OÜ Vetepere 1 Töö nr. KMH – 2008 - 01 OÜ VETEPERE LITSENTS: KMH0124; vt. MTR TÖÖ nr. KMH - 2008 - 02 OÜ 4E BIOFOND POOLT VINNI VALDA VINNI ALEVIKKU VILGU MAAÜKSUSELE SEA- JA VEISELÄGAST METAANKÄÄRITAMISE TEEL BIOGAASIJAAMA, BIOGAASI TRANSPORTIMISEKS VINNI KATLAMAJJA TORUJUHTME JA KATLAMAJJA BIOGAASIST ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA KOOSTOOTMISJAAMA EHITAMISE JA KASUTAMISE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE. Töö tellija: OÜ 4E Biofond Tallinn, 10143, Estonia pst 1/3 Juhtekspert: Aare Kuusik Harjumaa, Kolga sjk., 74626, Pudisoo Pudisoo 2008 OÜ Vetepere 2 Töö nr. KMH – 2008 - 01 Sisukord. 1. Sissejuhatus 4 2. KSH aruande kokkuvõte 7 3. SPD sisu ja peamiste eesmärkide kirjeldus 11 4. SPD seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 16 5. Kavandatava tegevuse kirjeldus 21 5.1. Tootmisjaama tehnoloogilise protsessi kirjeldus 21 5.2. Tootmisjaama ohutuseeskirjad 27 5.3. Tootmisjaama tööohutus 30 5.4. Tootmisjaamas plahvatusohu vältimine 32 5.5. Läga ja sõnniku kogumiseks ning digestaadi ladustamiseks vajalikud laguunid, hoidlad ja mahutid ning nende seisukord 35 6. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus SPD koostamise ajal 46 7. Alternatiivsete arengustsenaariumide kirjeldus SPD koostamise ajal ja nende valiku põhjendus 56 8. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele lähtuvad keskkonnaprobleemid 63 9. SPD jaoks olulised keskkonnakaitselised eesmärgid 64 10. Hinnang kavandatava tegevuse vahetu, kaudse, kumulatiivse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale 65 10.1. Mõju vaadeldava piirkonna välisõhu kvaliteedile 66 10.2. Mõju vaadeldava piirkonna elanikkonna tervisele, heaolule ja varale 83 10.3. Mõju taimestikule 87 10.4. Mõju loomastikule 88 10.5. Mõju pinna- ja põhjaveele 89 10.6. Mõju tehiskeskkonnale 93 10.7. Mõju koostoime 95 10.8. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale 96 10.9. Läga- ja sõnnikuhoidlad ja digestaadi ladustamine hoidlatesse ja laguunidesse 97 10.10. Vastused Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti küsimustele 99 11. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele ja piiriülene mõju 101 12. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid 102 13. KSH korraldamine ja avalikkuse kaasamine 104 14. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel 105 15. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus 105 16. KMH hindamisel kasutatud allikad 106 OÜ Vetepere 3 Töö nr. KMH – 2008 - 01 LISAD: LISA 1. Vinni Vallavolikogu 30. 10. 2008. a. otsus nr. 37. LISA 2. KSH algatamisest teatamine - Ametlikud Teadaanded 11. 11. 2008. a. LISA 3. KSH programmi sisu kohta arvamuse küsimine Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Vinni Vallavalitsuselt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaameti Viru regioonilt 13.01. 2009. a. ja nende vastused. LISA 4. Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus Vilgu maaüksusel OÜ 4E Biofond poolt sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamise ja kasutamise KSH programm. LISA 5. KSH programmi avalikustamise koosoleku protokoll ja KSH programmi avalikul arutelul osalejate nimekiri. LISA 6. KSH programmi avalikustamise dokumendid. LISA 7. Keskkonnaameti Viru regiooni otsus KSH programmi heakskiitmise kohta nr. 31.03. 2009. a. nr. V6-7/4985-2. LISA 8. OÜ 4E Biofond poolt Vinni valda Vinni alevikku Vilgu maaüksusele sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamise detailplaneering. OÜ GPP. Töö nr.: DP-07-0109. Viljandi, 2008. LISA 9. Logistiline skeem toorme vedamiseks Vinni biogaasijaama ja digestaadi vedamiseks Vinni, Pajusti, Rakvere, Sõmeru, Piira, Vetiku, Arkna ja Ubja asulate ümbruse põldudele. LISA 10. Vinni biogaasijaama esialgsed joonised. LISA 11. Õhusaasteainete hajuvusarvutuste joonised. LISA 12. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumendid. OÜ Vetepere 4 Töö nr. KMH – 2008 - 01 1. Sissejuhatus. Keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes on kasutatud järgnevaid lühendeid: SPD - strateegiline planeerimisdokument KM – keskkonnamõju KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine Kavandatav tegevus hõlmab Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus Vilgu maaüksusel OÜ 4E Biofond poolt sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasijaama, biogaasi transportimiseks Vinni katlamajja torujuhtme ja katlamajja biogaasist elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamist ja kasutamist. Sea- ja veiseläga ning tahke sõnnikuga seonduvad keskkonnaprobleemid on peaasjalikult seotud ohuga pinna- ja