DOCSLIB.ORG

Ar:Nvr1se Triilast Ia Rfarl Tootst Perest - V6iks Autoril 'E.Simesi Kirjalikke Teateid Rest Aravusele Rnaksnud I Troberubla

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ar:Nvr1se Triilast Ia Rfarl Tootst Perest - V6iks Autoril 'E.Simesi Kirjalikke Teateid Rest Aravusele Rnaksnud I Troberubla NR. 6/4e MAI 1991 ERINUMBER ARAVUSE KUIA$T 5O-ndatel aastatel tiihiaks iiiei- nud Aravusel algas uus elu 1965. aastal, aial, kui Vilde kolhoosile anti P6lula ia Roela metskonnalt juurde 421 ha suururie maatiikk kunagise kiila iirrbrusest. Just see aeg t6i siia ,inirhesi .ia masi- naid, et alustada kultuurheina- maade raiamist. Aravuse tiinased asukad olid ainsad, kes vastasid toimetuse iileskutsele tutuustada liihene- vate virulaste kokkusaamiste'eel omd kfila. Meie infolehe erinum- ber ongi Aravuse ltlllast,. ini- mestest, .traditsioonidest. Kala- ffii kasvatusest teeme aga iuttu aas- ta l6Bul, kui kala,maiand saab 25- aastaseks. w#sft i.ru6*,ft Pildil: KAR,L TOOTSI LAGU' NENUD ELUMAJAST SAI *JA- HILOSS>t. ar:nvr1se triilast ia rfarl Tootst perest - v6iks autoril 'e.simesi kirjalikke teateid rest Aravusele rnaksnud I troberubla. TanaBaeval Aravuse kohta on ktisida, kuidas paadiga Rakverest Ara- hitisnninevitiust" See aga ei tfienda kaugeltki, et mater- maiumangudel jaie varasemast giast-arhiivides poleks", on-'pShjust ar- vusetre veeteed miiiida Pd6seda. .Aravuse talukoha nr. 4 ostis 1940. aastal Karl Toots" vata, et see rnetSJee keskel olev maakorrt-o.Ji .asustatud ltihedusse itifib kes tegeles ltipsikaria nir€ touhobuste kawatamisega. juba trauget esiajal: Aravuse_va,hettrsse jetk; rka sealse vee j6ul k5itatava tti6s- inuistne Falasi riuasulatuskoht ning Aravuselt ng6ni ki- Uus peremees kihelkonnakeskus v6hus 13. tuse traditsioone. lomeeter lElande taaplaste sattusid peremees Karl ja AIi- sajandist. v6ib jiireldada, et kunagi oli Aravuse 1940. aastai -perenaine sellest . ce 'Rd"gavere valla TK eiimehe Aglnes Jaska tagakiusa- timbru.s tiheda inimasustusega. mir" P6hiuel selleks ei olnud: metsavendadega 1818" aasta maa* ja hingedelegistris viru-Jaagupi oma kohustu- Aravuselt puuduvad, kuid pole Aravuse"u". uus peremees ei olnud Seotud ia kihetrkonna kohta andmed Toots 6igel ajat tiiitnud. vallast v6imatu, et Aravuse kuulus sel ajal'mpne m6isa v6i ma- sed riigi ees gti l(arl _ kohta lahkumise !.ub;a Tootsidele ei antud ni,ng nii astusid Toot- laneus6i<suse koosseisu" Ka puuduvad Aravuse kolhoosi. pee Wilhelrn Hupeti teatmeteoses *Topo- sid oma taluga-noukogude _peale mertsikiiiieiitamisi 9ti hndmed August kus kord oma kotrhooside. juhtimise grafh,ische Naehrieten von Lif- und' Estland> (1?8?. a, c5aiarh juhtus ({tfrawys) Viru- pliia"iiagid ajas ausate p6llumeeste siitiks. Nii ka vetiaanne). Ktill esineb aga Aravuse kui 6ige 1902. aastast. kus i<art iootsiSa. Viimane leiti 1Q50. aasta stigisel, Jaagupi liihelkonna m6isate nirnistti's oma kunaBisg sooser- suuruseks 1,03 adramaAd ning omani- heinaaeg iuba ammu miid,das, !1lu rniiigiiakse m6isa isi'klikutre lehmale heina tegerrrast, 'Sellest piisas: (eesnime jiirci e_estlane). " vast kuna on kirias Peet Reinhold <kolhoosikorra vaenlaFeks>. Kohus ryfOningai