Nr 3 märts 2004 mu Hind 25.90 Jaan-Eik Tulve kirpude kaitseks

Avatud hetked opeNBaroque'il

Modernism on jätkuvalt ajakohane

TÕNU KÕRVITS 18.-28. MÄRTS 2004 LASTEJA NOORTE MUUSIKAFESTIVAL

NELJAPÄEV AASTA SIIS OLI 1705 18. MÄRTS KELL 14.00 Barokk, Bach ja Pernau. Solist Margus Uus (tšello); Pärnu Linnaorkester, PÄRNU KONTSERDIMAJA dirigent Jüri Alperten. Pärnu baroksest üliõpilaselust pajatab ajaloolane Aldur Vunk. Pilet täiskasvanule 50.-, õpilasele, üliõpilasele 25.-

LAUPÄEV VIIULIMÄNGIJAL SAAVAD VARBAD MÄRJAKS 20. MÄRTS KELL 20.00 Pärnu Muusikakooli keelpilliorkestri ja Pärnu Linnaorkestri ühendatud jõud. Solistid Aarne PÄRNU TERVISE PARADIIS Ots (trompet), Katrin Matveus (viiul), dirigent Mati Uffert. Kavas kevadealguse muusika Telemannilt, Vivaldilt, Rodgersilt. Võta ujumisriided kaasa! Sissepääs veekeskuse piletiga

PÜHAPÄEV KEVADÜMIN 21. MÄRTS KELL 11.00 Pärnu koolinoorte vokaalansamblite konkurss. Tasuta PÄRNU KONTSERDIMAJA

PÜHAPÄEV PÄRIS LAULUKARUSSELL! 21. MÄRTS KELL 16.00 Esinevad tänavuse laulukonkursi nooremad finalistid, Pärnu parimad ansamblid ja väga tore PÄRNU KONTSERDIMAJA bänd. Pilet suurele 50.-, väikesele 25.-; perele 100.-

TEISIPÄEV MOOSekandid SAMMUVAD MÖÖDA... 23. MÄRTS KELL 11.00 Leelo Tungla muusikamuinasjutt vahvate klaveripaladega eesti heliloojatelt. Jutustab Maarja PÄRNU RAEKODA Jakobson, klaverdab Liisa Hirsch. Pilet kõigile 15.-

REEDE MÄRTSIS ALGAS MAI... 26. MÄRTS KELL 18.00 Iial ei muutu võõraiks me, Unistaja metsateel, Kui käes on jaanipäev... Suurepärane Uno PÄRNU RAEKODA Naissoo looming saab elavaks tänu Pärnu parimatele noortele lauljatele. Pilet kõigile 30.-

LAUPÄEV KESK VOOGAVAT VALSSI 27. MÄRTS KELL 19.00 Gümnasistide kevadball pühendusega koolilõpetajatele. Pilet kõigile 100.- TEATER ENDLA Kui tahad rohkem teada: Pärnu Kontserdibüroo tel. 44 55 866, mob. 56 694 654, [email protected], www.parnukontsert.ee Sissepääsuks käi enne läbi: Teater Endla piletimüügikeskusest või Pärnu Kontserdimaja kassast

e terviseseUpD paradiic s KAVA SOOLO 2 Mirjam Tally. Looja muusika lahinguväljal. Intervjuu Tõnu Kõrvitsaga Intro 3/2004 ВАС m 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast Muusika ei püsi paigal. Ka situatsioonid ja meeleolud muutuvad ning ümbrus muudab pidevalt oma nägu. Külm ja pikk talv 9 Jaan-Eik Tulve kirpude kaitseks väsitab, võtab vahel kiruma. Tõnu Kõrvits, selle ajakirjanumbri IMPRESSIOONID kaanepersoon, leiab aga hoopis ootamatult, et nii vaheldusrikka 10 Lauri Sommer. Muinasjutupop ja kliimaga maal on suur õnn elada. Loodus muutub pidevalt, hinges õlleleil. Festivalist "Maa ja Ilm" on kogu aeg ootus, ei hakka igav. 12 Liisa Hirsch. Sümbioos musta Iha uut avastada on üldse tugev liikumapanev jõud. Muusikat laega saalis. Ansambli Resonabilis kontserdist tuleb üha juurde, see kõlab ja kaob, on pidevas ringluses. 12 Jürgen Tamme. Kohvi levik maail­ Veebruaris valiti järjekordne eurolaul - seegi uudne vähemalt selle mas. Kohviteatri debüüt Kanuti gildis poolest, et oli võrukeelne. 14 Kristina Kõrver. Mõned ise­ Lihtsustatud maailm, hajameelne tarbija ja lõdvestumisvajadus äranis avatud hetked festivalilt ühelt poolt, sügavuti minek ja soov keerukat mõista teisalt. "opeNBaroque" 16 Saari Tamm. Kolm ajastut ja neli Ega nad üksteisele alati nii teravalt vastandugi, eksisteerivad stiili. Rahvusmeeskoori kontserdist fes- paralleelselt, kohtuvad, põrkuvad, üllatuvad üksteise olemasolust, tivalil "opeNBaroque" lähevad lahku, moodustavad uusi kooslusi.

В A G А Т E L LID 18 Kultuurkapitali tänavused laureaadid 19 Uudiseid Eestist S TIJ 23 Hans-Gunter Lock, Maris Valk-Falk. Muusika ja matemaatika. Ülevaade Itaalias toimunud konverentsist "Muusika mõistmine ja looming" Peatoimetaja Anneli Remme [email protected] Peatoimetaja kt la Remmel [email protected] M О В S IOON Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 26 Erkki Luuk. AGF ja interneti meta­ Toimetaja Mirjam Tally [email protected] foorid. Saksa muusikust Antye Greie- Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Fuchsist Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask VICTORIA Raamatupidaja Tambet Kuresoo 28 Lilian Semper. Narva 2004. Muljeid Rahastaja EV Kultuuriministeerium V rahvusvaheliselt Chopini konkursilt Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital IITAT S IOON Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 30 Märt-Matis Lill. Modernismi apoloo- gia. Pärnu Nüüdismuusika Päevadest Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, Il korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 В о в в в в в в kodulehekülg: muusika.kul.ee 32 Margus Kiis. Uuel aastal uue hooga Reprotööd КО Repro Trükikoda Printon JUBILATE ISSN 1406-9466 34 Alo Põldmäe. Entusiasmist © Eesti Muusikanõukogu sündinud muuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 80 Tellimine OÜ Kirilind tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 LIВ В В faks (0) 640 85 98 36 Lea Tormis. Ooper kui teater. Kristel e-post: [email protected] Pappeli uurimusest "Ooper Tallinnas kodulehekülg: www.kirilind.ee 19. sajandil" Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number MELOMA 3 numbrit 63 krooni 38 Heliplaatide tutvustus 6 numbrit 126 krooni COLLAGE Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu. 40 Valik märtsikuu muusikasündmusi

1 .rr 1,

2 muusika 3/04 Looja muusikSOOLO a lahingu välj al

MIRJAM TALLY

õnu Kõrvitsal on muusika veres. Pärit kuulsast "kõrvitsadünastiast", ei lase ta end auväärsetest muusikujuurtest põrmugi häirida. Tõnu on tundeline kuju, kes märkab, kui inimesed tema lähikonnas kurvaks muutuvad, ning kiirustab uuristama T nende hingesoppide keerdkäike. Muidu aga uuristab filigraanse peenusega noodipaberile oma teadvusesoppide abstraktseid mõtteradasid. Eelmisel kevadel osales Tõnu ainsa eestlasena rahvusvahelisel Lepo Sumera nimelisel heliloomingu konkursil, päästes nõnda väärikalt eesti noorte heliloojate "au": tema teos "Eldorado" valiti finaalis kolmandaks. Tõnu teadmised orkestreerimise vallas on üldteada: alati on tal varnast võtta paksud targad raamatud ning peoga soovitusi, kui noored kolleegid vajavad nõu ja juhatust. Tõnut kiidetakse ka orkestratsiooniõppejõuna ja näib, et ta ise naudib oma tarkuste jagamist. Reedeti armastab Tõnu vahel joosta ERSO kontserdile. Sest ta vajab orkestri kõla. Oma loomingu jaoks. Avar silmaring ning peen muusikamaitse teevad temast hinnatud sõbra, helilooja, õpetaja, arranžeerija... Arranžeerija popist rahvamuusikani. Rahvamuusika on Tõnu jaoks uus avastus, sest just eelmise aastanumbri sees ilmus tema arranžeeritud rahvalauludega "Arsise" käsikellade ansambli plaat. Rahvalaulu teemasid on oodata ka Tõnu uudisteostes. Tõnu loomingu siiras ja meloodiline joon leiab kuulajais poolehoidu, sest raadioeetris kõlab tihti tema noorpõlveteos Kitarrikontsert. Autasusid ja tunnustust on Tõnule seniajani ikka jagatud: 2001. aastal Elleri preemia, 2002. aastal noore kultuuritegelase preemia teose "Armastuse märk" eest. "The Days of Glory" osales EBU aastatuhande vahetuse programmis.

Kuidas sa loomingusse jõudsid? eeskujuks. Takemitsu, jah, meeldis mulle väga ja meeldib Minu meelest on elus ikka asju, mis juhtuvad väga äkki, ka praegu. Ta on omapärane orkestreerija, värvid... ilusasti ühe pauguga. Mina tulin loomingusse väga vaikselt, kuidagi tasakaalus. Teate kindlasti seda lugu, kui Raveli käest küsiti: imbusin. See sai mulle järjest tähtsamaks. Mingisugused märgid "Miks te ei ole kirjutanud ühtegi orkestreerimisõpikut, te olete minu muusikuteel olid olulised. Meenub igasuguseid asju, ju suurepärane orkestraator!", vastas ta, et "võtke lahti minu näiteks... Ma arvan, et olin umbes viisteist või kuusteist, olin suvaline partituur ja see ongi teile orkestreerimisõpik". Kui seda ERSO kontserdil ja kuulasin Tubina "Legendaarset sümfooniat". lauset nüüd praktikasse panna, siis tõepoolest: iga Raveli teos Seal on finaalis hästi võimas koht. Nägin, et minu kõrval on geniaalne, ka "Daphnise ja Chloe" partituur, mis on praegu istuv vanaproua hakkas nutma. Vaatasin teda mitu korda üks mu lemmikteoseid. Tehniliselt perfektne. Emotsionaalselt silmanurgast. Pean tunnistama, et mõtlesin tookord, huvitav, mõjuv... Kogu aeg peab olema huvi uurida partituuridest just kas ma suudaksin kunagi elus midagi sellist luua... See oli üks seda, mis on endale tähtis. tuhandetest märkidest, aga kuna see oli selline ilus kujund, jäi Praegu, aastal 2004, meeldib mulle väga Sibelius. Viimasel see meelde, vahel mõtlen selle peale. ajal aina rohkem ja rohkem. Geniaalne helilooja. Põhjamaine Mui on olnud head õpetajad. Alo Põldmäe, Jaan Rääts. Raimo sümfonism. Võimas. Klassikaraadio "Fantaasia" saadetes mängin Kangro aitas mind väga palju, ta oli ka hea sõber. Minu isast on tihti barde, rändlaulikuid, just praegusaegseid: Nick Drake, mulle väga palju abi olnud, eriti arranžeerimiste asjus. Jacques Brel, Tom Waits, Viktor Tsoi. Viimasel ajal muide Kuna suur osa minu suguvõsast on seotud rockmuusikaga, ei meeldivad väga biitlid. Rockmuusika on nende kohta nagu vähe ole rock mulle absoluutselt võõras. Kuulan rockmuusikat väga öeldud. Võimas sümbol 20. sajandist. palju. Mäletan, et 1980-ndate alguses tulid popmuusikas moodi "uusromantikud", kes nägid hästi glamuursed välja ja laulsid Siit võib ju edasi mõelda, et polegi tähtis, mis stiilis muusika ilusatest asjadest. Ehk just see oli mu esimene muusikaarmastus. on loodud. Kui ta on võimas, siis kõneleb enda eest ise. Jah, ma arvan ka nii. Praegu peab ikka iga looja olema kursis Eeskujudest oled ise varem maininud Takemitsut... kõigega, mis toimub maailmas. Hoidma oma kõrvad lahti. Kui nüüd eeskujudest rääkida, siis need ju muutuvad kogu Praegune eesti muusikapilt on hästi mitmekülgne. Siin on aeg. Need, kes olid lemmikud aasta tagasi, on praeguseks igasugust muusikat. Ole see, kes sa oled, ja laula oma laulu. unustatud. Sa võid mingi nime või kujundi või märgi juurde Inimene on üks ääretult suur saladus. Mõnikord võtad mingi tagasi jõuda aastate pärast. Ja tuled sinna hoopis targemana, suure asja ette ja arvad, et sul ei ole elu sees jõudu, et see lõpule teise teadmisega. Ja tunned jälle, et see on sulle mingis mõttes viia. Aga selgub, et on olemas mingid salajased sopid, kust tuleb

muusika 3/04 3 jõudu ja energiat. Midagi sellist, mida sa suur õnn on elada sellisel maal. Kui enda veel ei tea, et on olemas. See on nagu viide ümber vaadata, ei hakka kunagi igav. Andrei Tarkovski filmile "Stalker", kus nad Muutused on aeglased ja ootus millegi uue lähevad Tsooni, seal on müstiline tuba, järele on kogu aeg hinges. Meie loodus kus kõik inimese soovid täituvad, ka need, on tõesti kaunis. Ma väga armastan Eesti mida inimene ei teagi, et ta soovib. Oled loodust, aga siin on ka inimesed. Ma ei otsekui Tarkovski toas. saa öelda, et alati on loodust huvitavam Tegelikult on mulle alati olnud vaadata kui inimesi. Minu meelest peab eeskujuks inimesed, kes on pühendunud mõlemat tegema. üllale missioonile. Olgu see siis muusika, kunst või hoopis midagi muud. Ajaloost Teiste inimeste loodud looming? Kas või on kahtlemata kõige võimsam kuju laiemalt, kuivõrd see sind mõjutab või Jeesus. Muusikas on mul palju selliseid inspireerib, tekitab loomingulisi impulsse? eeskujusid. Filmis näiteks Robert de Niro, (Kahtlevalt.) See inspiratsiooni või mõjude näitleja, kes alati ülimalt pühendub oma küsimus... see ei ole justkui minu otsustada. osale, kohutavalt valmistab ette. Kui ta Ma võin ju mõelda mingisuguste loojate pidi näiteks kehastama taksojuhti, siis ta peale, kes minu loomingut on mõjutanud... töötaski taksojuhina. Ma arvan, et kusagil on salajane allikas, kust see kõik tuleb. Räägime lugude pealkirjadest ka. Sina paned pealkirjad alati enne ära. Pealkiri Kas looming tundub sulle seetõttu on nagu võti loo juurde? laiemalt võttes vahendusena mingisuguste Võti on isegi liiga tagasihoidlikult n-ö eri maailmade vahel? öeldud. See peab olema kvintessents, Et nagu mingisugune ideaalmaailm, mida tuum. Loomulikult peab olema tähendus, mitte kunagi ei saa olema, mida mitte võti, mis avab või sulgeb mingeid uksi. kunagi ei juhtu. Midagi sellist või? Pealkirjal peab alati olema ilus kõla. See peab harmooniliselt sobituma üldisesse Et näiteks looming sinu peas on selline "ansamblisse". ideaalmaailm, mida sa hakkad reaalsusse põimima just kompositsiooni kujul. Võib­ Kas su loo pealkiri avab ka mingil moel olla mõnele on selleks kirjandus, teisele kunst. teose kompositsioonitehnikat? Või on Raimoga. Šveits, Zürich, 1996. Reaalsuse ja muusika seadused on lihtsalt pilt, meeleolu? FOTO ERAKOGUST erinevad. Niimoodi mõelda ei saa. Aeg Seal on nii üht kui ka teist. Näiteks, mul on lugu "Allikas". Ma olen päris kindel, voolab mõlemas erinevalt. et selles loos võib leida tehnikat, mis seostub allika vulinaga, Reaalsuse aeg on erinev muusika ajast. voolamisega. Absoluutselt kindlasti. Ja selliseid näiteid on igas loos. Teos "Eldorado", mille kirjutasin Sumera-nimelisele Ma olen selles päris kindel. Ja ka muud hoovused on teised. heliloomingu konkursile, on ühe Edgar Allan Poe luuletuse Kuidas sa püüad oma selliseid abstraktsemaid hoovusi siiski ainetel, mis räägib üksikust rüütlist ja ratsanikust, kes otsib mingisse konkreetsemasse vormi valada? Nad teisenevad vist Eldoradot. Selles luuletuses on neli salmi: algul kulgeb väga. Mingid ideed üldiselt jäävad võib-olla ka samaks. tegevustik väga kiiresti, rüütel on noor ja läheb rändama ja Igal heliloojal on oma rütm, kuidas ta mingisugust asja teeb. otsib, siis tempo käib nagu maha, jääb järjest aeglasemaks. Loeb ka see, milline on ettevalmistus ning ootused. Ma arvan, Minu "Eldorados" on ka neli tempot. Esimene on kõige kiirem, et looja peab olema hästi kannatlik, see on üks asi. Ja teiseks seejärel tempo järjest aeglustub. peaks ta olema suhteliselt paindlik, ta peab teatud olukordades Sul on poeetilised ja suurejoonelised pealkirjad "Eldorado", võtma vastu õigeid otsuseid ja mitte väga kindlalt mingisugust "Rohkem kui tuhat suve", "The Days of Glory", "Sinule, öö joont järgima; tuleb olla paindlik ja valmis muutusteks. Nagu sõnumitooja", "Armastuse märk"... Tahad olla suurejooneline. väejuht. Tegelikult, nagu sõjaski, on üks tähtsamaid tegureid Mulle meeldib hümnilik lähenemine. Mui on muide üks lugu aeg. Aeg ette valmistada, aeg mobiliseerida, aeg anda löök. "Hümn" ka. Mulle meeldib näiteks rockistiilidest väga anthem rock - U2, The Cure. Sellised natuke nagu kusagilt poodiumilt Sõjateema - kuidas sa selle üldse enda jaoks avastasid ja hõigatud asjad. Üllas hetk ja ülevuse poole tunglemine. oma muusika ning loominguga hakkasid seostama? See on minu meelest nii kummaline side. Sul on tihti lugude pealkirjadeks loodusteemad ja lüürilised Ma ei tea, kas sõjandus on mu hobi, aga sõjaajaloo vastu meeleolud. Mulle tundub, et loodusmaailm on sulle üks oluline tunnen ma lihtsalt huvi. Iseenesest on sõda vahest üks inspiratsiooniallikas. Kui inspiratsioonist rääkida. kõige räigemaid asju, mis inimeste vahel võib juhtuda või Ma ei taandaks seda ainult loodusele. Tavaliselt mõistetakse tekkida. Mind hakkas sõjatemaatika huvitama siis, kui nägin selle all meie põhjamaade kaunist loodust, mis muutub dokumentaalfilme sõdadest. Nägin, et enamik kuulsaid väejuhte aeglaselt. Aga tegelikult on loodus pidevas muutumises. Meie olid targad, intelligentsed inimesed. Hakkasin lugema kirjandust

4 muusika 3/04 Vihma käest varju alla: noored helikunstnikud (vasakult) Tonio Tamra, Tõnu Kõrvits ja Tõnis Kaumann. FOTO KALJU SUUR

väejuhtide ja lahingute kohta. Mind huvitas just see, kuidas arvan, iga loomeinimese laual peaks olema selline raamat nagu nad mingisugustes situatsioonides on otsuseid vastu võtnud. Sun Zi "Sõjaseadused", mis annab kujundite kaudu tugevust ja Ja kuidas nad on järginud oma taktikat või muutnud seda, aitab mõista, kuidas kasutada mingit strateegiat, kuidas ennast milliseid kavalusi ja plaane kasutanud. Üks vene väejuht on mobiliseerida. öelnud, et "mobilisatsioon - see on sõda". Minu meelest on loomingus sama moodi. Sa pead ju oma jõud mobiliseerima. Kui sa oled iseenda kõige suurem vastane, siis see seab sulle Napoleon olevat öelnud, et "kui ründad, siis pead koondama ju ka paratamatult mingid piirid. Või teisiti: kas looming võiks oma jõud ühte teravikku; kui kaitsed, siis pead hajutama". olla ka looja stiiliklišeede või piiride ületamine? Minu meelest on selline ründe- ja kaitseseisund loomingus Sa ei hüppa ju üle iseenda varju. Minu meelest ei maksa täiesti tavaline. Kui tunned, et kõik sujub, oled laineharjal ja midagi liialt forsseerida. Mingi püüd olla teistmoodi või järsud teed oma asja. Teinekord ei laabu asjad sugugi. Sul peavad pöörded... Ma ei ütle, et kogu aeg peaks tegema ühte ja sama olema varuvariandid, pead ennast nagu hajutama selles, asja. Energeetiline moment on palju tähtsam, ja jõumoment. mida teed. Ükstapuha, mis see siis on. Võib-olla üldse mitte muusikaga seotud asi, aga kui just muusikaga seotud, siis näiteks Looming on valikute tegemine. Sa pead valima miljonite analüüsid või kuulad muusikat, käid kontsertidel, konsulteerid võimaluste seast. pillimehega ja nii edasi. Mh-mh. Kogu aeg valid.

Kui on selline piltlik lahingusituatsioon muusikas, siis kes on Valid siiski enda mõtlemise piirides. see teine pool, vastane? Sina ise? Keegi teine sinu eest ei vali. Tavaliselt jah, sa ise oled enda kõige suurem vaenlane, sest keegi ei ole täiuslik. Igaüks on seda oma suurte nõrkuste ja See ongi see looja üksindus. kiusatustega. Jälle tuleb meelde üks lause: Winston Churchill Just. Mis on ühest küljest muidugi kurb, sest helilooja teeb ütles, et kõige tähtsam ongi leida dominantpunkt ja rajada oma oma tööd üksinda. See on sageli ka kannatus. Nagu üks tegevus sellele. See on keskne, strateegiline eesmärk. See on poeet on öelnud, peame me nägema puud seal, kus teised kõige tähtsam. Selle nimel peab kõik tegema. näevad tavalist posti. Aga... (muiates) siis tulevad pillimehed Aga muidu on sõda masendav temaatika. Ent samas, ma ja mängivad mõnikord su teost. Pillimehed on muide helilooja

muusika 3/04 5 kõige paremad sõbrad. muutunud. Seda olen juba palju Olen rahutu. Ma ei rääkinud. püsi paigal. Aga on ju ka märgata sarnasusi Jah, seda on küll varasemate ja hilisemate öeldud. Helilooja asjade juures... ei pidavat olema heliloojale sõber, Selline poeetiline millega ma ei ole nõus. väljendus. Ma ei ole ka nõus, aga On mingisugune hoovus see on mõistetav. Mõte seal päris põhjas, millest on selles, et pillimehed mitte kunagi ei pääse. ju mängivad sinu teost. Pead nendega ka Põhjahoovused on arvestama. samaks jäänud, aga pealispind... Sina oled vist väga Sa võid seda nimetada, arvestav. kuidas tahad. Ma olen Ma püüan olla, ja alati öelnud, et üks väga mitmel tasandil. tähtis pöördemoment Alati küsin, et mis oli "Irdunud sild", sobib, mis ei sobi, mille ma kirjutasin Anna mis meeldib, mida sa Ahmatova luuletuse ootad, millist teost sa mõjul saksofonikvartetile tahad. Loomulikult ei Noored Kõrvitsad: Ingrid, Greete ja Tõnu. ja kammerorkestrile. pruugi see olla täpselt FOTO ERAKOGUST Seal tekkis minu arvates see, mida ma lõpuks omapärane poeesia, mida teen, aga siin tekib olin kaua oma loomingus huvitav kompromiss, sünergia pillimängija ja helilooja koostöös. otsinud. Ühest küljest on see kindlasti lüüriline muusika, aga Teinekord tekivad põnevad asjad. Viimasel ajal meeldib mulle seal hakkasid asjad muutuma ja... see ei ole nagu pehme lüürika. kohutavalt, kui minu teost mängib interpreet, kes on teist tüüpi Ma ei oskagi öelda, mis seal teoses peaks olema. Hõõrdumine. muusik kui mina. Rohkem kui siis, kui mängib keegi sarnase Mingi säde äkki... käekiri... märgid... ornamendid... arabeskid... tunnetuse ja maailmavaatega interpreet. See on minu jaoks nii pilk. Sinu enda pilk, see, kuidas sa n-ö vaatad inimesele õtsa. Sa põnev väljakutse, ma alati naudin lõpptulemust. Kõige igavam teed ju seda oma loomingu kaudu. See ongi tähtis. on, kui interpreet teeb täpselt seda, mis sa oled mõelnud, on täpselt n-ö sinu koopia, väike kloon. Just, ta peab olema täitsa Su viimase aja noote vaadates tundub, et erinev. Siis saavad kaks asja kokku, tekib midagi uut. improvisatsioonimoment on ka juurde tulnud. Jah, aga see on seotud sellega, et tead, kes lugu mängib ja mida Too mõni näide, kes on sind meeldivalt üllatanud. võid oodata. Kardan, et jätan kedagi nimetamata. Olari Eltsiga olen palju Ma ei ütleks, et igaüks seda ära ei mängi. Kuid mõnele koostööd teinud. Ta on hästi jõuline, kiire reageerimisega, terav. sobib improvisatsioon rohkem, mõnele vähem. Seda peab Klaveripala "Hümn" mängis Äge Juurikas, kes on ehk ka jõulist alati teadma ja arvestama. Pillimehega peab alati arvestama tüüpi pianist, laia haardega. Sama lugu mängis ka Martti Raide, {Muheleb). aga hoopis poeetilise elegantsiga. Saksofonist Virgo Veldi, kes Ühest küljest võlub mind väga spontaansus. Mulle meeldivad on hea popi- ja jazzitunnetusega. Nii palju oleks näiteid tuua! Miles Davis, kes oli lihtsalt geniaalne improviseerija ja Tegelikult vaat et iga loo kohta. Monika jazzmuusik, ja paljud teised. Et... kumb Mattiesenit peab kindlasti nimetama. see nüüd õigem on, improvisatsioon või kompositsioon? Nad on ju mõlemad küll Interpreet annab sageli ju ka head erinevad, aga täiesti möödapääsmatud. nõu, näitab nutikaid pillimänguvõtteid. Mulle meeldib hümni• Mõnikord ju lausa soovitakse, et helilooja Sinu muusikas on hõljumist ja vabadust. neid kasutaks, aga oma stiili piires. lik lähenemine, rocki- Kas sa püüad "vabadust" muusikas luua, Jah! No siis... eks neid pea kasutama, sellises atmosfääri mõttes? niipalju, kui need sobituvad sinu maailma stiilidest näiteks anthem Kompositsioonitehniliselt ehk vähem, aga ja sinu mõtlemisega ja üldse ideega. rock. Sellised natuke nagu selle tunde suhtes... see on ju nii ülev ja üllas tunne, et... Kui sa ütled, et see seal Sa oled ise ka läbi teinud oma muusikas kusagilt poodiumilt hõi­ on... Ma mõtlen küll selle peale tõesti. See kardinaalse stiilimuutuse. Sinu viimase on muidugi tähtis ... free as a bird... Minu aja stiil on, ütleme, noorpõlve loominguga gatud asjad. Üllas hetk ja muusikas on teistest väljendusvahenditest võrreldes tunduvalt komplitseeritumaks ülevuse poole tunglemine. ehk pisut olulisem meloodia. Mulle

