Avasta kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni

· üldinfo · huviväärsused · reisiinfo · kaardid Piirkonna kaart lk 24-25

Eesti kirdenurk Ida-Virumaal pakub endas palju ainulaadset ja omapärast. Ühelt poolt on see ürgne loodus Balti klindiga, mis on Eesti kõrgeim juures, teiselt poolt aga inimeste mõjul tehtu – pikk tööstus- traditsioon põlevkivi tootmise näol on just siin Eesti maastikku inimese käe läbi enim muutnud.

Alutaguse kant, millest suure osa moo- dustab tänane Kirderanniku piirkond, on tuntud juba Eesti muinasajaloost. Jõhvi, mis 13.-14. sajandil kujunes kihelkonnakonna- keskuseks, on tänaseks kogu Ida-Virumaa keskus.

Ajalugu on siin aga veelgi – mõisad, president K.Pätsi endine suveresidents Orul ning Vaivara Sinimäed, mis on olnud kindlustus- vöönditeks mitmes sõjas.

Ehkki Narva-Jõesuu kui kuurortlinna hiilge- päevad jäävad sajandi ja aastakümnete taha on just siin Eesti pikim liivane supelrand.

Avasta kirderannik 1 Sisukord

1 Ülevaade 26 Jõhvi linn 3 Sisukord 27 Ülevaade 4 vald 28 Jõhvi Kontserdimaja 5 Ülevaade 29 Jõhvi Mihkli kirik 6 Polaarmõis Kindluskiriku muuseum 7 Saka-Ontika-Toila pankrannik 30 Reisiinfo 8 juga 9 Kivisilla joastik 32 Vaivara vald Karjaoru joastik 33 Ülevaade 10 Reisiinfo 34 Sinimäed 35 Langevoja joastik 12 Kohtla-Nõmme vald Utria (Udria) pank 13 Ülevaade 36 Sinimägede Muuseum 14 Kohtla Kaevanduspark-muuseum 37 Sinimägede memoriaal Talvekeskus 38 Utria dessant 15 Reisiinfo Pargimäe rajatised 39 Tööstusmaastik 16 Toila vald 40 Reisiinfo 17 Ülevaade 18 Oru park 42 Narva-Jõesuu 20 Toila- matkarada 43 Ülevaade Aluoja joastik 44 Kuurort Päite pank 45 Silmud 21 Rand, sadam ja sadamakõrts 47 Reisiinfo 23 Reisiinfo 48 Narva-Jõesuu sadam Narva-Jõesuu Koduloomuuseum 24 Piirkonna kaart

IDA-VIRUMAA: Lähemal kui tundub, lahedam kui arvad!

Päite pank

2 Avasta kirderannik Avasta kirderannik Sisukord 3 Kohtla vald moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jõhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, vallakeskus on Järvel.

Siia jääb Eesti ilusaim ja kõrgeim pankran- nikulõik Ontikal, mille unikaalse looduse säilitamiseks on loodud Ontika maastiku- Kohtla kaitseala. 1996.a. valis Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Põhja – Eesti pankranniku Kohtla vald Saka Cliff Hotel meie kodumaa looduspärandiks ja rahvus- www.kohtlavv.ee likuks sümboliks. Samuti on pankrannik Elanikke ca 1600 esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Koos kõrgeima pankrannikuga on siin ka Eesti kõrgeim juga – Valaste.

Üks suuremaid külasid Alutagusemail oli Saka, mis asus muinaskihelkonna piiril. Läänest tulevad kauba- ja sõjateed hargnesid siin kaheks – üks haru viis piki rannikut Pühajõele ja teine sisemaale Järve külla. Kivikliburand Kukruse mõisas, mis oli aastaid väga kehvas seisus on avatud Polaarmõis. Siin on polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ning arhivaari ja põlevkivi teadliku esma- kasutaja Robert von Tolli tegevust tutvustav väljapanek.

Pangapealne maastik

4 Kohtla Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla 5 Polaarmõisas saab: LAADOGA Kukruse • Külastada vastrenoveeritud mõisa ja BOTNIA JÄRV Saka-Ontika-Toila kuulata klaverimängu LAHT Polaarmõis • Läbi viia pidulikke üritusi pankrannik • Tutvuda mõisa ajalooga Pankranniku terminina eesti keeleski Kukruse mõisas avati 2010.aasta oktoobris • Saada teada baltisaksluse rollist Eesti tuntud sõna klint tähendab rootsi ja taani polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ühiskonnas ning arhivaari ja põlevkivi teadliku esma- INGERI KLINT keeles rannaastangut. • Proovida 18.-19. sajandi rõivaid ja PÕHJA-EESTI KLINT kasutaja Robert von Tolli tegevust tutvustav SILURI KLINT tunda ennast tõelise aadlikuna LÄÄNEMERI muuseum. LÄÄNEMERE KLINT Põhja-Eesti klint on Eesti looduse sümbol. • Õppida gooti kirjas kirjutama, et oma ÖLANDI KLINT Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi sõpru sellega üllatada Balti klint astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare Eduard von Toll jäi kadunuks uurimisretkel • Tutvuda Sannikovimaa avastusretkega ja Narva vahemikus. Linnulennult on see Sannikovi maale. Kõmulisest Sannikovi • Sõita kelgukoerterakendi ja polaar- ca 300 km ehk ligi neljandik ca 1200 km maast, olematust saarestikust Põhja-Jäämeres kajakiga ning liumäest alla lasta. Ja pikkusest Balti klindist. jutustab ka Kukruse külastuskeskuse välja- palju palju muud põnevat! panek, mis peab edasi andma polaarretke Ontika maastikukaitseala Põhja-Eesti hõngu. Kukruse 20, Kukruse küla pikima (20 km) ja kõrgeima (55,6 m) panga +372 336 9812, +372 5305 9902 Samuti tutvustatakse härrastemaja eksposit- kaitseks loodi 1996. aastal. [email protected] sioonis mõisa pärandit (nii arhitektuuri kui www.kukrusemois.ee kultuuripärandit) ja on suveniirikauplus. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle mere- Klindialune mets Foto: Tarmo Mikussaar pinna ulatuv Ontika pankrannik on kui Kuni 150 istekohaga saali saab kasutada kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevate ürituste (kokkutulekud, vastuvõtud, erinevate ajastute kihid. Kõige paremini pidulikud sündmused, traditsioonilised saab vaadelda pankrannikut Valaste joale üritused, kontserdid jne.) läbiviimiseks. rajatud vaateplatvormilt või tutvuda unikaalse klindimetsaga Saka-Ontika rannikule rajatud Kogu esitletavas ekspositsioonis kasutatakse matkarajal – see ca 6 km pikkune rada erinevaid interaktiivseid esitlusviise, läbi algab Sakalt ja lõpeb Valaste joa juures. mille rõhutatakse pigem inimestega seotud asjaolusid ja lugusid, mitte niivõrd ajaloolisi Põhja-Eesti klindi jalamile annab enamasti daatumeid ja fakte. Kukruse Polaarmõis Foto: Peeter Böckler Klindialune mets ilme mets, mis on ürgsemaid metsatüüpe Eestis. Raske ligipääs ei ole võimaldanud siin arendada kasutõotavat metsandust. Klindimetsa päralt on enamasti kitsuke Arvatava Sannikovi maa asukoht (50–150 m) maariba klindiastangu jalamil. Klindimets on justkui põhjamaine džungel – lopsakas laialeheline lehtpuu- mets, sõnajalatihnikud ja kuukresside hingemattev kõrgus, liaanidena vonklevad EESTI humalad puutüvedel…

Eduard von Toll Saka klindi trepp Foto: Koolibri

6 Kohtla Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla 7 Valaste juga Kivisilla joastik

Valaste juga on nii Eesti kui Baltimaade Kivisilla joastik Saka mõisa juures on oma kõrgeim – vesi langeb siin üle 30 m. Juga nime saanud vana silla järgi, mille alt vesi ei ole looduslik, vaid tekkinud kohas, kus enne langust läbi voolab. Oma 22,8 meetrise Kaasikvälja peakraav (Valaste oja) kuni langusega on Kivisilla Eesti kõrguselt teine, 54 m kõrgusest klindiastangust alla laskub. Valaste järel ning Karjaoru ees. Joastik Esmakordselt on juga mainitud 1852. koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt aastal, kui kohalik saksakeelne nädalaleht 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) astangust ning Inland kirjutas sellest kui suurest vaatamis- mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. väärsusest. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Vaadeldav on see kena Joa vahetusse lähedusse on rajatud kohvik, joastik nii alt rannast kui ka ülevalt klindi hostel ja parkimisplats. Samuti on heakorras- pealt. Saka Cliff hotellihoone juurest viib tatud kaldapealne. Valaste juga ümbritsev valgustatud rada vaateplatvormini ning vaateplatvorm, millelt oli viimased kümme- joani. kond aastat võimalik juga vaadelda, on hetkel suletud. Suurveed olid vaatplavormi Nõukogude ajal oli joa piirkond tavainimestele külastajatele ohtlikuks muutnud. Uue Kivisilla joastik suletud, kuna Saka mõisas asus piirivalve- projekti järgi viiakse külastajad praegusest kordon. keerdtrepist alla ja sealt kaldteed mööda uue keerdtrepini, seejärel laudteed mööda Karjaoru joastik mereni ning kulgeb kilomeetripikkuse õpperajana mööda merekallast ja läbi Karjaoru joastik asub Saka küla idaserval, pangametsa Ontika trepini. Kuna see kõik Saka - Ontika - Toila tee 4. kilomeetril asuvast valmis saab, võtab veel mõnevõrra aega. teetruubist 300 m põhja pool klindiastangul. Karjaoru on geoloogidele ideaalne koht 50 m LUBJAKIVI ORDOVIITSIUM Põhja-Eesti klindil paljanduvate kivimite uurimiseks. Joastikul on kaks astangut, GLAUKONIITLUBJAKIVI millest kraavi voolusuunas esimese kõrgus 40 m GLAUKONIITLIIVAKIVI on 3,5 ja teise 5,5 meetrit. Pärast astanguid DIKTÜONEEMA-ARGILLIIT OOBOLUSLIIVAKIVI jätkab kraavi vesi teed kosena, mille kõrgus 30 m on peaaegu 20 meetrit. Vaid väga kuivadel LIIVAKIVI suvedel on kraav veevaene. KAMBRIUM 20 m RUSUKALLE