teavet 1112vuse kohta'lisab A. W. Kriigeri Karl Toots tehti mSistis ta asumisele Siberisse, kust ta peale karistuse 1900. aasti aadressraamat, kust leiame, et Aravuse m6is ,kandmist 24 versta kaugusel ktill tagasi tuli, kuid lflbielatud vintsutuste (seaL Arruwus) asub tihe i6e iiiires Alice heideti koos m6isal olnud 82 tessatini €,h.1 1,93 t6ttu peagi suri. karl Tootsi'abikaasa ilakverest. Maad on kolhoqsist ning temast sai kaevur Kivi6lis, adrarnaad ja et seal elab 15 meest ja 11 naist, kokku 26 lastega viilia vesiveskit ja vilila- kus talunaisele hariunatu kes[kond, raske fiiiisiline tii6 inirnest. Nimetatakse veel Aravuse ning psiirlrlroneurstroogiahaig- ketrust (see kiiib vee i6u1). Viimase iuhatalals Cris- liibielatu tB lteagt iiiitdavalt Aravusel villa.-on seda tassl viisid. Seetiittu plhkab Alice Toots Miiriamaa, tedla tian Pedder Ffier)" veet vanutati kalmistul. juhtis Thomas Sepaanetit pidas. Karel abikaasa aga Viru-Jaaelupi tiiiid Sander. 1950. -ieid talu .hooned ttihiaks ning ffeAAer NEre, et Aravuse m6is* ametiroeestelcs olid aastal Tootside lagunesid, olles vahel hanra peavariuks_4t-t"1" . iuhusli- eestlased"- ,lcule Erich ERILT iisaeeme veel, et 1900" aastal on s6it paadiga Ralnze- kalamehele, ANAVUgE ARAVUS$L BSIMO JAAKSOTiI Aravusele TANASEI) ON ELANUD ERIYALD-EDUAN,D Mdtten ELI\NIKUI) JALAK Fliljuti palus mirnutrt riks kooliinimene, kes Aravuse' SIRJE AAN HILLE JALAK sele tci<ile ituli, et ma riidgiksin Aravuse minevikust ja iitleksin, kas Aravuse Oitseaeg on veel ees. ILMAR AAN ALLAN AAN TIIT JAI.AK Mida keegi ditsenguks peab? MAIMU AAN MADSr AASA HEINO JALAIC Kui pidada sllmas liltrede bitsemist ja seda ilu. mida GORDION BOTVIN MARIA AASA AINO JATAK v6in <ielda kindlalt, et inimkAtega on v6imalik luua, siis MAREK AIVO TAT,ET Aravuse paremad pdevad on mtioda satlrnas. SILVIA JALAK AASA Lilled ja lapsed tdiendavad teineteist. Meenuvad VILLEM KUPPER FJODOR AFANASJEV, ELVE JALAK Aravuse laste suveldpupeod. Toimus kciievedu i,ile j6e. ILMAR LAINES KRISTA AFANASJEV RAIVO JALAK Poisid, kes olid teispool j6ge, sidusid ktiieotsa puu ki.ilge, MARE LAII$ES KALLE AFANASJEV JOZAS JONUITS pannkoogi ktip- nii et tridrulkutel andis tirida. Vdisteldi ANNELI LAINES KATRI AFANASJEV HILJA JONI'TIS seta,mise5, planguie joonistamises. Ja ka Kulina kooli .IONUTIS <<akna,> katkiviskamises (<aken> oli teispool j6ge puu KULLIKI LAINES PEETER AFANASJEV IRINA otsas). Need 'peod l6ppesid tavaliselt sellega. et jdrgmi- AIVO OBUMAGI MAIE BOTVIN JURI JONUTIS sel hommikUl said 'kooliminejad endale ,kimbukede" lil- LIIVI ORUMAGI PEETER BOTVIN KIRSTI JONUTIS ledest, mis kasvasid siinsetel haliasaladel. Aravuselt AKSEL ORUMAGI EDGAR ELLER EINAR JOONAS mindi 1. septembril kooli ikka lilledega. ALMA KALJULA Meenub laste laagriplats, meenub telgist ja talu- ANTS ORUMAGI MILVI ELLER vankrist monteeritud t61d, millega lapsed ka s6ita said, AIVAR ORUMAGI SIRJE ELLER OLGA KANG kui siin veel hobune.oli. Pimedal ajat oli l6kke juures IMBI ORUMAGI TAIMI ELLER REIN KIMBER . <dudsete> juttude lugemine. Maaparandajate poolt ma- REIN TENSON TARMO T'ILLER HELGE KIMBER hajiietud vagunelamust sai n6iamaja, mille ldvel ka vd- MARI-LIIS TENSON