Oü 4E Biofond Poolt Vinni Valda Vinni Alevikku Vilgu Maaüksusele Sea- Ja Veiselägast Metaankääritamise Teel Biogaasijaama

OÜ Vetepere 1 Töö nr. KMH – 2008 - 01

OÜ VETEPERE LITSENTS: KMH0124; vt. MTR TÖÖ nr. KMH - 2008 - 02

OÜ 4E BIOFOND POOLT VINNI VALDA VINNI ALEVIKKU VILGU MAAÜKSUSELE SEA- JA VEISELÄGAST METAANKÄÄRITAMISE TEEL BIOGAASIJAAMA, BIOGAASI TRANSPORTIMISEKS VINNI KATLAMAJJA TORUJUHTME JA KATLAMAJJA BIOGAASIST ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA KOOSTOOTMISJAAMA EHITAMISE JA KASUTAMISE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE.

Töö tellija: OÜ 4E Biofond Tallinn, 10143, Estonia pst 1/3

Juhtekspert: Aare Kuusik Harjumaa, Kolga sjk., 74626, Pudisoo

Pudisoo 2008

OÜ Vetepere 2 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Sisukord.

1. Sissejuhatus 4 2. KSH aruande kokkuvõte 7 3. SPD sisu ja peamiste eesmärkide kirjeldus 11 4. SPD seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 16 5. Kavandatava tegevuse kirjeldus 21 5.1. Tootmisjaama tehnoloogilise protsessi kirjeldus 21 5.2. Tootmisjaama ohutuseeskirjad 27 5.3. Tootmisjaama tööohutus 30 5.4. Tootmisjaamas plahvatusohu vältimine 32 5.5. Läga ja sõnniku kogumiseks ning digestaadi ladustamiseks vajalikud laguunid, hoidlad ja mahutid ning nende seisukord 35 6. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus SPD koostamise ajal 46 7. Alternatiivsete arengustsenaariumide kirjeldus SPD koostamise ajal ja nende valiku põhjendus 56 8. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele lähtuvad keskkonnaprobleemid 63 9. SPD jaoks olulised keskkonnakaitselised eesmärgid 64 10. Hinnang kavandatava tegevuse vahetu, kaudse, kumulatiivse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale 65 10.1. Mõju vaadeldava piirkonna välisõhu kvaliteedile 66 10.2. Mõju vaadeldava piirkonna elanikkonna tervisele, heaolule ja varale 83 10.3. Mõju taimestikule 87 10.4. Mõju loomastikule 88 10.5. Mõju pinna- ja põhjaveele 89 10.6. Mõju tehiskeskkonnale 93 10.7. Mõju koostoime 95 10.8. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale 96 10.9. Läga- ja sõnnikuhoidlad ja digestaadi ladustamine hoidlatesse ja laguunidesse 97 10.10. Vastused Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti küsimustele 99 11. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele ja piiriülene mõju 101 12. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid 102 13. KSH korraldamine ja avalikkuse kaasamine 104 14. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel 105 15. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus 105 16. KMH hindamisel kasutatud allikad 106 OÜ Vetepere 3 Töö nr. KMH – 2008 - 01

LISAD:

LISA 1. Vinni Vallavolikogu 30. 10. 2008. a. otsus nr. 37. LISA 2. KSH algatamisest teatamine - Ametlikud Teadaanded 11. 11. 2008. a. LISA 3. KSH programmi sisu kohta arvamuse küsimine Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Vinni Vallavalitsuselt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaameti Viru regioonilt 13.01. 2009. a. ja nende vastused. LISA 4. Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus Vilgu maaüksusel OÜ 4E Biofond poolt sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamise ja kasutamise KSH programm. LISA 5. KSH programmi avalikustamise koosoleku protokoll ja KSH programmi avalikul arutelul osalejate nimekiri. LISA 6. KSH programmi avalikustamise dokumendid. LISA 7. Keskkonnaameti Viru regiooni otsus KSH programmi heakskiitmise kohta nr. 31.03. 2009. a. nr. V6-7/4985-2. LISA 8. OÜ 4E Biofond poolt Vinni valda Vinni alevikku Vilgu maaüksusele sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamise detailplaneering. OÜ GPP. Töö nr.: DP-07-0109. Viljandi, 2008. LISA 9. Logistiline skeem toorme vedamiseks Vinni biogaasijaama ja digestaadi vedamiseks Vinni, Pajusti, Rakvere, Sõmeru, Piira, Vetiku, Arkna ja Ubja asulate ümbruse põldudele. LISA 10. Vinni biogaasijaama esialgsed joonised. LISA 11. Õhusaasteainete hajuvusarvutuste joonised. LISA 12. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumendid.

OÜ Vetepere 4 Töö nr. KMH – 2008 - 01

1. Sissejuhatus.

Keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes on kasutatud järgnevaid lühendeid: SPD - strateegiline planeerimisdokument KM – keskkonnamõju KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kavandatav tegevus hõlmab Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus Vilgu maaüksusel OÜ 4E Biofond poolt sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamist ja kasutamist.

Sea- ja veiseläga ning tahke sõnnikuga seonduvad keskkonnaprobleemid on peaasjalikult seotud ohuga pinna- ja põhjaveele ning elamuteni leviva ebameeldiva lõhnaga. Sea- ja veiseläga ning tahke sõnniku hoidlatesse kogumisel ning laotamisel eraldub intensiivne ebameeldiv lõhn, mis muudab aegajalt madalaks kohaliku elanikkonna elukeskkonna kvaliteedi. Intensiivset ebameeldivat lõhna põhjustab väga suur kergesti laguneva orgaanilise aine sisaldus lägas ja sõnnikus. Sõnnikust ja lägast lähtuvad emissioonid osalevad lisaks ebameeldivate lõhnade tekkele happevihmade kujunemisel (NH 3, SO 2, NOX), osoonikihi lagundamisel (CH 3Br), kasvuhoonegaaside tekkel (CO 2, CH 4, N 2O) ja raskmetallide hajureostusel. Toitainete kaod tekivad leostumise (peamiselt NO 3), erosiooni (K ja P) ja lendumise (enamasti lämmastikuühendid) tõttu nii laudas, hoidlas kui põllule laotamisel. Sõnnikust ja lägast lähtuvate emissioonide vähendamiseks kasutatakse üle maailma metaankääritamist ja selle tulemusel saadavast biogaasist „rohelise“ energia tootmist. Sõnnikust ja lägast saadav digestaat on keskkonnasõbralikum ja toitained on kultuurtaimede poolt kergemini ja paremini omastatavad.

Kuigi Eestis on biogaasi ja sellest „rohelise“ energia tootmine olnud üsna tagasihoidlik on selle energiaallika kasutuselevõtt eriti viimase paarikümne aasta jooksul olnud reoveesette käitlemisel, jäätmete ladestamisel prügilatesse ja sealäga käitlemisel aktuaalne. On prognoositud lähiaastatel biogaasist „rohelise“ energia tootmise veelgi suuremat kasutuselevõttu ja levikut üle terve Eesti. Euroopas on „rohelise“ energia juurdekasv ca 20 % aastas. Positiivne mõju „rohelise“ energia kasutamises avaldub ka sellega seoses fossiilsete kütuste kasutamise ja sellega kaasneva keskkonna saastekoormuse vähenemises elektrienergia tootmisel - väheneb põlevkivienergeetika ja sellega kaasnev CO 2, NO x ja SO 2 emissioon atmosfääri.

2009. a. veebruari alguseks oli Eestis biogaasi ja sellest „rohelise“ energia tootmine käivitunud Tallinna, Narva ja Salutaguse reoveepuhastusjaamades, Pääsküla prügilas, Jööri seafarmi juures Saaremaal ja mujal. Vastavate projektidega on alustatud enamuses toimivates prügilates, mitmes rekonstrueeritavas reoveepuhastusjaamas, läga ja sõnniku käitlemisel Oisus, Aravetes, Loos, Vinnis, Väike-Maarjas, Ülenurmes jne. OÜ Vetepere 5 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Säästev energeetika on sihipärane arengusuund energiamajanduse kahjulike keskkonnamõjude vähendamiseks tehnoloogiliste uuenduste, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiasäästu kaudu, kusjuures on tagatud ühiskonna sotsiaalmajanduslikuks edendamiseks ja inimeste kvaliteetseks olmeks piisav, hinnalt kättesaadav varustatus energiaga. Eestis on viimastel aastatel eraettevõtjate poolt teostatud hulgaliselt uurimusi „rohelise“ energia kasutamisvõimaluste kohta. Uuringute tulemused on enamasti olnud positiivsed ja nii mõnedki Eesti ja välisinvesteerijad on algatanud projekte „rohelise“ energia laialdasemaks kasutuselevõtmiseks. Reaalselt võttes jääb aga biogaas ka parima kasutamise juures väiketegijaks, kattes tulevikus kuni 0,5 % Eesti energiavajadusest.

Vinni biogaasijaama arendaja OÜ 4E Biofond tegevusaladeks on: - taastuvenergia (vee, tuule, päikese ja biomassi baasil) arendamine; - „rohelise“ elektrienergia tootmine ja müük; - alad, mis täiendavad taastuvenergeetika tootmist. Näiteks vesinik, mis on võimalus taastuvenergia salvestamiseks, ülekandeks ja kasutamiseks autotranspordis. Gaas, mis on sobilik tuuleenergia reserviks jne.. OÜ 4E Biofond ja selle tütarettevõtte OÜ Vinni Biogaas emaettevõte Nelja Energia OÜ asutati 20. 12. 2005. aastal ja on seni tegelenud peamiselt „rohelise“ energia kasutamisvõimaluste väljaselgitamise ja tootmisega Eestis, Lätis ja Leedus. Valmis on ehitatud ja toodangut annavad Eestis Virtsu I, Virtsu II, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula tuulepargid ning Leedus Sudenai tuulepark. Nimetatud tuulepargid on tänaseni toiminud laitmatult ja ümbritseva keskkonna suhtes säästlikult. Koostööpartnereid (Host AB Hollandist, BioConstruct GmbH ja ENERCON GmbH Saksamaalt jne.) on üle maailma.

OÜ Nelja Energia taotlusel algatas Vinni Vallavolikogu 30. 10. 2008. a. otsusega nr. 37 Vinni aleviku Vilgu kinnistule, registriosa nr 3784931, katastritunnus 90002:001:0058, Niidu kinnistule, registriosa nr 2949131, katastritunnus 90002:002:0055 ja nende lähialadele detailplaneeringu koostamise (vt. lisa 1). Võttes aluseks OÜ Nelja Energia detailplaneeringu algatamise taotluse ja lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punkt 1, § 34 ja § 35 võttis Vinni Vallavolikogu vastu otsuse nr. 37 30. 10. 2008. a.: OÜ-l Nelja Energia, registrikood 11200305, algatada sea- ja veiselägast metaankääritamisel saadavast biogaasist elektri- ja soojusenergia tootmiseks Vinni alevikus Vilgu kinnistul nr 3784931 (katastriüksuse tunnus 90002:001:0058) ja Niidu kinnistul nr 2949131 (katastriüksuse tunnus 90002:002:0055) tootmisjaama projekteerimiseks ja ehitamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine (vt. lisa 1).

Detailplaneeringu eelnõu ja KSH programmi avalik väljapanek toimus Vinni vallamajas aadressil Tartu mnt. 2, 46603, Pajusti, Lääne-Virumaa 16. veebruar 2009. a. kuni 01. märts 2009. a. (vt. lisa 6). KSH programmi ja strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu (vt. lisad 4 ja 8) avalik arutelu toimus 05. märtsil 2009. a. Vinni vallamajas aadressil Tartu mnt. 2, 46603, Pajusti, Lääne-Virumaa (vt. lisa 5). Keskkonnaameti Viru regioon tegi KSH programmi (vt. lisa 4) heakskiitmise kohta otsuse nr. 31.03. 2009. a. nr. V6-7/4985-2 (vt. lisa 7).

Vastavalt KM hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele sisaldab KSH muu hulgas: - selle korraldamist, mõjude prognoosimist ja hindamist, alternatiivsete võimaluste selgitamist, kirjeldamist, hindamist ja võrdlemist ning KSH aruande koostamist; - KSH ja selle avalikustamise tulemuste arvessevõtmist SPD koostamisel. KSH algatab, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab SPD koostamise korraldaja – Vinni Vallavalitsus. KSH programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud korraldab ning programmi ja aruande esitab heakskiitmiseks järelevalvajale Keskkonnaameti Viru regioonile SPD koostaja GPP OÜ. Igaühel on õigus KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ja SPD elluviimisega kaasnevat KM käsitlevate muude dokumentidega, esitades programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KSH aruanne peab muuhulgas selgitama, kirjeldama ja hindama SPD elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades SPD eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Igaühel on õigus KSH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruandega ja SPD elluviimisega kaasnevat KM käsitlevate muude dokumentidega, esitades aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KSH järelevalvaja Keskkonnaameti Viru regiooni ülesandeks on muuhulgas KSH aruande heakskiitmine ja seiremeetmete kinnitamine.

Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelvalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus.

KSH aruande koostamisel on arvesse võetud olemasolevaid teadmisi (vt. kirjanduse loetelu) ja üldtunnustatud hindamismetoodikat /14-17/, SPD sisu ja kehtestamise OÜ Vetepere 7 Töö nr. KMH – 2008 - 01 tasandit ning millisel määral saab mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata SPD kehtestamise erinevatel tasanditel.

2. KSH aruande kokkuvõte.

Kavandatav tegevus hõlmab Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus Vilgu maaüksusel OÜ 4E Biofond poolt sea- ja veiselägast ja tahesõnnikust metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama (edaspidi lühendatult ka Vinni biogaasijaama) ehitamist ja kasutamist.

Kavandatava tegevuse eesmärkideks on: “rohelise” energia tootmine; Vinni, Pajusti, Rakvere, Sõmeru, Hulja ja Ubja asulate lähiümbruse põllumajandusettevõtete kasutuses olevatel maadel käitlemata sea- ja veiseläga ja tahesõnniku põldudele laotamise lõpetamine ja sellega seoses elanikkonnale ebameeldivate lõhnade leviku piiramine; sea- ja veiselägast ja tahesõnnikust veekeskkonnale lähtuva ohu vähendamine.

Võttes aluseks OÜ Nelja Energia detailplaneeringu algatamise taotluse ja lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punkt 1, § 34 ja § 35 võttis Vinni Vallavolikogu 30. 10. 2008. a. vastu otsuse nr. 37 KSH algatamise kohta.

Kavatsetava tegevuse elluviimiseks ehitatakse Vinni alevikus: - biogaasijaam Vilgu kinnistule (katastritunnus 90002:001:0058), - gaasitorustik kinnistutele: Vilgu kinnistutele (katastritunnused 90002:001:0058 ja 90002:001:0059) ja Põllu tn. 5 kinnistule (katastritunnus 90002:002:0025), - soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam Põllu tn. 3 Katlamaja kinnistule (katastritunnus 90002:002:0024). OÜ 4E Biofond kavandas kinnistutele Vinni biogaasijaama rajatiste arvu ja paiknemise arvestades tehnilisi ja kõiki muid nõudeid nende paigutamisel ja lähtudes majanduslikest arvutustest. Biogaasi tootmiseks veetakse lähiümbruse põllumajandusettevõtetest Vinni biogaasijaama 88 000 tonni aastas eelnevalt käitlemata (kogutakse ja hoitakse sõnnikulaguunides ja -hoidlates) sea- ja veiseläga ja tahket sõnnikut. Metaankääritamise lõppsaadus – digestaat veetakse põllumajandusettevõtete hoidlatesse ja laotusperioodil nendest põldudele. Digestaat viiakse vastavate laoturitega otse mulda.

Käesolev KSH aruanne lähtub seni tehtud ja heaks kiidetud otsustest ja juhteksperdile seatud ülesandest: koostada KSH OÜ 4E Biofond Vinni biogaasijaama ehitamisele ja kasutamisele lähtuvalt 22. veebruaril 2005. a. vastu võetud Keskkonnamõju hindamise OÜ Vetepere 8 Töö nr. KMH – 2008 - 01 ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ning EL keskkonnamõjude hindamise direktiivist 85/337/EEC ja selle muudatusest 97/11/EEC. OÜ 4E Biofond Vinni biogaasijaama sobiva asukoha leidmiseks on seni ära tehtud suur töö. Uue asukoha otsinguid alustati 2008-nda aasta alguses. Vinni biogaasijaama rajamiseks sobivat maad (kinnistut) otsiti järgmistest Vinni aleviku piirkondadest (vt. joonis 7): riigi reservmaa piiriettepanek nr. AT0805140070; Kopli kinnistu (katastritunnus 90002:001:0248); Vilgu kinnistu (katastritunnus 90002:001:0058). Sobivaimaks osutus alternatiivsete asukohtade võrdluse käigus tänu asukohale veisefarmide ja olemasolevate sõnnikuhoidlate juures ning olemasoleva gaasitorustiku ja muude infrastruktuurirajatiste lähedusele Vilgu kinnistu.

KSH-s on põhirõhk asetatud tegevusega kohalikule elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale kaasneva keskkonnamõju määramisele ja selle leevendamisele.

OÜ 4E Biofond Vinni biogaasijaama ehitamise ja kasutamise eesmärgiks on veise- ja sealägast ja sõnnikust keskkonnasäästlikult ja keskkonnanõuetele vastavalt elektri- ja soojusenergia tootmine ning keskkonnaolusid ja väetamise piirnorme arvestades digestaadi laotamine põldudele. Projekti rakendumisega kaasneb kuni viie kohaliku elaniku kindlustamine tööga.

OÜ 4E Biofond Vinni biogaasijaama ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamiseks moodustas juhtekspert ekspertide rühma. Keskkonnamõju hindamise aluseks on ekspertide poolt koostatud ekspertarvamused ja ekspertide hinnatud kumulatiivne keskkonnamõju.

Vaadeldava piirkonna üldine keskkonnaseisund on rahuldav. Keskkonnaseisundit ei saa pidada heaks, sest piirkonna välisõhu kvaliteeti halvendavad lautadest, sõnnikuhoidlatest ja sõnniku laotamisel õhku reostavad ebameeldivad lõhnad. Vastavalt Välisõhu kaitse seadusele peab saasteallikate valdaja koostama lõhnaaine vähendamise tegevuskava, mis sisaldab kavandatavaid abinõusid. Vaadeldava piirkonna põllumajandusettevõtted kavandavad keskkonnaseisundi parandamiseks sea- ja veiselägast ja tahesõnnikust metaankääritamisel saadavast biogaasist elektri- ja soojusenergia tootmisjaama ehitamist, millega kaasneb ebameeldivate lõhnade oluline vähenemine.

Tootmisjaama tehnilised näitajad: - biogaasi tootmine ca 2,98 miljonit m 3/a, 300 kuni 350 m3/h; - gaasimootori jõudlus 350 m3/h; OÜ Vetepere 9 Töö nr. KMH – 2008 - 01

- gaasimootori soojuse toodang 1175 kW; - gaasimootori elektritoodang Pel = 787 kW; - soojusenergiat kokku ca 10,3 miljonit kWh/a; - elektrienergiat ca 6,9 miljonit kWh/a. Elektrienergia juhitakse AS Eesti Energia elektrivõrku ja soojusenergia kasutatakse osaliselt kohapeal metaantankide tehnoloogilisteks vajadusteks ja osaliselt Vinni alevikus.

Keskkonnamõju hindamisel pöörati erilist tähelepanu tegevusega inimesele (sh. müra, välisõhukaitse jne.) ja veekeskkonnale kaasneva võimaliku mõju määramisele ja leevendamisele. Määratud ja hinnatud on kumulatiivne keskkonnamõju. Töös on esitatud soovitused tegevusega kaasneva negatiivse mitteolulise keskkonnamõju leevendamiseks. Tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne.

Mõjude prognoosimisel kasutati tunnustatud omaala spetsialistide eksperthinnanguid. Samuti kasutati analoogia meetodit, võttes arvesse KSH teostaja ja ekspertide varajasemaid kogemusi sarnaste projektide hindamisel.

Keskkonnamõju hindamise käigus jõuti järgmiste järeldusteni: 1. Vaadeldav tegevus ei kujuta endast otsest ohtu inimeste tervisele ja sellega kaasneb ebameeldivate lõhnade intensiivsuse ja levikuala vähenemine. Suurenevad inimeste puhkuse võimalused ja tõuseb elukvaliteet. Kavandatava tegevuse juures on põhilisteks mõjudeks ehitamisega ja ekspluateerimisega kaasnev ehitusmasinate ja transpordivahendite müra (ehitusmaterjalide ning sõnniku ja läga juurdevedu ning digestaadi ja ehitusjäätmete äravedu) ja õhusaaste (biogaasi põletamisest). Väetamisnormidest mitte kinnipidamisel on ohustatud pinna- ja põhjavee kvaliteet. 2. Seoses läga ja tahesõnniku stabiliseerimisega metaantankides väheneb oluliselt ebameeldivate lõhnade levik Tammikus OÜ Vilgu veisefarmi ja sõnnikuhoidlate ümbruses ning vedamisel ja laotamisel. Soovitatav on siiski järgida ka ekspertide poolt välja pakutud leevendavaid meetmeid. Farmidest välisõhku eralduva ebameeldivate lõhnade hulk jääb samaks. 3. Biogaasi põletamine 0,8 MW el. võimsusega gaasimootorites või avariiolukorra gaasipõletis ei põhjusta välisõhus ülenormatiivset saastetaset põletusproduktide NO x, CO, LOÜ osas. Lähtudes keskkonnaministri 22.09.2004 määrusest nr 119 “Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded” esitame järgmised soovitused: teostada õhku paisatavate saasteainete foonilised mõõtmised enne tehase rajamist planeeritavas tehase asukohas ja kontrollida ka biologiliselt lagunevate jäätmete utiliseerimise tootmisprotsessist eralduvate võimalike komponentide sisaldust välisõhus järgmistel juhtudel: - ettevõtte töö alustamisel; - tehnoloogilise protsessi muutmisel; - uute aparaatide ja seadmete kasutusele võtmisel; - uute toorainete kasutusele võtmisel; - korstna parameetrite muutmisel; - puhastusseadmete kasutusele võtmisel.

OÜ Vetepere 10 Töö nr. KMH – 2008 - 01

4. Positiivne mõju inimestele avaldub ebameeldivate lõhnade intensiivsuse ja levikuala vähenemises, uute töökohtade loomises ja seoses sellega elatustaseme ja kinnisvara hindade tõusus. Biogaasijaam ehitatakse Tammikus OÜ Vilgu veisefarmi kõrvale Vilgu kinnistule ja kavandatav tegevus ei piira uute elamurajoonide paigutamist ümber Vinni asula, sest selle müratase ja muud keskkonnamõjud on tunduvalt väiksemad Tammikus OÜ Vilgu veisefarmist lähtuvast keskkonnamõjust. Lisaks võib nimetada järgnevat positiivset mõju: - säästev nn „roheline“ energeetika on sihipärane arengusuund energiamajanduse kahjulike keskkonnamõjude vähendamiseks tehnoloogiliste uuenduste, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiasäästu kaudu - viiakse ellu Eesti riiklikku energeetikapoliitikat, milles on biogaasist toodetaval energial oma kindel koht; - korrastatakse Vinni aleviku tootmistsooni ümbruse teed ja biogaasijaama territoorium; - elektrienergia tootmiseks kasutatakse „rohelist“ energiat ja sellega seoses väheneb fossiilsete kütuste kasutamine, millega kaasneb keskkonna saastekoormuse vähenemine - väheneb põlevkivil ja maagaasil põhinev energeetika ja sellega kaasnev CO 2, NO x ja SO 2 emissioon atmosfääri ning põhja- ja pinnavee reostamine; - väheneb põhivõrgu elektrikatkestuste oht ja paraneb elektrivarustus Lääne-Virumaal ja otseselt Vinni ja Pajusti asulates; - tekib võimalus Vinni ja Pajusti asulatesse ja nende lähipiirkonda ehitada energiamahukaid tootmisettevõtteid; - positiivne visuaalne kumuleeruv mõju; - metaankääritamisel saadava digestaadi maaviljeluslikud omadused on tunduvalt paremad käitlemata sea- ja veiseläga omadustest.

5. Vinni biogaasijaama ehitamisel ja kasutamisel tekkiv müra ei ole suurem seni piirkonnas olnud peamiselt autotranspordi mürast. Müra tase ei ületa kehtivaid müranorme. 6. Vinni biogaasijaama ehitamisel tekkivad jäätmed ei kujuta ohtu vaadeldava piirkonna keskkonnale. Taaskasutatavad ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja suunata vastavalt kehtivatele reeglitele taaskasutusse. 7. Ehitatav Vinni biogaasijaam ei avalda visuaalselt negatiivset mõju vaadeldava piirkonna keskkonnale. Mõju leevendamiseks on soovitatav tootmisjaama fassaadpindade värvitoonide valimiseks kasutada tunnustatud erialaspetsialisti. 8. Mõju taimestikule, lindudele ja imetajatele on lokaalne ja ei ulatu vaadeldavate maaüksuste territooriumitelt kaugemale. 9. Arvestades, et projektis osalevatel põllumajandusettevõtjatel on olemas vajalik põllumaade pindala sõnniku laotamiseks ja põllumajandusettevõtjad peavad kinni kohustuslikest kitsendustest digestaadi laotamisel (väetamisnormidest) ning järgivad head põllumajandustava, on käesoleva keskkonnamõju hindajad seisukohal, et digestaadi laotamine ei halvenda võrreldes praegusega piirkonna põhja- ja pinnavee kvaliteeti, vaid arvestades digestaadi omadusi peaks pinna- ja põhjavee kvaliteet paranema. OÜ Vetepere 11 Töö nr. KMH – 2008 - 01

10. Kavandatava tegevuse elluviimise tagajärjel ei suurene liikluse intensiivsus vaadeldava piirkonna teedel märkimisväärselt võrreldes praeguse Vinni, Pajusti, Rakvere, Sõmeru, Piira, Vetiku, Arkna, Hulja ja Ubja asulate piirkonna maanteede transpordikoormusega. Ekspertide, Vinni Vallavalitsuse spetsealistide ja kohalike elanike ühistööna valmis logistiline skeem (vt. lisa 9), mille koostamisel arvestati järgnevat: - maksimaalselt püüti vältida läbisõitmist Vinni, Pajusti, Rakvere, Sõmeru, Piira, Vetiku, Arkna, Hulja ja Ubja asulatest ja tiheasustusega külakeskustest; - kui vähegi oli võimalik, siis püüti minimaalselt kasutada kruusateid; - arvestati juba välja kujunenud raske põllumajandustehnika liikumismarsruute. Arendaja kooskõlastab kõik sea- ja veiseläga ja tahesõnniku ning digestaadi vedamiseks kasutatavad marsruudid peale logistilise skeemi lõpplikku heakskiitmist keskkonnamõju hindamise järelevalvaja poolt. 11. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju – kaasneb väheoluline negatiivne keskkonnamõju. 12. Kavandatava tegevuse alternatiiv – biogaasijaama ei ehitata – ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. 13. Keskkonnamõju ulatub mingil määral naaberkinnistutele. Mõju ulatub naaberkinnistutele visuaalse mõju, transpordist ja ehitamisest tekkiva müra, mingil määral ebameeldivate lõhnade ja biogaasi põletamisest tekkiva õhureostuse näol. Piiriülene mõju puudub. 14. Kavandatava biogaasijaama maaüksuse detailplaneeringuga planeeritav maa-ala valiti nii, et see jääb väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid ja looduskaitsealasid ning et muinsuskaitse objektid jääksid sellest võimalikult kaugele. Vinni biogaasi tootmisjaama rajamine ja ekspluateerimine ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku ja looduskaitsealade kaitse-eesmärke. Planeeritav biogaasi tootmisjaam ei avalda otsest ja olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 15. Juurde tuleb ehitada OÜ Tammikus Vinni veisefarmi juurde digestaadi laguun kasuliku mahuga 9430 m 3. OÜ Piira Talu Piira farmide juurde on vaja ca 3600 m 3 mahuga digestaadi mahutit. 2009. a. ehitatakse uus tahesõnniku hoidla. Kui olemasolev 200 m 3 hoidla tehakse korda, siis uut hoidlat saab kasutada digestaadi hoidlana või digestaat jäetakse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni. Remonti ja rekonstrueerimist vajavad osa Ants Ossip sigalate mahuteid – vt. tabel 20. Männiku Farm AS Ubja Veisefarmile on vaja ca 5000 m3 mahuga digestaadi mahutit. Võimalikuks lahenduseks on ka, et digestaat jäetakse OÜ Kaarli Farm Kaarli veisefarmi digestaadi laguuni. 16. Vinni biogaasi tootmisjaam planeeritakse ehitada territooriumile, mida ümbritsevad OÜ Tammikus Vinni veisefarm, kaks silohoidlat ja sõnnikuhoidla. Biogaasi torustik Vinni katlamajja ehitatakse olemasoleva maagaasi torustikuga paralleelselt. Vaadeldavas asukohas mõju erinevate ajaperioodide kultuuripärandi kihistustele ja nende väärtusele puudub (vt. alapunkt 8). Vinni asulasse biogaasi tootmisjaama ehitamine ja kasutamine ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku alade, Vinni- Pajusti ja Mõdriku-Roela maastikukaitsealade ning kaitsealuste üksikobjektide kaitseeesmärke. OÜ Vetepere 12 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Planeeritava biogaasi tootmisjaama ja mõisapargi vahele jäävad OÜ Tammikus Vinni veisefarm koos abirajatistega ning ülejäänud Vinni asula tootmistsoon (sealhulgas ka Vinni sigala). Mõju arheoloogiliselt väärtuslikele aladele puudub. Piisavalt kaugel on planeeringualast ka kivikalme „Kabelimägi“ koos oma kaitsetsooniga. Detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutel Natura 2000 alasid, kaitsealasid, kaitsealuseid üksikobjekte ja liike ning muid miljööväärtuslikke alasid ei ole. Mõju ajalooliselt väärtuslikele objektidele puudub. Planeeritava biogaasi tootmisjaam varjab mingil määral OÜ Tammikus Vinni veisefarmi ja seda saab pidada igati positiivseks mõjuks. Negatiivne mõju väärtuslikele maastikele puudub. Negatiivne mõju kultuurikeskkonna säilitamist tagavatele tingimustele puudub. Vastavalt Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrusele nr 101 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” tuleb Vinni Biogaas OÜ-l taotleda töö alustamisel välisõhu saasteluba. Kuna Vinni Biogaas OÜ biogaasijaama saasteallika poolt välisõhus põhjustatav saasteainete saastetase ei ületa lubatut, siis pole vajalik Vinni Biogaas OÜ poolt välisõhu kvaliteedi seiret korraldada. Soovitused õhku paisatavate saasteainete mõõtmiste teostamiseks on toodud eespool. Tootmisjaama ekspluatatsiooni käigus jäätmeid ei teki ja vastavalt Jäätmeseadusele ei ole jäätmeloa taotlemine vajalik. Tootmisjaama ekspluatatsiooni käigus vett tootmisprotsessi tarbeks ei võeta ja heitvett suublasse ei juhita ning vastavalt Veeseadusele ei ole vee erikasutusloa taotlemine vajalik.

3. SPD sisu ja peamiste eesmärkide kirjeldus.

Tabel 1. Detailplaneeringu ala hõlmab osaliselt alljärgnevaid katastriüksusi (vt. lisa 8). nr Katastriüksuse Nimetus Katastriüksuse Detailplaneerigu alla tunnus pindala jääv maa-ala 1 90002:001:0056 Niidu 22,66 ha 1,96 ha 2 90002:001:0058 Vilgu 11,31 ha 4,65 ha 3 90002:001:0059 Vilgu 38,67 ha 1,61 ha 4 90002:002:0025 Põllu tn 5 7202 m² 1307 m² 5 90002:002:0024 Põllu tn 3 3142 m² 271 m² 6 90002:001:2820 T-17125 Vilgu-Vinni-Pajusti 0,91 ha 318 m²

OÜ Vetepere 13 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Planeeringu koostamise alusplaaniks on OÜ GPP poolt 2008. aasta septembris mõõdiststud ja koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavaga 1:500, töö nr GEO-004- 181108. Detailplaneeringu eesmärkideks on: • Vilgu kinnistu katastriüksuse nr 90002:001:0058 jagamine kolmeks eraldiseisvaks katastriüksuseks; • biogaasi torujuhtme rajatiste asukoha määramine. • hoonestusala piiritlemine; • ehitustingimuste seadmine; • muude tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; • servituutide vajaduse määramine; • ehitise määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskonnamõju hindamine; • kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; • kitsenduste ulatuste määramine planeeritaval maa-alal.

