TEATAJA Nr 832

nr 832 28. 05. 2021

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM TEATAJA

SÜNNIPÄEVALAPSED: NÄDALA MÕTE: TUNNETEST Raske on öelda, mida kujutavad endast valgus laevale juhitavuse ja õige suuna. MARET ALANGO 29.5 tunded. Samas – kui palju oleme koge- Need kõik on hädavajalikud: tüür, MARIA VOOGLAID 29.5 nud nende jõudu oma elus. Kui tunded purjed ja tuul! Peatume hetkeks ning on hästi „haritud“, aitavad nad meil teha mõtiskleme selle üle, millised tuuled EVA RAND 30.5 seda, mis on hea, ja vältida kurja. Samas meie elus tavaliselt puhuvad ¬ mil- MAREK MERE 30.5 kogeme ka, et aeg–ajalt juhivad või kut- lised tunded meid juhivad? Nende tun- suvad tunded meid ütlema õv i tegema nete tuvastamisel on tähtis osa enese MAIE TALTS 31.5 midagi, mida oleks tegelikult vaja teha tundmaõppimises. Millised nad on, HILLE POROSON 2.6 või öelda, ning ütlemata või tegemata milline on nende roll meie tegevuses, suhetes, otsustes? On oluline püüda JOHANNA AUS 2.6 jätma seda, mida oleks vaja tegemata või ütlemata jätta... Selline on meie loo- mõista ja mõtestada seda, mis meiega SILLE ROOMAN 3.6 muse seis ja peame sellega arvestama. elus toimub ja miks. Enese säärane LIIA HUNT 5.6 Võiksime mõelda oma elule nagu pur- vaatlemine tõstab meid justkui pisut jelaevale, mis seilab merel. Tunded on kõrgemale. Sirutame oma pea veidi OLGA SEPP 5.6 nagu tuul, mis puhub mõnikord vaikselt üle elu juhtumuste ja saame nõnda SIRJE LOOGVÄLI 5.6 ja pehmelt, teinekord tugevalt ja vahel teadlikuks sellest, millised me oleme ja tormiliselt! Täna puhub põhjast, homme mis meie ümber toimub. Näiteks liht- TIINA PANGSEP 6.6 ehk lõunast. Tuul ei ole iseenesest hea salt ärrituda ei ole ju sama kui see, kui ega halb – nagu tundedki – aga võib oleme ärritunud ja sellest samas tead- kaasa tuua nii häid kui halbu tagajärgi, likud nõnda, et meie südametunnistus olenevalt sellest, kuidas seda juhtida (või võib meile öelda: „Ole ettevaatlik selle- mitte juhtida). Kuid laev peab jätkama ga, mida sa ütled, kuna oled hetkel väga oma teed sihtpunkti, meie eesmärkide ärritunud!“ Enese tundma õppimisest poole. Selleks vajame tahtejõudu, mis kõneles palju Sokrates: „Tunne iseen- on nagu laeva suured, tugevad ja vastu- nast. Läbi uurimata elu pole elamist pidavad purjed. Samas annab mõistuse väärt.“

SELLES NUMBRIS Esmaspäeval, 31. mail algusega 16.00 Vanematekogu 26.05..... 2 toimub Okasroosikeses Mõisakoolide töövihik... 2 Luulenurk...... 2 12. kunstiklassi lõputööde kaitsmine. Arvamuslugu...... 3 Oma töid esitlevad Arvamuslugu...... 3 Artur Anniste, Eskarina Jaanus, Kassandra Laur, Valerija Oja, Karl Peters, Osvald Rein Proses, Marilill Roosimaa, Nana Schilf, Kristiina Tali ja Nelli Viisimaa. Alates 1. juunist saab Okasroosikeses

Kassandra Laur vaadata traditsioonilisi maale, illustratsioone, graafikat, joonistusepõhist installatsiooni, kontseptuaalset rõivakollektsiooni ja lühifilmi rulatajate subkultuurist. Näitus jääb avatuks kaheks nädalaks. MUUSIKAKOOL