ALEUROLIIT 10 m SINISAVI SOOME LAHT

Põhja-Eesti klindi kivimikihid Valaste juga Foto: Kaisa-Maarja Jagula Karjaoru joastik Foto: Tarmo Mikussaar

8 Kohtla Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla 9 ümber. Kämpingumaja tagapoolel on Valaste kohvik ja puhkemaja Reisiinfo wc ja duššid, mis on lahkelt kõikide meie Valaste puhkemajas on kohti 14-le inimesele. suvemajutujate käsutuses. Mõeldud on ka Võimalus rentida ka terve maja seminaride, Saka mõis asub kõrge ja maalilise paekalda ratastoolis liikujale. koolituste,sünnipäevade jms läbiviimiseks. serval. Siin saavad kokku nii kultuuri-, arhi- Kohvikus pakutakse kiirtoitu ja snäkke tektuuri- kui looduspärand: hiljuti taastatud Vaba aega looduses aitavad sisustada tennise- 24 tundi ööpäevas. Saun, karavaniparkla, neorenessanslik mõisahäärber, mõisahotell väljak, tähistatud matkarada, külakiik, laste- telkimine, suvepäevad, peod. ning Eesti rahvuslik sümbol pankrannik mänguväljak, suvepaviljon. Taastatud on ka koos mõisavalduste piiriks oleva kolme- paar kaevikut, mille nõukogude piirivalve +372 332 8200, +372 5391 2120 astmelise Kivisilla joaga (vt lk 9). meie hoovile on päranduseks jätnud. [email protected] Saka Mõis on tänaseks valmis saanud! www.copsmax.ee Laenutatakse ka vabaaja tarvikuid: tennise- Alates 10. detsembrist pakutakse teenuseid varustust, jalgrattaid, kõnnikeppe, rannatoole Rokki Restobaar paralleelselt mõlemas majas: ja -rätte, samuti erinevaid rannamänge. Lasta Itaalia ja korea köök! Siin on võimalik • Saka Mõisa kolmetärni vastavuses 2004 saab vibu, mängida pentanki ja jalgpalli – maitsta tõelisi itaalia spagette, magustoite, aastal ehitatud majutusasutus kannab olemas ka teisaldatavad jalgpalliväravad. grappat ning võtta jäises pitsis olevale nime Saka Cliff Hotell, ehk limontšellole peale vahemere ande. Saka Mõisahotell. Saka mõis, Kohtla vald Tallinn-Narva mnt 155km. • Saka Mõisa neljatärni vastavuses 2010 +372 336 4900, Avatud E-N 12-22, R-L 12-00 P suletud aastal valminud ajalooline mõisahoone faks +372 336 4901 Järve küla on Saka Manor Hause, ehk www.saka.ee Valaste puhkemaja +372 337 6574 Saka Mõisahäärber. www.rokkibaar.ee

Hotellimajas on 33 tuba 65 inmese tarvis, Ratsutamine söögisaal mõisahotelli külaliste hommikusöö- FIE Kristiina Üleoja giks ja grupitoitlustamiseks, lisaks privaatne Valaste küla spaa sauna- ja basseinialaga. Mõisahoone, +372 5341 7283 mis on tänaseks saanud uue välimuse ja sisu – peidab aga endas kaunist ballisaali, MTÜ Rider 12 luksuslikku hotellituba 24- le inimesele küla Rokki Restobaar ja nõupidamisteruume. 0- korrusel asub +372 5192 3911 a´la carte restoran ja privaatne söögisaal. Mõis on väga sobilik registreerimaks abielu Lemmikloomad Meretorn ja pidamaks uhket pulmapidu. FIE Kristiina Üleoja Hiidküülikud Kõrgel kalda serval seisab aga kolmekordne Valaste küla Meretorn, kus on 6 seminari- ja koosoleku- +372 5341 7283 ruumi koos soome saunaga.Sealsamas naabruses asub kuue eraldi toaga Kämping, võimaldades kokku suvemajutust 14le inimesele. Hoovis on kohad karavaniparklale ja telkimisplatsile. Neid seob lõkkeplats koos tuleaseme ja istepinkidega selle Hotell Hiidküülik Hobused

10 Kohtla Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla 11 Väikene Kohtla-Nõmme vald oma 4.7 km2 on üks Eesti väiksemaid omavalitsusi. Samas mahub sellele väikesele maa-alale Kohtla-Nõmme alev, kolm aheraine- ja üks tuhamägi. Varem siin asunud Kohtla- Järve autokummide remonditehas ning Kohtla kaevandus on tänaseks oma töö Kohtla- lõpetanud. Kohtla kaevandus suleti 2001 aastal ja oli Foto:Kalle Kirsipuu oht, et ilus ning hooldatud hoonetekompleks Tuhamägede tantsupidu www.eestihetked.ee ja territoorium võib hävida. Selleks ajaks aga oli juba tekkinud idee Ida-Viru- Nõmme maale kaevandusmuuseum ja nii sündiski Kohtla Kaevanduspark-muuseum – ainus allmaa-põlevkivimuuseum terves Ida- Kohtla-Nõmme vald Euroopas. Siin asub ka teadaolevalt Eesti kõrgeim spetsiaalselt seinaronimiseks www.kohtlanomme.ee kasutatav tehissein – 26 m kõrgune Elanikke ca 1100 kaevanduse sorteerimstorn ja Eesti ainsad tehismägedele rajatud mäesuusanõlvad. Kohtla kaevanduspargis ekskursioonil

2011 aasta veebruaris peeti Kohtla-Nõmmel juba seitsmendat korda rahvatantsijate poolt Talvist tuhamägede tantsupidu, kus tantsitakse nii maa all kui maa peal.

Kohtla-Nõmme nimi võeti kasutusele alles pärast II maailmasõda, kui endise Kohtla mõisa maadele oli tekkinud täiesti uus asustus. Varem kandis küla Kohtla nime. 1959 aastal Kohtla-Nõmme alev likvideeriti ja allutati üheks paljudeks Kohtla-Järve lin- naosadeks. 1993 aastal moodustati tänane Kohtla-Nõmme vald.

Kohtla Kaevanduspark-muuseum Foto: Enn Käis

12 Kohtla-Nõmme Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla-Nõmme 13 Alutaguse Matkaklubi viib läbi ühe ja Kohtla Reisiinfo mitmepäevaseid jalgsi-, jalgratta- ning automatku. Pakume retkejuhi teenuseid ja Kaevanduspark- Seiklus Täispööretel keskkonnahariduslikke programme matkara- muuseum Talvekeskus Oü Adrenaator Grupp dadel ning Aidu karjääris. Huvi korral saab Jaama 1, Kohtla-Nõmme meilt tellida temaatilisi retki nii jalgsi, rattaga Kohtla kaevanduspark-muuseum on Kohtla Kaevanduspark-muuseumi terri- +372 504 6856 kui bussiga. Hind kokkuleppel vastavalt üks huvitavamaid ja omapärasemaid muu- tooriumil asub 2003. aasta lõpust Kohtla- [email protected] ühiselt koostatud paketile. seume Eestis. Siin saab hea ülevaate meie Nõmme Talvekeskus. Talvekeskus koosneb www.adrenaator.ee Pakume: tähtsaima maavara – põlevkivi – kaevanda- kahest mäesuusanõlvast, tuubinõlvast ning • Loodus- ja kultuurimatku jalgsi, rattaga misest ja kasutamisest. Ekskursioonil saate lumerohkuse korral ka suusasprindirajast. Karjäärisafari on retk maasturitega põlev- või bussiga; kehastuda pooleteiseks tunniks kaevuriks, Kohtla-Nõmme talvekeskus on rajatud kivikaevandamise karjääri raskesti läbitaval • Retkejuhi teenuseid matkaradadel; pannes pähe kiivri ja vööle taskulambi. põlevkivi kaevandamise käigus tekkinud maastikul, mis on pooleldi kattunud metsaga • Keskkonnaharidusprogramme ja Kaevanduskäigud, kuhu laskutakse giidi aherainepuistangutele, olles hetkel ainus ning pooleldi paekiviväljadega. Retk viib -külastusprogramme; saatel, asuvad maapinnast 8 meetri sügavusel. tehismägedele rajatud suusakeskus Eestis. läbi kraavide ja piki metsasihte, ei puudu ka • Alpinismi- ja kaljuronimisrajad Kohtla- Maa all tutvustatakse erinevaid kaevanda- Mäesuusatamist saab siin teha kahel nõlval – tipud, mülkad, tehisjärved, karjäärikanjonid Nõmmel mistehnoloogiaid ja kaevandusmasinaid. pikkusega 200 m (kõrguste vahe 28 m) ning maa seest väljavoolavad kosed. Matka Oma jõu ja osavuse saate proovile panna ja 265 m (kõrguste vahe 28 m). Töötab jooksul näeb ja kuuleb huvitavaid fakte +372 514 1692 kaevuripuuriga puurides. Samuti sõidutatakse mäesuusavarustuse laenutus. energia ning keskkonna teemal. Kestvus [email protected] teid allmaarongiga – selle samaga, mis ca 1,5 tundi. Safari algab ja lõpeb Kohtla- www.matkaklubi.ee kunagi kaevureid töökohtadesse vedas. Lähedal asuvad murdmaasuusarajad on Nõmmel Kaevanduspark-muuseumi ees. Maa-alune jalgratas, mis kunagi oli rajatud juba 1980-ndate lõpus endisesse minööride sõiduvahendiks, on nüüd laste põlevkivikarjääri. Võimalik on kasutada Jalgsimatk vanas Kohtla karjääris koos lemmik ja pildistajate meelisobjekt. Pärast 1,7km pikkust valgustatud ning 2, 3 ja seikluselementidega: kaardi järgi orien- ekskursiooni on võimalus keha kinnitada 5 km pikkust rada. Kompleksi kuulub ka teerumine, rippsild, vihjete otsimine, koopa maa-aluses sööklas seljankat süües. suusamaja, kus saab suuski laenutada. ja aarde leidmine, parvega veetakistuse ületamine jm. Sobib seiklejatele alates 12 +372 332 1441 +372 522 0074 eluaastast. Distants miinimum ca 3 km. +372 332 4017 +372 332 4017 Aega kulub ca1,5 tundi. Lihtsustamiseks +372 5326 9344 [email protected] võimalik rada tähistada. [email protected] www.talvekeskus.ee www.kaevanduspark.ee Kaljuronimine

