DOCSLIB.ORG

TEATAJA Nr 832

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
TEATAJA Nr 832 nr 832 28. 05. 2021 VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM TEATAJA SÜNNIPÄEVALAPSED: NÄDALA MÕTE: TUNNETEST Raske on öelda, mida kujutavad endast valgus laevale juhitavuse ja õige suuna. MARET ALANGO 29.5 tunded. Samas – kui palju oleme koge- Need kõik on hädavajalikud: tüür, MARIA VOOGLAID 29.5 nud nende jõudu oma elus. Kui tunded purjed ja tuul! Peatume hetkeks ning on hästi „haritud“, aitavad nad meil teha mõtiskleme selle üle, millised tuuled EVA RAND 30.5 seda, mis on hea, ja vältida kurja. Samas meie elus tavaliselt puhuvad ¬ mil- MAREK MERE 30.5 kogeme ka, et aeg–ajalt juhivad või kut- lised tunded meid juhivad? Nende tun- suvad tunded meid ütlema õv i tegema nete tuvastamisel on tähtis osa enese MAIE TALTS 31.5 midagi, mida oleks tegelikult vaja teha tundmaõppimises. Millised nad on, HILLE POROSON 2.6 või öelda, ning ütlemata või tegemata milline on nende roll meie tegevuses, suhetes, otsustes? On oluline püüda JOHANNA AUS 2.6 jätma seda, mida oleks vaja tegemata või ütlemata jätta... Selline on meie loo- mõista ja mõtestada seda, mis meiega SILLE ROOMAN 3.6 muse seis ja peame sellega arvestama. elus toimub ja miks. Enese säärane LIIA HUNT 5.6 Võiksime mõelda oma elule nagu pur- vaatlemine tõstab meid justkui pisut jelaevale, mis seilab merel. Tunded on kõrgemale. Sirutame oma pea veidi OLGA SEPP 5.6 nagu tuul, mis puhub mõnikord vaikselt üle elu juhtumuste ja saame nõnda SIRJE LOOGVÄLI 5.6 ja pehmelt, teinekord tugevalt ja vahel teadlikuks sellest, millised me oleme ja tormiliselt! Täna puhub põhjast, homme mis meie ümber toimub. Näiteks liht- TIINA PANGSEP 6.6 ehk lõunast. Tuul ei ole iseenesest hea salt ärrituda ei ole ju sama kui see, kui ega halb – nagu tundedki – aga võib oleme ärritunud ja sellest samas tead- kaasa tuua nii häid kui halbu tagajärgi, likud nõnda, et meie südametunnistus olenevalt sellest, kuidas seda juhtida (või võib meile öelda: „Ole ettevaatlik selle- mitte juhtida). Kuid laev peab jätkama ga, mida sa ütled, kuna oled hetkel väga oma teed sihtpunkti, meie eesmärkide ärritunud!“ Enese tundma õppimisest poole. Selleks vajame tahtejõudu, mis kõneles palju Sokrates: „Tunne iseen- on nagu laeva suured, tugevad ja vastu- nast. Läbi uurimata elu pole elamist pidavad purjed. Samas annab mõistuse väärt.“ SELLES NUMBRIS Esmaspäeval, 31. mail algusega 16.00 Vanematekogu 26.05..... 2 toimub Okasroosikeses Mõisakoolide töövihik... 2 Luulenurk........................ 2 12. kunstiklassi lõputööde kaitsmine. Arvamuslugu.................. 3 Oma töid esitlevad Arvamuslugu.................. 3 Artur Anniste, Eskarina Jaanus, Kassandra Laur, Valerija Oja, Karl Peters, Osvald Rein Proses, Marilill Roosimaa, Nana Schilf, Kristiina Tali ja Nelli Viisimaa. Alates 1. juunist saab Okasroosikeses Kassandra Laur Kassandra vaadata traditsioonilisi maale, illustratsioone, graafikat, joonistusepõhist installatsiooni, kontseptuaalset rõivakollektsiooni ja lühifilmi rulatajate subkultuurist. Näitus jääb avatuks kaheks nädalaks. MUUSIKAKOOL 2 TEATAJA nr 832 VANEMATEKOGU 26.05. 