Vilgu kinnistu registriosaga 3784931/37849 ja katastriüksuse tunnusega 90002:001:0058 paikneb Vinni aleviku põhjapoolsel äärealal. Antud alal paiknevad tööstuslikud ja põllumajanduslikud ehitised ja rajatised (vt. foto 1). Vilgu kinnistul paikneb Vilgu farm ca 600 veisega. Planeeringuala paikneb ca 1 km kaugusel Vinni asula keskosast. Kinnistust põhja poole jäävad hoonestamata põllumajanduslikud maa- alad. Lähim majapidamine on 600 m kaugusel. Natura ala - Vinni-Pajusti loodusala jääb planeerigualast 500 m kaugusele lõuna poole. Pandivere nitraaditundlikust alast jääb rajatav Vinni biogaasijaam välja ja ala piirist 400 m kaugusele. Juurdepääs Vilgu farmile ja kinnistule säilib nii Mõdriku-Vilgu teelt, kui ka Vinni- Mõdriku ja Vinni-Vilgu teelt. Rajatavele biogaasi jaamale planeeritakse juurdepääsu Vilgu-Mõdriku teelt, et mitte tekitada lisanduvat raskeveoste- ja liikluskoormust Vinni asulas. Planeerigu põhialale rajatakse biogaasi tootmisjaama rajatised ja ehitised. Jaam koosneb: eraldi läga ja sõnniku tarbeks vastuvõtu- ja toorme segamissõlmest; esimese astme ja teise astme anaeroobsetest mesofiilsetest metaantankidest; ühest avarii põletist (biogaasi torujuhtme rikke korral põletatakse tekkiv biogaas jooksvalt). Planeeringuala põhiala kalle on põhjast lõunasse. Kõrgusmärgid on vahemikus 83,35 – 87,25, kõrguste vahe on ca 4 m. Vilgu kinnistu registriosaga 3784931/37849 ja katastriüksuse tunnusega 90002:001:0058 maakasutuse sihtotstarve on 20 % tootmismaa ja 80 % maatulundusmaa. Kinnistu omanik on OÜ Tammikus.

Vilgu kinnistule (registriosaga 3784931/37849 ja katastriüksuse tunnusega 90002:001:0058) rajatavast biogaasi jaamast juhitakse tekkiv biogaas Vinni katlamajja biogaasi torujuhtme kaudu. Planeeritava torjuhtme pikkus on ca 1726 m. Planeeritav torjuhe läbib 671 m ulatuses Pandivere nitraaditundlikku ala Vilgu kinnistul. Olemasolev Vinni katlamaja töötab juba käesoleval ajal CHP-na (elektri ja soojuse koostootejaam). Vinni katlamaja asub kinnistul Põllu tn 3 (registriosaga 2628731/26287 ja katastriüksuse tunnusega 90002:002:0024).

OÜ Vetepere 14 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 1. Vaade Vilgu katastriüksusele planeerigu põhiosa maa-alale pildistuna põhja poolt.

Foto 2. Vaade Vilgu katastriüksusele ja biogaasi torujuhtme maa-alale Vilgu-Vinni- Pajusti teelt, kuhu on planeeritud läbiviik maanteest ja ristumine olemasoleva gaasitorustikuga.

OÜ Vetepere 15 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Tabel 2. Biogaasi torujuhe läbib järgnevaid katasriüksusi. nr Katastriüksuse Nimetus Katastriüksuse Planeeritav biogaasi tunnus pindala juhtme pikkus (m) 1 90002:001:0056 Niidu 22,66 ha 235m 2 90002:001:0058 Vilgu 11,31 ha 651m 3 90002:001:2820 T-17125 Vilgu-Vinni-Pajusti 0,91 ha 9m 4 90002:001:0059 Vilgu 38,67 ha 476m 5 - Omandis mitteolev maa - 234m 6 90002:002:0025 Põllu tn 5 7202 m² 121m

Detailplaneeringu eesmärkideks on Vilgu kinnistu katastriüksuse tunnusega 90002:001:0058 jagamine kolmeks; hoonestusala piiritlemine, rajatava biogaasi torjuhtme asukoha määramine, hoonestustingimuste seadmine ning muude tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine.

Tabel 3. Planeeringueelne ja –järgne olukord Planeeringueelne ja -järgne Planeeringueelne ja –järgne Krundi nimetus maakasutuse sihtotstarve pindala M 80% Vilgu 11,31 ha / – T 20% Pos 1 – / T 100% – / 2 2190 m 2

Pos 2 – / T 100% – / 2 3669 m 2

Pos 3 – / M 100% – / 6 7271 m 2 T – tootmismaa (003) M – maatulundusmaa (0011)

Krundile lubatakse rajada 1 korruselisi tootmishooneid ja kuni 12 m kõrguseid mahuteid. Hoone välisviimistlusmaterjal ja katusekatte materjal valida piirkonda sobiv. Krundi piirete lubatud kõrguseks kavandatakse kuni 2,5 m. Detailplaneeringuga määratakse tootmishoonete ja mahutite minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-1 (kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise). Hooned ja rajatised püstitada vähemalt 5 m kaugusele krundi piirist. Ehitiste omavaheliseks kauguseks jääb vähemalt 2 m. Biogaasi avariipõleti kaugus on ehitistest ja rajatistest vähemalt 15 m. Juurdepääs Mõdriku-Vilgu kõvakattega teelt planeeringuala põhjaossa jäävale Vinni biogaasijaamale on tagatud põhja poole jäävalt 5 m laiuselt kruuskattega Seljamäe- Vinni põlluteelt. Kruusakattega tee kandejõu saavutamine lahendatakse eraldi projektiga.

Parkimine lahendatakse kinnistu väliselt Niidu kinnistul (katastriüksus nr 90002:001:0056). Rajatavale biogaasi jaamale nähakse ette orienteeruvalt neli sõiduauto parkimiskohta ja kaks veoauto (massiga kuni 36 t) parkimiskohta. Niidu kinnistule seatakse vastav teemaa servituut suurusega 3700 m². Detailplaneeringuga kõrghaljastust ei kavandata. OÜ Vetepere 16 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Elektrivarustus lahendatakse Vilgu veisefarmi alajaama baasil 0,4 kV kaabelliiniga. Biogaasijaama ööpäevane keskmine olmeveetarve on ca 0,32 m 3 (2 x 0,16 = inimeste arv x ühe inimese veetarbimine 160 l/d). Veevarustuse lahendamiseks planeeritakse ühendus Vilgu farmi puurkaevuga. Ligikaudne kanaliseeritav olmereovee hulk on 0,32 m3 ööpäevas. Tekkiv olmereovesi pumbatakse biogaasi kääritamismahutisse. Krundisisene ja hoonete katuselt tulev sademevesi immutatakse maasse oma krundi piires. Tuletõrjevesi saadakse Vilgu farmi territooriumi puuraugust lähtuvat tuletõrjevee torustikust. Planeeringualal lahendatakse küte lokaalselt. Biogaasi torujuhe hakkab varustama Vinni biogaasijaamas toodetud metaangaasiga Vinni katlamaja.

4. SPD seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Maakonnaplaneering. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+ koostati Lääne-Viru Maavalitsuse poolt 2000. aastal ja on kehtestatud 29. 05. 2000. a. maavanema korraldusega nr. 134. Lääne-Viru maakonna arenguvisioon: Pandivere kõrgustikul paiknev maakond on põhjavee allikaks kogu Eestile. Puhas loodus, hea tervis, kõrge haridustase on eesmärgid ja eeldused tulutoova majanduse arendamiseks. Lääne-Virumaa arengu eeldused: 1. Geograafiline asend (merepiir; Tallinna lähedus). 2. Keskkonnasõbralik (Lahemaa Rahvuspark, rannik, Pandivere kõrgustik). 3. Hea teedevõrk (hea ühendus teiste piirkondadega; kõige rohkem kõvakattega teid, Via Viroonia trass). 4. Tugevad kultuuritraditsioonid (Viru Säru, Rakvere Teater, mõisad). 5. Majanduslikult mitmekülgne (kalandus, põllumajandus, metsandus, tsemendi tootmine, põllumajandussaaduste ümbertöötlemine, turism). 6. Turvaline, puhas ja avatud elukeskkond. 7. Konkurentsivõimelisus. 8. Hariduse ja tervislike eluviiside väärtustamine. 9. Hästi arenenud sotsiaalne infrastruktuur. 10. Tugev maakonna keskus koos soodsa asukohaga (keskel) – Rakvere linn. 11. Investeeringute juurdesaamine tänu pealinna lähedusele.

Veekasutus ja –kaitse - eesmärgid: Tagada maakonnas tarbitava põhjavee (joogivee) hea kvaliteet. Pandivere kõrgustiku kui tähtsa põhjavee toiteala tõhus kaitse. Renoveerida ja kaasajastada reovee ja joogivee tehnorajatised ning kommunikatsioonid.

OÜ Vetepere 17 Töö nr. KMH – 2008 - 01

1. Elektrivõrk. 6. märtsist 1998.a. jõustus Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava, kus on määratletud kütuse- ja energiamajanduse arengusuunad arvestades Euroopa Liidus (AGENDA 2000) kehtivaid ja kehtima hakkavaid norme ning soovitusi. Arengukava seab peaülesandeks tagada stabiilne ja kvaliteedinõuetele vastav energiavarustus optimaalsete hindadega ning kütuse- ja energiamajanduse selline areng, et tekiksid võimalused Eesti sisemajanduse koguprodukti suurendamiseks Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku tasemeni. Arengukava realiseerimine toimub turumajanduse regulatsiooni põhimõtteid järgides. Energeetikat peaks tulevikus iseloomustama ökonoomsus, keskkonnasõbralikkus ja ressursisäästlikkus. Perioodil 2000–2030. a. tuleb põlevkivijaamade kõrval järkjärgult ehitada teistel kütustel töötavaid jõujaamu, eeskätt elektri ja soojuse koostootejaamu. Need tasuks ehitada suuremate soojatarbijate – linnade ja tööstusettevõtete – juurde. Põhiliseks kütuseks sel juhul oleks maagaas, kuid samas on koostootejaamad peamiseks kohaks, kus elektri tootmisel võib olla ühiskondlikult otstarbekas kasutada kohalikke taastuvaid kütuseid – turvast, puitu ja olmeprügi. Kuna peamiseks kütuseks saaks maagaas, siis on kõige otstarbekam rajada koostootejaamad sinna, kus on olemas (või tasub ehitada) gaasitrass. Perspektiivseks koostootejaama asukohaks oleks Lääne- Virumaal Rakvere linn, väiksemaid jaamu on aga võimalik ehitada kõikjale olemasolevate gaasitrasside lähedusse, kus on soojatarbijad (suuremad kasvuhooned või tehased). Lääne-Viru maakonna tarbijaid (27 410 füüsilist isikut ja 1 340 juriidilist isikut) kindlustab elektrienergiaga Eesti Energia Viru Elektrivõrkude Rakvere Elektrivõrk.

Arengustrateegia: - … - alternatiivsete energialiikide kasutamise propageerimine; - elektri- ja soojuse koostootmise nn. kombijõujaamade ehituse propageerimine; - Euroopa Liidu ühisturu (Single Market) saavutamiseks tuleb kõrvaldada turgude integreerumise takistused ja luua elektrienergia siseturg. 2. Soojavarustus. 1.jaanuarist 1998. a. jõustunud energiaseadus reguleerib soojusenergiat müüva ettevõtte turuloa saamise, pikendamise, tühistamise ja järelevalve korda, soojusenergia hinna kujundamist, - müüki ja kütuste soetamist. Soojavarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika on kinnitatud majandusministri 11. 08. 1997. a. käskkirjaga nr. 86 ja on soovituslik. Eesmärgid: - Atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine. - Taastuvate energiaressurside laialdasem kasutamine (turvas, biokütus, päikeseenergia). - Maagaasil töötavate elektri ja soojusenergia koostootmise nn. kombijõujaamade ehituse propageerimine arvestades tipptehnoloogia saavutusi. - Soojusenergia tootja peab järgima turumajanduslikke reegleid ja mitte takistama konkurentsi tekkimist. OÜ Vetepere 18 Töö nr. KMH – 2008 - 01

- Soojusenergia ülekandmine tootjalt-tarbijale peab toimuma võimalikult väikeste kadudega. - Soojusenergia tootmine peab olema keskkonnasäästlik. - …

Vinni valla üldplaneering. Esimene Vinni valla üldplaneering koostati 1997. aastal ja see on tänaseks aegunud. 2008. aastal alustati uue Vinni valla üldplaneeringu koostamisega. Üldplaneeringu koostab Hendrikson & Ko (vt. www.hendrikson.ee ). Heakskiitmisele on saadetud Vinni valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Järgnev tekst pärineb Hendrikson & Ko kodulehelt ( www.hendrikson.ee ) - Vinni valla üldplaneeringu eskiis. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on määrata valla ruumilised arengusuunad, täpsustada maakasutust ja ehitusreegleid, seada tingimused kuidas suunatakse vallas maakasutust ja ehitustegevust. Valla üldplaneering on materjal, mille abil määratletakse valla edasise arengu visioonid ja strateegia. Territooriumi planeering aitab ette näha keskkonna võimalikke muudatusi ja õigeaegselt sekkuda selle tagajärjel tekkivatesse mõjutustesse.

Valla keskkonnaväärtustest lähtuvalt on ruumilise arengu põhimõtted: - olemasoleva asustusstruktuuri ja väärtuslike piirkondade säilitamine ja arendamine ning looduskeskkonna säilitamine; - olemasolevate tootmisalade arendamine; - turismiteenuste ja puhkevõimaluste arendamine ja mitmekesistamine; - asulate ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine.

Vinni valla üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi väljakujunenud asustusstruktuuris. Aktiivsemat elamuehitust nähakse eelkõige Rakvere linnaga piirnevatel aladel. Elamukrundid on planeeritud olemasolevate asumitega seotult, mis võimaldab maa ja ressursside ratsionaalset kasutust. Tootmisalade osas olulisi muutusi ei kavandata, Oluline on Vinni tootmisala tehnovõrkude taastamine. Tootmismaa . Maakasutuse juhtfunktsioon on tootmishoonete maa. Lubatud on kõrvalfunktsioon ärimaa juhul, kui krundil on lahendatud parkimisvõimalused. Tootmishooned, mis asuvad külades peavad oma mahult ja välisilmelt sobima olemasolevasse keskkonda. Tootmismaade laiendamine tuleb planeerida seal, kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Sinna suunatakse tootmine, mis vajab suuremat territooriumi või on eeldada, et tootmisest tuleneb negatiivset mõju ( müra, saast, jne.). Vinni alevis asub tootmismaa alevi põhjaosas, kuhu on ettenähtud ka laiendus.

Vinni valla territooriumi tsoneerimine. Vinni valla funktsionaalne tsoneerimine on esitatud planeerimiskaardil (vt. joonis 1), mis sisaldab ettepanekuid valla edasiseks planeerimiseks. Maa-ala tsoneerimisel on OÜ Vetepere 19 Töö nr. KMH – 2008 - 01 lähtutud nii riigi kui ka valla huvides. Riigi huvid on valdavalt keskkonnakaitselised, valla huvides on maade reserveerimisega luua võimalused arenguks. Maakasutuse iseloomu järgi on vald kõige üldisemalt jagatud: - põllumajandustsoon; - metsamajandustsoon; - tootmistsoon; - kompaktse hoonestuse alad; - puhkeotstarbelised ja kaitsvad alad. Tootmistsoonis on planeeringus välja toodud kasutatavad ja potensiaalsed tootmisalad. Tootmisettevõtete arenguks peaks piisama olemasolevatest territooriumidest. Tootmisprofiili muutmisel tuleb silmas pidada keskkonnalisi nõudeid.

Vinni piirkond. Vinni piirkonna alla kuuluvad; Vinni alevik, Mõdriku , Vetiku , Karkuse, Piira.ja Mäetaguse külad. Vinni piirkonna maastik on valdavalt lainjas, esineb ka kühme ja oose. Ala läbib loodekagu suunaline Mõdrikust Roelani ulatuv vallseljak, mis on looduskaitse all. Leidub arvukalt allikaid ja allikajärvi. Haritava maa keskmine boniteet on ligi 50 hindepunkti ja maade kasutamine on intensiivne. Piirkonna puhkemajanduslik potensiaal on üsna kõrge, eelkõige pakub huvi Mõdriku mõisakompleks koos liigirohke mõisapargi ja allikatiikidega. Vinni aleviku võib vaadelda kui mitmekülgselt arenenud asulat. Aleviku arengut on lisaks tootmis- ja teenenduskeskuse funktsioonide koondamisele mõjutanud ka Rakvere linna lähedus. Piirkond on tugev põllumajanduskeskus ja alevikus asuvad erinevad tootmisettevõtted. Vinni aleviku areng on toimunud valdavalt varasemate generaalplaanide alusel. Väikeelamute laiendus on ette nähtud koolist idas oleva elamute jätkuna ja vana amortiseerinud õunaaia asemele. Tootmismaa on aleviku põhjaosas, kuhu on ka ette nähtud laiendus. Piirkonna kitsaskohad: - vee ja kanalisatsioonitrasside halb tehniline seis; - Vinni mõisa hobusetallide halb seisukord; - aleviku tootmismaa mitte töökorras olevad kanalisatsioonitrassid. Piirkonna arengueeldused: - Mõdriku Kutsekõrgkool; - Vinni Spordikompleks koos rajatava staadioniga; - Vinni-Pajusti Gümnaasium on hea õppetasemega; - piirkonnas sobivad kinnistud elamuehituse arendamiseks; - hea ettevõtluskeskkond, tootmismaade laiendanise võimalus; - mitmekesine põllumajandustootmine ja tugevad tootmisettevõtted. Piirkonna arenguvariant: - Vinni ja Pajusti alevike üksteist funktsionaalselt täiendava võrgu kujundamine; - piirkonna ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine; - kaasaegsete elamupiirkondade loomine; - asulate atraktiivsuse tõstmine; - põllumajandustootmise arendamine, farmide ja tootmishoonete renoveerimine.

OÜ Vetepere 20 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Allikas: Hendrikson & Ko poolt koostatud Vinni valla üldplaneeringu eskiis. Joonis 1. Vinni valla üldplaneeringu eskiis – väljavõte maakasutusplaanist.

Elektrivarustus. Valla territooriumil paiknevaid tarbijaid varustab elektrienergiaga Eesti Energia AS. Valla territooriumil olevaid 35 ja 10 kV elektriliine haldab Rakvere Elektrivõrk. OÜ Vetepere 21 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Jaotusvõrk on valla plaanile kantud Rakvere Elektrivõrgu andmetel. Olemasolevad liinid jäävad samadele trassidele ja rekonstrueerimine toimub vastavalt Eesti Energia arengukavaleja liinide seisukorrale.

Gaasivarustus. Valda läbib Eesti Gaasi AS kuuluv Tartu-Rakvere ülekandetorustik läbimõõduga 500 mm. Pajusti ja Vinni alevikke varustatakse kesksurvegaasiga Rakvere linnavõrgust. Täiendavate torustike väljaehitamine toimub projektipõhiselt seoses liitumissoovidega.

Vinni valla energeetika arengukava 2008-2015. Kohaliku energiatootmise eesmärgid : 1. Esmaste energiakandjatena on kasutusel kohalikud kütused või keskkonda vähem koormavad importkütused. - Puidu kasutamine kütusena. - Maakütte kasutuselevõtmine. - Biogaasi kasutuselevõtmine. 2. Vinni-Pajusti “bioenergiaküla” pilootprojekti edendamine. - Projekti käivitamisele kaasaaitamine. 3. On loodud võimalused erinevat liiki katlakütuste kasutamiseks olemasolevates katlamajades. - Vähemalt kahe kütuse kasutamise võimalus igas katlamajas kas põhi- ja reservkütusena või kombineeritud kütmisviisi (näiteks elekter ja biokütus) kasutamine. Eesmärgid koostöö osas suurte võrguettevõtetega: 1. Koostöö gaasivarustuse valdkonnas. - Koos Eesti Gaasiga arendada välja ohutu ja tarbijasõbralik gaasivarustusüsteem. - Koostöö Eesti Gaasiga biogaasi võimalikuks suunamiseks maagaasi jaotusvõrku. 2. Koostöö elektrivarustuse valdkonnas. - Koostöös Eesti Energiaga elektrivarustuse ja elektrikvaliteedi (pinge) tagamine. - Koostöö biogaasi kasutamise projekti ettevalmistamisel (liitumistasu, elektri ost). Vajalik on energiasäästu meetmete pidev selgitamine ja propageerimine valla poolt, seminaride läbiviimine, koolituste organiseerimine, alternatiivenergeetika initsiatiivide toetamine, bioenergeetilisele pilootprojektile toetuse hankimisele kaasaaitamine

Detailplaneeringud. Biogaasi tootmisjaama detailplaneeringuga haaratud maa-ala naaberkinnistutel detailplaneeringuid algatatud ei ole.

5. Kavandatava tegevuse kirjeldus. 5.1. Tootmisjaama tehnoloogilise protsessi kirjeldus (vt. lisa 10).

Vastuvõtumahuti. Vastuvõtumahutis hoitakse läga ja sõnnikut vahepealses etapis. Täitmine toimub laudast tuleva torustiku või tsisternautode kaudu. Täituvust kontrollib kõrvalolev OÜ Vetepere 22 Töö nr. KMH – 2008 - 01 jälgimissüsteem, mis mõõdab nii hüdrostaatilist rõhku (määrab momendi rõhku) kui juhtivust (teeb kindlaks, kas piirnorm on saavutatud). Tooret segavad sukelsegistid. Väljatõmbamiseks kasutatakse tsentraalpumpa.

Sõnnikuhoidlad. Läga ja sõnniku hoidmiseks kasutatakse olemasolevaid hoidlaid. Läga ja sõnnik tuuakse võtumahutitesse. Transportöör suunab sõnniku tahkeaine doseerimisseadmesse.

Sõnniku doseerimisseade. Sõnniku doseerimisseade varustab biogaasitehast raskestipumbatava toormega (antud juhul sõnnikuga). Kaks vertikaalsegistit tagavad toorme homogeensuse. Väljuv tigukonveier transpordib tahkeaine konteinerist kaldtransportöörile. Lõpuks suunatakse tahkeaine kahe tigutransportööriga fermentaatorisse (või metaantanki ). Kaalumisseadme kuvarid jälgivad tarnitud toorme kogust.

Tsentraalpump. Erinevalt tahkeainest juhitakse kogu biogaasitehase substraadivoolu tsentraalselt ühe pumbaga. Käideldavaid koguseid mõõdetakse vooluhulgamõõtjaga. Ilmastikukindel pump paikneb tehnohoones. Rõhulüliti seadistakse juhul, kui rõhk on liiga kõrge või madal.

Järgnevas ülevaates on kõik tsentraalpumbaga ühendatud torustikud:

Tabel 4. Sisend - tsentraalpump Väljund – tsentraalpump

Veisefarm - Vastuvõtumahuti - Fermentaator 1 Fermentaator 1 Fermentaator 2 Fermentaator 2 Järelfermentaator Järelfermentaator - Hoidla Kollektorkaev -

Tsentraalpumbale paigaldatakse väljavooluava, mis avaneb koos puhastuskanaliga kollektorkaevu. Kaevu täituvust jälgitakse ja kui on vajalik täiendav väljavool, tühjendatakse kaev tsentraalpumbaga.

Fermentatsioon (metaankääritamine). Nimetatud bioloogiline protsess toimub kolmes mahutis ja kahes etapis. Esimene etapp toimub kahes paralleelselt ühendatud mahutis (fermentaatoris - metaantankis). Kolmas mahuti (järelfermentaator) asub eelmistest allavoolu. Järkjärguline protsess kestab keskmiselt 75 kuni 90 päeva, mille jooksul orgaanilised elemendid lagunevad peaaegu täielikult. OÜ Vetepere 23 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Stabiilne temperatuur ja alaliselt anaeroobne keskkond on otsustava tähtsusega. Kõik fermentaatorid töötavad konstantsel temperatuuril. Stabiilse protsessi tagab igapäevane toorme tarnimine, substraadi pidev lagunemine ja konstantne temperatuur. Mõlemat fermentaatorit varustatakse värske toormega. Tsentraalpump transpordib läga otse mahutisse ja sõnniku otse töötlemisse. Tooret lisatakse väikestes kogustes iga päev. Mahuti tühjendatakse tsentraalpumbaga, kõrvalolev jälgimissüsteem juhib protsessi ja kontrollib täituvust ning mõõdab nii hüdrostaatilist rõhku (määrab momendi rõhku) kui juhtivust (teeb kindlaks, kas piirnorm on saavutatud). Kõik fermentaatorid on varustatud kaitseseadmetega, mis välistavad ülerõhu ja vaakumi tekkimist. Fermentaatorite käitamistemperatuuriks on mesofiilne vahemik 35 °C kuni 42 °C. Kollektor ühendab erinevaid kütteahelaid. Kütteahelate arv sõltub vajatavast soojuskogusest. Kaks andurit jälgivad fermentaatorite temperatuuri ja saadavad lugemi juhtsüsteemi, mis reguleerib temperatuuri vastavalt eelreguleeritud sätetele. Välimine ajamimootor paneb tööle aeglase segisti ja ühe või kaks sukelsegistit, mis tagavad toorme pideva liikumise, millega takistatakse kile tekkimist vedelikule ja jääkainete kogunemist mahuti põhja. Käitamise ajal reguleeritakse segamiskiirust käsitsi salvestatud programmijuhtimissüsteemi (SPC) abil. Igal fermentaatoril on kaks kaugemalasetsevat väljalaskeava: üks on mõeldud proovide võtmiseks ja teine avariiväljavooluavaks. Digestaadi kogumine. Olemasolevates ja ehitatavates sõnnikulaguunides ja -hoidlates hoitakse lõplikult kääritatud substraati (digestaati ). Digestaat eemaldatakse seadme abil, mida tuntakse kui tühjendusplatvormi. Sellele paigutatakse liuglüüsisüsteemi ja tagasivoolutorustiku ühendus, mis suunatakse tagasivoolukaevu. Gaasitootmine. Gaasitootmine toimub kolmes fermentaatoris, mida pidevalt soojendatakse ja mille sisu kogu aeg liigutatakse. Mikroorganismid (metaani tootvad bakterid) lagundavad süsteemi tarnitud orgaanilise toorme bioloogiliselt. Kirjeldatud protsessis toodetud metaboolne toode on metaani sisaldav gaasisegu ehk „biogaas ”. Gaasi kogumine . Biogaasi hoitakse kahekordse katusega integreeritud gaasikogujates. Gaasikogujate suurus oleneb vastava mahuti läbimõõdust, kuid nende konstruktsioon on alati ühesugune. Mahutite vahelised gaasitorud on valmistatud roostevabast terasest ja/või PE-HD plastikust, mille ühendused ja äärikud on lekkekindlad. Iga sektsiooni juhitakse eraldi suletavate gaasiventiilidega. Tänu sellele on võimalik järelvalve ja hooldustööd, nagu segistite või kogujate katuste hooldamine ja parandamine, ning ei pea katkestama gaasitarnimist koostootmisjaamast. Fermentaatoritest väljunud biogaas tõuseb üles gaasikindlasse kuplisse, mis toetub kesktalale. Kupli katus on valmistatud spetsiaalsest gaasikindlast fooliumist, mida katab ilmastikukindel foolium. Kattekilede ventileerimiseks tõmmatakse puhuriga sisse välisõhku. Gaasikoguja fooliumkate liigub vabalt üles-alla. Fooliumkate on rebenemis- ja gaasikindel ning temperatuuritaluvus vastab Saksamaal kehtivatele „Põllumajanduslike biogaasitehaste ohutuseeskirjadele”. Katusekonstruktsiooni kõrgus OÜ Vetepere 24 Töö nr. KMH – 2008 - 01 oleneb mahuti läbimõõdust ja on 4 kuni 6 meetrit mahuti äärest kõrgemal. Andur jälgib gaasikoguja rõhku, mis tavakäituse korral võrdub ümbritseva välisõhuga. Seega kogujad ei ole rõhu all. Katusekile kinnitatakse kinnituspoltide ja U-kujuliste roostevabast terasest profiilidega, mis asetsevad ringi ümber mahutiserva. Rõhuandur tuvastab sisemise gaasinivoo. Ohutuse tagamiseks on kõik fermentaatorid varustatud spetsiaalse seadistusäärikuga, mis takistab ülerõhu ja negatiivse rõhu tekkimist, mille tulemuseks on lubamatult kõrge rõhk mahutis või gaasikogujas. Nimetatud üle/negatiivse rõhu preventsiooniseadmete töövahemik on +5,5 mbar-i ja -1 mbar-i. Järelfermentaatori gaasikogujal on vastav ühendus gaasi eemaldamiseks/kogumiseks ja gaasi puhastamiseks. Gaasi puhastamine . Gaasi puhastatakse, kuivatatakse ja surutakse kokku, et muuta biogaas tarbitavaks ja pikendada gaasipõletite tööiga. Desulfureerimine. Desulfureerimine on vajalik sellepärast, et toores biogaas sisaldab väävlipõhiseid komponente (peamiselt vesiniksulfiidi ja merkaptaani). Põlemisel muutuvad ühendid vääveldioksiidiks, mis muutub veega kokkupuutel väävelhappeks. Mõlemad happed põhjustavad mootorite ja ventiilide korrosiooni ning muudavad mootoriõli kiiresti ülehappeliseks. Väävliühendid kahjustavad oluliselt heitgaasi katalüütiliste konverterite töövõimet. Vesiniksulfiidil ja väävli orgaanilistel koostisosadel on väga madal lõhnalävi. Desulfureerimine toimub biokatalüüsi teel, milleks on hapnikusegu juhtimine kõikidesse gaasikogujatesse. Desulfureerimiseks kasutatavad ventilaatorid suruvad õhu biogaasi. Ventilaatoritega sissepuhutava õhu maht oleneb toodetava biogaasi mahust. Vooluhulgamõõtur, mis on paigaldatud gaasikompressori taha, mõõdab toodetud gaasi kogust. Hapnikusisaldus on ligikaudu 5%, s.t allapoole plahvatusohtlikku taset, mis on ligikaudu 15%. Hapniku olemasolu korral tekivad mikroorganismid ( sulphobacter oxydans ) vedeliku ja fooliumkatte vahele. Gaasikoguja konstruktsioon soodustab nende kogunemist. Mikroobide oksüdeerumisprotsess muudab biogaasis sisalduva vesiniksulfiidi (H 2S) elementaarseks väävliks, väävelhappeks ja veeks. Väävel on kollakas aine, mis tekib deposiidina substraadi või substruktuuri peale. Kondensaadiseparaator. Kondensaadiseparaator, mis paigaldatakse gaasitorustikule järelfermentaatori ja allavoolu väljavooluava vahele, vähendab biogaasi niiskust. Mesofiilse kääritusprotsessi (35 - 42 °C) tulemusel tekkiv maksimaalne kondensaadimaht on ligikaudu 40 ml ühe kuupmeetri biogaasi kohta. Kui arvestada, et tunnis toodetakse 300 kuni 350 kuupmeetrit biogaasi, siis moodustub ühes tunnis 12-14 liitrit kondensaati. Kondensaadiseparaator koosneb põhimõtteliselt maa sees asuvast betoonkaevust, mis on ehitatud gaasitorustiku kõige madalamasse punkti. Kaev täitub veega/kondensaadiga. Gaasitorustikule paigaldatakse torukolmik veepiirist allapoole. Kondensaadi separeerimissüsteem peab tagama, et tänu kergele kallakule koguneks biogaasi jahtumisel gaasitorustiku pinnale tekkinud kondensaat separaatorisse. OÜ Vetepere 25 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Kuna biogaasi kondensaat sisaldab väävlijääke ja lahustunud ammooniumi (mineraalained), kasutatakse seda väetisena. Selleks suunatakse kondensaat kaevust säilitusmahutisse. Gaasi analüüsimine. Gaasi analüüsimiseks paigaldatakse gaasitorustikule vastav seade. Vesiniksulfiidi lugem näitab desulfureerimise efektiivsust. Fermetaatori töö kohta on võimalik teha järeldusi metaanisisalduse alusel. Torustikul asetsev süsteem jälgib biogaasi hapnikusisaldust. Selle abil juhitakse desulfureerimisprotsessi ja välistatakse plahvatusohtlike segude tekkimist. CO 2 -sisaldus on oluline löögikindluse määramisel ja mõjutab biogaasi metaanisisaldust. Kuivatamine/kokkusurumine. Protsessi viimane etapp toimub kompaktseadmes, mis koosneb gaasipuhastist/kuivatist ja gaasikompressorist. Puhasti/kuivati ülesandeks on gaasi jahutamine ja puhastamine. Jahutusseadmed jahutavad kondensaati, mida pritsitakse reaktorile. Biogaas voolab vastupidises suunas läbi vettsisaldava udu, mis eemaldab mustuseosakesed ja jahutab gaasi. Temperatuurilangus tekitab omakorda kondensaati. Gaasi puhastamiseks mittevajalik kondensaat pumbatakse kondensaadikaevu. Gaasi temperatuuri reguleeritakse kuivatusprotsessis. Gaasikompressoriga luuakse algne käitamisrõhk (mille määrab koostootmisjaam) ∆p = 80 kuni 120 mbar-i. Koostootmisjaam. Biogaas voolab koostootmisjaama läbi standardse gaasireguleerimissektsiooni, mis vastab DIN (saksa standard) normidele ja standarditele (German Technical and Scientific Association for Gas and Water (DVGW)). Seade on varustatud käsijuhitava sulgeklapiga, gaasifiltriga, süttimisvastase kaitseseadmega ja gaasi reguleerimisventiiliga. Koostootmisjaam käivitatakse gaasimootoriga süüteseadmest, millel puudub köetava õlipõletussüsteemi tugi. Sünkroniseeritud generaator toodab madalpingeelektrienergiat, mille transformaator võimendab energiavõrku läbi spetsiaalse ühenduse. Koostootmisjaama käitamise ajal tekkinud soojus tõstab tagasivoolu temperatuuri 60 °C kraadini erinevates etappides ja peavoolus kuni vajaliku 80 °C kraadini. 80 °C kraadist voolu kasutatakse soojusjaotussüsteemis. Soojusvahetid kannavad soojuse süsteemist edasi. Järgmisel joonisel nr. 2 on kuumaveeahela konfiguratsioon (soojusjaamaploki soojusvahetusprotsess):

Segu Õli Mooto Heitgaas 1. etapp r 60°C 80°C

180°C ~500°C Gaasipõleti. Koostoomisjaama viivale gaasitorustikule paigaldatakse gaasipõleti, mis põletab gaasi avariiolukorras nagu näiteks koostootmisjaama rike ja väldib tarbimata biogaasi väljavoolu. Põleti on valmistatud roostevabast terasest ja töötab täisautomaatselt. Põletil on injektsioonpõleti ja sädelahendusega süütesüsteem. Põleti temperatuur on ligikaudu 900 °C, gaasi tarnitakse läbi DN80/PN10 torustiku. Ohutusseadmete hulka OÜ Vetepere 26 Töö nr. KMH – 2008 - 01 kuulub gaasi reguleerimissektsioon, millele on paigaldatud süttimisvastane seade ja rõhuandur koos maandusseadmega. Põleti võimsus on 350 kuupmeetrit gaasi tunnis. Lisaküte. Kuna biogaasi tootmine oleneb välistemperatuurist, on see teatud olukordades võimatu või siis väga aeglane protsess. Selle probleemi lahendamiseks on juurutatud lisakütteseade, mis kiirendab biogaasitehase käivitamisetappi. Tänu sellele tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele ning bioloogiline protsess ja gaasi tootmine võib alati käivituda. Selleks on kaks võimalust: Gaasi reguleerimissektsioon maagaasiga/propaaniga. Esimese alternatiivi puhul varustatakse koostootmisjaam teise gaasi reguleerimissektsiooniga, milles kasutatakse maagaasi/propaani. Energiakandur on kas vastav maagaasi torustik või mobiilne maagaasiseade. Mobiilse maagaasiseadme kasutusaeg on <12 kuud. Tavaliselt koosneb seade ühest või kahest rõhu all olevast terasmahutist. Välisseadmete hulka kuulub veel aurutiseade ja vastavad ohutusseadmed. Koostootmisjaama torustik ühendab kütteahela kollektorit ja biogaasitehast. Mobiilsed keskkütteseadmed. Teine võimalus on mobiilne õliküttega keskkütteseade, mis paigaldatakse biogaasitehase kõrvale. Süsteem on mobiilne, sest on paigaldatud kaheteljelisele treilerile. Käitamisaeg on <12 kuu. Keskkütteseade, mille võimsus on 170 kW, annab madalrõhul sooja vett temperatuuriga kuni 90 °C. Süsteemi kuulub täisboiler ja õlipõletusseade, integreeritud õlisoojendusmahuti koos tilkumisrenniga (1000 kuni 1500 liitrit), roostevabast terasest lõõr ja vastavad ohutusseadmed. Süsteemi ja biogaasitehase kütteahela kollektorit ühendavad painduvad voolikud.