6 muusika 3/04 Muhelus roheluses. Tartus Toomemäe pingil. FOTO LIIS JÜRGENS meeldib, kui on meloodiline asi, mingisugune viis. Aga Mulle on täiesti uus avastus rahvalaulutemaatika. Rahvalaul harmoonia on kahtlemata väga oluline, kõla... Millised võnked on maagiline. Vaatad rahvalaulu kogumikku - on tekst ja tekivad kooskõlas ja kuidas neid sobitada. Loomulikult ka noodid. Tegelikult on neid nii kaua aega lauldud. Kuna palju tämber, helivärv, see on ju 20. sajandi võib-olla kõige olulisem erinevaid inimesi on neid laulnud, siis on nendesse tulnud väljendusvahend. metsik jõud. Nagu, kujuta ette, vaatad palvehelmeid. Neid on väga paljud inimesed oma palvetes kasutanud. See on täpselt Nii et sinul ei domineeri ka ükski väljendusvahend otseselt samasugune efekt. Nendesse on kogunenud tohutu jõud ja teiste üle, selline, millest sa eriliselt huvituksid ja mille kallal maagia. Mina jõudsin rahvalaulu juurde peaaegu juhuslikult. sa eriti filigraanselt tööd teeksid? Produtsent Peeter Vähi tegi ettepaneku. Mulle oli see väljakutse, Ei ole, ikka kõik asjad peavad olema. Mulle tuleb pähe selline võtsin kohe vedu. Nüüd ma olengi rahvalaulu vangis. Samas on võrdlus, et Chaplinil on film "Suurlinna tuled", lugu pimedast see hästi nauditav. See on üks minu suurimaid avastusi. Näiteks lilleneiust, kes filmi lõpuks saab nägijaks. Filmi lõpus on kuulus oma uues fagotikontserdis "Teispool päikesevälju" kasutan eesti stseen, kus Chaplin tuleb ja ostab lilleneiu käest lilli. Lilleneiu karjaseviise. Minu meelest on see täiesti n-ö eesti bluus. Neid ei tunne teda algul ära, ja siis äkki tunneb, puudutusest või lauldi ka justkui nukruse peletamiseks. millestki. Chaplin filmis seda stseeni mitusada korda. Mõtlen kogu aeg, miks ta seda tegi? Oleks piisanud ka vähemast. Kui sa arvestad interpreediga, kas sa mõtled ka kuulaja peale? Mis seal nii tähtsat oli? Ehk olekski ta jäänud seda kogu elu Ja kui, siis millise kuulaja peale? Kui laialt sa oma loomingut viimistlema. Ideaalne, kui igas teoses oleks selline "lilleneiuga" ette kujutad? Vanilla Ninja kuulajaid ju siiski ei püüa... koht, mida sa jäädki tegema nii kauaks, kuni annad teose üle. See huvitab ehk umbes ühte-kahte protsenti inimestest, ja jääbki Ma ei tea, mis koht see võiks olla. Algus... lõpp... kuldlõige... nii. Pole ju halb, et see nii on. Las ta olla selline friik asi. Kui sa Iga kord erinev. laulad kusagil, ehk keegi ikka sind kuuleb. Üleüldse on minu jaoks tähtis laul. Mui on hästi palju laulupealkirju, kus sõna "laul" on sees: "Thulema laulud", See kõlab nii lootusetult! Hüüdja hääl kõrbes. Tuul ikka "Rändaja laul", "Õhtulaul". Ja neid laule tuleb veel. Ma kuuleb... armastan üldse laulu, mulle meeldib tekstiga töötada. Kui tekst "Talk to the Wind", tead seda King Crimsoni lugu? Hästi ilus on olemas, siis see mõnes mõttes dikteerib. lugu. (Laulab ette.)

muusika 3/04 7 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD

Valmistati kuumakindel klaasviiul * Stradivaariused luubi all * Berio "Sekventsid" tervikuna laval * Riccardo Muti jõudis postmargile

• 1921. aastal asutatud Jaapani Suvehooajal kolib Rooma Ooper klaasikompanii Hario (tlk klaasi- Caracalla termidesse (kava täpsustamisel). kuningas), mis on seni silma paistnud Alalhoidlikku repertuaaripoliitikat ellu moodsalt disainitud teekannude ja viiva Rooma Ooperi kõrval mõjub vaakumpottidega, tõi turule uue toote: Teatro Nazionale mängukava tunduvalt klaasist viiuli. Kuumakindel klaasviiul värskemana: plaanis on argentüna kaalub 1380 grammi ning selle orienteeruv helilooja-pianisti Luis Bacalovi (s 1933) müügihind on 40 000 eurot. Võiks arvata, "Estaba la madre" esietendus, Salvatore et uudistoode on intrigeeriv interjööri Sciarrino (s 1947) "Macbeth", Marco lisand, mida saab seinale riputada või Tutino (s 1954) "Saabastega kass", Hans ükskõik kuhu silmailuks torgata... Tootjad Werner Henze (s 1926) "Pöialpoiss". kinnitavad, et olevat igati arvestatav mänguriist, pilli on juba luksushotellis • 12. jaanuaril meenutati Firenzes esitletud ja puha. Luciano Beriot. Beriost ja ta loomelaborist vestlesid helilooja lähimad mõttekaaslased • Endise hooga on käimas stradivaariuste Giorgio Pestelli, Miia de Santis, Giordano saladuse lahendamine. Nagu jaanuarikuu Montecchi ning luuletaja Edoardo Muusikas jutuks oli, on hetkel tulipunktis Sanguineti, kellega koostöös on sündinud "Euroopa jääajal" (1645-1715) John Cage'i kultusteosed endiselt laval. "Passaggio", "A-Ronne", "Laborintus II" sirgunud "külma" puidu teooria, mida FOTO INTERNETIST ja "Canticum Novissimi Testamenti". propageerivad Henri Grissino-Mayer Sanguineti poeetilised aforismid juhatasid Tennessee ülikoolist ja Lloyd Burckle kasutamise järel. Messial pole praktiliselt sisse ka Berio loomingu eksperimentide Columbia ülikoolist. Õnneks eksib kunagi mängitud. Ja ehkki pill on tulnud eksperimendi - "Sekventside" entusiastlike detektiivteadurite koori ka Stradivari võlurikäte alt, võib sellest hoopis tervikettekande. Soolopillidele sekventside muusikute hääli, kes eelistavad saladuse pettumus kujuneda". loomist alustas Berio kuuekümnendatel; lahendamata jätta. Üks, kes teooriate ühtekokku jõudis ta neid vormistada vastu protesteerib, on viiuldaja Salvatore • Rooma Ooper alustas käesolevat aastat neliteist, jäädvustades oma otsingute Accardo. Accardo tuletab meelde, et Ottorino Respighi ooperi "Marie Victoire" tulemused klaverile, flöödile, harfile, posimine stradivaariuste ümber on esietendusega. Prantsuse revolutsiooni häälele, tromboonile, aldile, oboele, käinud ajast aega ning mõistatuse jälile aastail loodud "Marie Victoire" pidi lavale viiulile, saksofonile, trompetile, kitarrile, on püütud jõuda küll puidu keemilist jõudma aastal 1915; lugu oligi otsaga fagotile, akordionile ja tšellole. Iga sekvents koostist, pilli proportsioone, lakki, värvi ja juba laval, kuid salapärastel asjaoludel oli Berio jaoks kui spiraalikeerd lõpmatute mida kõike analüüsides. Samas tundub, et jäi etendus ära. Seega on tegemist seni võimalustega väljendusvahendite teel. 12. teadusmaailma ei huvita põrmugi Stradivari kuulmata peatükiga Respighi loomingust: jaanuaril Firenzes kõlanud "Sekventsid" ainulaadne anne: "[—] puud, millest lõikavais toonides ajaloolis-psühholoogilise oli nn Euroopa esiettekanne; korraldajate meistritööd voolitud, oskas Stradivari enne draamaga, mis tugineb Eduard Guiraud' üllatuseks oli maailma esiettekanne saanud tööle asumist nimelt "kuulata"". Aastast libretole (draamavariant etendus Pariisis teoks mõni kuu varem, möödunud aasta 1968 esineb Accardo vaid Stradivari 1911. aastal). Lisaks Respighile pakub novembris New Yorgis. pillidel. Esmalt mängis ta aastaga 1720 Rooma Ooper konservatiivset repertuaari: 22. jaanuaril kõlas Pariisis (Theatre dateeritud Presidendil; järgnes rida teisi; Puccini "Tõsea", Leoncavallo "Talupoja Mogadoris) esmakordselt Berio viimane praegu esineb ta 1718. aastal valminud au", Mozarti "Võluflööt" (peaosades Eva lõpetatud teos, Pariisi Orkestri tellimustöö pillil, mida kutsutakse Tulilinnuks (viiul Mei ja Raul Gimenez), Verdi "Don Carlo" "Stanze", mis on kirjutatud orkestrile, on olnud ka kirjanik Antoine Saint- (Visconti lavastus, millest veel ei olda kolmele meeskoorile ja baritonile (dirigent Exupery valduses). Accardo peab Tulilindu väsinud) ja Richard Straussi "Elektra". Christoph Eschenbach; soolopartii Dietrich oma karjääri parimaks pilliks. Rääkides "Talupoja au" ja "Tosca"-sugustesse Henschelilt). Cremona meistri kuulsaimast viiulist ooperiteatri leivanumbritesse suhtub Messias, mis on Oxfordis muuseumi kriitika halvustavalt: "Nende tükkide • 16.-18. jaanuarini toimus Londonis eksponaat, tunnistab Accardo, et tahaks turuväärtus on pidevast lavalolemisest Barbican Hallis John Cage'i "vaimu küll pillil mängida, "kuid... siin on üks sedavõrd madalale langenud, et järjekordset vabastamine": BBC Orkestri eestvedamisel "aga": viiulist saab "küps" pill vähemalt etendust õigustaks või vabandaks välja kulgenud muusikalis-sõnaline sada viiskümmend aastat kestnud pideva vaid ennekuulmatu solistide koosseis." nädalavahetus kandis pealkirja "John

8 muusika 3/04 Cage Uncaged". Cage'i kultuslike "4'33", AARIA "Kontsert ettevalmistatud klaverile" ja "Apartment House 1776" kõrval esitati ka temast mõjutatud heliloojate, Feldmani, Co- welli ja Ivesi loomingut, oriendi helindeid JAAN-EIK TULVE ja vaimulikku muusikat. Esiettekandes kõlas Stephen Montague'i (s 1943) "Variations I", esimest korda mängiti Inglismaal John Cage'i Kirpude kaitseks orkestriteost "101", mis on kirjutatud 101- liikmelisele orkestrile. õned päevad tagasi kuulsin raadiost, kuidas • Tänavu Viinis uusaastakontserti diri­ lugupeetud doktor Evald Saag seostas õhtumaa geerinud Riccardo Muti auks on Mallakäiku kirpude kadumisega. Inimkond on austerlased välja andnud postmargi. Umbes elanud mitusada tuhat aastat kirpude ja täide küüsis kahe nädalaga kadus mark ringlusest ning nüüd sada aastat ilma nendeta. On see meile õnne J muusikasõprade ja filatelistide kogudesse. toonud? Itaallased kommenteerivad seika oma Võib-olla on kirbud materialiseerunud mõtted, mineviku seisukohalt, selles ei puudu ka mis mööda pead ringi sibavad ning kukalt kratsima mõruvõitu alatoon: "Tegemist on esimese panevad. Heaoluühiskond oleks siis nagu koos Austria margiga, millel kujutatakse itaalia kirbutõrjega ka pea sisemuse keemiat täis pritsinud ning dirigenti." Riccardo Mutile oli see neljas inimene ei julge oma euroremonditud ajus enam istuda kord Viinis uut aastat sisse juhatada; ega astuda, kartes kipsile auku sisse lüüa. Sitikaid ju samas ^"", ччтяР1 1. jaanuaril 2005 dirigeerib enam kui tagasi ka ei igatseks, ehk on just muretus see, mis meid apaatseks poolesajandilise traditsiooniga kontserti ja agressiivseks teeb? Kas aga elu peab nii lihtne olema? Ilma tõeliste raskusteta Lorin Maazel, temalegi oleks see neljas hakkab inimene looma pseudoprobleeme. Olin Norras tunnistajaks keskustelul, kus kord. haritud inimesed arutasid tund aega, et kas koerale rihma pähe ajamine on tema õiguste rikkumine või mitte. Just igasuguste õiguste tagaajamisega oleme jõudnud • Ansambel Klangforum Wien otsib varsti sinnamaale, et elame suurlinnades ilma ühegi tuttavata ja liigume täistuubitud uudseid vorme nüüdismuusika ja tänaval ilma kedagi silmamata. muude kunstiliikide kokku sobitamisel, Kuidas on see jutt seotud muusikaga? Individualistlikus ühiskonnas arvab vormiotsingute eesmärk on kohale meelitada muusik, et just tema on elu liikumapanev jõud. Õieti on see kasvatus, mis rohkem publikut. Jaanuari-veebruari-märtsi suunab lapse juba varakult konkureerima. Mängima teistest paremini. Seda aga plaanitakse festivali "Out of Control", kus vaesele lapsele ei selgitata, et konkursivöit ei tee teda veel iseenesest paremaks nüüdisaegset muusikat püütakse mitmete inimeseks. Traditsioonilises ühiskonnas on muusiku staatus eriline, kuna ta suudab lisanditega isuäratavamaks muuta. Esmalt kõnelda keeles, mis on küll arusaadav kõigile, kuid vähestele on teada antud selle pööratakse tähelepanu sundimatu õhkkonna saladusi. Seetõttu kasvab talle juba varakult sisse ka vastutus, mida ta tänu oma kujundamisele: õdususe peab tagama iidset võimetele on määratud kandma. Nägin kunagi filmi, kus Yehudi Menuhin rääkis sümpoosioni meenutav ajaveetmisvorm. oma lapsepõlvest ning oli sügavalt tänulik vanematele, kes õpetasid teda mitte Kuulajail võimaldatakse mõnusalt diivanil maailmaga konkureerima, vaid läbi oma muusika andma. Mitte ennast imetlema, lesida, vestelda ja veini rüübata ning otsekui vaid teisi teenima. Kas me kaasaegses ühiskonnas üldse aga enam saame aru, mis märkamatult pakutakse veini kõrvale ka tähendab teenima? Elu lippab nii suure kiiruga, et hädavaevu jõuame ise kuivade ohjeldamatus koguses nüüdishelindeid. jalgadega maale. Muusikute õnnetuseks on aga tänapäeva etaloniks materiaalsete Festivali raames näidatakse Fritz Langi väärtuste tootja ning kes saab sellest veel kaugemal olla kui meie elukutse esindaja? "Metropolist", mille UNESCO on arvanud Mitte midagi näha ei ole, mitte midagi katsuda ei saa. Mida aga ei näe, seda ei maailma kultuuripärandi nimistusse (nagu eksisteeri. ka Beethoveni Üheksanda sümfoonia). Kui juba alguses oli juttu kirpudest, siis tõmbame ka otsad nendega kokku. 1926. aastal valminud filmile on Niisiis, ehk peaksime meie, muusikud, hakkama 21. sajandi kirpudeks. Nagu ütleb IRCAMist tellitud taustamuusika, autoriks Hamlet südametunnistusele viidates näitlejate kohta. See aga teeb meele omakorda prantslane Martin Matalon. "Wolfi"- rõõmsaks, sest eks Hamletil oli raske olla, kuid inimkond koos kunstnike ja nimelise festivaliuudise taga peitub Mozarti muusikutega kestab ikka edasi. Arvan, et edasi kestame ka meie. Vaid natuke raske muusikaga koreograafiaprojekt. Suuri on olukorras, kus enamik eesti muusikuid on nõus "läänemaailmas" ükskõik kelle lootusi pannakse Clemens Gardensdätteri taktikepi all mängima ükskõik mida, kus muusikute järelkasv on väiksem Eesti lavateosele "Common sense - Comic sense", iibest ning kus muusikaõpetajad on sunnitud end paljude poliitikute sõnavõttude mida dirigeerib soomlane Hannu Lintu. järgi parasiitideks pidama, meelde tuletada, et rikkus peab alati olema vaid vahend, Noore austria helilooja Gardensdätteri mitte eesmärk. See kehtib kõigi kohta. oopus sarnaneb mõtterännakuga, mille kestel üritatakse selgust saada, kas lollus on nakkav või mitte.

9 IMPRESSIOONID

tehnodeelsest ja kirjust kõlamaailmast. Ja nii sõnum kohale läkski, rahvas Nii teevad Vägilased, kelle tugevas popi võnkus, tegi liikuvaid ridu ja laulis Muinasjutu- potentsiaalis enam kellelgi kahtlust ei ole. mõnuga kaasa. Kui moka otsast viriseda Olgugi et nende suund on tehniliselt ja kah, siis ei osanud eriti rõõmustada pop ja harmooniliselt päris nõudlik, tunnevad kontserdi lõpupala yle. Selle nende kõige klubikasvatusega noorte kehad sujuvad syldisema ja ära käiatud Londoni linna õlleleil biidid ära. Muidu kidrahunt, aga kõrtsiloo võiks Kuldsetele Lintidele jätta. Vägilastes rohkem löökpille muundav Läinudsuvine novaatorlik laiv Viljandi LAURI SOMMER Andre Maaker ei viitsinud enam Folgil sisaldas uusi julgeid ja kauneid komplektiga kolistada, vaid oli oma palasid, mis siin enam nostalgitseda. Ja Festivali "Maa ja ilm" kontsert. Vägilased miniatuurse, lihtsalt toksitava "lööklaua" muidugi vana jutt: kangelased, kus teie ja Haydamaky (Ukraina) 13. veebruaril taga tantsuliste ja humoorikate rytmide plaat on? Praegu ei ähvarda see kujuneda Tartu Sadamateatris. sõiduvees. Vägilaste saund oli kuidagi tervikuks, vaid mingiks kronoloogiliseks massiivsemaks läinud: selles "lademes" suurimate hittide paraadiks, sest aja undus, et maailmamuusika leidus palju pisikesi meloodiakeerde, jooksul on nende koosseis vahetunud kolmanda hooaja kontsert mida eriti usinalt tekitasid Cätlin Jaago ja saundid päris kõvasti muutunud. Ttoimus õiges olukorras. torupill ja flööt. Et Vägilaste kõla Kontsertbändina ongi Vägilased viimastel Korraldajad ei oodanudki täismaja, aga mõnes sopis vana Lainega sarnaneb, aastatel kõik võimalikud loorberid juba kohale ilmus entusiastlik summ. Tegu ei tohiks samuti yllatusena tunduda. lõiganud. Kuidas nad aga kostavad kodus polnud kampsunimustriga eputajate Samas oli muusika peale popipisikuga diivanil kuulates või, klapid peas, mere pisimiitinguga, vaid tõelise poppyritusega. refräänide ja vahel proge poole venivate kaldal hulkudes, seda ei tea esialgu keegi. "Tii" tõus Eesti eurolauluks on märk soolode veel teisitigi kummaline. Neile massikultuuri ja läänejumaldamise on glossolaalia meeldima hakanud: Haydamaky: "hyppa ja karga"-stiilis väsimusest. Mõned nädalad tagasi lugesin Pärimusmuusika Lõikuspeo kogumikul kohustuslik "hõissa" Mulgi murde tekstide köitest, et Taulide ilmunud "Klopandi" on hea näide. Õhtu jätkudes ja olle vahutades tuli talu allikas elanud muiste haldjas. Paistab, Uuem yllitis "Vanaema mäng" meenutas lavale Folgil laineid löönud Ukraina et elab praegugi ja oleks justkui hakanud mulle mingit huugavat ja tagurpidi energiapomm Haydamaky. Seda tyypi rahvast taas muinasjuttudega harjutama. mängitavat 1970ndate diskolugu. Väga muusika, folkloori ja pungi ristamise õtsa Popkultuurist läbi imbunud noortele vinge tulemus, kui arvestada seda, et tegid eestlaste jaoks lahti Les Negresses meenub: oot-oot, kusagil oli mingi lähtealuseks on vanavanaemade-aegne Vertes ja eriti The Pogues, kellel oli maakoht ja seal vanaisa ja vanaema, kes laulumäng. Asja hoidsid siiski koos lood siin andekas fänn ja propageerija rääkisid omamoodi keelt ja vist isegi hobuse otsimisest, lauliku saatusest, Margus Põldsepa näol. Ska, reggae laulsid. Ja et see pole ainult mälestus, armastusest ja muust. Tihti parajalt ja klezmer'i motiivid ning balkani vaid midagi ka tänaseks. Oluline on, muinasjutulised, kõrvaltähendustega ja saundid kohtasid kiireid pungirytme, et pärimusmuusika on klišeedest välja tundmatute sõnadega, aga inimestele mida mängis tõsise näoga trummar. murdmas ja oma elujõudu tõestamas. värskete saundidega söödavaks tehtud. Ylejäänud bänd koosnes artistlikest, Loodan, et see pole järjekordne moe isegi klounilikest meesterahvastest, kes tuulevirvendus. Ja kui rahvas võtab tegid hoolsalt lõustu, kilistasid mõõka vastu murdelist etnopoppi, siis ehk leiab ning võtsid laval hommikvõimlejate ja "tii" laiema kuulajaskonna "mano" Oluline on, et pärimus• diktaatorlike riigijuhtide poose. Nad ka lähemal ajal ilmuv Anu Tauli oskasid pubikule ka aeglaste lugudega mulgimurdeline plaat "Tähe tydär" ning muusika on klišeedest hingetõmbepause tekitada. Kiirete mõned viitsivad enda peäl katsetada väi]a murdmas ja oma elu­ vasturytmide ja tihedate synkoopidega isegi seda päris vanavara. Mulle tundub, pikitud lood panid muidugi peo pysti. et seda muusikat peaks vastu võtma jõudu tõestamas. Loodan, Isegi keskealised härrad tundsid jalgu idealiseerimata ja romantiseerimata makarooniliselt võdisevat ja käes olevat ning laskma arhailisel helikeelel et see pole järjekordne moe pudelit yha suureneva raadiusega ringe suhelda oma kogemustega praegusest tuulevirvendus. joonistavat. Rääkimata noorematest,

