DOCSLIB.ORG

Koolibussi Sõidugraafik (Kliki)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Osa I Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilasliinid 1.ARUKÜLA-VIRU-JAAGUPI-KÜTI-KULINA-VIRU-JAAGUPI-VINNI SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-R km vahemaa peatus 6.50 0 0 Aruküla 6.55 6 6 Kalmistu 7.00 7 1 Viru-Jaagupi 7.20 12 5 Küti 7.22 14 2 Kulina 7.30 20 6 Viru-Jaagupi 7.32 21 1 Kehala 7.35 23 2 Saueaugu 7.40 25 2 Mõdriku teerist 7.45 29 4 Vinni 2.KULINA-KÜTI-VÕHU-KEHALA-VIRU-JAAGUPI-ARUKÜLA SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-R km vahemaa peatus 17.30 0 0 Kulina 17.32 1 1 Küti 17.40 6 5 Voore 17.45 8 2 Viru-Jaagupi 17.47 9 1 Kalmistu 17.55 16 7 Aruküla 3.LEO-VEADLA-KADILA-KOERAVERE-VANA-VINNI-PAJUSTI -VINNI SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-R km vahemaa peatus 7.12 0 0 Sarapiku teerist 7.20 5 5 Leo 7.25 9 4 Veadla 7.30 15 6 Kadila 7.32 18 3 Koeravere 7.33 20 2 Inju 7.35 24 4 Vana-Vinni 7.40 27 3 Pajusti (lasteaed) 7.45 29 2 Vinni (kool+lasteaed) 4.VINNI - VANA-VINNI – KADILA SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-N R km vahemaa peatus 14.00 12.30 0 0 Vinni 14.10 12.40 5 5 Vana-Vinni 14.15 12.45 7 2 Väljataguse 14.17 12.47 9 2 Inju 14.20 12.50 11 2 Koeravere 14.25 12.55 12 1 Veskimäe 14.30 13.00 13 1 Kadila 14.40 13.10 15 2 Veadla 14.48 13.18 17 5 Sarapiku teerist 5.VINNI-VANA-VINNI-INJU-KOERAVERE-KADILA-LEO-VEADLA SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-N R km vahemaa peatus 15.35 14.30 0 0 Vinni (kool+lasteaed) 15.40 14.35 3 3 Kakumäe vajadusel 15.45 14.40 5 2 Pajusti( lasteaed) 15.50 14.45 10 5 Vana-Vinni 15.55 14.50 12 2 Väljataguse 15.57 14.52 14 2 Inju 16.00 14.55 16 2 Koeravere 16.05 14.57 17 1 Veskimäe 16.07 15.00 19 2 Kadila 16.22 15.10 25 6 Veadla 16.25 15.15 29 4 Leo 6.VETIKU-RAKVERE-PIIRA-VINNI-PAJUSTI SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-R km vahemaa peatus 7.00 0 0 Vetiku keskus 7.02 1 1 Mullikmäe 7.15 5 4 Rakvere 7.22 9 4 Piira 7.27 11 2 Sõpruse 7.32 13 2 Karkuse 7.40 16 3 Vinni (lasteaed+kool) 7.VINNI-PIIRA-RAKVERE-NURKSE-PÕLULA-ULVI SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-N R km vahemaa peatus 15.35 14.30 0 0 Vinni (kool+lasteaed) 15.40 14.35 4 4 Sõpruse 15.45 14.40 6 2 Piira 15.55 14.50 10 4 Rakvere 16.00 14.55 14 4 Mullikmäe 16.02 14.57 19 5 Vetiku keskus 16.10 15.05 20 2 Kantküla 16.15 15.10 22 2 Nurkse 16.20 15.15 26 4 Põlula 16.25 15.20 28 2 Ulvi 16.30 15.25 32 4 Miila (vajadusel) 16.35 15.30 35 3 Viru-Kabala (vajadusel) 16.40 15.35 38 3 Kukelinna (vajadusel) 8.ARAVUSE-VÕHU-KÜTI-VOORE-VIRU-JAAGUPI-VINNI SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti. Liini teenindab Vinni Vallavalitsus E T-R km vahemaa peatus 6.50 7.00 0 0 