Puistute Juurdekasv – Metsanduse Põhitõed Ja Müüdid Räägime Ühest Metsanduse Põhimõistest – Puistu Juurde- 56 TOIVO MEIKAR Kasvust

METSANDUSAJAKIRI • ILMUNUD AASTAST 1921 SÜGIS 3 / 2 0 1 3 Loodusharidus lähendab lapsi metsale

Metsatervenduse OÜ panustab tulevikule

HIND 3 . 5 0 €

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ME ANNAME ENDAST PARIMA, ET SAAVUTAKSITE PARIM TöötuledA TULEMUSE

ParemParem valgus valgus tagab tagab jõudluse! jõudluse! Töötulede tõhusus on väga oluline eriti talveperioodil, kus head Töötulede tõhusus on väga oluline eriti päevavalgusttalveperioodil, napib. kus Meie head valik päevavalgus Performancet napib Plus. Meietöötulesid pakub mitmeidvalik Performancelahendusi, et Plusmuutuva töötule valgusegasid pakub töötingimustes mitmeid paremini hakkamalahendusi saada., et muutuva valgusega töötingimustes

paremini hakkama saada.

Sisu on see mis loeb John Deere Reman komponendid ei ole pelgalt remonditud, vaidTeie edu nad on meile on auasi. justkui Oleme pühendunud uuesti sündinud! pakkuma teile parimat Iga tehnikatkomponent ja on pisi- detailideniteenindust saavutamaks lahti efektiivsvõetud,ust ja jakontrollitud, kasumlikkust raiet öödelkulunud. osad vahetatud jaJohn hoolikalt Deere E-seeria komplekteeritud. on metsamasinate lipulaev. SelleTähtsamateks käigus parendusteks on järgitud on kvaliteeti, midamugav ja ollaksevaikne kabiin, harjutud mis pöörab sünkroonis eeldama tõstukiga John ja nivelleerib Deere’lt. maastikul; Reman kom- sujuvalt toimiv juhtimis- ja kontrollsüsteem; tugevam masina raama ja ühtlasi ponenteparanenud kliirens; kasutades hüdraulikasüsteemi säästad jahutusventilaator, raha, sest mis soovitud hind intervalliga on soodsam! puhub tagurpidi radiaatori puhtaks – need on vaid mõned näited. Lisaks on kõikidel Reman osadel parim garantii! Võta meiega ühendustMeie professionaalsed ja leiame edasimüüjad sobiva pakuvad lahenduse! teile lahendusi parima tulemuse saavutamiseks.

Võta meiega ühendust

AS INTRAC Eesti, Tartu mnt 167, Rae vald 75301, Harjumaa AS INTRAC Eesti,Tel. 603 Tartu 5700, mnt 167faks Rae 603 vald 5739, 75301 [email protected], Harjumaa www.intrac.ee Tel. 603 5700Pärnu:, Faks 445 603 7345,5739, [email protected],Tartu: 730 1850, www.intrac. Jõhvi: 337ee 1350, Saaremaa: 452 8214 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Address Address Address Dealership Logo

Phone Phone Phone sisukord elve R

endrik : H oto F

2 Metsaga seotud ühistegevuste võimalustest 37 KRISTIINA VIIRON Juhtkiri Metsapõlengutel kasutatakse rohkesti eritehnikat Metsapõlengute tõrjumisel on päästeamet kasutusele võt- 3 Siit metsast ja sealt metsast nud rohkesti tehnikat, mida varem ei tuntud. Metsandusuudiseid Eestist ja kaugemalt. 41 TIIT TIMBERG 7 MERLE RIPS rMK metskondade metsa majandamise kavadest Metsatervendus majandab metsa tuleviku nimel RMK metskondadele on nüüdseks koostatud pikaajalised Metsatervenduse OÜ juhataja Ants Erik kõneleb organisat- metsa majandamise kavad. sioonist ja uuest ambitsioonikast ettevõttest – TÜ-st Eesti Puidumüügi Keskus. 48 KRISTEL ARUKASK kes olid tänavu parimad talumetsamajandajad? 13 ULVAR KÄÄRT Kõigi tänavu välja paistnud talumetsamajandajate ühisjoo- loodusharidus lähendab lapsi metsale neks on see, et mets asub neil kodu juures. Loodushariduse asjatundjad osutavad, et laste puhul on põhiküsimuseks huvi äratamine looduse vastu. 50 REGINA HANSEN, KRISTEL ARUKASK rohelise kulla väärtus sõltub panustamisest 19 HEIKI HEPNER Tänavu sai parima talumetsamajandaja tiitli Elmut Köösel. kohalik omavalitsus kui metsaomanik Kohalikud omavalitsused on Euroopas arvestatavad metsa- 54 TOOMAS KELT omanikud. Eestis on neil veel marginaalne osa. võitjaks tulid Pärnumaa metsamehed 23.–24. augustil toimusid Alutagusel neljakümne viiendad 24 ENN PÄRT metsanduse kutsevõistlused. puistute juurdekasv – metsanduse põhitõed ja müüdid Räägime ühest metsanduse põhimõistest – puistu juurde- 56 TOIVO MEIKAR kasvust. turberaiete musterala Sõmerpalu metskonnas Käsitletakse enim kasutatud ja enim poleemikat tekita- 28 IMRE MÜRK nud turberaieliiki hajaliraiet selle kunagisel musteralal eesti metsa- ja puidutööstus on jõudsalt edenenud Sõmerpalu metskonnas. Kirjutise aluseks on uuring, mille tellis EAS Euroopa sotsiaalfondi vahenditest ja viis läbi MTÜ Balti Uuringute Instituut 61 HEINO KASESALU koostöös Tallinna tehnikaülikooliga. 140 aastat Gerhard Kremseri sünnist Gerhard Kremser oli kauaaegne metsaülem Kastre-Peravallas, 32 AHTO KANGUR, ALLAN SIMS, ANDRES KIVISTE hilisemas Tartu ülikooli õppe- ja katsemetskonnas. Metsanduslike mudelite ja katseandmete säilitamine Teadustööks ja praktilisteks rakendusteks vajalike metsan- 63 Metsanduslikku kirjandust duslike andmete andmehaldus ning selle arvuti- ja interne- tipõhised vahendid. 64 Sünnipäevad

64 In memoriam

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 1 elve r uli : a oto 45. aastakäik. Nr. 3/2013 F Metsandusajakiri, ilmunud 1921. aastast Toimetus:

PeatoiMetaJa HENDRIK RELVE tel. 610 4105 mob. 56 35 9315 faks 610 4109 [email protected]

keeletoiMetaJa MERLE RIPS [email protected]

vÄlJaandJa: MTÜ Loodusajakiri Endla 3, 10122 Tallinn www.loodusajakiri.ee Metsaga seotud ühise tegevuse üks variant – metsa lähendamine lastele loodus- JuHatuse esiMees koolis. INDREK ROHTMETS [email protected] Metsaga seotud

telliMine 610 4105 [email protected] ühistegevuste võimalustest www.loodusajakiri.ee esti Metsa sügisnumbri kahe pike- saavad puidu eest parimat hinda, TÜ reklaaMiJuHt ma avaloo põhiteemaks on metsaga Eesti Puidumüügikeskuse haare laieneb ELO ALGMA seotud ühistegevuste võimalused. ja materjali ostjatele on tagatud stabiil- tel. 610 4106 Üks päevakohasemaid neist on era- ne varustatus toormega. Sellest kõigest [email protected] Emetsaomanike puidu ühismüük. Sellega kirjutab oma reportaažis Merle Rips. külJendus Ja inFograaFika on hakanud enneolematult jõuliselt tege- Hoopis teisel moel valgustab metsaga RAUL KASK (OÜ Wõrgu Wõlurid) lema TÜ Eesti Puidumüügikeskus, mille seotud ühistegevuste võimalusi kirjutises [email protected] üheks eestvedajaks on tulundusühingu „Loodusharidus lähendab lapsi metsa- trükk AS Kroonpress nõukogu liige Ants Erik. „Metsaomanikke le” keskkonnajakirjanik Ulvar Käärt. Ta pole vaja lahterdada metsamaa suuruse uurib, kuidas erinevat tüüpi looduskoolid või ettevõtlusvormi järgi, vaid oluline on, aitavad koostöös koolidega metsa ja loo- kas ja kuidas maad ja metsa majanda- dust lastele tutvustada. takse,” on Metsatervenduse OÜ juhataja Veel saab siinsest ajakirja numbrist lu- Ants Eriku üks juhtmõte. Metsatervendus geda seni vähe käsitletud teemaderingi OÜ on tugev firma, kes kasvatab ja ma- metsamehe ja praeguse Kohila vallavane- jandab tuhandeid hektareid metsi. Kuid ma Heiki Hepneri sulest. Artiklis „Kohalik Ajakiri ilmub neljandat põlve Erikute metsadünastias- omavalitsus kui metsaomanik” tõdeb ta, Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel se kuuluva Antsu ambitsioonid ei piir- et omavalitsused on praeguses Eestis du ainult Metsatervendusega. Kuuludes metsaomanikena suhteliselt tagasihoidli- ühtlasi Eesti ühe suurema metsaühistu, kul positsioonil. Võib-olla ei pea see nii MTÜ Ühinenud Metsaomanikud, juha- olema, kui vaadata muu Euroopa näiteid. tusse (vt. Eesti Mets nr. 4, 2012), on ta Järgnevatel lehekülgedel saavad sõna aidanud ellu kutsuda organisatsiooni TÜ metsateadlased ja metsandusloolased. Eesti Puidumüügikeskus. Juba praegu Tutvustatakse ka Eesti metsatööstuse on erametsaomanike puitu vahendava hetkeseisu, uusimaid metsapõlengute organisatsiooni puiduvood võimsamad tõrjevahendeid, RMK pikaaegseid metsa kui teistel sarnastel Eesti ettevõtetel ja majandamise kavasid. puidu müügihind metsaomanike jaoks Värskeid mõtteid, ülevaateid ja uudi- soodsaim. Usutavasti on see siiski alles seid jätkub igale metsandushuvilisele! Kaanefoto: Jüri Pere suure asja algus. Taolises koostöö ahe- Sügisjaht on algamas. las võidavad kõik: erametsaomanikud Hendrik Relve

2 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri siit metsast elve R

endrik Puidutööstuse : H oto F kasv eelmisel aastal rauges uidutööstuse tootmismahtude kasv nõrgenes möödunud aastal ja erinevalt varasemast aastast ei vedanud seda ka eksport. PMajandusministeerium kinnitas pui- dutööstuse ülevaates, et eelmisel aastal toimus stabiliseerumine. Võrreldes aasta varasemaga, aeglustus tootmismahtude kasv veelgi, seejuures koduturg kasvas veidi kiiremini kui eksport. Kui üle-eelmisel aastal vedas sektori kasvu eksport, siis mullu oli koduturg tugevam. „Globaalne majandus püsis nõrgemapoolsena ja see andis tunda ka ekspordimahtudes,” kommenteeriti ministeeriumist. Eelnevaid aastaid iseloomustanud toorme kallinemine mullu peatus ja riigimetsa majandamise keskuse vahelao hinnastatistika järgi langesid puiduhin- Vabariigi valitsuses heaks kiidetud metsaseaduste muudatuste üks uuendusi on, nad 7%. Põhiline hinnalangus tuli erine- et säilikpuid tuleb uuendusraiel üle viie hektari suurusele langile jätta senisest vate paberipuu liikide arvelt. Nii männi-, kaks korda rohkem. kuuse- kui ka kasepaberipuit odavnes aastaga 17–18%. Selle üheks põhjuseks oli kütteks kasutatava puidu hinnalangus nõudluse vähenemise tõttu Narva Metsaseaduse muudatused said jaamades, kuna seal kasutati osaliselt ära ka paberipuiduks sobiv puit. Seejuures valitsuselt heakskiidu just kütteks kasutatav puiduhake odavnes aastaga ligi viiendiku võrra. alitsus kiitis 19. juulil heaks met- mise ja lõpetamise aja ning raietööde Puidutööstus on üks Eesti suuremaid saseaduse muudatused, millega teostaja infoga. tööstusharusid ja põlevkivi kõrval suurendatakse läbipaistvust met- Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse üheks olulisemaks loodusressursiks. sas toimuva üle, tõhustatakse jä- mis tahes ajal metsa uuendamist kont- Puidutöötlemise ja puittoodete tootmi- relevalvetV ja vähendatakse väikemetsa rollida. Kui seni on ametil see võimalus sega tegeleb ligi tuhat ettevõtet, kus omanikelt nõutavat tarbetut bürokraa- vaid metsaomaniku tellimuse alusel, on hõivatud enam kui 14 000 inimest. tiat. „Kõige kiiremini nähtav muudatus siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste Pärast kriisi toimunud kiire kasv on on see, et metsaregistris muutub kogu kontrolltoimingute käigus. Säilikpuid, peatunud, kuid sellegipoolest ollakse inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. mis on vajalikud metsa elustiku mit- jõudnud küllaltki lähedale buumiaasta Näiteks saab metsaregistrist muuda- mekesisuse tagamiseks, tuleb uuen- mahtudele. tuste jõustumise järel vaadata, kus dusraiel üle viie hektari suurusele lan- MAJANDUSMINISTEERIUM asuvad majandatavad metsad ja millal gile senisest kaks korda rohkem jätta. tuleb metsa uuendama hakata,” sel- Seni kehtis kohustus jätta vähemalt

gitas keskkonnaminister Keit Pentus- viis tihumeetrit nimetatud puid langile erakogu : Rosimannus. „Lisaks antakse omava- sõltumata ala suurusest. Seadusesse li- oto litsustele õigus seada elamute vahetus satakse uus raieliik – kujundusraie, mis F läheduses asuva metsa raiumisele pii- võimaldab kaitsealadel kaitse-eesmärgi ranguid, et elumajad ei jääks naabruses saavutamiseks hädavajalikke metsatöid asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule teha. Muudatusi on teisigi. või õhusaaste eest kaitseta.” Riigikogu hakkab valitsuses heaks Harvendus- ja uuendusraie tegemisel kiidetud muudatusi arutama sügisis- peab metsaomanik seaduse jõustumise tungjärgul. järel nähtavale kohale panema teabe- MAALEHT tahvli metsaomaniku, raietööde alusta-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 3 siit metsast ere P üri Euroopa raievõistlustel : J oto saavutas Eesti F koondis esikoha änavu suvel Belgias toimunud Euroopa raiemeistrivõistlustel saavutas Eesti koondis suurepä- rase tulemuse. Euroopa meistriks Ttuli 1636 punktiga Valga Puu esindaja Andres Olesk, auhinnalise kolmanda koha sai 1598 punktiga tänavune Eesti raiemeister, erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais ja tublile viiendale kohale tuli 1592 punktiga Anto Laas. Põhjanaabritest oli maikuus Valga TOP10 võitnud Jukka Peramäki paremuselt kaheksas ja Esa Tumelius ühek- sas. Euroopa meistrivõistluste kokku- võttes tuli Eesti võistkond esimeseks, Saksamaa teiseks ja Läti kolmandaks. Käesoleva hooaja Euroopa viies raie- mees Anto Laas tõstis esile võistlus- te korraldust ja pealtvaatajate arvu. AS Toftan on üks paljudest metsafirmadest, kellelt vastloodud metsanduse arendu- Samas oli ta isikliku soorituse osas se fond rahalist tuge loodab saada. Fondi vara kujuneb peamiselt ettevõtete puidu veidi kriitiline: „Pisut jäi kripeldama müügitehingu käigus vabatahtlikult tehtud sihtotstarbelistest annetustest. laasimise tulemus. Saetud oks jäi jala alla ja sealt tuli kaks viga, mis rikkus väga hea tulemuse.” Värske Euroopa Metsanduse Arendamise Fond paneb õla raiemeister Andres Olesk lisas, et meeskondlik võit on super saavutus: „Eesti esimene ja seejärel kõik ülejäänud tii- alla kestliku metsanduse edendamisele mid. Laasimisest saab Eesti uus Nokia!” 9. juunil loodi metsaseltsi üld- materjali või kasvava metsa raieõiguse EESTI METSASELTS koosoleku otsusega sihtasutus müüjate ja ostjate poolt müügitehingu Eesti Metsanduse Arengufond, käigus vabatahtlikult tehtud sihtotstar- ere

P mis registreeriti 11. juulil. Fondi belistest annetustest, aga ka täienda- üri

: J 2loomise eesmärgiks on Eesti metsade vatest annetustest, kingitustest, päran-

oto kestliku kasutamise ja kaitse edenda- dustest, eraldistest ja fondi põhikirja- F mine ning metsanduse rahvusvahelise liste eesmärkide saavutamist toetavast konkurentsivõime tagamine. Metsa- ja majandustegevusest. Metsanduse aren- puidusektoril on vaja algatada ning gufondist eraldatakse edaspidi raha toetada selliseid muudatusi metsan- ja muid vahendeid metsade kestlik- duses, mis kiirendaksid kohanemist ku kasutamist edendavate tegevuste, uueneva majandusstruktuuriga, suu- sealhulgas metsahoiu põhimõtete le- rendaksid puidusaaduste ekspordivõi- vitamise ja metsanduse tähtsust sel- malusi ja aitaksid luua uusi kõrget gitavate tegevuste jaoks, lisaks antak- kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. se välja stipendiume ning toetatakse Nende ülesannete paremaks täitmiseks teadus- ja arendustööd fundamentaal- oli tarvis metsandusorganisatsiooni- ja rakendusteaduste valdkondades. de jaoks luua üldiseid huvisid tee- Fondi nõukokku kuuluvad metsaseltsi niv ja paindlik rahastamise süsteem. liikmeteks olevate juriidiliste isikute Metsanduse arengufond tagab edaspidi esindajad, lisaks kaasatakse ka teisi metsaseltsi liikmetele stabiilseks tööks metsanduse ja loodushoiu asjatundjaid. ning pikaajaliste eesmärkide seadmi- Vabatahtlikke annetusi saab teha Eesti Värske Euroopa raiemeister Andres Olesk seks ja saavutamiseks vajaliku riigist Metsanduse Arengufondi arveldusarve- arvas, et meeskondlik võit on super saavu- sõltumatu finantseerimise, mida täien- le nr. 221057748453 Swedbankis. tus. „ Laasimisest saab Eesti uus Nokia!” davad riiklikud grantid ja projektid. pakkus ta tulevikule mõeldes. Fondi vara kujuneb peamiselt metsa- EESTI METSASELTS

4 eesti mets 2/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri siit metsast ere P üri : J oto F

RMK uue matkatee avamise tseremoonial Ähijärvel on rühm jalgrattureid jõudmas rajale risti tõmmatud loosungini. Eestit läbiv RMK matkatee sai juurde 627-kilomeetrise lõunaharu MK on valmis saanud Eestit läbi- tuse esimehe Aigar Kallase sõnul on ütles Aigar Kallas. va matkatee 627 kilomeetri pik- lõik maha märgitud selliselt, et teele Lõunaharu teele jäävad paljud eesti- kuse haru, mis kulgeb Aegviidust jääks võimalikult palju just sellele piir- maised „kõige-kõige-kohad”: endine klaa- kuni Karula rahvuspargi kesku- konnale iseloomulikke paiku. „Erinevalt siliiva allmaakaevandus Piusa koobastes, Rseni Ähijärvel. Matkatee haru avati 19. möödunudaastasest rajast, mis peami- sügavaim järv Rõuges, Suur Munamägi augustil. See on täienduseks möödunud selt metsamaastikul paikneb, läbib lõu- kui kõrgeim punkt ja Vällamägi kui suu- aastal valminud esimesele Eestit läbiva- narada Kesk-Eesti põllumajanduspiir- rima suhtelise kõrgusega koht, suurima le 370-kilomeetrilisele Oandu–Ikla mat- konda, samuti Endla ja Emajõe Suursoo langusega Piusa jõgi ja kõrgeim liivaki- karajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi märgalasid. Matkatee kõige põnevamad vipaljand Härma müür, lõunapoolseim Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna- punkt Naha küla ja väikseim, Karula, tähistas matkatee uue haru läbi kaheksa Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula rahvuspark. Täpsem lisainfo aadressil: maakonna: Harjumaa, Lääne-Virumaa, kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/ Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, pinnavormid muudavad raja läbimise lounarada Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa. Juha eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,” RMK RMK korraldas neli teatripiknikku Kõrvemaal ja Lõuna-Eestis

MK igasuvised üritustesarjad said tä- ere metsamajanduslikke töid. Külastajad said navusel kultuuripärandi aastal järje P näha metsas töötavat harvesteri ja teisi üri

teatripiknike näol. Kahel korral juu- : J metsamasinaid ning ka ise istutustoruga oto

nis Aegviidu lähistel ja kahel korral F noori puid istutada. Piknikuplatsil meis- augustisR Lõuna-Eestis Pähnil toimunud terdati enne etenduse algust kasevihta, üritus oli vahva loodusmatk, mis sisaldas pudrumända või riidepuud, fotohuvili- metsateel toimuvaid kohtumisi erinevate sed osalesid tuntud loodusfotograafi Sven tegelaskujudega, teatrietendust ja pik- Začeki lühikursusel. 18. ja 20. augustil nikku. 8. ja 9. juunil Aegviidu lähistel Pähnis peetud teatripiknikul osales li- Kõrvemaal toimunul osalesid Ivan Orav saks Hendrik Relve, kes retkede alguses (Andrus Vaarik), rahandusminister Otto RMK teatripiknikul Pähnis on rahvale kõne- kõneles sissejuhatavalt metsahüvedest, Strandman (Mait Malmsten) ja nõuko- lemas Eesti Vabariigi rahandusministriks nendest, mis on mõõdetavad rahas ja gudeaegne metskonna partorg K. Rožin Otto Strandmaniks kehastunud näitleja nendest, mida rahas mõõta pole võimalik. (Uku Uusberg). Piknikupaigas etendus Mait Malmstein. RMK loodushoiuosakonna juhataja Mati Undi lavastus „Helene, Marion ja Marge Rammo sõnul osutus teatripik- Felix”, mis põhineb Friedebert Tuglase Metsas musitseerisid mitme koha peal nik ülipopulaarseks. Igal piknikul osales „Felix Ormussonil” ja novellidel. Osades rahvamuusikud ja puhkpillimängijad. üle 500, kokku aga tublisti üle 2000 olid Guido Kangur (Felix), Piret Kalda Raja ääres olid infotahvlid, mis tut- inimese. (Helene) ja Maria Avdjuško (Marion). vustasid eri vanuses metsi ja erinevaid RMK/EESTI METS

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 5 sealt metsast elve R Soome katsetab endrik : H oto Euroopa suurimat F palgiveokit oome metsamajandamiskeskus taotleb koos metsatööstus ettevõtetega luba nn. hiigel rekka kasutamiseks, vahendas SSoome ajakirjandus. Metsamajandamiskeskus tahab koos Stora Enso ja Metsä Groupi ning trans- pordiettevõttega Ketosen Liikenne katsetada üle 30-ne meetri pikkuse ning sada tonni kaaluva palgiveoau- to kasutamist. Masinal on kaksteist telge ja selle kandevõime on võrreldes praeguste veokitega pea kahekordne, kirjutas Maaseudun Tulevaisuus. Metsaameti andmetel oleks tegu Noored metssead Austraalia metsas. Praegused meetmed pole suutnud metssigade Euroopa suurima rekkaga. Loa veoki arvukust piirata ja näiteks New South Walesi piirkonna põllumeestele on loomad kasutamiseks peab andma Soome liik- kahjusid tekitanud kümnete tuhandete dollarite ulatuses. lusturvalisusamet Trafi. Veokit soovitakse proovida Põhja-Soomes Inari, Rovaniemi ja Kemi vahelisel mars- Metssead põhjustavad Austraalias meelehärmi ruudil. Seal on raskeveokitele vas- tupidavad teeühendused, sillad jms. etssead põhjustavad meele- tada plaan ja kampaania metssigade Proovisõitudel tahetakse näha, kui härmi mitte ainult Eesti, vaid arvukuse kontrolliks. „Metssigade mõju hästi sellised masinad toimivad, kui ka Austraalia põllumeestele. New South Walesi piirkonna põldu- tõhusad ja turvalised nad on ning Metssigade hävitav tegevus dele on olnud muljetavaldav, põllu- milline on nende mõju maanteele. mõjutabM Austraalias nii põllumeeste kultuure kahjustatakse tõsiselt ja see Katsetusi jälgivad ning mõõdavad sissetulekut kui kahjustab loodulik- väljendub põllumeeste sissetulekutes transpordi- ja liiklusamet, transpordi- ku keskkonda, vahendab portaal The kümnete tuhandete dollarite kaotuse- üliõpilased, samuti valdkonna konsul- Land. Praegused meetmed metssigade na,” ütles töögruppi juhtima asuv Kevin tandid. Soome metsaameti ostujuht populatsiooni kontrolli all hoidmiseks Anderson. Andersoni sõnul tuleb si- Juha Pyhäjärvi ütles YLE uudistele, ei toimi, sestap on võimud uute välja- gade arvu vähendada kiiresti ja kogu et amet kavatseb soetada kaks sellist töötamiseks kokku kutsunud töögrupi, regioonis. Tema seisukohta tervitavad hiigelrekkat ja katsetustega soovitakse kuhu kuuluvad nii kohalike ametiasu- ka põllumehed. alustada sügisel. tuste, maaomanike kui ka teiste hu- ROHELINE VÄRAV MAASEUDUN TULEVAISUUS vigruppide esindajad. Kavas on koos- Euroopal ja Hiinal on rohelise tehnoloogia osas sarnane arusaam ugustis Pekingis toimunud ärikon- vedada,” ütles Äripäevale Euroopa Liidu viisaastakuplaanist. „Hiina ökoloogilise taktide üritusel oli partnerit otsimas suursaadik Hiinas Markus Ederer. „Arvan tsivilisatsiooni kontseptsioon on väga ligi 60 Euroopa ja üle 80 Hiina isiklikult, et see riik on kõigist suurtest sarnane meie rohelise majanduse kont- firma esindaja. Balti riikidest see- riikidest, Euroopa Liit välja arvatud, aru- septsiooniga,” nentis Euroopa Liidu Akord vaid lätlased. Ilmnes, et Hiinal on saamiselt kõige kaugemale jõudnud, mida keskkonnavolinik Janez Poto nik, kes č keskkonna- ja ressursisäästliku majandus- kliimamuutused ja sellest johtuvad ohud koos tööstusvolinik Antonio Tajaniga oli kasvuga tõsi taga, millest Euroopa loo- riigi enda arengule tähendavad.” Pekingis esmakordselt ühisel „rohelise dab oma firmadele ärivõimalusi ja uut Siin saavad Hiina huvid kokku kasvu” missioonil. „Euroopal ja Hiinal mootorit soikus majanduskasvule. Ühtlasi Euroopa huvidega – Euroopa otsib oma on sarnane nägemus. Saame mõlemad selgus, et Hiinast võib üheskoos Euroopa majandusele uut kasvumootorit ja näeb aru, et üleminek praeguselt ressursima- Liiduga saada keskkonnaküsimustes uus seda just rohelises tehnoloogias, kus hukalt jätkusuutlikumale mudelile on globaalne liider. „Meile on nad kõige paljud Euroopa firmad on maailmas vältimatu,” ütles Potočnik. väärtuslikumaks partneriks, kuna on vaja teerajajad. Sama juhtprintsiip, vaid teise kahte suurt, et ülejäänud maailma eest nime all, jookseb läbi Hiina viimasest EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT

6 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ere P üri : J oto F

„Börs või turg võib ära kukkuda ja raha kaduma minna, aga maa jääb igal juhul alles ja näiteks mets toodab aastas kolm kuni viis protsenti juurdegi,” teab Metsatervenduse OÜ juhataja Ants Erik. Metsatervendus majandab metsa tuleviku nimel Metsatervenduse OÜ juhataja Ants Eriku arvates ei ole vaja omanikke lahterdada metsamaa suuruse või ettevõtlusvormi järgi, vaid oluline on see, kas ja kuidas maad ja metsa majandatakse.

Merle Rips

Metsatervenduse OÜ tegutseb peamiselt Kaspar Jüris ning Põhja-Eestis Aavo lahterdada küll maa suuruse või oman- Lõuna-Eestis Kannike. Pool maadest jääb Kagu- divormi järgi ja selle tagajärjeks on AS Vigrelle tütarfirma Metsatervendus Eestisse ehk siis Valgamaale Sangaste, omavahelised hõõrdumised, mis seda OÜ asutati 1997. aastal. Omanikeringi Tõlliste ja Õru valda, kust ka firma pea- seltskonda killustavad. „Tegelikult ei kuuluvad Mati Polli, Kaido Jõeleht mine tulupool tuleb. ole ju vahet, kas sul on kümme, sada ja Peeter Mänd. Firma areng algas Metsatervenduse Lõuna-Eesti maade- või tuhat hektarit maad ja kas sa oled aga alles viie aasta pärast, kui AS ga tutvuma viib meid selle juhataja Ants eraisik, FIE, osaühing või aktsiaselts,” on Sylvesteri müügist järele jäänud maad Erik, kes on ühtlasi ka erametsaliidu ja Ants Erik veendunud. „Iga inimene valib Metsatervendusse tõsteti. Täna majan- MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatu- ise temale sobiliku vormi ja otsustab datakse 12 400 hektaril, millest metsa se liige. Teel räägime firma tegemiste ise, kuidas makse optimeerida. Küsimus 7400 ja põldu 3800. Aastane raiemaht kõrval ka üldisematel teemadel, eriti ei ole ju suuruses ja ettevõtlusvormis, on 35 000 tm, juurdekasv 32 000 tm. sellest, mis paljudele metsaga kokku vaid hoopis selles, kas ja kuidas omanik Tööl on kaks metsaülemat. Lõuna-Eestis puutuvatele inimestele muret teeb. maad ja metsa majandab.” Anti Rallmann, kel abiks ka metsnik Eestis püütakse tegijaid järjekindlalt Siit edasi jõuame sujuvalt maksu-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 7 ere raiutakse tegelikult valikuliselt kehve- P

üri mat. Püsivat, tootvat ja juurde kasvata- : J vat puistut üldjuhul ei raiuta. Samas on f oto kõik raieliigid töös, enim ehk harven- x 2 dus-, valik-, hooldus- ja valgustusraied. Toome välja ka kuni kolmesentimeetrise läbimõõduga puud, mis lähevad OÜ Helme Graanulisse. Aastas majandame umbes neljasaja viiekümnel hektaril. Kui me harvendusraiete puhul rahaliselt nulli jääme, on hästi. Meie eesmärk ei ole niivõrd kasumlik tegevus, kui see, et mets korda ja hooldatud saaks ning tulevikus maksimaalset tootma hakkaks.”

Maaparandus aitab maade tootlikkust tõsta Valgamaal tegeldakse aktiivselt maapa- randusega, et maade tootlikkust tõsta. Olemasolevaid vanu süsteeme ja kraave ei ole hooldatud väga pikka aega, kõik „Meie eesmärk ei ole niivõrd kasumlik tegevus, kui see, et mets korda ja hooldatud need vajavad rekonstrueerimist ja uuen- saaks,” toonitab Ants Erik. damist. Sama lugu on teedega. Korraliku taristu olemasolu, mida saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ettevõtjad, on väärtus omaette. Teedeehituseks vajalik kruus ja liiv saadakse oma karjääridest. Koos kuivenduskraavide süsteemiga kaevatakse ka tuletõrje veevõtukohti. Siili kinnistul on selle kaldale rajatud korilaste ja matkajate tarbeks suitseta- mis- ja lõkkekoht. Ruusa-Lota kinnistut läbivale Lota ojale on aga plaanis kaevata juba suurem settebassein, mis ühtpidi aitab päästab Laatre jõge liiva mattu- mast ja teistpidi saab olema kohalikele elanikele mõnus supluskoht. Kuidas aga läbipääsmatust padrikust tulevikumets saab, seda näitab Ants Erik meile Õru valda Uniküla lähedale jäävas kaasikus, kus esimene harvendus on juba tehtud ja puudel rohkem ruumi sirgumiseks.

Aastas rajatakse ca 70 ha uut metsa, millest 80% on tulevane kuusik. Iga-aastane istutamine on reegel Aastas rajatakse ca 70 ha uut metsa, millest 80% on kuusk, 15% mänd ja poliitika juurde, mis paljude omanike metsamaa ja ei lähe sinna kordagi juur- 5% teised puuliigid. Suhteliselt palju meelest ebavõrdsust sünnitab. Maad ja de, teine ainult raiub ja ei tegele uue kasutatakse potitaimi. Uuendusele eel- metsa majandades on kahtlemata kasu- põlvkonna rajamisega, jätab selle loo- neb korralik maapinna ettevalmistus ja likum olla ettevõtja. Materjali müügilt duslikule uuendusele, kolmas müüb sellele järgneb kolmel-neljal aastal kul- ei pea ju tulumaksu maksma ja inves- maa kohe pärast lageraiet ära, neljandal tuuride hooldamine. teeringud saab kõik kuludesse kanda. ei jagu vahendeid uuenduseks-hooldu- Kui Ants Erik peatab auto ühe la- Eraisikuna majandades tuleb materjali seks. gendiku serval kinni, siis esmapilgul müük deklareerida ja tulumaks riigi- Metsatervendus on algusaegadest ala- ei saagi aru, miks siin niidetud ribad kassasse tasuda. Tõsi, eelmisest aastast tes oma maid ja metsi jätkusuutlikult on. Lähemal uurimisel teeb avanev pilt alates on võimalik arvete alusel tehtud majandanud. „Oleme ostnud ja ostame kadedaks – kevadel istutatud tillukeste raie- ja uuenduskulud tulust maha arva- peamiselt puutumata ja üleseisnud kin- kuusetaimede juurest on hoolikalt nii- ta, kuid need ei peegelda kaugeltki kõiki nistuid, sekka ka raiutud ja looduskait- detud kõrge hein ja võsa, et puukestel väljaminekuid. sealuseid maid,” räägib Erik. „Nüüd käib jaguks kasvuks piisavalt valgust. nende korrastamine ja majandamine, et „Hooldamine on üsna kallis töö,” Metsatervenduses panustatakse tulevikule tulevikus kasvaks seal kvaliteetne ja õige tõdeb Erik. „Kuni vähest tulu toova Omanikke on igasuguseid. Mõni ostab puuliik, mis ka midagi väärt on. Täna esimese harvendusraieni, milleni läheb

8 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ikka päris mitmeid aastaid, tuleb teha ere P

ainult kulutusi. Toetustest on abi, ka üri meie kasutame kõik võimalused ära.” : J oto Metsatervendusel on head koostöö- F partnerid kohalikud inimesed, kelledele jagub tööd aastaringselt, eriti Lõuna- Eestis, kust firmale peamine tulu ka tuleb. „Kinnisvarabuumi ajal eelistati soojas ruumis küprokki panna,” muigab olnut meenutades Erik. „Täna on maal õn- neks mehi ja lausa terveid peresid küll, kes metsas tööd teha tahavad. Oleme huvitatud sellest, et head töömehed meie juurest ära ei läheks ja seetõttu maksame neile ka korralikku teenus- tasu. Lageraied ning osaliselt valik- ja harvendusraied tehakse masinaga, käsit- sitöö on peamiselt seal, kus maapind ei luba masinal peale minna ja hoolduses. Saemehi on metsas nii kolmekümne ringis. Istutusperioodil tulevad naised ja lapsed appi.” Firmal endal masinaparki peale mõne sõiduauto ning käsi- ja võsasae ei ole. Omanike soov on majandada metsa metsa, mitte masinate pärast. Harvesterid, traktorid ja muu suurem (metsa)tehnika vajab rakendust ööpäe- varingselt, et suudaks tasa teenida liisin- gumaksed, tööjõu-, hooldus- ja remondi- kulud. Lisaks kohalikele eraettevõtjatele on koostööpartneriks OÜ Valga Puu, kes teeb Lõuna-Eestis kõik suuremad raied. „Lageraiete alla jääb kaheksakümmend kuni üheksakümmend hektarit aastas, keskmiselt saame sealt 23 000 tihumeetrit,” täpsustab Erik. „Korralduskavade järgi tohib enamgi, kuid meie eelistame valikud teha ühtpidi metsa ja teistpidi turul vajamineva sortimendi järgi. Eesmärk on olla jätkusuutlik, et tagada kõigile partneritele pikaajaline koostöö.”

