head rajamine Maakonna kultuuri- ja spordielu on tegus ja arenev.

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud IS-15 Riikliku tähtsusega Narva-Jõesuu 30 000 000 2015-2020 Ida-Virumaal on kõrge (sh. taastusravikeskuse Linnavalitsus sotsiaalse) turvalisuse tase rajamine Rahvatervise näitajad Ida- Virumaal on head IS-16 Kiviõli Perekeskuse Kiviõli 200 000 2013-2014 Ida-Virumaal on kõrge (sh rajamine Linnavalitsus sotsiaalse) turvalisuse tase

Ida-Virumaa elanikud osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus IS-17 Kiviõli Tervisekeskuse SA Kiviõli 1 500 000 2010-2020 Ida-Virumaal on kõrge (sh. arendamine Tervisekeskus Sotsiaalse) turvalisuse tase;

Rahvatervise näitajad Ida- Virumaal on head IS-18 Kiviõli tänavavalgustuse Kiviõli 800 000 2016-2017 Ida-Virumaal on kõrge (sh. kaasajastamine ja Linnavalitsus sotsiaalse) turvalisuse tase turvakaamerate projekti edasiarendamine Turismimajandus maakonnas on arenenud

IS-19 Ökonoomse Avinurme vald 30 000 2013-2018 Ida-Virumaal on kõrge (sh. tänavavalgustuse sotsiaalse) turvalisuse tase väljaarendamine vallakeskuses ja Turismimajandus maakonnas on suuremates külades arenenud IS-20 Uue tavandihoone Vaivara 3 000 000 2014-2018 Ida-Virumaal on kõrge (sh. rajamine Riigiküla Kalmistud SA sotsiaalse turvalisuse) aste kalmistu lähedusse IS-21 Olemasoleva Vaivara 500 000 2014-2018 Ida-Virumaal on kõrge (sh. tänavavalgustusvõrgu Vallavalitsus sotsiaalse) turvalisuse tase kaasajastamine ja laiendamine Vaivara Turismimajandus maakonnas on vallas arenenud

4.2.3 Kultuuri- ja spordiprojektid

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Maakonna kultuuri- ja spordielu on tegus ja arenev.

Nr. Projekti nimi Projekti Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna omanik või elluviimise realiseeri arengukava 2014 – 2020 vastutaja orienteeruv -mise eesmärkidega maksumus periood EUR

IK-1 Tudulinna kultuurimaja Tudulinna 100 000 2014-2017 Maakonna kultuuri- ja rekonstrueerimine vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev. IK-2 Jõhvi Spordikooli Jõhvi 500 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja Karjamaa spordibaasi Vallavalitsus, spordielu on tegus ja arenev (Alajõe vallas) MTÜ BC Karjamaa Rahvatervise näitjad Ida-Virumaal kaasajastamine on head

IK-3 Maakondliku Jõhvi 4 500 000 2017-2020 Maakonna kultuuri- ja kergejõustiku- ja Vallavalitsus; spordielu on tegus ja arenev jalgpallistaadioni Toila ehitamine (Jõhvi või vallavalitsus Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal Voka) on head

IK-4 Maakonna Jõhvi 2 000 000 2017-2020 Maakonna kultuuri- ja keskraamatukogu Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev juurdeehitus Jõhvis

IK-5 Jõhvi ujula rajamine Jõhvi 4 000 000 2017-2020 Maakonna kultuuri- ja Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head

IK-6 Jõhvi pargi Jõhvi 650 000 2017-2020 Maakonna kultuuri- ja kultuurikallakuga Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev terviseraja väljaehitamine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head

IK-7 Jäähalli rajamine Jõhvi Jõhvi 4 000 000 2017-2020 Maakonna kultuuri- ja Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev

koostöös ettevõtlussekt Rahvatervise näitajad Ida-virumaal origa on head

IK-8 Narva linna Narva linn 12 000 000 2015-2018 Maakonna kultuuri- ja raamatukogu uue hoone spordielu on tegus ja arenev ehitamine IK-9 Narva kultuurimaja Narva linn 4 800 000 2015-2017 Maakonna kultuuri- ja Rugodivi ja kultuurimaja spordielu on tegus ja arenev lähiümbruse rekonstrueerimine Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine IK-10 Narva linna Äkkeküla Narva linn 12 000 000 2015-2017 Maakonna kultuuri- ja spordi- ja puhkeala spordielu on tegus ja arenev arendamine Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head

IK-11 Narva linna Kreenholmi Narva linn 14 061 000 2015-2018 Maakonna kultuuri- ja staadioni spordielu on tegus ja arenev rekonstrueerimine ja kergejõustiku maneeži Maakonnas on pidurdunud elanike ehitamine arvu vähenemine

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head IK-12 Täismõõtmelise SA Toila 3 500 000 2016 - Maakonna kultuuri- ja golfikeskuse Golfikeskus 2020 spordielu on tegus ja arenev väljaarendamine Turismimajandus maakonnas on arenenud IK-13 Toila laululava Toila 800 000 2014 – Maakonna kultuuri- ja väljaarendamine Vallavalitsus, 2018 spordielu on tegus ja arenev maakonna suurimaks MTÜ Toila- väliürituste korraldamise Ontika paigaks Merekuurort IK-14 Jalgrataste maastikurada Narva-Jõesuu, 750 000 2018 – Maakonna kultuuri- ja Narva-Jõesuu – Vaivara Vaivara, 2020 spordielu on tegus ja arenev – Sillamäe – Toila – Sillamäe, Toila, Kohtla (pankrannik) Kohtla Rahvatervise näitajad Ida- vallavalitsused Virumaal on head IK-15 Järve Spordi- ja Kohtla-Järve 6 000 000 2016-2018 Maakonna kultuuri- ja Tervisekeskuse LV spordielu on tegus ja arenev ehitamine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head IK-16 Rahvusvahelise laste- ja Kohtla-Järve 11 200 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja noorte akadeemilise LV spordielu on tegus ja arenev vokaali konkursi korraldamine Turismimajandus maakonnas on arenenud IK-17 Rahvusvahelised Kohtla-Järve 7000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja spordiaeroobika LV spordielu on tegus ja arenev võistlused „Kohtla-Järve Open Cup“ Turismimajandus maakonnas on arenenud IK-18 Rahvusvaheliste Kohtla-Järve 21 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja maadlusvõistluste LV spordielu on tegus ja arenev korraldamine „Alutaguse mõmmi“, Kuldkaru Turismimajandus maakonnas on Open, Avo Talpase arenenud mälestusvõistlused IK-19 Põlevkivi muuseumi Kohtla-Järve 2 000 000 2017-2019 Maakonna kultuuri- ja arendamine LV spordielu on tegus ja arenev

