Koduvalla Sõnumid

VINNI VALLA LEHT NR 3 APRILL 2010 Vinni vald Vinni vald esitas moodustas alaliselt KIK-le ulatusliku tegutseva veemajandusprojekti Vallavalitsus esitas veemajandusprojekti taotluse kriisikomisjoni Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) valla veemajandusprojekti kaasrahastamiseks. Vinni vallavalitsus moodustas alaliselt tegutseva Vinni valla kriisikomisjoni ja kinnitas kriisikomisjoni Asumid, kus on kavandatud vee- ja kanalisatsiooni- põhimääruse. trasside rekonstru-eerimine on: Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela ja Tudu alevikud ning Vetiku, Kakumäe, Kadila ja Küti Vinni valla kriisikomisjon on alaliselt tegutsev külad. komisjon kriisireguleerimisalase tegevuse korraldamiseks Summa, mis on algselt tööde maksumuseks kalku- omavalit-susüksuse territooriumil. leeritud, küünib 37 miljoni kroonini, millest Vinni valla osa oleks Kriisikomisjoni moodustamise laiem eesmärk on umbes 6 miljonit krooni. elanikkonna kaitse ja heaolu korraldamine omavalitsuse Kavandatud töödest, mis ei hõlma kõiki olemasolevaid territooriumil inimeste ja vara suurema turvalisuse trasse ja rajatisi, on: Küti külas kortermajade veetrassi välja- loomiseks läbi ennetustöö. Samuti õnnetustele ja vahetamine; Kadila külas veetrassi vahetus ja uue puurkaevu sündmustele reageerimise suurema võimekuse loomine rajamine; Kakumäe külas veetrassi vahetamine; Vetiku külas omavalitsuses. veetrassi vahetamine, reoveepuhasti ja kanalisatsiooni raja- Kriisikomisjoni moodustamise põhjuseks on võime- mine; Tudus kahe puurkaevpumpla rajamine ja veetrasside kuse loomine täita omavalitsusele pandud ülesandeid ka vahetus; Roelas kahe puurkaevpumpla, veetrassi, reovee- tavaelust erinevate sündmuste korral (õnnetuste, hädaolu- puhasti ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; Viru-Jaa-gupis kordade, esmatähtsa/elutähtsa teenuse katkemisel). Kriisi- veetrassi, reoveepuhasti ja kanalisatsiooni rekonstruee- komisjoni tähelepanu all ei ole mitte ainult suurõnnetused rimine; Pajustis veetrassi ja kanalisatsiooni rekonstruee- ja katastroofid, vaid omavalitsuse mõistes suuremad ja rimine; Vinnis ühe puurkaevpumpla, veetrassi ja kanalisat- paljudele inimestele mõju avaldavad õnnetused (tule- siooni rekonstrueerimine. kahjud, reostused, kaugkütte katkemine kütteperioodil, Ehituslikule küljele lisaks peab puudutama ka rahalist elektrienergiaga varus-tamise häired, liikumist takistavad külge ja seda teenuse tarbija seisukohalt. lumeolud jne), millega seoses on vaja operatiivselt Kaasrahastamise üheks tingim-seks on, et tarbijate poolt korraldada elanike abistamist. makstav veeteenus peab 30-aastasel prognoosperioodil Komisjoni koossseis on kümneliikmeline ja sinna moodustama umbes 4% leibkonna netosissetulekust. 2009. kuuluvad: vallavanem Toomas Väinaste, korrakaitseametnik aasta seisuga on vastav tase 1,1%. Valter Allika, ehitusnõunik Peep Võrk, keskkonnanõunik Vastust meie taotlusele ootame jaanipäevaks. Peeter Kalvet, sotsiaalnõunik Mirjam Selli, Viru-Jaagupi Vaive Kors, osavalla vanem Nadezda Võrno, Roela osavalla vanem Ade vallasekretär Murumägi, Tudu osavalla vanem Uno Muruvee, Vinni- Pajusti piirkonna juht Vladimir Kostap ning ülemkonstaabel Tarmo Nukka. Üldplaneering on jõustunud

Vinni valla üldplaneering kehtestati 25.02.2010.a.Vinni val- 24. aprillil toimub lavolikogu määrusega nr. 5 jõustumisega 10.märtsil 2010.a. PÕLVKONDADE KOKKUTULEK Valla ruumilise arengu keskne eesmärk ja tingimus on olemasolevate keskkonnaväärtuste hoidmine ja edasiaren- Roela koolimajas damine ning keskkonnaväärtuste kasutamine valla arengu soodustamiseks neid väärtusi kahjustamata. Päevakava: 12.00 algab registreerimine Üldplaneering ei kavanda olulisi muudatusi väljaku- junenud asustusstruktuuris. Uued elamualad on üldjuhul pla- (näitused, lõunasöök), kell 15.30 aktus, neeritud olemasolevate elamualade laiendusena, mis võimal- 18.00 pidu rahvamajas. dab maa ja ressursside ratsionaalset kasutamist. Osavõtumaks: kuni 18. aprillini Uute tootmisalade rajamisele on eelistatud olemas- 150 krooni ülekandega Vinni Vallavalitsuse olevate tootmisalade kaasajastamist ja intensiivsemat kasu- tusele võtmist. arvelduskontole nr 10502016845006 SEB Üldplaneeringuga kavandatu tagab valla asustuse, pangas, märksõna “juubel”; 24. aprillil ruumstruktuuri ja elukeskkonna tasakaalustatud ja säästliku 200 krooni sularahas kohapeal. edasiarendamise. See on aluseks sellise elu- ja ettevõtlus- Lisainformatsioon: keskkonna kujundamisele, mis loob tervislikud ja mugavad elutingimused inimestele ning väldib kahjulikku kesk- tel 329 7151, tel 329 7212. konnamõju. 2 APRILL 2010 Projektitegevusest esimeses kvartalis

Vinni Vallavalitsus otsustas I kvartalis MTÜ Roela Kodukant projektis “Roela miseks” partnerina. Projekti heakskiitmisel osaleda järgmistes projektides: Külakeskuse virnastavate saalitoolide ning finantseerimisel Kohaliku omaalgatuse soetamine” 32 200 krooniga. Vastutav isik programmi poolt rahastada projekti 2750 MTÜ Vinni Valla Noored Viru– Jaagupi on MTÜ Roela Kodukant juhatuse liige Aili Taal. krooniga. Projekti kogumaksumus on 27 750 noortetoa projektis “Viru–Jaagupi män- MTÜ Roela Rahva Maja projekti krooni. guväljak” partnerina. Projekti heakskiitmisel “Kogu pere laulupäev “Laulame koos”” ning finantseerimisel PRIA-sse Külade partnerina. Projekti heakskiitmisel ning MTÜ Roela Noortemaja projektis uuendamise ja arendamise investeeringu- finantseerimisel Hasartmängumaksu Nõukogu “Roela Noortemaja lumelaud” partnerina. toetusesse meede 3.2 projektikonkursi poolt rahastada projekti 2000 krooniga. Projekti Projekti heakskiitmisel ning finantseerimisel komisjoni poolt rahastada projekti 13 599,20 kogumaksumus on 40 580 krooni. Vastutav Kohaliku omaalgatuse projektikonkursi poolt krooniga noorsootöö projektitoetuste ala- isik on Reet Alavere. rahastada projekti 980 krooniga. Projekti eelarvest. Projekti kogumaksumus 135 991.75 kogumaksumus 9800 krooni. Vastutav isik on krooni. Vastutav isik on MTÜ Vinni Valla Noored MTÜ Pajusti Vaba Aja Keskus projek- Maire Eigi. liige Nigel David Mann. tides “Huumoripäev”, “Tantsupäev” ja “Laulupäev” partnerina. Projekti heaks- MTÜ Vinni Valla Noored projektis” MTÜ Tudu Haridus- ja Spordi-selts kiitmisel ning finantseerimisel Kultuurkapitali Noorte töötamise võimalused “partne- projektis “Tudu maadlusringi inventar” Lääne-Virumaa ekspertgrupi poolt rahastada rina. Projekti heakskiitmisel ning finantsee- partnerina. Projekti heakskiitmisel ning projekti 3000 krooniga. Projekti kogumak- rimisel programmi Euroopa Noored konkursi finantseerimisel meetmest 3.2 “Külade sumus 73 700 krooni. Vastutav isik on Reet komisjoni poolt rahastada projekti 1255.90 uuendamise ja arendamise investeerin- Aru. krooniga. Projekti kogumaksumus 25 118 gutoetus” rahastada projekti 10 575 krooniga MTÜ Roela Rahva Maja projekti “Kogu krooni. Vastutav isik on Nigel David Mann. Projekti kogumaksumus 155 753 krooni. pere laulupäev “Laulame koos”” part- Vastutav isik on Uno Muruvee. nerina. Projekti heakskiitmisel ning finant- MTÜ Roela Noortemaja projektis “MTÜ seerimisel Kultuurkapitali Lääne-Virumaa eks- Roela Noortemaja meeskonnatöö MTÜ Sõmeru Spordiklubi pro-jektis pertgrupi poolt rahastada projekti 2000 koolitus” partnerina. Projekti heakskiitmisel “Mootorsaani ja rajamasina ostmine” krooniga. Projekti kogumaksumus 40 580 ning finantseerimisel Leader projektikonkursi partnerina. Projekti heakskiit-misel ning krooni. Vastutav isik on Reet Alavere. poolt rahastada projekti 2800 krooniga. Projekti finantseerimisel meetmest 3.2 “Külade kogumaksumus 48 000 krooni. Vastutav isik uuendamise ja arendamise investeeringu- Kehala Klubi projektis “II Lääne-Viru- on Maire Eigi. toetus” rahastada projekti 30 000 krooniga. maa rahvamuusikapidu” partnerina. Pro- Projekti kogumaksumus 598 980 krooni. jekti heakskiitmisel ning finantseerimisel Kul- MTÜ Sõmeru Spordiklubi projektis Vastutav isik on Malle Rohtla. tuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi poolt “Vinni-Pajusti tammiku rajad” partnerina. rahastada projekti 5000 krooniga. Projekti Projekti heakskiitmisel ning finantseerimisel Projektis “Hooldekodu Tammiku kogumaksumus 10 800 krooni. Vastutav isik Kohaliku omaalgatuse programmi poolt raha- Kodu toetatud elamise teenuse korte- on Kehala Klubi juhataja Anne Rätsep. stada projekti 1440 krooniga. Projekti kogu- rite remont” juhtpartnerina. Projekti kestus maksumus 28 800 krooni. Vastutav isik Malle on 3 kuud alates 01.06.2010 kuni 31.08.2010. Projektis “ Vilde päev. Eduard Vilde Rohtla. Projekti heakskiitmisel ning finantseerimisel 145.sünniaastapäeva tähistamine Vinni Regionaalsete investeeringutoetuste vallas” juhtpartnerina. Projekti heakskiitmisel MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed pro- programmist rahastada projekti 31 830 ning finantseerimisel Kultuurkapitali Lääne- jektis “Õppeliikluslinnaku rajamine Vinni” krooniga. Projekti kogumaksumus 212 187 Virumaa ekspertgrupi poolt rahastada projekti partnerina. Projekti heakskiitmisel ning krooni. Vastutav isik on Tammiku Kodu juhataja 5771 krooniga. Projekti kogumak-sumus 20 021 finantseerimisel Kohaliku omaalgatuse prog- Silva Licht. krooni. Vastutav isik on Heili Pihlak. rammi poolt rahastada projekti 4156 krooniga. Projekti kogumaksumus 39 436 krooni. Vas- MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed MTÜ Tudu Maanaiste Selts “Loit” tutav isik on Gustav Saar. projektis “Vinni-Pajusti staadioni teenin- projekti “Mäleta ja jätka” partnerina. Projekti dushoone ehitamine II järk ja spordi- heakskiitmisel ning finantseerimisel Kohaliku MTÜ Vinni Valla Noored projektis tarvikute ostmine” partnerina. Projekti omaalgatuse programmi poolt rahastada pro- ”Pajusti noortemaja saali kamin” part- heakskiitmisel ning finant-seerimisel meetmest jekti 2098 krooniga. Projekti kogumaksumus nerina. Projekti heakskiitmisel ning finant- 3.2 “Külade uuendamise ja arendamise 32 081 krooni. Vastutav isik on MTÜ Tudu seerimisel Kohaliku omaalgatuse programmi investeeringutoetus” rahastada projekti 104 Maanaiste Seltsi “Loit” juhatuse esimees poolt rahastada projekti 1362 krooniga. Projekti 310 krooniga. Projekti kogumaksumus 1 043 Helve Ploom. kogumaksumus 13 620 krooni. Vastutav isik 100 krooni. Vastutav isik on Gustav Saar. on Kerdi Tude. MTÜ Johanna projekti “Pingid Roela lauluväljakule ühistegevuse arenda- Vaive Kors, vallasekretär

Vallavalitsus võttis vastu Vinni Perekodu turvakoduteenuse osutamise korra

Vinni Vallavalitsus kinnitas Vinni lastele, kes on jäänud vanemliku lastele ning võimalusel ka teiste Perekodus turvakoduteenuse hoolitsuseta või vajavad muul põhjusel piirkondade lastele. Teenust osutamise korra. Teenuse ees- ööpäevaringset kaitset. Teenust osutatakse lastele vanuses 0 kuni 18 märgiks on pakkuda ajutist kaitset osutatakse Lääne-Virumaal elavatele aastat. APRILL 2010 3 25. märtsi volikogu istungi materjale

