DOCSLIB.ORG

Talv Ja Lumikate Haanja Kõrgustikul 1945/46–2017/18

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Haanja kui Eesti lumepoolus Talv ja lumikate Haanja kõrgustikul 1945/46–2017/18 Kas seoses kliima soojenemisega on vähenenud Haanja kõrgustikul talvine lumikate? On ju Haanjat peetud Eesti kõige lumerohkemaks paigaks - lumepooluseks. Haanja Lumikate on lühenenud alates 1945/46 kahe nädala võrra (16 päeva, keskmine kestus 133 päeva). kõrgustikku, kõrgemal kui 200 meetrit, on iseloomustanud pikk ja lumine talv. Püsiva lumikatte alguskuupäev on nihkunud 13 päeva hilisemaks (keskmiselt 4. detsember). Lumekiht on kasvanud 40–50 cm paksuseks ning lumikate on püsinud keskmiselt 133 Lumi sulab ära 22 päeva varem. Kogu perioodi keskmisena on püsiv lumikate kadunud 4. aprilliks. päeva. Lumepoolus paikneb Haanja ja Plaani vahelisel alal, 220 meetrist kõrgemal, kus Püsiva lumikatte kestvus on vähenenud tervelt üks kuu (35 päeva). ka pehmel, heitlikul ja lumevaesel talvel on püsinud pidev lumikate. Talve kõige paksem lumi on vähenenud 53 cm-lt 38 cm-le ehk siis jäänud 15 cm õhemaks. Kõige paksem oli lumevaip 1988 – 85 cm. On näha, et lumekliima on viimastel kümnenditel muutunud. Kui Võrus on talvel sageli Kõige pikem talv oli 1966 – 170 päeva (lumikatte alusel). maa must, siis Haanjas ikka valge. Analüüsides talve soojenemist, lühenemist ja Kõige lühemaks jäid talved 2008 ja 2015. lumikatte vähenemist Haanja kõrgustikul perioodi 1945/46–2017/18 talvede lõikes, kas Õhutemperatuur on tõusnud kõige rohkem märtsikuus. tõepoolest Eesti lumepoolus sulab? Puiga Uue-Saaluse 220 220 Püsiva lumikatte algus- (sinine) ja lõpukuupäev (punane) ning lineaarne trendijoon Kuupäev 220 Häälimägi 220 270 29.04 220 220 Vällämägi 302 Kunnimägi 30.03 Reedigemägi Tsärdsomägi Rõuge Mustikmägi 284 278 Hardomägi 220 29.02 220 220 Kulliperä mägi Kaldõmäggi Papisöödu mägi 288 Haanja Savimägi 2 Rindõmägi 29.01 Savimägi Iisrealimägi Luku mägi Kunnumägi 30.12 Tuhkrimägi 281 Suur Munamägi 273 318 Rohtõsuu mägi Haragamägi 289 289 Kivestmägi 288 Killomägi 30.11 Ollõägi Kunn”mägi1 Tõõgussuu mägi Kündja Kokõmäe Kiräsemägi Valgõliivamägi 31.10 Esändämägi Riidmägi 272 Olgluiõmägi 280 Tsälbamägi Kerekunnu mägi 293 296 Kirbu Esändämägi 01.10 Jänessemägi 1946 1956 1966 1976 1986 1996 2006 2016 Viinamägi Viitina Vänni Kõrgõmägi Kukumägi 285 Tõudrõmägi Kopliperämägi Villa Korgõmägi 220 Villa Jaanimägi 220 Vaartsmägi 220 Kõivõmägi Tammõmägi Kunn’mägi Lumikattega päevade arv talve jooksul (sinine), püsiva lumekatte kestus Siumägi 272 Plaani Jaanimägi Matussõmägi 281 (punane) ja talve suurim lumikatte paksus cm (helesinine) Plaani Päevade arv Lumikatte paksus cm Vaartsmägi Plaani 200 180 160 220 140 220 120 100 100 220 80 80 60 60 Ruusmäe 40 40 20 20 0 0 220 1946 1956 1966 1976 1986 1996 2006 2016 220 220 220 Milline on lumekliima muutus Eestis üldiselt? Mujal Eestis on lumikatte vähenemine olnud veelgi kiirem ja Murati märgatavam kui Haanja kõrgustikul. 0 1 2 3 4 5 km Külmadel ja lumerohketel talvedel on lumikatte näitajad enam-vähem ühesugused üle Eesti, maa võib püsida pikalt valge ka Lääne-Eesti saartel. Pehmetel talvedel erineb Eesti lumegeograafia suurel määral. Siis on jäävaba mere rannikul lund kõige vähem, aga ka mujal tasandikulises Eestis kärbivad sagedased sulad lumikatet muutes selle kestuse katkendlikuks. Kui vanasti, „õigetel“ talvedel jäi esimene lumi kevadeni maha, siis viimastel kümnenditel on püsiva lumikatte kestus oluliselt vähenenud. Lumi tuleb maha ja siis jälle sulab, ja nii mitu korda talve jooksul. Plusskraadide korral ei saja lund, vaid vihma. Miks kliima soojeneb? Inimtegevuse tulemusena on alates tööstusrevolutsioonist 18. sajandil tugevnenud kasvuhooneefekt. Fossiilkütuste põletamisel ning metsaraie ja intensiivpõllumajanduse tõttu kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas (CO₂), metaan, dilämmastikoksiid ja F-gaasid ning see muudab kiirgustingimusi 3. märtsil 2018 toimus Haanja maraton väga heades lumeoludes 43. korda. Talverõõmudest sai osa ligi poolsada nõnda, et maapinnalt peegeldub vähem soojuskiirgust tagasi suusatajat. Maraton on jäänud lumepuudusel ära 2014 ja 2015 ning viidud läbi matkana 2017. kosmosesse. 1950-ndatest on tõusnud hüppeliselt inimtekkelise CO₂ atmosfääri paiskamine, millele on järgnenud temperatuuri kiire tõus. Süsihappegaasi sisaldus on küll kõikunud miljoneid aastaid, kuid Maa ajaloos ei ole teada ühtegi teist nii äkilise soojenemise perioodi. Andmed: Mauri ja Tuulemäe sademete mõõtmisjaam, Riigi Ilmateenistus; 25 m kõrgusmudel, baaskaart ja aluskaart, Maa-amet Analüüs: prof Jaak Jaagus ja dots. Raivo Aunap, Tartu Ülikool Toimetaja: Antti Roose, Tartu Regiooni Energiaagentuur Kujundus: Kadi Punnisk, Dada Fotod: Külli Leola T! Kasuta ERGIA aruk ieks! EN alt. Enerģija ir pr.
Recommended publications
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS

    LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS

    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
  • PRIA Infopäev Neile, Kes Soovivad Taotleda Toetust Majandustegevust

    PRIA Infopäev Neile, Kes Soovivad Taotleda Toetust Majandustegevust

    Nr 11 22. AUGUST 2019 Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Busside sõiduplaani eelnõu korduva avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade erakorraline muudatus Lõuna-Eesti ralli ajal Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab 8,89), põhjast Aia tänavaga ja lõunast Tamme nevalt asjaolust, et Rõuge vallal puudub Rõuge Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse tänavaga. Planeeritava ala suurus on ca 1,3 ha. piirkonna osas kehtiv üldplaneering. ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Planeeritava ala maakasutuse sihtotstarve on Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul eelnõu korduva avaliku väljapaneku 19.08– elamumaa 100%. õigus avaldada detailplaneeringu eelnõu kohta Seoses autoralli Eesti ja Läti meistrivõistluste 17.09.2019 ja avaliku väljapaneku tulemuste Detailplaneeringu koostamise eesmärk on arvamust. avaliku arutelu 25.09.2019 kell 15.00 Rõuge etapiga on laupäeval, 31. augustil bussiliikluses uute elamukruntide kavandamine, kruntidele Eelnõu avaliku väljapaneku ajal on võimalik vallavalitsuses (Võru maakond, Rõuge alevik, muudatused, mis puudutavad ka Rõuge valda: ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede detailplaneeringuga tutvuda Rõuge Valla- Ööbikuoru tn 4). • Maakonnaliin nr 147 Võru – Haanja – Misso asukoha määramine, haljastuse ja hea- valitsuses või Rõuge valla kodulehel www. – Haanja – Võru sõidab kell 14.00 Võrust kuni Detailplaneering on algatatud Rõuge korrastuse põhimõtete määramine, tehno- rauge.ee. 14.34 Petruse peatuseni tavapärase sõiduplaani Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56 võrkudele ja -rajatistele asukoha määramine. Lisainformatsiooni saab planeeringu- ja kohaselt. Seejärel jääb buss Petruse peatusesse „Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ehitusspetsialistilt (Krislyn Prants, 525 3907, seisma ning läbimata jäävad Kündja, Kõo, ja sellega piirneva ala detailplaneeringu kahjusta oluliselt ümbritsevat keskkonda. [email protected]).
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council

    Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council

    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012

    130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012

    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12

    COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12

    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12

    Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12

    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
  • Raamatukogud Võrumaal

    Raamatukogud Võrumaal

    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Keskkonnamõju strateegiline hindamine Asukoht: Haanja vald, Võru maakond Töö nr: KSH080030 Staatus: Aruanne heakskiitmiseks esitamiseks Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ Aadress: Betooni 9, 51014 Tartu Telefon: +372 7 407 702 Litsentseeritud ekspert: Kaimar Koemets (KMH0111) Vastutav täitja: Veljo Kabin 07/2010 Tartu Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................................6 3. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, SISU JA PROTSESS..................10 4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA ..............................................................................................................................................11 5. ÜLDPLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA........................................................12 5.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid.......................................................12 5.2. Haanja valla arengudokumendid..............................................................................15 6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS..............................................................18 6.1. Asukoht ja funktsionaalsed seosed...........................................................................18
  • Keskkonnamdju Strateegili Ne H Indam Ine HAANJA VALLA Ul

    Keskkonnamdju Strateegili Ne H Indam Ine HAANJA VALLA Ul

    Keskkonnamdjustrateegili ne hindam ine Asukoht: Haanja vald, V6ru maakond Tiiii nr: KSH080030 Kuupiiev: 0312009 HAANJAVALLA Ul-OpnNEERINGU KESKKONNAMOJU STRATEEC ILISE HI N DAMTSE PROGRAMM o Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OU Aadress: Betooni 9, 51014Tartu Telefon: +3727 4O7702 Kesk gentuur http ://www.propemare.ee Haanjavalla tildplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise programm Keskkonnam6justrateegilise hindamise ulatus Uldplaneering koostatakse Haanja valla haldusterritooriumi kohta. Valla iildplaneeringu koostamine algatati Haanja Vallavolikogu 16.12.2004 mziaruseganr 29 ,,Haarfa valla tildplaneeringu algatamine". Keskkonnamdju strateegiline hindamine Haanja valla illdplaneeringule algatati Haanja Vallavolikogu 12.04.2006 otsusega nr 24,,Keskkonnamdju strateegilise hindamisealgatamine". Haanja valla iildplaneeringu eesmiirk on saavutada k6iki osapooli ja huvigruppevdimalikult hiisti rahuldavmaa-alade kasutamine. Uldplaneeringu koostamise kiiigus v6etakse arvesse ruumilise arenguga kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseidja kultuurilisi m6jusid ning nende m6jude avaldumistiimbritsevale keskkonnale ning valla elanikkonnale.Uldplaneering tugineb valla tulevikuvisioonidelening -strateegiateleja loob eeldusedvalla hoidmisekssoovitud arengukursil. Haanja vald asub V6ru maakonna kaguosas, ktilgnedes idast Misso ja Vastseliina vallaga, pdhjast V6ru vallaga, liiiinest R6uge vallaga ning ldunast Lati Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Piirkonda iseloomustab viiga vaheldusrikas maastik, tihe vetevdrk, suur metsasus ning
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
  • Jahipiirkonna Nimi)

    Jahipiirkonna Nimi)

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VÕ-14 Ruusmäe, JAH1000036 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võrumaa Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80062021 1.3. Aadress Pikk tn 17b, 65604 Võru 1.4. Esindaja nimi Mati Kivistik 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7821929 Faksi number 7821929 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Mati Kivistik Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti nimetus/ Haanja looduspark / jahiulukite lisasöötmine on kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti nimetus/ Kisejärve maastikukaitseala / Selsisoo sihtkaitsevööndis on keelatud jahipidamine ja inimeste viibimine 15. piirangu märtsist 30. septembrini. kirjeldus 4.3. Objekti nimetus/ Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti piirangu valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist).