ryffiu 1278 1998 Vinni valla lehe KODUVALLA S6ruUfUlO vdljaanne Viru-Jaagupi iimbruskonna vanemare$ kiiladest Vanemate kUlade kohta on andmeid Jo- Weho, 17 95.a. Wohku, 1837 .a. Wcihho, hansoni Taani hindamisraamatus, mille 1637. Uno Hermanit6lkeid on kasutatud. aastal oli talusid 12, 1872.a.21 lalu. Kehalat on nimetatud 1287.aastal. VOhu oli 1637.aastast Kriti m0isniku 1621.a.jdi Kehala Kriti m6isa valdusse. Schtitzevalduses. 1795.a.Vohu koh- 20.saj. alguseks olid Kehalas suurem ta mdrgitud: "Talupojad, kes ennemalt osa talusid vdlja ostetud. Uhiskondlikest VOhu krilas elasid, mis ntirid Kriti karja- hoonetest m6isa all, asusid said Meri- Kehalas krila m6i- koolimaja, sa p6ld u- talumeeste dele raja- poolt ehita- tud elu- tud valla- ase me le maja ja ku- viidud ja nagisest elavad k6rtsist nUtid Meri- timberehi- Keholo k6rrs. kri la k r.i- tatud meie- las." rei. 1997.a. elas Kehalas 15 peres 42 inimest. Kupna - 1345,a. - Cupnalle, 1628.a. - 0ksk6ik, kustpooli Viru-Joogupisse tullq. teretob meid esmolt Viru-Jokobi kiriku Kupnal, 1670.a. Kupna. Kupna ktilas - sihvokqs 47,65 m k6rgune lorn. Kirikuktila kohta on andmeid 1345,aas- ralati 1922.a, asundustalud, mis saadi tast. Nimekujuks oli siis Rochte, 1873.a maareformiga Kriti m6isale kuulunud Worrekulla, 1 827.a. Wore. Kirktila ja 1871.a. Kirrikoktilla. Krila oli Kupna karjamdisast. Talude suurus 6 alates 1453.a. kahe omaniku - pastoraa- hektarist 20 hektarini. Hoo- dija Kriti m6isa vaheljagatud. 1837.a, ned ehitati piirast maade oli 5 talu kiriku ja 9 talu Kriti m6isa juur- omandamist. de kuuluvad. 1997.a. elas endises Kiri- kukrila riheksas peres 21 inimest. Voore m6isa on mainitud 1450.a. Vana Ktila Warki V6hu nimekujud: 1345.a. Vorve, 1383.a. asus m6isa ktilje all, 1634.a, nime- kujuga Wdrke asus praegu- se Voore krila alal tee ddres. 1637.a. oli seal 7 talu, krila kandis Pdrgode nime Fore, ponek VobodussomboleEesti Voboriigi 80.oostopcievol. K6net peob Aliise Voosmo, pdrgo hoiob K0ti vollomojo (proegune Keholo klubi). 1667.a. vollovonem Honnes Mets. Viru-laaeupi - minu kodukant 1278 - 1998 Kooli on iuhatanud: Viru-faagupi kool 1907 - 1910 J.Kalkun (Kaljuvee) 1910 R.Matiesen 1910,- 1912 M.Kuhlberg Aegade jooksul on 1912 -'1913 A.Koch kool olnud ikka hari- 1913 - '1919 A.Turp 1919 1920 M.Suigussaar duselu keskuseks. - 1920 - 1922Y.KiiAr 1908.a. valminud 1922 - 1923 M.Posti hoones tiiiitab kool 1923 - 1926 V.Labo seninio erinevatel 1926 - 1951 V,Raud 1951 - 1953 E.Laud erinevate aegadel 1953 - 1986 V.Taremaa nimede all: 19BO - 1990 V,TUrnpuu 1990 - 1997 K,Lina Viru-Jaagupi Noorsoo Kasvatuse 1997 - M,Malmberg Seltsi Kool 1907 - 1919 Viru-Jaagupi Algkool 1919 - 1940 Viru-Jaagupi Mittetliielik Keskkool 1940 - 1941 Viru-Jaagupi 7kl kool 1 944 - 1957 Viru.Jaagupi keskkool 1957 - 1965 Viru-Jaagupi skl kool 1965 - 1988 Viru-Jaagupi 9kl kool 1988 - 1991 Viru:Jaagupi Pohikool 1991 - 1997 Viru-Jaagupi Algkool 1997 - .l937 Aosto Pikki aastaid on koolis t<iiitanud: fda Soone 1925 - 1962; Voldemar Raud 1926 - 1951; Aliise Vaasma 1948 - 1992; lvi Laud 1950- 1989; Leida llves 1950- 1971; Asta Kuristik 1950- 1970; Vello Taremaa 1953 - 1986; Pilvi Taremaa 1954 - 1983, 1984 - 1991; Mia Tikop 1 957 - 1992; Male Klammer 1 957 - 1 972; Meida Inno 1959 - 1 991, 1992 - 1 993; Aino Vainomets1963 - 1992; Helgi Kaljend 1964 - 1996; Kaja Pohlak 1965 - 1997; Ulle Vaasma 1976 1997; Silva Taremaa 1979 1997; Maret Malmberg "Jdnkude kevodlonts" Viru-Joogupi Algkooli - - 1998.o. kevodpeol. 