Estonia's 2030 National Energy and Climate Plan
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Valga Valla Profiil
VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus ....................................................... -
Puistute Juurdekasv – Metsanduse Põhitõed Ja Müüdid Räägime Ühest Metsanduse Põhimõistest – Puistu Juurde- 56 TOIVO MEIKAR Kasvust
METSANDUSAJAKIRI • ILMUNUD AASTAST 1921 SÜGIS 3 / 2 0 1 3 Loodusharidus lähendab lapsi metsale Metsatervenduse OÜ panustab tulevikule HIND 3 . 5 0 € autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ME ANNAME ENDAST PARIMA, ET SAAVUTAKSITE PARIM TöötuledA TULEMUSE ParemParem valgus valgus tagab tagab jõudluse! jõudluse! Töötulede tõhusus on väga oluline eriti talveperioodil, kus head Töötulede tõhusus on väga oluline eriti päevavalgusttalveperioodil, napib. kus Meie head valik päevavalgus Performancet napib Plus. Meietöötulesid pakub mitmeidvalik Performancelahendusi, et Plusmuutuva töötule valgusegasid pakub töötingimustes mitmeid paremini hakkamalahendusi saada., et muutuva valgusega töötingimustes paremini hakkama saada. Sisu on see mis loeb John Deere Reman komponendid ei ole pelgalt remonditud, vaidTeie edu nad on meile on auasi. justkui Oleme pühendunud uuesti sündinud! pakkuma teile parimat Iga tehnikatkomponent ja on pisi- detailideniteenindust saavutamaks lahti efektiivsvõetud,ust ja jakontrollitud, kasumlikkust raiet öödelkulunud. osad vahetatud jaJohn hoolikalt Deere E-seeria komplekteeritud. on metsamasinate lipulaev. SelleTähtsamateks käigus parendusteks on järgitud on kvaliteeti, midamugav ja ollaksevaikne kabiin, harjutud mis pöörab sünkroonis eeldama tõstukiga John ja nivelleerib Deere’lt. maastikul; Reman kom- sujuvalt toimiv juhtimis- ja kontrollsüsteem; tugevam masina raama ja ühtlasi ponenteparanenud kliirens; kasutades hüdraulikasüsteemi säästad jahutusventilaator, raha, sest mis soovitud hind intervalliga on soodsam! puhub tagurpidi radiaatori puhtaks – need on vaid mõned näited. Lisaks on kõikidel Reman osadel parim garantii! Võta meiega ühendustMeie professionaalsed ja leiame edasimüüjad sobiva pakuvad lahenduse! teile lahendusi parima tulemuse saavutamiseks. Võta meiega ühendust AS INTRAC Eesti, Tartu mnt 167, Rae vald 75301, Harjumaa AS INTRAC Eesti,Tel. 603 Tartu 5700, mnt 167faks Rae 603 vald 5739, 75301 [email protected], Harjumaa www.intrac.ee Tel. 603 5700Pärnu:, Faks 445 603 7345,5739, [email protected],Tartu: 730 1850, www.intrac. -
Sügisvoor 2016
KOP 2016 sügisvoor Meede 1 Kogukonna areng Toetuse saaja Projekti nimi Projekti maksumus projekti elluviimise piirkond Toetuse summa Projekti maakond kohalliku küla, alevik, alev, linn kogumaksumus omavalitsuse üksus (Tallinna puhul asum) Laagri Kogukond MTÜ Laagri Robocity 2017 2 000,00 € 2 411,64 € Harju Saue vald Kehra Raudteejaam MTÜ Raamatu "Anija vald ja Tallinna Reaalkool" trükkimine 2 000,00 € 2 566,40 € Harju Anija Valguspere MTÜ Padise tähelaev 1 975,60 € 2 197,81 € Harju Padise Kihelkonna Laagrikeskus SA Aktiivne koolivaheaeg vähekinlustatud perede lastele 1 155,27 € 1 283,72 € Harju Kose Kose Anija Valla Mälumängu Selts MTÜ Anija valla mälumäng 2016 sügis-2017 kevad 837,59 € 933,67 € Harju Anija Vaida&soo külaselts MTÜ Vastlatrall Vaidasool 585,00 € 664,00 € Harju Rae Vaidasoo Tallinna Puuetega Inimeste Koda MTÜ Organisatsiooni arendamise ABC 1 995,25 € 2 220,25 € Harju Tallinn Kodukant Harjumaa MTÜ Värsket verd võrgustikku! 2 000,00 € 2 222,50 € Harju Harju Suursoo Külaselts MTÜ Terve ja teotahteline kogukond 2 000,00 € 2 287,25 € Harju Rae Suursoo Davai MTÜ TEDxLasnamäe 2017 konverentsi korraldamine 2 000,00 € 3 000,00 € Harju Tallinn Lasnamäe Kassisaba Selts MTÜ Kassisaba kevadpäev - Ühendame jõud 1 980,00 € 2 200,00 € Harju Tallinn Kassisaba Vasalemma Hariduse Edendamise Selts MTÜ Kogukond läbi rahvakalendri 1 710,27 € 1 900,77 € Harju Vasalemma Pelgulinna Selts MTÜ Pelgulinna Päev ja Pelgulinna Avatud Hoovide Päev "25 aastat Pelgulinna Seltsi" 1 990,00 € 2 212,00 € Harju Tallinn Pelgulinn Kalamaja Pinksiklubi MTÜ Kalamaja -
Ristipuud Lõuna-Eesti Matusekombestikus
