NR. 6/4e MAI 1991

ERINUMBER ARAVUSE KUIA$T

5O-ndatel aastatel tiihiaks iiiei- nud Aravusel algas uus elu 1965. aastal, aial, kui Vilde kolhoosile anti P6lula ia Roela metskonnalt juurde 421 ha suururie maatiikk kunagise kiila iirrbrusest. Just see aeg t6i siia ,inirhesi .ia masi- naid, et alustada kultuurheina- maade raiamist. Aravuse tiinased asukad olid ainsad, kes vastasid toimetuse iileskutsele tutuustada liihene- vate virulaste kokkusaamiste'eel omd kfila. Meie infolehe erinum- ber ongi Aravuse ltlllast,. ini- mestest, .traditsioonidest. Kala- ffii kasvatusest teeme aga iuttu aas- ta l6Bul, kui kala,maiand saab 25- aastaseks. w#sft i.ru6*,ft

Pildil: KAR,L TOOTSI LAGU' NENUD ELUMAJAST SAI *JA- HILOSS>t.

ar:nvr1se triilast ia rfarl Tootst perest - v6iks autoril 'e.simesi kirjalikke teateid rest Aravusele rnaksnud I troberubla. TanaBaeval Aravuse kohta on ktisida, kuidas paadiga Rakverest Ara- hitisnninevitiust" See aga ei tfienda kaugeltki, et mater- maiumangudel jaie varasemast giast-arhiivides poleks", on-'pShjust ar- vusetre veeteed miiiida Pd6seda. .Aravuse talukoha nr. 4 ostis 1940. aastal Karl Toots" vata, et see rnetSJee keskel olev maakorrt-o.Ji .asustatud ltihedusse itifib kes tegeles ltipsikaria nir€ touhobuste kawatamisega. juba trauget esiajal: Aravuse_va,hettrsse jetk; rka sealse vee j6ul k5itatava tti6s- inuistne Falasi riuasulatuskoht ning Aravuselt ng6ni ki- Uus peremees kihelkonnakeskus v6hus 13. tuse traditsioone. lomeeter lElande taaplaste sattusid peremees Karl ja AIi- sajandist. v6ib jiireldada, et kunagi oli Aravuse 1940. aastai -perenaine sellest . ce 'Rd"gavere valla TK eiimehe Aglnes Jaska tagakiusa- timbru.s tiheda inimasustusega. mir" P6hiuel selleks ei olnud: metsavendadega 1818" aasta maa* ja hingedelegistris viru-Jaagupi oma kohustu- Aravuselt puuduvad, kuid pole Aravuse"u". uus peremees ei olnud Seotud ia kihetrkonna kohta andmed Toots 6igel ajat tiiitnud. vallast v6imatu, et Aravuse kuulus sel ajal'mpne m6isa v6i ma- sed riigi ees gti l(arl _ kohta lahkumise !.ub;a Tootsidele ei antud ni,ng nii astusid Toot- laneus6i (1?8?. a, c5aiarh juhtus ({tfrawys) Viru- pliia"iiagid ajas ausate p6llumeeste siitiks. Nii ka vetiaanne). Ktill esineb aga Aravuse kui 6ige 1902. aastast. kus i. Kohus ryfOningai teavet 1112vuse kohta'lisab A. W. Kriigeri Karl Toots tehti mSistis ta asumisele Siberisse, kust ta peale karistuse 1900. aasti aadressraamat, kust leiame, et Aravuse m6is ,kandmist 24 versta kaugusel ktill tagasi tuli, kuid lflbielatud vintsutuste (seaL Arruwus) asub tihe i6e iiiires Alice heideti koos m6isal olnud 82 tessatini €,h.1 1,93 t6ttu peagi suri. karl Tootsi'abikaasa ilakverest. Maad on kolhoqsist ning temast sai kaevur Kivi6lis, adrarnaad ja et seal elab 15 meest ja 11 naist, kokku 26 lastega viilia vesiveskit ja vilila- kus talunaisele hariunatu kes[kond, raske fiiiisiline tii6 inirnest. Nimetatakse veel Aravuse ning psiirlrlroneurstroogiahaig- ketrust (see kiiib vee i6u1). Viimase iuhatalals Cris- liibielatu tB lteagt iiiitdavalt Aravusel villa.