IK-20 Keskraamatukogu Kohtla-Järve 7 000 000 2018-2020 Maakonna kultuuri- ja projekteerimine ja LV spordielu on tegus ja arenev ehitamine IK-21 Sillamäe SK Kalev Maakonna kultuuri- ja staadoni ja maneeži Sillamäe linn 1 600 000 2015-2016 spordielu on tegus ja arenev ehitus IK-22 Tškalovi 25 hoone Sillamäe linn 1 200 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja (huvihariduse ja - spordielu on tegus ja arenev tegevuse keskus) rekonstrueerimine ja territooriumi heakorrastus IK-23 Sillamäe Muuseumi Sillamäe linn 900 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja hoone rekonstrueerimine spordielu on tegus ja arenev ja territooriumi heakorrastus IK-24 Keskraamatukogu (Kalda Sillamäe linn 800 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja 12) hoone spordielu on tegus ja arenev rekonstrueerimine

IK-25 Sillamäe-Sinimäe Sillamäe linn 200 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja terviseraja arendamine spordielu on tegus ja arenev ning Sillamäe linna liitmine kergliiklusteede Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal võrku on head

Turismimajandus maakonnas on arenenud IK-26 Sillamäe merepargi Sillamäe linn 400 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja väljaarendamine spordielu on tegus ja arenev puhkekeskuseks ja kultuuriürituste Turismimajandus maakonnas on läbiviimiseks arenenud; IK-27 Kalina raba ja Mäetaguse 127 000 2014-2017 Maakonna kultuuri- ja Mäetaguse mäe Vallavalitsus, spordielu on tegus ja arenev terviseradade välja Kalina arendamine Külaselts MTÜ, Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal Mäetaguse on head; Spordiklubi MTÜ Turismimajandus maakonnas on arenenud IK-28 Mitmefunktsionaalse Narva-Jõesuu 22 000 000 2017-2020 Maakonna kultuuri- ja staadioni ja Linnavalitsus spordielu on tegus ja arenev. - kultuurikompleksi rajamine Turismimajandus maakonnas on arenenud IK-29 Rahvusvaheline noorte Eesti Kontsert- 59 500 2014-2018 Maakonna kultuuri- ja muusikute suvekool Jõhvi spordielu on tegus ja arenev. kontserdimaja IK-30 Maakondliku Maakonna 42 000 2014-2018 Maakonna kultuuri- ja Filmistipendiumi omavalitsused spordielu on tegus ja arenev. loomine, filmide ja Balti Filmi ja tootmiseks ja Meedikool Tertsiaarsektori osakaal arendustööks Ida- majanduses on kasvanud Virumaal. IK-31 Ida-Virumaa kui Turismiklaster, 24 500 2014-2018 Maakonna kultuuri- ja filmitootmise sihtkoha Eesti Filmi spordielu on tegus ja arenev. reklaamimine Sihtasutus ja rahvusvahelisel filmiturul MTÜ Eesti Tertsiaarsektori osakaal koos Eesti Digikeskus/Ees majanduses on kasvanud. filmitootjatega Cannesi ti filmifestivalil Filmitööstuse ekspordiklaste r IK-32 Rahvusvahelise Jõhvi Eesti Kontsert- 140 000 2014-2018 Maakonna kultuuri- ja balletifestival Jõhvi spordielu on tegus ja arenev. korraldamine kontserdimaja koostöös Jõhvi

vallavalitsuse, Toila, Iluka ja Mäetaguse vallavalitsuste ga IK-33 Maakondliku koostöö Vastavalt hea 21 000 2013 - Maakonna kultuuri- ja arendamine Eesti tahte lepingule 2016 spordielu on tegus ja arenev Kunstiakadeemiaga EKA ja kohalike omavalitsuste ning ettevõtjate vahel IK-34 Kiviõli Linnastaadioni Kiviõli 400 000 2013-2015 Maakonna kultuuri- ja väljaarendamine Linnavalitsus spordielu on tegus ja arenev

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head IK-35 Avinurme spordihoone ja Avinurme vald 2 000 000 2015-2016 Maakonna kultuuri- ja staadioni spordielu on tegus ja arenev. rekonstrueerimine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head. IK-36 Pannjärve Illuka 1230000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja Tervisespordikeskus Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev.