MEINHARD LASTI liskrilalised end pildistada lasksid. TARVO ERRAPART Krilalistest meeldisid mulle k6ige enam viidelased. HILDA TENSON ELVE ERRAPART HELru LASTIK I{ui farminaised oma vabal pAeval tulid, vaatasid ja ENE TIMM TOOMAS ERRAPART AIVAR LASTI,K imetlesid siinseid paiku, tekkis nagu v6lglase tunne nen- ANTS VAHTRE IVO ILMSALU JAAN LEPIK de ees, sest minu tcirist ju ei t6use tulu, olen seega nende LEA VAHTRE HELIN LEPIK inimeste leival. ERVIN ILVES J"EINA LEPIIS Aravusel on kdinud ka paliu iluaianduse spetsialiste; ANU VAHTRE STELLA IVANOVA Valve Pormeister A.IN VAHTRE KOIT T.EPIK kiitis heaks selle, et istutusmaterjal ,KALJO HANS JAAKSON haljasaladel on pidrit siitsamast Aravuse r.imbruse VANEM INNA JAAKSON TIINA T,EPIK m_e-tsadest ja - niitudett. Uldse on istu,tatud rile b00 puu ja HELMUT 6UW REIGO JAAKSON ALDO LORIUS p66sa, ka viljapuid. vilde kolhoosi eelrnine esimeeJ Erich Erilt soovis, et siin oleks kevadeti ndha ka 6itsvaid 6u- napuid. Tema soov on tdidetud. K6iki istutatud puid ja r$incsd$ffiF pdbsaid ei ole enam vdga mitmel p6hjustel alles. Midagi ei ole ju piisivat! Ka inimeste ihulgas mitte Arla- tes 196?. aastast kuni kdesoleva ajani on Aravuselt l6bi kAinud kaugelt rile 40 perekonna. Inimesed tulevad ia liihevad, aga korterid on ikkagi k6ik ini,mesi tdis. vist maksab setrleski loodusseadus: LooDUs EI SALLI TUH- JA KOHTA. Ja haliasaladel alustab lepavdsa jdlle voha_ mist. Hilda TENSON f::::tii.i i+lllli ARAVUSE OSAKONNA ESIMENE. JUIIATAJA HERBERT LIPPASAAN, LAITKE OLEKUGA MAA. MEES, OLI IGA :rUU JUURES .ABIKS NOU JA JOUGA Uheaegselt maaparandus- tiiiidega algas kalamajandi rajatiste vdljaehitamine, Katl Tootsi elumaja kordategemi- +frM"',{:.7 , ,.:$ ne ja uute elamute piisti- ,,,,,ft B: ri ta,mine. .#. ,$. Esimees August Lenasaar rE i$i ffi S ii, :tti+iiifii$j,., oli arvamisel, kui talt kiisiti, .!ii:E{.rt j,tp.t4ltit:lj, ]*+; kas kalakasvatamine ka kasu tooma hakkab, dl ega igitt poolt saa kasu taga ajada. Peaasi, et saaks inimestele maitsvat kala miiiia. Aravusel kulgesid ehitus- tiiiid kolhoosi' arhitekti flmar Borgi juhtimisel. Tiiiide-tegemiste eest Ara, @ vusel on vastutanud HER- BERT LIPPASAAR, TOIVO ffi MAASIK, ILMAB 'AAN, t\i EDUARD POST, ILME POST r,l, +!r ia tii,na on- siin . juhiks REIN llii':,.i:iii TENSON. * aa aa-'a aaaa , aaaaaa,aaaaaa aa a a aaa -a KALEV LIIITO RITA LUTTO REINO LUTTO EINAR LUHA IVIALLE LUIK MIHHAIL MITRJAIKIN PAI,}LINE MITRJAIKINA JAANUS MURDJOE AIVAR MOTTUS URVE MOTTUS ANGELA MOTTUS AINAR MOTTUS ANI\IKA MOTTUS ALINE MAND AARE MAND ONNELEID MAND MARGUS. MAND ARNOLD MOLDER IRINA MULLER VA.LENTIN OTS LEHTE OTS EVA OTS MERLY OTS URVE OTS ENNO PEET EDUARD POST ILME POST PIIA POST JUTA PARNA MART RAJA RAIVO SAAR VIRVE SAAR HERKI SAAR IKKA ON ARAVUSEL HELI SAAR HEAKORBA EEST UTTrSrrr JAAN SALUSTE HOOLT KANTUD" AITA SALUSTE HERMANN SII(K .SIRP ENN Hilda Tenson (vasakul) on istuta- AKSELLA TAMM nud kiilla iile 200 ilupuu- ja p66sa AIN TIIMUS (sealhulgas 26 kadakdt) ning hu[- ARNOLD-ruLIUS TIITS galiselt viljapuid ja marjap6dsaid. Ja lilled! Kui Dalju on -Aravusel HELru TIITS 6isi varakevadest hilissiigiseni! AVO TIITS Tema piievikust loeme: <21. sept" ULO TIITS 1970. Istutan maha 200 tul6isibdla*" FEETER VALLISTU mis kodunt tdin" Tii,iendan ,J6c?Liit- HELI-REET set kiviktaimlat" fstutan lini laiali VEIN miiiida kiila, siis veel Riipinast'too." ALLAN \rILLNER dud 12 kreegipuud Ja 6 musts6stra- KADI,VILLNER p66sast. - .> ELO VILLNER KATRIN VILLERS Madal.aimad temperatuurid VAINo vIRUNURM Aravusel: AINO VIRUNURM xUr,r,t vIRuNUm[ 40"C 29. dets. 19?8 Andmed p6rinwad Riik- 3B'C
