DOCSLIB.ORG

Ryffiu 1278 1998 Vinni Valla Lehe KODUVALLA S6ruufulo Vdljaanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ryffiu 1278 1998 Vinni Valla Lehe KODUVALLA S6ruufulo Vdljaanne ryffiu 1278 1998 Vinni valla lehe KODUVALLA S6ruUfUlO vdljaanne Viru-Jaagupi iimbruskonna vanemare$ kiiladest Vanemate kUlade kohta on andmeid Jo- Weho, 17 95.a. Wohku, 1837 .a. Wcihho, hansoni Taani hindamisraamatus, mille 1637. Uno Hermanit6lkeid on kasutatud. aastal oli talusid 12, 1872.a.21 lalu. Kehalat on nimetatud 1287.aastal. VOhu oli 1637.aastast Kriti m0isniku 1621.a.jdi Kehala Kriti m6isa valdusse. Schtitzevalduses. 1795.a.Vohu koh- 20.saj. alguseks olid Kehalas suurem ta mdrgitud: "Talupojad, kes ennemalt osa talusid vdlja ostetud. Uhiskondlikest VOhu krilas elasid, mis ntirid Kriti karja- hoonetest m6isa all, asusid said Meri- Kehalas krila m6i- koolimaja, sa p6ld u- talumeeste dele raja- poolt ehita- tud elu- tud valla- ase me le maja ja ku- viidud ja nagisest elavad k6rtsist nUtid Meri- timberehi- Keholo k6rrs. kri la k r.i- tatud meie- las." rei. 1997.a. elas Kehalas 15 peres 42 inimest. Kupna - 1345,a. - Cupnalle, 1628.a. - 0ksk6ik, kustpooli Viru-Joogupisse tullq. teretob meid esmolt Viru-Jokobi kiriku Kupnal, 1670.a. Kupna. Kupna ktilas - sihvokqs 47,65 m k6rgune lorn. Kirikuktila kohta on andmeid 1345,aas- ralati 1922.a, asundustalud, mis saadi tast. Nimekujuks oli siis Rochte, 1873.a maareformiga Kriti m6isale kuulunud Worrekulla, 1 827.a. Wore. Kirktila ja 1871.a. Kirrikoktilla. Krila oli Kupna karjamdisast. Talude suurus 6 alates 1453.a. kahe omaniku - pastoraa- hektarist 20 hektarini. Hoo- dija Kriti m6isa vaheljagatud. 1837.a, ned ehitati piirast maade oli 5 talu kiriku ja 9 talu Kriti m6isa juur- omandamist. de kuuluvad. 1997.a. elas endises Kiri- kukrila riheksas peres 21 inimest. Voore m6isa on mainitud 1450.a. Vana Ktila Warki V6hu nimekujud: 1345.a. Vorve, 1383.a. asus m6isa ktilje all, 1634.a, nime- kujuga Wdrke asus praegu- se Voore krila alal tee ddres. 1637.a. oli seal 7 talu, krila kandis Pdrgode nime Fore, ponek VobodussomboleEesti Voboriigi 80.oostopcievol. K6net peob Aliise Voosmo, pdrgo hoiob K0ti vollomojo (proegune Keholo klubi). 1667.a. vollovonem Honnes Mets. Viru-laaeupi - minu kodukant 1278 - 1998 Kooli on iuhatanud: Viru-faagupi kool 1907 - 1910 J.Kalkun (Kaljuvee) 1910 R.Matiesen 1910,- 1912 M.Kuhlberg Aegade jooksul on 1912 -'1913 A.Koch kool olnud ikka hari- 1913 - '1919 A.Turp 1919 1920 M.Suigussaar duselu keskuseks. - 1920 - 1922Y.KiiAr 1908.a. valminud 1922 - 1923 M.Posti hoones tiiiitab kool 1923 - 1926 V.Labo seninio erinevatel 1926 - 1951 V,Raud 1951 - 1953 E.Laud erinevate aegadel 1953 - 1986 V.Taremaa nimede all: 19BO - 1990 V,TUrnpuu 1990 - 1997 K,Lina Viru-Jaagupi Noorsoo Kasvatuse 1997 - M,Malmberg Seltsi Kool 1907 - 1919 Viru-Jaagupi Algkool 1919 - 1940 Viru-Jaagupi Mittetliielik Keskkool 1940 - 1941 Viru-Jaagupi 7kl kool 1 944 - 1957 Viru.Jaagupi keskkool 1957 - 1965 Viru-Jaagupi skl kool 1965 - 1988 Viru-Jaagupi 9kl kool 1988 - 1991 Viru:Jaagupi Pohikool 1991 - 1997 Viru-Jaagupi Algkool 1997 - .l937 Aosto Pikki aastaid on koolis t<iiitanud: fda Soone 1925 - 1962; Voldemar Raud 1926 - 1951; Aliise Vaasma 1948 - 1992; lvi Laud 1950- 1989; Leida llves 1950- 1971; Asta Kuristik 1950- 1970; Vello Taremaa 1953 - 1986; Pilvi Taremaa 1954 - 1983, 1984 - 1991; Mia Tikop 1 957 - 1992; Male Klammer 1 957 - 1 972; Meida Inno 1959 - 1 991, 1992 - 1 993; Aino Vainomets1963 - 1992; Helgi Kaljend 1964 - 1996; Kaja Pohlak 1965 - 1997; Ulle Vaasma 1976 1997; Silva Taremaa 1979 1997; Maret Malmberg "Jdnkude kevodlonts" Viru-Joogupi Algkooli - - 1998.o. kevodpeol. 