Puidu ühismüük kogub tuure Paljud metsaühistud abistavad eramet- Kevadel istutatud kuusetaimede ümbert on kõrge hein ja võsa hoolikalt niidetud, et saomanikke raiete korraldamisel ja tege- puukestel oleks sirgumiseks piisavalt valgust. levad puidu ühismüügiga juba aastaid. Suuremad ühistud vahendavad kuus kvartalis müüdi 45 000 tm materjali, meid juurde ja maht kasvab, on sellest kolm kuni neli tuhat tihumeetrit. Sellega sellel aastal plaanitakse kokku saada kasu kõigile. Juba praegu saadakse ma- on saavutatud pisut kõrgem kokkuos- 200 000 kuni 250 000 tm. terjali müügist kindlalt vabariigi parimat tuhind kui paarikümne-paarisaja tihu- „Metsatervendus liitus samuti pui- hinda. meetri müügiga saaks. Samas ei olda dumüügi keskusega ja realiseerib aga ikkagi suuremate tegijate suhtes kogu materjali selle kaudu,” on Erik Hinda läheb sertifitseeritud puit konkurentsivõimelised. ühismüügi vajalikkuses veendunud. Puidumüügi keskus omab PEFC tarne Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaa met- „Kokkulepped materjaliostjatega sõl- ahela sertifikaati, mistõttu saame pabe- saühistuid koondava MTÜ Ühinenud mitakse kvartaalselt suurte summade ripuule kõrgemat kokkuostuhinda kü- Metsaomanikud algatusel eelmise aasta ja tihude peale, mis tagab stabiilse hin- sida. Sertifikaat tõendab ametlikult, et lõpus loodud TÜ Eesti Puidumüügi napoliitika. Seega saab metsaomanik puit on raiutud seaduslikult ja head tava Keskuse (vt. ka www.timbertrade.ee) rahulikult oma tegevust planeerida ja järgides ning sellelt on makstud ka kõik tegevus käivitus jaanuaris-veebruaris, alustada metsaraiet siis, kui hind on maksud. kui tööle hakkas tegevjuht, raamatupi- tema jaoks sobilik.” „Materjali töötlejad tahavad sertifit- daja ja infosüsteemide haldaja. Esimeses Kui puidumüügi keskusse tuleb liik- seeritud puitu, kuid samas ei ole nad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 9 ere humeetri pealt 0,5 eurot, paberi- ja küt- vanataat. Suurlota kinnistul avaldasid P

üri tepuidu tihumeetrilt 20 senti. Sellega mulle muljet kümned võimsad männid, : J kaetakse jooksvad tegevuskulud ja vanust neil nii sada viiskümmend aastat. f oto makstakse osalustasu erametsaliidule. Eelmine omanik tahtis need hiiglased x 2 Kui raiet korraldab ühistu, siis tasub majaehituseks maha võtta, õnneks leid- metsaomanik saadud teenuse eest vas- sime kompromissi ja meie pärast las tavalt ühistu poolt kehtestatud hinna- sirguvad veel.” kirjale. Kuna kokkuostuhind on selgelt Metsanduslikku haridust Erikul ei ole, suurpakkujate kasuks, siis tulundusühis- pooleli jäi ka Audentese kaugõppes äri- tu kaudu müües saab talumetsaomanik juhtimise eriala omandamine. Kuid eel- sõltumata erinevatest teenustasudest dused metsa ja looduse mõistmiseks on ikkagi paremat hinda kui ta iseseisvalt talle ilmselt juba sündides kaasa antud. asju ajaks. Nimelt oli tema vanavanaisa Paul Erik Eriku meelest peaksid kõik metsaoma- juba tsaari ajal tegus metsaametnik ja nikud oma piirkonna ühistu liikmeks as- hiljem metsaülem Audrus, Alatskivil, tuma, sest tulevik on kindlasti tugevate Väätsal ja Kastres, vanaisa Ülo kauaaeg- ja suurte koosluste päralt. Vajalik ei ole ne Suure-Jaani metsamajandi direktor, see ainult toetuste pärast, tulemuslikum isa Mart Vihterpalu endine metsaülem ja on sealtkaudu uuenduse, raie ja materja- praegu juhib oma metsafirmat. li müügi korraldamine. Metsatervendus kasutab Viljandimaa kinnistutel vajalike Ostukuulutusi kõik lehed täis tööde tegemiseks kohaliku ühistu teenu- „Kui näiteks Maalehe lahti lööd, siis seid ja on sellega väga rahul. igas Metsalehes on keskeltläbi kolm- kümmend ostukuulutust,” nendib Erik. Metsamaa tootlikkuse tõstmiseks Igal eestlasel peaks oma maatükk olema „On väga palju uusi tulijaid, sealhulgas rekonstrueeritakse vanu süsteeme, Eriku sõnum kaasmaalastele on – ärge ka välismaiseid fonde. Täna on põhjus kaevatakse uusi kraave ja rajatakse müüge maad, hoidke ja pärandage seda kindlasti selles, et majad-korterid ei metsateid. oma lastele, nii suudame üheskoos ole enam likviidsed, vaid hoopis maa hoida oma Eestimaad. ja mets on. Mõistetud on, et börs või „Kui üldse müügist rääkida, siis tege- turg võib ära kukkuda ja raha kaduma likult ei peaks maad müüma,” on Ants minna, aga maa jääb igal juhul alles ja Erik veendunud. „Igal eestlasel peaks näiteks mets toodab aastas kolm kuni oma maatükk olema.” viis protsenti juurdegi.” Erikul endal on õega kahe peale vana- Edasi arutleme hinnapoliitika üle. emale kuulunud 43 ha metsa- ja põllu- Meenutame aegu, kus maad sai EVP-de maad Põlvamaal ning eraettevõtjana on eest poolmuidu kätte, sest põllumajan- ta ka pisut juurde ostnud. dusel ei läinud hästi ja ega metsamaa- Samas mõistab ta imehästi, et räägib gi vastu suurt huvi tuntud. Täna võib osaliselt endale vastu – kuusteist aas- tagantjärele tõdeda, et kõik mis on tat on tema põhitööks olnud metsa- ja müüdud, on valesti müüdud ja kõik mis põllumaade ost. Pärast gümnaasiumi ostetud, on hästi ostetud. lõpetamist ja sõjaväes ajateenimist läks „Mis täna on kallis, on järgmisel aastal ta AS-i Sylvester ostujuhiks ning aas- odav, kuigi ostes on alati kõik kallis,” tast 2002 suundus Metsatervendusse. muigab Ants Erik. „Viimasel aastal on Viimase juhatajana jälgib ja vastutab ta põllumaa hind teinud väga suure hüppe, nüüd lisaks juba kogu firma tegevuse kohati isegi sajaprotsendilise tõusu. Ka eest. pankurid on aru saanud, et laenu ei Sylvesteris tööd alustades mäletab tasu enam anda Lasnamäe korteri, vaid Erik selgelt, et kontorikapi uksi avades hoopis maa ostuks. Samas on tänu pan- vaatasid talle vastu vaid kahe maa kaus- kadele põllumaa hind tõusnud ja rendi- tad. Esimene ost oli Aaviku talu Koigi hind võib küündida saja kuni isegi saja vallas Järvamaal. viiekümne euroni hektari eest aastas. Metsatervenduse vara valvab kujur „Igal kinnistul on olnud oma lugu,” Üksikud julgevad praegu maaomanikule Ott Oleski käe all valminud puidust meenutab Erik. „Nii mõnigi otsus on öelda, et sellest on sulle küll, kui me vanataat. tehtud emotsionaalsel tasandil, enamik sinu eest maamaksu maksame. Selline siiski metsa väärtusest või paiknemi- suhtumine ei ole õige.” heal meelel nõus selle eest lisaraha sest lähtudes. Metsatervenduse esime- Maaelu arengukava ootus on olnud maksma,” selgitab Erik tagamaid. sed kinnistud – Elja ja Saksa talud samuti üheks põhjuseks, miks huvi põl- „Loodame, et asi muutub ja eelistama – ostsin Valgamaale, kokku ligi sada lumaade vastu on tuntavalt tõusnud. hakatakse serdi omanikke. Oluline on hektarit. Elja talu maakivilauta oleme Teisalt on tekitanud elavnemist ka põl- see just paberipuu puhul, sest sellel ei toonud huvitavat vanavara, mis oste- lumeeste arusaam, et olemasolevate ole praegu märkimisväärset turgu.” tud taluhoonetest leidnud oleme. Neid ja kasvavate tootmiste juurde on vaja Komisjonitasu ei ole suur – palgi ti- valvab praegu Ott Oleski tehtud puust maad, mis enam lihtsalt söödis ei seisa.

10 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ere P üri : J oto F

Metsatervenduse maade ja metsade majandamise üks põhiprintsiipe on jätkusuutlikus.

Metsatervenduse ligi neli tuhat hekta- Praegu on nii, et litsentseeritud taksaa- neil oksjonitel osalenud, kuid täiendust rit põllumaad on suures osas välja ren- torit vastutusele võtta ei saa, litsentsi firma maadele pole oluliselt tulnud. ditud samasse kontserni kuuluva Maasu saab ära võtta ainult firmalt. Taksaator Tema arvates loksuvad hinnad paika pä- OÜ tütarettevõttele AS Laatre Piim ja teeb aga probleemi tekkides kohe uue rast 2017. aastat, kui riigi vabad maad Kesa Agro. Pool maadest on antud ren- firma, mis on imelihtne, ja kõik jät- müüdud saavad. dile, sest kohaliku elu ja väiketalunike kub endises suunas. Tegelikult peaks Seni võiks riik kehtestada metsama- toetamist peavad omanikud äärmiselt ikka taksaator vastutama, kui ta üleöö terjali ja kasvava metsa müügile pöörd- oluliseks. muudab seitsmekümneaastase männiku käibemaksu süsteemi, kus käibemaks üheksakümneaastaseks. Olen ise sel- reaalselt petturi kontole ei jõua. Lisaks Metsamaa müüki ja hinda analüüsides list asja korduvalt näinud. Kui juurde tuleks kiiresti tegeleda seaduse muutmi- võib eeldada, et viimasel tõusuruumi liita veel (käibe)maksupettused, „musta sega, et vajadusel saaks taksaatori oma veel on, kuigi kindlasti mitte nii palju raha” pesemine, siis sealt tulevad ka töö eest vastutama panna. kui põllumaal. Eriku arvates on metsa- need müstiliselt kõrged metsamaahin- maa hind siiski suhteliselt paigas, sest nad, millist ollakse nõus maksma. Piirangud tekitavad ebavõrdsust selle aluseks on kasvava metsa väärtus. Selline olukord suretab ausa ettevõtja, Omaette teema on looduskaitsealused Taas tuleb tõdeda, et siingi kehtib ree- kes kõik maksud kohusetruult maksab, maad, mis samuti hinnakujundusele gel – ostja jaoks on hind alati kallis. välja.” oma jälje jätsid. Seda eriti ajal, kui te- „Midagi me suudame osta, mitte just Eriku hinnangul võib riigil maksudena geldi maade vahetamise ja virtuaalse palju, sest konkurents on tihe,” tõdeb saamata jääda viis kuni kümme miljonit rahaga. Praegu enam nii ei saa, nüüd Erik. „Turul tegutseb igasuguseid huvi- eurot. Võimalusi, et see raha riigikas- tuleb päris rahas maksta ja tänu sellele tavate nimedega firmasid, kes igal või- sasse jõuaks on, kuid senini, tundub, ei tohiks enam väga suuri anomaaliaid malikul viisil maad kätte saada tahavad. peetakse seda liiga väikeseks numbriks, ette tulla. Kui nende tagamaadesse süveneda, siis et asjasse tõsiselt suhtuda. Natura 2000 maadele on ette nähtud selgub, et neil puuduvad niinimetatud Oma osa sellisel ebavõrdsel konku- piiranguvööndis toetust ca 60 ja sihtkait- pealiskulud ning nende eesmärk on rentsil on ka riigil. Maa-ameti oksjonil, sevööndis ligi 110 eurot hektari kohta ainult kiire tulu saamine ja erinevate kus vabu maid on sadades hektarites aastas. Põllumajandusministeerium pettuseskeemide kasutamine, sealhul- valida, on kõrge hinnatase. Ja sealt soovib, et see läheks üle siseriiklikuks gas käibemaksupettus. Probleemiks on paarkümmend kinnistut korraga osta, toetuseks. Erametsaliit leiab aga, et ka metsakorralduskavade võltsimine. kui raha on, on väga lihtne. Erik on see toetus peab ka edaspidi Euroopa

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 11 ere ehk hea palga teenimise õigustamiseks P

üri joonistavad suurlinna klaastornides : J kaardile üha uusi piirangutega alasid,” f oto on Ants Erik murelik. „Nii suurendatak- x 2 se pidevalt näiteks metsise- või sipel- gatekaitsealasid, mille tulemusena aga võivad teised samas kohas olevad liigid kannatada saada, rääkimata maaoma- nikust. Mõned käigud, kuidas tulundusmetsa maad aina vähendatakse, on lausa arusaamatud ja vastuolus igasugusele loogilisele mõtlemisele. Meil on Põlvamaal kuusteist hektarit männimet- sa, kus juba viiskümmend aastat kaits- takse sipelgate kuningriiki. Tänane seis on selline, et puud on vanad, sipelgate toidulaud tühjaks jäänud ja nad kolivad sealt välja uude elukohta, mis mõistagi läheb kaitse alla. Metsa tervise seisukohast lähtudes on seal, kust loomakesed läinud, hädasti vaja raiet ja uuendust Siili kinnistu settebasseini kaldale on rajatud korilaste-matkajate tarbeks suitseta- teha. Metsaülem Anti arutas teemat mis- ja lõkkekoht. erinevate ametimeeste, sealhulgas ka bioloogidega, kuidas mõistlik toimeta- praegugi juba piisavalt palju. Võtame da oleks. Ja mis selgus? Öeldi – stopp näiteks kaks venda, kellel mõlemal ühe- mehed, sipelgate teema on ammenda- palju maad, aga ühel neist on see kaitse tud, juurde on tulnud uued liigid, mis all, millelt ta tulu ei saa, kui välja ar- kohe kindlasti vajavad kaitset! Kui me vata maamaksuvabastus või heal juhul samas vaimus edasi jätkame, siis võtame Natura toetus. Teine saab oma metsa varsti terve Eesti kaitse alla.” majandada enda vajaduste järgi. Või Eriku hääles on tunda sügavat nör- teine näide. Kahekümne hektari metsa dimust, kui ta räägib üleöö tekkinud omanikule saabub ühel päeval kiri, et konnade, kotkaste, sipelgate uutest elu- osa tema kinnistust võetakse looduskait- paikadest ja nende laiendustest, mille se alla. Tal on õigus see osa küll riigile tulemusena seatakse eriti eraomani- müüa, kuid kogu protsess võib aega kust maaomanik keerulisse olukorda. võtta viis kuni kümme aastat. Piirang Suuremate firmade käekäigule selline aga hakkab kehtima kohe. Seega ei käitumine erilist mõju ei avalda, sest saa inimene teha ette planeeritud raiet, neil jagub maad ja metsa ka tulu saami- mille tuluga soovis ta kas lapsi koolita- seks piisavalt. da, kodumaja remontida või teha muid Et siit valearusaam kõlama ei jääks, olulisi väljaminekuid. Kaitsealuse kin- siis mõistliku ja põhjendatud keskkon- nistu väärtus langeb samuti, seega puu- na- ja looduskaitsepiirangute vastane dub võimalus õiglast tulu saada ka maa Erik kohe kindlasti ei ole. müügist kinnisvaraturul. Põhiseaduses „Uues metsaseaduses sai sisse kirju- on säte, et kui maale tehakse mingi pii- tatud ajaline piirang, mis kaitseb maa- rang, siis tuleb see koheselt ja õiglaselt omaniku õigusi,” ütleb ta. „Tegelikult „Eelmine omanik tahtis need hiig- hüvitada. Tegelikkuses nii ei ole. Mingi on nii kitsendused, rahaline kaotus kui lased majaehituseks maha võtta, muutus peab tulema, sest see ei ole õige, ka moraalne kohustus kõike seda talu- õnneks leidsime kompromissi ja meie et inimene peab koheselt taluma erine- da pandud ainult maaomaniku õlule. pärast las sirguvad veel,” on Ants Erik vaid rahalisi ja moraalseid piiranguid, Riigipoolne toetus on sisuliselt olematu. uhke tehtud otsuse üle. aga riik võib oma kohustusi edasi lükata Päris nii ikka ei saa, et majanduslik- määramata aja peale. ku mõtlemist kohe üldse enam pole. Erametsaliit tegi ettepaneku, et rii- Ametnikel tasuks ikkagi teada, mitu töö- Liidust tulema. Metsaomanike kartus gimaade oksjonilt tuleva rahaga likvi- kohta annab tuhat hektarit metsa ja kui on põhjendatud, sest kui Natura toetust deeritakse olemasolev juba päris pikaks palju saab erinevaid makse riigikassasse hakataks riigieelarvest jagama, võib veninud järjekord, kuid vastust pole me tihumeetri puidu pealt.” kergesti juhtuda, et eelarve puudujäägi siiani sellele ettepanekule saanud.” Metsa ja maad majandades tuleb jär- korral hoitakse esmajärjekorras sealt gida jätkusuutlikku mõtlemist. Ainult nii kokku. Uute kaitsealade loomisega saame olla kindlad, et ka meie lapsed ja „Seejärel satub löögi alla maa omanik pingutatakse üle lapselapsed tunnevad tulevikus vanema- ja samuti ka looduskaitse ise,” põhjen- „Järjest rohkem koolitatakse keskkonna- te otsuste üle uhkust. dab kartust Ants Erik. „Ebavõrdsust on kaitsjaid, kes oma pere ülalpidamiseks

12 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ere P üri : J oto F

RMK Aegviidu looduskeskuse juht Tiina Paltser õpetab retkel hundi häält tundma. Loodusharidus lähendab lapsi metsale Loodushariduse asjatundjad osutavad, et laste puhul on põhiküsimuseks huvi äratamine looduse vastu.

Ulvar Käärt, keskkonnaajakirjanik

Kas laste loodusest võõrandumises on tasandil ja igapäevaselt laste loodusha- looduskooliga seotud kogenud retkejuht süüdi elektrooniliste vahendite pealetung? ridusega tegelevad, selgub, et asi pole Eve Sarap ütleb, et kummastavaid juhtu- Tänases üha linnastuvas maailmas ela- siiski nii hull kui võiks arvata. Vähemalt meid, mis annavad aimu laste võõrandu- des tundub, et meie lastel on side loo- praegu. misest, tuleb üha sagedamini ette. „Sel duse ja metsaga üha nõrgemaks jäämas. Oma ala vaieldamatusse paremikku kevadel kartis üks kolmanda klassi poiss On ju igat sorti elektrooniliste vidinate kuuluvad inimesed, kes aitasid Eesti puuke ja arvas, et need kargavad talle pealetung, mis noorte silmad, kõrvad ja Metsal teemat lahata, osutavad loodus- puu otsast kaela. Seepärast ta higistas kogu tähelepanu kas peopesas või süles haridusest rääkides, et laste puhul on meeletult, aga kapuutsi metsas peast ei sinetavatele ning puutetundlikele ekraa- põhiküsimuseks ikkagi huvi tekitamine. võtnud,” kirjeldab Sarap. „Paar aastat nidele naelutavad, olnud väga ulatuslik. Kui see õnnestub, tuleb kõik muu juba tagasi keeldus üks põhikooli neiu ämb- Mida rohkem need riistapuud laste tähe- iseenesest. Samas nähakse lapsi kütkes- like pärast kõnniteelt kõrvale rohu sisse lepanu endale röövivad, seda vähem jääb tavates helendavate ekraanidega sead- astumast.” neil aega märgata päris elu enese ümber. metes mitte ainult ohtu, vaid hoopis „Mäletan retke, kus olime lastega käi- Kuid kas selline väide ikka peab paika, et võimalust need nutikalt loodushariduse nud juba üle kilomeetri metsateel ja meie tulevik – lapsed – on loodusest üha vankri ette rakendada. uurinud taimi, mardikaid ja kõike muud. enam võõrandumas? Ja kas mets ühes Kaardi juurde kogunedes sai öeldud, et kõigi ja kõigega, mida ta endas kätkeb, Lapsed ei tunne liike ja kardavad puuke nüüd läheme segametsa uudistama. Kuid on neile üldse põnev? Harjumaal ja Tallinnas lasteaia- ja kooli- üks laps sattus paanikasse ja nuttis, et Kui rääkida inimestega, kes rohujuure lastele loodusharidust pakkuva Muraste metsas on puugid ja tema sinna ei tule.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 13 „Tumedas vees ja paksus mudas peituv elve R elustik on tohutult põnev. Kahva ja luu- uli A

: biga pisielukate uurimine annab lastele

oto suure elamuse,” ütleb ta. „Käelises tege- F vuses on samuti näha laste lusti loodust katsuda, mille järel kaob igasugune võõ- randumine.” Muraste looduskoolis käib aastas keskmiselt 1800 Tallinna ja Harjumaa koolidest ja lasteaedadest pärit last. Koordinaator Karoliina Juurik tunnistab, et just linnalapsed on kohati väga kehvad liigitundjad. „Praegu on olukord minu meelest tegelikult paranemas, sest inimesed käivad palju reisimas ja ka matkamas, teevad lõket, ööbivad telgis. Koolides ja lasteaedades tehakse üha enam õuesõpet ja loodusekskursioone, telekas näeb looduse ja keskkonnakait- sega seotud laste- ja populaarteaduslikke saateid,” räägib Juurik. „Muidugi on Kahvapüük Ojaäärse looduslaagris 2013. aastal. „Tumedas vees ja paksus mudas lapsi, kes kuuske ei tunne või kuuse- ja peituv elustik on tohutult põnev,” selgitab Muraste looduskooli retkejuht Eve Sarap männikäbil vahet ei tee, aga üldiselt mul põhjust, miks kahvapüüki õppepäevadel sageli ette võetakse. mingeid erilisi probleeme pole olnud. Mõni kardab mäest alla minna, mõni pi-

uurik bioloogia õpetaja Edith Maasik nendib, medust, mõni sipelgaid, aga, noh, milli- J et paljud lapsed ei tunne looduse vastu sel ajal lapsed siis midagi kartnud ei ole!” huvi, mistõttu pole neil näiteks teadmi- Eliko Petser lisab veel, et tänapäeva aroliina K

: si kõige tavalisematest taimeliikidest. laste puhul on hirmus tore see, et nad on

oto Loomi teavad lapsed tema sõnul pare- avatud ja julgevad küsida. Ja isegi kui nad F mini, kuid puid ei tunta. „Meil on loo- eksivad, siis nad ei muretse selle pärast. dusring ja selles osalevad need, kes on „Väga tore üllatus oli hiljaaegu, kui laste- tõepoolest huvilised, ja neid pole palju,” aialapsed olid teadmiste poolest neljanda sõnab Maasik. „Ka on probleemiks see, klassiga samal tasemel: nad lõpetasid et õppekäikudel tuleb jalgsi käia, aga lauseid ja rääkisid ise oma kogemustest. seda ei viitsita. Sporti tehakse küll, aga Sai siis õpetajalt küsitud, et mis imelapsed matkamine pole populaarne.” need sellised on. Vastuseks tuli, et nad Kindla ja igati loogilise tõdemusena osalevad kevade saabumise esimeste mär- koorub loodusharidustegelaste jutust kide vaatlemise projektis „Tere Kevad!”,” välja, et linna- ja maalapsed on tead- viitab Petser, millised lihtsad ettevõtmised miste osas erinevad. „Linnalapsed on võivad lapsi arendada. kujunenud arvutilasteks, maal selle jaoks niipalju ilmselt aega ei ole või ei anta,” RMK-l neliteist looduskeskust, lisaks osutab Eliko Petser. Sagadi looduskool Keskkonnaameti keskkonnahariduse Meie mõistes kõige suuremaks laste- osakonna juhataja Maris Kivistik toob aia- ja koolilastele loodusharidust pak- „Linnalapsed on kujunenud arvutilas- enda tähelepanekute põhjal välja, et kuvaks asutuseks võib pidada riigimet- teks, maal selle jaoks niipalju ilmselt linna- ja maalaste suhtumine loodusesse sa majandamise keskust. RMK-l on üle aega ei ole või ei anta,” põhjendab on erinev. „Maalaste side loodusega on Eesti ühtekokku neliteist looduskeskust retkejuht Eliko Petser tõsiasja, et lähedasem kui linnalastel. Linnalastel ja lisaks veel Sagadi looduskool. Kõik maalastel on rohkem aega loodusesse puudub harjumus looduses käia ja see- need pakuvad aastaringselt eakohaseid süüvida. tõttu ei osata tihtipeale isegi ilmale vas- loodusõppeprogramme. Et RMK-st on tavalt riietuda. Nii võib looduses käik kujunenud viimastel aastatel omamoodi toreda elamuse asemel osutuda hoopis loodusharidushiid, kinnitavad veenvalt Sai teda ikka rahustatud, et puugid olid ebameeldivaks kogemuseks,” tähendab külastusandmed: mullu osales ligi 3000 ka kogu eelneva teekonna meiega ja nad Kivistik. programmis pea 60 000 inimest, kelle- on kindlasti kuskil mujal samuti, ka oma Kuid õnneks kogevad loodust õpeta- dest lõviosa olid lasteaia- ja koolilapsed. koduõues. Peab tähelepanelik olema ja vad inimesed lastega tegeledes ka hulga Aastatega on vastav number aina ko- nad endalt maha raputama,” meenutab sellist, mis südame soojaks teeb. Näiteks sunud. Ühelt poolt on selle taga asjaolu, retkejuht Eliko Petser üht hiljutist ereda- toob Eve Sarap välja, et üks elustikuga et looduskeskuste hulk on kasvanud, mat juhtumit. „Laps ei ole ju süüdi selles, tutvumise programm, mis avastamisrõõ- mitmekesistunud on tegevuste pilt ning kuidas vanemad talle asju serveerivad.” mu pakkudes laste silmad särama lööb, ka tegevuskohtade võimalused on üha Kohila gümnaasiumi loodusõpetuse ja on Muraste looduskooli tiigiretked. arenenud. Teisalt toob loodushariduse

14 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri f otokogu R M K : oto F

RMK looduskooli palgiparvetamise programm Priivitsa ojal Pärnumaal. Mullu osales RMK ligi kolme tuhandes loodusõppeprog- rammis umbes 60 000 inimest, kelledest lõviosa olid lasteaia- ja koolilapsed. peaspetsialist Helen Luks välja, et meie Ka transport on suhteliselt odav,” kirjel- tuse teemadel tarkust jagamas. haridussüsteemis on viimasel ajal ker- dab Luks ja märgib seejuures, et näiteks Eelmisel aastal käis keskkonnaameti gem kooli juhtkonna poolt õpperetkeks Aegviidu kandi metsad on sihtkohana programmidest läbi üle 20 000 lapse. luba saada kui aastate eest. Seda ikka populaarsed paljuski tänu elektriraudtee Lisaks õppeprogrammidele osales ameti seetõttu, et keskkonnateemad on popu- olemasolule. korraldatud infopäevadel, loodusõhtutel, laarsed, kasvanud on kooli juhtkonna Huvilised leiavad üles ka Jõgevamaal matkadel, laagrites ja talgutel enam kui teadlikkus ja ka õppekavadesse on sisse asuva Elistvere loomapargi programmid. 15 000 inimest. kirjutatud õppekäikude nõue. „Kevadel, suvel ja sügisel tõmbab ligi vesi „Tänavu kevadest saavad Järva-, „RMK loodushariduse eesmärk on anda ja lindude teema nii Matsalus, Ristnas, Rapla- ja Harjumaa koolid kasutada teadmisi kõigile vanuserühmadele ja tut- Kauksis kui Kablis. Olulised kohad on keskkonnahariduse bussi. Selles on ole- vustada nii Eestimaa loodust, looduses samuti Kiidjärve, Taevaskoja, Emajõgi, mas näitlikud õppevahendid, mis anna- liikumist, metsade majandamist, jahin- Emajõe Suursoo, Pähni, Paganamaa, vad uusi teadmisi päikeseenergia kasuta- dust kui ka pärandkultuuri. Teisisõnu Nõva ja laulvad liivad,” loetleb Luks. Ta misest, vee ja elektrienergia mõistlikust investeerime järgmise põlvkonna tead- rõhutab, et kõigile lastele ja ka täiskas- tarbimisest, mürast, energiasäästlikust mistesse ja suhtumisse,” ütleb Luks. vanutele tuleb ikka ja jälle üle rääkida, majast ja maavaradest. Saab uurida Ehk siis huvipuuduse üle RMK kesku- kuidas looduses käituda, ohutult tuld vee-elustikku, putukate mitmekesisust, sed ja looduskool ei kurda. Pigem ollak- teha ning kuidas ikkagi mets kasvab ja panna ennast proovile ulukite nahkade, se hoopis hädas, et kõiki soovijaid igal uueneb. koljude ja ekskrementide tundmises,” pool just neile sobival ajal vastu võtta. kirjeldab keskkonnahariduse osakonna „Suur osa Eestimaa lastest elab para- Keskkonnaametil üksteist looduskeskust juhataja Maris Kivistik. „Pakume nii väik- ku Põhja-Eestis ja valdavalt Tallinnas. RMK kõrval toimetab meie loodushari- sematele kui ka suurematele huviliste- Seega on nende liikumise suund eelkõige duse maastikul suure tegijana ka kesk- le võimalust tutvuda oma kodukoha ja Aegviidu, Oandu, Viimsi ja Nõva loo- konnaamet. Üle Eesti pakutakse ühe- selle loodusväärtustega, märgata seo- duskeskustesse, Sagadi looduskooli ning teistkümnes looduskeskuses, samuti seid looduses. Seejuures peame oluliseks neid ümbritsevatesse metsadesse. Seal matkaradadel, lasteaia- ja koolilastele rõhutada tasakaalu hoidmist inimeste käimine ei nõua palju aega ning laste või õppekavakohaseid programme. Vajaduse soovide ja looduse võimaluste vahel ning nende vanemate jaoks olulised trennid- korral käivad ameti juhendajad ise laste- näidata, kuidas igaüks saab oma hoiaku- huviringid mahuvad veel samasse päeva. asutustes looduskaitse ja keskkonnakasu- te ja käitumisega aidata kaasa looduse

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 15 metsa- ja loodushariduse andmisel abiks kohalik keskkonnahariduse keskus. Tegu erakogu : on tuntud metsamehe ja Kohila praeguse oto F vallavanema Heiki Hepneri ellukutsutud looduskeskusega. „Saame projektide toel oma õppekäike organiseerida. Käime metsas, rabas ja metsa istutamas. Selle juurde kuulub ka metsaõpetus. Meie metsamehest vallavanem on võimalu- se korral valmis kaasa tulema ja lapsi õpetama,” tähendab Maasik. „Esimesest metsanädala raames toimuvast metsan- duslikust orienteerumisvõistlusest alates oleme kõigist osa võtnud ja see eeldab valmistumist just metsateemadel. Igal kevadel on meil looduslaager Rapla- ja Lõuna-Harjumaa õpilastele ja õpetaja- tele, kus õpitubade teemad haakuvad metsaga.” Maasik märgib veel, et kooli eelarves- se on planeeritud raha õppekäikudeks. Lisaks toetab vald loodusringi juhenda- mist.

Kuidas murda huvipuudust? Kui rääkida praeguste laste puhul sageli esinevast ükskõiksusest ja huvipuudusest looduse vastu, kipuvad loodusharidustegelaste arvamused ühtima. „See on ilmselt igal retkejuhil veidi erinev, aga mina isiklikult rõhun elamuse andmisele, et laps tahaks ise uuesti loodusesse tulla ja siis juba põhjalike- maid teadmisi omandada. Arvan, et selle kolme tunni jooksul, mis õppekäiguks kulub, otseselt selgeks ei jõua midagi õpetada,” tõdeb Karoliina Juurik. Eliko Petser ütleb, et lapses tuleb huvi tekitada ning selles osas on keskne roll täita õpetajal kui koordinaatoril. „Kui õpetajal on jõudu, tahtmist ja jaksu, ta tegeleb lastega motiveeritult, siis ta Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik käib ka ise leiab ka võimalusi, mida lastele pakku- lastega väljas, et neile loodust lähemale tuua. da. Samuti peaks kodust tulema toetus lapse-õpetaja õpisuhtele: kui laps tuleb hoidmisele.” mujalt kui Valgamaalt. Võrumaal pakub õhinaga uute teadmistega, peavad lähe- Statistika järgi on talvisel hooajal kesk- huvi meie kõige väiksem rahvuspark dased tema indu ja teadmisi toetama,” konnaameti õuesõppest kõige populaar- Karula oma mitmekesise kultuuripä- tähendab Petser. „Loodus on kõikjal meie sem jäljeprogramm, mille käigus vaa- randiga. Endla looduskeskus, mis asub ümber ja lapsevanemad peaksid tegema deldakse loomade tegutsemisi. Samuti peaaegu Eesti keskpaigas, on jälle hea koostööd, et lapsest kujuneks teadlik on populaarsed koolides toimuvad jäät- koht märgaladega tutvumiseks,” nimetab noor. Selleks piisab vahel nädalalõpu metekke vähendamise ja puhta vee ABC Kivistik. „Lahemaa rahvuspargi loodus- väljasõidust või piknikust vabas loodu- ning „Mida teha abivajava metslooma- keskusel on hea koostöö Rakvere güm- ses. Palju pole vaja.” ga?” programmid. Kevadel ja sügisel naasiumiga, mille loodusklassid korral- Petser märgib ühtlasi, et vahel ei ole külastatakse aktiivsemalt looduskeskusi. davad meie juures oma praktikatunde.” see, mida lapsed konkreetselt õppisid, nii Näiteks Saaremaal on laste seas väga me- Keskkonnaameti verivärske loodus- oluline kui see, et neile meeldis looduses nukas Viidumäe looduskeskus, Pärnu- ja keskuse hoone Iisakus pakub aga huvi olla. Sellisel juhul on asi korda läinud, Viljandimaa koolid külastavad aktiivselt energiateema ja keskkonnasäästlike la- sest siis hakkavad nad vajadusel uusi Soomaa rahvusparki, Tartumaal on po- hendustega. teadmisi otsima. pulaarne Alam-Pedja looduskeskus, mis Helen Luks on seda meelt, et noor asub kaitseliidu õppekeskuses Kirnas. Kohaliku võimu tugi on oluline inimene on oma loomult uudishimulik ja „Otepää looduskeskuses käiakse Lõuna- Kohila gümnaasiumi õpetaja Edith liikuv, ükskõik siis, mis parasjagu ümber- Eesti kuppelmaastikuga tutvumas ka Maasik räägib, et Kohilas on tal lastele ringi toimub. „Harva leidub last, kes ei

16 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri huvitu üle raja roomavast rästikust või ei aasik

vaevu rebasekutsikatele telefonist pilku M

tõstma. Vaimustust võib tekitada isegi dit h E suur seen või kahemehesaega saagimine, : oto harvesterist rääkimata,” sõnab ta. „ Nad F võivad haigutada, kui pidada monoloogi fotosünteesi olulisusest ja neil läheb kõr- vust mööda imeilusa kuldkinga kaitseka- tegooria, aga esmase huvi tekitamine ei ole raske. Raske on selle huvi edasiaren- damine, suunamine ehk pidev igapäeva- ne töö, mis lasub paraku rohkem perel ja õpetajal koolis. Loomulikult muutub aja jooksul ühiskond, areneb tehnika ja vahendid, õpetamise meetodid. Noore inimese huvi peab suunama, kasutades selleks nii tehnika poolt pakutavaid või- malusi kui loomulikku elukeskkonda, mis meie ümber pidevalt on.” Ka Maris Kivistik rõhutab laste loo- dushuvi puhul kodu tähtsust. „Üldiselt sõltub laste huvi sellest, kuidas nende õpetajad sellesse suhtuvad ja esimestest klassidest peale huvi looduse vastu ära- tavad. Kindlasti ei piisa õppeaastas ühest Kohila gümnaasiumi õpilased looduspraktikal RMK Nõva looduskeskuses. õppekäigust loodusesse, et püsiv huvi Loodushariduse edendamist koolis toetab oluliselt ka Kohila vallavalitsus.