10 muusika 3/04 systikkiiret hardcore punkri kuulanud ning seejärel harmooniate aeda puhkama jäänud, siis ei tundu see olematu, kuid hästi silbitatud sõnumiga "ruttu ja palju" enam mõnusa asjana, vaid muusikalise mölapidamatusena, mis vormib algselt erinevatest mõtetest ja meloodiatest yhesuguse lamestatud tiruliru. Ma ei arva, et see oleks liiga leidlik lähenemine rahvapärandile, kui selles suunas mõelda, siis oleks kyll sada korda huvitavam vastupidine - näiteks see, mida Karula memmed võiksid teha Psychoterrori lugudega. Kui traditsioonilisus justkui käegakatsutavamaks läks ja nad vaik­ semaid lugusid mängisid, ei kostnud samuti erilist leiutamist või huvitavaid arranžeeringuid: Ukraina nagu ikka ja toonilt tuimem kui näiteks sealne Drevo. Kuna see ylikiirelt tuju tõstev stiil on osa folgipubliku hulgas juba sisse töötatud, meenutaksin võrdlusena, et bändid nagu Ahmed Mä Hlad ja Tummel teevad sellist muusikat palju vaheldusrikkamalt. Pealegi ei kohanud siin mingit yrgset põlvkondadega juurdunud sõgedust, mis on meile tuttav kas või Kusturica filmist "Must kass valge kass". Mehed mängisid täpselt, kuid see oli siiski "kyt- mine", mitte põlemine, kui te vahet mõistate. Kuid selles oli ka huvitavaid yle-võlli-lahendusi, näiteks akordionisti mängitud ylikiired deliirsed klezmer'likud syndisoolod. Kontsert töötas hästi, aga minu jaoks nyrimeelsel režiimil.Vabandan fännide ees, aga eks ole ju eluski vahel Haydamaky härrad võtsid laval hommikvõimlejate ja diktaatorlike riigijuhtide poose. nii, et pulmalauda võib sattuda mõni FOTOD INTERNETIAADRESSILT WWW.FOLK.EE surnumatja tegumoega tegelane. Jah, ma ei tea, kuidas korraldajatel nende kelle elurõõm oleks just nagu ammugi yrituste nišid nyyd seada on õnnestunud. oodanud võimalust vulkaanina välja Kas kodumaise folgi ainsaks ylevaateks pursata. Publiku reaktsioonid jäidki jääb suvine suuryritus ja muul ajal ei tõtt-öelda mu lemmikosaks. Laval eksperimenteerita, vaid tullakse väl­ toimuv oli minu jaoks läbinähtavatel Mehed mängisid ja tuntud nimedega? Varasemate aas­ kordustel tiirutav "hyppa ja karga"- täpselt, kuid see oli tate bändide hulk ja loomingulise stiilis kohustuslik "hõissa". Peaaegu laboratooriumi atmosfäär võiksid kusagil nagu uuem ameerika beebipunk või siiski "kytmine", mitte jätkuda. Loodan, et suurenev folgihuvi põmmpeade happy hardcore. Ma ei saa võimaldab laiendada ka keskmise eestlase oma tõsimeelsuse suhtes vahel midagi põlemine, kui te vahet pilti oma maa helina pärijatest. parata. Kui olla minevikus aastaid mõistate.

a 3/04 11 Sümbioos Kohvi levik musta laega maailmas saalis JÜRGEN TAMME LIISA HIRSCH 29. jaanuaril toimus Kanuti gildi saalis Kohviteatri näiteringi esimene etendus 21. jaanuaril toimus Tallinna Kirjanike "Artur Tõhu unenägu", mille lavastas Maja musta laega saalis "Musta lae noor teatriinimene Villem Kodajas. kontsert". Tegemist oli kirjanduslike Tegemist oli eesti electro-ambient-easy kolmapäevade raames toimuva listening jms muusikat tootva labefx üritusega, kus tulid ettekandele Kohvirecords ja selle sub-labeVi Õunaviks Hermann Hesse teostest kogutud aktivisti Villem Valme debüütluulekogu mõtted muusikast ja elust ning "Artur Tõhu unenägu" esitlusega. Sciarrino, Lille, Kõrveri, Manneke ja Villem Valmet teatakse ka copywriter'i, Cage'i looming. Esitajaks omalaadse ajakirjaniku, kirjaniku ja sisearhitektina. koosseisuga ansambel Resonabilis: Kristi Tema luuletekste on oma lugudes Mühling kandlel, laulja Iris Oja, Tarmo kasutanud näiteks Õunaviksi artist Kago. Johannes flöödil, Aare Tammesalu Autorite sõnul lubati etenduses pakkuda tšellol, Terje Terasmaa vibrafonil ja "kolm minutit karutantsu pluss midagi Vahur Vurm klarnetil. Tekste luges Kristjan Kõrver otsis oma teose veel", rõhk lauses langeb sõnadele "pluss Tõnu Mikiver. "Florete florese" ainest varasematest midagi veel". Tegevus kontsentreerus müstilise tegelase Artur Tõhu (keda Saali intiimne, salapärane õhkkond aegadest. FOTO KAUPO KIKKAS kehastas Villem Valme) unenäos lõi tingimused suurt tähelepanu nõudva toimuvale. Unenäos olid esindatud teksti ja muusika kuulamiseks. Kohe ka Karupastor (Hannes Praks, kes on esimene teos, Sciarrino sooloflöödi Kohvirecordsi teine entusiast Villem pala "L'orizzonte luminoso di Aton" Valme kõrval), Muusad, Hobune ja teised sundis publikut pingsalt kõrvu kikitama. sürrealistliku suunitlusega tegelased. Seda enam, et heliteose arengu justkui Näidendit jälgides valitses tunne, et aeglustudes toodi sisse kirjanduslik tekst tundus kandleseades alguses võõrastav, etendus on mõistuse kontrollist vaba, ja muusika muutus n-ö taustsüsteemiks. kuid olles lõpuks harjunud pilli uudse valitseb alateadvuslik diktaat, mida ei saa Tõnu Mikiveri soe, kuid karm kõlaga, juhatas see kuulajad etenduse kontrollida. See oli pisut hirmuäratav, hääl kõlas omaette muusikalise rahuliku lõpuni. Ka Hesse tekstides kuid samal ajal sõltuvust tekitav tunne. instrumendina, lisades kontserdile oli nii arutlevat-mõtisklevat kui ka kuuldemängu varjundi. Harva suudavad jutustavat laadi, kuid sellegipoolest Kohviteatri showprogrammi näitlejad teksti sellise sisendusjõuga õnnestus Tarmo Johannesel need saatis elav muusika, mis kutsus esile kuulajateni tuua. Siinkohal kiidaks omavahel kokku siduda. emotsionaalse aistingu, et tegelikkuse Resonabilise ja Mikiveri vahelist Muidugi tekkis paratamatult tunnetamine on moonutatud ja head ansamblitunnetust, mis sidus küsimus, mil määral kannatasid reaalsusega kohanemine raskendatud. kontserdi terviklikuks kollaažiks. Märt- heliloojate teosed ja nende ideed sellise Etendust saatsid avangardistid Matis Lille "Farewell" saatis kuulajad vahelesegamise tõttu, eriti Sciarrino ja Barbariz (kitarr ja vokaal) ja hoopis kuninganna Elizabethi aegsele Cage'i omad, mis tegelikult toituvad Galaktlan (süntesaator). Barbariz ehk Inglismaale, John Downlandi jälgi ajama vaikusest. kodanikunimega Eero Barndõk on kindlasti eesti underground-muusika üks (tegemist oli Lille seadega Dowlandi Hesse jutustuse toimel omandasid omapärasemaid artiste, kelle looming lautofuugast). Ka Kristjan Kõrver oli muusikateosed plaanitust mõnevõrra on segu folgist, pungist, popilikest oma teose ainest otsinud varasematest teistsuguse varjundi. Kas Hesse mõtted elementidest, rütmidest ja /oop'idest, mis aegadest. "Florete florese" aluseks oli muusikast ühtivad üldse kõlanud on nagu pahupidi pööratud. Barbariz Siiraki raamatust pärit ladinakeelne heliloojate omadega? Tekst ja muusika andis eelmisel aastal Kohvirecordsi märgi tekst. Iris Ojale on vist juba ennegi kulgesid siiski omaette liinidena ja all välja oma esimese EP "Dehemardik jagatud kiitust hea ruumitaju eest, mis päris ühist nimetajat ei leidnudki, Datis" (koostöös Ramo Tederiga ehk ei lase tal kunagi mõjuda forsseeritult. aga see polnud ka eesmärk. Pigem Pastacaga) ja tõusis komeedina eesti Oma meisterlikku häälekasutust uue sai gurmaanist kuulaja kaasa killukesi underground-muusika taevasse. Ramo muusika esitamisel demonstreeris mitmest heast asjast ja loodetavasti Tederiga õppisid nad koos EKAs ta Manneke ja Kõrveri teoses. John jätkuvad erinevate kunstivaldkondade ja koolikaaslasest kujunes ka tema Cage'i perpetuum-mobile-tundega mõttevahetused ja genereerivad uusi kitarriõpetaja. Barbarizi muusika on varase perioodi "In a Landscape" ideid ka tulevikus. õrn ja voolav, vürtsitatud lapselike

12 muusika 3/04 katsetustega, mis mõjuvad põhjamaiselt olnud Nõukogude Liidu science-fiction. kargelt, olles pisut kohmakad, aga samas Ta oli seotud ka erilise underground- siirad ja romantilised. Oma loomingus ürituse "Night Alert" korraldamisega, mis kasutab Eero kitarre, elektrifitseeritud toimus mahajäetud sõjaväe-raketibaaside trumme, süntesaatorihelisid, flööti, angaarides. Selle ürituse müstiline ja hubasust lisavat vokaali; suur roll on sügav atmosfäär oli põhjus, miks Taavi akordionil. Eelmise aasta tippsündmuseks Laatsit soovis jätkata projekti nimega "Dehemardik Datise" kõrval oli kindlasti "Galaktlan", ja mul on siiralt hea meel, Inglismaa turnee, mille kestel Barbariz, et ta seda tegi, sest temast on kujunenud Uni ja Pastacas andsid kaks /we-kontserti eesti elektroonilise muusika futuristlik Londonis ning ühe Manchesteris ja trubaduur. Oodata tasub Galaktlani uut Glasgow's, neile sekundeeris veel Hannes albumit, mis arvatavasti ilmub kevadel. Praks, kes astus üles Dj-sef iga. Soovitan külastada Rotermanni soolalaos Teine etendusel üles astunud artist (arhitektuuri- ja kunstikeskuses) Eesti Galaktlan ehk Taavi Laatsit on varem Arhitektide Liidu aastanäitust, kus saalis artistinime Von Suck all välja andnud kõlav muusika on Taavi Laatsiti looming. albumi "Enne und". Samuti on ta Folgi, pungi, popi ja muid elemente sün­ osaline teistes elektroonilise muusika teesiv ja pahupidi pöörav Eero Barndõk grupeeringutes, näiteks Uni, Kismabande ehk Barbariz. ja Kulgurid. Tartust pärit Taavi Laatsit FOTO KOHVIRECORDSI ARHIIVIST on tuntust kogunud ka väljaspool Eestit, tema lugusid on avaldanud kodumaiste plaadifirmade (Kohvirecords ja Ulmeplaadid) kõrval ka Saksa IDM - Intelligent Dance Music label 2n" Ree. Elektroonilise muusikaga hakkas Laatsit tegelema üheksakümnendate algul. Ta on andnud kontserte Skandinaavias, Kesk-Euroopas, Inglismaal; vastukaja tema kontsertidele ja plaadistustele on olnud äärmiselt positiivne. Tema muusika on kohati minimalistlik, müstiline, tihti muutuva rütmipulsiga, kasutab motiivikordusi. Laatsit väljendab muusika kaudu oskuslikult oma emotsioone ja suudab interpreteerides alustada kuulajatega dialoogi, mis ei jää kunagi vastuseta. Tema lugusid võib nimetada muusikalisteks kunstiteosteks, kus melanhoolsed atmosfäärilised kõlad, mis tunduvad nii inimlikud, esinevad koos müstiliste ja süstemaatiliste elektrooniliste rütmidega, mis oma sürreaalses vormis mõjuvad ebamaiselt. Galaktlani easy listening lood viivad sihtpunktita reisile, pealtkuulaja ei saa valida, kuhu sõita, ta lihtsalt ostab pileti ja seikleb. Kindlasti soovib ta rännakut uuesti ette võtta, ja see on võimalik, selleks on vaja ainult õiget aega ja kohta ning reis võib alata. Galaktlani kõige tuntum album on "Sinine platoo", kogu album on instrumentaalne segu hüpnootilistest helidest, soojadest ja rahulikest meloodiatest, mis on miksitud robotlike eksperimentaalsete rütmikäikudega. Lugudes peegeldab ta ümbritsevat keskkonda. Taavi Laatsit Eesti elektroonilise muusika futuristlik trubaduur Taavi Laatsit alias Galaktlan. on öelnud, et tema üheks mõjutajaks on FOTO HANNES PRAKS

muusika 3/04 13 Muusikalises aupaistes särasid Eesti publikule vanamuu- sikamaailma eredad tähed Montserrat Figueras, Jordi Savall ja Catherine Bott. FOTOD INTERNETIST

Mõned iseäranis avatud hetked festivalilt "opeNBaroque"

KRISTINA KÕRVER änavu juba 15. korda toimunud 3. veebruaril Niguliste kirikus. Kõlas muud üha häälekamaks paisuvad kõlad. festival (30. 01. - 7. 02.) rõhus gregooriuse laul, varajane polüfoonia Algul lisas Hortus laulule vaid pisut Tavatusele ja avanemisele nagu ning Aleksander Knaifeli ja Arvo Pärdi värve, meloodiat peamiselt dubleerides mõnel aastal varemgi. Kui eelmisel looming. Nii Vox Clamantis kui ka ning aeg-ajalt seda mõne peene festivalil vaadati kunstilise juhi Andres Hortus on oma varasemates kavades viisikäänuga kaunistades. Selle kohta Mustoneni avatud pilguga ida (India, astunud dialoogi paljude erinevaid stiile tahaks öelda heterofooniline jazz. Hiljem Jaapani, Armeenia, Aserbaidžaani ja viljelevate ehk erinevat keelt kõnelevate arendati gregoriaani motiividest juba Gruusia) suunas ning repertuaaris oli muusikutega, otsinud kokkupuutepunkte ulatuslikumaid meloodialõike, võttes üles õige vähe õhtumaist, siis sel aastal pealtnäha kaugete maailmadega. üha jõulisemaid tuure. püüti (taas)avada Euroopa oma muu- Selle kontserdi puhul intrigeeris aga Nende mängu on raske kuidagi sikapärandit. Ülesanne oli selles mõttes küsimus, kas ka sarnaselt mõtlevad ja või kuhugi lahterdada, see lõi palju raskemgi, et uus ja eksootiline üllatab tunnetavad muusikud suudavad sama kummalisi seoseid: Neeme Punderi ju paratamatult, kord juba avatud koti­ põnevalt suhelda, üksteist inspireerida ja flöödi igatsev ürgulg äratas kuulajas suust midagi rabavat puistata on aga väljakutseid esitada. midagi metsikut, Mustoneni kirglik viiul märksa keerukam. Ilmselt läheb tarvis Hetk, mil Niguliste kiriku pikaks oma nõtkete kaunistustega häälestas must(onen)kunstniku nippe. venitatud võlvide all hakkas kõlama orientaalsele lainele, teiste pillide, eriti Kadri Hundi hääl, oli peaaegu maa­ trombooni kõla meenutas Veneetsia Monoloog. Dialoog giline - pikas rüüs figuurid liikusid mitmekoorimuusika lopsakust. Sel festivalinädalal oli mitu meeldejäävat protsessioonis altari ette, iga heli vai­ Kontrast gregoriaaniga oli ja ei õhtut, kuid üks inspireerivamaid oli kuses oli sündmus. Omas rütmis kul­ olnud ka. Selles koosluses karge ja kindlasti Vox Clamantise (kunstiline gevale gregoriaanile lisandusid pik­ "puhtana" mõjuv Vox Clamantis mõjus juht Jaan-Eik Tulve) ja Hortus Musicuse kamisi liuglevad flöödihelid ja üksikud kirgliku ja jõulise Hortuse kõrval nagu (Andres Mustonen) ühiskontsert viiulinuuksed, puupillide trillerid ja Niguliste kiriku väärikad hallid sirged

14 muusika 3/04 sambad kõrvuti värviküllaste baroksete nr 2 "La Notte"), tavapärase vivaldiliku (Ortiz, Duron, Mann, Hidalgo, Merula altarimaalidega. Oli huvitav jälgida, virtuoositsemise ja kergete koloratuuride jt). kuidas lauljad kohandusid Hortuse kõrval suutis ta veenvalt musitseerida Mõlemad kontserdid olid sügavalt fraasitunnetusega ja ka vastupidi, nende ka pikka fraasi nõudvates aeglastes isikupärased ja erilise auraga. Ometi on kohati ühes, kohati erinevas rütmis osades. Tema kujundlik mõtlemine ja muusika (üldse kunsti) vastuvõtmisel kõne moodustas põnevaid mustreid. detaile rõhutav esitus leidis orkestri omad piirid, millest väljaspool/kõrgemal Lauljate läbimõeldud lavaline liikumine poolt mõistmist ja jäljendamist. Väga ei ole erisused enam tajutavad ning võimaldas mängida akustika- ja dünaa- muljetavaldav oli "Il Gardellino" teine määravaks saab olemuslik ühtsus. Nii mikaefektidega. osa, mis kõlas nagu esimese armastaja Bott kui Hesperion ületasid minu jaoks Ilus oli Knaifeli lihtne, ühtaegu napp kõige kaunim bei canto aaria. selle kõrgus- ja/või sügavusjoone, selline ja kõnekas "Taevane kuningas", iga Õhtu täht oli aga Natalja Gutman, äratundmine ei võimalda neid enam sõna lihtsalt hingati välja ning Hortus kes esitas Haydni Tšellokontserdi detailselt kirjeldada. hingas vastu. Pärdi teose "In spe" mäng C-duur peast, õieti südamest, ning Mõned märksõnad siiski. vaikuse ja kõlamassiivi, maiste ja taevaste kes oma kauni, ühtaegu sametise ja Catherine Bottil ja Hesperioni registrite vahel paelus eriti tänu solistide säriseva tooniga paelus ilmselt enamikku sopranil Montserrat Figuerasel on (Kadri Hunt, Taniel Kirikal, Risto Joost, kuulajaist. Tema tšello laulis, kaebles, mõlemal äärmiselt nüansirikas hääl, Mikk Üleoja) kaunitele häältele ja maitse­ tormles, sosistas ning tegi veel palju mis varieerub deklamatsioonist ülima kale esitusele. muudki. Ja kui asusingi teost kuulama meloodilisuseni. Samuti on mõlemal väga Hortuse pärisosaks saanud tulisus pisukese skeptitsismiga ä la millist eriskummaline alumine register: Bottil ning kontrolli ja selle kaotamise piiril elamust võib pakkuda "palju kuuldud" sume ja paitav, Figuerasel metsolikult musitseerimine pääses valla 13. sajandi Haydni "järjekordne" teos, siis kontserdi jõuline ja terasevarjundiga. Imelisest saltarellos - eks Pärdi ja Knaifeli loo­ lõppedes oli isegi piinlik sellele tagasi vokaaltehnikast ja tämbri ilust isegi mingust saadud energia ja vägi tuli kuhu­ mõelda. rohkem paelus aga sopranite omalaadne, gi maandada. Vaat see on tõeline "opeN" - avada teksti esile toov ja n-ö ruumilise efektiga uusi kihte ja tahke ka kümneid kordi laulmisstiil, lauljannad haarasid oma Ootamatult "opeN" kuuldud/mängitud teostes. sarmiga kogu lava. 4. veebruaril esines Estonia kontserdi­ Nende kaasmuusikuid ei saa kuidagi saalis Tallinna Kammerorkester Andres Sügavusjoon ja selle äratundmine saateansambliks nimetada, ehkki Mustoneni juhatusel, soleerisid Janne Festivali viimastel õhtutel astus publiku oma funktsioonilt olid nad ka seda. Thomsen flöödil ja Natalja Gutman ette terve seltskond maailmakuulsaid Botti partneriteks olid fiidlivirtuoosid tšellol. Kavas olnud Part, Vivaldi, vanamuusikuid, kellest peaaegu igaüks Pavlo Beznosiuk ja Mark Levy, kelle Rosetti, Donizetti ja Haydn ei tekitanud võiks olla mis tahes maineka festivali improvisatsioonid olid fantaasiarikkad ja esmapilgul küll mingit ootusärevust, aga peaesineja. Andekuse, kuulsuse ja värsketest ideedest pungil. Gambalegendi ometi suutis just see kontsert mind oma muusikalise aupaiste erakordne Jordi Savalli ansambel, kuhu kuulusid programmiga kõige rohkem üllatada. kontsentratsioon neil õhtuil põhjustas veel Arianna Savall Figueras harfil ja Mustonen, keda iseloomustatakse saalis tavatut eufooriat. Festivali kaks Pedro Estevan löökpillidel, võitis kuulaja sageli kui sädemeid pilduvat ja haripunkti olid Inglise ühe hinnatuima südame vastupandamatu loomulikkusega. plahvatusohtlikku muusikut, pakkus soprani Catherine Botti ning legendaarse Publiku "üles kütmiseks" ei kasutatud Pärdi "Kollažist teemal B-A-C-H" vanamuusikaansambli Hesperion XXI kummalgi kontserdil mitte ühtki välist ootamatult karge tõlgenduse, lastes kontserdid. Mõlemad kavad olid oma võtet. muusikal kõlada omasoodu, seda repertuaarilt väga põnevad ning siinsele Mõlema kava tipphetkedeks olid justkui distantsilt jälgides. Nii kõlas kuulajale suhteliselt tundmatu muusikaga: ulatuslikud ja arendatud leinalaulud, Pärdi klassika ilma liigse dramatismita, Bott laulis keskaegsest Hispaaniast, mis olid oma emotsioonide paljususes mida see teos endas ju niigi sisaldab. Itaaliast ja Prantsusmaalt pärit laule ja sügavuses kohati hirmuäratavad. Sama sümpaatne oli dirigendi stiilne armastusest, igatsusest ja leinast; Hispaania trubaduuri Martim lähenemine Antonio Rosetti "Sinfoniale", Hesperioni kava koosnes peamiselt 16.- Codaxi "Seitse laulu sõbrast" lõppes mis oli kontserdi huvitavaim leid. See 17. sajandi hispaania ja itaalia muusikast Botti tundlikus esituses valulise värvika ja dramaatilise helikeelega deklamatsiooniga (tsükli viimase Mozarti kaasaegne on pärit 18. sajandi laulu muusika on tänaseks kadunud). Böömimaa põnevast kultuuriruumist, Hesperioni kontserti kroonis Tarquinio kuuldu põhjal on lausa kahju, et tema Merula müstiline "Canzonetta spirituale", muusika meie kontserdisaalides nii harva mis kujutab neitsi Maarjat Jeesuslapse kõlab. Tallinna Kammerorkestri esitusest Andekuse, kuulsuse ja hälli juures, nägemas ilmutust oma jäi meelde väga hea koosmäng, täpsed poja ristisurmast; nii on teos ühtaegu aktsendid ning äärmiselt mitmekesine muusikalise aupaiste era­ hällilaul ja lamento. Montserrat Figuerase piano. kordne kontsentratsioon sisendusjõuline hääl ja Jordi Savalli Noor taanlanna Janne Thomsen maagiliselt korduv gambapartii tegid oma näitas kõrget klassi Vivaldi neil õhtuil põhjustas saalis töö - saalitäis rahvast kuulas hing kinni... flöödikontsertides (nr 3 "Il Gardellino" ja tavatut eufooriat.