21 1. Õppekorraldus. Kõik laabub, nagu planeeritud ja luba- 11. klass: arvestus 7. juunil teatriklassis. tud. Neljapäeval on oodata Vabariigi Valitsuse poolt uusi 12. klass: Laager Kodasemal 30. maist 2. juunini. juhiseid huvihariduse tundide ja ürituste läbiviimise kohta. Etendused „Aucassin ja Nicolette”: 14.ja 15. juunil läbimän- Kohila Mõisakoolis on üks pere haige, on lähikontaktseid ning gud publikuga – aeg selgumisel; seetõttu on osad klassid koolis, osad distantsõppel. 16., 18., 19., 20., 22. juunil Katariina kirikus või hoovis; 2. Lõpuaktused. Vaheklasside aktuseid ei toimu, toimuvad ai- 25., 26., 27. juunil Padise kloostris; nult lõpuaktused. Põhikooli lõpuaktus on plaanis korraldada 2., 3., 4. juulil Hiiumaal, Haapsalus. Maarjamäe lossi õues. Alar uurib, kas saaks ka samas kas- Etenduse algus kell 20.00. utada siseruume, et peredest rohkem inimesi saaks osaleda. 4. Kunstitööde kaitsmine. 12. klassi kunstitööde kaitsmine Gümnaasiumi lõpuaktus toimub EMTA saalis. toimub Okasroosikese lossis 31. mail kell 16.00–19.00. 3. Teatriharu arvestused ja laagrid. Pärast seda on kõik oodatud näitusele. 10. klass 11.–14. juunil Esnas, arvestus 19. juunil. Laagritesse 5. Järgmises vanematekogus: 1) 2021/2022 kalenderplaan; minnes kasutatakse kiirteste. 2) klasside väljasõidud. KOHILA MÕISAKOOL MÕISAKOOLIDE TÖÖVIHIKUS Eesti Mõisakoolide Ühendus esitles järjekorras kuuendat mõisa- koolide töövihikut. Selles töövihikus koos 15 mõisa, igaüks oma loo ja mustritega. Vihikus on lisaks Kohila mõisakoolile ka Laupa, Vääna, Illuka, Heimtali, Palupera, Vasta, Hiiu-Suuremõisa, Kiltsi, Pi- kavere, Koigi, Lasila, Koeru Aruküla, Tõstamaa ja Puurmani mõisad. Need mõisad paiknevad üle Eesti ning oma väga erineva ajaloo ja arhitektuuriga annavad kokku põneva ja kirju pildi mõisamaasti- kust. Gled-Airiin Saarso ja Tiia Pällo on kogunud kokku vihikutäie üle- sandeid kirjandusest ja kunstist, ajaloost ja muusikast, arhitektu- urist, matemaatikast ja loodusõpetusest. Vihikuid saab osta Eesti Arhitektuurimuuseumi muuseumipoest ja Kohila mõisakoolist. 3. KLASSI TÜDRUKUTE LUULETUSI juhendaja õp Nele Dudkin Üks rahulik õhtu Õhtul üks väike part istus kõnniteel, Suvi vaid mõni üksik inimene seal kõndis veel. Pärast kevadet on suvi, Pardike rõõmsalt prääksatas siis sulanud ammu on lumi. ja üks uks kauguses kääksatas. Kool saab kolmeks kuuks siis läbi, suvel on koolis käia häbi. Pardil oli rõõmus meel, Suvel lapsi ootab aed, istudes seal kõnniteel. suvi on puhkamise aastaaeg! Päevasest kärast sai lahti, Miriam Mia Maimik ainult üks koer veel pidas vahti. Aeg-ajalt haugatas, kui mõni aken kinni paugatas. Kartulid Tartust Raske on see valvuritöö, Mulle meeldib kartul pead passima ärkvel terve ilusa öö! mis on tulnud Tartust. Kui kartuli saab kätte varem, Lõpuks pardike end koduteele sättis, on ta maitse veelgi parem. jäljeraja endast maha jättis. Irma Pavelson Eliisabel Sära Metsala Lisel Oja (11. klass) MUUSIKAKOOL TEATAJA nr 832 TEATAJA nr 832 3 8. KLASSI ARVAMUSL00D Püha Miikaeli Kooli 8. klassid kirjutasid IV perioodil eesti keele tunnis arvamuslugusid. Igaüks valis ise teema, mis teda an- tud ajahetkel huvitas või milles selgusele jõuda soovis. Kevadistes Teatajates avaldame väikese valiku noorte arvamustest. DISKRIMINEERIMINE VÕI TURISMISEKTORI PÄÄSTMINE ? VAKTSINEERIMISPASS – GERDA NÄREP Praegusel ajal on kahjuks üks päevakajalisim teema Covid- me võime luua digitaalse Covid-19 vaktsineerimispassi, 19. Paljud inimesed unistavad juba ammu, et tavapärane kuid kuni me ei saa täiesti kindlad olla, et vaktsineeritud elu taastuks suuremal või vähemal määral selliselt, nagu see inimesed pole viiruse edasikandjad (sellistest juhtudest oli enne kriisi, sh mõeldakse ka vabalt reisimist. Eriti viimas- on maailmas teateid olnud), on see pass minu arvates tel päevadel on pandeemia ajal reisimise teema aktuaalne natuke kaheldava väärtusega ja võib põhjustada uuesti olnud, sest Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse toetada riikide sulgemist. Prantsusmaa president Emmanuel kiirmenetlust koroonaviiruse vaktsiinipasside kasutusele- Macron avaldas samuti muret, et ka noored inimesed, kes võtuks. Esile on kerkinud küsimus: kas vaktsineerimispass ei ei ole vaktsineerimiskavas just esimesed, peavad jääma ole diskrimineerimine nende suhtes, kes ootavad veel oma karantiini ega saa nii vabalt liikuda nagu need, kellel on kaitsesüste või üldse ei soovigi neid teha? vaktsineerimispass. Alustuseks tooksin välja Tallinna Ülikooli inimõiguste profes- Ma mõistan, miks tahetakse kasutusele võtta vaktsineeri- sor Mart Susi mõtte ühest artiklist: „Nii kaua, kuni kõigile mispass ning et see võib olla päästerõngas riikidele, kellele inimestele ei ole vaktsiin kättesaadav, ei saa vaktsineerimis- turismisektor on suur sissetulekuallikas. Kuid minu arvates passi nõuda eeldusena ligipääsuks mõnele riigiteenusele võiksid immuniseerimispassid arutlusele tulla siis, kui või ka eraõiguslikele teenustele.” Ta lisas, et põhiline oht on vaktsiinid on kõigile kättesaadavad (paljudes riikides), kui diskrimineerimises. Samas artiklis viidatakse vaktsiinipas- vaktsiinidega on tehtud piisavalt uuringuid ning mõeldud side kasutuselevõtu analüüsile, kus 21 riigi teadlased on läbi iga väiksemgi detail nii, et kellegi põhiõigusi ei ole suu- jõudnud samale järeldusele. rel määral riivatud. Samuti, kui sellised passid hakkaksid Veel sooviksin ma esile tõsta tervishoiu vandeadvokaadi kehtima, oleksid need digitaalsed, mistõttu peab süsteem Ingeri-Luik Tamme ja vandeadvokaadi Vitali Šipilovi sõnad: olema turvaline ja privaatne. Nagu ka eelnevalt mainitud, „Lisaks võrdsuspõhiõigusele tekitavad vaktsineerimispassid siis kriis võib kesta veel pikemat aega ning seetõttu või- hulgaliselt küsimusi ka seoses õigusega privaatsusele ja isiku- vad ka (reisi)piirangud isikutele, kes vaktsineerimispassi andmete kaitsele.” Samuti viitavad nad asjaolule, et kui ei saa, (sh noortele) kehtida veel kauem, st reisides tuleb inimene keeldub vaktsiinist, võib see olla seotud hoopis ennast testida ja jääda eneseisolatsiooni. Kokkuvõtteks, tervislike põhjustega. Eelnev fakt on minu arvates oluline kindlasti ei tohiks vaktsineerimispassiga kiirustada ja otsu- ja mõtlemapanev koht vaktsineerimispassi teemas. Vande- seid vastu võtta rutakalt, sest see võib rohkem kahju teha. advokaadid toonitavad, et koroonakriis muudab maailma Kasutatud allikad: ja loob ka trende, mis mõjutavad meid pärast kriisi lõppu. https://www.err.ee/1608157054/professor-vaktsiinipas- Seega, kuni vähegi võimalik, tuleks hoiduda inimeste klassi- si-noudmisega-tekib-oht-diskrimineerimiseks fitseerimisest