tekiks ja areneks.” elve R

uli A

Probleem: õppekava nõuab looduses käi- : oto

mist, kuid raha selleks pole F Kuigi keskkonnaamet ei küsi õppeprog- rammide korraldamise eest raha ja sama kehtib ka RMK kevadiste, sügiseste ja talviste kampaaniaprogrammide kohta, tuleb lasteaedadel ja koolidel transporti- misega seotud kulud endal kinni maksta. Helen Luks tunnistab, et viimast tõsiasja võib pidada praeguse süsteemi üheks kitsaskohaks. „Kuigi õppekavad toetavad õpperetki ja soovitatakse käia Eestimaa looduskeskustes, -majades, -koolides, olgu need siis meie, keskkonnaameti, mittetulundusühingute või teiste tegijate omad, siis tegelikult põhineb loodusesse tulek ebaregulaarsel – tihti projektipõhi- sel – rahastusel ja õpetajate fanatismil,” nendib ta. „Kui pole transpordiraha ja õpetajal pealehakkamist, siis üldharidus- Pisiimetajate uurimine Ojaäärse looduslaagris zooloog Udo Timmi juhendamisel. koolis õppimise ajal ei pruugi laps osa Õpilaste huvi looduse vastu aitab kindlasti õhutada entusiastlik juhendaja. saada loodusprogrammist.” Maris Kivistik sõnas, et keskkonnaamet toetas keskkonnainvesteeringute valiselt kulub käiguks aega rohkem kui Enam pole harjumust looduses käia ja keskuse kaudu rahaliselt laste bussisõite üks 45-minutiline koolitund. „Nii peavad seda nautida. Õpilased on reisinud mujal kuni tänavu maini, kuid praeguseks on õpetajad veenma oma kolleege, et va- maailmas, aga Eestis mitte – see on see võimalus lõppenud. Nii soovitab ta jalik õppekäik saaks tehtud mõne teise reaalsus,” nendib Maasik. nüüd koolidel ise projekte kirjutada, aine arvelt. Väikestes maakoolides ei ole Loodushariduse pakkumisel peab ta et looduskeskuste külastamiseks raha see probleem, kuid suurtes linnakoolides väga oluliseks kooli juhtkonna tuge. Kui taotleda. küll.” sealtpoolt puudub vaimustus looduse Kivistik toob ühtlasi probleemina välja, Edith Maasik tõstab murekohtadest vastu, on õpetajate olukord keeruline. et näiteks põhikooli vanema astme ja rääkides esile nii laste huvipuuduse kui „Palju on olemas väga häid õppevahen- gümnaasiumiklassidel on õuesõppe- ka liiga pingelise õppekava. „Õpilastel deid ja veebimaterjale, palju on kohti, käikude korraldamine koolipäeva sees on tõesti vähe vaba aega ja seda vähest kuhu saab minna ja kus on asjalik juhen- omajagu tülikas ettevõtmine, sest ta- kulutaksid nad heal meelel arvuti taga. damine, aga paraku napib aega, sest õpe-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 17 uurik

Val Rajasaar, kogenud loodusemees ja loodusharidus- J aroliina

tegelane, MTÜ Studio Viridis Loodusharidus juhataja : k oto agu kõigil loomadel, on ka inimes- pidi keskkonnahariduslikke lisandusi F tel kaasasündinud vajadus maail- – prügi, vesi, õhk jne. Ilma liigitundmi- mas hakkama saada. Inimeselastel seta ei ole sellele alust. Kooliprogramm väljendub see kaasasündinud loo- paraku praegu õiges vanuserühmas Ndushuvis, mis on kõigil lastel olemas. liigiõpet ei toeta. Siin toimetavadki See hääbub, kui lapsed ei saa õigel looduskoolid ja teised vabaühendu- Loodusemees Val Rajasaar leiab, et liigi- ajal vastuseid oma küsimustele looduse sed ning ka riiklikud loodusharidus- tundmine on vundament, millele edaspi- temadel või veelgi hullem … kui nad keskused, paraku enamasti projekti- di saab rajada muid keskkonnaharidus- ei satugi loodusesse koos kellegagi, kes põhiselt. Lisaks riigi looduskeskustele likke teadmisi. oskaks midagi sellest rääkida. ja vabaühenduste looduskoolidele on Olen veendunud, et lapsed vanuses meil õnneks ka päris palju regulaarseid ga samal heal tasemel edasi tegeleksid, 6–10 aastat on kõige loodushuvilisem looduskoole: Tartu keskkonnaharidu- nagu see toimub praegu. Loodusharidus kontingent meie elanikkonnast. Selles se keskus, Nõmme loodusmaja, Pärnu algkooliealistele lastele ja selle järjepi- vanuses tahavad nad teada taimede, loodusmaja, lisaks Tallinnas loomaaia devus tagab lõppkokkuvõttes mõistliku lindude ja konnade nimetusi, et neid ja botaanikaaia ning Tartu ja Tallinna ühiskonna ja Eesti looduslike rikkuste nägupidi teinekord ära tunda. See loodusmuuseumide juures ja mujal te- säilimise. On ju teada, et inimene, kes on praktiline looduse tundmine, mis gutsevad loodusringid. Regulaarne rin- tunneb siili ja oskab autot juhtides loo- lapseeas omandatuna jääb eluks ajaks gitegevus on see, mis tagab sügavama dust hoida, on kindlasti alalhoidlikum kaasa. huvi omandanud noorte huvi püsimise ka teiste inimliiklejate suhtes. Selline Liigitundmine on vundament, millele ja seeläbi järgnevateks aastakümneteks inimene oskab paremini arvestada kõigi saab rajada koolihariduse käigus edas- ehk ka järelkasvu, kes loodushariduse- kaaskondlastega.

tajad on pandud meil tegema seda, mis on see võimalus anda noortele etteku- vidinates, mis justkui meie lapsi loo- peaks nende jaoks edukaks õpetamiseks jutus metsandussektoris olevatest ame- dusest eemale tõmbavad, näeb Kivistik ära olema tehtud hoopis teiste inimeste tikohtadest, mis omakorda aitab neid aga hoopis võimalust: „Moodsa teh- poolt ja see kurnab õpetajat, võtab tema järgmiste õpinguvalikute tegemisel,” rää- nika võimalusi tuleb loodushariduses aja ja nii kannatavad õpilased.” gib Luks. osavalt ära kasutada, suunates lapsi Maris Kivistiku meelest võiksid kesk- nende abil loodust uurima. Eestis on kuidas võiks süsteeM veel areneda? konnaameti looduskeskused olla koo- juba loodud mitmeid häid nutitelefoni Nii RMK kui keskkonnaameti loodushari- lidele praktikabaasiks, kuhu õpetajad rakendusi, mille abil saab näiteks liike duse pakkumise võimalused on viimastel saavad oma õpilastega tulla näiteks uuri- ära tunda.” aastatel suure arengu läbi teinud tänu muslikku õpet läbi viima. „Lisaks hästi Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) varustatud õppeklassile on looduskes- meetmele „Keskkonnahariduse infra- kuse läheduses enamasti mets, niit, raba struktuuri arendamine”. Selle aastatel või järv, kus saab uurimiseks materjali 2010–2015 kestva meetme rahadega on koguda.” uuenduskuuri läbi teinud looduskesku- Seejuures toob ta looduskeskuse ühe sed, kuhu on soetatud kaasaegseid õp- võimaliku tegevussuunana välja koo- Fotokogu pevahendeid. lidele ja lasteaedadele õppevahendite

„ERF-i projekt on aidanud lahenda- ja materjalide laenutamise. Nii saaksid : rMk

da teatavaid ruumikitsikusi ning annab nad õppetegevust rikastada ja ka raha oto F lähiajal keskustele juurde sisulisi õppe- kokku hoida. võimalusi ekspositsioonide, elektrooni- Kõikvõimalikes elektroonilistes liste õppevahendite ja -klasside sisustuse osas,” viitab Helen Luks. Puukoorija Kabli perepäeval. Luks lisab ühtlasi, et RMK-s 2012. „Noorte huvi metsatööde aasta kevadest kuni tänavuse talveni vastu on olnud suur ja toimunud metsanduslik pilootprogramm ilmselgelt avardas prakti- vanemale koolieale, mille käigus tutvus- line tegevus nende silma- tati pea seitsmesajale noorele metsatöid ringi majandusmetsas ja metsaametite olemust, on teema, mil- toimuva osas,” leiab lega saab ja tuleb edasi tegeleda. „Noorte RMK loodushariduse huvi praktiliste metsatööde vastu oli suur peaspetsialist ja ilmselgelt avardas nende silmaringi Helen Luks. majandusmetsas toimuva osas. Samuti

18 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri e p ner H eiki : H oto F

Tüüpilises linnametsas on palju jalgradasid ja vähe alusmetsa. Kohalik omavalitsus kui metsaomanik Kohalikud omavalitsused on Euroopas arvestatavad metsaomanikud. Mitmes Euroopa riigis kuulub neile rohkem metsa kui riigile. Eestis on kohalike omavalitsuste omanduses marginaalne osa metsamaast.

Heiki Hepner, Kohila vallavanem

Kohaliku omavalitsuse roll on küllaltki kaasa rääkida. Tegemist on nn. sanitaar- Klindiastangu, Lubja klindiastangu ja piiratud kaitse metsadega, mis on mõeldud õhu- Mäealuse. Kohalikke kaitsealasid on ra- Uue metsanduse arengukava eesmärkide saaste, müra, tugeva tuule, lumetuisu janud Loksa linn (Loksa maastikukaitse- täitmisel on keskkonnaministeeriumi ar- või tuleohu vähendamiseks. Nimelt võib ala) ja Kuusalu vald (Rehatse maastiku- vates kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV nendes metsades teatud tingimustel kaitseala). Ka seal saab KOV kehtestada KOV) oluline osa. Just kohalikest vaja- seada piiranguid lageraie tegemisel langi läbi kaitse-eeskirja piiranguid raietele, dustest lähtuvad planeeringud määra- suurusele ja raievanusele. maaparandusele, rajatiste ehitamisele vad, kas metsamaad kasutatakse metsa Lisaks metsaseadusele on KOV-il või- jms. Eelpool kirjeldatud meetmete ra- majandamiseks, loodusväärtuste kaitseks malik metsamajandamist mõjutada läbi kendamine on võimalik metsaomandi või puhkemajanduseks ja turismiarendu- looduskaitseseaduse, moodustades ko- vormist sõltumata. seks (Laas). Tegelikult on KOV-i kaasa- haliku tähtsusega maastikukaitsealasid, rääkimise võimalused metsanduse kor- mis peaksid kaitsma kohaliku eripäraga Kui suured metsaomanikud on kohalikud raldamisel küllaltki piiratud. Enamasti seotud maastikku, looduskooslust, parki, omavalitsused mujal Euroopas? piirduvad need põuastel suvedel tule- haljasala või üksikobjekti. See võima- 2001. aasta andmetele tuginedes on päris kahjude ennetamiseks metsade sulgemi- lus on leidnud fikseerimist ka metsan- mitmes riigis munitsipaalmetsi rohkem kui se või omanikevaheliste tülide lahenda- duse arengukavas aastani 2020, olles riigimetsi. Kõige suurem vahe on Šveitsis, misega metsateede kasutamisel. 2009. selles dokumendis ainsaks viiteks KOV- kus 2/3 metsadest kuuluvad omavalitsus- aastast lisandus metsaseadusesse §231, ile. Kaitsealade rajamisega paistab silma tele ja riigile kõigest 5%. Põhjamaades, mille alusel saab KOV keskkonnaseisundi eelkõige Viimsi vald, kus on loodud Suurbritannias, Iirimaal ja Austrias on mu- kaitseks määratud metsa majandamisel kolm maastikukaitseala: Haabneeme- nitsipaalmetsi suhteliselt vähe.

20 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kui vaadata esitatud andmeid, siis me ei saa väita, et mida väiksem on riigis metsa pindala või metsasus, seda suurem oleks munitsipaal- või riigimetsa osa. Pisut tugevam on seos metsa pindala või metsasuse vähenemise ning munitsipaal- ja riigimetsa kogupindala kasvu vahel. Igas riigis on omandisuhete kujunemisel olnud oma ajalooline taust, kuid ka riigi siseselt võivad erinevused olla väga suured. Huvitav on siin vaadata Saksamaad, kus liidumaade vahel on suured erinevused. Ühiseks jooneks on, et uutel liidu- maadel on munitsipaalmetsade osakaal vanadest liidumaadest väiksem. Toodud andmed pärinevad ajast, kui uutes liidumaades ootas arvestatav osa metsast Joonis 1. erastamist. Hilisem metsamaa erastamine Saksamaal ei ole siiski uutes liidumaades munitsipaalmetsa pindala kasvatanud, kui jätta kõrvale Mecklenburg-Vorpommern. Eelkõige on eesmärgiks olnud suurendada erametsade osakaalu. Kui analüüsida, kas liidumaa metsamaa suuruse ja metsa suse vahel on seos munitsipaalmetsade osakaaluga, siis märkame, et positiivne korrelatsioon on metsasusega. Kusjuures tugevam on see vanades liidumaades. Metsamaa üldpindala ja munitsipaalmetsade osakaalu vahel seos puudub.

Kuidas on Eesti omavalitsused metsaomani- keks saanud? Joonis 2. Maareformi arenedes kujunes üheksa- kümnendatel aastatel välja seisukoht, et kohalikud omavalitsused üldjuhul met- lastele õigusvastaselt võõrandatud maa, samaad enda omandisse saada ei tohiks. antakse tasu eest või tasuta maa eraõi- Kardeti, et KOV hakkab metsaga äri gusliku isiku, avalik-õigusliku juriidili- tegema. Lisaks arvati, et metsamajandus se isiku või kohaliku omavalitsusüksuse pole nende ülesanne, neil puudub vaja- omandisse ning määratakse kindlaks riigi lik kompetents ja nad ei oska metsaga omandisse jäetav maa. Seaduse §28 toob midagi peale hakata. Täna tunduvad ära KOV-idele antava maa põhjused. need hirmud rohkem kui küsitavad, eriti Metsamaad võiks saada sel juhul, kui see Joonis 3. kui arvestada sellega, et metsade majan- vastaks ühele järgnevatest tingimustest: damise intensiivsus (tehakse nn. „äri”) • maad taotletakse sotsiaalmaaks; on poole madalam kui võiks olla ja et • maa oli seisuga 1940. aasta 16. juuni nii pargid, metsad kui muud rohealad. Eestis on ligi 100 000 erametsaoma- kohaliku omavalitsusüksuse omandis Reeglina on need suhteliselt väikesed nikku, kelledest enamikul puudub met- ja asub käesoleval ajal munitsipalisee- maaüksused, kuid vaatamata sellele sanduslik haridus. Vaatamata sellele on rimist taotleva kohaliku omavalitsuse moodustavad ilmselt valdava osa KOV- maareformi läbiviijate arvamus tänaseni haldusterritooriumil; idele antud vastavatest kõlvikutest. muutmatuks jäänud ja elanud vabariigi • maa oli 1940. aasta 16. juuni seisuga 1940. aasta 16. juuni seisuga omava- valitsuses üle väga erinevad poliitilised külakogukonna omandis olnud ühis- litsustele kuulunud maade tagastamisi kombinatsioonid. Selline eelarvamus on maa; on olnud suhteliselt vähe. Esiteks on üsna tugevalt mõjutanud metsamaa mu- • maa piirneb munitsipaalomandis oleva muutunud nende piirid, tagasi saab taot- nitsipaliseerimise võimalikkust. maaga; leda aga ainult neid maid, mis asuvad Maareformi läbiviimiseks võttis riigi- • maa on vajalik kohaliku omavalitsus- ka praegu sama omavalitsuse halduster- kogu 17. oktoobril 1991. aastal vastu üksuse ülesannete täitmiseks ja oma- ritooriumil. Teiseks on selliste taotluste maareformi seaduse ning hiljem on seda valitsuse arenguks. puhul proovitud KOV-idele selgitada, et seadust korduvalt täiendatud, täpsusta- ega nad metsamaaga eriti midagi teha tud ja muudetud. Maareformi seaduse Sotsiaalmaana antakse KOV-ile metsa- oska. Viimane suurem tagastamine oli alusel tagastatakse või kompenseeritakse maid, mis on vajalikud elanikele rekreat- 2011. aasta algul, kui Haapsalu linna- endistele omanikele või nende õigusjärg- siooniks ehk virgestuseks. Siia kuuluvad le anti 263 ha suurune nn. Valgevälja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 21 e p ner H eiki : H oto F

Metsakuivade puude jätmine puhke- Kohila valla maadele Aespa alevikku jääb suur hulk väikseid park- ja puhkemetsi metsa tekitab tihti küsimuse, kas on (kaardil rohelised alad), mis on munitsipaalomanduses või peaksid lähitulevikus valla tegemist ala bioloogilise mitmekesisu- omandusse jõudma. Valdavalt on tegemist puhkemetsadega, mis vaatamata Aespa se rikastamise või risustamisega. järk-järgulisele aedlinnakuks kujunemisele on oma loodusliku ilme säilitanud.

mets, millest metsamaa moodustab 235 noorsootöö ning lasteaedade ja kooli- 31,2 ha. Kahjuks ei sisalda need arvud ha. Selle maa tagasisaamine võttis aega de ülalpidamine vajavad finantse, milli- kogu omavalitsustele kuuluva metsamaa kümmekond aastat ja kolm korda tuli seid on võimalik majandustegevusega, hulka, sest metsakorraldusettevõtted ei linnaametnikel taotlus esitada, et õiget sealhulgas metsamajandusega, teenida. ole olnud omandivormi järgimisel eriti tähtedeseisu tabada (Metsaleht 2011). Paralleeliks võiks tuua talupere, kes ei korrektsed ja osa munitsipaalmetsa on Juhtumid, kus 1940. aasta 16. juuni hari oma põldu ega majanda oma metsa registris mingi muu omandivormi all (näi- seisuga külakogukonna omandis olnud selleks, et see on nende ülesanne, vaid teks avalik-õiguslik mets, muu riigimets metsamaid oleks KOV-idele munitsipaal- ikka selleks, et tööga teenitud vahen- jms.). Lisaks võib arvata, et omavalitsused omandisse antud, pole käesoleva artikli deid kasutada normaalseks äraelamiseks, ei ole arvestatavat osa enda omanduses autorile teada. muuhulgas oma laste kasvatamiseks ja olevaid metsamaid üleüldse inventeeri- Punkti 4 all nimetatud maade munit- abivajavate pereliikmete toetamiseks nud. Inventeerimise ja metsamajanduska- sipaliseerimine on pigem maakorraldus- ehk täitmaks põhiseaduse §27 eesmärke. va koostamise vajadus tekib reeglina siis, liku loomuga tegevus. See võimaldab Paraku on maareformi läbiviijad siin sea- kui tuleb raiuda kas suuremas koguses munitsipaalomanduses olevatele maa- dust kitsalt tõlgendanud. See tähendab, enda tarbeks (rohkem kui 3 tm/ha kohta) dele liita riba-, siilu- või kiilukujuliste, et maad võib taotleda piltlikult öeldes või puidumaterjali müügiks. samuti ebakorrapärase kujuga või nende vallamaja alla, aga mitte majandustege- Kuna suur osa metsamaadest asuvad väiksusest tingitud iseseisva kasutus- vuseks. Sama lugu on ka omavalitsuse asulate (elamute) vahetus naabruses, võimaluseta metsamaatükke, milledele arenguks taotletavate maadega – aren- on nende juhtfunktsiooniks rekreatsioon üldjuhul puudub juurdepääs avalikult dustegevus peab olema kitsalt seotud ja tulunduslik tegevus on teisejärguline. kasutatavalt teelt ning mis on tekkinud seaduses nimetatud ülesannetega, mitte Viimane on teisejärguline eelkõige selle maareformi läbiviimise käigus või järel laiemalt arengu jaoks soodsate tingimus- pärast, et KOV-ide omanduses puudu- peamiselt eri aegadel kasutusel olnud te (sealhulgas finants-majanduslike tin- vad vastava sihtfunktsiooniga metsad. erinevast plaani- või kaardimaterjalist gimuste) loomisega. Esmapilgul laialdasi Positiivse näitena tulundustegevusest või erinevatest mõõdistusviisidest tingi- võimalusi pakkuv seadusepunkt osutub saab tuua Haapsalu linna, kelle oman- tud vigade tõttu. Võib arvata, et siis, kui tegelikkuses küllaltki kitsaks ja piiratuks. duses metsaregistri järgi on küll kõigest hakatakse maareformi otsi kokku veda- 225 ha, kuid tegelikult on metsamaad ma, saab selle seadusepunkti kasutamine Andmete saamine osutus keeruliseks vähemalt 350 ha. Viimati tagasi saadud piisavalt aktiivne olema. KOV-i omanduses olevate metsamaade Valgevälja metsas, mille metsamaa pind- Omavalitsusüksustele ette nähtud kohta andmete saamine osutus keeru- ala on 235 ha, ei olnud tehtud viimasel ülesannete täitmiseks ja arenguks pakub liseks. Keskkonnateabe keskuse metsa- paarikümnel aastal mingeid raieid. Linn esmapilgul kõige laiemaid võimalusi korralduse osakonna juhataja Enn Pärdi pani müüki raieõigust 10 711 tm-le 22 maade munitsipaliseerimine. Seepärast andmetel kuulub omavalitsustele 2236,8 ha lage-, 5 ha aegjärkse, 62 ha harven- käsitleme seda teemat natuke pikemalt. ha, mis teeb umbes 0,1% kogu Eesti dus- ja 5 ha sanitaarraie tegemiseks ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seadu- metsamaast. Suurimad metsaomanikud teenis sellega küllaltki keerulisel majan- ses on ära toodud KOV-i ülesannete loe- on metsaregistri järgi Valga (366,1 ha), duskriisi ajal 182 087 eurot. telu. Siia hulka kuulub terve rea teenuste Haapsalu (225 ha), Rakvere (137 ha) ja osutamine, kuid mitte metsamajanduslik Elva (136,9 ha). Tallinna omanduses on Rõhuasetus on sotsiaalsetel eesmärkidel tegevus. Võiks ju eeldada, et nii sot- 105,6 ha ja Pärnul 33,9 ha. Raplamaal on Et tuua natukene rohkem selgust, kuidas siaal- ja kommunaalteenuste osutamine, Kehtna vallal 82,2 ha ja Märjamaa vallal jagunevad rohealad ja millised võiksid

22 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri e p ner H eiki : H oto F

Kuivad loometsad on puhkemetsadena suurepärased oma liigirikka taimestiku ja suhteliselt hõreda metsa poolest. Samas on nad kõrge tuleohuga ja tule tegemine seal peaks olema keelatud. olla metsamaad, vaatame pisut detail- sa keskmiseks maaüksuse suuruseks on siooni eesmärke täitev sotsiaalmaa. Suur semalt Kohila valda. Kohila vallas on 4,6 ha, siis park- ja puhkemetsadel on osa sellest maast ei ole täna metsaregistris metsamaad 11 570 ha. Metsaregistri see kõigest 1,5 ha. Väikeste parkmetsade ega jõua sinna tõenäoliselt ka tulevikus, järgi munitsipaalmetsa ei ole, küll aga suur arv tuleneb suvilapiirkonnast, kus kui ei muudeta selles osas seadusandlust. on 14 ha kategooria all muu avalik- on elamute ja suvilate vahele jäetud Umbes 10% KOV-ide omanduses olevast õiguslik mets. See on antud kasutada küllaltki palju loodusliku arenguga ro- metsamaast on tulundusmets, mille mõju Pahkla Camphilli küla sihtasutusele, mis healasid. Lisaks on vallal 0,8 ha sanitaar- majanduslikust seisukohast Eesti metsan- pakub kogukonnas elamise võimalust kaitsemetsa, mis eraldab osaliselt Kohila dusele on praktiliselt olematu. Arvestades erivajadusega inimestele. Tegemist on alevi elamurajooni tööstuspiirkonnast. Euroopa praktikat, tasuks siiski omavalit- tulundusmetsaga. Sellist metsa kasutab Kokku on valla omanduses 49,3 ha susi usaldada ja võimaldada nendele roh- sihtasutus veel ligi kuuel hektaril. metsa tunnustele vastavaid maid. Eelpool kem munitsipaliseerida asulate lähedasi Valla omanduses oleva tulundusmet- toodud metsamaa pindala võib enne rohevööndi metsi. Siis ehk väheneksid ka sana võib käsitleda ka 3,5 ha kasekul- maareformi lõppu lisanduvate parkmet- vaidlused, kes peaksid tagama heakorra, tuuri, mis eelmisel aastal koos Kohila sade näol kahe-kolmekordistuda, sest juurdepääsu ja muu infrastruktuuri nendes Vineeriga rajatud sai. Seega on valla mitmed taotlused ja detailplaneeringud metsades. omanduses 23,1 ha tulundusmetsa viiel maade munitsipaliseerimiseks on veel maaüksusel ning park- ja puhkemetsi menetlemisel. Seega võiks pärast maare- Kirjandus • Belials, V. 2013. Kõik algab nimest. Terminoloogiast. – Eesti 26,2 ha seitsmeteistkümnel maaüksusel. formi lõppu moodustada valla omandu- Parkide almanahh, 3. • Kommunalwald in Brandenburg. Entwicklung, Viimaste hulka ei ole arvestatud parke, ses olev metsamaa umbes ühe protsendi Rahmenbedingungen und aktuelle Situation. http://www. milliseid on valla omanduses veel täien- valla metsamaa üldpindalast. brandenburg.de/sixcms/media.php/4055/kommwald.pdf • Laas, I. http://www.envir.ee/1144976 davalt 11,5 ha ega kalmistuid (9,2 ha). Kokkuvõtteks võib väita, et kui Euroopas • Metsaleht, 27. jaanuar 2011. Parkide eraldamisel parkmetsast lähtuti on KOV-ide omanduses arvestatav osa • Privatwald und Körperschaftswald in Thüringen. http:// www.tll.de/ainfo/html/pdf/lwlr1407.pdf Veiko Belialsi (2013) käsitlusest, kus metsamaast, siis Eestis on see pigem tühine • Statistische Angaben der Landesforst M–V 2010. park moodustub maastiku planeeringuga osa. KOV-ide omanduses oleva metsamaa • http://www.wald-mv.de/lib/media.php?id=948 • Volz, K.-R. 2001. Wem gehört eigentlich der arhitektuurilisest kompositsioonist, väär- kogupindala ulatub maareformi lõpuks Wald? Waldeigentum im Spannungsfeld von privatem und allgemeinem Interesse. Der deutsche Wald. 2001-1. tuslikust puistust ja arhitektuurilistest tõenäoliselt 0,5–1%-ni Eesti metsamaa • Wald und Forstwirtschaft. kujunduselementidest. Kui tulundusmet- pindalast, mis 90% ulatuses on rekreat- • http://www.forsten.sachsen.de/wald/135.htm

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 23 Puistute juurdekasv – metsanduse põhitõed ja müüdid Räägime ühest metsanduse põhimõistest – puistu juurdekasvust. Artikkel on pühendatud Priit Kohavale, metsanduse elutöö preemia laureaadile 2011, kellel 9. aprillil 2013 sai täis 75. aastaring.

Enn Pärt, keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja ere P

Tagavara juurdekasvu mõistet üri : J kirjeldatakse mitmeti oto Kõndides südasuvel mööda läinud talve F lageraielanki, on sageli raske aru saada, kas uus metsapõlv on juba oma kas- vurada alustanud. Seda eriti juhul, kui noored taimed on tärganud seemnest või lopsakas rohukasv varjab väikesi puu- kesi. Kõik ühel hektaril kasvavad see- mikud on võimalik mahutada keskmise suurusega kotti. Kuid ainult pool aastat tagasi kasvasid samal langil kolmekümne meetri kõrgused männid. Sajand tagasi olid need hiiglased sarnased tänaste väi- keste puuhakatistega, sajandi möödudes (kui saatus tahab ja soosib) saavad aga praegustest tillukestest tõusmetest mas- timännid. Metsa kasvu saab kirjeldada läbi tagavara juurdekasvu. Kuid mis on üldse juurde- Metsa kasvu tärkavast seemikust raie- kasv? Tagavara juurdekasvu võib kirjeldada mitmeti. küpse puistuni on võimalik kirjeldada mitmeti, kuid seekord püüame seda teha läbi tagavara juurdekasvu, kuivalt ja ar- tagavara muudust, siis üldjuhul seda ka Juurdekasv sõltub kõige enam vude keeles. spetsiaalselt rõhutatakse. kasvutingimustest ja puistu vanusest Miks siis juurdekasv? Seda mõistet • Keskmine juurdekasv (mean annual Näiteks on Ia boniteediklassi männikute tarvitatakse küllalt sageli, on siis jutt increment) väljendab puistu keskmist juurdekasvu maksimumväärtus neli korda võimalikust raiemahust või süsiniku si- puiduproduktsiooni kasvuaasta kohta suurem kui Va boniteediklassi puistu- dumisest ja puidus sisalduvast süsiniku- kogu kasvuperioodi jooksul. Näitaja lei- tel. Väike on juurdekasv väga noortes ja varust. Kohati aga tundub, et räägitakse takse aastaste juurdekasvude summa väga vanades puistutes, kusjuures vanu- üksteisest mööda või ei käsitleta erine- jagamisel puistu vanusega. se kasvades eri boniteediklasside juurde- vaid juurdekasvu liike õigesti. Kõigile, kes Eestis, seda nii statistilises metsainven- kasvu väärtused lähenevad. Paremates metsandust õppinud, ei tohiks teema olla tuuris kui ülepinnalisel metsakorraldusel, boniteediklassides saabub juurdekasvu võõras, kuid ei tee halba, kui põhitõed kasutatakse tagavara jooksva juurdekas- maksimum varem kui madalates bonitee- veelkord üle vaadata. vu arvutamiseks valemit, mis on toodud diklassides. Ia boniteediklassi männikutes Tagavara juurdekasvu võib kirjeldada metsa korraldamise juhendi lisas nr. 12. saavutab juurdekasv maksimaalväärtuse mitmeti. Valem on küllalt keeruline ja sisaldab 32, Va boniteediklassi puistutes 57 aasta • Jooksev juurdekasv või täisjuurdekasv mitmeid, peamiselt puuliigist ja bonitee- vanuselt. Ka on paremate puistute juur- (gross annual increment) näitab puistu diklassist sõltuvaid, kordajaid. Põhivalemi dekasvukõvera tõus ja langus järsemad, poolt aastas kasvatatavat puidukogust üldkuju on järgmine: pärast maksimumi saavutamist väheneb ja väljendatakse tihumeetrites hektari juurdekasv suhteliselt kiiresti. Madalama kohta aastas (tm/ha/a). Tegemist on boniteediklassi puistute juurdekasvukõ- kõige enam tarvitatava juurdekasvu lii- kus A näitab puistu vanust; a, b ja c ver on tunduvalt lamedam, maksimumile giga. Kui metsanduslikus kirjanduses on puuliigist ja boniteediklassist sõltuvad lähedased näitajad säilivad mitmekümne või statistilistes kogumikes on juttu kordajad; K täiuseparand. aasta vältel. Oluline tähtsus on ka puu- juurdekasvust ja mingit erimärget ei Näitamaks juurdekasvu muutumist liigil (joonis 4) ja puistu täiusel. Kõige ole, on üldjuhul tegemist jooksva juur- puistu kasvuperioodi jooksul, on joonistel suurema produktsiooniga on kuusikud. dekasvuga. 1–3 kujutatud meie kolme põhimise puu- Lehtpuupuistutes saabub juurdekasvu • Tagavara muut ehk netojuurdekasv liigi – männi, kuuse ja kase – juurdekas- maksimum varem kui okaspuupuistutes, (net annual increment) näitab puistu vukõverad boniteediklasside viisi täiusel männikutes varem kui kuusikutes. Kõigist tagavara reaalset suurenemist aastas. 100%. Võrdlemaks eri puuliikide juurde- teistest puuliikidest eristuvad hall-lepikud Jooksvast juurdekasvust on maha arva- kasve, on joonisel 4 toodud viie olulisema tunduvalt. Ia boniteediklassi hall-lepiku- tud looduslikult väljalangev puiduko- puuliigi I boniteediklassi puistute juurde- tes saavutab juurdekasv suurima väärtu- gus. Kui tahetakse rääkida või kirjutada kasvukõverad. se juba kolmeteistkümne aasta vanuselt,

24 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Joonis 1. Männikute jooksev juurdekasv boniteediklassiti täiu- Joonis 2. Kuusikute jooksev juurdekasv boniteediklassiti täiusel sel 100%. 100%.

