Koduvalla Sõnumid

Tasuta Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Veebruar 2019

Vallavolikogu instungitelt Vallavanema veerg Jaanuaris toimus vallamajas kaks voli- nistul võimalused harrastada vabas Valimisjaoskond (VJ) nr 1. Vinni Veebruaril on mitu nime: küün- kogu istungit: esimene 10. ja teine 31. õhus aasta ringi erinevaid liikumisvii- jaoskonnakomisjon (JK): esimees Tiiu lakuu, tuisukuu, tänavu ka lume- jaanuaril. se. Taotluse heakskiitmise korral ra- Ivanova; liikmed Maie Männiste, Lai- kuu. Lund on sel talvel niipalju, Vallavolikogu võttis vastu Vinni hastatakse projekti Kultuuriministee- la Sutt, Taiga Roht ja Aili Tõnisson; et esialgsest suurest rõõmust ja valla arengukava ja eelarvestratee- riumi meetmest 4 aasta jooksul 20 000 asendusliikmed Ere Tammeorg ja Reet ilmailust on saanud vaat’ et pa- ras nuhtlus. Paljast lumelabida gia. Dokumendid on leitavad valla euroga aastas. Vallavalitsus kui taot- Uibopuu. nägemisestki võib selg kangeks kodulehelt leja peab panustama vähemalt sama- VJ nr 2. JK: esimees Inga Saar; jääda! Kuid kel tervist, võtab lu- http://www.vinnivald.ee/arengukavad. palju. Toetusperioodi lõpuks peavad liikmed Kaili Kõrgesaar, Tuuli Tei- merookimist kui parajat füüsilist Volikogu kinnitas Ulvis asuva üld- olema rajatud kvaliteetsed valgustatud va, Jüri Tisler, Krista Jõgisalu ja Inna koormust värskes õhus. Looduse hooldekodu rekonstrueerimise pro- liikumisrajad ja loodud kunstlume Arula; asendusliikmed Maie Lepasaar vastu ei saa. jektis osalemise. Toetuse eesmärk on tootmise võimekus. Tervisespordikes- ja Sten-Sander Saar. Vallal on teid lükata peaaegu 500 km. Saame hakkama, kedagi parandada hoone energiatõhusust, et kuse ülalpidamiskulud toetusperioodi VJ nr 3. Viru–Jaagupi JK: esimees hätta ega lumevangi ei jäta. Lumelükkamiskulud on tänavu suu- vähendada selle ülalpidamiskulusid. järel ja ka edaspidi arenguplaanides Ülle Rajamart; liikmed Mare Võrno, red kõikjal, kuid õnneks olime eelmisel aastal kokkuhoidlikud Projekti kogumaksumus on 623 574 kavandatud kulud tuleb katta Vinni Valter Allika, Sven Arukaev ja Kaja ning osa tänavusi kulutusi oleme saanud kanda eelmise aasta jää- eurot. Toetusena taotletav summa on valla eelarvest. Inno; asendusliikmed Inge Tali ja Ing- gist. 218 862 eurot. Projekti kestus on kaks Volikogu võttis vastu Vinni valla rid Laud. Lumi on siiski ikkagi rõõmu allikas – mõtelgem või suusasõp- aastat. Toetust saades selgub lõplik 2019. aasta eelarve. Loe selle kohta VJ nr 4. JK: esimees Nele Aart; rade peale, keda talvetaat on varasematel talvedel lumenappusega projekti maksumus hankemenetluste vallalehest eraldi uudist. liikmed Eve Kukor, Elina Vaarmets, nöökinud. Suusasõpradele on meil häid uudiseid: osaleme Mõe- daku spordibaasiga regionaalsete tervisespordikeskuste program- käigus. Moodustati 7 jaoskonnakomisjo- Sirje Raudmäe ja Gaidi Kasu; asendus- mis. Positiivse vastuse korral vähendab edaspidi ilmast sõltuvust Eelnõu „Maakonna arengustra- ni ja kinnitati nende koosseis. Jaos- liikmed Tiina Uueni ja Tarmo Alavere. lumekahurite toodetav kunstlumi. Roela, ja Muuga teegia 2030+ heakskiitmine“ I luge- konnakomisjon peab olema vähemalt VJ nr 5. Tudu JK: esimees Tõnu piirkonna suusaradu teenindab uus ATV. Vähemalt Vinni vallast mine. Lääne-Virumaa Omavalisuste viieliikmeline, lisaks kaks asenduslii- Ploom; liikmed Anne Nirgi, Aili peaks tulevikukski kasvama suusatamisoskusega inimesed. Liidu konsultant Tiina Vilu andis üle- get. Igal Riigikogu valimistel osaleval Kruusamägi, Evelyn Vaher ja Riina Suusatamine on üks põhialadest Kadrinas peagi algavatel Eesti- vaate Lääne-Viru maakonna arengu­ erakonnal on õigus esitada üks komis- Karro; asendusliikmed Katrin Kaste- maa valdade talimängudel, kuhu Vinni võistkond läheb kaitsma strateegiast 2030+, misjärel volikogu joni liige igasse komisjoni. mäe ja Tiiu Pärnik. oma mullust kolmandat kohta. 2014. aastal alustasime talimängu- lõpetas esimese lugemise. Maakondlik Vinni vallas on moodustatud 7 vali- VJ nr 6. Laekvere JK: esimees And- del osalemist kolmekümne sportlasega, nüüd naabrite juures pee- arengukava on leitav internetist misjaoskonda ja seega tuleb moodus- rus Läll; liikmed Karin Tampere, Evi tavatel talimängudel oleme väljas 11 spordialal kokku 75 sportla- https://www.virol.ee/avalikustamine. tada 7 komisjoni. Erakondadest esita- Talur, Silvi Sirelpuu, Kaarel Šestakov sega. Soovin valla koondisele südikat esinemist! Mõedaku tervisespordikeskuse sid komisjoni liikmeid: Keskerakond ja Maarika Lausvee; asendusliikmed Veebruari kutsutakse põhjusega ka riigikuuks: on ju selles kuus arendamise projektis osalemine. - 7 liiget, st igasse komisjoni üks liige; Heli Allikalt ja Triin Hiielaid. Tartu rahu aastapäev ja meie armsa Eesti Vabariigi 101. aastapäev, Ülevaate projektis osalemisest andis SDE – 2: Pajusti ja Laekvere komisjo- VJ nr 7. Ulvi JK: esimees Virgo Kop- tänavu ka Riigikogu valimiste eelhääletamine. Kõik need sünd- mused on Eesti jaoks väga tähtsad. Kui noor Eesti Vabariik poleks arendusnõunik Gustav Saar. Vallava- ni; EKRE – 4: Pajusti, Viru-Jaagupi, pel; liikmed Helle Kubja, Tea Järvis, välja võidelnud rahulepingut Nõukogude Venemaaga, millega litsus esitas taotluse toetuse saamiseks Roela ja Tudu komisjoni. Kõik üle- Helerin Samma ja Teele Kallip; asen- lõpetati Vabadussõda ja määrati Eesti idapiir ning millega Nõu- regionaalsete tervisespordikeskuste jäänud komisjoniliikmed on esitanud dusliikmed Martin Kesamaa ja Annely kogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust, siis oleks väljaarendamise taotlusvoorust sihiga vallasekretär koostöös komisjonide Koppel. väga raske uskuda, et saaksime täna tähistada oma riigi 101. aas- luua Mõedaka külas Spordibaasi kin- esimeestega. tapäeva. Ning kui poleks oma riiki, siis poleks ka tema rahva poolt valitud parlamenti. 1) maakonnakeskuses, s.o Rakvere linnas, Lai tn 7 Meil on põhjust tänulik olla oma vaba Eesti eest. Meil on ainult Riigikogu valimised (Lääne-Viru Keskraamatukogu) see ja ainus Eesti. Teist ei ole. Kenasti on mõtted Eestist pannud Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019. Hääletada 21.-24. veebruarini kella 12.00 - 20.00. Marek Sadam laulu „Minu palve“ sisse: „Anna meile oma aega. saab elukohajärgses valimisjaoskonnas kella 9 – 20. 2) Vinni vallas Kadilas Pärna tn 4 (seltsimaja) Anna tarkust püsida... Palun hoia ema südant, et veel püsiks meie Elektrooniline hääletamine algab 21. veebruaril kell 9.00 25. veebruaril kella 12.00 - 20.00. keel. Lapsemeelsust, lihtsat küla, maad, mis saadud isadelt. Linnal ja kestab ööpäev ringi kuni 27. veebruari kella 18.00. 3) Vinni vallas Pajustis Tartu mnt 2 (vallamaja) anna rohkem rahu, rahval ühtehoidmismeelt...Anna meile oma Eelhääletamine toimub kõigis valimisjaoskondades kol- 26. Ja 27. veebruaril kella 12.00 - 20.00. aega. Anna tarkust püsida...“ me päeva jooksul 25.