Load more

Recommended publications
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe
    insects Article Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe Liina Jürisoo 1,*, Ilmar Süda 2, Ahto Agan 1 and Rein Drenkhan 1 1 Institute of Forestry and Rural Engineering, Estonian University of Life Sciences, Fr.R. Kreutzwaldi 5, 51006 Tartu, Estonia; [email protected] (A.A.); [email protected] (R.D.) 2 Ilmar Süda FIE, Rõõmu tee 12-5, 50705 Tartu, Estonia; [email protected] * Correspondence: [email protected] Simple Summary: Dutch elm disease (DED) has been killing elms for more than a century in northern Europe; the trees’ health status has worsened substantially in recent decades. Elm bark beetles Scolytus spp. are vectors of DED. Our aim was to estimate the distribution range of elm bark beetles and to detect potential new vectors of DED agents in northern Europe. Beetles were caught with bottle traps and manually. Then DNA from each specimen was extracted and analysed by the third generation sequencing method. DED agents were detected on the following bark beetles for Europe: Scolytus scolytus,S. triarmatus, S. multistriatus, S. laevis, and on new vectors: Xyleborus dispar and Xyleborinus saxesenii. The spread of Scolytus triarmatus, S. multistriatus and Xyleborinus saxesenii has been remarkable for the last two decades, and S. triarmatus and X. saxesenii are relatively recent newcomers in the northern Baltics. The problem is that the more vectoring beetles there are, the faster spread of Dutch elm disease from tree to tree. Abstract: Potential Dutch elm disease vector beetle species were caught with pheromone bottle traps and handpicked in 2019: in total, seven species and 261 specimens were collected.
    [Show full text]
  • The Perceivable Landscape a Theoretical-Methodological Approach to Landscape
    THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Eesti Maaülikooli doktoritööd Doctoral Theses of the Estonian University of Life Sciences THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to the verdict No 6-14/3-8 of April 28, 2017, the Doctoral Commitee for Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture. Opponent: Kati Lindström, PhD KTH Royal Institute of Technology, Sweden Pre-opponent: Prof Lilian Hansar, PhD Estonian Academy of Arts, Estonia Supervisors: Prof Juhan Maiste, PhD University of Tartu, Estonia Prof Zenia Kotval, PhD Michigan State University, USA Tallinn University of Technology Tartu College, Estonia Consultant: Prof Kalev Sepp, PhD Estonian University of Life Sciences, Estonia Defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, room Kreutzwaldi St. 5-1A5, Tartu on June 15, 2017, at 11:15 a.m. The English text in the thesis has been revised by Juta Ristsoo and the Estonian by Jane Tiidelepp. © Nele Nutt 2017 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-569-79-3 (publication) ISBN 978-9949-569-80-9 (PDF) 4 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS .................................................6 FOREWORD .................................................................................................8 1.