Joonis 3. Kaasikute jooksev juurdekasv boniteediklassiti täiusel Joonis 4. I boniteediklassi puistute jooksev juurdekasv täiusel 100%. 100%. kuid kuuekümneaastaselt on selle väärtus Puuliik Täius % sama madal kui kasel ja haaval saja aasta vanuselt. Puuliik on lihtsalt väga lühieali- 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 ne. Üldreeglina tähendab kõrgem täius ka Mänd 0,679 0,833 0,951 1,033 1,079 1,089 1,062 1,000 0,902 0,767 suuremat juurdekasvu, kuid mitte alati. Kuusk 0,423 0,541 0,647 0,741 0,823 0,894 0,953 1,000 1,035 1,059 Nooremates männikutes ja lehtpuupuistutes on juurdekasv maksimaalne madala- Tabel 1. Täiuseparand 30 aastastele kuusikutele ja männikutele. matel täiuse väärtustel. Olgu selle näiteks tabel 1. aasta kohta maksimaalse koguse puitu. boniteediklassis on maksimumväärtuste Jooksev juurdekasv näitajana iseloo- Keskmise juurdekasvu kulminatsioon ajaline vahe 28 aastat, siis IV boniteedi- mustab hästi puistu tagavara kasvukäiku, saabub jooksvast juurdekasvust tundu- klassis juba 41 aastat. kuid puistute üldise puiduproduktsiooni valt hiljem, sõltuvalt puuliigist ja boni- maksimumi teadasaamiseks peame vaa- teediklassist keskmisena 20–40 aastat. Meie metsad on keskmisena suhteliselt eakad, tama keskmist juurdekasvu. Miks? Ei ole Erandiks on siin hall-lepikud, kus ajaline mistõttu nende juurdekasv on võimalikust võimalik saavutada, veel vähem säilitada vahe ainult kümmekond aastat. Mida ma- väiksem olukorda, kus kõik puistud on pidevalt dalam on boniteediklass, seda suurem on Võrdlemaks erinevaid puuliike, on tabelis vanuses, mil jooksev juurdekasv on mak- vanuse erinevus jooksva ja keskmise juur- 3 toodud II boniteediklassi puistute jooks- simaalne. Kindlasti peab olema sellest dekasvu maksimumväärtuste vahel. Ka on va ja keskmise juurdekasvu maksimumi nooremaid, soovitavalt ka vanemaid puis- keskmise juurdekasvu kõverad tunduvalt vanused, lisaks ka küpsusvanus. Näeme, tuid. Joonistel 5–7 on kujutatud männi- lamedamad, näitaja püsib maksimaalse et mida kiirekasvulisem on puuliik, seda kute, kuusikute ja kaasikute jooksva ja lähedane küllalt pika ajaperioodi jook- varasemas eas kulmineeruvad juurde- keskmise juurdekasvu kõverad erinevatel sul ja suhteliselt kõrge vanuseni. Näiteks kasvud ning vahe jooksva ja keskmise boniteediklassidel. III boniteediklassi männikute keskmine juurdekasvu kulminatsioonivanuste vahel Joonistelt näeme, et keskmise juurde- juurdekasv on suurim 74 aastaselt (6,12 on väiksem. Mahuküpsuse vanus sobiks kasvu maksimum saabub vanuses, kus tm/ha/a), kuid selle väärtus on vähemalt puistu küpsusvanuseks ainult juhul, kui jooksva ja keskmise juurdekasvu kõve- 95% maksimumist 51 kuni 106 aastani. soovime saada maksimaalselt puitu iga rad lõikuvad. Kui raiuksime puistu selles Tabelis 2 on antud kuusikute jooksva kasvatatud aasta kohta ega vaata raiuta- vanuses (mahuküpsuse vanuses), saak- ja keskmise juurdekasvu kulminatsioo- vaid sortimente. Meie peamistest puulii- sime iga puistu kasvamiseks kulunud nivanused boniteediklasside viisi. Kui Ia kidest on hall-lepp ainus, kus raiumisel

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 25 Boniteedi- Jooksev Keskmine Vahe Küpsus- klass juurdekasv juurdekasv vanus Ia 38 66 28 80 I 43 75 32 80 II 49 84 35 80 III 52 90 38 90 IV 59 100 41 90 Tabel 2. Kuusikute jooksva- ja keskmise juurdekasvu kulminatsiooni vanused (a). Joonis 5. Männikute keskmine ja jooksev juurdekasv täiusel 100%. Puuliik Jooksev Keskmine Vahe Küpsus- juurdekasv juurdekasv vanus Mänd 39 70 31 90 Kuusk 49 84 35 80 Kask 35 61 26 70 Haab 25 45 20 40 Hall-lepp 15 27 12 30 Tabel 3. Juurdekasvude kulminatsioonivanused (II boniteediklassi puistud). Enamus- Pindala Juurdekasv Juurdekasv puuliik SMI 2010 teoreetiline Joonis 6. Kuusikute keskmine ja jooksev juurdekasv täiusel 100%. tuhat ha miljon tm tm/ha/a miljon tm tm/ha/a Mänd 713,3 3,59 5,0 4,63 6,5 Kuusk 332,8 2,76 8,3 2,87 8,6 Kask 647,6 3,20 4,9 3,84 5,9 Haab 112,1 0,75 6,7 1,20 10,7 Sanglepp 65,5 0,34 5,2 0,37 5,6 Hall-lepp 178,8 1,35 7,6 1,97 11,0 Teised 36,0 0,19 5,2 0,22 6,1 Kokku 2086,1 12,18 5,8 15,10 7,2 Joonis 7. Kaasikute keskmine ja jooksev juurdekasv täiusel 100%. Tabel 4. Puistute tegelik ja potentsiaalne juurdekasv. oleks otstarbekas lähtuda sellest näita- mõned arvutused. Tulemused on toodud nooremas keskeas puistute osakaal on jast. II boniteediklassis on mahuküpsus ja tabelis 4. suur, seda eelkõige riigimetsas. Kokku küpsusvanus küllalt lähedased (27 ja 30 Arvutuste aluseks on SMI 2010 andmed oleks juurdekasvu võimalik suurendada aastat), kuid ka paremaboniteedilisi hall- puistute jagunemisest enamuspuuliigiti kolme miljoni tihumeetri võrra ehk 25%. lepikuid ei ole majanduslikult mõttekas ja boniteediklassiti ning puistute kesk- Muidugi tuleb arvestada, et sellised arvu- raiuda varem kui kahekümneaastaselt. mised täiused puuliikide viisi. Eeldati, et tused ei saa olla väga täpsed. See kolm Tabelist võib ka näha, et II boniteediklassi kõik puistud kasvatatakse vanuseni, mil miljonit on teoreetiline number, tegelik kuusikute keskmine juurdekasv saavutab keskmine juurdekasv on maksimaalne ja on sellest oluliselt väiksem. Eeldasime, et maksimumi kõrgemas vanuses, kui seda nende vanuseline jagunemine on ühtla- puistuid kasvatatakse ainult mahuküpsu- on küpsusvanus. Kuusikute õnnetus on ne – puistute pindala vanuseklassiti on se vanuseni, mis majandatavates metsa- see, et sageli ei realiseeru hea kasvupo- võrdne. Arvutused teostati enamuspuu- des ei ole üldjuhul majanduslikult otstar- tentsiaal puistute halva sanitaarse seisun- liikide ja boniteediklasside viisi. Näeme, bekas, kuid rangelt kaitstavates metsades di tõttu. Haavikute kohta võib märkida, et et puuliigiti on tulemus väga erinev. Kui suisa võimatu. Seetõttu võib eeldada, et keskmise juurdekasvu kulminatsiooni val- männikute, haavikute ja hall-lepikute reaalselt saaksime metsade juurdekasvu guseks peaks nende küpsusvanus olema juurdekasvu saaks oluliselt suurendada, puistuid noorendades suurendada ehk kehtivast kümmekond aastat kõrgem. siis kuusikute number jääks ligikaudu maksimaalselt kahe miljoni tihumeetri Metsi noorendades suurendaksime samaks. Põhjuseks on puistute vanuseline võrra (17%). Juurdekasvu suurendami- juurdekasvu ja läbi selle protsessi seoksi- jagunemine. Männikud on meil keskmiseks on ka muid võimalusi: kasutada me atmosfäärist enam süsinikku. Viimane sena vanemapoolsed, parimas kasvueas paremate kasvuomadustega taimi (selekt- moodustab 50% kuiva puidu massist. puistuid on vähe, haavikud aga enamikus sioon), uuendada raielank kasvukohale Meie metsade teoreetilise maksimaalse kas väga noored või vanad. Kuusikud on sobivaima puuliigiga ja parandada kasvu- tagavara juurdekasvu leidmiseks tehti ainsad, kus kõrge juurdekasvuga lati- ja tingimusi (kuivendamine). Viimane tege-

26 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Puuliik Boniteedi- Küpsus- Täius Summaarne Tagavara Välja- Tagavara Keskmine Keskmine klass vanus juurdekasv raievanuses langevus % juurde- juurdekasv muut a % tm/ha tm/ha tm/ha kasvust tm/ha/a tm/ha/a Mänd II 90 80 585 318 267 54 6,5 3,5 Kuusk I 80 80 675 384 291 57 8,4 4,8 Kask II 70 90 384 253 131 66 5,5 3,6 Haab I 40 90 419 271 148 65 10,5 6,8 Hall-lepp I 30 90 354 194 160 55 11,8 6,5 Tabel 5. Tagavara jooksev juurdekasv ja muut põhipuuliikide enamlevinud boniteediklasside näitel. vuse ei ole aga eriti soositud. Joonisel 8 Riik Metsamaa Metsamaa tagavara Metsamaa juurdekasv on antud viie põhipuuliigi puistute aasta- pindala se juurdekasvu praegune ja teoreetiliselt maksimaalne väärtus. miljon ha miljon tm tm/ha miljon tm tm/ha/a Eesti 2,21 458 207 12,2 5,5 Vaatleme tagavara muutu Läti 3,35 631 188 25,0 7,5 Ei saa mööda vaadata veel ühest juurdekasvuga seotud teemast – raiemahu ja Leedu 2,16 480 222 16,2 7,5 juurdekasvu suhtest. Raiemahtu võrrel- Lõuna- 5,12 786 154 36,7 7,2 dakse juurdekasvuga ja diskuteeritakse, Soome milline suhe on õige, kas raiemaht võib Tabel 6. Metsamaa juurdekasv lähiriikides. ületada juurdekasvu. Et seda teemat lahti seletada, tuleb sisse tuua kolmas artikli tasu ära. Konkreetse puistu korral oleneb lihtsustatud näite. Neljakümneaastase II alguses kirjeldatud juurdekasvu liik – ta- realiseeritav osa väga mitmest tegurist, boniteediklassi männiku juurdekasv täiu- gavara muut. Koos puude kasvuga toimub kuid kui palju saaksime kasutada kõigi sel 80% on 8,2 tm/ha/a, saja-aastasel teine paratamatu protsess – osade puude Eesti puistute juurdekasvust? Meie met- männikul 3,9 tm/ha/a. Kui lähtuda juur- väljalangemine. Kui võrrelda puude arvu sadest on 10% range kaitse all, 15% hõl- dekasvust kui raiemahu mõõdust, võiksi- noorendikus ja küpses metsas, siis vahe, matud leebemate piirangutega ja 75% me noores metsas raiuda üle kahe korra olenevalt puuliigis ja taimede arvust, on on majandusmetsad. Rangelt kaitstav enam kui uuendusraieküpses, mis aga on mitme- või mitmekümnekordne. Välja mets ei ole puidutootmiseks, seega jääb ilmses vastuolus metsamajanduse põhi- langeb tunduvalt enam puid kui jõuab kogu juurdekasv loodusele. Kui oleta- tõdedega. Kui metsad on noored, tuleb küpsesse ikka. Tabelis 5 on võrreldud da, et kaitstavate metsade juurdekasvust raiuda alla juurdekasvu, kui vanad, siis jooksvat juurdekasvu ja tagavara muutu saame kasutada 60% ja majandusmet- võib raie ületada ka juurdekasvu. Näiteks peamiste puuliikide kõige suurema pind- sades 80%, võime teha lihtsa arvutuse, on haavikute ja hall-lepikute keskmine alaga boniteediklasside näitel. mis näitab, et kogu juurdekasvust on vanus võrdne või suurem küpsusvanusest Ühes tabeliveerus on summeeritud likviidsete raietega realiseeritav 70%. ja nende puuliikide raie üle juurdekasvu jooksva juurdekasvu aastased väärtused See on teoreetiline number, tegelikkuses on igati põhjendatud. kuni küpsusvanuseni, teises on toodud olukord nii hea ei ole. Väga sageli, seda Eelnevalt sai tagavara juurdekasvu vaa- küpse puistu hektaritagavara samal täiu- eelkõige erametsades, on esimene metsa- deldud mitmest erinevast küljest, kuid sel. Nende vahe on väljalangev osa. majanduslik töö lageraie. lõpetuseks ka natukene võrreldavat teavet Näeme, et sõltuvalt puuliigist ja täiusest naaberriikide kohta. Tabelis 6 on võrrel- moodustab küpse puistu tagavara 55– Kui metsad on noored, tuleb raiuda alla dud metsamaa juurdekasvu Balti riikides 65% juurdekasvude summast. Laias laas- juurdekasvu, kui vanad, siis võib raie ületada ja Lõuna-Soomes. Piirkond hõlmab ala, tus saame öelda, et juhul, kui ainus met- ka juurdekasvu mis Eesti keskpunktist vaadatuna jääb samajanduslik võte on lageraie, saame Kuidas aga vastata küsimusele raiemahu enamikus kuni 500 km põhja ja kuni 500 realiseerida pool kuni kaks kolmandikku ja juurdekasvu suhte kohta? Kas raie- km lõuna poole. Andmed on saadud ni- juurdekasvust, ülejäänu järgib looduse maht võib olla juurdekasvust suurem? metatud riikide metsavarusid iseloomus- loomulikku ringkäiku ehk kõduneb. Meie Juurdekasvu saab vaadelda raiemahu tavatest kogumikest ja aruannetest, mis näitel moodustab looduslik väljalange- mõõduna pikas ajaperspektiivis. Eelnevalt pärinevad aastatest 2011–2012. vus 35–45% juurdekasvust. Osa sellest sai arvutatud, et kogu juurdekasvust on Tabeli viimast numbritulpa vaadates on on võimalik raiuda vahekasutusraietena võimalik realiseerida 70%. Arvuliselt teeb ilmne, et Eesti näitaja ei ole teistega koos- (harvendus- ja sanitaarraie), osa jääb see 8,5 miljonit tihumeetrit. Kui raiu- kõlas. On väheusutav, et iga metsamaa paratamatult metsa. Noores eas väljalan- me enam, hakkab puistute tagavara vä- hektar meil produtseerib aastas umbes gev, ka valgustusraiega raiutav puit jääb henema. Juurdekasv kui raie mõõt ei kaks tihumeetrit vähem puitu kui seda valdavalt maha mädanema. Selle kok- ole üle kantav väikesele ajavahemikule, saab Lõuna-Soomes ja Lätis. Võib arvata, kukogumine ei ole üldjuhul majandusli- aastasele, isegi metsanduse arengukava et probleem ei ole meie metsades, vaid kult otstarbekas. Harvendus- ja sanitaar- kümneaastasele perioodile. Uuendusraiet kusagil mujal. Kus, seda võib lugeja ise raietega ei ole ka parima majandamise ei ole majanduslikult mõttekas teha noo- arvata, kuid ei saa eitada, et meie metsakorral võimalik kogu väljalangevat osa res eas, samuti ei saa raiet edasi lükata de suhteliselt kõrgel keskmisel vanusel on realiseerida. Iga allajäänud, sureva või väga kaugesse tulevikku, siis ei ole meil siin oma osa. kuiva puu järgi metsa ei minda – see ei enam metsa, mida raiuda. Toome siin ühe

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 27 ere P üri : J oto F

Tänaseks on Eesti metsa- ja puidutööstus kasvanud Soomele ja Rootsile tubliks väikevennaks. Eesti metsa- ja puidutööstus on jõudsalt edenenud Kirjutise aluseks on uuring, mille tellis EAS Euroopa sotsiaalfondi vahenditest ja viis läbi MTÜ Balti Uuringute Instituut koostöös Tallinna tehnikaülikooliga. Põhjalikumalt saab uuringuga tutvuda instituudi veebilehel: http://www.ibs.ee/metsa-ja-puiduklaster

Imre Mürk, MTÜ Balti Uuringute Instituudi analüütik

Kõige rohkem teevad välisturgudel käivet meie puidugraanulite tootjad on mõne Eesti puidutööstus on tihedalt põimunud mööbli uste ja akende tootjad aastaga rahvusvahelisel energiapuiduga Põhjamaade majandusruumi Viis aastat tagasi koostasid Soome ma- kauplemise kiirteel ennast tõestanud Eesti ja Põhjamaade viimase paari aas- jandusanalüütikud Eesti majanduse kas- müügimahu neljakordse kasvuga. takümne majanduse lõimumise üks vuvõimalusi avava raporti (Industry… Aastate jooksul metsa- ja puiduettevõ- küllalt loogilisi tulemusi on see, et 2008), milles leiti, et Eesti metsa- ja pui- tete müüginumbreid välisturgudel võr- Soome ja Rootsi on meie suurimad kau- dutööstust ootab ees kiire areng. Tänavu reldes ilmneb, et kuigi 2007.–2011. aas- banduspartnerid ning ligi pool metsa- suvel MTÜ Balti Uuringute Instituudis tal vähenes maailmaturu nõudlus ena- ja puidutööstuse välisinvesteeringu- valminud puidutööstuse raport (Eesti… mikes Eesti tootjatele olulisemates kau- test on tehtud nende investorite poolt. 2012) kinnitab, et soomlaste järeldu- bagruppides, on meie ettevõtted suut- Ligikaudu 36% Eesti puit-, paber- ja sed osutusid paikapidavateks. Pelgalt nud sellele vaatamata maailmas oma mööblitooteid eksporditi 2012. aastal aastakümne vältel on Eesti metsa- ja turuosa suurendada. Erandiks on sae- just neisse riikidesse. Kui lisada juurde puidutööstus oma käivet rahvusvahe- puru ja puidujäätmete (graanulid jms.) veel Norra, Taani ja Saksamaa, siis listel turgudel kahekordistanud, suutes eksport, mille maailma turumaht on katavad need viis riiki üsna stabiilselt samal ajal kasvatada töötajatele maks- viimase viie aasta keskmisena suurene- umbes 60% puit-, paber- ja mööb- tavaid palkasid ja kasumlikkust. Põhjust nud koguni 16%-ni aastas, kuid millest litoodete ekspordist. Samal ajal kui rõõmustada on veelgi. Eestil on näi- Eesti ei ole suutnud täit kasu saada, sest Soome ja Rootsi on Eesti puidupõhiste teks puitmajade tootmises maailmaturul selle kaubagrupi ekspordimahu kasv on toodete ekspordi tähtsaimad sihtriigid, suurem osa kui Soomel ja Rootsil ning olnud aeglasem. on nad ise Saksamaa, USA ja Kanada

28 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri järel suurimad puittoodete eksportijad maailmas. Allikas: EMPL 2013

Eesti ettevõtted olid kriisi ajal paindlikud Umbes pooltes metsa- ja puiduklastrile olulisemates ekspordi kaubagruppides kasvas 2007.–2011. aastal maht tonnides kiiremini kui rahalises väl- jenduses. See tähendab, et ettevõtted langetasid majanduskriisi aastatel toodete hinda, mis aitas omakorda turuosa säilitada ja suurendada. Enamikes metsa- ja puiduklastrile olulisemates kaubagruppides on Eesti tootjate käes 2–3% maailmaturust. Haava puitmassi poolest on Eesti aga oma 21% turuosaga suurim Euroopa-sisene eksportija. Valmismajade kui ühe olulisema eks- pordiartikli turuosaga olime üheksan- dal kohal. Maailmaturu osa suuruse Puidupõhiste toodete eksport 2011.–2012. aastal (mln. eurodes). järgi oleme esikümnes veel vihikute, pleegitamata paberi, spoonitud plaa- di, puitlaastu ja küttepuidu ekspordi Allikas: Statistikaamet 2012 vallas.

Eesti metsa- ja puiduklastri konkurentsi- võime jääb Rootsist ja Soomest maha Paraku on ka asjaolusid, mis Eestit Soome ja Rootsiga võrreldes nõrge- mas valguses näitavad. Metsa- ja pui- dutööstusel tervikuna on nende kahe riigiga võrreldes tunduvalt vähem selliseid kaubagruppe, milliste puhul Eesti kuulub maailmas turuosa järgi ekspor- tijate esikolmikusse või esikümnesse. Meie metsa- ja puidutööstuse konku- rentsivõime on Soomest ja Rootsist tunduvalt nõrgem. Puidutöötlemise ning puittoodete tootmise, paberi- ja Eesti puit-, paber- ja mööblitoodete eksport sihtriikide kaupa (mln. eurodes). mööblitööstuse põhivarainvesteeringud töötaja kohta on võrreldavad Läti ja Leedu näitajatega, kuid on enamiku Põhjamaade riikide tasemest umbes kaks korda väiksemad. Mahajäämus Rootsi metsa- ja puiduettevõtetest, kuhu on absoluutmahus tehtud enim välismaiseid otseinvesteeringud maailmas ja mis on ise kõikjal maailmas aktiivne investor, on aga koguni nel- jakordne. Millest on selline mahajäämus põh- justatud? Eesti metsa- ja puiduettevõ- tete tööjõu väiksem tootlikkus tuleneb esiteks väiksematest investeeringutest, teiseks vähem tõhusast tootmise korral- dusest ja kolmandaks põhjanaabritest kesisemast lõpptoodete valikust. Eestis valmistatakse rohkem neid puidust Allikas: Äriregister 2012 kaupu, milliste pakkumine on maailmaturul suur ja mille eest makstakse kokkuvõttes vähem heldelt. Kui Eesti metsa- ja puiduettevõtetes Tootlikkus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel Eesti metsa- ja puiduklastris 2011. aas- välisturgudele müüdud kaubad on puit- tal (tuh. eurodes).

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 29 mööbel, uksed ja aknad, puitmajad ja ere P

saematerjal, siis Soome ja Rootsi sama üri klastri tööhõives ja ekspordi struktuuris : J oto on ülekaalus paber, pabertooted jmt. F Majandusnäitajate üksikasjalikum analüüs näitab, et ligikaudu 80% Eesti metsa- ja puiduettevõtete töötajatest on Põhjamaadega võrreldes hõivatud väga väikese tootlikkusega (palgad, maksud, kasum) töökohtadel.

Kulueelise aeg hakkab ümber saama Eesti ja naaberriikide puidutoorme hin- nataseme võrdlusest nähtub, et toorme hinna konvergents on üldjoontes juba toimunud ja selle jätkumine Eestis ei ole tõenäoline. Küll aga hakkab palga- ja elatustase järk-järgult Põhjamaade omaga ühtlustuma. Seepärast on Eesti metsa- ja puiduklaster jõudmas murdepunkti, kus tootmise tõhususest muutub tähtsamaks küsimus sellest, mida ja kellele tasub toota. Eesti metsa- ja puiduettevõtetel oli veel 2000-ndate aastate alguses nii toorme kui ka tööjõu hinna puhul Põhjamaadega võrreldes selge kulu- eelis. Puidutoorme varumise ja esmase ümbertöötlemisega tegelevad metsamajanduse, sae- ja höövlitööstuse, graanulitootmise jt. ettevõtted suutsid 2000-ndatel aastatel tõsta oma toodete hinna Põhjamaadega võrreldavale�� tase- mele. Paljude lõpptoodete (nt. mööbel, Eesti metsa- ja puiduklaster on jõudmas murdepunkti, kus tootmise tõhususest muu- uksed, puitmajad) tootjad ei ole paraku tub tähtsamaks küsimus sellest, mida ja kellele tasub toota. osanud kasvatada oma konkurentsieeli- seid ja tõsta toodete ühikuhinda samas tempos kui on kallinenud tootmissisen- sellistele suhteliselt kiiremini kasvava end Põhjamaade metsa- ja puiduette- did. Seetõttu on kujunenud olukord, nõudlusega ��eksporditurgudele ja kau- võtetega, mis on ühed konkurentsivõi- kus puidu väärindamise ahela alumises bagruppidele, kus toodete kvaliteet ja melisemad maailmas, näitab samal ajal otsas (metsavarumine, saetööstus, pa- ühikuhind on võimalik suhteliselt kii- julgust seada kaugeleulatuvaid eesmär- berimass) on tööjõu tootlikkuse näita- remini viia turuliidritega võrreldavale ke ja tahet töötada nende saavutamise jad (40 000 eurot töötaja kohta aastas) hinnatasemele. See eeldab, et ettevõt- nimel. ja töötasud (palgakulu töötaja kohta jatel tuleb tulevikus erinevaid sihtturge Meie ettevõtete konkurentsivõime 13 000–15 000 eurot aastas) suhteliselt ja konkurente senisest põhjalikumalt maalimas sõltub strateegia valikust head. Tegevusaladel, kus omatoodete analüüsida. ja tegevusest vabas turukonkurentsis, disain on tähtsam ja rahvusvahelist Edasise arengu võti peitub paljuski aga samavõrd ka riigi tegevusest ro- müügivõrgustikku üles ehitada kee- senisest veelgi aktiivsemas koostöös. hemajanduse arendamisel, sealhulgas rulisem (mööbel jms.), on ettevõtete Paljud Eesti metsa- ja puiduettevõtted tööjõu pakkumisest, mitmesugustest konkurentsipositsioon halvem ja tööjõu on väga väikesed, mis ei võimalda õigusaktidest jmt. Kuna maailma tootlikkus väike (14 000 eurot töötaja neil saavutada suuremate konkurenti- majandus on pidevas muutumises, peab kohta aastas). dega võrreldavat mastaabisäästu ega ka ettevõtete strateegia uuendamine ja turujõudu. Müügikanalite parem välja- avaliku poliitika kujundamine olema Edasi viib turgude paremini tundma õppi- arendamine ja tootmise tõhusam kor- järjepidev pr��otsess. See eeldab pide- mine ja koostöö raldamine eeldab seepärast ettevõtete vat infovahetust ning tugevat koostööd Soome ja Rootsi majandusnäitajatele veelgi aktiivsemat koostööd, sealhulgas riigi ja ettevõtjate vahel. lähenemiseks peab praegune olukord piiriüleseid liitumisi või ülevõtmisi. Seetõttu soovitab uuring ettevõtjatel muutuma. Eesti metsa- ja puiduettevõ- ja majandusministeeriumil luua ühine tete konkurentsivõime kasv saab sün- Julge pealehakkamine ja suurem koostöö korrapäraselt uuendatav kava, milles dida ainult sel viisil, kui välisturgudele riigiga on pool võitu on määratletud peamised tegevused, müüdavate kaupade valikus suureneb Eesti metsa- ja puiduklaster on teinud nende elluviijad ja tähtajad. Koostöös lõpptoodete osakaal. Järeltöötlemise viimase kümnekonna aastaga läbi väga on otstarbekas eelkõige keskenduda arendamisel on soovitatav keskenduda kiire ja eduka arengu. Soov võrrelda järgmisele kolmele tegevussuunale.

30 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri elve R

endrik : H oto F

Haava puitmassi poolest on Eesti 21%-lise turuosaga suurim Euroopa-sisene eksportija.

mitte väikest Eestit, vaid kogu ligikaudu Selline nn. nutikate riigihangete süs- saja miljoni elanikuga Läänemere piir- teem annaks kogu metsa- ja puiduet- konda. tevõtetele veel ühe arengustiimuli ning Geograafiline asend meist kõrge- tugevdaks selle konkurentsivõimet. ma ja madalama elatustasemega rii- Moodsa puitarhitektuuri eelistamine on kide piiril annab Eestile suurepärase kasulik ka riigile, sest hoonete kütte- arenguvõimaluse. Erametsa killustatud kulud vähenevad, väliskaubanduse ta- omandistruktuuri tõttu ei saa meie sakaal paraneb ja maksutulu suureneb. metsa raiemaht tõenäoliselt väga kiiresti kasvada. Metsa- ja puiduettevõtted okkuvõtteks ees on põnev ja paljulubav Eesti metsa- ja puiduklaster on jõudmas murdepunkti, kus tootmise tõhususest muu- K – saavad aga suurendada puidutoorme tulevik tub tähtsamaks küsimus sellest, mida ja kellele tasub toota. esmase ümbertöötlemise mahtu lähi- Puidu-, paberi- ja mööblitööstus on piirkonna sarnase või madalama ku- Eesti majandusele väga oluline, andes Ettevõtete strateegiate nüüdisajastamine lutasemega riikides (nt. Lätis, Leedus kokku üle 20% töötleva tööstuse kogu- ja täpsem positsioneerimine turul või Loode-Venemaal), keskendudes toodangust ja pakkudes tööd rohkem Ettevõtte majandustulemused sõltuvad Eestis lõpptoodete tootmisele. Tööstuse kui 5%-le�� tööinimestest. Se��da on roh- eelkõige sellest, kus ta väärtusahelas turujõu tugevdamiseks on samal ajal kem kui enamikes Läänemere piirkon- paikneb ja milliseid tooteid pakub. Eesti otstarbekas laiendada nii�� insener-tehni- na riikides. Liikudes ressursipõhisest metsa- ja puiduettevõtete tootlikkuse list baasi kui ka hoogustada turundus- ja konkurentsist uuenduslike lõpptoodete ja kasumlikkuse suurendamiseks on müügitegevust suhteliselt suurema os- suunas, muutub metsa- ja puidutööstu- esmajoones vajalik strateegia ärimu- tujõuga Põhjamaade turgudel. se ettevõtete jaoks järjest olulisemaks deli nüüdisajastamine ning alles see- eduteguriks sujuv koostöö riigiga. Eesti järel saab valitud strateegiale tugine- Eesti riigi arendamine nutikaks tellijaks metsa- ja puidutööstussektor on jõud- des keskenduda toodete arendamisele, Eesti on Euroopas ekspordi mahu järgi nud arengufaasi, kus erinevate poliitika- tehnoloogia uuendamisele ja muule. viies puitmajatootja ning riik investee- te, strateegiate, valdkonnapoliitikate ja Esmajärjekorras puudutab strateegia rib mitmesuguste hoonete ehitamisse ja riigipoolsete tegevuste kooskõla muutub ja ärimudeli nüüdisajastamise vajadus renoveerimisse järjepidevalt märkimis- olulisemaks kui riigi pakutavad üksi- lõpptoodete (puitmajad, mööbel jms.) väärseid summasid. Ometi ei saa tellija kud stiimulid rahaliste toetustena. Kui tootjaid, kelle toodete ekspordi ühi- ega Eesti tööstus neist tellimustest täit selline koostöö õnnestub, ootab Eesti kuhind on praegu turuliidrite toodete võimalikku kasu. puidutööstust eest põnev ja paljulubav ühikuhinnast märksa väiksem. Kui kasvatada riigi ehitushangetes tulevik. keskkonna- ja energiasäästliku ultra- Ettevõtete rahvusvahelistumine ja nende moodsa puitarhitektuuri osakaalu, sun- Allikad • Industry Engines 2018 – Ways of Restructuring Estonian kohaloleku tugevdamine Läänemere piir- niks see Eesti metsa- ja puiduettevõtteid, Manufacturing Industries. ETLA, 2008. http://www. arengufond.ee/upload/Editor/industryengines/files/ konnas sealhulgas arhitekte, sae- ja höövlitöös- may%20ws/may%20work-shop%20report.pdf Metsa- ja puiduettevõtted ei peaks pui- tust, plaaditööstust, ehitustisleritoodete • Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012. Uuringu lõpparuanne. Tartu, 17. juuni 2013. http://www. dutoorme hankimisel, tootmise planee- ning puitmajade ja mööbli tootjaid, töö- eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/ rimisel, toodete turundamisel ja müü- tama välja selliseid uusi tooteid, millega Eesti_metsa_ja_puidutoostuse_sektoruuring_2012.pdf gitöös pidama oma koduturuna silmas võrdväärseid konkurendid veel ei paku.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 31 angur K h to A : oto F

Põdrakahjustuse imitatsiooniala. Foto illustreerib ForMIS uurimisteemat nr. 22. Põdrakahjustuste imitatsiooni katseala, kus korral- duslikult eraldiseisvaid proovitükke ei ole, kõik puud on nummerdatud ja eraldi mõõdetavad. Samas on infosüsteemist võimalik leida uurimisteemasid, kus on kümneid katsealasid, millel on ala kohta kaks või enam proovitükki. Või siis uurimisteemasid, kus on ühel katsealal mitukümmend proovitükki. Valdav enamik katsealadest on tähistatud fotol näha oleva rohelise tähisega, kuid on selliseid uurimisteemasid, mille alade tähised on erinevad juuresolevast või on alad üldse ilma tähisteta. Metsanduslike mudelite ja katseandmete säilitamine Teadustööks ja praktilisteks rakendusteks vajalike metsanduslike andmete kogumine algas rohkem kui sadakond aastat tagasi. Tänaseks on andmehaldus ja selle vahendid arvuti- ja internetipõhised. Käesolev artikkel on teine sarjast, mis selgitab Eesti metsanduslike püsikatsealade andmete tähendust ning tutvustab nende kasutamist ja hoidmist.

Ahto Kangur, maaülikooli metsakorralduse osakonna dotsent Allan Sims, maaülikooli metsakorralduse osakonna vanemteadur Andres Kiviste, maaülikooli metsakorralduse osakonna professor

Metsa ja selle kasvu kirjeldamise struktuuri (liigiline koosseis, puude kõr- praktilise metsanduse rakendamisel, siis muutunud arusaamad gus, diameetrite jaotus) muutumist sõltu- traditsiooniliste kasvukäigutabelite või Eesti on metsarohke maa ja eestlased vana eelkõige puistu vanusest, kasvukoha- nendel põhinevate kasvufunktsioonide armastavad end metsarahvaks nimetada. tingimustest, hetkeseisundist ja raietest, rakendamine on andnud teed tunduvalt Rikkaliku metsavaru olemasolu nõuab ja aga ka suhteliselt harvaesinevatest, kuid keerulisematele puistukasvu simulaatori- metsa jätkusuutlik majandamine eeldab olulise mõjuga häiringufaktoritest, nagu tele (Sims 2009). Simulatsioonid võimal- metsandusspetsialistidelt häid teadmisi tormid, kahjurid, üleujutused, tulekah- davad prognoosida ja analüüsida erine- Eesti metsast ja metsa kasvu seaduspära- jud või siis majandustegevus. Pikaajaliste vaid metsade majandamise stsenaariume, sustest. Tänapäeval, kui metsainfo põhjal prognooside tegemisel lisandub veel het- mis omakorda aitavad vastata metsaoma- optimaalsete majandamisotsuste tegemi- kel kogu maailmas muremõtteid teki- nike ja ühiskonna järjest detailsematele ne muutub üha enam arvutikesksemaks, tav kliimamuutuste problemaatika, ehkki küsimustele ning väga kiiresti muutuvate- on samuti muutunud järjest olulisemaks Eesti metsa kontekstis on mitmeid kordi le majandamise eesmärkidele. heade metsa mudelite olemasolu, mille mõjukam olemasolevate kuivendussüs- Eelkirjeldatud simulaatorites kasutatak- abil oleks võimalik prognoosida nii puistu teemide hooldamine ja uuendamine. se aga metsanduslikke mudeleid. Loodud takseertunnuste (keskmine kõrgus, dia- Kui jälgida viimase kümnendi metsan- mudelite valik on väga suur, varieerudes meeter, rinnaspindala, tüvemaht) kui ka dusalast kirjandust ja toimunud muutusi praktilistest detailsetest funktsioonidest

32 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri üldisemate regionaalset väärtust või polii- ForMIS üldskeem tilist analüüsi võimaldavate komplekssete mudeliteni. Oma olemuselt kirjeldab iga Andmete haldamine ja hoidmine Mudelite analüüs ja hindamine mudel lihtsustatult käsitletavate tunnuste Kontrollimine Andmebaasid Mudelite Hindamine seoseid või protsessi ning seetõttu on mu- kontrollimine deli kasutamise seisukohast väga oluline Erandite ja Kaitsealade selle dokumentatsioon, mis selgitab raken- andmesisestuse Hindamise andmed damisulatuse ja usaldatavuse. Samas peab kontroll andmed tunnistama, et eksisteerib palju praktilise Kasvukäigu- suunitlusega loodud mudeleid, mis võivad tabelid Mudelite Mudelite statistilised olla suure väärtusega, kuid millede kasu- hindamine hinnangud tamine on piiratud või võimatu puuduliku Andmete Dendromeetrilised dokumentatsiooni pärast. Andmete sisestamine kontroll mudelid Kasvufunktsioo- Kasvufunktsioonide nide parameetrite parameetrite Vajadus süstematiseeritud metsanduslike Kasvufunktsioonid hindamine hinnangud mudelite ja andmekogu järele Otsuste tegemise juures on infole li- gipääs oluline, kuid sama oluline on ka võimalus olemasoleva info kont- ForMIS infosüsteemi üldskeem. Struktuuri ja ülesehituse poolest saab ForMIS infosüs- rollimiseks ja sobivuse kinnitamiseks. teemi jagada kaheks: 1) andmete haldamine ja hoidmine ning 2) mudelite rakenda- Infotehnoloogilised lahendused kiiren- tavus ja headuse kontrollimine. Esimese osa juures on sisuliselt vabalt ligipääsetav davad oluliselt andmetöötluse ja hoid- mudelite ja proovitükkide üldandmete moodul ning kasutajapõhiselt kontrollitav kat- mise mahtusid, samuti aga ka andmete sealade detailandmete moodul. Kui uute mudelite lisamine on võimalik veebipõhiselt jagamist. Metsanduslike mudelite jaga- ja vaba ligipääsuga, siis sisestatud mudeli analüüsi ja headuse kontrollimise saab läbi mise ja lihtsustatud hoidmise ning vaba viia ainult süsteemi haldur. ligipääsu tagamise vajadust rõhutati metsanduslike modelleerijate hulgas juba eelmise sajandi lõpus. Metsanduslikud mudelid põhinevad empiirilistel andmetel, millede põhjal siis seatud uurimishüpoteesid tõestatak- se ja koostatakse uuritavat fenomeni kir- jeldavad matemaatilised mudelid. Enne kui empiirilist andmestikku on võimalik modelleerimiseks kasutada, on see vaja loodusest koguda, tihti digitaliseerida või siis ühtsesse andmestruktuuri for- maatida ja digitaalselt taasesitatavalt talletada. Iga eelkirjeldatud andmehalduse osa võib aga andmetesse juurde tekitada erinevaid vigu või siis olemasolevaid võimendada. Siinjuures tuleb selgelt esile andmete süstemaatilist tal- letamist ja haldamist, headuse kontrol- limist ning vigade eristamist võimaldava infosüsteemi väärtus ja vajadus (Kangur jt. 2011). Katseala üldinfo. Iga infosüsteemis oleva metsandusliku uurimisteema kohta on 1990-ndate aastate alguses tõi pro- ära toodud lühikirjeldus ja teema eest vastutava isiku või isikute nimed. Üldinfo fessor Artur Nilson (Sims, Nilson 2003) on avalik ja võimaldab kõikidel soovijatel saada esmane info ala kohta või siis edasi esimest korda Eestis välja idee luua kontakteerudes teemajuhiga saada täpsustavat infot juba huvipakkuva katseala dendromeetriliste mudelite andmebaas kohta. Uurimisteema number ja nimetus on kirjas ka enamikel looduses tähistatud kogutud ja kontrollitud mudelite koon- katsealade tahvlitel. damiseks. Järgmise sammuna koostatigi andmebaas, millele lisandus 2000. aas- instituut, riigimetsa majandamise kes- ning nendelt kogutud andmete väärtus- tal graafikaga kasutajamoodul mudelite kus, erametsakeskus, erametsaliit, Luua tamiseks ja säilitamiseks. Tulemusena sisestamiseks, haldamiseks ja kontrolli- metsanduskool ja keskkonnaministee- alustatigi maaülikooli metsandus ja miseks (Sims 2003). Järgmise sammuna riumi metsaosakond koostööprotokolli maaehitusinstituudis ühtse veebipõhiselt muudeti mudelite andmebaas veebipõhi- „metsanduslike uuringute, rakendus toimiva infosüsteemi arendamist. seks ja kõikidele soovijatele vabalt ligi- uuringute ja katsetööde alade kohta and- pääsetavaks (Sims 2003; 2005). mestiku kogumiseks ja analüüsimiseks Takseermudelite ja andmestike 5. detsembril 2008. aastal sõlmisid ning vastava andmekogu loomiseks”. infosüsteem ForMIS metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, Koostöömemorandumi peamine eesmärk Takseermudelite ja andmestike info- maaülikooli metsandus- ja maaehitus- oli luua alused metsanduslike katsealade süsteem ForMIS on loodud selleks, et