-on seda tassl viisid. Seetiittu plhkab Alice Toots Miiriamaa, tedla tian Pedder Ffier)" veet vanutati kalmistul. juhtis Thomas Sepaanetit pidas. Karel abikaasa aga Viru-Jaaelupi tiiiid Sander. 1950. -ieid talu .hooned ttihiaks ning ffeAAer NEre, et Aravuse m6is* ametiroeestelcs olid aastal Tootside lagunesid, olles vahel hanra peavariuks_4t-t"1" . iuhusli- eestlased"- ,lcule Erich ERILT iisaeeme veel, et 1900" aastal on s6it paadiga Ralnze- kalamehele, ANAVUgE ARAVUS$L BSIMO JAAKSOTiI Aravusele TANASEI) ON ELANUD ERIYALD-EDUAN,D Mdtten ELI\NIKUI) JALAK Fliljuti palus mirnutrt riks kooliinimene, kes Aravuse' SIRJE AAN HILLE JALAK sele tci katkiviskamises ( oli teispool j6ge puu KULLIKI LAINES PEETER AFANASJEV IRINA otsas). Need 'peod l6ppesid tavaliselt sellega. et jdrgmi- AIVO OBUMAGI MAIE BOTVIN JURI JONUTIS sel hommikUl said 'kooliminejad endale ,kimbukede" lil- LIIVI ORUMAGI PEETER BOTVIN KIRSTI JONUTIS ledest, mis kasvasid siinsetel haliasaladel. Aravuselt AKSEL ORUMAGI EDGAR ELLER EINAR JOONAS mindi 1. septembril kooli ikka lilledega. ALMA KALJULA Meenub laste laagriplats, meenub telgist ja talu- ANTS ORUMAGI MILVI ELLER vankrist monteeritud t61d, millega lapsed ka s6ita said, AIVAR ORUMAGI SIRJE ELLER OLGA KANG kui siin veel hobune.oli. Pimedal ajat oli l6kke juures IMBI ORUMAGI TAIMI ELLER REIN KIMBER . juttude lugemine. Maaparandajate poolt ma- REIN TENSON TARMO T'ILLER HELGE KIMBER hajiietud vagunelamust sai n6iamaja, mille ldvel ka vd- MARI-LIIS TENSON MEINHARD LASTI liskrilalised end pildistada lasksid. TARVO ERRAPART Krilalistest meeldisid mulle k6ige enam viidelased. HILDA TENSON ELVE ERRAPART HELru LASTIK I{ui farminaised oma vabal pAeval tulid, vaatasid ja ENE TIMM TOOMAS ERRAPART AIVAR LASTI,K imetlesid siinseid paiku, tekkis nagu v6lglase tunne nen- ANTS VAHTRE IVO ILMSALU JAAN LEPIK de ees, sest minu tcirist ju ei t6use tulu, olen seega nende LEA VAHTRE HELIN LEPIK inimeste leival. ERVIN ILVES J"EINA LEPIIS Aravusel on kdinud ka paliu iluaianduse spetsialiste; ANU VAHTRE STELLA IVANOVA Valve Pormeister A.IN VAHTRE KOIT T.EPIK kiitis heaks selle, et istutusmaterjal ,KALJO HANS JAAKSON haljasaladel on pidrit siitsamast Aravuse r.imbruse VANEM INNA JAAKSON TIINA T,EPIK m_e-tsadest ja - niitudett. Uldse on istu,tatud rile b00 puu ja HELMUT 6UW REIGO JAAKSON ALDO LORIUS p66sa, ka viljapuid. vilde kolhoosi eelrnine esimeeJ Erich Erilt soovis, et siin oleks kevadeti ndha ka 6itsvaid 6u- napuid. Tema soov on tdidetud. K6iki istutatud puid ja r$incsd$ffiF pdbsaid ei ole enam vdga mitmel p6hjustel alles. Midagi ei ole ju piisivat! Ka inimeste ihulgas mitte Arla- tes 196?. aastast kuni kdesoleva ajani on Aravuselt l6bi kAinud kaugelt rile 40 perekonna. Inimesed tulevad ia liihevad, aga korterid on ikkagi k6ik ini,mesi tdis. vist maksab setrleski loodusseadus: LooDUs EI SALLI TUH- JA KOHTA. Ja haliasaladel alustab lepavdsa jdlle voha_ mist. Hilda TENSON