Laskumine maa-alla Mäesuusanõlv Talvekeskuses Karjäärisafari Räätsamatk rabas

14 Kohtla-Nõmme Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla-Nõmme 15 Pühajõe suudmealal paiknev Toila on oma ajaloolise külamiljöö, supelranna, väike- sadama, Oru pargi ja sanatooriumiga ikka olnud puhkajate meeliskohaks. Sageli on siia tee leidnud nii Eesti kui ka Venemaa kunstiinimesed. Kui Toila kaluriküla ja hilisem suvituskoht hakkas arenema jõe vasakkaldal, siis kaupmees Jelissejevi lossi Toila valmimine jõe paremkaldal andis Toilale ühe tema sümbolitest ja tõstis asula tähtsust Oru park veelgi. 1930. aastatel oli Oru loss kasutusel Toila vald presidendi suveresidentsina. Iga-aastane www.toila.ee Oru pargi promenaad on Ida-Virumaa Elanikke ca 2500 üks tähtsamaid kultuurisündmusi. Augusti- kuu viimasel laupäeval tähistatakse Toilas iga-aastaselt Muinastulede ööd.

Toilast ida poole mööda rannikut jääb alev, mis kasvas kiiresti pärast Teist maailma- sõda. Aluoja joastik Jumalateenistusel käib siinne rahvas Pühajõe kirikus, mille taasavamine oli 1989. aastal, pärast mitmekümneid aastaid tühjana seismist.

Vaatamata ei tasu kindlasti jätta ka Aluoja juga ja Päite panka.

Toila valla tuntuim ettevõtte on kindlasti Toila Termid OÜ Viru Rand, kus on kalatooteid valmis- tatud juba rohkem kui 60 aastat.

Oru park Foto: Kaisa-Maarja Jagula Pühajõe kirik

16 Toila Avasta kirderannik Avasta kirderannik Toila 17 1935.a ostsid kolm eesti töösturit lossi ja Oru park pargi ning kinkisid selle Eesti riigile riiklikuks otstarbeks. Nii sai lossist meie riigipea, Kaunis Pühajõe ürgorus asuva Oru pargi ja president Konstantin Pätsi suveresidents. suurejoonelise lossi rajas Grigori Jelissejev – Kahjuks hävis loss Teise maailmasõja ajal Venemaa 19. saj jõukamaid kaubandus- täielikult. magnaate. 1899. aastal valminud Itaalia neorenessansi või uusbaroki stiilis kolmekor- Ehkki ka park sai sõjas palju kannatada, on ruseline hoone oli 57 toaga. Lossi juurde viimaste aastakümnete jooksul looduskaitse kuulusid ilu- ja talveaed, jõe suunas laskuvad all olev suur Toila-Oru park hästi korrastatud terrassid, paadisild, maneež ja hobusetallid. Endine Oru loss Nõiametsa paviljon ja pargiteed viidastatud, taastatud on Pargi suurus oli u 100 hektarit ja suur osa Nõiametsa paviljon. sellest oli kujundatud looduslikus stiilis. Pargis kasvab 270 eri liiki ja vormi puid- põõsaid. Eriti palju võõrliike kasvab Nõiametsas ja lossiplatsi ümbruses. Okas- puudest on huvitavamad euroopa lehised, Endise oru lossi terrass alpi seedermännid, mägimännid, virgiinia kadakas, hall ebatsuuga.

Oru lossi endises veetornis, mis kuulub tänaseks Toila gümnaasiumile, on suvekuudel Lossiplatsi värav avatud vaatetorn. Siit on näha Tütarsaared, Sillamäe, Narva- Jõesuu, Pühajõe küla ja Toila- Ontika pankrannik. (vaatetorn on avatud K-P kell 11:00-19:00, E-T suletud, +372 336 9642). Veetorni on rajatud ka president K. Pätsi ja Oru pargi ekspositsioon.

Hõbeallika koobas

Kevad Oru pargis

18 Toila Avasta kirderannik Avasta kirderannik Toila 19 Toila-Martsa Rand, sadam ja matkarada sadamakõrts

Toila asulast algav matkarada kulgeb nii Toila rand on üks tuntumaid siinses ranniku- kõrgel klindi serval kui ka selle all piki piirkonnas. Ehkki rand on oma tüübilt merekallast. Rajal saad näha Balti klindi kivikliburand on alates veepiirist merepõhi pangaalust metsa, sinisavilademeid ja liivane. Toila rand kuulub ametlikult ka graniitkive. Matkarada saab läbida kahe Eesti supelrandade nimistusse. Rannaparkla erineva pikkusega. Lühem rada (3,2 km) autodele on suvekuudel tasuline. läbib Toila sadamat ja supelranda, vana Päite pank kalasadamat ja Saksa sõdurite kalmistut, Toila sadam asub Pühajõe suudmealal. mis on rahupaigaks 1944. aastal Narva rindel Sadama territooriumi läänepiir kulgeb langenud umbes 2000 sõdurile, kellest 600 kõrvuti suvitusrannaga ja pole eraldatud olid eestlased. suvitusrannast. 2005. aastal tunnistas Eesti väikesadamate liit Toila sadama parimaks Pikk rada kulgeb mööda kallast Toilast lääne väikesadamaks. Sadama geogr. koordinaadid: suunda Martsani, kust saad treppidest 59° 25,6´ N; 27° 32,0’E tõusta panga peale ning suunduda tagasi Mere pst 20, Toila Toilasse mööda pangapealset maanteed, +372 336 9701, +372 516 5384 mis on vana kaubatee. Toila sadama jahtklubi Saksa sõdurite kalmistu Toila vabatahtlik merepääste Foto: K-M Jagula +372 511 5088 Aluoja joastik Toila Sadamakõrts asub Toila rannas, kohe suvitusranna ja sadama juures. Kõrts Aluojal moodustub enne Pühajõkke suu- on avatud suvekuudel juuni-august bumist umbes 180 m ulatuses omapärane Lahtioleku ajad: P - N 11:00 - 24:00; neljast suuremast ja mitmest väiksemast R - L 11:00 - 03:00 astangust ilus väike joastik, mille kõrgus on Mere pst 21, Toila kokku 5 m (astangute kõrgused on pärivoolu +372 511 5088 liikudes 1,4 m, 0,7 m, 1,9 m, 1,3 m ja 0,5 m). Org süveneb järsult kuni 10 meetrit. Kohati, Aluoja joastik Oru pargi Promenaad Toilas asub Eesti esimene vabatahtliku eriti aga kolmanda astangu juures, on ta merepääste üksus, mis asutati 2007. aastal kanjonilaadne. ning mis tegeleb vabatahtlikkuse alusel veeohutuse tagamis- ja ennetustööga. MTÜ Joastikuni jõudmiseks tuleb Jõhvi poolt Päite pank Toila Merepääste kuulub tänaseks ülerii- Toilale lähenedes asula piirilt pöörata pare- giliselt väljakujunenud sidusorganisatsiooni male, Pühajõe küla suunas. Seda teed pidi Voka ja Sillamäe vahel paljandub Balti klindi Eesti Vabatahtlik Mere ja Järvepääste ning sõites jõuate 1,5 km järel, pärast Pühajõe esinduslikumaid, kuid vähe tuntud lõike – on tugistruktuuriks Eesti Politsei- ja Piirivalve- talust möödumist, Tammiku taluni ja kohe Päite pank (idapoolsemas osas kõrgusega ametile. Ühing korraldab veeohutusalaseid sealsamas kõrval asuva Aluoja joastikuni. kuni 41 m). Panga ning koosluste kaitseks koolitusi nii lastele kui täiskasvanutele. on loodud Päite maastikukaitseala. Muinastulede öö Foto: Mehis Luus Kontakt: [email protected] www.vomare.ee

20 Toila Avasta kirderannik Avasta kirderannik Toila 21 Soome laht  Toila 6 Villa Meretare   sadam Sadamakõrts Reisiinfo Voodikohti: 19   Toila rand Pikk 2, Toila (trepp)  1 Toila SPA Hotell ja restoran Mio Mare +372 5345 1181 2 Pik ‘Mio Mare’ Tubade arv: 161, voodikohti: 270. Majutamine, [email protected] k   grott Uus Toila 1 Toila   toitlustamine, raviprotseduurid, terviseuuringud, www.villameretare.com

