NR. 6/4e MAI 1991 ERINUMBER ARAVUSE KUIA$T 5O-ndatel aastatel tiihiaks iiiei- nud Aravusel algas uus elu 1965. aastal, aial, kui Vilde kolhoosile anti P6lula ia Roela metskonnalt juurde 421 ha suururie maatiikk kunagise kiila iirrbrusest. Just see aeg t6i siia ,inirhesi .ia masi- naid, et alustada kultuurheina- maade raiamist. Aravuse tiinased asukad olid ainsad, kes vastasid toimetuse iileskutsele tutuustada liihene- vate virulaste kokkusaamiste'eel omd kfila. Meie infolehe erinum- ber ongi Aravuse ltlllast,. ini- mestest, .traditsioonidest. Kala- ffii kasvatusest teeme aga iuttu aas- ta l6Bul, kui kala,maiand saab 25- aastaseks. w#sft i.ru6*,ft Pildil: KAR,L TOOTSI LAGU' NENUD ELUMAJAST SAI *JA- HILOSS>t. ar:nvr1se triilast ia rfarl Tootst perest - v6iks autoril 'e.simesi kirjalikke teateid rest Aravusele rnaksnud I troberubla. TanaBaeval Aravuse kohta on ktisida, kuidas paadiga Rakverest Ara- hitisnninevitiust" See aga ei tfienda kaugeltki, et mater- maiumangudel jaie varasemast giast-arhiivides poleks", on-'pShjust ar- vusetre veeteed miiiida Pd6seda. .Aravuse talukoha nr. 4 ostis 1940. aastal Karl Toots" vata, et see rnetSJee keskel olev maakorrt-o.Ji .asustatud ltihedusse itifib kes tegeles ltipsikaria nir€ touhobuste kawatamisega. juba trauget esiajal: Aravuse_va,hettrsse jetk; rka sealse vee j6ul k5itatava tti6s- inuistne Falasi riuasulatuskoht ning Aravuselt ng6ni ki- Uus peremees kihelkonnakeskus v6hus 13. tuse traditsioone. lomeeter lElande taaplaste sattusid peremees Karl ja AIi- sajandist. v6ib jiireldada, et kunagi oli Aravuse 1940. aastai -perenaine sellest . ce 'Rd"gavere valla TK eiimehe Aglnes Jaska tagakiusa- timbru.s tiheda inimasustusega. mir" P6hiuel selleks ei olnud: metsavendadega 1818" aasta maa* ja hingedelegistris viru-Jaagupi oma kohustu- Aravuselt puuduvad, kuid pole Aravuse"u". uus peremees ei olnud Seotud ia kihetrkonna kohta andmed Toots 6igel ajat tiiitnud. vallast v6imatu, et Aravuse kuulus sel ajal'mpne m6isa v6i ma- sed riigi ees gti l(arl _ kohta lahkumise !.ub;a Tootsidele ei antud ni,ng nii astusid Toot- laneus6i<suse koosseisu" Ka puuduvad Aravuse kolhoosi. pee Wilhelrn Hupeti teatmeteoses *Topo- sid oma taluga-noukogude _peale mertsikiiiieiitamisi 9ti hndmed August kus kord oma kotrhooside. juhtimise grafh,ische Naehrieten von Lif- und' Estland> (1?8?. a, c5aiarh juhtus ({tfrawys) Viru- pliia"iiagid ajas ausate p6llumeeste siitiks. Nii ka vetiaanne). Ktill esineb aga Aravuse kui 6ige 1902. aastast. kus i<art iootsiSa. Viimane leiti 1Q50. aasta stigisel, Jaagupi liihelkonna m6isate nirnistti's oma kunaBisg sooser- suuruseks 1,03 adramaAd ning omani- heinaaeg iuba ammu miid,das, !1lu rniiigiiakse m6isa isi'klikutre lehmale heina tegerrrast, 'Sellest piisas: (eesnime jiirci e_estlane). " vast kuna on kirias Peet Reinhold <kolhoosikorra vaenlaFeks>. Kohus ryfOningai teavet 1112vuse kohta'lisab A. W. Kriigeri Karl Toots tehti mSistis ta asumisele Siberisse, kust ta peale karistuse 1900. aasti aadressraamat, kust leiame, et Aravuse m6is ,kandmist 24 versta kaugusel ktill tagasi tuli, kuid lflbielatud vintsutuste (seaL Arruwus) asub tihe i6e iiiires Alice heideti koos m6isal olnud 82 tessatini €,h.1 1,93 t6ttu peagi suri. karl Tootsi'abikaasa ilakverest. Maad on kolhoqsist ning temast sai kaevur Kivi6lis, adrarnaad ja et seal elab 15 meest ja 11 naist, kokku 26 lastega viilia vesiveskit ja vilila- kus talunaisele hariunatu kes[kond, raske fiiiisiline tii6 inirnest. Nimetatakse veel Aravuse ning psiirlrlroneurstroogiahaig- ketrust (see kiiib vee i6u1). Viimase iuhatalals Cris- liibielatu tB lteagt iiiitdavalt Aravusel villa.