Mäetagused 1&2 1996 Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus Marju Kõivupuu 1. Traditsiooniline Lõuna-Eesti matus Võrumaa Hargla, Karula, Kanepi, Urvaste, Põlva, Rõuge ja Räpina kihelkonna ning Tartumaa Sangaste, Kambja ja Võnnu kihelkonna traditsioonilisse matusekombestikku kuulub iseloomuliku rituaalina risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust (või ärasaatmispaigast) kalmistule. Seda, et Põhja-Eesti matusekombestikuga võrreldes on ajaloolise Võrumaa matusekombestik tunduvalt rituaaliderohkem, on täheldanud ka Võrumaa inimesed ise: Lõuna- Eestin edimene asi - süümä! Meheveli oll Põltsamaa kandin, sääl es ole üldse midagi. Ku surnut vällä tõstetas - siin andas torti ja viina. Sääl tull rahvas täpselt, kotoh mingisugust üritust es olõq, lugija muiduki oll, aga säänest süümist ja juumist nigu siin... Nüüd nakas veidü lihtsamas minemä, rahval ei olõ raha ka nipallo käen. - MK: Kas valvman ka õks viil käüdäs? - Viimätsel aol ei olõ inämb käünüq, mõni aasta autoga kävvemi õks, sääl sis laulti, olti vaiksõlt, pakuti pits ja... (80- aastane S. Mõksi M. Kõivupuule < Rõuge khk., 1995) Põhja-Eestis võeti matustele kaasa lillekimp või pärg, Lõuna-Eestis kindlasti tort, küpsetis, kook või midagi magusat söödavat. Lilled muidugi ka või pärg. (RKM II 467, 207/8< E. ja H. Mändmäe, Rõuge khk., 1994) Ristilõikamise tava on ainult üks osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusest. Iseloomulik on veel toidu pakkumine vähemalt neli või viis korda. Üldjoontes näeb kogu kombetalitus välja niisugune. 3-7 päeva jooksul jõuab korraldada asjaomased formaalsused. Peres kehtib vaikusenõue, peeglid- aknad kaetakse kinni. Mõnel pool Võrumaal (Rõuge, Hargla khk.) käivad tänapäevani sõbrad ja tuttavad (eelkõige naisterahvad) öösiti surnut valvamas ja laulmas. Lauldakse nii vaimulikke kui ilmalikke laule, sageli ka lahkunu lemmiklaule. Viimane öö enne matuseid oli/on lähimate omaste päralt. -
A4 8Lk Veskimetsa-Mustjõe Selts Infokiri 2020
VVEESSKKIIMMEETTSSAA--MMUUSSTTJJÕÕEE SSEELLTTSS 2 0 2 0 | I N F O K I R I N R 4 TEIE KÄES ON VESKIMETSA-MUSTJÕE SELTSI JÄRJEKORDNE INFOKIRI, MILLEGA TOOME ASUMI ELANIKENI INFOT SELTSI TEGEMISTEST JA UUDISEID ASUMIS TOIMUVA KOHTA 2020. aasta juunis täitus Veskimetsa-Mustjõe Seltsil neli aastat aktiivset tegutsemist. Hea meel on tõdeda, et selts on endiselt tegus ja seltsi kuuluvad aktiivseid liikmeid, kellel on entusiasmi ja motivatsiooni asumis kogukonda kokku tuua ja seista meie naabruskonna elukeskkonna eest. Seltsi esindajad on aktiivselt suhelnud ametkondade ja linnavalitsusega asumi heakorra ja liiklusohutuse teemadel. Veskimetsa-Mustjõe Selts, nagu palju teisedki asumiseltsid, on kujunenud Tallinna linnaplaneerimisel ja juhtimise usaldusväärseks partneriks, kelle arvamust küsitakse ning kel on võimalus edastada kohalikke muresid, ootusi ja ettepanekuid ametkondadesse. Veskimetsa-Mustjõe Selts on korraldanud alates 2016. aastast kogukonnale suunatud ühisüritusi, millest on saanud juba traditsioon: Talvekohvikupäev, "Teeme ära" talgud, Puhvetipäev ja Külapäev. Käesolev aasta on olnud igatepidi eriline ja teistmoodi. Kuna sel aastal jäi talv ära, ilmaolud olid kesised ja ettearvamatud, siis olime sunnitud talvekohvikupäevast sel aastal loobuma. Ootasime talgupäeva, ent viirusega seotud kriisiperiood tegi plaanidesse muudatuse. Traditsiooniliselt juuni lõpus toimuv Puhvetipäev oli välja kuulutatud, ent kuna oli teadmata, millised on selle hetke võimalused rahvarohket üritust korraldada, võttis selts vastu otsuse Puhvetipäev korraldada -
Roela Piirkond Vinni Vald
Roela piirkond Vinni vald ARENGUKAVA 2010 – 2016 Koostaja: kohalike elanike initsiatiivgrupp Roela 2010 1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2010- 2016. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava toetub olemasolevatele eeldustele, on realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt peab ka arengukava pidevalt analüüsima, täiustama ja parandama. Arengukavas määratletakse kindlad sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Arengukava olemasolul on erinevate valdkondade tegevused paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad. Arengukava annab eelduse osalemaks erinevates projektides, näitab arengupotentsiaali lähema seitsme aasta jooksul. Arengukava lahutamatuks osaks on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide püstitamise protsessi. Korraldati rahvakoosolekuid, kus arutati uut arengukava. Põhilise töö tegi ära initsiatiivgrupp, kelle eestvedamisel viidi läbi SWOT analüüs (pandi kirja küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud), koostati visioon ning kavandati arenguvaldkonnad. 2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD 2.1. AJALOOLINE TAUST Kahel pool Roela vallseljakut paiknevad külad, mis kõik on mingeid niite pidi seotud Roelaga, mille kohta teame, -
Eesti Vabaõhumuuseumi Külastuskeskuse Ehitus
Eesti Vabaõhumuuseumi külastuskeskuse ehitus Projekti kirjeldus Tallinn 2008 Tellija: Eesti Vabaõhumuuseum Teostaja: Continuum Group OÜ Loovad lahendused turismiatraktsioonidele SISUKORD PROJEKTI KOKKUVÕTE .......................................................................................................................... 5 1. MUUSEUMI STRATEEGILISED TEGUTSEMISEESMÄRGID, MISSIOON JA VISIOON......................... 13 2. EVMI POOLT PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED NING OLEMASOLEV INFRASTRUKTUUR ......... 14 3. EVMI SIHTGRUPP, POTENTSIAALSE KLIENDIRÜHMA KIRJELDUS ................................................. 15 4. EVMI KÜLASTATAVUS ................................................................................................................. 18 5. EVMI EKSPOSITSIOONIPLAAN 2008 – 2015 ................................................................................. 20 5.1. UUS KÜLASTUSKESKUS E . AJALOOKAUBAMAJA .................................................................................... 20 5.2. VÄRAVAMAJA , INFOMATERJALID JA VIIDASÜSTEEM .............................................................................. 27 5.3. KÕRGHOOAJAL AVATUD EKSPOSITSIOON ............................................................................................ 30 5.4. AASTARINGSELT AKTIIVSEKS KASUTAMISEKS KOHALDATUD ORIGINAALSED KOOPIAHOONED .......................... 37 5.5. TOITLUSTAMINE MUUSEUMIS .......................................................................................................... 42 5.6. EVM I KOOPIAHOONED ................................................................................................................. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Õismäe Tee 146-28 Haabersti Linnaosa Tallinn Eksperthinnang
Eksperthinnang: 31 112014AR Hinnatav objekt: Korteriomand registriosa nr 7865401 Aadress: Õismäe tee 146 krt 28 Haabersti linnaosa Tallinn Eksperthinnangu tellija: Tallinna Linnavaraamet Turuväärtus: vastavalt arvutustele on hinnatava objekti turuvä ärtus väärtuse kuupäeval s.o 12.11.2014.a.: 36 600 EUR (kolmkümmend kuus tuhat kuussada eurot). Saadud tulemus ei sisalda käibemaksu. 1 RE Kinnisvara AS Eksperthinnang nr 31112014AR Andrei Rikk Tatari 64, Tallinn 10134 Õismäe tee 146 krt 28 +372 50 15 539 Tel: 66 88 666 Haabersti linnaosa [email protected] [email protected] Tallinn www.RE.ee SISUKORD 1. EKSPERTHINNANGU KOOSTAMISE ALUSED...................................................................................................... 3 2. EKSPERTHINNANGU KEHTIVUSE EELDUSED JA AVALIKUSTAMINE .............................................................. 4 3. KINNISTU ANDMED ................................................................................................................................................. 4 4. OBJEKTI KIRJELDUS .............................................................................................................................................. 5 4.1 Asukoht ............................................................................................................................................................. 5 4.2 Hoone kirjeldus ................................................................................................................................................. 5 4.3 Korteriomandite kirjeldus -
ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP -
KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.