1. Vallavolikogu otsustas muuta 10644 m2, sihtotstarve elamumaa II Vallavavalitsus. Juhid: vallavanem – Koduhoolduse osutamise tingimusi ja (001; E). ametikohti – 1, vallasekretär – 1, Vinni- korda. 3.Otsustati taotleda tasuta Pajusti piirkonna juht – 1. Nõunikud: Seletuskiri sotsiaaltööspet- Vinni valla munitsipaalomandisse ettevõtlusnõunik – 1, arendusnõunik – sialistilt Tiiu Ivanovalt: 2007. aastal, Vinni alevikus, Tamme tn 6 asuvate, 1, haridusnõunik – 1, kultuuri-, spordi kui kehtestati koduteenuste osuta- Vinni vallale kuuluvate kahe muda- –ja avalike suhete nõunik – 1, mise tingimused ja kord, oli sotsiaal- väljaku alune ja teenindamiseks va- maanõunik – 1, sotsiaalnõunik – 1, hoolekandeseaduses koduteenuse jalik maa ligikaudse suurusega 0,66 ehitusnõunik – 2, keskkonnanõunik – mõiste üldistav ning mõisted ei olnud ha; Roela alevikus, Tartu mnt 11 b 1.Vanemametnikud: pearaamatupi- sotsiaalministeeriumi poolt lahti kirju- asuva, majandushoone alune ja tee- daja – 1, vanemraamatupidaja – 2, tatud. Selle tulemusena said paljud nindamiseks vajalik maa ligikaudse registripidaja - 2, jurist - 0,5, korra- omavalitsused mõistetest erinevalt aru suurusega 270 m2; Roela alevikus, kaitseametnik – 1, IT spetsialist – 1. ning tekkisid probleemid aruannete Tartu mnt 11e, puurkaevu ja kaevumaja Nooremametnikud: sekretär-asjaajaja tegemisel. alune ja teenindamiseks vajalik maa - 1,5, sotsiaaltööspetsialist – 1, noor- 2009. aastal muudeti sotsiaal- ligikaudse suurusega, 30 m2; Roela sootööspetsialist – 1. Kokku: 23 ameti- hoolekande seadust, mille alusel Sot- alevikus, Tartu mnt 11d, majandus- kohta. siaalministeerium andis välja täpsus- hoone alune ja teenindamiseks vajalik III Tudu osavalla valitsus. Juhid: osa- tavad koduhoolduse mõisted. maa ligikaudse suurusega 340 m2. valla vanem – 1. Nooremametnikud: Koduteenuste osutamise tingi- 4.Otsustati määrata sihtots- sekretär – 1. Kokku: 2 ametikohta. muste ja korra muutmisel täiendame tarbed jagatavale kinnistule Kaku- IV Roela osavalla valitsus. Juhid: osa- toetuse saajate ringi ning täpsustame mäe külas. valla vanem – 1. Kokku: 1 ametikoht. mõisted. V Viru-Jaagupi osavalla valitsus. Juhid: 2.Otsustati võõrandada OÜ-le 5.Volikogu kinnitas Vinni valla osavalla vanem – 1. Kokku: 1 ameti- Küti Mõis Vinni vallale kuuluv katast- ametiasutuste struktuuri ja teenis- koht. riüksus katastritunnusega 90002: tujate koosseisu. Kõik ametikohad kokku - 27,5. 004:0206 (kinnistu registriosa nr I Vallavolikogu. Nooremamet- 4827631) asukohaga Vinni vald Voore nikud: volikogu sekretär – ametikohti Inga Saar, küla, lähiaadress Krepkamaja, pindala 0,5. Kokku: 0,5 ametikohta. volikogu sekretär Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Tõnu Õnnepalu luulepäeviku “Kevad ja suvi” eest

Tänavuse Vinni valla Vilde nimelise suve” peategelane pole mitte Õnne-palu, vaid kirjandusauhinna pälvis Tõnu aeg. Kuid see oleks võib-olla tõesti liiga Õnnepalu luulepäeviku “Kevad ja abstraktne üldistus. Aga kui jääda tõsiasja suvi” eest juurde, et aja paratamatu kulg on peaaegu iga Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode ja loo liikumise oluliseks eelduseks, võime Anton Nigov) luulevormis päevik on kirjutatud nentida, et päevik kui ajas toimuva 2008. aastal, peamiselt Järvamaal Esnas. ülestähendamine on seda samuti. Nii on Peeter Helme kirjutab Loo-mingus 11/ küsimused loo arengu, tema pingehetkede ja 2009: “Selle raamatu kaanele sobiks tõesti aeglasema kulge-mise perioodide, nagu ka Francoise Sagani omaaegse menuromaani tema arengu ja keerdkäikude kohta õigustatud. pealkiri. Või sobiks ka sama teose pealkirja Inimese elu on ju lugu.” ---- eestindus “Kurbus, kum-maline tunne”. Sest just kurbus on Õnnepalu luulepäeviku kandev Auväärse kirjanikuhärra sõ-nadele on noot. Kuid siin ka paralleelid lõpevad, sest üks raske midagi põhja-panevat lisada. Muudkui teos on 46-aastase erudiidi luulepäevik, teine seda, et oma silm on kuningas. aga 18-aastase tuulepea noorusvalu Auhinna üleandmine Tõnu Õn- väljendus. Ainuke siduv element on tõesti nepalule toimub kolmapäeval, 28. aprillil kurbus kõiki inimesi ühtviisi haarav tunne, mida kell 11.00 Vinni-Pajusti Gümnaasiumis. mõni lihtsalt oskab ära kasutada esteetilistel eesmärkidel. Lõpetuseks las kõlada värsiread raamatu ------lõpuosast. ühest noorest häälest, ühest noorest kirjast, Vananemise paradoks on see, ja ta tuleb sealt välja, täpselt sama Kuid kaks peamist teemat, mis tege-likult et süda on algusest peale ühe vana. rumal ja punane, moodustavad osa ühest suuremast tervikust See ei paista muidu välja, kui vanasti. elu ja surma para-tamatust ringkäigust ta on nagu maha maetud juba, kujutavad endast Õnnepalu loo selgroogu. kuskile liivade ja aastate (Tõnu Õnnepalu “Kevad ja suvi” lk 173.) Just nimelt loo, sest aeg teeb loo. Võib isegi ja pettumuste alla, min-na nii kaugele ja öelda, et “Kevade ja aga piisab ühest noorest pilgust, Heili Pihlak 4 APRILL 2010 Roela põhikooli põlvkondade kokkutuleku eel