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 33 Igasugusele andmehaldusele eel- neb tavaliselt andmete sisestamine. Infosüsteem kontrollib esmaseid võima- likke sisestusvigu (nt. vale puuliigi kood vms.), aga samuti ka andmete loogilisust (et puud ei oleks kõrgemad kui 50 jm). Mudelite analüüsimiseks kasutatakse testandmestikku, mis on väljavõte katsealade andmetest ja kasvukäigutabeli- test. Testandmestikuna kasutatakse vaid osa andmestikust, et saada võimalikult terviklik kõikide tunnustega andmestik. Proovitükkidel mõõdetakse erinevaid tunnuseid ja seetõttu on raske kasutada otse kogu andmestikku. Pigem kombi- neeritakse ühtne andmestik, kus erinevad proovitükkide komplektid täidavad erinevaid lünki. Infosüsteem on veebipõhine, seetõttu on andmete kasutamiseks ja hoidmiseks oluline selle turvalisus. Andmete muutmine toimub ainult üle turvalise veebiliidese (kasutatakse https protokolli). Andmete ja valemite sisestamiseks Katsealade kaart. Lisaks katsealade mõõtmisandmetele on võimalik infosüsteemist ja haldamiseks on vajalik infosüsteemi näha ka katsealade paiknemist nii vaadates huvipakkuvat piirkonda Eesti kaardil kui sisse logida, milleks on kaks võimalust: ka valides näitamine konkreetse katseala või proovitüki asukohainfo juures. 1) maaülikooli töötajad ja tudengid saavad kasutada EMÜ keskserveri kasuta- jatunnust ja parooli; 2) registreerida infosüsteemis oma kasutajatunnus ja salasõna. Andmete salvestamine toimub automaatselt, s.t. kui lahtri sisu on muudetud, siis saadetakse muudatus lahtrist väljudes serverisse ja kui andmebaasis andmete salvestamine õnnestus, värvub muudetud lahtri taust roheliseks. Igal ühel on võimalik infosüsteemi sisestada nii mudeleid kui ka katsetee- made kaupa õigusi omades proovitük- kide andmeid, kuid andmestikust tes- tandmestiku koostamise teevad süsteemi haldajad. Iga uue mudeli sisestamisel teevad süsteemi haldajad mudelite hindamise. Joonisel on toodud näitlikustatult mudeli (mudel nr. 1 – üksikpuu kõrguskõver) matemaatiline kuju (joonisel osa A), siis infosüsteemist alla laetav kasutajafunktsioon (B) Metsanduslike püsikatsealade andmekogu ja mudeli graafiline kuju seotult katseandmetega (joonise osa C). Iga ForMIS infosüs- Üks metsapõlvkond�� elab tavaliselt kesk- teemis oleva dendromeetrilise mudeli kohta on võimalik infosüsteemist alla laadida misest inimpõlvest kauem. Seetõttu on kasutajafunktsioon (vt. joonisel B osa) statistika programmi R, Visual FoxPro või Visual metsa kasvu täielikuks uurimiseks vaja- Basic for Application jaoks. lik kogutud empiirilised andmed edasi anda ka järgmistele põlvkondadele, mis- pakkuda nii spetsialistidele kui ka lõpp- ForMIS-e võib üldpõhimõtetelt jaota- tõttu on vaja uurimisobjekt ja andmes- kasutajale veebist ligipääsetavat ja kasu- da kahte ossa (vt. ForMIS infosüsteemi tik hästi dokumenteerida. Empiiriliste tatavat keskkonda süstematiseeritud ja üldskeem): andmehaldus ja mudelite andmete kogumine on metsandusliku struktureeritud metsandusliku teadus- ja analüüs. ForMIS-e andmehalduse pea- modelleerimise seisukohast kõige kulu- õppetööga seotud püsikatsealade üld- miseks eesmärgiks on võimaldada em- kam (majanduslikult, inimressursilt ja ja mõõtmisandmete ning metsandusli- piiriliste metsaandmete sisestust, või- ajakulult) tegevus ning kuna iga mõõt- ke mudelite talletamiseks. Infosüsteemi malike sisestusvigade kontrolli ja esmast mine sisaldab ka vigu, on oluline kiiresti ForMIS on võimalik kasutada nii metsan- andmetöötlust. Seda katsealadega ja ka ja efektiivselt võimalikud vead andmes- duslike mõõtmisandmete registri, arhiivi modelleerimisega seotult: empiirilised tikus leida ja parandada. Vigade leid- kui ka esmase andmetöötluskeskkonna- katsealade andmed, kasvukäigutabelid, miseks on loodud mitmeid erinevaid na. ForMIS on leitav internetist aadressilt kasvufunktsioonid ja dendromeetrilised protseduure, mis kasutavad nii üksikute http://formis.emu.ee/ mudelid. puude kui ka metsa erinevate tunnuste

34 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri vahelisi seaduspärasusi ning leiavad või- malikke kõrvalekaldeid nendest. Kuigi metsa erinevate osade uurimiseks kogutakse erinevaid andmeid, on põhilised mõõdetavad tunnused samad. Põhiliste tunnuste osas on andmetöötlust lihtsam teostada, kui andmestiku struktuur on sama. Katsealade andmebaasi lehel (http://formis.emu.ee/sampplot/ view/) on toodud kõikide uurimisteemade üldandmed ja samuti nimetatud uurimisteemade rajajad või vastutavad isikud. Kuna andmed on kaitstud autori- õigusseadustega, siis ei ole infosüsteemi haldajal õigus teemade kaupa algand- meid avalikult esitada – see õigus on vaid uurimisteemade juhtidel. Seega, kui kellelgi on soovi mingis analüüsis kasutada mõne projekti andmeid, tuleb ühendust võtta huvipakkuva uurimisteema vastutava juhiga. Infosüsteemi haldur tegeleb vaid n.ö. andmete hoidmise ja haldamise teenuse pakkumisega. Iga uurimisprojekti teema kohta on ForMIS infosüsteemis esitatav mudeli (mudel nr. 1 – üksikpuu kõrguskõver) kuju koos toodud üldandmete statistika (proovi- argumenttunnuste kirjelduste ja mudeli konstantidega. tükkide, puude, mõõtmiskordade arv jms.) ja üldine mõõtmismetoodika. oma sisult on mõistetav mingi kindla kontrollitud kasvukäigutabelit, millest Viimane annab hea ülevaate, kuidas aja jooksul juurde kasvava puidu mahu 15 on pärit Eestist, ülejäänud teistest töö on metoodiliselt lahendatud ja mil- summana, mis omakorda on kasutatav Euroopa riikidest ja Venemaalt. Valdav list fenomeni on uuritud. Andmebaas kindla eesmärgiga. Näiteks summaarne enamik ForMIS-es esitatud kasvukäi- annab võimaluse igaühel sisestada omi kogus puitu, mida on võimalik raiuda gutabelite komplektidest on kogunud andmeid, mis läbivad sisestus- ja erin- kindlaks ajaks. emeriitprofessor Artur Nilson ning süste- dikontrolli. Klassikaline kasvukäigutabel on olnud matiseerinud ja kontrollinud Allan Sims. Proovitükkide andmebaas on peami- ja on mõneti siiani väärtuslik instru- selt suunatud Eestis mõõdetud proo- ment ennustamaks pikaajalist puistust Dendromeetriliste valemite andmekogu vitükkide haldamiseks, kus peamiseks saadavat või oodatavat puidukogust. Dendromeetriliste mudelite all mõiste- sihtgrupiks on teadustöötajad ja tuden- Üldjuhtudel on tegemist reaalsetel kas- takse matemaatilisi mudeleid ja vale- gid. Proovitükkide andmebaas on ka vudel, võib öelda ka „kogemusel”, põ- meid, milliseid on võimalik kasutada Eesti-keskne seal kasutatavate mudelite hineva tabeliga, milles esitatakse puistu üksikpuu, samuti puistu mõõtmata tak- tõttu, kuna nii erindite kontroll kui ka oodatav produktiivsus või mahuline väl- seertunnuste arvutamiseks teadaolevate takseertunnuste arvutamise protseduu- jatulek antud kasvukohas antud puu- takseertunnuste põhjal. Sellisteks tak- rid sisaldavad mudeleid, mis on kohased liikide korral. Oluline on siin veel välja seertunnusteks võivad olla näiteks puis- meil kasvavate puuliikide jaoks. tuua, et sellised tabelid on eelkõige tu tagavara arvutamine puistu keskmise Hetkel on andmebaasis mahukai- koostatud üheliigiliste ja ühevanuste diameetri ja kõrguse põhjal või ka puu mateks ja ulatuslikemateks teemadeks puistute kasvu kirjeldamiseks. Andmed kõrguse arvutamine diameetri põhjal, kasvukäigu püsiproovitükid (teema nr. või see nn. „kogemus”, millel need ta- aga ka puude ja puistu juurdekasvuga 20), Järvselja püsikatsealad (teema nr. belid põhinevad, võib pärineda ajutistelt seotud arvutused. 1) ja taasmetsastatud põlevkivikarjääri proovitükkidelt, püsiproovitükkidelt või Infosüsteemi on kogutud erinevate püsiproovitükid (teema nr. 4). Kokku on need koostatud hoopis puude tü- riikide mudeleid, kuna mets ja kesk- sisaldab infosüsteem 1093 katseala ül- veanalüüside põhjal. Samuti võib variee- kond ei tunne piire, mistõttu võivad ka dandmeid, sisestatud on 1329 proovitü- ruda esitamise kuju: andmed võivad olla teiste riikide mudelid meie oludes hästi ki 4370 erinevat mõõtmiskorda. tabeli vormis, graafikuna või siis hoopis toimida. Iga valemi kohta on toodud regressioonvõrrandina seotult puistu va- matemaatiline valem, argumentide kir- Kasvukäigutabelite kogu nuse, tagavara kasvukohatüübi ja puude jeldused, konstandid ja kirjandusviide. Mõiste kasv või ka juurdekasv kasuta- arvuga. Sellised erinevate kasvuoma- Infosüsteemi on sisestatud ja kontrol- mine metsanduses on tihti seotud teiste dustega puistute ja erinevate takseer- litud kokku 194 regionaalselt olulist täpsustavate tunnustega, nagu näiteks tunnuste kohta käivad kasvuread moo- mudelit, millede hulgast on võimalik aastane, keskmine, säästlik, kasumi jmt. dustavad kasvukäigutabeli komplekti. otsida andmeid riikide kaupa või autori- ning mis seotult omavad spetsiaalset ForMIS infosüsteemis loetakse üheks põhistest algallikatest lähtudes. tähendust metsa majandamisele ja met- kasvukäigutabeliks ühe autori poolt loo- Iga valemis oleva argumendi kohta sakasvatuslikele võtetele. Kasvukäigu dud ühe puuliigi ja ühe kasvuheadusega on esitatud selle võimalikult täpsed pa- kirjeldamise kontekstis kasutatakse ta- ala kohta koostatud kasvuread. rameetrid, et kasutaja saaks aru, mille- valiselt rohkem üldisemat mõtet, mis Infosüsteemis on esitatud kokku 246 ga on täpselt tegemist. Samuti selleks,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 35 kaajaliste metsanduslike püsikatsealade andmebaas) haldajad ja arendajad, kuid sarnast ristkasutust on võimalik tuua välja ka ForMIS-e näitel. Dendromeetriliste mudelite ja kasvufunktsioonide andmebaaside näol on tegemist metsandusliku modelleerimise lõpp-produkti ehk sisulise mudeli ava- likustamise kohaga. Seetõttu on selle üheks eeldatavateks lõpptarbijateks met- sandustöötajad, kes kasutavad mudeleid erinevates infosüsteemides. Samas on mudelite andmebaas vajalik teadustööta- jatele, kuna andmebaas annab ülevaate, milliseid mudeleid on loodud ja millis- test on puudus. Ülevaate saamiseks on muidugi oluline, et igaüks, kes on teinud mudeli, selle publitseeriks või kannaks ise andmebaasi. Kasvukäigutabelid. Joonise A pool esitab näite kasvukäigutabeli komplektist selliselt, Tänases teaduskeskkonnas on selge nagu see on võimalik leida ForMIS infosüsteemist ning B osa esitab sama tabeli tak- rõhk rahvusvahelisel koostööl, kuna üle- seertunnuste kasvukõverad graafiliselt. Kõikidele kasvukäigutabelitele on tehtud sisu- voolava info ajastul on oluline usal- line kontroll ja sarnaselt joonisel näidatule ka kasvukõverate visuaalne hindamine. dusväärse teabe kiire kättesaadavus. Metsandusliku modelleerimise seisukohast on selge fakt, et töö või uurimus on Kasvuvõrrandite andmekogu lõpetamata, kui välja töötatud mudelid Kasvuvõrrandid on matemaatilised va- ei ole rahvusvaheliselt kättesaadavalt lemid, milledega kirjeldatakse ühe või publitseeritud. Püüdes antud metsandus- mitme üksikpuu või puistu takseertunnu- likku infot kättesaadavamaks teha, loodi se kasvu. Kasvuvõrrandid on kasvufunkt- Euroopa metsainstituudi (EFI) poolt sioonide põhiosad. Erinevatel takseer- metsanduslike mudelite andmebaas tunnustel on selle kirjeldamiseks vaja (FOREMODELS, http://www.efiatlantic. erinevate matemaatiliste omadustega efi.int/portal/databases/foremodels/), valemeid. Antud moodulis on kokku ko- milles on mudelid esitatud tunduvalt gutud 71 meie piirkonnas rakendatavat erinevamal kujul, kui need on ForMIS- erinevate omadustega kasvuvõrrandit. es. Mõned nende mudelid sisaldavad Iga võrrandi kohta on võimalik sisestada valemeid, mis on sisestatud meie infosüs- selle omadusi, mis antud valemi kohta teemi. Sellest lähtudes ja koostöös EFI-ga Eesti NOLTFOX-is. Eestis olevad met- leitavad on. on välja töötatud meetod, et siduda mõ- sanduslikud pikaajalised katsealad ja lemas infosüsteemis olev info. nende paiknemine vaadatuna NOLTFOX Andmekogude avatuse ja ligipääsetavuse Oodatult suurim praktiline ja positiiv- (Põhja-Euroopa pikaajaliste metsandus- olulisus se tagasisidega kasu infosüsteemist on like püsikatsealade andmebaas) info- Ühtne proovitükkide andmebaas loob selgelt tulnud esile katsealade ja püsi- süsteemist. Alates 2004. aastast on Eesti hea eelduse teadlastevaheliseks koos- proovitükkide asukohainfo talletamise metsanduslike püsikatsealade üldinfot tööks ja seega ka võimaluse vähenda- seisukohast. ForMIS-es olevad katseala- jaganud oma kolleegidega maailmas da kulutusi kallitele välimõõtmistele. de üldandmed on vabalt ligipääsetavad, läbi NOLTFOX andmebaasi. Iga-aastased Näiteks tekib kellelgi idee uurida mõnda kuid ka edastatavad huvitatud osapool- korralised andmebaasi uuendused on kitsast valdkonda, kuid tal on selleks vaja tele. Katsealade infot on eraldiseisvalt nüüd tehtavad ForMIS infosüsteemist, lisaks oma uurimuse andmetele üldise- edastatud metsaregistrile, RMK-le ning vähendades tunduvalt administratiiv- maid proovitüki mõõtmise andmeid, siis Järvselja õppe- ja katsemetskonnale, aga set töömahtu. Iga uurimisteema halda- enamasti piisab sellest, kui otsida ole- ka teistele huvitatud metsaomanikele ja ja saab infosüsteemis lihtsalt kontrol- masolevate proovitükkide hulgast sobi- metsamajandajatele. lida enda poolt NOLTFOX-i esitatavate vad ja teha vaid täiendavad mõõtmised/ alade loetelu ja andmeid. analüüsid. Lõppkokkuvõttes on selliselt Kirjandus • Kangur, A., Kiviste, A., Hynynen, J., Korjus, H., Kaimre, P. 2011. võimalik saada sisult kvaliteetsem ja usal- Preface: Temporal and spatial validation of forest models. Metsanduslikud Uurimused, 55: 5–10. et oleks võimalik omavahel eristada dusväärsem tulemus, kui proovitükkide • Sims, A., Nilson, A. 2003. International co-operation for sarnaseid valemi sisend- ja väljundar- mõõtmise ja täiendava mõõtmise asemel collecting forestry models. The meeting of forestry societies of Baltic states. Lithuanian Society of Forests: 13–16. gumente. Kasutajatel on võimalik alla tehakse vaid täiendavad mõõtmised, aga • Sims, A. 2009. Takseermudelite ja andmestike infosüsteem laadida ka kasutajafunktsioonid kas seda näiteks suuremal arvul proovitükki- puistu kasvukäigu modelleerimiseks. Doktoritöö. Eesti Maaülikool. Ecoprint: 148. R-statistika programmi, Visual FoxPro del kui oleks muidu tehtud. Sellist posi- • Sims, A. 2005. Takseermudelite andmebaasi loomisest. või Visual Basic for Application jaoks. tiivset tulemust on rõhutanud NOLTFOX Metsanduslikud Uurimused, 43: 124–131. • Sims, A. 2003. Efficiency of the database of forestry models. Kasutajafunktsioonid genereeritakse si- (North-European Database of Long-Term Research for Rural Development 2003. Latvian University of sestatud andmete alusel. Forest Experiments – Põhja-Euroopa pi- Agriculture: 171–173.

36 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ylandt E

eeter : P oto F

Kui vett on vähe või kui tulekustutamiseks tuleb ehitada hästi pikk voolikuliin, võib vajalikuks osutuda vahebasseinide paigalda- mine. Metsapõlengutel kasutatakse rohkesti eritehnikat Metsapõlengute tõrjumisel on päästeamet kasutusele võtnud rohkesti uut tüüpi eritehnikat.

Kristiina Viiron, Eesti Päevalehe ajakirjanik

Lõhkevad voolikud on nüüdseks möödanik lõi. Sel moel toimiti aastal 1997 ja „pärast” varustuse vahel esiteks selle „Vahetuse saabudes ja transporti ooda- kõnealused voolikud, mis survega lõhki logistikas ja transpordis ning teiseks tes selgus, et olime teinud hea valiku plaksatasid, olid enamjaolt Rootsist muidugi ka varustuses endas. esimestena püti otsast alla hüpates. humanitaarabina saadud. Päästevarustuse ladustamisel ja Tagumise otsa meesteni polnud vesi Päästeameti planeerimise talituse transportimisel on kasutusel kontei- ikka pidevalt jõudnud ning kui selle- ekspert Peeter Eylandt muheleb tolle- nersüsteem, mistõttu saab vajalikud ga kaasnes ka närviline autojuht, kes aegset meenutust kuulates ja tõdeb, tarvikud kiiresti sündmuskohale viia pumpamiseks piisava vee kogunemisel et lõhkevad voolikud on nüüdseks ja neid ei ole tarvis hakata eelnevalt kohe pumbal tuurid põhja lõi, siis koos- möödanik. Viis aastat tagasi hakkas komplekteerima. Konteinerite logisti- neski päev enamasti vee ootamisest päästeamet ��Euroopa Liidu toel ehita- kasüsteem on suures osas üles ehita- ja järgmisena survega lõhki löönud ma Kose logistikakeskust päästevaru ja tud matrjoškadega analoogsel põhi- voolikute vahetamisest.” Niimoodi kir- -meeskonna varustuse hoidmise tarvis, mõttel, kus väiksem konteiner mahub jeldab Ott Pommer Vihterpalu met- ühtlasi algas siis ka uue varustuse han- suurema sisse. Eylandti sõnul läheb sapõlengu kustutamist, kus ta va- kimine. suurde auto��sse kolm keskmist kontei- batahtlikuna mitmel päeval kaasa Eelkõige seisneb erinevus „enne” ja nerit ja igasse keskmisse omakorda

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 37 ere (kaal kuni 10 000 kg) ja viib selle sünd- P

üri muskohale võimalikult lähedale. Seal : J ootab ees Rootsi riigilt abina ja meie oto F kaitseväelt kingituseks saadud ning päästeameti näpunäidete järgi ringi ehitatud roomiktransportöör Bandwagen. See masin, millel on ka oma tõstesea- de, võtab peale suures taaras peituva keskmise taara (kaal kuni 1400 kg) ja sõidab nendega mööda sihti metsa. Sihi otstes ootavad ATV-d, mis võtavad peale keskmises taaras peituvad kolm väikest taarat – iga ATV ühe (kaal kuni 400 kg). Ühe väikese konteineri sisuks on näiteks kakskümmend 40-meetrist voolikut 800-meetrise voolikuliini- na, milliseid ATV-l liikudes hakatakse metsa alla maha laotama. Ühendada tuleb iga neljakümne vooliku järel, mitte iga voolikut eraldi ning sel moel saab voolikuliini maha kuni neli korda Kui Vihterpalu suurpõlengu ajal 1997. aastal veevoolikud vahel lõhkesid, siis praeguse kiiremini ja vaid kahe mehe abiga. tehnikaga seda enam ei juhtu. Ühele Bandwagenile on peale ehitatud ka spetsiaalne tõsteseade, millega on võimalik liigutada kuni pooleteise ton- ylandt E nist raskust.

eeter Peeter Eylandt märgib, et täpselt nii-

: P sugust tõstesüsteemi, mis päästeameti oto

F Bandwagenil peal on, rohkem maailmas ei olegi – see on valmistatud just eestlaste soovide kohaselt. Tegemist on tõstukiga kastiga, mida on võimalik Bandwagenilt eemaldada ja mis saab töötada iseseisva punktina, ilma roomikmasinata. Kuna Bandwagen saab sõita teedeta maastikul, on see metsa- põlengutel hädavajalik abimees. „Kust Bandwagen läbi ei mahu, läheb ATV ja sealt, kust ATV läbi ei mahu, läheb Argo, mis saab pöörata ka täis- nurga all,” osutab Eylandt, et vastavalt olukorrale on eri lahendused võtta. Kiirelt transporditav, paigaldatav ja konteinersüsteemina kasutatav on ka š Suurele autole mahutatakse konteinerid matrjo kadega analoogsel põhimõttel. Sinna muu õnnetustel vajaminev varustus, mahub kolm keskmise suurusega konteinerit ja igasse keskmise suurusega konteine- mitte üksnes eelkirjeldatud kustutusva- risse omakorda kolm väikest. hendid. Näiteks remondikonteiner, et vajadusel kohapeal pisiparandusi teha; kolm väikest. „Vabastame selle süs- liin, mis hargneb pumbaliinist ja millest juhtimiskonteiner, et päästetöid korral- teemiga palju tehnikat – meil pole omakorda lähtuvad joatoruga töölii- dada; hügieenikonteiner, kus pritsime- tarvis kolmekümmet konteinerautot, nid) mahapanekuks toodi tüvivoolikud hed ja vabatahtlikud pesta-riietuda saa- vaid näiteks kolme, mis toimetavad masinaga võimalikult kaugele metsa. vad; olmekonteiner, kus viivuks hinge konteinerid sündmuskohale,” tõdeb ta. Mehed võtsid voolikurulli, mille ta- tõmmata jms. vapikkus oli kakskümmend meetrit, Konteinersüsteemina paigutatud ja Liin maha neli korda kiiremini kerisid selle lahti ja marssisid järgmise osaliselt Eestis valmistatud varustuse Metsapõlengute kustutamise on järele. Iga kord aga tuli liini mahapa- hulgas on uued välitelgid, katlad, elekt- alati raskeks teinud põlengupaigale nijatel edasi-tagasi kõndida üha pikem rigeneraatorid, duširuumid, välisöökla, ligipääsetavus, ��et üldse saaks kustutus- maa, et kõik voolikud paika saada. voodid, valgustid, erinevad tööriistad vee leekideni. Voolikuliinide mahapa- Lisaks tuli iga voolik ükshaaval teisega ja muu vajalik täiesti iseseisvaks tegut- nek on seni käinud suuresti kondiauru ka ühendada. semiseks päästesündmusel. abil. Selleks, et liinid metsa saaksid, on Uue konteinersüsteemi puhul võtab vaja läinud väga paljude inimeste töö- multiliftsüsteemiga konteinerveok Mõeldud on ka päästjate töötingimustele jõudu. Näiteks tüviliini (see on vooliku- päästetöödele sõites peale suure taara Eelkirjeldatust lähtub ka varustuse

38 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri „enne” ja „pärast” olemuse vahe. Lisaks sellele, et varustus on konteinersüstee- mina komplekteeritud ning seetõttu Suuremad tulekahjud aastast 1992 operatiivselt sündmuskohale transporditav ja käsitsetav, on mõeldud ka Puhkemise Kustutamise päästjatele, kes rasketes oludes tööta- Aasta Koht kuupäev kuupäev Pindala vad. Olmekonteinerid olid esimesed, 1992 Vihterpalu 10. juuli 24. juuli 550 ha mis päästeamet sel eesmärgil soetas. 1997 Vihterpalu 25. august 4. september 700 ha Kui kolmteist aastat tagasi juhiti 1999 Vaivara 10. juuli 17. juuli 500 ha Vihterpalus päästetöid staabiks ko- 2002 Emajõe-Suursoo 3. september 16. september 504 ha handatud bussist, siis täna on selleks 2006 Mähuste 4. juuni 25. juuni 587 ha puhuks olemas juhtimiskonteiner, kus 2006 Agusalu 12. juuli 1. august 1235 ha on töölauad koos sülearvutitega, inter- 2008 Vihterpalu 24. mai 29. mai 804 ha aktiivsed telerid, raadioside, diktofoni- 2013 Klooga 8. august 9. august 145 ha süsteem, väline kaamera, valjuhääldid, ilmajaam ja lokaalne internetiside. Allikas: keskkonnaamet (Veljo Kütt), päästeamet Elektritoide saadakse generaatorilt, võimalusel ka elektrivõrgust, mistarvis ylandt

on neis olemas elektriarvestid ning mis E võimaldab voolu võtta kasvõi sündmus- eeter

koha ligiduses asuvast majapidamisest. : P Kogu juhtimis- ja olmekonteinerite f oto sisustus toimetatakse kohale konteine- x 2 riga, mille suudavad kaks meest töö- korda seada umbes veerand tunniga. Konteinerite sisustus on pakitud selle keskmisesse ossa. Juhtimis- ja olmekonteinerid on ehitatud kolm ühes põhimõttel, nii et ühest konteinerist saab ehitada kolm korda suurema ruumi. Lahtivõetuna on põrandapinda 36 ruutmeetrit ja sellele mahub kuusteist meest. Konteinereid võib omavahel ka liita ja tekitada nii ühe suure ruumi. Eylandt märgib, et suurõnnetustel saab üles seada terve konteinerlinnaku, Rootsi riigilt abina ja meie kaitseväelt kingituseks saadud ning päästeameti näpunäi- kus on võimalik süüa, magada, sead- dete järgi ringi ehitatud roomiktransportöör Bandwagen võtab peale kuni 1400 kg mete pisiremonti teha, meditsiinilist kaaluva taara ja sõidab sellega mööda sihti metsa. abi osutada jmt. Päästeametil on ka baaslaagri kon- masinaid jõuab alati tagasi saata. teiner, milles on varustus viiekümnele Kose laos paikneva pä��ästetöö- inimesele – telgid, voodid, riidepuud, de varu kasutamiseks on päästeamet magamiskotid ja isegi telefonide laa- kehtestanud omaette korra. „Kõigepealt dijad. Kohapeal on võimalik majutada tegutseb kohalik komando ja kui kuni sada inimest. tegemist on suure õnnetusega, võetakse Pesemiseks paigaldatakse eraldi hü- kasutusele päästekeskuse ja naaberko- gieenikonteiner. Aga kempsud telli- mandode varud ning kui ikka ei piisa, takse sündmuskohale Cramolt. „Näita siis läheb käiku Kose lao varustus,” mulle meest, kes pärast kustutamist selgitab Eylandt. On ka teine variant – veel kempsu tühjendaks,” põhjendab kui tegemist on suurõnnetusega, mille sellist otsust Eylandt. puhul läheb lisavarustust tarvis, telli- Bandwageni unikaalne tõstesüsteem Kokku on päästeametil 154 konteine- takse see kohe Koselt sündmuskohale. kujutab endast tõstukiga kasti, mida rit, osa neist asuvad erinevates koman- Igas regioonis – neid on neli – on on võimalik Bandwagenilt eemaldada dodes, Kose logistikakeskusse mahub oma metsakustutuskomando, kus asub ja mis saab töötada iseseisva punktina, kolmkümmend konteinerit pluss osa vastav tehnika ja ka vastava väljaõppe ilma roomikmasinata. täiendavast varustusest, ülejäänud on saanud meeskond. Eesti erinevates komandodes. Eylandti sõnul on Eestil olemas kahe 500-hektarilise metsapõlengu kustuta- päästevahendeid ju kuskilt mujalt või- Harjutamine teeb meistriks mise valmidus oma tehnikaga ja ehkki malik hankida. Need peavad ikka igal Metsapõlengul, nagu põlengutel üldse, 95% ulatuses varustus n.-ö. seisab või riigil endal olema, nagu ka varustust loeb kiirus ja seetõttu reageeritakse teevad päästjad sellega trenni, ei oleks käsitseda oskavad mehed. alati kohe suurte jõududega. Üleliigseid hetkel, kui õnnetus juhtub, vajalikke Õppimine ja harjut��amine kuu-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 39 täpse juurdepääsu kirjelduse ja GPS-i ja kustutati ka tuld. ylandt

E koordinaatidega veevõtukohad. Sündmuskohale moodustati baaslaa-

Varustuse täiendamine kestab. ger, kuhu toodi hügieeni- ja ööbimis- eeter

: P Näiteks plaanib päästeamet nelja uue konteiner ning tualetid. Samuti anti

oto Bandwageni ostu, kuna olemasolevad vabatahtlikele kustutajatele vajalik va- F (neid on kaheksa) on juba auväärses rustus. „Juhtimiskeskkonna loomiseks eas (aastast 1984). Eylandt märgib, piisas seekord juhtimisbussist,” märgib et tarvilik oleks Bandwagenile luua Pahhutši. ka inimeste vedamise võimalus, selle Esimesel päeval tegutses viisküm- vajaduse näitas ära lumetorm Monika. mend päästetöötajat ja kaks vabataht- Samuti on soov, et igal päästekeskusel likku meeskonda, samuti kaitseväela- oleks tõstukiga Bandwagen, hetkel on sed. Teisel päeval võttis kustutustöö- Voolikuliini mahalaotamine selliseid vaid üks. dest osa kaheksateist päästetöötajat Bandwageniga. Sel moel käib töö kuni ja vahepeal ka kakskümmend kaitse- neli korda kiiremini kui „kondiauruga”. Esimene suurem metsapõleng väelast. Ajast, mil päästeamet uut tehnikat soe- „Antud õnnetuse likvideerimisele oli tama asus, oli kõigevägevam meie metsi kaasatud nii palju inimesi ja tehnikat, lub päästjate igapäevatöö juurde. kuni tänavu suveni põlengutest hoidnud, kui seda tingis sündmuse areng ja ula- Õppepäevadel harjutab „orkester”�� kok- ent 8. augustil süttis tõenäoliselt tus,” ütleb Pahhutši. „Kordagi ei tekki- kumängu ehk nagu Eylandt tabavalt kaitseväe laskeharjutustest Kloogal nud olukorda, kus ei saanud rahuldada võrdleb, peab pillimees enne orkest- mets. Kuna eelnevalt oli pikalt püsinud nende vajadusi.” risse minekut oskama viiulit mängida põuane aeg, levis tuli 145-le hektarile Tema ütlust mööda olid Klooga või trummi lüüa. Nii ka päästetöödes rabapinnale ja metsanoorendikule, oma kustutustööde tõhususe indikaatori- – igaüks ei peagi kõiki „instrumente” osa põlengu levikule andis ka pidevalt teks järgmised asjaolud: meeskonna käsitseda oskama, ent iga mees peab suunda muutev tuul. „See tingis olukor- toitlustamine suudeti korraldada juba teadma, milline on tema tegevus õnne- ra, kus sündmuskohal töötavad mees- viiendal tunnil; rikki läinud tehnika tuse puhul. konnad olid pidevalt sunnitud enda ja asendati jooksvalt uuega, paralleelselt Metsapõlengute päästetöid regulee- varustuse positsiooni tule takistamiseks oli korraldatud ka remont; kustutami- rivad metsakustutusplaanid, mis on muutma,” selgitab Põhja-Eesti p��ääste- sel osalevaid päästetöötajaid vahetasid koostatud keskuste kaupa. Kirjas on keskuse vanemoperatiivkorrapidaja välja linnakomando päästjad; kohal täpselt kus ja missugune päästeameti Leonid Pahhutši. Eritehnikat oli tema olnud juhtimisgrupp tagas ka mujal tehnika asub ning päästjate andmed, sõnul sel põlengul kasutusel rohkesti. toimuvate sündmuste (9. augusti vara- aga ka teiste asutuste ressursid – näi- Näiteks Bandwageneid oli kolm, lisaks hommikul süttis Reolas rehvide taasta- teks OÜ Vooremaa Teede masinapark ATV-d. mise tehase tootmishoone) lahendami- ja vastavate töötajate, samuti kaitselii- Päästetöödel osales ka politsei- ja piiri- se nõutaval tasemel. du, Punase Risti ja riigimetsa majanda- valveameti kopter, millega tuvastati põ- Põleng likvideeriti teise päeva, s.o. 9. mise keskuse ametnike kontaktid ning lengukoldeid, hinnati põlenguala ulatust augusti, õhtuks. Kaamerad aitavad põlenguid avastada uus aastat tagasi paigaldas rii- kuna kuival ajal võib teetolm süsteemi läbi enamasti septembrikuus. gimetsa majandamise keskus häiresse ajada. Sel ajal võib looduses tuld teha ainult Läänemaa ja Harjumaa piirile Pärast seiresüsteemi paigaldamist selleks ette nähtud kohtades. Matkajatel elektroonilise tuleseiresüsteemi – leidis suurim�� põleng aset 2008. aas- ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja KVihterpalu metsad ja rabad on läbi aega- tal, mil tules hävis 800 hektarit metsa. grillimisel soovitav kasutada RMK l��õkke- de olnud väga tuleohtlikud. Tollal avastas põlengu esimesena möö- kohti. Järgima peab tuleohutusnõudeid. Seiresüsteem koosneb viiest punktist, dakäija, kes päästeametit teavitas, Põuaga võib päästeamet välja kus valvekaamerad on paigutatud EMT, ent kuus minutit hiljem andis häire kuulutada ka väga suure tuleohuga aja. Elisa ja Elioni sidemastide tippu. 360º ka tuleseiresüsteem. Kaks aastat tagasi Ennetus- ja tuleohutusjärelvalve valdkon- pöörleva kaamera tööraadius on kuni avastati kaamerate abil rabapõleng. dade pressiesindaja Annika Koppeli sõnul kakskümmend kilomeetrit ja põlengu- Vihterpalu tuleseirekaamerad on seni ei tohi siis metsas teha lõket, kasutada koha määramise täpsus 10–20 meetrit. ainsad Eestis. grilliseadet (grillida) ja suitseda. Süsteem katab 1750 km² Harjumaa ja Põlenguriski maandamiseks on RMK Metsaseaduse §34 annab kohalikule Läänemaa metsadest. oma lõkkekohtadele paigaldanud säde- omavalitsusele õiguse metsapõlengute Tuleseiresüsteemi tarkvara võrdleb di- mepüüdjaga kaetud tulealused, kokku ärahoidmiseks keelata metsa kasutami- gipiltide muutusi ja võimaldab avastada on neid 309. se puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, tulekahjusid juba algstaadiumis. Päästeamet kuulutab peadirektori jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning Läänemaa metsaülema Tanel käskkirjaga igal aastal põlengute enne- rekreatsiooniks. Ka võib kohalik oma- Ehrpaisi sõnul jälgivad tuleohtlikul tamiseks välja tuleohtliku aja. Tänavu valitsus võõras metsas viibimise tuleohu ajal kaamerapilte ka operaatorid, algas see 1. mail. Tuleohtlik aeg saab korral üldse ära keelata.

40 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri elve R

endrik : H oto F

Riigimets Jõgevamaa metskonnas. Kahe aasta jooksul on Jõgevamaa metskond, nii nagu kõik teised kuusteist RMK metskonda, saanud endale pikaajalised metsa majandamise kavad. RMK metskondade metsa majandamise kavadest RMK seitsmeteistkümnele metskonnale on koostatud järgnevaks kümneks aastaks metsa majandamise kavad. Sealjuures on puistute vanuselise jaotuse muutused ja uuendusraiete mahud puuliigiti prognoositud kahekümnele aastale.