2 TEATAJA nr 832

VANEMATEKOGU 26.05. 21

1. Õppekorraldus. Kõik laabub, nagu planeeritud ja luba- 11. klass: arvestus 7. juunil teatriklassis. tud. Neljapäeval on oodata Vabariigi Valitsuse poolt uusi 12. klass: Laager Kodasemal 30. maist 2. juunini. juhiseid huvihariduse tundide ja ürituste läbiviimise kohta. Etendused „Aucassin ja Nicolette”: 14.ja 15. juunil läbimän- Kohila Mõisakoolis on üks pere haige, on lähikontaktseid ning gud publikuga – aeg selgumisel; seetõttu on osad klassid koolis, osad distantsõppel. 16., 18., 19., 20., 22. juunil Katariina kirikus või hoovis; 2. Lõpuaktused. Vaheklasside aktuseid ei toimu, toimuvad ai- 25., 26., 27. juunil Padise kloostris; nult lõpuaktused. Põhikooli lõpuaktus on plaanis korraldada 2., 3., 4. juulil Hiiumaal, Haapsalus. Maarjamäe lossi õues. Alar uurib, kas saaks ka samas kas- Etenduse algus kell 20.00. utada siseruume, et peredest rohkem inimesi saaks osaleda. 4. Kunstitööde kaitsmine. 12. klassi kunstitööde kaitsmine Gümnaasiumi lõpuaktus toimub EMTA saalis. toimub Okasroosikese lossis 31. mail kell 16.00–19.00. 3. Teatriharu arvestused ja laagrid. Pärast seda on kõik oodatud näitusele. 10. klass 11.–14. juunil Esnas, arvestus 19. juunil. Laagritesse 5. Järgmises vanematekogus: 1) 2021/2022 kalenderplaan; minnes kasutatakse kiirteste. 2) klasside väljasõidud. KOHILA MÕISAKOOL MÕISAKOOLIDE TÖÖVIHIKUS Eesti Mõisakoolide Ühendus esitles järjekorras kuuendat- mõisa koolide töövihikut. Selles töövihikus koos 15 mõisa, igaüks oma loo ja mustritega. Vihikus on lisaks Kohila mõisakoolile ka Laupa, Vääna, Illuka, Heimtali, Palupera, Vasta, Hiiu-Suuremõisa, Kiltsi, Pi- kavere, Koigi, Lasila, Koeru Aruküla, Tõstamaa ja Puurmani mõisad. Need mõisad paiknevad üle Eesti ning oma väga erineva ajaloo ja arhitektuuriga annavad kokku põneva ja kirju pildi mõisamaasti- kust. Gled-Airiin Saarso ja Tiia Pällo on kogunud kokku vihikutäie üle- sandeid kirjandusest ja kunstist, ajaloost ja muusikast, arhitektu- urist, matemaatikast ja loodusõpetusest. Vihikuid saab osta Eesti Arhitektuurimuuseumi muuseumipoest ja Kohila mõisakoolist.

3. KLASSI TÜDRUKUTE LUULETUSI juhendaja õp Nele Dudkin

Üks rahulik õhtu Õhtul üks väike part istus kõnniteel, Suvi vaid mõni üksik inimene seal kõndis veel. Pärast kevadet on suvi, Pardike rõõmsalt prääksatas siis sulanud ammu on lumi. ja üks uks kauguses kääksatas. Kool saab kolmeks kuuks siis läbi, suvel on koolis käia häbi. Pardil oli rõõmus meel, Suvel lapsi ootab aed, istudes seal kõnniteel. suvi on puhkamise aastaaeg! Päevasest kärast sai lahti, Miriam Mia Maimik ainult üks koer veel pidas vahti. Aeg-ajalt haugatas, kui mõni aken kinni paugatas. Kartulid Tartust Raske on see valvuritöö, Mulle meeldib kartul pead passima ärkvel terve ilusa öö! mis on tulnud Tartust. Kui kartuli saab kätte varem, Lõpuks pardike end koduteele sättis, on ta maitse veelgi parem. jäljeraja endast maha jättis. Irma Pavelson Eliisabel Sära Metsala Lisel Oja (11. klass) MUUSIKAKOOL

TEATAJA nr 832 TEATAJA nr 832 3

8. KLASSI ARVAMUSL00D

Püha Miikaeli Kooli 8. klassid kirjutasid IV perioodil eesti keele tunnis arvamuslugusid. Igaüks valis ise teema, mis teda an- tud ajahetkel huvitas või milles selgusele jõuda soovis. Kevadistes Teatajates avaldame väikese valiku noorte arvamustest.