Teised tehase osad – soojusjaotussüsteem. Tarbimiseks suunatakse soojus koostootmisjaamast plaatsoojusvahetisse ja/või heitgaasil töötavasse soojusvahetisse. Soojust jaotatakse sisemise ja välimise kollektori kaudu. Välimisel küttekollektoril on väljalaskeavade ühendused. Sisemist küttekollektorit kasutatakse peamiselt süsteemis, mis kütab fermentaatorite seinu. Küttesüsteemile paigaldatakse tavapärased ohutusseadmed nagu avariikaitseklapp, tagasilöögiklapid, ülerõhuklapid ja paisupaak. Küttetorustik talub temperatuuri kuni 95 °C ja rõhku kuni 8 baari. Kõikidele ahelatele paigaldatakse temperatuuri juhtimisseadmed koos torukolmiku segistiklapiga ja vastava mõõteseadmega. Töötemperatuuri saab keskjuhtimissüsteemist reguleerida. Teave suunatakse otse kolmekäigulisse segamiskraani. Kogu toodetud soojust on võimalik kasutada. Avariijahutusseade vabastab jääksoojuse atmosfääri. Tehase juhtsüsteem. Salvestatud programmijuhtimissüsteem (SPC) kuvab tööprotseduure, lubab protsesside automaatjuhtimist, administreerib käitamisparameetreid, tuvastab ja teavitab riketest ja seisakutest. Kompressor. Kompressor varustab suruõhuga pneumaatiliselt käivitatavaid klappe. See ilmastikukindel seade paigaldatakse tehnohoonesse ja varustatakse hooldusüksuse ja rõhuanduriga. OÜ Vetepere 27 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Põhimahutite mõõdud.

Tabel 5. Mahuti Kogumaht [m³] Vastuvõtumahuti 100 Tahkeaine doseerimisseade 28 Fermentaator 1 2,430 Fermentaator 2 2,430 Järelfermentaator 2,430 1. fermentaatori gaasikoguja 966 2. fermentaatori gaasikoguja 966 Järelfermentaatori gaasikoguja 966

5.2. Tootmisjaama ohutuseeskirjad.

Tootmisjaama ehitus on kaasaegne ja vastab põllumajandusliku kutseühingu (Landwirtschaftliche Berufsgenossenschaft) „Põllumajanduslike biogaasitehaste ohutuseeskirjadele“ („Sicherheitsregeln für landwirtschaftliche Biogasanlagen“, AU 69). Enamasti on võimalik väga harva esinevaid tõrkeid vältida, kuna tootmisjaam koosneb mobiilsetest osadest ja moodustab kompleksse ehitise. Juba ehituse planeerimise ajal tuleb ennast kurssi viia võimalike riketega, et neid tulevikus vältida. Tehase kõrvalekallet planeeritud käitamisest nimetatakse „häireks“, kui see avaldab mõju ümbritsevale keskkonnale ja elanikkonnale. Võimalik on lõhna- ja müraemissioon. Nimetatud emissioonide vähendamismeetmed on detailselt esitatud kasutusdokumentides. Järgnevalt kirjeldame võimalikke kõrvalekaldeid ja nende vältimismeetmeid.

Rikete tüübid ja põhjused. Tootmisjaamas võib esineda kahte liiki rikkeid: - gaasitootmise katkemine; - gaasi utiliseerimise katkemine. Tegelikult on need kaks riket üksteisega seotud. Kui tootmisjaam biogaasi ei tooda, siis ei toimu CHP-s (Combined Heat and Power unit - koostootmisjaam) ka gaasi utiliseerimist. Kui koostootmisjaam seiskub pikemaks ajaks ja soojusenergiaga varustamine katkeb, siis gaasitootmine seiskub ja katelde bioloogiline kooslus hävib. Gaasitootmise katkemist on võimalik vältida aruka juhtimisega. Õige toorme sortimendi ja koguse pidev etteanne ning rikete varajane tuvastamine töötlemisprotsessi ajal on otsustava tähtsusega. Selleks koolitatakse tehases operaatoreid ning protsessi juhivad arvutid. OÜ Vetepere 28 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Lisaks gaasi utiliseerimise katkemisele seisakute tõttu, tuleb koostootmisjaamas teostada hooldustöid. Tootmisjaamas on kaheastmeline turvasüsteem, mis välistab biogaasi kontrollimatu emissiooni. 1. samm Saadud biogaasi kogus tavakäituse korral, mis tähendab töötamist kindlaksmääratud protsessi tingimustes, on 350 m 3 tunnis (toorme koostis, etteande kogus, temperatuur, segamise intervall). Koostootmisjaama seiskumisel oleks esimene samm biogaasi vahevaru töötlemine. Seetõttu on saadaval gaasi kogus ligikaudu 2900 m³. Iga gaasikogumispaak on varustatud taseme mõõturiga. Taseme mõõturid mõõdavad algset taset, mille kõikumine 5-10 % on tavakäituse korral normaalne. Rikke korral moodustab 2610 m³ puhvri, mis aitab säilitada protsessi umbes 7-tunnise seisaku vältel. Selle aja jooksul on lihtne teha väiksemaid hooldustöid nagu süüteküünalde või õli vahetamine. 2. samm Kui koostootmisjaama seisak kestab kauem kui maksimaalne gaasi kogumisperiood, siis tuleb põlemata biogaasi emissiooni vältimiseks kasutada gaasipõletit. Gaasipõleti kompenseerib koostootmisjaama seisaku 100%-lt.

Kui on pikem seisak planeeritud, tuleks gaasitootmist eelnevalt piirata (nt muutes etteannet), et gaasipõleti võimalikult lühikest aega põleks.

Võimalike talitlushäirete vältimine.

Vahemaa . Põhimõtteliselt tuleb rakendada ohutut vahemaad, mis on sätestatud „Põllumajanduslike biogaasitehaste ohutuseeskirjades“ („Sicherheitsregeln für landwirtschaftliche Biogasanlagen“):

Tabel 6. vahemaa gaasikogumispaagi (mitu gaasikogumispaaki moodustavad ühe 15 m üksuse) ja lähedal asuvate tehaste, asutuste, ehituste ja üldkasutatavate teede vahel vahemaa üle- ja alarõhumõõturi ning lähedal asuvate tehaste, asutuste, ehituste 5 m ja üldkasutatavate teede vahel vahemaa gaasipõleti ja lähedal asuvate tehaste, asutuste, ehituste ja 5 m üldkasutatavate teede vahel vahemaa gaasikogumispaagi ja vastava koostootmisjaama vahel 6 m vahemaa gaasikogumispaagi ja jaotuskilpide vahel 3 m vahemaa propaanimahutite kuplite vahel (võimalik ainult käivitamisprotsessis) 6 m

Ümbruskonna mürasaastet aitab vähendada piisav vahemaa, müraisolatsiooni- eeskirjade rakendamine ja varjestamine. Elanikkonda kaitseb peamiselt õige vahemaa. Piisav vahemaa tootmisjaama ja ümbruskonna elamurajoonide vahel on väga oluline, kui arvestada tulekahju- ja plahvatusohtu. Piisav vahemaa (vt. tabel 6) lähedalasuva elamurajooni ja tootmisjaama OÜ Vetepere 29 Töö nr. KMH – 2008 - 01 vahel takistab tule kandumist tulekahju korral ning kaitseb lööklaine eest plahvatuse korral.

Tara . Tootmisjaama territoorium ümbritsetakse kogu ulatuses taraga. Paigaldatakse sildid „Sissekäik keelatud.“

Märgistus . Asjakohane märgistus (vastab BGV, DIN ja StVO sätetele), mis teavitab keeldudest, hoiatustest, käskudest ja teistest tähtsatest ohutusjuhistest, paigaldatakse vajalikesse kohtadesse (masinad, mahutid, juurdepääsuteed). Märkide täpsed asukohad määrab tootmisjaama omanik koos tarnijatega pärast ehitustööde lõppu vastavalt kohalikele oludele.

Tootmisjaama olulised ohutuskomponendid - ohutus- ja mõõtmistehnika . Gaasilekke hoiatusseadis. Koostootmisjaama ruum on varustatud gaasilekke hoiatusseadisega. Seadmes olevad detektorid reageerivad metaanile, mis on biogaasi oluline komponent. Gaasilekke hoiatusseadis teavitab pidevalt mõõdetud gaasi kontsentratsioonist ja piirväärtuse ületamisest. Piirväärtuseks on seadistatud 40% alumisest plahvatuslimiidist (40%- UEG). Biogaasi põhikomponendi metaani väärtus on õhus umbes 4,4 vol-%. Kui arvestada, et biogaas sisaldab metaani 53% ulatuses, siis on see väärtus õhus umbes 8,3 vol-%. Kui piirväärtus ületatakse, käivitab gaasilekke hoiatusseadis LED-kuvaril alarmi ja lülitab sisse vastavad alarmireleed. Edastatud analoogväljundisignaal transformeeritakse süsteemi juhtumiseadmes. Seade lülitab välja kõik kaitsmata draiverid. Seejärel süttib plinktulede vilkuv hoiatussignaal ja rikketelefonile/telefonidele saadetud SMS-sõnum teavitab operaatorit tekkinud olukorrast. Gaasilekke hoiatusseadis on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikes piirkondades nagu sätestab ATEX-100a. Koostootmisjaama ruumi ventileerimine toimub läbi jaotatud summutiga sundventilatsiooni.

Gaasisiiber Gaasikork paigaldatakse koostootmisjaama ruumi väliseinale. See märgistatakse arusaadavalt ja kasutatakse kaitseventiilina. Kui gaasi tootmine katkeb, seiskub mootor otsekohe.

Üle- ja alarõhumõõtur Kõik fermentaatorid on varustatud üle/alarõhumõõturitega, mis on ääriku ventiilil ja väldivad keelatud rõhku gaasimahutite ja -kogumispaakide sees. Mõõtur töötab vahemikus +5,5 mbar kuni -1 mbar. Reguleeritakse 0,5 mbar-iste sammudena. Mõõtur on ohutu ja asub kergesti ligipääsetavas kohas. Lisaks on mõõturit lihtne hooldada ja juhtida. Mõõtur paigaldatakse ristloodis ja kaetakse hõõrdumiskindla kattega. Mõõtur paigaldatakse ummistuste vältimiseks mahuti nivoost kõrgemale. Töötajad peavad kontrollima mõõturi täituvuse taset iga päev. Küljel asetsevad katseklaasid on mõeldud kontrollimiseks. Külmal ajal kasutatakse tagavaravedelikuna antifriisi, mis talub temperatuuri kuni -30 °C. OÜ Vetepere 30 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Avariiolukorra juhtimisseadis. Tootmisjaam on varustatud mitme avariiolukorra juhtimisseadisega. Need on märgistatud silmatorkavalt punase värviga. Igal lülitil on avariiolukorra juhtimisahelas spetsiifiline käsklus. Lüliti aktiveerimisel lülitatakse ohtlikud agregaadid (mootorid, segistid, pumbad, …) välja.

Sõltumatu toiteallikas (IPS). IPS-i võimsus vastab koostootmisjaama akude võimsusele (12 V / 140 Ah). IPS töötab toitevaheldi akudel. Toitevaheldi varustab andureid ja juhib PC-d.

Arvutiprotsessi juhtimine. Tootmisjaama juhib arvutisüsteem (CPC), mis kasutab loogilist programmjuhtimist (PLC) koos visualiseerimist võimaldava tarkvaraga. Nii kohapealne operaator kui kaugelasuv tootja saab tootmisjaama otsepildis jälgida ja juhtida. CPC registreerib kõik mõõteriistade akustilised või optilised signaalid, hoiatused või rikked. Samal ajal juhib CPC vajalikke lülitusi, mis aitavad rikkeid (nt deaktiveerib pumbad, sulgeb ventiilid) vältida. Mõnede rikete puhul tuleb rikke eemaldamiseks ja hilisemate ohtude vältimiseks rike manuaalselt eemaldada.

5.3. Tootmisjaama tööohutus.

Tootmisjaama ehitamine ja käitamine toimub rangete eeskirjade alusel, mis põhinevad Töökaitseseadusel, Töötervishoiu- ja tööohutuseseadusel, Tööstusohutuse ja tervishoiu määrusel ja Õnnetuste vältimise eeskirjadel.

Kaitseehitised. Punkrid, šahtid ja kontrollkaevud. Maa sees asuvad punkrite, šahtide ja kontrollkaevude planeerimine ja ehitamine toimub õnnetuste vältimise eeskirjade alusel (Unfallverhütungsvorschrift VSG). Avad tuleb katta võrede või muu sarnasega, et vältida inimeste sissekukkumist. Punkrite, šahtide ja kontrollkaevude täitmise ajal tagurdavad transportivad sõidukid pjedestaali juurde ja kukkumise vältimiseks tuleb järgida eeskirja. Mahutid . Teenindusplatvormide juures olevad mahutid ja töötavad fermentaatorid on varustatud reelingute ja kaitserinnatistega, aga ka käe- ja põlvekõrguste reelingutega nagu sätestab VSG. Töökohani viivad fikseeritud astmed, mis on kaugemal kui 5 m, varustatakse redeli ohutuskarkassiga alates 3 m kõrguselt. Täiendavad vaheastmed paigaldatakse, kui astmed ulatuvad kaugemale kui 10 m. Nimetatud ettevaatusabinõud aitavad vältida kukkumist. Kontrollkaevud on mõeldud puhastamiseks ja hooldustöödeks ja vastavad DN 800 sätetele ning on vähemalt mõõtudega 800 x 600 mm.

OÜ Vetepere 31 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Tehniline kaitsesüsteem. Häiresüsteem . Biogaasitehase automaatika- ja monitooringusüsteem on varustatud loogilise programmjuhtimisega (PLC). Protsesside vaatlemiseks on paigaldatud allavoolu visualiseerimissüsteem ja transformeeritud signaalid on PLC-s programmeeritud. Turvalisusega seotud häired registreeritakse ja talletatakse visualiseerimisprogrammis ning edastatakse välimise SMS-serveri üldkasutatava sideliini kaudu mobiiltelefoni ooterežiimile. Kui tekib ohutuse seisukohast oluline häire, siis valves olev isik peab sõitma kohe tootmisjaama ja teostama tõrkeotsingu. Kui tehases on voolukatkestus, saab sarnaselt saata ka sõnumi PLC-st, sest visualiseerimis- ja sisekommunikatsioonisüsteemid töötavad iseseisvalt toiteallikalt.

Organisatsiooni kaitse. Tehase dokumentatsioon . Kui ehitus on lõppenud ja tootmisjaam on edukalt käivitatud, siis annab tootja üle tehase täpse dokumentatsiooni, sealhulgas lekke- ja funktsioonitestid, materjalide sertifikaadid, vastavustunnistused ning kasutusjuhendid. Tootmisjaam märgistatakse üldeeskirjade alusel nagu muu tehnoloogia.

Töötajate koolitus. Tootmisjaama ehitaja juhendab käivitamise ajal ja kahe kuu jooksul kõiki töötajaid, kes vastutavad tootmisjaama tehnilise juhtimise eest. Töötajatele tutvustatakse tootmisjaamas töötamise võimalikke ohte, milleks on kukkumine ja ohtlike ainete vabanemine.

Personali ja ettevõtte hügieen. Tootmisjaamas leidub mitmeid mikroobe. Seetõttu tuleb järgida mitmesuguseid ettevaatusabinõusid, et vältida ohtu personalile ning tagada avalikkuse üldine heaolu ja veterinaariaalaseid hügieeninõudeid. Üldnõuded. Enne töödega alustamist tutvustatakse tootmisjaama personalile ja teistele töötajatele vajalikke hügieenimeetmeid. Personal peab täitma isikliku hügieeninõudeid, et vältida mikroobide põhjustatud infektsioone ja terviseriske. Pikaajalist personali vaktsineeritakse teetanuse ja A/B-hepatiidi vastu kohustuslikus korras. Vältida tuleks toidu ja joogi hoidmist tehases pikema aja vältel. Enne söömist tuleb käed põhjalikult pesta ja desinfitseerida ning süüa tohib ainult puhkeruumis. Riietus. Tänavariietus tuleb vahetada tööriiete vastu enne töö algust. Tänava- ja tööriiete hoidmiseks on igale töötajale ette nähtud eraldi riidekapid. Iga töötaja peseb oma tööriideid regulaarselt. Toormega saastatud riided tuleb kohe vahetada. Selleks otstarbeks on tootmisjaamas olemas teine komplekt tööriideid. Tehases töötamise ajal kantakse kõikide toimingute tegemise ajal kaitseriietust.

Isiklikud hügieeninõuded. OÜ Vetepere 32 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Kui toore satub nahale, tuleb see viivitamatult eemaldada ja ainega kokkupuutunud nahapind desinfitseerida. Enne tootmisjaamast lahkumist ja tänavariietuse selga panemist, tuleb kogu keha võimalikult efektiivselt puhastada.

Vigastused. Vigastuse korral tuleb haava vahepeal puhastada ja veekindla sidemega kinni siduda. Kui haav ei ole korralikult paranenud, ei tohi jätkata tööülesandeid, mille puhul võib esineda kokkupuudet toormega. Tehnokeskuses on olemas esmaabivahendid. Kui vigastus ei parane, tuleb pöörduda arsti poole.

Kaitseriietus. Tootmisjaamas tuleb tööajal kanda kaitsekindaid, et vältida muljumist ja hõõrdumist tehniliste vahenditega töötamisel. Lisaks tuleb kanda turvajalatseid, mille terasest ninad väldivad kukkuvate esemete poolt põhjustatud vigastusi. Enne kui sisenete koostootmisjaama ruumi, kus töötavad masinad, pange pähe sobivad kõrvaklapid.

Väljapääsud ja evakuatsiooniteed. Ehitiste väljapääsud ja evakuatsiooniteed ning tuletõrjeväljapääsud ja välispiirkonnad on tähistatud vastavate märkidega ning peavad olema alati vabad. Eeskirjad ja mõõtmed vastavad kutseühenduste eeskirjadele, mis kehtivad tööstuses ja tagavad ohutuse (BGV = Berufsgenossenschaftliche Vorschriften). Käitamise ajal ei tohi lukustada väljapääsude ja tuletõrjeväljapääsude uksi ning nende suunas peab saama väljumiseks alati vabalt liikuda. Tootmisjaama territooriumil regulaarselt viibivaid töötajaid informeeritakse väljapääsude ja evakuatsiooniteede olemasolust.

5.4. Tootmisjaamas plahvatusohu vältimine.

Suure veesisaldusega toore nagu läga, jõusööt või digestaat ei ole tuleohtlikud. Potentsiaalsed süttimiskohad on seotud biogaasiga. Tootmisjaamast tulev biogaas baseerub sõnnikul ja lägal ning sisaldab ligikaudu 53% metaani, mis moodustab biogaasi tuleohtliku koostisosa. Tootmisjaama toodangu kõrge CO 2-sisaldus (ligikaudu 45%) annab biogaasile suhteliselt väikese leegi levikiiruse. Biogaas sisaldab väikeses koguses vesiniksulfiidi (s.t ppm vahemik), mis ei mõjuta süttimispunkti märkimisväärselt.

Süttimisoht. Tootmisjaama erinevates osades võib tekkida plahvatusohtlik olukord, eriti tootmisjaama gaasikogumise piirkonnas ja selle lähedal. Biogaasi käsitletakse tootmisjaama täiesti kinnistes osades, seega tuleb tootmisjaama ohutuse tagamiseks vältida gaasi väljumist gaasikogujatest ja sisemist hapnikuleket.

OÜ Vetepere 33 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Tabel 7. Tootmisjaama osa Konfiguratsioon Klassifikatsioon süttimispunktist tuleneva riski alusel Tahkeaine Avatud konstruktsioon ja aeroobne keskkond välistavad Puudub dosaatorseade metaani kogunemise. Desulfureerimine Gaasi desulfureerimine toimub biokatalüüsil, milleks Väike kasutatakse gaasikoguja kõikides osades hapnikusegu. Kompressoriga varustatud ventilaator surub hapniku biogaasi. Õhukogus oleneb toodetud biogaasi kogusest, mille hapnikusisaldust mõõdetakse. Ventilaatori rikke korral võib mahutites tekkida tuleohtlik segu. Gaas väljub süsteemist ainult lekke korral.

Gaasitorud Gaasitorustik on valmistatud keevitatud roostevabast Väike terasest ja/või HD-PE-st. Torustiku tehniline klass on „alaliselt suletud”, kuigi oksüdeeruvat õhku puhutakse sisse desulfureerimisprotsessi ajal. Otsene plahvatusoht puudub, aga ei saa täielikult vältida kergestisüttiva õhu kogunemist, eriti saabumis- või lahkumisprotseduuride ajal.

Koostootmisjaam Kinnises süsteemis on tarbimisavad, mille läheduses ei ole Väike kuni keskmine (CHP)/gaasipõleti hapnikku. Ka tehniliselt „alaliselt suletud” gaasitorustiku ja äärikühenduste juures on alati olemas lekkeoht. Gaasipõleti avaneb õue, loomulik õhuliikumine tagab gaasi hajumise ja lahustumise. PLT poolt juhitud metaaniandur jälgib CHP paigalduskohta.

Kondensaadikaev Kondensaadikaev asub tavaliselt gaasitorustiku kõige Väike kuni keskmine madalamas punktis. Kondensaat kogutakse lisaväljavoolu kaudu, mis asub gaasitoru ja kondensaadikaevu vahel. Tavakäituse tingimistes on see täis või kondensaadiga täidetud, mis välistab biogaasi lekke kondensaadikaevu ja gaasi ning õhu plahvatusohtliku segu tekkimise. Täituvust ei saa väga täpselt jälgida, sest lisaväljavoolu kuivamisel pääseb biogaas takistusteta välja ja seetõttu klassifitseeritakse kondensaadikaevu kui potentsiaalselt ohtlikku piirkonda.

Gaasi Gaasipuhastussüsteemi gaasikompressoris on pöörlev osa, Keskmine puhastussüsteem mis takistab sädeme tekkimist ja seega ka plahvatusohtu. (k.a Võimalus, et gaasitorustiku sees tekib tuleohtlik segu, ei ole gaasikompressor) kuigi suur.

Järelfermentaator Optimaalsetes käärimistingimustes ja lühikesel ooteajal Keskmine toimub anaeroobses keskkonnas piiratud lagunemine. Moodustub väike kogus biogaasi. Gaas võib lekkida mahuti katusest või teistest tehase tehniliselt suletud osadest (seinapraod ja kontrollavad). Üle/alarõhuvastased kaitseseadmed tasakaalustavad rõhku tehase erinevates osades seisaku ajal. Väikese gaasikoguse eraldumine on siinkohal normaalne. Fermentaator 1 Optimaalsetes käärimistingimustes ja pikal ooteajal laguneb Keskmine kuni suur värske toore anaeroobsetes tingimustes. Biogaasi moodustub suurtes kogustes. Gaas võib lekkida mahuti katusest või teistest tehniliselt suletud tehase osadest (seinapraod ja kontrollavad). Üle/alarõhuvastased kaitseseadmed tasakaalustavad rõhku tehase erinevates osades seisaku ajal. Väikese gaasikoguse eraldumine on siinkohal normaalne. OÜ Vetepere 34 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Tootmisjaama osa Konfiguratsioon Klassifikatsioon süttimispunktist tuleneva riski alusel Fermentaator 2 Optimaalsetes käärimistingimustes ja pikal ooteajal laguneb Keskmine kuni suur värske toore anaeroobsetes tingimustes. Biogaasi moodustub suurtes kogustes. Gaas võib lekkida mahuti katusest või teistest tehniliselt suletud tehase osadest (seinapraod ja kontrollavad). Üle/alarõhuvastased kaitseseadmed tasakaalustavad rõhku tehase erinevates osades seisaku ajal. Väikese gaasikoguse eraldumine on siinkohal normaalne.

Tsooni klassifikatsioon. Efektiivsete süttimisvastaste kaitseseadmete rakendamiseks tuleb plahvatusohtlikud tsoonid määratleda. Plahvatusohtlikud tsoonid märgitakse korruseplaanidele ja - sektsioonidele ning tähistatakse tootmisjaama territooriumil hoiatussiltidega. Plahvatusohtlikud piirkonnad on ruumid, kus võib tekkida plahvatusoht lähtuvalt asukohast ja käitamistingimustest. Plahvatusohtlike piirkondade klassifikatsioon põhineb võimalikul plahvatusohul. Järgnev ülevaade tutvustab biogaasitehase plahvatusohtlikeks tsoonideks jagamist:

Tabel 8. Sisemised plahvatusohtlikud tsoonid

Tehase osa Kategooria Observatsioon Süttimist välistavad meetmed

Fermentaator 1 Tsoon 1 Kogu mahuti sisemus on *Elektrisüsteemid mahuti sees plahvatusohtlik tsoon; ei ole plahvatusohtlikud või ainult töö lülitatakse välja käivitamisel/lõpetamisel täitmise/tühjendamise ajaks. Fermentaator 2 Tsoon 1 Kogu mahuti sisemus on * plahvatusohtlik tsoon; ainult töö käivitamisel/lõpetamisel Järelfermentaator Tsoon 1 Kogu mahuti sisemus on * plahvatusohtlik tsoon; ainult töö käivitamisel/lõpetamisel

Gaasitorud Tsoon 1 Kogu mahuti sisemus on * plahvatusohtlik tsoon; ainult töö käivitamisel/lõpetamisel

Tootmisjaamast väljapoole jäävad plahvatusohtlikud tsoonid on kontsentrilised. Kohti, kus lõikuvad sama kategooria plahvatusohtlikud tsoonid, peetakse tsooni piirideks.

Tabel 9. Välimised plahvatusohtlikud tsoonid

Tootmisjaama osa Kategooria Observatsioon/vahemaad Süttimist välistavad meetmed Fermentaator 1

Gaasikoguja Tsoon 2 raadius 3 meetrit *Käitamiseks kasutatakse materjale, mis on lubatud antud tsoonis vastavalt Euroopa Komisjoni direktiivi 94/9/ Lisa 1 sätetele* OÜ Vetepere 35 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Välimised plahvatusohtlikud tsoonid

Tootmisjaama osa Kategooria Observatsioon/vahemaad Süttimist välistavad meetmed Üle/alarõhuvastane Tsoon 1 raadius 1 meeter * kaitseseade Tsoon 2 raadius 3 meetrit *

Fermentaator 2

Gaasikoguja Tsoon 2 raadius 3 meetrit *

Üle/alarõhuvastane Tsoon 1 raadius 1 meetrit * kaitseseade Tsoon 2 raadius 3 meetrit *

Järelfermentaator

Gaasikoguja Tsoon 2 raadius 3 meetrit *

Üle/madalrõhuvastane Tsoon 1 raadius 1 meeter * kaitseseade Tsoon 2 raadius 3 meetrit *

Märgid. Sissekäik plahvatusohtlikku tsooni tähistatakse hoiatussiltidega vastavalt Euroopa Komisjoni direktiivi 1999/92 Lisa III sätetele. Meetmed plahvatusohu vältimiseks. Plahvatusohu vältimiseks ja selle eest hoiatamiseks rakendatakse erinevaid meetmeid: • Siseõhu jälgimine suletud ruumis, kus gaasileke on võimalik (nt koostootmisjaama mahutid). • Kõikide ajamite plahvatusohtu välistav konfiguratsioon ja mõõteriistad plahvatusohtlikes piirkondades. • Süttimist välistavate seadmete kasutamine ülesvoolu, kus biogaasi segatakse õhuga (nt koostootmisjaam, gaasipõletid, desulfureerimissüsteemid, gaasikompressorid). Kui plahvatus peaks siiski toimuma, takistavad süttimist vältivad seadmed süsteemis tulelevikut ülespoole. • Avarii korral lülituvad tootmisjaama erinevate osade elektrisüsteemid täielikult välja (nt kui koostootmisjaama juures on metaani kogunenud 40% üle plahvatusohtliku alampiiri).

5.5. Läga ja sõnniku kogumiseks ning digestaadi ladustamiseks vajalikud laguunid, hoidlad ja mahutid ning nende seisukord.

Läga vedamiseks biogaasijaama hakatakse kasutama autotransporti – 20 tonnise kandevõimega kinniseid mahuteid poolhaagistel ning enamvähem sama suure kandevõimega veokeid tahesõnniku tarbeks, mis pealt kaetakse. Seega on vajalik, et kohapeal farmide juures oleksid läga või sõnniku kogumiseks vähemalt 25 tonnise mahutavusega hoidlad või mahutid. Läga või sõnnik veetakse ära biogaasijaama kohe, OÜ Vetepere 36 Töö nr. KMH – 2008 - 01

kui hoidlasse või mahutisse on kogunenud ühe koorma jagu – 20 tonni läga või sõnnikut. Peale läga või sõnniku käitlemist biogaasijaamas tuuakse farmide juurde tagasi sama kogus digestaati. Digestaadi ladustamiseks peavad farmide juures olema veekindlad hoidlad või laguunid, mis mahutavad laotusperioodide vahelisel ajal tekkiva digestaadi koguse. Kui hoidlad või laguunid on katuseta, siis tuleb juurde arvata ka sademete hulk sellel ajaperioodil. Tabelis 10 on kirjeldatud farmide juures paiknevaid olemasolevaid läga ja sõnniku mahuteid, hoidlaid ja laguune ning on antud hinnang, kui suuri mahuteid, hoidlaid ja laguune on tegelikult vaja.