Turismimajandus maakonnas ona arenenud IK-37 Tehnikaringi hoone Illuka 132 000 2014-2016 Maakonna kultuuri- ja ehitus, ruumide Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev. sisustamine ja varustuse soetamine IK-38 Rattakrossi spetsiaalraja Jõhvi 15 000 2015-2016 Maakonna kultuuri- ja (dirt track) Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev väljaehitamine Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head IK-39 Festivali Jõhvi Kultuuri- 70 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja „Rahvuskultuuride ja Huvikeskus spordielu on tegus ja arenev loomepada“ korraldamine

IK-40 Rahvusvahelise noorte Jõhvi 112 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja korvpalliturniiri „Jõhvi- Spordikool, spordielu on tegus ja arenev Järve Cup“ korraldamine Korvpalliklubi HITO, BC Karjamaa IK-41 Jõhvi Rahvajooks Jõhvi 70 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head IK-42 Alutaguse suusamaraton Alutaguse 210 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja (Estoloppeti osavõistlus) Suusaklubi spordielu on tegus ja arenev

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head IK-43 Alutaguse rattamaraton Jõhvi 20 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja Jalgrattaklubi spordielu on tegus ja arenev

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head IK-44 XT rahvusvaheline XT Sport 14 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja öörogaini spordielu on tegus ja arenev (seiklusorienteerumise) Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal võistlus on head

IK-45 Jalgpalliturniir Loko Cup FC Lokomotiv 7 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja spordielu on tegus ja arenev IK-46 Eesti Noorte Spordiklubi 14 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja Meistrivõistlused „Edu“ spordielu on tegus ja arenev tõstmises

IK-47 Rahvusvaheline Poksiklubi 7 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja poksiturniir „Loit“ spordielu on tegus ja arenev

IK-48 Rulluisuvõistlus „Kahe Jõhvi 14 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja kaevuri maraton“ Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev

IK-49 Orienteerumisvõistlus RSK „Jõhvikas“ 21 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja „Jõhvika maraton“ spordielu on tegus ja arenev

IK-50 Erich Konisti Jõhvi 14 000 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja mälestusvõistlused Spordikool ja spordielu on tegus ja arenev noortele kergejõustikus Kergejõustikuk lubi Visa IK-51 Rahvusvaheline noorte Jõhvi 17 500 2014-2020 Maakonna kultuuri- ja võrkpalliturniir Jõhvi Cup Spordikool spordielu on tegus ja arenev

IK-52 Staadioni Vaivara 640 000 2014-2020 Maakonna kultuuri-ja rekonstrueerimine Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev Sinimäe alevikus IK-53 Lohusuu Kalalaat MTÜ Lohusuu 10 000 2013-2020 Maakonna kultuuri- ja Rannakultuuri spordielu on tegus ja arenev Selts koostöös Lohusuu Ida-Virumaa elanikud osalevad Vallavalitsuseg aktiivselt ühiskondlikus elus. a IK-54 Mitmefunktsionaalse Lohusuu 250 000 eurot 2015-2020 Maakonna kultuuri- ja staadioni rajamine Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev Lohusuu alevikku koostöös kohalike MTÜ- Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal dega on head IK-55 Aseri staadioni Aseri 150 000 2014-2016 Maakonna kultuuri- ja rekonstrueerimine Vallavalitsus spordielu on tegus ja arenev

Rahvatervise näitajad Ida-Virumaal on head IK-56 Aseri Rahvamaja Aseri 600 000 2014- Maakonna kultuuri- ja soojustamine ja Vallavalitsus 2018 spordielu on tegus ja arenev elektrisüsteemi rekonstrueerimine

4.2.4 Kodanikuühiskonna projektid

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Ida-Virumaa elanikud osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus1

Nr. Projekti nimi Projekti Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna omanik või elluviimise realiseeri- arengukava 2014 – 2020 vastutaja orienteeruv mise eesmärkidega maksumus periood

IKO-1 Multifunktsionaals Toila 1 750 000 2014 - 2018 Ida-Virumaa elanikud e kogukonna-, Vallavalitsus osalevad aktiivselt noorsootöö- ja ühiskondlikus elus, kaugtöökeskuse rajamine Vokas Maakonna kultuuri- ja spordielu on (Narva mnt 2 tegus ja arenev, hoone baasil) Ida-Virumaal on kõrge (sh sotsiaalse) turvalisuse tase,

Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud IKO-2 Iisaku külalaada MTÜ Iisaku Info puudub 2014-2020 Ida-Virumaa elanikud korraldamine Muuseumi osalevad aktiivselt Sõprade Selts ühiskondlikus elus,

Maakonna kultuuri- ja spordielu on tegus ja arenev, IKO-3 Maakondliku IVEK 300 000 2015-2020 Ida-Virumaa elanikud arenduskeskuse osalveda aktiivselt tugiprogramm ühiskondlikus elus. (konsultatsioonid ja arendustegevus) mittetulundusühin gutele

1 Eesmärgi saavutamine eeldab olulist panustamist kolmanda sektori poolt ning arengukava realiseerimise käigus luuakse selles valdkonnas täiendavalt arendusprojekte 59

4.2.5 Lõimumisvaldkonna projektid

Saavutamist vajav eemärk:

 Ida-Virumaa keelekogukondade sidusus on kasvanud2

Nr. Projekti nimi Projekti Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna omanik või elluviimise realiseeri- arengukava 2014 – 2020 vastutaja orienteeruv mise eesmärkidega maksumus periood

IL-1 Õpetajate Tartu Ülikooli 250 000 2014-2020 Ida-Virumaa täienduskoolitus- Narva kolledž keelekogukondade ja sidusus on kasvanud nõustamissüsteem ning riigikeele õpe Maakonnas on kättesaadav Ida-Virumaa erineva taseme haridus; venekeelse üldharidussüsteem Maakonnas pakutav haridus i toetamiseks on atraktiivne ja konkurentsivõimeline;

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud; IL-2 Ida-Virumaa eesti, AS PR 150 000 2014-2016 Ida-Virumaa vene ja Põhjarannik keelekogukondade inglisekeelse sidusus on kasvanud. veebiportaali Pohjarannik.ee Ida-Virumaa elanikud (uudised, osalevad aktiivselt arvamused, pildi- ühiskondlikus elus. ja videogaleriid, kultuuri- ja Maakonna kultuuri- ja spordisündmuste spordielu on tegus ja arenev. info, maakonda tutvustav turismiinfo jne) arendamine.

