DOCSLIB.ORG

PRIA Infopäev Neile, Kes Soovivad Taotleda Toetust Majandustegevust

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
PRIA Infopäev Neile, Kes Soovivad Taotleda Toetust Majandustegevust Nr 11 22. AUGUST 2019 Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Busside sõiduplaani eelnõu korduva avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade erakorraline muudatus Lõuna-Eesti ralli ajal Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab 8,89), põhjast Aia tänavaga ja lõunast Tamme nevalt asjaolust, et Rõuge vallal puudub Rõuge Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse tänavaga. Planeeritava ala suurus on ca 1,3 ha. piirkonna osas kehtiv üldplaneering. ja sellega piirneva ala detailplaneeringu Planeeritava ala maakasutuse sihtotstarve on Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul eelnõu korduva avaliku väljapaneku 19.08– elamumaa 100%. õigus avaldada detailplaneeringu eelnõu kohta Seoses autoralli Eesti ja Läti meistrivõistluste 17.09.2019 ja avaliku väljapaneku tulemuste Detailplaneeringu koostamise eesmärk on arvamust. avaliku arutelu 25.09.2019 kell 15.00 Rõuge etapiga on laupäeval, 31. augustil bussiliikluses uute elamukruntide kavandamine, kruntidele Eelnõu avaliku väljapaneku ajal on võimalik vallavalitsuses (Võru maakond, Rõuge alevik, muudatused, mis puudutavad ka Rõuge valda: ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede detailplaneeringuga tutvuda Rõuge Valla- Ööbikuoru tn 4). • Maakonnaliin nr 147 Võru – Haanja – Misso asukoha määramine, haljastuse ja hea- valitsuses või Rõuge valla kodulehel www. – Haanja – Võru sõidab kell 14.00 Võrust kuni Detailplaneering on algatatud Rõuge korrastuse põhimõtete määramine, tehno- rauge.ee. 14.34 Petruse peatuseni tavapärase sõiduplaani Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56 võrkudele ja -rajatistele asukoha määramine. Lisainformatsiooni saab planeeringu- ja kohaselt. Seejärel jääb buss Petruse peatusesse „Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ehitusspetsialistilt (Krislyn Prants, 525 3907, seisma ning läbimata jäävad Kündja, Kõo, ja sellega piirneva ala detailplaneeringu kahjusta oluliselt ümbritsevat keskkonda. [email protected]). Tsiistre, Hürsi, Misso, Hino ja Rammuka algatamine ning keskkonnamõju strateegilise Olulisimad muudatused detailplaneeringu peatused. Buss jätkab sõitu kell 16.20 Petruselt hindamise mittealgatamine“. elluviimisega võrreldes praeguse olukorraga Võru suunas. Planeeritav ala asub Rõuge vallas Rõuge on kolme üksikelamu ja nende teenindamiseks • Maakonnaliin nr 175 Võru – Rõuge – aleviku äärealal Jaanipeebu küla piiril vajalike hoonete ja rajatiste rajamine Haanja – Luutsniku – Haanja – Võru ei läbi Aia tn 4 katastriüksusel ja selle lähialal. olemasolevasse üksikelamute piirkonda. järgmisi peatuseid: Palli, Luutsniku, Luutsniku Planeeringuala piirneb läänest riigiteega nr Detailplaneeringut käsitletakse kui üldpla- side, Hurda, Sarise, Raagi. Liinil võib esineda 25195 Käätso-Rõuge-Luutsniku (km 8,78– neeringut muutvat detailplaneeringut tule- hilinemist. PRIA infopäev neile, kes soovivad taotleda Haanja rahvatriatlon tuleb taas juba sel näda- toetust majandustegevust mitmekesistavateks lavahetusel! investeeringuteks toetusmeetme eesmärke ja võimalusi. Vaadatakse üle, milleks toetust saab kasutada ja milliste tingimustega tuleb arvestada. Räägitakse, millele tuleb taotlemisel ja hiljem projektide elluviimisel tähelepanu pöörata, et planeeritud tulemused oleksid saavutatavad. Septembri keskel avab PRIA meetme Infopäevad korraldatakse koostööd maakond- „Investeeringute toetamine majandustegevuse like arenduskeskustega. mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte- Infopäevale on oodatud osalema kuni 9 põllumajandusliku tegevuse suunas“ taotlus- töötajaga vähemalt kaks aastat tegutsenud voor. Meetme eesmärk on eelduste loomine ettevõtted, kellel on plaan luua juurde uusi uute töökohtade tekkeks maal väljaspool töökohti maapiirkonda ja kes vajavad seejuures põllumajandussektorit. Täpsem info toetus- toetust