muusika 3/04 15 stiili näiteid. Teisest perioodist, Veneetsia esile tuua mitmeid ilusaid tämbrileide koolkonna mõjul kujunenud vene - valitud tekstilõikude pehmust ja Kolm barokist, kõlas vaid kolm, kuid väga soojust. Nauditavaid hetki oli bassihäälte ilmekat lugu: Bortnjanski ja Gontšarovi värviilu eksponeerimises ja baritoni- ajastut ja kõrval oli stiilinäide partesnoje tenori tasakaalustamises, kogu meeskoori penije'st (polüfooniline mitmehäälsus kiiretes, samas ühtlastes crescendo''des neli stiili vene kirikumuusikas). Kolmanda ja diminuendo''des. Gontšarovi loos perioodi muusikast, mis kujunes saksa "Meie kummardame Sinu risti ette" ja SAARI TAMM protestantliku muusika mõjul, esitati Gretšaninovi teoses "Kiitke Issanda Moskva koolkonna heliloojate töid nime" kõlasid veenvalt dünaamilised Eesti Rahvusmeeskoor Anatoli Grindenko (Tolstjakov, Rahmaninov, Gretšaninov, kontrastid üleminekul ühelt osalt teisele. juhatusel, koormeister Andrus Siimon. Tšesnokov). Bortnjanski laulus "Au olgu Jumalale Kavas vene vaimulik koorimuusika. Kontserdi üldmulje põhjal tundus kõrges" esines harvakuuldavalt ilusa koori ja dirigendi esimene koostöö värviga teise tenori rühm. ahvusmeeskoor on juba kolmel hästi sobivat. Arvamus interpretatsiooni Suurima elamuse pakkus aga Rah- opeNBaroque'il tutvustanud kohta jäägu vene muusika asjatundjaile. maninovi "Kes Sa palvetes umumatu". Rvaimulikku muusikat mees- Siinkohal vaid muljeid kooritehnilisest Muusikaliselt sündmusrohke helitöö häältele. 2002. aastal esitati armeenia, küljest, kus oli tunda lisaimpulsse esitus kujunes väga nüansirikkaks. 2003. aastal gruusia ja käesoleval aastal häälestuses, tämbrites (häälevärvides), Rahvusmeeskoori ettekannet ise­ vene kirikumuusikat. ansamblis, aga ka dünaamilises loomustab sageli (koorikõlastki kostev) Kõigi kolme kultuuri vaimulik amplituudis. lauljapoolne emotsionaalne panus, selle muusika lähtub samalt aluselt: Bütsantsi Grindenko kui keelpillimängija kui märgi püsimine võiks koori eristada (Ida-Rooma) riigi varakristlikust muusika- töö koori häälestusega tuli kuuldavale teistest (ja mitte ainult) Eesti kutselistest traditsioonist, ühehäälsest saateta meeste­ just akordilise muusika erksamaks kollektiividest. laulust. muutumises. Selle kõrval on põhjust Mis praegu veel ei veena? Litur- Rahvusmeeskoori see huvisuund, giline muusika "ei liigu ise", vaid "idakiriku muusika", moodustab varasest vajab edasikulgemiseks esitaja head meeshäälte repertuaarist olulise, kuid kontsentratsiooni. Rahvusmeeskoori Eestis vähe tuntud osa. Rahvusmeeskoori enamjaolt mitteusklikest koosnevale armeenia, gruusia ja vene kirikumuusika lauljaskonnale tundus kerget nõutust esitust täiendavad sarnasest valdkonnast tekitavat nimelt vene kirikumuusika veel esinemine õigeusu muusika festivalil esimese perioodi muusika, vähese Hainowkas 2002. aastal ning Vladimir amplituudiga meloodiavormelid aeglase Martõnovi vene vaimuliku muusika tempo pikas fraasis. Kohati tekkis siis mõjutustega teose "Apocalypsis" ette­ tavapärasest tuimem hääletoon, luues kanded. Sellelt astmelt tekkis vajadus mulje energia vähesusest või selle jätkata selle valdkonna spetsialisti - suunamise ebaselgusest. Vene barokk Anatoli Grindenko - suunamisel. mõjus seal kõrval küllusliku, isegi Idakiriku muusikas püsib sajandeid romantilisena, kuna stiilimuutus võrreldes a cappella nõue, paljastades halastamatult eelnevaga oli nii suur. Tihedam tekst esitaja kõik vokaalsed oskused. Et ja muusikalise aja selge meetrika aitas selle muusika varasem osa kuulub vaid lauljahääle energiat kergemini jaotada, meeshäältele, on tegemist meeskoori edasikulgevana hoida. jaoks vaieldamatult tugeva "harjutusega". Kahju, et Eesti Kontsert ei võimalda Viola da gamba mängija Anatoli valida kontserdi toimumiskohta, isegi siis, Grindenko on viimased paarkümmend kui on tegemist väliskülalise, spetsiifilise aastat pühendunud vanavene kirikulaulu ala tipuga. Niguliste akustika "aitab" uurimisele ja taaselustamisele, tema alati osal tööst kaotsi minna. Kuulaja juhatatav Moskva Patriarhaadi Koor pääseb väiksema kaotusega siis, kui istub annab muusikalisi ja loengkontserte võimalikult altari lähedal. paralleelselt osalemisega iganädalastel Eesti koorihelilooja Veljo Tormis jumalateenistustel. peab "õigeks" koorimuusikaks nimelt Rahvusmeeskoor tutvustas Grin­ saateta koorilaulu, sellele toetudes võib denko juhatusel vene kirikumuusika idakiriku muusikat (kui Rahvusmeeskoori arengulugu lauluvalikuga viiest sajandist töösuunda) pidada üheks parimaks (XVI-XX). Sellesse ajajärku mahub Viola da gamba mängijast dirigent Anatoli vahendiks meeshäälte oskuste lihvimisel, kolm arenguperioodi ja neli stiili. Grindenko tõi esile vanavene kirikulaulu kuna on mõeldud just sellele hääleliigile Bütsantsi mõjudega esimese perioodi kirkad värvid. ja rangelt saateta - а cappella esitamiseks. muusikast pakuti ühe- ja mitmehäälse

16 muusika 3/04 j ; Eesti Muiušikaa1Л4*Р 1 IVCIUIkV CtUCdlllC l kontserd id märts»i s 2004

7. märts kell 13.00 18. märts kell 18.00 26. märts kell 16.00 EMA orelisaal EMA kammersaal EMA kammersaal orelitund-KRISTEL AER doktori kontsert magistrikontsert ANNE-LIIS POLL TAAVI ТАМ PU U (bariton) 7. märts kell 16.00 (vokaal, improvisatsioon) klaveril Piia Paemurru EMA kammersaal klaveril Anto Pett kavas Bach, Mozart, Schubert, dotsent Mare Teearu kaastegevad: Bellini, Massenet, Rahmaninov VI IULI KLASS Britt Timusk (vokaal, tants) klaveril Lille Randma Priit Lehto (vokaal) 26. märts kell 18.00 Anto Õnnis (löökpillid) EMA orelisaal 8. märts kell 18.00 magistrikontsert EMA kammersaal 19. märts kell 18.00 RIINA ERIN (tšello) Imbi Tarumi EMA kammersaal klaveril Lea Leiten KLAVESSIINIKLASS EMA SEGAKOOR kaastegev Juhan Peipman (vioola) dirigent Robert Cowles kavas Beethoven, Brahms, Milhaud 9. märts kell 18.00 EMA kammersaal 20. märts kell 16.00 27. märts kell 16.00 magistrikontsert EMA kammersaal EMA kammersaal MARGUS RIIMAA (klaver) dotsent Urmas Vulbi STEN LASSMANN (klaver) kavas Bach, Chopin, Liszt, Skrjabin, VI IULI KLASS AARNE OTS (trompet) Prokofjev klaveril Lille Randma ja Thea Nestor kavas Jolivet, Francaix

15. märts kell 18.00 21. märts kell 13.00 28. märts kell 16.00 EMA kammersaal Tallinna toomkirik EMA kammersaal NAI LY SARIPOVA (klaver) orelitund - ENE SALUMÄE professor Lilian Semperi kavas Bach, Mozart, Chopin, KLAVERIKLASS Schumann, Messiaen 23. märts kell 18.00 EMA kammersaal 29. märts kell 18.00 16. märts kell 18.00 magistrikontsert EMA kammersaal EMA kammersaal MAILA PLOOMAN (metsosopran) professor Mari Tampere-Bezrodny Rein Roosi klaveril Siim Selis VI IULI KLASS LÖÖKPILLI KLASS kavas Mozart, Donizetti, Rossini, klaveril Elena Fomina klaveril Lea Leiten Massenet, Saar 30. märts kell 18.00 25. märts kell 18.00 EMA kammersaal EMA kammersaal EMA XV trompetipäevade Heiki Mätliku AVAKONTSERT KITARRI KLASS

muusika 3/04 17 BAGATELLID * EESTI protestantischen Kirchengesangs in Estland mer" paindlik, elav, läbipaistev ja siinseal und Livland" eest. dramaatiliselt teravdatud esitus on dirigendile "Selles töös on üks konkreetne muusika­ ja tema orkestrile parim visiitkaart ja veenvaim Väärtusi elus asetleidnud protsess - koraalireform - eneseesitlus." seatud üldisemale kultuuritaustale ning tõl­ Thomas Schulz (ои/ше-muusikaajakiri hinnates gendatud seda nii muusikaesteetilisest kui Rondo, 2. 05. 2002) ka kultuuriajaloolisest aspektist. [—] Eesti Eesti Kultuurkapital ja helikunsti siht­ muusikaloos on kirikumuusika seniajani Rein Rannap - aktiivse kontserttegevuse kapital tunnustas 2003. aasta säravamaid etendanud "võõra" rolli - meie "oma" eest. muusikategelasi traditsiooniliste aasta­ identiteeti on üles ehitatud vastandumises "Rannap on Eesti ainus suure kaliibriga preemiatega, mis anti Vene Draamateatris saksa kirikulaulule. Toomas Siitani no- instrumentalist-showman, talle tulevad ideed pidulikult üle juba 16. jaanuaril. Preemia vaatorlikkus ilmneb tema vaatevälja ava­ pähe, ta proovib üht, proovib teist. Realiseerib. ning sellega kaasneva au väärilisi laureaate ruses. Eesti elu ei isoleerita muu maailma Ei hooli tabudest. Ja - kes vaatab tema ette­ leiti nii muusika loojate, uurijate kui ka vaimuelust." võtmisi huviga, kes mõistmatusega." esitajate seast. Toomas Paul, "Monograafia muusika- la Remmel (Sirp 14. 03. 2003) ja mentaliteediajaloost" (Akadeemia 2004, Lilian Semper - preemia mitmekülgse muu­ nrl) Anne Erm - tunnustuspreemia džässielu sikalise tegevuse eest. edendamise eest. "Inimomaduste kohta ütleksin nii, et minu Valeri Petrov - preemia rahvusvahelise "Kui tuleksid jazziriigi presidendivali­ ideaal on objektiivsus, et asjadest räägitaks õigeusu vaimuliku muusika festivali "Credo" mised, annaksime oma hääle ilmselt Anne nii nagu nad on. Iseloomuomadustest on ja ansambli Orthodox Singers tegevuse eest. Ermile." minu meelest tähtis tarkus, headus ja töökus. "Kirikulaul ja pühapilt on iidsetest aega­ Riho Baumann (Maaleht 3. 05. 2001) Ja lõpuks - ma lävin mõnuga inimestega, dest omavahel sügavalt ja elavalt seotud. kelles on optimismi. Pühapilt on kaemuslik vaimulik laul, mille Johannes Jürisson - preemia muusikavalgus- Õpetamine... See muutub pidevalt su heli on ilmunud värvide, joonte ja kujude tusliku tegevuse eest. endaga ja läheb vanas eas paremaks. Koge­ nähtavas vormis. Vaimulik laul on helidest "Muusikavalgustaja või vahendaja on mus aitab igal juhul ning selge seegi, et pead ikoon." see, kes oskab rahvaga rääkida, rahvale ise mänginud olema. Kui on väga andekas Valeri Petrov (Muusika 2003, nr 11) keerulise probleemi ära seletada. [—] Las see õpilane, siis võid lasta tal mängida teist­ tark teadus olla. Aga rahvalik vahendaja peab moodi, kui ise teeksid. On kasulik teistsugust Erkki-Sven Tüür - heliplaadi "Exodus" ja ka olema. Selline, kes oskab keerulisest asjast mõtlemist jälgida." 2003. aasta loomingu eest. lihtsalt rääkida. Nii nagu Hans Kapp, kes Lilian Semper (Teater.Muusika.Kino "CD "Exodus" on täiesti uus kvaliteet Suure-Jaanis tõi ühe loenguga kaks noorukit 2002, nr 6) helilooja arengus ning süvendab veelgi Tüüri muusika juurde." senist n-ö kaubamärki, milleks on väga eri­ Johannes Jürisson (Teater.Muusika.Kino Tiia-Ester Loitme - preemia eesti koori­ nevate muusikaliste ideede ja struktuuride kõr­ 1997, nr 6) muusika rahvusvahelise tutvustamise eest. vutamine ja vastandamine." "Kui me laulsime hõimupäevadel Rah­ Duane Harper Grant (online-muusi- Muusikategelasi tunnustati ka 19. veebruaril vusraamatukogus viieteistkümnes Soome-Ug­ kaajakiri Sequenza 21, 2003, nr 11) välja kuulutatud riigi kultuuripreemiatega ri keeles kõigile neile seal nende vanad rah­ vaviisid ette, nii nagu Tormis need oma ge­ Paul Hillier - preemia eesti heliloojate loo­ Olari Elts - kontserttegevuse eest. niaalsuses seadnud on - no teate, soomlased mingu esituste eest välismaal. "Keerulisemad struktuurid hoiavad nutsid ja mordvalased tulid meid kallistama "Minu huvi eesti muusika vastu sai al­ vormis ja innustavad." ja... Kohutavalt tähtis on tunnetada oma guse enam kui kahekümne aasta eest, kui ma Olari Elts (Postimees 27. 05. 2000) juuri." esmakordselt puutusin kokku Veljo Tormise Tiia-Ester Loitme (Õpetajate Leht 20. ja Arvo Pärdi teostega. Sellest ajast peale, Viljandi pärimusmuusika festivali toimkond 12. 1996) kui asusin Eesti Filharmoonia Kammerkoori - Ando Kiviberg, Piret Aus, Liina Härm, kunstilise juhi kohale, on mul olnud rõõm Ülle Jantson, Ants Johanson, Pille Kirsimäe, Toivo Tulev - preemia 2003. aasta heliloo­ saada tuttavaks ka mitmete teiste eesti heli­ Krista Sildoja ja Tarmo Tähepõld. mingu eest. loojate loominguga ja tunda üha enam häm• "Tulevi kui looja kujundimaailm ei ole mastust, kuidas nii väike maa nagu Eesti "Pärimusmuusika festivali eesmärk on pä• päris kindlasti siin, vaid mujal - eikuskil ja suudab produtseerida nii palju väljapaistvaid rimusmuusika propageerimine ja õpetamine. kõikjal. Tema muusika on üks refleksioonide muusikaloojaid. See ei saa olla juhus!" Miks on vaja õpetada? Sellepärast, et ühis• lainetus, see on enesepeegelduse riik." Paul Hillier avalikus pöördumises 16. kond oma tohutus moderniseerumises ei toeta Evi Arujärv (Sirp 3. 05. 2002) 01. 2004 seniste väärtuste edasikandmist loomulikul teel, nagu ta seni oli - suust suhu, põlvest Toomas Siitan - preemia doktoriväitekirja Anu Tali - preemia Eesti-Soome Süm­ põlve." ja raamatu "Die Choralreform in den Ost- fooniaorkestri heliplaadi "Luigelend" ja Ando Kiviberg (Eesti Ekspress 24. 07. seeprovinzen in der ersten Hälfte des 19. kontserttegevuse eest. 2003) Jahrhunderts: ein Beitrag zur Geschichte des "Selline Debussy orkestriteose "La

18 muusi) Tohisoo mõisa muusika

Eestimaal võib poolkinnikasvanud teede lõppedes leida end kaunite väljasurnud mõisate eest. Kohila külje all asuv Tohisoo mõis on aga elus - siin asub Kohila Koolituskeskus ning taaselustub üsna sageli mõisate eluajal nii moes olnud klaveriansambli mäng. Klaveriõpetajal kaob õpetades tasapisi aeg ja jaks ise esineda. Aga vajadus õpitud mänguoskusi rakendada püsib. Kui jõukohane pole ka see "kõige suurem ja ilusam muusika", mida laval esitatakse, leidub ometi hulgaliselt nakatavat ansamblimuusikat. l^ * Klaveriõpetajate ansamblimuusikaharrastus sai alguse Tallinna Georg Õtsa nimelise muusikakooli õpetajate Maie Kolditsi ja Malle Velmeti duomängust. Harrastajaid liitus T / teisigi, lumepallina veerema läinud J '•'•//, liikumine viis festivalideni, lõpuks i Mm :Ä «•bM^ittj ЫШ iil - *• 2002. aastal klaveriansambli seltsini m '^WUiuir" r "Allegro". Nüüdseks on seltsil 23 Bruno Lukk ja Erna Saar. aktiivset liiget, liikmete arv kasvab FOTO GUNNAR LOSS aasta-aastalt. Elavat ansamblimuusikat on viidud juba paljudesse kohtadesse - Tallinna kõrval Arukülasse, Maardusse, Kostiverre, Kainasse, Käsmu. Seltsi iga-aastane kõige Erna pidulikum sündmus on klaveriansamblite festival Tohisoo Tohisoo mõis. FOTO REIN EINASTO mõisas. Tänavune, 31. jaanuarist 1. veebruarini toimunud üritus oli järjekorras juba kuues. Festivali esimesel päeval mängisid õpetajad Saku, Lasnamäe, Saar Käina, Tallinna Georg Õtsa nimelisest muusikakoolist, Muusikakeskkoolist ja Kohila Koolituskeskusest. Õhtu special guest star'iks oli aga tuntud duo Nata-Ly Sakkos— Toivo Peäske. Festivali teisel päeval, 1. veebruaril esinesid õpilased - võõrustajate kõrval Käinast, 80 Raplast, Tallinna Lasnamäe muusikakoolist, Kostiverest, Paldiskist, Sakust, Loolt, Arukülast, Kuusalust, Rae muusikakoolist ja Märjamaalt. 3. jaanuaril tähistas oma 80. aasta la Remmel juubelit lugupeetud pianist ja pedagoog Erna Saar. Erna Saare esimeseks suunajaks Triin Koch on aasta noor dirigent muusika juurde oli tema ema, kelle südamesooviks oli anda lastele seda, Eelmise aasta naiskooride laulupäeval segakooride kategoorias kolmanda koha, millest ise pidi olude sunnil loobuma. Haapsalus seisis ühendkooride ees noor olles seega edukaim Eesti segakoor, teised Õppeaeg Tartus viis Erna Saare kokku dirigent, kelle juhatatud lugu ainsana jäid neljast riigist tulnud üheteistkümne Aleksandra Semm-Sarve, Adele Brosse, uuesti korrati. Laul oli Valkoneni koori pingereas tunduvalt tahapoole. Heino Elleri, Eduard Oja ja Bruno "Las jääda ükski mets", juhatas Triin Augustis osales TÜKK Itaalias Arezzos Lükiga, kelle lähedane sõber ja assistent Koch. Äsja valis Eesti Kooriühingu rahvusvahelisel festivalil, detsembris aga Erna Saar pikki aastaid oli. muusikatoimkond ta aasta nooreks Bachi Jõuluoratooriumi ettekannetes dirigendiks. Miks? Tartus ja Pärnus. Lisaks sellele veel hulk Ka abikaasa, maalikunstnik Johannes Võerahansuga oli üks suuri ühiseid 2001. aastal Muusikaakadeemia kontserte Tallinnas, Tartus, Viljandis, huvialasid muusika. lõpetanud ning praegu magistrantuuris Põltsamaal, Võrus ja Räpinas. Ühe aasta Klaverita ei kujutaks ma oma elu õppiv Triin sellele küsimusele vastata ei kohta hea ports tööd. Koorimuusika ettegi, on Erna Saar öelnud. Juubilari oska: "Loodan, et põhjuseks pole ainult tundjatele on teada, et Arezzosse kodus taaselustub sageli kaunis komme - üks edukas konkurss. Õigupoolest ei festivalile pääseda pole sugugi kerge. musitseerimine sõprade-mõistjate ringis. tee ma ju midagi erilist, lihtsalt juhatan "Et Triin meie ette sattus, oli koori." koori jaoks suur õnn," arvab TUKK Tegelikult juhatab Triin isegi kahte koorivanem Indrek Mustimets. "Ja tema koori: Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna tiitel tähendab ka meile palju." Vilistlaskoori ning Tartu Ülikooli Kam­ Koorimuusikale ei tähenda palju mitte merkoori (TÜKK). Rahvusvahelisel tiitel, vaid tiitlikandja. Ja tema olemasolu. koorifestivalil "Tallinn 2003" sai TÜKK Kaie Tanner

muusika 3/04 19 Peeter Jürgenson ja Eesti noodikirjastuste hetkeseis 27. jaanuaril tähistati Teatri- ja Muusikamuuseumis kirjastaja Peeter Jürgensoni sajandat surma-aastapäeva. Ürituse raames anti ülevaade eesti heliloojate nooditrükiste 1 seisust ja olemasolust Eesti juhtivates muusikakogudes. Esimeses pooles kõneles Valve Jürisson teemal "Eesti nootide trükitud koondkataloog aastani 1944" ning Alo Põldmäe andis ülevaate Peeter Jürgensoni tegevusest. Teises pooles olid vastamisi kolm muusikakirjastajat: Andres Uibo (Eres Estonia esindajana), Valdo Preema (Edition 49) ja Sven Peterson (SP/Muusikaprojekt). Diskussiooni käigus tõdeti, et peaks tegema rohkem koostööd nagu välisriikides, kus rakendatakse praktikat, et noot ilmub koos plaadiga; ning et plaadifirmad ei peaks pelgama kaasata ka noodikirjastajaid. Nenditi, et ega ilma plaadita noot naljalt levi, kuna muusikat on küllalt ning avasüli eestlasi just keegi kusagil ei oota. Andres Uibo sõnul on plaat võib-olla isegi vajalikum, mõnikord eelneb n-ö trükikunstile. Positiivse näitena võib siin tuua Artur Kapi sümfoonilise muusikaga plaadi, mis salvestati Eesti Raadios ning saadeti mitmele Euroopa ringhäälingule. Pärast seda vallandus otsekohe huvi, telliti noote jne. Sven Peterson: "SP/Muusikaprojekt tegeleb ka vahendusega, aitab noote Eestisse Peeter Jürgensoni muusikakirjastus oli tuua, siin müüa. Probleem seisneb selles, et puudub ühtne andmebaas, kust huvilised omal ajal "number üks" Venemaal. saaksid täiendavat informatsiooni: kus konkreetne heliteos on ilmunud, kuidas seda FOTO TMMI ARHIIVIST hankida jms. Sellist infot me praegu koondamegi." Mirjam Tally

õpilased, lauldi duette. Veel mõned hetked ärevust, ja lavale tuli žürii, kes Andekad teatas, et erinevalt eelmistest aastatest oli seekord otsust väga lihtne teha, lauljad sest "see lihtsalt oli nii raske". Puhkes üleüldine naer ja jagati eripreemiaid: kohtusid küll kõige teatraalsemale, küll kõige mehelikumale; erinevad huviringid valisid oma lemmikuid jne. Peaauhinna võitis Kuressaares Saaremaa poiss Karl-Jörgen Viskus, kes Jaanuari kahel viimasel päeval toimus oma lauluga "Can't take my eyes off Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis you" vähemalt kõigil saalis viibivatel (SÜG), kaheksandat korda üleriigiline naissoo esindajatel südame härdaks tegi noorte solistide konkurss, mis on tuntud või pisara silma tõi. oma hea maine ja kõrge taseme poolest. Noorte solistide konkurss on Võisteldi kolmes vanusegrupis: 5.-6. tasemel ja oodatud kultuurisündmus, klass, 7.-9. klass ning 10.-12. klass, mille "liigse" rohkusega Saaremaa eraldi võistlesid duetid. Kokku esitati kultuurielu väga hoobelda ei saa, eriti just kuuskümmend kolm soololaulu ja talveperioodil. kolmteist duetti. Reedeõhtuse kontserdi juhatasid sisse Tulemused: SÜGi õpilased Silver ja Priit, kes 5.-9. Võitjad: klasside noorte solistide esinemiste vahel Peaauhinna võitnud Saaremaa poiss 5.-6. klass: Jaanika Kilgi, Rapla lõbustasid publikut lustakate naljadega. Karl-Jörgen Viskus tegi oma esinemisega laulustuudio Rõkkavat naeru ja säravaid viise jagus. paljudel südame härdaks. 7.-9. klass Eliisa Kõiv, Ülenurme MK Osalejatele oli loodud uudne Green FOTO ERAKOGU Laulustuudio Room, kuhu publik sai tehnika kaasabil 10.-12. klass: Hannaliisa Uusma, pilku heita ja lavale tulevaid esinejaid hämmastavate eksperimentideni. Ülenurme MK Laulustuudio. näha. Teisel võistluspäeval ootasid kõik lauljatar Duettidest võitis Laura Põldvere- Samal õhtul toimus kooli 11. klas­ Maikeni meistrikursust. Huvilised said Hannaliisa Uusma, Ülenurme side juba traditsiooniks saanud kabaree- sealt mitmeid ideid ja mõtteid, rahuolu Laulustuudio. šõu, kus sai nautida etteasteid alates oli maksimaalne. Parim juhendaja: Ursel Oja tavapärasemast laulust-tantsust kuni väga Kontserdil astusid üles vanemad Ethel Ader

20 muusika 3/04 Uus muusika­ LACRIMOSA teaduslik traditsioon Villu Musting (27. 04. 1935 - 15. 01. 2004) 6. veebruaril toimus Tallinna Muusikakeskkoolis esimene noorte muusikateadlaste konverents, mille idee algataja ja peakorraldaja 15. jaanuaril lahkus meie hulgast oli kooli vilistlane ja muusikaajaloo õpetaja, hiljuti Eesti Muu­ tunnustatud klarnetipedagoog, sikaakadeemias doktoriväitekirja kaitsnud muusikateadlane omaaegne Nõmme Muusikakooli Kristel Pappel. Konverentsil osalesid kõigi kolme keskastme direktor ja Estonia teatri klarneti- muusikakooli muusikateooria õpilased ja nende õpetajad. Ette­ rühma kontsertmeister Villu kannetega esinesid Triin Tuulik (juhendaja Raili Sule), Sergei Musting. Ivanov ja Marianne Jogi (juhendaja Maia Lilje) Georg Õtsa nim Viljaka ja hinnatud õpetajana Tallinna Muusikakoolist ning Aleksandra Dolgopolova, Silver rikastas ta Eesti muusikaelu paljude Kivi, Kaidor Kaasik ja Mihkel Jürgens (juhendaja Kristel Pappel) säravate muusikutega. Tallinna Muusikakeskkoolist. Töötades Nõmme Muusikakoolis Päeva lõpul toimus ka kolme kooli muusikaajaloo ja -teooria juba alates 1956. aastast, on ta õpetajate metoodiline nõupidamine, kus arutati õppekavade olnud silmapaistvate tulemustega võimalikku ühtlustamist ning aine õpetamisega seonduvaid erialaõpetaja ning pälvinud kol­ probleeme, mis valitsuse kavandatavate haridusreformide tõttu on leegide hulgas austuse ja lugupidamise äärmiselt kõrgete jätkuvalt tulipunktis. inimlike omadustega. Et esimene konverents kulges edukalt ning leidus nii Jääme suurt puudust tundma tema muhedast huumorist ja hakkajaid noorteadlasi kui ka huvitatud kuulajaid, on plaanis soojast käepigistusest. üritus traditsiooniliseks muuta - järgmise aasta veebruaris tehakse Nõmme Muusikakool teadust Õtsa koolis.