2 Eesmärgi saavutamine eeldab olulist panustamist nii haridus- kui ka kolmanda sektori poolt ning arengukava realiseerimise käigus luuakse selles valdkonnas täiendavalt arendusprojekte 60

4.3 Majanduse arengu projektid

4.3.1 Tehnilise taristu projektid

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem  Välja arenenud reisirongiliiklus Tallinn-Peterburi suunal  Piiriületus Eesti-Vene piiril (Ida-Virumaal) on kiire ja sujuv  Ida-Virumaa on seotud ida-lääne ja põhja-lõunasuunalisse logistikavõrgustikku  Maakond on merele/Peipsile avatud

Nr. Projekti nimi Projekti Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna omanik või elluviimise realiseeri- arengukava 2014 – 2020 vastutaja orienteeruv mise eesmärkidega maksumus periood

MT-1 Tudulinna aleviku Tudulinna 160 000 2014-2017 Maakonnas rakendatud soojatrasside vallavalitsus otseinvesteeringute rekonstrueerimine maht, majanduslik tulem

MT-2 Rannapungerja Tudulinna 100 000 2014-2018 Maakond on väikesadama vallavalitsus/ merele/Peipsile avatud rajamine ettevõtjad

MT-3 Sillamäe linna AS Sillamäe 11 000 000 2014- Maakonnas rakendatud soojataristu SEJ 2020.a. otseinvesteeringute kaasajastamine maht, majanduslik tulem MT-4 Maakondliku Omavalitsus 21 060 000 2015-2020 Maakonnas rakendatud kergliiklusteede ed oma otseinvesteeringute võrgustiku territooriumi maht väljaarendamine; te osas Toila-Jõhvi-Ahtme- koostöös Turismimajandus maakonnas Illuka; ; Jõhvi - Maanteeame on arenenud, Mäetaguse-Iisaku- tiga Alajõe; Kohtla- Rahvatervise näitajad Ida- Järve - Mäetaguse Virumaal on head Iisaku-Alajõe; Narva – Narva- Jõesuu; Kiviõli- Sonda-Maidla- Püssi-Lüganuse; Avinurme-Pärniku; Ulvi; Lohusuu; Aseri-Rannu MT-5 Jõhvi lennuvälja SA Jõhvi Ida-Virumaa on seotud taastamine Lennuväli 2 100 000 2014-2020 ida-lääne ja põhja- lõunasuunalisse logistikavõrgustikku

Turismimajandus maakonnas on arenenud

MT-6 Bussi- ja Jõhvi 1 000 000 2014-2020 Välja arenenud rongiliikluse Vallavalitsus reisirongiliiklus Tallinn- ühisterminali koostöös Peterburi suunal teiste rajamine Jõhvis omavalitsust Ida-Virumaa on seotud e, ida-lääne ja põhja- Maavalitsuse lõunasuunalisse ja logistikavõrgustikku ettevõtetega

Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-7 Uus-Kiviõli Majandus- ja 400 000 000 2014-2020 Maakonnas rakendatud kaevanduse ja Kommunikat otseinvesteeringute kaevanduse siooniministe maht, majanduslik tulem teenidamiseks erium/Eesti vajaliku taristu Energia AS Ida-Virumaa loodusressursse rajamine kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik MT-8 Narva linna Joaoru Narva linn 5 000 000 2015-2016 Maakonnas rakendatud puhkeala otseinvesteeringute arendamine, II maht, majanduslik tulem etapp Rahvatervise näitajad Ida- Virumaal on head

Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine MT-9 Narva linna Joala- Narva linn 5 600 000 2015-2016 Maakonnas rakendatud Aleksander Puškini otseinvesteeringute tänavate viadukt maht, majanduslik tulem

Rahvatervise näitajad Ida- Virumaal on head

Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine MT-10 Narva raekoja, Narva linn 15 000 000 2015-2018 Maakonnas rakendatud raekoja platsi ja otseinvesteeringute ümbritseva kvartali maht, majanduslik tulem rekonstrueerimine (sh linnavalitsuse Turismimajandus uue hoone ehitus) maakonnas on arenenud

Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine MT-11 Narva linna Narva linn 4 000 000 2016-2017 Piiriületus Eesti-Vene keskuse piiril (Ida-Virumaal) on rekonstrueerimine kiire ja sujuv (sh rahvusvaheline bussipeatus Ida-Virumaa on seotud Narva-Ivangorod) ida-lääne ja põhja- lõunasuunalisse logistikavõrgustikku MT-12 Narva linna Narva linn 6 000 000 2016-2018 Piiriületus Eesti-Vene Tallinna mnt piiril (Ida-Virumaal) on rekonstrueerimine kiire ja sujuv

Ida-Virumaa on seotud ida-lääne ja põhja- lõunasuunalisse logistikavõrgustikku MT-13 Narva linna Paul Narva linn 6 000 000 2016-2018 Piiriületus Eesti-Vene Kerese ja Rahu piiril (Ida-Virumaal) on tänavate kiire ja sujuv rekonstrueerimine Ida-Virumaa on seotud

ida-lääne ja põhja- lõunasuunalisse logistikavõrgustikku MT-14 Ida-Virumaa SA Narva 2015-2020 Maakond on väikesadamate Sadam merele/Peipsile avatud võrgustiku arendamine sh Koostöö maakonnas on Narva tulemuslik Linnasadama projekt ja Narva Turismimajandus Kulgu sadama maakonnas on arenenud projekt MT-15 Narva-Jõesuu Narva- 4 000 000 2014-2017 Maakond on merele muuli taastamine Jõesuu linn, avatud ja laevatee Narva linn, jõesuudmes Veeteedeam Koostöö maakonnas on süvendamine et tulemuslik

Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-16 Toila sadama- ja Toila 4 000 000 2014 – 2016 Maakond on rannaala Vallavalitsus merele/Peipsile avatud arendamine: uue jahisadama Turismimajandus maakonnas rajamine on arenenud MT-17 Kauksi Iisaku 2014 – 2017 Maakond on rannapromenaadi Vallavalitsus merele/Peipsile avatud väljaarendamine Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-18 Lautrite ja slippide Lõunaregioo 2014 – 2020 Maakond on projekteerimine ja ni merele/Peipsile avatud ehitamine Peipsi omavalitsuse põhjarannikule d Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-19 Narva Logistika ja SA Ida- 4 000 000 2011-2019 Maakonnas rakendatud Tööstuspargi Virumaa otseinvesteeringute arendamine Tööstus- maht, majanduslik tulem alade Arendus Ettevõtlusaktiivsus maakonnas on kasvanud MT-20 Jõhvi Logistka ja SA Ida- 3 000 000 2011-2019 Maakonnas rakendatud Äripark koos Virumaa otseinvesteeringute ettevõtlusinkubaat Tööstus- maht, majanduslik tulem origa arendsamine alade Arendus Ettevõtlusaktiivsus maakonnas on kasvanud MT-21 Kohtla- Järve SA Ida- 4 000 000 2011-2019 Maakonnas rakendatud Tööstuspargi Virumaa otseinvesteeringute arendamine Tööstusalad maht, majanduslik tulem e Arendus Ettevõtlusaktiivsus maakonnas on kasvanud MT-22 Kiviõli SA Ida- 3 000 000 2011-2019 Maakonnas rakendatud Ettevõtlusala Virumaa otseinvesteeringute arendamine Tööstus- maht, majanduslik tulem alade Arendus Ettevõtlusaktiivsus maakonnas on kasvanud MT-23 Soojusenergia VKG Soojus 1 000 000 2017-2018 Maakonnas rakendatud alternatiivallika AS, Kohtla- otseinvesteeringute ehitamine Kukruse Järve LV maht, majanduslik tulem linnaosas MT-24 Sillamäe AS Sillamäe 6 300 000 2014 Ida-Virumaa on seotud raudteejaama Sadam ida-lääne ja põhja- laiendus kaide lõunasuunalisse alale logistikavõrgustikku

Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht MT-25 Idakai rajamine AS Sillamäe 16 700 000 2014 Ida-Virumaa on seotud koos Ro-Ro- Sadam ida-lääne ja põhja- kaupade ja lõunasuunalisse reisijate logistikavõrgustikku terminaliga Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht

Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-26 Kotka ja Sillamäe AS Sillamäe 1 000 000 2015 Ida-Virumaa on seotud vahelise Sadam ida-lääne ja põhja- regulaarse lõunasuunalisse reisiparvlaevaühen logistikavõrgustikku du-se taasavamine Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht

Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-27 Läänekai pikendus AS Sillamäe 7 500 000 2016-2017 Ida-Virumaa on seotud (8.kai) Sadam ida-lääne ja põhja- lõunasuunalisse logistikavõrgustikku

Maakonnas rakendatud otseinvesteeringute maht

Ida-Virumaa loodusressursse kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik MT-28 Juurdesõidud Sillamäe 1 000 000 2014-2020 Maakonnas rakendatud Sillamäe linn, otseinvesteeringute Sadamale: Tolstoi Sillamäe maht tn. Sadam rekonstrueerimine Ida-Virumaal on kõrge (sh. koos uue sotsiaalse) turvalisuse tase elamurajooni teedega MT-29 Sillamäe Sillamäe linn 2017-2020 Maakond on väikesadama merele/Peipsile avatud; ehitus turismimajandus maakonnas on arenenud. MT-30 Mere pst. ja Sillamäe linn 1 000 000 2014-2015 Maakonnas rakendatud keskväljaku otseinvesteeringute rekonstrueerimine maht, majanduslik tulem

Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-31 Sillamäe Sillamäe linn 1 500 000 2015-2016 Maakonnas rakendatud merepromenaadi otseinvesteeringute rajamine maht, majanduslik tulem

Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-32 Narva-Jõesuu Narva- 2 000 000 2015-2018 Maakond on jahisadama Jõesuu merele/Peipsile avatud rajamine Linnavalitsus Turismimajandus maakonnas on arenenud

MT-33 Uue elu- ja OÜ Nordland 10 000 000 2014 - 2020 Maakonnas rakendatud ettevõtluskeskkon otseinvesteeringute na Narva Futura maht, majanduslik tulem loomine Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud MT-34 Virumaa MTÜ 4 000 000 2015 - 2018 Maakonnas rakendatud Tööstuspargi II Virumaa otseinvesteeringute etapp Tööstuspark maht, majanduslik tulem

Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud MT-35 Narva Lennujaama MTÜ Narva 12 000 000 2014 - 2019 Ida-Virumaa on seotud rajamine Lennujaam ida-lääne ja põhja- või MTÜ lõunasuunalisse Narva logistikavõrgustikku Lennukeskus Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud

Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-36 Maakondliku IVEK 170 000 2015-2020 Maakonnas rakendatud arenduskeskuse otseinvesteeringute investorteeninduse maht, majanduslik tulem tugiprogramm omavalitsustele. Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud MT-37 Kiviõli Kiviõli 2 000 000 2013-2015 Maakonnas rakendatud linnakeskuse Linnavalitsus otseinvesteeringute väljaehitamine - maht, majanduslik tulem keskväljaku, kontsertplatsi ja Turismimajandus promenaadi maakonnas on arenenud rajamine MT-38 Kiviõlis Viru tänava Kiviõli 1 500 000 2015-2016 Maakonnas rakendatud rekonstrueerimine Linnavalitsus otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem

Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-39 Kiviõli linna AS Kiviõli 3 200 000 2014-2020 Maakonnas rakendatud soojatrasside ja Soojus otseinvesteeringute katlasüsteemide maht, majanduslik tulem rekonstrueerimine Ida-Virumaa loodusressursse kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik. MT-40 Tehnopargi Avinurme 2 000 000 2017-2019 Maakonnas rakendatud loomiseks vajaliku vald, otseinvesteeringute taristu rajamine ettevõtjad maht, majanduslik tulem

Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud

Maakonna ettevõtjate loodav lisandväärtus on kasvanud MT-41 Narva jõe äärse Illuka 632 598 2014-2020 Maakond on randumisala välja Vallavalitsus merele/Peipsile avatud arendamine Turismimajandus maakonnas on arenenud MT-42 Jõhvi linna Jõhvi 2 160 000 2014-2020 Maakonnas rakendatud elamurajoonide Vallavalitsus otseinvesteeringute soojatrasside koostöös AS maht, majanduslik tulem rekonstrueerimine VKG Soojusega Ida-Virumaa loodusressursse

kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik;

MT-43 Kaugküttetrasside KA Vaiko AS 350 000 2014-2018 Maakonnas rakendatud rekonstrueerimine otseinvesteeringute Sinimäe ja Olgina maht, majanduslik tulem alevikes Ida-Virumaa loodusressursse kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik; MT-44 Raudteede ja Vaivara 3 000 000 2014-2020 Maakonnas rakendatud maantee vallavalitsus otseinvesteeringute eritasandilise koos EVR maht, majanduslik tulem ristmiku ehitus Infra AS; Vaivara külas Sillamäe Sadam AS; Maanteeame t; Eesti Energia Kaevanduse d AS; MT-45 Lautrikohtade Vaivara 90 000 2014-2020 Maakond on rajamine Vaivara Vallavalitsus merele/Peipsile avatud vallas (Perjatsi külas, Kudruküla külas ja Auvere külas) MT-46 Aseri aleviku Aseri 350 000 2014-2016 Maakonnas rakendatud soojatrasside ja Vallavalitsus otseinvesteeringute katlamaja maht, majanduslik tulem rekonstrueerimine Ida-Virumaa loodusressursse kasutatakse tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine on jätkusuutlik;

4.3.2 Ettevõtlus- ja tehnoloogilise arengu projektid

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Maakonna ettevõtjate loodav lisandväärtus on kasvanud  Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud  Tertsiaarsektori osakaal majanduses on kasvanud  Põlevkivivaldkonna areng on olnud tugev ja rahvusvaheline

Nr. Projekti nimi Projekti Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna omanik või elluviimise realiseeri- arengukava 2014 – 2020 vastutaja orienteeruv mise eesmärkidega maksumus periood

ME-1 Eesti Energia Eesti Energia Ei ole esitatav kuni 2017 Maakonna ettevõtete õlitööstuse Õlitööstus (konfidentsiaalne loodav lisandväärtus on laiendus koos õli info) kasvanud järeltöötlusega Põlevkivivaldkonna areng on olnud tugev ja rahvusvaheline

Suureneb piirkonda tehtud otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem

Põlevkiviressursi kaevandamisest laekuv tulu jääb olulisel määral regiooni

On seotud logistikamahtude kasvu ja logistikaettevõtete väärtuse kasvuga

Hõivatuse määr Ida- Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele tasemele

Keskmine palk Ida-Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele näitajale

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud ME-2 Uus-Kiviõli Eesti Energia Ei ole esitatav kuni 2026 Põlevkivivaldkonna kaevandus Kaevanduse (konfidentsiaalne areng on olnud tugev ja d info) rahvusvaheline

Suureneb piirkonda tehtud otseinvesteeringute maht, majanduslik tulem

Hõivatuse määr Ida- Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele tasemele

Põlevkiviressursi kaevandamisest laekuv tulu jääb olulisel määral regiooni

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud ME-3 Uue 2x300 MW EE Narva Esimene 300 MW Esimene 300 Maakonna ettevõtjate põlevkiviküttel Elektrijaama plokk MW plokk loodav lisandväärtus on CFB elektrijaama d AS 640 MEUR Jaanuar kasvanud ehitamine 2011 – Teine 300 MW Oktoober Põlevkivivaldkonna plokk – hind 2015. areng on olnud tugev ja selgub projekti rahvusvaheline elluviimise Teine 300 otsustamisel MW plokk – Suureneb piirkonda tehtud sõltub otseinvesteeringute maht. ehitamise otsusest + Hõivatuse määr Ida- ca 52 kuud. Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele tasemele.

Keskmine palk Ida-Virumaal vastab vähemalt Eesti keskmisele näitajale

Põlevkiviressursi kaevandamisest laekuv tulu jääb olulisel määral regiooni ME-4 Tallinn - Narva Jõhvi 1 000 000 2017-2020 Ettevõtlusaktiivsus on maantee äärse Vallavalitsus maakonnas kasvanud turistide Tertsiaarsektori osakaal toitlustus- ja majanduses on kasvanud teeninduskeskuse väljaarendamine Turismimajandus maakonnas on arenenud

ME-5 Euroopa Liidu Tartu 500 000 2016-2020 Ettevõtlusaktiivsus on (Eesti) ja Vene Ülikooli maakonnas kasvanud; kontaktinstituudi Narva käivitamine kolledž Tertsiaarsektori osakaal (ettevõtjatele) majanduses on kasvanud;

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud;

Maakonnas pakutav haridus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline;

Turismimajandus on maakonnas arenenud. ME-6 Maakondliku Põlevkivi 15 000€ aastas 2013-2015 Ettevõtlusaktiivsus on intelektuaaloman Kompetentsi maakonnas kasvanud; di-nõustamis- ja keskus koolituskeskuse Kõrge kvalifikatsiooniga loomine, sh töötajate osakaal on valdkonna maakonnas kasvanud; patendiinfo andmebaasi loomine ja tööstusomandiala ne arendustegevus ME-7 Inkubatsioonikesk Põlevkivi 350 000 2013-2015 Ettevõtlusaktiivsus on

use loomine Kompetentsi maakonnas kasvanud; põlevkivi ja keskus sellega seotud Põlevkivivaldkonna valdkondades areng on olnud tugev ja rahvusvaheline

