DOCSLIB.ORG

Keskkonnamdju Strateegili Ne H Indam Ine HAANJA VALLA Ul

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Keskkonnamdju Strateegili Ne H Indam Ine HAANJA VALLA Ul Keskkonnamdjustrateegili ne hindam ine Asukoht: Haanja vald, V6ru maakond Tiiii nr: KSH080030 Kuupiiev: 0312009 HAANJAVALLA Ul-OpnNEERINGU KESKKONNAMOJU STRATEEC ILISE HI N DAMTSE PROGRAMM o Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OU Aadress: Betooni 9, 51014Tartu Telefon: +3727 4O7702 Kesk gentuur http ://www.propemare.ee Haanjavalla tildplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise programm Keskkonnam6justrateegilise hindamise ulatus Uldplaneering koostatakse Haanja valla haldusterritooriumi kohta. Valla iildplaneeringu koostamine algatati Haanja Vallavolikogu 16.12.2004 mziaruseganr 29 ,,Haarfa valla tildplaneeringu algatamine". Keskkonnamdju strateegiline hindamine Haanja valla illdplaneeringule algatati Haanja Vallavolikogu 12.04.2006 otsusega nr 24,,Keskkonnamdju strateegilise hindamisealgatamine". Haanja valla iildplaneeringu eesmiirk on saavutada k6iki osapooli ja huvigruppevdimalikult hiisti rahuldavmaa-alade kasutamine. Uldplaneeringu koostamise kiiigus v6etakse arvesse ruumilise arenguga kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseidja kultuurilisi m6jusid ning nende m6jude avaldumistiimbritsevale keskkonnale ning valla elanikkonnale.Uldplaneering tugineb valla tulevikuvisioonidelening -strateegiateleja loob eeldusedvalla hoidmisekssoovitud arengukursil. Haanja vald asub V6ru maakonna kaguosas, ktilgnedes idast Misso ja Vastseliina vallaga, pdhjast V6ru vallaga, liiiinest R6uge vallaga ning ldunast Lati Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Piirkonda iseloomustab viiga vaheldusrikas maastik, tihe vetevdrk, suur metsasus ning viiikestest hajakiiladest koosnev v6rdlemisi tihtlane asulatevdrk. Ule poole valla territooriumist kuulub Eesti k6rgeimal kuhjelisel saarkdrgustikulasuva Haanja looduspargikoosseisu. Valla pindala on 170 km2, seal asub92 ktila ja valla keskusekson Haanja kiila. Elanikearv 01.0 I .2008seisuga oli 1237. Haanjakiila kaugusTallinnast on275 km, Vdrust 15 km ja Riiast ligikaudu 220km. Ettevdtlusestegutsetakse valdavalt primaarsektorisja pakutakseturismiteenust. PShitegevusaladon p6llumajanduslik tootmine ja p6llumajandussaaduste tcicjtlemine, metsamajandus ja puidutootlemine ning turismiteenuste pakkumine. Tegeldakse ka metallkonstruktsioonidetootmise, transpordi, kaubandusejm aladega. Sotsiaalneinfrastruktuur on koondunudpdhiliselt Haanjasseja Ruusmiiele,kus asuvad haridus- ja sotsiaalasutused.Alusharidust saab omandada Haanja Haanjavald / LK 2 Haanjavalla illdplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise programm Lasteaias, mille tiks rtihm tegutseb Haanjas ja teine Ruusmiiel. Alg- ja p6hiharidust pakub Haanja-Ruusmiie Pdhikool. Raamatukogud asuvad Haanjas, Ruusmiiel ja Luutsnikus. Nii Haanjas kui RuusmZielon rahvamajad, kus toimuvad iiritused ja tegutsevad ka huvialaringid. Vallas on kaks arstipunkti (Ruusmiielja Haanjas). Looduskeskkond on atraktiivne ja vaheldusrikas. Erinevad maastikukomponendidja looduslik mitmekesisus vdimaldavad Haanja valda miiiiratleda iihe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana. Ktilastajate hulgas on vald tuntud kui loodus-ja piirandturismi sihtkohananing kui aktiivse puhkuseveetmise paigana. Seal asubBaltimaade k6rgeim tipp Suur-Munamiigi (318 m), mille p6hjapoolsesliihinaabruses asub teine kdrgeim k0ngasHaanjas - Vallamiigi. Haanja k6rgustikul asub Haanja looduspark, mille viiiirtusteks on eelkdige ainulaadnekuppelmaastik, sellega seonduvadmetsad, j lirved ja territooriumil ajalooliselt kestnud traditsiooniline asustus.Haanj a maastikud on elukohaks paljudele erinevatele ja ka haruldastele liikidele. Looduspark kuulub ka iileeuroopalisseNatura alade v6rgustikku. Seal on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigattitibija 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Lisaks Haanja looduspargile j:iAvad Natura 2000 