DOCSLIB.ORG

Haanja Valla Arengukava Tegevuskava Aastaks 2009–2011 Muutmine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Haanja Valla Arengukava Tegevuskava Aastaks 2009–2011 Muutmine Väljaandja: Haanja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2009, 167, 2206 Haanja valla arengukava tegevuskava aastaks 2009–2011 muutmine Vastu võetud 09.10.2009 nr 9 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lg 7 Haanja Vallavolikogu m ä ä r a b : § 1. Võtta vastu Haanja valla arengukava tegevuskava aastateks 2009 – 2011 muudatused (tegevuskava määruse juures). § 2. Määrus jõustub avalikustamisest. Volikogu aseesimees Evi LESTBERG Haanja Vallavolikogu 9. oktoobri 2009. a määruse nr 9 lisa Haanja valla arengukava tegevuskava 2009-2011 Haanja valla arengukava juurde kuuluv tegevuskava määratleb ressursikasutuse ja vastutuse arengueesmärkide realiseerimiseks vajalike tegevuste elluviimiseks ning määratleb tegevuste prioriteetsuse aastate 2009-2011 lõikes. Käsitletakse tegevusi, mis planeeritakse ellu viia nimetatud perioodil või millega alustatakse sellel ajavahemikul. Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse iga-aastaselt enne vallaeelarve koostamist. Ühelt poolt annab tegevuskava olulise sisendi valla eelarve koostamisele, võlakohustuste võtmise planeerimisele ning toetustaotluste koostamisele, teiselt poolt seab valla eelarveline võimekus piirid tegevuste kavandamisele. Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse valla omavahendeid (valla eelarve tulud ja laenud), riiklike toetusi, toetusi fondidest ja abiprogrammidest ning era- ja mittetulundussektori investeeringutest saadavaid vahendeid. Investeeringute tegemiseks laenuvahendite abil, seab piirangud valla- ja linnaeelarve seadus, mille järgi ei tohi omavalitsuse poolt tagasimaksvate laenusummade ja muude võlakohustuste kogusumma ületada ühel eelarveaastal 20% eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest omakorda on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Samuti ei tohi kõikide tagasimaksmata võlakohustuste kogusumma koos võetava võlakohustusega ületada 60% eelarveaasta eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvelised eraldised. Arvestades Haanja valla eelarvet ja olemasolevaid laenukohustusi, on valla laenumahu suuruseks hinnanguliselt kokku kuni 12 miljonit krooni. Vallal on seisuga 1. september 2008 võimalus kaasata täiendavat laenuraha näol investeeringute katteks hinnanguliselt 7 miljonit krooni. TegevusvaldkonnadVastutajad, elluviijad 2009 2010 2011 Rahastusallikad, ja tegevused sh (tuhat (tuhat (tuhat omafinantseerimine (tuhat krooni) krooni) krooni) krooni) 1. HARIDUS, KULTUUR, SPORT, MTÜ-d, NOORSOOTÖÖ, VABA AEG 1.1. Hariduse kvaliteedi parandamine Haanja vallas 1.1.1. Vallavalitsus, 5200 fondid Haanja lasteaia ehitamine Haanja-Ruusmäe Põhikool valla eelarve 780 Haanja valla arengukava tegevuskava aastaks 2009–2011 muutmine Leht 1 / 10 1.1.2. Vallavalitsus, 20 20 20 valla eelarve Koostöö ( 10 ) parandamine Haanja-Ruusmäe Põhikool Haanja fondid Põhikooli erinevates külades tegutsevate üksuste vahel (õpetajad, õpilased) 1.1.3. Vallavalitsus, 300 300 300 valla eelarve Piirkonna (180) eripärast ja Haanja-Ruusmäe Põhikool vajadusest riigi eelarve lähtuvate