Tiit Timberg, RMK juhatuse liige

Mis on metsa majandamise kava? jandamise kava järgnevaks kümneks aas- saab ülevaate metsa uuendamisest, noo- Metsamajandamiskava põhimõte on taks. Sealjuures puistute vanuselise jao- rendike hooldamisest ja metsakaitsest. kõigile metsandusega seotud inimeste- tuse muutused ja uuendusraiete mahud Samuti antakse esimeses osas ülevaade le tuttav. See teavitab metsakasvatajat puuliigiti on arvutatud ning prognoo- looduskaitse, metsaparanduse (metsa- metsavarude seisust, jagab soovitusi, kus situd kahekümneaastases vaates. Kuna teed, kuivendussüsteemid), puhkevõi- saab teha uuendusraiet, kus on vaja teha koostatud kava erineb teemade ringilt maluste, kultuurimälestiste ja pärand- hooldusraiet, kuhu mida istutada jne. ja ajaliselt vaatelt metsamajanduskavast, kultuuri ning jahinduse hetkeseisust. Kolm aastat tagasi tekkis mõte, et kuna siis nimetasime selle metsa majandamise Pika kava teises osas fikseeritakse metsa riigimetsas toimetatakse sageli niiöel- kavaks. Tööalases suhtluses on levinud majandamist teatud määral mõjutavad da ühel ja samal platsi väga mitmete lühiajalisemast metsamajanduskavast planeeringud maakonna ja valla tasandil. tegevustega, siis on vajalik sellest kõi- eristav nimetus – pikk kava –, millist Samuti kirjeldatakse riigi tehnilist taris- gest tulevikuvaade sõnastada. Vaja on järgnevalt ka kasutan. tut (maanteed, raudteed, elektriliinid) ka pikemat vaadet tulevikku raiemahu Metsa majandamisel möödunud küm- maakonna tasemel, mis metsamajanda- osas, samuti üldpõhimõtete kirjeldamist, nendi jooksul tehtud mahtude, saavu- miseks eritingimusi seavad. Pika kava kuidas üht või teist tööd-tegevust korral- tatud tulemuste talletamiseks ja hetke- kolmas osa käsitleb tulevikuvaadet met- datakse. olukorra kirjeldamiseks annab pikk kava sakasutuse ja -kasvatuse mahtude osas Kahe aasta jooksul koostasime seits- esmalt ülevaate maakasutusest, metsa- ning põhimõtteid, kuidas tegutsetakse. meteistkümnele metskonnale metsa ma- varudest ja raietest. Metsakasvatuse osas Samuti tuuakse välja arvutused, kuivõrd

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 41 all viie aasta jooksul RMK riigi omandisse K vormistanud ligi 150 000 ha maad. ando

R Töö jätkub ja kaua kestnud maarefor- : mi lõpusirge hakkab paistma, millesse f oto

x anname ka meie oma tõhusa panuse. 2 Käesoleva aasta jooksul loodab RMK reformimata maad omandisse vormis- tada 50 000 ha. Maade liitmisel läh- tutakse kahest kriteeriumist: maatükk on riigimetsamassiivi sees või piirneb vahetult sellega; maatükil on olulised looduskaitselised piirangud ja see jäetak- se riigi omandisse. Majandatavat metsamaad olulisel määral juurde ei tule – ca 50% juhtudel on tegemist looduskaitse- maaga, sageli soode, roostike, luhtade jms. Maade majandamisele võtmine on võimalik pärast inventeerimise läbivii- mist. Metsainventeerimist tuleb sellis- Mitmekülgne maakasutus. Rendile antud rohumaa RMK Viljandimaa metskonnas. tel maadel alustada üksnes ortofotost lähtudes, varasemaid takseerandmeid aastakümnete tagusest ajast ei ole võimalik kasutada. Möödunud viis aastat on olnud riigimetsa erinevate maakasutuste osas kiiresti kasvav. 2013. aasta 1. juuli seisuga oli ligikaudu 20 000 ha maad lepingu- lises kasutuses: poollooduslike koosluste hooldamiseks renditakse 14 490 ha, põllumajanduslikuks kasutamiseks 3055 ha, roovarumiseks 1390 ha ja sportimi- se-puhkamise korraldamiseks pisut üle 500 ha riigimaad. Kõige mahukamalt on maad rendil Läänemaa metskonnas, kus paikneb hulgaliselt hooldatavaid pool- looduslikke kooslusi ja roovarumisalasid. Riigimaa (riigivara) kasutamine toimub tasu eest. Riigimaale soovitakse ehitada ka mitmesuguseid tehnorajatisi (mas- Männikute raiemahtu on võimalik säilitada pika perioodi jooksul. Männiraiesmik säi- tid, liinid, vee- ja kanalisatsioonitras- likpuude ja varutud raidmetega RMK Võrumaa metskonnas. sid). Tehnorajatisi, milliseid rajatakse avalikest huvidest lähtuvalt, talutakse riigimaal tasuta. piirangud vähendavad puidukasutuse Harjumaa metskonnas on silmapaistvalt mahtu ja millises mahus annab riigimets kõrge kaitstavate metsade osakaal: ran- Uuendusraiete maht järgnevaks kümnendiks tööd. gelt kaitstavaid 20,3%, majanduspiiran- Kogu metsakasvatustööde tsükli käivi- Järgnevalt ülevaade eelkõige kolman- gutega 31,1% ja majandatavaid 48,6%. tab uuendusraiete maht ja teostamine. dast osast, aga enne seda RMK hallatava Metsamaa pindala on samuti suurim Viimasel kolmel aastal on RMK uuen- riigimetsa metsavarude kõige olulisemad Harjumaa metskonnas – 79 155 ha. dusraieid raiunud aasta arvestuslangi näitajad. Metsamaa aastane juurdekasv on pisut mahus, see on 8400–8600 ha aastas. üle nelja miljoni tihumeetri, mis annab Arvestuslangi arvutustest lähtuv uuen- Metsavarud metsamaa aastaseks juurdekasvuks kesk- dusraiete mahu prognoos on toodud 2013. aasta 1. augusti seisuga annab met- miselt 4,6 tm/ha-le. Kõrgeima keskmise tabelis 2. Prognoos on antud kahekümne savarudest ülevaate tabel 1. Metsamaa juurdekasvuga on Põlvamaa metskonna aasta perspektiivi ja peapuuliigilise jao- pindala (865 400 ha) on seoses maade metsamaa – 5,3 tm/ha-le. Metsade kesk- tusega. Mahtude muutumise ajas määrab lisandumisega möödunud kolme aasta mine tagavara on 182 tm/ha-le, kusjuu- vanuselise struktuur. Siin ei saa tänased jooksul kasvanud ca 50 000 ha. Erinevate res kõrgeim on see Põlvamaa metskon- metsakasvatajad arenguid mõjutada – majandamiskategooriate osakaal jagu- nas – 204 tm/ha-le. eelmiste põlvkondade töö annab tänased neb hetkel järgmiselt: rangelt kaitsta- võimalused. Tänane metsakasvataja saab vaid metsi on 17,1%, majanduspiiran- Maakasutus teha õigeid ja tarku otsuseid: raiuda gutega 20,1% ja majandatavaid 62,7%. 1. jaanuaril 2013. aastal oli riigimetsa- õigel ajal, õiges kohas ja uuendada raies- Kolm aastat tagasi olid samad näita- maade üldpindala 1 255 100 ha. Heas mik kiirelt-korralikult. jad vastavalt: 16,5%, 19,6% ja 63,9%. koostöös maa-ametiga on möödunud Küpsete männikute kasutust on või-

42 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Metsavarusid iseloomustav näitaja RMK kokku Sealhulgas Rangelt Majandus- Majandatavad kaitstavad piirangutega metsad metsad metsad Metsamaa pindala (ha) 865 400 148 358 174 136 542 906 Metsamaa tagavara (tm) 157 420 000 30 371 000 33 889 000 93 160 000 Metsamaa keskmine tagavara (tm/ha) 182 205 195 172 Metsamaa hinnanguline juurdekasv (tm/a) 4 009 000 506 000 794 000 2 709 000 Metsamaa hinnanguline juurdekasv (tm/ha/a) 4,6 3,4 4,6 5,0 Metsade keskmine vanus (a/metsamaa ha) 61 88 67 51 s.h. männikute keskmine vanus 78 100 82 67 Kuusikute keskmine vanus 47 88 56 40 Kaasikute keskmine vanus 47 66 50 42 Metsade keskmine kõrgusindeks H100 (m) 25,0 21,3 24,0 26,3 s.h. männikute keskmine kõrgusindeks 22,3 19,0 21,9 23,8 Kuusikute keskmine kõrgusindeks 28,2 25,1 27,2 28,9 Kaasikute keskmine kõrgusindeks 26,0 23,5 25,4 26,7 Puistute pindala (ha) 792 252 145 042 166 318 480 892 Puistute keskmine tagavara (tm/ha) 198 209 203 192 Puistute hinnanguline juurdekasv (tm/ha/a) 5,1 3,5 4,8 5,6 Tabel 1. RMK metsavarud seisuga 01.08.2013. malik aastakümnete peale ühtlasemalt test, et erinevate kasvukohtade potent- liku loodusliku kase-haava uuendusega jaotada, kuna männikute puidukvali- siaali tuleb parimal viisil metsa kasva- võitlemine ei ole kestlik tegevus. teet puistu vananedes oluliselt ei lange. tamiseks kasutada ja raiesmikud tuleb Järgnevas metsakasvatusprotsessis Sellest tulenevalt püsib männikute raie- kiirelt (kolme kuni viie aasta jooksul) üritame seatud peapuuliigilist eesmärki maht aastakümnete jooksul stabiilsena uuendada või luua tingimused kiireks hoida järjekindla metsauuenduse hool- ja kümne aasta möödudes pisut suu- uuenemiseks. Järgnevatel põlvkondadel damisega. Tulemuse hindamise hetk reneb – 3078 ha-lt 3130 ha-ni aastas. peab olema võimalik kasutada erinevate saabub ala uuenenuks arvestamisel. Küpsete kuusikute kasutus on samuti puuliikide puistusid tänase raiumisega Möödunud aastal uuenenuks arvestatud järgnevatel aastakümnetel stabiilne – esi- võrreldavas mahus. Tehtavaid valikuid alade (7101 ha) peapuuliigilisest jaotu- mesel kümnendil 1143 ha ja järgneval iseloomustab joonis 1. Joonisel on too- sest ümberarvestamisest annab ülevaate 1100 ha aastas. Küpsete kuusikute pui- dud aastas keskmiselt uuendusraiega tabel 3. Metsakultiveerimise tulemuslik- dukvaliteedi osas on probleeme kuhjaga, raiutud puistute (8400 ha) jagunemine kust iseloomustab 88%-line männi- ja näiteks sinilille kasvukohast on tänane puuliigiti. Iga puuliigi kõrvaltulp näitab, 90%-line kuusenoorendike osakaal alg- uuendusraie vanusepiir 80 aastat liiast, millises mahus valime sama peapuulii- sest eesmärgist lähtuvalt. Mõningal mää- puistud lagunevad ja me ei tegutse ots- gi uuendatavale raiesmikule. Männikuid ral lisandub männi- ja kuusenoorendikke tarbekalt. Küpsete kaasikute raiumist ei kavatseme uuendada raiutavas mahus. edasise noorendike hooldamise käigus, ole samuti võimalik aastakümnete taha Kuusikute osakaal raiutavaga võrreldes eelkõige ümberarvestamise hetke kase- tõugata – puidu kvaliteet langeks olu- suureneb. Suurenemine toimub kaasi- noorendike arvelt. Tulemused on head, liselt. Kaasikuid tuleb raiuda järgneval kute, samuti haavikute ja hall-lepikute aga kahtlemata on RMK-l siin arengu- kümnendil keskmiselt 3273 ha ja sealt arvel. Kiirekasvulist haaba võiks ideaalis ruumi. Eelkõige on võimalik see männi edasi on mõistlik raiuda 2790 ha aastas. lasta looduslikult uueneda samas mahus kultiveerimisel ja selleks tuleb männi Haavikud, sanglepikud ja hall-lepikud la- raiutavaga. Samas on metsakasvataja istutamisel täies ulatuses üle minna sule- gunevad küpsedes samuti kiiresti ja seal valiku ees, mis ei jäta sageli valikuvõi- tud juurekavaga taimedele. Avajuursete on õigeaegne raie tähtis. Järgneva küm- malust – haaba kahjustavad varem või männiseemikutega kultiveeritud alad on nendi uuendusraiete aastaseks arvestus- hiljem ulukid ning peapuuliigiks tuleb mitmesugustel põhjustel madalama kas- langiks prognoosime keskmiselt 8649 ha valida kuusk. Vaadates viie-kümne ja vamaminekuga ja sealt algavad ka järg- ja sellele järgneval kümnendil 7650 ha. enama aasta tagusesse perioodi, siis nevad metsakasvatuslikud probleemid. kuuse kultiveerimise mahtu tõmbame RMK on välja töötanud ja analüüsib Metsakasvatus võrreldes varasemaga tagasi. Näiteks noorendike jagunemist erinevatele kva- Järgnevalt toome pikast kavast oluli- naadi ja angervaksa kasvukohatüübis on liteeditasemetele. Kvaliteeditasemetele semad momendid metsakasvatusest ja võimalik loodusliku uuenemisega saada jaotamise loogika põhineb peapuuliigi sinna juurde ka näiteid, kuidas tänaseks suurepäraseid kaasikuid. Niisketele kas- arvul hektaril. RMK kultiveerib mändi oleme hakkama saanud. vukohtadele tuuleheitele alluvate kuusi- ja kuuske mõnevõrra kõrgema algtihe- Metsa uuendamisel lähtume põhimõt- kute kultiveerimine ja sealjuures rikka- dusega (vastavalt +16% ja +33%), kui

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 43 Puuliik Aastateks 2013–2022 Aastateks 2023–2032 Majandatavad metsad Majanduspiirangutega metsad Kokku Pindala (ha) Tagavara (tm) Pindala (ha) Tagavara (tm) Pindala (ha) Tagavara (tm) Pindala (ha) Tagavara (tm) Mänd 2 789 818000 289 79000 3 078 897 000 3130 912 000 Kuusk 1 040 289000 103 27000 1 143 316 000 1100 305 000 Kask 2 987 809000 286 76000 3 273 885 000 2790 753 000 Haab 656 202000 38 12000 694 214 000 290 89 000 Sanglepp 212 55000 26 6000 238 61 000 150 37 000 Hall lepp 190 33000 33 5000 223 38 000 190 33 000 Kokku 7 874 2 206 000 775 205 000 8 649 2 411 000 7 650 2 129 000 Tabel 2. RMK uuendusraiete maht aastateks 2013–2032. Metsauuenduse Peapuuliik uuenenuks arvestamisel, pindala (ha) Uuenenuks Esmase eesmärgi puulii- esmane peapuu- Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Saar Tamm arvestatud giga uuenenuks arvesta- liigiline eesmärk pindala kokku tud pindala osatähtsus (ha) (%) Mänd 1691 196 162 4 2053 88 Kuusk 35 2538 167 72 18 1 1 2 2834 90 Kask 9 144 1351 281 22 1807 75 Haab 1 7 24 255 1 288 88 Sanglepp 2 16 5 81 104 77 Hall lepp 4 4 1 1 10 - Saar 0,4 - Tamm 1 4 5 82 Kokku 1736 2888 1724 621 123 2 1 6 7101 83 Tabel 3. 2012. aastal uuenenuks arvestatud alade jagunemine esmase eesmärgi peapuuliigi järgi.

metsamajandamiseeskirjas minimaalse arendamine leiab samuti metskondade misel kokkuveokaugus teedeäärsetesse algtihedusena (tk./ha) nõutud. Sellest pikas kavas käsitlemist. Üle 400 000 ha vaheladudesse ei ületaks üldjuhul 800 loogikast lähtuvalt hindame ka männi- ja metsakuivendussüsteemide ja üle 8000 meetrit. RMK hallatavates metsades on kuusenoorendikke: hea kvaliteediga on km metsateede haldajana tuleb RMK-l teedevõrgu keskmine tiheduseks ca 1,1 noorendikud, kui hektaril kasvab met- teha paratamatult valikuid tööobjektide km 100 ha metsamaa kohta, seega op- samajandamiseeskirjast nõutust rohkem pingeritta seadmisel. timaalsele lähedal. Mõnes metskonnas peapuuliigi puid; rahuldava kvaliteediga Metsakuivendussüsteemide uuen- tuleb pisut uusi teelõike lisaks ehita- on noorendikud, mis vastavad metsama- damisel või rekonstrueerimisel oleme da, et võrk optimaalseks saada. Maade jandamiseeskirja nõudele; minimaalse jõudnud teostatud töödega aastama- juurdetulek toob samuti metsateede kvaliteediga on noorendikud, kus oleme huni 15 000 ha aastas. Sellises tempos pikendamise ja/või ühendamise vaja- mändi või kuuske kultiveerinud, seda ei liikudes ja möödunud kümnendil teh- duse. Teede uuendamise-rekonstruee- ole piisavalt säilinud ja uuenenuks arves- tud mahtusid arvestades saame met- rimise osas tahame jõuda aastamahuni tamine toimub metsamajandamiseeskirja sakuivenduse nn. teise ringi (rekonst- 400 km. Metsateede hea seisundi tagab nn. mitme puuliigi valemi järgi. Toon rueerimise) tehtud järgneva 10–15- süsteemne hooldus – hööveldamine/ näitena 2012. aasta uuenenuks arvesta- ne aasta jooksul. RMK on käivitanud profileerimine, võsatõrje, kruusakatete mise tulemused: männinoorendikest oli hooldustööde süsteemi, et uuendatud remont. Need mahud on aasta-aastalt heal kvaliteeditasemel 78%, rahuldaval või rekonstrueeritud metsakuivendust suurenenud. 10% ja minimaalsel 12%; kuusenooren- hooldatakse põhjalikult (setete eemal- Pikas kavas selgitatakse ka metsatee- dikest vastavalt 76%, 18% ja 6%. Peame damine, vajadusel truupide remont, dega kaasnevate probleemide lahen- metsakultuuride suuremat algtihedust mullete tasandamine jms.) iga 5–7-aas- dusvõimalusi, milliseid RMK rakendab. ja tihedamaid noorendikke n-ö. met- tase perioodi järel. Sellise hooldusega Esimene neist seondub vajadusega ka- sakasvataja omavastustuse määraks ja peaks olema tulevikus välditav metsa- sutada küladele või majadele juurdesõi- riski maandamise meetmeks, mis aitavad kuivenduse tugev amortiseerumine ja duks metsateed. Siin näeme lahendust olulisi ulukikahjustusi vältida. sellest tulenev mahukas rekonstrueeri- koostöös kohaliku omavalitsusega, mis misvajadus. tegelikult ka aastaid hästi toiminud. Metsaparandus Metsateede võrgustiku optimaalseks Metsatee antakse kohalikule omavalitu- Metsa kasvatamiseks ja majandamiseks tiheduseks loetakse 1,2–1,5 km 100 sele avalikuks kasutamiseks ja lepingu- vajaliku taristu (metsakuivendussüs- ha metsamaa kohta. Selline teedevõrgu tega määratletakse õigused-kohustused. teemid ja metsateed) korrashoid ning tihedus peab tagama, et raiete teosta- Kindlasti rõhutame seda, et metsateed

44 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri on rajatud eelkõige metsamajandamise korraldamiseks. RMK teeb parima, et metsamajandamisel teid mitte kahjus- tada. Kui see on siiski juhtunud, siis taastame tee kiiresti. Selles osas ootame mõistvat suhtumist omavalitsustelt ja elanikelt ning metsatee esmase kasu- tusotstarbe mõistmist. Hea ja konstruk- tiivse koostöö näide on eramaaomani- kega sõlmitavad teelõikude kasutamise lepingud. Kunagise talu heinamaa jms. tagasisaamisega on maaomanik saanud 20–50-, aga ka 300–500-meetrise metsateelõigu omanikuks. Sõlmime maaomanikega notariaalsed tähtajatud lepingud, millega RMK võtab selle era- teelõigu osas uuendamise-rekonstruee- Joonis 1. Raiutavate peapuuliikide ja uuendatavate peapuuliikide võrdlus. rimise ja edaspidise hooldamise kohus- tuse. Vastu saame õiguse erateelõiku Puhkevõimalused 324 jahiühendust. Uue jahiseaduse jõus- ööpäevaringselt kasutada. Aasta alguse RMK poolt pakutavate puhkevõimaluste tumisega seoses toimub käesoleval ajal seisuga oli selliseid lepinguid sõlmitud osas said pika kava koostamise prot- RMK ja jahiühenduste vahel uute riigi- kokku enam kui 100 km ulatuses ja eri- sessis metsaeraldise tasemel fikseeritud maa jahindusliku kasutamise lepingute nevate maaomanike arv ületas 400 piiri. puhkealade erinevad tsoonid (teenindus- sõlmimine. Meie põhimõtted lepingu- Lepingute sõlmimine jätkub. ja huvitsoon). Samuti kirjeldati tuleviku te sõlmimisel on järgmised: lepingus laienemisplaane silmas pidades vajalikke fikseeritakse ulukihoolde tingimused ja Pärandkultuur ja looduskaitse varutsoone. Suuri laienemisplaane puh- jahindusrajatiste asukohad; järjepidevalt Kavades on loetletud riigimetsamaal kealade osas ei peeta, suunaks on ole- hinnatakse sõraliste kahjustusi ja üle- asuvad kultuurimälestised ja pärand- masolevate objektide seisundi paranda- määrastest kahjustustest informeeritakse kultuuriobjektid. Mäletatavasti toimus mine, selle hoidmine (hooldus ja remont) maakasutajaid; jahimehi informeeritakse aastatel 2009–2011 RMK korraldamisel, ja erinevate objektide Eestit läbivatesse ja antakse tähtajad koprakahjustuste lik- finantseerimisosalusel ja Euroopa Liidu marsruutidesse ühendamine. Tuleb tõde- videerimiseks. rahalisel toel kõiki maakondi hõlma- da, et RMK kätte on koondatud ligikau- RMK esindajateks maakondlikes janud inventuur. Inventuuride käigus re- du 6000 väga erineva seisunditaseme, hindusnõukogudes on metsaülemad. gistreeriti kokku 35 000 objekti. Toon maa- ja ehitusõigusliku tausta ning kü- Siinjuures on aktuaalne lühidalt kom- näitena Võrumaa metskonna hallataval lastuskoormusega objekti. Peame olema menteerida hetkel tuliseid diskussioo- maal paikneva 259 pärandkultuuriob- realistid – keskkonnateenistuste ja rah- ne põhjustavat põtrade küttimise mahu jekti jaotumise (sulgudes objektide arv): vusparkide eestvedamisel, kunagi aastate küsimust, mida osapooled jahindusnõu- kunagised metsavahikohad (20), vanad eest eramaale ja ilma lepingute-lubadeta kogudes arutavad. Põtrade värskeim kohanimed (14), metsavennapunkrite objektid tuleb koristada. Objektide aren- loendusnumber – 13 000 isendit – on asukohad (13), ristipuud (11), maail- damist ei saa teha eramaaomanike tahte metsakasvatuse võimalikkust arvestades masõdadega seotud kohad (10), vanad vastaselt. RMK on mõõtnud ka objektide üle kriitilise piiri. Meil peaks meeles metsakorralduse märgid (9), põlised külastamiskoormust. Lagunenud-ohtlikke olema möödunud sajandi ekstreemne metsateed (9), kunagiste metsataimlate objekte, milliseid ei kasutata, pole sa- kogemus, kus mingil hetkel loendati põt- kohad (9), jahi-kalapüügi-mesindusega muti mõistlik taastada. Likvideeritavad rade poolt tugevasti kahjustatuks üle seotud kohad (7), vanad turbavõtuko- objektid moodustavad väga väikese osa 30 000 ha keskealisi kuusikuid, tuhan- had (7) ja veel 150 objekti, mis jagune- üldarvust ja olem tervikuna ei pruugi olu- deid hektareid kahjustatud männinoo- vad 64 liigituse vahel. liselt muutuda – külastatavatele aladele rendikke ja toimus massiline männi asen- RMK ülesannete ritta lisandus mõned lisandub ju uusi objekte. damine kuusega. Leidkem konsensus ja aastad tagasi ka looduskaitsetööde kor- RMK on avatud ja valmis jätkuvalt sõl- põdra arvukust tuleb allapoole tuua, raldamine. Pikk kava loetleb maakonna mima maakasutuslepinguid riigimaadel vastasel korral võib tragöödia korduda. tasemel ülesse kehtivate kaitsekorral- juba paiknevate või kavandamise eta- Igasugune jutt põdrapopulatsiooni säi- duskavade olemi ja uute kavade vaja- pis olevatele tervise- ja spordiradadele. litamise strateegiast sellisel arvukusel duse, mis peaksid andma sisendi loo- Raietööde planeerimisel ja läbiviimisel või õige pisut madalamal tasemel, on duskaitsetööde vajaduse kohta. Toon arvestame radade sesoonset kasutust. kohatu. Meie peastrateegia metsamaal näitena taas Võrumaa metskonna pika Häid koostöönäiteid on tuua Kõrvemaa, on suunatud metsa kasvatamisele. Kõik kava, milles nenditakse, et keskkonna- Jõulumäe, Holstre-Polli, Otepää spordi- ülejäänud strateegiad saavad ainult sel- ameti poolt koostatud kaitsekorraldus- radadelt ja mujaltki. lest lähtuda. kavasid on 11 ja lähiaastate ootuseks 14-ne kaitsekorralduskava valmimine. Jahindus Piirangute mõju ja tööhõive Kaitsekorralduskavade terviklik valmi- Riigimets on valdavalt välja antud erine- Analüüs, mida looduskaitselised piiran- mine võimaldaks RMK-l süsteemsemalt vatele jahiühendustele, keda metskon- gud tähendavad metsamajanduslikule ning pikema perspektiiviga looduskait- dade kavades ülesse loetakse. Kokku tööhõivele ning millisel määral väheneb setöid kavandada ja läbi viia. tegutseb riigimaal või osaliselt riigimaal puidukasutus ja sellest saadav tulu, sai

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 45 ikkas K au p o K : oto F

Raiutud männikud kavatsetakse taastada samas mahus. Metsnik Sirje Saksjaak uuendatud ala mõõtmas. RMK Saaremaa metskond. all K ando R : oto F

Postova metsatee on rekonstrueeritud. RMK Tartumaa metskond. Metsakasvatus annab püsivalt tööd. Metsurite meeskond metsakultuuri hooldamas. RMK Harjumaa metskond.

pikas kavas koha just homsesse vaata- piiranguvööndid) on väga vähesel mää- suve hakul muudetud looduskaitse- valt. Meil on olemas aktuaalne informat- ral võimalik majandada. Mõistlikku ja seadus lõpetab määramatult venivate sioon metsavarudest ja sobiv arvutusme- vajalikku metsa majandamist keelavad kaitse-eeskirjade koostamise praktika. toodika, et välja tuua iga uue lisanduva mitmesugused ja taustalt arusaamatud Metsamehed ei ole kaotanud ka lootust, piirangute hektari maksumus. Toon näi- kaitse-eeskirja keelud. Lisaks sellele viib et sihtkaitsevööndite põhjendamatu ja tena Pärnumaa metskonna kava, mis fik- metsa majandamisest välja alade ajutine kergekäeline laiendamine lõppeb ning seeris selle koostamise perioodil (2012. staatus – laiendatav või loodav kaitseala. piiranguvööndites taastub mõistlik metsa aastal) täiendavalt kavandatavate kaitse- Sisult tähendab see, et kogu laiendata- majandamine, mis ju sisult suunatud alade laiendustena 2200 ha. Arvutused val alal igasugune metsa majandamine kaitse-eesmärgi paremale täitmisele. ja analüüs näitasid, et sellises mahus keelatakse põhjendusel, et pole teada piirangute suurendamine vähendaks pui- lõplik jaotus uute sihtkaitse- ja piiran- Metsa majandamine annab tööd dukasutust metskonnas 7770 tihumeet- guvööndite piiride osas. Sellise staatuse RMK metskondade pikkades kavades rit aastas ja puidumüügitulu väheneks ja lõputult veniva kaitse-eeskirja pro- toodud metsamajanduslike tööde tege- 275 000 eurot aastas. Selliste arvutuste jekti menetlemise kõige kurvem näide miseks majandatavates ja majanduspii- tegemine piirangute kavandajate poolt ja on Lahemaa rahvuspargi juba seitsmele rangutega metsades vajatakse järgne- saadud tulemuste otsustajateni viimine aastale veninud eeskirja ja tsoneeringute vatel aastatel aastas keskmiselt 1135 peaks saama vääramatuks tavaks. uuendamine. Rahvuspargi üle 20 000 ha inimtööaastat. Inimtööaasta on arvuta- RMK peab täna nentima, et piirangu- riigimetsas on aastaid igasugune metsa- tud metsamajandusliku tööliigi aastase tega metsi (looduskaitseseaduse mõistes majanduslik tegevus seisatud. Käesoleva töömahu ja tööpäeva jooksul ühe inime-

46 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ikkas K

au p o K : oto F

Metsakasvatus annab püsivalt tööd. Metsurite meeskond metsakultuuri hooldamas. RMK Harjumaa metskond.

se keskmiselt tehtava mahu (ha, tm jne.) järgneva kümnendi keskmiseks aasta- elve R jagatisena. Metsamajandustööde liigiti mahuks kolm miljonit tihumeetrit. Seega on vajadus aastas järgmine: metsauuen- loob riigimetsa aastane puidumaht met- endrik

dustööde ja noorendike hooldamiseks sasektorisse üle 7000 töökoha. :H oto

280; raieteks, puidu kokku- ja -välja- F veoks 695; metsaparandustöödeks 160 Lõpetuseks inimtööaastat. Kuna metsmajanduslikud Riigimetsi on aastakümneid kestlikult tööd on sesoonse iseloomuga (metsa ju majandatud. Eelnevad põlvkonnad kas- aastaringselt ei istutata), siis tegelik töö- vatavad metsa, millist raiuvad ja uuen- hõive kujuneb oluliselt suuremaks. Sellel davad järgmised põlvkonnad. Nii on see kevadel (mais-juunis) sai riigimetsa met- olnud ja nii jääb see ka tulevikus. RMK-l sauuendustöödel tööd 1500 inimest. on teadmisi, kavatsusi ja tahet teha seda Eesti metsanduse arengukavas aastani võimalikult hästi meile antud aastaküm- 2020 analüüsiti puidukasutuse mahu nete jooksul. Kõike seda metskondade mõju kogu metsandussektori tööhõivele. metsa majandamise kavad käsitlevad- Selgus, et ühe miljoni tihumeetri puidu ki. Kavadega on võimalik üksikasjalikult Metskondade pikad kavad prognoo- varumine, transport ja töötlemine loob tutvuda aadressil: www.rmk.ee/metsa- sivad riigimetsa järgneva kümnendi vähemalt 2350 töökohta. Metskondade majandamine/metsamajandus/metsa- raiete keskmiseks aastamahuks kolm pikad kavad prognoosivad riigimetsa majandamiskavad miljonit tihumeetrit.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 47 rukask A ristel K : oto F

Rein Jürimäe, nagu teisedki konkursi võitjad, kuulub nende õnnelike metsaomanike sekka, kelle mets asub talu ümbruses ja on enamikus ka ühes tükis. Kes olid tänavu parimad talumetsamajandajad? Kõigi tänavu välja paistnud talumetsamajandajate ühisjooneks on see, et mets asub neil kodu juures. Teiseks ühistunnuseks on, et mets on aidanud omanikke rasketel aegadel investeeringute tegemisel.

Kristel Arukask, erametsaliidu projektijuht

Konkurss toimus tänavu mootorsae Husqvarna 545, pani parima- joon: mets on neid aidanud raskematel kahekümnendat korda le talumetsamajandajale välja Husqvarna aegadel investeeringute tegemisel, olgu Konkursil osalemise tingimuseks oli, et Eesti OÜ. see siis uue traktori ost või hoone ehi- talumetsamajandaja on ühistu liige, te- Kõik konkursil osalenud metsaoma- tamine. geleb kohaliku elu-olu arendamisega, on nikud kuuluvad nende õnnelike sekka, seotud mõne metsandusliku projektiga ja kelle mets asub talu ümbruses ja on Võitjaks tuli Elmut Köösel, maakondade on andnud oma metsale lisandväärtuse enamikus ka ühes tükis. Hea on näha, üks paremaid oli Margo Pärn puhkerajatise ehitamise või loodussaa- kui hästi ja suure hoolega on majandatud Tänavuse parima talumetsamajan- duste varumisega. Samuti eelistati väike- just hoonete läheduses olevad metsad. daja tiitli saanud Elmut Köösel elab metsaomanikke. Erametsaliidu korralda- Eks ole ju tore ka igapäevaselt aknast Pärnumaal Saarde vallas Kanaküla külas tav parima talumetsamajandaja konkurss välja vaadates uurida, kuidas mets pärast Viira talus. Kuna tema kohta on selles toimus tänavu juba kahekümnendat uuendus- või hooldusraiet edasi kasvab. Eesti Metsa numbris avaldatud omaette korda. Žüriisse kuulusid Vardi eramet- Üks, mis kindel – ega mets kasvamata lugu, siis siinkohal me tema tegemistel saseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais, jää. Lausa särama lööb ta aga siis, kui pikemalt ei peatu. MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatu- omanik sinna oma hoole ja armastuse Maakondade üheks paremaks tase liige Kadri-Aija Viik ja erametsaliidu paneb. Tänavusel talumetsamajandajate lumetsamajandajaks hinnati Margo projektijuht Kristel Arukask. Peaauhinna, konkursil osalenutel on veel üks ühis- Pärna Mäe-Meeritse talust Loodna

48 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri külast Märjamaa vallast Raplamaalt.

Mäe-Meeritse talu on ehe näide va- rukask A nast eestiaegsest talukompleksist, mil- ristel

list on põlvest põlve hästi hooldatud. K Enamik metsi asub elumaja lähedal. : f oto

Talu üldpindala on 94 ha, sellest 50 ha x on metsamaa. Pärandkultuuri objek- 3 tidest on näha küüniasemed ja toidu- matmispaigad, taastatud on kiviaiad. Margo Pärna maadel asuvad väga ilusad poollooduslikud kooslused, milliseid hooldatakse niitmise ja loomade karja- tamisega. Metsamajanduslikest töödest on tehtud erinevaid raieid ja istutust. Mets on hästi hooldatud ja näeb tõesti kena välja. Margo tegi oma metsas meetme 1.8. alusel maaparandust ja rajas sinna metsatee. Ta on tubli ja mitmekülgne omanik, kes tegeleb lisaks veel põllumajan- ž duse (lihaveise kasvatus) ja mesinduse- Parima talumetsamajandaja tiitli Talumetsamajandajate konkursi ü- ga. Tavaliselt oleme harjunud nägema saanud Elmut Köösel (vasakul) koos au- riisse kuuluv Vardi erametsaseltsi ju- mesipuid lagedatel aladel, kuid Margo hindadega. Tema kõrval erametsaliidu hatuse esimees Taavi Ehrpais (vasakul) mesipuud on metsas. juhatuse liige Sven Köster. kuulamas, mida Rein Jürimäel talle Metsast saadud puitu kasutab ta pea- oma metsa kohta kõnelda on. miselt oma tarbeks. Hooldusraiete käi- gus varutakse küttepuit ja osa lageraiete käigus saadud ümarmaterjali saetakse laudadeks. Materjali kasutab ta vana- de hoonete restaureerimiseks ning uute hoonete ja mesipuude ehitamiseks.

Veel hinnati maakondade parimateks Ants Kõomägi ja Rein Jürimäe Ants Kõomäe koduks on Kõivu talu Kalliküla külas Taheva vallas Valgamaal. Ants on metsaomanik, kes on edukalt ühendanud põllumajandusliku põhitege- vuse metsamajandusega. Talu üldpind- ala on 100 ha, millest 22,6 ha on talu ümbrusse jääv metsamaa. Metsad on intensiivselt majandatud ja kõik raied on tehtud lähtuvalt vajadus- test. Küpsed metsad on raiutud ja nende Maakonna parimate seas tuli üheks võitjaks Ants Kõomäe, kelle koduks on Kõivu talu asemele on rajatud uued kultuurid, mil- Kalliküla külas Taheva vallas Valgamaal. lede eest metsaomanik hästi hoolitseb. Kultuuridele on vajadusel lisakülve teh- sast püsimetsana. Talu üldpindala on lihtsalt oli ta lahendanud olulise maa- tud. Metsamajanduslikke töid teeb Ants 37,1 ha, sellest metsamaad 33,9 ha. parandusprobleemi. Nimelt lasi metsa- ise koos metsaühistu ja lepinguliste part- Metsakinnistu on ühes tükis ja üsna omanik käsitsi kaevata umbes 30-meet- neritega. Teadliku metsaomanikuna ka- eriilmeline. Leidub palju erinevaid kas- rise kraavi, mis liigvee metsast ära juhib. sutab ta palju metsaühistu ja konsulendi vukohti, mis teevad metsa majandamise Tänapäeval kohtab selliseid kraave harva. abi. Toetustega on tehtud noore metsa mõnevõrra keerukaks. Metsaomanik ise Kuna Rein on tisler, suudab ta metsast hooldamist, maapinna ettevalmistust, selle üle ei kurda, kuna tema arva- tulnud palgile ise väärtuse anda. Ta istutamist ja rajatud kultuure. Ants on tes peab laskma lepal olla seal, kus ta hoiab oma metsas 120-aastast männi- metsaomanik, kes ei tee ühtegi otsust kõige paremini kasvab. Tema sõnul on kut, sest sealne puit on meistrile palju uisapäisa, vaid kaalub enne saega metsa see just tore, kui leidub palju erinevaid väärtuslikum kui nooremate puude oma. minemist läbi erinevad võimalused. metsatüüpe ja puuliike, saab mitmeid Tore oli vaadata talumetsa rajatud suu- Kõivu talu põld ja mets toetavad üks- sortimente, milliseid Rein oma tisleritöös sarada, mida saavad kasutada kõik soo- teist – just selline võiks olla üks hästi meeleldi kasutab. Niiöelda katse korras vijad. majandav Eesti talu. on Rein teinud ka ühe turberaie, mille Kokkuvõtteks võib öelda, et Rein on Rein Jürimäe elab Mustika talus edasist mõju metsale omanik suure hu- suure hingega metsamees ja kunstnik, Nõmba külas Pühalepa vallas Hiiumaal. viga jälgib. Metsa majandab ja vajalikud kes metsale ja puidule läbi oma tisleritöö Rein majandab suuremat osa oma met- raied teeb ta talviti ise. Oli hea näha, kui uue elu annab.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 49 Rohelise kulla väärtus sõltub panustamisest „Kanaküla kandis kasvavad ikka sellised metsad, et puulatvu vaadates kukub müts maha,” takseerib Elmut Köösel naerusui oma järeltulevatele põlvedele mõeldud metsapanka. See mees sai tänavu parima talumetsamajandaja tiitli.