 Nõlv termid SPA Hotell Lepa Ranna saksa

Eesti esimese sõdurikalmistu wellness-keskus, termid, konverentsiruumid, maateatri   asupaik  Nõiamets luuletaja a  I.Severjanini i piljard, jalgrattalaenutus, laste mängutoad, 7 Pühajõe Puhkemaja g õ elukoht j Nõiametsa a paviljon Nõlva h ekskursioonid. Voodikohti: 34+ (14+ majas, 20 kämpingutes). ü valgustatud pargirada P endise

matkarada Oru lossi vaatetorn Ranna 12, 41702, Toila vald, Ida-Virumaa Kaminasaali on võimalik kasutada ka kooli- Hõbeallika asupaik (avatud suvel) Toila-Oru park koobas Toila P Gümnaasium +372 334 2900 tusteks, esitlustehnika olemas. Külastajatele Nõlv (maastikukaitseala) ik Lossiplats

anna  k Faks: +372 334 2901 on pakkuda suur ja avar telkimisplats koos

R

a  Uus bussipeatus E-post: [email protected] grilli- ja grillmajaga, palliplats, püstkoda ja  lasteaed  ‘Naerumeri’ Oru   www.toilaspa.ee saun koos välibasseiniga. Mere pst laste 5 lauluväljak tsi mänguväljak 7 Pühajõe küla, Toila vald eli P Sir O ühaoru  ru  Oru pargi 2 Kämping Männisalu (1): +372 516 1514, (2): +372 522 5906

3 ossipla a (Jelissejevi) kivi L Nurme Pühaoru Voodikohti: 85, karavanikohti: 40, E-post: [email protected] ru e pst Liiv O ‘Karuväravad’ kauplus  telkimiskohti: 50 ja puhkeküla maju: 19. www.hot.ee/pyhajoe  A Mer llik Jõe dendro- Ranna 12, Toila P Õ 4 ae Sepa a park una Lõokese Jõe +372 334 2920 8 Alujoa puhkekeskus Liiv Toila Vallavalitsus Ööbiku i Lõokese Faks: +372 334 2901 Voodikohti: 40. Puhkekeskuses on võimalik a @ g õ j raamatukogu a h E-post: [email protected] korraldada üritusi, pidusid, seminare ja koolitus ü P postkontor www.toilaspa.ee koos ööbimise ja toitlustamisega (kuni 70 Liiva  inimest). Karavanikohad. Kivi Pik k 6 Kivi 3 Toila Puhkemajad Pühajõe küla, Toil a vald Põllu Voodikohti: suures majas 7, +372 511 0853

 2km [email protected]

10 väikeses majas 4+6.  4km Pikk 24, Toila www.alujoa.eu

kalmistu 11 +372 501 4302 II maailmasõja ohvrite Faks: +372 337 0372 9 Motovilla mälestusmärk  E-post: [email protected] Voodikohti: 35 Pühajõe kirik www.hot.ee/toilapuhkemajad Pühajõe küla, Toila vald 0 100 200m +372 506 5675

©REGIO 2011 4 Restoran Fregatt www.motovilla.ee Kohti: 45 Pikk 18, Toila 10 Tia B&B +372 336 9647 Voodikohti: 6+. Pakume ratsutamisvõimalust Toila tallides, lisatasu eest ka pikniku korraldamist. 5 Lea Kodumajutus Voka küla, Toila vald Voodikohti: 7+ (1): +372 339 8241, (2): +372 529 2729 Sauna kasutamise ja lemmiklooma kaasa- E-post: [email protected] võtmise võimalus kokkuleppel. Suvel on õues www.b-btia.planet.ee grillimise võimalus. Majas on WiFi leviala.

P Oru tn. 6, Toila 11 Trahter Mõisa Ait ü h a j 9 õ +372 5342 8705, +372 515 1746 Telkimisvõimalus ja karavanikohad. g i E-post: [email protected] Pargi 22, Voka Paviljon Oru pargis Vaade Toilale õhust www.puhkatoilas.ee +372 5661 5300 8 www.voka.ee Aluoja juga

22 Toila Avasta kirderannik Avasta kirderannik Toila 23 1 Saka mõis ja Saka Cliff Hotel & SPA (lk 10) 1 Toila vald (lk 16-23) 1 Vaivara Sinimäed (lk 34) 1 Narva-Jõesuu linn (lk 42-48) 2 Kivisilla (Saka) joastik (lk 9) Toila ööbimis- ja söögikohad (lk 22-23) 2 Sinimägede Muuseum (lk 36) 2 Kuursaal (lk 44) 3 Karjaoru joastik (lk 9) 2 Oru park (lk 18-19) 2 Pargimäe vaatetorn (lk 34) 3 Narva-Jõesuu sadam (lk 48) 4 Saka-Ontika-Toila pankrannik (lk 7) 3 Toila-Martsa matkarada (lk 20) 3 Sinimägede memoriaal (lk 37) 4 Koduloomuuseum (lk 48) 5 Valaste juga (lk 8) 4 Aluoja joastik (lk 20) 4 Langevoja joastik (lk 35) Narva-Jõesuu ööbimis- ja 6 Valaste kohvik ja puhkemaja (lk 11) 5 Pühajõe kirik 5 Utria (Udria) pank ja kivikülv (lk 35) söögikohad (lk 46-47) 7 Kukruse Polaarmõis (lk 6) 6 Voka mõisa park 6 Meriküla dessandi mälestuskivi (lk 38) 7 Päite pank (lk 20) 7 Eesti Elektrijaam (lk 39) 1 Kohtla Kaevanduspark-muuseum (lk 14) 1 Hotell Laagna (lk 40) 2 Kohtla-Nõmme Talvekeskus (lk 14) 1 Jõhvi linn (lk 26-31) 2 Vana-Olgina mõis ja puhkemaja (lk 40) Kõhtla-Nõmme reisiinfo (lk 15) 2 Jõhvi Kontserdimaja (lk 28) 3 Perjatsi majutusettevõte (lk 40) 3 Jõhvi Mihkli kirik ja muuseum (lk 29) 4 Aare Objarteli Veski talu (lk 40) 3 Jõhvi ööbimis- ja söögikohad (lk 30-31) 5 Orava talu (lk 40) 6 Paintball ja militaar- 1 2 matkad (lk 40) 4

Ontika mka 5 6 3 4 2 3 1 1 Oru pargi 6 mka 2 Päite mka 5 7 Udria Ontika mka 6 mka 5 1 2 Kohtla vald 4 4 3 5 1 7 4 Vaivara 3 2 mka 6

1 Toila vald 3 Vaivara vald 2 1 Jõhvi vald 2

7 Mäetaguse vald 0 2 4km vald Kurtna ©REGIO 2011 mka

24 Piirkonna kaart Avasta kirderannik Avasta kirderannik Piirkonna kaart 25 Jõhvi on Ida-Virumaa maakonnakeskus. Umbes tuhande elanikuga Jõhvi alevikus oli Taani hindamisraamatus juba 1241. a. esma- 19. sajandi lõpul kaks kirikut, 3 veskit, õlle- mainitud Jõhvi kujunes keskajal kauba- ja ja viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid postimaanteede ristumiskohaks. pritsimeeste- ja karskusseltsid.

Tõenäoliselt XIII sajandi teisel poolel sai Linnaõigused anti Jõhvile 1938. aastal. Jõhvist kirikukihelkonna keskus. Kihelkonna kirjalik esmamainimine pärineb 1354. Koos põlevkivikaevandamise suure kasvuga Jõhvi aastast ja kirikut mainitakse 1367. aastal. nõukogude ajal kasvas ka Jõhvi, ehitati 1491. a mainitakse esmakordselt Jõhvi Mustamäe stiilis nn mikrorajoone. 1969. mõisa. aastaks oli elanike arv kasvanud juba Jõhvi linn ja vald 14 000-ni. www.johvi.ee Murrangut Jõhvi arengus tähistab aasta Elanikke ca 13 000 1782: seni mööda rannikut kulgenud Ühtse põlevkivirajooni kava raames kavandati Peterburi ja Tallinna-vaheline postimaantee kogu siinse piirkonna kõik linnalised asulad nihutati lõunasse ja hakkas kulgema läbi ühtseks haldustervikuks ning nii ühendati Jõhvi. Kuna Jõhvist sai alguse ka Tartusse Jõhvi ja Ahtme linnad ning Sompa töölisalev ja Riiga suunduv postimaantee, kujunes Kohtla-Järve linnaga. Alles 1991. aastal Jõhvi Peterburi ja Lääne-Euroopa vaheliste taastati Jõhvi linnaõigused ning aasta hiljem postimaanteede sõlmpunktiks. toimusid linnavolikogu valimised.

Samal aastal valmis ka postijaam. 19. Tänane Jõhvi on kiiresti arenev maakonna- sajandi vältel kujunes Jõhvi ka kohalikuks keskus, tehes “tagasi” kõik need justkui kaubanduskeskuseks. Esimene laat peeti kaotatud vahepealsed aastad. Jõhvis 1825. aastal. Asutati esimesed poed. Jõhvi nime osas on rahvasuus levinud Jõhvi arengu kiirendamisele tuli kasuks ka arvamus, et see tuleneb sõnast “jõhvikas”. Tallinn – Peterburi raudtee valmimine 1870. Paraku puudub sellel aga keeleteaduslik aastal. alus.