Load more

Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruanne Eelnõu 26.10.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Vinni valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa ................................................................................................................................. 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ............................................................................. 6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika ...................... 6 2. Üldplaneeringu seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................ 10 2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (2012) ........................................................... 10 2.2 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ (2018) ............................................. 10 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ........................................................ 11 2.4 Vinni valla arengukava 2019-2030 (2019) ................................................................ 12 2.5 Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2019-2031 (2019)13 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja mõju hindamine .......................................................
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Vallavolikogu Instungitelt Riigikogu Valimised Vallal Eelarve Olemas
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Veebruar 2019 Vallavolikogu instungitelt VALLAVANEMA VEERG Jaanuaris toimus vallamajas kaks voli- nistul võimalused harrastada vabas Valimisjaoskond (VJ) nr 1. Vinni Veebruaril on mitu nime: küün- kogu istungit: esimene 10. ja teine 31. õhus aasta ringi erinevaid liikumisvii- jaoskonnakomisjon (JK): esimees Tiiu lakuu, tuisukuu, tänavu ka lume- jaanuaril. se. Taotluse heakskiitmise korral ra- Ivanova; liikmed Maie Männiste, Lai- kuu. Lund on sel talvel niipalju, Vallavolikogu võttis vastu Vinni hastatakse projekti Kultuuriministee- la Sutt, Taiga Roht ja Aili Tõnisson; et esialgsest suurest rõõmust ja valla arengukava ja eelarvestratee- riumi meetmest 4 aasta jooksul 20 000 asendusliikmed Ere Tammeorg ja Reet ilmailust on saanud vaat’ et pa- ras nuhtlus. Paljast lumelabida gia. Dokumendid on leitavad valla euroga aastas. Vallavalitsus kui taot- Uibopuu. nägemisestki võib selg kangeks kodulehelt leja peab panustama vähemalt sama- VJ nr 2. Pajusti JK: esimees Inga Saar; jääda! Kuid kel tervist, võtab lu- http://www.vinnivald.ee/arengukavad. palju. Toetusperioodi lõpuks peavad liikmed Kaili Kõrgesaar, Tuuli Tei- merookimist kui parajat füüsilist Volikogu kinnitas Ulvis asuva üld- olema rajatud kvaliteetsed valgustatud va, Jüri Tisler, Krista Jõgisalu ja Inna koormust värskes õhus. Looduse hooldekodu rekonstrueerimise pro- liikumisrajad ja loodud kunstlume Arula; asendusliikmed Maie Lepasaar vastu ei saa. jektis osalemise. Toetuse eesmärk on tootmise võimekus. Tervisespordikes-
