DOCSLIB.ORG

(Metsavenna Talu) Detailplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
(Metsavenna Talu) Detailplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Mõniste vallas Metsavenna, Laane, Saeveski ja Veski maaüksuste (Metsavenna talu) detailplaneering Keskkonnamõju strateegiline hindamine OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee Töö nr 1157/08 Heikki Kalle Keskkonnaekspert (KMH0039) Tartu 2010 Metsavenna talu detailplaneering 2 Keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 4 2. ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUST ........................................................................................... 6 2.1. DETAILPLANEERINGU SISU JA PEAMISED EESMÄRGID ............................................................................ 6 2.2. VASTSE -ROOSA VESKI REKONSTRUEERIMINE ........................................................................................ 8 2.3. SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ...................................... 12 2.3.1. Mõniste valla arengudokumendid ....................................................................................... 12 2.3.2. Piirkondlikud arengudokumendid ........................................................................................ 14 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................... 17 3.1. PLANEERINGUALA ÜLDISELOOMUSTUS .................................................................................................. 17 3.2. LOODUSKESKKOND ................................................................................................................................. 19 3.2.1 Geoloogilised ja geomorfoloogilised tingimused, mullastik ........................................ 19 3.2.2. Veekogud ja vee-elustik ......................................................................................................... 20 4.2.3. Looduskaitsealad ja -objektid ............................................................................................... 24 3.2.4 Taimkate ........................................................................................................................................ 29 3.3 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK JA KULTUURILINE KESKKOND ........................................................................ 34 3.3.1 Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................................. 34 3.3.2 Tehiskeskkond ............................................................................................................................. 35 3.3.3 Ajaloolis-kultuuriline keskkond .............................................................................................. 36 4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD .................................... 39 4.1. MÕJUDE HINDAMISEL KASUTATUD MEETODID ...................................................................................... 39 4.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VAIDAVA JÕE SEISUNDILE .................................................................. 39 4.2.1 Vaidava jõe hüdromorfoloogilise seisundi ja hüdroloogilise režiimiga seotud küsimused ................................................................................................................................................. 39 4.2.2 Mõju vee-elustikule ja kalade rändevõimaluste tagamisest Vastse-Roosa paisul ...................................................................................................................................................................... 42 4.2.3 Mõju Vaidava jõe hüdroloogilisele režiimile ja hüdroenergia tootmise võimalustest ............................................................................................................................................. 45 4.2.4 Veetase veskijärves ning selle mõju ................................................................................... 48 4.2.5 Kalda-alade kasutusega seonduvad küsimused ............................................................. 49 4.3 MÕJU MAASTIKUELEMENTIDELE JA TAIMEKOOSLUSTELE ....................................................................... 56 4.4 MÕJU SOTSIAAL -MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE ................................................................................ 59 4.5. MÕJU AJALOOLIS -KULTUURILISELE KESKKONNALE .............................................................................. 60 4.6 TEHISKESKKONNAGA SEOTUD ASPEKTID ................................................................................................ 62 4.6.1 Mõju naaberkinnistute maakasutusele ja infrastruktuurielementidele .................. 62 4.6.2 Liiklusega seotud aspektid ...................................................................................................... 63 4.6.3 Veevarustus ja reoveekäitlus ................................................................................................. 65 4.6.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................................... 69 4.7 ALTERNATIIVSETE ARENGUSTSENAARIUMITE VÕRDLUS ........................................................................ 70 4.8 MÕJU NATURA KAITSEVÄÄRTUSTELE ...................................................................................................... 