Läga ja sõnniku mahutid, hoidlad ja laguunid. Tabel 10. Objekt Olemasolevad kasutatavad (m 3) Lahendused - tegelik vajadus (m 3) Pumpla Hoidlad Laguunid OÜ Saaremetsa Ca 40 uus, 7500 - Uusi mahuteid ei ole vaja. Digestaat Hulja veisefarm pumbatakse uus tuuakse olemasolevasse hoidlasse. Ära üle päeva roostevaba veetakse vastavalt vajadusele pumplast. OÜ Saaremetsa - 4000 - Soovitatav on vedada digestaat Hulja Neeruti lahtine veisefarmi hoidlasse. noorkarjafarm korras OÜ Vetiku st Ca 40 uus, - 10000 Uusi mahuteid ei ole vaja. Digestaat Vetiku uus laut pumbatakse uus tuuakse olemasolevasse laguuni. Ära üle päeva veetakse vastavalt vajadusele pumplast. OÜ Piira Talu - 200 lahtine, - Vaja on ca 3600 m 3 mahuga digestaadi Piira farmid vajab re- mahutit. 2009. a. ehitatakse uus monti, ehit. tahesõnniku hoidla. Kui olemasolev 200 uus 5000 m3 hoidla tehakse korda, siis uut hoidlat saab kasutada digestaadi hoidlana või digestaat jäetakse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni. OÜ Vetiku st Ca 40 uus - 9000+ 7000 Uusi mahuteid ei ole vaja. Digestaat Vetiku uus laut OÜ pumbatakse uued tuuakse olemasolevatesse laguuni. Ära Kaarli Farm üle päeva veetakse vastavalt vajadusele pumplast. Kaarli veisefarm OÜ Tammikus - 4000 - Soovitatav on ehitada juurde digestaadi Vinni veisefarm uus, lahtine laguun mahuga, mis rahuldab lisaks Vinni veisefarmi vajadusele 4000 m 3 ka Ants Ossip sigalate vajadusi 7660 m 3 ja Piira farmide vajadust 7200 arvestusega, et on 2 laotusperioodi aastas 18860 : 2 = 9430 m3. Ants Ossip Pumbatakse 360 + 100 + - Vaja on ca 1300 m 3 mahuga digestaadi Vaeküla sigala iga päev 100 kolm mahutit. Võimalikuks lahenduseks on ka, iseseisvat et digestaat jäetakse OÜ Tammikus Vinni vana hoidlat veisefarmi digestaadi laguuni. Ants Ossip - 500 + 300 - Vaja on ca 1100 m 3 mahuga digestaadi Vetiku sigala lahtised, mahutit. Võimalikuks lahenduseks on ka, korras et digestaat jäetakse rajatavasse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni või Vetiku uue lauda laguuni. Ants Ossip Pumbatakse 1200 + 90 - Vaja on ca 750 m 3 mahuga digestaadi Vana-Vinni sigala iga päev ühendatud mahutit, milleks tuleb olemasolevad lahtised, mahutid ringi ehitada. Võimalikuks vajab lahenduseks on ka, et digestaat jäetakse remonti OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni. OÜ Vetepere 37 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Tabel 10 järg. Objekt Olemasolevad kasutatavad (m 3) Lahendused - tegelik vajadus (m 3) Pumpla Hoidlad Laguunid Ants Ossip Kord 2000 läga - Vaja on ca 1250 m 3 mahuga digestaadi Inju uus sigala nädalas pealt lahtine mahutit, milleks saab kasutada lastakse 500 lahtine olemasolevat suuremat mahutit. Läga hoidlasse tahe pumbatakse otse autosse. Ants Ossip Ca 40 1200 - Vaja on ca 1880 m 3 mahuga digestaadi Inju vana sigala pumbatakse lahtine mahutit, on 1200 m 3 mahuti. 680 m3 üle päeva jäetakse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni. Ära veetakse vastavalt vajadusele pumplast. Diana Pärna Arkna Ca 25 - 4000 Uusi mahuteid ei ole vaja. Digestaat karjatalu pumbatakse uus tuuakse olemasolevasse laguuni. Ära üle päeva veetakse vastavalt vajadusele pumplast. Männiku Farm AS - 5000 - Vaja on ca 5000 m 3 mahuga digestaadi Ubja Veisefarm katusega mahutit. Võimalikuks lahenduseks on ka, uus et digestaat jäetakse OÜ Kaarli Farm Kaarli veisefarm digestaadi laguuni.

Sea- ja veiseläga orienteeruv käideldav kogus on 88 000 t/a. Läga või sõnnik tuuakse biogaasijaama järgmistest lähiümbruskonna farmidest: • OÜ Saaremetsa, Roodevälja, Sõmeru vald. - Hulja veisefarm, 8000 t/a läga kuivaine sisaldusega 8 % (vt. fotod 3 ja 4); - Neeruti noorkarjafarm, 3500 t/a tahesõnnikut (vt. foto 5); • OÜ Vetiku ST, Vetiku k., Vinni vald. Vetiku uus laut, 14000 t/a veise läga kuivaine sisaldusega 7 % (vt. fotod 6 ja 7); • OÜ Piira Talu, Piira, Vinni vald. Piira farmid, 7200 t/a, millest 50 % on veiste tahesõnnik kuivaine sisaldusega ca 40 % ja 50 % läga kuivaine sisaldusega 7 %; • OÜ Kaarli Farm, Puiestee 2, Sõmeru. Kaarli veisefarm, 16000 t/a, läga kuivaine sisaldusega 7 % (vt. fotod 8 ja 9); • OÜ Tammikus, Vinni, Vinni vald. Vinni veisefarm, 8000 t/a, tahesõnnik kuivaine sisaldusega ca 40 % (vt. fotod 10); • Ants Ossip sigalad, Vinni, Vinni vald: - Vaeküla sigala, 2600 t/a läga kuivaine sisaldusega 8 % (vt. fotod 11); - Vetiku sigala, 2200 t/a tahesõnnikut kuivaine sisaldusega ca 40 % (vt. fotod 12 ja 13); - Vana-Vinni sigala, 1500 t/a läga kuivaine sisaldusega ca 6 - 12 % (vt foto 14); - Inju uus ja vana sigala, 2000 t/a läga kuivaine sisaldusega 8 % ja 500 t/a tahesõnnikut kuivaine sisaldusega ca 40 % (vt foto 15) + 3750 t/a läga kuivaine sisaldusega 8 % (vt. fotod 16); • OÜ Arkna Karjatalu, Arkna, Rakvere vald. Arkna uus lüpsikarjalaut, 6000 t/a, läga kuivaine sisaldusega 8 % (vt. fotod 17); • Männiku Farm AS, Ubja, Sõmeru vald. Ubja veisefarm, 10000 t/a tahesõnnikut kuivaine sisaldusega ca 40 % (vt. foto 18). OÜ Vetepere 38 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 3. OÜ Saaremetsa Hulja veisefarmi lägapumpla.

Foto 4. OÜ Saaremetsa Hulja veisefarmi lägahoidla.

OÜ Vetepere 39 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 5. OÜ Saaremetsa Neeruti noorkarjafarmi tahesõnniku hoidla.

Foto 6. OÜ Vetiku ST Vetiku uue lauda lägapumpla. OÜ Vetepere 40 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 7. OÜ Vetiku ST Vetiku uue lauda lägalaguun.

Foto 8. OÜ Kaarli Farm Kaarli veisefarm lägalaguun mahuga 7000 m 3.

OÜ Vetepere 41 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 9. OÜ Kaarli Farm Kaarli veisefarm lägalaguun mahuga 9000 m 3.

Foto 10. OÜ Tammikus Vinni veisefarmi tahesõnniku hoidla. OÜ Vetepere 42 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 11. Ants Ossip Vaeküla sigala lägahoidla.

Foto 12. Ants Ossip Vetiku sigala lägahoidla.

OÜ Vetepere 43 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 13. Ants Ossip Vetiku sigala tahesõnniku hoidla.

Foto 14. Ants Ossip Vana-Vigala sigala lägahoidla. OÜ Vetepere 44 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 15. Ants Ossip Inju uue (ülemise) sigala lägahoidla.

Foto 16. Ants Ossip Inju vana (alumise) sigala lägahoidla. OÜ Vetepere 45 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 17. OÜ Arkna Karjatalu Arkna uue lüpsikarjalauda lägalaguun mahuga 4000 m 3. Paremal laut ja lägapumpla.

Foto 18. Männiku Farm AS Ubja veisefarmi katusega tahesõnniku hoidla.

OÜ Vetepere 46 Töö nr. KMH – 2008 - 01

6. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus SPD koostamise ajal.

Kavandatav tegevus, OÜ 4E Biofond poolt Vinni valda Vinni alevikku Vilgu maaüksusele sea- ja veiselägast ja tahesõnnikust metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamine ja kasutamine, mõjutab otseselt ainult ehitustegevusega seotud kinnistute keskkonnaseisundit: - biogaasijaam Vilgu kinnistule (katastritunnus 90002:001:0058); - gaasitorustik kinnistutele: Vilgu kinnistutele (katastritunnused 90002:001:0058 ja 90002:001:0059), Niidu kinnistule (katastritunnus 90002:001:0056) ja Põllu tn. 5 kinnistule (katastritunnus 90002:002:0025); - torustik läbib Vilgu-Vinni-Pajusti T-17125 teed (katastritunnus 90002:001:2820); - soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam Põllu tn. 3 Katlamaja kinnistule (katastritunnus 90002:002:0024).

Biogaasijaama ja katlamajas elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ning sõnnikulaguunide ja -hoidlate kasutamine ning sõnniku ja digestaadi vedamine mõjutab keskkonna seisundit kogu vaadeldavas piirkonnas ja kasutuses olevatel maadel. Seoses sellega kirjeldame järgnevalt kogu vaadeldava piirkonna keskkonnaseisundit.

Kliima. Eesti asub üleminekuvööndis mereliselt kliimalt kontinentaalsele. Iseloomulik on pikk, pehme ja niiske talveperiood ning lühike, jahe ja niiske suvi. Suurt mõju avaldavad Atlandilt tulevad tsüklonid, millest johtub ilmastiku muutlikkus. Eriti vahelduv on ilmastik külmal aastaajal. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on aastakeskmised näitajad lähima Väike-Maarja vaatluspunkti ümbruses: - Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,1º C. Kõige soojem kuu on juuli (15,9º C) ja kõige külmem kuu on jaanuar (-7,6º C). - Tuule keskmine kiirus on 4,0 m/s, väikseim on see juulis (3,6 m/s) ja suurim novembrist jaanuari lõpuni (4,5 m/s). Tugevat tuult (15 m/s või rohkem) on aastas keskmiselt 4-6 päeval, peamiselt sügisel ja talvel. Suvel puhuvad sagedamini läänekaarte (edela-, lääne- ja loode-), talvel lõunakaarte (kagu-, ida- ja edela-) tuuled. - Keskmine sademete hulk on 653 mm aastas. Harilikult sajab kõige vähem veebruaris (ca 26 mm) ning kõige rohkem augustis (90 mm), kuid ka kuude sademete hulk kõigub suuresti. Äikest on aastas keskmiselt paarikümnel päeval. Sademetega päevade keskmine arv aastas on 127. - Lumikate ilmub tavaliselt novembri esimesel dekaadil ja kaob aprilli keskpaigas. Püsiv lumikate kestab paljuaastase keskmisena detsembri keskpaigast märtsi lõpuni. Lumikatte suurimaks dekaadi keskmiseks paksuseks lagedal on mõõdetud ligikaudu 35 cm. Keskmine lumikattega päevade arv on 120. - Aasta keskmine õhurõhk on 998,3 hPa. OÜ Vetepere 47 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused. Vinni vald asub Pandivere kõrgustikul. Vinni piirkonnas on geoloogilisel läbilõikel selgelt eristatav kristalne aluspõhi ja settekivimeist pealiskord. Pinnamood on valdavalt lainjas tasandik. Pinnakatte paksus on väike - alla 2 m valla keskosas, lõuna- ja põhjaosas on pinnakatte paksus 10 – 15 m. Suhteliselt vähe on valla piires põldusid (metsa 60%, põldusid 30%). Lubjakivi, mille kogupaksus Vinni piirkonnas ulatub 90 m-ni on karstunud, lõheline ja seda läbivad kirdesuunalised rikkevööndid. Fennoskandia kilbi kritsalliinsel aluskorral, mis on esindatud põhiliselt moondekivimitega (gneissis, migmatiidid jne), lasub võrdlemisi paks (200 – 500 m) settekivimite kompleks. Viimane koosneb (alt ülesse): terrigeensetest vendi ja alamkambriumi setetest (liivakivist, aleuroliidist ja savist), ordoviitsiumi karbonaatsetest settekivimitest (põhiliselt lubjakivist) ja katvatest kvarternaarsetest setetest (põhiliselt moreenist). Aluspõhjalised settekivimid on läbi lõigatud üksikute sügavate loodesuunaliste mattunud ürgorgude poolt, mis täidetud jääaegsete (moreenide, liivade) kui ka hilisemate jääjärveliste ja mereliste setetega (liivade, savide ja saviliivadega). Settekivimite monoklinaalne lasuvus on rikutud subvertikaalsete tektooniliste rikketsoonide poolt, millega kaasneb kivimite purustus ning kivimiblokkide vertikaalsed nihked. Piirkonnas võib eristada neli põhjaveekompleksi: - Kvaternaari lasundi paksus piirkonnas on 5-10 meetrit, alvaritel kvaternaari setted kas puuduvad või on esindatud paksusega mõnest kuni mõnekümne sentimeetrini. Looduslik pinnakate koosneb põhiliselt glatsiaalsetest saviliiv- ja liivsavimoreenidest, kus on kuni 35 % jämepurdu ning fluvioglatsiaalsetest liivadest-kruusadest, mis on kompleksi vettsisaldavaks osaks. Veekompleks toitub atmosfäärisademetest. Enamasti Vinni vallas nimetatud põhjaveekompleksi vett tarbeveena ei kasutata, kuna kompleks on piirkonnas õhuke, reostuse eest kaitsmata või halvasti kaitstud ning deebitid on väikesed. Kvaternaari veekompleks lasub vahetult ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud. - Ordoviitsiumi põhjaveekompleks paikneb lubjakivides, kompleksis võib eristada viit põhjaveeladet, mille omavaheliste veepidemetena esinevad merglid ja savikad lubjakivid. Veekompleksi alumiseks veepidemeks on alamordoviitsiumi savikad lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m. Kogu veekompleksi paksus on piirkonnas olenevalt reljeefist 60-100 m. Valdav põhjavee liikumissuund toimub lõunast põhja suunas. Põhjavesi on lubjakivides reeglina nõrgalt surveline, kohati väljub allikatena maapinnale. Veekompleks toitub atmosfäärisademetest, mis infiltreeruvad läbi lasuvate kvaternaarisetete. Ordoviitsiumi lubjakividele on kõige iseloomulikum nende lõhelisus ja karstumine, palju esineb kompleksis ka tektoonilisi rikkevööndeid. Kompleksi vett kasutatakse vallas enamasti ainult eramajapidamistes ja tehnoloogilise veena, kuna allub suhteliselt kergesti reostusele. Paljude erakaevude vees on probleeme kõrgenenud nitraatide sisaldusega. - Ordoviitsium-kambriumi veekompleks asub liivakivides paksusega 25-30 m. Põhjavesi on surveline, piesomeetriline tase on enamasti 10 - 20 m (sõltuvalt OÜ Vetepere 48 Töö nr. KMH – 2008 - 01

asukohast toite- või väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast. Veekihi lasumissügavus suureneb lõuna suunas. O-Cm veekiht on küllaltki hästi kaitstud, veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit. Samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m) ja veekiht võib teatud olukorras olla mõjutatud ülallasuvatest Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksi infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. O-Cm veekompleksi vett kasutatakse tarbeveena Vinni vallas kõige laialdasemalt, kuid kompleksi varud on suhteliselt piiratud ning kaevude deebitid madalamad võrreldes katvate ordoviitsiumi ja lamavate kambrium-vendi veekompleksidega. - Kambrium-vendi veekompleks asub liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kambrium-Vendi veekompleks jaguneb kaheks veekihiks: Voronka ja Gdovi veekihiks, mille vahel on ~26m paksune Kotlini kihistu savidest ja aleuroliitidest koosnev veepide. Veekompleksi tarbevaru on praktiliselt taastumatu, kuna vesi on formeerunud 10- 12 000 a. tagasi pärast jääaegsete sulavete infiltreerumise teel kompleksi, mille tagajärjel magestus sealne olemasolev kristalse aluskorra päritoluga mineraalvesi. Kambrium-Vendi veekompleksi vesi on Rakvere linna enamkasutatavaks põhjaveeallikaks. Vinni vallas kasutatakse seda vaid Vinni peapumpla puurkaevust. Maakasutus ja maavarad. Vinni valla pindala on 486,6 km 2. Valla tähtsaimaks loodusressursiks on viljakas maa. Maafondi kasutamise seisukohalt võib valla territooriumi tinglikult jagada loode -kagu suunalise Mõdriku-Rasivere joonega kaheks: joonest lääne poole jääb põllumajanduslikuks tootmiseks sobiv maa ja ida poole metsamaa. Kogu valla maakasutusest on haritavat maad ca 1/3. Haritava maa keskmine viljakus on kõrge - 44 hindepunkti. Põllumajandusmaa kasutamine on intensiivne, seda eriti valla kesk- ja põhjaosas. Valla pindalast 60 % on kaetud metsaga. Sellest suurem osa (10 935 ha ehk 63,1%) on Tudu metskonna kasutuses. Ligi 10 000 ha metsa on eraomandis. Loodusvarade kasutusest tingitud keskkonnamõjud seonduvad pinnase kaevandamise ja puidu kasutusega. Vald on küll rikas maavarade poolest, kuid (seni) väikeste tootmismahtude tõttu maavarade kaevandamine keskkonda ei ohusta. Üleriigilise tähtsusega maardlatest paiknevad vallas Eesti põlevkivimaardla perifeerne osa ja Rakvere fosforiidimaardla (osaliselt). Turbavarudelt on Vinni vald maakonna rikkamaid. Suuremat tähtsust omab ehituspaas, mille geoloogiliselt uuritud leiukoht asub Injus – Merikülas. Olulised on ka kruusliiv, liiv ja turvas. Piirkonna reostuskaitstus. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruses nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord §10 lg 8 ja 10 on toodud põhjavee loodusliku kaitstuse kriteeriumid ülalt tulevate reoainete suhtes. Kaitstus sõltub pinnakatte paksusest, filtratsiooniomadustest ja põhjavee tasemest. Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna ja R. Perens poolt on koostatud 2001. aastal Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000 (vt. joonis 3) ja selle juurde seletuskiri (tekst 48 lk., 1 graafiline lisa (EGF)). Kaardi koostamisel ning põhjavee OÜ Vetepere 49 Töö nr. KMH – 2008 - 01 seisundi ja põhjavee loodusliku kaitstuse hindamisel olid põhiliseks aluseks kompleksse geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise materjalid.

Joonis 3. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardist. Vinni alevik ja uue biogaasijaama asukoht on nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

OÜ Vetepere 50 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Kaardi koostamisel on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: Kaitsmata (väga reostusohtlikud) alad. Põhjavesi on kaitsmata nii orgaaniliste kui mineraalsete reoainete suhtes, pinnakatte paksus kuni 2 m. Suuremõõtkavalisel geoloogilisel kaardistamisel on kaitsmata alad jagatud enamasti kaheks allüksuseks: 1) alvarid; 2) piirkonnad, kus moreeni paksus on 1-2 m. Kaardil mõõtkavas 1:400 000 ei ole neid alasid võimalik tehniliselt üksteisest eristada. Kaitsmata aladel saasteainete infiltratsiooniaeg on kuni 30 ööpäeva. Kaitsmata alade hulka kuuluvad põhimõtteliselt ka karsti levikualad, eriti kurisute valgalad. Üksikutest lehtritest koosneva karstivälja piir võib olla mõnikord ka laiem kui kaitsmata ala piir. Nõrgalt kaitstud (reostusohtlikud) alad. Saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Ka need alad on suurema mõõtkava puhul otstarbekas jagada alarajoonideks moreeni paksusega 2-5 m ja 5-10 m. Keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikud) alad. Saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 10-20 m; savi või liivsavi paksus 2-5 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on 200-400 ööpäeva. Survelise põhjavee esinemise korral jääb survepind püsivalt maapinna lähedale. Suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5- 10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva. Survelise põhjavee survepind on üle maapinna (põhjavee ülevoolu piirkond). Kaitstud (väga vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on üle 50 m või savikihi paksus vähemalt 10 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva. Vinni vald paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Tingituna keerulisest geoloogilisest ehitusest kogu Lääne-Virumaa, kaasa arvatud Vinni valla territooriumil, on praktiliselt terve valla ülemiste veekihtide põhjavesi reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud (vt. joonis 3). Suuremad kaitsmata põhjaveega alade massiivid levivad Viru-Jaagupi ja Koeravere ning Küti ja Aruküla vahelisel alal, aga ka Vana-Vinni küla ja Vinni aleviku läheduses. Väga palju on valla piires alvareid (pinnakatteta alad, kus paekihte katab vaid õhuke mullastik) ning alasid, kus pinnakatte paksus on alla kahe meetri. Kuna Vinni vallas on tegu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega, siis võib juba suhteliselt väike kütuse- või sõnnikureostus levida kiiresti ja kaugele. Tarbitava põhjaveekihi kvaliteet piirkonnas. Ühisveevärgi allikana on kasutusel järgmised põhjaveekihid: - Ordoviitsiumi veekompleks (O); - Ordoviitsium-kambriumi veekompleks (O-Cm); - Kambrium-vendi veekompleks (Cm-V).

OÜ Vetepere 51 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Ühisveevarustuseks kasutatav vesi saadakse põhiliselt põhjaveest. Peamiselt kasutatakse Ordoviitsium ja Ordoviitsium - Kambriumi veekomplekse. Hajaasustuses on kasutusel ka salvkaevud. Sõmeru, Vinni ja Rakvere valdadele on kehtestatud põhjaveevarud Keskkonnaministri 06. aprilli 2006. a. käskkirjaga nr. 408 “Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” T1-kategoorias kasutusajaga kuni 2020. a. lõpuni alljärgnevas mahus: - 1660 m 3/d Kambrium-Vendi veekompleksist ja - 1760 m 3/d Ordoviitsium-kambriumi veekompleksist. Vinni valla üheks oluliseks keskkonnaprobleemiks on põhjavee ülemise kihi, millest vett võetakse enamasti hajaasustuses salvkaevudega, reostatus lämmastikühenditega. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi vett kasutatakse vallas enamasti ainult eramajapidamistes ja tehnoloogilise veena, kuna see allub samuti suhteliselt kergesti reostusele. Paljude erakaevude vees on probleeme kõrgenenud nitraatide sisaldusega. Pindmine põllumajandusreostus jõuab suhteliselt kergesti põhjavette. Sellise olukorra on loonud muu hulgas looduslikud tingimused - põhjavee nõrk reostuskaitstus, pinnakatte paksus valdavalt 2…5 m ning farmide sõnnikuhoidlate halb seisukord. Valdav osa Vinni valla territooriumist paikneb Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku idanõlval. 2003. aastal loodi Pandivere- ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Võrreldes ülejäänud Eestiga on nitraaditundliku ala eripäraks paiknemine aluspõhjalise tuumikuga kõrgustikul, mida läbivad arvukad tektooniliste rikete vööndid ning paiknevad ulatuslikud karstialad, kus toimub intensiivne põhjavee varude täienemine. Pandivere nitraaditundliku ala on näidatud joonisel 4.

Joonis 4. Pandivere nitraaditundlikud alad Vinni asula ümbruses on näidatud sinise ruudustikuga (X-GIS Maa-amet. E-post: [email protected] , tel.: 6750866. M 1 : 10840. Nitraaditundlikud alad). OÜ Vetepere 52 Töö nr. KMH – 2008 - 01

O-Cm ja Cm-V veekompleksid on küllaltki hästi kaitstud. Sügavamates põhjaveekihtides on üle piirnormi raua sisaldus.

Pinnavesi ja selle kvaliteet. Valdav osa Vinni valla territooriumist paikneb Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku idanõlval, kus toimub intensiivne põhjavee varude täienemine. Põhjaveest toituvad miinimumperioodil allikad ja jõed. Et Pandivere kõrgustiku algab suur osa Eesti jõgedest, siis on põhjavee kvaliteet väga oluline ka jõgede vee kvaliteedi kujunemisel Põhjavee kvaliteeti mõjutavad eelkõige kohalikud punktreostusallikad: tehisaluseta sõnniku välihoidlad, asulate amortiseerunud kanalisatsioonirajatised ja puuduvad reoveepuhastid jms. Vinni valla suurim järv on Tudu järv, mille pindala ületab 25 ha ning kus kõige sügavam koht on 5 m. Järv asub Tudusoo maastikukaitsealal. Tuntud on ka Aravuse järv suurusega 5,3 ha ja sügavusega 3 meetrit. Nimetamist väärivad ka Saueaugu ajutised järvikud, Vetiku Suur- ja Väikejärv, Mõdriku allikatiigid, Roela paisjärv ja Puusepa järv. Vooluveekogusid on vaadeldavas piirkonnas vähe. Lähim on Sõmeru jõe algus, kaugemal idas ja kirdes kulgeb Kunda jõgi koos oma lisajõgedega. Suhteliselt puhta veega on Kunda jõgi. Mõõtmised on näidanud, et Pandivere nitraaditundliku ala enim reostunud veega jõgi on Sõmeru jõgi ja seda just allpool Vinni ja Vetiku tootmiskeskusi.

Välisõhu kvaliteet. Välisõhu kvaliteet on olnud piirkonniti aegajalt alates intensiivse lihaloomade ja piimakarja kasvatamise algusaastatest vahelduv. Välisõhu kvaliteeti on juba aastakümneid halvendanud peamiselt farmidest ja sõnnikuhoidlatest ja sõnniku laotamisel õhu kaudu levivad ebameeldivad lõhnad. Välisõhu kvaliteet halveneb eriti sõnniku segamise ajal sõnnikulaguunides ja sõnniku laotamise ajal. Sõnnikut segatakse jugapumpadega kolm korda hooaja jooksul ning samal ajal toimub ka laotamine: aprilli lõpus ja mai kuu alguses, juuni lõpus ja juuli kuu alguses, septembri ja oktoobri kuus. Kohapeal ebameeldivate lõhnade leviala suuruse ja intensiivsuse mõõtmisi sellel ajal tehtud ei ole. Muul ajal ebameeldivate lõhnadega märkimisväärseid probleeme ei ole ja olukorra võib hinnata rahuldavaks. Muud õhusaasteallikad (katlamajad jne.) vaadeldavas piirkonnas probleeme ei tekita.

Müra. Vaadeldavas piirkonnas on peamisteks müra allikateks transpordivahendid ja hooajatööde ajal põllutöömasinad. Vinni valla territooriumil asub kohalike teid ja tänavaid kokku 123,1 km ja avalikuks kasutuseks määratud erateid 173,0 km Teede üldine olukord on rahuldav, kohati hea. Riigiteede seisukord on hea. Erakinnistutel olevate avalikult kasutatavate teede avaliku kasutamisõiguse seadustamiseks on enamik kokkuleppeid maaomanikega sõlmitud. Halvimas seisundis on mustkattega (asfaldi või bituumeniga stabiliseeritud kattega) teed (Naaritsa ja Tööstuse tänav Pajustis, Kulina- Aruküla, Inju- Kakumäe, Küti- Kulina jm. teed). OÜ Vetepere 53 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Maanteedel ja põldudel ja ehitustegevuse käigus ehitusobjektidel tekib praegu müra, mis ei ületa tavalise tänavaliikluse müra (kuni 70 dB) taset ja seega ei ohusta inimeste tervist ja ümbritsevat keskkonda. Farmidest lähtuv müratase on ca 40 dB. Ekspert kontrollis tugimaanteedel liikluse intensiivsust 09. ja 11. märtsil. Ajavahemikus (tööajal) 7.00 kuni 17.00 saadi keskmiseks liiklusintensiivsuseks: - Vilgu-Vinni (17125) maanteel: 48 väiketranspordivahendit ning 12 veoautot, traktorit või bussi; - Mõdriku-Vinni (17205) maanteel 22 väiketranspordivahendit ning 7 veoautot, traktorit või bussi; - Mõdriku-Vilgu (17206) maanteel 13 väiketranspordivahendit ning 3 veoautot, traktorit või bussi; - Rakvere-Luige (17194) maanteel 261 väiketranspordivahendit ning 57 veoautot, traktorit või bussi. Vaadeldava piirkonna müratase on normide piires ja keskkonnaseisundi selles osas võib hinnata heaks.

Tehiskeskkond. Valla territooriumil paiknevaid tarbijaid varustab elektrienergiaga Eesti Energia AS. Koostatud on Vinni valla energeetika arengukava 2008 – 2015. Valla territooriumil olevaid 35 ja 10 kV elektriliine haldab Rakvere Elektrivõrk. Jaotusvõrk on valla plaanile kantud Rakvere Elektrivõrgu andmetel. Olemasolevad liinid jäävad samadele trassidele ja rekonstrueerimine toimub vastavalt Eesti Energia arengukavale ja liinide seisukorrale. Uute liinide rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel on eelistatud maakaabelliinide ehitamine.

Valda läbib Eesti Gaasi AS kuuluv Tartu-Rakvere ülekandetorustik läbimõõduga 500 mm. Pajusti ja Vinni alevikke varustatakse kesksurvegaasiga Rakvere linnavõrgust. Täiendavate torustike väljaehitamine toimub projektipõhiselt seoses liitumissoovidega.

Kaugküttesüsteemid on kasutusel Roela, Pajusti ja Vinni alevike tihehoonestusega aladel korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütmiseks. Tsentraalkatlamajade kütteks kasutatakse Pajustis ja Vinnis gaasi ning Roelas Järve tn. katlamajas puiduhaket. Vinnis on suurem osa soojustrasse renoveeritud - parandatud soojustusega. Enamik Pajusti soojustorustikke on renoveerimata. Roela Järve tn. kaugküttesüsteemi torustikud on renoveeritud osaliselt. Elamuid ja asutusi varustavad soojusenergiaga: Vinni alevikus – OÜ Askotermile kuuluv Vinni tsetraalkatlamaja. Tarbijad: 13 korterelamut, 1 eramu, gümnaasium, tervisekeskus, spordikompleks, lasteaed, raamatukogu-apteek. Lähiajal lisandub uus lastekodu. Eesmärgiks on soodustada alternatiiv- ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, aidates seeläbi kaasa elektrienergia tootmise detsentraliseerimisele ning fossiilsete kütuste kasutamise vähenemisele, millel on keskkonda säästev mõju. Vinni vallas telliti Eesti Maaülikoolilt eeluuring biogaasi baasil töötava elektri ja soojuse koostootmisjaama ehituse võimalikkuse uurimiseks, mille tulemusena võib öelda, et kohaliku tooraine baasil on see ka võimalik.

OÜ Vetepere 54 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Kaitsealused objektid ja –alad. 1.Pandivere- ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (vt. joonis 5). Ala jaguneb Pandivere- ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit. Pandivere nitraaditundlikus piirkonnas asub lisaks ligi 750 karstilehtrit (muutuv suurus). Tegemist on Eesti suurima infiltratsioonialaga, kus on head tingimused põhjavee kujunemiseks, kuid kuhu koos aluspõhjakivimitesse liikuva sadeveega pääseb ka reostus. Nitraaditundlikul alal teeb põllumajandusliku tootmise keeruliseks asjaolu, et seal asuvad Eesti viljakaimad mullad. Seetõttu on seal maakasutus riigi keskmisega võrreldes ligi 50% intensiivsem. Sama võib öelda loomakasvatuse kohta – nitraaditundlikul alal kasvatatakse 35% riigi veistest, 30% sigadest ja 12,5% kodulindudest. Põllumajanduslikku hajureostust põhjustavad põhiliselt orgaanilised ja mineraalväetised, silomahl ning taimekaitsevahendid. 2. Mõdriku-Roela maastikukaitseala. Pindala ca 1600 ha, moodustatud 1978. aastal pinnavormide (Mõdriku - Roela oosistu, Mõdriku-Mustjärve mõhnastik) ning allikate ja allikajärvede kaitseks. On Eesti üks pikemaid (ca 18 km) ja kitsamaid kaitsealasid, mis kujutab endast katkelist, 18 km pikkust loode-kagusuunalist ooside ja mõhnade jada, mille servaalal leidub arvukalt allikaid ja allikajärvi.