-27. veebruarini kella 12.00 - 20.00. Valimisjaoskondade telefonile vastatakse alates 25. Soovin kõigile ilusat talve jätku ja head Eesti Vabariigi 101. aas- Tähelepanu! Valimisjaoskonnad (Laekvere ja Pajusti) veebruarist (valimisjaoskonna tööajal) kuni 3. märtsi tapäeva! asuvad eelhääletamise päevadel erievates asulates. Pajusti kella 14.00-ni: Rauno Võrno, valimisjaoskond asub 25. veebruaril Kadilas seltsimajas jaoskond nr 1 Vinni, tel 5411 0252, Vinni vallavanem ning 26. Ja 27. veebruaril Pajustis vallamajas. Laekvere jaoskond nr 2 Pajusti, tel 5411 0253, valimisjaoskond asub 25. veebruaril Muugas raamatuko- jaoskond nr 3 Viru-Jaagupi, tel 5411 0254, Märtsist muutub Laekvere postipunkti asukoht gus, 26. veebruaril Veneveres seltsimajas ja 27. veebruaril jaoskond nr 4 Roela, tel 5411 0255, Alates 1. märtsist osutab Omniva postiteenuseid uues Laekvere postipunktis Töökoja tee 4 ja Laekveres raamatukogus. jaoskond nr 5 Tudu, tel 5411 0256, uutel kellaaegadel: E-K 13.00-16.30; N-R 9.00-13.00; L,P suletud. Kui Te ei viibi valimiste nädalal oma elukohas, on Teil jaoskond nr 6 Laekvere, tel 5411 0257, võimalus hääletada väljaspool elukohta: jaoskond nr 7 Ulvi, tel 5411 0258. Lähim postkontor: Rakvere postkontor asukohaga Kroonikeskus, F. G. Adoffi 11, Rakvere E-R 9.00-18.00, L 9.00-14.00, P suletud. Pakiautomaat: Vinni Spordikompleksi pakiautomaat asub Sõpruse 16, Vinni Vallal eelarve olemas Rakvere Turutare pakiautomaat asub Laada 18, Rakvere. Vinni volikogu võttis viimasel istungil teisel luge- Vinni vallavanem Rauno Võrno kiitis volikogu Rakvere Põhjakeskuse pakiautomaat asub Haljala tee 4, Tõrremäe misel ühehäälselt vastu valla 2019. aasta eelarve. eelarve ühehäälse vastuvõtmise eest. Samuti tun- Teenus kirjakandjaga tööle/koju: Käesoleva aasta valla eelarvesse on tulusid pla- dis ta heameelt kiiresti kulgenud eelarve koos- Kõikidel ettevõtetel ja inimestel on võimalik tellida teenuse osutamiseks kirjakandja koju või neeritud 11,2 miljonit ja kulusid 10,6 miljonit tamise protsessi üle, nii et eelarve sai juba aasta kontorisse. Kirjakandjat saab tööle/koju tellida meie kliendiinfo telefonilt 661 6616. eurot ning investeeringuteks 2,1 miljonit eurot. algul vastu võetud. Tellimusi võtame vastu E–R kell 9–20 ja L-P 9-15. Kirjakandja osutab järgmisi teenuseid: kirisaadetise, postipaki, kullerpaki vastuvõtmine ja Investeeringute katteks võtab vald laenu 0,9 mil- Suuremad investeeringud teeb Vinni vald rah- kättetoimetamine; maksete vastuvõtmine; rahakaardi kättetoimetamine; ajakirjade ja -lehtede jonit eurot. vatervissesse - spordikompleksi kaasajastamisse tellimuste vormistamine; postimaksevahendite müük. Tuludest suurima osakaaluga on maksutulud ning kergliiklusteede võrgu laiendamisse, samuti Postmarkide müügikohad. 49% ja toetused 39%, kulude eelarvest suurim kavatseb vald investeeringute toel tõsta hallatava- Postmarkide lähimad müügikohad leia Omniva kodulehelt: osakaal on haridusel 51%, sotsiaalsel kaitsel 19% te hoonete energiatõhusust. https://www.omniva.ee/era/postiteenused//edasimuujad/tabel ja majandusel 13%. 2 Koduvalla Sõnumid Veebruar 2019

Õnnesoovid sünnipäeva puhul! Lühidalt Eakate klubi Remmelgas hea käe- ka märkimisväärse summa remon- käigu eest on juba aastaid hoolitse- di- ja tegevustoetust taotlesid? 1. veebruaril andis Vinni vallavanem Rauno Võrno Roela nud ja muretsenud oma küla mees Eks ka see. Ja olen rõõmus, kui meie piirkonnale üle maastikusõiduki ATV, millega hakatakse kor- Toomas Väinaste. Hiljuti sai ta jälle haridus-, kultuuri- ja seltsielu edasi rastama ja hooldama Roela, Muuga ja Laekvere kooli suusa- aasta vanemaks, soovime talle ikka kestab, et inimestel jätkuks lusti ja radu ning uisuväljakuid. tervist ja õnne! Leidsime hetke, et tahtmist koos käia ja mõnusalt aega ATV-d saavad kasutada ka Roela vabatahtliku päästeko- esitada Toomasele ka paar küsimust. veeta. Aga ka see, et tänane Eestimaa mando vabatahtlikud päästjad. ATV soetamisega tõuseb Ro- Mis oleks Sulle kõige parem sün- põlvkond pole pidanud sõdu üle ela- ela päästekomando päästevõimekus ja koos sellega piirkonna turvalisus. nipäevakink? ma ja meil ei toimu maavärinaid – ATV on multifunktsionaasles kasutuses - suvisel ajal saab Kõige parem kingitus oli mulle see, Toomas Väinaste. oleme õnnelikud inimesed. Meelis Meilbaumi foto seda kasutada heakorratöödel. et suutsime alles jätta oma valla kõrg- Tänan heade soovide eest ja soovin kooli – Lääne-Virumaa Rakendus- remondiks eraldati märkimisväärne kõigile head vabariigi aastapäeva! kõrgkool Mõdrikul, samuti Vaekülla summa – 700 000 eurot. erivajadustega laste kooli. Kingitus Aga see, et Sa MTÜ Roela Rahva Reet Alavere, oli ka see, et Vinni Spordikompleksi Majale ja eakate klubile Remmelgas eakate klubi Remmelgas president Vinni valla tänavavalgustuse­ rekonstrueerimisest konnainvesteeringute Keskus kui ra- sügiseni. Alanud aastal viime läbi pro- kendusüksus on otsuse teinud, mille jekteerimishanked, et 2020. ja 2021. alusel on meil võimalus projekti raa- aastal ehitamisele pühenduda. mes teha abikõlblikke kulusid ligi 1,1 Rekonstrueeritavad tänavavalgustus- miljoni euro ulatuses, millest toetus punktid asuvad Vinni, Pajusti, Roela moodustab 2/3 ja omaosalus 1/3. ja Laekvere alevikus ning Kakumäe, Projekti eesmärk on vähendada Küti ja Muuga külas. Lisaks uuendame elektrienergia tarbimist efektiivsema LED-valgustitega -Pajusti ja Roe­ Vinni Vallavalitsus esitas taotluse EL LED-valgustustehnoloogia kasutu- la-Saara jalg- ja jalgrattatee valgustuse. Ühtekuuluvusfondist toetuse saami- selevõtmisega. Vinni vallas rekonst- Tervisespordikeskuse seks valla tänavavalgustuse rekonst- rueeritakse 632 tänavavalgustuspunkti Gustav Saar, rueerimise rahastamiseks. SA Kesk- kahe aasta jooksul, s.o kuni 2021.aasta vallavalitsuse arendusnõunik arendamisest Vinni Vallavalitsus esitas taotluse toetuse saamiseks re- gionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise taot- Vinni spordikompleks uuenduste ootel lusvoorust sihiga luua Mõedaka külas Spordibaasi kin- Kindlasti on enamik spordikompleksi tioonitööde projekteerimine on lõpu- da ja planeerida, et spordikompleksi nistul võimalused aasta ringi erinevate liikumisviiside külastajatest teadlikud, et kohe-kohe sirgel, võimlemissaali projekt ootab el- igapäevane tegevus ei peatu. Ehitame, harrastamiseks vabas õhus. on spordikompleksis algamas suure- luviimist, katus uuendamist ning spor- parandame ning jätkame klientide tee- Taotluse heakskiitmise korral rahastatakse projekti mad rekonstrueerimis- ja parendus- dikompleksi fassaad igatseb uut nägu. nindamist samas mahus. Kindlasi tuleb Kultuuriministeeriumi meetmest 4 aasta jooksul 20 000 tööd. Samuti saavad uue ilme palli-, judo-, mingil ajavahemikul natukene taluda euroga aastas. Vallavalitsus kui taotleja peab panustama Vinni spordikompleksile eraldati jõu- ja seminarisaal ning hotellitoad kitsamaid olusid, kuid ikka seepärast, vähemalt samapalju. Toetusperioodi lõpuks peavad ole- 2018. aasta riigieelarvest investeerin- ja fuajee. Saunasõpradele ehitatakse et selle aasta jaanipäevaks oleksid spor- ma rajatud kvaliteetsed valgustatud liikumisrajad ja loo- guteks ja rekonstrueerimistöödeks 700 juurde saunakompleks, kus on võima- dikompleksi uuendused valmis. Selleks dud kunstlume tootmise võimekus. Tervisespordikesku- 000 eurot. Selle summa aitas spordi- lik vihelda ning kaminaga eesruumis palume kõikidelt klientidelt mõistvat komleksile saada Toomas Väinaste. mõnusalt aega veeta. Plaanis on veel suhtumist. se ülalpidamiskulud toetusperioodi järel ja ka edasised Tänase päeva seisuga on läbi viidud rajada soolakamber ning pakkuda inf- Alati Teie Vinni spordikompleks. arenguplaanides kavandatud kulud tuleb katta Vinni val- riigihanked ning sõlmitud ehitajatega rapunasauna teenust. la eelarvest. lepingud ja kokkulepped. Ees ootavad põnevad neli-viis kuud. Ergo Prave, Gustav Saar, Osa töid on juba alanud. Ventilas- Peame suutma oma asju nii korralda- juhataja vallavalitsuse arendusnõunik Vinni vald sai kuuenda naabrivalvepiirkonna 24. jaanuaril sõlmiti Vinni vallamajas Noavere piirkonna Elanike arv Vinni valla naabrivalve liitumisleping, mis on vallas juba kuues. külades ja alevikes Lepingu allkirjastamise juures viibisid Ida Prefektuuri Rakvere Politseijaoskonna juht Tarmo Tammiste, MTÜ Elanike arv Vinni valla külades ja alevikes rahvastiku- Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari, Vinni vallava- registri andmetel 2019. aasta 1. jaanuari seisuga: nem Rauno Võrno ja Noavere piirkonna esindaja Liina küla 11, Aasuvälja 20, Alavere 29, Alekvere 38, Allika 22, Pikhoff. 