XV RAHVUSVAHELISED

Neljapäeval, 4. märtsil kell 19 Pärnu kontserdimajas Reedel, 5. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis TROMPETI PÄEVAD Solist: RALF GOTHONI (MavenSoome) Dirigent: OLARI ELTS 30. MARTS - 4. APRILL Kavas: Beethoven - Avamäng ooperile "Fidelio" Beethoven - Klaverikontsert nr. 3 c-moll KUNSTILINE JUHT AAVO OTS Sibelius - Sümfoonia nr. 2 D-duur Sibelius - "Lemminkäinena tagasitulek" Külalislektor PATRICK LEHMANN (Šveits)

Neljapäeval, 11. märtsil kell 19 Tartu Ülikooli aulas 30. märts kell 18. 00 EMA Kammersaal Reedel, 12. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis Tallinna Noorte Big-bänd Dirigent ja solist: DANI EL RAI S Kl N (Holland) Vaskpilliansambel "Brass Academy" Kavas: TMKK Puhkpillisümfoonikud Haydn - Sümfoonia nr. 31 D-duur ("Metsasarve signaaliga") Schnittke - "Monoloog" vioolale ja kammerorkestrile Dvorak - Sümfoonia nr. 7 d-moll 31. märts kell 19. 00 Estonia Talveaed Trompetimuusika tähtteoseid Rahvusvahelise konkursi laureaat Ivar Tillemannn Aavo Õtsa trompetiklass Reedel, 26. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis binebHELSINGI LINNAORKESTER(So 1. aprill kell 18. 00 Nõmme Muusikakool Kavas: Segerstam - Three confetti from "After eighty" Noored trompetisolistid ja vaskpilliansamblid Ravel - Avamäng "Sheherezade" Sibelius - Sümfoonia nr. 5 Es-duur 3. aprill Solist: MON I CA G RÖÖP (metsosopran. Soome) Rahvusvaheline trompetisolistide konkurss "Trompetitalendid 2004" Dirigent: LEIF SEG ERSTAM (Soome) 4. aprill .RISIKUU KAVA 2004 XV Trompetipäevade lõppkontsert

muusika 3/04 21 Rahvusvaheline festival IV KLAVESSIINIPÄEVAD 1.-6. aprill 2004

MTÜ Eesti Muusikafestivalid liige Festivali patroon: Mari-Ann Kelam

Külalisesinejad: Wolfgang Brünner (Austria), Jordi Reguant ja Marju Vatsel (Hispaania), Anssi Mattila (Soome)

Imbi Tarum, Marju Riisikamp, Ene Nael, Lembit Orgse, Ene Salumäe, Kristiina Are, Iren Lill, Eesti Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli ja Sibeliuse Akadeemia üliõpilased, Georg Õtsa nim Muusikakooli, Vanalinna Muusikakooli ja Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased Kaastegevad: Darius Stabinskas (Leedu, viola da gamba), Lasma Meldere ja Raimonds Melderis (Läti, viiul), Monika Mattiesen (flööt), Aare Tammesalu (tšello), Kristi Mühling (kannel), Eve Neumann (saksofon), Eha Sõelsepp (saksofon), Rain Viiu (alt), Tõnu Jõesaar (tšello), Imre Eenma (kontrabass) Kontserdipaigad: Tallinna Rüütelkonna hoone, Vanalinna Muusikamaja, Kanuti Gildi saal, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tartu Linnamuuseum, Viinistu kunstimuuseum, Pärnu Ammende villa, Viljandi Kultuuriakadeemia Lisaks meistriklassid, ettekanded ja Peeter Talve pillide näitus. Festivali kontsertidel kõlab soolo- ja kammermuusika varabarokist tänapäeva eesti heliloojate esmaettekanneteni

Tule kuulama ja nautima! £^ EEff/ЮШЕЯЕ Täpsem info: www.klavessiin.kul.ee EESTI TEATRI-JA Festivali korraldaja: MTÜ Eesti Klavessiinisõprade Tsunft (EKST) KLASSIKA® Kunstiline juht: Imbi Tarum RAADIO Kl; N ST) M U USE U M Festivali peatoetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

IV VABARIIKLIK NOORTE KOORIJUHTIDE KONKURSS 2004

Kolmapäev, 3. märts 12.00 KONKURSI AVAMINE JA LOOSIMINE 13.00 - 17.45 I VOOR EESTI MUUSIKAAKADEEMIA KAMMERSAALIS

Neljapäev, 4. märts 9.50 - 13.15 M VOOR RAMI HARJUTUSSAALIS (EESTI KONTSERT)

Laupäev, 6. märts 15.00 FINAALKONTSERT ESTONIA KONTSERDISAALIS ESINEB EESTI RAHVUSMEESKOOR, JUHATAVAD FINALISTID.

22 muusika 3/04 STUDIUM Muusika ja matemaatika Ülevaade Itaalias toimunud konverentsist "Muusika mõistmine ja looming" HANS-GUNTER LOCK MARIS VALK-FALK öödunud aasta 11.- Interdistsiplinaarne konverents loomine logistilise kirjelduse abil. Ste- 15. detsembrini toimus pakkus huvi eri valdkondade erinevate fano Busiello (Napoli) ehitas kaoo­ MCasertas Napoli ülikooli vaatenurkade poolest, mida teatud tilist süsteemi genereeriva, üksnes Seconda Universitä degli Studi di määral ühendas muusikataju ja - üheparameetrilise võrrandi eeskujul üles Napoli (SUN) matemaatikakateedri tunnetuse probleem. Arvutipõhises lihtsa algoritmi, mille abil saab muusikat korraldusel kolmandat aastat järjest komponeerimises kasutatakse erinevaid varieerida ("Teema variatsioonidega valdkondadevaheline konverents protsesse: stohhastilisi, kaootilisi, kaootilise süsteemi valguses" - "Varia­ nimega "Muusika mõistmine ja reeglipõhiseid ja keerulisemaid tions on a theme through a chaotic looming" ("Capire e creare la musica"). grammatikaid või koguni tehisintellektil system"). Konverentsi töökeel oli inglise keel, põhinevaid. Viimastel aastakümnetel on Segmenteerimisele pühendatud milles juba konverentsi alguseks oli nende käigus simuleeritud erisuguseid ettekanded näitasid muusikat kui ilmunud CD-ROM kõigi osavõtjate teaduslikke nähtusi, mida nimetatakse spetsiifilise tähendusega keelt, millele ettekannetega. Ürituse korraldamises kaoseks, fraktalihelideks jne. Muusikaheli ei rakendu näiteks verbaalse keele osales ka Firenzes asuv Itaalia analüüsi ja sünteesi kasutaja on sageli semantiline liigendusprintsiip. Rens filosoofiauuringute instituut ja seda loovisik, kes pole valmis ise looma Bod (Amsterdam) rääkis muusika toetasid veel Rahvuslik uurimisrühm arvutiprogramme, mis põhineksid stohhastilise segmenteerimise kasu­ algebralise geomeetria struktuuride ja keerulistel teooriatel. Et genereerida likkusest struktuuride tõenäosuse en­ nende rakenduse alal ning Nicola Ugo arvukaid sekventse ja neid kodifitseerida nustamisel. Bod püüab lahendada fond. muusikasse, on vaja algoritme kasutada muusika mitmetähenduslikkuse Nagu rääkis konverentsi üks automaatselt. Nii oligi konverentsi probleemi tõenäosust ennustavate algatajaid Pietro Di Lorenzo, on üheks eesmärgiks tarkvara suhteliselt genereerimistehnikate abil, nagu nn Itaalia ülikoolide eesmärgiks arendada lihtsa käsitsemise probleem. Calabria parsing. Esseni rahvalaulukollektsiooni kognitiivset muusikateadust ja äratada ülikooli teaduskondadevahelise analüüs andis tõenäoliste ja reeglipäraste üliõpilaste huvi selles valdkonnas kommunikatsiooni keskuses helisüntee- rühmitamismudelite sügavuti mineva matemaatiliste meetodite kasutamise siks ja tooni analüüsiks tehtud visuaalse võrdluse. "Tuleb ilmsiks, et eksisteerib vastu. Viimased on omandamas järjest programmeerimiskeele WFSound kesk­ rühmitamisfenomen [---], mis kutsub suuremat tähtsust muusikapsühholoogia kond (Eleonora Bilotta ettekanne "A esile tuntud geštaltprintsiibi ligiläheduse vaatenurgast, et aidata üle seisakust visual programming language for sound ja sarnasuse alusel, kuid ei ole seletatav eksperimentaalpsühholoogia meetodite synthesis and analysis") viitas ühele sel­ teiste muusikaliste parameetritega, tõlgendamises; seda on väga järjekindlalt lisele võimalusele. nagu meetrum ja harmoonia. Oletan, viimasel kümnendil rakendanud inglise Mitme töö teemaks oli arvutimuusika et mingi sündmuse võimalikkust psühholoogiateadlased eesotsas Keele'i iseloomustav mälul põhinev käsitlus on ülikooli juhtiva muusikapsühholoogi rühmitamisstruktuuri modelleerimiseks John Slobodaga. Itaalia ülikoolidest kohasem, kuna see matkib mingist olid kahe Napoli ülikooli (Federico II kultuurist pärit kuulaja kogemust" (CD- ja SUN) kõrval esindatud Rooma (La ROM, 5. pdf: 1). Sapienza, Tor Vergata), Bologna, Bari, Eksperimentaalpsühholoogia-alastest Salerno, Pisa ja Calabria ülikoolid ja töödest tõusis esile Francois Pachet' uurimiskeskused. Osavõtjate hulgas oli (Pariis) ja Anna Rita Addessi (Bologna) veel Hispaania, Hollandi, Prantsusmaa, omanäoline uurimus algoritmide Saksamaa, Slovakkia ja Soome teadlasi. alusel konstrueeritud muusikamasina, Eksootilisematest paikadest saabunud kontinuaatori, ja laste vahelisest uurijad, etnomusikoloog Selina Thiele­ interaktsioonist ("Children's style mann India Vraja kunsti ja kultuuri interaction with musical machine") instituudist ning Olga Bazanova Novo­ (vt Ik 23). Näidete varal selgus, kuidas sibirski konservatooriumist, esindasid arvuti analüüsis sekventsi, mida laps konverentsil marginaalsemaid valdkondi. mängis, arvutades selle põhjal välja

muusika 3/04 23 vastuse, mis erines sellest, mida laps ise oli lUMIIIedtwIyn; mänginud. Vastussekventside variatiivsus võis algoritmist olenevalt olla mingil määral erinev, vastavalt kontinuaatori mänguviisi piirangutele. Need olid, esiteks, fraasilõppude automaatne pea­ tamine määratud ajakünnisel (u 400 ms), mille järel masin alustab vastuse genereerimist. Teiseks, ehkki kontinuaatori loodud fraasi kestus on määratud kindlaks parameetritega, on see enamikul juhtudest sama, mis input-haasil. Kolmandaks, kasutajale on antud eelistus: kui mängija otsustab alustada uut fraasi, siis kontinuaatori süsteem katkestab ennast ja pöördub tagasi kuulamisrežiimile, rakendades uuesti esimest põhimõtet. Videosalvestused kinnitavad laste ja kontinuaatori vahelist interaktiivsust. Kolme ettekandega (üks neist .0 9-a 0,4 o.t o« i.o i г programmiväline demonstratsioon) Näide 1. Sonogramm klavessiinitoonist (põhisagedus 65,9 Hz, suure oktavi C). esinenud Olga Bazanova (Novosibirsk) Nähtaval on 8 esimest osatooni: klavessiinitooni algfaasis (atakk) näeme vertikaalriba uuris koostöös meedikutega EEG- lai­ (mürakomponenti), millel põhitoon ehk 1. osatoon puhkeb teiste osatoonidega nete seost muusikalise tegevusega ja võrreldes hilinemisega. Horisontaaltelg kujutab tooni kestust (sek) ja vertikaaltelg rakendas seda praktilises teraapias. sagedust (Hz). Keskendumisvõime loodetav saavutamine toimub nn bioloogilise tagasiside kaudu, Bildschtrmfoto Ablage Scartooiten Foto Fenster Hilfe C> 4 «t>» - (NeubettKbl Sa. 19 01 st katseisikule pakutakse graafiliselt näha tema enda ajulainete parameetreid, nagu alfalaine tugevusjoon. Praktiliseks teraapiaks on välja töötatud spetsiaalsed arvutiprogrammid lastele, kus piisava tugevusega alfalaine puhul hakkavad ekraanipildil kasvama lilled. Bazanova jt autorite järgi alfalaine tugevus sig­ naliseerib keskendumisvõimest antud hetkel. Konverentsi teemaga - muusika mõistmine ja looming - seostusid suu­ repäraselt itaalia elektronmuusika kont­ sert "Heliteadus" ("Science of Sounds") Casertas ja saksa pianisti Florian Hoel- scheri kontsert Marco Stroppa (Stuttgart) klaverimuusikast Capua Fazio palees. Stroppa (1959) klaverilooming on hu­ vitav kompositsioonitehnilisest küljest: keskmise pedaali kinnikiilumise abil jätab summuti teatud helide puhul keeled Näide 2. Klavessiinitooni lainekuju, kus horisontaaltelg kujutab tooni kestust katmata. Ühe loo jaoks oli neid liigagi sekundites ja vertikaaltelg võnkeamplituudi. Näha on klavessiinitooni algfaas (atakk), mis algab mürakomponendiga. Ataki haripunkti tähistab pildil maksimaalne amplituud, palju, nii et kaks inimest pidid enne selle millele järgneb tooni vaibumine. algust klahvid tummalt alla vajutama, et helid mängu ajal resoneeriksid. Selliselt tekkinud kõlavärvid jätsid ilukõlalise ja isegi natuke impressionistliku mulje. Stroppa klaverikäsitlus on ülimalt vir­ tuooslik ja mitmekülgne, millega pianist suurepäraselt toime tuli, näidates ühtaegu nauditavat uue muusika interpretatsiooni. Elektronmuusika kontsert kujutas

24 muusika 3/04 if'. Bildschlrmfoto Ablaqe Bcarbeitcn Foto Fenster Wife нЦ*||и m » иш 11 "Keeltemäng" kandlele, klavessiinile, klaverile, //Ve-elektroonikale ja fonogrammile (esiettekanne NYYD- festivali raames 15. oktoobril 2003). Sonogramm näitab mürataolisi spektraalhelisid, milles ilmnevad klavessiinitooni jäägid (vt horisontaaljooned näites).

presentatsiooni, kus enamik lugudest näiteks arvutitöötlusprogrammide nn klavessiinitooni kestvusest. Kasutasime mängiti arvuti fonogrammina. Sealhulgas plug-in'i ehk lisaprogrammi GRM Tools tooni analüüsiks IRCAM-i programmi demonstreeriti ka neid, mida tavaliselt puhul, mida võib audiotöötlusprogrammi Audio Sculpt. Sonogrammanalüüs esitatakse /ше-elektroonikaga. Stefano kaasata. Favreau seletas lahti, kuidas näitab tooni sageduskomponente (vt Busiello, Jevgeni Irsai, Giorgio Nottoli, toime tulla hulgaliste andmetega nii, et näited 1 ja 2), mida tegelikult peaksime Riccardo Santoboni, Giancarlo Sica lihtsamate abivahenditega kasutada ja stohhastiliselt kuulma ka muusika on elektroonilise muusika loomisel muuta väga keerulisi ja korraga palju esituses (seejuures ülikiiresti kulgeva rakendanud ka nende enda loodud andmeid sisaldavaid erinevaid algoritme. tajuprotsessina). Analüüsid valmisid Eesti algoritme. Kõige rohkem jäi meelde GRM Tools on väga huvitav vahend, Muusikaakadeemia elektronmuusika Leonello Tarabella (1948) teos mida saab kasutada elektronmuusika stuudios aastal 2003. Hans-Gunter Lock "Kite" autori teostuses. See on lühike loomisel. on elektrooniliselt muundanud klavessiini raadiodraama, mille ettekandega Giorgio Nottoli (Rooma) ettekanne tooni ja kasutanud saadud spektrit oma Bolognas (2001) tähistati esimese "Mikropolüfoonia algoritmilisel gene­ loomingus (vt näide 3). transatlantilise traadita telegraafi reerimisel põhinev heli faktuuri Lõpuks ei saa mainimata jätta ülekande 100. aastapäeva. Raadioside süntesaator" ("A sound texture synt­ konverentsireisi inimlikke külgi, mis arendaja oli nimelt itaalia raadiofüüsik hesizer based on algorythmic generation korvavad uurimistöö vaevad kodumaal. Guglielmo Marconi. Autori sõnul on loos of micropolyphonies") kirjeldab audio- Meeldiv on meenutada itaalia kööki kujutatud rida morsesõnumitega seotud /?/wg-m-arvutiprogrammi, millega on - maitsvat, toitvat ja tervislikku; allegooriaid, nagu vasktraat, merealused võimalik teha aditsioonisünteesi, kus rahulikke ja sõbralikke inimesi tänavalt; kaablid ja lõpuks morsetähe märk - kolm mis tahes heli saab kokku panna teatud õhtuhämaruses kõrguvat Vesuuvi; üle punkti ehk S. hulgast siinuslainetest, millest igaühel Napoli lahe paistvat Capri saare siluetti; Elektronmuusikale oli pühendatud on oma sagedus, tugevus ja siinusjoone mahedates toonides päikeseküllast ka konverentsi viimane istungjärk, faasi positsioon ühes ajahetkes. Nottoli maastikku ja sellele kontrastiks tulipunast kus enamik ettekandeid pakkus on suutnud programmeerida suure hulga loojangut Türreeni mere kohal. Saime helisünteesi arvutiprogrammide (üle tuhande) siinusgeneraatoreid, mille nautida keskaegseid freskosid kuulsas lahendusi. Huvitavaim neist oli Prantsuse ta on jaganud neljaks rühmaks. basiilikas Sant'Angelo in Formis ning Rahvusliku Instituudi audiovisuaalse Siinkirjutanud osalesid ettekandega haruldaselt kauneid mosaiike Napoli muusika uurimisgrupi (INA-GRM) liikme "Esitusküsimused: klavessiinitooni kirikutes, nagu ka renessansi- ja Emmanuel Favreau (Pariis) ettekanne formaalstruktuur" ("Research aspects barokikunsti. Koduteel olles jõudsime "Kirjeldusstrateegiad programmis toward performance: Formal structure veel varahommikusele missale Vatikani GRM Tools" ("Mapping strategies of harpsichord sound"), mis oli jätkuks Peetri kirikus. in GRM Tools"), milles ta näitas hiljuti Hannoveris peetud muusikataju programmeerimise problemaatikat, uurimise konverentsi ettekandele

muusika 8/04 25 MODULATSIOON AGF ja interneti metafoorid ERKKI LUUK

nternet tekitab (e-)koletisi. Kuid on kahtlane, kas ükski neist võiks Iolla kohutavam kui ettekujutus nähtamatust, piiranguteta paisuvast, lõputut hulka sünkroonseid valikuid sisaldavast e-universumist. Sellisena on internet tervikuna muidugi kujustamatu, st tema kujutamiseks pole võimalik välja mõelda ühtki adekvaatset vormi. Ometi ühendab inimeste internetikogemusi mingi läbiv emotsionaalne ning intellektuaalne kood, mille alusel nad seda määratlevad. Digitaalsus, peidetus, kõikeläbistavus, kiirus, fragmenteeritus, mitmekihilisus ja ökonoomsus ning kõige erinevamate elementide kõige ootamatumad kombinatsioonid - kõik see, kuidas me seda endale tavaliselt ette kujutame, on muutunud kultuuri (ja eriti muidugi e- kultuuri) lahutamatuks osaks, mille ettehooldava toimeta me internetti enam ette kujutada ei suudagi. Peaaegu kõik need märksõnad iseloomustavad ka AGFi uut plaati "Westernization Completed". Antye Greie-Fuchs on Berliinis elav, Ida- Saksamaal üles kasvanud elektronmuusika helilooja (muusikuna tegev 1990. aastast), kes osaleb Saksa ansamblis Laub ja teeb samaaegselt soolokarjääri. AGF AGFi uus plaat "Westernization Completed" jätab muu hulgas mulje tohutust pusimisest. ei varjagi, et internet on tema põhiline FOTO INTERNETIST inspiratsiooniallikas, kuid mõnevõrra üllatuslikult inspireerib ka tema kirjutatud kodustamisele ja sisustamisele, mille muusika interpreteerima end digitaalse esitamiseks ongi välja mõeldud see kultuuri vähem või rohkem "vedelate", st tinglikult uus helikeel. Need kaks aspekti, nii olemuslikult muutlike kui ka sisuliselt uus sisu ja uus keel, väljenduvad AGFil veel kehtestamata kaanonite kaudu. samaaegselt võib-olla tugevamalt kui ühegi Milline muusika? Mõistagi elektrooniline teise muusiku heliteostes. Ebatavaline muusika, mis on üles ehitatud juhtum, kuna muusika traditsioonilises fragmentaarsuse ja katkestuste (n-ö glitch, mõttes "sisu" ju ei esitagi, ent käesoleval kuid mitte selle sõna traditsioonilises juhul näib tegu olevat ülimal määral tähenduses) esteetikale. Ent sellest kõigest AGF ei varjagi, et internet just sisule orienteeritud muusikuga, veidi hiljem. Esialgu on oluline märkida, on tema põhiline inspirat­ kes defineerib ennast fraasi content et muusikalises mõttes on eelmisel aastal producer ja "e-luuletuste" (mis iganes ilmunud "Westernization Completed" siooniallikas. Üllataval need siis ka poleks) loomise kaudu. AGFi, peaaegu unikaalne ning ei võlgne vaatlusaluse e-aparaadi sisend näib olevat omanäolisust mitte ainult uuele (seda kombel inspireerib ka tema intellektuaalne, väljund emotsionaalne. muidugi tinglikult) muusikalisele keelele, kirjutatud muusika inter­ Tulemuseks on nende kahe sümbioos, vaid ka internetile, mida traditsiooniliselt muusika, mis uut meedialiiki metafoorsel helis kujustatakse kumuleerunud digitaalse preteerima end digitaalse tasandil nii emotsionaalselt sisustab kui ka müra metafoori kaudu, n-ö muusikalisele kultuuri kaanonite kaudu. intellektuaalselt väljendab. Kõigest sellest