Regina Hansen, erametsaliidu kommunikatsioonijuht Kristel Arukask, erametsaliidu projektijuht ere P üri

: J Viira talul on 193 ha metsa

oto Elmut Köösel on metsaomanik, kes oma F tagastatud kinnistutel asuvaid valdusi on laiendanud metsatükke juurde ostes. Seda on ta teinud olenemata maade olukorrast – kõlblikuks on ta pidanud nii lageraie järgsed kui ka noore metsaga kinnistud. Küll aga on ta parema majandamise huvides jälginud, et juurdeosteta- vad tükid asuksid lähestikku. Kummaline saatusekäik on Elmuti jaoks olnud see, et ta pole saanud tagasi kõiki oma esivanemate maid, vaid on need aastate jooksul tagasi ostnud. Viira talu üldpindala on 240 ha, millest 193 ha on metsamaa. Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, mida Elmut suure hoole ja armastusega hooldab. Küpseid metsi on 20 ha. See viitab ilmekalt, et enamik juurde ostetud kinnistutest ei ole olnud küpsed või valmivad metsad, vaid pigem lagedad alad või noorendikud. Metsamajanduslikest töödest on talus tehtud palju istutust põllumaale, kus praeguseks kasvavad kenad kuusikud ja kaasikud. Hooldusraiete mahud on imetlusväär- sed, suurem osa kinnistuid on hooldatud ja naljalt ei leia noorendikku, kus viimase viie aasta jooksul ei oleks hooldusraiet tehtud.

Mälestusi eelnevate põlvede elust on taluõue igas nurgas Kanaküla ümbrus on olnud Elmuti lapse- põlvemaa. Rabassaare talu laante vahele viisid sugulased poisi 1940-ndate lõpu- ja 1950-ndate algusaastate repressiooni- de eest. Täna oma metsades toimetades mõtleb Elmut paratamatult paljudele lähedastele, kes siin toimetasid või siit külmale maale viidi – mälestusi kõigis vi- kerkaarevärvides on neist inimestest peidus taluõue igas nurgas. Siin on vanaisa sepikoda, kus ta pojapojalegi tööriistad kätte andis, tema laulatuspäeva meenu- tav tamm, vana saun ja metsatukk, milles Kui parima talumetsamajandaja tiitli saanud Elmut Köösel oma metsapanga kuus- oli peidus punker … kede latvu takseerib, siis kukub müts peast. Tänaseks on Kanakülas kunagise 17-ne

50 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri suitsu asemel alles vaid kaks ja endiste ere P

elanike järeltulijad läinud ära linnadesse. üri Tüüpiline Eesti külalugu. Loo järg on just : J f oto niisama õnnelik või õnnetu, milline satub x olema päritud maa uus omanik – kas ta 2 võtab kanda ka vastutust või tundub talle tähtsaim just omamine. Elmut Köösel arvab, et praegu on ühepäevaperemehi rohkem. Levinud käi- tumine on kas maa hooletusse jätmine või siis kiire kasu eesmärgiga maha- müümine. Paraku ei teadvustata enda rolli selles lõputus olemise ahelas ning ei anta võimalust ka lastele ja lastelas- tele. Mitmeid põlvkondi kogutud rikkus antakse hetkekasu huvides lihtsalt käest ära. Kui paljud inimesed ongi teinud metsas kasvava varanduse kiiresti rahaks, siis Elmut oma perega vaatab tulevikku, istutab taimi ja rajab noorendikke. Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, milliseid Elmut suure hoole Sõraline peab taimeaia toodangut salatiks ja armastusega hooldab. Üks�� Elmut Kööseli põhimõtteid on majandada kellestki sõltumatult. Seni on ta vältinud ka toetuste küsimist, seda kuni 2011. aasta sügiseni, mil ta taotles noorendike hooldamiseks raha ja saadud toetusega võttis kevadel ette töö kolme kümnel hektaril. Teine põhimõte on, et sinna, kust mets on maha võetud, istutatakse kohe uus asemele. Siinsed rammusad maad sobi- vad kuusele ja kasele, mändi on vähe. Istikuid ei too omanik aga puukoolist ega taimeaiast, vaid kaevab oma kinnis- tute kraavipervedelt ja elektriliinide alt ümberistutamiseks välja. Metsaomanik kinnitab, et neid on seal küllalt. Traktori järelkäruga veab ta 700–800 taime korraga ära. Looduslike taimede eeliseks peab Köösel nende ulukikindlust. „Taimeaia taimi pistavad kitsed ju nagu salatit. Neile on sinna kasvuks lisatud erinevaid Viira talus on elatud mitu põlve ja mälestusi esivanemate tegemistest on taluõue igas mineraale ja loom tunneb selle kuidagi nurgas. ära. Looduslikke taimi nad nii väga ei taha, seda olen katsetanud.” Veel teinegi nipp on metsaomanikul varuks (nii mõ- suunata: luua kasvamiseks soodsad tin- korda teinud, sinna uue metsa kasvama nigi kahtleb selle efektiivsuses, aga tema gimused ja piirid varakult paika panna. pannud. Veerežiimi parandamiseks on metsas on see toiminud): puid laasides Metsa puhul tähendab see õigeaegseid metsaomanik ka ise mullatööd teha mü- jätab ta tüvele paarikümnesentimeet- raieid. tanud – rekonstrueerinud kokku kolm rised oksatüükad, mitte ei laasi tüvega Jõuamegi kahe metsakinnistu piirile kilomeetrit vanu kraave. tasa – põder tuleb, sügab nina, aga tüve- ja kontrast kõrvalasuva maaga on suur le ligi ei saa. – kui Kööseli metsas on marjulisel-seene- Ühepäevaperemehi ei saa kodumetsa lisel mõnus jalutada ja taevas paistab läbi narrima lasta Mets vajab piire samamoodi nagu laps puuvõrade, siis naaberkrundil laiutab Üks kunagi ostetud maatükk, 28-hek- „Mets peab minu meelest ikka olema läbimatu võsa. „Siin ei saa käia ja siit tariline endine kännustik, on Kööselile selline, et päike paistab sisse ja seal padrikust ei tule midagi, noores metsas tähenduslik. Selle ostis ta krooniajal kõndides konte ei murra,” ütleb hooli- peab raiuma,” selgitab omanik. kosmilise hinna eest, lihtsalt põhimõtte kas peremees. Metsa hooldamisega on Oma valdusi on Köösel laiendanud pärast. Nimelt tahtsid oksjoni võita mu- nagu laste kasvatamisega – mõlemast naabruskonna kinnistutega, ostes ka jalt tulnud metsaärikad, keda huvitas saab asja siis, kui noores eas arengut lageraie järgseid maatükke. Need on ta nähtavasti vaid Pärnumaal kanna kin-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 51 ere pidas silma peal mõisniku 70 000 ha suu- P

üri rustel valdustel, kus ta ringi ratsutas ja : J muude tegemiste seas ka salakütte kim- f oto butas. Surres pidas mõisnik oma mas- x 2 sööri ja väärt metsavahti, Elmuti vaarisa, meeles priske pärandusega. Saadud saja hõberublaga sai ta oma talukoha 1874. aastal vabaks osta. See olnud 120 ha suur. Paraku läks metsamees hiljem tsaa- rivõimudega usuteemadel tülli ja tal oli Pärnu vanglas üsna õnnetu lõpp. Saksa sõjaväes olnud Elmuti vanaisa läks metsavennaks, lavastas küll oma uppumise, aga saadi 1945. aastal ikkagi kätte, millele järgnes kümme aastat Siberis. Välja sai ta neli kuud enne täht- aega. Isa oli õppinud motoristiks, töötas vä- lislaeva peal ja oli masinatehases kee- vitaja-lukksepp, hiljem õppis omal käel metsatehnikuks. Elmuti isa kohta on seitsmekümneks aastaks salastatud toimik, mille sisu poeg arhiivis näha nõutas. „Mõnel pool mul mets lausa karjub kirve järele, aga ega ma küpsete puude maha- Mida kurja ta siis Eesti Vabariigi vastu võtmisega väga ei kiirusta,” kommenteerib Elmut Köösel. Investeering peab olema ometi tegi? Selgus, et nõukaajal karde- põhjendatud. ti sugulaste tõttu mehe ärakargamist. Kuid miks selline toimik on salastatud istutanud kaks rida kaski. Enne seda tegi meie juba ammu iseseisvunud riigis, jääb tuul kahel talvel palju kahju, nüüd enam Elmutile tänaseni mõistatuseks. mitte. Maade tagasisaamise ja erastami- Tööde põhirõhk on harvendus- ja hool- se ajal kõike perele kuulunut tagasi dusraietel, küpses metsas toimetab pe- ei antud, väideti, et see on valla maa. remees vaid rangelt vajadust mööda. Korraldati oksjon ja Elmut ostis naaber- „Mõnel pool mul mets lausa karjub kirve kinnistu omaniku eelisõigust kasutades järele, aga ega ma küpsete puude ma- välja. Hiljem leidis Tõnismäe arhiivist ka havõtmisega väga ei kiirusta,” kommen- omanikuõigusi tõendavad paberid, aga teerib ta. Investeering peab olema põh- protsessima enam ei hakanud. jendatud. Oma valdusi on Köösel laiendanud Samas ei saa lasta puudel ka üle Siin näeb õige metsamehe käekirja naabruskonna kinnistutega, ostes ka kasvada. Korralik puu peab olema sirge Ennustada, et Elmutil on taluperemehe lageraie järgseid maatükke. Need on ta ja väga jämedaks seda kasvatada pole soont, võis hea tahtmise korral juba viis- korda teinud, sinna uue metsa kasva- mõtet – sellisel pole turgu ja hind kohe kümmend viis aastat tagasi. Vanemad ma pannud. langeb. sugulased meenutanud, kuidas ta juba Metsa müügil on Elmutil aastaid jõnglasena korra majja proovis lüüa. nitamine tulevaste tehingute huvides. olnud kindel partner, nimelt Stora Enso, Nimelt pööras järjekindlalt nende muld- Elmut, kelle pere on elanud ja töötanud kus puitu tema sõnul alati korrektselt se metsatee segamini kombain, jättes nendel maadel sajandeid, tundis hinges mõõdetakse ja sama korralikult maks- järele laiad porised rööpad. Poiss marssis kihvatust. Raha neil tulnukatel oli, hind takse. otsustavalt sepikotta, tõi sealt haamri ja kerkis 450 000 kroonini, ja Elmut oli Metsandusharidust pole Elmutil ega meisterdas suure põllumasina ette tõkke. juba murdumas, kuid konkurent loobus olnud ka tema isal ja vanaisal. Metsaga Selle teeveere peale jäeti kasvama mänd, õnneks enne seda. viis aga saatus kokku nad kõik. Ja talu- mis tookord oli poisiga ühevanune – Eks see üks emotsionaalne ost oli, aga peremees ise tajub, et külarahva meelest küllap mäletab nüüdseks hiiglaslik puu täna kasvavad lepakändude kohal juba on nende suguvõsa ikka vähe metsa tollast sündmust tänaseni. mehepikkused kuused ja noorendikus poole olnud. Tõsi ta on, omamoodi põ- Metsatöödega oli Elmut, TEMP-is ehi- saab seenigi korjata. Elmut arvutab, et himõttelised mehed, vahva väikese vim- tust õppinud mees, ise omanikuks saa- kuuekümne aasta pärast on kulutused kaga on nad olnud kõik, nii kaugele kui des juba sina peal – ta oli KEK-is päris tasa, esimese sammu miinuse vähen- Elmut oma suguvõsa lugu on uurinud. pikka aega langetaja-laasija. Edasine tuli damiseks saab astuda harvendusraiet Uskumatuid lugusid ja lahendamatuid kogemustega ja headelt metsameestelt tehes, kust mees loodab saada 9000 tm mõistatusi jagub veel tänini. eeskuju võttes. Pikema jututa lööb Elmut puitu. autole hääled sisse ja viib vaatama oma Metsaomanik näitab endist lagedat Juba vaarisa oli metsavaht naabri, Tihemetsa metskonna ülema põldu, kus nüüd kosub kuusik. Tuule Elmuti vaarisa oli Tolkusel metsavaht. Väino Lille metsi. „Superilusad! See on tõkestamiseks on ta noorte puukeste ette Mees, kellest räägitakse siiani legende, tema käekiri!” näitab ta vaimustusega

52 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri selle mehe rajatud küpseid ja elujõulisi ere P

kaasikuid-kuusikuid. üri Elmuti arvates ei ole alla saja hektari : J oto võimalik metsa majandada ja järjepide- F vust hoida. Temal endal on metsa lausa nii palju, et tööd jagub tublile metsa- töölisele ja traktoristile aasta ringi. Töö käib metsades käsitsi ja ka peremees ise laseb usinalt võsa maha. „Enam pole tööl küll endist minekut, vanasti tegin poolteise tunniga paagitäie tühjaks,” nendib ta. Metsatöömasinaid Elmut har- vendusraie puhul ei poolda, kuigi on näinud mõnel pool ka ilusat tulemust. „Ükskord tehti mul siin hirmus laga,” põhjendab ta oma seisukohta. „Puudel ümberringi täkked sees. Nelja-viie aasta pärast hakkavad nad ju kuivama, ürask lööb sisse. Kaikaga ajasin masinamehe metsast välja.” Korralikku töötajat on Elmuti sõnul väga raske leida. „Vanad riigitöölt koondatud metsamehed on poe taha jorutama jäänud. Ja kuigi maksan hästi, Sellest, kuidas karupojad naabri juures õunaraksus käisid ja hiljem mujalgi külas ele- metsa nad enam tagasi ei tule.” vust külvasid, on Helmutil mälestuseks pilt.

Metsaseiklused vääriks kunagi raamatut Elu koos metsaga on ennekõike olnud keerdkäigud tublisti kulutanud. Ja lisaks Sellest aga, kuidas karupojad naabri juu- kirev, nendib metsaomanik. Kõigist neist metsamehe kutsehaigusele – kulunud res õunaraksus käisid ja hiljem mujalgi mälestustest, uskumatutest lugudest, mis puusaliigestele – on nüüdseks üle elatud külas elevust külvasid, on tal piltki mä- metsas on eri aegade ja riigikordade ajal ka infarkt. Punase hädaabinupuga tele- lestuseks. aset leidnud, saaks päris hea raamatu. fon on käeulatuses. Püssi Elmut ise ei lase, aga läbisaamine Ise võiks ta meenutada, kuidas kord jahimeestega on hea. „Saan nende kok- röövraie käigus üleöö paljaks varastati Vastu tuleb karusid, kaenlas mesitarusid kusaamistele ikka kutseid. Leping oli mul või siis seda, kuidas tankistid „üle löödi” Ega palju laulusalmis kirjeldatust puudu juba siis, kui selle kohustust polnud.” ja kasti konjakiga kahjutuks tehti. küll ei jää. Juba meie lühikese retke Oma metsa vägagi säästlikult majan- Ta on elus ka ühe ettevõtte üles ehi- kestel on elamuslikke kohtumisi met- dav Elmut leiab, et looduskaitse korral- tanud: 1992.–2006. aastani Pärnus te- saasukatega: ühes kohas jooksevad damisel võiks suhtlemist metsaomaniku- gutsenud Forester AS töötles aastas 30 ilvesepojad üle raja, teisal ristub tee ga üksjagu rohkem olla, sest kohapealse 000 tm kaske, töölisi oli kolmkümmend. metsiseperega. Elmutil on siinsete kar- inimese kogemustest tõuseks looduskait- Rootslaste osalusega ettevõtte toodang vaste ja tiivuliste seas mitmeid lemmi- sele suuremat kasu. Selle asemel aga oli omapärane: muu hulgas valmistati kuid: metssiga näiteks, sest on abimees pannakse metsaomanikele üha keelde ja šoti viskivaatidele puupunne, kasest huu- maapinna ettevalmistusel; hirv, kes ajab piiranguid peale ning trahvitakse, nagu lepulgatopse ja puudritoose. Toormega põdra minema, läbi nad omavahel ei saa. oleks ta vastasleeris. Elmut näeb oma tuli aga madalseis ja 2007. aastal tundsid Mees eelistab oma valdustes näha pigem kogemuste põhjal kahju loodusele hoopis nii Elmut kui ta naine, et vaim läheb nü- põtra, sest hirv tegevat puudele palju selles, et enam ei austata raierahu ja et riks. Elmut otsustas loobuda. kahju – püstikurat teine. lennukilt vaktsiini külvatakse. Elmut Köösel tunnistab, et oma värske Kõige meeldejäävamad on Elmuti jaoks Metsaomanikel soovitab Elmut endale parima talumetsamajandaja tiitli pärast olnud kohtumised noorte huntidega, kes teadvustada, et mets vajab hoolt. Kui ise on ta natuke segaduses. Nagu ka selle kord külmunud kraaviveerel seistes teda ei oska, siis on igas Eestimaa kandis ju pärast, et kunagine Kilingi-Nõmmele pikalt jälgisid, ja karudega, kelledega ta ühistuid, kust abi küsida. Metsa ei tohiks rajatud elamine sai hiljaaegu kaunima on kokku juhtunud neli korda. Üks lugu kergekäeliselt müüa, selles võiks näha kodu tiitli. Neid tunnustusi oleks Elmut oligi karu seiklus mesitaruga, kus rumal oma kõige kindlamat pensionisammast. kindlasti soovinud jagada oma hea kaasa ott ei taibanud, et taru on kahekordne. Seda enam, et niisuguse vara käekäik Pilviga, kellega koos sai olla täpselt 37 „Karul on naljakas komme, tõuseb ta- sõltub ainult enda tegudest. aastat ja neli päeva, enne kui haigus gajalgadele, keerab käpad peopesade- „Esmalt peaks omanik mõtlema, mida naise jäädavalt viis. Elmut meenutab, et ga inimese poole. Ükskord seisiski üks ta oma metsast saada tahab,” leiab ilus oli neil koos: kahekesi tehti kõvasti sedamoodi tee peal,” meenutab Elmut. Elmut. „Kogu pere peaks köögilaua taha tööd, aga osati ka aega maha võtta – sõi- „Siis löönud karul nagu midagi peas maha istuma ja seda koos arutama. Mina deti metsades ringi, ikka termos kotis ja klaariks ja pani saltoga üle kraavi. Ehk ei usu ka, et inimene metsa lihtsalt mingi fotoaparaat kaasas. „Pilvi armastas metsa nägi põtra? Karu pole sugugi aeglane põhimõtte pärast hooldamata jätab. On pildistada, nägime imeasju.” loom, nagu enamasti arvatakse, lühike- ta siis raha peale vihane või boheemla- Töökat ja tugevat meest on saatuse sel distantsil jõuab põdrale järele küll.” ne?”

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 53 ere Ühtekokku üle veerand tuhande P

üri mehe (ja mõne naise) asus võistle- : J ma väga heades oludes. Polnud liiga oto F palav või liiga külm, ka vihm ei tulnud segama. „Ideaalsed ilmaolud,” hinda- sid korraldajad. Nendega nõustusid ka võistlejad.

Osa võistlusi toimus hiigelsuures parklas Üheks asjaoluks, miks metsanduse kut- sevõistlused toimusid just Alutaguse puhkekeskuses, oli parajalt suure platsi olemasolu. Parkla pindala ulatub ligi hektarini ja seekord oli kogu ala kasutusel. Pool sellest eraldati sihtotstar- beliselt parkimiseks, teisel poolel aga asusid võistlema masinamehed – harvesteri, forvarderi- ja autojuhid. Nemad olid ka ainsad, kelledel olid võistlustele pääsemiseks vaja täita eeltingimused – omada kutset ja töökogemust. Mõlemat oli vaja, sest ülesanded olid päris ras- ked ja võhikule tundusid need lausa täitmatutena. Aga et oskajatele masi- nameestele pole miski võimatu, näitas võistlus – palgid saeti õige pikkusega Noorendike hooldajad puuliike määramas. juppideks ning laoti harvesteri, forvarderi ja palgiveoki abil torniks just nii, nagu vaja. Tulemused: Autojuhtide võistlus: I koht Margus Pärs, Artiston; Võitjaks tulid II koht Tarmo Ojaste, Artiston: III koht Raoul Kosemäe, RMK Võrumaa võistkond.

Harvesterijuhtide mitmevõistlus: Pärnumaa metsamehed I koht Janek Hirs, Ehel; 23.–24. augustil toimunud neljakümne viiendatel metsanduse kutsevõistlustel II koht Kalju Alliksaar, Alutagusel said kolmikvõidu RMK esindused: esimene Pärnumaa, teine Ida-Virumaa RMK Järvamaa võistkond; ja kolmas Põlvamaa. III koht Janek Sule, RMK Ida-Virumaa võistkond. Toomas Kelt, metsaseltsi kommunikatsioonijuht Forvarderijuhtide mitmevõistlus: I koht Hando Leichter, Artiston; Võistlemas oli üle veerand tuhande mehe sina, vaid ikka suure metsaveoautoga. II koht Ahto Sulavee, Vardi; Augustikuu eelviimase nädala reede Ülejäänud seitmel alal olid aga pikema III koht Marko Saar, Artiston. oli see päev, kui sajad metsamehed üle staažiga võistlejad saanud juba varem Eesti keerasid autoninad Ida-Virumaa kätt proovida. Omavahel võeti mõõtu Võib veel mainida, et forvarderijuhtide poole ja võtsid sihtkohaks Pannjärvel metsakasvataja, noorendike hooldaja ja mitmevõistluse võitja Hando Leichter on asuva Alutaguse puhke- ja spordikes- metsameistri mitmevõistluses, mootor- sel alal maailmaklassi tegija. Juunikuus kuse. Just siis ja just seal toimusid saagide stendivõistluses, mälumängus, Rootsis toimunud maailmameistrivõist- 45. korda metsanduse kutsevõistlused. forvarderi ja harvestrijuhtide võistlu- lustel „Forwarder World Cup 2013” Tegu on erialavõistlusega, mis on läbi ses. pääses Leichter kvalifikatsioonivõistlu- aastakümnete muutunud väga suurel Osalejaid jagus igale alale, vaid au- se paremuselt kuuenda ajaga edasi määral – päris esimeste kutsevõistluste tojuhid olid seekord tagasihoidlikumalt finaali, kus saavutas seitsmenda koha. ajal ei osalenud harvesteri ja forvarde- esindatud. „Ju on ala veel uus ja mehed rijuhte, võsasaagki ei olnud veel met- kardavad osa võtta,” arvas võistluste Higi ja verd samehe igapäevane tööriist. Kuid ajad peakorraldaja Mart Kelk metsaseltsist. Mistahes võistlusala vaatamiseks ei pi- muutuvad ja inimesed ühes nendega Kelk lootis, et juba järgmisel aastal on danud Pannjärvel kuigi kaugele liiku- – ka seekord oli uuendusi, nimelt toi- ka autojuhte võistlemas vähemalt sama ma. Stendivõistlus ehk saeketi vahetus mus esmakordselt autojuhtide võistlus. palju, kui seekord teistel aladel oli – ja kombineeritud järkamine raievõist- Muidugi mitte mingi tavapärase pisima- keskmiselt kolmekümne ringis. luste standardi kohaselt toimus sealsa-

54 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mas parkla kõrval. Ja võib kohe öelda, palkide kvaliteeti ja puiduvirnade suu- ere P

et seda ala ainult töökogemuste põhjal rust. Ülesanded olid võistlejate jutu üri ära ei võida. Mängus on aeg, aga kii- kohaselt küll keerulised, kuid samas oli : J f oto rustamine võib endaga kaasa tuua eksi- neid väga huvitav lahendada. x musi. Nii juhtus ka ühe võistlejaga, kes 2 saeketi vahetusel keti saele tagurpidi Metsakasvatajate mitmevõistluse peale pani ja avastas selle alles koos parimad: järgmise ala algusega. Parata polnud I koht Are Orion, midagi, head tulemust ei tulnudki. RMK Põlvamaa võistkond; Küll aga võidutsesid mehed, kes on II koht Tarvi Nurk, juba varem raievõistlustel kõrgemaid RMK Järvamaa võistkond; kohti saavutanud. Stendivõistluse III koht Tauno Piho, võitis RMK Ida-Virumaa võistkonna RMK Tartumaa võistkond. liige Sulev Tooming. Talle järgnesid Luua metsanduskooli esindanud Jarro Metsameistrite võistluse parimad: Harvesteriga täpsussaagimine. Mihkelson ja kolmas oli Artistoni võist- I koht Rein Kukk, leja Raino Poll. RMK Valgamaa võistkond; Selle platsi lähedusse oli rajatud ka II koht Sulev Tänav, noorendike hooldajate võistlusala. Seda RMK Saaremaa võistkond; võiks nimetada lausa trassiks, sest noo- III koht Aivo Rahuoja, rendike hooldajate viimane ala – prak- RMK Raplamaa võistkond. tiline töö võsasaega – toimus maantee äärde rajatud „noorendikus”. Välja nägi Emotsioonid kerkisid esile aga siis, kui see „noorendik” aga väga efektne – kes- teadetetahvlile ilmusid tulemused. Nii kel kuuseke, mille ümber üksteist maa mitmedki võistkonnad käisid neid uuri sisse löödud teivast. Kõlas ka jutt, et mas ja ilmselt ilmus mõnelgi mehel sil- Pannjärve keskuse inimeste käest oli manurka pisar, sest kohtunikud armu päev enne võistlust küsitud – miks need ei andnud – kui ikka oli eksimus või kuused nii paljude tugedega on? Pikalt vale vastus, siis ka punktid langesid. „noorendikud” aga püsida ei saanud, sest Küll aga kõlas meeste suust arvamusi, võistlusülesanne nägi ette kuuske ümb- et tulevaks aastaks tuleb vist lausa ritsevate teivaste mahasaagimist. spetsiaalset trenni teha, et ikka võsa- Võsasaagide käivitamisele eelnes aga sae ketta vahetus kiiremini läheks või ala, mis kujunes päris veriseks. Nimelt metsanduslikud teadmised paremad tuli vahetada võsasae ketast, aga ilm- oleksid. selt oli paljudel meestel ikka paras närv sees ja käed kippusid värisema. Finaal – võitja edestas teisi vaid Teravaks ihutud saehambad seda ainult ühe punktiga ootasidki, et saaksid veidi nahka sisse Ja siis oligi käes see päeva oodatuim Üldarvestuse võtjad: esikoht lõigata. Nii pidid kohtunikud jagama hetk – autasustamine. Kuni viimase het- Pärnumaale, teine Ida-Virumaale, kol- õige mitmele võistlejale trahvipunkte keni käis võistluste korraldustoimkon- mas Põlvamaale. ka selle eest, et kätel oli veritsev haav. nas pingeline punktide lugemine – mis- Võistlejad end sellest aga väga häirida sugune võistkond on see parim, milline ei lasknud, haavad plaasterdati kinni ja piirkond või ettevõte võib öelda, et sel tuse esimees Aigar Kallas. Tema sõnul ülesannete täitmise järel olid tulemu- aastal töötavad just neil Eesti parimad on metsameeste koolitusse panustatud sed selged: metsamehed. Ja tõesti, punkte tuli lu- palju ja see väljendub ka igapäeva- I koht Olev Nõmme, geda hoolikalt, sest rebimine oli tihe ja töös. Võistluste puhul aga tuleb juurde RMK Ida-Virumaa võistkond; vahed imeväikesed. Lõpptulemus aga panna veel üks oluline tegur – võistlus- II koht Andres Lind, oli selge ja ühene – ühe punktiga võitis palavik võib nii mõnegi mehe soorituse RMK Valgamaa võistkond; 45. metsanduse kutsevõistlused RMK ära rikkuda. Kokkuvõtteks arvas aga III koht Alar Jõgimaa, Pärnumaa võistkond. Teisele kohale Kallas, et kutsevõistlusi on vaja ja mitte RMK Ida-Virumaa võistkond. jõudis RMK Ida-Virumaa ja kolmandale ainult parimate väljaselgitamiseks – ka RMK Põlvamaa esindus. metsameeste omavaheline kokkusaami- Natuke ka pisaraid Pärnumaa meeskonna eesotsas olnud ne ja suhtlemine on oluline. Veidi sügavamal metsas ajasid oma asju metsaülem Heiki Ärm kinnitas, et võidu Kutsevõistluste peakorraldaja Mart metsameistrid ehk praakerid ja met- taga oli stabiilne esinemine, mitte esi- Kelk oli seda meelt, et üle Eesti tööta- sakasvatajad. Neil tuli eelkõige tööle kolmikutes figureerimine. „See oli vad väga head ja kogenud metsame- panna oma pea ning kasutada kõiki meile endalegi kokkuvõttes üllatus, et hed. „Nende meeste hoolde võib julgelt õpitud teadmisi ja praktikas omanda- tulemus nii hea oli,” ütles Ärm. Ta oma metsa usaldada,” kinnitas Kelk. tud kogemusi. Nii pidid metsameist- lisas, et võistlusteks spetsiaaltreeningut Ta lisas, et kutsevõistlused on kavas ka rid näiteks määrama puude kõrgust ja ei tehtud, ikka igapäevane kogemus ja tuleval aastal ja lootis, et siis ehk võtab diameetrit, mõõtma silmamõõduliselt koolitus on see, mis võidu tõi. neist osa ka rohkem metsandusfirmade pindalasid, puidu tagavara, hindama Oma heameelt ei salanud ka juha- ja metsaühistute võiskondi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 55 Turberaiete musterala Sõmerpalu metskonnas Käsitletakse enim kasutatud ja enim poleemikat tekitanud turberaieliiki hajaliraiet (Eino Laasi pakutud nimetus ajaloolisele aegjärksele raiele) selle kunagisel musteralal Sõmerpalu metskonnas.

Toivo Meikar, metsandusloolane

Hajaliraie diskussioonide ja praktika vahel enamik suhtus vähemalt esialgu haiali- aas L Professor Ivar Etverk on 2000. aastal raietesse igati positiivselt, päris eitavalt ino E

tõdenud, et turberaied ja püsimetsad on suhtujaid oli vaid üksikuid, aja jooksul :

Eestit nakatanud kolm korda ja neljas suurenes aga kõhklevate ja reservat- oto F on tulekul. Esimesed kolm on tõestanud sioonidega pooldajate osakaal (Meikar seda, et turberaiete tulemused ei sõltu 2000; Etverk 2000). Toimunud muutust maal valitsevast poliitilisest süsteemist näitavad ka ametlikud dokumendid. Kui – need on ühteviisi kõlbmatud nii tsaa- veel 1930. aastal avaldatud riigimetsa ririigis, demokraatlikus vabariigis kui ka majandamise juhendis märgiti, et vähe- nõukogude võimu „viljastavates” tingi- malt kuusemajanduses tuleb võimalust mustes (Etverk 2000). Üks turberaieliike mööda püüda loobuda lageraiest ja üle on omakorda hajaliraie (nimetatud ka minna turberaiele, siis 1936. aasta ju- aegjärgseks raieks). hendis on see kategoorilisus kadunud Eesti Vabariigis alanud diskussioon (Juhend… 1930; Riigimaade… 1936). hajaliraiete üle kestis järjepidevalt üle 1930-ndate ja 1940-ndate aastate vahe- paarikümne aasta. Selles osalenute ring tusel kirjutati veel palju hajaliraietest, oli lai, veelgi enam oli neid, kes metsa- kuid praktilises metsamajanduses hak- ülemaina puutusid haialiraiega kokku kas nende aeg seekord otsa saama, seda tegelikus töös. Toimus ju väitlus tingi- ka mitmekesiste turbraiete näidisalal mustes, kus 1923. aastast peale mää- Sõmerpalu metskonnas. ras metsakorraldus paremaboniteedili- ses kuusemajanduses esialgu 10–25%, Sõmerpalu metskond ja metsaülem 1935. aastaks juba 25–50% uuendus- Sõmerpalu metskond loodi 1920. aasta raietest hajaliraiele. Selle rakendamist suvel sama aasta algul moodustatud soosis kõrgharidusega metsaülemate Erastvere metskonna jagamise tulemuse- arvu kiire suurenemine, viimaste huvi, na. Sõmerpalule lisaks arvati uue mets- soov ja julgus kasutada kuusemajandu- konna koosseisu Vaabina, Uue-Antsla, ses väidetavalt kõige sobivamat uuen- Linnamäe, Kooraste, Truuta, Kaagvere, dusraie teostamise viisi. Hiljem ei mää- Urvaste, Kärgula ja Koigu mõisate met- ranud metsakorraldus haialiraiete kohti sad. Metskonna üldpindalaks kujunes ette, need jäid metsaülema otsustada esialgu ligi 11 300 ha, sellest metsamaad (Schabak 1933; Saar 1941). Tegelikult 8 200 ha. Oli väga oluline, et metskon- eeldati kogu aeg, et hajaliraiete ulatus ja na tuumikuks saanud Sõmerpalu mõi- täpsem läbiviimise viis oleksid metsaüle- sas (viimase Järvere karjamõisas asus ma otsustada, kes said siin soovi korral metskonna kontor) oli juba viimased laia tegevusvabaduse oma oskuste ja üksteist aastat töötanud metsaülema- teadmiste rakendamiseks. na Voldemar (Johan Peeter Woldemar) Seega saadi hajaliraiete rakendami- Bergmann (sündinud 12. juulil 1873 sel suur praktiline pagas, millele lisaks Põltsamaa vallas). Pärast gümnaasiumi hakkas 1930-ndate aastate teisel poolel õppis ta Lustivere mõisas aasta prakti- Tartu ülikooli metsandusliku uurimisins- list põllumajandust, edasi samas paar tituudi ja loodusvarade instituudi met- aastat metsamajandust metsainspektor sanduse sektsioon korraldama enam tea- Aleksander Lütkensi juures, mille järel duslikku katsetegevust. Tõsi, kokkuvõte- töötas kuus aastat Vana-Kuustes metsa- teni ei jõutud. Diskussioonis osalenute ülemana. Pärast Mündeni metsaakadee-

56 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Hajaliraieid tehakse ka meie päevil. Näide hajaliraiest Võru metsandikus erakogu : oto F

Sõmerpalu Järvere kõrvalmõisas on asunud Sõmerpalu metskonna ja Võrumaa metsamajandi keskus.

mia lõpetamist sai tema tegevuspiirkon- naks Võrumaa, kus ta oli kohati sama- aegselt mitmete mõisate (Viitina, Rõuge, Kärgula, Väimela, Pindi, Sänna, Kiuma, Juba, Sõmerpalu) metsaülemaks. Laiem metsanduslik üldsus sai mõneti erilisest Sõmerpalu metskonnast ja siin metsaülema poolt saavutatust esmakordselt teada tänu Paul Reimile (1924). See jäigi põhjalikumaks metskonna tutvus- tuseks, kuna V. Bergmann ei olnud kir- jamees ja ise oma töödest ei kirjutanud. Metskond paistis silma ulatuslike ja pikaajaliste metsakultuuridega (varasemad kultuurpuistud pärinesid 19. sajandi keskpaigast) ning süsteemsete ja pikaajaliste hooldusraietega (riigimetsades sel ajal veel haruldased). Endise Sõmerpalu mõisa maadel ja nüüdse metskonna kon- tori läheduses pälvisid P. Reimi erilist tähelepanu aga eeskätt loodusliku metsauuenduse saavutamisele suunatud mitmesuguste turberaiete, samuti valik- raiete rakendamine erinevais metsatüü- pides ja kasvukohtades. Hiljem äratas siin erilist „eksootilist” huvi valikraietega kujundatud nn. „dauerwaldi” metsaosa. Nende töödega oli algust tehtud juba maailmasõja eel ja keerulistele aegadele vaatamata jätkatud ka edaspidi. Sõmerpalu metskonnast kujunes aktiivselt külastatav metsanduslik ekskur- siooniobjekt, mille käigus tutvuti eeskätt metskonna keskuse ümbruses paikneva Tammesilla vahtkonnaga, mida on kä- sitletud ka mitteametliku katsevahtkon- nana. Ekskursiooni- ja katseobjektina kasutati umbes 2000–3000 ha suurust ala, seega peamiselt endise Sõmerpalu mõisa ja metsaülema enda varasemat tegevuspiirkonda. Tunduvalt vähem tä- helepanu vääriv oli keskusest 10–20 km autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 57 re p ro : oto F x 2

Sõmerpalu esimeseks metsaülemaks Eesti Vabariigi loomise järel sai Voldemar (Johan Peeter Woldemar) Kaart Sõmerpalu mõisa maadest 19. sajandi lõpul. Bergmann, kes oli olnud siin metsa- ülem juba mõisaajal.