22, Aravuse 13, 22, Aruküla 93, Aruvälja Marek Väljari MTÜ-st Naabrivalve lausus, et naabivalvega 27, Ilisvere 2, 90, 40, 92, Kaku- liitumise eelduseks on kogukonna inimeste enda huvi ko- mäe 73, 22, Kantküla 50, Karkuse 28, Kauk- dukoha turvalisuse suurendamise vastu. Turvalisuse nurga- vere 1, 49, 7, 61, Kulina 43, kivi on naabrite omavaheline koostöö, mida ei saa väljast- Kõrma 14, Küti 98. Laekvere alevik 390, Lavi 41, Lepiku poolt peale sundida. Naabrivalve abil on inimestel kergem 35, Lähtse 35, 0, 47, Moora 86, Muuga 195, omavahel tuttavaks saada ja seeläbi turvalisust kasvatada. Mõdriku 90, Mõedaka 54, Mäetaguse 55, Männikvälja 14, Vallavanem Rauno Võrno sõnul tunneb ta heameelt, et 50, 26, Nõmmise 29, 48, vallas tegutseb kuus naabrivalve piirkonda ning huvi ühis- 184, 31, Pajusti alevik 638, Palasi 26, Piira 329, Puka valve vastu on kogukondades olemas. Naabrivalve liikumi- 30, Põlula 54, Rahkla 135, Rajaküla 50, Rasivere 15, Ris- sega liitumine julgustab inimesi teatama tähelepanekutest MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari, Vinni vallavanem ja korrarikkumistest, millesse nad seni ei sekkunud. Meil tiküla 44, Roela alevik 479, Rohu 61, Rünga 23, Saara 37, Rauno Võrno, Noavere piirkonna esindaja Liina Pikhoff ja Ida Prefek- kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber Sae 18, Salutaguse 14, 21, 7, Sootaguse tuuri Rakvere Politseijaoskonna juht Tarmo Tammiste pärast lepingu 1, Suigu 6, Tammiku 28, Tudu alevik 268, Uljaste 56, Ulvi ükskõikseks pealtvaatajaks. sõlmimist ühispildil. Foto: Hilje Pakkanen. Rakvere Politseijaoskonna juhi Tarmo Tammiste sõnul ei 272, Vana-Vinni 87, 27, 63, Venevere tähenda turvalisus enam ammugi üksnes patrulli. „Tänane kahel majapidamisel oli soov naabrivalvega liituda juba 114, 133, Vinni alevik 884, Viru-Jaagupi alevik naabrivalvega liitumine on ere näide, kuidas igaüks saab ko- ammu ning tal on heameel, et nad lõpuks liitumiseni jõud- 377, Viru-Kabala 115, Voore 64, Võhu küla 54. Kokku gukonna turvalisust parandada. Naabrivalve silt on suurema sid. Kuuldused naabrivalvega liitumisest liikusid külas kii- 6907 inimest. mõjuga, kui arvatagi oskame. Eriti mõjutab see sissesõitvaid resti ning sellega liitumise vastu on nüüd huvi üles näida- Teeninduspiirkondade kaupa: Laekvere teeninduspiir- kurikaelu, kes ei tea, milline on kohalik sidusus ja omavahe- nud teisedki naabrid. konnas 1418, Roela teeninduspiirkonnas 775, Tudu tee- line läbikäimine. Kui inimene tunneb end turvaliselt, siis on ninduspiirkonnas 323, Ulvi teeninduspiirkonnas 845, Hilje Pakkanen, ta rõõmsameelsem ja avatum ka ühistegevusele.“ Vinni-Pajusti teeninduspiirkonnas 2676, Viru-Jaagupi Noavere naabrivalve piirkonna vanem Liina Pikhoff lau- kultuuri- ja avalike suhete nõunik teninduspiirkonnas 870 elanikku. sus, et Muuga küla koosseisus oleval Noavere piirkonna Veebruar 2019 Koduvalla Sõnumid 3

Lühidalt Erivajadustega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni keskuse valmimine on lõpusirgel Vinni lasteaed sai Vinni valla keskpunktis Lepiku kü- presidendilt tänukaardi las kollendab kaunis erivajadustega Aasta tagasi algatasid Vinni lasteaia Tõrukese õpetajad ja tööealistele inimestele renoveeritud lastevanemad projekti “Iga laps on oluline”, kus lapsevane- sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus, kus mad ja õpetajad kudusid-heegeldasid sada lappi. Lappidest jätkub kohti ka eakatele vallakodani- valmis Eesti Vabariigi sajandaks tähtpäevaks nelja aastaaja kele. Toad, kokku 12, on veel valmi- ja Eestit iseloomustavate sümbolitega värviline lapitekk, misel. mis kevadel presidendile kingiti. Nüüd saatis Vabariigi Pre- Maja kahele korrusele tulevad 2-toa- sident Kersti Kaljulaid lasteaiale oma pildi ja autogrammiga lised korterid toetatud elamise teenuse tänukaardi. pakkumiseks erivajadustele ja ühe tre- pikoja ulatuses ka eakatele inimestele. Teenus saab tubade valmimise ja maja lõpliku vastuvõtmise järel taotleda Sotsiaalkindlustusametilt, kes suunab erivajadustega tööealised inimesed toetatud elamisele. Eakate toetatud elamine toimib teistel alustel. Tegevus- juhendajaid tasustab Sotsiaalkindlus- tusamet teenusele suunatud inimeste pearahast. Kuidas tekkis üldse mõte vana maja taastada ja kuidas idee teostuma hak- Peep Saluvee foto kas? Vana maja seisis, tühjad akna- augud hirmutasid möödasõitjaid. dade ühinemistoetusest. tasulisi teenuseid. Teenuseid rahasta- 2010. Aastal oli võimalik saada EL Keskus on olnud suur ettevõtmine, vad Sotsiaalkindlustusamet, vallavalit- „Iga lapike Eestimaast, iga laps Eestimaal on oluline“. Leader-programmi toetust erivajadus- milles on tohutult eestvedajate entu- sus ja osaliselt teenuste kasutajad ise. Foto: Erakogu. tega inimeste päevakeskusele, kuid al- siasmi, keskuse praeguste ja tulevas- Tehtud asju on müüdud ja kingitud. les 2016. aastal avanes võimalus saada te kasutajate, eelkõige ehitajate suurt Plaanis on hakata inimeste tellimuste sama fondist toetust maja kahe korru- tööd, lisaks vabatahtlike aega ja nende järgi renoveerima puidust aia- ja köö- Vinni robootikud se taastamiseks. Aeg on aga tõestanud, ressursside kasutamist. Kevadel lume gitoole ning -laudu ning tegema tellija et ideest toestumiseni kulub kolm aas- sulamise järel tulevad maja territoo- soovitud mõõtudega pildiraame. jõudsid taas üleriigilisse tat. Nii tekkiski olukord, kus ehituse riumi lõplikuks korrastamiseks veel Suur tänu maja lõpliku valmimise hinnad samal ajal aina tõusid ja maja mitmed ehitusfirma järeltööd ja vaba- eel entusiastlikele eestvedajatele, vaba- finaali valmimine tundus lootusetu. tahtlike talgud. tahtlikele, Vinni volikogule, vallavalit- 2. veebruaril toi- Vallavolikogu liikmed hääletasid Milleks seda maja üldse vallale vaja susele, vallaametnikele ja ehitusfirmale mus rahvusvahelise eestvedajate ettevõtmisel valla haldu- on? Maja keldrikorrusel tegutsevad koos ehitajatega ning ehitusjäreleval- robootikavõistluse ses oleva kortermaja lõplikuks reno- erivajadustega inimeste päevakeskus ja vele! Koostöös on võimalik vallarahva FLLi üks eelvooru- veerimiseks lisaks Leader-programmi töötoad. Aeg-ajalt külastavad keskust jaoks teha suuri ja vajalikke asju. dest Pandiveres. Tu- toetusele ka laenuvõtmise poolt. Vald ka eakad inimesed ja kogukonna liik- gevas konkurentsis võttis pangalt laenu, lisa saadi ka val- med kasutavad keskusesse koondatud Ülle Allika jõudis märtsis toi- muvasse finaali ka Vinni Roboring. Lumesahapäev Roelas lasteaias “Robootikamäng ei läinud meil just Sel aastal jagub lund vast igale õuele, kokkulükkamiseks ja pühkimiseks oli Lisaks sahameestele