Haanja kui Eesti lumepoolus Talv ja lumikate Haanja kõrgustikul 1945/46–2017/18 Kas seoses kliima soojenemisega on vähenenud Haanja kõrgustikul talvine lumikate? On ju Haanjat peetud Eesti kõige lumerohkemaks paigaks - lumepooluseks. Haanja Lumikate on lühenenud alates 1945/46 kahe nädala võrra (16 päeva, keskmine kestus 133 päeva). kõrgustikku, kõrgemal kui 200 meetrit, on iseloomustanud pikk ja lumine talv. Püsiva lumikatte alguskuupäev on nihkunud 13 päeva hilisemaks (keskmiselt 4. detsember). Lumekiht on kasvanud 40–50 cm paksuseks ning lumikate on püsinud keskmiselt 133 Lumi sulab ära 22 päeva varem. Kogu perioodi keskmisena on püsiv lumikate kadunud 4. aprilliks. päeva. Lumepoolus paikneb Haanja ja Plaani vahelisel alal, 220 meetrist kõrgemal, kus Püsiva lumikatte kestvus on vähenenud tervelt üks kuu (35 päeva). ka pehmel, heitlikul ja lumevaesel talvel on püsinud pidev lumikate. Talve kõige paksem lumi on vähenenud 53 cm-lt 38 cm-le ehk siis jäänud 15 cm õhemaks. Kõige paksem oli lumevaip 1988 – 85 cm. On näha, et lumekliima on viimastel kümnenditel muutunud. Kui Võrus on talvel sageli Kõige pikem talv oli 1966 – 170 päeva (lumikatte alusel). maa must, siis Haanjas ikka valge. Analüüsides talve soojenemist, lühenemist ja Kõige lühemaks jäid talved 2008 ja 2015. lumikatte vähenemist Haanja kõrgustikul perioodi 1945/46–2017/18 talvede lõikes, kas Õhutemperatuur on tõusnud kõige rohkem märtsikuus. tõepoolest Eesti lumepoolus sulab? Puiga Uue-Saaluse 220 220 Püsiva lumikatte algus- (sinine) ja lõpukuupäev (punane) ning lineaarne trendijoon Kuupäev 220 Häälimägi 220 270 29.04 220 220 Vällämägi 302 Kunnimägi 30.03 Reedigemägi Tsärdsomägi Rõuge Mustikmägi 284 278 Hardomägi 220 29.02 220 220 Kulliperä mägi Kaldõmäggi Papisöödu mägi 288 Haanja Savimägi 2 Rindõmägi 29.01 Savimägi Iisrealimägi Luku mägi Kunnumägi 30.12 Tuhkrimägi 281 Suur Munamägi 273 318 Rohtõsuu mägi Haragamägi 289 289 Kivestmägi 288 Killomägi 30.11 Ollõägi Kunn”mägi1 Tõõgussuu mägi Kündja Kokõmäe Kiräsemägi Valgõliivamägi 31.10 Esändämägi Riidmägi 272 Olgluiõmägi 280 Tsälbamägi Kerekunnu mägi 293 296 Kirbu Esändämägi 01.10 Jänessemägi 1946 1956 1966 1976 1986 1996 2006 2016 Viinamägi Viitina Vänni Kõrgõmägi Kukumägi 285 Tõudrõmägi Kopliperämägi Villa Korgõmägi 220 Villa Jaanimägi 220 Vaartsmägi 220 Kõivõmägi Tammõmägi Kunn’mägi Lumikattega päevade arv talve jooksul (sinine), püsiva lumekatte kestus Siumägi 272 Plaani Jaanimägi Matussõmägi 281 (punane) ja talve suurim lumikatte paksus cm (helesinine) Plaani Päevade arv Lumikatte paksus cm Vaartsmägi Plaani 200 180 160 220 140 220 120 100 100 220 80 80 60 60 Ruusmäe 40 40 20 20 0 0 220 1946 1956 1966 1976 1986 1996 2006 2016 220 220 220 Milline on lumekliima muutus Eestis üldiselt? Mujal Eestis on lumikatte vähenemine olnud veelgi kiirem ja Murati märgatavam kui Haanja kõrgustikul. 0 1 2 3 4 5 km Külmadel ja lumerohketel talvedel on lumikatte näitajad enam-vähem ühesugused üle Eesti, maa võib püsida pikalt valge ka Lääne-Eesti saartel. Pehmetel talvedel erineb Eesti lumegeograafia suurel määral. Siis on jäävaba mere rannikul lund kõige vähem, aga ka mujal tasandikulises Eestis kärbivad sagedased sulad lumikatet muutes selle kestuse katkendlikuks. Kui vanasti, „õigetel“ talvedel jäi esimene lumi kevadeni maha, siis viimastel kümnenditel on püsiva lumikatte kestus oluliselt vähenenud. Lumi tuleb maha ja siis jälle sulab, ja nii mitu korda talve jooksul. Plusskraadide korral ei saja lund, vaid vihma. Miks kliima soojeneb? Inimtegevuse tulemusena on alates tööstusrevolutsioonist 18. sajandil tugevnenud kasvuhooneefekt. Fossiilkütuste põletamisel ning metsaraie ja intensiivpõllumajanduse tõttu kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas (CO₂), metaan, dilämmastikoksiid ja F-gaasid ning see muudab kiirgustingimusi 3. märtsil 2018 toimus Haanja maraton väga heades lumeoludes 43. korda. Talverõõmudest sai osa ligi poolsada nõnda, et maapinnalt peegeldub vähem soojuskiirgust tagasi suusatajat. Maraton on jäänud lumepuudusel ära 2014 ja 2015 ning viidud läbi matkana 2017. kosmosesse. 1950-ndatest on tõusnud hüppeliselt inimtekkelise CO₂ atmosfääri paiskamine, millele on järgnenud temperatuuri kiire tõus. Süsihappegaasi sisaldus on küll kõikunud miljoneid aastaid, kuid Maa ajaloos ei ole teada ühtegi teist nii äkilise soojenemise perioodi. Andmed: Mauri ja Tuulemäe sademete mõõtmisjaam, Riigi Ilmateenistus; 25 m kõrgusmudel, baaskaart ja aluskaart, Maa-amet Analüüs: prof Jaak Jaagus ja dots. Raivo Aunap, Tartu Ülikool Toimetaja: Antti Roose, Tartu Regiooni Energiaagentuur Kujundus: Kadi Punnisk, Dada Fotod: Külli Leola T! Kasuta ERGIA aruk ieks! EN alt. Enerģija ir pr.