Möödunud on 5 aastat esimesest Roela ulatuvad seinast seina. Vähemaks on ette kontsertprogramme, näidati ükstei- kooli ja Roela lasteaia põlvkondade jäänud õpilasi, kes pais-tavad silma sele oma kodumaa looduskauneid kohti kokkutulekust, mis toimus 23.aprillil erilise andekusega või või-mekusega ja kohtuti huvitavate inimestega. Projekti 2005.aastal.Nüüd, II põlvkondade teatud valdkonnas. Sellest tulenevalt on põhiline eesmärk, üksteise tundma- kokkutuleku eel 24.aprillil 2010, on aeg ka väiksemad meie võima-lused võtta õppimine läbi erinevuste, täideti. vaadata tagasi möödunud viiele aastale osa maakondlikest, piirkond-likest, Osa võeti ka keskkonnaalasest Roela Ferdinand von Wrangelli nimelise rääkimata vabariiklikest konkurs-sidest, projektist 3+3, mille kaudu süvendati Roela Põhikooli elus. võistlustest, olümpiaadidest. laste keskkonnaalaseid teadmisi, tehti Ometi on meie õpilased seda koostööd soome lastega ja saadi hea- Roela Põhikooli embleemiks on suutnud ja kohati päris edukalt. Kui võtta deks sõpradeks erinevate eesti koolide kolm sammast, mis tähistavad õppe- kriteeriumiks jõudmine 1.-10.kohale õpilastega ning Soome Kevätkummut tööd, huvitegevust ja kodukoha hoidmist. aineolümpiaadidel, siis on meie õpilas- kooli lastega Porvoos, mida ka külastati. Kolmnurksed purjed sammastel tähis- tel siin arvestatavaid tulemusi. On jõutud Samuti võeti vastu nende õpilasi ning tavad edasiminekut. Neil kolmel sambal esimese kolme hulka - ka sel õppe- õpetajaid Roelas. Projektis “Ökokratt” meie töö põhinebki. aastal - maakonnas, on isegi võite. saavutas meie kooli õpilane vabariigis Roela kool kannab kuulsa maa- Traditsiooniliselt on meie edukas peapreemia. deuurija ja meresõitja Ferdinand von valdkond kodu-uurimine. Siin on meie Edukas oli projekt Roela 765 läbi Wrangelli nime, kelle kodu asus Roelas õpilased korduvalt jõudnud vabariiklikele ainetevaheliste seoste, mis päädis ja kes pärast oma uurimisreise jõudis konkurssidele, saavutanud seal presi- ajaloopäevadega “Minu koduküla Roela siia alati tagasi. Seepärast hoiab kool dendi raamatupreemiaid, tänukirju ja 765 aastat” oma joonistuste-ja käsitöö- au sees oma nimikangelase mälestust muid auhindu. Roela kooli õpilaste poolt näitustega, kirjatöödega Roela kohta, ning tähistab igal kevadel tema koostatud kodu-uurimistööd on jääva viktoriinidega, fotonäitusega ning õpilas- sünnipäeva pidulike konverentsidega, väärtusega ning suure tähtsusega kogu konverentsiga. kus esinevad ettekannetega nii oma Roela kogukonna jaoks. Roela Põhikoolis töötab 14 õpe- kooli õpilased kui ka inimesed väljast- Roela õpilased on alati olnud tajat, mis on ühe võrra vähem kui viis poolt kooli, kaasaarvatud nimikangelase tugevad konkurendid erinevatel laulu- aastat tagasi. Meie kool võib oma järeltulijad ja Tartu Ülikooli teadlased. konkurssidel nii maakonnas kui ka väl- õpetajaskonnaga rahul olla, sest meil Head ja tihedad suhted on koolil Roelas jaspool. Meie solistid ja ansamblid on töötavad oma ala kõrgharidusega elava Wrangelli järeltulija Peter Krie- võitnud nii esikohti kui ka teisi preemiaid spetsialistid, kellest vaid ühel on lõpet- nitziga ning tema kaudu ka teiste välis- Laulukarussellil, konkursil Viru Laul, amata diplomitöö ning kaks taotlevad maal elevate pereliikmetega. Toredad Lääne-Viru Laste Laulukonkursil ja magistrikraadi.14 õpetajast töötab meil sõprussidemed sõlmiti Võrumaa mujal. Suureks tunnustuseks meie laul- 4 vanemõpetajat, kes on oma tööga Rõuge Põhikooliga, sest selle kooli jatele oli osavõtt laulu- ja tantsupeost silma paistnud ka väljaspool oma kooli. piirkonnas elas ja õppis mõnda aega 2009. aastal. Kuna väikeses maakoolis ei ole lapsena väike Ferdinand. Aastaid noppisid vabariiklikke väikesest õpilaste arvust ning nende Koolielus on muutunud nii mõn- auhindu ka meie peotantsijad. Mõned kohatistest rasketest sotsiaalsetest dagi ja koolil on, mida meenutada ja neist jätkavad edukat esinemist ka ning majanduslikest oludest tingituna mille üle heameelt tunda. praegu, õppides juba teistes koolides. palju võimalusi tippude leidmiseks, on Alustaksin aga murettekitavast Kuigi suuremateks spordisaa- meie õpetajad siiski suutnud olemas- tendentsist. Nagu kogu Eestimaal, nii on vutusteks napib meil jõudu, on selleski oleva kontingendiga küllaltki edukat tööd ka Roela kooli kõige suurem probleem vallas häid tulemusi. Kõige edukam on teha. Ei saa kuidagi nõustuda mõtte- õpilaste arvu pidev ja vääramatu vähene- olnud meie korvpallimeeskond, kes avaldusega, et Roelas ei ole vajalikku mine. Toon ära arvud, mis illustreerivad jõudis isegi vabariiklikel võistlustel intellektuaalset ressurssi. Roela intel- seda protsessi: 2004/2005. õ-a: 8 klassi- kõrgele kohale. Häid tulemusi on näida- lektuaalne ressurss on just selline, nagu komplekti (kk), 124 õpilast; 2005/2006. nud murdmaajooksjad ja suusatajad. ta on mujalgi Eesti maapiirkon-dades, õ-a: 7 kk, 114 õpilast, 2006/2007. õ-a: 7 Roela lapsed on osa võtnud pal- seepärast ei ole taolised väljaütlemised kk, 94 õpilast, 2007/2008. õ-a: 7 kk 9 5 judest erinevatest maakondlikest just kõige sobivamad. õpilast, 2008/2009. õ-a 7 kk, 90 õpilast, konkurssidest, viktoriinidest, näitustest, Tasemetöödega oleme suutnud 2009/2010. õ-a:7 kk, 78 õpilast. joonistus- ja luulevõistlustest ja neis sil- ikka olla keskmisest kõrgemal või kesk- Praegu, põlvkondade kokkutu- ma paistnud. misel tasemel ning põhikooli lõpu- leku eel, on kooli õpilaste arv 76, seega Väga edukas oli meie osavõtt rah- eksamid sooritatakse tasemel, mis 5 aastaga on jäänud õpilasi 48 võrra vusvahelises Comeniuse projektis kindlustab 9.klassi õpilaste edasi- vähemaks. See teeks kokku 3 täiesti 2006-2008. Kuna projekti eesmärgiks õppimise nii gümnaasiumis kui ka arvestatavat maakooli klassi. Kuid see oli erinevatest rahvustest noorte ja ametikoolis. Heameel on sellest, et üha on reaalsus. nende kultuuri tundmaõppimine läbi rohkem meie kooli lõpetajaid siirdub Hoolimata sellest nukrast statis- erinevuste, kohtusid meie õpilased edasi õppima meie oma, Vinni-Pajusti tikast on Roela kooli õpilased olnud mitmete projektis osalevate Euroopa Gümnaasiumi. Valdavalt tulevad nad tublid. Väike maakool ei saa endale maade õpilastega. Meie noored külas- selles tugeva tasemega koolis rahul- õpilasi valida, raske on tal neid ka oma tasid oma eakaaslasi Saksamaal, Nor- davalt või hästi toime, kuid kahjuks esi- kooli meelitada. Seepärast töötame me ras, Rootsis, Itaalias ning nemad olid neb ka suuri raskusi või lausa välja- kontingendiga, kelle võimed, iseloom, külas meie koolis. Koostati projekte, kukkujaid, mis on siiski põhjustatud käitumisharjumused ning tagapõhi videoprogramme, plakateid, valmistati rohkem nende õpilaste töössesuh- APRILL 2010 5 tumisest, kui võimekusest. Täiendavaks jaoks, mis parandas arvutiõpetuse taset Enamik õpilaskodu lapsi täida- stiimuliks paremate lõputunnistuste ja lubas vanemaid arvuteid anda õpe- vad väga korralikult koolikohustust ja saamiseks on paljudele õpilastele tajate käsutusse nende kabinettidesse saavad reeglina õppimisega hakkama. Rakvere Ametikooli taseme ning maine ja õpetajate tuppa. Nii mõnelegi neist oli kooliskäimine tõus, mistõttu on sinna pääsemiseks Meie kooliruumid on alati soojad enne meie kooli jõudmist suureks tekkinud konkurents. ja puhtad ning meie laste koolilõuna probleemiks. Meie õpetajad käivad regulaarselt ning õpilaskodu õpilaste ooted ja õhtu- Tore on tõdeda, et õpilaskodus koolitustel, mida oleme tihti tellinud ka söök maitsvad. Kooli buss on alati õpi- elevate õpilaste vanemad on huvitatud oma kooli ja oleme neile kutsunud ka laste käsutuses, ja mitte ainult: bussi oma laste käekäigust ning lastega Tudu Põhikooli õpetajaid. kasutab kogu Roela kogukond õpilaste üleskerkivaid probleeme saab lahen- Riiklik järelevalve külastas Roela veost vabal ajal. Kooli õu ja territoorium dada nii telefoni teel kui ka vanemate, Põhikooli ning kontrollis selle tööd 2007. on lumest ja prahist puhas, suvel muru kooli juhtkonna, õpetajate ja õpilaskodu aasta jaanuaris. Nädala jooksul tutvuti alati niidetud. Selle eest seisavad hea sotsiaaltöötaja isiklike kontaktide abil. koolitööga ning anti sellele hea hinnang. kooli tubli tehniline personal, keda on Õpilaskodus töötavad lisaks See tähendab, et nii õpetajad kui ka juht- kokku 7 inimest. Kooli ümbrust aitab kor- meie väga heale sotsiaaltöötajale veel kond on oma ülesannete kõrgusel. ras hoida osavald, meie lapsed oma- öökasvataja ja koristaja, kelle kohta võib Ka teiste ametkondade regu- korda aitavad jõudumööda lehtedest ja öelda, et nad on seal just need õiged laarne kontroll on olnud meie jaoks reeg- prahist koristada Roela parki ja Roelat inimesed. Sotsiaaltöötaja eestvõttel lina edukas. Rahule on jäänud nii Tervi- läbiva maantee ääri. sisustati õpilaskodu keldris spordiruum, sekaitsetalitus kui ka Päästeteenistus. 2008. aastal oli Roela kooli elus kus vabal ajal mängides ja rassides Kõik ettekirjutused oleme me täitnud omamoodi mälestusväärne sündmus- ennast maandada. tähtajaks ning ka pisemad preten- avasime kooli juurde kuuluva õpilas- Õpilaskodu tähtsust Roela koolil sioonid meie vastu on maha võetud. kodu. Vallavanem hankis haridus- jaoks ei saa alahinnata - annab ta ju mei- Kooli majanduslik olukord, ministeeriumilt vastava loa ning raha- le juurde 15 õpilast, mis on meie vähe- varustatus tehniliste- ja õppeva- lised vahendid ning sellega sai tema nevale perele suureks toeks. Samuti henditega, sanitaarne olukord ning ruu- ammune idee ellu viidud. Ehitati ümber võime uhkusega väita, et oleme suutnud mide üldilme ning õpilase-ja töötaja- ning kohandati kaks Roelas asuva koolile ja haridusele päästa nii mõnegi sõbralikkus on viimase viie aastaga tei- korterelamu 5-toalist korterit, et neis õpilase ja veel mõnegi käitumine ja nud suure hüppe edasi. oleks ruumi 20 lapsele. Sisustasime töössesuhtumine on tundmatuseni Kui rääkida kõige tähtsamast iga õpilaskodu uue ja mugava mööbli ning muutunud, ja seda paremuse poole. asutuse jaoks, siis on see tuleohutus ja inventariga ning täitsime kõik Tervi- Loomulikult on igapäevases töös turvalisus. 2007/ 2008. õppeaastal sekaitse talituse poolt esitatavad nõu- õpilaskodu lastega, ja mitte ainult ehitati koolimaja kõikides ruumides välja ded. Tulemuseks on mugavad toad nendega, palju probleeme, on vaja olnud automaatne alarmsüsteem, tänu millele kõige lastele vajalikuga, et neil oleks seal ka noorsoopolitseiga ühendust võtta ja muutus töö koolis turvaliseks ja kaits- esmaspäevast reedeni meeldiv elada. teda appi paluda. Noorsoopolitsei ja tuks. Nüüd võime öelda, et selle eesmärgi me Vinni valla konstaabel on alati valmis Kardinaalsed muutused leidsid täitsime. abistama, kuid kõige rohkem hindan ma aset õpilaste toitlustamises. Suurte Õpilaskodus on momendil 15 neid nende regulaarse profülaktilise töö renoveerimistööde tulemusena sai õpilast, kellest kuus on pärit teistest pärast, mida nad meie õpilastega täiesti uue ilme kooli toitlustusblokk. omavalitsustest. Õpilaskodu on mõel- teevad. Põhiteemaks on teadagi suitse- Renoveeriti söögisaal, köök, nõude- dud normintellekti ja tavakäitumisega tamine, millest mõned veel nikotiini pesuruum ning teised abi- ning lao- õpilastele, kellel on kodus ebatervest küüsis olevad õpilased kuidagi loobuda ruumid. Saime uued elektripliidid, uut olukorrast tingitud sotsiaalsed prob- ei taha. sisustust ning inventari. Tulemuseks oli leemid ning/või tõsised materiaalsed Roela kooli koostöö lapseva- muutumine endisest Tervisekaitse raskused normaalseks tööks ja puhku- nematega on hea. Õpetajatel-kasvata- Talitu-se kriitikaobjektist eeskujulikuks seks. Sellest olengi õpilaskodu komp- jatel on ülesanne informeerida lapse- ning nõuetele vastavaks toitlus- lekteerimisel juhindunud, kuigi eriti õpi- vanemaid nii pahandustest kui ka meel- tusblokiks. laskodu tegutsemise esimesel aastal divatest seikadest ning seda ka tehakse. Remontisime muusikaklassi, ar- sattus sinna elama ning meie kooli Koostööle aitas kaasa ka uue hoole- vutiklassi ning uue ilme said mitmed õppima õpilasi, kelle koht oleks olnud kogu valimine 2008. aastal. Hoolekogu teisedki klassiruumid ning kooli aula. pigem käitumisraskuste ja närvihäire- eesotsas lapsevanem Irina Mitiga on Osaliselt tuli remontida ka võimla tega lastele mõeldud erikoolides. tõsiselt huvitatud laste ja kooli heast põrandat. Õpetajaid rõõmustas kindlasti Sellised õpilased suunasime tagasi käekäigust ning püüab kooli igati toe- õpetajate toa renoveerimine ning selle elukohajärgsetesse koolidesse. Kogu tada. mööbli täielik uuendamine, aga ka koolikollektiivi ning õpilaskodu töötajate Roela Põhikoolile oli heaks uudi- õpetajate puhketoa-kohviruumi remont suure töö tulemusena oleme suutnud seks 2009. aastal Rakveres Lääne-Viru ning mööbli uuendamine ning vajaliku selle kodu viia tasemele, kus seal elavad nõustamiskeskuse tööleasumine. inventari lisamine. õpilased on võtnud nii õpilaskodu ja Keskust juhatab Monica Jaanimets ning Palju oleme muretsenud uusi kooli ning nende kodukorra ja seal töötavad kogenud psühholoog ning tehnilisi vahendeid-televiisoreid, DVD/ käitumisreeglid omaks, peavad neist eripedagoogid. Kohe keskuse videoaparaate, CD-mängijaid. Lisan- lugu ning tõsised korrarikkumised on asutamise järel kujunes meie koostöö dusid muusikakeskus muusikaklassile nüüd pigem erand-likud. Kooli juhtkonna väga asjalikuks ning nende abi eriti ja helitehnika aulale. Vajalikku koduteh- ja pedagoogide-abipersonali jaoks on õpilaskodu õpilaste nõustamisel on nikat sai kodundusklass, osalise re- õpilaskodu õpila-sed oma lapsed, olnud väga vajalik. mondi ja head õmblusmasinad tütar- kellele pööratakse mõnikord isegi Koolil on heanaaberlikud ja sõb- laste tööõpetusklass. Väga teretulnud oli rohkem tähelepanu kui teistele. ralikud suhted samas majas töötava uute arvutite muretsemine arvutiklassi Loe edasi lk 6 6 APRILL 2010

Haridusüritused aprilli- ja maikuus 22.aprill Jüriöö tähistamine Tudu põhikoolis. 5.-9.aprill Südamenädal Roela 20.aprill Pajusti lasteaia “Lepatriinu” 23.aprill Tudu lasteaed tähistab lasteaias. rühma etendus “Punamütsike” klubis jüripäeva tervisliku jooksuga Tudu 5.aprill Türi kolledži infotund Vinni- “Mõttelõng”. terviserajal. Pajusti gümnaasiumi 12.klassile. 23.aprill Jüripäeva tähistamine 6.aprill Piimapäev Roela lasteaias 19.-23.aprill Vinni-Pajusti Kulina lasteaias. 7.aprill Tudu põhikoolis külas gümnaasiumi sünnipäevanädal: 23.aprill Pajusti lasteaia Contra. 19.aprill keskkonnanäidendid 7.- “Mõmmikute” ja “Lepatriinu” 8.aprill Vinni lasteaias Ivar Leti 12.klassid rühmade jooksuvõistlused. teater etendusega “Tunded udus”. 20.aprill kell 9.50 lõpukell 30.aprill Tudu lasteaia nõiapiknik 8.aprill Pajusti lasteaias teater abiturientidele lõkke tegemisega Saepurumäel. “Sõna ja tants” etendus “Tunded 20.aprill kell 13.00 Playback 30.aprill Tudu kooli väikeste nõidade udus”. 21.aprill Vinni-Puhhi näidend 1.- pidu Saepurumäel. 9.aprill Vabariiklik pranglimine 6.klass 30.aprill Roela lasteaia nõiapiknik Vinni-Pajusti gümnaasiumis. 22.aprill videomeenutused 30.aprill Talgupäev Vinni-Pajusti 10. aprill III Lääne-Virumaa 23.aprill vilistlaste päev. gümnaasiumis. solistide konkurss Rakveres. 23.aprill Valla jüriööjooks. Korraldab 1.mai Tudu kooli “Teeme ära” koos Osalevad ka Vinni valla lapsed Vinni-Pajusti gümnaasium. lastevanematega. Roelast. 5.mai Tudu kooli triatlon. 12.-16.aprill Inglise ja saksa keele 20. - 22. aprill Lahtiste uste päevad 6.mai Lasteaedade kevadnäituse ainenädal Vinni-Pajusti Roela Põhikoolis (avatud näitused): avamine vallamajas. Etendus “Jussi gümnaasiumis. 22. aprill klassidevaheline vigurid”. 14.aprill Pajusti lasteaia jüriööjooks Roela koolis. 6.mai Emadepäeva kokkusaamine “Lepatriinu” rühma pereõhtu. 23. aprill “Tagasi kooli”- Roela Tudu lasteaias, laste kontsert. 19.-23.aprill Südamenädal Vinni Põhikooli vilistlased tunde andmas. 6.mai kell 18.00 emadepäeva- lasteaias. 23. aprill Jüripäeva tähistamine kogu kontsert Vinni-Pajusti 19.aprill Vinni lasteaias 1000 päeva jooksul. gümnaasiumis. sammu südame tervise heaks - 24. aprill Põlvkondade kokkutulek 7.mai Emadepäev Roela lasteaias. tulge ka lapsevanemad ja lasteaia Roela koolimajas. 7.mai Emadepäeva tähistamine töötajad. Tudu koolis.