fakultatiivainete fondid õpetamine( nt giidi/retkejuhi koolitus, võro keel, suusatamine, rahvamuusika) 1.1.4. Vallavalitsus, 150 2 000 valla eelarve Haanja- (300) Ruusmäe Haanja-Ruusmäe Põhikool Põhikooli fondid spordiväljakute kaasajastamine ja hooldamine 1.1.5. Vallavalitsus 15 15 15 valla eelarve Andekate valla noorte ja juhendajate toetamine (üld- ja huvihariduse valdkonnas) 1.1.6. Vallavalitsus valla eelarve Haanja- 220 Ruusmäe 800 fondid Põhikooli Haanja koolimaja küttesüsteemi ja katlamaja rekonstrueerimine 1.2. Noorsootöö arendamine ja kohalike elanike ning turistide vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine Haanja vallas 1.2.1. Laste Vallavalitsus 100 200 valla eelarve mänguväljakute (60) rajamine ja täiendamine fondid (Haanjasse, Ruusmäele, ja teistesse küladesse) 1.2.2. Haanja Vallavalitsus 3 000 valla eelarve rahvamaja (400) renoveerimise jätkamine fondid 1.2.3. Valla Vallavalitsus, noorteühendused 50 50 50 valla eelarve elanike, s.h noorte fondid huvitegevuse võimaluste arendamine 1.2.4. Haanja Vallavalitsus, noorteühendused 10 20 15 valla eelarve ja Ruusmäe Leht 2 / 10 Haanja valla arengukava tegevuskava aastaks 2009–2011 muutmine noorteühenduste tegevuse toetamine 1.2.5. Vallavalitsus 100 1 500 fondid Luutsniku raamatukogu- valla eelarve seltsimaja (250) projekteerimine ja renoveerimine 1.2.6. Vallavalitsus 20 20 20 valla eelarve Seenioride klubilise tegevuse toetamine 1.2.7. Vallavalitsus, külavanemad, 30 30 30 valla eelarve Külaliikumise külade ühendused (15) toetamine, sh külavanemate fondid koolitamine ja külade arengukavade koostamise toetamine 1.2.8. Vallavalitsus, 35 valla eelarve Noorsootöö noorteorganisatsioonid arengukava koostamine 1.2.9.Suure Vallavalitsus, 500 1500 valla eelarve Munamäe (200) kompleksi arendamine fondid (treppide renoveerimine ja parklate korrastamine) 1.2.10. Rogosi Vallavalitsus 3000 10000 valla mõisakompleksi eelarve(2000) renoveerimise ja fondid arendustegevuse jätkamine (sh peahoone, muuseum, sepikoda, kuivati, park) 1.2.11. Rahvamajad, MTÜ-d 30 100 100 valla eelarve Traditsioone (100) loovate ja väärtustavate fondid ürituste väljatöötamine ning läbiviimine 1.2.12. Rahvamajad, MTÜ-d 20 30 30 valla eelarve Piirkondlike (15) spordi- ja kultuuritraditsioonide fondid jätkamine ja arendamine 1.2.13. Vallavalitsus 40 40 50 valla eelarve Kolmanda (90) sektori ja eraalgatuse fondid toetamine, Haanja valla arengukava tegevuskava aastaks 2009–2011 muutmine Leht 3 / 10 eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevustes 1.1.14. Vallavalitsus 100 100 valla eelarve Turismitoodete (30) arendamise toetamine fondid (nt tasuvus- teostatavusuuringute, tootekontseptsioonide koostamine), koostöö arendamine partneritega) 1.1.15. 30 50 III sektori- Elulaadi ja erakapital, keskuse Initsiatiivgrupp fondid, valla („Haani eelarve (15) Rahvakultuuri Vallavalitsus Kooli“) loomise toetamine · Ettevalmistustööd (sh projekteerimine), äriplaani koostamine · Koolituse käivitamine · Kooli promotsioon ja väliskoostöö 1.1.16. MTÜ 140 Fondid, valla Raagi küla eelarve (7,0) vabaõhulava Vallavalitsus väljaehitamine 2. ETTEVÕTLUS JA INFRASTRUKTUUR 2.1. Teede infrastruktuuri arendamine ja valla piirkondade kättesaadavuse parandamine 2.1.1. Haanja- Maanteeamet 15 000 Riigi eelarve Kurgjärve- Rõuge teelõigu mustkatte alla viimine (9 km) 2.1.2. Haanja Maanteeamet 20 000 Riigi eelarve – Kündja teelõigu mustkatte alla viimine 2.1.3. Rõuge- Maanteeamet 6 000 Riigi eelarve Vastseliina maantee Haanja risttee ja Uue-Saaluse vahelise lõigu mustkatte alla viimine. 