aladest Haanja valla haldusterritooriumileveel Majori j 2irvehoiuala, Murati hoiuala ja Piirlijde luha hoiuala. Valla territooriumil asuvad veel kaitstavatestloodusobjektidest Viiike-Palkna maastikukaitsealaja Vdidumiigi. Lisaks on kaitse alla v6etud elupaiganaKirbu punajalg-kivipuraviku, Luutsniku metsise,Luutsniku Must-Toonekure, Mahtja viiike-konnakotka, Saika viiike-konnakotka ja Murati kalakotka (osaliselt Haanja vallas) piisielupaik. Vallast leiab mitmeid huvitavaid turismiobjekte - Uue-Saalusepark, Rogosi mdis, Kunderi kivi, Plaani kirik, Luutsniku m6isakompleks, Mustahamba tamm, Ruusmiie tammed, Sinisilla tamm, Turistide kodu, Suure Munamiie vaatetornine. Haaniavald / LK 3 Haanjavalla iildplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise programm 2- uldplaneeringuelluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnam6ju Haanja valla iildplaneeringu keskkonnamdju strateegilisel hindamisel on oluline krisitledajrirgmisi keskkonnaelemente: l. Looduskeskkond r P6hjavesi ja veekogud (sh p6hjavee kvaliteet ja kaitstus, ehituskeeluvcicindiviihendamine) ; r Maastik (sh viiArtuslikudmaastikud ja miljddvaaftuslikud alad); r Taimkate; r Loomastik (sh linnustik); r Kaitstavadloodusobjektid (sh Natura 2000 alad); r Kaitsealusteliikide kasvukohadja elupaigad; r Viiiiriselupaigad; r Rohelinev6rgustik. 2. Majanduskeskkond r Asustus: r Infrastruktuur (sh iihisveeviirkja kanalisatsioon); r Muutusedsenises teedevdrgus ja liikluskoormuses; r Jtiiitmekiiitlus; r Energeetika; r Turism (m6ju asustusele,infrastruktuurile). J. Sotsiaalkeskkond r Ajaloolis-kultuurilisedobjektid; r Esmavajalike teenustekiittesaadavus; r Piirkonnakultuurja identiteet; r Naaberaladele; r M6ju inimese tervisele,heaolule ning vara viiiirtusele; r Kultuurmaastikud,ajalooline asustusstruktuurjne; r Avalikejuurdepiiiisude tagamine. Keskkonnamdju strateegilisehindamise protsessi kliigus v6ib erinevatem6jude Ioetelutiiieneda. Haanjavald / LK 4 Haanjavalla iildplaneeringukeskkonnam6ju strateegilise hindamise programm Haanja valla liihteandmete analiitisi tulemusena selgus, et keskkonnamdju strateegilisel hindamisel on vaja analtiisida korralduslikke mehhanisme ja nende piisavust kultuurmaastike hooldamisel ja majandamisel, tagamaks maastike siiilimise. Tiihelepanu tuleb pcidrataka Haanja looduspargi kaitse- eesmiirkide tditmisele. Keskkonnamdju strateegilise hindamise programmi koostamise hetkel ei ole ette niiha olulist negatiivset m6ju Natura 2000 vdrgustiku aladele ega inimese tervisele. Samuti ei eeldata piiriiilese keskkonnamdjuesinemise v6imalikkust. Keskkonnamdju strateegilise hindamise aruande koostamise kiiigus tiipsustatakse m6ju esinemise v6imalikkust Natura 2000 v6rgustiku ala terviklikkusele, inimese terviseleja piiriiilese m6ju esinemisev6imalikkust. Haanjavald / LK 5 Haanjavalla iildplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise programm 3. Keskkonnam6ju strateegilise hindamise ldbiviimisealusaktid ja metoodika Keskkonnam6ju strateegilise hindamise kibiviimisel ning programmr ja aruande koostamisel liihtutakse keskkonnamdiu hindamise la kes kkonnai uht i mis s t|is t e e mi se adus e s t. Erinevate m6jude kiisitlemisel liihtutakseteistest Eesti Vabariigi digusaktidest, eelkdige looduskaitseseadusest, planeerimisseadusest, ehitusseadusest, asjadigusseadusest, teeseadusest, veeseadusest, metsaseadusest, muinsuskai t s e s e adus e s t jne. Keskkonnamdju strateegiline hindamine viiakse labi samaaegselt iildplaneeringu koostamisega.Keskkonnam6ju strateegilise hindamise protsess koosneb keskkonnamdju strateegilisehindamise algatamisest,programmi ja aruande koostamisest, avalikkuse kaasamisest ning heakskiitmisest j iirelevalvaja poolt. Peale keskkonnamdju strateegilise hindamise algatamist koostatakse keskkonnamdju strateegilise hindamise programm. Keskkonnamdju strateegilise hindamise programm mii?irab muuhulgas keskkonnamdju strateegilise hindamise ulatuse, selgitab ja nimetab iildplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamdju, nimetab huvitatud