investeeringute tegemisel. meetme tingimuste kohta asub PRIA Mitmekesistamise toetusmeetme infopäev kodulehel. toimub kolmapäeval, 28. augustil algusega kell Selleks, et info mitmekesistamise meetme 10.00 Navi seltsimajas. kohta jõuaks võimalikult paljude ettevõtjateni, Korraldab Tartumaa Põllumeeste Liit, Augustikuu eelviimasel nädalavahetusel tuleb REGISTREERIMINE toimub Karksi Sport oleme kavandanud rea infopäevi erinevates ettekanded Maaeluministeerium ja PRIA. taas Haanja rahvatriatlon! See on mõnus kodulehe kaudu: http://sport.karksi.ee/ ja maakondades. Maaeluministeeriumi ja Tartumaa Põllumeeste Liidu kontaktisik on sportlik turgutus enne hooaja lõppu. kohapeal võistluspaigas. OSALUSTASUD alates 21. 08.19 ja kohapeal: PRIA esindajad tutvustavad infopäevadel Jaan Sõrra. Võistluskeskus asub Trolla külas Vaskna järve Rõuge valla elanikud 20 € ääres RMK puhkekohas. Ujumine toimub Lapsed (kuni 14 a) 10 € Vaskna järves Trolla küla poolses otsas, Täiskasvanud (15– ....) 20 € Augusti lõpuni saab vallast taotleda toetust rattasõit Haanja-Kündja asfaltkattega maanteel Võistkonnad 45 € mittetulunduslikuks tegevuseks ning jooks Riidmäe-Trolla kruusakattega teel ja Vaskna järve ümbruses maastikul. Heategevusliku triatloni fi rmade võistkondade Suvi liigub järjekindlat aina sügise poole. läbiviimiseks saab taotleda 31. augustini. osalustasuks on annetus Võrumaa Lasterikaste Kindlasti on meie kohaliku elu edendajatel Täpsem info toetuse andmise ja tingimuste AJAKAVA JA DISTANTSID Perede Ühingule. Osalustasu ja annetust saab sahtlipõhjad täitunud ideede ja mõtetega, kohta on leitav valla kodulehel aadressil www. Rahvatriatlonist võib osa võtta nii pärast 20. augustit tasuda ainult võistluspäeval mis ootavad teostamist. Nüüd on aeg sahtlite rauge.ee. Taotlus tuleb esitada vormil, mille individuaalselt kui võistkonnaga (2–3 liiget: kohapeal sularahas. suurpuhastus ette võtta ja oma ideed ellu viia! leiab ka Rõuge valla kodulehe menüüst Seltsi- perekonnad, sõpruskonnad, töökollektiivid) Tuletame meelde, et Rõuge valla mitte- ja külaelu –> Mittetulundustegevuse toetus. 11.00 – 16.45 Võistluskeskus on avatud Haanja rahvatriatloni kaart. tulundustegevuse toetust oma tegevuse Anneli Piigli 11.00 – 14.00 Registreerimine ja stardimater- edendamiseks, külaelu arendamiseks ja ürituste Ettevõtlus- ja projektispetsialist jalide väljastamine 12.00 I start – lastedistants, individuaalne (ujumine 100 m, rattasõit 4 km, jooks 1 Raamatupidajad Mõniste ja Varstu km). Võistlusklassid: kuni 10-aastased, 11–12-aastased ja 13–14-aastased teenuskeskustes: 13.00 II start – põhidistants, individuaalne Sularahatehinguteks ja arvete maksmiseks on valla raamatupidajad lähinädalatel nii Mõniste kui (ujumine 250 m, rattasõit 12 km, jooks Varstu teenuskeskustes kohal järgmistel aegadel: 2 km). Võistlusklassid: 15–18-aastased, 11. septembril kell 8.00–12.00 Varstu teenuskeskuses 19–49-aastased, 50-aastased ja vanemad kell 13.00–17.00 Mõniste teenuskeskuses 13.15 Lastedistantside autasustamine 18. septembril kell 8.00–17.00 Mõnistes ja Varstus 14.30 III start: võistkonnad ja Võrumaa Täpsem info fi nantsosakonna telefonil 785 9352. suurperesid toetavate fi rmade võistkonnad (ujumine 350 m, rattasõit 18 km, jooks 4 km) 16.30 Autasustamine Sõltuvalt osalejate arvust võivad stardiajad Rõuge vallavalitsuse töökorralduse muudatus ja autasustamise ajad muutuda. Osalejate Rõuge vallavalitsus annab teada, et alates 2. septembrist muutub vallamaja ja teenuskeskuste arv on piiratud, võistlusel on eelistatud reedene tööaeg: need on avatud kell 8.00–14.00, lõunat ei ole. eelregistreerujad ning Rõuge valla elanikud. Esmaspäevast neljapäevani on vallamaja ja teenuskeskused avatud endiselt kell 8.00–17.00, Korraldajad jätavad endale õiguse teha lõuna kell 12.00–12.30. muudatusi võistlusdistantsides ja ajakavas 2 Mägede hääl NR 11 / 22. AUGUST 2019 Tule ja õpi kitarrimängu Rõuge ja Rae valla noored Jaanipeebu Kitarrikoolis! kohtusid õpilasmalevas Noored said ettekujutuse töödistsipliinist, omavastutusest tööprotsessis ning nende tööharjumus paranes. Töö- ja