74 5. NEGATIIVSE MÕJU VÄLTIMISE, VÄHENDAMISE JA KOMPENSEERIMISE MEETMED ......................................................................................................................................................... 77 6. SOOVITATAVAD SEIREPÕHIMÕTTED ........................................................................................ 79 6. SOOVITATAVAD SEIREPÕHIMÕTTED ........................................................................................ 79 7. ÜLEVAADE KSH PROTSESSIST JA ERINEVATE OSAPOOLTE KAASAMINE ............ 80 8. ÜLEVAADE RASKUSTEST KSH KOOSTAMISEL ...................................................................... 81 9. LÕPPJÄRELDUSED ................................................................................................................................ 82 Töö nr 1157/08 KSH aruanne heakskiitmiseks 10.08.2010 3 Metsavenna talu detailplaneering Keskkonnamõju strateegiline hindamine KASUTATUD MATERJALID ..................................................................................................................... 83 LISAD ................................................................................................................................................................ 84 Lisa 1. DP eskiisi joonis (seisuga 08.06.2010) Lisa 2. KSH programm ja selle heakskiitmisotsus Lisa 3. KSH aruande avalikustamisega seotud materjalid Lisa 4. R. Järvekülje ekspertarvamus DP-ga kaasneva mõju kohta Vaidava jõele ja Natura kaitseväärtustele Lisa 5. Vastse-Roosa paisu rekonstrueerimine. Eskiisprojekt. Piiber Projekt OÜ. Töö nr 1157/08 KSH aruanne heakskiitmiseks 10.08.2010 Metsavenna talu detailplaneering 4 Keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi lühendina ka KSH) eesmärgiks on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule: a) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, b) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning c) edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks , kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesoleva aruande koostamisel on aluseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ja selle alusel koostatud ja heaks kiidetud KSH programm (Lisa 2). Samuti tuginetakse keskkonnamõju hindamise heale tavale ja Hendrikson & Ko senistele kogemustele. Käesolev aruanne on osaks strateegilisest planeerimisdokumendist Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Mõniste vallas Metsavenna 49301:004:0012, 49301:004:0013, Laane 49301:004:0017, Saeveski 49301:004:0009 ja Veski 49301:004:0001, 49301:004:0002 maaüksuste detailplaneering (edaspidi ka DP). DP algatati Mõniste Vallavolikogu 28.04.2009. a. otsusega nr 19, sama otsusega algatati ka DP keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). DP koostajaks on OÜ Hendrikson & Ko detailplaneeringute osakond (projektijuhid Merilin Jääger ja Jaana Veskimeister). Antud DP KSH algatati, kuna DP-ga kavandatakse muu hulgas Vaidava jõel oleva Vastse-Roosa vesiveski rekonstrueerimist hüdroelektrijaamaks, milline tegevus (st. tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine) on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkt 21 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Eelnevalt on arendaja poolt Vastse-Roosa vesiveski rekonstrueerimiseks esitatud vee erikasutusloa taotlusele algatanud 27. 06. 2008. a. Võrumaa Keskkonnateenistus keskkonnamõju hindamise menetluse (KMH algatamisotsus on lisas 2 toodud KSH programmi lisades). Nimetatud KMH algatamise menetlemisel ei olnud veel tuvastatud vajadust detailplaneeringu koostamise järele. Kujunenud olukorras osutub otstarbekaks lülitada vee erikasutuse keskkonnamõjude hindamine detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise koosseisu, mis tähendab
Load more

Recommended publications
  • Talv Ja Lumikate Haanja Kõrgustikul 1945/46–2017/18
    Haanja kui Eesti lumepoolus Talv ja lumikate Haanja kõrgustikul 1945/46–2017/18 Kas seoses kliima soojenemisega on vähenenud Haanja kõrgustikul talvine lumikate? On ju Haanjat peetud Eesti kõige lumerohkemaks paigaks - lumepooluseks. Haanja Lumikate on lühenenud alates 1945/46 kahe nädala võrra (16 päeva, keskmine kestus 133 päeva). kõrgustikku, kõrgemal kui 200 meetrit, on iseloomustanud pikk ja lumine talv. Püsiva lumikatte alguskuupäev on nihkunud 13 päeva hilisemaks (keskmiselt 4. detsember). Lumekiht on kasvanud 40–50 cm paksuseks ning lumikate on püsinud keskmiselt 133 Lumi sulab ära 22 päeva varem. Kogu perioodi keskmisena on püsiv lumikate kadunud 4. aprilliks. päeva. Lumepoolus paikneb Haanja ja Plaani vahelisel alal, 220 meetrist kõrgemal, kus Püsiva lumikatte kestvus on vähenenud tervelt üks kuu (35 päeva). ka pehmel, heitlikul ja lumevaesel talvel on püsinud pidev lumikate. Talve kõige paksem lumi on vähenenud 53 cm-lt 38 cm-le ehk siis jäänud 15 cm õhemaks. Kõige paksem oli lumevaip 1988 – 85 cm. On näha, et lumekliima on viimastel kümnenditel muutunud. Kui Võrus on talvel sageli Kõige pikem talv oli 1966 – 170 päeva (lumikatte alusel). maa must, siis Haanjas ikka valge. Analüüsides talve soojenemist, lühenemist ja Kõige lühemaks jäid talved 2008 ja 2015. lumikatte vähenemist Haanja kõrgustikul perioodi 1945/46–2017/18 talvede lõikes, kas Õhutemperatuur on tõusnud kõige rohkem märtsikuus. tõepoolest Eesti lumepoolus sulab? Puiga Uue-Saaluse 220 220 Püsiva lumikatte algus- (sinine) ja lõpukuupäev (punane) ning lineaarne trendijoon
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Arvoannõ 2019