osapooledning miiiirab eeldatava ajakava.Peale keskkonnam6ju strateegilise hindamise programmi heakskiitmist jiirelevalvaja poolt koostatakse keskkonnamdjustrateegilise hindamise aruanne. Keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruanne on osa koostatavast iildplaneeringust. Keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruanne selgitab, kirjeldab ja hindab iildplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamdju, v6imalikke alternatiivseid lahendusi ning meetmeid mdju viiltimiseksj a/vdi leevendamiseks. Keskkonnamdju strateegilise hindamise labiviimisel ei ole kavandatud tiiiendavate viiliuuringute teostamist. Keskkonnamdju strateegilisehindamise aluseksv6etakse olemasolevad keskkonnauuringute aruanded ja muud olulised projektid. Arvesse vdetakse ka iileriigiline planeering, maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, kehtivad v6i koostatavad arengukavad, olulisemad Haanjavald / LK 6 Haanjavalla Uldplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise programm detailplaneeringudja teised strateegiadokumendid. Keskkonnamdju strateegilise hindamise aruande koostamisel kiisitletakse altematiiv 0-na olukorda, kus Haanja valla arengut suunavad olemasolevad arengudokumendid.Alternatiiv 1 puhul kehtestataksekoostatav Haanja valla iildplaneeringja tildplaneeringugakavandatavad tegevused viiakse ellu. Liihteandmeteanahiiisi tulemustestliihtuvalt hakatakseprognoosima m6ju, mis kaasneb kavandatavate tegevuste elluviimisega. Lisaks m6jude prognoosimiselepakutakse viilj a ka leevendavaidmeetmeid, millega olulist negatiivsetm6ju viihendatakse. Tiipsemad n6uded keskkonnamdju strateegilisehindamise aruande sisu osas siitestabkeskkonnamdju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemiseadus. Keskkonnamdju strateegiline hindamine on avalik protsess ning huvitatud isikutel on v6imalik protsessiiga etapi viiltel esitadaettepanekuid, vastuviiiteid ja kiisimusi ning saadaneile vastuseid.
Load more

Recommended publications
  • Talv Ja Lumikate Haanja Kõrgustikul 1945/46–2017/18
    Haanja kui Eesti lumepoolus Talv ja lumikate Haanja kõrgustikul 1945/46–2017/18 Kas seoses kliima soojenemisega on vähenenud Haanja kõrgustikul talvine lumikate? On ju Haanjat peetud Eesti kõige lumerohkemaks paigaks - lumepooluseks. Haanja Lumikate on lühenenud alates 1945/46 kahe nädala võrra (16 päeva, keskmine kestus 133 päeva). kõrgustikku, kõrgemal kui 200 meetrit, on iseloomustanud pikk ja lumine talv. Püsiva lumikatte alguskuupäev on nihkunud 13 päeva hilisemaks (keskmiselt 4. detsember). Lumekiht on kasvanud 40–50 cm paksuseks ning lumikate on püsinud keskmiselt 133 Lumi sulab ära 22 päeva varem. Kogu perioodi keskmisena on püsiv lumikate kadunud 4. aprilliks. päeva. Lumepoolus paikneb Haanja ja Plaani vahelisel alal, 220 meetrist kõrgemal, kus Püsiva lumikatte kestvus on vähenenud tervelt üks kuu (35 päeva). ka pehmel, heitlikul ja lumevaesel talvel on püsinud pidev lumikate. Talve kõige paksem lumi on vähenenud 53 cm-lt 38 cm-le ehk siis jäänud 15 cm õhemaks. Kõige paksem oli lumevaip 1988 – 85 cm. On näha, et lumekliima on viimastel kümnenditel muutunud. Kui Võrus on talvel sageli Kõige pikem talv oli 1966 – 170 päeva (lumikatte alusel). maa must, siis Haanjas ikka valge. Analüüsides talve soojenemist, lühenemist ja Kõige lühemaks jäid talved 2008 ja 2015. lumikatte vähenemist Haanja kõrgustikul perioodi 1945/46–2017/18 talvede lõikes, kas Õhutemperatuur on tõusnud kõige rohkem märtsikuus. tõepoolest Eesti lumepoolus sulab? Puiga Uue-Saaluse 220 220 Püsiva lumikatte algus- (sinine) ja lõpukuupäev (punane) ning lineaarne trendijoon
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • PRIA Infopäev Neile, Kes Soovivad Taotleda Toetust Majandustegevust