ühistegevuste jooksul arenes noorte kohusetunne, mees- konnatööoskus ning laienes silmaring. Aitäh, Plaani Karjamõis, Mooska talu, Alt- Lauri talu, Taarapõllu talu, Kriguli talu ja OÜ Koidulill, Hämsaare Puhketalu, Haanja rahvamaja, Rogosi mõis, Saarsilla Jaanipeebu Kitarrikool ootab uusi huvilisi algajate kitarrikursusele! Septembrist maikuuni talukohvik, Remo Allikas ja Rõuge kestval kitarri akordsaate kursusel õpime kitarril laule saatma. Õpe toimub esmaspäeva Noorsootöö Keskus, et leidsite võimaluse õhtuti grupis Rõuge kiriku pastoraadis, kursus lõpeb avaliku kontserdiga. Soovitatav on noorte töölerakendamiseks, olite avatud, kitarrikooli tulla oma pilliga. mõistvad ja vastutulelikud. Olete andnud Kitarrikooli kursusel osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida, seda saab teha alates 26. panuse sellesse, et tulevikus on meil tööturul augustist: [email protected], 5841 5169 (Indrek Hunt). konkurentsivõimelised ja töökogemusega noored. Aitäh, Eesti Noorsootöö Keskus ning Haridus- ja teadusministeerium, et toetate MTÜ Piiriveere Liider projektitaotluste ja loote võimaluse õppida, areneda, iseseisvuda. vastuvõtt algab 9. septembril Aitäh, Rae valla noorsootöö tegijad – kolm aastat meeldivat koostööd, üksteiselt õppimist ja ühiselt planeerimist on andnud mõista, et heade sõprade ja kaasamõtlejate toetus on oluline. Teiega on äge! Juuli kahel nädalal toimus Rõuge Aitäh, Hämsa Kõrtsi pererahvas, et Noorsootöö Keskuse eestvedamisel Rõuge hoolitsesite selle eest, et malevlastel kõhud ja Rae valla ühine õpilasmalev, mille jooksul täis oleks ja jaguks jõudu endast tööpõllul töötati iga päev neli tundi valla erinevate parim anda. ettevõtjate juures, ülejäänud aeg sisustati Aitäh, Eesti
Load more

Recommended publications
  • Talv Ja Lumikate Haanja Kõrgustikul 1945/46–2017/18
    Haanja kui Eesti lumepoolus Talv ja lumikate Haanja kõrgustikul 1945/46–2017/18 Kas seoses kliima soojenemisega on vähenenud Haanja kõrgustikul talvine lumikate? On ju Haanjat peetud Eesti kõige lumerohkemaks paigaks - lumepooluseks. Haanja Lumikate on lühenenud alates 1945/46 kahe nädala võrra (16 päeva, keskmine kestus 133 päeva). kõrgustikku, kõrgemal kui 200 meetrit, on iseloomustanud pikk ja lumine talv. Püsiva lumikatte alguskuupäev on nihkunud 13 päeva hilisemaks (keskmiselt 4. detsember). Lumekiht on kasvanud 40–50 cm paksuseks ning lumikate on püsinud keskmiselt 133 Lumi sulab ära 22 päeva varem. Kogu perioodi keskmisena on püsiv lumikate kadunud 4. aprilliks. päeva. Lumepoolus paikneb Haanja ja Plaani vahelisel alal, 220 meetrist kõrgemal, kus Püsiva lumikatte kestvus on vähenenud tervelt üks kuu (35 päeva). ka pehmel, heitlikul ja lumevaesel talvel on püsinud pidev lumikate. Talve kõige paksem lumi on vähenenud 53 cm-lt 38 cm-le ehk siis jäänud 15 cm õhemaks. Kõige paksem oli lumevaip 1988 – 85 cm. On näha, et lumekliima on viimastel kümnenditel muutunud. Kui Võrus on talvel sageli Kõige pikem talv oli 1966 – 170 päeva (lumikatte alusel). maa must, siis Haanjas ikka valge. Analüüsides talve soojenemist, lühenemist ja Kõige lühemaks jäid talved 2008 ja 2015. lumikatte vähenemist Haanja kõrgustikul perioodi 1945/46–2017/18 talvede lõikes, kas Õhutemperatuur on tõusnud kõige rohkem märtsikuus. tõepoolest Eesti lumepoolus sulab? Puiga Uue-Saaluse 220 220 Püsiva lumikatte algus- (sinine) ja lõpukuupäev (punane) ning lineaarne trendijoon
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Keskkonnamõju strateegiline hindamine Asukoht: Haanja vald, Võru maakond Töö nr: KSH080030 Staatus: Aruanne heakskiitmiseks esitamiseks Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ Aadress: Betooni 9, 51014 Tartu Telefon: +372 7 407 702 Litsentseeritud ekspert: Kaimar Koemets (KMH0111) Vastutav täitja: Veljo Kabin 07/2010 Tartu Haanja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................................6 3. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, SISU JA PROTSESS..................10 4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA ..............................................................................................................................................11 5. ÜLDPLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA........................................................12 5.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid.......................................................12 5.2. Haanja valla arengudokumendid..............................................................................15 6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS..............................................................18 6.1. Asukoht ja funktsionaalsed seosed...........................................................................18
    [Show full text]
  • Keskkonnamdju Strateegili Ne H Indam Ine HAANJA VALLA Ul
    Keskkonnamdjustrateegili ne hindam ine Asukoht: Haanja vald, V6ru maakond Tiiii nr: KSH080030 Kuupiiev: 0312009 HAANJAVALLA Ul-OpnNEERINGU KESKKONNAMOJU STRATEEC ILISE HI N DAMTSE PROGRAMM o Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OU Aadress: Betooni 9, 51014Tartu Telefon: +3727 4O7702 Kesk gentuur http ://www.propemare.ee Haanjavalla tildplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise programm Keskkonnam6justrateegilise hindamise ulatus Uldplaneering koostatakse Haanja valla haldusterritooriumi kohta. Valla iildplaneeringu koostamine algatati Haanja Vallavolikogu 16.12.2004 mziaruseganr 29 ,,Haarfa valla tildplaneeringu algatamine". Keskkonnamdju strateegiline hindamine Haanja valla illdplaneeringule algatati Haanja Vallavolikogu 12.04.2006 otsusega nr 24,,Keskkonnamdju strateegilise hindamisealgatamine". Haanja valla iildplaneeringu eesmiirk on saavutada k6iki osapooli ja huvigruppevdimalikult hiisti rahuldavmaa-alade kasutamine. Uldplaneeringu koostamise kiiigus v6etakse arvesse ruumilise arenguga kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseidja kultuurilisi m6jusid ning nende m6jude avaldumistiimbritsevale keskkonnale ning valla elanikkonnale.Uldplaneering tugineb valla tulevikuvisioonidelening -strateegiateleja loob eeldusedvalla hoidmisekssoovitud arengukursil. Haanja vald asub V6ru maakonna kaguosas, ktilgnedes idast Misso ja Vastseliina vallaga, pdhjast V6ru vallaga, liiiinest R6uge vallaga ning ldunast Lati Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Piirkonda iseloomustab viiga vaheldusrikas maastik, tihe vetevdrk, suur metsasus ning
    [Show full text]
  • Misso Valla ARENGUKAVA 2014-2025
    Misso valla ARENGUKAVA 2014-2025 MISSO VALLA ARENGUKAVA 2014-2025 uus redaktsioon Misso Vallavalitsus 2014 1 Misso valla ARENGUKAVA 2014-2025 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................................... 4 MISSO VALLA ÜLDISELOOMUSTUS .................................................................. 6 MISSO VALLA SÜMBOOLIKA ............................................................................... 7 VISIOON – MISSO VALD 2025 ................................................................................ 8 1. ELU- JA LOODUSKESKKOND ........................................................................... 8 1.1. RAHVASTIK .......................................................................................................... 8 1.1.1. Rahvaarv ...................................................................................................... 8 1.1.2 Sooline jaotus ................................................................................................ 9 1.1.3. Sünnid, surmad ja loomulik iive................................................................... 9 1.1.4. Ränne ......................................................................................................... 10 1.1.5. Vanuseline jaotus ....................................................................................... 10 1.1.6. Rahvastikuprognoos ................................................................................... 11 1.2. ELUKESKKOND ..................................................................................................
    [Show full text]