olime sel hom- plaanipäraselt, aga nii ka meile, Roelasse. Kui lund on nii vaja palju jõudu! mikul külla kutsunud ka meie oma ilmselt päästsid meid palju, et enam ära ei mahu, siis tuleb 16. jaanuaril saabusid Roela laste- maja onu Marguse, kes tegeleb suusa- projekti ja põhiväär- mõelda, mida huvitavat teha lastega aia hoovi sahamehed - kolm vägevat radade sissesõimisega. Margus näitas tuste esitlused. Finaalis proovime veel parema tulemuse - võtsime kokku „koosoleku”, kus uu- traktorit koos lumetõrjeagregaati- meile oma vana, aga juba armsaks saavutada,” sõnas Kaspar Merivald (7.a), Vinni Roborin- risime lastelt, mida nemad tahaksid dega. Sahamees Karmo Jürgenson saanud Burani. See tegi küll kõva lär- gi liige. kuulata ja rääkida, aga lastel ei olnud esitles uhkusega oma värsket sahka, mi, aga laste suureks lemmikuks võis Lisaks Kasparile kuulusid tiimi Marten Pitsner (6.b), ühtegi head mõtet. Nii saigi lihtsalt lükates sellega mänguväljakult lund seda masinat siiski pidada. Veel kaua Roberta Jürna (6.b), Anett Sinijärv (7.a), Lisanna Tõnne huupi endal pakutud „talvine trans- vähemaks. Teine sahamees Kalno istusid ja ronisid lapsed selle peal. (7.a) ja Cristo Virunurm (7.a). Roboringi juhendas Mai port” - lund on ju nii palju! Vaarmets näitas oma traktoriga, kui- Armsad sõbrad, käes on talv! Võtke Pitsner. Et lapsed teaksid pisut ka ohutusest das töötab lumepuhur, mis pöörleb sellest viimast ja nautige! talvel, ootasime 14. jaanuaril oma nagu vurr traktori tagaosas. Tunnis- Head sahamehed Karmo, Kalno ja Mart Pitsneri tekst ja foto töövahendeid ja tööd tutvustama ma- tan ausalt, et see tekitas vast suurimat Raino, buraanimees Margus ja alati jahoidja Signet. Lumelabidas, -sahk, põnevust nii lastes kui ka õpetajates meie jaoks olemas olev Signe! Suur, Muuga Maanaisteselts „jäälõhkuja”, killustik, luud - need on - lumi lendas väga kõrgele ja kaugele, suur lumine aitäh, et jätsite enda tööd tema igapäevased vahendid, millega aga just õigesse kohta! Kolmas saha- ja tegemised meie pärast pooleli ning pidas 90. aastapäeva ta hoiab turvalises korras lasteaia tre- mees Raino Vaarmets tuli kohale küll tulite ja näitasite, rääkisite ja aitasite 13. jaanuaril möödus 90 aastat päevast, mil Muuga Pe- piesise. Lapsed uudistasid, proovisid kõige pisema traktoriga, kuid nagu meie pisikest lasteaiaperet! renaisteseltsile pandi nimeks EHA. 1936. aastal nimetati ise järele, kuidas töövahendid toimi- öeldakse: „Väike, aga tubli!” Seda see Lumised tervitused Roela lasteaia selts ümber maanaisteseltsiks. 12. jaanuaril tähistasime vad. Oli pusimist, ähkimist ja puhki- oligi - nägime lumepuhuri võimsat õpetajatelt seda aastapäeva peoõhtuga Muuga mõisa saalis. mist, sest lund on ju nii palju - selle lumepuhumise tööd! Külalisena esines Viru-Nigula meesansambel. Meeste laul kõlas väga hästi meie kaunis saalis. Seltsi poolt esines ka- pell rahvalike muusikapaladega. Toimus väike viktoriin meie kandi kirjaniku Eduard Vil- Venevere võõrustas sudokulasi Sudokuveres 26. jaanuaril toimusid Veneveres tei- miste Veneverest, teine oli Kaari Hels- tõttu punktid jäid saamata. de ja 2018. aasta üleilmse ühislaulmise päeva teemadel. Korraldasime külalistele loterii, auhindadeks seltsi liik- sed Vinni valla lahtised meistrivõist- tein Jõgevalt ja kolmas Kadri Kuusik Vinni vallast osales võistlusel seitse mete käsitööd ja muud asjad. lused sudokus, kus naljana käiku läi- Vajangult. elanikku. Vinni valla parimaks naiseks Jalga keerutasime Tarmo Alavere muusika saatel. Õhtu nud fraas Sudokuvere olemasolust sai Ülesannete koostaja Jaanus Laidna sai Kaie Gutmann, kes üldkokkuvõttes möödus lõbusas meeleolus koos suupistete, kohvi ja tor- üheks päevaks ka kinnituse – sissesõit- kinnitusel oli võistluste tase väga hea. oli viies. diga. misel võtsid külalisi vastu Sudokuvere Poolteise tunniga suutis 13 sudokut Kuna tegemist oli ametliku meist- Täname Vinni Vallavalitsust ja Kultuurkapitali Lää- sildid. ära lahendada 13 võistlejat, neist ühek- rivõistlusega, siis said parim mees ja ne-Virumaa ekspertgruppi, kes toetasid meie peoõhtut. 19 osalejaga teised Vinni valla lahti- sa veatult. Mitmel osalejal jäi kiiresti naine otsepääsme ka Eesti meistri- Ilma Lausvee sed meistrivõistlused võitis Eerik Lu- lahendades mõni ruut täitmata, mis- võistlustele. 4 Koduvalla Sõnumid Veebruar 2019 Vinni vald osales esmakordselt turmismimessil Tourest 2019 „Millise teemaga läheb Lääne-Virumaa turismimessile?“ kü- Huvituti kohalikust toidust ja selle valmistamisest, avatud ta- sis messi koordineerima seatud maakondliku arenduskeskuse lude päevadest ja kas muul ajal ka neile külla saab tulla. Koha- konsultant Kaoke Kärdi esimesele kokkusaamisele kogunenud likku toitu ja sellega seotud kunsti-, käsitöö-, muusikaüritusi ja omavalitsuste esindajatelt. Lõputu koordineerimine päädis -festivale pakuti messil palju. Huvi nende vastu oli suur, kuigi messil maakonna ala seina katva pannooga „Tuhat sammu, kõrvalhall tutvustas eestimaist toitu ja maitseid igaühele. tuhat sõõmu!“ Selle loosungi all Lääne-Viru vallad ja Rakve- Huvituti matkaradadest: kas on uusi matkaradu rajatud teie re linn oma turismi „Puhka Eestis“ hallis tutvustamas käisid- kanti, kas soodes ikka on laudteed jms. Paljudele pakkus elevust ki. Messiks valmisid omanäolised kuusnurksed taskuvoldikud, paljas mõtegi karuvaatlusest vaatlusonnis. mis juhatasid huvilist netis meelepärast edasi otsima. Meenutati ka Mõdriku tehnikumis ja ehitusmalevas oldud Teised maakonnad olid messil väljas uhkelt, oma teema üht- aegu, vanu tuttavaid (August Kondoja ikka elab veel?), viima- sest riietusest kuni laudade ja pakutavani põhjalikult läbi mõel- seid käike siiakanti, kunagist kodupaika... Mess on ju ennekõike nud. Põlvamaa jätkas oma rohelisema elu tutvustamist, Viljan- suur suhtlemispaik. Aga ka huvitavate ideede kogumise paik. dimaa oli jagunenud Mulgi- ja Sakalamaa vahel, Lõuna-Eesti Võeti peoga voldikuid, et neid hiljem kodus lugeda, koos kaas- toidupakkujad koondusid Liivimaa toidutee alla, Ida-Viru oli lastega marsruudid paika panna, kohad kokku leppida. kohale vedanud vägeva motika, millega seiklusturismile vunki Vinni vallast käisid messil turismi tutvustamas Lõnga Liisu juurde anda. OÜ, AS Vinni Spordikompleks, OÜ Kulina Mõis, OÜ Artocar- Mida siis messil küsiti? Tunti huvi, mida uut on meie kandis, pus, MTÜd Virumaa Mahetootjad ja Lahemaa Ökoturism. Va- milliseid uusi mõisu on restaureeritud ja avatud. Huvituti vaata- jaduse korral oli nõus oma abikäe ulatama ka Kadri Kuusmik misväärsustest. Kas kohapeal süüa ka saab? Ja ööbida, eriti hu- Virumaa Koostöökogust ja Risto Kukk Muugast. Voldikutega vitavalt ööbida? Kas bussiga saab tulla, kas on nii palju kohti, et olid väljas veel Ojasaare Golf, Kulina mõis, MTÜ Tumemaine bussitäis mahuks korraga sööma ja majutuma? Kus see (kõnes- Tuli, Mõedaku Puhkekeskus ning Virumaa Koostöökogu. Suur olev tutvustatav koht) kaardil asub? Sooviti turismiettevõtteid tänu Aili Taalile, kes vaatamata vahetult enne messi saadud tutvustavat kaarti, küsiti ühtset Lääne-Virumaad tutvustavat jalatraumale meile palju kaasa aitas. Suur aitäh kõigile! Ühine Vallavanem Rauno Võrno messi väisamas. sündmuste kalendrit. Huvituti omanäolistest sündmustest, aga Fotol koos Crista Grupmaniga Vinni spordikompleksist. tõdemus oli, et üksinda pole messil käia mõtet, kuid maakonna öeldi sedagi, et andke infot ürituste kohta, kuid mitte laatasid. Hilje Pakkaneni foto pinnal osalemine tasub end rohkem ära. Mida teil on pakkuda peredele? Koolilapsed huvitusid ATV- dega sõitmisest, tehnikast jms. Oli peresid, kes ütlesid, et ainult et vaadata, milliseid ideid nad leiavad eakaaslastega bussieks- Oma messimuljed pani kokku mitte seda, andke ainult loodust! Eakamad prouad astusid ligi, kursioonidele minekuks. Hilje Pakkanen