-on seda tassl viisid. Seetiittu plhkab Alice Toots Miiriamaa, tedla tian Pedder Ffier)" veet vanutati kalmistul. juhtis Thomas Sepaanetit pidas. Karel abikaasa aga Viru-Jaaelupi tiiiid Sander. 1950. -ieid talu .hooned ttihiaks ning ffeAAer NEre, et Aravuse m6is* ametiroeestelcs olid aastal Tootside lagunesid, olles vahel hanra peavariuks_4t-t"1" . iuhusli- eestlased"- ,lcule Erich ERILT iisaeeme veel, et 1900" aastal on s6it paadiga Ralnze- kalamehele, ANAVUgE ARAVUS$L BSIMO JAAKSOTiI Aravusele TANASEI) ON ELANUD ERIYALD-EDUAN,D Mdtten ELI\NIKUI) JALAK Fliljuti palus mirnutrt riks kooliinimene, kes Aravuse' SIRJE AAN HILLE JALAK sele tci<ile ituli, et ma riidgiksin Aravuse minevikust ja iitleksin, kas Aravuse Oitseaeg on veel ees. ILMAR AAN ALLAN AAN TIIT JAI.AK Mida keegi ditsenguks peab? MAIMU AAN MADSr AASA HEINO JALAIC Kui pidada sllmas liltrede bitsemist ja seda ilu. mida GORDION BOTVIN MARIA AASA AINO JATAK v6in <ielda kindlalt, et inimkAtega on v6imalik luua, siis MAREK AIVO TAT,ET Aravuse paremad pdevad on mtioda satlrnas. SILVIA JALAK AASA Lilled ja lapsed tdiendavad teineteist. Meenuvad VILLEM KUPPER FJODOR AFANASJEV, ELVE JALAK Aravuse laste suveldpupeod. Toimus kciievedu i,ile j6e. ILMAR LAINES KRISTA AFANASJEV RAIVO JALAK Poisid, kes olid teispool j6ge, sidusid ktiieotsa puu ki.ilge, MARE LAII$ES KALLE AFANASJEV JOZAS JONUITS pannkoogi ktip- nii et tridrulkutel andis tirida. Vdisteldi ANNELI LAINES KATRI AFANASJEV HILJA JONI'TIS seta,mise5, planguie joonistamises. Ja ka Kulina kooli .IONUTIS <<akna,> katkiviskamises (<aken> oli teispool j6ge puu KULLIKI LAINES PEETER AFANASJEV IRINA otsas). Need 'peod l6ppesid tavaliselt sellega. et jdrgmi- AIVO OBUMAGI MAIE BOTVIN JURI JONUTIS sel hommikUl said 'kooliminejad endale ,kimbukede" lil- LIIVI ORUMAGI PEETER BOTVIN KIRSTI JONUTIS ledest, mis kasvasid siinsetel haliasaladel. Aravuselt AKSEL ORUMAGI EDGAR ELLER EINAR JOONAS mindi 1. septembril kooli ikka lilledega. ALMA KALJULA Meenub laste laagriplats, meenub telgist ja talu- ANTS ORUMAGI MILVI ELLER vankrist monteeritud t61d, millega lapsed ka s6ita said, AIVAR ORUMAGI SIRJE ELLER OLGA KANG kui siin veel hobune.oli. Pimedal ajat oli l6kke juures IMBI ORUMAGI TAIMI ELLER REIN KIMBER . <dudsete> juttude lugemine. Maaparandajate poolt ma- REIN TENSON TARMO T'ILLER HELGE KIMBER hajiietud vagunelamust sai n6iamaja, mille ldvel ka vd- MARI-LIIS TENSON MEINHARD LASTI liskrilalised end pildistada lasksid. TARVO ERRAPART Krilalistest meeldisid mulle k6ige enam viidelased. HILDA TENSON ELVE ERRAPART HELru LASTIK I{ui farminaised oma vabal pAeval tulid, vaatasid ja ENE TIMM TOOMAS ERRAPART AIVAR LASTI,K imetlesid siinseid paiku, tekkis nagu v6lglase tunne nen- ANTS VAHTRE IVO ILMSALU JAAN LEPIK de ees, sest minu tcirist ju ei