2.1.4. Viitina Maanteeamet 20 000 Riigi eelarve -Luutsniku –Kilomani teelõigu mustkatte alla viimine Leht 4 / 10 Haanja valla arengukava tegevuskava aastaks 2009–2011 muutmine 2.2. Elektrivarustuse ja IT kommunikatsioonisüsteemide arendamine 2.2.1. Vallavalitsus Eesti Energia, Elektrivõrgu kinnistu jaotussüsteemideEesti Energia omanik, fondid rekonstrueerimine kvaliteetse elektrivarustuse tagamiseks tarbijatele 2.2.2. IT Vallavalitsus 100 200 erasektor kommunikatsiooni võimaluste erasektor fondid väljaarendamine Haanja valla kasutajad külades, kvaliteedi parandamine ja arendustöö koordineerimine 2.2.3. Vallavalitsus 30 valla eelarve Välisvalgustuse projekteerimine fondid Luutsniku külla 2.2.4. Vallavalitsus 700 valla eelarve Tänavavalgustuse (100) ehitus Haanja vallamajast fondid Suure Munamäe jalamini 2.3. Vee ja kanalisatsiooni infrastruktuuri arendamine 2.3.1. Vee- ja Vallavalitsus, omanikud 3 000 3 000 valla eelarve kanalisatsioonitrasside (1000) renoveerimine, vee ja fondid, kanalisatsiooni omanikud infrastruktuuri edasiarendamine Haanjas, Ruusmäel ja Luutsniku külas, salv- ja puurkaevude rajamine külades, osalus hajaasustuse veeprogrammis. 2.4. Rekreatiivse ja turismiinfrastruktuuri arendamine 2.4.1. Haanja Vallavalitsus, 1 500 valla eelarve suusaradade MTÜ Haanja (150 ) arendamine, Suusaklubi maratoniradade fondid kohaldamine krossiratta radadeks jne 2.4.2. Vallavalitsus, 10000 13000 valla Tehislume MTÜ Haanja eelarve(1 500) tootmise Suusaklubi 700 süsteemide fondid hankimine ning 2 km kergliiklustee ja Haanja valla arengukava tegevuskava aastaks 2009–2011 muutmine Leht 5 / 10 lumetootmise platsi rajamine 2.4.3. Vallavalitsus, 270 valla Suusaradade MTÜ Haanja eelarve(15) hooldustehnika Suusaklubi hankimine (sh fondid ATV) 2.4.4. Suusa, 40 100 15 000 Maanteeamet matka-, kelgu-, saani- ja valla eelarve jalgratta/ (200) rolleriradade Vallavalitsus, ning Looduspark, fondid puhkekohtade Maanteeamet võrgu Haanja arendamine Suusaklubi, maaomanikud · Haanja- Erasektor, Rõuge, Vallavalitsus, Haanja-Võru, Looduspark Haanja - Ruusmäe- Vallavalitsus, Murati Looduspark, jalgrattateede RMK rajamine · Turismiobjektide ja turismiettevõtete ühendamine radade võrgustikku · Haanjat- Rõuget ühendavate lumesaani radade arendamine ja kasutuse korraldamine · Puhkekohtade hooldus 2.4.5. Vallavalitsus, 100 50 200 valla eelarve Visuaalse MTÜ-d, (50) infosüsteemi omanikud, arendamine RMK, Rõuge RMK, fondid, (külade vallavalitsus, nimesildid, Võru Haanja infoviidad, vallavalitsus, Looduspark infotahvlid, Vastseliina radade vallavalitsus, märgistamine, Haanja s.h marsruudid Looduspark, Haanja- RMK Vällamäe- Kütiorg, Haanja – Piusa, Haanja – Viitina) 2.4.6. Erasektor erasektor, Mäesuusatrasside rajamine Vallavalitsus valla eelarve (15) (nt. Häälimäe nõlvale) Leht 6 / 10 Haanja valla arengukava tegevuskava aastaks 2009–2011 muutmine 2.4.7. Haanja Vallavalitsus 20 20 20 valla eelarve ja Ruusmäe ( 20 ) jt.