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud ME-8 Prototüüpimis- Põlevkivi 500 000 2014-2017 Ettevõtlusaktiivsus on keskuse loomine Kompetentsi maakonnas kasvanud; keskus Põlevkivivaldkonna areng on olnud tugev ja rahvusvaheline

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on maakonnas kasvanud ME-9 Põlevkivivaldkonn Põlevkivi 80 000 2014-2016 Põlevkivivaldkonna a Kompetentsi areng on olnud tugev ja keskkonnaseisund keskus rahvusvaheline i ja tehnoloogiate- alase infopanga Kõrge kvalifikatsiooniga loomine ja selle töötajate osakaal on kasutamisvõimalu maakonnas kasvanud ste loomine (sh. rahvusvahelisel Maakonna elanike tasemel) keskkonnateadlikkus on kasvanud ME-10 Äriinkubaatori SA Kohtla- 1 000 2014-2020 Ettevõtlusaktiivsus on arendamine Järve maakonnas kasvanud Arendamiske skus ME-11 Keemiaklastri Ida-Virumaa 200 000 2014-2020 Ettevõtlusaktiivsus on loomine ja Tööstusalad maakonnas kasvanud arendamine e Arendamise SA ME-12 Kohalike Mäetaguse 210 000 2014-2020 Ettevõtlusaktiivsus on ettevõtjate ning vallvalitsus maakonnas kasvanud; MTÜ-de toetamine Turismimajandus maakonnas on arenenud ME-13 Loomemajnduske IVEK 250 000 2015-2020 Ettevõtlusaktiivsus on skuse käivitamine maakonnas kasvanud.

Turismimajandus maakonnas on arenenud ME-14 Maakondliku IVEK 900 000 2015-2020 Ettevõtlusaktiivsus on arenduskeskuse maakonnas kasvanud. tugiprogramm (konsultatsioonid ja arendusprojektid) ettevõtjatele ME-15 Jõhvi äri- ja SA Ida- 1 000 000 2014-2020 Ettevõtlusaktiivsus on logistikapargi Virumaa maakonnas kasvanud ettevõtluse Tööstusalad e Arendus inkubatsioonikesk use väljaarendamine

4.3.3 Turismiprojektid

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Turismimajandus maakonnas on arenenud

Nr. Projekti nimi Projekti Projekti Projekti Seos Ida-Viru maakonna omanik või elluviimise realiseeri- arengukava 2014 – 2020 vastutaja orienteeruv mise eesmärkidega maksumus periood

MTU-1 Uute tervishoiu- OÜ Corrigo 700 000 2014-2017 Turismimajandus ja maakonnas on arenenud sotsiaalteenuste välja töötamine Rahvatervise näitajad ning müük maakonnas on head välisturistile(- kliendile) MTU -2 Jõhvi Jõhvi 2 000 000 2017-2020 Turismimajandus Kindluskiriku Vallavalitsus maakonnas on arenenud Muuseumi kompleksi edasiarendamine : torni ja võlvidepealse eksponeerimine, kaitserõdu taastamine, muuseumi abiruumide rajamine ja ekspositsiooni täiendamine MTU-3 Jõhvi linnapargi väljaarendamine Jõhvi Vallavalitsus 1 250 000 2017-2020 nn. Turismimajandus kultuuripargiks maakonnas on arenenud

Maakonna kultuuri- ja spordielu on tegus ja arenev

MTU-4 Edise piirkonna SA Edise 2 000 000 2014-2020 Turismimajandus (mõis, vasall- Linnus maakonnas on arenenud linnuse ase ja Ettevõtlusaktiivsus on kontaktvöönd) kasvanud arendamine ajaloo Tertsiaarsektori osakaal eksponeerimisek majanduses on kasvanud s

MTU-5 "VIA Ida-Virumaa 50 000 000 2014-2020 Turismimajandus HANSEATICA" turismiklaster maakonnas on arenenud, arenguvööndi , (turismi- ja omavalitsuse Ida-Virumaa on seotud ida- logistikakoridor) d, lääne ja põhja- projektide Maanteeame lõunasuunalisse toetamine t logistikavõrgustikku

MTU-6 Maakondlikule Jõhvi 200 000 2014-2020 Turismimajandus turismiinfokeskus Vallavalitsus maakonnas on arenenud ele (TIK) uute koostöös Ida-Virumaa ruumide turismiklastri rajamine ga

MTU-7 Multifunktsionaal MTÜ Maidla 2 000 000 2014-2020 Turismimajandus se Maidla Mõisa maakonnas on arenenud mõisakompleksi Arendus/Mai edasiarendamine dla Maakonnas pakutav haridus Vallavalitsus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline

MTU-8 Narva Narva linn 101 000 2013-2015 Turismimajandus Külastuskeskuse maakonnas on arenenud ehitamine, II etapp Koostöö maakonnas on tulemuslik MTU-9 Narva-Jõesuu Navesco OÜ 12 000 000 2014-2017 Turismimajandus kuursaali maakonnas on arenenud renoveerimine Tertsiaarsektori osakaal majanduses on kasvanud MTU-10 Klindilifti Toila 900 000 2016 – 2019 Turismimajandus rajamine Päite Vallavalitsus maakonnas on arenenud pangale laskumisega mere äärde, vaatluspunkti väljaehitamine MTU-11 Kiviõli SA Kiviõli 5 000 000 2014-2020 Turismimajandus Seiklusturismikes Seiklusturism maakonnas on arenenud kuse arendus ikeskus MTU-12 Sillamäe Sillamäe linn 70 000 2014-2015 Turismimajandus Kultuurikeskuses maakonnas on arenenud; sotsialismiajastu muusemi Maakonna kultuuri- ja ekspositsiooni spordielu on tegus ja arenev loomine MTU-13 Sillamäe Sillamäe linn 150 000 2017 Turismimajandus kesktrepi maakonnas on arenenud; rekonstrueerimin e MTU-14 Loodus- ja Mäetaguse 90 000 2014-2017 Turismimajandus agroturismi Vallavalitsus, maakonnas on arenenud; arengu Ida-Viru toetamine Ettevõtluske Ettevõtlusaktiivsus on skus maakonnas kasvanud MTU-15 Mõttemõisa Mäetaguse 321 000 2013-2017 Turismimajandus külastuskeskuse vald maakonnas on arenenud; arendamine Mäetaguse mõisa Ettevõtlusaktiivsus on ansambli baasil maakonnas kasvanud MTU-16 Laevaliini Toila- Narva- 2 000 000 2014-2016 Turismimajandus Narva-Jõesuu, Jõesuu linn maakonnas on arenenud Narva, Ivangorod Narva linn loomine Toila linn Maakond on merele/Peipsile avatud