rohke päev õpetas nii lastele kui mullegi Me ise ilutegijad... midagi: kõik päevad ei ole ühesugused, targaks ei saada vaid raamatuid ja töövi- 8. märtsil, naissugu tähtsustaval päeval, tüdrukutel kui poistel. Küünedki kaunis- hikuid täites, rohkem ei ole alati parem oli tööle minnes meeldiv kogeda, et on tasime nii tähtsa päeva puhul ära ja kui ning ühel päeval tuleb see, mida sa an- veel mehi ja viisakaid poisse, kes pole kaunid kleidikesed selga pandud, siis nad, sulle kindlasti tagasi. unustanud kaunist kommet „Head aitas kokatädi lastel endile üks kaunis Aitäh kallitele lastele, et te nii vahe- naiste-päeva!” soovida ja lilligi kinkida... pidapäevalaud sättida. tud olete. Suur tänu kolleegidele, et olete Meie väikeses lasteaiapereski oli pidu- Laste endi volditud salvrätid, ikka nõus tegevustes kaasa lööma ja päev. Tüdrukute nädala raames korral- kaunistatud ja pidusöökide ja –jooki- tänu Vinni vallale, kes meid laseb olla datud Tibipäeval said soengud sätitud dega kaetud laud oli meeldiv preemia sellise väikese, aga kodusena. erinevate juuksuri töövahenditega nii meile kõigile. Selline kaunis ja tegude- Moonika Peetso, Tudu Lasteaia õpetaja Roela põhikooli põlvkondade kokkutuleku eel Algus lk 4. Rahvamaja, millega koolil on tradit- sus, millega tuleb arvestada. Samas ei Roela lasteaiaga, raamatukogu ning sioonilised head suhted. saa leppida püüetega enneaegselt liita osavallaga. Ma tahaksin esile tõsta vallava- kõik klassid, muutes sellega hästi funkt- Mainimata ei saa jätta praktiliselt nema Toomas Väinaste isiklikku osa sioneeriv põhikool kõikide liitklassidega kooli õuel töötavat katlamaja, tänu kellele valla toetuses Roela Põhikoolile ja tema moodustiseks, mis seab kahtluse alla on meie maja soe ning esilekerkivad huvi kooli käekäigu vastu. Vallavanem on nii õppetöö kvaliteedi kui ka distsipliini pisiprobleemid leiavad kohest lahen- inimene, kellega saab arutada ja lahen- säilimise, samuti võib taoline otsus põh- damist. dada igasuguseid probleeme, nii iga- justada õpilaste äravoolu koolist. Roela noortele ja muidugi meie päevaseid kui ka raskemaid, kasvõi läbi Olen arvamusel, et 2010/2011. koolilastele ja õpilaskodu asukatele on tuliste vaidluste, kuid reeglina on õppeaastal hinnanguliselt 67 õpilasega väga tähtis, et Roelas on väga hästi temaga võimalik kompromissile jõuda. põhikool on ikka veel suhteliselt tugev töötav noortemaja, mis nüüd tegutseb Tema abi Roela kooli arengule on väga omasuguste hulgas ning ei tohiks värskelt ümberehitatud majas. väärtuslik. kiirustada otsuste vastuvõtmisega, mida Koolilastel ja noortel on, kus oma vaba Roela Põhikooli tulevikupers- hiljem tuleks kahetseda. aega veeta ning oma sõpradega kokku pektiivid ei ole nii selged, võib isegi saada. öelda, et nad on üpris ähmased. Õpilas- Ilmo Jaanimägi, Mainimata ei saa jätta ka taidlus- te arvu drastiline vähenemine on reaal- Roela Põhikooli direktor huviliste koolinoorte meeliskohta Roela APRILL 2010 7 Osale Viru-Jaagupi käsitöökonkursil “Viru-Jaagupi mustrid”

Vinni Vallavalitsus ja MTÜ Viru-Jaagupi Tööde puhul hinnatakse idee Töid hinnatakse kolmes kate- Selts kuulutavad välja käsitöökonkursi originaalsust, uut käsitlust või tehnikat, goorias: I kategooria – lapsed vanuseni “Viru-Jaagupi mustrid”, millele uut huvitavat materjalikasutust ning 17 aastat, II kategooria - noored 17- 27 oodatakse võistlustöid 20. oktoobriks toote üldist kvaliteeti ja esteetilist aastat ja täiskasvanud. 2010. välimust. Parimatele töödele auhinnad. Konkursitöid võetakse vastu 20. Konkursi eesmärk on Viru- Autor võib esitada konkursile oktoobrini 2010 kõigis valla rahvama- Jaagupi kihelkonnale iseloomulikke piiramatu arvu töid. Oluline, et neid ei jades ning raamatukogudes. Kindlasti mustreid, värve ning käsitöö- ole varem eksponeeritud ning toode lisada lipik töö pealkirja, autori nime, traditsioone kasutades luua kaas- kajastab paikkondlikku ajalugu ja/või vanuse ning kontaktandmetega. aegseid praktilisi käsitööesemeid. eripära. Heili Pihlak Kultuurikalender 13.aprillil kell 13.00 Viru-Jaagupi 23.-24.aprillil rahvamajade koolimajas eakate klubi pidu. esindused Tallinnas esimesel 15.aprillil kell 10.00 Roela rahvamajas üleriigilisel rahvamajade messil. 6.aprillil kell 11.00-13.00 Pajusti uue tööstuskauba müük. 23.aprillil kell 13.00 Tudu klubis hooajakaupade müük. 16.aprillil kell 20.00 Pajusti klubis rahvamajas jüripäeva tähistamine. 6.aprillil kell 13.00–18.00 Kadila juubeliaasta klubiõhtu, kus külas Üritus tasuta. seltsimajas pärltehnika õpituba, ju- kohaliku “Superstaari” konkursi 24.aprillil kell 18.00 Roela rahva- hendaja Irina. võitnud vokaalansambel “Pajusti majas Roela kooli vilistlaste õhtu. 6.aprillil kell 13.00 Pajusti klubis Podagra”, estraaditrupp, tants, jm. 29.aprillil kell 17.00-21.00 Pajusti eakate klubis “Mõttelõng” seletama- Laudade ettetellimine. Pääsmed klubis kõhutantsu kursus. Õpetaja tutest maailmaimedest jutustab Viru- eelmüügist 85 kr, klubiõhtul 150 kr. Almira Las Vegasest. Jaagupi koguduse õpetaja Tarmo 17.aprillil kell 18.00 Kehala klubis 30.aprillil kell 13.00 Pajusti klubi Linnas. hobide päev. Tantsuks mängib ans koristamise talgud. 6.aprillil kell 13.00 Roela rahvamajas “Twinclers”. Info ja registreerimine tel 30.aprillil kell 15.00 Viru-Jaagupi külas Paekaevu Aia perenaine Küllike 5554 0294. koolimaja koristustalgud. Saarna, kes räägib tervislikust toitu- 17.aprillil kell 13.00 Pajusti klubis III 30.aprillil kell 12.00 Roela misest, loodustoodetest. Samas maakondlik vokaalansamblite päev. rahvamajas MTÜ Johanna & võimalik osta loodustooteid, teesid 18.aprillil Pajusti estraaditrupp külas sõbrad käsitööpäev “Looduses ja jm kasulikku. Rakvere “Kuukiire” klubis. koduaias”. 7.-20.aprillil Pajusti klubis Targu 18.aprillil kell 11.00 Roela rahvamajas 2.mail kell 16.00 Roela rahvamajas Talita poekottide kaunistamise kõhutantsu pühapäevak. Jane Paberit tel lugemisaasta suur kevadkontsert. konkursi näitus. Avatud tööpäevadel 514 2823. 4.mail kell 18.00 Roela rahvamajas kell 11.00-19.00. 20.aprillil kell 13.00 Pajusti klubi MTÜ Roela Kodukant ümarlaud. 10.aprillil kell 11.00-13.30 Pajusti eakate klubis “Mõttelõng” kuu 12.mail kell 19.00 Roela rahva- klubis maakondlik seeniortantsu- sünnipäevalapsed. majas Airi Allvee ja ansambel juhtide õppepäev. 20. aprillil kell 13.00-16.00 Kadila Airipos kontserdiga “Siis, kui sirel 10.aprillil kell 10.00 Roela rahva- rahvamajas pärastlõuna proua Õie valge”. Pääsmed eelmüügist 100 ja majas müügipäev – misjonikaup Nappu seltsis. 85 kr, kontserdipäeval 120 kr. Info ja Norrast ja Rootsist. Eriti lai valik 20.arillil kell 13.00 Roela rahvamajas tellimine: 527 3878 alates 20.aprillist. naistele ja lastele! eakate klubi “Remmelgas” üldkoosolek. 16.mail kell 12.00 Roela rahvamajas 10.aprillil kell 12.00 Roela rahvamajas 21-28.aprillil Pajusti eakate klubi MTÜ Kodukant kümne küla päev. MTÜ Johanna & sõbrad laulupäev. “Mõttelõng” liikmed Hollandis lillenäitusel. Nalja nabani ehk Aadama küljeluu (Väike lugulaul Pajusti naljapäevast) Kadila ja Kunda klubi esines kui vahva pubi. Minna, või ehk mitte minna, Oma klubi naljaninad aga jalad viisid sinna - olid vahvad - tee või tina. saali, kus käis märtsimärtsiball, Ülle Rajamart see suunas - teisisõnu – naljatrall! mikrofon ju teda kuulas See neil ammu tavaks juba: pidu sujus päris pikka, etteasteks pole vaja luba. anekdoote jagus ikka. Ümberkaudu rahvast vooris, Saal see rõkkas naerukajast, oli vanu kui ka noori. kahju polnud sellest ajast. Naised meesteks, mehed naisteks - Kes veel öelda julgeks seda - pepud-kõhud veidralt paistes, eestlane, sa tuim ja kida! seljas imevahvad rõivad, parukates tantsu lõivad. Ella Kraav 8 APRILL 2010 Loodusest saadud elamusi ei asenda lapsele miski

Märtsi lõpus toimus Väike-Maarja rahvamajas 14. maakonna alus-hariduse konverents. Seekordse, lapse ja loo- duse teemalise konverentsi korraldas Väike-Maarja lasteaed. Konverentsi peakülaline oli Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal, kes tutvustas loomaaia olemust, rääkis loomaia kohast täna- päeva linliku eluviisiga inimese elus ja looma- dega suhtlemise tähtsusest lastele. Mati Kaalu sõnul suhtuvad inimesed loomaaedadesse kaheti. Ühtede arvates on loomaaed on kõige jubedam loomade vangis- hoidmise koht, teistele pakub aga põnevust. Igavus ahistab Mida aga loomad tegelikult vajavad? 40-aastase loomaaedniku staaþiga Mati Kaalu sõnul on loomadele nende elementaarseks põhivajaduste rahul-damiseks vaja eelkõige toitu ja liikumist. „Neile ei ole põhiprobleem mitte ruumi suurus, vaid see, mida teha oma pika päevaga. Nende õnneks tuuakse neile iga päev lõbustamiseks näha inimesi.“ Ta tõi näite vanast loomaaiast, kus kord tuli loomadel elada mõnda aega piirde Oma panuse annab ka Tallinna looma- Emakeele ja matemaatika ainesekt- purunemise tõttu ilma piirdeta. Ükski loom ei aed, kes on koordineeriv loomaaed euroopa siooni tööst andis ülevaate Heli Arge Vinni tulnud oma piiridest välja. Teisel korral oli tuli naaritsa taastamise projektis. Tänaseks on lasteaiast. seoses suu- ja sõrataudiga panna loomaaed Hiiumaal tekitatud euroopa naaritsa tehis- Alushariduse ainesektsioonid olid pooleks aastaks külastajaile kinni. Loomad aga asurkond. koostanud konverentsi puhuks õppemater- ootasid iga päev, kuhu inimesed täna jäävad. Loomaaiad tekkisid koos linnalise jalidest näituse ning CD-le kogunud laste- Loomad võtavad piiret kui abimeest, mis kait- eluviisi tekkimisega aednikke abistavaid õppematerjale. seb looma inimese eest. Tallinna loomaaed on 70 aastat vana, Frank- Mudilane teab kõike?! Kui ka loomaaias võib olla mõni puur furdi oma 250-aastane. Mida suurem on linn, Teine külalisesineja oli Sagadi looduskooli loomale liiga väike, saab loom oma liikumis- seda rohkem on seal loomaaedu. tulihingeline toetaja Marko Pomerants. vajaduse ikkagi kätte. On leitud, et näiteks 4 Inimese töövõime taastub loodus- Pomerants rääkis alushariduse õppekavade m² suuruses ruumis liigub ilves päevas 16 km. keskkonnas kuus korda kiiremini kui mistahes põhjal konkreetsete näidete varal, kuidas eel- Loomadele on liikumine sama, mis linnalises keskkonnas. Mida linnastunum dataksegi, et kooliminev laps on teadmistelt inimesele käik jõusaali. Looma jaoks on ruumi keskkond, seda enam vajab inimene enda üm- targem kui keskmine täiskasvanu. suurusest olulisem, kuidas tema ruum on ber töövõime taastamiseks looduslikke kesk- Tema näidete põhjal peab kaheaas- sisustatud. kondi - looma- ja botaanikaaedu. tane laps suutma vahet teha autol ja bussil. Loomaaedadel on neli peamist Tallinna loomaaias on ka laste-looma- Kolmene peab lisaks teistele teadmistele juba tegutsemissuunda aed, kus lapsed saavad loomadega suhelda, oskama viia prügi kokkulepitud kohta. Neljane Loomaaed kui saatkond. Loomaaed on nagu nende eest hoolitseda. Lastele on loomadega peab vahet tegema okas- ja lehtpuudel, viiene metsaelukate saatkond inimeste juures, kus suhtlemine on normaalseks arenguks vajalik. oskama ületada tänavat, kuuene peab teadma, loomaaiatöötajad tutvustavad oma asukoha- Kel pole loomadega kokkupuudet olnud, neist miks loomad ja taimed vajavad valgust, seits- maa loomi samuti kui saadikudki oma maad ja võivad areneda anomaaliatega inimesed. mene aga tundma maavarasid... kultuuri. Loomaaia tase näitab asukohariigi Õue minnes keerakse looduse Eelista eestimaist raamatut! majanduslikku taset. suunas! Marko Pomerants oli uurinud ka loodusteemalisi Teine suund õpetab, kuidas kaitsta Mati Kaal pani lasteaednikele südamele, et lasteraamatuid. „Siin kehtib reegel: eelista loomi. „Kaitsta saame aga seda, mida armas- lastega õue minnes suundutaks ikka loodusele eestimaist!“ ütles ta. Tõlkekirjandus sisaldab tame. Armastada saame seda, mida tunneme,“ lähemale. sageli vildakaid teadmisi, kuna pole looduse rääkis lasteaednikele Mati Kaal. Kunagi pole liiga vara lapsele loodust asjatundjate poolt tõlgitud. Mõnda loomade sigimise ja käitumise tahku ei õpetada. Loodusest võõrandumise kohta tõi Kokkuvõttes võis näha-kuulda tore- saagi muud moodi uurida kui tehistingimustes. ta näiteks ühe Tallinna gümnaasiumi õpilase datest ideedest, kuidas lastele on igas tunnis Loomaaiad registreerivad täpset teavet poolt enda ja looduse kohta kirjapandu: „Kuna võimalik loodust õpetada. Eks arvutamine saabki loomade kohta ühe ja sama metoodika järgi elan linnas, siis mul puudub kokkupuude lastele selgeks käbisid-tõrusid kokku lugedes. üle maailma. Nii kujuneb teaduslikult kirjeldatud loodusega.“ Mõnegi hariva tõe tegid lasteaednikud ja ka statistiliselt usutav informatsioon. Loodusest saadud elamusi ei asenda näitemängudega „puust ja punaseks“ selgeks. Loomaaia kolmas ülesanne on päästa miski, oli osalejate üksmeelne veendumus. Konverentsi algul sai vaadata kapsaussi tege- väljasurevaid liike ja asurkondi. Liikide välja- Inimese süda läheb kalgiks, kui ta elab loo- mistest ning lõppu jäeti naeri väljatõmbam-ise lugu, suremise peapõhjuseks on see, et inimene dusest lahus. mis illustreeris ühtsuses peituvat jõudu. keerab loomade elukeskkonna tuksi. Loo- Töö sektsioonides Vanaemana leidsin, et koduski saab ise laste-ga maaias saab inkubaatori abil paljundada liike Looduse, muusika, käelise tegevuse, tervise, koos mänge välja mõtelda, mis rikastaksid pere kordades kiiremini, kui looduses see toimuks. emakeele ja matemaatika ainesektsioonid ühist koosolemist õpetliku ivaga peale-kauba. Nii mõnigi liik, näiteks california kondor on tänu tutvustasid kokkutulnuile, kuidas erinevates Hilje Pakkanen loomaaedade tööle väljasuremisest päästetud. tundides lasteaialastele loodust õpetatakse. APRILL 2010 9 Eesti keele nädal Vinni-Pajusti Gümnaasiumis