Joonis 5. Kaitsealad ja kaitstavad liigid Vinni asula lähiümbruses. X-GIS Maa-amet. Keskkonnaministeerium. EELIS. E-post: [email protected] , tel.: 6750866. M 1 : 77355.

3. Vinni-Pajusti maastikukaitseala. OÜ Vetepere 55 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Pindala 92,7 ha, puude vanus 350-400 aastat. Euroopa üks põjapoolsemaid tamme kasvukohti. Jämedaima puu ümbermõõt ulatub 320 cm-ni. Maastikukaitseala lubatud ja keelatud tegevused on sätestatud maastikukaitseala kaitse-eeskirjas.

4. Maastiku üksikelemendid. Mõdriku mõisa allikad Mõdriku veski allikad Vetiku allikad

5. Pargid, puistud. Mõdriku park, pindala 4,3 ha. Vinni park, pindalaga 2,5 ha.

6. Muinsuskaitse objektid.

Joonis 6. Kultuurimälestised Vinni asula lähiümbruses (Maa-amet. Muinsuskaitseamet. Kultuurimälestiste riiklik register. E-post: [email protected] , tel.: 6750866. M 1 : 8892).

OÜ Vetepere 56 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Hinnang tegevuskoha keskkonnaseisundile. Vaadeldava piirkonna üldine keskkonnaseisund on rahuldav. Keskkonnaseisundit ei saa pidada heaks, sest piirkonna välisõhu kvaliteeti halvendavad aegajalt peamiselt sõnniku laotamisel tekkivad õhku reostavad ebameeldivad lõhnad. Vastavalt Välisõhu kaitse seadusele peab saasteallikate valdaja koostama lõhnaaine vähendamise tegevuskava, mis sisaldab kavandatavaid abinõusid. Kohalikud farmerid kavandavad keskkonnaseisundi parandamiseks sea- ja veiselägast ja tahesõnnikust metaankääritamisel saadavast biogaasist elektri- ja soojusenergia tootmisjaama ehitamist, millega kaasneb ebameeldivate lõhnade oluline vähenemine.

7. Alternatiivsete arengustsenaariumide kirjeldus SPD koostamise ajal ja nende valiku põhjendus.

Et alternatiivid oleksid reaalsed, peaksid need vastama õigusaktidele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad ning võimaldama kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega. Samuti on alternatiivide püstitamise eelduseks see, et arendaja on põhimõtteliselt valmis kõiki pakutud alternatiive rakendama. Seega on alternatiivi “reaalsus” seotud ka kavandatava tegevuse ning sellega seotud olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks vajalike vahendite maksumuse ja nende hankimiseks kuluva ajaga. Alternatiivsete võimalustena käsitletakse tavaliselt planeeringute tegemisel sarnaste tootmisjaamade asukohaalternatiive. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel käsitletakse ka tehnoloogilisi alternatiive. Kui see on võimalik, siis käsitletakse ka kavandatava tegevuse alternatiive, sest teatud eesmärgi saavutamiseks võib olla erinevaid võimalusi. Asukoha alternatiivid. Arendaja OÜ 4E Biofond otsis ja leidis Vinni alevikus biogaasijaama ehitamiseks kolm erinevat asukohta – vt. joonis 7 ja fotod 18, 19, 20, 21, 22 ja 23. Kõigi kolme asukoha korral ehitatakse biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam Vinni katlamajja, sest selles asukohas on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid (sooja jaotusvõrk, elektriliinid, vesi ja kanalisatsioon) ning lisaks sobiv hoone ja maagaas. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et Tammikus OÜ Vinni veisefarmist soovitakse läga pumbata torujuhtmes biogaasijaama. Biogaasijaama asukohtade valikul arvestas arendaja järgnevate piiravate teguritega: - sobiva vaba maa olemasolu – maa peaks paiknema olemasoleva gaasitorustiku läheduses, sest biogaas tuleb transportida Vinni katlamajja torujuhtmega (mille saab ehitada olemasoleva torujuhtme trassile) ja vajalik on lisaenergiaallika ehk lisakütte olemasolu (lisaküte saadakse olemasolevast maagaasi torustikust); - maa sihtotstarve üldplaneeringu järgi; - maa kaugus sea- ja veisefarmidest (peamiselt Tammikus OÜ Vinni veisefarmist); - kaugus elamutest; - maa võõrandamise või rentimise võimalused; OÜ Vetepere 57 Töö nr. KMH – 2008 - 01

- juurdepääsetavus - sobiva teedevõrgu olemasolu; - looduslikud tingimused: valdavate tuulte suund, ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused, ehitamisega tekkiva kahju ulatus olemasolevale haljastusele, visuaalne mõju, müra leviku võimalused asula keskusesse; ebameeldivate lõhnade leviku võimalused asula keskusesse; mõju pinna ja põhjaveele; - looduskaitsealade ja Natura 2000 võrgustiku alade paiknemisest tulenevad piirangud; - lähiümbruses piisava laotusmaa olemasolu. Joonisel 7 toodud asukohtade andmed on järgmised: 1. Riigi reservmaa piiriettepanek nr. AT0805140070. Riigi reservmaa (vt fotod 19 ja 20). 2. Kopli kinnistu , katastritunnus 90002:001:0248, sihtotstarve maatulundusmaa (vt fotod 21 ja 22). 3. Vilgu kinnistu , katastritunnus 90002:001:0058, sihtotstarve 1 põllumajanduslike tootmishoonete maa, sihtotstarve 2 maatulundusmaa (vt fotod 23 ja 24).

Joonis 7. Vinni alevikus biogaasijaama alternatiivsed asukohad. (Kaardimaterjali allikas Maa-amet. E-post: [email protected] , tel.: 6750866). Sinisega on tähistatud valikust välja jäänud alternatiivsed biogaasijaama asukohad ja punasega lõplikult välja valitud asukoht. OÜ Vetepere 58 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 19. Joonisel 7 asukoht nr 1 – teest vasakul (riigi reservmaa), paremal Vinni katlamaja.

Foto 20. Joonisel 7 asukoht nr 1. Vaade asukohale lõunast. OÜ Vetepere 59 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 21. Joonisel 7 asukoht nr 2 – vaade Mõdriku-Vilgu teelt (Kopli kinnistu), taamal Tammikus OÜ Vinni veisefarm .

Foto 22. Joonisel 7 asukoht nr 2 – vaade loodest (Kopli kinnistu), taamal Vinni seafarm . OÜ Vetepere 60 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Foto 23. Joonisel 7 asukoht nr 3 – vaade loodest (Vilgu kinnistu), taamal Tammikus OÜ Vinni veisefarm .

Foto 24. Joonisel 7 asukoht nr 3 – vaade põhjast (Vilgu kinnistu), taamal Tammikus OÜ Vinni veisefarm . OÜ Vetepere 61 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Kõik kolm asukohta on põllumajanduses kasutataval maal: 1 heinamaal, 2 karjamaal ja 3 põllul. Asukohtades looduslik taimestik puudub. Asukohtade täpsem võrdlus (eelmisel leheküljel toodud loetelu alusel) on toodud tabelis 11.

Biogaasijaama asukohtasid võrdlev tabel. Tabel 11. Valiku kriteerium Riigi reservmaa Kopli kinnistu Vilgu kinnistu Sobiva vaba maa olemasolu +++ ++ +++ maa sihtotstarve + ++ +++ üldplaneeringu järgi maa kaugus sea- ja + ++ +++ veisefarmidest kaugus elamutest ++ ++ +++ maa võõrandamise või + +++ +++ rentimise võimalused elektriliinide ja –alajaamade +++ +++ +++ olemasolu elektri- ja soojusenergia +++ ++ ++ tarbijate olemasolu juurdepääsetavus - sobiva ++ ++ +++ teedevõrgu olemasolu lähiümbruses piisava +++ ++ +++ laotusmaa olemasolu looduskaitsealade ja Natura +++ ++ +++ 2000 võrgustiku alade paiknemisest tulenevad piirangud valdavate tuulte suund + +++ +++ ehitus- ja hüdrogeoloogilised ++ +++ +++ tingimused ehitamisega tekkiva kahju +++ +++ +++ ulatus olemasolevale haljastusele visuaalne mõju ++ ++ +++ müra leviku võimalused ++ ++ +++ asula keskusesse ebameeldivate lõhnade ++ + +++ leviku võimalused asula keskusesse mõju pinna ja põhjaveele ++ +++ +++ + mittesobiv asukoht – mõju keskkonnale suurim ++ sobiv asukoht – mõõdukas mõju keskkonnale +++ parim asukoht – mõju keskkonnale väike või puudub

Lähtuvalt tabelis 11 toodud analüüsist on arendaja OÜ 4E Biofond poolt biogaasi tootmisjaam planeeritud osaühingule Tammikus kuuluvale Vilgu kinnistule, katastritunnus 90002:001:0058 (joonisel 7 asukoht 3). Maaüksuse sihtotstarbeks on praegu põllumajanduslike tootmishoonete maa.

Tehnoloogilised alternatiivid. Biogaasi ja sellest soojus- ja elektrienergia tootmiseks on kavandatud kasutada nüüdisaegseid Euroopas laialdaselt levinud anaeroobseid mesofiilseid metaantanke. Tegemist on Euroopas turustatavatest metaantankidega lahendustest ühe moodsaima tehnoloogilise skeemiga tootmisjaamaga. Vaadeldav tootmisjaam on väga suure OÜ Vetepere 62 Töö nr. KMH – 2008 - 01 töökindlusega ja jaam on varustatud kõigi vajalike lisaseadmetega, et tagada turvaline ja keskkonnasõbralik töö. Tootmisjaam on täisautomaatne. Kuna tegemist on praegu Euroopas toodetavatest ühe moodsaima tehnilise lahendusega, siis on väga raske leida väljavalitud tootmisjaamale tehnilist ja tehnoloogilist alternatiivi.

Kavandatava tegevuse alternatiivid. Kavandatava tegevuse alternatiivideks on null variant (tootmisjaama ei ehitata) ja mõne muu elektrienergia tootmisviisi kasutamine. Nullvariandi korral jääb vaadeldavas piirkonnas esialgu kõik (looduskeskkond ja infrastruktuur) nii nagu see on praegu. Jätkub alapunktis 5.5 nimetatud farmide ümbruskonna põldudele käitlemata sea- ja veiseläga laotamine ning elanikkonnale ebameeldivate lõhnade intensiivne levik. Säilib oht veekeskkonnale. Säilivad soodsad tingimused happevihmade kujunemiseks, osoonikihi lagundamiseks ja kasvuhoonegaaside tekkeks. Vinni aleviku lähiümbruses praktiliselt puuduvad majanduslikult arvessevõetaval hulgal energia tootmiseks vajalikud toorained ja energiaallikad (hüdroenergia, turvas, hakkpuit, põlevkivi jne.), mille baasil oleks võimalik korraldada sellisel hulgal majanduslikult tasuvalt elektrienergia tootmist. Siit järeldub, et vaadeldavas asukohas ei ole majanduslikult vastuvõetav ja otstarbekas kasutada elektrienergia tootmiseks mõnda muud alternatiivset elektrienergia tootmise varianti. Samuti puuduvad alternatiivsed võimalused ebameeldivatest lõhnadest lahti saamiseks.

Logistilised alternatiivid. Alternatiividena võib vaadelda veel väiksemate ja väiksema jõudlusega metaantankide ehitamist, kusjuures nende arv sel juhul on suurem. Sellega oleks võimalik vähendada transpordi osatähtsust. Nimetatud alternatiivne võimalus ei ole aga siiski soovitatav, sest sellisel juhul ei ole kogu tegevus majanduslikult otstarbekas: • kuna tuleb rajada suurel hulgal torujuhtmeid, kogumaks toodetud biogaas ühte koostootmisjaama, või tuleb biogaas vedada tsisternidega koostootmisjaama; • sest erinevate väiksemate võimsustega jaamade projekteerimis- ja ehitusmaksumused koos kõigi liitumistega elektri- ja soojavõrkudesse ei ole majanduslikult vastuvõetav; • sest metaantankid kasutavad osa soojust ise toorme kääritamiseks, mis tähendab sellisel juhul lisaks veel ka soojatrasside ehitamist tagasi metaantankide juurde või eraldi muudest energiaallikatest sooja tootmist metaantankide kütteks; • sellisel juhul tuleb eraldi korraldada ka digestaadi kogumine, mis praegu on kavandatava tegevuse kohaselt lahendatud Kõrtsi farmi juures paiknevate sõnnikulaguunide ja ehitatava Sikevälja sõnnikulaguuni baasil.

Üheks alternatiiviks võiks olla ka metaantankide jõudluse vähendamine. Arendaja on selles osas teinud majanduslikud arvutused ja saanud tulemuseks, et väiksema jõudlusega metaantanke ei ole majanduslikult tasuv rajada.

Eespooltoodust nähtub, et biogaasi tootmisjaama planeerimisel on kaks alternatiivi: OÜ Vetepere 63 Töö nr. KMH – 2008 - 01

1. Vilgu kinnistule väljavalitud asukohta (vt. joonis 7) planeeritakse biogaasi tootmisjaam ja olemasolevasse Vinni katlamajja planeeritakse paigaldada koostootmisjaam . 2. Biogaasi tootmisjaama ja elektrienergia ja soojusenergia koostootmisjaama ei planeerita ehitada ning keskkonnaseisud jääb farmide ümbruses samaks, mis on praegu .

8. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele lähtuvad keskkonnaprobleemid.

Kavandatava tegevusega (Vinni asulasse biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamise ja kasutamisega) seotud detailplaneeringu kinnistutel: - Vilgu kinnistutel (katastritunnus 90002:001:0058 ja 90002:001:0059); - Niidu kinnistul (katastritunnus 90002:001:0056) - Põllu tn. 5 kinnistul (katastritunnus 90002:002:0025); - Vilgu-Vinni-Pajusti T-17125 teel (katastritunnus 90002:001:2820); - Põllu tn. 3 Katlamaja kinnistul (katastritunnus 90002:002:0024) Natura 2000 alasid, kaitsealasid, kaitsealuseid üksikobjekte ja liike ei ole.

Lähiümbruses paiknevad (vt. joonis 5) Natura 2000 alad, kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja liigid väljavalitud biogaasijaama asukohast: - lõunas, idas ja kirdes (Vinni asulas ning Vinni ja Pajusti asulate vahel) Vinni-Pajusti maastikukaitseala, mis on ka Natura 2000 ala; - kirdes, idas ja kagus (ca 2,0 km kaugusel) Mõdriku-Roela maastikukaitseala, mis on ka Natura 2000 ala; - kirdes (ca 150 m kaugusel) Keskkonnaministri 19. mai 2004. a. määruse nr. 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ järgi III kaitsekategooria seeneliik sowerbyella imperialis – kuld-soverbiell.

Biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama detailplaneeringuga haaratav maa-ala jääb väljapoole Natura 2000 võrgustiku ala ja looduskaitsealade piire.

Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu.

Vinni-Pajusti maastikukaitseala kaitseeesmärgiks ja kaitstavaks objektiks on Vinni- Pajusti tammik.

OÜ Vetepere 64 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Mõdriku-Roela maastikukaitseala hõlmab eelkõige samanimelist oosi mis on ühtlasi Eesti pikim oos. Oos algab Mõdrikust, kulgeb mööda põllumaid Roelani. Sealt edasi võib oosi märgata juba Rakvere-Tartu mnt. äärest, mis liigub Muugani välja. Oos ise on 19,5 km pikk ja kaetud osaliset metsaga aga esineb ka lagedat. Roela aladel on oosile loodud matka- ja suusarajad. Oos asub Vinni ja Laekvere valdade territooriumitel. Oosil kasvavad enamasti kuused ja kased, metsa all samblad ja erinevad rohtaimed. Tegemist on klassikalise maastikukaitsealaga.

Vinni asulasse biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamine ja kasutamine ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku alade, Vinni-Pajusti ja Mõdriku-Roela maastikukaitsealade ning kaitsealuste üksikobjektide kaitseeesmärke.

9. SPD jaoks olulised keskkonnakaitselised eesmärgid.

3 aprillil 2005. a. jõustus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mis täpsustab keskkonnamõju hindamise korraldamist, arvestades Euroopa Liidu direktiive 85/337EMÜ ja 97/11/EÜ ning direktiivi 2003/35/EÜ nõudeid keskkonnamõju hindamise avalikustamise kohta. SPD keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on seatud teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek selle tegevuse elluviimiseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut; anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimis- või minimeerimisvõimaluste kohta; tegevusloa andmisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi. SPD jaoks olulisteks rahvusvahelisteks ja riiklikeks keskkonnakaitselisteks eesmärkideks on: - rohelise taastuvenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks ja sellega seoses fossiilsete kütuste kasutamise ja sellega kaasneva keskkonna saastekoormuse vähenemine; - biogaasijaama asukoha valimine nii, et minimaalselt oleks häiritud kohaliku elanikkonna elukeskkond; - tagada Natura 2000 võrgustiku alade, Vinni-Pajusti ja Mõdriku-Roela maastikukaitsealade ning kaitsealuste üksikobjektide terviklikkus ja puutumatus Vinni biogaasijaama detailplaneeringuga.

Eespoolnimetatud eesmärgid ja muud keskkonnakaalutlused kajastuvad käesoleva aruande alapunktides 10.1 kuni 10.11 ja neid tuleb arvestada SPD koostamisel.

OÜ Vetepere 65 Töö nr. KMH – 2008 - 01

10. Hinnang kavandatava tegevuse vahetu, kaudse, kumulatiivse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale.

Sea- ja veiseläga ning sõnnikuga seonduvad peamised keskkonnaprobleemid on praegu peaasjalikult seotud aegajalt elamuteni leviva ebameeldiva lõhnaga ning ohuga pinna- ja põhjaveele. Sõnnikust ja lägast lähtuvad emissioonid osalevad happevihmade kujunemisel (NH 3, SO 2, NOX), osoonikihi lagundamisel (CH 3Br), kasvuhoonegaaside tekkel (CO 2, CH 4, N 2O) ja raskmetallide hajureostusel.

Käesoleva KSH aruande alapunktis 7 tehtud kavandatava tegevuse alternatiivsete võimaluste analüüsi baasil selgus, et sea- ja veiseläga ja sõnniku käitlemise tootmisjaama planeerimisel on kaks alternatiivi: 1. Vilgu kinnistule väljavalitud asukohta (vt. joonis 7 asukoht 3) planeeritakse biogaasi tootmisjaam ja olemasolevasse Vinni katlamajja paigaldatakse koostootmisjaam . 2. Biogaasi tootmisjaama ja elektrienergia ja soojusenergia koostootmisjaama ei planeerita ehitada ning keskkonnaseisud jääb farmide ümbruses ning veise- ja sealäga ja sõnniku laotamisperioodidel samaks, mis on praegu .

OÜ 4E Biofond poolt on biogaasi tootmisjaam planeeritud osaühingule Tammikus kuuluvale Vilgu kinnistule, katastritunnus 90002:001:0058 (joonisel 7 asukoht 3). Maaüksuse sihtotstarbeks on praegu põllumajanduslike tootmishoonete maa.

Vastavalt Keskkonnaameti Viru regiooni poolt kooskõlastatud (vt. lisa 7) keskkonnamõju hindamise programmile tuleb hinnata mõju vaadeldava piirkonna: 1. Välisõhu kvaliteedile. 2. Inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Taimestikule. 4. Loomastikule. 5. Pinna- ja põhjaveele. 6. Natura 2000 võrgustiku alale. 7. KSH aruande koostamisel selgitatakse välja, kas lautade juures on olemas piisav mahutite park läga ja sõnniku kogumiseks enne äravedamist ning digestaadi ladustamiseks. Lisaks eespooltoodule tuleb Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti soovil hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid: - erinevate ajaperioodide kultuuripärandi kihistustele ja nende väärtusele; - arheoloogiliselt väärtuslikele aladele; - olemasolevatele ja potentsiaalselt miljööväärtuslikele aladele (väärtuskriteeriumideks võivad olla nii tüüpilisus kui ebatüüpilisus); - ajalooliselt väärtuslikele objektidele (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne.) ja seada tingimused nende säilimiseks; - maastikupildile, sh vaadetele kultuurilooliselt olulistele objektidele, määratleda vaatekoridorid; - väärtuslike maastikele (piiride täpsustamine); OÜ Vetepere 66 Töö nr. KMH – 2008 - 01

- kultuurikeskkonna säilitamist tagavatele tingimustele.

Hinnang vahetu, kaudse, kumulatiivse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale on toodud alapunktides 10.1. kuni 10.11. KSH käigus on KM hindamiseks kasutatud järgmiseid mõju prognoosimise meetodeid: 1. Analoogiapõhist meetodit, st eelnevatel samasuguste kavandatavate tegevuste KM hindamise tulemustel põhinevat prognoosi. 2. Spetsiaalseid väliuuringuid. 3. Pikaajalise kogemusega ja tunnustatud ekspertide ekspertarvamusi ja – hinnanguid.

10.1. Mõju vaadeldava piirkonna välisõhu kvaliteedile.

Kavandatava tegevuse mõju välisõhu kvaliteedile võib jaotada kaheks: - lägast ja sõnnikust lähtuvad ebameeldivad lõhnad ja - biogaasi põlemisel eralduvate saasteainete heitkogustest lähtuv mõju välisõhu kvaliteedile.

Lägast ja sõnnikust lähtuvad ebameeldivad lõhnad. Saasteainete iseloomustus. Olulisemad saasteained, mis loomafarmidest välisõhku eralduvad, on ammoniaak (NH 3), mis tekib väljaheidete (sh uriini) ensümaatilise lagunemise protsessis ja teataval määral ka lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ). Need on saasteained, millel on spetsiifiline lõhn. Sõnnikulaguunides käärimisprotsesside toimimisel võib eralduda ka metaani (CH 4) ning divesiniksulfiidi (H 2S). Kõige olulisemaks saasteaineks on vedelsõnniku puhul siiski ammoniaak. Lõhnaprobleeme tekitada võiv ammoniaagi (NH 3) emissioon leiab aset nii laudas (loomade elutegevus, lendumine põrandale sattunud väljaheidetest), sõnniku hoidlasse kogumisel (emissioon läbi sõnnikuhoidla või -laguuni pealispinna) ning sõnniku laotamisel (emissioon sõnniku pumpamisel, ümberlaadimisel ja põllule laotamisel). Dilämmastikoksiid (N 2O) tekib orgaaniliste lämmastikuühendite mikrobioloogilisel lagunemisel sõnnikus. Erinevalt ammoniaagist, toimub dilämmastikoksiidi emissioon teatud tingimustes, st kui nitrifikatsiooni protsessile järgneb denitrifikatsioon. Täpsemalt, esmalt peab sõnnik olema aeroobsetes tingimustes ning seejärel anaeroobsetes. Põhiline emissioon toimub sõnnikulaguunidest ja sõnniku laotamise tagajärjel. Laotamisel soodustavad dilämmastikoksiidi teket rasked mullad ja laotamise aeg väljaspool taimede kasvuperioodi. Väävelvesinik (H 2S) tekib vedelsõnniku anaeroobsel lagunemisel. Väävelvesinik on mädamuna lõhnaga. Väävli allikateks on väävlit sisaldavad aminohapped ja anorgaanilised soolad (sulfaadid), mis satuvad looma organismi toidu ja veega. Väävelvesiniku emissiooni suurendab happeline keskkond, niiskus, kõrge temperatuur, suur väävliühendite sisaldus toitainetes ja ekskrementide pikka aega kestev OÜ Vetepere 67 Töö nr. KMH – 2008 - 01 säilitamine. Aeroobses keskkonnas tekivad vesiniksulfiidi asemel mittelenduvad sulfaadid. Peamiseks tekkekohaks on samuti sõnnikulaguunid, lautadest on emissioon nullilähedane. Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ–d) tekivad vaheühenditena orgaanilise materjali anaeroobsel lagunemisel vedelsõnnikus. Aeroobses keskkonnas need ühendid oksüdeeruvad kiiresti süsinikdioksiidiks ja veeks. Anaeroobses keskkonnas, juhul kui mikrobioloogiline lagunemisprotsess sujub tasakaalustatult, lagunevad LOÜ-d metaaniks ja süsinikdioksiidiks. Juhul kui protsess on tasakaalust välja viidud, toimub lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentreerumine ja emissioon. Tavalisteks põhjusteks, mis inhibeerivad lagunemise protsessi, on temperatuuri kõikumised ja orgaanilise materjali pikaajaline kuhjamine hoidlas. Seega on ka LOÜ-de peamine tekkeallikas vedelsõnnikuhoidla või -laguun, sest laudas ei toimu pikaajalist väljaheidete hoidmist anaeroobses keskkonnas. Metaan (CH4) tekib orgaaniliste ainete lõhustumisel anaeroobsetes tingimustes. Taolised tingimused tekivad vedelsõnniku käitlemisel ja loomade seedekulglas.

Saasteainete lendumise intensiivsust mõjutab kliima, st välis- ja sisetemperatuur. Lauda sisetemperatuuri tõustes suureneb ka sõnniku temperatuur, mis põhjustab ammoniaagi emissiooni kasvu. Välis- ja sisetemperatuuri erinevuse kasvuga kiireneb õhuvahetus laudas ning see suurendab samuti ammoniaagi eritumist. Saasteainete hajumine sõltub eeskätt kahest meteoroloogilisest parameetrist: • tuule (põhivoo) tugevusest; • soojusvoost aluspinnalt.

Planeeritava tegevuse maksimaalne mõju välisõhu kvaliteedile, seisneb olukorras, kus valitseb nõrga tuule ja stabiilse temperatuuriga ilmastikutingimused.

Välisõhu kvaliteeti on vaadeldavas piirkonnas juba aastakümneid halvendanud peamiselt farmidest ja sõnnikuhoidlatest ja sõnniku laotamisel õhu kaudu levivad ebameeldivad lõhnad. Lenduvate saasteainete heitkogused on IPPC Euroopa büroo arvutuste kohaselt alljärgnevad: ühe veise kohta eraldub aastas õhku 10,5 kg ammoniaaki ja ca 32 kg lenduvaid orgaanilisi ühendeid, sõnnikuhoidlast eraldub vesiniksulfiidi 0,021 mg/sek.

Välisõhu kvaliteet halveneb eriti sõnniku segamise ajal sõnnikulaguunides ja sõnniku laotamise ajal. Sõnnikut segatakse laguunides enamasti jugapumpadega või mikseritega kolm korda hooaja jooksul ning samal ajal toimub ka laotamine: aprilli lõpus ja mai kuu alguses, juuni lõpus ja juuli kuu alguses, septembri ja oktoobri kuus. Muul ajal ebameeldivate lõhnadega märkimisväärseid probleeme ei ole ja olukorra võib hinnata rahuldavaks ka farmide läheduses.

Vastavalt 05.05.2004. aastal vastu võetud Välisõhu kaitse seaduse § 34 on ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine (edaspidi lõhnaaine) inimtegevusest põhjustatud välisõhku eralduv aine või ainete segu, mis võib tekitada elanikkonnal soovimatut lõhnataju. Lõhnaaine esinemise välisõhus määrab selleks moodustatud lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühm. Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma OÜ Vetepere 68 Töö nr. KMH – 2008 - 01 moodustamise korra ja liikmetele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega . Lõhnaaine esinemise määramiseks välisõhus kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud lõhnaainete määramise meetodeid. Lõhnaaine esinemise määramise korra ja selleks kasutatavate meetodite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega . Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühm annab hinnangu lõhnaaine esinemise kohta välisõhus ning lõhnaaine esinemise tuvastamise korral peab saasteallika valdaja koostama lõhnaaine vähendamise tegevuskava . Lõhnaaine vähendamise tegevuskava peab sisaldama kavandatavate abinõude loetelu, milles on nimetatud abinõude maksumus, abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad. Saasteallika valdaja esitab lõhnaaine vähendamise tegevuskava kinnitamiseks saasteallika asukohajärgsele maakonna keskkonnateenistusele. Lähtudes lõhnaainete esinemisest välisõhus, rakendavad saasteallikate valdajad, kelle tööstus- või põllumajandustegevus või tegevus muul alal põhjustab või võib põhjustada lõhna tekkimist, levimist või ärritavat lõhnataju elanikkonnale, täiendavaid meetmeid lõhnaainete heitkoguste vähendamiseks.

Saastetasemete piirväärtused on: ammoniaak – ühe tunni keskmine 200 µg/m 3, 24 tunni keskmine 40 µg/m 3; lenduvad orgaanilised ühendid - ühe tunni keskmine 5000 µg/m 3, 24 tunni keskmine 2000 µg/m 3; vesiniksulfiid - ühe tunni keskmine 8 µg/m 3, 24 tunni keskmine 8 µg/m 3.

Vinni biogaasi tootmisjaama planeeritud asukohta (vt. fotod 1, 10, 23 ja 24), piirab läänest, edelast, lõunast ja kagust erinevate ettevõtete tootmishooned ja Tammikus OÜ Vinni veisefarm i kompleks (silohoidlad, veisefarm, laod ja uus sõnnikuhoidla) ning ülejäänud suundadest on maastik avatud. Suvel puhuvad sagedamini läänekaarte (edela-, lääne- ja loode-), talvel lõunakaarte (kagu-, ida- ja edela-) tuuled. Lähim elamu jääb 700 m kaugusele põhja. Vinni aleviku elamutsoonideni on ca 500 m ja need paiknevad lõunas ja edelas. Seega ei jää elamutsoon allatuult. Vinni biogaasi tootmisjaama planeeritud asukohta ja elamutsoonide vahele jäävad õunaaed ja Vinni mõisa park. Vinni biogaasi tootmisjaama planeeritud asukoht on kasutuses põllumajandusliku maana. Looduslikku madal- ja kõrghaljastust maaüksusel ja selle lähiümbruses praktiliselt ei ole (on ühes grupis 3 kaske). Põldude servades ja maaüksuse servas kulgeva pinnastee servades kasvab malts, takjas, orashein ja muu mitteväärtuslik taimestik.

Võttes aluseks eelnevalt toodud Välisõhu kaitse seaduse § 34 on Vinni biogaasi tootmisjaama projektiga ühinenud sea- ja veisefarmide omanikud kavandanud ebameeldivate lõhnaainete levikuala vähendamiseks ja lõhna intensiivsuse vähendamiseks sea- ja veiseläga ja tahesõnniku käitlemisjaama ehitamise, millest saadakse metaankääritamise teel (järkjärguline protsess kestab keskmiselt 75 kuni 90 päeva) biogaas (millest toodetakse elektri- ja soojusenergiat) ning kääritatud sõnniku ja läga substraat (digestaat). Kaheastmelise metaankääritamise käigus orgaanilised elemendid, mis on otseselt ebameeldivate lõhnade allikateks, lagunevad peaaegu täielikult. Digestaadis sisalduvad toitained (N-P-K) on mineraalsel kujul ja need on taimedele kergesti omastatavad – taimed omastavad rohkem ja kiiremini, kui see OÜ Vetepere 69 Töö nr. KMH – 2008 - 01 toimuks põllul olevate orgaaniliste ainete looduslikul ehk aeroobsel lagunemisel. Anorgaanilist lämmastikku (NH 4-N) on kääritatud sõnnikus ja lägas ca 25 % rohkem ja see vähendab ebameeldivat lõhna ca 80 %.

Valjala sealäga metaankääritamise kogemus näitas, et kavandatava tegevuse – veise- ja sealäga ning sõnniku kääritamise tulemusel väheneb oluliselt ebameeldivate lõhnade eraldumine välisõhku sõnnikuhoidlatest ja -laguunidest ning digestaadi vedamisel ja laotamisel. Farmidest välisõhku eralduva ebameeldivate lõhnade hulk jääb samaks.

Kui farmide võimaliku õhusaaste kohta maapinnalähedases õhukihis tehakse mitmeid arvutusi, kaasaarvatud arvutimudelid, siis metaantankide ja nendega ühes kompleksis biogaasijaamade kohta seda ei tehta, sest tulenevalt kinnistest süsteemidest ebameeldivaid lõhnasid praktiliselt ei teki. Kui farmi saasteallikate ning sõnnikuhoidlate ja -laguunide koosmõjul tõuseb praegu kõige lähemale piirväärtusele ammoniaagi maksimumtase – ca 100 µg/m 3 (see on pool lubatust), siis peale läga ja sõnniku metaankääritamist langeb see näitaja ca 60 %. Lenduvate orgaaniliste ühendite tase ulatub praegu kuni ⅓-ni piirnormist ja vesiniksulfiidil sajandikuni sellest. Peale läga ja sõnniku metaankääritamist langevad ka need näitajad oluliselt. Suurimaid kontsentratsioone täheldatakse praegu saasteallikatest kuni 100 m raadiuses. Peale sea- ja veiseläga ja tahesõnniku käitlemisjaama valmimist jääb domineerivaks sea- ja veisefarmidest tulev ebameeldiv lõhn.