põhjaveele ning elamuteni leviva ebameeldiva lõhnaga. Sea- ja veiseläga ning tahke sõnniku hoidlatesse kogumisel ning laotamisel eraldub intensiivne ebameeldiv lõhn, mis muudab aegajalt madalaks kohaliku elanikkonna elukeskkonna kvaliteedi. Intensiivset ebameeldivat lõhna põhjustab väga suur kergesti laguneva orgaanilise aine sisaldus lägas ja sõnnikus. Sõnnikust ja lägast lähtuvad emissioonid osalevad lisaks ebameeldivate lõhnade tekkele happevihmade kujunemisel (NH 3, SO 2, NOX), osoonikihi lagundamisel (CH 3Br), kasvuhoonegaaside tekkel (CO 2, CH 4, N 2O) ja raskmetallide hajureostusel. Toitainete kaod tekivad leostumise (peamiselt NO 3), erosiooni (K ja P) ja lendumise (enamasti lämmastikuühendid) tõttu nii laudas, hoidlas kui põllule laotamisel. Sõnnikust ja lägast lähtuvate emissioonide vähendamiseks kasutatakse üle maailma metaankääritamist ja selle tulemusel saadavast biogaasist „rohelise“ energia tootmist. Sõnnikust ja lägast saadav digestaat on keskkonnasõbralikum ja toitained on kultuurtaimede poolt kergemini ja paremini omastatavad. Kuigi Eestis on biogaasi ja sellest „rohelise“ energia tootmine olnud üsna tagasihoidlik on selle energiaallika kasutuselevõtt eriti viimase paarikümne aasta jooksul olnud reoveesette käitlemisel, jäätmete ladestamisel prügilatesse ja sealäga käitlemisel aktuaalne. On prognoositud lähiaastatel biogaasist „rohelise“ energia tootmise veelgi suuremat kasutuselevõttu ja levikut üle terve Eesti. Euroopas on „rohelise“ energia juurdekasv ca 20 % aastas. Positiivne mõju „rohelise“ energia kasutamises avaldub ka sellega seoses fossiilsete kütuste kasutamise ja sellega kaasneva keskkonna saastekoormuse vähenemises elektrienergia tootmisel - väheneb põlevkivienergeetika ja sellega kaasnev CO 2, NO x ja SO 2 emissioon atmosfääri. 2009. a. veebruari alguseks oli Eestis biogaasi ja sellest „rohelise“ energia tootmine käivitunud Tallinna, Narva ja Salutaguse reoveepuhastusjaamades, Pääsküla prügilas, Jööri seafarmi juures Saaremaal ja mujal. Vastavate projektidega on alustatud enamuses toimivates prügilates, mitmes rekonstrueeritavas reoveepuhastusjaamas, läga ja sõnniku käitlemisel Oisus, Aravetes, Loos, Vinnis, Väike-Maarjas, Ülenurmes jne. OÜ Vetepere 5 Töö nr. KMH – 2008 - 01 Säästev energeetika on sihipärane arengusuund energiamajanduse kahjulike keskkonnamõjude vähendamiseks tehnoloogiliste uuenduste, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiasäästu kaudu, kusjuures on tagatud ühiskonna sotsiaalmajanduslikuks edendamiseks ja inimeste kvaliteetseks olmeks piisav, hinnalt kättesaadav varustatus energiaga. Eestis on viimastel aastatel eraettevõtjate poolt teostatud hulgaliselt uurimusi „rohelise“ energia kasutamisvõimaluste kohta. Uuringute tulemused on enamasti olnud positiivsed ja nii mõnedki Eesti ja välisinvesteerijad on algatanud projekte „rohelise“ energia laialdasemaks kasutuselevõtmiseks. Reaalselt võttes jääb aga biogaas ka parima kasutamise juures väiketegijaks, kattes tulevikus kuni 0,5 % Eesti energiavajadusest. Vinni biogaasijaama arendaja OÜ 4E Biofond tegevusaladeks on: - taastuvenergia (vee, tuule, päikese ja biomassi baasil) arendamine; - „rohelise“ elektrienergia tootmine ja müük; - alad, mis täiendavad taastuvenergeetika tootmist. Näiteks vesinik, mis on võimalus taastuvenergia salvestamiseks, ülekandeks ja kasutamiseks autotranspordis. Gaas, mis on sobilik tuuleenergia reserviks jne.. OÜ 4E Biofond ja selle tütarettevõtte OÜ Vinni Biogaas emaettevõte Nelja Energia OÜ asutati 20. 12. 2005. aastal ja on seni tegelenud peamiselt „rohelise“ energia kasutamisvõimaluste väljaselgitamise ja tootmisega Eestis, Lätis ja Leedus. Valmis on ehitatud ja toodangut annavad Eestis Virtsu I, Virtsu II, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula tuulepargid ning Leedus Sudenai tuulepark. Nimetatud tuulepargid on tänaseni toiminud laitmatult ja ümbritseva keskkonna suhtes säästlikult. Koostööpartnereid (Host AB Hollandist, BioConstruct GmbH ja ENERCON GmbH Saksamaalt jne.) on üle maailma. OÜ Nelja Energia taotlusel algatas Vinni Vallavolikogu 30. 10. 2008. a. otsusega nr. 37 Vinni aleviku Vilgu kinnistule, registriosa nr 3784931, katastritunnus 90002:001:0058, Niidu kinnistule, registriosa nr 2949131, katastritunnus 90002:002:0055 ja nende lähialadele detailplaneeringu koostamise (vt. lisa 1). Võttes aluseks OÜ Nelja Energia detailplaneeringu algatamise taotluse ja lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punkt 1, § 34 ja § 35 võttis Vinni Vallavolikogu vastu otsuse nr. 37 30. 10. 2008. a.: OÜ-l Nelja Energia, registrikood 11200305,