Emakeelenädal algas meie koolis 14.märtsil, kui võis mugavalt sisse seada põranda-vaibale tublid gümnaasiumiõpilased koos eesti keele õpe- asetatud patjadel. Meeleolu lõid kirjanike pildid tajaga Rakvere rahvamajas toimunud raamatu- ja tsitaadid, mida ko-halviibijad said uudistada. laadal käisid. Raamatute saak oli sellel aastal hea Programmis olid Contra, ennemuistsed lood, ning vajalikke teoseid kirjandustundideks ja eesti laulud, mille sõnade autoreiks luuleta- õpilastele jagamiseks leidus küllaga. Õpetaja Gul- jad, ja teiste kirjanike looming. Kuu-lamistuba javin muretses selleks puhuks isegi uue riiuli, ku- saatis õpilaste hulgas suur menu, kuid hu laadalt saadud raamatud ära mahutada. Kui rohkem oldi huvitatud jaga-tud kommidest kui nüüd mõni jälle traditsioonilise küsimusega „Aga toas kõlavatest lu-gudest. Järgmisel aastal kust ma selle raamatu saan?“ õpetaja juurde tu- on meil plaanis õpilastele ise lugusid ette leb, kuuleb ta vastuseks: „ Vaata riiulilt“. lugeda, see-kord võtsime appi tehnika. Kuna Selle aasta eesti keele nädalal oli õpi- see oli meil esmakordne üritus, siis vajavad lastel võimalus loomingulisust näidata ning eri- paljud asjad veel täiustamist, kuid esi-mese nevaid võistlusi oma võimete tõestamiseks leidus korra kohta oli see üsna edukas üritus. küllaga. Kõigilt oodati loodusteemalist haikut ning Et 2010. aasta on lugemisaasta, toimus neid kogunes hindamiseks väga palju. Haikud aulas fotoromaanide esitlus, mis oli kokku pandud ka auhindu. Tegu oli jällegi esmakordse üritusega, olid kõik kenasti kujundatud ning nii mõneski meie kooli 9.-12. klassi õpilaste loomingust. mis näis rahvale meeldivat. luuletuses leidus tõelise luuletaja potentsiaali. Fotoromaan on teos, mis annab õpilasliku näge- Eesti keele nädalal tegime algust uue Kõige parema haiku väljaselgitamiseks korraldati muse mõnest kirjandusteosest humoristlikus luuleetendusega, mis valmib Vilde kirjandus- avalik hääletus. Kellel aga haikust väheks jäi, võtmes, kasutades nüüdisaegse infotehno- preemia kätteandmise tseremooniaks. 11.A klassi võis valmistada raamatu oma valitud teemal. Neid loogia võimalusi. Töid kogunes lõpuks nii palju, et humanitaarharu esitab oma nägemuse Tõnu ei kogunenud küll nii palju kui haikusid, aga osa neist avalikule esitlusele ei pääsenudki. Õnnepalu võiduteosest „Kevad ja suvi ja“. Kirjan- valminud raamatud olid muljetavaldavad ning Esimese koha ja rahvalemmiku tiitli sai 12.A klassi duspreemia üleandmine toimub 28.aprillil 11.00 kaunistasid näituseruumi koos õpetajate lemmik- fotoromaan. Katrin Pooland, Kristina Reinberg, Vinni- Pajusti Gümnaasiumi aulas. Oodatud on teoste ja 20. sajandi algupoolel Eestimaal ilmunud Anu Sihver ja Alina Kartau esitasid oma filmiþanris kõik meie valla kirjandushuvilised. ajakirjadega. Tõsist vaeva olid näinud Maarja nägemuse M. Bulgakovi „Meistrist ja Margaritast“, Emakeelenädal oli meeldejääv ning sünd- Nõmmik, Kristina Darolitð, Kaja Veddel, Laura olles ise osatäitjad ning kasutades filmivõteteks musterohke. Sisse said õnnistatud uued tradit- Männiste ja Kaisa Uustalu. Targemad pead kirju- Rakvere raudteejaama. Nii ei jäänud maas veere- sioonid: kuulamistuba ja fotoromaanide esitlus. tasid nädala alguses rasket etteütlust ning kõikide mata ka Berliozi äralõigatud pea. Teise koha võitis Ka algklassisel olid omad põnevad ettevõtmised. ettevõtmiste paremate vahel jagati auhindu, mil- 10.a Moliere`i „ Don Juan“ ja kolmanda 11.a „ Ka- Aitäh eesti keele õpetajatele, kes nädala leks olid uued, allesilmunud raamatud. Teisipäeval levipoeg“. Sellise otsuse tegi õpilasomavalitsuse korraldasid, ning õpilastele, kes toimunud üritus- avasime kuulamistoa, kus neljal vahetunnil sai liikmetest koosnenud þürii, kuid tähelepanu- test osa võtsid. kuulata eesti kirjanike loomingut. Igale külastajale väärseteks töödeks peeti kõiki ja jagati vastavalt Mari-Liis Tamm ,11-a jagati väike annus magusat ja kleepse. Ennast Vilde-viktoriini võitja on selgunud

Eelmises “Koduvalla Sõnumites” avaldasime Vastus: E.Vilde ema kokkuvõte on siin: “Kord jäi Vilde haigeks. Arste kümme Vilde-teemalist küsimust, millele oli 25. 3.Mis oli selle jutustuse pealkiri, mis ta ei tahtnud kutsuda, kuna need taha-vad ainult märtsini võimalik vastata. Kui küsimustikke raa- valmis 1882, ilmus aga alles1898, andis aga lõigata ja kui aga ei lõika, siis tapavad su matukogudest kaasa viidi üksjagu, siis tagasi noorele Vildele tõuke suletöö jätkamiseks? rohtudega ära. Varsti saadi aga ümbrus-konnas jõudis neist kaks - üks Roela raamatukokku ja Vastus: “Kurjal teel” teada, et Vilde on haige. Kohe tulid mõned naabrid üks minu e-posti hulka. Kahjuks ei saa ma pr 4. Millise tuntud Vilde romaani peate- oma rohtudega. Vilde võttis kõik nende rohud Alma Petersoni saadetud küsimusi õigeteks gelase prototüübiks on olnud rändav jutlus-taja lahkesti vastu. Mõne aja pä-rast tuli veel inimesi, pidada, aga oma tõetera oli neis olemas küll. Nii Juhan Leinberg, kes kutsus üles talupoegi juba kaugemalt ja kau-gemalt... nende seas ka osutus Vilde viktoriini absoluutseks võitjaks kuulama ülemuste sõna ja ootama imet? loomaarst. Vilde kan-natus katkes. Ta pani ennast Margit Alavere Roelast ning pr Peterson pälvis Vastus: “Prohvet Maltsvet” riidesse, riputas uksele sildi “Surnud” ja põgenes auväärse huumori-preemia. 5. Üks Eduard Vilde auks püstitatud lae-vaga Saaremaale. Seal tohtrid teda enam Õnnitleme võtjaid! Auhinnad jõuavad teieni 16. monumentidest on Pajusti klubi ees. Temaga samal kätte ei saanud ning ta tervis läks kiiresti aprilliks. ajal elas ka Iirimaal kirjanik Oscar Wilde. 1999. paremaks.” aastal püstitati ühte Eestimaa linna nende meeste Vastus: “Minu tohtrid” Lugejatele meeldetuletuseks veelkord kaksikskulptuur. Kuhu linna? 10. Kui Vilded 1917. aastal pagulu-sest küsimused ning õiged vastused. Vastus: Tartu tagasi Eestisse naasesid, oli neil kogu oma 1.”Pihuga raha võtta, kamaluga raha 6. Kuidas olid sugulased Eduard Bornhöhe ja materiaalne vara pagasina kaasas. Ka-heksa võtta, ikka raha sees soglada - tema, kes lahja Eduard Vilde? aastat elas pere nn kohvrite otsas. 1925. aastal lehmamullika või vana hobuseluiste ostuhin-naga Vastus: tädipojad kinkis valitsus Vildele Kadriorgu möbleeritud tänini kõige suuremat summat värisevas käes 7. Millise ainsa hinnangulise lause ütles korteri. 67-aastane rändur oli koju jõudnud. Vilde hoidis, muidu aga kopikaid ja üksikuid rublakesi Pajustis mälestussamba avamisel Linda Vilde? omaaegsed hiiglaslikud puust kohvrid seisavad luges! Ja teada, et teised seda tea-vad! Sadasid Vastus: “Vilde on Vilde, aga nüüd kolhoos- nüüd tema kunagises elu-toas, meenutamaks ja varsti tuhandeid mokast pillata ning mõelda, et nikuna.” isanda “rännuhaigust”. Kuidas tuntakse seda teised seda kuulevad! Ja sea-liha süüa, kui teised 8. Eduard Vilde nimetab end universaalpäri-jaks, paika täna? silku söövad, ja näha, kuidas teised seda teiselt vanemalt polevat ta midagi saanud. Kelle Vastus: Kastellaanimaja või Ed. Vilde näevad!” moodi siis Eedi oli? Majamuuseum. Vastus: “Mäeküla piimamees” Tõnu Prillup Vastus: Ema moodi Heili Pihlak 2.Kes oli Leenu Rüüter? 9.Millist pealkirja kannab jutt, mille lühi- 10 APRILL 2010