Vaatamata sea- ja veiseläga ja tahesõnniku käitlemisjaamast sõnnikuhoidlatesse ja - laguunidesse kogutava digestaadi paremale konsistentsile ebameeldivate lõhnade suhtes on ikkagi soovitatav digestaat laguunis katta, sest see on lihtsaim variant pikemaajalisel digestaadi kogumisel lenduvate saasteainete leviku piiramiseks. Selleks sobib näiteks 10 cm paksune hekselpõhu kiht, 0,5 cm paksune rapsiõlikiht, ujuv membraankate, õhutihe telkkatus vms lahendus. Soovitatav on ka soodustada kooriku tekkimist digestaadi pinnale. Hekselpõhk kui ujuvkate ei sobi väga madala (vähem kui 5 %) kuivainesisaldusega digestaadi katmiseks. Põhust katet võivad kahjustada tugev tuul ja vihm. Samuti on oht pumpade ja väljavooluavade ummistumiseks. Põhust ujuvkate vähendab saasteainete emissiooni 60…70 % võrra. Põhust ujuvkatet tuleb igal aastal uuendada. Turbast ujuvkate peaks olema minimaalselt 10 cm paksune. Selline ujuvkate vähendab saasteainete emissiooni 90 % ja rohkem. Turbast ujuvkatet tuleb uuendada pärast segamist (homogeniseerimist). Kergkruusa või plastikgraanulite kasutamisel ujuvkattena sõltub kihi paksus materjali osakeste suurusest. Mida väiksem on graanulite diameeter, seda õhem võib olla kiht. Sõltuvalt graanulite suurusest kujuneb kihi paksuseks 3…20 cm. Nimetatud materjalid ujuvkattena vähendavad saasteainete emissiooni 70…90 %. Rapsiõlikiht vähendab saasteainete emissiooni keskmiselt 90 % võrra. Rapsiõli puuduseks on oht, et anaeroobsete protsesside tulemusena tekib tugev rääsunud lõhn. Ujuvkatete puhul peaks hoidla või laguuni täitmise/tühjendamise ava olema võimalikult hoidla põhja lähedal.

OÜ Vetepere 70 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Ammooniumi ja teiste kahjulike ühendite levikut saab piirata ka kõrghaljastusega. Samas peab arvestama, et siseterritooriumil hoiab kõrghaljastus kahjulikke gaase mingil määral “kinni” ja siin võib nende kontsentratsioon veidi tõusta. Seepärast võiks puid-põõsaid istutada üksnes elamute, vaba aja veetmispaikade jne kaitseks, ehk ainult sinna kus on tegemist inimeste pikemaaegse viibimisega. Teada on, et loomakasvatusega seotult eraldub kõige rohkem gaase õhku sõnniku laotamisel ja mõnda aega pärast seda. Kuna läga ja sõnnik on metaantankides stabiliseeritud, siis laotamisel lendub õhku gaase minimaalselt. Kavandatava tegevusega laotuspind ja laotatav kogus lämmastiku suhtes ei suurene. Sõnnik ja ka digestaat tuleb pärast laotamist võimalikult kiiresti mulda viia. Veeseadus: Kasvavate kultuurideta põllule laotatud sõnnik on soovitav mulda viia 48 tunni jooksul (§ 26 1 lg 4 3). Kogu digestaat on käesoleval juhul kavas otse mulda (ca 10-15 cm sügavusele) viia selleks ettenähtud spetsiaalsete masinatega. Sellise tehnoloogia korral on ebameeldivate lõhnade levik minimaalne. Siiski sobivad laotamiseks kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad. Elamute ja suvilarajoonide ümbruses tuleb olla tähelepanelik elanike suhtes. Vältida tuleks digestaadi vedu ja laotamist nädalalõppudel ning arvestama peab tuule suunda.

Keskkonnamõju hindamise eksperdid on arvamusel, et seoses läga ja sõnniku stabiliseerimisega metaantankides väheneb oluliselt ebameeldivate lõhnade tugevus, kestvus ja levik projektiga haaratud farmide ja nende läga- ja sõnnikuhoidlate ja - laguunide ümbruses ja digestaadi laotamisel. Soovitatav on siiski järgida ka ekspertide poolt välja pakutud leevendavaid meetmeid. Ebameeldivatest lõhnade levik ei kumuleeru biogaasi põletamisest tekkiva reoainete emissiooniga. Ekspertide hinnangul planeeritava tegevusega ei kaasne olulist vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalis negatiivset mõju keskkonnale. Positiivne mõju on mõjupiirkonnas inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, loomadele, õhu kvaliteedile, kliimamuutustele ja kultuuripärandile.

Biogaasi põlemisel eralduvate saasteainete heitkogustest lähtuv mõju välisõhu kvaliteedile ( Margus Kört, tegevuslitsents nr. KMH0060) .

Sissejuhatus. Töö eesmärk on arvutada OÜ 4E Biofond poolt Vinni valda Vinni alevikku Vilgu maaüksusele sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasijaamast ning Vinni katlamaja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamast õhku eralduvate saasteainete hetkkogused [g/s] ning hinnata nende mõju välisõhu seisundile.

Tootmisprotsessi lühikirjeldus Biogaasi tootmine toimub kolmes fermentaatoris (vt. alapunkt 5). Mikroorganismid (metaani tootvad bakterid) lagundavad süsteemi tarnitud orgaanilise toorme bioloogiliselt. Kirjeldatud protsessis toodetud metaboolne toode on metaani sisaldav gaasisegu ehk „biogaas”. Tehasest tulev biogaas sisaldab ligikaudu 53% metaani. Gaasi puhastatakse, kuivatatakse ja surutakse kokku, et muuta biogaas tarbitavaks ja et pikendada gaasipõletite tööiga. Tunnis toodetakse 300 kuni 350 kuupmeetrit biogaasi. Gaasikompressoriga luuakse algne käitamisrõhk. Koostootmisjaama OÜ Vetepere 71 Töö nr. KMH – 2008 - 01 gaasimootor (sisepõlemismootor) käivitatakse süüteseadmest. Gaasimootoriga käivitatakse generaator, mis toodab madalpingeelektrienergiat. Koostoomisjaama viivale gaasitorustikule paigaldatakse gaasipõleti, mis põletab gaasi avariiolukorras nagu näiteks koostootmisjaama rike ja väldib tarbimata biogaasi väljavoolu. Põletil on injektsioonpõleti ja sädelahendusega süütesüsteem. Põleti temperatuur on ligikaudu 900 °C. Põleti võimsus on 350 kuupmeetrit gaasi tunnis.

Tehnilised näitajad: - biogaasi tootmine ca 2,98 miljonit m 3/a, 300 kuni 350 m3/h; - avariiolukorra gaasipõleti jõudlus 350 m3/h; - gaasimootori jõudlus 350 m3/h; - gaasimootori soojuse toodang 1775 kW; - gaasimootori elektritoodang Pel = 787 kW; - soojusenergiat kokku ca 6,75 miljonit kWh/a; - elektrienergiat ca 6,28 miljonit kWh/a - gaasimootori korstna kõrgus 12 m ja korstna läbimõõt 25 cm;

Arendaja poolt esitatud andmete kohaselt : 1. Kogu biologiliselt lagunevate jäätmete utiliseerimise tootmisettevõttes kasutatav tooraine tuuakse läga kohale kinnise paagiga autodega ning tühjendatakse kinniselt utiliseerimisseadme mahutisse, mille tulemusel välisõhku saasteaineid ei eraldu. Tahesõnnik tuuakse kohale kinnistes konteinerites. 2. Kõik tehases kasutatavad toorained ladustatakse kinnistes vastuvõtu sõlmedes ning nendest välisõhku saasteaineid ei eraldu. 3. Tooraine pumbatakse vastuvõtusõlmedest kinniselt kääritamismahutisse mille jooksul välisõhku saasteaineid ei eraldu. 4. Tooraine kääritamine toimub kinnistes metaantankides mis on hermeetiliselt suletud ning välisõhku saasteaineid ei eraldu. 5. Biogaasi põletamine ja kasutatav põleti on selliselt projekteeritud ning põletusprotsess toimib tehnoloogiliselt selliselt, et kogu biogaas põletatakse jääkideta ära ning välisõhku lõhnavaid saasteaineid ei suunata. 6. Biologiliselt lagunev toore kääritatakse lagunemisprotsessis lõpuni, mille tulemusel välisõhku saasteaineid ei eraldu. 7. Saadav digestaat ei eralda välisõhku saasteaineid. 8. Kogu tehnoloogiline protsess on kinnine ning sellest ei suunata välisõhku saasteaineid. 9. Tehnoloogilistest seadmetest ei ole ehitatud ühtegi gaaside välisõhku suunamise ava, ventilatsioonisüsteemi ega klappi, mistõttu kogu tehnoloogiline süsteem on kinnine ja hermeetiline. Ainuke välisõhu saasteallikas on avariipõletusseade ja sisepõlemismootori korsten, mille kaudu suunatakse välisõhku ainult põletusproduktid – NO x, CO, LOÜ ja CO 2.

Põlemisprotsessidest eralduvad saasteained on arvutatud vastavalt keskkonnaministri 2. augusti 2004 . määrusele nr. 99. Hajuvusarvutus on töös teostatud arvutiprogrammiga GARANT, mille matemaatiline mudel põhineb keskkonnaministri määrusega nr. 120, 22. 09. 2004. a. “Välisõhu OÜ Vetepere 72 Töö nr. KMH – 2008 - 01 saastatuse taseme määramise kord“ (RTL 2004, 128, 1984) kinnitatud arvutusmetoodikal.

Meteoroloogilised karakteristikud. Meteoroloogilised karakteristikud ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid Lääne Viru Maakonnas Vinni vallas Vilgu maaüksusele planeeritava tootmisettevõtte asukohas on järgmised: Saasteainete hajumist mõjutav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsient A 160 Paikkonna reljeefi arvestav koefitsient 1 Kõige soojema kuu ( juuli ) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 19.4 ° C Kõige soojema kuu ( juuli ) ööpäeva keskmine temperatuur 16.6 ° C Kõige külmema kuu ( veebruar ) keskmine temperatuur - 6.0 ° C

Tuule kiirused : Aasta keskmine 5.2 m/s Kõige väiksem ühe kuu ( august ) keskmine 4.4 m/s Kõige suurem ühe kuu ( detsember ) keskmine 6.4 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sageduse %: N NO O SO S SW W NW Tuulevaikus 10 8 8 11 20 21 11 11 4

Vinni katlamaja territooriumil asuva kõrgema saasteallika 50 -kordse kõrgusega võrdne kaugus on 600 meetrit. Sellisel kaugusel ei esine hajuvusarvutust mõjutavaid tehnogeenseid objekte. Kõrguste erinevus katlamaja ümbruses 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit, mistõttu ka geograafilised objektid ei mõjuta hajumistingimusi.

Katlamaja saasteallikas ja saasteainete normatiivid. Biogaasi põletit kasutatakse elektri ja soojusenergia tootmiseks. Katlamajas töötab üks biogaasi põleti: Biogaasi põleti võimsus 1,175 MW Kütusena kasutatakse biogaasi Kütuse kulu: 2,98 miljonit m 3/a Väljuvate suitsugaaside temperatuur: 180 ºC Biogaasi põleti töötab aastas maksimaalselt 8760 tundi.

V-1 Biogaasi põleti korsten: Kõrgus H = 12,0 meetrit Diameeter Ø = 0,25 meetrit

Avarii biogaasi põleti: Biogaasi põleti võimsus 0,80 MW Kütusena kasutatakse biogaasi Väljuvate suitsugaaside temperatuur: 180 ºC Biogaasi põleti töötab aastas maksimaalselt 120 tundi.

OÜ Vetepere 73 Töö nr. KMH – 2008 - 01

V-2 Avarii biogaasi põleti korsten: Kõrgus H = 10,0 meetrit Diameeter Ø = 0,20 meetrit

Kuna keskkonnaministri määrus nr 99, 02.08.2004 “Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid” (RTL 2004, 108, 1724) kehtestab põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete hetk- ja aasta koguse arvutamise valemid ka lenduvatele orgaanilistele ühenditele, kuid keskkonnaministri 07.09.2004 määrus nr 115 “Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase” (RTL 2004, 122, 1894) ei anna piirväärtusi lenduvatele orgaanilistele ühenditele, siis on käesolevas töös arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite saastetaset võrreldud alifaatsetele 3 süsivesinikele kehtestatud saastetaseme piirväärtuse normiga (SPV 1 - 5000 µg/m ) kuna hinnanguliselt moodustavad lenduvatest orgaanilistest ühenditest 95 % alifaatsed süsivesinikud.

Tabel 12. Saasteainete normatiivid. Saastatuse taseme piirväärtus µg/m 3 Kood Nimetus 1 h 8 h 24 h (CAS No) keskmine Keskmine keskmine SPV 1 SPV 8 SPV 24 Süsinikoksiid 630-08-09 - 10 000 -

Lämmastikdioksiid 10102-44-0 200 - -

Alifaatsed süsivesinikud 8032-32-4 5000 - 2000

Välisõhu saastetaseme piirväärtused on esitatud tabelis 12 (vastavalt Keskkonnaministri 07.09.2004 määrusele nr 115 “Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase” (RTL 2004, 122, 1894).

Biogaasil töötava bioloogiliselt lagunevate jäätmeteutiliseerimise tehase põleti saasteainete heitkoguste arvutamine. Kütuse põlemisel eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamise aluseks on keskkonnaministri 2.08.2004 määrus nr 99 “Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid” (RTL 2004, 108, 1724). Biogaasiga töötava Vinni katlamajas asuva põleti kasulik võimsus on maksimaalselt 1,175 MW gaasi kasutegur n = 0,93 OÜ Vetepere 74 Töö nr. KMH – 2008 - 01

soojusvõimsus N = 1,175/0,93 = 1,26 MJ/s .

Biogaasiga töötava avariipõleti kasulik võimsus on maksimaalselt 0,8 MW gaasi kasutegur n = 0,93 soojusvõimsus N = 0,8/0,93 = 0,86 MJ/s .

Biogaasi maksimaalne aastane kulu on tehases kokku 2 980 000 m 3.

Hetkelised heitkogused leitakse järgmise valemiga: Mpi = 0,001 x P x qi, g/s kus P - põletusseadme soojusvõimsus, MWth qi - i-nda saasteaine eriheide, g/GJ

Hetkelised heitkogused maagaasi põletamisel. Lämmastikoksiidid M1,26MJ/s = 0,001 x 1,26 x 60 = 0,076 g/s M0,86MJ/s = 0,001 x 0,86 x 60 = 0,052 g/s

Süsinikoksiid M1,26MJ/s = 0,001 x 1,26 x 60 = 0,076 g/s M0,86MJ/s = 0,001 x 0,86 x 60 = 0,052 g/s

Lenduvad org. ühendid M1,26MJ/s = 0,001 x 1,26 x 4 = 0,0051 g/s M0,86MJ/s = 0,001 x 0,86 x 4 = 0,0034 g/s

Vastavalt eelnimetatud määrusele eraldub kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel 0,25 Nm 3/MJ kuivi suitsugaase. 3 3 V1,26MJ/s = 0,25 Nm /MJ x 1,26 MJ/s = 0,32 Nm /s 3 3 V0,86MJ/s = 0,25 Nm /MJ x 0,86 MJ/s = 0,22 Nm /s

Liigõhutegur 3 % -lise hapnikusisalduse puhul: 20,9 / (20,9 - 3) = 1,17

Standardse 3% -lise hapnikusisalduse juures on gaaside mahtkulu: 0,32 x 1,17 = 0,37 Nm 3/s 0,22 x 1,17 = 0,26 Nm 3/s

Töötemperatuuri 180 °C puhul on mahtkulu: 0,37 x 453 / 273 = 0,62 Tm 3/s 0,26 x 453 / 273 = 0,43 Tm 3/s

Aastased heitkogused arvutatakse järgmise valemiga: -6 Mi = 10 x B 1 x qi , t OÜ Vetepere 75 Töö nr. KMH – 2008 - 01

kus B1 - on kütuse kulu soojusühikutes, GJ qi - i -nda saasteaine eriheide, g/GJ

Kütuse kulu soojusühikutes Biogaasi kulu aastas on 2,98 miljonit m 3 aastas. 3 B1= 2 980 000 x 750 000 x 22,7/10 = 67 646 GJ

Lämmastikoksiidid M = 10 -6 x 67 646 x 60 = 4,06 t/a

Süsinikoksiid M = 10 -6 x 67 646 x 60 = 4,06 t/a

Lenduvad orgaanilised ühendid M = 10 -6 x 67 646 x 4 = 0,27 t/a

Süsinikdioksiidi arvutus. Kütuse aastakulu on 2 980 000 m 3 biogaasi. Kütuse kulu soojusühikutes:

B`= 2 980 000 x 22,7 x10 -6 = 67,65 TJ

Mc = 10 -3 x 67,65 x 15,3 x 0,995 = 1,03 GgC

Mco 2 = 1,03 x 44 / 12 = 3,78 Ggco 2 so. 3 780 tonni CO 2 aastas.

Maapinnalähedaste kontsentratsioonide leidmine. Ülaltoodud lähteandmete ja EMHI-lt saadud meteoroloogiliste parameetrite põhjal arvutati välja maksimaalne maapinnalähedane kontsentratsioon aromaatsete ja alifaatsete süsivesinike jaoks. Selleks kasutati US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit ISC3, mille kasutamine on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr. 120, 22.09.2004. a. “Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (RTL 2004, 128, 1984). Mudel on kinnitatud ametliku arvutusmudelina riikides nagu näiteks USA, Suurbritannia, Austraalia jm. Mudeli lähtekood ja kirjeldus on saadaval US-EPA kodulehel aadressil: http://www.epa.gov/scram001/7thconf/iscprime/iscprmsr.zip . keskkonnaministri määrusega nr. 120, 22.09.2004. a. “Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (RTL 2004, 128, 1984) kinnitatud arvutusmetoodikal:

Lisa 11 joonisel 1 on toodud lämmastikdioksiidi hajuvusarvutus Vinni katlamajas asuva põleti töötamisel. Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv saastatuse tase biogaasi põlemisprotsessist ei ületa 17 µg/m 3.

OÜ Vetepere 76 Töö nr. KMH – 2008 - 01

Lisa 11 joonisel 2 on toodud süsinikoksiidi hajuvusarvutus Vinni katlamajas asuva põleti töötamisel. Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv saastatuse tase biogaasi põlemisprotsessist ei ületa 17 µg/m 3.

Lisa 11 joonisel 3 on toodud lenduvate org. ühendite hajuvusarvutus Vinni katlamajas asuva põleti töötamisel. Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv saastatuse tase biogaasi põlemisprotsessist ei ületa 1,1 µg/m 3.

Lisa 11 joonisel 4 on toodud lämmastikdioksiidi hajuvusarvutus avariipõleti töötamisel. Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv saastatuse tase biogaasi põlemisprotsessist ei ületa 21 µg/m 3.

Lisa 11 joonisel 5 on toodud süsinikoksiidi hajuvusarvutus avariipõleti töötamisel. Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv saastatuse tase biogaasi põlemisprotsessist ei ületa 21 µg/m 3.

Lisa 11 joonisel 6 on toodud lenduvate org. ühendite hajuvusarvutus avariipõleti töötamisel. Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv saastatuse tase biogaasi põlemisprotsessist ei ületa 1,2 µg/m 3.

OÜ Vetepere Töö77 nr. KMH – 2008 - 01

Tabel 13. Kütuse kasutamine ja energia tootmine liikide kaupa.

Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a kogus, tonni/a; gaas, tuh m 3 EKN nimetus väävli- tuha- alumine Toot- ruumide sise- erikulu, elekter soojus ja aur Kaubakood sisaldus, sisaldus, kütte- tonni või m 3 kokku mis- kütmiseks trans- % % väärtus muu tooteühiku prot- ja pordiks kokku oma- müük kokku oma- müük MJ/kg; kohta, sessis olmevee tarve tarve gaas, kg/MWh 3 soojenda- MJ/Nm miseks või m3/MWh 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

Tooraine Biogaas 0 0 22,7 2 980 2 980 167 6500 6500 6500 6500

OÜ Vetepere Töö78 nr. KMH – 2008 - 01

Tabel 14. Tehnoloogilised ja püüdeseadmed.

Tegevusala,tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine Saasteallika number tehnoloogiaprotsessid ja plaanil või EMTAKi seadmed nimetus, arv puhastusaste, % efektiivsus CAS/EINECS/ nimetus aasta keskmine kaardil kood nimetus, tüüp arv töö- tüüp kontrolli sagedus ELINCS nr heitkogus väljuvate tundide gaaside arv mahtühiku kohta, aastas projekt tegelik mg/Nm 3 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

401/403 1 8760 Puudub - - - - 10102-44-0 Lämmastikoksiid 205 V-1 Vinni katlamaja 630-08-0 Süsinikoksiid 250 Gaasi mootor ja kuuma vee 8032-32-4 Lenduvad org. üh. 14 ahel

401/403 1 120 Puudub - - - - 10102-44-0 Lämmastikoksiid 201 V-2 Avariipõleti 630-08-0 Süsinikoksiid 201 Gaasi mootor ja 8032-32-4 Lenduvad org. üh. 13 kuuma vee ahel

OÜ Vetepere Töö79 nr. KMH – 2008 - 01

Tabel 15. Põletusseadmest või gaasimootorist välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused .

Põletusseade Kasutatav kütus Välisõhku eralduv saasteaine Saasteallika number nominal- töö- plaanil või Katlatüüp arv soojus- tundide nimetus, väävli- aastas, CAS/EINEC nimetus heitkogus kaardil võimsus arv tüüp sisaldus, tonni/tuh; S/ väljuvate gaaside maksi- tonni/a sisseantava aastas % m3 ELINCS nr mahtühiku kohta, maalne, kütuse- mg/Nm 3 hetkeline, koguse piirväärtus aasta g/s põhjal, keskmine MW th 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

1 1,26 8760 biogaas - 2 980 10102-44-0 Lämmastikoksiid 205 205 0,076 4,06 V-1 Vinni katlamaja 630-08-0 Süsinikoksiid 250 250 0,076 4,06 gaasi mootor ja kuuma vee ahel 8032-32-4 Lenduvad org. üh. 14 14 0,0051 0,27

1 0,86 120 biogaas - 10102-44-0 Lämmastikoksiid 201 201 0,052 V-2 Avariipõleti 630-08-0 Süsinikoksiid 201 201 0,052 gaasi mootor ja kuuma vee ahel 8032-32-4 Lenduvad org. üh. 13 13 0,0034

OÜ Vetepere Töö80 nr. KMH – 2008 - 01

Tabel 16. Saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused.

Tegevusala, Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine tehnoloogiaprotsess, seade

EMTAKi nimetus number nimetus koordinaadid CAS/EINECS/ nimetus heitkogus kood plaanil ava väljumis- mahtkiirus temperatuur ELINCS maksi- aastane, või X Y läbimõõt kõrgus maalne kaardil maapinnast hetkeline, 3 D, m H, m Vt m /s T, °C g/s tonni/a 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

401/403 V-1 6575293 638090 0,25 12 0,62 180 10102-44-0 Lämmastikoksiid 0,076 4,06 Vinni katlamaja 630-08-0 Süsinikoksiid 0,076 4,06 gaasimootor 8032-32-4 Lenduvad org. üh. 0,0051 0,27

401/403 V-2 6576003 638562 0,20 10 0,43 180 10102-44-0 Lämmastikoksiid 0,052 Avarii põleti 630-08-0 Süsinikoksiid 0,052 gaasimootor 8032-32-4 Lenduvad org. üh. 0,0034

OÜ Vetepere Töö81 nr. KMH – 2008 - 01

Hajuvusarvutus. Hajuvusarvutus on teostatud põletusseadme või gaasimootori saasteallikast väljuvatele saasteainetele. Heitparameetrid ja arvutuse tulemused on toodud tabelis 17.

Tabel 17. Saasteainete maapinnalähedases õhukihis hajumise arvutuse tulemused.

Saasteallikas Väljuvate gaaside Välisõhku eralduv saasteaine Saastetaseme arvutuse tulemused parameetrid kaugus number nimetus ava väljumis- maht- tempe CAS/ nimetus maksima sadenemis- saaste- maksimaalne maksimaalse suhe saasteallikast plaanil läbimõõt kõrgus kiirus ratuur EINECS/ alne kiiruse taseme arvutuslik saastetaseme kus või kardil maapinnast ELINCS hetkeline tegur piirväärtus saastetase tekkimise Cm saavutatakse D, m H, m Vt T, °C heitkogus kaugus SPV 1 saastetaseme 3 3 m /s SPV 1, Cm, ug/m saasteallikast piirväärtus 3 M, g/s F ug/m Xm, m SPV 1, m 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

V-1 0,25 12 0,62 180 10102-44-0 Lämmastikoksiid 0,076 1 200 17 360 0,09 - Vinni katlamaja 630-08-0 Süsinikoksiid 0,076 1 - 17 360 - - gaasimootor 8032-32-4 Lenduvad org. üh. 0,0051 1 5000 1,1 360 0,0002 -

V-2 0,20 10 0,43 180 10102-44-0 Lämmastikoksiid 0,052 1 200 20,9 290 0,1 - Avarii põleti 630-08-0 Süsinikoksiid 0,052 1 - 20,9 290 - - gaasimootor 8032-32-4 Lenduvad org. üh. 0,0034 1 5000 1,3 290 0,0003 -

OÜ Vetepere 82 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Järeldused. Vinni alevikku Vinni valda, Lääne-Virumaale rajatavast sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasi ning sellest elektri- ja soojusenergia tootmisjaama poolt välisõhku suunatavad saasteained on ainult biogaasi põlemisprotsessis tekkivad saasteained, kui ettevõte järgib tehnoloogiliselt lubatud tingimusi: 1. Kogu biologiliselt lagunevate jäätmete utiliseerimise tootmisettevõttes kasutatav tooraine läga ja tahesõnnik tuuakse kohale kinnise paagiga või konteineriga autodega ning tühjendatakse kinniselt utiliseerimisseadme mahutisse, mille tulemusel välisõhku saasteaineid ei eraldu. 2. Kõik tehases kasutatavad toorained ladustatakse kinnistes vastuvõtu sõlmedes ning nendest välisõhku saasteaineid ei eraldu. 3. Tooraine pumbatakse vastuvõtusõlmedest kinniselt kääritamismahutisse mille jooksul välisõhku saasteaineid ei eraldu. 4. Tooraine kääritamine toimub kinnistes metaantankides mis on hermeetiliselt suletud ning välisõhku saasteaineid ei eraldu. 5. Biogaasi põletamine ja kasutatav põleti on selliselt projekteeritud ning põletusprotsess toimib tehnoloogiliselt selliselt, et kogu biogaas põletatakse jääkideta ära ning välisõhku lõhnavaid saasteaineid ei suunata. 6. Biologiliselt lagunev toore kääritatakse lagunemisprotsessis lõpuni, mille tulemusel välisõhku saasteaineid ei eraldu. 7. Saadav digestaat ei eralda välisõhku saasteaineid. 8. Kogu tehnoloogiline protsess on kinnine ning sellest ei suunata välisõhku saasteaineid. 9. Tehnoloogilistest seadmetest ei ole ehitatud ühtegi gaaside välisõhku suunamise ava, ventilatsioonisüsteemi ega klappi, mistõttu kogu tehnoloogiline süsteem on kinnine ja hermeetiline. Ainuke välisõhu saasteallikas on avariipõletusseade ja sisepõlemismootori korsten, mille kaudu suunatakse välisõhku ainult põletusproduktid – NO x, CO, LOÜ ja CO 2.

Haisvate komponentide õhku eraldumise ärahoidmine sõltub operaatori tegevusest ja planeeritud meetmete täielikust rakendamisest. Järgides eespool toodud tehnoloogilisi tingimusi välisõhku lõhnavaid saasteaineid ei suunata ning õhusaaste seisund antud piirkonnas nende komponentide osas ei halvene.

Hajuvusarvutustest järeldub, et biogaasi põletamine 1,175 MW võimsusega gaasimootoris või avariiolukorra 0,8 MW gaasipõletis ei põhjusta välisõhus ülenormatiivset saastetaset põletusproduktide NO x, CO, LOÜ osas.

Lähtudes keskkonnaministri 22.09.2004. a. määrusest nr 119 “Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded” esitame järgmised soovitused: teostada õhku paisatavate saasteainete foonilised mõõtmised enne tehase rajamist planeeritavas tehase asukohas ja kontrollida ka läga ja sõnniku käitlemisprotsessist eralduvate võimalike komponentide sisaldust välisõhus järgmistel juhtudel: - ettevõtte töö alustamisel; - tehnoloogilise protsessi muutmisel; OÜ Vetepere 83 Töö nr. KMH – 2008 - 02

- uute aparaatide ja seadmete kasutusele võtmisel; - uute toorainete kasutusele võtmisel; - korstna parameetrite muutmisel.

Kasutatud normatiivdokumendid: Välisõhu kaitse seadus. (RT I 2004, 43, 298) Vastu võetud 05.05.2004. Keskkonnaministri 07.09.2004 määrus nr 115 “Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase” (RTL 2004, 122, 1894) Keskkonnaministri 22.09.2004 määrus nr 119 “Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded” Keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 101 “Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” (RTL 2004, 108, 1726) Keskkonnaministri 22.09.2004 määrus nr 118 “Tiheasustusega piirkonnad, kus on põhjendatud välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli vajadus” Keskkonnaministri 22.09.2004 määrus nr 117 “Tiheasustusega piirkondade välisõhus kohustuslikult määratavate saasteainete nimekiri” Keskkonnaministri 16.07.2004 määrus nr 94 “Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod” (RTL 2004, 101, 1625) Keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 99 “Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid” (RTL 2004, 108, 1724)

10.2. Mõju vaadeldava piirkonna elanikkonna tervisele, heaolule ja varale.

Vaadeldav tegevus ei kujuta endast otsest ohtu inimeste tervisele ja sellega kaasneb ebameeldivate lõhnade intensiivsuse ja levikuala vähenemine. Suurenevad inimeste puhkuse võimalused ja tõuseb elukvaliteet. Kavandatava tegevuse juures on põhilisteks mõjudeks ehitamisega ja ekspluateerimisega kaasnev ehitusmasinate ja transpordivahendite müra (ehitusmaterjalide ning sõnniku ja läga juurdevedu ning digestaadi ja ehitusjäätmete äravedu) ja õhusaaste (biogaasi põletamisest). Vinni asula tarbeks toodetakse biogaasist soojus- ja elektrienergiat. Välisõhku suunatakse saasteaineid biogaasi sisepõlemismootorist ja avariide ajal gaasipõletist. Positiivne mõju inimestele avaldub ebameeldivate lõhnade intensiivsuse ja levikuala vähenemises, uute töökohtade loomises ja seoses sellega elatustaseme ja kinnisvara hindade tõusus . Veise- ja seafarmide läga ja sõnniku käitlemise tulemusel tekib kääritatud sõnniku ja läga substraat ehk digestaat, milles on anorgaanilist lämmastikku (NH 4-N) ca 25 % rohkem ja see vähendab ebameeldivat lõhna ca 80 %. Digestaat kogutakse sõnnikulaguunidesse ja laotatakse otse mulda viimise meetodil kolmel laotamisperioodil kevadel, suvel ja sügisel. OÜ Vetepere 84 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Biogaasi tootmisjaam ehitatakse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi kõrvale ja Vinni aleviku tootmistsooni ning kavandatav tegevus ei piira uute elamurajoonide paigutamist Vinni asula ümber, sest tootmisjaama müratase ja muud keskkonnamõjud on tunduvalt väiksemad Vinni veisefarmist ja selle läheduses paiknevast Vinni seafarmist lähtuvast keskkonnamõjust. Seoses sõnnikuhoidlatest ja -laguunidest ja laotamisest lähtuva ebameeldiva lõhna vähenemisega paraneb Vinni biogaasi tootmisjaamaga ühinenud farmide lähipiirkonnas elavate inimeste elukvaliteet. Väheneb farmidest ja sõnnikuhoidlatest ja -laguunidest lähtuv kumuleeruv mõju välisõhule. Digestaadi hoidlatest ja laguunidest eraldub tunduvalt vähem ebameeldivaid lõhnu.

Müra. 01. juulil 2002. aastal jõustus sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a. määrus “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Vastavalt määrusele on tööstusettevõtetest lähtuva müra öine taotlustase elamualadel 40 dB. Müra ohtlikuks piirnormiks on 85 dB. Kavandatava tegevuse ehitustöödega kaasnevad müra ja vibratsioon. Müratase ja vibratsioon ei ületa ehitustööde ajal tavalise tänavaliikluse müra (kuni 70 dB) ja vibratsiooni taset ja seega ei ohusta inimeste tervist ja ümbritsevat keskkonda. Müratase seadmete juures ei tohi ületada töölistele tekkida võiva kuulmiskahjustuse alampiiri, mis on 85 dBA kaheksatunnisel tööpäeval. Kuna kõik protsessid toimuvad hoone sees, siis väljaspoole hoonet leviva müra tase langeb ca 20-30 dBA võrra. Seda kinnitasid ka sarnase tehase – Saaremaal Valjala seakasvatuse lägakäitlusseadme juures 2007. aastal teostatud mürataseme mõõtmised: tehnoloogiliste seadmete hoones oli müratase kuni 75 dB ja väljaspool hoonet metaantankide juures 40 – 45 dB. Sotsiaalministri määruse järgi on vaadeldav ala valdavalt IV kategooria ala ehk tööstusala, kus taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel on: 1) Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB päeval öösel I kategooria 50 40 II kategooria 55 45 III kategooria 60 50 IV kategooria 65 55 2) Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB päeval öösel I kategooria 45 35 II kategooria 50 40 III kategooria 55 45 IV kategooria 65 55 Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse Sotsiaalministri 04. 03. 2002. a. määruse nr 42 järgi täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel. Liiklusest (auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on OÜ Vetepere 85 Töö nr. KMH – 2008 - 02 toodud järgnevalt (väljavõttes on esitatud vaid need hoone tüübid, mis on planeeritava ala läheduses): Hoone ja ruumi müra normtasemed: Elamu LpA,eq,T (dB) 1 Eluruumides päeval 40 (35) 2 Magamisruumides öösel 30 LpA,max (dB) Öösel 45 Büroo- ja haldushoone: LpA,eq,T (dB) 1 Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides Päeval 40 (35) LpA,eq,T (dB) 2 Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides Päeval 45 (40) 1 Nõue on esitatud magamisruumidele uutes hoonetes tingimusel, et öö jooksul leiab aset mitte vähem kui 5 liiklusjuhtumit, kus müra piirtase LpAmax on ületatud. Olemasolevate hoonete magamisruumides käsitatakse määruse tabelis 1 esitatud müra piirtaset LpAmax soovitusliku taotlustasemena. Määrus selgitab, et ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset. Müra piirtasemed on esitatud A-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena LpA,eq,T ja LpA,max, sulgudes on esitatud helirõhu taotlustasemed. Müra spektri ligikaudseks hindamiseks võib vajadusel kasutada C- korrigeeritud helirõhutasemeid või täpsemaid hinnangumeetodeid, näiteks mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on määruses arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Vinni biogaasi tootmisjaama ehitamise ja kasutamise korral on otseselt ja kaudselt mõjutatavaks keskkonnaelemendiks inimeste elukeskkond ja tervis. Mõju suuruse, ulatuse, kestvuse, kumuleeruvuse ja tõenäosuse hindamisel tuginesid juhtekspert ja eksperdid kogemustele sarnaste objektidega (Saaremaal Valjala seakasvatuse lägakäitlusseade) ja ekspertide eksperthinnangutele.

Müra tase sõltub transpordivahendite liigist ja hulgast biogaasi tootmisjaama ja farmide territooriumitel. Tootmisjaama tehnoloogiliste protsesside kogemuslik müratase tootmisjaama vahetus läheduses ei kujuta ohtu inimese tervisele ja ei ole häiriv ka öötundidel. Autotransport tootmisalal koosneb töötajate sõiduautode liikumisest ning veoautodega läga ja sõnniku vedamisest tootmisjaama ja digestaadi vedamisest hoidlatesse ja laguunidesse. Lisaks põhjustab liiklusmüra Vinni veisefarmi territooriumisisene transport. Rohkem tekib vedusid ja sellest tulenevat müra tootmiskompleksi ehitamise ajal. Samas piirneb sellise müra teke ehitusperioodiga ja lõppeb peale seda. OÜ Vetepere 86 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Transpordimüra ei kasva oluliselt biogaasi tootmisjaama ekspluatatsiooni käigus võrreldes praeguse vaadeldava piirkonna maanteede müratasemega. Liiklusintensiivsus ei suurene märkimisväärselt. Eksperdid kontrollisid tugimaanteedel liikluse intensiivsust 09. ja 11. märtsil. Ajavahemikus (tööajal) 7.00 kuni 19.00 saadi keskmiseks liiklusintensiivsuseks: - Vilgu-Vinni (17125) maanteel: 48 väiketranspordivahendit ning 12 veoautot, traktorit või bussi; - Mõdriku-Vinni (17205) maanteel 22 väiketranspordivahendit ning 7 veoautot, traktorit või bussi; - Mõdriku-Vilgu (17206) maanteel 13 väiketranspordivahendit ning 3 veoautot, traktorit või bussi; - Rakvere-Luige (17194) maanteel 261 väiketranspordivahendit ning 57 veoautot, traktorit või bussi.

Farmidest sea- ja veiseläga vedamiseks Vinni biogaasi tootmisjaama vastuvõtusõlmedesse kasutatakse ühte (vajadusel kahte) hermeetiliselt suletavat 20 tonnise kandevõimega poolhaagist ja tahesõnnik tuuakse kaetud käruga. Kokku tuuakse tootmisjaama täisvõimsusel töötamise ajal kuni 12 koormat ööpäevas. Seega suureneb liiklusintensiivsus 12 transpordivahendi edasi-tagasi sõiduga tööpäeva jooksul (1 sõit tunnis) tootmisjaama juurde ja sealt hoidlate ja laguunide juurde. Siit võib järeldada, et tootmisjaama transpordi osatähtsus ja kumuleeruvus ning negatiivne mõju keskkonnale on võrreldes muu transpordiga väike. Samas mõju kestvus on pikk. Soovitatav on seada Vinni biogaasi tootmisjaama juurde viivale kruusateele veoautodele 30 km/h kiirusepiirang. Müratõkked ei ole vajalikud, sest müratasemed on suhteliselt madalad ja kaugused lähimate elamuteni suured.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et Vinni biogaasi tootmisjaama ning elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamisel ja ekspluateerimisel ning sõnniku ja läga ja digestaadi transportimisel tekkiv müra ei ole suurem seni piirkonnas olnud peamiselt autotranspordi mürast. Mõju kohalikule elanikkonnale on pidev, kuid ei ületa taluvuspiire ja fooninäitajaid. Kõrghaljastuse täiendav rajamine tootmisjaama territooriumile ei ole vajalik. Müra tase ei ületa kehtivaid müranorme.

Jäätmed. Ehitustegevuse käigus tekkivad ehitusjäätmed veetakse prügilasse, kus need sorteeritakse ja utiliseeritakse. Tootmisprotsessi käigus jäätmeid ei teki. Tootmisprotsessi käigus tekkiv digestaat kasutatakse vaadeldavas piirkonnas põldude väetamiseks. Tootmisjaama ehitamisel tekkivad jäätmed ei kujuta ohtu vaadeldava piirkonna keskkonnale. Mõju kohalikule elanikkonnale on minimaalne. Taaskasutatavad ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja suunata vastavalt kehtivatele reeglitele taaskasutusse.

Visuaalne mõju. Tootmisjaamast on visuaalselt nähtavad läga ja sõnniku vastuvõtusõlmed, kaks esimese astme ja üks teise astme metaantank, tehnohoone, koostootmisjaam ja gaasi avariipõleti ja gaasimootori korsten. OÜ Vetepere 87 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Kogu tootmisjaam projekteeritakse nii, et see arhitektuuriliselt ja visuaalselt sobiks ümbritsevasse keskkonda (vt. lisa 10). Tootmisjaama värvitoonid valitakse sellised, mis harmoniseeruksid ümbritseva looduskeskkonnaga ja juba valmis ehitatud teiste tootmishoonetega Vinni veisefarmi juures.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et ehitatav tootmisjaam ei avalda visuaalselt negatiivset mõju vaadeldava piirkonna keskkonnale. Mõju kohalikule elanikkonnale on minimaalne. Mõju leevendamiseks on soovitatav tootmisjaama fassaadpindade värvitoonide valimiseks kasutada tunnustatud erialaspetsialisti.

Ekspertide hinnangul ei kaasne kavandatava tegevusega vaadeldava piirkonna elanikkonna tervisele, heaolule, elukeskkonnale ja varale olulist vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist negatiivset mõju. Positiivne mõju vaadeldavas piirkonnas seisneb õhu kvaliteedi paranemises ja seoses sellega kinnisvara hindade tõusus ning visuaalses positiivses mõjus – sobivates värvides biogaasi tootmisjaam varjab Vinni veisefarmi hooned.

10.3. Mõju taimestikule.

Biogaasi tootmisjaam ehitatakse Vinni veisefarmi kõrvale (vt. fotod 23 ja 24) ning elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam paigaldatakse Vinni katlamajja (vt foto 18). Vilgu-Vinni maantee alt minnakse gaasitorustikuga läbi kinnisel meetodil. Vinni biogaasi tootmisjaama planeeritud asukohta (vt. fotod 1, 10, 23 ja 24), piirab läänest, edelast, lõunast ja kagust erinevate ettevõtete tootmishooned ja Tammikus OÜ Vinni veisefarm i kompleks (silohoidlad, veisefarm, laod ja uus sõnnikuhoidla) ning ülejäänud suundadest on maastik avatud. Vinni biogaasi tootmisjaama planeeritud asukoht ja kogu ehitamiseks kavandatav territoorium (ka gaasitorustiku trass) on kasutuses põllumajandusliku maana. Looduslikku madal- ja kõrghaljastust maaüksusel ja selle lähiümbruses praktiliselt ei ole (on ühes grupis 3 kaske). Põldude servades ja maaüksuse servas kulgeva pinnastee servades kasvab malts, takjas, orashein ja muu mitteväärtuslik taimestik. Vinni biogaasi tootmisjaama maaüksusel ja gaasitrassil ning nende lähiümbruses looduskaitsealasid ja muid kaitstavaid loodusobkjekte (taimi, loomi) ei ole. Biogaasi tootmisjaama ja gaasitrassi ehitamise käigus rajatakse vundamendid, juurdepääsuteed, laoplatsid ning vajalikud kommunikatsioonid. Tööde teostamise ajal hävib osa olemasolevast rohttaimestikust. Ehitamisel ei ole võimalik vältida olemasoleva taimestiku osalist kahjustamist. Samas peab tõdema, et olemasolev rohttaimestik ei oma erilist väärtust. Peale ehitustööde lõppemist luuakse ehitusobjektidel heakorrastamise käigus eeldused kahjustatud taimestiku taastumiseks haljasalade näol. Seega on mõju rohttaimestikule tootmisjaama lähiümbruses lühiajaliselt suur, mujal aga puudub. Mõju puittaimestikule ja kumuleeruv mõju puudub. OÜ Vetepere 88 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Ekspluatatsiooniaegne mõju taimestikule seisneb haljasalade hooldamises. Mõju on lokaalne ja väheoluline. Kavandatava tegevuse mõjuallikaks on ehitustegevus. Otseselt ja kaudselt mõjutatavaks keskkonnaelemendiks on tootmisjaama ja gaasitrassi kinnistutel kasvav taimestik. Mõju taimestikule on lokaalne ja ei ulatu vaadeldavate maaüksuste territooriumilt kaugemale.

Ekspertide hinnangul ei kaasne kavandatava tegevusega vaadeldava piirkonna taimestikule olulist vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist negatiivset mõju. Positiivne mõju vaadeldavas piirkonnas seisneb territooriumi korrastamises ja haljastuse rajamises.

10.4. Mõju loomastikule.

Kohalikelt jahimeestelt saadud andmetel on vaadeldavates piirkondades esindatud üksikud imetajad: närilised ja jänesed, detailplaneeringu ala läbivad aegajalt rebane, kährik ja harva metskits. 2008. aasta novembris toimunud põgusal vaatluskäigul tuvastati biogaasi tootmisjaama ja gaasitrassi kinnistute lähikonnas 3 linnuliigi esinemine, kellest 2 ilmselt lähiümbruses ka pesitsevad. Täheldatud liigid on kõik tavalised ja suure arvukusega ja kaitsekorralduslikult olulisi liike nende seas ei ole. Lähiümbruses pesitsevad värvulised, harakad ja varesed. Kinnistut läbivate imetajate elutegevusele on mõju ehitamise ajal lühiaegne ja mitteoluline. Teatud kaudsed piirangud seatakse loomade liikumisele ehitusobjektide tarastamise korral. Ehitamisega kaasnev müra ja vibratsioon häirib lähiümbruses imetajate tavapäraseid liikumisvõimalusi ja lindude pesitsemist. Ehitamisaegne mõju on lühiajaline. Ekspluatatsiooniaegne mõju loomastikule seisneb transpordivahendite müra mõjus lindude pesitsemisele ja imetajatele. Mõju tegelikku suurust lindudele ja imetajatele on raske hinnata, sest nimetatud liigid kohanevad inimtegevusega üpriski hästi. Kavandatava tegevuse mõjuallikaks on ehitustegevus ning tootmisjaama, hoidlate ja - laguunide ekspluateerimine. Otseselt ja kaudselt mõjutatavaks keskkonnaelemendiks on naabruses elavad linnud ja imetajad. Mõju lindudele ja imetajatele on lokaalne ja ei ulatu vaadeldavate maaüksuste territooriumilt kaugemale.

Ekspertide hinnangul ei kaasne kavandatava tegevusega vaadeldava piirkonna loomastikule olulist vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist negatiivset mõju.

OÜ Vetepere 89 Töö nr. KMH – 2008 - 02

10.5. Mõju pinna- ja põhjaveele.

Läga ja sõnnik võivad reostada pinna- ja põhjavee tõvestavate mikroorganismidega, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikuühenditega. Kaevude vee reostumist loomafarmide ja sõnnikuhoidlate ümbruses esineb sageli. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on ammooniumiooni, lahustuva raudiooni ja orgaanilise aine sisaldus. Reostunud põhjavee kasutamine on tervisele ohtlik. Otsene risk inimese tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kuid. Tõvestavad mikroorganismid hävinevad sõnniku komposteerimisel ja käärimisel (tõhus vahend on metaankääritamine metaantankides) ning osaliselt ka säilitamisel. Laotamisel peetub enamus mikroorganismidest (tavaliselt üle 90 %) õhukeses mullakihis, kus nad võivad säilida olenevalt keskkonnatingimustest küllaltki pikka aega. Mõned haigustekitajad (näit Cryptosporidium parva) võivad aga mullast leostuda ja sattuda vedelsõnniku laotusalade läheduses asuvatesse kaevudesse, ohustades nii ka inimesi. Orgaanilise aine (nt virtsa) sattumisel veekogusse kaob veekogust hapnik ja võib hukkuda vee-elustik. Sageli on vesi ka mikrobioloogiliselt reostunud. Taimetoitained suurendavad veekogude eutrofeerumist. Isegi ühekordse reostuse mõju võib olla väikejärvedes pikaajaline. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine tundlikele aladele (karstialad, veehaarete ja üksikkaevude ümbrus, supluskohtadega veekogud, väärtuslikud kalajõed). Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhada. Meie kliimas on soovitatav vedelsõnniku laotusaladel kasvatada ainult heintaimi ja teisi söödakultuure ning neid sööta pärast termilist töötlust või sileerimist. Vaadeldavas piirkonnas võetakse vett valdavalt sügavuselt vahemikus 20–80 m. Tarbitava veekihi kvaliteedinäitajad ei ole head. Probleemiks on kaevuvee rauasisaldus, vee värvuse ja hägususe näitajad ning kohati ammooniumi sisaldus. Ammooniumiooni kõrged sisaldused ühisveeväärgi kaevudes on tõenäoliselt põhjustatud kasutatava veekihi looduslikult anaeroobsetest tingimustest ja paikkonna intensiivsest põllumajanduslikust tegevusest ja sellest lähtuvast reostusest (väetamine, normidele mittevastavad sõnnikuhoidlad). Lääne-Virumaal üldiselt toimus 90-ndate alguses veekvaliteedi paranemine, 90-ndate keskpaigas see peatus ning nüüdseks on kaevuvee lämmastikukomponentide sisaldus hakanud pigem jälle tõusma.

Vinni ja Pajusti piirkonnas praktiliselt vooluveekogud puuduvad. Kaugemal põhjas on Selja jõgi koos lisajõgedega ning kirdes ja idas Kunda jõgi koos lisajõgedega. Kõik nimetatud jõed on väikese vooluhulgaga Soome lahte suubuvad jõed. Vee kvaliteeti nimetatud jõgedes mõjutab otseselt intensiivne põllumajanduslik tegevus vaadeldavas piirkonnas. Põllumaade väetamisel on üleminekuaja madalseisust üle saadud ja edukamate põllumajandustootjate põllud on hakanud jälle rohkem väetist saama. Vinni biogaasi tootmisjaama projektiga seotud põllumajandusettevõtete farmidel (vt. tabel 10) on 5555 ha laotusmaad. OÜ Vetepere 90 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Vaadeldava piirkonna põllumajandusettevõtetele on kehtestatud väetamisnorm 100 kg mineraalset lämmastikväetist ja 70 kg orgaanilist lämmastikväetist, kokku 170 kg lämmastikku ühe hektari haritava maa kohta aastas. Arvestades väetamisnormi ja digestaadis lämmastiku sisaldust on laotusmaa suurus piisav väetamisnormist kinni pidamiseks (vt. tabel 13).

Põhja- ja pinnavee kaitseks on seadusandlusega kehtestatud rida piiranguid. Nende piirangute eesmärk on üks – ära hoida sõnnikus sisalduvate toit- ja reoainete põhja- ning pinnavette sattumine. Vastavalt Veeseadusele ei tohi valgala reoainetega nii koormata, et vesi reostuks. Valgalal tuleb vältida reostusallika ohtlikku seisundit, mille jätkuv halvenemine põhjustab või võib põhjustada veekogu või põhjaveekihi reostumist. Põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse (edaspidi põllumajandusreostus ) ennetamiseks ja piiramiseks kehtestab Vabariigi Valitsus sõnniku silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Põllumajandustootjal on soovitatav järgida head põllumajandustava. Hea põllumajandustava on käesoleva seaduse tähenduses üldtunnustatud tootmisvõtted ja - viisid, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Kasvavate kultuurideta põllule laotatud sõnnik on soovitav mulda viia 48 tunni jooksul. Vabariigi Valitsuse 28. 08. 2001. a määrusega nr 288 on kehtestatud Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud. Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel. Sõnnikuhoidla valdaja peab võtma kasutusele abinõud tagamaks, et kõrvalised isikud või loomad ei pääseks hoidlasse. Sõnnikuveol peab vedaja ära hoidma sõnniku keskkonda sattumise. Sõnnikut ei tohi laotada lumele ja külmunud maale. Üle 300 loomühiku loomi pidav isik (edaspidi loomapidaja ), kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isik, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut, koostab enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded. Vedelsõnniku laotamisplaani kinnitab enne vedelsõnniku laotamist keskkonnateenistus. Vedelsõnniku laotamisplaan kinnitatakse kolme aasta kohta. Vedelsõnniku koguse suurenemise puhul taotleb loomapidaja laotamisplaani muudatuse tegemist või esitab kinnitamiseks uue plaani. Kavandatav tegevus koosneb Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus Vilgu maaüksusel OÜ 4E Biofond poolt sea- ja veiselägast ja tahesõnnikust metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama OÜ Vetepere 91 Töö nr. KMH – 2008 - 02

(edaspidi lühendatult ka Vinni biogaasijaama) ehitamisest ja kasutamisest, sea- ja veiseläga ja tahesõnniku vedamisest biogaasijaama ja digestaadi vedamist vahehoidlatesse ja –laguunidesse ning laotamisperioodidel digestaadi laotamist projektis osalevate põllumajandusettevõtete (vt. tabel 10) põldudele. Metaankääritamise protsess kestab 75 kuni 90 päeva. Toitained (N-P-K) on peale kääritamist mineraalsel kujul ja need on taimedele kergesti omastatavad – taimed omastavad rohkem ja kiiremini, kui see toimuks põllul olevate orgaaniliste ainete looduslikul ehk aeroobsel lagunemisel. Käitlemata läga ja sõnniku ja digestaadi ainesisalduse võrdlus on toodud tabelis 13. Anorgaanilist lämmastikku (NH 4-N) on kääritatud sõnnikus ja lägas ca 25 % rohkem ja see vähendab ebameeldivat lõhna ca 80 %. Digestaat kogutakse läga- ja sõnnikuhoidlatesse ja –laguunidesse (vt. tabel 10 ja lisa 9). Logistilise skeemi ja tabel 10 järgi kasutatavad digestaadi hoidlad on: - OÜ Saaremetsa Hulja veisefarm; - OÜ Piira Talu Piira farmid (uus hoidla valmib 2009 aastal); - Ants Ossip Vana-Vinni sigala (vajab osalist ümberehitamist); - Ants Ossip Inju uus sigala (vajab osalist ümberehitamist); - Ants Ossip Inju vana sigala ja digestaadi hoidmiseks kasutatavad laguunid on: - OÜ Tammikus Vinni veisefarm (uus laguun ehitatakse koos biogaasi tootmisjaamaga); - OÜ Vetiku ST Vetiku uus laut; - OÜ Kaarli Farm Kaarli veisefarm; - Diana Pärna Arkna karjatalu. Sea- ja veiselägast metaankääritamisel saadavast biogaasist elektri- ja soojusenergia tootmisjaam, digestaadi kogumiseks ja hoidmiseks kasutatavad hoidlad ja laguunid ei kujuta endast ohtu pinna- ja põhjaveele – kavandatava tegevusega ei kaasne pinna- ja põhjavee reostamise oht.

Tabel 18. Sõnniku ja läga ja digestaadi ainesisaldus. Parameetri nimetus Proovivõtu koht (proovid võetud 21.05.2008) OÜ Estpig Noorkarja Hiie ja Kõrtsi Saksamaa sigala farm Kaasiku veisefarm päritolu veisefarm digestaat (05.02.2007) Üldlämmastik (N), % 0,94 0,94 0,77 0,32 0,40 (algmaterjalis) Üldfosfor (P 2O5), % 0,53 0,36 0,24 0,09 0,13 (algmaterjalis) Üldkaalium (K 2O5), % 0,94 1,62 0,76 0,51 0,39 (K 2O) (algmaterjalis) pH KCl 7,61 8,41 8,47 8,09 - Kuivaine % 20,63 25,83 15,59 5,09 5,4 Magneesium (Mg), % 0,033 0,163 0,105 0,042 0,09 (MgO) (algmaterjalis) Ammoonium- lämmastik - - - - 0,24 (NH4-N), % Kaltsium (CaO), % - - - - 0,15 Väävel (S), % - - - - 0,05 Vask (Cu) mg/kg - - - - 4,10 OÜ Vetepere 92 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Oht pinna- ja põhjaveele võib tekkida digestaadi mitte normikohasel ja oskamatul laotamisel. Sama oht on ka praegu kääritamata läga ja tahesõnniku laotamisel. Digestaat on keskkonnale tunduvalt ohutum, kui käitlemata läga ja sõnnik: - orgaanilised kergesti roiskuvad ja veereostust põhjustavad ained on lagundatud peaaegu täielikult; - toitained (N-P-K) on mineraalsel kujul ja need on taimedele kergesti ja kiiresti omastatavad; - digestaat ei tekita mullas anaeroobseid tsoone, vaid seotakse kiiresti mullaga, millega kaasneb mullaviljakuse tõus; - metaankääritamise käigus hävineb suur osa umbrohuseemnetest, soolenugiliste munadest ja tõvestavatest mikroorganismidest; - metaantankidest välja juhitav digestaat ei haise.

Eksperdid on arvamusel, et kavandatav tegevus vastab kehtivatele veekaitse nõuetele. Läga ja tahesõnniku käitlemiseks valitud tehnoloogia (metaankääritamine) võimaldab ära hoida veekeskkonna olulise halvenemise, kui põllumajandustootjad järgivad head põllumajandustava . Hea põllumajandustava tähendab üldtunnustatud tootmisvõtete kasutamist, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale. Eksperdid soovitavad veekaitse seisukohast nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel suurendada mineraalväetiste arvel digestaadi osatähtsust. Digestaat viiakse otse mulda ja seotakse seal kiiremini, kui mineraalväetised ja on veekeskkonnale mineraalväetistest ohutum. Laotusmaa jääb samaks, mida on seni kasutatud. Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parema tulemuse saavutamiseks on soovitatav digestaati laotada peamiselt kevadel enne kevadkündi või vastavate mehhanismidega otse mulda viies. Tiheasustusega alade ja elamute ümbruses tuleb olla tähelepanelik naabrite suhtes, vältides digestaadi vedamist ja laotamist nädalalõppudel. Laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad. Digestaadi laotamisel tuleb jälgida, et see ei voolaks drenaaži, kraavi, ojja ja jõkke ning hoiduma peab laotamisest neelukaevude ja karstilehtrite ümber.

Arvestades, et Vinni biogaasijaama projektiga ühinenud põllumajandusettevõtetel on olemas sõnniku laotamiseks vajalik põllumaa ja arendaja peab kinni kohustuslikest kitsendustest digestaadi laotamisel (väetamisnormidest) ning järgib leevendusabinõuna head põllumajandustava, on eksperdid seisukohal, et digestaadi laotamine ei halvenda võrreldes praegusega piirkonna põhja- ja pinnavee kvaliteeti, vaid arvestades digestaadi omadusi peaks pinna- ja põhjavee kvaliteet paranema.

Ekspertide hinnangul ei kaasne kavandatava tegevusega vaadeldava piirkonna pinna- ja põhjaveele olulist vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist negatiivset mõju. Positiivne mõju vaadeldavas piirkonnas seisneb pinna- ja põhjavee kvaliteedi paranemises, kuna digestaat viiakse otse mulda ja see ei moodusta seal anaeroobseid tsoone – digestaat seotakse kiiremini ja tõhusamalt mullaga ja on taimede poolt kiiremini omastatav. Toitained (biogeenid) seotakse kiiremini ja need ei jõua nii kiiresti ja kergesti, kui läga ja sõnniku puhul pinna- ja põhjavette. OÜ Vetepere 93 Töö nr. KMH – 2008 - 02

10.6. Mõju tehiskeskkonnale.

Koostamisel on Vinni valla uus üldplaneering. OÜ 4E Biofond on esitanud Vinni vallavalitsusele taotluse arvestada planeeringu koostamisel Vinni alevikku Vilgu kinnistule Vinni veisefarmi juurde biogaasi tootmisjaama ehitamisega ja seoses sellega määratleda vaadeldava biogaasijaama asukoha maaüksuse sihtotstarve. Üldplaneeringus kavandatakse gaasitorustiku trassi asukoht, mille kaudu on võimalik varustada Vinni aleviku katlamaja biogaasijaamas toodetava gaasiga.

Vinni valla territooriumil paiknevaid tarbijaid varustab elektrienergiaga Eesti Energia AS. Koostatud on Vinni valla energeetika arengukava 2008 – 2015. Vastavalt energeetika arengukavale on üheks kohaliku energiatootmise eesmärgiks kohalike kütuste kasutamine esmaste energiakandjatena, sealhulgas biogaasi kasutuselevõtmine. Üheks eesmärgiks on ka Vinni-Pajusti “bioenergiaküla” pilootprojekti edendamine. Koostöö osas suurte võrguettevõtetega on eesmärgiks seatud läbirääkimised biogaasi võimalikuks suunamiseks Eesti Gaasiga maagaasi jaotusvõrku ning biogaasist toodetava elektrienergia Eesti Energia jaotusvõrku (elektrivarustuse ja elektrikvaliteedi (pinge) tagamine). Vastavalt energeetika arengukavale on vajalik energiasäästu meetmete pidev selgitamine ja propageerimine valla poolt, seminaride läbiviimine, koolituste organiseerimine, alternatiivenergeetika initsiatiivide toetamine, bioenergeetilisele pilootprojektile toetuse hankimisele kaasaaitamine.

Valla territooriumil olevaid 35 ja 10 kV elektriliine haldab Rakvere Elektrivõrk. Jaotusvõrk on valla Üldplaneeringu plaanile kantud Rakvere Elektrivõrgu andmetel. Olemasolevad liinid jäävad samadele trassidele ja rekonstrueerimine toimub vastavalt Eesti Energia arengukavale ja liinide seisukorrale. Uute liinide rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel on eelistatud maakaabelliinide ehitamine.

Kaugküttesüsteemid on kasutusel Roela, Pajusti ja Vinni alevike tihehoonestusega aladel korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütmiseks. Kütteks kasutatakse Pajustis ja Vinnis gaasi. Vinnis on suurem osa soojustrasse renoveeritud. Enamik Pajusti soojustorustikke on renoveerimata. Vinni alevikus varustab elamuid ja asutusi soojusenergiaga osaühingule Askoterm kuuluv Vinni tsetraalkatlamaja. Eesmärgiks on soodustada alternatiiv- ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, aidates seeläbi kaasa elektrienergia tootmise detsentraliseerimisele ning fossiilsete kütuste kasutamise vähenemisele, millel on keskkonda säästev mõju. Vinni vallas telliti Eesti Maaülikoolilt eeluuring biogaasi baasil töötava elektri ja soojuse koostootmisjaama ehituse võimalikkuse uurimiseks, mille tulemusena võib öelda, et kohaliku tooraine baasil on see ka võimalik.

OÜ Vetepere 94 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Vinni biogaasijaama lähipiirkonnas kasutatakse transpordiks peamiselt järgmisi riigi maanteid: - Vilgu-Vinni maantee (17125); - Mõdriku-Vinni maantee (17205); - Rakvere-Luige maantee (17194); - Mõdriku-Vilgu maantee (17206); - Rakvere-Rannapungerja maantee (17114); - Rakvere ringtee (17202) ja - Bivahetult biogaasijaama juurde pääsemiseks planeeritakse kasutada Seljamäe-Vinni (9001082) üldkasutatavat erateed. Planeeritud on biogaasi tootmisjaama ehitamise käigus korrastada ja muuta rasketranspordi poolt läbitavaks Seljamäe-Vinni tee. Eratee korrastamine ja kasutamine tuleb kooskõlastada tee omanikega. Ekspert kontrollis tugimaanteedel liikluse intensiivsust 09. ja 11. märtsil. Ajavahemikus (tööajal) 7.00 kuni 17.00 saadi keskmiseks liiklusintensiivsuseks: - Vilgu-Vinni (17125) maanteel: 48 väiketranspordivahendit ning 12 veoautot, traktorit või bussi; - Mõdriku-Vinni (17205) maanteel 22 väiketranspordivahendit ning 7 veoautot, traktorit või bussi; - Mõdriku-Vilgu (17206) maanteel 13 väiketranspordivahendit ning 3 veoautot, traktorit või bussi; - Rakvere-Luige (17194) maanteel 261 väiketranspordivahendit ning 57 veoautot, traktorit või bussi. Vaadeldava piirkonna müratase on normide piires ja keskkonnaseisundi selles osas võib hinnata heaks. Vinni biogaasijaama projektiga seotud farmidest sea- ja veiseläga vedamiseks biogaasi tootmisjaama vastuvõtusõlmedesse kasutatakse ühte (vajadusel kahte) hermeetiliselt suletavat 20 tonnise kandevõimega poolhaagist ja tahesõnnik tuuakse kinnise konteineriga. Digestaat veetakse laiali samade hermeetiliselt suletavate poolhaagistega. Kokku tuuakse tootmisjaama täisvõimsusel töötamise ajal kuni 12 koormat ööpäevas. Seega suureneb liiklusintensiivsus 12 transpordivahendi edasi- tagasi sõiduga tööpäeva jooksul (1 sõit tunnis) tootmisjaama juurde ja sealt hoidlate ja laguunide juurde. Siit võib järeldada, et tootmisjaama transpordi osatähtsus ja kumuleeruvus ning negatiivne mõju keskkonnale on võrreldes muu transpordiga väike. Samas mõju kestvus on pikk. Mõju tehiskeskkonnale väljendub: - kohaliku energiaallika loomises, millega kaasneb stabiilsem elektrivarustus vaadeldavas piirkonnas ning Vinni ja Pajusti asulate keskkonnasõbralikuma soojusenergiaga varustamine; - liiklustiheduse suurenemises vaadeldava piirkonna teedel.

Ekspertide ning põllumajandusettevõtete spetsealistide ja vallakodanike ühistööna väljavalitud vedamise marsruudid on näidatud lisas 9 toodud joonistel. Logistilise skeemi koostamisel arvestati järgnevat: - maksimaalselt püüti vältida läbisõitmist asulatest ja tiheasustusega külakeskustest; OÜ Vetepere 95 Töö nr. KMH – 2008 - 02

- kui vähegi oli võimalik, siis püüti minimaalselt kasutada kruusateid; - arvestati juba välja kujunenud raske põllumajandustehnika liikumismarsruute.