DISKRIMINEERIMINE VÕI TURISMISEKTORI PÄÄSTMINE ? VAKTSINEERIMISPASS – GERDA NÄREP

Praegusel ajal on kahjuks üks päevakajalisim teema Covid- me võime luua digitaalse Covid-19 vaktsineerimispassi, 19. Paljud inimesed unistavad juba ammu, et tavapärane kuid kuni me ei saa täiesti kindlad olla, et vaktsineeritud elu taastuks suuremal või vähemal määral selliselt, nagu see inimesed pole viiruse edasikandjad (sellistest juhtudest oli enne kriisi, sh mõeldakse ka vabalt reisimist. Eriti viimas- on maailmas teateid olnud), on see pass minu arvates tel päevadel on pandeemia ajal reisimise teema aktuaalne natuke kaheldava väärtusega ja võib põhjustada uuesti olnud, sest Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse toetada riikide sulgemist. Prantsusmaa president Emmanuel kiirmenetlust koroonaviiruse vaktsiinipasside kasutusele- Macron avaldas samuti muret, et ka noored inimesed, kes võtuks. Esile on kerkinud küsimus: kas vaktsineerimispass ei ei ole vaktsineerimiskavas just esimesed, peavad jääma ole diskrimineerimine nende suhtes, kes ootavad veel oma karantiini ega saa nii vabalt liikuda nagu need, kellel on kaitsesüste või üldse ei soovigi neid teha? vaktsineerimispass. Alustuseks tooksin välja Tallinna Ülikooli inimõiguste profes- Ma mõistan, miks tahetakse kasutusele võtta vaktsineeri- sor Mart Susi mõtte ühest artiklist: „Nii kaua, kuni kõigile mispass ning et see võib olla päästerõngas riikidele, kellele inimestele ei ole vaktsiin kättesaadav, ei saa vaktsineerimis- turismisektor on suur sissetulekuallikas. Kuid minu arvates passi nõuda eeldusena ligipääsuks mõnele riigiteenusele võiksid immuniseerimispassid arutlusele tulla siis, kui või ka eraõiguslikele teenustele.” Ta lisas, et põhiline oht on vaktsiinid on kõigile kättesaadavad (paljudes riikides), kui diskrimineerimises. Samas artiklis viidatakse vaktsiinipas- vaktsiinidega on tehtud piisavalt uuringuid ning mõeldud side kasutuselevõtu analüüsile, kus 21 riigi teadlased on läbi iga väiksemgi detail nii, et kellegi põhiõigusi ei ole suu- jõudnud samale järeldusele. rel määral riivatud. Samuti, kui sellised passid hakkaksid Veel sooviksin ma esile tõsta tervishoiu vandeadvokaadi kehtima, oleksid need digitaalsed, mistõttu peab süsteem Ingeri-Luik Tamme ja vandeadvokaadi Vitali Šipilovi sõnad: olema turvaline ja privaatne. Nagu ka eelnevalt mainitud, „Lisaks võrdsuspõhiõigusele tekitavad vaktsineerimispassid siis kriis võib kesta veel pikemat aega ning seetõttu või- hulgaliselt küsimusi ka seoses õigusega privaatsusele ja isiku- vad ka (reisi)piirangud isikutele, kes vaktsineerimispassi andmete kaitsele.” Samuti viitavad nad asjaolule, et kui ei saa, (sh noortele) kehtida veel kauem, st reisides tuleb inimene keeldub vaktsiinist, võib see olla seotud hoopis ennast testida ja jääda eneseisolatsiooni. Kokkuvõtteks, tervislike põhjustega. Eelnev fakt on minu arvates oluline kindlasti ei tohiks vaktsineerimispassiga kiirustada ja otsu- ja mõtlemapanev koht vaktsineerimispassi teemas. Vande- seid vastu võtta rutakalt, sest see võib rohkem kahju teha. advokaadid toonitavad, et koroonakriis muudab maailma Kasutatud allikad: ja loob ka trende, mis mõjutavad meid pärast kriisi lõppu. https://www.err.ee/1608157054/professor-vaktsiinipas- Seega, kuni vähegi võimalik, tuleks hoiduda inimeste klassi- si-noudmisega-tekib-oht-diskrimineerimiseks fitseerimisest vaktsineerituse alusel ja vaktsiinipassi-põhise https://www.err.ee/1608131902/ingeri-luik-tamme-ja- elu juurutamisest. vitali-sipilov-vaktsineerimispassi-moju-pohioigustele Euroopa Komisjoniga vaktsineerimispassi teemal lahk- https://www.thelocal.se/20210313/eu-vaccine-pass- arvamusel olevad poliitikud toovad välja, et vaktsineerimine ports-must-prevent-discrimination-european-commis- pole kohustuslik ega kõigile vabalt kättesaadav, seega im- sion/ muniseerimispassi ei saa nõuda. Üks nendest poliitikutest https://www.forbes.com/sites/siladityaray/2021/03/17/ on Angela Merkel, kes ütles Saksa ajalehele Allgemeine Zei- vaccine-passports-could-reopen-global-travel-and-lead- tung, et esimesena (enne vaktsineerimispasside lubamist) to-discrimination-critics-say/?sh=413acc763bba peaksime täiesti kindlad olema, et vaktsineeritud inimesed https://www.cnbc.com/2021/02/25/covid-vaccine-pass- ei ole enam nakkusohtlikud ega kanna viirust edasi. Tõsi, ports-health-experts-are-deeply-concerned.html 4 Veni creator spiritus TEATAJA nr 832