vad oma Tore oli see, et eraldi pingeritta sai Imeline kevadpäev seatud meeshääled – neid ju niigi vähe. Ja siin need tublid mehehakatised ongi: noorimad ja Imeliseks muutsid selle päeva 20. märtsil Pajusti klubisse kokku tulnud üle 40 sära- silmse ja lauluhimulise lapse valla kõiki- dest koolidest ning Kulina, Pajusti ja Vinni lasteaiast. Algas Vinni valla laste laulupäev Kevad 2010, mis koolide laululastele oli ühtlasi ka võist- luslik – parimatest parimad said õiguse minna oma koduvalda esindama ETV Laulukarusselli 2010 maakondlikku vooru 28.aprillil. Ilma võistluspingeta alustasid aga kõige nooremad – 3-4-aastased ja kohe suutis väike Kevin Tamm publiku oma meelevalda haarata ja rütmi plaksutama panna. Kui Hanna-Marie Eliste alustas laulu “Õn- neseen”, siis tahtnuks hüüatada – see ju väike Maarja-Liis! Päris peoks kiskus aga siis, kui hakkas kõlama “Vana aja laul” Pajusti LA poisteansambli esituses – lisaks lauluoskusele jagus kuhjaga ka näitlejameisterlikkust. Sära ja särtsu oli lava mudilaste esine- miste lõpuni täis – kes seadis laulu järgi tantsu- lapsed ja alustas tööd ka auväärsetest muusi- võrdväärsed Mattias Mäe ning Alex Mitendorf ja samme, kes lehvitas staari kombel publikule, kes kainimestest koosnev zürii: Kadri Kask, Lii Hiire, oma vanusegruppide absoluutsed liidrid Tiit Vaino “unustas” ennast hoopis teisi toimetusi tegema, Peep Pihlak, Ahti Bachblum. ning Rein Olesk. kes ei tahtnud laulu lõpetada ja lavalt üldse mitte Laulud kuulatud, tuli hakata ka pingerida Jagati ka eripreemiaid – omaloomingulise alla tulla moodustama, mis kindlasti polnud kerge, sest laulu eest kuulus see Terese Johanna Linnasele, Sel ajal kui mudilased kosutasid end kõik ettekanded olid ju nauditavad ja said soojade- kelle laule saatis laval isa Tarmo kitarril. koogiga, asutasid end võistlustulle koolide laulu- tugevate aplauside osaliseks. Aga reeglid nõua- Teine eripreemia kuulus Janeli Johan- Piltidel: sonile kui parima rahvaloomingu esitajale. ülal: Kõige vanemas grupis oli ainult üks osa- Pajusti leja – seega kuulus ka võitjatiitel temale – VPG lasteia neiu Kaja Karingule. noored Suurima “kullasaagi” noppisid Roela kooli mehed, laululapsed: Marleen Paberit, Pilleriin Jõepera ja vasakul: Karoliine Valgepea, kes jagas küll võidukohta Tu- vahe- du kooli neiu Annamaria Renneliga. esineja- Tundus, et ka publiku arvamus ühtis zü- tena riiga – publiku lemmikuks hääletati Marleen Paberit Tõnu ja Karoliine Valgepea. Kolesnik Siinkohal olgu edasi antud Roela laulu- ning laste vanemate suurimad tänud ja tugevad kalli- Veljo kallid õpetaja Aivele. Muru Omalt poolt tänan aga kõiki – väikesi ja vee. suuri laululapsi, nende tublisid juhendajaid, väsi- Fotod: matuid lapsevanemaid, alati toimekaid Margitit ja Heili Heilit ning mõnusa muusikalisi pooltunni pakkujaid Pihlak Tõnut ja Veljot. Oli tõeliselt imeline kevade Vt ka lk saabumise päev! 14 Tänulik kuulaja Maikuus pakume palju muusikat!

Nii nagu 20.märtsil algas kevad lustilise Kontserdile väikese pääsme ostmisega Muusikute lühisõnum on aga selline: ko- laulmisega, sooviksime seda ka jätkata. toetate rahvamajale väga vajaliku tehnika gu kava on eestikeelne, laulud oleme valinud oma Kutsume kogu vallarahvast juba 2.mail kell soetamist. sisetunde järgi, kõigil on paljudega neist oma lap- 16 Roela Rahva Majja kuulama kauneid Järgmise kauni muusikaõhtu “Siis, kui sepõlvemälestused. Laulud on valitud kriteeriumi laule väga erinevatelt esitajatelt üle kogu sirel valge” toovad meie majja aga juba profes- järgi, milleks on eelkõige ilus meloodia ja tekst. valla, mudilastest eakateni. sionaalid – laulja Airi Allvee ja ansambel Airipos Meie sõnumiks oleks rahu ja rõõm muu- Kontsert on ilus. Aga mitte ainult kontsert! koosseisus: Tiit Saluveer (klaver, seaded), Tõ- sikast, mitte pinged. Kuid nagu elus ikka, on ka Ärgem unustagem, et on ju lugemisaasta, sestap nu Raadik (viiul, mandoliin, kitarr), Ants Õn- mõni lugu väga tõsiselt mõtlemapanev. kõlavad seekordsel kontserdil laulunumbrite va- nis (suupill, mandoliin), Argo Toomel (kont- See suurepärane õhtu toimub Roela hele ka kirjanduslikud katked ja kus siis veel mujalt rabass). Sellist naturaalpillidega kooslust pole Rahva Majas 12.mail kell 19.00. kui mitte värske Vilde kirjanduspreemia laureaadi meie laval juba aastaid olnud ja see projekt on Pääsmed eelmüügist 100 ja 80 krooni, kontser- Tõnu Õnnepalu uuest kogumikust! muusikutele küllaltki nõudlik ja suur väljakutse. dipäeval 120 krooni. Info ja tellimine 527 3878. 2.mai pealelõunat veetma tulema ei peaks Orkestreeringute sündimisel on siin igal pillimehel Kindlasti jälgige ka välireklaame! mitte ainult laulu-, vaid ka kirjandushuvilised. oma isiklik ja tähtis osa. Kauneid maikuuseid muusikaelamusi! Reet Alavere APRILL 2010 11 Pajusti klubi: on, kus ise koos käia ja kuhu külalisi kutsuda

Pajusti klubi tähistas märtsis 50. sünnipäeva. Tookord oli see ajalooline sündmus, kuna tegemist oli ENSV esimese kolhoosiklubiga terves vaba- riigis. Kokkutulnud meenutasid klubi ehitamist ja avamist ning toonast kolhoosiesimeest August Lepasaart. Ülevaate August Lepasaarest andis Pajusti karusloomafarmi kauaaegne juht Endel Tikop, Vilde kolhoosist Ilme Post. August Lepa- saare mälestuseks avati klubi fuajee seinal bareljeef. “Lepasaarel oli hea silm nägemaks kohti, kuhu midagi ehitada ja rajada,” rääkis Ilme Post. “Kui tänapäevast kõnepruuki kasutada, siis praegu ei tuleks keskkonnamõju silmas pidades kõne allagi lubada ehitada tammikusse klubi ja lasteaeda.” Nagu 50 aastat tagasi, oli ka nüüdne peoõhtu üles ehitatud toonast avamispeo stse- naariumi järgides: esmalt kõned, seejärel õn- nitlused vallajuhtidelt, teistelt klubidelt ja kultuu- riesindajatelt, siis kontsert ansamblilt Laine ning kontserdi lõpus ei puudunud jalakeerutuski. Nagu Ajaloolist kommunistlikku hõngu lisas peole kõrge külaline Moskvast: NLKP 50 aastat tagasigi, mil kõik oli klbuis uus ja peasekretär sm L.I.Breznev (alias A.Rästas), kellega koos poseerisid Mõttelõnga värvilõhnaline, siis ka nüüd pole vaja klubi välja- president V.Tombach, Pajusti klubi juhataja R.Aru ja end. Tõrma karuslooma farmi nägemise pärast silmi vaja maha lüüa - rahvast direktor E.Tikop. võtab vastu rõõmsates värvides korras klubi. Foto:Heili Pihlak Soojades soovides sooviti klubile järgmiseks 50 aastaks töövõitudeks noorema rahva klubisse algorganisatsiooni sekretärile, spetsialistidele, kommunistlikult”,” märgib sm. Green, “on meie meelitamist, rahvarohkust ja kultuuritraditsioonide raamatupidamisele. Sellistes ruumides on tõesti tänapäeva kõige aktuaalsem loosung”. Selle all säilitamist. rõõm töötada. Meenuvad tahtmatult paljude teiste loovad meie inimesed uusi materiaalseid väärtusi, kolhooside kontorid, mis koosnevad pahatihti ainult tingimusi kultuurseks eluks. Järjest enam likvi- On, kus ise koos käia ja kuhu ühest ruumist, kus siis elatakse ja töötatakse deeruvad meil linna ja maa vahelised erinevused. külalisi kutsuda pead-jalad koos, lahendatakse tootmisküsimusi Seda näeme selgelt Ed.Vilde nimelise kolhoosi ja klõbistatakse arvelaudadega. Aga puhtus varal, kus hoolitsetakse üha enam inimeste Väljavõte ajalehest Punane Täht 17.03.1960 neis? Mis seal salata, ruumid on tolmused, tuba- kultuuriliste ja eluolustikuliste vajaduste eest.” Sm - 50 aastat tagasi kasuitsu maani täis, suitsuotsad ja muu praht Green soovib vildelastele jõudu elada ja töötada Väljavõtte esitas omavalitsusliidu kultuuri- põ-randal. Jah, kahjuks nii see veel kohati on. kommunistlikult. spetsialist Ello Odraks. Aga siin? Avarus, puhtus, vaibad põrandal, Palju õnne ja edu töös kolhoosirahvale akende ees kirjud kootud kardinad. Ruumid on soovivad ka Pajusti algkooli pioneerid. “Möödunud laupäeval oli Ed.Vilde nimelises ühtlaselt soojad, sest majas on keskküte. EKP Rakvere Rajoonikomitee ja rajooni kolhoosis kaua oodatud sündmus: leidis aset Tuleme oma põgusalt ringkäigult tagasi TSN täitevkomitee nimel tervitab kolhoosnikuid peahoone-klubi pidulik avamine. Õhtul võtab saali. EKP Rajoonikomitee I sekretär sm L.Merdik. Ta tuledes särav peahoone-klubi vastu külalisi. Piduliku koosoleku avab kolhoosi parteialgorgani- annab ühtlasi kolhoosi eeskujulikele ehitustöölis- (“Jälgi toonast keelekasutust,” rõhutas Ello satsiooni sekretär sm. A.Värava. Sõna antakse tele dm Kullile, Veidenbaumile, Proosale jt üle partei Odraks). Astume avarasse fuajeesse. Kohtame juhatuse esimehele sm. Lepasaarele. Ta märgib, rajoonikomitee ja täitevkomitee aukirjad. rõõmsaid pidulikult rõivastatud inimesi, siin on et kolhoosi jagamatu fond on juba 2,5 miljonit rub- Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi kolhoosi oma rahvast ja külalisi nii ligidalt kui la ning see annabki võimaluse ehitada, elektrifit- kolleegiumi nimel soovib vildelastele edu töös sm kaugelt. Kõik tunnevad rõõmu suurepärasest seerida ja mehhaniseerida. Praegu ehitatakse Pärtel. hoonest. kohvikut-sööklat, valmima peaks see juba mõne Klubi pidulikuks avamiseks olid Klubi asub kolhoosi kontoriruumidega kuu pärast. Ehitatakse ka uut sigalat, kus üks tali- ettevalmistusi teinud ka kolhoosi isetegevuslased. ühes majas. Alumisel korrusel on klubi jaoks avar taja hakkab hooldama 700-1000 siga. On kavas (Odraks: sõna taidlejad siis ei tuntud!) Juba 300 istekohaga saal ja kõrvalruumid. Kolhoosi püstitada lähemal ajal universaalkaupluse hoone esinevadki 30-liikmeline segakoor ja rahvatant- esimees seltsimees Lepasaar märgib, et 300 jm. surühmad. Et ettekantu meeldib, seda tõendab kohaga saal kipub vist kitsaks jääma, lähimas Suured ülesanded on sel aastal kolhoosiperel aplaus. tulevikus ehitatakse saalis välja rõdu. ka loomakasvatussaaduste tootmise alal. Tuleb Ja nüüd on laval külalised pealinnast, Lava kohal on tagasihoidlikes värvitoo- toota 102 ts liha ja 500 ts piima iga 100 ha vasta- Eesti Raadio suur estraadiorkester sm Merkulovi nides loosung “Elada ja töötada kommunistlikult”. vate maakõlvikute kohta. Kolhoosi sissetulekud juhatusel. Kontserdil on kaastegevad solistid See loosung on tõesti sümboolne Ed.Vilde ulatuvad 1960.aastal 11 miljoni rublani. “Kasvu- K.Tennosaar, H.Lääts, A.Rinne, L.Sibul ja H.Koni nimelise kolhoosi pere tänasele ja homsele tööle raskustest oleme üle saanud ning nüüd on edasi- (Odraks: tolleaegne eesti pop-tipp!). ning tegudele. minek kiirem, tahame anda veelgi rohkem toodan- Pärast kontserti ei puudunud jalakeerutuski. Siirdume teisele korrusele. Siia on jõud- gut riigile, lõpetab oma sõnavõtu sm Lepasaar. Jah, nüüd võivad vildelased lubada nud juba üle kolida ühismajandi kontor. Ed.Vilde nim. kolhoosi töökat kollektiivi endale mitmekülgset meelelahutust, ise esineda Vaatame kolhoosi juhatuse esimehe tervitab nende uue töövõidu puhul Eesti NSV Mi- ja kutsuda külla teisigi, sest mugavad ja avarad avarat moodsa sisustusega tööruumi. Edasi on nistrite Nõukogu esimehe asetäitja sm. A.Green. klubiruumid on olemas. eraldi kabinetid aseesimehele, partei- “Teie uues klubis olev loosung “Elada ja töötada Loo kirjutaja: L.Viires.” 12 APRILL 2010 Veel kord koerte ja kasside pidamisest

