DOCSLIB.ORG

Jaanuar 2021 TASUTA

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jaanuar 2021 TASUTA LOE VINNI VALLA UUDISEID KA INTERNETIS www.vinnivald.ee Jaanuar 2021 TASUTA Vinni valla Vee- ja kanalisatsiooni- Laekveres tänavavalgustuse süsteemide rekonstrueerimise rekonstrueerimine tähistati uue hetkeseisust ja laiendamine aasta algust 2 3 7 Roela laste soov täitus jõuludeks 17. detsembril avati pidulikult Roela mänguväljak, mida lap- sed olid juba ammu oodanud. Mänguväljaku lindi lõikasid läbi vallavanem Rauno Võr- no ja mänguväljaku rajanud K-Wooden Production Grupp OÜ esindaja Taimo Kaldma. Linti sikutades aitasid kaasa ka lapsed, kes kohe mängima tor- masid. Vallavanem soovis lastele Foto: U.Muruvee head mängulusti ning lubas, et kui alevike valgustusprojekt Vinni-Rakvere talvejooksusari sai avapaugu! järgmisel aastal Roelasse jõuab, saab mänguväljak ka valgus- 17. jaanuaril toimus Vinni-Rak- test Lisett Alt. sil. Viimasel etapil on võimalik tatud. „Organiseerime siia ka vere talvejooksusarja 2021 I Sarjas on kokku 4 etappi. osa võtta ka maratonist. pingid, et lapsevanematel oleks etapp, kus osales 56 jooksjat. Distantsi pikkuseks on 10 km, Kokku 10. korda toimuv mugav mängivaid võsukesi jäl- Covid-19 viirusest tulenevate start Vinni Spordikompleksi Vinni-Rakvere talvejooksusar- gida,“ lisas Võrno. piirangute tõttu joosti 25 osa- kõrvalt ja finiš Rakvere linnas- ja algatajaks ja eestvedajaks lejaga gruppides. Etapi võitsid taadionil. Järgmised etapid toi- on Andrus Lein. Täpsem info meestest Dmitri Aristov ja nais- muvad 7. veebruaril ja 7. märt- talvejooks.ee/ Laine Väinaste 100 13. jaanuar oli Vinni vallale täh- kodumajanduskooli lõpetamist li töö eest oli Laine välja teeni- VALLAVANEMA VEERG tis päev, sest ühel vallaelanikul elas Laine mõnda aega Roela nud maksimumpensioni, mis oli täitus 100 eluaastat. Auväärset lähedal Alavere külas tädi Anna tollal 132 rubla. juubelit pidas Laine Väinaste. pool, kes oli peale õe surma Raske töö kõrvalt oli Lai- Head uut aastat! Laine Väinaste, neiupõlve- üles kasvatanud Laine õe Erna. ne jõudnud ka suure pere luua, nimega Kerme, sündis 13.jaa- Noor Laine tutvus Erich Väi- tuues ilmale koguni kuus last – Selle aasta esimene kuu hak- ja arvestades ilmaolusid. Siiski valitsuse poolt ära väliüritusi nuaril 1921 Avanduse külas nastega, kellega 1942. aasta Maire, Tiiu, Virve, Reet, Too- kab juba lõpule jõudma. Inime- on loodus meist võimsam ning ning 30.jaanuaril saab toimu- talupidajate perekonnas. Tema maikuus, toomingate õitsemise mas ja Olev. Tänaseks on lah- sed ja asutused on uue rütmiga sageli puhub tuisk äsja puhtaks ma kolmekümne viies Viru ema Katariina, kes andis elu ajal leivad ühte kappi pandi. kunud pereisa Erich ning tütred harjunud – töö ei jää tegema- lükatud tee poole tunniga taas Maraton. Praegu on just paras viiele tütrele, suri haiguse ta- Teine Maailmasõda viis mehed Virve ja Reet. ta ka distantsilt, oleme õppi- kinni, mis põhjustab liikleja- aeg panna suusad alla ning aja- gajärjel 1925.aastal, kui Laine kodust kaugele sõdima ning Laine õed hurjutasid teda nud olema efektiivsemad ning te seas pahameelt. Siin peame da end maratonivormi! oli kõigest 4-aastane. Lapsed muist töid tuli naistel ära teha, sageli sõnadega „Laine, mis sa oma aega ja energiat paremini kõik lihtsalt varuma aega tööle Meeri, Erna, Laine, Elga ja alates kündmisest kuni saagiko- rassid, tapad end selle töörü- koondama või jagama – nagu ja kooli jõudmiseks ning kan- Rauno Võrno Lehte „jaotati“ peale ema sur- ristuseni. Tuli toita ja kasvatada gamisega.