    Võru Instituudi 2019. aasta tegevusaruanne Kinnitatud 31.03.2020 teadusnõukogule koosolekul Võru Instituudi 2019. aasta TEGEVUSARUANNE Instituudi struktuur 2019. aastal Võru Instituudi struktuuris on administratsioon ning kaks osakonda: • teadus- ja arendusosakond asukohaga Võrus Tartu tn 48 ning • muuseumiosakond, mis tegutseb neljas paigas: Karilatsi Vabaõhumuuseum (kuni 1.07.2019 nimega Põlva Talurahvamuuseum, muutus jõustus direktori käskkirjaga nr 12) Karilatsi küla Põlva kihelkonnas, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võru linnas Kreutzwaldi 31, Mõniste Talurahvamuuseum Kuutsi külas ja Vana-Võromaa Kultuurikoda Võru linnas Katariina allee 11. Eelarve Võru Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2019. aastal oli kokku 1 062 229 eurot, mille hulgas olid: • personalikulud 635 093 eurot + 3863 eurot 2018.a jääki; • majandamiskulud (sh museaalide soetuseks ja hoolduseks) 95 960 eurot + 357 eurot 2018.a jääki; • remondifondi toetus muuseumide remonttöödeks 12 455 eurot; • sihtotstarbeline eraldus üürimakseteks RKAS-le (Tartu 48, Katariina 11) 136 042 eurot ; • investeeringud Kreutzwaldi muuseumi kahe hoone ja Mõniste muuseumi ühe hoone renoveerimiseks 168 000 eurot; • põhivara amortisatsioon 10 459 eurot. Omatulu nii teadus- ja arendusosakonna kui muuseumiosakonna peale kokku oli 2019. aastaks kavandatud teenida 50 000 eurot, kuid teeniti 63 674 eurot. 2018. a omatulude jäägina kanti 2019. a eelarvesse üle 17 655 eurot. Erinevate sihtotstarbeliste toetustena oli kavandatud 75 000 eurot, kuid vastavalt taotlustele eraldati kokku 90 284 eurot. Eelmise aasta toetuste jääk 2019.a tegevusteks oli 11 060 eurot. Võru Instituudi 2019.a kogueelarve koos riigieelarvelise finantseerimise, eelmisest aastast ülekantud jääkidega, kavandatavate omatulude ja sihtotstarbeliste toetustega ning põhivara amortisatsiooniga oli kavandatud kokku 1 215 944 eurot, kuid tegelikkuses kujunes mõnevõrra suuremaks 1 244 901 eurot. (LISA 1. VI 2019.a eelarve täitmine).
    [Show full text]
  • PRIA Infopäev Neile, Kes Soovivad Taotleda Toetust Majandustegevust
    Nr 11 22. AUGUST 2019 Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Busside sõiduplaani eelnõu korduva avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade erakorraline muudatus Lõuna-Eesti ralli ajal Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab 8,89), põhjast Aia tänavaga ja lõunast Tamme nevalt asjaolust, et Rõuge vallal puudub Rõuge Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse tänavaga. Planeeritava ala suurus on ca 1,3 ha. piirkonna osas kehtiv üldplaneering. ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Planeeritava ala maakasutuse sihtotstarve on Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul eelnõu korduva avaliku väljapaneku 19.08– elamumaa 100%. õigus avaldada detailplaneeringu eelnõu kohta Seoses autoralli Eesti ja Läti meistrivõistluste 17.09.2019 ja avaliku väljapaneku tulemuste Detailplaneeringu koostamise eesmärk on arvamust. avaliku arutelu 25.09.2019 kell 15.00 Rõuge etapiga on laupäeval, 31. augustil bussiliikluses uute elamukruntide kavandamine, kruntidele Eelnõu avaliku väljapaneku ajal on võimalik vallavalitsuses (Võru maakond, Rõuge alevik, muudatused, mis puudutavad ka Rõuge valda: ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede detailplaneeringuga tutvuda Rõuge Valla- Ööbikuoru tn 4). • Maakonnaliin nr 147 Võru – Haanja – Misso asukoha määramine, haljastuse ja hea- valitsuses või Rõuge valla kodulehel www. – Haanja – Võru sõidab kell 14.00 Võrust kuni Detailplaneering on algatatud Rõuge korrastuse põhimõtete määramine, tehno- rauge.ee. 14.34 Petruse peatuseni tavapärase sõiduplaani Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56 võrkudele ja -rajatistele asukoha määramine. Lisainformatsiooni saab planeeringu- ja kohaselt. Seejärel jääb buss Petruse peatusesse „Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ehitusspetsialistilt (Krislyn Prants, 525 3907, seisma ning läbimata jäävad Kündja, Kõo, ja sellega piirneva ala detailplaneeringu kahjusta oluliselt ümbritsevat keskkonda. [email protected]).
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Keskkonnamõju strateegiline hindamine Asukoht: Haanja vald, Võru maakond Töö nr: KSH080030 Staatus: Aruanne heakskiitmiseks esitamiseks Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ Aadress: Betooni 9, 51014 Tartu Telefon: +372 7 407 702 Litsentseeritud ekspert: Kaimar Koemets (KMH0111) Vastutav täitja: Veljo Kabin 07/2010 Tartu Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................................6 3. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, SISU JA PROTSESS..................10 4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA ..............................................................................................................................................11 5. ÜLDPLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA........................................................12 5.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid.......................................................12 5.2. Haanja valla arengudokumendid..............................................................................15 6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS..............................................................18 6.1. Asukoht ja funktsionaalsed seosed...........................................................................18
    [Show full text]