1972-. Efmiine Raud 1935 -1944;1951 - 1970;Olga Hiibner 1944- 196'1; Marta Rae 1970 - 1991; Elli Veintrop 1970 - 1987, Nagu igal asutusel, nii on ka koolil olnud paremaid ja halvemaid aegu. Suurim Opilaste arv oli aastatel 1957 - 1965, mil ta oli ka t6eline hariduselu keskus: rajati vabariigi esikolmikusse kuuluv aed, tehti rimberehitusi majas, hiljem suurendati spordivdljakute piire, ehitati v6imlemislinnak ning ujula. Praegu on 6pilasi 28, ometi Opitakse ka ntitid ndidendeid, lauldakse, kiiiakse Vinni ujumas. Kooliruumid on soojad ja koolimajas on ka oma scjdkla. Opilased tunnevad end hiisti: pole vara tousmist ega bussides trtigimist. 197 6.o. Xl klossi l6petojod (koug6ppekeskkool). \thrr-laaeupi'minu kodukant 1278 ' 1998 Viru'Iaagupi kihelkonnakool Viru-Jaagupi Kihelkonnakooli 6petajaks oli Tallinna Keriskooli l6petanud Georg Koch (sundinud 1851). Opilaste arv on teada aastatest 1875 - 23 6pilast, 1 BB4/85 - 20, 1885/86 13 meesopilast ja 3 naisOpilast, Et kihelkonnakool tootas juba 1869.aastal, saab teada A.MohrfeldtMiievdlja eluloost, mille ta oma piievikus kirja pani. Ta kirju- tas: "1869.aasta srigisel kaheteistktlmne aastaselt saadeti mu elama Viru Jakkobi kiriklasse, kus Opetajaks oli Valther ja abi- kaasaks pastor F.Gebhardi 6de, Koolis kiiisin seal Georg Kochijuures, kes oliTal- ja kreis- linna mees alles 6ige noor, vdrskelt ,l938.o. koolist tulnud. Ta oli kutsutud juhatajaks ja viru-Joogupi kooli kouooegne luhotoio voldemor Roud omo 6pilostego kevodel koolimoio ees. ainsaks Opetajaks kihelkonnakoolile, mis oli pdris uus asutis kord kOrbenud kort, siis lehkav sealiha ja Tallinnamaal ja aga dpetus oli koolis eesku- asus Kupna kuivanud leib, julikult ja tulemusktillane. Meie, 6pi- karjamOisas, konalik lased koolitoas elades olime alati ta silma umbes tiks kilo- all. Ta eeskuju eijiiiinud m6juta. meeter maad ki- Ka laulu peale panita r6hku. Oli meil riklast. Kooli pisut palju, aga laulsime kahe tarbeks oli siis hdiilt vdi ja Kiiisime ka mdnel ttiht- Kupnal kaks kolme hdiilega. pdeval kirikus laulmas. Ma mdletan, 1872.a tuba, teisi ruu- jaanuaris viidi meie laulukoor Vinni m6isa me kasuias kar- j6ululaule laulma. Laulsime kui l6okesed. iam0isa valitse- Selle eest soodeti meid siis maitsva ja joo- ja, kook oli tihi- ne Koolitoas detl magusaga. Jaanipaevaks 1872.a. oli Kupna kooli olid ka koolilas- ,|965.o. kursuse lOpetanud. 1973.a. jaanuaris soo- te voodid. Neid viimone, V lend 6pefolote Viru-Joogupi keskkooli io ritasin eksamid Tallinna Kreiskooli 2.klas- oli kokku uhek- lostevo nemotego. si. Olin Kupnalt saanud tarvilikud teadmi- sa. POrandal koolis oli t6sine. Opetaja oli sed kirjas, keeles ja matemaatikas." kolm, teisel korral kolm ja nende tile kol- Oppetoo ja osav, oskas meid juhtida ja too- mandal korral kolm. Ulemistesse voodites- hoolas Tema meetod andis hdid se pidid poisid muidugi redelivaral ronima' tahet virgutada. tagajdrgi, Hilje- malt anti ka kost- ri koht, piirast kostri surma tema hoolele ja koolviidi Kupnalt kostrimajja. Olitoitmi- sega lugu, kuidas juhtus, kord hea, kord halb, kord Viru-Joogupi Pohikooli viimone lend 1997'o. rikkalik, siis napp, \rhu-laaeupi - minu kodukant 1278 - 1998 Endises leerimajas asub kogudu- se kantselei, ka peetakse kiilmal ajal seal jumalateenistusi. Lau- plieviti tootab piihapiievakool. Osav6tjaid on kiiesoleval aastal 30 ringis. Lastega tegelevad en- dine koolmeister Meida Inno ja usuteadust 6ppiv Raine Morton. Neid abistavad Reelika Roots ja siin pi.ihapiievakooli l6petanud Koguduse koniselei osub endises UkskOik, kustpoolt Viru- Nelli Basmanova. Ka pastor leerimoios. Jaagupisse tulla, teretab meid Herki Talen on piihapiievakoolis esmalt Viru-Jaagupi kiriku tegev. sihvakas 47,65 m kdrgune torn. Kiriku miii.irile on kinnitatud plaadid Teise maailmas6ja, selle eel ja jiirel keeristormides hukkunud inimeste nimedega. Kiriku juures on 1989.a. avatud miilestusmiirk represseeritutele. Postor Joon Kiivil tootos postorino ooslofel 1934 - 1946. Praegune Viru-Jaagupi kivikirik ehitati umbes aastatel 1455 - 1460. Et kirik jai koguduse jaoks viiikeseks, ehitati ta aastatel 1877 - 1878 endi- sest komandiku v6na pikemaks, kirik sai ka uue torni. Tiinapiievalgi Diokon Herki Tolen kasutatav Gustav Normanni ehitatud orel valmis 1892.a. Viru-Iaagupi Muuseum Meie tiinane pdev on homme juba minevik. Et olnut siiilitada, avati l8juunil 1998.a koolimaja ruumides Viru-Jaagupi Muuseum. Esimene niiitus "Kool liibi aegade" annab tilevaate kolipidamise eeskirjadest eelmisel sajandil, on vanu 6pikuid, tunnistusi, Oppetarbeid, fotosid jne. Muuseum ei saa kunagi valmis, sest alati leidub esemeid, mis harilikus majapidamises juba kasu- tatud, kuid muuseumi riiulitel vajalikud vaatamiseks. Muuseumi fondide suurus oleneb kaasini- meste m6istvast suhtumisest. Muuseumis tdOtavad Meralda Teder ja Maret Malmberg. \rfu-taagupi - minu kodukant 1278 ' 1998 Alevi keskuses suures majas ao asuvad Viru-Jaagupi ja selle Umbruse rahvale vdga olulised TANANE vtRu-IAAGUPI asutused: Vinni valla Viru-Jaa- gupi osavald - sekretdr Mare V6rno, oma kabinetis v6tab KAUPLUSET) juba 15 aastat vastu ja annab lahkelt asjalikku abi velsker Urve Teesalu. Apteegis Pakub arstimeid k6ige uuega kursis olev Sirje Roosipuu. Sidejaos- konna Ulemaks on Aili Tint. Postiljonide Elle Lillepuu ja Rita Udu tdopiirkond haarab Viru- Jaagupi, Kulina, KUti, Niisu, V6hu, ArukUla ja Kehala kUlad. Sama maja katuse all asuv ka raamatukogu, kus Ule 10000 trUkise, neist vanim sdilinud raamat aastast 1878 "Eesti Rahvalaulud". Et raamatud on Toidu- ja toostuskaupu on v6imalik osta AS Maakaubandus Viru- ostmiseks maainimestele kal- Jaagupi kauplusest, kus juhataja Eve Spelman on tootanud pikki lid, samuti ajalehed, ajakirjad, aastaid ja mritija Marika Spelman, Kauplus on lahtiT paeva nadalas. siis raamatukogu on jdlle sel- Teine kena nimega kauplus "Mari" on samutiostjatele avatud 7 pdeva les osas nagu asutamise alg- nddalas. Kaupluse juhataja Harri Mones tootab koos mtitijate Eve aastail. Raamatukogu juhata- ja Meeldivon todeda, etesmavajalikke kaupu jana to6tab 1967.aastast lah- Taime Ulle Monesega. on voimalik kohapealt osta ilma pikkades jdrjekordades
Load more

Recommended publications
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
    [Show full text]
  • Vinni Valla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2016-2026
    Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 VINNI VALLA PAJUSTI, VINNI JA ROELA ALEVIKE KAUGKÜTTEPIIRKONDADE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2026 1 Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Kinnitanud 8. taseme volitatud soojusenergeetika inseneri kutse omanik Aare Vabamägi 2016 Kokkuvõte. Pajusti kaugküttepiirkond Pajusti kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Pajusti kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgust on lahkunud ja OÜ Askoterm soojuse ostu-müügi lepingu lõpetanud kaheksa tarbijat (Linnu 1, Linnu 3, Linnu 5, Linnu 7, Linnu 11, Linnu 13, Linnu 4 ja AS Duve), mis on pannud ettevõtja kaaluma soojuse tootmise lõpetamist alates 2017.a. kütteperioodist. Sellest lähtudest tuleb Vinni Vallavalitsusel kaaluda Pajustis asendustegevuste arendamist (kaugküttepiirkonna tarbijate üleminekut uutele lokaalsetele küttelahendustele). Pajusti kaugküttepiirkonnas on renoveeritud soojusvõrgu osakaaluks 28 %. Kaugküttepiirkonna kesküttevõrgust lahkunud suur tarbijate hulk on takistanud ka kaugküttevõrgu operaatorit investeerimast senisest rohkem keskküttetrasside renoveerimisse. Pajusti kaugküttepiirkonnas asuvate valla asutuste erisoojustarbed köetavale pinnale on kõrged (Pajusti lasteaed 187 kWh/m2 ja Pajusti klubi 176 kWh/m2 ). Vinni kaugküttepiirkond Vinni kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Vinni keskküttepiirkonna kaugküttevõrk on tehniliselt heas
    [Show full text]
  • Vinni Valla ÜVVK Kava Järgsete Vee- Ja Kanalisatsioonirajatiste Rekonstrueerimine Ja Rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe Ja Viru-Jaagupi Asulates
    Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates Tehnoloogiline projekt Europolis OÜ 2020 1 Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Sisukord 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMETUS .................................................................................................................. 4 1.2 PROJEKTI TELLIJA ..................................................................................................................... 4 1.3 PROJEKTI ASUKOHT ................................................................................................................. 4 1.4 GEODEETILINE ALUSMATERJAL ............................................................................................... 4 1.5 OLEMASOLEV OLUKORD JA PERSPEKTIIVSED LAHENDUSED .................................................. 5 1.5.1. Vee-ettevõtjad ..................................................................................................................... 7 1.5.2. ÜLDIST ......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Vinni-Pajusti Raamatukogu 2019
    VINNI-PAJUSTI RAAMATUKOGU 2019. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2019 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ................................................................ 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 5 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 6 2.4.3 Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 6 2.4.4 Töötajate tunnustamine…………………………………………………………......7 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. ........................................................................................ 7 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ..................................................................... 7 2.6 Raamatukogu
    [Show full text]
  • Vinni Valla Jäätmekava 2015 – 2020 Koostamisel on Arvestatud Kehtivatest Õigusaktidest Tulenevate Nõuete Ja Kohustustega
    Vinni valla jäätmekava 2015-2020 Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 26.02.2015 määrusega nr 5 VINNI VALLA JÄÄTMEKAVA 2015 – 2020 Pajusti 2015 1 Vinni valla jäätmekava 2015-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 1. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL ....................... 4 1.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava ..................................................... 4 1.2. Eesti jäätmekäitluse lähiminevik .................................................................................... 4 1.3. Riigi jäätmekava ............................................................................................................. 5 2. JÄÄTMEKÄITLUSALANE SEADUSANDLUS ............................................................. 6 2.1. Euroopa Liidu direktiivid ................................................................................................6 2.2. Eesti õigusaktid ...............................................................................................................7 2.3. Vinni valla õigusaktid .....................................................................................................7 2.4. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel.............8 2.5. Vinni valla jäätmekava ulatus ning seos üleriigilise jäätmekavaga .............................. 10 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..............................................................10 3.1. Rahvaarv
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamãju Strateegilise Hindamise Aruanne
    VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÃJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 740 9800, faks 740 9801 [email protected] www.hendrikson.ee Tartu 2008 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... 5 1 Ülevaade planeeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest.................... 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja sisu.................................................................. 6 1.2 Asjakohased planeerimisdokumendid.......................................................... 6 1.2.1 Vinni valla arengudokumendid................................................................ 