    Nr 11 22. AUGUST 2019 Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Busside sõiduplaani eelnõu korduva avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade erakorraline muudatus Lõuna-Eesti ralli ajal Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab 8,89), põhjast Aia tänavaga ja lõunast Tamme nevalt asjaolust, et Rõuge vallal puudub Rõuge Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse tänavaga. Planeeritava ala suurus on ca 1,3 ha. piirkonna osas kehtiv üldplaneering. ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Planeeritava ala maakasutuse sihtotstarve on Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul eelnõu korduva avaliku väljapaneku 19.08– elamumaa 100%. õigus avaldada detailplaneeringu eelnõu kohta Seoses autoralli Eesti ja Läti meistrivõistluste 17.09.2019 ja avaliku väljapaneku tulemuste Detailplaneeringu koostamise eesmärk on arvamust. avaliku arutelu 25.09.2019 kell 15.00 Rõuge etapiga on laupäeval, 31. augustil bussiliikluses uute elamukruntide kavandamine, kruntidele Eelnõu avaliku väljapaneku ajal on võimalik vallavalitsuses (Võru maakond, Rõuge alevik, muudatused, mis puudutavad ka Rõuge valda: ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede detailplaneeringuga tutvuda Rõuge Valla- Ööbikuoru tn 4). • Maakonnaliin nr 147 Võru – Haanja – Misso asukoha määramine, haljastuse ja hea- valitsuses või Rõuge valla kodulehel www. – Haanja – Võru sõidab kell 14.00 Võrust kuni Detailplaneering on algatatud Rõuge korrastuse põhimõtete määramine, tehno- rauge.ee. 14.34 Petruse peatuseni tavapärase sõiduplaani Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56 võrkudele ja -rajatistele asukoha määramine. Lisainformatsiooni saab planeeringu- ja kohaselt. Seejärel jääb buss Petruse peatusesse „Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ehitusspetsialistilt (Krislyn Prants, 525 3907, seisma ning läbimata jäävad Kündja, Kõo, ja sellega piirneva ala detailplaneeringu kahjusta oluliselt ümbritsevat keskkonda. [email protected]).
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Keskkonnamõju strateegiline hindamine Asukoht: Haanja vald, Võru maakond Töö nr: KSH080030 Staatus: Aruanne heakskiitmiseks esitamiseks Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ Aadress: Betooni 9, 51014 Tartu Telefon: +372 7 407 702 Litsentseeritud ekspert: Kaimar Koemets (KMH0111) Vastutav täitja: Veljo Kabin 07/2010 Tartu Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................................6 3. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, SISU JA PROTSESS..................10 4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA ..............................................................................................................................................11 5. ÜLDPLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA........................................................12 5.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid.......................................................12 5.2. Haanja valla arengudokumendid..............................................................................15 6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS..............................................................18 6.1. Asukoht ja funktsionaalsed seosed...........................................................................18
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VÕ-14 Ruusmäe, JAH1000036 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võrumaa Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80062021 1.3. Aadress Pikk tn 17b, 65604 Võru 1.4. Esindaja nimi Mati Kivistik 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7821929 Faksi number 7821929 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Mati Kivistik Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti nimetus/ Haanja looduspark / jahiulukite lisasöötmine on kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti nimetus/ Kisejärve maastikukaitseala / Selsisoo sihtkaitsevööndis on keelatud jahipidamine ja inimeste viibimine 15. piirangu märtsist 30. septembrini. kirjeldus 4.3. Objekti nimetus/ Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti piirangu valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist).
    [Show full text]