ARVAMUSLUGU: ELU KESET PRÜGI MARTA LIISE DEMJANOV Viimasel kuul olen tähele pannud, et ükskõik, kuhu ma ka ei vaataks, vaatab mulle sealt vastu prügi. See on maas, puudel, ojades, kraavides ja mulla all. Olen näinud tühje vee- pudeleid, mis on puu juurte sisse kinni kasvanud. Mets kui koht, mis on inimestele ühine. Paik, kuhu igaüks võib minna ilma luba küsimata otsima rahu, pelgupaika, seal elada, seal mängida. See on meie ühine kodu. Miks on see täitunud prügiga ja mida mina saan teha, et seda vähendada? Minu uueks püüdluseks on näiteks iga päev minna metsa ja tulla sealt tagasi kotitäie prügi- ga. Kui esimesel korral sain vaid ühe kotitäie, siis on minu järgmise päeva ülesandeks korjata sellest rohkem. Iga päev ma metsa ei jõua, siis olen eelnevalt jalutades märganud, kus kõige rohkem prügi on. Koostan oma peas nimekirja, millest saab on minu järgmine marsruut. Aga näiteks 26. märtsil korjasin vaid ühe leivakotitäie. 27. märtsil korjasin suure poekotitäie. 28. märtsil jõudsin nelja suure poekotitäieni, millest oleks saanud viis poekotitäit, kui mul oleks olnud aega jääda kauemaks. 28. märtsil käisin perega seikluspargis. Seal polnud vaja mingeid nööre, võisid lihtsalt minna ja ronida. Kahjuks sai minu toredast soovist ronida puude vahel kurb pilt, kus väikesed lapsed ronisid ja mängisid prügi keskel. Prügi oli iga puu vahel ja maas, krõpsupakid, kommi- paberid, fooliumi tükid ja kilekotid. Õnneks, oma eelnevast kogemusest, oli mul kilekott taskus. Korjasin suure osa meie sealolekust prügi. Kahjuks pidime hakkama minema ja mul jäi suurem osa korjamata. Minu jaoks oli kõige kurvem mõtelda sellele, miks keegi seda prügi enne mind polnud korjanud? Miks lasi keegi oma lastel selle sees mängida? Miks keegi suure tuulega sellel prügil metsa lasi lennata? Miks keegi ei visanud seda prügikasti, mis seisis mänguplatsi kõrval? Kas me oleme muutunud nii mugavaks, et märgates kommipaberit maas, ei jaksa me kum- marduda seda võtma? Kas meie jaoks on prügi korjamine räpane, halb, piinlik? Miks on meil piinlik korjata midagi, milles oleme ise süüdi? Jah, see on ebamugav. Mul on ebamugav, kui ma küürutan kusagil kraavis, korjates kilekoti- täit mahlapakke sealsest ojast. Tüütu on, kui sa ei saa rahulikult jalutada metsas, ilma et tunneksid kohustust kellegi teise järelt prügi üles korjata. Ma tunnen ennast halvasti, ma kardan, et keegi peab mind imelikuks. Aga ma ei raatsi lasta sellel tundel mind üle võtta. Ma tahan, et minu kodu oleks puhas ja mul oleks siin hea. Tänu sellele, et olen korjanud jalutades