“ Tänaseks on õed parajasti vaja on. natust. vallavanem ma sugulaste vahel, Meeri Lai- lapsed, talitada loomad ja ära ammu manalateed läinud, kuid Vallavalitsus jätkab sel aas- Loodetavasti ei keelata ne ja Lehte jäid vanaema Leenu teha kõik, mis talumajapidami- töökal Lainel täitub selle rüga- tal juba töös olevate suurpro- hoole alla. se juurde kuulus. Nii möödusid mise juures 100 auväärt eluaas- jektidega, millest kasu saavate Kooliteed alustas väike Lai- Laine esimesed abieluaastad. tat. Palju õnne! inimeste hulka vaadates on suu- ne 6-klassilises koolis Avispeal, Alates sõja lõpust 1945. rim valla alevike vee- ja kana- mille lõpetades saadeti ta õp- aastal kuni 1967. aastani töötas Rahel Lepp lisatsioonisüsteemide rekonst- pima Tallinna tütarlaste kodu- Laine lüpsjana ning 1967-1975 rueerimine ja laiendamine. majanduskooli. Õpinguaastatel kanatalitajana, mille eest sov- Toomas Väinaste Jätkub ka valgustusprojekt – andis Lainele öömaja Kibuvitsa hoos teda ka autasustas. 1975. meenutuste põhjal Vinni alevik ning Kakumäe ja tänaval elav tädi Helene. Peale aastal jäi Laine pensionile. Tub- Küti asulad on juba valgeks saanud, ülejäänud ootavad oma järge. Aitäh teile kannat- likkuse eest. Käimas on Laekvere rah- vamaja katusetööd, samuti on oluline samm edasi Rajaküla teele mustkatte rajamine, mis teeb seal elavate inimeste elu mugavamaks. Üle mitme aasta rõõmus- tab meid tõeline talv koos kül- makraadide ja paksu lumega. See toob rõõmu enim lastele, kes on jätnud nutitelefonid koju ja lustivad lumes. Meile, suurtele, toob see kaasa ka pi- sut muret majaesiste lumeva- bana hoidmisega ning vallava- litsusele ka valla teede puhtana hoidmisega. Tormiste ilmade ajal oli siin-seal kuulda nurinat valla teede lumevabana hoid- mise koha pealt, kuid saame vaid kinnitada, et kõik lumetõr- jetööd toimuvad plaanipäraselt Laine Väinaste 13. jaanuaril 2021 koos lastega. Foto: Ülle Allika 2 Koduvalla Sõnumid Jaanuar 2021 VOLIKOGU Vinni valla tänavavalgustuse Vallavolikogu istung 17.12.2020 rekonstrueerimise hetkeseisust Volikogu võttis vastu: inni Vallavalitsus saab toetust Vinni Vinni valla 2021. aasta eelarve. valla tänavavalgustuse rekonstruee- Vinni valla 2020. aasta III lisaeelarve, V rimiseks rahastatuna EL Ühtekuulu- millega kinnitati järgmised muudatused: vusfondist võimalusega teha projekti raames 1. põhitegevustulude vähenemine abikõlblikke kulusid, millest toetus moodus- 24 624 eurot tab 2/3 ja omaosalus 1/3. Projekti eesmärk on 2. põhitegevuskulude suurenemine vähendada elektrienergia tarbimist tänu efek- 54 711 eurot tiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutu- 3. investeerimistegevuse vähenemine selevõtule. Vinni vallas rekonstrueeritakse ca 239 102 eurot 650 tänavavalgustuspunkti, mis asuvad Vinni, 4. finantseerimistegevuse vähenemine Pajusti, Roela ja Laekvere alevikes ning Kaku- 71 980 eurot. mäe, Küti ja Muuga külades. Lisaks uuendame LED-valgustitega Piira-Pajusti ja Roela-Saara Vinni vallavolikogu võttis