f::::tii.i i+lllli

ARAVUSE OSAKONNA ESIMENE. JUIIATAJA HERBERT LIPPASAAN, LAITKE OLEKUGA MAA. MEES, OLI IGA :rUU JUURES .ABIKS NOU JA JOUGA

Uheaegselt maaparandus- tiiiidega algas kalamajandi rajatiste vdljaehitamine, Katl Tootsi elumaja kordategemi- +frM"',{:.7 , ,.:$ ne ja uute elamute piisti- ,,,,,ft B: ri ta,mine. .#. ,$. Esimees August Lenasaar rE i$i ffi S ii, :tti+iiifii$j,., oli arvamisel, kui talt kiisiti, .!ii:E{.rt j,tp.t4ltit:lj, ]*+; kas kalakasvatamine ka kasu tooma hakkab, dl ega igitt poolt saa kasu taga ajada. Peaasi, et saaks inimestele maitsvat kala miiiia. Aravusel kulgesid ehitus- tiiiid kolhoosi' arhitekti flmar Borgi juhtimisel. Tiiiide-tegemiste eest Ara, @ vusel on vastutanud HER- BERT LIPPASAAR, TOIVO ffi MAASIK, ILMAB 'AAN, t\i EDUARD POST, ILME POST

r,l, +!r ia tii,na on- siin . juhiks REIN llii':,.i:iii TENSON.

* aa aa-'a aaaa , aaaaaa,aaaaaa aa a a aaa -a KALEV LIIITO RITA LUTTO REINO LUTTO EINAR LUHA IVIALLE LUIK MIHHAIL MITRJAIKIN PAI,}LINE MITRJAIKINA JAANUS MURDJOE AIVAR MOTTUS URVE MOTTUS ANGELA MOTTUS AINAR MOTTUS ANI\IKA MOTTUS ALINE MAND AARE MAND ONNELEID MAND MARGUS. MAND ARNOLD MOLDER IRINA MULLER VA.LENTIN OTS LEHTE OTS EVA OTS MERLY OTS URVE OTS ENNO PEET EDUARD POST ILME POST PIIA POST JUTA PARNA MART RAJA RAIVO SAAR VIRVE SAAR HERKI SAAR IKKA ON ARAVUSEL HELI SAAR HEAKORBA EEST UTTrSrrr JAAN SALUSTE HOOLT KANTUD" AITA SALUSTE HERMANN SII(K .SIRP ENN Hilda Tenson (vasakul) on istuta- AKSELLA TAMM nud kiilla iile 200 ilupuu- ja p66sa AIN TIIMUS (sealhulgas 26 kadakdt) ning hu[- ARNOLD-ruLIUS TIITS galiselt viljapuid ja marjap6dsaid. Ja lilled! Kui Dalju on -Aravusel HELru TIITS 6isi varakevadest hilissiigiseni! AVO TIITS Tema piievikust loeme: <21. sept" ULO TIITS 1970. Istutan maha 200 tul6isibdla*" FEETER VALLISTU mis kodunt tdin" Tii,iendan ,J6c?Liit- HELI-REET set kiviktaimlat" fstutan lini laiali VEIN miiiida kiila, siis veel Riipinast'too." ALLAN \rILLNER dud 12 kreegipuud Ja 6 musts6stra- KADI,VILLNER p66sast. - .> ELO VILLNER KATRIN VILLERS Madal.aimad temperatuurid VAINo vIRUNURM Aravusel: AINO VIRUNURM xUr,r,t vIRuNUm[ 40"C 29. dets. 19?8 Andmed p6rinwad Riik- 3B'C 30. dets. 19?8 likus Arhiivis olevatest 32'C 28. dets. 19?8 malerjalidest. 31oC 1.3. veebr" l9??