26 muusika 3/04 tuleb veidi arusaadavamalt juttu autoriga suhtele kuulaja ja muusika vahel. See tehtud lühikeses intervjuus, esmalt aga peaks olema muusika ühele inimesele. Või AGFi 2003. aasta lõpul ilmunud plaadi vahest kahele. "Westernization Completed" arvustus. Kas te peate oma muusikat mingis mõttes uueks keeleks, stiiliks, AGF kommunikatsiooniviisiks või muud "Westernization Completed". sellist? Orthlorng Musork, orth18. See on minu muusika, ei rohkem ega vähem. AGFi plaadi ümbris on kujundatud nagu raamat (luulekogu?): papist kaaned, Aga kes võiks olla mõjutanud teie lehed, pisut teksti, palju illustratsioone, isikupärast stiili? projektiga seotud info jne. Nagu Mingis mõttes inspireeris hip-hop mind promomaterjal tabavalt väljendab, uurib olema piisavalt julge jutustamaks tausta AGF seoseid keele ja laulu vahel. Kuid ja hoiaku mõttes isiklikku lugu. Mind tegu pole traditsioonilise keele ega innustab ambient. Müra. Ja elektroonilise lauluga. Keel koosneb siin peamiselt muusika lauljad-laulukirjutajad. Ilmselt (tabav väljend tuleb jälle teadagi kust) Tricky turgatab mul sellega seoses e-luule, laul retsiteerimise ja muusika n-ö mõningaselt distantsilt pähe. Aga kogu elektroonilise/akustilise kommunikatsiooni selle [lindistamise - E. L.] aja kuulasin ma ülejääkidest. Seda kõike ühendab üks hip-hop'^. Kuid ma pole räppar ega hip- seejuures abiks olid? silmanähtav element: glitch. Minu teada hop'i artist. Seega üritasin elektroonilise Töötasin üksi. Välja arvatud mõned pole glitch'i kunagi nii kontseptuaalselt muusika piires ennast väljendada. siduvas rollis kasutatud, mis teeb selle sõbrad, kes aeg-ajalt kuulasid ja andsid plaadi väga eriliseks. Kontseptsioon on väärtuslikku tagasisidet. Alustasin 2002. Kas te soovite kuidagi määratleda seda erakordselt tugev ja selle varjust (kuid aasta suvel ja töötasin plaadi kallal aasta oma (oletatavat) isiklikku stiili? üldiselt siiski selle poolt varju jäetuna) õtsa reisimise ja muude asjade vahel. Võib-olla mõjutasid mind isegi r'n'b- tõuseb ka muusika. AGFi glitch on Alustasin kujutluse ja mõnede juhiste­ artistid nagu Aaliyah. Missy Elliot omalaadne ka heliliselt, väljendudes ga. Kõigepealt lindistasin kõvakettale palju inspireeris mind. Nagu ka Coltrane'i või mitte krabinate ja krõginate, vaid helimaterjali. Seejärel toimetasin, kom­ Milesi jazziplaadid. järskude üleminekute ja katkestustena, poneerisin ja kirjutasin palju, palju tunde nii erinevate sämplite kui ka erinevate lugusid. Tahtsin, et see erineks tunduvalt Millised on teie senised olulisemad tööd meediumide vahel (keel/muusika, laul/ AGFi esimesest plaadist. Konkreetsemat ja tulevikuplaanid? retsiteerimine jne), mis kõik on punutud hoiakut. Biite ja emotsioone. Olen teinud klaveripalu Craig Armst- üheks, seejuures sageli meeliköitvaks rongiga, olen teinud (ja teen jätkuvalt) kompositsiooniks. Nagu te isegi aru võite Kuidas laulud sündisid? Kas tekstist või koostööd Vladislav Delayga [Vladislav saada, on selline kompositsioonimudel helide kokkupanekust või...? Delay aka Luomo aka Uusitalo - Soo­ erakordselt keeruline, nii et tervikuna Olin juba mõnd aega kogunud lüürilist mest pärit, üks kuulsamaid Euroopa jääb sellest plaadist muu hulgas ka mulje või poeetilist materjali, samuti sämplinud elektronmuusika heliloojad - E. LJ. kui tohutust pusimisest. See võib-olla interneti ja newsgroup'ide sisu; mässasin Praegu töötan Lappetites'iga. natuke häirib. Muud muljed on: poeetiline nende kallal ja leidsin siit-sealt tõelisi [Lappetites on neljast erineva vanuse, (tundlikud kompositsioonid ja tekstid), pärleid ning kogusin need kokku. tausta ja päritolumaaga naisest koosnev abstraktsevõitu/virtuaalne, kõikvõimalikest Muusikaliselt... jändasin suure hulga läptop-muusikute grupp, AGF on neist elektroonilistest katketest kokku segatud sämplitega ja mängisin neid instrumentide­ üks. - E. LJ. Kavatsen teha audiovisuaalse helikeel, mida omakorda tasakaalustab na maha helitoimetamisprogrammis Logic. projekti Sue Constabilega Orthlorng verbaalse osa ja ettekande siirus. Kokku Musorkist ["Westernizationi..." välja võttes on tegu väga eripärase plaadiga, See näib olevat ühekorraga nii väga andnud Kit Claytoni plaadifirma - E. õnnestunud eksperimendiga, mis näib kontseptuaalne kui ka sensuaalne LJ. Duoga Laub, millesse ma juba kompositsiooniliselt nii kaugelearendatud album, tõenäoliselt kaalutletud ammu kuulun, plaanime välja anda uue ja keeruline, et ma küll ei usu, et segu mõlemast. Oli teil enne plaadi. Tahan teha koostööd ukraina keegi seda liini enam kunagi jätkab. "Westernizationi..." lindistama elektronmuusika artisti Kataryna Võib vaielda, kas tegu on just suure asumist mingi idee, kontseptsioon või Zavolokaga. Samuti jätkan koostööd töömeetod, ja kui nii, siis mis see oli? õnnestumisega, kuid suure erandiga hämmastava maalija Ulyana Gumeniuki Tahtsin loobuda sekventserist ning samas kindlasti. ja moedisainer Uli Dziallasega [mõlema jääda rütmiliseks omal, subjektiivsel moel. looming figureerib ka "Westernizationi..." Gruuvivoolu katkestused, ma oletan. ülimalt põhjalikul plaadiümbrisel - E. LJ. Teie muusika on kompositsioonilt Kontseptsioon oli teha pigem film väga keerukas. Ilmselt oli seda raske kui popi- või eksperimentaalalbum. Täiendav info: teha. Kui kaua te "Westernizationi..." Lootsin luua mitmekihilist lugu, kuid koos http://www.poemproducer.com kallal töötasite ja kes (kui üldse) teile viidetega väga isiklikule või intiimsele

muusika 3/04 27 VICTORIA Narva 2004 LILIAN SEMPER

Kuni 12-aastased: I preemia ja grand prix - Julia Kociuban (Poola); II preemia - Ruslan Strogi (Eesti) ja Nikodem Wojciechowski (Poola); III preemia - Darja Lebjodkina (Ukraina) ja Patryk Matwiejczuk (Poola). Diplomid: Art j om Jelekojev (Venemaa), Julia Gromova (Eesti), Leo Kaldas (Eesti), Kinga Mikolajczak (Poola) ja Maria Zezjulina (Eesti). 13-15-aastased: I preemia -Jaan Kapp (Eesti); II preemia - Anna Fjodorova (Ukraina) ja Marcin Koziak (Poola); III preemia - Valentin Dmitrijev (Venemaa). Diplomid: Aleksander Debiez (Poola), Natalia Voltshenko (Venemaa), Piotr Rozanski (Poola) ja Zuzanna Pawlaszek (Poola). 16-18-aastased: I preemia - Katarzyna Wasiak (Poola); III preemia - Anastassia Dombrovska (Ukraina), Igor Stepanov Jaan Kapp võib tagasi vaadata juba rohketele võitudele. Kuhu tee viib? (Venemaa) ja Krzysztof Trzaskowski FOTO PEETER LANGOVITS PM/SCANPIX (Poola). Diplom: Joanna Pociej (Poola). astusid ja viimistletud ning hingestatud - ning kaks väikest Jõhvi neidu: Maria Niisugune on siis bilanss V rahvus­ mängu pakkusid, oli üllatus siiski suur. Zezjulina ja Julia Gromova (õpetajad vaheliselt noorte pianistide Chopini Pianiste jätkus neil igasse vanuseklassi, Jelena Anufrikova ja Natalja Kirillova). konkursilt Narvas. Lugesin just ajakirja samuti preemiaid ja diplomeid - kokku Aga Tallinn? Kuhu jäi meie lipulaev eelmisest numbrist selle linna madalast üheksa! Kuuldavasti oli Poolas konkursile Muusikakeskkool? Jaan Kapist veel mainest ja Raimond Valgre vastupidisest pääsemiseks korraldatud kaks eelvooru, edaspidi, aga teised? Osavõtjaid polnud arvamusest Narva kohta. Kuigi see on siia said vaid parimad. ju vähe - kaks nooremas, viis keskmises üks hoopis teine linn kui tollal, jagan Suurim hulk noori mängijaid oli ja kaks vanimas rühmas. Ma olen kaugel oma värskete muljete põhjal pigem Valgre Eestist. Paraku ei olnud tulemus kaugeltki sellest, et oodata mingit medalisadu, arvamust. Narva, vähemalt see piiratud nii särav. Kui poleks olnud Jaan Kappi, aga ei ole hea, kui tagasi mõeldes ei tule osa linnast, milles liikusime, oli talviselt kes, võiks öelda, et päästis meie maa au, midagi eredat meelde, pigem momendid, lumine, puhas ja karge ning nii täidetud siis oleks olukord üsna nukker tundunud. mil tahtnuks pea vaikselt norgu lasta. ilusa muusikaga, et toimunud konkurssi Muidugi oli siin ka rõõmustavat, nimelt Helgem hetk oli Kärt Ruubeli esimene võib pidada üheks jõudsaks sammuks Kirde-Eesti väikesed mängijad, kelle voor, teises langes temagi ära. Ülejäänud piirilinna hea kuulsuse taastamise teel. edasiminek konkursi lühikese ajaloo pidid piirdumagi esimese vooruga ja Kõigi viie konkursi žüriisse kuulunud, jooksul on olnud märkimisväärne. See, mitte põhjuseta. Muidugi ei tarvitse võin julgelt kinnitada, et praegune oli et 11-aastane Narva poiss Ruslan Strogi Chopin igale lapsele nii lähedane olla, tugevaim seni toimunuist. Osavõtjate arv teenis välja II preemia, on silmapaistev kuid ometi... See, mis kurvaks tegi, oli enneolematult suur - esialgu 70, mis saavutus nii talle kui ka tema õpetajale oli tõsiasi, et suurem osa neist polnud lõpuks õnneks kahanes 60-le. Arvukalt (Iraida Jakovleva). Kui rääkida tema väga lihtsalt valmis. Kas tõesti on tegemist oli esindatud Eesti - 20 osavõtjaga; heäl tasemel esitatud kavast, siis jäid eriti mingi üleolekuga - mis see Narva Venemaalt oli 14, Poolast 12 ja Lätist 8 meelde Chopini etüüd cis-moll op 10 ja siis ikka ära ei ole? Usun, et kõik, kes võistlejat. Kohal olid ka Ukraina, Leedu, Ester Mägi "Kaks merepilti". Toredad kohal olid, nägid, et tegemist on vägagi Soome ja Rootsi noored. olid ka diplomandid: vaid 10-aastane arvestatava tasemega võistlusega. Jääb üle Poola esindus tuli sellele konkursile Tatjana Gontšarova õpilane Leo Kaldas loota, et igaüks teeb oma järeldused. võitma. Ja võitiski! Selge see, et Chopini Narvast - missugune tõsise süvenemise ja Silmapaistvalt esinesid ukrainlased muusika on neil juba veres, kuid kui suurepärase ülesehitusega Chopini Fuuga! - kõik muide Kiievi Muusikakeskkoolist. noored pianistid üksteise järel lavale

28 muusika 3/04 Patryk Matwiejczuki. Tema esinemine, eriti Magini Kujavjak ja Chopini masurkad puudutasid selliseid sügavusi, milleni igaüks ei ulatu. Esmakordselt oli konkursile kaasatud ka orkester. Narva sümfooniaorkester väga osava Poola dirigendi Zygmunt Rycherti juhatusel tuli oma ülesandega kenasti toime. Orkestrivoor lisas konkursile tublisti kaalu ja pidulikkust. Ebakohti oli kavas tunduvalt vähem kui varem, repertuaarist puudusid peaaegu täielikult sisuliselt kättesaamatud teosed. Zürii töötas üksmeeles ja tulemuste üle ei peaks olema põhjust nuriseda. Minu käest on korduvalt küsitud, kas see on terve Eesti või ainult Narva üritus. Ma arvan, et kõik sõltub kahest asjaolust: osavõtjate geograafiast ja ajakirjandusest. Ruslan Strogi II preemia on silmapaistev saavutus. Seekord oli peale Kirde-Eesti esindatud FOTO JURI ŠKABARA Tallinn, kuid ainult Muusikakeskkooliga, ja esmakordselt ka ühe Tartu tütar­ mida pole kaua aega nii kaunilt kõlamas Uskuge või lapsega, kes esines päris sümpaatselt. mitte, aga kuulnud, ning masurkad ja prelüüdid, Rohkem ei kedagi, kuigi meil on üle see väike samuti virtuoosne etüüd a-moll op 25 nr kaheksakümne muusikakooli. Muidugi tüdruku­ 11. on Chopin nii spetsiifiline, et ma ei oota tirts - Julia Grand prix kandidaate oli mitu. massilist osavõttu, kuid rohkemat küll Kociuban - Üks neist, Katarzyna Wasiak Poolast, päris kindlasti. Chopini konkurss ei ole võib mängida jäi meelde isikupärase, juba teatud kättesaamatu ja selle ettevalmistamine nii juba Chopini mõttes küpse pianistina, kes teadis, huvitav, et tasuks vaeva. ballaadi! mida tahtis, ja suutis seda alati ka Üritus, mis haarab nii palju noori FOTO JURI perfektselt teostada. Väljapaistvalt inimesi, peaks aga ajakirjanduses küll ŠKABARA esitas ta teose "Andante spianato ja rohkem kajastamist leidma. Ja seda suur hiilgav polonees", samuti Chopini just mitte ainult spetsajalehtedes ja -aja­ e-moll kontserdi I osa, mida muide kirjades, vaid ka üldpressis. Põhjalikult juhuse tahtel mängisid kõik vanima kajastati konkurssi vaid Postimehes. rühma pianistid, kuigi lubatud olid ka Ei saa lahti võrdlusest spordiga või Kolm neid oli ja kõik tulid preemiale! kontsertide teised osad. Omamoodi poptähtedega. Kuidas me loodame Venemaa esindus ei olnud seekord fenomen on grand prix saanud 12- kultuursete inimeste väljakujunemist, kui nii särav, kuid tuleb arvestada, et osa aastane Krakõwi tüdruk Julia Kociuban. süvamuusika jääb pressi silmis mingiks võtab vaid Venemaa Soome lahe äärne Tema jaoks ei tundu Chopini muusika nurgataguseks ilminguks! piirkond. Siiski pälvisid kaks noormeest pianistlikud ega sisulisedki raskused Organisatoorselt kulges Narvas III preemia, mõlemad professor eksisteerivat. Paistab küll, et teda võib kõik õnnestunult, oli suudetud kaasata Aleksander Sandleri õpilased Peterburi suur tulevik ees oodata. Andekusepomm hulganisti sponsoreid, jagati palju Muusikakeskkoolist. tundus olevat ka Anna Fjodorova Kiievist mitmesuguseid eripreemiaid, rõõmu Võrdlemisi suur Läti esindus jättis - milline tohutu temperament, vaba jätkus kõigile osavõtjaile. Mis eriti tähtis seekord kahvatu mulje, päris mitu neist pianism ja köitev musikaalsus! Tema - Narva Muusikakooli saalis on nüüd uus langes lausa edetabeli lõppu. on praegu kolmeteistkümneaastane. klaver Boston, saadud küll üsna viimasel Kui nüüd rääkida eredamatest Ühe kolmandaist preemiaist napsanud hetkel, kuid olemas! Vältimatu eeldus muljetest, siis meie jaoks oli muidugi Krzysztof Trzaskowski (on aga nimed selleks, et muusika kõlaks ootuspäraselt. eriti tähtis Jaan Kapp (õpetaja dotsent neil poolakatel, raske hääldada ja veel Ma ei taha enam mõlgutada mõtteid Ada Kuuseoks). Noormehe areng on hullem kirja panna!) võlus täiesti ära muusikakonkursside mõttekuse üle. Nad viimasel ajal olnud silmapaistev ning ka Rondoga op 1, millest ma seni suurt on reaalsus ja ma ei arva, et mängitaks sel võistlusel esines ta suurepäraselt ja midagi ei pidanud ja mis seekord oli teistmoodi sellepärast, et see on konkurss stabiilselt kõrge tasemega läbi kogu kava. lausa üks kõrgpunktidest sel konkursil. ja mitte kontsert. Igaüks annab oma Siin on peale ande näha tõsist suhtumist Väga loominguliselt mõjus ukrainlanna parima. ja põhjalikku ettevalmistust. Tema Anastassia Dombrovska. Ei saa mainimata Järgmine jõuproov ootab aastal 2006. esinemiste kõrgpunktideks olid minu jätta noorima rühma pimedat poissi arvates Chopini eksprompt Ges-duur,

muusika 3/04 29 il*** o«P 23.-24. jaanuarini toimusid järjekordsed Pärnu Nüüdis­ nismi muusika Päevad apoloogi (PNP). Nagu nägemusse, et ikka, oli üritus modernism oma tehnika ja lühike sissevaade paatosega on ajaloo nurisünnitis nüüdismuusikasse, või et selle koht on ajaloo prügikastis, põhirõhuga siis vähegi muusikaajalukku süüvides modernismil. Teisalt tihtipeale näeme, et sel juhul oleks ka paljude uuriti ka muusikalise märkamata, sest lääne muusikaloo suurte heliloojate modernismi juba see toimub ühtaegu koht justkui sealsamas. Kui me heidame teostunud ning võimalikke ülimalt agressiivselt ja kõrvale rohkesti poleemikat tekitanud arengusuundi. Kahe päeva peenelt. Valdkond, mis vist kõige modernistliku kompositsioonitehnika, sisse mahtus muusikateatrit, jõudsamalt edeneb, on pähemäärimine, siis lükkame sellega koos kõrvale ka elektroakustilist muusikat, mis on ülendatud pähemäärimise lääne muusikaajaloo tipud Machaut'st ja klubimuusikat, üks performance, kunstiks. Selle kunsti eesmärk on tekitada Vitryst Bachini ning Mozartist Wagneri ja film Schönbergist ning ettekandeid ja libavajadusi, kuna ainult nii saab toimida Schönbergini. Dodekafoonia ja serialism diskussioone. tarbimisele suunatud majandussüsteem on nii isorütmilise moteti, kaanonitehnika Järgnevalt mõned mõtted, mida PNP ja ühiskondlik korraldus. Suured kui ka fuugakunsti loogiline tulemus. tekitas. muutused on leidnud aset ka kultuuris: Rääkides ainult tunnetest, unustades kultuuritööstusest on saanud eelkõige tehnika, võime kaotada ühe heliloomingu Tänapäev: pähemäärimise kunst meelelahutustööstus. Kunstiline mõõde kõige olemuslikuma osa. See tooks kaasa Modernism on jätkuvalt ajakohane. Nii on muutunud teisejärguliseks, kunstiteose süvamuusika kui nähtuse hääbumise, mulle vähemalt tundub, ja tõenäoliselt prestiiži määrab eelkõige müügiedu, heäl mis asenduks popmuusikast pärineva mitte ainult mulle. Modernismi juhul ka teostus. väärtuste maailmaga. Selge on see, et formuleeritud sügavuti minemise nõue, Arvan, et modernismi teoreetikute modernistlik muusika ei ole midagi kriitiline ja analüütiline positsioon väärtustatud autentne elamiskogemus hajameelsele kuulajale, kui kasutada ning sotsiaalne tundlikkus on kindlasti ning autentne muusikaelamus on seetõttu Walter Benjamini kuulsat ütlemist. paljudele olulised põhimõtted ka praegu. midagi, mida paljud teadlikult või Tundub aga, et just hajameelsus on see, Seda enam, et käesolev ajastu näib alateadlikult otsivad. mida meilt oodatakse. Hajameelse tarbija olevat banaliseerumise võidukäigu maitse-eelistused on etteaimatavad ja tunnistaja. Inimeste mõtlemisega Modernism pole hajameelsele mõjutatavad. Ja hajameelne tarbija ei manipuleerimine on muutunud nii kuulajale küsi liiga palju, ei näe vaeva ebamugava süstemaatiliseks ja efektiivseks, et jääb Mis puutub mõne võitleva postmoder­ modemis- ja mõtestamistegevusega. Ta rahuldub selle lihtsustatud maailmaga,

30 muusika 3/04 mis talle luuakse, milles on nii mugav ja Modernism ja postmodernism pole lihtne olla. i\- vastandid Modernism vastandub 1 Ma ise toetan paljude nüüdisaja teo­ esteetilisele hajameelsusele tee** *оХ^ w reetikute seisukohta, et postmodernism ja lihtsustatud maailmale üsna ja modernism ei ole vastandlikud, vaid järsult, olles eelkõige sügavuti se teineteisega väga tihedalt seotud, minek, süvastruktuuride otsing, e^V teineteisest välja kasvanud ilmingud. vajadus intensiivse väljenduse järele. n Postmodernistlik ideoloogia muutub ^JVo^ :>^^ Modernistlik kunst ei pelga rääkida s se i\1 . problemaatiliseks siis, kui hakkab keerulistest asjadest, tehes seda vajaduse № , DU* võitlema samade relvadega, mille e\ v korral keerulisel viisil. Pingutav? Võib­ \'is vastureaktsioonina ta ise tekkis, olla küll, aga kindlasti mitte igav, st muutub sallimatuks ja autoritaarseks. etteaimatav ja tuttavalt turvaline. Sellise meelestatuse suhtes tuleb mui­ dugi olla opositsioonis. Kas me aga Modernism ja Eesti peame seda sellisel juhul nimetama Pärnu Nüüdismuusika Päevade postmodernismiks; ja mida üldse mo­ missioon on just sellist mõtlemist dernism ja postmodernism tänapäeval edendada. Päevad loodi algselt eelkõige hinnatumate heliloojate hulka. Teatud tähendavad? See on paljuski määratlemise modernismipärandi tutvustamiseks, mõttes on postmodernism modernismi küsimus. Nagu juba ütlesin, modernismile sest nõukogude ametlikust kultuuri­ mingitest painetest vabastanud: valitseva on eelkõige omane sügavuti minek, ideoloogiast tingituna valitseb eesti ideoloogiana muutus modernism, eriti intensiivsus ja analüütiline lähenemine. muusikaloos selle suundumuse kohal algusaegadel, vahel liiga agressiivseks ja Ma lisaksin siia ka avatuse. Kui keegi üsna suur tühimik. PNP korraldajad ei sallimatuks. Võib-olla oli see tingitud tahab seda viimase omaduse baasil ole aga soovinud esitleda modernismi ajaloolisest olukorrast, vajadusest nimetada postmodernismiks, siis palun sellisena nagu paljud selle suundumuse vastanduda sellele vaimumaailmale, väga! Oluline on asja sisu, mitte silt, mille vastased: akadeemilise, etableerunud ja mis oli sünnitanud äsja lõppenud Teise me sellele kleebime. igavana. Modernismi etableerumisfaas on maailmasõja? Võib-olla on põhjus ka möödas, just seetõttu on praegu ideaalne Vahemere maade temperamendis (Boulez Festivalist... aeg piiride kompamiseks. Nii said ja Nono, arhitektuuri vallas ka Le Huvitaval kombel ei olnud seekordsel interdistsiplinaarsus ja eksperimentaalsus Corbusier), mis tingib teatud liialdatud festivalil ühtegi akadeemilist kontserti. algusest peale üheks PNP olulisemaks ja maksimalistliku paatose? Või oli Küll aga muusikateatrit, elektroakustilist märksõnaks. Festival esitab kuulajatele põhjuseks ülim kompromissitus, millele muusikat ja lõpuks, PNP ühe radi­ väljakutseid ning väldib sisutühje la­ lisandus veendumus oma õiguses? Ei kaalseima eksperimendina isegi klu­ hendusi. Lähtekohaks on paljuski liht­ tea. Selge on aga see, et tänapäeval me bimuusikat. Lähtekohaks oli tahe salt eneseharimise vajadus, soov tundma võime ja peame nendest vigadest õppima. mitte näha erinevaid muusikažanreid õppida uut. Teisalt ei keela keegi ka üle võtta seda suletud võimaluste ringina, vaid leida Modernism ja uudsus on aga väga positiivset, mis on postmodernismis. neis ühisosa muusikalise modernismi tihedalt seotud. Muidugi meenub Eelkõige puudutab see tolerantsi ja väärtuste maailmaga. Nagu kogesime, on siinkohal kurikuulus progressi mõiste. avatust: omadused, mida on tegelikult seda ühisosa ikka veel üllatavalt palju. Selge on see, et lineaarse ja teleoloogilise väga palju ka modernismi enda ajaloos, Tundub, et modernism ei ole muusikast hõnguga progressi mõistel rajanev meenutagem kas või Nono seoseid kusagile kadunud. Vastupidi, lähemalt ajalookäsitlus on tänaseks iganenud. Kui etnomuusikaga (Polifonica - Monodia - vaadates leiame seda palju rohkem, kui aga progressi mõtestada kvalitatiivselt Ritmica) või Stockhauseni seoseid jazziga oskame oodata, ning kohtadest, kust ning jätta kõrvale ainuõiguse pretensioon, {Kreuzspiel). me modernismi üldse otsidagi ei oleks siis võiks progressil olla siiski oma osanud. Võib-olla tähistatakse seda ainult koht ka tänapäeva kultuuris. Progressi teiste nimedega. Nagu aga juba öeldud, pole võib-olla enam vaja, küll aga nimi on kõige vähem oluline, peamine progressiivsust. on sisu. Eks ka selles sisukesksuses ole midagi modernistlikku... Modernism tänapäeval Modernism ei ole tänapäeval valitsev ideoloogia. Selle prestiiž pole aga kusagile kadunud. Kui mõelda muusikalise modernismi suurimate nimede peale pe- X&^ 9 - Boulez, Stockhausen, Pe' #vЛ> ' Nono -, kuuluvad nad ka 9 praegu uue muusika kõige

sika 3/04 31 POP JA ROCK Uuel aastal uue hooga MARGUS KIIS

Eesti Eurovisioon 2004 - ega ei võeta Joala & Radari veerandsaja aasta taguseid siis tänapäeva musta muusika peavooluks, õppust küll hitte. Kes ei usu, vaadaku "Teisikuid". mis Eestis on puhas nišivärk. Ei päästa Eelmise aasta eurovisioonivärk oli ka Hatuna Narsavidze ja Sofia Rubina Eesti jaoks omajagu raputav. Vanilla Kodukootud eurokas katsed olla tumedamad, kui nad on. Ninja tekitas peaaegu et rahvaliikumisi, Alati panevad imestama eurovissi Kunagine Maailma Tuntuim Eesti üllatuslikult võitis Eestis rockbänd, mis ponnistajad, kes ikka veel viitsivad Laulja Maarja-Liis Ilus on järsku võtnud Lätis jäi paraku 23. kohale. Pärast seda välja tulla nn ballaadidega, kus keegi omaks tee-kõik-ise-suhtumise. Ise tundus, et miski pole enam endine. kodukootud Celine Dion ketassae häält kirjutas, ise laulis, ise õmbles võib-olla Tõesti, järsku otsustati loobuda pühast teeb ja oma käsi hõljutab. Seekord sai ka kostüümi. Lihtne. Liiga lihtne laul lehmast, Jüri Piheli poolt peaaegu kümme sellega maha Raid Liiver ja primadonna see "Homme", et olla muusikaspordis aastat tagasi välja mõeldud välismaalaste rollis oli varem kantrilauljana tuntud edukas, aga hea näiteks raadiost žürii meetodist, ning usaldada Eesti au Airi Ojamets. Viimane tundis end unelauluks kuulata. kaitsja välja valimine kohalike usinate silmanähtavalt halvasti oma pikas torujas Rootslased näitasid jälle, et kui nad telefonikasutajate ülesandeks. Aga muu kleidis, mille puhul polnud tähtis, kas tahavad midagi jube läägeks teha, siis jäi muidugi samaks. Eelmise aasta omaga tal olid aluskad jalas või mitte. Eriti nad ka teevad. Henrik Sethssoni / Stig sarnane "ekspertide" seltskond valis saja arvestades, et võiduvõimalus oli nii Lindelli "I Give You a Mountain" võiks viiekümnest detsembris ETVsse avalikult teoreetiliselt kui ka praktiliselt null. osaleda konkursil "Kõige banaalsem toodud loost välja kümme paremat, mida Sama jutt käib ka stuudioomanik Fred eurolaul". Viisteist aastat tagasi ainult siis 31. jaanuaril pidulikult laiale rahvale Kriegeri kohta, kes oli seekord lagedale Eestis popp olnud Rootsi Charizma televiisorikastist näidati. tulnud asjandusega, mida võiks hea võib panna laulu poolt helistama Selgus, et midagi pole muutunud, tahtmise puhul nimetada r'n'b'ks. Ehk mõned praegused kolmekümneaastased sama vana jäma kestab edasi nagu aastaid varemgi ning asjaolu, et nüüd tuleb välismaa onude asemel meeldida maarahvale, polnud kedagi kõigutanud. Abielupaar Ithaka-Maria ja Torni Rahula kirjutatud ja Slobodan Riveri nime all kaabuga Tanel Padari abil esitatud "Surrounded" oli nagu kõik selle koosluse lood: monotoonne üheülbaline tantsukas, mille peale piiksub Maria oma häälekest. Uus lugu on tunduvalt väljakannatamatum kui eelmise aasta "What a Day", milles oli isegi grammike geniaalsust. Ja nagu aastal 2003, üritati ka nüüd laineid lüüa kahtlasi tundeid tekitava kostüümiga. Aga noh, mis sa teed, kui stilisti võim üle pea kasvab. Eelmisel aastal nii paradiisi kui ka põrgu läbi teinud Vaiko Eplik lasi seekord oma laulu "Dance" esitada hoopis noorel ja ettearvamatul Ewert Sundjal (2003. aasta "Kaks takti ette" võitja), kes on Woody Alleni moodi humoorika välimusega ja hoidis laval kramplikult mikrofonipostist kinni, nagu kardaks, et tuul ta ära viib. Ei liigutanud teda ka tüdruksoost "kitarristid" Jaroslava ja Kristina Rjabokon, kes "seksikaid Eurovisiooni eelvoorus võidutsesid Neiokõsõ võrokiilsete sõnade ja euromeelse viisiju- liigutusi" tegid. Lugu ise meenutas nii piga. kõla kui olemuse poolest hoopis Jaak FOTOD INTERNETIST