Load more

Recommended publications
  • Talv Ja Lumikate Haanja Kõrgustikul 1945/46–2017/18
    Haanja kui Eesti lumepoolus Talv ja lumikate Haanja kõrgustikul 1945/46–2017/18 Kas seoses kliima soojenemisega on vähenenud Haanja kõrgustikul talvine lumikate? On ju Haanjat peetud Eesti kõige lumerohkemaks paigaks - lumepooluseks. Haanja Lumikate on lühenenud alates 1945/46 kahe nädala võrra (16 päeva, keskmine kestus 133 päeva). kõrgustikku, kõrgemal kui 200 meetrit, on iseloomustanud pikk ja lumine talv. Püsiva lumikatte alguskuupäev on nihkunud 13 päeva hilisemaks (keskmiselt 4. detsember). Lumekiht on kasvanud 40–50 cm paksuseks ning lumikate on püsinud keskmiselt 133 Lumi sulab ära 22 päeva varem. Kogu perioodi keskmisena on püsiv lumikate kadunud 4. aprilliks. päeva. Lumepoolus paikneb Haanja ja Plaani vahelisel alal, 220 meetrist kõrgemal, kus Püsiva lumikatte kestvus on vähenenud tervelt üks kuu (35 päeva). ka pehmel, heitlikul ja lumevaesel talvel on püsinud pidev lumikate. Talve kõige paksem lumi on vähenenud 53 cm-lt 38 cm-le ehk siis jäänud 15 cm õhemaks. Kõige paksem oli lumevaip 1988 – 85 cm. On näha, et lumekliima on viimastel kümnenditel muutunud. Kui Võrus on talvel sageli Kõige pikem talv oli 1966 – 170 päeva (lumikatte alusel). maa must, siis Haanjas ikka valge. Analüüsides talve soojenemist, lühenemist ja Kõige lühemaks jäid talved 2008 ja 2015. lumikatte vähenemist Haanja kõrgustikul perioodi 1945/46–2017/18 talvede lõikes, kas Õhutemperatuur on tõusnud kõige rohkem märtsikuus. tõepoolest Eesti lumepoolus sulab? Puiga Uue-Saaluse 220 220 Püsiva lumikatte algus- (sinine) ja lõpukuupäev (punane) ning lineaarne trendijoon
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • PRIA Infopäev Neile, Kes Soovivad Taotleda Toetust Majandustegevust
    Nr 11 22. AUGUST 2019 Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Busside sõiduplaani eelnõu korduva avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade erakorraline muudatus Lõuna-Eesti ralli ajal Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab 8,89), põhjast Aia tänavaga ja lõunast Tamme nevalt asjaolust, et Rõuge vallal puudub Rõuge Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse tänavaga. Planeeritava ala suurus on ca 1,3 ha. piirkonna osas kehtiv üldplaneering. ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Planeeritava ala maakasutuse sihtotstarve on Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul eelnõu korduva avaliku väljapaneku 19.08– elamumaa 100%. õigus avaldada detailplaneeringu eelnõu kohta Seoses autoralli Eesti ja Läti meistrivõistluste 17.09.2019 ja avaliku väljapaneku tulemuste Detailplaneeringu koostamise eesmärk on arvamust. avaliku arutelu 25.09.2019 kell 15.00 Rõuge etapiga on laupäeval, 31. augustil bussiliikluses uute elamukruntide kavandamine, kruntidele Eelnõu avaliku väljapaneku ajal on võimalik vallavalitsuses (Võru maakond, Rõuge alevik, muudatused, mis puudutavad ka Rõuge valda: ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede detailplaneeringuga tutvuda Rõuge Valla- Ööbikuoru tn 4). • Maakonnaliin nr 147 Võru – Haanja – Misso asukoha määramine, haljastuse ja hea- valitsuses või Rõuge valla kodulehel www. – Haanja – Võru sõidab kell 14.00 Võrust kuni Detailplaneering on algatatud Rõuge korrastuse põhimõtete määramine, tehno- rauge.ee. 14.34 Petruse peatuseni tavapärase sõiduplaani Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56 võrkudele ja -rajatistele asukoha määramine. Lisainformatsiooni saab planeeringu- ja kohaselt. Seejärel jääb buss Petruse peatusesse „Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ehitusspetsialistilt (Krislyn Prants, 525 3907, seisma ning läbimata jäävad Kündja, Kõo, ja sellega piirneva ala detailplaneeringu kahjusta oluliselt ümbritsevat keskkonda. [email protected]).