Jõhvi kontserdimaja

26 Jõhvi Avasta kirderannik Avasta kirderannik Jõhvi 27 Jõhvi Jõhvi Kindluskiriku Kontserdimaja Mihkli kirik muuseum

Jõhvi Kontserdimaja on kahtlemata üks Jõhvi Mihkli kirik on unikaalne arhitek- Kiriku all asuvates võlvkeldrites asub tänase Jõhvi sümboleid. Kõigile muusika, tuurimälestis, mis on rajatud tõenäoliselt Jõhvi Kindluskiriku muuseum, kus saab teatri, filmi- ja kunstihuvilistele avas 14. sajandil. Jõhvi kirikut peetakse kõige tutvuda Jõhvi vanema ajalooga. Ülakirikuga kontserdimaja oma uksed 8. oktoobril kindluslikumaks maakirikuks Eestis, millel ühendavad muuseumi kitsad müürikäigud. 2005. aastal. Kontserdimaja arhitektideks puuduvad vasted isegi naabermaades. Muuseumi väljapanekus olevad leiud päri- on Ra Luhse ja Tanel Tuhal, suurepärase Kirik ümbritseti vallikraaviga ja valliga ning nevad Jõhvi ja Lüganuse kihelkondadest akustika on kontserdisaalidele loonud Linda kiriku ette püstitati arvukate laskeavadega ning on välja kaevatud muistsete ülikute ja Madalik. Kontserdimajas on suur saal kuni kaitsetorn. Piki katuseäärt kulges keskajal sõjapealikute haudadest. Erilist tähelepanu 926 kohaga ja kammersaal kuni 170 kohaga. ka puidust kaitserõdu. Kirik on suurim väärivad Eesti vanimad raudesemed, mis Samuti on olemas ruumid, kus võimalik ühelööviline kirik Eestis (sisemõõtmed leiti Jäbara kalmetest. Eesti rauaaeg algas korraldada suuremaid ja väiksemaid konve- 35,15×13,85 m, pindala 485 m²). 2500 aastat tagasi just Alutaguselt. rentse ja seminare. Mitmel korral sõdades kannatada saanud Rakvere mnt 6, Jõhvi Laval tunnevad end ühtviisi hästi nii suur- kirik sai endale barokse tornikiivri 1728. Avatud T – L kell 11 - 16 vormi ettekandekoosseisud kui levimuusikud. aastal. Praegune neogooti kiivrikuju pärineb +372 337 0013, +372 518 7590 Kontserdisaalide funktsionaalsus võimaldab 1875. aastast (hävis 1943. aastal ja taastati e-post: [email protected] akadeemilise kontserdiõhkkonna kohandada 1984. aastal). www.johvimuuseumiselts.ee ooperiteatriks, konverentsiruumiks, pop- kontserdiks või ballisaaliks. Kontserdimaja Kiriku juures toimus 1865. a Alutaguse Kontserdimaja fuajee külalisi kostitab à la carte kohvik Mozart. laulupidu, mis oli oluliseks etapiks Eesti Juba traditsiooniks on saanud märtsi kuus üldlaulupidude traditsiooni kujunemisel. toimuv rahvusvaheline Jõhvi Balletifestival, Aastal 1963 valmis vendade Kriisade poolt mis on Eestis ainulaadne. Kontserdimajas Jõhvi kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali võib siis näha peaaegu kõigi Eesti balleti- ja 25 registriga. koolide ja stuudiote loomingut ning lavale jõuavad ka professionaalsed ning maailmas tuntud solistid ja balletitrupid. Kes suvel Ida- Virumaad avastada soovib tasub puhkus planeerida 7 linna muusika festivali toimu- misajale, kus nädala aja jooksul leiavad aset Kammersaal meeldejäävad kontserdid erilistes paikades üle maakonna. 2011. aasta 7 linna festival toimub 8.-16. juulil. Aastaringselt korraldab Pargi tn 40, 41537 Jõhvi Jõhvi kontserdimajas üritusi riigietendusasutus Kassa +372 334 2000 Eesti Kontsert ja teised organisatsioonid. Infolaud +372 334 2003 [email protected] Külasta meid kindlasti, meie ootame Sind! www.concert.ee Kindluskiriku muuseum Mihkli kirik

28 Jõhvi Avasta kirderannik Avasta kirderannik Jõhvi 29 2 Hotell Pääsuke 5 Puhkekeskus Neptun – 1 Linnaisa kohvik 5 Kohvik Aleks-Alla 7 Leo Baar Reisiinfo Tube 14, kohti 21 külalistemaja ja kõrts Tartu mnt 2, Jõhvi Tartu põik 2, Jõhvi Sompa 8, Jõhvi Põllu 10, Jõhvi Tube 12, kohti 24 +372 335 6996 +372 336 0880 +372 336 1366 1 Hotell Wironia ja +372 337 0190 Narva mnt 139, Jõhvi baar-restoran Faks: +372 33 70190 +372 334 2180, +372 334 2181 2 Restoran Jõhvi Kelder 6 Kohvik Mozart ja 8 Restoran Aroma Tube 21, kohti 40 www.zone.ee/hotellpaasuke Faks: +372 334 2181 Tartu mnt 2, Jõhvi catering Rakvere 19, Jõhvi Rakvere 7, Jõhvi [email protected] +372 337 0343 Jõhvi Kontserdimaja 2. korrus +372 332 0204 +372 336 4200 (hotell) 3 Hostel (Kohti 7) www.pkn.ee Pargi 40, Jõhvi www.restaurantaroma.ee +372 336 4204 (baar-restoran) Kutse 13, Jõhvi 3 Bistroo City Cafe +372 5554 1214 Faks: +372 336 4210 +372 332 1518 6 MTÜ Naerunaba Keskväljak 4, Jõhvi [email protected] 9 Monika baar [email protected] Lastehoiuga kodumajutus. +372 337 0452 www.kohvikmozart.ee Rakvere 12a, Jõhvi www.wironia.ee 4 Hostel Nele (Kohti 23) 2 tuba peredele. Avatud: E-R 10-18, L 12-18 +372 336 1758 Kaare 11, Jõhvi Soo 50, Jõhvi 4 Peetri Pizza ja kontserdimajas toimuvate +372 556 17347 11 +372 336 1001 +372 520 0951 Keskväljaku 4, Jõhvi ürituste ajal Edise küla [email protected] +372 334 4918 10 Bistroo Grill www.naerunaba.ee Narva mnt 141 a, Jõhvi +372 335 4269 Tallinna-Narva mnt

V.Härma Side 11 Trahter “Valge Hobu” Muru Ristiku Edise küla 16, Jõhvi vald Lääne Oja Rohu Marja Veski Side Mäe Mureli +372 33 70522 J.Sütiste Pirni Rakvere Ploomi Loode Ristiku Uus Võsa +372 511 3170 Sihi Põllu Toila Rahu p Vilja Aasa Kruusa [email protected] 1 Soo põik Soo Allika Kirde Sulevi Linda Raja Eha 10 www.valgehobu.ee Kevade AasaKirsi 6 A.H.Tammsaare Aasa Jaani Salme Kalmistu Aasa Kungla Niidu p 2.Soo Küti Rahu JaaniSoo 5 Narva mnt JaamaNooruse 12 Pubi Privaat a/ü"Aed"Aia KraaviOru Lennuki Kirde Ülesõidu Aia Lepa 2 Rakvere 7, Jõhvi Rakvere Vaarika Raudtee

Koidu Mulla +372 336 4202 Oru põik Narva mnt Ülesõidu Kutse 8 Viru Tiigi Terase 9 Juubeli Veski Juubeli www.wironia.ee Kuldreneti

3 Metalli Linna Sõpruse

a/ü"Koit" Vahe Linna Pae Rakvere Lille Malmi Raudtee Aare Rebban Peoteenindus Rohuaia 1

Rahu Välja 7 3 12 4 bussijaam Juubeli

Jaama Ettetellimisel Sompa Kivi Uus Keskväljak A.H.Tammsaare +372 515 0818 1 2 Tähe Sompa 4 [email protected] Sompa Malmi Pääsukese raudteejaam Vase www.peoteenindus.ee Kooli Raua Vase Vase 3.Tartu põik 6 3 Pargi Säde Jõhvi 1 Viru Bowling 3 Jõhvi Linnagalerii MTÜ Jõhvi Tiibvarjuklubi

Roosi kontserdimaja MooniTulbi Jõhvi küla Nelgi 2.Tartu p Rakvere tn 38a, Jõhvi Pargi 40, Jõhvi Tiib- ja mootorvarjuga Kaare Linnapark +372 332 0040 +372 334 2035 lendamine. Aerofotod. 5 Kaasiku 4 www.virubowling.ee +372 515 0818 Hariduse 4 Galerii Art-Salong [email protected] 1 ööbimiskohad 2 2 Jõhvi Spordihall Uus 2, Jõhvi www.johvitiibvarjuklubi.ee +372 397 3910 1 söögikohad Hariduse 5, Jõhvi Tartu mnt +372 336 6370 1 vabaaja kohad [email protected] 0 200m Puru tee www.johvisport.ee Kaare ©REGIO 2011 6

30 Jõhvi Avasta kirderannik Avasta kirderannik Jõhvi 31

Pargitaguse Pika ja sündmusterohke ajalooga Vaivara Tänase Vaivara valla põhiosa asulatest on vald on Eesti idapoolseim. Sõdade tõttu koondunud Tallinn-Narva maantee ja raudtee on Vaivara niigi hõre asustus jäänud mitmel ümbrusse, vallakeskus paikneb Sinimäe korral praktiliselt täiesti inimtühjaks. alevikus. Valla lõunaosas laiuvad suured 1337.a. Taani Hindamisraamatust leiab Alutaguse metsaalad, kuid siin on ka Eesti kirjapandu, et Toilast kuni Narvani ei ela SEJ ning Narva põlevkivikarjäär. inimesi. Vaivara 15-16. sajandist, kui olid rahulikumad ajad, võib leida kroonikaist juba märkeid mõisate olemasolust Sõtke külas, Laagnal ja mujal. Vaivara vald Vaivara kirik valmis 1776. aastaks ja siit sai www.vaivara.ee alguse Vaivara kihelkonna ametlik eksis- Elanikke ca 1800 teerimine. Vaivara esimene puust vallamaja ehitati Perjatsi külasse.