UHELT Urusnr,t NA.KRIOHTULT. Nfi.ARIVANA TOODUT UUDISTAB KALJO VANEM OLNUD NIJ. 8T,.,

;. " Aravuse saunas detud .rtJtu mingeid Moskva suu- rusi. l}ks neist olla millegi ,peale vene rahvusele olnflse bravuursusega- vdga pahaseks saanud. Tormanud siis ta tisna nagpide riietega 6ue, .i6udnud kalarirajandi v6rava tat1a, kirhanud seal pii,manaisi,. kellelt tktisirrud: Mis sa i,kka oskad soovitada' €i tea, ,kas sinna on targem minna'Itiiti v6i Sae kaudu" . ". peetud Aravuse osakonna juhataja Ilmari 50. siinni- p6eva. Ili.ilaelanikud kogunenud dhtupinrreduses tema uk- se taha. Suure laulmise ja pillim.iinSu peale tulnud ha- bemi;kust juubilar ka ise 6ue, homrniikumantlis ja ka- lossides. Tantsimast see a.ga ei seganud. Ja muhe oli ta na8u alati.. polisettf" , " " ikiilla sSitnud hobusel ,obtamatu kiilaline Peale pottide sai kaltsu'eest ka pesupulbrit -< JAAMOHTUL ilrkagi defitsiit. Kui tsri iuba susise,mas, tulnud lauda- poolt lokkide lehvides proua Helin. Sailnud toimuvast {llevaate, ajanud ta samas lehmasitase kitli seliast la 6rinud selle defitsiidl eest potisetule. Ktilarahvas ohanud kergendatult! Ktila traditsiooire n,. Aravuse viiljaehitamisel tdritas paliu Kivi6li ia pH,ev ; " J(ui noar,ja vOfonise viinane kdes, algas kollek* Kohtla;Jirve endisi kaevureid. Palgapdevadel vdttis pi- tiivis suur vees6da: vett loobiti kopsi,kutest ja kaussidest- clu fatrel niisugused rn66tmed, et verd viidud 6ue priigi- Eriti v6eti sihikule need, kes kevadel polnud tiiki kuk- kastiga, Obrud seal ka iiks vaikne halli habenrega vana- kunud vdi m6nel muul kornbel haledalt mdriaks saanud" p€€sr kes vedas hobusega metsa viilja. Osutus ta aga S6da v6ib pidada vaid sdbrali,kus peres! . ".Mtiruli peale iileliiduliselt tagaotsitavaks,,kes Aravuselt kinni nabiti" olid eriti maiad Paula" Joosep, Maie .it. Taoliine situatsioon' juhtus siin hiljerir vedl .lihel lrorral" j56nud jaaniOhtul" pee- " ".Ptisivajks on ettevdtmised Nii ... kui Anguse ktilas vene Mihklil (toht> katusel" v6isid tAlrse jaqnitule vahetus ld"heduses jalgpallivdistlus kala- Aravuse mehed jdrele minna. kawatajate ia rohujahu tegijate vatrel rohkeanrulise komisjon " ". uue Ktiti tee tegemise eel olnud k6rge publiku'-ergulavate hiiiiete saatel. Veel toirnub v6istlus Aravuse saunas: tahetud hdrra Loitet petrmeks pesta. ,iile l6kke hi.ippannises. On tulnud ette, et m6ni v6idu- $ee ei 6nnestunud ja ntiiid. ongi Aravuse teel kunv sees mees jiirgmisel pdwat kankudega ,kdis (naiteks pereisa nn. Loite kurv. Valter)" Jaani6htu lahutamatuks osaks on muidugi laul, -.. . Aravusele ei saanud algul ka mitte taksoga ligi" Tak- pillilood ja 6lu" sOjuhid n6ustusid sditma ,r4i6 $aele