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Keskkonnamõju strateegiline hindamine Asukoht: Haanja vald, Võru maakond Töö nr: KSH080030 Staatus: Aruanne heakskiitmiseks esitamiseks Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ Aadress: Betooni 9, 51014 Tartu Telefon: +372 7 407 702 Litsentseeritud ekspert: Kaimar Koemets (KMH0111) Vastutav täitja: Veljo Kabin 07/2010 Tartu Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................................6 3. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, SISU JA PROTSESS..................10 4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA ..............................................................................................................................................11 5. ÜLDPLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA........................................................12 5.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid.......................................................12 5.2. Haanja valla arengudokumendid..............................................................................15 6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS..............................................................18 6.1. Asukoht ja funktsionaalsed seosed...........................................................................18
    [Show full text]
  • Keskkonnamdju Strateegili Ne H Indam Ine HAANJA VALLA Ul
    Keskkonnamdjustrateegili ne hindam ine Asukoht: Haanja vald, V6ru maakond Tiiii nr: KSH080030 Kuupiiev: 0312009 HAANJAVALLA Ul-OpnNEERINGU KESKKONNAMOJU STRATEEC ILISE HI N DAMTSE PROGRAMM o Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OU Aadress: Betooni 9, 51014Tartu Telefon: +3727 4O7702 Kesk gentuur http ://www.propemare.ee Haanjavalla tildplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise programm Keskkonnam6justrateegilise hindamise ulatus Uldplaneering koostatakse Haanja valla haldusterritooriumi kohta. Valla iildplaneeringu koostamine algatati Haanja Vallavolikogu 16.12.2004 mziaruseganr 29 ,,Haarfa valla tildplaneeringu algatamine". Keskkonnamdju strateegiline hindamine Haanja valla illdplaneeringule algatati Haanja Vallavolikogu 12.04.2006 otsusega nr 24,,Keskkonnamdju strateegilise hindamisealgatamine". Haanja valla iildplaneeringu eesmiirk on saavutada k6iki osapooli ja huvigruppevdimalikult hiisti rahuldavmaa-alade kasutamine. Uldplaneeringu koostamise kiiigus v6etakse arvesse ruumilise arenguga kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseidja kultuurilisi m6jusid ning nende m6jude avaldumistiimbritsevale keskkonnale ning valla elanikkonnale.Uldplaneering tugineb valla tulevikuvisioonidelening -strateegiateleja loob eeldusedvalla hoidmisekssoovitud arengukursil. Haanja vald asub V6ru maakonna kaguosas, ktilgnedes idast Misso ja Vastseliina vallaga, pdhjast V6ru vallaga, liiiinest R6uge vallaga ning ldunast Lati Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Piirkonda iseloomustab viiga vaheldusrikas maastik, tihe vetevdrk, suur metsasus ning
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]