    [Show full text]
  • Aakre Lasteaed-Algkool Üldharidus Abja Gümnaasium Üldharidus
    Aakre Lasteaed-Algkool üldharidus Abja Gümnaasium üldharidus Adavere Põhikool üldharidus Aegviidu Kool üldharidus Aidu Lasteaed-Algkool üldharidus Ala Põhikool üldharidus Alavere Põhikool üldharidus Albu Põhikool üldharidus Alu Kool üldharidus Ambla-Aravete Kool üldharidus Anna Haava nim Pala Kool üldharidus Antsla Gümnaasium üldharidus Aravete Keskkool üldharidus Ardu Kool üldharidus Are Kool üldharidus Aruküla Põhikool üldharidus Aruküla Vaba Waldorfkool üldharidus Aste Põhikool üldharidus Audentese Erakool ja Audentese Spordigümnaasium üldharidus Audru Kool üldharidus August Kitzbergi nimeline Gümnaasium üldharidus Avatud Kool üldharidus Carl Robert Jakobsoni nim Torma Põhikool üldharidus EBS Gümnaasium üldharidus Edu Valem Erakool üldharidus Eesti Merekool kutseharidus Eesti Rahvusvaheline Kool üldharidus Ehte Humanitaargümnaasium üldharidus Eidapere Kool üldharidus Elva Gümnaasium üldharidus Emili Kool üldharidus Emmaste Põhikool üldharidus Erakool Intellekt üldharidus Esku-Kamari Kool üldharidus Eurogümnaasium üldharidus Ferdinand von Wrangell' i nimeline Roela Lasteaed-Põhikool üldharidus Friedebert Tuglase nim. Ahja Kool üldharidus G. Otsa nim Tallinna Muusikakool kutseharidus Gaia Kool (Tallinn) ja Gaja Kool (Märjamaa) üldharidus Gustav Adolfi Gümnaasium üldharidus H. Elleri nim Tartu Muusikakool kutseharidus Haabersti Vene Gümnaasium üldharidus Haabneeme Kool üldharidus Haanja Kool üldharidus Haapsalu Kutsehariduskeskus kutseharidus Haapsalu Linna Algkool üldharidus Haapsalu Põhikool üldharidus Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium
    [Show full text]
  • Heimtali Mõisafestival Võlus Külastajaid
    Nr 8 (32) • August 2020 Heimtali mõisafestivali külastajad nautisid ilusat ilma, head sööki ja toredaid tegevusi. Fotod: Andres Linnamägi ja Aurelika Reimann Heimtali mõisafestival võlus külastajaid Heimtali mõisafestivalil, 18. ja oli tänulik erakordsete muu- juulil sai mängida bingot, se- sikute lõpukontserdi eest. Lah- pistada lilleamplihoidjat, ratsu- kuti suviselt mõnusa tundega, tada ja kuulata aasta naissolisti naeratus näol ja tänusõnad suul. Anna Kaneelinat. Peame päeva kordaläinuks ja Festivalil osalenud Anne Äni- see traditsioon ilmselt ootab jät- lane ütles, et päev oli selles suves kamist uuel suvel. Täname Vil- väga võluv vaheldus. „Lastele oli jandi vallavalitsust, kellelt saime vahvat lustimist, endale uusi ja rahalist toetust, ja paarikümmet meeldivaid avastusi ning rõõ- vabatahtlikku, kes panustasid mu vanade tuttavatega kohtu- korraldamisse oma aega ja ener- misest.“ giat,“ rääkis Urve Mukk. Peakorraldaja Urve Mukk sõ- Suvepäeva korraldaja oli MTÜ nas, et kell 11, kui festival ehk Heimtali Mõisakooli Selts, kes suvepäev algas, olid laadamüü- kaasas kooli töötajaid, seltsingu jad juba kohad sisse võtnud ja Heimtali T-klubi, loomestuudio töökojad avatud. ja hobusekasvanduse, Vana- Nelja tunni vältel oli võima- Võidu vibuklubi/Viljandi Spor- lik mitmel moel aega sisustada: dikooli ning noored muusikud sepistada lilleamplihoidjat, teha Laura ja Brigite. vineerist ampelmann-kassikest Vaata ka Heimtali suvefesti- puutöökojas, laste alal mõisa- vali videot (teostaja Marko Rei- pargis pilli mängida, lasta teha mann) aadressil https://lingid. näomaalingut, ratsutada, par- ee/RMboJ gipaviljonis värvilist käepaela Made Laas, punuda, vibu lasta, fotonurgas avalike suhete nõunik Lapsed said mõisapargis pilli mängida. end jäädvustada ning lisaks osta meelepärast käsitööd ja kõhutäi- det, kus ei puudunud ka mulgi- puder. „Uudsena oli sel korral külalis- tel võimalik mängida Heimtali bingot.