1870. aastal käiku läinud Peterburg – Tallinn raudtee tõi suuri muudatusi ka Vaivarale. Peterburist algas suvitajate Vaivara kiriku asukoht massiline vool siia suvitama, koos nendega ka raha vool siinse rahva taskusse. Mõne aastaga kogusid Vaivara ja naabermõisate renditalupidajad nii palju raha, et üritasid talukohad päriseks osta.

1941.a. alanud II maailmasõda aga tegi Vaivara kihelkonnas puhta töö, hävitades ja põletades kõik. Kogu kihelkonna rahvas sunniti lahingute eest evakueeruma.

1945.a. kevadeks oli palju neid külasid, kus Vaivara kirikukivi olid alles ainult majade ja kõrvalhoonete vundamendid. Talude maad olid täis miine, mida demineeriti veel 1952. aastal.

Tagasipöördumine kodukohta toimus aeglaselt ning mitte ühtegi majapidamist ei taastatud Sirgala, Metsküla, Ühekonna, Kärekonna, Auvere, Sooküla, Kirikuküla külades. Need külad olid tehtud täiesti maatasa.

Hävinud Vaivara kirik

32 Vaivara Avasta kirderannik Avasta kirderannik Vaivara 33 Langevoja Utria (Udria) Sinimäed joastik pank

Kirde-Eesti lavamaa silmapaistvaks kvater- Langevoja joastik asub Sillamäe linnast Utria (Udria) pank on Põhja-Eesti klindil naari pinnavormiks on Vaivara Sinimäed – umbes 1 km lõunas, Sõtke orgu vasakult idapoolseim, mida meri veel murrutama ula- kolmest seljakust koosnev surveline (läänest) laskuval lühikesel ojal – Langevojal. tab. Siit edasi keerab pankrannik otsustavalt otsamoreen. Kolme küngast, läänest Joastikuni jõudmiseks tuleb Tallinn-Narva merest eemale ja edasi on juba varsti Narva- itta, nimetatakse Tornimäeks (kõrgus maanteelt enne Sillamäe raudteeülesõitu Jõesuu liivane mererand. Panga idapoolses 70,6 m), Põrguaugumäeks (83,1 m) ja pöörata Viivikonna teele. Edasi vähem kui osas on kaks paljandit Utria savikallas (24 m) Pargimäeks (85,2 m). Kogu seljaku pikkus kilomeeter, pärast raudtee ületamist vasakule ja Utria kõrgekallas (38–42 m) millede on ligi 5 km, suhteline kõrgus küünib 35 pöörata. Nähtavale ilmunud sälkoru põhjas, vahelt lõhestab klindisaart Utria oja ürgorg. meetrini, klindi serva suhtes mõõdetuna sajakonna meetri kauguselt maanteest, isegi üle 50 meetri. Sinimägede põhjanõlv ongi joastik. Juga koosneb kahest astangust Utria ala on osaliselt kaitse all juba alates on järsk, eriti Tornimäe kohal. Ehkki lõplikult kõrgustega 1,5 ja 4 meetrit. 1939. aastast, mil tähelepanu alla võeti ei ole Sinimägede tekkelugu siiski veel Utria kivikülv, hiljem ka rahnud. Siin on selge, pooldavad täna geoloogid üldiselt mere ja pankranniku vahel näha Eestimaa arvamust, et tegemist on Pärnu-Narva üht kaunimat ja võimsamat kivikülvi. Külg tektoonilise rikkevöö + rändpangaste + külje kõrval seisavad rahnud, mille kõrgus sinisavi surve koosmõjuga. Sarnase tekkega on enamasti meeter kuni poolteist ning pinnavorme, küll väiksemas mõõdus, leidub suuremate ümbermõõt 10–18 meetrit. Vaatetorn Foto: Peeter Böckler ka mujal Kirde-Eestis ja Leningradi oblastis. Mõned on veelgi suuremad.

Sinimägede kolmest mäest kõige kõrgemale Utria kivikülv ja idapoolsemale – Pargimäele – on ehitatud vaatetorn. Koos 24 meetrise torniga on vaatetorni vaatekoha kõrguseks merepinnast ligi 110 meetrit ja siit avaneb lai vaateväli peaaegu 20 kilomeetri ulatuses igale poole: Narva korrusmajadest idas kuni Sillamäe sadamani läänes, ideaalsest Sinimäed Foto: Alar Tasa merepiiri horisondist põhjas kuni põldude ja metsadeni lõunas.

Liiv Lubjakivi LIUSTIK Moreen SINIMÄED 83 m 85 m Sinisavi 70 m Põlevkivi

32 m Sinimägede siseehitus ja SOOME LAHT liustikuline tekkelugu

34 Vaivara Avasta kirderannik Avasta kirderannik Vaivara 35 Sinimägede Sinimägede Muuseum memoriaal

Muuseumi hooneteks on renoveeritud Põrguaugumäe – tänapäeval enam tuntud Vaivara mõisa ait ja sepikoda. Grenaderimäena – lääneküljele on rajatud Sinimägede lahingu memoriaal. Memoriaal Väljapanek on pühendatud lahinguile Narva valmis aastatel 1997-2000 ja selle keskmeks jõel ja Sinimägedes 1944. a. on suur 12-meetrine raudrist, mille juurest Foto: Peeter Böckler saab alguse taastatud kaevikutevöönd. Muuseumis eksponeeritakse relvi, mundreid, Memoriaali osaks on mälestuskivi eestlastest sõdurite isiklikke esemeid, sõjaaegseid koosnenud 20. Relvagrenaderide Diviisi fotosid, vaenupoolte propagandaplakateid võitlejatele. jms. Suurelt ekraanilt saab vaadata ajaloolisi filme ja dokumentaalkaadreid. 1944.aasta suvel käisid siin ägedad lahin- gud – 29. juuli 1944. a. oli otsustav päev Vaatamata raskele sõjateemale on välja- Sinimägede lahingutes. Suuremad rünnakud panekus mõeldud kõigile: sellel ajal kui Grenaderimäele toimusid veel juuli lõpus ja täiskasvanud detailde uurimisele keskendu- augusti alguspäevadel. vad, on noorematel võimalik üht-teist oma käega katsuda ja lausa ajaloohõnguliste Memoriaali juures toimuvad sõjaveteranide Sinimägede memoriaal Foto: Peeter Böckler militaarmasinate rooli taga turnida. igasuvised kokkutulekud. Mäe jalamil paikneb mitmeid puhkerajatisi, lahingutest saab

Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust ülevaate stendide abil. Sinimägede memoriaal (tel +372 392 4634), kus retkejuhtideks Sinimägede Muuseum ja giidideks on siinset piirkonda väga Üle vana maantee paistab Tornimägi, edelasse hästi tundvad inimesed. Retkejuhid on jääb Vaivara vana surnuaed. Vaatetorn head teejuhid teemades, mida ei kajasta muuseumi väljapanek – loodus, sõjaajalugu, Tallinn 190 km kultuurilugu.

Giide ja retkejuhte saab tellida nii jalgsi- kui jalgrattamatkadeks, samuti bussiekskur- siooniks. Narva 19 km

Roheline tn. 19 C ja D, Sinimäe Avatud:T-L 10-17 perioodil juuni-august ka P 10-16 TORNIMÄGI PÕRGUAUGUMÄGI PARGIMÄGI +372 392 4634 http://muuseum.vaivaravald.ee