1972-. Efmiine Raud 1935 -1944;1951 - 1970;Olga Hiibner 1944- 196'1; Marta Rae 1970 - 1991; Elli Veintrop 1970 - 1987, Nagu igal asutusel, nii on ka koolil olnud paremaid ja halvemaid aegu. Suurim Opilaste arv oli aastatel 1957 - 1965, mil ta oli ka t6eline hariduselu keskus: rajati vabariigi esikolmikusse kuuluv aed, tehti rimberehitusi majas, hiljem suurendati spordivdljakute piire, ehitati v6imlemislinnak ning ujula. Praegu on 6pilasi 28, ometi Opitakse ka ntitid ndidendeid, lauldakse, kiiiakse Vinni ujumas. Kooliruumid on soojad ja koolimajas on ka oma scjdkla. Opilased tunnevad end hiisti: pole vara tousmist ega bussides trtigimist. 197 6.o. Xl klossi l6petojod (koug6ppekeskkool). \thrr-laaeupi'minu kodukant 1278 ' 1998 Viru'Iaagupi kihelkonnakool Viru-Jaagupi Kihelkonnakooli 6petajaks oli Tallinna Keriskooli l6petanud Georg Koch (sundinud 1851). Opilaste arv on teada aastatest 1875 - 23 6pilast, 1 BB4/85 - 20, 1885/86 13 meesopilast ja 3 naisOpilast, Et kihelkonnakool tootas juba 1869.aastal, saab teada A.MohrfeldtMiievdlja eluloost, mille ta oma piievikus kirja pani. Ta kirju- tas: "1869.aasta srigisel kaheteistktlmne aastaselt saadeti mu elama Viru Jakkobi kiriklasse, kus Opetajaks oli Valther ja abi- kaasaks pastor F.Gebhardi 6de, Koolis kiiisin seal Georg Kochijuures, kes oliTal- ja kreis- linna mees alles 6ige noor, vdrskelt ,l938.o. koolist tulnud. Ta oli kutsutud juhatajaks ja viru-Joogupi kooli kouooegne luhotoio voldemor Roud omo 6pilostego kevodel koolimoio ees. ainsaks Opetajaks kihelkonnakoolile, mis oli pdris uus asutis kord kOrbenud kort, siis lehkav sealiha ja Tallinnamaal ja aga dpetus oli koolis eesku- asus Kupna kuivanud leib, julikult ja tulemusktillane. Meie, 6pi- karjamOisas, konalik lased koolitoas elades olime alati ta silma umbes tiks kilo- all. Ta eeskuju eijiiiinud m6juta. meeter maad ki- Ka laulu peale panita r6hku. Oli meil riklast. Kooli pisut palju, aga laulsime kahe tarbeks oli siis hdiilt vdi ja Kiiisime ka mdnel ttiht- Kupnal kaks kolme hdiilega. pdeval kirikus laulmas. Ma mdletan, 1872.a tuba, teisi ruu- jaanuaris viidi meie laulukoor Vinni m6isa me kasuias kar- j6ululaule laulma. Laulsime kui l6okesed. iam0isa valitse- Selle eest soodeti meid siis maitsva ja joo- ja, kook oli tihi- ne Koolitoas detl magusaga. Jaanipaevaks 1872.a. oli Kupna kooli olid ka koolilas- ,|965.o. kursuse lOpetanud. 1973.a. jaanuaris soo- te voodid. Neid viimone, V lend 6pefolote Viru-Joogupi keskkooli io ritasin eksamid Tallinna Kreiskooli 2.klas- oli kokku uhek- lostevo nemotego. si. Olin Kupnalt saanud tarvilikud teadmi- sa. POrandal koolis oli t6sine. Opetaja oli sed kirjas, keeles ja matemaatikas." kolm, teisel korral kolm ja nende tile kol- Oppetoo ja osav, oskas meid juhtida ja too- mandal korral kolm. Ulemistesse voodites- hoolas Tema meetod andis hdid se pidid poisid muidugi redelivaral ronima' tahet virgutada. tagajdrgi, Hilje- malt anti ka kost- ri koht, piirast