Repro Paul Reimi artikli juures olevast fotost Sõmerpalu metskonna kohta 1924. aastal ilmunud ajakirjast Eesti Mets (nr. 17/18). Foto allkirjaks on mär- gitud: „Loomulik uuendus järgulise Kaart Sõmerpalu metskonnast 1921. aastal. Märgitud on Sõmerpalu raudteejaam, raide juures kuuse-männi segametsas Tammesilla vahtkont ja metsavahi asukoht. Sõmerpalu metskonnas.” kaugusele jäävate metsade majandami- dus arvas tulundusmetsad lageraiele). tööstusele. Metsakorraldus käsitles seda ne, seda põhjendati metsaülema liialt 1933. aasta täismetsakorraldusega jagati raieviisi kui „pinnaga reguleeritud vali- suure tööpiirkonna ja alaliste metsatöö- metskond Sõmerpalu ja metskonna põh- kraiet”. Peamiselt Sõmerpalu metsandi- liste puudumisega. jaosas asunud Kooraste metsandikeks. kus lisandusid sellele veel mitmekesised Esimene tervet metskonda haa- Metsakorralduse materjalidest selgub, et turberaied, sealhulgas ka „dauerwaldi” rav lihtsustatud metsakorraldus viidi metsaülem jätkas raieviiside määramisel raieviis. Lageraiete korral vähendati Sõmerpalus läbi 1922. aastal. Ilmselt jäärapäiselt oma joont. Nii konstateeri- raielangi laiust 40–10-ne meetrini ja varasemate tööde jätkamiseks ning met- ti, et peakasutusraied toimusid kohati pindala 0,1 hektarini või veelgi enam. saülema soovil lubas metsakorraldus kümneaastase perioodi vältel mitmes Eesmärgiks seati loodusliku metsauuen- kuusemajanduses rakendada laegraie- järgus, kus esmalt viidi läbi müük num- duse tagamine, mille saavutamiseks mi- te kõrval ka hajaliraiet ja teisi turb- merdatud puudena kohalikule turule, neraliseeriti vajadusel maapinda ning raiete viise (lihtsustatud metsakorral- lankide likvideerimine jäi riigi metsa- täiendati looduslikku uuendust männi-

58 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kaart Sõmerpalu metskonna lõunaosast 1933. aastal. ja kuusekülviga. malt suure eduga praktiseeritud). Sõmerpalu omandas juba 1931. aastal Tõdeti, et nt. Sõmerpalu metsandikus Vaatamata kriitikale määras 1933. ametliku katsemetskonna staatuse, seda saavutati väikeste raielankide, järguliste aasta metsakorraldus metskonna kuu- nii oma asukoha (katsemetskondadega raiete ja agara kultiveerimisega olukord, seenamusega puistud täielikult hajali- püüti katta Eestile iseloomulikumad met- kus raiestikele ja lagendikele langes vaid raiele, tähele panemata, et metsaülem satüübid), kui ka V. Bergmanni „ameti- 2% metsamaast. Samas oli aga ikkagi oli konkreetsetest tingimustest lähtuvalt kohustustest kaugemale ulatuvate har- toimunud arvestatav puuliikide vahe- sageli kasutanud hajali-, valik-, häil- ja rastuste pärast aegjärguliste raiete, hästi tus. Nii oli lehtpuude alla läinud 52% veerraiet ning viimaste kombineerimist. uuenevate kitsaste lankide jt. metsakas- I–IV boniteedi männi- ja 66% kuuse- Männimajanduses moodustas määratud vatusviiside katsetamisel”. Ettenähtud raiestikest. Leiti, et kasutatud raieviiside hajaliraie pindalalt 53 ja lehtpuumajan- katseabimetsaülemat siin esialgu ame- tulemusel oli suurenenud tuulemurru duses 50%. Metskonna hilisemad aas- tisse ei määratud, mistõttu ei jõutud oht ja üldised kulud. Lõppkokkuvõttes taaruanded näitavad, et hajaliraie tegelik hajaliraiete ja teiste metsakasvatuslike leiti, et „loomulik metsauuendus ei maht jäi kavandatust tagasihoidlikumaks, meetmete rakendamise tulemustest kok- väärigi neid suuri jõupingutusi, mis moodustades uuendusraietest keskmiselt kuvõtete tegemiseni, rääkimata juba tea- endise majapidamise ajal on tehtud”. vaid 15%. Majanduskavas soovitatud duslikele kriteeriumidele vastava katse- Metsamajanduslikult õigustatuks olnuks neljajärgulistest raietest erinevalt kasu- tegevuse organiseerimisele (Kohh 1939). vaid: a) süsteemne (turbe-)hajaliraie, tati koguni viit raiejärku. Tammesilla Kõigele lisaks siirdus V. Bergmann 1938. mille käigus kuuluksid esmalt likvideeri- vahtkonna kvartalis 136 jätkati nn. kest- aastal vanaduspensionile. misele halvem mets; b) raie-eelne maa- vusraiet siinses „dauerwaldis”, mille käi- Õigluse nimel tuleb tõdeda, et hajali- pinna mineraliseerimine; c) võimalusel gus raiuti välja okslikud, üleseisnud ja raiete ja teiste looduslikule metsauuen- kaseraiestike niitmine (mida olevat vare- noort metsa varjavad kuused. dusele suunatud raiete praktilisel ja see-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 59 alguseks, kuid muud päevakajalisemad lemustest Kuusiku metskonna (metsan- re p ro : kiired tööd (eeskätt metsakaitses) ja diku) näitel. oto muutunud poliitilised olud seda ei või- Hajaliraiet ja turberaieid laiemalt kä- F x

2 maldanud. sitleva teadusliku uurimistöö periood 1938. aastal sai Sõmerpalu uueks Eesti Vabariigis jäi lühiajaliseks, kok- metsaülemaks noorema põlve met- kuvõtete ja üldistuste tegemiseni pea- sateadlane Hans Kosenkranius, ame- aegu ei jõutudki. Samas oli kohatis- tisse seati ka katseabimetsaülem. tele positiivsetele näidetele vaatamata Kosenkraniuse ajal jätkati võimalust praktilises metsamajanduses esialgne mööda katsetöid, mille käigus rajati vaimustus nende raiete massilise raken- katseala mitmesuguste raieviiside sel- damise osas hääbumas. Kõigele lisaks gitamiseks, kus aga esimeste raiete- pakkus mõtlemisainet 1943. aasta no- ni jõuti alles 1940/41. aasta talvel. vembris Eestit tabanud suurtorm (taolist Katsete tulemused jäid läbi töötamata. varemast ajast ei mäletatud). Selle all Esialgse ja väga põgusa, visuaalsete- kannatasid eeskätt Lääne-Eesti metsad, le tähelepanekutele toetuva kokku- tormist jäi peaaegu puutumata Kagu- ja võtteni jõudis endine metsaülem juba Ida-Eesti. Kogukahju oli riigimetsades Tihemetsa metsatehnikumi direktorina. esialgseil hinnanguil umbes 430 000 Uueks Sõmerpalu metskonna metsaüle- tm, kõigi metsade osas üle 500 000 1938. aastal sai Sõmerpalu uueks met- maks sai 1942. aastal Helmut Parmas tm. Enam kannatasid läbiraiutud (sh. saülemaks noorema põlve metsatead- (hilisem tuntud metsapatoloog). Tema hajaliraiega) kuusikud, aga ka näiteks lane Hans Kosenkranius. ajal likvideeriti kaitseabimetsaülema paepealsed männikud. Tormi teele jää- koht, selle asemel võeti ametisse kat- nud Saaremaal oli kahjustusi vähe, seda seala metsnik. Vähegi arvestatavam seletati sealsete metsade tormikindluse- juures edukal rakendamisel ei paistnud katsetegevus sõja-aastail aga hääbus. ga (Kulbin 1944). silma ainult Sõmerpalu metskond. Taolisi Hans Koseknkraniuse (1943) ülevaa- Uus huvi hajaliraiete vastu ja selle töid tehti ulatuslikult juba varasemates de Sõmerpalus läbi viidud katsetöödest kampaanialik rakendamine algas 1960- mõisametsades, nagu näiteks Porkunis, andis reservatsioonidega soovituse hajali- ndate aastate esimesel poolel ja lõp- kus 1890-ndaist aastaist majandati kuu- raiele kõdunenud turbakihiga kuivenda- pes fiaskoga, seegi kord sajanditormiks sikuid pea täielikult hajaliraiega ja kus tud soodel ja vähese rohukasvuga liiva- hinnatud sündmusega 1967. aastal. see töö oli pandud kuueteistkümnele maadel kasvavais männikuis, samas kui Tulenevalt hajaliraiete negatiivsetest alalisele oskustega metsatöölisele (Sihle paremaboniteedilistesse metsadesse raja- kogemustest, on tänapäeval turberaied 1937). See oli ilmselt üheks põhjuseks, tud hajaliraie langid tuli sageli lageraiega kuusikutes laiemalt lõpetatud, võimali- miks esialgu arvati ka Porkuni metskond likvideerida. Kuuseenamusega puistutes kuks on seda peetud lehtpuu- ja lehtpuu- katsemetsade nimekirja. Eesti Vabariigi ebaõnnestusid hajaliraied üldiselt parema kuuse segapuistutes. Mõningates soovi- perioodil toodi positiivsete tulemustega boniteedilistel suure rohukasvuga maa- tavalt harvendusraiega ette valmistatud esile veel Jäärja, Roela, Kuusiku jt. mets- del, olid aga lootustandvad turbamaadel. männikasvutüüpides on hajaliraie aga kondi. Kuusiku metskonnale omistatigi Üldiselt soovitati katsetada ja kasutada igati kasutatav, kuigi selle kasutusvõi- 1937. aastal katsemetskonna staatus, kombineeritult erinevaid turberaie viise. malused turberaiete seas on kõige väik- ametisse võeti vastavat tegevust korral- Näidisobjektiks olnud nn. „dauerwaldi” semad (Laas 2012). dav katseabimetsaülem. Esialgu püüti mets oli sisuliselt valikraie objekt, selle siin selgitada loopealse metsastamise raieviisi rakendamist pidas autor võima- Kirjandus • Etverk, I. 2000. „Dauervaldist” looduslähedase metsama- võimalusi, hiljem keskenduti juba ha- likuks vaid väiksemates talumetsades. janduseni Eestis. Järelsõna. – Eesti metsad ja metsandus aastatuhande vahetusel. Akadeemilise Metsaseltsi toi- jaliraietele. Ka loodusvarade instituut Lehtpuupuistuis oli metsakorraldus sead- metised XI. Tartu, 92–102. hakkas selgitama reas turberaiete raken- nud eesmärgiks hajaliraiega kuuseena- • Juhend riigimetsa majapidamiseks. I osa. 1930. Tallinn. • Kohh, E. 1939. Metsandusliku katse- ja uurimistegevuse damisel ilmselt positiivselt silma paist- musega segapuistute loomise, tegelikult areng Eestis. – Metsanduslikud uurimused I. Tartu, 9–32. nud metskondade (Aegviidu, Avinurme, lõpetati Kosenkraniuse ajal sellest kahtla- • Kosenkranius, H. 1942. Aegjärgulistest raietest. – Eesti Mets, 1: 15–18; 2: 39–43. Audru, Kabala, Kõnnu, Märjamaa, Püssi, sena tunduvast ettevõtmisest ja keskendu- • Kulbin, K. 1944. Tormikahjustustest Eesti riigimetsade Roela, Tapa, Pärnu linnale kuulunud ti ikkagi männikutele-kuusikutele. 1943. a. 16.–17. nov. tormi mõjul. – Eesti Mets, 1: 6–7. • Laas, E. 2012. Hajali raiumisega turberaie. – Eesti Mets, 4: Viluvere metsandik) seniseid tulemusi Parim ülevaade haialiraiete rakenda- 20–34. • Meikar, T. 2000. „Dauervaldist” looduslähedase metsa- (Visnapuu 1940). Kõige enam pälvis misest pärineb hoopiski Kuusiku katse- majanduseni Eestis. – Eesti metsad ja metsandus aasta- vaimustust ikkagi Sõmerpalus saavuta- metskonnast, kus alates 1941. aastast tuhande vahetusel. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised XI. Tartu, 52–91. tu, kus metsaülemaist ainsana õnnestus sai metsaülemaks August Michelson • Michelson, A. 1944. Ülevaade turberaiete teostamisest ja V. Bergmannil ühes kohas töötada mi- (hilisem metsandusteaduskonna õppe- loomuliku uuenduse tekkimisest Kuusiku katsemetskonnas 1930.– 1943. a. – Eesti Mets, 2: 28–34; 3/4: 55–66. tukümmend aastat ning näha oma töö jõud). Viimane võttiski kokku 1930. • Riigimaade ja -metsade valitsemise ja majandamise positiivseid ja negatiivseid tulemusi. aastast alustatud hajaliraiete ja vastava juhend. 1936. Tallinn. • Reim, P. 1924. Kodumaa metsadest. Sõmerpalu mets- katsetöö tulemused, mis sai selle perioo- kond. – Eesti Mets, 15/16: 156–157; 17/18: 174–177; 19/20: 192–194; 21/22: 212–214. Kokkuvõtete tegemise aeg di turberaiete kõige teaduslikumaks ja • Saar, E. 1941. Järgulisraietest. – Metsamajandus, 3: 165– Nii metsanduslikus uurimisinstituudis põhjalikumaks käsitluseks (Michelson 168. • Schabak, E. 1933. Turberaiete teostamisest meie kuuse- (samuti katsemetskondades) kui loodus- 1944). See töö ja säilinud metsakorral- metsades. – Eesti Mets, 1: 4–9. varade instituudis tulnuks haialiraiete duse materjalid aastaist 1920, 1928 ja • Sihle, V. 1937. Kuuse loomulikust uuendamisest. – Eesti Metsanduse Aastaraamat VIII. Tartu, 24–29. ja muude turberaiete osas jõuda esialg- 1946 annavad huvilistele ilmselt parima • Visnapuu, J. 1940. Loodusvarade Instituudi metsandusli- sete kokkuvõteteni 1940-ndate aastate ülevaate hajaliraie rakendamisest ja tu- kust uurimistööst. – Eesti Mets, 10: 386–389.

60 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri erakogu : oto F

1921. aastal on Apnassaare põlistamme all (vasakult paremale) Gerhard Kremser, Andres Mathiesen ja metsavaht Jakob Persim. 140 aastat Gerhard Kremseri sünnist Gerhard Kremser oli kauaaegne metsaülem Kastre-Peravallas – hilisemas Tartu ülikooli õppe- ja katsemetskonnas.

Heino Kasesalu, metsandusloolane

Kooliaastad Eestis ja Saksamaal vusel. Juhtides kahe aastakümne vältel ka gümnaasiumi lõpueksamid. Aastail Eesti vanema põlvkonna metsaülema- Kastre-Peravalla metsade majandamist, 1893–1894 õppis Gerhard Kremser te hulgas on Gerhard Kremseri nimi aitas ta luua seal eeldusi õppebaasi praktilist metsaasjandust Kastre mõisa suhteliselt vähem tuntud. Võib-olla on rajamiseks. metsaülema E. Fricke juures. Seal selle põhjuseks asjaolu, et tal puudu- Gerhard Kremser (täieliku nimega algas tema esimene tutvus oma tulevad trükis avaldatud tööd, mis oleks Gerhard Johannes Alexander) sündis vase töökoha metsadega. Pärast lühi- teda laiemalt tutvustanud. Ometi on G. 7. juulil 1873 Viljandis vennastekogu- ajalist sõjaväeteenistust jäägripataljonis Kremseri tegevus Eesti metsanduse aja- duse õpetaja Eduard Kremseri noorima Ortelburgi linnas Ida-Preisimaal õppis loos olulise tähtsusega. Ta töötas ligi- pojana. Alghariduse omandas ta kodus, ta aastail 1895–1897 Eisenachi metsa- kaudu kakskümmend aastat metsaüle- aastail 1883–1885 õppis Rakveres akadeemias, kus omandas metsateadla- mana Kastre-Peravallas, millest 1921. saksa kreisikoolis. Koolitee jätkus ven- se kvalifikatsiooni. aastal sai Tartu ülikooli õppemetskond. nastekoguduse pedagoogiumis Niesky Selles, et just nimetatud koht valiti linnas Saksimaal ja Preisi kuningli- Tööaastad Kastre-Peravallas metsaosakonna õppe- ja katsebaasiks, kus gümnaasiumis Brombergi linnas Pärast metsaakadeemia lõpetamist asus oli suur osa ka Gerhard Kremseri tege- Lääne-Preisimaal. Viimases sooritas ta Gerhard Kremser 1897. aasta mais

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 61 Sel ajal rajati Järvselja–Haavametsa nad koos lahkuvate Saksa sõjaväelaste- tee. Suurematest hoonetest valmisid ga Saksamaale, sealt edasi Böömimaale. erakogu : siis Jahiloss (1912) ja selle lähedal olev 1920. aastal pöördusid nad Eestisse oto

F tall koos tõllakuuriga (1913). Rõkkas, tagasi. x 2 Liispõllul, Järvseljal ja Haavametsas Gerhard Kremser võeti tööle vahepeal ehitati tööliselamud koos kõrvalhoo- moodustatud Kastre riigimetskonna netega. Metsakultiveerimise osas viis abimetsaülemana asukohaga Järvseljal. Gerhard Kremser sisse mitmeid uuen- 1921. aasta aprillis moodustati endi- dusi, sest vahepeal olid selgunud varem se Kastre-Peravalla metsandiku baasil tehtud vead. Kui eelmistel aastatel kul- Tartu ülikooli õppemetskond ja selle tiveeriti kuuske peamiselt külvi teel, siis juhataja Andres Mathieseni ettepane- nüüd hakati kuuske istutama koolitatud kul nimetati Gerhard Kremser 20. mail taimedega. M. Maurachi ajal oli metsa- 1921. aastal õppemetskonna metsaüle- kultiveerimisel kasutatud ka üheaastasi ma kohusetäitjaks. Sellel ametikohal seemikuid, nüüd leidsid kasutamist ai- töötamise aeg jäi tal aga lühikeseks. nult kaheaastased. Vahepeal olid Pungari omaksed vahe- Metsakülvi puhul vähendati oluliselt juhtumi uuesti üles võtnud, mille põhjal külvinormi. Võrreldes eelneva perioodi- algatatud kriminaalasja tõttu keeldus ga vähenes keskmine aastane seemne- ülikooli nõukogu Gerhard Kremserit Gerhard Kremser Kastre-Peravalla tarvitus ligikaudu kolm korda. Hariliku ametisse kinnitamast. Endisel kaua- metsaülemana. kuuse ja männi seeme püüti varuda aegsel metsaülemal oli metsaametnike, võimalikult oma metsast, varem osteti tööliste ja ümberkaudsete elanike hul- peamiselt väljastpoolt. Alustati metsa- gas aga suur poolehoid ja nii koostati heinamaade kultiveerimist ja rajati ar- kollektiivne palvekiri ülikooli valitsu- vukalt segakultuure. Jätkus huvi võõr- sele sooviga Kremser tööle edasi jätta. puuliikide kultiveerimise vastu. Uute Palvekirjale kirjutas alla üle 120-ne liikidena istutati Järvselja metsa siberi, inimese. Ka kohtu poolt tuli õigeks- sitka ja torkavat kuuske, euroopa, siberi mõistev otsus. Gerhard Kremser oli aga ja palsaminulgu, harilikku ebatsuugat neist sekeldustest ilmselt tüdinenud ja ja keerdokkalist mändi. Lehtpuudest ta kirjutas ise omal soovil lahkumisaval- püüti kasvatada harilikku pööki ja hari- duse. Selle põhjal vabastati ta alates likku valgepööki. Jahilossi juurde rajati 1. maist 1922. aastal õppemetskonna üsna suur hariliku ja siberi kuuse sega- teenistusest. kultuur. Seoses sellega, et hakati kasu- tama otstarbekamaid kultiveerimisvii- Riigimetsateenistuses se, vähenes oluliselt metsakultuuride Pärast Kastre-Peravallast lahkumist töö- hukkumise protsent. Kui varem töötati tas Gerhard Kremser mõnda aega Tartus metsa üles peamiselt valikraiena, siis eraettevõtetes. 1924. aastal nimetati ta 1907. aastast alates suurenes oluliselt Triigi metsaülemaks, järgmisel aastal lageraiete osatähtsus. Lõpetati kuuse kutsuti aga tööle metsade peavalitsus- uuendamine turberaie teel. se. Seal oli ta algul metsainspektor, Gerhard Kremseri töötamise ajal suu- alates 1928. aastast aga metsakasutuse renesid metskonnas tunduvalt kulutu- osakonna juhataja. 1931. aastal läks ta sed jahimajandusele. Metsavahtidele omal soovil Aakre metskonda, kus töö- Gerhard Kremser Aakre revidentmet- hakati tasu maksma röövulukite hävita- tas revidentmetsaülemana kuni 1938. saülemana 1938. aastal. mise eest. Ümberkaudsetele talumees- aastani. Samal aastal annetati talle tele maksti kahjutasu metskitsede poolt Valgetähe teenetemärk. 1941. aasta äralõhutud heinakuhjade eest. veebruaris lahkus Gerhard Kremser tööle Kastre-Peravalla metsaülemana, Kastre-Peravallas oli pidevalt metsa- koos perekonnaga Saksamaale. Seal vahetades sellel ametikohal välja oma vahiõpilasi, kes said siin erialase ette- töötas ta mõnda aega metsakorralduse eelkäija Martin Maurachi. Viimane oli valmistuse. alal ja jäi siis pensionile. seal metsaülemaks alates 1883. aastast, Gerhard Kremser suri 21. juunil 1957 pannes aluse nende metsade eesku- Segaduste aastad 1917–1922 Alam-Saksimaal Gifhorni maakonnas julikule majandamisele. Ta rajas kui- 1917. aasta lõpul võtsid kohalikud Ehmeni külas. vendussüsteeme, ehitas metsateid ja punased metskonnas võimu üle, kus- Tema kohta kirjutas Bernhard vajalikke hooneid metsavalveametni- juures „metsaülemaks” määrati keegi Tuiskvere 1953. aastal ajakirjas Eesti kele ning alustas metsakultiveerimist. Pungari-nimeline metsatööline. Tema Metsamees Eksiilis: „Kõik, kel on olnud Gerhard Kremser jätkas M. Maurachi võimult kõrvaldamisel tekkis hiljem rü- õnn töötada koos G. Kremseriga rii- alustatud töid ja viis sisse ka mitmeid selus, mille käigus nimetatud isik sai gimetsaametnikuna vabal kodumaal, uuendusi. Kuivendustööde tempo mõ- surmavalt haavata. Et oli karta kätte- mäletavad teda kohusetruu ja väga as- nevõrra aeglustus, sest üha rohkem maksu punaste poolt, lahkus Gerhard jatundliku ametnikuna, sirgjoonelise ja tähelepanu hakkas nõudma juba ole- Kremser koos perekonnaga Järvseljalt õiglase ülemusena, tubli metsamehena masolevate kraavide puhastamine. Tartusse. 1918. aasta lõpul siirdusid ja toreda töökaaslasena.”

62 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri uudiskirjandust

Eesti pargid 2

Üldkoostajad Olev Abner, Silja Konsa, Jälle muutused Piret Palm, Urve Sinijärv ahju, et ei saa korraks tulevik- öödunud aasta lõpus ilmus ku, et ajas kaugemalt vaadata, kirjastuselt „Varrak” järg mis Eestis hetkel toimub. Alles suurteosele, kaheköitelise- aja möödudes võivad sündida le kogumikule „Eesti pargid”. Küldistused, millel ka tõepõhi all. Selle MKeskkonnaministeeriumi ja muinsus- võib aga ära tunda, et miski suurem kaitseameti koostöös valminud esindus- liikumine käib. Kui riiki üldisemalt liku teise köite autoreid on kokku üle vaadata, hakkab pealispinnal silma veerandsaja. Suureformaadiline 647-le- pinev koht, kus käib pingutus omava- heküljeline teatmeteos viib lõpule esi- litsusüksusi vähendada ja seniseid eri- meses osas alustatud süstematiseeri- nevaid liikumisi ühtlustada. Kui vaa- tud ülevaate kaitsealustest parkidest. data metsandust, hakkab pealispin- Käsitletakse nii loodus- kui muinsus- nas silma otse vastupidine liikumine, kaitse all olevaid parke kümnes maa- näiteks metsaühistute väljaastumine konnas. Iga pargi puhul tutvustatakse üleriigilisest liidust. Metsandus on riigi selle ajalugu, kujundust, hetkeolukorda tasandilt kohalikule lähemale kolinud ja taimestikku. Omaette teema on raa- uurimustele ja koostamise käigus teh- ka jahinduses, kus nüüd on maakond- matu illustratsioonid. Leidub ohtralt tud välitöödele. Ei puudu allikate kir- likud jahindusnõukogud. Ja teatud põnevaid ajaloolisi jooniseid, kaarte, janduse loend, parkide ja isikuregister. lahknemine on toimunud erametsan- fotosid mõisahoonetest ja parkidest. Teos on ammendamatu teatmeallikas duses riigi tasandil sellega, et eramet- Nende kõrval on tänapäevased skeemid igale ajaloo-, pargiarhitektuuri ja dend- saliit ja erametsakeskus on tõmmanud ja kaunid fotod. Kirjeldused tuginevad roloogiahuvilisele. endi vahele selge piiri – kui varem oldi ajaloolistele allikatele, varasematele Hendrik Relve internetis koondunud ühele kodulehe- le (kõik Eesti erametsanduse heaks), siis nüüd ollakse eraldi, ajades „ainult DVD film „Puhtama tehnoloogia režissööripool- oma asja” ... Riik oma haldusreformiga poole” set hinnangut. näib järgivat turumajanduse reegleid, Vaid üks on filmi kuid initsiaator istub kabinetis. Pigem Film DVD-l, režissöör Marek Muiste vaadates selge tundub metsandus oma liikumistega – metsal on sel- olevat rohkem demokraatia teel. öödunud aasta lõpus valminud les Euroopa re- film kannab inglise keeles nime gioonis tänaseni Viio Aitsam, „Towards the Cleantech” ja sel- mitmekülgne ja Maalehe Metsalehe toimetaja lel on olemas ka eestikeelsed oluline roll. Film Msubtiitrid. Sisuks on tänapäeva elu- on valminud rah- ar h iiv jõuline puidumajandus. Film koosneb vusvahelises koos- : oto suurest hulgast intervjuudest metsa- töös ja seda on toetanud Euroopa Liit. F sektori erinevate inimestega. Arvamusi Inglisekeelset versiooni saab vaadata esitavad mitte ainult eesti, vaid ka internetist aadressil http://www.you- läti ja rootsi metsanduse asjatundjad. tube.com/watch?v=RUIp2zh0JH0 Arvamused ja seisukohad on erinevad. Neid ei püüta ühtlustada ega anda Hendrik Relve

Eesti turbasamblad ki õrn lootuskiir. nult luup, vaid ka mikroskoop, on äkki Selgub, et turba- siiski võimalik liik kindlaks määrata. Autorid Kai Vellak, Nele Ingerpuu, Edgar sambla liike on Raamatust saab ka ülevaate turbasam- Karofeldt Eestis 38, seega malde paljunemisest, nende ökoloo- mitte väga palju gilistest nõudlustest, kasutamisest ja änavu Tartu ülikooli kirjastuse rohkem kui näi- ohustatusest. Muuseas saame teada, et poolt üllitatud 136-leheküljeline teks pajuliike. Iga mõne rabas kasvava turbasambla võsu raamat käsitleb turbasamblaid, turbasambla liigi iga võib ulatuda sadade aastateni, nii- sammalde perekonda, millist on kohta on esitatud siis suisa põlispuu eani. Turbasamblad Tsuhteliselt kerge eristada teistest sam- levikukaart, põh- on ju niisketes metsades üsna tavalised. maldest, kuid mille liikide määramine jalik kirjeldus, Kindlasti tasub metsamehel neid seni- on mitte ainult metsameestele, vaid joonised ja fotod. sest põhjalikumalt tunda. ka enamikele botaanikutele paras väl- Kui selle raamatu abiga taime väga jakutse. Raamatut lugedes tekib siis- hoolega uurida, võtta appi mitte ai- Hendrik Relve

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3/2013 eesti mets 63 sünnipäevad

ere tal 1992 riigiettevõtte Eesti Riigimetsad P haldusnõukogu liige. Suureks panu-

Metsaseltsi auliige professor üri

: J seks kodumaisesse metsateadusesse sai oto

F tema teadustöö kokkuvõtte, raamatu „Puiduteadus” eestikeelse tõlke avalda- Endel Saarman 90 mine 1998. aastal (rootsikeelne origi- naal „Träkunskap” ilmus 1991. aastal). heksandal augustil täitus ümmar- tuse omanike Raamat pani aluse kaks korda paksema gune aastaring väliseesti ühel tun- liidu (SSIF) samanimelise teose ilmumisele 2006. tumal ja väljapaistvamal puidutead- peainsener. aastal (täiendanud ja toimetanud Udo lasel Rootsis. 1941. aastal asus ta 1988. aastal, Veibri). See 560-leheküljeline teos on tä- ÜTallinna tehnikaülikoolis õppima masina- kui Stockholmi kuninglikus tehnikaüli- naseni heaks käsiraamatuks ja informat- ehitust, 1944. aastal emigreerus Saarman koolis avati puidutehnoloogia professuur, siooniallikaks igaühele, kes huvitatud sõja jalust Rootsi. 1957. aastal lõpe- valiti Endel Saarman seitsme kandidaadi puitmaterjali ehitusest, omadustest ja tas ta tsiviilinseneri kutsega Stockholmi hulgast uue õppetooli esimeseks profes- õigest kasutamisest. kuningliku tehnikaülikooli. 1962. aas- soriks. 1988. aastal siirdus ta pensionile. Endel Saarman on alati olnud silma- tal kaitses ta edukalt väitekirja teemal Endel Saarman on rahvusvahelise paistev õppejõud ja oraator, lahke ja „Okste mõju liimpuidust konstruktsioo- haardega teadlane ja organisaator, osa- abivalmis teoinimene. Omalt poolt ei oska nide survetugevusele”. Aastatel 1957– lenud mitmetest IUFRO ülemaailmsetest soovida muud, kui et astu ikka edasi, kuni 1964 töötas ta peamiselt puiduteadlase kongressidest. Ta on ka aktiivselt osa võt- jõuad sajani; siis peatu korraks ja astu ja õpetajana erinevates uurimisasutustes. nud mitmete seltside ja ühingute tööst. ikka edasi! Aastatel 1964–1966 oli ta Lundi põllu- Ta on avaldanud sadu artikleid ja ligi 30 Kolleegide nimel majandusehitiste instituudi uurimistööde teadustrükist. 1991. aastal külastas ta Kaupo Ilmet, juhataja, 1966–1980 Rootsi puidutöös- esmakordselt taas kodumaad ja oli aas- metsaseltsi auliige

pidanud arvestust meie mardikaliste liigi-

Metsamehest mardikateuurija ool m a lise koosseisu üle, tema andmeid nende V levikust ja uutest liikidest on võetud arvesse alo K

: Põhjamaade ja Baltikumi mardikaliste kata-

oto loogide koostamisel. Ilmar Süda 50 F Kui tänapäeva teaduskorralduse süs- teem ja projektibürokraatia tegelikku en- irumaa metsameeste suguvõsast pärit, olude kiuste on tomoloogiat päris välja ei sureta, siis ehk EPA-st aastal 1986 metsamajanduse Ilmar püüdnud jõutakse ka meil sinna, kuhu meie naabrid inseneri ja Tartu ülikoolist 1994 zooloo tegeleda püsivust ja järjepidevust nõudva soomlased, rootslased, lätlased ja leedu- giamagistri diplomi saanud entomo- valdkonna – faunistikaga. Ta on uurinud lased juba mõne aja eest on jõudnud – loogV Ilmar Süda jõudis 21. juulil oma esime- mardikaliste liigirikkust ja levikut, avalda- oma mardikaliste kataloogi koostamiseni. se juubelini. Ilmari teadustöö putukate uurinud artikleid haruldastest ja kaitsealustest Jõudu selleks! misel sai alguse metsainstituudi metsakaitse liikidest, teinud mardikaliste seiret Virumaa Kolleegide nimel osakonnas ja jätkus maaülikoolis. Heitlike põlendikel ja Läänemere saartel. Ilmar on Kaljo Voolma

in memoriam

janda lapsena. Simunas alustatud kooli- Erametsakonsu- erakogu Väärikas metsamees tee jätkus Tartu 1. keskkoolis, praeguses lendina tulid : oto Hugo Treffneri gümnaasiumis. Sealt edasi uued väljakut- F oli nii haridus- kui ka elutee kindlalt seo- sed ja ka uued tud metsaga. Õpinguaastatel 1966–1971 katsumused. EPA metsamajanduse osakonnas oli Vello Vello jäi alati Vello Alber meie esimene kursusevanem: linnapoisina päikesepoisiks, viis ta meid, valdavalt maalapsi, kurssi kes suutis ka 28.01.1946 – 16.08.2013 Tartu eluga. Ta oli alati sõbralik ja hooliv, elu kõige mus- kel oli oskust nii rääkida kui kuulata. tematele päe- 6. juulil 2013. aastal lõppes Vello Pärast stuudiumi lõpetamist sai Vellost vadele leida Alberti maine tee. Saadetuna lähe- pikkadeks aastateks Taagepera sovhoo- positiivset tä- dastest, arvukatest kolleegidest ja si metsakasvataja. Aegade muutumine hendust. Meile, kursusekaaslastele, oli ta tuttavatest, puhkab ta nüüd Simuna tõi kaasa probleeme pere- ja tööelus. oma huumoriga vürtsitatud elutarkusega 1kabeliaia puude all. Pärast vanemate surma pöördus Vello ikka toeks. Vello Alber sündis 28. jaanuaril 1946. 1986. aastal tagasi kodukohta ja alustas Kursusekaaslaste nimel aastal Võivere küla Jõhvika taluperre nel- algusest. Ta lõi uue pere ja sai uue töö. Vaike Pommer

64 eesti mets 3/2013 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eesti Looduse fotovõistlus 2013

Tähtajad Võistlusfotod palume üles laadida Eesti Looduse kodulehel 1. septembrist 1. oktoobrini 2013. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada oktoobri lõpul Eesti Looduse kodulehelt www. eestiloodus.ee.

Nõuded fotole Foto peab olema tehtud Eestis ning sellel jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad omaette noorte kategooriates (koduloom ja aiataim). Maastikupilte võistlusel ei hinnata, küll aga äratuntavaid kaitsealade pilte (Vikipeedia eriauhind, autor lubab selle kategooria pildid CC SA-BY 3.0 litsentsi alusel Vikipeedia pildipanka Commons). Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt mää- ratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendu- sega JPG või TIFF. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias ning kategooria peab olema mää- ratud õigesti.

Kategooriad Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu järgmistes kategooriates: aasta lind, käituv loom, väike loom (lähi- või makrovõte), veeloom, väike taim (lähi- või makrovõte), vee- taim, Eesti kaitsealad (Vikipeedia eriauhind) ja 2012. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafoto peaauhinna elurikkus (keskkonnaministeeriumi eriauhind). Mati Kose Ainult noorte kategoorias on eriauhind aiatai- me ja kodulooma, sh lemmiklooma pildi eest. Toetajad: Hulganisti eriauhindu jagavad korraldajad.

Fotode saatus Korraldajatel on õigus auhinnatud fotosid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte võivad korraldajad tasuta kasutada võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, ettekanded jms).

Lisainfo: www.eestiloodus.ee e-post [email protected] tel 742 1143 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri LOODUSKALENDER.EE