vastu jalg-ja jalgrattatee valgustuse. järgnevad otsused: Selle aasta alguseks oleme tänavavalgustu- • Hooldajatoetuse määrad: määrust on täienda- se rekonstrueerimiseks kavandatud töödest ära tud ja viidud seadusega vastavusse. Uues mää- teinud kolmandiku. Konkreetselt Vinni alevik, ruses on arvestatud, et SHS ei seo teenuse osu- Kakumäe ja Küti küla on LED-välisvalgusel tamise eelduseks olevat abivajadust sellega, kas toimivad. Piira-Pajusti jalg- ja jalgrattateed Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud inimesel valgustavatel postidel vahetati valgustid nõn- keskmise, raske või sügava puude. See annab da säästlike LED-lampidega, et nüüd saadab võimaluse hooldajatoetust maksta ka isikule, pidev valgusvihk igat liikuja sammu mitme- kes hooldab inimest, kellele ei ole Sotsiaalkind- kordselt väiksema CO2 jalajäljega. Saabunud lustusameti poolt määratud puuet. talveolud ei soosi välitöid, seetõttu jätkame • Loa andmine vallavara võõrandamiseks: vo- hoogsamalt kevadel, eeskätt Pajustis, Roelas likogu andis nõusoleku vallavalitsusel võõran- ja Muugas. Laekvere aleviku elanikel palume dada eraisikule Vinni vallale kuuluv Vambola varuda kannatust projekti lõpuponnistuseks kinnistu, asukohaga Vinni vald, Tudu alevik, 2021. a suvel. Tänavavalgustuse rekonstruee- Vambola. Sihtotstarve elamumaa, hinnaga 500 rimistöid teostab Virtel Grupp OÜ ja oma- eurot. nikujärelevalve teenust osutab Policert OÜ. • Peremehetute ehitiste hõivamine: Vinni ale- Palume ikka mõistvat suhtumist, kui rekonst- vikus asuvad eeldatavalt peremehetud garaažib- rueerimistöödega seoses tekib aeg-ajalt liiku- oksid aadressidel Põllu põik 1, 3 ja 5. Selleks, mis- või valgustamishäiringuid. et garaažid saaksid kinnistusse kantud, peavad kõikidel boksidel olema omanikud. Volikogu Gustav Saar andis nõusoleku algatada menetlus Vinni alevi- arendusnõunik kus Põllu põik 1,3,5 asuvate järgmiste garaažib- okside peremehetuse tuvastamiseks: Põllu põik 1 garaažiboks nr 2; 1.2 Põllu põik 3 garaažiboks nr 34 1.3 Põllu põik 5 garaažiboks nr 61, 64, 66, 70, Tiigi ja Kiige tänava elanikud ei pea enam koduteed pimedas otsima. Foto: R.Lepp 80, 88 ja 99. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia te- gevuskava perioodiks 2021-2024 aastaks kiideti heaks. Hajaasustuse TEADE programm tuleb Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande Vabarii- ka 2021. aastal gi Valitsuse 8.08.1996 määruse nr 211 „Pere- ahandusministeeriumist on tulnud mehetu ehitise hõivamise korra kinnitamine“ info, et hajaasustuse programmi taot- punkti 9 alusel. R lusvoor tahetakse avada 1. veebruaril 2021.a. ning taotluste esitamise tähtpäevaks Vinni Vallavalitsus teatab, et on võtnud arvele pe- on 1. aprill 2021.a. remehetute ehitistena Vinni alevikus asuvad järg- Programmi tingimused avaldatakse jaa- mised garaaziboksid: nuari teises pooles. Tuletan meelde mullu keh- 1. Põllu põik 1 (EHR kood 108021350, kat. tun- tinud tingimusi: nus 90101:001:0695) garaaziboks nr 2 • Taotleja alaline elukoht on taotluse esitami- 2. Põllu põik 3 (EHR kood 108021351, kat. tun- se aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maa- nus 90101:001:0691) garaaziboksid nr 34 ja 47 piirkonnas asuv majapidamine. Hajaasustuse programmi 3. Põllu põik 5 ( EHR kood 108021352, kat.