Sinimägede Muuseum Fotod: Merle Annov

Ortofoto: Maa-amet

36 Vaivara Avasta kirderannik Avasta kirderannik Vaivara 37 põlevivikiht ei ole väga sügaval. Karjäärides Utria dessant Pargimäe Tööstusmaastik saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine ehk 17.–19. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas rajatised Ida-Virumaast rääkides on oluline heita pilk ka kaevandamiseks tuleb avada kaevandus toimunud Utria dessant on üks Vabadussõja tööstusmaastikule – põlevkivikaevandamine (teha kaeveõõned, need toestada ning luua Juba 18.sajandi keskel kerkis mäe veerele tuntumaid sõjalisi operatsioone. Dessanti ja suured elektrijaamad on siinset maastikku kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid) uhke mõisahoone ja mõisapark andis nime juhtis kapten Johan Pitka, dessantrühmi aegade jooksul tundmatuseni muutnud. kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 m. ka kõrgendikule. Hiljem läks mõis Korffidele, juhtisid major Martin Ekström, staabikapten kes on vaivaralaste mälestustesse jäänud Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Eesti Energia suured Narva Elektrijaamad Teises maailmasõjas kadunud Mustajõe küla kui kihelkonnakooli ja rahvamaja ehituse Nestori Eskola. Dessant oli edukas, kuna (Balti Elekrijaam Narvas ja Eesti Elektri- kohale, kohe Eesti Elektrijaama vahetusse toetajad. Vabariigi ajal paiknes mõisaval- selle tagajärjel vabastati 19. jaanuaril 1919 jaam Vaivara valla lõunaosas) Eesti lähedusse rajatud Narva karjäär on Eesti dustes lastekodu, siit ka paralleelnimi – punavägedest Narva.Dessandis osales kuus suurimad ning kogu Balti regiooni ühed suurim põlevkivikarjäär. Lastekodumägi. Lastekodu hävis 1941.a. Eesti mereväe laeva eesotsas suurtükilaevaga tähtsamad elektrienergia tootjaid. Elektri- augustis, lapsed viidi nõukogude võimu Lembit. Operatsioonis osales dessantpataljon energiaga varustatakse Eesti tarbijaid ja poolt Uuralitesse. 400 mehega ja 600 Soome vabatahtlikku. soojusenergiaga Narva linna, eksporditakse elektrienergiat Baltimaadesse ning varus- Sõdades on säilunud aga Esimese maailma- Rohkem kui kümme aastat on jaanuaris takse Estlinki merekaabli kaudu elektriga sõja kindlustused, mis rajati Pargimäele 1916. korraldatud sõjalis-sportlikku võistlust ’Utria ka Põhjamaid. Balti Eleketrijaama ehitusega aastal. Tallinn-Narva maantee sulustamiseks dessant’ mis on kahtlemata saanud üheks alustati 1956 (tootmine käivitati 1959) ja tehti vene suurtükipositsioon, mille laske- Vaivara valla tunnusmärgiks Eestis ja ka Eesti Elektrijaama ehitusega 1964 (lõplikult moonakeldrid ja meeskonnavarjendid peideti väljaspool riigipiire. Kahe päeva jooksul valmis 1973). Balti Elektrijaam on üks siin põhjapoolsesse mäenõlva. Tegelikkuses läbitakse ligikaudu viiekümne kilomeetri maailma võimsaimaid põlevkivil töötavaid jäidki kahurid kohale toomata ja aktiivset pikkune distants, lastakse püstolist ja auto- elektrijaamu. 2006. aasta juunis möödus sõjategevust siin sellel korral ei toimunud. maadist, osutatakse esmaabi, pannakse 90 aastat põlevkivi tööstusliku kaevandamise proovile oskused erinevate kaartide algusest Eestis. Põlevkivi tootmisel raken- tundmisel ja oma asukoha määramisel, datakse pealmaakaevandamist (Aidu ja ületatakse erinevaid takistusi ja mineeritud Narva karjääris) ning allmaakaevandamist ala, heidetakse granaate ja kontrollitakse ( ja Viru kaevanduses). Pealmaa- näiteks võistlejate teadmisi NATO tingmärkide kaevandamine toimub kohtades, kus Eesti soojuselektrijaam Foto: Koolibri tundmisel. Utria dessanti korraldavad ERNA selts, Kaitseliit ja Vaivara vald. SOOME www.erna.ee

St. Peterburg VENEMAA SOOME LAHT V Tallinn BALTI PÕLEVKIVI ESINEMISE ALA E L B T DIKTÜONEEMA-ARGILLIIT (MUST PÕLEVKIVI) EESTI PÕLEVKIVI VARUD LÄTI Mineraalide levik Militaarvõistlus Utria dessant I maailmasõja aegsed kindlustused Foto: Arvo juhkov Põlevkivi varud: E – Eesti, T – Tapa, L – St. Peterburg, V – Veimarn, B – Tšudovo- Babinskoje

38 Vaivara Avasta kirderannik Avasta kirderannik Vaivara 39 4 Aare Objarteli Veski talu Ammulaskmine, vibulaskmine, Reisiinfo Võimalus kasutada jõesauna sünnipäevade kirve ja noa viskamine või väikeste koosviibimiste tarbeks. OÜ Täitsamehed Grupp 1 Laagna Hotell Vaivara küla, Poe 9 Meelis Pällo Peamajas on 11 kahekohalist ning 4 luksus- +372 510 4144 [email protected] likumat tuba. Kolmes eraldi majakeses on [email protected] +372 5193 7648 5 kahekohalist tuba ning kaminasaal koos väikese köögiga. Hotelliesine muruplats 5 Orava talu Autovõidusõit mahutab kuni 60 autokaravani. Saun ja Majutus 12-le inimesele. Võimalus telkida MTÜ AMV Racing väike veepark. Ratsasõidukoolitus igas va- või peatuda autokaravaniga, mängida võrk- Poe 3 Vaivara, Vaivara vald nuses ja ettevalmistustasemega soovijatele. ja jalgpalli. Avatud mai-oktoober, talvel [email protected] Sillamäe vanal postkaardil Laagna küla saun ettetellimisel. Võimalus tellida Kirde- www.amvracing.ee +372 392 5900 Eestis giiditeenust. www.laagna.ee Vana-Sõtke küla Giiditeenus Vaivara kandis +372 504 5485 Kai Kiiver +372 5335 8864 2 Vana-Olgina mõis ja puhkemaja [email protected] Ingrid Kuligina +372 514 1692 Väikeses puhkemajas on üks 3-kohaline ja www.oravatalu.ee Ivika Maidre +372 5647 4552 üks 4-kohaline tuba, lisaks 3 kämpingmaja. Vambola Pilvar +372 5836 0704 Võimalus telkida, peatuda autokaravaniga, 6 Paintball ja militaarmatkad Tõnis Tolpats +372 5363 6222 mängida võrk-ja minijalgpalli. Paintballi mängimine ja militaarmatkad Vana Olgina 10 maastikul. Temaatiliste ürituste ja kodu- Sven Udam +372 552 4273 +372 505 4598 lootundide korraldamine. Võimalus telkida Irina Barinova (vene keel) +372 5594 9921 [email protected] ning mängida võrk-, rahvaste- ja sulgpalli. Irina Golikova (vene keel) +372 5555 0303 Giidid www.olgina-mois.ee Roheline 1a, Sinimäe +372 513 5432 3 Perjatsi majutusettevõte www.lahing.ee Vaade Pargimäe vaatetornist Majutuskohti kuni 28-le, seminariruum [email protected] kuni 30 kohta, kohvik, toitlustamine. Loo- dusmatkad, militaarmatkad ja 4x4 maastu- rite matkad. Perjatsi küla +372 564 2173 www.pimestiku.ee [email protected]

Laagna Hotell Vaivara kihelkonna tanukirja motiiv

40 Vaivara Avasta kirderannik Avasta kirderannik Vaivara 41 16. sajandi alguses lubas Liivi ordumeister Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus Wolter van Plettenberg Narva linnakodanikel pärast Tallinn-Peterburi raudtee avamist ehitada Soome lahe kaldale hütte ja hoo- 1870. aastal. Narva-Jõesuu, mis kuulus neid kalapüügiriistade ja paatide hoiuks. Narva alla, eraldus omaette ja siin hakati Kevadest sügiseni merel kalastati ning välja ehitama heakorrastatud kuurorti. saak veeti Kudrukülla ja Narva. 17. sajandi Alustati linnatänavate rajamisega, hakati teisel poolel ehitati esimesed aastaringselt korraldama veevärki ja tänavavalgustust, kasutatavad elumajad ning püsiasustuse loodi laua- ja värvivabrik ning ehitati hulk Narva-Jõesuu tekkides hakati tegelema ka kaubanduse üürisuvilaid. Lisaks ostsid jõukad inimesed ja kõrtsipidamisega. Narva-Jõesuu esimest endale ise krunte ning ehitasid isiklikke nime Hungerburg (Näljalinn) kasutati suvilaid. Ka rajati hulk pansionaate. Kujunes Narva-Jõesuu esmakordselt 1684. a-l. Legendi järgi tulnud ainulaadne ja nüüdseks peaaegu täielikult www.narva-joesuu.ee nimi saksa kaupmeestelt, kes merehätta hävinud puitpitsvillade arhitektuur. Elanikke ca 3000 jäädes rannast toitu ei leidnud. Hungerburgi nimi säilis ametidokumentides päris kaua, kuni 1922. a-ni. Rohkesti tarvitati ka nimetusi Mündung ja Seemündung.

Keerukas saksakeelne nimi oli kohalikule rahvale võõras, seepärast kasutati lihtsat omaseks saanud väljendit Meresuu. Eelmise sajandi kahekümnendate aastate algul nimetati kuurorti Narova-Jõesuuks, peagi muutus see Narva-Jõesuuks.