Mitmekesine Sirtsi soostik taastub kuivenduse mõjust Mürisev konnakoor ja virvatulukesed, nuks. Eks ole ajalugu ju seegi. Nii on kogu Pa- rist. Palasil tegi raietööd 2017.–2018. aastal OÜ Võitja saab auhinnaks õiguse metsisekanaga muistne Viru talitee ja sohusaatmise folkloor lasi mahajäetud turbaväli Maa-ameti kaardira- Parktov. Puistut tuleb vähendada, et luua soo paarituda. – kahe Virumaa piiril paiknev Sirtsi soostik kenduses märgitud pärandkultuuriobjektina, taastumiseks vajalikud valgus- ja niiskustingi- Sellised mängud on Sirtsi piirkonnas aga väi- suisa kihab põnevaist lugudest ja loodusnäh- kuigi tegemist ei ole unikaalse või muul moel mused ligi 200 hektaril taastataval lagesooalal kesed ja kipuvad aja jooksul veelgi vähenema. tustest. silmapaistva kaevandusalaga. või rabametsades. Lisaks raiutakse trassid ma- Ornitoloogid on veendunud, et mängukohtade Kui te arvasite, et salapärased virvatuluke- sinate liikumiseks ligi 60 hektaril. kaitsest ei piisa, vaid neid tuleb ka parandada, sed kuuluvad rahvaluule valda, siis nii see Samblakülv Palasil Soo taastumiseks kaevanduse jääkväljal on eelkõige vähendades kuivenduse mõju. Samas siiski pole. Vähemalt mitte ainult. Virvatulu- Vinni ja Lüganuse valla piiril asuv Sirtsi loo- muu hulgas oluline, et seal hakkaksid kasva- pole metsisekanadel populatsiooni taastumi- keste teke pole päris selge, kuid laiemalt levi- duskaitseala on üks kuuest kohast, kus Eesti- ma turbasamblad. Praegu kasvab Palasi en- seks piisavalt poegi üles kasvamas. Et olukorda nud arvamuse kohaselt on tegu taimejäänuste maa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja Arheo- distel turbaväljadel peamiselt vähesel määral muuta, ei piisa metsisemängude kaitsest, sest anaeroobse lagunemise käigus tekkivate gaa- visioon viivad ellu projekti „Soode kaitse ja tupp-villpead ja kanarbikku. Seepärast otsus- kanad pesitsevad oluliselt kaugemal. Lagera- side helendumise või süttimisega hapnikuga taastamine”. Vinni vallas käivad taastustööd tati seal proovida laotada viiele hektarile tur- ba kurvitsalistel on Sirtsis võimalusi pesitseda kokkupuute mõjul. Ja just Sirtsi soost pärineb Pohlaaru, Sirtsi soo, Rihula, Udriku ja Ruunas- basambla tükke, et kiirendada sootaimestiku praegugi, aga kui pidurdada vee äravoolu, siis Eestis kõige rohkem teateid virvatulukestest, saare sihtkaitsevööndis ning Seltsi ja Krüvis- tagasitulekut. Samuti katsetatakse taastaimes- tuleb neid tõenäoliselt juurde. viimati 1930ndatest. saare piiranguvööndis. Lüganuse vallast lisan- tumise edukust põlevkivituha abil. Viimast Kuivenduse tagajärjel on tavaliste metsalin- Sirtsis on veel üksikutes kohtades säilinud dub eelnevale veel Koolma sihtkaitsevöönd. on seni Eestis tehtud vaid teaduskatse käigus. dude, näiteks metskiuru ja metsvindi arvukus siirdesoo üleujutusi, kus massiliselt sigivad ra- Palasi sihtkaitsevööndis paikneva mahajäetud Turbasambla laotamis- ja külvitööd Palasil on Sirtsis kümne viimase aastaga kasvanud ligi bakonnad, nii et kevaditi mulksub soo konna- turbavälja taassoostamiseks on koostatud eral- Nordic Botanical ja Reedfly OÜ-l. nüüdseks kaks korda. Samal ajal on lagesoovärvuliste, koorist. Sirtsi puhul on tegemist äärmiselt mit- di taastamiskava, kuna tegu on ülejäänud Sirtsi tehtud, Kui lumi ära sulab, laotatakse sinna eelkõige sookiuru ja põldlõokese oma sama- mekesise soostikuga. Seal leidub nii rabametsi, soost erineva alaga. veel põlevkivituhka. võrra vähenenud. Rüüda arvukus on kahane- lagedaid jõhvikasoid, suuri laugastikke kui ka Sirtsi soostiku taastamistegevuse mõjuala on nud kolmandiku võrra. Kuigi kuivenduseelseid läbipääsmatuid õõtsikuid vaheldumisi soosaar- 2681 hektarit suur. Sellele lisandub 96,8-hek- Soolinnud tagasi tingimusi projektialale päris tagasi ei saa, loo- tega. tariline Palasi projektiala. Taastusala paikneb Taastamistööde eesmärk on peatada süsini- dame siiski, et taastamistööde tulemusena naa- Kõike seda ilmestab omakorda kultuuripä- tervenisti RMK hallataval riigimaal, kuid sel- kuheidet põhjustav turba lagunemine kuiven- sevad lagesoo liigid sinna ja metsaliigid taan- rand. Ammusel ajal olevat Kalevipoeg kord lega piirneb ka eramaid. Taastamistegevus on datud soos, taasluua soole omane veerežiim duvad ning nii ka jääb. lauakoormaga läbi Sirtsi soo sammunud, nii planeeritud viisil ja ulatuses, mis ei mõjuta ja tekitada võimalusi elupaikade taastumiseks Avalikul koosolekul küsisid kohalikud ela- et vett jalge alt üles sirtsus. Muinas- ja keskajal eraomandis olevaid maid. kaitsealustele liikidele, kes elavad vaid lagesoos nikud muu hulgas, mis kasu kogukond soo töödeldi Sirtsi kandis soorauda. Seda tõenda- Et luua tingimused soo taastumiseks, rajatakse või hõredas soometsas. Viimaste hulka kuulub taastamisest saab. Välja võib tuua näiteks selle, vad vanad ahjude kompleksid, mis arheoloogid Sirtsi soostikku 530 turbapaisu. Palasi turba- näiteks metsis. et servaaladel siirdesoodes taastuvad jõhvi- on leidnud. väljale tehti 196 paisu ja suleti sellega ligikaudu Sirtsi on küll suur kaitseala, aga metsise olu- kaalad. Tänu sellele, et rikutud soomaastiku Läbi Sirtsi soo kulges ka Viru talitee, mis oli kümme kilomeetrit kraave. kord pole seal praegu kuigi hea. Nimelt vajavad osakaal väheneb, paranevad loodusturismiet- piirkonna üks tähtsamaid. Püssi krahv ja Roela Sirtsi soos teeb kopatöid OÜ Metropol metsisekuked enne paaritumist omavaheliseks tevõtjate võimalused loodust tutvustada. Sa- mõisnik tavatsenud käia talitee hooaega ava- Group, Palasi alal on tööd valmis ja mujal plaa- võitluseks siirdesoomännikuis lagedamaid ala- muti ootasime taastamistöödes kaasa lööma mas, tehes rituaalse avasõidu. Tee asukoht on nitakse neid alustada augustis. Raiet korraldab sid – mänguplatse, kus kuked omavahel võit- kohalikke ettevõtjaid. näha tänapäevalgi. Lõiguti on seda kasutatud RMK ning viib läbi OÜ RT Plaan alates jaanua- levad ja kanad vaatavad, kes on kõvem tegija. hiljemgi, millele viitavad sealt leitud metallist Lisainfo projektist masinaosad. Sirtsi soo taastamistöid tehakse projekti „Soo- Lisaks leidub Sirtsi mail omajagu sõjaaegseid de kaitse ja taastamine” käigus. Projekti rahas- ja võib-olla ka hilisemaid punkreid, samuti tavad Euroopa Liidu programm LIFE ja Kesk- väiksemaid lahingukohti, kus vedeleb jäänu- konnainvesteeringute Keskus, projekt kestab seid Vene ja Saksa lahingumoonast. 2015–2021. Kujundusraiet tehakse Euroopa Peale selle elab Sirtsi soos ju veel lastelaulust Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti tuntud Jorupill Jonn ja üldse saatis rahvasuu „RMK looduskaitselised tegevused” toel. ebamõistliku jutu ajajad Sirtsu sohu. Projekti jooksul luuakse võimalused sooelu- Nii võiks Sirtsi soostiku mitmekesise looduse paikade taastumiseks Sirtsi, Tudu, Laukasoo, ja kultuuriloo kirjeldusega jätkata. Paraku on Feodorisoo, Ohepalu ja Soosaare soostikus sellel soolool ka tumedam külg. Nagu paljusid kokku ligikaudu 7000 hektaril. teisi, nii on ka Sirtsi soostikku mõjutanud 19. Eestis on sootaastamistöid tehtud juba näi- sajandil alanud ja 20. sajandil hoogustunud teks Soomaal, Endla soostikus, Nigulas, Lahe- kuivendamine. Lisaks on oma jälje jätnud tur- maal, Muraka rabas, Feodorisoos jm. bakaevandus. 