Load more

Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Puistute Juurdekasv – Metsanduse Põhitõed Ja Müüdid Räägime Ühest Metsanduse Põhimõistest – Puistu Juurde- 56 TOIVO MEIKAR Kasvust
    METSANDUSAJAKIRI • ILMUNUD AASTAST 1921 SÜGIS 3 / 2 0 1 3 Loodusharidus lähendab lapsi metsale Metsatervenduse OÜ panustab tulevikule HIND 3 . 5 0 € autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ME ANNAME ENDAST PARIMA, ET SAAVUTAKSITE PARIM TöötuledA TULEMUSE ParemParem valgus valgus tagab tagab jõudluse! jõudluse! Töötulede tõhusus on väga oluline eriti talveperioodil, kus head Töötulede tõhusus on väga oluline eriti päevavalgusttalveperioodil, napib. kus Meie head valik päevavalgus Performancet napib Plus. Meietöötulesid pakub mitmeidvalik Performancelahendusi, et Plusmuutuva töötule valgusegasid pakub töötingimustes mitmeid paremini hakkamalahendusi saada., et muutuva valgusega töötingimustes paremini hakkama saada. Sisu on see mis loeb John Deere Reman komponendid ei ole pelgalt remonditud, vaidTeie edu nad on meile on auasi. justkui Oleme pühendunud uuesti sündinud! pakkuma teile parimat Iga tehnikatkomponent ja on pisi- detailideniteenindust saavutamaks lahti efektiivsvõetud,ust ja jakontrollitud, kasumlikkust raiet öödelkulunud. osad vahetatud jaJohn hoolikalt Deere E-seeria komplekteeritud. on metsamasinate lipulaev. SelleTähtsamateks käigus parendusteks on järgitud on kvaliteeti, midamugav ja ollaksevaikne kabiin, harjutud mis pöörab sünkroonis eeldama tõstukiga John ja nivelleerib Deere’lt. maastikul; Reman kom- sujuvalt toimiv juhtimis- ja kontrollsüsteem; tugevam masina raama ja ühtlasi ponenteparanenud kliirens; kasutades hüdraulikasüsteemi säästad jahutusventilaator, raha, sest mis soovitud hind intervalliga on soodsam! puhub tagurpidi radiaatori puhtaks – need on vaid mõned näited. Lisaks on kõikidel Reman osadel parim garantii! Võta meiega ühendustMeie professionaalsed ja leiame edasimüüjad sobiva pakuvad lahenduse! teile lahendusi parima tulemuse saavutamiseks. Võta meiega ühendust AS INTRAC Eesti, Tartu mnt 167, Rae vald 75301, Harjumaa AS INTRAC Eesti,Tel. 603 Tartu 5700, mnt 167faks Rae 603 vald 5739, 75301 [email protected], Harjumaa www.intrac.ee Tel. 603 5700Pärnu:, Faks 445 603 7345,5739, [email protected],Tartu: 730 1850, www.intrac.
    [Show full text]
  • Eelarve 2020.A III Lugemine.Xlsx
    Eelarvearuanne 2019 2020 2019/2020 Kirje nimetus Eelarve Täitmine Eelarve Eelarve muutus % Füüsilise isiku tulumaks 5 238 779 5 051 022 5 328 828 90 049 1,72% Maksutulud Maamaks 512 000 510 259 512 000 0 0,00% Maksutulud kokku 5 750 779 5 561 281 5 840 828 90 049 1,57% Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 250 580 1 271 217 1 322 021 71 441 5,71% Tasandusfond 933 202 933 202 1 323 055 389 853 41,78% Saadud toetused Toetusfond 2 951 189 2 951 189 2 876 631 -74 558 -2,53% tegevuskuludeks Muud saadud toetused tegevuskuludeks 190 580 185 722 61 700 -128 880 -67,63% Põhitegevuse tulud Saadud toetused tegevuskuludeks kokku 4 074 971 4 070 113 4 261 386 186 415 4,57% Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 72 630 38 630 87 300 14 670 20,20% Laekumine vee erikasutusest 13 500 13 345 13 300 -200 -1,48% Muud tegevustulud Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 0 0 0 0 0,00% Muud tegevustulud 1 372 1 436 0 -1 372 0,00% Muud tegevustulud kokku 87 502 53 410 100 600 13 098 14,97% Põhitegevuse tulud kokku 11 163 832 10 956 021 11 524 835 361 003 3,23% Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -832 820 -666 861 -726 174 106 646 -12,81% Antud toetused Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -190 262 -246 483 -308 812 -118 550 62,31% tegevuskuludeks Mittesihtotstarbelised toetused -37 168 -33 724 -31 258 5 910 -15,90% Antud toetused tegevuskuludeks kokku -1 060 250 -947 068 -1 066 244 -5 994 0,57% Põhitegevuse kulud Tööjõukulud -6 099 330 -6 017 352 -6 052 115 47 215 -0,77% Majandamiskulud -3 461 236 -3 585 443
    [Show full text]
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Roela Piirkond Vinni Vald