põõsast mõne kommipaberi, olen märganud, kui palju neid kommipabereid seal tegelikult on. See on tekitanud minus tunde, et seda prügi on liiga palju ja mina aitan seda oma igapäevakommetega juurde toota. Sellepärast olen otsustanud võtta endale sihiks enam mitte prügi tekitada ehk inglise keeles zero-waste’ida. Ma liigun küll sinnapoole vaikselt, sest enamik mu lemmiktoite on pakendatud. Aga siiski annan endast parima, et poes käies ostaksin Eesti tooteid või Eestile lähimatest riikidest tooteid. Ostan toitu, mis pole pakendatud, või siis on vähe pakendatud. Võimalusel sõidan kord nädalas linna, poodi, kus müüakse toiduaineid pakendita. Kannan oma kotte ja karpe kaasas, kuhu toitu pakkida. Aga kas minu väike panus muudab üldse midagi? Ma ei oska sellele vastata. Ja kuigi on inimesi, kes kinnitavad mulle, et jah, aitab küll, siis jääb minusse siiski mingi kahtlusetera. Pikapeale olen aga mõistnud, et mida rohkem mina seda teen, seda rohkem tõmban ma tähelepandamatult teisi endaga kaasa. Võibolla nad ise seda ei märka, aga minu vanemad näiteks võtavad tänu minu jutule riidest kotte kaasa ja mõtlevad poes rohkem oma ostud läbi. Minu parim sõbranna näiteks ei julgenud mulle tun- VANALINNA nistada, et ta ostis kiirmoeriideid, hiljem tundis ta häbi. See on ka juba areng, see tähendab, HARIDUSKOLLEEGIUM et ta mõistab oma viga ja võibolla hoidub sellest järgmine kord. Me ei vaja mõnda inimest, kes zero-waste’ivad täiuslikult, tekitamata mingit prügi ja tarbides vaid kodumaiseid tooteid. Me vajame miljoneid, kes teevad seda ebatäiuslikult, andes endast parima, et kasvõi näiteks www.vhk.ee lihatoite oma lõunasöögis vähendada. Nagu lõppeb enamus keskkonnasäästmise teemalisi artikleid, lõpetan ka mina. Meil on veel aega, et muuta oma igapäevaharjumusi. Meil on veel aega, et leida oma kodule keskkonna- sõbralikumaid lahendusi. Teha muutusi oma toitumises ja tarbimises. Jälgida, kui palju ja kas me raiskame mingil määral üleliia vett. Meil on veel aega, et oma käitumisega panna ka VENE 22 teisi inimesi oma harjumusi muutma. Aga kui me kohe peale ei hakka, siis varsti peame tõele TALLINN 10123 näkku vaatama, et aeg on otsas. Me kõik saame sellel samal sekundil midagi muuta, kas tegudega või otsustega oma peas. Kõik see, mida eelnevalt kirjeldasin zero-waste-elustiili ja TEL: 6996 100 prügi korjamise kohta, pole tegelikult üldse nii raske. Me lihtsalt tunneme ebamugavust mil- legi uue ees, kuid seda ületades võime leida, et nii on parem meile endile kui ka loodusele. Toimetaja: Mirjam Parve [email protected]