Narva-Jõesuu rand

42 Narva-Jõesuu Avasta kirderannik Avasta kirderannik Narva-Jõesuu 43 Kuurort Silmud

1882. aastal avati esimene kuursaal, Kuna Narva-Jõesuu on välja arenenud samal ajal rajati ka pargid. Ametlikult väikesest kalurikülast ja siin on au sees suvituskohaks nimetas Riiginõukogu Narva- kaluriamet, siis tähistatakse igal aastal Jõesuu 1894. aastal. Jõudsalt kasvas nii juulikuu teisel pühapäeval kaluritepäeva. kohalike elanike kui ka igasuviste puhkajate Meritindipäeva peetakse mai keskel ja arv. 19. sajandi lõpuks oli kohalikke elanikke Silmufestival toimub septembrikuu lõpus. üle 2000, neist 2/3 olid eestlased, ülejäänud Kuursaal oma kunagises hiilguses Hungerburger Foto: Irina Kivimägi olid venelased, isurid ja soomlased. Kohalik Soome lahe jõed‚ eesotsas Narva jõega, keeledialekt oli segu kõigist neljast keelest. on Eestis ühed silmurikkamad. Siinsed 1914. aastal suvitas kuurortis 10 000 inimesed hindavad silmusid väga ja neid puhkajat. Suvitajatele pakuti peale puhkuse valmistatakse väga erinevalt (tehakse suppi, ja ujumisvõimaluse ka erinavaid kultuurseid praetkase, suitsutatakse, konserveeritakse). meelelahutusi. Parkides mängisid orkestrid, Silm on maolaadse kehakujuga angerjat etendati näidendeid, korraldati tantsuõhtuid, meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi karnevale ja ilutulestikke. Osa etendusi ja nad kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude kontserte kutsuti kohale Peterburist. Tervist klassi. Suu asemel on neil sarvhammastega aitasid parandada mudaravi ning erinevad imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel protseduurid ravilates. on seitse paari lõpuseavasid. Silmud pole head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt Narva-Jõesuu kui kuurorti teine tõus oli loogeldes. Võivad kasvada kuni poole 1930.ndate lõpus kui suvitajaid oli jälle ligi meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada 10 000, nende seas palju Eesti kultuuriinimesi. grammi. Puhkajate seas oli ka sadu välismaalasi, eriti skandinaavlasi. Rekordiliselt puhkajaid Narva-Jõesuus on võimalik kostitada end oli Narva-Jõesuus aga nõukogude-perioodi linnapea Andres Noormägi retsepti järgi lõpus, 1980.ndate teisel poolel. 1986. aastal tehtava hungerburgeriga – pika saia sees näiteks oli 37 000 suvitajat, kellest üle röstsilm salatilehes kalakastmega. poole peatusid sanatooriumites, pioneeri- Narva-Jõesuu ajaloolised vaated Silmude müük Foto: Irina Kivimägi laagrites, ravi- ja puhkeasutustes.

Tänane päev lubab Narva-Jõesuul sirge Narva-Jõesuus on parkimine tasuline. seljaga lootsrikkalt vaadata tuleviku poole Parkimine on lubatud kohal, kus pole seda ja tõusta teiste kuulsate kuurortidega ühte keelavaid liiklusmärke. Parkimispileteid on ritta. Käesoleval ajal on Narva-Jõesuus võimalik osta igast linna kauplusest, baarist algatatud kaks suurt ja linna arengus väga ja hotellist, samuti linnas ringi liikuvatelt olulist projekti – rannaala arenduse projekt parkimiskontrolöridelt. Toimib ka mobiilne ja vee- ning kanalisatsiooni süsteemi reno- parkimine. veerimise ja moderniseerimise projekt.

Silmusupp Foto: Irina Kivimägi

44 Narva-Jõesuu Avasta kirderannik Avasta kirderannik Narva-Jõesuu 45 6 Pansionaat ja kohvik 12 Külalistemaja ja Reisiinfo Valentina kohvik-baar Veagles sadam Tube 10 Tube 9, kohti 20

Tuletorni 1 Narva-Jõesuu SPA Hotel Aia 49, Narva-Jõesuu Mäe 26a, Narva-Jõesuu Suur-Lootsi Liiva +372 5819 2487  Vaikne tube 57, kohti 108 +372 357 7468 Aia 3, Narva-Jõesuu +372 357 7764 Jüri Uus +372 502 9818 +372 359 9529 Faks: +372 357 7924 +372 5820 9687 Vabriku Vana GSM: +372 5344 7779 [email protected] [email protected] Narva jõgi bussijaam Faks: +372 359 9525 www.pansionaatvalentina.com www.veagles.ee 10 Kalda 1 [email protected] J.Poska  Mere1 2 www.narvajoesuu.ee 7 Puhkemaja Liivakell 13 Külaliskorter Ekavid

Aia Eha Tähe Maju 5, kohti 40 Tube 4, kohti 6 14 Karja Pargi Kesk 2 Hotell Yes Koidula 19c, Narva-Jõesuu Sepa 14-9, Narva-Jõesuu Vabaduse 13 Mäe 3 2 Tube 22 Narva laht 3 Kalda + 372 5326 4719 +372 357 8265 Rahu Sepa Lootuse Kesk Vabaduse 30, Narva-Jõesuu [email protected] Koidu Jõe +372 357 7219

A.Hahni Õnne Kungla

Sulevi www.liivakell.ee Mäe +372 356 6740 +372 5344 1369

KudrukülaKarja Pargi 12 4 Aia 11 +372 359 9383 [email protected] kuursaal 8 Hotell Liivarand Supeluse E. Vilde [email protected] www.ekavid.ee  Nurme www.hotelyes.ee Tube 52, kohti 100 Restoran YES L.Koidula 21, Narva-Jõesuu Metsa Olevi 14 Külalistemaja Algus ja Kalevi Linda Jõe Vabaduse 30, Narva-Jõesuu +372 357 7391 Algus Pizzeria Italiana

Hirve Lennuki Sulevi + 372 359 9383 Faks: +372 357 7341 Tube 28, kohti 56 Raja [email protected] Rahu 7, Narva-Jõesuu 4 3 Hostel Mereranna www.liivarand.ee +372 357 7192 9 6 Kiriku Tube 147, kohti 404 [email protected]  Aia 5 Aia 17, Narva-Jõesuu 9 Kodumajutus Baenar www.alguskeskus.ee 1 ööbimiskohad muuseum +372 357 2827 Tube 3, kohti 6 Nurme 1 söögikohad Lembitu /faks: +372 357 2826 Raja 6g, Narva-Jõesuu 1 Kohvik Lemmik Raja [email protected] +372 5596 3944 Vabaduse 25, Narva-Jõesuu www.narvahotel.ee [email protected] + 372 357 7307 Vambola www.balticlodge.com [email protected] 4 Külalistemaja “Traffic” Vabaduse ja baar 10 Stop & Go Grill 2 Endo-Exo Pub & Club Tube 5, kohti 11 Kämpingumaju 6, kohti 25 Koidu 10, Narva-Jõesuu  Auga Kiriku 2, Narva-Jõesuu Aia 3, Narva-Jõesuu + 372 5566 5785 +372 5669 5138 +372 551 3707 [email protected]

L.Koidula [email protected] [email protected] www.endoexo.ee www.delfin.do.am 5 Meresuu Spa & Hotel**** 3 Kohvik „Calypso Beach Cafe“ Restoran Meloodia 11 Puhkemaja Raktaris Pargi 1a, Narva-Jõesuu Tube 2, kohti 6 7 Piano Bar + 372 5660 2431 Tube 109, kohti 220 Mäe 33, Narva-Jõesuu [email protected] 8 0 200m ©REGIO 2011 Aia 48a, Narva-Jõesuu +372 357 7576; + 372 357 9600 +372 5646 2552 4 Baar Meretare Faks: + 372 357 9621 [email protected] Supeluse 1, Narva-Jõesuu [email protected] www.raktaris.ee + 372 5344 3079 www.meresuu.ee [email protected]

46 Narva-Jõesuu Avasta kirderannik Avasta kirderannik Narva-Jõesuu 47

L.Koidula

L.Koidula

Meriküla Narva-Jõesuu sadam

Narva-Jõesuu Sadam asub Narva jõe vasakul kaldal, 750 m jõe suudmest, ning Info Eesti ja Venemaa piki jõge kulgeva piiri vahetus läheduses. On olemas piiripunkt. Sadam Jõhvi Turismiinfokeskus on Läänemere Soome lahe lõunaranniku Rakvere 13a, 41533 Jõhvi viimane jahisadam Eesti piires. See on Tuletorn +372 337 0568 Venemaalt ja Ida-Soomest tulevate turistide [email protected] ja reisijate esimene peatuspaik Eestis ning jõge pidi üles Narva linna ja edasi Peipsi Narva Külastuskeskus järvele suunduva marsruudi algus. Peetri palts 3, 20308 Narva Kai tüüp – külaliskaidega jahisadam, +372 359 9137 reisilaevade kai [email protected] Mahutavus – 10 kohta. tourism.narva.ee Külaliskohad – 10 kohta Sadama sügavus – 3 m Laeva maksimaalsed gabariidid – L=23; W =15; D=2,7 m Hädaabinumbrid Kairajatiste tüüp – statsionaarne, gravitatsioo- Politsei 110 niline ning ka ujuvpantoonid. Sadam Kiirabi, päästeamet 112 Suur-Lootsi 4, Narva-Jõesuu Tehniline abi maanteedel 1888 + 372 359 9599 Faks + 372 359 9590 [email protected] Narva-Jõesuu Bussirent Eiki Reisid OÜ Koduloo- +372 5665 9007 e-mail [email protected] muuseum Koduloomuuseum Mercedes-Benz (20 kohta) Peugeot Boxer (12 kohta) Narva-Jõesuu Koduloomuuseumis on talletatud linna ajalugu alates selle esma- FIE Meelis Heek mainimisest 1503. aastal. Narva-Jõesuus on +372 526 5204 puhanud kuulsaid kunsti- ja kirjandusinimesi, e-mail: [email protected] väljapanekus on nende kirju, dokumente, Ford Transit (16 kohta) fotosid ja raamatuid. Muuseumis toimub Scania (52 kohta) vilgas seltsi- ja kultuurielu. Nurme 38, Narva-Jõesuu +372 357 7312 Avatud: juuni-august T–L 10–18; september-mai T, R, L 12–16 Baptistide koguduse palvemaja

48 Narva-Jõesuu Avasta kirderannik Avasta kirderannik Väljaandja: MTÜ Kirderanniku Koostöökogu Keskväljak 1-313 Jõhvi 41594 Tel: 332 2215 www.kirderannik.ee

Kujundus ja küljendus: AS Regio www.regio.ee

Kaanefotod: Tarmo Mikussaar Merle Annov

Kaardid: AS Regio

Trükk: Aktaprint

ISBN 978-9949-465-28-6 Teine parandatud ja täiendatud trükk. Välja antud: aprill 2011