1970ndatel rajati Palasile turba- Sirtsi looduskaitseala soode taastamise kava väli, kust kaevandati turvast ümberkaudsete ja teostusprojekt on kättesaadavad aadressil kolhooside ja sovhooside loomadele allapa- https://soo.elfond.ee/taastamisalad/sirtsi/ Veebruar 2019 Koduvalla Sõnumid 5 Talvised joad 12. jaanuari hommik säras kui briljant. Lu- põhja. Kõik olid muidugi natuke ahastuses, Kirjeldamatult kaunid sinakad toonid täien- turiste. Üles jõudes lõunatasime ja tegime melt helkiv valgus roosa taeva taustal mõjus kuid pöörasid õige pea selle naljaks. Tagasi- dasid fotoalbumit. Mõne puu jäätunud ok- muid asjatoimetusi, mis vajasid ajamist. Tee- müstiliselt, andes varakult märku, et täna tee bussini oli sama keeruline kui tulek. Nii sad meenutasid mangroove. konna lõpp paistis. saab head pildisaaki. Seekord oli meil plaanis mõnigi oleks soovinud lihtsalt künka nõlvalt Jõudnud treppidelt tagasi üles ja imetlenud Alustasime sõitu Aluoja joastikule. Kuigi külastada kuut juga, alustades Kohina joaga alla veereda nagu lapsepõlves. Soojus bus- panka, jalutas osa rahvast Saka mõisa parki. teeolud olid üsna head, oli nii mõnigi auto ning pannes päevale punkti Aluoja joastiku- sis mõjus kui korralik sõõm kohvi järgmise, Peahoone ehitati aastatel 1862–1864 neore- otsustanud sõita kraavis. Sedasi kulges jutt ga. Matkaseltskond oli uuele aastale kohaselt Kõrtsialuse joa avastamiseks. Lõpuks jõudis nessansi stiilis. Lameda katusega hoonele on “häädele” nõukogude aegadele. Õpetaja saanud veidike värskendust, asendades mõ- tagasi ka vahepeal kaotsi läinud liige Jaan iseloomulik kitsaste kõrgete akendega kesk- Vahesalu tegi vahepeal märkuse:“Vanasti ned liikmed noorema seltskonnaga. mööda jõekallast tulles. “Purdega tulin,“ sõ- torn. Hoone oli justkui loodud loodusega ju sõidetigi talvel sisuliselt lumetunnelites. Teekond algas kohe üllatustega, kui meiega nas ta naljatades. ühte sulama. Näe, tee ääres on ka siin kõrged lumevallid. ühines selle hooajal matkaguru Jaan Nõm- Kõrtsialuse joal oli vahva vaadata, kuidas Karjaoru joa puhul jäi silma selle sügavus. Meenutavad nõukogudeaegseid.” Selle pea- mik. See vääris aplausi. Võtnud peale ka ar- pardid kanuumatka tegid. Väikesed jääsillad Suurem osa joaorust oli lumega kaetud. Taas le lausus õpetaja Seljama: “Siis on need küll mastatud matkaliikme Evi Aluoja, võis sõit astangute kohal olid muinasjutulised. Kivi- saime kõndida mere kaldal kuni Valaste joa- väga hästi säilinud!” Terve buss kajas seejärel Kohina joa poole alata tema lausega: “Kallid silla juga oli sootuks midagi muud. Meri oli ni. Kuid kõigepealt oli vaja alla saada möö- naerust. Tore oli naljatleda: “Aluoja tuli kül- daamid ja džentelmenid! Kohe väljume tsi- tol päeval lihtsalt imeline oma valgusmän- da lumme mattunud treppi. Lumi ulatus la Aluojale”. Ja eks ta nii oligi. Vähemalt oli vilisatsioonist!” gudega. Tohutud jääskulptuurid, mis olid mõnel vööni ning trepiastmeid oli võimatu Aluoja joastik oma olemuselt vääriline pika- Kuigi Kohina juga ei ole väga suur, ei olnud tekkinud vee jäätumisel, võtsid sõnatuks ja tunnetada. Nii tuli meil kohati käia mööda ajalisele armastatud pedagoogile Evi Aluoja- ligipääs sinna üldse lihtne. Ületada tuli alus- sundisid pildistama. käsi- või jalapuid. Kui trepp olnuks sirgjoo- le. tuseks korraliku lumekattega järsk küngas, Et mere äärde saada, tuli ka meil nüüd nelisem, oleksime lasknud sealt alla kui liu- Tunniajase kojusõiduga seekordne matk seejärel veel sumbata veidi maad sügavas väike liug teha, mis oli äärmiselt lõbus. Kes mäest. Pärast mõningast laskumist puuduta- lõppes. Kõik läksid koju, naeratus näol. Roh- lumes. Joa ilu siiski korvas meie kannatu- tahtis, leidis ka mõne muu viisi. Edasi jaluta- sid jalad treppi, mis tegi edasiliikumise juba ked tänusõnad matkakorraldajatele Maiu sed. Kummalisel kombel tundis õpetaja J. sime mööda merekallast järgmise vaatamis- lihtsamaks. Vahkalile, Evi Aluojale ja bussijuhile! Nõmmik vajadust tutvuda joaga lähemalt väärsuse Saka mõisani. Jääsupp kalda lähistel Jugadest oli Valaste muidugi kõige gran- Ander Mägi, rohkem kui teised, lastes väikese liu jõeoru lainete mõjul loksudes meenutas elavhõbe. dioossem. Samas oli seal ka kõige rohkem VPG, 10. klass

Miks noortele on vaja suvel noortelaagrit? Teadupoolest Mõedakul mõnuled. Kuigi rast seda,“ muheleb Rene. praegu on sügav talv ja Mõedakul mõnu- 5-päevases laagris said noored juhendajate letakse hangedes, siis tagasivaatena suvele käe all harjutada ATV- ja bagisõitu, omanda- avaldame sel korral saabuvaks suviseks isute- sid droonide käsitsemise algtõdesid ja katse- kitajaks loo noorte tehnikalaagritest. Nimelt tasid droonifotode tegemist, müttasid maas- mõnulesid Mõedaku puhkekeskuses läinud tikul looduslikesse tingimustesse ühisel jõu- suvel ka Virumaa Koostöökogu piirkonna pingutusel rajatud mudelautode rajal. Kuna tehnikahuvilised noored, kellel oli võimalus kogemused tulevad ikka praktika käigus, siis osaleda Leader-tegevusgrupi Virumaa Koos- tuli ka remondimehe ametit harjutada. töökogu toetusel MTÜ Rägavere Valla Hu- Kõikide tegevuste puhul oli rõhk eelkõige viklubi korraldatud noortelaagris. Rääkisi- ohutusel, oskuste omandamisel ning res- me projekti vedaja Rene Metslaga sellest, mis pektil enda ja teiste vastu. „Ikka kõigepealt inspireerib teda ettevõtluse kõrval noortega teooria, siis praktika. Ja siis remont. Ja kõige toimetama ja mida ta noortelaagrite korral- olulisem noorte puhul on reeglid. Reeglid damisest üldse arvab. Ja kas tuleval suvel ka üksteisega suhtlemisel, reeglid liikluses ja laagrisse saab. ohutuse tagamiseks. Liiklusohutusele ja üld- „No see on selge, et ilma hea meeskon- se reeglitele peab juba noorest peast tähele- nata seda tööd ei tee,“ ütleb Rene sisseju- panu pöörama,“ rõhutab Rene. Kui võrrelda Tehnikalaager. Foto: erakogu hatuseks. „Tiim – see on juhendajad. Meil ühte noortelaagrit praegu ja ajal, kui laag- ja ühised kokkulepped.“ Kui läinud suvel jõudsid Mõedakule teh- olid mehaanikud, õpetajad, droonimeist- rikorraldajad ise noored olid, siis peamise Suurima õppetunnina toob Rene välja, et nikalaagrisse lapsed Lüganuse ja Vinni val- rid, kasvatajad,“ loetleb Rene õhinal. „Ja erinevusena toob Rene välja selle, et vanasti turundusvaldkonnas on arenguruumi. „Õn- last, siis sarnaseid laagreid korraldab MTÜ noortelaager peab avardama silmaringi. Ei oli distsipliini rohkem, aga nüüd olevat lastel neks mul on Virumaa Koostöökogu liikme- Rägavere Huviklubi ka järgmisel suvel ja ole nii, et maksad raha ära, võtad ujumis- loovust rohkem – anna aga ots kätte ja edasi te võrgustikuga tekkinud niipalju tuttavaid noori oodatakse kogu Virumaa Koostööko- prillid kaasa ja lähed mere äärde. Noortele las harutab juba ise. noortega töötavaid inimesi, et sain kõik as- gu piirkonnast. Seega julgustab Rene infol tuleb anda idee, mida teha, ja küll nemad siis „Tead, aga kõige toredam oli see, et pastee- jad õigeks ajaks aetud. Kohalik liikuv noor- silma peal hoidma: „Meie Facebooki lehel teevad plaani, kuidas seda täpselt teha,“ ar- rimine oli vanasti laagris teema ja on nüüd sootöötaja Angela tuli Errast mulle appi ja on galerii ka, vaadake kui äge meie noortel vab Rene. ka. Mind neil ei õnnestunud pasteerida, ma- leidsime need lapsed üles, kes ise meid ei oli ja tulge tuleval suvel ka,“ soovitab Rene Laager ise toimus Vinni vallas Mõedaku gasin üks silm lahti,“ naerab Rene, „aga see, leidnud. Aga nüüd ma tean, millele järgmisel lõpetuseks. külas ja ruumi jagus 10 noorele. Ööseks pa- kuidas nad seda plaani pidasid, keda ja kui- korral rõhku panna.