Estonia Tourist Information
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Here in 2017 Sillamäe Vabatsoon 46% of Manufacturing Companies with 20 Or More Employees Were Located
Baltic Loop People and freight moving – examples from Estonia Final Conference of Baltic Loop Project / ZOOM, Date [16th of June 2021] Kaarel Kose Union of Harju County Municipalities Baltic Loop connections Baltic Loop Final Conference / 16.06.2021 Baltic Loop connections Baltic Loop Final Conference / 16.06.2021 Strategic goals HARJU COUNTY DEVELOPMENT STRATEGY 2035+ • STRATEGIC GOAL No 3: Fast, convenient and environmentally friendly connections with the world and the rest of Estonia as well as within the county. • Tallinn Bypass Railway, to remove dangerous goods and cargo flows passing through the centre of Tallinn from the Kopli cargo station; • Reconstruction of Tallinn-Paldiski (main road no. 8) and Tallinn ring road (main highway no. 11) to increase traffic safety and capacity • Indicator: domestic and international passenger connections (travel time, number of connections) Tallinn–Narva ca 1 h NATIONAL TRANSPORT AND MOBILITY DEVELOPMENT PLAN 2021-2035 • The main focus of the development plan is to reduce the environmental footprint of transport means and systems, ie a policy for the development of sustainable transport to help achieve the climate goals for 2030 and 2050. • a special plan for the Tallinn ring railway must be initiated in order to find out the feasibility of the project. • smart and safe roads in three main directions (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) in order to reduce the time-space distances of cities and increase traffic safety (5G readiness etc). • increase speed on the railways to reduce time-space distances and improve safety; shift both passenger and freight traffic from road to rail and to increase its positive impact on the environment through more frequent use of rail (Tallinn-Narva connection 2035 1h45min) GENERAL PRINCIPLES OF CLIMATE POLICY UNTIL 2050 / NEC DIRECTIVE / ETC. -
Jaanuar 2019
NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse. -
Nõmme Kohtla- Järve
77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla -
This Is the Published Version of a Chapter
http://www.diva-portal.org This is the published version of a chapter published in Conflict and Cooperation in Divided Towns and Cities. Citation for the original published chapter: Lundén, T. (2009) Valga-Valka, Narva – Ivangorod Estonia’s divided border cities – cooperation and conflict within and beyond the EU. In: Jaroslaw Jańczak (ed.), Conflict and Cooperation in Divided Towns and Cities (pp. 133-149). Berlin: Logos Thematicon N.B. When citing this work, cite the original published chapter. Permanent link to this version: http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:sh:diva-21061 133 Valga-Valka, Narva-Ivangorod. Estonia’s Divided Border Cities – Co-operation and Conflict Within and beyond the EU Thomas Lundén Boundary Theory Aboundary is a line, usually in space, at which a certain state of affairs is terminated and replaced by another state of affairs. In nature, boundaries mark the separation of different physical states (molecular configurations), e.g. the boundary between water and air at the surface of the sea, between wood and bark in a tree stem, or bark and air in a forest. The boundaries within an organized society are of a different character. Organization means structuration and direction, i.e. individuals and power resources are directed towards a specific, defined goal. This, in turn, requires delimitations of tasks to be done, as well as of the area in which action is to take place. The organization is defined in a competition for hegemony and markets, and with the aid of technology. But this game of definition and authority is, within the limitations prescribed by nature, governed by human beings. -
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE. -
LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38 -
The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas
1 2010 1 Let’s refuse to be what we are (supposed to be)! Let’s Refuse to Be What We Are (Supposed to Be)! Airi Triisberg 5 Eva gives birth to earth Airi Triisberg Johannes Saar 7 Around the Golden Soldier Agne Narusyte 10 An artist and his double Anu Allas Based on the title Let’s Talk About Nationalism!, of identity is almost exclusively addressed as an it would be tempting to look at this exhibition* instrument for engendering normativity rather 13 Work-based solidarity is killed Interview with Eiki Nestor in relation to theories of public space, as it than a potential tool of empowerment that I is precisely the medium of talk that consti- find problematic in this context. At the same 16 Forum Marge Monko tutes a core notion in the liberal concept of time, it should also be noted that even the the public sphere, most notably elaborated by Habermasian definition of the public sphere 18 Art and Identity: The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas. The curatorial statement by appears to be quite operative, insofar as it Michael Schwab Rael Artel seems to support the parallel with allows a conceptual distinction from the state 21 The queue as a social statement Habermas, insofar as it stresses the importance which has effectively been put to use in the Maria-Kristiina Soomre of contemporary art as a site for holding public framework of Let’s Talk About Nationalism! in 24 Five pictures of Flo Kasearu discussions. Nevertheless, the curator’s preoc- order to criticize the ideological and institu- Kaido Ole cupation with conflict actually indicates a dif- tional manifestations of the state. -
Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................ -
The Broken Axis of Juhkental: a Different Kind of Heart
Heili Sepp Viru County Court The Broken Axis of Juhkental: A Different Kind of Heart Juhkental, Joachimstal, Joaorg – the historical district located to the south of Narva Old Town and Hermann Castle is rarely remembered when discussing Narva these days. That might be somewhat justified considering the suburb was officially united with the city only in 1917. Nevertheless, the oldest settlements of the area are located at Joaorg and there is something else at its heart that one might consider a painfully exact symbol of Narva. The whole layout of the suburb that burst into its true existence in the end of the 19th century (and was a home for ca 7000 people in the beginning of the 20th century - most of them workers at Kreenholm) had a majestic axis uniting two polarities at its core. The suburb burnt down twice (in April of 1919 and during WWII) but the axis remained, albeit today we experience it as something broken. The two places of worship – Alexander’s Cathedral (Lutheran) and The Resurrection of Christ Cathedral (Orthodox) – were designed to dominate this part of the city and to face each other in direct confrontation or dialogue. Originally everyone passing Juhkental could be overwhelmed by the experience of standing between two towering cathedrals – each one at its own end of the Church street. This historical view belongs to the past due to the architectural changes creating a strict “stonewall” to split the district apart: a kind of internal border. That is not the only way how Juhkental appears to be a place of boundaries. -
Alutaguse Valla Arengukava 2021-2030 Eelnõu Heaks Kiitmine Ja Avalikule Väljapanekule Suunamine“ Juurde
Lisa Alutaguse Vallavalitsuse 20.05.2021. a korralduse 251 „Alutaguse valla arengukava 2021-2030 eelnõu heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine“ juurde Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (eelnõu) 2021 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1. ALUTAGUSE VALLA ARENGUEELDUSED................................................................................................... 4 1.1. ASEND JA RUUMILINE MUSTER..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK .............................................................................................................................................. 6 1.3. ARENGU VÕTMETEGURID ........................................................................................................................... 8 2. TOIMEKESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................................. 12 2.1. ELUKESKKOND........................................................................................................................................ 12 2.1.1. Looduskeskkond ...........................................................................................................................