    Roela piirkond Vinni vald ARENGUKAVA 2010 – 2016 Koostaja: kohalike elanike initsiatiivgrupp Roela 2010 1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2010- 2016. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava toetub olemasolevatele eeldustele, on realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt peab ka arengukava pidevalt analüüsima, täiustama ja parandama. Arengukavas määratletakse kindlad sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Arengukava olemasolul on erinevate valdkondade tegevused paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad. Arengukava annab eelduse osalemaks erinevates projektides, näitab arengupotentsiaali lähema seitsme aasta jooksul. Arengukava lahutamatuks osaks on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide püstitamise protsessi. Korraldati rahvakoosolekuid, kus arutati uut arengukava. Põhilise töö tegi ära initsiatiivgrupp, kelle eestvedamisel viidi läbi SWOT analüüs (pandi kirja küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud), koostati visioon ning kavandati arenguvaldkonnad. 2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD 2.1. AJALOOLINE TAUST Kahel pool Roela vallseljakut paiknevad külad, mis kõik on mingeid niite pidi seotud Roelaga, mille kohta teame,
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Vinni Valla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2016-2026
    Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 VINNI VALLA PAJUSTI, VINNI JA ROELA ALEVIKE KAUGKÜTTEPIIRKONDADE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2026 1 Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Kinnitanud 8. taseme volitatud soojusenergeetika inseneri kutse omanik Aare Vabamägi 2016 Kokkuvõte. Pajusti kaugküttepiirkond Pajusti kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Pajusti kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgust on lahkunud ja OÜ Askoterm soojuse ostu-müügi lepingu lõpetanud kaheksa tarbijat (Linnu 1, Linnu 3, Linnu 5, Linnu 7, Linnu 11, Linnu 13, Linnu 4 ja AS Duve), mis on pannud ettevõtja kaaluma soojuse tootmise lõpetamist alates 2017.a. kütteperioodist. Sellest lähtudest tuleb Vinni Vallavalitsusel kaaluda Pajustis asendustegevuste arendamist (kaugküttepiirkonna tarbijate üleminekut uutele lokaalsetele küttelahendustele). Pajusti kaugküttepiirkonnas on renoveeritud soojusvõrgu osakaaluks 28 %. Kaugküttepiirkonna kesküttevõrgust lahkunud suur tarbijate hulk on takistanud ka kaugküttevõrgu operaatorit investeerimast senisest rohkem keskküttetrasside renoveerimisse. Pajusti kaugküttepiirkonnas asuvate valla asutuste erisoojustarbed köetavale pinnale on kõrged (Pajusti lasteaed 187 kWh/m2 ja Pajusti klubi 176 kWh/m2 ). Vinni kaugküttepiirkond Vinni kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Vinni keskküttepiirkonna kaugküttevõrk on tehniliselt heas
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Sõnumid VINNI VALLA LEHT NR 5 MAI 2011
    Koduvalla Sõnumid VINNI VALLA LEHT NR 5 MAI 2011 taja), Magnus-Martin Mesi (VPG 6.b), Maarja Peetvere (Lääne-Viru Rakendus- Lastekaitsepäeva pidu Vallavanem austas parimaid kõrgkooli sekretäritöö II kursuse üliõpi- lane), Maarika Trofimov (VPG klassi- õppureid ja õpetajaid õpetaja), Maali Tamm(VPG 10.), Ljubov Viru-Jaagupis Kadapik (Vinni lasteaia töötaja), Lisett 31. mail toimus traditsiooniline vallava- ja), Tiit Vaino (VPG 5.b), Tiit Transtok Liblekas (VPG 7.b), Liisi Laks (VPG 12. nema vastuvõtt parimatele õppuritele ja (VPG kehalise kasvatuse õpetaja ja tree- a), Laura Männiste (VPG 12.a), Laura õpetajatele. ner), Tatjana Kalinina (Vinni lasteaia töö- Laks (VPG 7.b), Kädy-Liis Tamm (VPG Haridus- ja Teadusministeeriu- taja), Sirje Püss (VPG saksa keele õpeta- 5.a), Krislin Ots (VPG 7. b), Kevin Vaba- mi tänukirjaga tunnustati elutöö eest ja), Silja Veddel (VPG 9.a), Siivi Ebber org (VPG 6.b), Kersti Naarits (Roela Vinni lasteaia Tõruke direktorit Reet Ran- (Pajusti lasteaia Tõrutõnn õpetaja), Siiri kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja tree- nakivi ja Roela Lasteaia direktorit Kärt Seljama (VPG geograafiaõpetaja), Rita ner), Kelly Seinpere (VPG 9.a), Katrin Põllut. Pukk (VPG käsitöö õpetaja), Risto Põll- Tonka (Vinni lasteaia õpetaja abi), Katrin Pidulikult anti üle uued koolitus- uste (VPG 9.a), Richard Bachman (VPG Pall (VPG muusikaõpetaja), Katariina load Tudu Lasteaed-Põhikoolile ja 5.b), Relika Toome (VPG 9.a), Rein Murs Linde (VPG 10.), Karolin Vahtramäe Ferdinand von Wrangelli nim Roela Las- (VPG matemaatika ja IT õpetaja), Rein (VPG 8.a), Karle Nutonen (VPG 11.), teaed-Põhikoolile. Leichter (VPG tööõpetuse õpetaja), Reet Karl Johan Leichter (VPG 6.b), Karel 2011.
    [Show full text]