“ Kontakt: Rene Metsla, kiti ennast kokku ja lõkkeõhtuid peeti Samb- das – see oli väga pull.“ Kiidusõnu jätkub Re- Küsimuse üle, miks üks tavaelus kasumit e-post: [email protected], lamäe hostelis. Laagritegevus viis aga noored nel noortele veelgi: „Ja see, et lapsed unusta- taotlev ettevõtja üldse noortelaagritega toi- veeb: http://atvmatkad.eu/, Facebook: ATV suisa kirjudesse paikadesse – Mõedaku puh- sid oma telefonid, oma tahvlid, oma arvutid metama peaks, on Rene varem juurelnud, Matkad - Mõedaku Puhkekeskus kekeskusesse, Uljaste järve äärde, Mõedaku ära ja ise hääletasid, kuidas on öörahu, millal sest vastus tuleb kõhkluseta: „Elus on selli- PS: „Pane see ka, et evakueerumine on ka ATV-rajale, Väike-Maarja mudelautode sise- äratus, millal suhtleme kodustega… See on ne reegel – nii palju kui elult võtad, tuleb ka oluline. Seda harjutasime lõkkeõhtul (nae- halli… „ja kohaliku põllumehe hernepõldu oluline. See ongi see, mis tegelikult loeb – et elule tagasi anda. Ja kuidas ma muudmoodi rab).“ ka. Lastel lusti laialt. Eks kasvatustöö tuli pä- me suhtleme üksteisega ja meil on üks tiim annan? Noortele peabki andma.“ MTÜ Virumaa Koostöökogu Ootame künnipäevaks teie fotosid! Eelmisel kevadel tähistasime Muugas künnipäeva piirkonnas tehtud fotosid, et hoida ja tutvustada – ikka selleks, et vanu traditsioone hoida ja tutvus- oma kodukohalugu ja inimesi. tada põllumajandus­eriala õppimisvõimalusi täna- Siit üleskutse: kui kellelgi on oma koduses vara- päeval. mus fotosid tublidest põllumeestest, nende tööva- Plaanime Muugas künnipäeva korraldada ka sel henditest jne, siis tooge need oma piirkonna raa- kevadel. Künnipäev ei tähenda lihtsalt vaid adraga matukogusse. Väga hea, kui saate ära märkida pil- sirgelt aetud ja tagurpidi pööratud mullakamarat, dil olevad isikud, aja ja koha. Meie soov on pildid sel on olnud rahvakalendris ikka laiem tähendus. skaneerida ja seejärel tagastame need omanikele. Nii on ka Muuga künnipäevaga, kus kündmi- Ootame teie fotosid hiljemalt 10. märtsiks raa- se kõrval tehakse muudki. Korraldajad soovivad matukogudesse, siis jääb meil aega neid töödelda künnipäevaks koostada fotonäituse kündmisest ja näitus koostada. ja muudest põllutöödest ning masinatest ja mees- Maarika Lausvee, test läbi aegade. Soovime kasutada just Vinni valla Lakevere raamatukogu direktor Vinni NST Kaarli osakonna teraviljakasvatajad. 6 Koduvalla Sõnumid Veebruar 2019

Palju õnne, kallid märtsikuu Tervitusi iidse tammiku servalt! sünnipäevalapsed! Veebruar algas luulega. 8. veebruaril toi- „Haldjas ja Öökuninganna“. Pärast eten- ses on kohal ansambel „Laine“, silmailu Et aastad üle ajasilla ikka rohkem 81 Eve Suviste mus Võrus Lydia Koidula etluskonkurss, dust oli võimalik vaadata Ly Kaasiku il- pakub tantsutrupp „Amici“ ja nalja eest rõõmu pillaks, 81 Silvi-Maret Villemson millest võtsid seekord osa Pajusti klubist lustratsioone tema veel avaldamata luu- hoolitseb Pajusti huumori- ja estraa- et argipäevas hallis meelde jääks, 81 Rein Maasik Vilve Tombach ja allakirjutanu. lekogust. ditrupp. Pilet maksab 10 €, pidu on lau- mis hea ja kallis! 81 Väino Jürna Konkurents oli tugev, tervelt 18 luule- Märts tuleb klubis samuti tihe. 10. dadega. 81 Laili Luht tuste lugejat. Esitada tuli üks luuletus L. märtsil esinevad Jane Paberiti õpilased ja 18. märtsil toimub koostöös Rakvere 93 Ada Silvere 80 Jüri Lunin Koidula sulest ja üks oma valitud luule- sõbrad tantsukontserdil „Saadame Jane Mementoga nende 30. aastäpeva tähis- 91 Meeta Jürgenson 80 Malle Kriisa tus. Juhtus nii, nagu juhtuma pidi - Vilve tantsuga ära!“, muusikalise osa kannab tamine. 30 aastat tagasi loodi Memento 90 Helja-Melaine Veerg 80 Maimo-Koidula Nutonen tõi ära õiguse minna koos kahe võroke- hoolt Lauri Saatpalu. Pilet maksab 10 € Rakvere ühendus Pajusti klubis. 89 Velli Aal 80 Anu Jaago sega Pärnusse vabariiklikule täiskasva- ja piletitulu läheb Janno Puusepa fondi. 27. aprillil tuleb Pajusti klubisse Kauni- 88 Ellen Remmelgas 80 Malle Onga nute etluskonkursile. Jõudu talle! Kohtade arv on piiratud, nii et kiirustage, mate Aastate Vennaskond eurolaulude- 87 Reiginald Leede 80 Maie Pobbul Sellega ei saanud veel luule otsa. 10. kes tahab näha võimsat tantsu ja kuulata ga. Tule ja kuula! Kohtade arv piiratud! 87 Silja-Juhanna Tamm 75 Rein Sinitamm veebruaril said luulesõbrad kokku ja head muusikat. 86 Lia Pikka 75 Endel Paaver nautisid Ly Kaasiku ja Anne-Ly Linde 15. märtsil toimub järjekordne tant- Urmas Lindlo, 85 Aino-Amalie Rohtla 75 Uno Korka luule-ja muusikaloomingut etenduses suõhtu „Hoogsas rütmis“. Oma headu- klubi juhataja 85 Erich Karro 75 Lembit Lehova 85 Ida Uigru 70 Ennu Otsa 84 Märt Vilt 70 Aili Jurelevitš Vinni suusahundid Tartu teate­maratonil viiendad 84 Aino Kalme 70 Hurmas Sepp Plusskraadidega sulalumisel Tartu maratoni avatud rajal 84 Elvi Muna 70 Raivo Leichter 10. veebruaril peetud 7. teatemaratonil saavutas Vinni valla 84 Elli Sarjas 70 Rita Vogt meeskond koosseisus Andrus Lein, Roonald Toome, Madis 83 Eha-Pärjala Kuusemets 70 Aino Ditman Sildvee ja Margus Rõuk 88 võistkonna seas ajaga 2:55:02 83 Mall Moor 70 Arvo Lass viienda koha. Tulemus on seda hinnatavam, et Vinni valla 83 Maria Mooses 70 Anne Murdjõe meeskond koosnes vaid spordiveteranidest. Neljal suusatajal 82 Valentina Rannaberg tuli läbi 63 km pikkume maratonirada Otepäält Matu, Ande, 82 Elmi Sammel Kuutse, Palu ja Hellenurme kaudu Elvasse 12, 20, 14,6 ja 16,4 82 Aili Lauri km pikkuste lõikudena vaba- või klassikalises tehnikas. 82 Uno Kivisaar Roonald Toome (paremal) andis teate üle Madis Sildveele. Kes ei soovi, et teda õnnitletakse infolehes, Andrus Leini foto palun andke sellest teada vallavalitsusse tel. 325 8665 või 325 8650. Sündinud lapsed! Kaks naerusaart, kaks nutusaart, SÜNDMUSTE KALENDER kaks oma lapse silma halli, Laekvere Rahvamajas: Ulvi Klubis: Haridusüritused veebruarikuus mis olla võikski veel sest kallim! 23. veebruaril kell 14 vabariigi aastapäeva ja 24. veebruaril kell 7.30 Eesti lipu heiskamise 4.-8. märtsini tüdrukute nädal Pajusti lasteaias. Henri Oks - 1. jaanuaril 2019 Laekvere rahvamaja aastapäeva kontsert. tseremoonia Ulvi klubi ees lipuplatsil. 5. märtsil Roela lasteaialaste sõbralik vastlapäev koos 3. märtsil kell 12 rahvaõpistu “Eeterlike õlide Kohv, suupisted. lapsevanematega. Liam Eiche - 9. jaanuaril 2019 tervisetöötuba“. 7. märtsil kell 11.30 eakate väljasõit Vinni ujulasse. 5. märtsil vastlavärk Vinni-Pajusti gümnaasiumi Janelle Nõmme - 18. jaanuaril 2019 3. märtsil kell 15 kinoseanss “Tõde ja õigus“. 8. märtsil kell 9 naistepäeva hommikukohv 1.-12. klassile. Revo Tammsalu - 22. jaanuaril 2019 Pääse 4/5 €. Rukkililledes Ülo ja Volliga. 5. märtsil kell 10-12 Vinni lasteaia vastlapäev. 5. märtsil kell 10.35-11.20 vastlatrall Tudu lumelinnas. 4. märtsil kell 13.15 kinoseanss „Tõde ja õigus“. 