    [Show full text]
  • Mulgimaa 0 T P
    Pärsti Savikoti Tusti UUE-VÕIDU MKA Karula Mähma 4 Metsküla Mustivere Vana- SOOMAA RAHVUSPARK Jämejala Võidu Uusna Tänassilma VILJANDI Peetrimõisa Verilaske Valma LEPPOJA LOODUSKAITSEALA Puiatu Pinska Päri 13 Viiratsi 1 RAUDNA LKA 2 3 Vardja Kõpu Matapera Heimtali 4 Sinialliku VÕRTSJÄRV Ramsi 5 Intsu TAMME 6 LOODI LP KIKEPERA LOODUSKAITSEALA Vardi PALJAND Paistu 12 8 KAHVENA 7 Holstre LOODUSKAITSEALA 10 Loodi 9 11 14 KOSEMÄE MAASTIKU- Uue- 15 KAITSEALA Kariste Sultsi Mustla TREPIMÄGI 16 36 KULLAMÄE MAASTIKU- Soe KAITSEALA 32 20 ÕISU MAASTIKU- KAITSEALA Õisu 21 KILINGI- Lapetukme Halliste NÕMME Tuhalaane 18 Suislepa 17 Allikukivi 37 34 33 Kärstna JÄRVEKÜLA ALLIKUKIVI ABJA- 22 LOODUS- Koruste KAITSEALA MAASTIKUKAITSEALA Polli MUTI PALUOJA Põlde MAASTIKU- Tihemetsa 31 23 KAITSEALA RIIDAJA Saarde Kamara 35 29 19 LOODUS- 30 KAITSEALA SANGA LOODUSKAITSEALA Veelikse 20 Karksi 24 Sudiste Riidaja MÕISAKÜLA 38 KARKSI- 25 NUIA AINJA KURIMETSA MAASTIKU- LOODUS- KAITSEALA RUBINA KAITSEALA LOODUS- SOONTAGA KAITSEALA LOODUS- KAITSEALA RUTU KEISRIPALU MAASTIKU- Linna LOODUS- KAITSEALA Ala KAITSEALA Helme Jõgeveste Kirikuküla 1 : 370 000 26 TIKSTE MKA 0 5 10km Lilli TÕRVA Kalme 28 TÜNDRE Patküla 27 LOODUS- HOLDRE KAITSEALA TERINGI MÄNNIKUD MAASTIKU- KAITSEALA 4. 5. 3. 2. 1. igas mulgikihelkonnastulijatuhkepuuskulptuur. pärisorjusest vabanemiselostsidmõisnikelttaludpäriseks.Tänatervitab Just Lõuna-ViljandimaamulgidolidesimesedtalupojadEestis,kes kuulsa jõukusealuspanijaksoli19.sajandialgulhoogustunudlinakasvatus. Mulgimaa sinaka varjundi põhjasolevadsinakashallid
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning Looduskeskkonna Hetkeolukorra Analüüs Ning Arengu Pikaajalised Suundumused Ja Vajadused
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale 2015-2019 Viljandi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised suundumused ja vajadused Viljandi 2014-2015 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Vald moodustati 2013. aasta 5. novembril nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. Vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Tarvastu, Karksi, Halliste ja Kõpu valdadega. Viljandi vald piirneb kirdeosas Eesti suurima siseveekogu Võrtsjärvega. Võrtsjärve kaudu on Viljandi valla naabrid ka mitmed Tartu- ja Valgamaa vallad. Osa Viljandi vallast, Paistu ja Pärsti piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigi maanteedest Viljandi–Tartu, Imavere–Viljandi– Karksi-Nuia, Viljandi–Rõngu ja Viljandi–Pärnu maantee ning Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on nii rahvaarvult kui ka pindalalt Viljandi maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2014 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 9 647 elanikku. Asustustihedus on 14,8 elanikku km² kohta. Valla pindala on 652,57 km2 ja vallas on 75 küla ning 2 alevikku – Ramsi ja Viiratsi. Rahvaarvult edestab Viljandi valda vaid Viljandi linn ja pindalalt on suurem Suure-Jaani vald. Elanikkond 2011. aasta rahvaloenduse ajal loendati Viljandi valla territooriumil 9741 alalist elanikku, mida oli 988 elaniku võrra vähem kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal ja 1855 elaniku võrra vähem kui 1989. aasta rahvaloenduse ajal. Näitena elanike vähenemise tempost võib tuua selle, et aastatel 1989-2011 vähenes Viljandi valla territooriumi elanike arv rohkem, kui elas 1989. aastal inimesi valdade ühinemise käigus liitunud Paistu vallas. Kolme rahvaloenduse andmed näitavad, et Viljandi valla territooriumi elanike arvu kahanemine on kiirenenud: rahvaarvu suhteline muutus perioodil 1989-2000 oli -7,5% ja perioodil 2000-2011 -9,2%.