v6i Sae teeristini" .. Kui s_uvel rohujahuveski esirnest pdeva td,dle haka- Seal tuli autost maha r.onida, metsatukka jdetud kummi- nud, s6itnud kalamajandi tditkas kollektiiv ehitud traloto- kud jatga tdmrnata ja siis, kompsud v6i ldps selias, ko- riga ja vastavate loosungitega esimest rohujahu e n d a I € du poole kdmpima halkata. tooma. Alati tdpne Maimu andnud selle siis ilma saate- ".. kord jaanipdeva pailku kqstis hilisiidtr Aanide 6ues leheta ja tuleohutusliku laagerdusAjata. Operaator KaI- plekikolinat. Ajanud llanar Mairnut vaataxna" mis nad je jiille tdotanud kuiva seadust kuulutanud ' ning rohuja- , seal jdlle teevad. Horpnikul, kui valgeks 16inud. ndinud huveski alkolrolivabaks territooriumiks. piirnanaised, et see ibike tiinay, kus kaks vdikest mala, " ..Kui 1. september ligi, tehtud Aravuse lastele suur on iitisel saanud endqli, Karl Marxi Buiestee nime. Nirni koolisaatmise pidu l6kketule ja suure mcitluga. L6kke- pandud niisugun'e seet6ttu, et osajkonna . juhatajal ia tulel kilpsetati haraliste puuorkide otsas nn. teibasaia. Marxil olnud tisna iihesugune habe. Niiib. et nimede Vahet sOideti ktila vahel hobusega, kooliminejad " Nii lAksid siit Riina, Piia" Tiit, Elve .jt. Saatjaks t ktilarahvas eesotsas pidude peaorganisaatori, Piia vana- ema Hildaga. Siit oldi nobedad teatrisse rnintirna, -)k: " " " ikka iihiskiilas- tt' tustena" Tagasiteel teatrist Beetud ,Ktiti taga voore 'all kinni, ronitud tiles mdele ja rhuilatud suurest 166- K U L A keskel, iisna l6,hedal rkalatii,kidele seisab must. Ja seda tfiitsa kaine peaga, August Vom,mi loodud m6lestusmdrk kirjanik Rudolf . .. Kui jahilossi vene ahi tehti" hakati siin heaks kom- Sirgele, majandi kirjanduspreernia I laureaadile. Selle beks pidama" et iga siinne ktilaline (viilia arvatud viilis- hvamise pdeval, 5. nov. 19?4. a. kirjutas Jaan Eilart: ktilalised) kiiib seal tileval iira" Ptistitati ka rekordeid" 'kelg< Aravuse on'sabnud kohaks, kuhu meie laureaadid meeleldi tulevad, Aravusel on toimunud mi,tmed kir- janduslikud kqhtumised. Siin on tiirtristatud meie laure- aatide tiihtpiievi ja .loetud suurte s6nameistrite, aga ka meie oma s6naseadjate'lopmingut. . Aravuse on vasfur. vdtnud pea k6ik kiilalised, olgu need siis kodu- v6i Vd,lismaa1t. kelle sissekanded ktilalis- raarnatus kdnelevqd vaimustusest ia austusest siinsete inimeste tcid, vastu.

II{AJANDI PUHKPII,LIORKESTEB RT'DOLF SIAGE Mf,,LESTUSKIVI AVAMISEL.

Toimctala Endcl tllOLOnOK. : Eduard Vilde nim. majandi iafoleht. 202130 L66ne-Virumaa. Pajusti. Telefon 43-312. Maht 0,5 trtikipoognat. Trtikiarv ?50.. Tasuta. Trtiki koda cKaevurr, Kohtla-J6rve, V. Kingissepa t. 19. Tell. qn 2278