10. märtsil kell 14 Rägavere piirkonna elanike Õnne emale ja isale, õnne maimukesele! 5. märtsil vastlatrall Kulina lasteaias. Pääse 4/5 €. vastlatrall Mõedaku kelgumäel. 6. märtsil kell 9.50 KEAT politsei- ja küberturvalisuse õppus Laps soodsalt laagrisse! 10. märtsil kell 12 rahvaõpistu “Pudelitest vahvad 14. märts kell 9 emakeelepäeva tähistamine Rein VPG 6. klassidele. lambid”. Sikuga Ulvi mõisas. 6. märtsil kell 15.30 teater “Havi keelest, havi meelest“ Pakume ajavahemikus 24. – 30. juuli tuusikuid Vinni valla 7-15 aastastele 10. märtsil kell 15 naistepäeva kontsert. Külas on Vinni päevakeskuses: Pajusti lasteaias. lastele Remniku laagrisse. Soodustuusik maksab 126 eurot. Marek Sadam ja Martin Trudnikov. Marek Sadam 6. ja 20. märtsil kell 10.30 - 11.30 võimlemine 7. märtsil kell 10.00 Rehbinderi maja programm Peredele, kelle sissetulek jääb alla madala sissetuleku piiri, s.o alla 230 eurot kuus ühe tutvustab oma uut raamatut „Tulbid ja bonsai“, “Tervislik toitumine“ Pajusti lasteaias. Maie Tamme juhendamisel päevakeskuses. pereliikme kohta, kompenseerib vallavalitsus ka lapsevanema osa. mida on võimalik ka kohapealt osta. Pääse 5 €. 8. märtsil kell 9.30 kauni soengu pidu Pajusti lasteaias. 13. ja 27. märtsil kell 14.30 – 15.00 vesivõimlemine Lapsed viiakse laagrisse ja tuuakse koju ühise transpordiga, mis on peredele tasuta. 17. märtsil kell 12 laulupühapäev Tiia Paistiga, 8. märtsil kell10-11 Vinni lasteaia stiilipäev. Maie Tamme juhendamisel Vinni spordikompleksis. Palume esitada taotlus hiljemalt 30. aprilliks elektrooniliselt [email protected] või kell 15 harrastusteatri etendus. 8. märtsil kell 13.05 naistepäeva lastekohvik Tudu Vesivõimlemine on üle kolmapäeva. paberkandjal vallamajja või piirkonna teeninduspunkti. 24. märtsil kell 15 Indrek Taalma huumorietendus koolimajas. Neljapäeviti kell 11-14 meisterdamine päevakeskuses. 11. 14. märtsini eesti keele nädal Tudu koolis. Tuusiku maksumus tuleb tasuda hiljemalt 1. juuniks Vinni Vallavalitsuse arveldus­ “Onu Heinari lood”. Pääse 8/10 €. Pärast etendust 8. ja 22. märtsil kell 10.30 – 12.00 mälutreening 11.-15. märtsini emakeele nädal Kulina lasteaias. arvele: Swedbank EE532200001120121871, SEB EE501010502016846005. tähistame Külateater Eedi 15. aastapäeva. Anu Jonuksi juhendamisel päevakeskuses. 12. märtsil kell 8.55 KEAT raudteeohutuse õppus Avaldusevormi leiab Vinni valla kodulehelt 25. veebruaril kell 15 Vinni valla lahtised 8. märtsil kell 12 väike naistepäeva koosolemine VPG 6. klassidele. http://www.vinnivald.ee/eeskirjad-ja-korrad2, meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises Laekvere päevakeskuses. 12. märtsil kell 10-11 Vinni lasteaia Sipsikute rühma https://lastelaagrid.eu/noortelaagrid/ rahvamaja lasketiirus. Eelregistr. [email protected] Lauluproovide kuupäevad täpsustamisel. emakeelepäev Vinni-Pajusti raamatukogus. Info Gaidi Kasu, tel 5399 4071, e-post: [email protected] kuni 24.02., info tel 5552 2926. Päevakeskus vajab juuksurit! 13. märtsil kell 10-11 Vinni lasteaia Mesimummude rühma 31. märtsil kell 13 Sinuma kihelkonna eakate emakeelepäev Vinni-Pajusti raamatukogus. Huvi- ja taidlusringid Ulvi klubis Päevakeskus avatud T-R kell 11-16. Kontakt: tel 325 Esmaspäeviti kell 18.00 Ulvi laulukoor. naljapäev, osalevad ka rahvamaja eakad. 13. märtsil omaloomingu konkurss „Minu oma näidend“ 7300 või [email protected]. Tudu koolimajas. Esmaspäeviti kell 12.30 eakate võimlemine. 11. – 15. märtsini Roela lasteaias teemanädal „Reisime Teisipäeviti kell 19.00 jõu- ja lihastreening. Pajusti Klubis: Vinnis: 5. märtsil kell 13.00 Mõttelõng. 2. ja 3. märtsil valla koondis Eesti omavalitsuste Ameerikas“ (lasteaed). Kolmapäeviti kell 14.00 Kella Kahe Kohvik eakatele (iga kahe nädala tagant). 14. märtsil kell 9.00 Haljala segakoori võrukeelsed laulud 10. märtsil kell 14.00 kontsert „Saadame Jane talimängudel Kadrinas. Kolmapäeviti ja pühapäeviti kell 18.30 naisrahvatantsurühma treening. VPG 8.-12. klassile. tantsuga ära“ pilet 10 €. 1.-3. ja 15.-17. märtsini BBBL poiste korvpalliturniir Neljapäeviti kell 19.00 zumbatreening. 14. märtsil kell 10.15-10.45 Onu Ervini lasteteatri etendus Vinni spordikompleksis. Reedeti kell 9.00 seeniortantsurühma treening. 13. märtsil kell 11.00 Beebiklubi. “Kiusupunn“ Vinni lasteaias. Pühapäeviti kell 11.00 jooga tund. 15. märtsil kell 20.00 tantsuõhtu „Hoogsas rütmis“, 10. märtsil VIII Vinni-Rakvere talvejooksusarja III 14. märtsil kell 11.00 emakeele pidu Tudu koolimajas. Iga kuu esimesel neljapäeval kell 11.30 eakate väljasõit Vinni ujulasse. esinevad ansambel Laine, tantsutrupp Amici ning etapp. Info Andrus Lein, tel 5660 3585. 14. märtsil emakeelepäeva tähistamine Roela koolis ja Iga kuu teisel neljapäeval kell 9.00 saavad kokku Põlula-Miila Maanaiste Seltsi naised. Pajusti huumori- ja estraaditrupp. Pilet 10 €. 16. märtsil rahvusvaheline sumoturniir West-Viru lasteaias. Ulvi lastekoor käib koos kokkulepitud aegadel. 18. märtsil kell 12.00 Rakvere Memento 30. Open Vinni spordikompleksis. 14. märtsil kell 9.00 Doktor Ai-Ai-Ai Pajusti lasteaia saalis. aastapäeva tähistamine. Info 5390 9601. 22.-24. märtsini laste iluvõimlemisvõistlus 15. märtsil trimestri lõpuaktused Vinni-Pajusti 27. märtsil kell 11.00 Beebiklubi. Lumikelluke 2019 Vinni spordikompleksis. gümnaasiumis. Mälestame lahkunud vallakodanikke 29. – 31. märtsini Rakvere Spordikooli korvpalliturniir 15. märtsil kell 10-11 Vinni lasteaia Oravapere ja Roela Rahvamajas: Vinni spordikompleksis. Lepatriinude rühma emakeelepäev Vinni-Pajusti Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestuste tee ... raamatukogus. 22. veebruaril kell 18 pidulik õhtu koos kontserdi ja 15. märtsil kell 10-11.30 Vinni lasteaia Sipsiku rühm Aime Almiste 05.11.1935 - 11.01.2019 sünnipäevatordiga. Viru-Jaagupis: Rakvere Linnakodaniku muuseumis, programm “Nõnda Mihkel Pass 30.08.1946 - 19.01.2019 6. märtsil kell 13 eakate kohvilõuna, külas 24. veebruaril kell 12 jumalateenistus Richard Rooden 20.05.1923 - 22.01.2019 tehti vanasti“. loodusterapeut Triinu Reissaar. Viru-Jaakobi kirikus. 27. märtsil kell 9.00 Vinni-Pajusti gümnaasiumi ja Mihkel Lillema 12.10.1939 - 26.01.2019 8. märtsil kell 18 Kella Kuue Kohv - meestelt naistele 24. veebruaril kell 13 pärgade asetamise lasteaedade koostööpäev. Vello Roht 18.02.1940 - 27.01.2019 (kutsetega.) tseremoonia Vabadussõja monumendile 28. märtsil kell 13.00 lektor Veiko Roosi loeng “Aja- ja Vilma Orupõld 05.07.1935 - 31.01.2019 31. märtsil kell 15 näiteringi 5. aastapäev, esietendub Viru-Jaagupi kalmistul. rahaplaneerimine“ VPG 11-12. klassile Silja Kuusik 30.09.1936 - 01.02.2019 J. Puusepa “Leselised”. 12. märtsil kell 13 Viru-Jaagupi eakate klubi Elutark emakeele päeva tähistamine koos Marge Lepiku ja Sügav kaastunne omastele. Kristen Suokassiga Viru Instituudist.

Väljaandja: Koduvalla Sõnumid (Tartu mnt 2, 44603 Pajusti. Tel 325 8650, e-post: [email protected]) Tasuta. Tiraaz 3075. ✦ Küljendus ja trükk: Kalurileht OÜ. ✦ Kojukanne: AS Eesti Post. ✦ Toimetus ei avalda poliitilise sisuga materjali. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. ✦ Reklaami avaldamise tingimused ja hinnakiri (vt valla veebileht: http://www.vinnivald.ee/lehed. ✦ NB! Valla infoleht ei avalda ruumipuudusel kommertsreklaame. ✦ Aitäh kõigile kaastööde eest! ✦ Teie uued kaastööd on oodatud hiljemalt iga kuu 7. kuupäevaks e-posti aadressil: [email protected].