32 muusika 3/04 naisolevused, kes ei tea, kui kõvasti oli kammerlikku, akustiliste pillidega jazzi ikka "noormehi" krohvitud-värvitud enne või folgimõjutustega levimuusikat. lavale laskmist ja kui palju pidi Paadam Maian Kärmas tegi koos Ain Agana, isiklikult videosalvestust tsenseerima, et Riho Sibula ja Arvo Haasmaga LP pilti ei satuks mõni üleliigne õllekõhuke. "Tuigutuled", mis oli selle teeneka Eesti eurovissi vanad tegijad tekstimeistri ja varemgi kvaliteetlaule Priit Pajusaar ja Glen Pilvre olid jälle kirjutanud-esitanud kuulsa ajakirjaniku esindatud, nagu alati kindla peale minnes, õe debüütalbum. Nagu nimigi ütleb, kahe erineva lauluga. Zone & Cardinalsi etnomõjutustega plaat, lindistatud esitatud "Turn the Tide" oli tüüpiline "elusalt" ja Kärmase problemaatiliste euromudel, "olümpialaul tümpsuga", häälepaeltega. ainult Evelyn Samueli asendas pool Oma esimese plaadi eksitava nimega Zone'i alias Vaike Hannust. Muidugi ei "Hetk vaikust" andis välja ka Helin-Mari saanud Pajusaar lahti oma kinnisideest, Arder, kellel on isegi oma Trio (Teet Raik et riietus (või selle puudumine) määrab - kitarr, Ara Yaralyan - bass). Erinevalt peaaegu kõik. Seekord lasti Hannustil Kärmasest on Arder vana hea kodumaise nokutavate pseudomunkade ees oma popiklassika uusinterpreteerija, tehes kapuutsiga keepi langetada, et paljastada seda ikka veel nii mõnusa bossanoova minimalistlik kleit. Aga kaamerad ei jms võtmes. Võiks loota, et intelligentne kippunud Vaike siresääri kallistama! Viimastel aastatel sapiseks muutunud muusika läheb moodi ja seda hakkavad Pajusaare-Pilvre teine projekt, Aapo Raudmees alias Gunnar Graps on taas ostma ka kõik rullnoksid. Ilvese võrokiilsele tekstile ehitatud rajal tagasi. "Tii" jätkas duo teist armastust, nimelt FOTO INTERNETIST Luarvik Luarviku esimene pseudoetnot, mis belglaste versioonis ühisesinemine kunstnikena oli Riias olnud ju suhteliselt edukas. Ja Luarvik Luarvik on seni tuntud rohkem Pajusaarel on ka piisavalt mõistust, et nii stiilse fusion-händina., kuid vähesed märgata ka Tartu bussijaamas ja ilma enda kui ka teiste varasemaid kogemusi teavad, et kõik selle liikmed on aktiivsed igasuguse ihalejate klubi vahenduseta. arvesse võtta. Neiokõsõ esituses oli tegijad ka kujutava kunsti vallas. Keegi ei virutanud pöörase koreo­ natukenegi seda, mida võiks nimetada Klahvpillimängija Mihkel Kleis õpib graafiaga, ei tehtud (vähemalt teadlikult) nooruslikuks särtsuks ja mis eelmisel Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris, pulli ega nalja: tõsine värk ikka see aastal oli rahva seas nii popp olnud. trummar Andres Lõo on tunnustatud Eurovisioon. Siin kehtivad kindlad iidsed installatsioonikunstnik ja 2003. aasta 2 Quick Starti kümne aasta jooksul tõed ja millegi uue õppimine oleks lausa lõpul liitunud kompuutrimanipulaator osavasti telefoneerima-kirjutama-hääleta- rüvetus. ma treenitud ülilojaalne fännkond võiks Kiwa on juba eesti (pop)kunsti klassikuks nende lood ilma mingi probleemita alati kuulutatud. Nüüd tegid kolm filmi GG rajal tagasi, kuigi eitab esimeseks tõsta, kuid nüüd olid Kotkas- "Hukkunud Alpinisti hotell" fänni Gunnar Graps on küll osalenud kunagi Paulus-Laisaar-Hallas küll asja liiga lõdva ka ühisnäituse, mis oli avatud 2.-15. (vist kolmkümmend aastat tagasi) saates randmega võtnud. Laul "Whatever You veebruarini Tartus Y-galeriis pealkirjaga "Kaks takti ette", kuid pole vähemalt Say" ise on silmanähtavalt kiirustades "Ma olen tsitaat". ajalooannaalidesse jäävalt teinud tegemist kokku traageldatud standardtükk, sama Eurovisiooniga. Võib-olla sellepärast, tuttavalt pisike laulja Charlene ikka väga et viimased kümme aastat pole ta Välisuudised ebakindel esineja. loominguliselt kõige aktiivsem olnud. Juba paar kuud jälgivad eestlased Aga nüüd on aeg lünk täita. 2003. aasta põnevusega, kuidas hõljub Saksa Hääletamise tasuks kohtumine detsembris teatas ta uue materjaliga LP singlitabelis Vanilla Ninja teutoonkarmi iidoliga ilmumisest ja käesoleva aasta jaanuaris looga "Tough Enough". Esikümnesse Ajakirjanduslikku kõmu ja oma kindla said kõik huvilised seda ka raha eest osta, päris ei küünita, aga ega teised kümned võitja staatust üritasid kõige rohkem pealegi alustas GG oma bändiga Eesti palju halvemad ole. Kahjuks näitas punnitada produtsendid Timo Vendt ja tuuri. Tegemist on veidi piinlikult 1980- kodumaine teleesinemine, et kitarrimäng Lauri Laubre koos teismelise lauljatari ndate šnitiga hard-rock'iplaadiga., kuid siiski pole püksidel käppa saadud. Kerli Kõivuga. Nende "Beautiful Inside" uued lood on kas suurepärased, väga Kindlasti oskavad "keeltega puust on oskamatult räme rockilik tükk, mis head või head. Viimastel aastatel sapiseks kirvest" vibutada matšod mehed kambast meenutab veidi saksa pseudogrunget, muutunud Raudmees pani oma plaadile Manatark, mis üle-euroopalise haardega peale selle faktori ei jää loost küll nimeks "Rajalt maas" (varem tahtis metallifirma Metal Age Productions sildi midagi meelde. Et meelitada inimesi panna "Kloun"). all andis välja väga tigeda helikandja Kõivu poolt hääletama, lubas mingi "Chaos Engine". Eestlaste kurikuulus müstiline "vännklaab" tublimatele kohanemisvõime ja mehemeel pole Noored neiud teevad HH-d kohtumisi Kõivuga. Noh, lohutuseks kusagile kadunud! Hedvig Hansoni mõju nakkab vaikselt. mitte nii agaratele: Kõivu võib piisava "Järjest enamad" noored neiud tähelepanuvõime korral üsna sageli on hakanud tegema intelligentset,

muusika 3/04 33 JUBILATE! Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 80 Entusiasmist sündinud muuseum

ALO PÕLDMÄE 22. märtsil täitub 80 aastat päevast, mil Muuseumi, Tori muuseumi ja Eesti Tallinn-Haapsalu Rahukogu istungil Muuseumiühingu asutajaid. kinnitati Peeter Süda Mälestuse Jääd­ vustamise Ühingu põhikiri, millega sai Koik algas Peeter Süda alguse institutsioon, mis täna kannab ni­ kasinast varandusest me Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Miks tekkis muuseumi algatusrühm Kuidas ühe muuseumi alguse lugu just Peeter Süda maise vara ümber? Üks kulges, sellest järgnevalt. põhjus oli kindlasti see, et Saaremaal Pole kuigi tavaline, et muuseum saab sündinud Südal ei olnud perekonda, alguse konkreetse isiku maisest varast. Kuid lähemad sugulased elasid kaugel ja üks selline inimene oli organist ja helilooja nii kippus vara saatuse hoolde jääma. Peeter Süda (1883-1920). Õnnelikul Samas oli Südal ustavaid sõpru, tegut­ kombel oli Südal üks truu sõber, kes võttis sejaid erinevatel elualadel, alates he­ pärast tema surma oma südameasjaks heli­ liloojaist, lauljaist, pillimeestest, pilli- looja mälestuse jäädvustamise. See mees meistreist ja lõpetades koolijuhatajate, oli August Pulst (1889-1977), kes eesti ajalehekorrektorite ja kellasseppadega. kunstiringkondadele on tuttav kui maali­ Sõprade ringis oli inimesi sünnikohast ja teatrikunstnik. Sellealase hariduse sai Lümandalt ja Kihelkonnast Saaremaal, Pulst Riia kunstikoolis. Töötades 1915- Peterburi õpingute aegseid muusikuid 1917 Estonia teatri dekoraatorina, tutvus ja mittemuusikuid nn kurgiklubist (see ta Südaga, kui too käis teatrikulisside ta­ seltskond sai nime koolijuhataja Hilda gant etendusi jälgimas. (Süda oli Estonia Rahamägi rikkaliku kurgisaagi järgi). August Pulsti soov Peeter Süda tulevaste majas oma inimene, sest esines seal kont­ Neid kõiki vapustas sügavalt Süda põlvede jaoks jäädvustada ilmnes juba serdisaalis orelikontsertidega.) 1919. Süda eluajal. Nii ongi tema korter Ahju varane ja ootamatu surm (Süda suri 37- aastal oli Süda korterihädas ja palus tänaval muutunud skulptori "ateljeeks". aastaselt). Küllap seetõttu reageeritigi Pulsti Pulstilt mõneks päevaks öömaja, kuna oli üleskutsele Süda mälestuse jäädvustamiseks eelmise üürikorteri just väga ruttu ja aktiivselt. Süda üles öelnud. Tuba Pulsti surmapäeval, 3. augustil kahetoalises korteris Ahju 1920, kutsus Pulst oma Ahju tänav 2-2 osutus Südale tänava korterisse rühma igati sobivaks ja sinna jäi Süda lähemaid sõpru. Tulid ta elama kuni surmani. Mart Saar, Cyrillus Kreek, Eriline, lausa hinda­ Leenart Neumann ja Anton matu roll oli Pulstil Kasemets. Võeti arvele kui museoloogil - Süda loominguline pärand mitme Eesti muuseumi ja tema maine vara, ning asutajal. "Mitte tasu, selle sündmusega loodigi vaid armastus asja Peeter Süda mälestuse vastu peab meid taga jäädvustamise ajutine kihutama" - selline oli toimkond. Siit hakkas Pulsti kreedo. Ta asutas hargnema üks huvitav pea­ Eesti Rahva Muuseumi tükk eesti muusikaloos. Tallinna osakonna, Süda noodi- ja millest sai alguse Eesti raamatukogu korraldamise Kunstimuuseum, oli võttis enda peale Mart Saar, Eesti Vabaõhumuuseumi Just niimoodi, pill pilli haaval, hobuvankril ja August Pulsti (paremalt kes tegi seda tööd suurima rajamise mõtte algataja, esimene) valvsa pilgu all, koguti tulevasse muusikamuuseumi eestlaste hoolega. Süda kogusse kutsudes 1925 kokku muusikalist minevikku. Foto aastast 1933. kuulus hulgaliselt orelinoote, Vabaõhumuuseumi orkestripartituure, Ühingu. Veel oli ta FOTOD TMMI ARHIIVIST muusikaraamatuid Eesti Vabadussõja - kokku 680

34 muusika 3/04 ühikut, mis moodustavad praegu küll vaid 35 ruutmeetrit, ometi oli see olid aga visad ja raha saamiseks hakati TMMis Süda personaalkogu. soodne kas või omaette sissekäigu tõttu. Pulsti ettepanekul korraldama üle-eestilisi Helilooja materjalid paigutati Kad­ 16. septembriks 1933 koliti uude ruumi rahvamuusikute ringreise. Need kujunesid rioru lossi Tallinna Eesti Rahva Muu­ ja Muusikamuuseumi Ühingu aadressiks suurejoonelisteks juhtivate rahvamuusikute seumi juurde ning tema tuba avati seal sai tänagi tuttav Müürivahe tänav 12. ja mitmekesiste kavadega esinemisteks. külastajaile 1921. aastal (see oli lah­ Eeskavad sisaldasid rahvamuusikat, - ti iga päev kella 12-st 20-nü). Samal Muusikamuuseumi avamine kombeid ja -mänge. Esinesid nä vanad aastal ostis Pulst Süda sugulastelt heli­ Algas kibekiire Assauwe torni üm- kui ka noored rahvapillimehed ja loojale kuulunud kohaliku meistri Vol­ berseadmine ja -ehitamine Muu­ laulunaised. Kontserdid õnnestusid demar Freimani 1884 valmistatud ko- sikamuuseumi näituse avamiseks. nii hästi, et pärast kolmandat ringreisi duoreli-positiivi. Sellest pillist sai Muu­ August Pulst ja tema sõbrad võtsid oli koos kasum, millega saadigi avada sikamuuseumi püsiekspositsiooni esi­ Muusikamuuseumi asutamise üheks Muusikamuuseum. Raha jätkus muuseumi mene eksponaat ja see on TMMis põhikapitaliks ammendamatu varanduse - ülalpidamiseks veel terveks aastaks. mängukorras ja aukohal tänaseni. eesti rahvamuusika. Nende teha tahtmise August Pulst on kirjutanud oma Peagi algatas ajutine toimkond Süda vaimustus peegeldub kas või järgnevas mälestustes: "Kui üteldakse, et eesti rahvas hauamonumendi jaoks raha kogumise Pulsti arutelus tema käsikirjalises on ennast vabaks laulnud, siis on õige ka aktsiooni. Kuna seda sai teha vaid ju­ mälestusteraamatus "Mälestusi ütelda - muusikamuuseumi uksed on lahti riidiliselt registreeritud ühendus, loo­ muusika alalt": "Muusikal meie rahva laulnud ja mänginud meie rahvalaulikud ja digi 22. märtsil 1924 Peeter Süda olemasolus ja alalhoius on olnud pillimehed. See au neile ka jääb tõeliselt!" Mälestuse Jäädvustamise Ühing. rasketel katsumuse aastatel hindamatu Muusikamuuseumi pidulik avamine osatähtsus. Meie suurejoonelistest toimus 1. märtsil 1934. Avasõnad ütles Ruumide otsingud üldlaulupidudest ammutati uut, Muuseumi Ühingu esimees Johannes Nii nagu kogu TMMi ajaloo jooksul, nii raugematut jõudu, äratust ärkamiseks, Helila, avakõne pidas professor Juhan olid ka PSMJÜ tegevuse algul põhimureks ikkest vabastamiseks! Õigusega Aavik, muuseumi ekspositsiooni avas ruumid, õigemini ruumipuudus. öeldakse: "Meie rahvas on end vabaks haridusministeeriumi teaduse ja kunsti Kadrioru lossis oli Süda tuba külas­ laulnud!" [—] Meie rahvaloomingus, osakonna direktor G. Ney, kes rõhutas tajaile avatud 1926. aastani. 1929. aastaks rahvakunstis ja kunstides üldse on muusikakultuuri koondamise vajalikkust saavutati Tallinna konservatooriumiga muusikal seega esikoht. Juba sellega ühe katuse alla. Seejärel andis hr Ney kokkulepe, et Süda pärand võib varju on muusikaalase muuseumi asutamine muuseumile üle suure paki Aleksander leida konservatooriumi ruumides, küllaldasel määral põhjendatud. Thomsoni, Rudolf Tobiase, Karl August ühes keldrikorruse harjutusklassis. Sa­ Me võime seda isegi kategooriliseks Hermanni ja teiste heliloojate käsikirju. mal aastal võeti ühingu juhatuses vas­ paratamatuseks nimetada." Avamist kaunistasid oma esinemisega tu oluline põhikirjaline muudatus, et Nagu igal uuel asjal, nii olid ka rahvalaulikud ja pillimehed, teiste ühingu ülesandeks on kõikide eesti he­ Muusikamuuseumil oma vastased ja hulgas kuulus laulik Anne Vabarna liloojate mälestuse jäädvustamine. kõhklejad. Kui 1932. aastal pöörduti Setumaalt ning pillimees Peeter Piilpärk Pulsti visal pealekäimisel otsustati, et muuseumile rahalise toetuse saamiseks Jõelähtmest, kes esines hiiu kandlel, sellise materjali säilitamiskohaks tu­ riigivanema poole, saadi haridus- vilepillil, parmupillil ja sikusarvel. leb asutada muusikamuuseum! ja sotsiaalminister J. Hünersonilt Avaaktusel osales ligi 50 helikunstnikku, 1931. aastal moodustatigi Muusika­ vastus, et sellist asutust pole vaja, muusikasõpra ja ametiasutuste esindajat. muuseumi Ühing, mille lõppeesmärgiks sai sest Tartus Eesti Rahva Muuseumis Muuseumikogud jagunesid avamise muusikamuuseumi avamine. 1933. aasta on juba rahvapillid ja Rahvaluule momendil viieks osaks: eesti rahvapillid, sügiseks oli selge, et konservatoorium Arhiivis rahvaviisid, ministeeriumi muud muusikainstrumendid, laulikute ja loovutab Muusikamuuseumi Ühingule osa käsutuses on vanemate heliloojate ja pillimeeste mälestuskogud, laulupidude Tallinna linnamüüri kindlusest Assauwe Helikunsti Sihtkapitalil nooremate ja laulukooride materjalid. Siia lisandus tornis. Seni oli seal asunud professor Artur heliloojate käsikirjad. Uue muuseumi muusikaarhiiv, mis sisaldas materjali 160 Kapi kompositsiooniklass. Oreliprofessor ellukutsumine riigi toetusel viiks ainult isiku kohta (heliloojad, interpreedid, August Topman arvas, et kui "muuseum "ühelaadilise töö killustamisele". rahvalaulikud-pillimehed), kokku 240 torni läheb, siis on ta aasta pärast oma Vastuväiteid tuli mitmest salvest. mappi. Sellest sai alguse ka tänane mahukas kogudega läbi". Siin mõtles Topman torni Neist värvikamaid: "Mida on muusikast eesti heliloojate käsikirjade arhiiv. võimalikku kõrget niiskusprotsenti, mis muuseumi panna? Muusika on kõrvale, Muusikamuuseum sai tegutseda mõjuks kogudele halvasti. See kartus mitte silmale!" Või: "Mis rahvapillid seitse aastat. Aastal 1941 toimus oli aga asjatu. Artur Kapp oli algul väga meil ka on! Pane kõik ühte laualaekasse! reorganiseerimine, juurde moodustati solvunud, et tema klassiruum ära võeti, Ja meie rahvaviisid - setust saadik teatriosakond oma arhiiviga ja asutus sai kuid kui selgus, et uus klass on kuivas üks joru puha!" Olgu öeldud, et need nimeks Teatri- ja Muusikamuuseum. ja valges kohas, jäi ta rahule ning olevat väljendid ei pärine eemalseisjailt, vaid Muuseumi loojate, eriti August Pulsti kinnitanud, et Assauwe torn meeldis just asja otsustamises olulistelt isikutelt. eriline missioonitunne ja entusiasm on talle paksude müüride tõttu ja et sinna Nagu võib arvata, sellise suhtumisega kandunud edasi läbi aastakümnete, läbi ei ulatunud segavad kõrvalhelid. Muusikamuuseumi asutamiseks riigilt erinevate aegade ja olude ning olnud Põrandapinda oli Assauwe tornis raha ei saadudki. Ühingu juhatuse mehed ikka ja alati muuseumitöö alustala.

muusika 3/04 35 LIBER Ooper kui teater Krist< 3st "Ooper Tallinnas 19. sai andi] LEA TORMIS 9 Kristel Pappel. paralleelide kohta. Eriti hinnatav on nendega toimunust ning teatritegemise Ooper Tallinnas Ooper Tallinnas 19. 19. «aiandi] aga autori püüd vaadata "faktide taha", rahastamisest loovad pildi elu- ja sajandil. Väitekiri näha oma uurimisainest mitte kuiva kultuurivõrgustikust, kontekstist, muusikaajaloost. Eesti faktijadana, vaid elava protsessina. Jäädes millesse Tallinna Teater (aastast 1860 Muusikaakadeemia tasakaalukaks ja objektiivsuspüüdeliseks, Tallinna Linnateater) orgaaniliselt Väitekirjad 1. Tallinn, suudab ta väheste säilinud kirjelduste kuulus. (Varasemast teatritegevusest 2003. 282 lk. ja ikonograafiliste materjalide põhjal Tallinnas ja ooperilavastustest 18. tekitada lugejas nägeliku kujutluse tollasest sajandi lõpul on juttu Kristel Pappeli õib-olla pole akadeemilise teatriõhustikust, hoonete sisepildist, 1996. aastal ilmunud magistritöös.) uurimuse kohta sobiv öelda, et esinejate ja publiku olemistingimustest Tänu "saksa täpsusele" ja läbi keeruliste Vlugesin seda kui põnevusromaani, ning nende muutumisest ajas. Isegi aegade arhiivides ja raamatukogudes säilinud aga just nii see Kristel Pappeli dok­ sellest, milline võis laval välja näha materjalile (teatrikuulutused, inventari- toriväitekirja puhul oli. Põhjus on ilmselt mõni konkreetne ooperiesitus, kuigi just nimestikud, andmed trupi vahelduvate selles, et siinkirjutaja pole muusika-, vaid selle kohta on imevähe jälgi jäänud. koosseisude, teatri- ja muusikadirektorite, teatriajaloolane. Töö puhtmuusikaloolist Lugeja võib põnevusega jälgida, kapellmeistrite jt kohta) on autor saanud poolt hinnaku minust pädevamad. kuidas autor loob kild killu haaval koostada usaldusväärse andmestiku Aga ooperi etendamine on teater! kokku kogutud materjalist kõneka Tallinnas esinenud saksa teatritegijatest ja Ja lähtudes hiljemalt eelmise sajandi ja usaldusväärse kogumulje. Ei ole teatri ooperirepertuaarist läbi teisel poolel üldiselt omaks võetud kerge lähtuda lavastusest kui teatri­ 19. sajandi. Saame ettekujutuse näitlejate teadusliku uurimise metoodikast, ei loo põhisündmusest, sest selle "uuri­ päritolust ja sotsiaalsest staatusest, nende tähenda ooperi uurimine tänapäeval misobjekti" umbkaudsekski taastamiseks liikumisest teatrite vahel, näitlejate ja enam pelgalt muusikateose vaatlemist, on nii vähe ehitusmaterjali säilinud: ei lauljate kutsealasest ettevalmistusest. lahus teatriinstitutsioonide tegevusest. fotosid ega jooniseid osatäitjatest või Sellestki, et kui algusaegadel oli tegemist (Ka sõnateatri ajalugu kippus pikka aega lavapildist, rääkimata lavalahenduse peamiselt näitlejate-lauljatega, kes esinesid keskenduma peamiselt näitekirjanduse tutvustusest kavalehel või täpsemast nii sõna- kui ka muusikalavastustes, ajaloole koos üksikute legendaarsete kirjeldusest mõnes arvustuses. Autor on siis ooperirepertuaari ja -partiide näitlejaisiksuste esile tõstmisega. Kuigi läbi vaadanud säilinud, režiimärkmetega keerukamaks muutudes tekkis teatri siin jõuti teatriprotsessi kui terviku tekstiraamatud, klaviire ja palju teisi, kas sees eraldi ooperitrupp puhtlaulualase vaatlemiseni siiski varem, eeskätt tänu nn või kaudseid abimaterjale, luues paralleele ettevalmistusega solistidest. lavastajateatri esiletõusule 19. sajandil.) Euroopa, eriti aga Saksa ooperilavastuste Teatriuurijale on eriti huvitavad Metoodiliselt on Kristel Pappel tolleaegse praktikaga. Igaüks, kes on peatükid, mis räägivad näitleja argipäevast, lähtunud viimase aja saksa ning anglo- teatriajaloo uurimisega vähegi tegelnud, tööpõhimõtetest ja teatri sisekorrast, ameerika ooperiuurimustest, mis peavad teab, et selline töö nõuab peale huvi ja kostüümidest ning lavakujundusest ja - väga oluliseks repertuaari vaatlemist põhjalikkuse ka head intuitsiooni ja õnne. valgustusest. Ooperi põhirepertuaari kõrvuti käsitletava ajajärgu teatripraktika Võiks võrrelda isegi detektiivivaistuga! analüüsimisel ja püsiva repertuaarikaanoni ja -korraldusega. See toob kaasa ka Loomulikult ei saa teatriajaloo kujunemise iseloomustamisel on lähtu­ tähelepanu üldisemale, sh sotsiaalsele puhul, kus põhiobjekt (erinevalt muu­ tud 19. sajandi saksa, prantsuse ja kontekstile ja publikupoolsete vastuvõtule. sika-, kirjandus- või kunstiloost) ju itaalia ooperižanritest. Aga põnevaim (Põhjalikumad retseptsiooniuuringud ei säili, kunagi rääkida olnu otsesest on vahest see osa, mis on õnnestunud on materjali ulatuse tõttu edaspidiseks rekonstrueerimisest, isegi kui oleks välja uurida ja koondada mahukasse jäänud.) Autor on põhjalikult ja täp­ järel rohkesti kirjeldusi või pilte. peatükki "Esituspraktika": teoste selt läbi uurinud tohutu hulga allik­ Tähtis on tabada teatri tähtsust, kohta kohandamine trupile ja teatri või­ materjali nii kodu- kui ka välismaal ja tähendust omas ajas ning Euroopa malustele, prooviprotsessi iseloom, ning on ilmselt tuttav suurema osaga teatriloos laiemalt. Ja minu meelest lauljate näitlemisülesanded ja liikumine praegu kättesaadavast faktoloogiast on Kristel Pappel selleks õige palju ära laval. Samuti lavaruumi kasutamine, 19. sajandi Tallinna (baltisaksa) Teatri teinud. Napid, aga sisukad peatükid 19. mis muutus Euroopa teatrites vabamaks ooperitegevuse kohta, samuti selle sajandi Tallinnast, elanike struktuurist Pariisi külastanud Inglise Shakespeare'i- kohaliku konteksti, välismõjude ja - ja kultuurihuvidest, teatrihoonetest ja trupi (1827) ja ka tärkava romantilise