Kulina 7.10 12 12 Aravuse 7.13 17 5 Liiva rist 7.15 7.15 19 2 Võhu 7.20 7.20 20 1 Küti 7.25 7.25 23 3 Voore 7.30 7.20 26 3 Viru-Jaagupi 7.35 7.35 27 1 Kehala 7.40 7.40 29 2 Kakumäe 7.45 7.45 33 4 Vinni 8.00 43 10 Rakvere 8.15 58 15 Allika(Voore) 8.30 70 12 Roela 9.VINNI-ROELA-KÜTI-VÕHU-ARAVUSE SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti. Liini teenendab Vinni Vallavalitsus E-N R km vahemaa peatus 14.00 12.30 Vinni 14.05 12.35 3 3 Kakumäe 14.07 12.37 5 2 Kehala 14.09 12.39 6 1 Viru-Jaagupi 14.11 12.41 8 2 Voore 14.13 12.43 10 2 Küti 14.15 12.45 12 2 Kulina 14.17 12.47 13 1 Lähtse 14.18 12.48 14 1 Ristiküla 14.20 12.50 15 1 Uuemõisa 14.22 12.52 17 2 Roela 14.25 12.55 18 1 Roela kool 14.26 12.56 19 1 Roela mõis Rasivere rist vajadusel 14.30 13.00 24 5 Ristiküla 14.32 13.02 25 1 Lähtse 14.35 13.05 26 1 Kulina Vastavalt vajadusele Aruküla Vastavalt vajadusele Küti Vastavalt vajadusele Võhu 10.VINNI-ROELA-KÜTI-VÕHU-ARAVUSE SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti. Liini teenindab Vinni Vallavalitsus E-N R peatus 15.35 14.30 Vinni 15.40 14.35 Mõdriku 15.46 14.41 Kehala 15.48 14.43 Viru-Jaagupi 15,51. 14.46 Voore 15.53 14.48 Küti bussipeatus Vastavalt vajadusele Küti Võhu 15.58 14.53 Kulina 16.02 14.57 Lähtse 16.08 15.03 Ristiküla 16.10 15.05 Uuemõisa 16.12 15.07 Roela 16.14 15.09 Roela kool(reedeti ÕK koju) 16.16 16.11 Roela mõis 16.20 16.15 Rasivere teerist 16.25 16.20 Ristiküla 16.30 16.25 Lähtse 16.33 16.28 Kulina 16.40 16.35 Allika(Voore) -reedeti Osa II Põlula Põhikooli õpilasliinid II-1 KUKELINNA TEERIST – VIRU-KABALA – MIILA – ULVI – PÕLULA KOOL – LAVI – MÄNNIKVÄLJA – NURKSE – VINNI-PAJUSTI SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-R km vahemaa peatus 07.14 0 0 Kukelinna teerist 07.17 2 2 Viru-Kabala 07.20 6 4 Miila 07.23 10 4 Ulvi 07.25 15 5 Tiigi kinnistu teeots 07.26 16 1 Põlula kool 07.32 18 2 Lavi 07.36 20 2 Männikvälja 07.40 22 2 Nurkse 07.50 26 4 Vinni-Pajusti kool II-2 RAKVERE – KANTKÜLA – SÄDE - PÕLULA Liiklus toimub koolipäeviti E-R km vahemaa peatus 07.45 0 0 Kantküla 07.48 4,6 4,6 Säde KÜ 07.50 6,5 1,9 Põlula kool II-3 PÕLULA KOOL – ULVI – MIILA – VIRU-KABALA – KUKELINNA TEERIST – AARLA – NÕMMISTE TEERIST – PÕLULA KOOL – KALAMAJAND KANTKÜLA - RAKVERE SÕIDUPLAAN Liiklus toimub koolipäeviti E-R km vahemaa peatus 14.00 0 0 Vinni-Pajusti Gümnaasium 14.07 3,3 3,3 Mõdriku (vajadusel) 14.09 11,3 8 Kantküla teerist 14.21 19,3 8 Lavi 14.30 21,6 2,3 Põlula kool 14.33 23,9 2,3 Ulvi mõis 14.37 28 4,1 Miila 14.39 29,5 1,5 Viru Kabala raudteejaam 14.42 32,5 3 Kukelinna teerist 14.44 34,1 1,6 Aarla 14.50 40,5 6,4 Nõmmiste teerist 14.55 44,2 3,7 Põlula kool 14.57 46,1 1,9 Säde kü 15.02 54 7,9 Kantküla .
Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019

    Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019

    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
  • Vallavanema Veerg Vallavolikogu 20. Detsembri Istungi Materjale

    Vallavanema Veerg Vallavolikogu 20. Detsembri Istungi Materjale

    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2019 Vallavolikogu 20. detsembri istungi materjale VALLAVANEMA VEERG Volikogu istung toimus Venevere Seltsimajas. mistingimused. Toetatakse liikuvusega seotud Teise, Küti külas Aravuse tee 6 asuva kinnis- Aasta alguse üks ühisettevõtmisi Vinni valla 2019. aasta eelarve esimene toiminguid, hügieeni- ja köögitoiminguid. tu (pindalaga 790 m²) sihtotstarve on ärimaa. on Vinni valla turismi tutvustami- lugemine. Volikogu lõpetas Vinni valla 2019. Volikogu kehtestas Venevere Seltsimaja Võõrandamine toimub enampakkumise korras. ne Tallinnas messikeskuses 8.-10. aasta eelarve esimese lugemise. põhimääruse. Seltsimaja varasem põhimäärus Vee-ettevõtja määramine ja tegevuspiir- veebruarini toimuval turismimessil Volikogu kinnitas 2018. aasta lisaeelarve pärines aastast 2006. Uus seltsimaja põhimää- konna kehtestamine. Volikogu määras Vinni Tourest 2019. Kui üksikud tegijad kogumahuga 457 038 eurot. rus on kaasajastatum ning selles on selgemalt vallas vee-ettevõtjaks AS-i Emajõe Veevärk välja arvata, siis varem ei ole Vinni Volikogu kehtestas hooldajatoetuste mää- ja arusaadavamalt kirjas seltsimaja ülesanded tähtajaga kuni 1.01.2031, tegevuspiirkonna- vald sel Eesti suurimal turismimes- rad 2019. aastaks. Alates 1. jaanuarist 2019 on ja kohustused. ga Pajusti, Vinni ja Viru-Jaagupi alevik ning sil üldse käinudki. Nii et esmakord- Vinni vallas sügava puudega lapse hooldaja või Volikogu kehtestas ka Muuga Spordihoone Vetiku, Inju, Kadila, Kulina ja Kakumäe küla. selt oleme messil
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus

    Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus

    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
  • Virumaa Hiied

    Virumaa Hiied

    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Vinni Valla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2016-2026

    Vinni Valla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2016-2026

    Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 VINNI VALLA PAJUSTI, VINNI JA ROELA ALEVIKE KAUGKÜTTEPIIRKONDADE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2026 1 Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Kinnitanud 8. taseme volitatud soojusenergeetika inseneri kutse omanik Aare Vabamägi 2016 Kokkuvõte. Pajusti kaugküttepiirkond Pajusti kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Pajusti kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgust on lahkunud ja OÜ Askoterm soojuse ostu-müügi lepingu lõpetanud kaheksa tarbijat (Linnu 1, Linnu 3, Linnu 5, Linnu 7, Linnu 11, Linnu 13, Linnu 4 ja AS Duve), mis on pannud ettevõtja kaaluma soojuse tootmise lõpetamist alates 2017.a. kütteperioodist. Sellest lähtudest tuleb Vinni Vallavalitsusel kaaluda Pajustis asendustegevuste arendamist (kaugküttepiirkonna tarbijate üleminekut uutele lokaalsetele küttelahendustele). Pajusti kaugküttepiirkonnas on renoveeritud soojusvõrgu osakaaluks 28 %. Kaugküttepiirkonna kesküttevõrgust lahkunud suur tarbijate hulk on takistanud ka kaugküttevõrgu operaatorit investeerimast senisest rohkem keskküttetrasside renoveerimisse. Pajusti kaugküttepiirkonnas asuvate valla asutuste erisoojustarbed köetavale pinnale on kõrged (Pajusti lasteaed 187 kWh/m2 ja Pajusti klubi 176 kWh/m2 ). Vinni kaugküttepiirkond Vinni kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Vinni keskküttepiirkonna kaugküttevõrk on tehniliselt heas
  • Vinni Valla ÜVVK Kava Järgsete Vee- Ja Kanalisatsioonirajatiste Rekonstrueerimine Ja Rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe Ja Viru-Jaagupi Asulates

    Vinni Valla ÜVVK Kava Järgsete Vee- Ja Kanalisatsioonirajatiste Rekonstrueerimine Ja Rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe Ja Viru-Jaagupi Asulates

    Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates Tehnoloogiline projekt Europolis OÜ 2020 1 Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Sisukord 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMETUS .................................................................................................................. 4 1.2 PROJEKTI TELLIJA ..................................................................................................................... 4 1.3 PROJEKTI ASUKOHT ................................................................................................................. 4 1.4 GEODEETILINE ALUSMATERJAL ............................................................................................... 4 1.5 OLEMASOLEV OLUKORD JA PERSPEKTIIVSED LAHENDUSED .................................................. 5 1.5.1. Vee-ettevõtjad ..................................................................................................................... 7 1.5.2. ÜLDIST ......................................................................................................................................
  • Mõdriku-Roela Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava

    Mõdriku-Roela Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava

    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 31.12.2013 käskkirjaga nr 1-4.2/13/524 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 15.06.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/9 Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................. 4 1. ALA ISELOOMUSTUS ......................................................................................................... 5 1.1. Asukoht ja geomorfoloogia.............................................................................................. 5 1.2. Maakasutus ...................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ..................................................................................................................... 10 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus.............................................................................................................................. 9 1.5.1. Teostatud inventuurid ja uuringud .......................................................................... 13 1.5.2. Riiklik seire ............................................................................................................. 13 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................... 14 2. VÄÄRTUSED,
  • Koondbilanss 2017

    Koondbilanss 2017

    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand

    Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand

    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla

    TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla

    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering

    Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering

    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................