Sõnnikulaguunidest digestaadi põllule vedamise marsruudid jäävad samaks, mis on siiani olnud läga ja tahesõnniku vedamisel. Positiivne mõju tehiskeskkonnale ja inimesele avaldub nn „rohelise“ soojus- ja elektrienergia tootmises (energiat toodetakse veise- ja sealägast ning tahesõnnikust) ja sellega seoses fossiilsete kütuste kasutamise vähenemises ja sellega kaasneva keskkonna saastekoormuse vähenemises - väheneb põlevkivienergeetika ja sellega kaasnev CO 2, NO x ja SO 2 emissioon atmosfääri ning põhja- ja pinnavee reostamine. Arvatavasti saab ka pakutav soojusenergia olema odavam, kui teiste energiaallikatega toodetav soojusenergia. Parem ja stabiilsem elektrivarustus loob eelduse ka tehiskeskkonna kiiremaks arenguks.

Eespooltoodust järeldub, et liikluse intensiivsus tootmisjaama ekspluatatsiooni käigus ei suurene vaadeldava piirkonna teedel märkimisväärselt võrreldes praeguse Vinni ja Pajusti asulate piirkonna maanteede transpordikoormusega. Üldine keskkonnamõju tehiskeskkonnale on ennem positiivne kui negatiivne.

Ekspertide hinnangul ei kaasne kavandatava tegevusega vaadeldava piirkonna tehiskeskkonnale olulist vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist negatiivset mõju. Positiivne mõju vaadeldavas piirkonnas seisneb elektrivarustuse paranemises, kuna energiaallikas paikneb kohapeal ning tekib võimalus arendada energiamahukat tootmist. Positiivne on ka see, et soojusenergiat toodetakse kohapeal tekkivast toormest, millega arvatavasti kaasneb võimalus soojusenergia maksumuse alandamiseks ja väheneb sõltuvus piiritagustest energiaallikatest.

10.7. Mõju koostoime.

Tabel 19. MÕJU KESKKONNALE MÕJU MÕJU INIMESELE JA TEHISKESKKONNALE ÜHISKONNALE TEGEVUSED

Maa-aines ja Maa-aines geoloogia Pinna- ja põhjavesi ja Välisõhk kliima Loomastikja taimestik Asula infrastruktuur maakasutus Hooned ja rajatised Tehis- ja asulamaastik Kultuuripärand Tervis,lõhnad, müra jvibratsioon ja Elukvaliteet puhkus Majandusja tööhõive Loodusressurs- side kasutus Kaevetööd O

Maapealsed O O O rajatised Ehitamine Ehitamine OÜ Vetepere 96 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Kohaliku O O O O O O O O tooraine (läga O O ja sõnniku) kasutamine Digestaadi, O O O O O soojus- ja O elektrienergia tootmine Digestaadi O O O O O O O O O kasutamine väetamiseks Käitamine Käitamine Liiklus O O Trans port Häired käitamisel Ettenäh- tamatud asjaolud - kavandatud tegevusega kaasneb väheoluline negatiivne mõju - kavandatud tegevusega kaasneb oluline negatiivne mõju O - kavandatud tegevusega kaasneb positiivne mõju

10.8. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Eestis leidub 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest on valitud esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Eestis on 66 Natura 2000 linnuala pindalaga 1 236 808 ha ja 509 Natura 2000 loodusala pindalaga 1 058 981 ha. Suuresti linnu- ja loodusalade pindalad kattuvad, mistõttu Natura 2000 alade kogupindala on tegelikult 1 422 500 ha, sellest 51 % jääb merealadele ja 49 % maismaale (maismaast on Natura 2000 aladega kaetud 16 %).

Vinni ja Pajusti asulates ja nende lähiümbruses paiknevaid Natura 2000 võrgustiku alasid on iseloomustatud käesoleva aruande alapunktis 6. Detailplaneeringuga haaratud territooriumil ja selle lähiümbruses (objektide kaitsetsoonides) Natura 2000 võrgustiku alasid, looduskaitsealasid, kaitsealuseid objekte ja alasid ning muinsuskaitseobjekte ei ole (vt. joonised 5 ja 6). Kultuuriministeeriumi kirjas 06.02.2009 nr 7.17/220-2 kirjeldatud arheoloogiamälestis – kivikalme „Kabelimägi“ paikneb Vinni biogaasi tootmisjaama gaasitrassist ca 400 m kaugusel edelas ja biogaasi tootmisjaamast ca kilomeetri kaugusel lõunas (vt. joonis 5).

OÜ Vetepere 97 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Eespooltoodust järeldub, et: - kavandatava biogaasijaama maaüksuse detailplaneeringuga planeeritav maa-ala valiti nii, et see jääb väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid ja looduskaitsealasid ning et muinsuskaitse objektid jääksid sellest võimalikult kaugele; - Vinni biogaasi tootmisjaama rajamine ja ekspluateerimine ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku ja looduskaitsealade kaitse-eesmärke; - planeeritav biogaasi tootmisjaam ei avalda otsest ja olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

10.9. Läga- ja sõnnikuhoidlad ja digestaadi ladustamine hoidlatesse ja laguunidesse.

KSH programmi avalikul arutelul tehti ettepanek täiendada KSH programmi järgmise punktiga: KSH aruande koostamisel selgitatakse välja, kas lautade juures on olemas piisav mahutite park läga ja sõnniku kogumiseks enne äravedamist ning digestaadi ladustamiseks. Läga vedamiseks biogaasijaama hakatakse kasutama autotransporti – 20 tonnise kandevõimega kinniseid mahuteid poolhaagistel ning enamvähem sama suure kandevõimega kinnise konteineriga veokeid tahesõnniku tarbeks. Seega on vajalik, et kohapeal farmide juures oleksid läga või sõnniku kogumiseks vähemalt 25 tonnise mahutavusega hoidlad või mahutid. Läga või sõnnik veetakse ära biogaasijaama kohe, kui hoidlasse või mahutisse on kogunenud ühe koorma jagu – 20 tonni läga või sõnnikut. Peale läga või sõnniku käitlemist biogaasijaamas tuuakse farmide juurde tagasi sama kogus digestaati. Digestaadi ladustamiseks peavad farmide juures olema veekindlad hoidlad või laguunid, mis mahutavad laotusperioodide vahelisel ajal tekkiva digestaadi koguse. Kui hoidlad või laguunid on katuseta, siis tuleb juurde arvata ka sademete hulk sellel ajaperioodil. Tabelis 20 on kirjeldatud farmide juures paiknevaid olemasolevaid läga ja sõnniku mahuteid, hoidlaid ja laguune ning on antud hinnang, kui suuri mahuteid, hoidlaid ja laguune on tegelikult vaja.

Läga ja sõnniku mahutid, hoidlad ja laguunid. Tabel 20. Objekt Olemasolevad kasutatavad (m 3) Lahendused - tegelik vajadus (m 3) Pumpla Hoidlad Laguunid OÜ Saaremetsa Ca 40 uus, 7500 - Uusi mahuteid ei ole vaja. Digestaat Hulja veisefarm pumbatakse uus tuuakse olemasolevasse hoidlasse. Ära üle päeva roostevaba veetakse vastavalt vajadusele pumplast. OÜ Saaremetsa - 4000 - Soovitatav on vedada digestaat Hulja Neeruti lahtine veisefarmi hoidlasse. noorkarjafarm korras OÜ Vetiku st Ca 40 uus, - 10000 Uusi mahuteid ei ole vaja. Digestaat Vetiku uus laut pumbatakse uus tuuakse olemasolevasse laguuni. Ära üle päeva veetakse vastavalt vajadusele pumplast.

OÜ Vetepere 98 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Tabel 20 järg. Objekt Olemasolevad kasutatavad (m 3) Lahendused - tegelik vajadus (m 3) Pumpla Hoidlad Laguunid OÜ Piira Talu - 200 lahtine, - Vaja on ca 3600 m 3 mahuga digestaadi Piira farmid vajab re- mahutit. 2009. a. ehitatakse uus monti, ehit. tahesõnniku hoidla. Kui olemasolev 200 uus 5000 m3 hoidla tehakse korda, siis uut hoidlat saab kasutada digestaadi hoidlana või digestaat jäetakse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni. OÜ Vetiku st Ca 40 uus - 9000+ 7000 Uusi mahuteid ei ole vaja. Digestaat Vetiku uus laut OÜ pumbatakse uued tuuakse olemasolevatesse laguuni. Ära Kaarli Farm üle päeva veetakse vastavalt vajadusele pumplast. Kaarli veisefarm OÜ Tammikus - 4000 - Soovitatav on ehitada juurde digestaadi Vinni veisefarm uus, lahtine laguun mahuga, mis rahuldab lisaks Vinni veisefarmi vajadusele 4000 m 3 ka Ants Ossip sigalate vajadusi 7660 m 3 ja Piira farmide vajadust 7200 arvestusega, et on 2 laotusperioodi aastas 18860 : 2 = 9430 m3. Ants Ossip Pumbatakse 360 + 100 + - Vaja on ca 1300 m 3 mahuga digestaadi Vaeküla sigala iga päev 100 kolm mahutit. Võimalikuks lahenduseks on ka, iseseisvat et digestaat jäetakse OÜ Tammikus Vinni vana hoidlat veisefarmi digestaadi laguuni. Ants Ossip - 500 + 300 - Vaja on ca 1100 m 3 mahuga digestaadi Vetiku sigala lahtised, mahutit. Võimalikuks lahenduseks on ka, korras et digestaat jäetakse rajatavasse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni või Vetiku uue lauda laguuni. Ants Ossip Pumbatakse 1200 + 90 - Vaja on ca 750 m 3 mahuga digestaadi Vana-Vinni sigala iga päev ühendatud mahutit, milleks tuleb olemasolevad lahtised, mahutid ringi ehitada. Võimalikuks vajab lahenduseks on ka, et digestaat jäetakse remonti OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni. Ants Ossip Kord 2000 läga - Vaja on ca 1250 m 3 mahuga digestaadi Inju uus sigala nädalas pealt lahtine mahutit, milleks saab kasutada lastakse 500 lahtine olemasolevat suuremat mahutit. Läga hoidlasse tahe pumbatakse otse autosse. Ants Ossip Ca 40 1200 - Vaja on ca 1880 m 3 mahuga digestaadi Inju vana sigala pumbatakse lahtine mahutit, on 1200 m 3 mahuti. 680 m 3 üle päeva jäetakse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni. Ära veetakse vastavalt vajadusele pumplast. Diana Pärna Arkna Ca 25 - 4000 Uusi mahuteid ei ole vaja. Digestaat karjatalu pumbatakse uus tuuakse olemasolevasse laguuni. Ära üle päeva veetakse vastavalt vajadusele pumplast. Männiku Farm AS - 5000 - Vaja on ca 5000 m 3 mahuga digestaadi Ubja Veisefarm katusega mahutit. Võimalikuks lahenduseks on ka, uus et digestaat jäetakse OÜ Kaarli Farm Kaarli veisefarmi digestaadi laguuni.

Juurde tuleb ehitada OÜ Tammikus Vinni veisefarmi juurde digestaadi laguun kasuliku mahuga 9430 m 3. OÜ Piira Talu Piira farmide juurde on vaja ca 3600 m 3 mahuga digestaadi mahutit. 2009. a. ehitatakse uus tahesõnniku hoidla. Kui olemasolev 200 m 3 hoidla tehakse korda, siis OÜ Vetepere 99 Töö nr. KMH – 2008 - 02 uut hoidlat saab kasutada digestaadi hoidlana või digestaat jäetakse OÜ Tammikus Vinni veisefarmi digestaadi laguuni. Remonti ja rekonstrueerimist vajavad osa Ants Ossip sigalate mahuteid – vt. tabel 20. Männiku Farm AS Ubja Veisefarmile on vaja ca 5000 m3 mahuga digestaadi mahutit. Võimalikuks lahenduseks on ka, et digestaat jäetakse OÜ Kaarli Farm Kaarli veisefarmi digestaadi laguuni.

10.10. Vastused Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti küsimustele.

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti soovil tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid järgmiseid võimalikke mõjusid: 1. Erinevate ajaperioodide kultuuripärandi kihistustele ja nende väärtusele. Vinni biogaasi tootmisjaam planeeritakse ehitada territooriumile, mida ümbritsevad OÜ Tammikus Vinni veisefarm, kaks silohoidlat ja sõnnikuhoidla. Biogaasi torustik Vinni katlamajja ehitatakse olemasoleva maagaasi torustikuga paralleelselt. Vaadeldavas asukohas mõju erinevate ajaperioodide kultuuripärandi kihistustele ja OÜ Vetepere 100 Töö nr. KMH – 2008 - 02 nende väärtusele puudub (vt. alapunkt 8). Vinni asulasse biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamine ja kasutamine ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku alade, Vinni-Pajusti ja Mõdriku-Roela maastikukaitsealade ning kaitsealuste üksikobjektide kaitseeesmärke. 2. Arheoloogiliselt väärtuslikele aladele. Kultuurimälestised Vinni asula lähiümbruses on näidatud joonisel 6. Enamik neist asub Vinni mõisa pargis ja kuuluvad Vinni mõisaansamblisse. Planeeritava biogaasi tootmisjaama ja mõisapargi vahele jäävad OÜ Tammikus Vinni veisefarm koos abirajatistega ning ülejäänud Vinni asula tootmistsoon (sealhulgas ka Vinni sigala). Mõju arheoloogiliselt väärtuslikele aladele puudub. Piisavalt kaugel on planeeringualast ka kivikalme „Kabelimägi“ koos oma kaitsetsooniga. 3. Olemasolevatele ja potentsiaalselt miljööväärtuslikele aladele. Kavandatava tegevusega (Vinni asulasse biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamise ja kasutamisega) seotud detailplaneeringu kinnistutel: - Vilgu kinnistutel (katastritunnus 90002:001:0058 ja 90002:001:0059); - Niidu kinnistul (katastritunnus 90002:001:0056) - Põllu tn. 5 kinnistul (katastritunnus 90002:002:0025); - Vilgu-Vinni-Pajusti T-17125 teel (katastritunnus 90002:001:2820); - Põllu tn. 3 Katlamaja kinnistul (katastritunnus 90002:002:0024) Natura 2000 alasid, kaitsealasid, kaitsealuseid üksikobjekte ja liike ning muid miljööväärtuslikke alasid ei ole. 4. Ajalooliselt väärtuslikele objektidele (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne.) ja seada tingimused nende säilimiseks. Kultuurimälestised Vinni asula lähiümbruses on näidatud joonisel 6. Enamik neist asub Vinni mõisa pargis ja kuuluvad Vinni mõisaansamblisse. Planeeritava biogaasi tootmisjaama ja mõisapargi vahele jäävad OÜ Tammikus Vinni veisefarm koos abirajatistega ning ülejäänud Vinni asula tootmistsoon (sealhulgas ka Vinni sigala). Mõju ajalooliselt väärtuslikele objektidele puudub. 5. Maastikupildile, sh vaadetele kultuurilooliselt olulistele objektidele, määratleda vaatekoridorid. Ainsaks avatud vaatekoridoriks on vaade Rakvere–Luige maanteelt Vinni asulale. Kultuuriliselt olulised objektid paiknevad Vinni mõisa pargis ja need välja ei paista. Rakvere–Luige teele paistab peaasjalikult Vinni asula tootmistsoon, OÜ Tammikus Vinni veisefarm ja mingil määral ka elamutsoon. Planeeritava biogaasi tootmisjaam varjab mingil määral OÜ Tammikus Vinni veisefarmi ja seda saab pidada igati positiivseks. 6. Väärtuslikele maastikele. Kavandatava tegevusega (Vinni asulasse biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamise ja kasutamisega) seotud detailplaneeringu kinnistutel Natura 2000 alasid, kaitsealasid, kaitsealuseid üksikobjekte ja liike ei ole. Lähiümbruses paiknevad (vt. joonis 5) Natura 2000 alad, kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja liigid väljavalitud biogaasijaama asukohast: OÜ Vetepere 101 Töö nr. KMH – 2008 - 02

- lõunas, idas ja kirdes (Vinni asulas ning Vinni ja Pajusti asulate vahel) Vinni-Pajusti maastikukaitseala, mis on ka Natura 2000 ala; - kirdes, idas ja kagus (ca 2,0 km kaugusel) Mõdriku-Roela maastikukaitseala, mis on ka Natura 2000 ala; - kirdes (ca 150 m kaugusel) Keskkonnaministri 19. mai 2004. a. määruse nr. 51 „III kaitsekategooria liikide laitse alla võtmine“ järgi III kaitsekategooria seeneliik sowerbyella imperialis – kuld-soverbiell. Negatiivne mõju väärtuslikele maastikele puudub. 7. Kultuurikeskkonna säilitamist tagavatele tingimustele. Negatiivne mõju kultuurikeskkonna säilitamist tagavatele tingimustele puudub.

Esimene Vinni valla üldplaneering koostati 1997. aastal ja see on tänaseks aegunud. 2008. aastal alustati uue Vinni valla üldplaneeringu koostamisega. Üldplaneeringu koostab Hendrikson & Ko (vt. www.hendrikson.ee ). Heakskiitmisele on saadetud Vinni valla üldplaneeringu KSH aruanne, milles on eespooltõstatatud probleeme käsitletud.

11. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele ja piiriülene mõju.

Eestis on energeetikas taastuvenergia osakaal ca 10%, 90% ulatuses kasutatakse fossiilset energiat. Looduslik mitmekesisus väheneb ühest küljest liiga intensiivse maakasutuse tõttu (metsaraie), teisalt kasutamata jätmise tõttu (pool-looduslikud kooslused).

Kavandatava tegevuse raames säästva arengu põhimõtete järgmine : 1) Inimesele vajalik energia saadakse kas otse Päikeselt või inimese eluea jooksul päikeseenergiast teisteks energialiikideks muundunud allikatest (tuul, vesi, puit jne). Käesoleval juhul toodetakse nn „rohelist“ energiat sea- ja veiselägast ja sõnnikust ning kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele. 2) Inimtegevusest ei teki jäätmeid; kõik ühest tegevusest ülejääv on kasutatav teise tegevuse poolt või looduses mõne aasta jooksul lagunev. Kavandatava tegevuse käigus tekkiv ehituspraht sorteeritakse Väätsa prügilas ja sellest taaskasutatav osa võetakse uuesti ringlusse. Sea- ja veiseläga ja tahesõnniku kääritamisel tekkivast biogaasist toodetakse energiat ning digestaat kasutatakse põllukultuuride väetamiseks, järgides head põllumajandustava. 3) Suuremastaabilist ning energiarohkeid sisendeid (väetised, nafta) nõudvat maaharimist ei toimu, inimtegevuseks kasutatakse seda, mida maa kasvatab. Sea- ja veiseläga ja tahesõnniku kääritamise teel saadakse digestaat, mis on kergemini ja kiiremini põllukultuuridele omastatav ja on keskkonnale ohutum, kui käitlemata sea- ja veiseläga ja sõnnik. Lähitulevikus on soovitatav vähendada mineraalväetiste kasutamist ja suurendada digestaadi osatähtsust. 4) Inimtekkelised ainevood moodustavad väikese protsendi looduslikust foonist. OÜ Vetepere 102 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Digestaadi väetamise normikohasel kasutamisel ei ole looduslik foon ohustatud. 5) Looduslik mitmekesisus ei vähene inimtegevuse tulemusel. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne negatiivne mõju vaadeldava piirkonna taimestikule ja loomastikule ning ei vähene looduslik mitmekesisus.

Kavandatava tegevuse alternatiiv – tootmisjaama ei ehitata – on vastuolus säästva arengu põhimõtetega.

Keskkonnamõju ulatub mingil määral naaberkinnistutele. Mõju ulatub naaberkinnistutele visuaalse mõju, transpordist ja ehitamisest tekkiva müra, mingil määral ebameeldivate lõhnade ja biogaasi põletamisest tekkiva õhureostuse näol. Kõike seda on juba eespool käsitletud. Piiriülene mõju puudub.

12. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid.

Kavandatava tegevuse lõppeesmärkideks on: “rohelise” energia tootmine; käitlemata sea- ja veiseläga ja tahesõnniku põldudele laotamise lõpetamine ja sellega seoses elanikkonnale ebameeldivate lõhnade leviku piiramine; sea- ja veiselägast veekeskkonnale lähtuva ohu vähendamine. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju – kaasneb väheoluline negatiivne keskkonnamõju (vt. tabel 19).

Väheoluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks on: 1. Ehitustegevusega kaasnev : - transpordivahendite ja ehitusmasinate müra, - vibratsioon, - liiklustiheduse suurenemine ja - atmosfääri heidetavad transpordivahendite ja ehitusmasinate heitgaasid.

Mõju leevendamiseks on soovitatav seada OÜ Tammikus Vinni veisefarmi ja tootmisjaama sisestele teedele veoautodele ja traktoritele 10 km/h kiirusepiirang. Müratõkked ei ole vajalikud, sest müratasemed on suhteliselt madalad ja kaugused lähimate elamuteni suured. Keskmise kõrgusega haljastus on siiski soovitatav. Soovitatav on kõrge müratasemega ehitustööd teostada tööajal.

2. Sea- ja veiseläga, tahesõnniku ja digestaadi vedamisega kaasnev: - transpordivahendite müra, - vibratsioon, - mõningane ebameeldiva lõhna levik tahesõnniku laadimisel, - liiklustiheduse suurenemine ja - atmosfääri heidetavad transpordivahendite ja ehitusmasinate heitgaasid.

OÜ Vetepere 103 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Mõju leevendamiseks on koostatud sea- ja veiseläga ja tahesõnniku transpordiskeem, mille koostamisel: püüti maksimaalselt vältida läbisõitmist asultest ja külakeskustest; püüti minimaalselt kasutada kruusateid; arvestati juba välja kujunenud raske põllumajandustehnika liikumismarsruute. Soovitatav on kõik veosed teostada tööajal. Läga vedamiseks kasutatakse ühte hermeetiliselt suletavat 20 tonnise kandevõimega poolhaagist ning tahesõnniku vedamiseks kasutatakse kinnist konteinerit.

3. Sea- ja veiseläga ja tahesõnniku käitlemisega kaasnev: Sea- ja veiseläga ja tahesõnniku käitlemine (metaankääritamine metaantankides) on kinnine protsess ja selle käigus saasteaineid ei teki ja sellega negatiivseid keskkonnamõjusid ei kaasne.

4. Soojus- ja elektrienergia tootmisega kaasnev: - biogaasi põletamise põletusproduktid: CO 2, NO x, CO, ja LOÜ ning - sea- ja veiseläga ja tahesõnniku kääritamise saadus digestaat.

Käesoleva KMH käigus tehtud hajuvusarvutustest järeldub, et biogaasi põletamine gaasimootoris või avariiolukorral gaasipõletis ei põhjusta välisõhus ülenormatiivset saastetaset põletusproduktide NO x, CO, LOÜ osas ning leevendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Biogaasi põletamise tagajärjel heidetakse atmosfääri CO 2, mis on 21 korda ohutum, kui metaan. Sea- ja veiselägast metaankääritamisel saadav digestaat kogutakse ja veetakse sõnnikulaguunidesse. Sõnnikulaguunid on vooderdatud geomembraaniga ja need ei kujuta endast ohtu pinna- ja põhjaveele ja inimeste tervisele. Remonti vajavad sõnnikuhoidlad tuleb korda teha – vt. alapunkt 10.9. Leevendavateks meetmeteks on: sõnnikulaguunide piiramine taraga, et inimesed ja loomad sinna sisse ei kukuks; ka digestaadi korral peab olema sõnnikulaguun kaetud.

5. Digestaadi vedamisega vahemahutitest põldudele ja laotamisega kaasnev: - transpordi- ja laotusmasinate müra, - vibratsioon, - mõningane ebameeldiva lõhna levik digestaadi laotamisel, - oht pinna- ja põhjaveele, - liiklustiheduse suurenemine ja - atmosfääri heidetavad transpordivahendite ja ehitusmasinate heitgaasid.

Mõju leevendamiseks on koostatud digestaadi transpordiskeem, mille koostamisel: püüti maksimaalselt vältida läbisõitmist asulatest ja tiheasustusega külakeskustest; püüti minimaalselt kasutada kruusateid; arvestati juba välja kujunenud raske põllumajandustehnika liikumismarsruute. Soovitatav on kõik veosed ja laotamine teostada tööajal. Digestaadi vedamiseks kasutatakse ühte või vajadusel kahte hermeetiliselt suletavat 20 tonnise kandevõimega poolhaagist. Digestaadi mulda viimiseks (kuni 15 cm sügavusele) kasutatakse spetsiaalseid digestaadi laotamismasinaid (põllumajandustootjad järgivad head põllumajandustava). Eksperdid soovitavad veekaitse seisukohast nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel suurendada mineraalväetiste arvel digestaadi osatähtsust. Taimede toitumise ja OÜ Vetepere 104 Töö nr. KMH – 2008 - 02 veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks on soovitatav digestaati laotada peamiselt kevadel enne kevadkündi. Laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad. Digestaadi laotamisel tuleb jälgida, et see ei voolaks drenaaži, kraavi, ojja ja jõkke ning hoiduma peab laotamisest neelukaevude ja karstilehtrite ümber.

13. KSH korraldamine ja avalikkuse kaasamine.

Detailplaneeringu algataja on OÜ Nelja Energia, detailplaneeringu koostamise korraldaja on Vinni Vallavalitsus, detailplaneeringu koostaja on GPP OÜ ning detailplaneeringu kehtestaja Vinni Vallavolikogu, SPD keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert on OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik. Ekspertidena kaasati ainult pikaajalise kogemusega omaala tunnustatud spetsialiste: Margus Kört - OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja Lembit Talli – SWECO Projekt AS. OÜ 4E Biofond ja selle tütarettevõtte OÜ Vinni Biogaas emaettevõte Nelja Energia OÜ asutati 20. 12. 2005. aastal ja on seni tegelenud peamiselt „rohelise“ energia kasutamisvõimaluste väljaselgitamise ja tootmisega Eestis, Lätis ja Leedus. Vinni Biogaas OÜ poolt Vinni valda Vinni alevikku Vilgu maaüksusele sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatas oma otsusega nr. 37 30 oktoobril 2008. aastal Vinni Vallavolikogu: 14.08.2008. a. esitas OÜ Nelja Energia taotluse detailplaneeringu algatamiseks Vinni aleviku Vilgu kinnistule, registriosa nr 3784931, katastritunnus 90002:001:0058, Niidu kinnistule, registriosa nr 2949131, katastritunnus 90002:002:0055 ja nende lähialadele. Detailplaneeringu põhieesmärk on eraldada põllumajanduslike tootmishoonete maa ja maatulundusmaa sihtotstarbega Vilgu ja Niidu katastriüksustest tootmismaa sihtotstarbega krunt biogaasi tehase ehitamiseks. KSH algatamisest teatamine toimus Ametlikes Teadaannetes 11. 11. 2008. a. 13. 01. 2009. a. toimus KSH programmi sisu kohta arvamuse küsimine Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Vinni Vallavalitsuselt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaameti Viru regioonilt. Oma arvamuse saatsid Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti Viru regioon ja Sotsiaalministeerium. Detailplaneeringu eelnõu ja KSH programmi avalik väljapanek toimus Vinni vallamajas aadressil Tartu mnt. 2, 46603, Pajusti, Lääne-Virumaa 16. veebruar 2009. a. kuni 01. märts 2009. a. KSH programmi ja strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalik arutelu toimus 05. märtsil 2009. a. Vinni vallamajas aadressil Tartu mnt. 2, 46603, Pajusti, Lääne- Virumaa (vt. lisa 5). KSH programmi esitati KSH järelvalvajale – Keskkonnaameti Viru regioonile heakskiitmiseks: 11. 03. 2009. a. KMH hindamise programmi avalikust arutelust võttis osa 16 inimest. OÜ Vetepere 105 Töö nr. KMH – 2008 - 02

Keskkonnaameti Viru regioon tegi KSH programmi heakskiitmise kohta otsuse nr. 31.03. 2009. a. nr. V6-7/4985-2. KMH aruande koostamisel on arvesse võetud olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Keskkonnamõju hindamise programm ja selle avaliku arutelu protokoll on toodud käesoleva aruande lisades 5 ja 6. KMH programmi avaliku väljapaneku ajal programmi kohta kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi ja vastuväiteid ei esitatud. KMH programmi avalikul arutelul tehti üks ettepanek programmi täiendada Vinni Vallavalitsuse poolt. Ettepanekuga on arvestatud KSH programmi koostamisel programmi alapunktis 4.2.: KSH aruande koostamisel selgitatakse välja, kas lautade juures on olemas piisav mahutite park läga ja sõnniku kogumiseks enne äravedamist ning digestaadi ladustamiseks.

Detailplaneerija OÜ GPP esindaja Viljar Gross ja juhtekspert Aare Kuusik vastasid kõigile KSH programmi avaliku arutelu koosolekul esitatud küsimustele ja lahendamata probleeme ei jäänud.

14. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel.

KMH programmi avalikul arutelul tuli väga täpselt kohalikele elanikele selgitada, mida endast kujutab sea- ja veiseläga ja tahesõnniku kääritamine metaantankides ning selle tulemusena saadavast biogaasist elektri- ja soojusenergia tootmine ja mida positiivset see vaadeldava piirkonna keskkonnale kaasa toob. Eksperdid loodavad, et kohalikud elanikud saavad käesolevat KSH aruannet lugedes piisavad vastused kõigile üles kerkinud küsimustele.

Kokkuvõtteks on KMH juhtekspert seisukohal, et arendaja poolt kavandatav tegevus on keskkonnasõbralik ja selle tulemusel paraneb vaadeldava piirkonna keskkonnaseisund ja elukvaliteet.

15. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus.

Vastavalt Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrusele nr 101 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” tuleb Oisu Biogaas OÜ-l taotleda töö alustamisel välisõhu saasteluba. Kuna Oisu Biogaas OÜ tootmisjaama saasteallika poolt välisõhus põhjustatav saasteainete saastetase ei ületa lubatut, siis pole vajalik Oisu Biogaas OÜ OÜ Vetepere 106 Töö nr. KMH – 2008 - 02 poolt välisõhu kvaliteedi seiret korraldada. Soovitused õhku paisatavate saasteainete mõõtmiste teostamiseks on toodud eespool. Tootmisjaama ekspluatatsiooni käigus jäätmeid ei teki ja vastavalt Jäätmeseadusele ei ole jäätmeloa taotlemine vajalik. Tootmisjaama ekspluatatsiooni käigus võetakse vett personali tarbeks ja heitvett suublasse ei juhita ning vastavalt Veeseadusele ei ole vee erikasutusloa taotlemine vajalik.

16. KMH hindamisel kasutatud allikad.

1. www.emhi.ee 2. Estonia ühismajandi veekaitseskeem. AS Maves. Tallinn, 1992. 3. Oisu Biogaas OÜ poolt Türi valda Väljaotsa külla Mõisavalla maaüksusele sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasi ning sellest elektri- ja soojusenergia tootmisjaama ning tootmisprotsessist tulenevalt Tänassilma külla Sikevälja maaüksusele sõnnikulaguuni (vahemahuti) ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Vetepere. Töö nr. KMH-2008-01. Pudisoo, 2008. 4. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1 : 400 000. Eesti Geoloogiakeskus. Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn, 2001. 5. Lomunov S. Biolagunevate jäätmete käitlemise süsteemi teostavuse uuring Harjumaal, Jõelähtme vallas. Tallinna Tehnikaülikool. Soojustehnika Instituut. Tallinn, 2004. 6. Loo biogaasijaama rajamise tehnilis-majanduslik uuring. Lõpparuanne. Tallinna Tehnikaülikool. Soojustehnika Instituut. Tallinn, 2006-2007. 7. Valjala seakasvatuse lägakäitlusseadme ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Vetepere. Töö nr. KMH-01-05. Pudisoo, 2005. 8. www.maa-amet.ee 9. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves. Tallinn, 2005. 10. Hea põllumajandustava. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium. Tallinn, 1998. 11. EIA – Guidance on Screening – 2000 12. EIA – Guidance on Scoping – 2001 13. EIA Reviw Check List – 2001 14. Guidelines on the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact interactions 15. A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001. 16. A. Raukas. Eesti loodus. Tallinn, 1995. 17. A. Rõõmusoks. Eesti aluspõhja geoloogia. Tallinn, 1983. 18. Kull, A. Eesti tuuleatlas. TÜ Geograafia Instituut. Tartu, 1996. 19. Peterson K., Kalamees A. Natura-hindamine ehk juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Tallinn-Tartu, 2006. OÜ Vetepere 107 Töö nr. KMH – 2008 - 02

20. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2007. 21. Vinni valla arengukava 2001-2005; 22. Vinni valla arengukava 2006-2010; 23. Vinni valla üldplaneering 1998; 24. Vinni valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, Tallinn 2003; 25. Vinni valla ÜVK arengukava 2008 – 2019. 26. Vinni valla energeetika arengukava 2008 – 2015.