kostri surma tema hoolele ja koolviidi Kupnalt kostrimajja. Olitoitmi- sega lugu, kuidas juhtus, kord hea, kord halb, kord Viru-Joogupi Pohikooli viimone lend 1997'o. rikkalik, siis napp, \rhu-laaeupi - minu kodukant 1278 - 1998 Endises leerimajas asub kogudu- se kantselei, ka peetakse kiilmal ajal seal jumalateenistusi. Lau- plieviti tootab piihapiievakool. Osav6tjaid on kiiesoleval aastal 30 ringis. Lastega tegelevad en- dine koolmeister Meida Inno ja usuteadust 6ppiv Raine Morton. Neid abistavad Reelika Roots ja siin pi.ihapiievakooli l6petanud Koguduse koniselei osub endises UkskOik, kustpoolt Viru- Nelli Basmanova. Ka pastor leerimoios. Jaagupisse tulla, teretab meid Herki Talen on piihapiievakoolis esmalt Viru-Jaagupi kiriku tegev. sihvakas 47,65 m kdrgune torn. Kiriku miii.irile on kinnitatud plaadid Teise maailmas6ja, selle eel ja jiirel keeristormides hukkunud inimeste nimedega. Kiriku juures on 1989.a. avatud miilestusmiirk represseeritutele. Postor Joon Kiivil tootos postorino ooslofel 1934 - 1946. Praegune Viru-Jaagupi kivikirik ehitati umbes aastatel 1455 - 1460. Et kirik jai koguduse jaoks viiikeseks, ehitati ta aastatel 1877 - 1878 endi- sest komandiku v6na pikemaks, kirik sai ka uue torni. Tiinapiievalgi Diokon Herki Tolen kasutatav Gustav Normanni ehitatud orel valmis 1892.a. Viru-Iaagupi Muuseum Meie tiinane pdev on homme juba minevik. Et olnut siiilitada, avati l8juunil 1998.a koolimaja ruumides Viru-Jaagupi Muuseum. Esimene niiitus "Kool liibi aegade" annab tilevaate kolipidamise eeskirjadest eelmisel sajandil, on vanu 6pikuid, tunnistusi, Oppetarbeid, fotosid jne. Muuseum ei saa kunagi valmis, sest alati leidub esemeid, mis harilikus majapidamises juba kasu- tatud, kuid muuseumi riiulitel vajalikud vaatamiseks. Muuseumi fondide suurus oleneb kaasini- meste m6istvast suhtumisest. Muuseumis tdOtavad Meralda Teder ja Maret Malmberg. \rfu-taagupi - minu kodukant 1278 ' 1998 Alevi keskuses suures majas ao asuvad Viru-Jaagupi ja selle Umbruse rahvale vdga olulised TANANE vtRu-IAAGUPI asutused: Vinni valla Viru-Jaa- gupi osavald - sekretdr Mare V6rno, oma kabinetis v6tab KAUPLUSET) juba 15 aastat vastu ja annab lahkelt asjalikku abi velsker Urve Teesalu. Apteegis Pakub arstimeid k6ige uuega kursis olev Sirje Roosipuu. Sidejaos- konna Ulemaks on Aili Tint. Postiljonide Elle Lillepuu ja Rita Udu tdopiirkond haarab Viru- Jaagupi, Kulina, KUti, Niisu, V6hu, ArukUla ja Kehala kUlad. Sama maja katuse all asuv ka raamatukogu, kus Ule 10000 trUkise, neist vanim sdilinud raamat aastast 1878 "Eesti Rahvalaulud". Et raamatud on Toidu- ja toostuskaupu on v6imalik osta AS Maakaubandus Viru- ostmiseks maainimestele kal- Jaagupi kauplusest, kus juhataja Eve Spelman on tootanud pikki lid, samuti ajalehed, ajakirjad, aastaid ja mritija Marika Spelman, Kauplus on lahtiT paeva nadalas. siis raamatukogu on jdlle sel- Teine kena nimega kauplus "Mari" on samutiostjatele avatud 7 pdeva les osas nagu asutamise alg- nddalas. Kaupluse juhataja Harri Mones tootab koos mtitijate Eve aastail. Raamatukogu juhata- ja Meeldivon todeda, etesmavajalikke kaupu jana to6tab 1967.aastast lah- Taime Ulle Monesega. on voimalik kohapealt osta ilma pikkades jdrjekordades