Piiriületus Eesti-Vene piiril (Ida-Virumaal) on kiire ja sujuv

Ida-Virumaa on seotud ida- lääne ja põhja- lõunasuunalisse logistikavõrgustikku

MTU-17 Lustimetsa OÜ 1 000 000 2013-2016 Turismimajandus puhkekeskus Lustimetsa maakonnas on arenenud; (aktiivne puhkus Grupp Avinurmes) Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas kasvanud MTU-18 Matkaraja Avinurme 10 000 2013-2014 Turismimajandus ehitamine vald maakonnas on arenenud; muistse pelgupaiga Maakonnas pakutav haridus Kukelinna juurde on atraktiivne ja (rabasaarele), konkurentsivõimeline; sidudes selle kooli loodusõppega MTU-19 Turismiobjektide Illuka 90 000 2014-2016 Turismimajandus arendamine Vallavalitsus maakonnas on arenenud Kuremäel MTU-20 Valaste joa Kohtla 400 000 2015 Turismimajandus matkaraja vallavalitsus maakonnas on arenenud väljaehitamine (koos Maakonna elanike trepistikuga) keskkonnateadlikkus on kasvanud MTU-21 Kukruse Kohtla 2 000 000 2016 Turismimajandus mõisakompleksi vallavalitsus maakonnas on arenenud väljaarendamine MTU-22 Sõja-ajaloo Vaivara 2 900 000 2014-2020 Turismimajandus teemapargi ning Vallavalitsus maakonnas on arenenud külastuskeskuse rajamine Sinimäe Maakonnas pakutav haridus alevikus on atraktiivne ja konkurentsivõimeline

MTU-23 Lohusuu aleviku Lohusuu 1 200 000 2013-2020 Turismimajandus puhkeala Vallavalitsus maakonnas on arenenud rajamine koostöös kohalike Maakond on Peipsile avatud MTÜ-dega MTU-24 Kalvi ranna Aseri 250 000 2014- 2018 Turismimajandus korrastamine ja Vallavalitsus maakonnas on arenenud väljaehitamine Maakond on merele avatud

4.4 Valitsemise projektid

Saavutamist vajavad eesmärgid:

 Maakonnas toimib optimaalne halduskorraldus  Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine  Koostöö maakonnas on tulemuslik  Põlevkiviressursi kaevandamisest laekuv tulu jääb olulisel määral regiooni

Nr. Projekti nimi Projekti Projekti Projekti Seos Ida-Viru omanik või elluviimise realiseeri- maakonna arengukava vastutaja orienteeruv mise 2014 – 2020 maksumus periood eesmärkidega

V-1 Omavalitsuste Allregioonide 1 000 000 2017 Maakonnas toimib liitumine Kesk- ja vallad optimaalne Lõunaregioonis halduskorraldus

Maakonnas on pidurdunud elanike arvu vähenemine V-2 Vaivara ja Narva Narva linn, Koostöö maakonnas on linna kalmistute Vaivara vald tulemuslik probleemi ühine lahendamine

V-3 Atraktiivsete Omavalitsus 250 000 2014-2020 Maakonnas on väikeelamurajoo ed oma pidurdunud elanike nide edasi territooriumi arvu vähenemine arendamine te osas V-4 Ühisteenuste IVEK 1 400 000 2014-2020 Makonnas toimib väljaarendamine optimaalne kohalikele halduskorraldus omavalitsustele. Koostöö maakonnas on tulemuslik. V-5 Rahvusvahelise IVEK 300 000 2014-2020 Koostöö maakonnas on koostöö tulemuslik. arendamine Soome ja Venemaa suunal.

V. Arengukava elluviimine ja selle seire korraldus

Arengukava viiakse ellu kõigi asjakohaste partnerite koostöös. Arengukavas kirjeldatud arendusprojektide teostamise eest vastutavad tegevuskava tabelis toodud organisatsioonid.

Ida-Viru Maavalitsus korraldab kord aastas arengukava eesmärkide seire vastavalt eesmärkide mõõdikutele. Kord kahe aasta jooksul uuendatakse arengukava tegevuskava võttes sealt välja teostatud projektid, teostamata, kuid aktuaalsuse kaotanud projektid ning lisades vajadusel juurde uued arendusprojektid.

Arengukava eesmärkide seire andmestik ning tegevuskava uunedamise andmestik tehakse avalikkusele kättesaadavaks läbi Ida-Viru Maavalitsuse kodulehekülje.

Kord aastas viiakse läbi arengukava partneritele suunatud arenguseminar seireandmete ning vajadusel tegevuskava muudatuste tutvustamiseks ning aktuaalsete arenguprobleemide käsitlemiseks.

Kokkuvõte

Käesolev arengukava kujutab endast regionaalsel koostööl põhinevat seisukohta maakonna arengule oluliste eesmärkide ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste suhtes. Arengukava mõju saavutatakse läbi arengukava tegevuskava partnerite poolse väärtustamise ja teostamise. Arengukava toetab EL struktuurivahendite ning teiste rahastajate rahaliste vahendite tõhusat kasutamist Ida-Viru maakonnas.