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2020
    Koondbilanss seisuga 2020 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 877 541,1 1 081 689,9 -9 166,1 -2 677,8 2 817,1 -6 019,0 868 514,3 1 075 670,9 R 257 595,6 1 108 814,8 -28,6 257 567,0 1 108 814,8 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 17 049,7 27 664,0 -52,1 -20,6 16 976,9 27 664,0 [1-2/18/471,11.06.2 7 1,544.47 018];[919,10.07.200 R 3 017,0 3 017,0 8];[0035,22.11.2001 ];[0018,13.06.2001]; [43,11.12.2000];[6,1 4.02.1996];[61,09.1 1.1995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 4 913,7 -52,1 -20,6 4 840,9 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [1-2/20/84,13.02.20 3 1,227.20 20];[941,23.09.2013 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 ];[919,10.07.2008];[ 6,14.02.1996];[42,1 6.10.1995] Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Oü 4E Biofond Poolt Vinni Valda Vinni Alevikku Vilgu Maaüksusele Sea- Ja Veiselägast Metaankääritamise Teel Biogaasijaama
    OÜ Vetepere 1 Töö nr. KMH – 2008 - 01 OÜ VETEPERE LITSENTS: KMH0124; vt. MTR TÖÖ nr. KMH - 2008 - 02 OÜ 4E BIOFOND POOLT VINNI VALDA VINNI ALEVIKKU VILGU MAAÜKSUSELE SEA- JA VEISELÄGAST METAANKÄÄRITAMISE TEEL BIOGAASIJAAMA, BIOGAASI TRANSPORTIMISEKS VINNI KATLAMAJJA TORUJUHTME JA KATLAMAJJA BIOGAASIST ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA KOOSTOOTMISJAAMA EHITAMISE JA KASUTAMISE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE. Töö tellija: OÜ 4E Biofond Tallinn, 10143, Estonia pst 1/3 Juhtekspert: Aare Kuusik Harjumaa, Kolga sjk., 74626, Pudisoo Pudisoo 2008 OÜ Vetepere 2 Töö nr. KMH – 2008 - 01 Sisukord. 1. Sissejuhatus 4 2. KSH aruande kokkuvõte 7 3. SPD sisu ja peamiste eesmärkide kirjeldus 11 4. SPD seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 16 5. Kavandatava tegevuse kirjeldus 21 5.1. Tootmisjaama tehnoloogilise protsessi kirjeldus 21 5.2. Tootmisjaama ohutuseeskirjad 27 5.3. Tootmisjaama tööohutus 30 5.4. Tootmisjaamas plahvatusohu vältimine 32 5.5. Läga ja sõnniku kogumiseks ning digestaadi ladustamiseks vajalikud laguunid, hoidlad ja mahutid ning nende seisukord 35 6. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus SPD koostamise ajal 46 7. Alternatiivsete arengustsenaariumide kirjeldus SPD koostamise ajal ja nende valiku põhjendus 56 8. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele lähtuvad keskkonnaprobleemid 63 9. SPD jaoks olulised keskkonnakaitselised eesmärgid 64 10. Hinnang kavandatava tegevuse vahetu, kaudse, kumulatiivse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale 65 10.1. Mõju vaadeldava piirkonna välisõhu kvaliteedile 66 10.2. Mõju vaadeldava piirkonna elanikkonna tervisele, heaolule ja varale 83 10.3. Mõju taimestikule 87 10.4. Mõju loomastikule 88 10.5. Mõju pinna- ja põhjaveele 89 10.6. Mõju tehiskeskkonnale 93 10.7. Mõju koostoime 95 10.8. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale 96 10.9.
    [Show full text]