Niisiis, Sul on koer, milleks sa oled juba varem on hunniku kõnniteele või tänavale lasknud, omanik on ko-hustatud allpool toodud koerte või pidanuks valmistuma aastatepikkuseks siis omanik koristab selle koheselt, kus võtab ja kasside pidamise eeskirjast kinni pidama. lemmikloomaga kaasnevaks hädade ja ühe kiletükiga maast koera tehtud mustuse ja Samuti on koerad millegipärast vastutuskoorma kaelasadamiseks. pistab selle kilekotti ning viib selle prügikasti. kergekäeliselt hulkuma lastud, kus nad häirivad Kas sa mõtlesid ikka enne lem- kaaselanike rahu. miklooma võtmise otsustamist mõningate “”Koera või kassi omanikul Eeskirjas on see samuti sätes-tatud, tõsiste väidete ja küsimuste üle, välja- on keelatud lasta koeral või et omanik peab koera või kassi pidama temale selgitamaks – oled sa ikka tõesti hea ja korralik kuuluvas või tema valduses olevas ehitises koeraomanik? kassil reostada koridori, või maa-alal ja ala peab olema piiratud selliselt, Kas sa olid ikka valmis olema 24 h trepikoda, hoovi, tänavat et on välistatud looma väljapääsemine ning koristaja-kojamees-sanitar, sest lemmiklooma ja muud avalikku või koera tohib viia avalikku kohta rihma otsas, ei tohi lasta reostada koridori, trepikoda, hoovi, üldkasutatavat kohta.” tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. tänavat ja muud avalikku või üldkasutatavat Koerte ja kasside pidamise Vallas on juba juhtumeid, kus sellest ei ole kohta? peetud kinni ja koera omanikku on vastavalt Seoses sellega on meie valda kordu- eeskirjast seadusele ka karistatud rahaliselt. valt inimeste poolt informeeritud, et kassid ja Lemmiklooma pidajad, olge nii tublid ja koerad reostavad avalikke kohti ja looma See ei ole ju raske. Eks ta ebameeldiv pidage kinni Vinni vallas kehtestatud koerte ja omanikud ei võta asja tõsiselt ega korista toiming on, kuid nagu ma eelpool mainisin, kasside pidamise eeskirjast. nende järel tehtud mustust. koera võtmisest ja sellega kaasnevast Valter Allika Olen isiklikult näinud, kuidas Rakvere vastutus-koormast, siis iga lemmiklooma Vinni valla korrakaitseametnik linnas jalutatakse rihma otsas koeri ja kui koer 518 7104, [email protected] Vinni vallas koerte ja kasside pidamise eeskiri

III VASTUTUS Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 22.01.2003 õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti 16. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased määrusega nr 2 dresseerimiseks õppeplatsil või selleks I ÜLDSÄTTED spetsiaalselt rajatud platsil. vastutust kohaliku omavalitsuse korralduse 1. Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab 10. Koeraomanik on kohustud: seaduse § 66³ Koerte ja kasside pidamise eekirjade rikkumine, järgi. koerte ja kasside pidamise korra Vinni valla hal- 10.1. looma vaktsineerima loomataudide vastu (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade dusterritooriumil. ning järgima loomataudist teatamise nõudeid; 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile 10.2. paigaldama territooriumi sissepääsule rikkumise eest - karistatakse kuni 100 trahviühiku juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis hoiatuse koera olemasolust; suuruse rahatrahviga. (2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise või valduses (edaspidi omanik) on koer ja/või 10.3. tagama ameti- või tööülesandeid täitvate kahju või inimesele tervisekahjustuse - karis- kass. isikute ohutuse. tatakse kuni 200 trahviühiku suuruse raha- 3. Koera ja/või kassi pidamisel tuleb lähtuda looma- 11. Koera ja/või kassi teadmata põhjustel kaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadu- hukkumisel tuleb omanikul pöörduda veterinaar- trahviga. XI1 pt VASTUTUS ses, loomatauditõrjeseaduses, teiste loomapida- asutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole § 663. Koerte ja kasside pidamise ees- mist reguleerivates õigusaktides ning käesolevas hukkumise põhjuste selgitamiseks. kirjade rikkumine eeskirjas sätestatut. 12. Inimest või looma hammustanud koera või II KOERA JA KASSI PIDAMINE kassi omanik on kohustatud: (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade 4. Koera ja/või kassi on lubatud pidada omanikule 12.1. kohe sellest teatama veterinaarasutusse; rikkumise eest karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga (k.a. üks trahviühik 60 kr.), kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või 12.2. järgima veterinaarasutuse ettekirjutusi s.o. kuni 6 000 krooni. maa-alal. Ala peab olema piiratud selliselt, et on looma tervisliku seisundi uurimisel. välistatud looma väljapääsemine. Koera ja/või 13. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud: (2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kassi pidamiseks mõeldud ala peab vas-tama 13.1. viia looma üldkasutatava asutuse ruumi kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse seaduses või selle alusel vastu võetud õigus- (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasu- rahatrahviga, s.o. kuni 12 000 krooni. aktides sätestatud veterinaarnõuetele ja tatavale territooriumile (supluskohad, spordi- ja 4 loomapidamise tingimustele. laste mänguväljakud jms) ilma ruumi või terri- § 66 . Menetlus 3 5. Koera ja kassi omanik peab tagama, et tema tooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juht- (1) Käesoleva seaduse § 66 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku koer või kass ei häiriks kaaselanike rahu ega koer ja teenistuskoer teenistusülesannete (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse ohustaks inimesi ja teisi loomi. Omanik kannab täitmisel; seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest. 13.2. ujutada koera või kassi supluskohtades; 3 6. Asutuses tohib looma pidada, kui see ei ole 13.3. lasta koeral või kassil reostada koridori, (2) Käesoleva seaduse § 66 sätestatud väär- tegude kohtuväline menetleja on: vastuolus asutuse töökorraga ning kui loomale trepikoda, hoovi, tänavat ja muud avalikku või 1) valla- või linnavalitsus; on loodud vastavad tingimused. Seejuures ei üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on 2) politseiprefektuur. tohi loom ohustada seal viibivaid inimesi. reostanud eelnimetatud kohti, on loomaomanik 5 7. Loomapidamisel on keelatud looma vigas- kohustatud selle kohe koristama. § 66 . Trahvide laekumine tamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 14. Järelvalveta koer või kass loetakse hulkuvaks Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtu- väline menetleja on valla- või linnavalitsus, 8. Koera tohib viia avalikku kohta rihma otsas, ja nende püüdmist korraldab vallavalitsus. kantakse käesoleva seaduse § 663 sätestatud tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. Kui 15. Püütud looma hoitakse Rakvere linna varju- koer on ohtlik oma kasvu või käitumise poolest, paigas (14) neliteist päeva, mille kestel omanik väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja peab omanik talle avalikus kohas viibimisel pähe võib oma looma tagasi saada, kui ta tasub looma rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. panema suukorvi. püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud 9. Koera on lubatud rihmata välja lasta ainult aja möödumist antakse loom uuele omanikule või eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate hukatakse. APRILL 2010 13 Kas ka sinu kass?

Eelmisel aastal jõudis Eesti varju- kastreerida. Täpsemat infot paikadest Väike-Maarja loomsete kampaania kohta saab aadressilt jäätmete käitlemise tehasesse veidi www.loomakaitse.ee ja telefonil 52 üle 20 tonni lemmikloomi. 67 117. Operatsioonidele saab Tegelikult on see kogus aga registreeruda alates 15.märtsist palju suurem, sest mitte kõik varju- paigad ei saada oma „loomseid Miks peaks kastreerima isase ülejääke“ Väike-Maarjasse. 20 tonni kassi? sisse mahuvad loomulikult ka täna- Isaste kasside osas on levinud vatel hukkunud lemmik- ja mets- arvamus, et kuna nemad poegi koju loomad. Nende osakaal pole aga siiski ei too, siis nemad võiks lõikamata märkimisväärne. Lõviosa sellest jätta. Paraku aga pole kastreerimine korjustekoormast moodustavad kas- vajalik üksnes poegadest hoidu- sid. Arvestades kasside kehakaalu, miseks. Isase lõikamata kassi elu siis jutt käib tuhandetest ja tuhan- on pidev võitlus. Kindlasti näeb ta detest loomadest, kes lihtsalt inimese päevast päeva palju vaeva, et olla hoolimatuse tõttu hukka saavad. Kui oma tänava kõige suurem ja siia lisada ka kodudes hukatud tugevam kass. Kogu elu vältavate hiirekuningate võsukesed, siis saadav võitluste tulemusena on kõutsi kogus paneb juba ka suuremad kõrvad pidevalt ribadeks ja ta pea skeptikud jahmatama. piirkond ning sabaümbrus kubiseb mädapaisetest. Omaniku jaoks Teisest küljest aga võib iga tähendab see sagedasi kulukaid lõikamata kass saada aastas kuni 20 arstivisiite. Kassile aga välditavaid järglast. Ainuüksi ühe kassi järeltulijad kannatusi. aegadega ja seda võib esineda moodustaksid viie aastaga ligi 20000 Teine ja kindlasti mitte vähem- aastaringselt. Tihti juhtub nii, et kui pealise kassiarmee. oluline tung lõikamata kassidel on jätta kassil pole võimalust viljastuda, jääb Iga kohusetundlik kassiomanik oma lõhnamärk igale poole, kus ta jooksuaeg kestma pikkadeks kuu- peab tagama, et tema lemmikkiisu käib. Tubase kassi puhul on see eriti deks. Kui läheduses on aga mõni järglased ei satuks nende kohutavate häiriv kui kiisu pissiloike on nii isane kass, siis paari kuu pärast võib numbrite hulka. Kindlasti ei sobi täna- välisukse lähistel kui akende ümbru- oodata pisiperet. Pärast poegimist, päeva ka aastatetagune komme kas- ses. Kindlasti ka omanike jalanõudes võib järgmine jooksuaeg alata aga sipojad „merekooli“ saata. Tänaste ja vahel ka jopedel. Õuekassid märgis- juba nädala/paari möödudes. seaduste kohaselt on selline teguviis tavad kindlasti aga ka näiteks teie suisa karistatav kriminaalkorras - naabrite auto või välisukse esisele. Peale operatsiooni teo toimepanijale võib määrata kuni Varem või hiljem lõppeb see suure Paraku peab arvestama, et täpselt üheaastase vangistuse või rahalise naabritevahelise tüliga. Ka on lõi- nagu inimeste, nii ka loomade karistuse. kamata isaste territoorium oluliselt operatsioonidega kaasnevad mõnin- suurem kui lõigatud samasoolistel. gased riskid. Samuti muutub operat- Otsusta juba täna! Selle tulemusena satuvad kastree- sioonijärgselt loomakese ainevahetus Kõike eelpooltoodut arvesse võttes on rimata kassid oluliselt tihemini õnne- aeglasemaks ja pahatihti kipuvad selge, et steriliseerimine/kastree- tustesse ja nii on nende keskmine omanikud oma lõigatud kiisu-miisu rimine just kasside seas vajab laiemat palju eluiga lühem kui opereeritutel. paksuks söötma. Emase kassi ope- tutvustamist ja toetust. Seetõttu on ratsiooni riskid on suures osas Eesti Loomakaitse Selts koostöös Emase kiisu steriliseerimine samad, mis isaselgi. Emaste loomade mitmete kliinikute ja toetajatega Emaste steriliseerimise peamiseks puhul on aga kindlasti haavahooldus otsustanud sel kevadel korraldada põhjuseks saavad omaniku jaoks natuke keerukam, sellega peavad kampaania. Selle käigus on soovijatel enamasti ikkagi lõputu kräunumine ja kassiomanikud arvestama. võimalik aprillikuu jooksul lasta oma soovimatud pesakonnad. Kasside Põhjalikumat lisainfot sterili- kass palju odavamalt steriliseerida/ jooksuaeg ei ole seotud aasta- seerimise/kastreerimise kohta küsige oma loomaarstilt. Steriliseeri/kastreeri oma kass soodushinnaga

Eesti Loomakaitse Selts koostöös mit- giks juhtida ühiskonna tähe-lepanu kasside- loomsete jäätmete käitlemise tehasesse veidi mete kliinikute ja toetajatega korralda- ga seonduvatele probleemidele. Tõsta üle 20 tonni lemmikloomi. Lõikamata kass võib vad alates 15. märtsist kampaaniat, mille inimeste tead-likkust loomade heaolu paran- saada aastas kuni 20 järglast. raames on loomaomanikul võimalik damiseks. Kutsuda inimesi üles oma lemmiku oma kass steriliseerida/ kastreerida eest paremini hoolitsema, neid steriliseerima/ Täpsemat infot kampaania kohta saab soodushinnaga. kastreerima, et ennetada hulkuvate loomade aadressilt www. loomakaitse.ee ja telefonil Registreerimine operatsioonidele arvu kasvu ja soovimatutest järglastest 52 67 117. toimub kuni 11.aprillini ja operatsioonid toimuvad vabanemist julmal viisil. Samuti vähendada hul- Kiirusta! 1. -30.aprillini. kuvate loomade arvu tänavatel. Eelmisel aastal Lisaks sellele on kampaania eesmär- jõudis Eesti varjupaikadest Väike-Maarja 14 APRILL 2010 Üleujutused võivad ohustada joogivett