6 1.2.2 Lääne-Viru maakonna arengudokumendid................................................ 8 1.2.3 Eesti ruumiline areng ............................................................................ 9 1.2.4 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna-alastele õigusaktidele ..................................................................................................10 1.3 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .....................11 1.3.1 Planeeringu ja KSH osapooled ...............................................................12 1.3.2 KSH aruande koostamise protsess .........................................................12 1.3.3
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Maakonnaplaneering 2030+
    LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS RAKVERE 2019 2 Kaanefoto – Avo Seidelberg 3 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................6 1.1 Seosed kehtivate maakonnatasandi planeeringutega ...................................................................7 2. Maakonna ruumilise arengu suundumused ja eesmärgid ...............................................................9 2.1 Olulisemad ruumilise mõjuga globaalsed suundumused (trendid), mis mõjutavad Lääne-Viru maakonda. ............................................................................................................................................9 2.1.1 Üleminek teadmispõhisele majandusele ja IT lahenduste levik .............................................9 2.1.2 Rahvastiku vähenemine, vananemine ja hõbemajanduse ennakkasv ................................. 10 2.1.3 Üldine linnastumine ............................................................................................................. 10 2.1.4 Kasvav mobiilsus .................................................................................................................. 11 2.1.5 Kliima muutumine ................................................................................................................ 11 2.1.6 Rohelise majanduse ennakkasv ja üleminek taastuvenergia kasutamisele ning ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Laekvere Valla, Rägavere Valla Ja Vinni Valla Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Laekvere valla, Rägavere valla ja Vinni valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Laekvere valla, Rägavere valla ja Vinni valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste liitumine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne-Viru maakonnas. Hetkel kuulub Lääne-Viru maakonda kaks linna ja 13 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 8 valda (arvestades kavandatavaid muudatusi teistes Lääne-Viru maakonna ühinemispiirkondades1). Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb kahe omavalitsuse võrra 211-le, kokku 181 valda ja 30 linna2,3. Liituvad omavalitsused on4: 1) Vinni vald (pindala 486,7 km2 ja rahvaarv 4819), 2) Laekvere vald (pindala 352,4 km2 ja rahvaarv 1542), 3) Rägavere vald (pindala 173,7 km2 ja rahvaarv 865). Eelnõuga
    [Show full text]
  • Laekvere Valla, Rägavere Valla Ja Vinni Valla Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Laekvere valla, Rägavere valla ja Vinni valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Laekvere valla, Rägavere valla ja Vinni valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste liitumine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne-Viru maakonnas. Hetkel kuulub Lääne-Viru maakonda kaks linna ja 13 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 8 valda (arvestades kavandatavaid muudatusi teistes Lääne-Viru maakonna ühinemispiirkondades1). Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb kahe omavalitsuse võrra 211-le, kokku 181 valda ja 30 linna2,3. Liituvad omavalitsused on4: 1) Vinni vald (pindala 486,7 km2 ja rahvaarv 4819), 2) Laekvere vald (pindala 352,4 km2 ja rahvaarv 1542), 3) Rägavere vald (pindala 173,7 km2 ja rahvaarv 865). Eelnõuga
    [Show full text]