t6use tulu, olen seega nende LEA VAHTRE HELIN LEPIK inimeste leival. ERVIN ILVES J"EINA LEPIIS Aravusel on kdinud ka paliu iluaianduse spetsialiste; ANU VAHTRE STELLA IVANOVA Valve Pormeister A.IN VAHTRE KOIT T.EPIK kiitis heaks selle, et istutusmaterjal ,KALJO HANS JAAKSON haljasaladel on pidrit siitsamast Aravuse r.imbruse VANEM INNA JAAKSON TIINA T,EPIK m_e-tsadest ja - niitudett. Uldse on istu,tatud rile b00 puu ja HELMUT 6UW REIGO JAAKSON ALDO LORIUS p66sa, ka viljapuid. vilde kolhoosi eelrnine esimeeJ Erich Erilt soovis, et siin oleks kevadeti ndha ka 6itsvaid 6u- napuid. Tema soov on tdidetud. K6iki istutatud puid ja r$incsd$ffiF pdbsaid ei ole enam vdga mitmel p6hjustel alles. Midagi ei ole ju piisivat! Ka inimeste ihulgas mitte Arla- tes 196?. aastast kuni kdesoleva ajani on Aravuselt l6bi kAinud kaugelt rile 40 perekonna. Inimesed tulevad ia liihevad, aga korterid on ikkagi k6ik ini,mesi tdis. vist maksab setrleski loodusseadus: LooDUs EI SALLI TUH- JA KOHTA. Ja haliasaladel alustab lepavdsa jdlle voha_ mist. Hilda TENSON f::::tii.i i+lllli ARAVUSE OSAKONNA ESIMENE. JUIIATAJA HERBERT LIPPASAAN, LAITKE OLEKUGA MAA. MEES, OLI IGA :rUU JUURES .ABIKS NOU JA JOUGA Uheaegselt maaparandus- tiiiidega algas kalamajandi rajatiste vdljaehitamine, Katl Tootsi elumaja kordategemi- +frM"',{:.7 , ,.:$ ne ja uute elamute piisti- ,,,,,ft B: ri ta,mine. .#. ,$. Esimees August Lenasaar rE i$i ffi S ii, :tti+iiifii$j,., oli arvamisel, kui talt kiisiti, .!ii:E{.rt j,tp.t4ltit:lj, ]*+; kas kalakasvatamine ka kasu tooma hakkab, dl ega igitt poolt saa kasu taga ajada. Peaasi, et saaks inimestele maitsvat kala miiiia. Aravusel kulgesid ehitus- tiiiid kolhoosi' arhitekti flmar Borgi juhtimisel. Tiiiide-tegemiste eest Ara, @ vusel on vastutanud HER- BERT LIPPASAAR, TOIVO ffi MAASIK, ILMAB 'AAN, t\i EDUARD POST, ILME POST r,l, +!r ia tii,na on- siin . juhiks REIN llii':,.i:iii TENSON. * aa aa-'a aaaa , aaaaaa,aaaaaa aa a a aaa -a KALEV LIIITO RITA LUTTO REINO LUTTO EINAR LUHA IVIALLE LUIK MIHHAIL MITRJAIKIN PAI,}LINE MITRJAIKINA JAANUS MURDJOE AIVAR MOTTUS URVE MOTTUS ANGELA MOTTUS AINAR MOTTUS ANI\IKA MOTTUS ALINE MAND AARE MAND ONNELEID MAND MARGUS. MAND ARNOLD MOLDER IRINA MULLER VA.LENTIN OTS LEHTE OTS EVA OTS MERLY OTS URVE OTS ENNO PEET EDUARD POST ILME POST PIIA POST JUTA PARNA MART RAJA RAIVO SAAR VIRVE SAAR HERKI SAAR IKKA ON ARAVUSEL HELI SAAR HEAKORBA EEST UTTrSrrr JAAN SALUSTE HOOLT KANTUD" AITA SALUSTE HERMANN SII(K .SIRP ENN Hilda Tenson (vasakul) on istuta- AKSELLA TAMM nud kiilla iile 200 ilupuu- ja p66sa AIN TIIMUS (sealhulgas 26 kadakdt) ning hu[- ARNOLD-ruLIUS TIITS galiselt viljapuid ja marjap6dsaid. Ja lilled! Kui Dalju on -Aravusel HELru TIITS 6isi varakevadest hilissiigiseni! AVO TIITS Tema piievikust loeme: <21. sept" ULO TIITS 1970. Istutan maha 200 tul6isibdla*" FEETER VALLISTU mis kodunt tdin" Tii,iendan ,J6c?Liit- HELI-REET set kiviktaimlat" fstutan lini laiali VEIN miiiida kiila, siis veel Riipinast'too." ALLAN \rILLNER dud 12 kreegipuud Ja 6 musts6stra- KADI,VILLNER p66sast. - .> ELO VILLNER KATRIN VILLERS Madal.aimad temperatuurid VAINo vIRUNURM Aravusel: AINO VIRUNURM xUr,r,t vIRuNUm[ 40"C 29. dets. 19?8 Andmed p6rinwad Riik- 3B'C