Terviseamet juhib elanike tähelepanu sulavesi ja pinnavesi pääsevad kaevu joogiks, toidu valmistamiseks ja sellele, et sulaveest tingitud üleujutused seni korras olnud põhjavett saastama. hammaste pesemiseks kasutama võivad rikkuda joogivee Tähelepanelikult tuleb jälgida vee ainult keedetud vett. individuaalkaevudes. hägususe ilmumist, värvuse, lõhna või Pärast tulvavee taandumist tuleb kaev Kõik kaevuomanikud peaksid oma maitse muutumist. Niisuguste lihtsalt korda teha ja puhastada. Salvkaevu kaevu seisukorda vähemalt vaatlusega märgatavate vee omaduste avastamisel puhastamise juhendid leiate jälgima. Juba üksi kaevuümbruse ja tuleb hakata koduses majapidamises Terviseameti kodulehelt. rakete vaatlemise järgi saab aru, kas Kui joogivesi tuleb kaevust

Mida teha, kui kaevuvesi saastub? veesamba kõrgus meetrites ja R on kaevu Salvkaevu kasutamisel tuleb silmas pidada, Kui vesi on mikrobioloogiliselt reostunud (infot raadius meetrites. Nelinurkse salvkaevu puhul et sageli vesi reostubki kaevus just seetõttu, peab andma analüüsi teinud labor või arvutatakse kaevus oleva vee maht et kaevu pole kaua puhastatud ega tervisekaitsetalitus), siis tuleb joomiseks ja alljärgnevalt: E = kaevu pikkus (m) x laius (m) desinfitseeritud. Võin seda oma kogemustest kõikideks köögis toidu ja nõudega tehtavateks x veekihi kõrgus (m).Vajamineva kinnitada, sest selliste küsimustega minu poole toiminguteks kasutatavat vett keeta. desinfektandi hulk arvutatakse järgmise pöördunud salvkaevude omanikud pole kaua (Keemiliselt reostunud vee puhul keetmine ei valemiga: aega kaevu puhastanud ega desinfitseerinud. aita.) E x 150 x 100 Tuleb ette sedagi, et kaevu satuvad rotid, hiired Loomulikult peab sellise vee P = —————— või muud väikeloomad. kasutamine olema lühiajaline, st reos-tusallikas A 1970. ja 1980. aastatel olid Eestis kasutusel tuleb välja selgitada, seejärel likvideerida ning P - vajamineva desinfektandi kogus spetsiaalsed salvkaevu vee kloreerimise kaev puhastada ja desinfitseerida. Kaevusid (grammides), E - kaevu vee maht “padrunid”, mis tagasid vee kloreerimise võivad reostada suured üleujutused, kuid tihti (kuupmeetrites), A - aktiivse kloori sisaldus küllaltki pika aja jooksul, siis tuli padrun veest piisab sellestki, kui vee võtmiseks kasutatakse desinfektandis %-des. välja võtta, täita desinfitseeriva ainega ja uuesti erinevaid ämbreid või ei pesta ega Soovitav on vee hüperkloreerimisel vette panna. See oli küll väga primitiivne desinfitseerita pidevalt kasutatavat ämbrit. (ülekloreerimisel) kasutada vähemalt 150 mg lahendus, kuid praegugi võiksid ettevõtjad Mikrobioloogilise reostuse puhul tuleb kaev aktiivset kloori 1 liitri vee kohta. mõelda sellele, kuidas lihtsustada salvkaevude kohe puhastada ja desin-fitseerida. Kõigepealt Vajaminev desinfektant segatakse mahutis vee ohutuks muutmist. tühjendatakse salvkaev täielikult, vähese veega, saadud segu valatakse kaevu eemaldatakse ka muda ning kaevu põhja ning ja segatakse 15 minuti jooksul, seejärel Kaevuvee kvaliteet ja uuringud seintele sattunud/settinud esemed ja muu suletakse kaev vähemalt 6 tunniks. Kui 6 tunni Kaevude veele laienevad sotsiaalministri reostus. Vajadusel remonditakse kaevu seinu möödumisel ei ole vees tunda kloori lõhna, siis 31.07.2001. määruse “Joogivee kvaliteedi- ja ja seejärel pritsitakse üle 3%-lise lisatakse veel 1/4 või 1/3 esialgsest deslahuse kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” naatriumhüpokloriti lahusega (arvestusega 0,5 kogusest ja lastakse seista veel 3-4 tundi. nõudeid. Kaevuvett tuleks uurida liitrit lahust 1 ruutmeetri pinna kohta) ja Pärast 6-10 tunni möödumist desinfektandi mikrobioloogilistele ja lämmastikühenditele oodatakse kuni kaev on uuesti veega täitunud. lisamisest (järgmisel päeval) tuleb (ammoonium, nitrit ja nitraat). Täielikuks Eelnevalt peab olema välja arvutatud kaevus hüperkloreeritud vesi kaevust välja pumbata hinnangu saamiseks tuleks pöörduda oleva vee kogus ja vajaminev kloori sisaldava või tõsta. Ka järgmine kaevutäis vett võib olla tervisekaitsetalituses ja osakondades desinfektandi hulk. tunduva kloorilõhnaga, mis mõningatel juhtudel töötavate vastava ala inspektorite poole. Rõngaskaevu veemaht arvutatakse vajab veel vee väljapumpamist. välja valemiga: E = H x R2 x 3,14, milles E on Kaevude puhastamine ja desinfitseerimine on Aino Kerde, kasutatud terviseameti kaevu vee maht kuupmeetrites, H on hea ette võtta suvisel kuivaperioodil. kodulehel olevat materjali APRILL 2010 15 Erivajadustega inimeste huviringidel täitus esimene aastaring

Paljudel inimestel, kes mingi erivaja- duse tõttu on jäänud elust eemale, puudub võimalus teiste omasugustega suhelda ja midagi koos teha. Selle eesmärgiga, et inimesed saaksid oma ja üksteise hingedes luua päikest ka siis, kui meie kliima seda ei võimalda, sai aasta tagasi loodud valla erivajadustega inimeste käsitöö- ja muusika- ning liikumisringid, mille liikmed hakkasid süstemaatiliselt koos käima Roela Rahva Majas. Erivajadustega inimeste muusi- ka- ja liikumisring alustas 17. märtsil aasta tagasi juhendajate Helle Pajula ja Heino Preinvalzi käe all. Oleme laulnud tuttavaid laule ja õppinud uusi. Samuti õpetatakse ringis vanaaegseid tantse. Johanna lauluringi liikmed esinesid kevadel külade perepäeval Roela laululaval ja klubi jõulupeol. Taas on plaanis üles astuda kevadisel perepäeval, 6. juunil Roela laululaval. 1.aprillil aasta tagasi alustas Roela Rahva Majas tegevust erivaja- anne õpetada ringi liikmeid tegema ning laulu- ja tantsulusti. Arvan, et dustega inimeste käsitööring Silvi algselt lihtsast ja väärtusetust mater- osalemine erivajadustega inimeste Kübarsepa juhendamisel. Õppisime jalist praktilisi ja kauneid asju. huviringides hoiab kokku paljude tegema viltimistehnikaid, kaminaroose, Osalemine huviringide tegemis- inimeste ravi- ja sotsiaalabikulusid. kaunistama küünlaid, tegema salv- tes annab paljudele inimestele võimal- Aasta tagasi püstitatud loosung rättidest lilli, ajalehtedest korve ja use kodudest välja tulla ja saada osa „Teeme ise päikese!” on reaalsuseks hoiukarpe, kaunistama tekopaaziteh- käsitöö-, muusika- või liikumisteraa- saanud ja mittetulundusühingul Johan- nikaga portselannõusid, kaunista-ma piast, sest kuidas teisiti saaks nimetada na on taas üks traditsioon kinnistunud. kaarte jpm. Silvi Kübarsepal on eriline hingelist ühtekuuluvustunnet ja teotahet MTÜ Johanna nimel Ülle Allika Pajusti klubi tänab! Tõnu Vilule aitäh meeleolumuusika eest, Samuel Golombile õhtu juhtimise eest Maiele Tiiule ja Vallile toitlustamise eest, Kõigile äitäh, kes kohal olid!

Fotomeenutus Pajusti klubis toimunud huumoripäevast “Aadama küljeluu”: vasakpoolsel pildil etendavad kaasaegset Punamütsikest kadila rahvamaja taidlejad, parempoolsel pildil esineb huumoripäeva eestvedaja Ülle Rajamart. 16 APRILL 2010

ÕnnitlemeÕnnitleme! aprillikuu sünnipäevalapsi!

Su silmis säragu päikesekiir ja hinges helisegu lauluviis!

96 Linda Keba 81 Pilvia Taremaa 91 Ellinore-Anastasja Jürna 81 Juta Kongi 91 Õilme Taadre 81 Meta-Sophie Anok 89 Ulda Soosaar 80 Anastasia Kivioja 87 Valve Pärnaste 75 Vilma Kivirand 87 Richard Pihlak 75 Helene Karro 86 Salme Pootsik 75 Villu Buddell 83 Ilmi Murdjõe 75 Einar Toming 83 Endla Neelokse 70 Rein Kivimäe 83 Johannes Kivilo 70 Vasyl Oprish 70 Aili Kärtner

Sündis inimene! Mälestame lahkunud Ei ole lohutust, Valu sai otsa, hirm läks üle,juba ta istubki Sinu süles. Nöpsnina, pisipõnn,varbad kui herned, mis leevendaks leina... soovime vaid, et oleks ta terve! Vladimir Sokk 07.09.1927 – 05.03.2010 Viktor Sobolev 23.09.1952 – 07.03.2010 Älis Laanemägi - 14.veebruaril Eduard Mets 10.06.1948 – 07.03.2010 Kreete Vahermäe - 16.veebruaril Elfride Laasberg 22.06.1924 – 14.03.2010 Katarina Kivirand - 18.veebruaril Anella Piip - 24.veebruaril Hans Eljaste 20.03.1937 – 18.03.2010 Milvi Uuetalu 05.01.1932 - 28.03.2010 Õnne emale ja isale, õnne maimukesele! On alanud registreerumine Teeme Ära talgupäevale

1. mail saab meist igaüks oma tegudega näidata, milline Eestimaa paik vaimupuudega noorte kaasamise osas, Barbi Pilvre juhib Pirital hari- või teema talle tõeliselt südamelähedane on. Alates homsest avaneb dusteemalist mõttekoda, kuhu kaasatud nii lapsevanemad, haridus- registreerumine Teeme Ära üle-eestilisele talgupäevale. asutuste juhid kui ka eksperdid. Sauel hakatakse edendama aga korte- Praeguseks juba ligi 400 tegusat eestimaalast kutsuvad lähe- riühistute ühistegevust, et kaasa rääkida nii linnaruumi arendamisel kui maid ja kaugemaid inimesi endale 1. mail talgutele appi. Sellel aastal ei ka hoolduses. ole ühte läbivat teemat, vaid igaühel meist on võimalik leida kodukandis Talgukohtade ülesseadmine jätkub läbi aprillikuu, nii et uusi ja üles see kõige olulisem koos ära tegemist väärt asi ning see talgutena põnevaid talgukohti lisandub iga päev www.teemeara.ee lehele vä- üles seada. Appi saab minna oma kodukohta, aga ka kaugemale. hemalt paarikümne ringis. Nii talgukohtade kui ka talguliste registreeri- Talguteks on seatud üles väga eriilmelisi töid ja tegemisi. Kon- mine lõpeb aprillikuu viimasel nädalal. kurentsitult kõige aktiivsemas piirkonnas, Saaremaal, on tänaseks üles Sellel aastal on käed löönud seitse erinevat korraldajat, kes seatud juba ligi 50 talgukohta. Kes otsib talgutelt võimalust minna ajas kõik häid eestimaalasi talgutama kutsuvad – Riigimetsa Majandamise tagasi, oma esivanemate juurde, saab olla osaline Muhu Maalinnuse ja Keskus, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Muin- Maasi Maalinna võsast välja raiumisel, korda seada ajaloolist Vaikla suskaitse Ümarlaud, Eestimaa Looduse Fond, Liikumine Kodukant, Veskit, hooldada munakiviteid ja parandada kiviaedu. Kätt saab proovi- Õnnepank ja kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti. Partneritena löö- da ka külakiige ehitamisel Undva külas. Loodushuvilised aga saavad vad kaasa EMT, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, SEB, Tal- veeta ilusa päeva kevadises metsas loodusradu korrastades, või siis linna Vesi ja Coca-Cola HBC Eesti ning paljud teised. kohalikke kalmistuid ja kirikuaedu kaunimaks luues. Anneli Ohvril „Talgud kannavad endas ühise kogukonnana elamise ja tegut- Teeme Ära kommunikatsioon semise väärtust, see pole midagi uut meie kultuuris. Sellest päevast 529 7557, skype: anneliohvril saab igaüks teha oma kodukandiga ja selle inimestega taastutvumise päeva, oma juurte juurde tagasi mineku retke”, ütles Piret Lõuk Eesti Suur tänu kaastööde eest! Uus tähtaeg on 19.04. Muinsuskaitse Ümarlauast. Kuid kõik tööd sel päeval ei ole ainult kätega tehtavad, paljudes Koduvalla Sõnumid Aadress: Tartu mnt 2, 44603 Pajusti Lääne-Viru- kohtades tullakse kokku, et nõu pidada asjade paremaks korraldami- maa. Toimetaja: Hilje Pakkanen ([email protected]). seks ka pikemas perspektiivis. Pärnumaal Anni Akadeemias korralda- Väljaandja: Vinni Vallavalitsus, tel 3258 650, e-post: [email protected], www.vinnivald.ee. takse mõttetalgud teemal, kuidas suurendada ühiskonnas tolerantsust Trükitud trükikojas Trükis, www.trykis.ee. 2000 eks. Tasuta