    [Show full text]
  • Maanaisteseltside Tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali Ja Tarvastu I Seltside Näitel 1930
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Marilyn Mägi Maanaisteseltside tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali ja Tarvastu I seltside näitel 1930. aastatel Bakalaureusetöö Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 1 1. Naisseltsiliikumise poliitiline, ühiskondlik ja ajalooline taust .................................. 6 1.1. Naisseltsiliikumise üldjooned Eestis .................................................................. 6 1.2. Maanaisteseltsid ja Eesti Maanaiste Keskselts ................................................... 8 1.3. Poliitiliste ja ühiskondlike ideede mõjud 1934-1940 ....................................... 10 2. Viljandimaa maanaisteseltside tegevus ................................................................... 15 2.1. Toitlustus .......................................................................................................... 19 2.2. Käsitöö .............................................................................................................. 23 2.3. Põllumajandus, aiandus, kodukaunistus ........................................................... 26 2.4. Tervishoid ......................................................................................................... 28 2.5. Sotsiaalhoid ...................................................................................................... 33
    [Show full text]
  • Tõuloomakasvatus
    ETLL TÕULOOMAKASVATUS EABA EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT· EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT NR. 4 DETSEMBER 2009 Hea lugeja! SISUKORD Aasta 2009 saab minevikuks ja varsti ka ajalooks. Põlluma- Loomakasvatus jandustootjad on lahterdanud selle majanduslikult viimase 20 2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatuse kolm kvartalit aasta raskemate hulka. Kümne aasta tagune langus kordus kii- resti poliitilistest ümberkorraldustest tekkinud mõõna järele, Veised siis polnud veel liigset optimismi. Investeeringuid sai vähe te- 4 A. Veidenberg. 20 aastat EK Seltsi taasasutami- ha, sest polnud Euroopa Liidu toetusi. Lihtsalt öeldes, põllu- sest majandustootjatel polnud võlgu, vähemalt otsustaval määral. Viimase pooleteise aasta löök järgnes suurele tõusuperioo- Sead dile, mida valitsus ja poliitilised nõuandjad püüdsid oma 5 M. Kruus. Uus lähenemine emikute kasutamisel nimele kirjutada, kuigi oli reaalseid kriitikuid. Pankadest 7 P. Kütt. Djuroki kuldid seemendusjaamas võetud laenud EL toetuste saamiseks ja igasugused liisingud Hobused vajavad tagasimaksmist. Millest tasuda, kui tootmise ülal- 8 K. Sepp. Kokkuvõte hobuste jõudluskatsetest hoidmiseks makstakse peale? Liberaalne majanduspoliitika 2009. aastal põhinevat vaid äril, kui hästi läheb, oled vee peal, kui halvasti, paned poe kinni või leiad uue kauba. Põllumajanduses nii ei Linnud saa, eesmärk pole äriajamine, vaid oma riigi elanikkonna va- 11 M. Piirsalu. Eesti Linnukasvatajate Seltsi asuta- rustamine omamaiste toiduainetega. Kuigi peab majandusli- misest 90 aastat kult ennast ka õigustama, millest sõltub töötasu või pere 12 V. Tikk. Linnukasvatuskonverentsi traditsioon heaolu. püsib Kaubanduse ühepäeva mentaliteet ei taga põllumajanduse 14 P. Aasmäe. Linnukasvatuskonverentsi tradit- jätkusuutlikkust, sest kõik tootmistsüklid on aastatepikkused. sioon püsib Just kaubandus on läbi toiduainetetööstuse võtnud enda kätte põllumajanduse allakiskumise. Riik valitsuse näol pühib käed Jõudluskontroll puhtaks, sekkuda ei saa, eraomandus on püha.
    [Show full text]
  • Mulgimaa Tahtsambe Ettevotmise S/Eptember Mihklekuu 2016 Jaanuar Naarikuu 2016 02.09
    MULGIMAA TAHTSAMBE ETTEVOTMISE S/EPTEMBER MIHKLEKUU 2016 JAANUAR NAARIKUU 2016 02.09. XXXIII Tõrva kolme järvejoosuvõistelus , www.torva.ee / 02.− 03.09. IX Miipidu. Karksi–Nuia, www.karksi.ee 23.01. VI Mulgi uisumaraton. Villändi järv, www.rattaklubi.ee 24.09. 41. Kärstne pargivõistelus - Ants Tombi mälestusvõistelus. 29.01. Herta Laipaik− 95. sünniaastepäevä tähistemine. Kärstne mõisa park, FB: Kärstna mõis Hummuli kultuurimaja, www.hummulivv.ee 25.09.IX Kergejõustikupäev olümpialastege . Tõrva, 30.01. Tõrva Tirk. Talvine kalapüügivõistelus Veskijärve pääl, www.torva.ee www.torva.ee O/KTOOBER VIINAKUU V/EEBRUAR KUINDLEKUU 01.− 29.02. Välläpanek: Sõitsive saani, sõitsive rii. Heimtali, 06.10. Hendrik Adamsoni XII murdeluulepreemia välläandmine www.erm.ee/et/kylasta/Heimtali jaHendrik Adamsoni 125. sünniaastepäev . 05.−06.02. Mulgi turu laadapäevä. Tõrva, Kärstne mõis, Tarvastu vald, www.tarvastu.ee FB: Tõrva Mulgi Turg 08.10.Sügüsene Abja laat . Abja-Paluoja, 06.02. Mulgi kindad. Käsitöökoolitus TÜVKA, www.abjakultuurimaja.ee www.kultuur.ut.ee 20.02. Mulgi kinda. Käsitüükoolitus TÜVKA, 10.− 16.10.Õimunädäl. Hummuli, www.hummulivv.ee www.kultuur.ut.ee 20.02. Mulgi oma ülikuul. Karksi valla kultuurikeskus, 13.− 15.10. III Tõrva Dokfest. Kinumaja Koit Tõrva, www.dokfest.ee www.kultuurikeskus.karksi.ee 27.10.Vana mulgi ehituskunsti mõju Eestile. Konverenss . 24.02. Eesti Vabariik 98! Konsserdi ja kuunolemise Mulgimaal www.mulgimaa.ee 24.02. Staieri talvejoosuvõistelus. Villändi vald, N/OVEMBER ENGEKUU www.viljandivald.ee 11.11. Valgamaa rahvamuusikide päev. Riidaje kultuurimaja, 25.02. Mulke talvekuul. Tõrva kultuurimaja, www.podrala.ee www.mulgimaa.ee 14.− 16.11.Mulgi nädäl . Helme vald, www.helme.ee 25.02.
    [Show full text]
  • Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol
    VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE PRESERVATION AND CONSERVATION CITYSCAPE / PUBLIC AND RESIDENTIAL BUILDINGS / CHURCHES / MANORS INDUSTRIAL HERITAGE / TECHNOLOGY / ARCHAEOLOGY INTERNATIONAL COOPERATION1 / MISCELLANY VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE. PRESERVATION AND CONSERVATION AND CONSERVATION PRESERVATION HERITAGE. CULTURAL 1 ESTONIAN VOL. 2005–2012 Editors-in-chief: MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ANNELI RANDLA ESTONIAN Editorial Board: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, ILME MÄESALU, MARGIT PULK, CULTURAL HERITAGE TÕNU SEPP, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA PRESERVATION AND CONSERVATION Translated by SYNTAX GROUP OÜ Graphic design and layout by TUULI AULE Published by NATIONAL HERITAGE BOARD, TALLINN CULTURE AND HERITAGE DEPARTMENT, DEPARTMENT OF CULTURAL HERITAGE AND CONSERVATION AT THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Supported by THE COUNCIL OF GAMBLING TAX Front cover: The main stairway of the former Estländische adelige Credit-Kasse. Photo by Peeter Säre Fragment of the land use plan of the comprehensive plan of the old town of Narva 15 Seaplane hangars. Photo by Martin Siplane 29 Detail from a coat-of-arms epitaph in Tallinn Cathedral. Photo by the workshop for conserving the coats-of-arms collection of Tallinn Cathedral 65 Laupa Manor. Photo by Martin Siplane 93 Carpentry workshop of the Rotermann Quarter. 7 Rosen Str, Tallinn. Photo by Andrus Kõresaar 117 Lead sheet on the lantern at the façade of the Tallinn Great Guild Hall. Photo by Martin Siplane 133 13th c. merchant’s
    [Show full text]