36 muusika 3/04 teatrisuuna põhimõtete mõjul. Autor Uurimuse aines on piiritletud küll kuid see ei takista väärtustamast bal­ väidab, et need mõjud jõudsid hiljemalt Tallinnas toimunud ooperilavastustega, tisaksa kultuuri traditsiooni mei­ 1840. aastatel ka Tallinna Teatrisse ja et kuid siin peegeldub ka üldisem teatri- legi olulist osa siinmail. mõistet "lavastus" hakati saksa lavadel, ja kultuuripilt. Jääb ainult loota, et kas Pole mõtet häbeneda, et euroopaliku sh Tallinnas kasutama 19. sajandi teisel Kristel Pappel ise või keegi teine seostab teatri n-ö mudel on meil (ja üsna laialt poolel. Endiselt valdava staatilisuse antud uurimuse toel Tallinna Teatri ka kogu lähiregioonis Põhjamaadest kõrval suurenes ooperiesitustes siis ka ooperipooluse paralleelselt toiminud sõna­ Kesk-Euroopani) üle võetud saksa kul­ visuaalse elemendi osatähtsus. Tallinna ja hilisema operetiosaga, et selle teatri tuuriruumist, kuhu kuulus ka 19. sa­ Teatris oli lavastajal 19. sajandi algul terviktähendus täiesti esile tuleks. Ei saa jandi Tallinna Teater (oma endise täht­ peamiselt distsipliini hoidja ja liikumise ju salata, et peale iseseisva väärtuse "on suse kaotanuna toimis viimane enam­ koordineerija roll. Sajandi lõpuks oli selle teatri roll eestlaste kultuuri arengu vähem 1939. aastani). See paljužanrilise suurenenud ka lavastaja töö kunstiline seisukohalt samuti möödapääsmatult repertuaariteatri mudel on meil kohane­ tähtsus, piirdudes autori sõnul suurema oluline", nagu autor õigusega väidab. nud, aja jooksul omaseks, omanäoliseks ja tähelepanuga "tegelaste grupeerimisele, Pealegi on eestlastest teatritegijate otsene otstarbekaks saanud. Hoolimata ajutistest "seadmisele" laval". Euroopa sõnateatris osalemine kõnealuse teatri töös teada, kriisidest, loomulikest muutustest, stag- samal ajal esile tõusnud lavastaja kui ehkki põhjalikult uurimata asjaolu. Nagu natsiooniohust ja vajalikest uuendustest, sisulis-kunstilise tervikkontseptsiooni ka eesti publiku võimalik osatähtsus, on selliste repertuaariteatrite süsteem looja mõiste vähemalt Tallinna eriti sajandi lõpukümnendeil. alusstruktuurina vastu pidanud kõik ooperisse veel ei jõudnud. Eesti oma, rohkem või vähem vahelduvad riigikorrad ja senised võõr­ Kristel Pappeli akadeemiliselt asjaarmastajalik teater tekkis ja arenes võimud. "Vanemuises" isegi kõigi- täpse ja analüütilise, samas ladusa kutselisuseni alates 1870. aastatest žanrite-teatrina, vähemalt seni. (Mis ning huviga loetava jutustuse taga on paralleelselt Tallinna Teatriga. loomulikult ei välista uute paralleelsete ülisuur töö. Autor suudab põhjendada, Ärkamisaeg tõi ajaloolise parata­ teatrikorraldusmudelite lisandumist.) et kitsamatele võimalustele vaatamata matusena ka teatud kultuurikatkestuse. Neidki mõtteid äratas Kristel Pappeli kajastuvad Tallinna Teatris kõik Oma folkloorse pärimustraditsiooni ajaloouurimus, millele tahaks loota jätku. tolleaegse Euroopa ooperiteatri teatrimänguliste elementide uurimiseni, Soovitan raamatut nii erialainimestele põhilised suundumused ja probleemid väärtustamiseni ja kutselisel laval kui ka igale kultuurihuvilisele. ning üldse püsiteatrite struktuuri ja kasutamiseni jõudsime ringiga hoopis korraldusliku süsteemi kujunemine. hiljem. Seda võib tagantjärele kahetseda,

Reedel, 9. aprillil kell 14.55 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus к^ЯВ шr ^ bis Esinevad: Com Consonant e Collegium Consonance Helen Lokuta Koormeister: Heli Jürgenson Dirigent: Lehari Kuustel

Kavas: P. Rips Stabat Mater (esiettekanne) J. Sibelius Valse Triste С1Л T. Albinioni Adagio Sissepääs tasuta ^ 1 J www. sonico.ee as Mw m

muusika 3/04 37 MELOMAAN värskelt ja dünaamiliselt. ei tundunud solistide valik Pillid (trumm, parmupill, Mida ühist võib olla kahel mulle eriti õnnestunud. torupill, hiiu kannel, iiri vile, teosel pealkirjadega (hinge) Lepo Sumera teostes vihmapill) kõlavad maitseka "Lahkumisele" (Galina "Pantomiim" ning "Dracula ja vaoshoitusega ning lugudes, Grigorjeva) ning "Dracula ja Zombie laps" loovad keskaegse kuhu nad on kaasatud, on Zombie laps" (Lepo Sumera)? atmosfääri karakteersed pillid ja nende ülesanne olla toetavas, Võimalikud vastused: a) ehk improvisatsiooniline modaalne mitte juhtivas funktsioonis. on ka Dracula ja Zombie kõlapilt. Tantsuline, kohati Laul ja eelkõige eesti keel on lapsel hing, mis kunagi lahkub; lausa ohjeldamatu "Pantomiim" kogu kääksutajate muusika b) Grigorjeva on Sumera tõstab tuju, kriiskavate viiulite ja ka käesoleva plaadi tuum. õpilane; c) mõlemad teosed ja vilede pealtükkiv meloodia Tegemist on nelja filoloogi- on loodud ansamblile Hortus sööbib surmani mällu. Huvitav Ühtelaulmine. Laudaukse taustaga lauljaga ja nende Musicus, kelle tavapäraselt on plokkflöödijazz teose Kääksutajad. laulmine on mulle nauditav heas esituses need käesoleval alguses ja lõpus. Täpselt MTÜ Karud ja Kotkas, 2003 mitmel põhjusel. Nad lasevad plaadil ka kõlavad. vastupidi mõjus aga "Dracula nimelt regilaulu rütmi rahulikult Tegemist on Eesti ja Zombie laps", jättes hinge Laudaukse Kääksuta] ate juhtida laulu sõnadel ja eesti Raadio välja antava sarja inetu, karjuva üksildustunde. eelmise aasta lõpuks valminud keele loogikal, samas ei kao "Eesti heliloojad" kolmanda Väga piltlik, vahel ehk CD on küll ansambli esimene kontakt laulu tähenduse ja plaadiga (mis ilmumise liigagi piltlik lugu ei soosi helikandja, kuid salvestatud nende endi loomingulisusega. järjekorralt on küll neljas, sest positiivseid mõtteid. Olukorra materjal on kõike muud kui Laulud on kogutud mitmest "Eesti heliloojad" IV ilmus päästavad vaid kõrvaklapid, uus või äsja sätitu. Kairi Leivo, Eestimaa nurgast, kuigi enamik juba peaaegu aasta tagasi), mis tuletavad õigel ajal Evelyn Rosenbergi, Maria nendest on helikandjale jõud­ millel kõlavad teosed on meelde, et sa ei ela siiski selles Laatspera ja Katrin Laidre nud Lõuna-Eestist. Palad täielikus vastavuses Hortus meeleheitlikus ja groteskses kooslaulmine ei ole paljudele räägivad kokkusaamisest, Musicuse vaimu ja stiiliga. reaalsuses, mis kõlaritest enam sugugi tundmatu. koosolemisest, pidudest, kaas­ Peale Hortuse teevad plaadil kostab. Sellest hoolimata on Laudaukse Kääksutajad on lase otsimisest, aga ka veidi kaasa ka sopran Tui Hirv teos mulle väga meeltmööda. viimasel ajal oma muusikat süngematest olukordadest, ja metsosopran Iris Oja. Plaadi lõpetab Grigorjeva aina tihedamini lavalaudatelt näiteks üksiolemisest, maha- Plaadi avateos on "Lahkumisele" ("Na izhod"), kuulajateni paisanud. Samas jätmisest/-jäämisest ja suht­ Galina Grigorjeva neljast mille tekstid on võetud on tunda, et nende orgaaniline lemisest loodusega (Tuule-, eripalgelisest osast koosnev "Kaanonist meie Issandale kooslaul ei ole sündinud ainult Undi-, Vihma- ja Rongaloits). "Con misterio". Esimeses Jeesusele Kristusele ja harjutades või proovides, Ma arvan, et "Uhtelaulmisest" osas "Mana" viis mind pisut puhtamale Jumalaemale vaid pigem koos olles - ühte võib saada väärt teeviit segadusse Velimir Hlebnikovi õigeusu inimeste hinge lauldes. Võib-olla fakt, et südamlikku ja selgesilmsesse absurdse sümbolistliku luule ja lahkumise tunnil"; siin kõlab koosseis oli enne esimese regilaulu maailma. Õige gregoriaanlikult sügavmõttelise loo ansambliversioon. Teosel plaadi välja andmist juba regilaulmine kisub kuulajad muusika kombinatsioon. on üsna liturgiline kõla, kohtab pikka aega tegutsenud, teebki kaasa ja peabki kiskuma. Kääks! Ilmselt on selles koosluses tuttavaid ja traditsiooniliselt kääksutajate "konserveeritud" Sofia Joons kogu teose point, kuid ilusaid õigeusu vaimuliku laulud veenvaks - igatahes on mind isiklikult ei paelunud muusika kooskõlasid, isegi kauaaegsest ühesüürgamisest traditsiooniliselt kõlaval viisil tämbrid on ootuspärased. tulenev võlu kohe kindlasti EESTI HELILOOJAD lauldud häälikuühendid, nagu Kahtlemata häälestab see üks nende tugevamaid külgi. ESTONIAN COMPOSERS (III) "gzi-gzi-gze-ei" jms. Vaevalt kuulaja millegi kõrgema Kääksutajad laulavad suudab selline sürrealistlik tunnetamisele, mille peamiselt regilaule, mis ikoon tunduda usklikule sama järele tunnevad inimesed nende endi sõnul on aastatega südamlik ja õnnistav nagu praegusel, kõikidest aegadest südamete külge kasvanud. kaanonite järgi kirjutatu. ühel ilmalikemal ajal üha Vanadele lauludele on nad Teisalt aga pole vist kuigi lihtne sagedamini igatsust. lisanud "oma tujud ja mõnud", prtus tuua vaimuliku alatooniga Nii tundubki see ka ilusad hääled ja seaded. Kord lusicus teosesse midagi uudset, nii et nüüdisaegse heliloominguga on hääled põimunud kaanonis, see kuulajas ikka religioosseid plaat pilguna minevikku. teinekord liiguvad paralleelselt tundeid tekitaks. Kogu plaadi Kindlasti tasub seda kuulata ja kohati on mõlemad üheks nauditavamaks hetkeks kaemuslikus meeleolus, põhimõtted korraga kasutusel. oli salvestuse ajal vaid 18- mil maailmavalu liigutab Teisisõnu on kääksutajate Eesti heliloojad / Estonian aastase koolitüdruku Tui Hirve rohkem kui enda ego. ühtelaulmine üsna ettearvamatu Composers (III). Hortus Musicus, Andres Mustonen. liigutav vokaal tsükli teises Aleksandra Dolgopolova ning mõjub sellisena osas "Hällilaul", üldiselt aga Eesti Raadio ERCD 045

38 muusika 3/04 kõrva, ent pisut kaamoslikumat salvestatud plaadi "Casa" lähedasi, isiklikke asju. Ta on ja mõtlikumat tooni on siin esitlustuuri lõppemist. Albumi pihtimuslik ja pihtimine pole samuti ("Aardekamber", üheteistkümnest loost seitse lihtne. Usaldusavaldused on "Vajuv vesi", ""Matilda" on Antonio Carlos Jobimi aga rüütatud kord tantsuliselt hukk", "Arabella vangis"), sulest, nende seas hitid nagu nobedatesse, kord unistavalt ka põnevaid tämbriotsinguid "Desafinado", "Chega de aeglastesse džässirütmidesse. siin-seal. Üsna lõpu eel ilmub Saudade" ja "Insensatez", aga Ammune soov sooloplaati eikusagilt isegi bossanoova ka mõnevõrra vähem tuntud teha ei andnud rahu enne, kui ("Mirko laul"). Ootamatu, ent lood nagu "Samba do Aviäo", realiseerus. Plaadil on tugev humoorikas pööre. Arabella- "Sabiä" ja "Fotografia". seos Eestiga. Eesti on Kristjan bändi moodustavad Mart Iseenesest pole muusikute Randalu lapsepõlvemaa. Soo, Jaak Lutsoja, Eve Pütsep, lähenemises esimese laine Noor džässpianist rajab Rivo Laasi, Tanel Ruben, Ahti bossale midagi revolutsioonilist, endale teed maailma, kuid Arabella ja Taaniel. Peeter Bachblum ja Ardo R. Varres, hoopis vastupidi. Mis teeb kuskil hingesopis on tal võlg, Raudsepp, Toomas lisaks näitlejatest osatäitjad, plaadi erakordseks, on ühel vajadus või teadmine. Suuman, Ardo R. Varres. kes Riina Roose juhendamisel korral tuhandest tekkiv Eesti edenedes on Rakvere Teater RT 02 väga karakteerselt laulavad. äratundmine, et ansamblikeemia isamaalisus, aatelisus MirjamTally komponendid on täpselt tagaplaanile jäänud, see tundub Pole päris igapäevane, et üks õiged ja kõik kõlab kokku kui juba kui sentimentaalsus, noortenäidend live'ina plaadile valatult, peenelt nagu parim milleks ei jätku jõudu. jõuab, originaalmuusikaga kammermuusika. Jobimi "Confidance'i" kuulates kerkis ja puha. Seegi suur panus, kauaaegse partneri Jaques eestlaseks olemine taas esile. et n-ö noorte kategoorias Morelenbaumi tõlgendused on Originaalpalade "Confidance'i", üldse midagi ilmub, sest see nõtkemad kui suur osa Jobimi "Allegro assai" ja "Con celeritä" valdkond pole uutest taiestest enese salvestusi: Jobim oli hulgas on plaadil töötlused just liiga üle küllastunud, olgu maitsekas pianist ja loomulikult Elleri "Kodumaisest viisist" ja siis kirjanduses, multifilmina geniaalne helilooja, kuid paljud Valgre "Saaremaa valsist". Need vm. Seda enam, et aluseks tema USA easy listening-turule on palju kuuldud lood, mille on Aino Perviku tuntud orienteeritud plaadid olid liiga uude töötlemisse võiks kas või lugu, mida mõnus jälgida. paksu suhkruvaaba all (vaevalt eelarvamusega suhtuda, aga viis, Tuttava story tõlgendus et Jobimi enda valikul). "A kuidas neid esitatakse veenab, pakubki enim elamusi. Day in New York" seevastu on et eelarvamustega vaid kaotad. Draamakunsti põhjani tundva akustilise, loomulikult hingava Plaadi kaastekst algab Ardo R. Varrese muusika on A Day in New York. muusika musternäide. Kui te ootamatu tõdemusega: Kristjan populaarses noortepärases Morelenbaum2/Sakamoto. arvate, et olete Jobimi juba Randalu ei ole džässmuusik. võtmes, viidetega jazzile ja Sony Classical SK80018 piisavalt kuulnud, kuulake Ega vist olegi, kui selleks popmuusikale, sämplergi kindlasti seda plaati. Ilus, pidada kitsast kastikuuluvust. figureerib pillide arsenalis, Kui mäletate 1997. aasta ütlemata ilus muusika. Ta ammutab endasse laiemalt eriti ilmekalt palas "Hassani Jazzkaarelt ansambli Jobim- Joosep Sang alalt, töötleb, muundab, pardaletulek". Viidatakse ka Morelenbaum Quintet loob. Kuju saanud muusikat muusika süvasuundadele, esinemist, kujutate hästi ette kuulates ei saa märkamata jätta kuigi millegi nimetamine ka selle ansambli vaatenurka klassikalisel klaverikoolitusel "süvaks" tundub siin kohatu. bossa nova'le. Tšellist Jaques põhinevat tundlikku ja täpset Pisut raunoremmelikku Morelenbaum ja lauljatar RANDALU instrumendivaldamist. kõlavälja-mõtlemist kuuleb Paula Morelenbaum on Plaadinägu vaatab elektroonikaga palades endiselt ansamblis, Paulo ja sinisilmselt (õigemini ("Arabella vangis", "Tina Daniel Jobimi asemel on grupi < > küll pruunisilmselt, kuigi aarded"). Põnevaid tulemusi tuumikusse liidetud Ryuichi sinine on valdav), veenab annab elektroonika ja "elavate Sakamoto, kes ei esine siin kui parimasse uskuma. pillide" ühendamine. Laulud klassika-crossover'i superstaar, la Remmel on kirjutatud justkui "varrukast vaid taandub oma ülimaitseka confidance võetud" meloodiaandega, klaverimänguga väga näib, nagu voolanuks viisid diskreetsesse saaterolli. Lisaks noodipaberile kergelt neile kolmele teevad kaasa Confidance. Kristjan ja loomulikult. Jäävad veel Luiz Brasil kitarril ning Randalu. kohe meelde ning võiksid Marcelo Costa löökpillidel. finetone music 2003 saada nüüdisaegseteks Plaati iseloomustab tänavakuludeks, mida erakordne graatsia. Koik Mis confi-dance on? Tähendaks kõik teavad ja ümisevad lood on salvestatud ühe nagu usaldusavaldust, kuid on (näiteks "Tormilaul"). päeva jooksul New Yorgis tantsiskleva lõpuga. Kristjan Hasartsed, mereröövellikud (siit ka albumi nimi), päev Randalu "Confidance" muusikanumbrid jäävad kohe pärast eelmise, triona võtab julguse avaldada väga

muusika 3/04 39 COLLAGE Märts Tallinnas kammermuusika Kadrioru lossis: (klaver) Eesti Muusikaakadeemias Maila Plooman (metsosopran) Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), 16. 03 kell 18 Rein Roosi Eesti Muusikaakadeemias 1. 03 kell 19 Raimond Valgre Marko Martin (klaver) löökpilliklassi kontsert Eesti 23.03 kell 19 Tallinna Keel­ laulude kontsert "Sinilind": Yvetta 7. 03 kell 19 Bach-Stravinski: Eesti Muusikaakadeemias pillikvartett Mustpeade Majas Raid (vokaal), Lembit Saarsalu Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna 16. 03 kell 20 Ramon Lopez 23. 03 kell 19 J. Straussi operett kvartett Estonia kontserdisaalis Kammerorkester, Paul Hillier (löökpillid), Eric Brochard "Viini veri" Rahvusooperis Estonia 1. ja 2. 03 kell 19 Bocki muusikal (dirigent) Metodisti kirikus (kontrabass) & Jaak Sooäär (kitarr) 24. 03 kell 19 Jaak Sooäär "Viiuldaja katusel": Vanemuise Von Krahli baaris (elektrikitarr), Heiki Mätlik (kitarr) külalisetendus Rahvusooperis 8. 03 kell 18 Imbi Tarumi 17. 03 kell 19 Tõnu Raadiku Estonia Talveaias Estonia klavessiiniklassi kontsert Eesti muusikal "Vargamäe tõde ja õigus" 24. 03 kell 19 Weberi ooper 2. 03 kell 19 Pille Lill (sopran), Muusikaakadeemias Rahvusooperis Estonia "Nõidkütt" Rahvusooperis Estonia Marje Lohuaru (klaver) Estonia 8. 03 kell 19 Tallinna 18. 03 kell 18 Doktorikontsert: 24. 03 kell 20 Märtsis algas mai: Talveaias Kammerorkester Kadrioru lossis Anne-Liis Poil (vokaal, Marju Kuut klubis BonBon 3. 03 kell 19 Lehäri operett "Lõbus 9. 03 kell 18 Magistrikontsert: improvisatsioon); kaastegevad 25. 03 kell 18 Heiki Mätliku lesk" Rahvusooperis Estonia Margus Riimaa (klaver) Eesti Anto Pett (klaver), Britt Timusk kitarriklassi kontsert Eesti 4. 03 kell 19 Elu ja rütm: Eivör Muusikaakadeemias (vokaal, tants), Priit Lehto (vokaal), Muusikaakadeemias Pallsdottir (vokaal, Island), Villu 10. 03 kell 19 A Little One's: Anto Õnnis (löökpillid) Eesti 25. 03 kell 19 Prokofjevi ballett Veski (saksofonid), Tiit Kalluste Oleg Pissarenko Trio, Deniss Muusikaakadeemias "Romeo ja Julia" Rahvusooperis (akordion), Andre Maaker (kitarr, Paskevics & Noobel Nelik Tallinna 18. ja 20. 03 kell 19 Verdi ooper Estonia löökpillid), Taavo Remmel Kunstihoones "Ernani" Rahvusooperis Estonia 25. 03 kell 19 Lossimuusika: (kontrabass), Mamba, Hele-Riin 10. 03 kell 19 Operetirevüü 19.03 kell 10 BBC Šoti Tallinna Kammerorkester, Mihkel Uib, Tanel Ruben, Roland Puusepp "Vahuvein ja paprika!" Sümfooniaorkestri esitrompeti Peäske (flööt) Kadrioru lossis (löökpillid), löökpilliansambel Rahvusooperis Estonia Mark O'Keefe'i meistriklass Eesti 26. 03 kell 16 Magistrikontsert: Romb, videogrupp Nafta 10.03 kell 19Cuarteto Muusikaakadeemias Taavi Tampu (bariton) Eesti (visuaalefektid) Estonia Latinoamericano Estonia 19. 03 kell 18 Menotti lühiooper Muusikaakadeemias kontserdisaalis kontserdisaalis "Vanatüdruk ja varas" Estonia 26. 03 kell 18 Magistrikontsert: 4. 03 kell 19 Verdi ooper "La 11. 03 kell 15 Lastekontsert Talveaias Riina Erin (tšello) Eesti traviata" Rahvusooperis Estonia "Emakeelepäev": Eesti 19. 03 kell 18 EMA segakoor, Muusikaakadeemias 5. 03 kell 19 Tšaikovski ballett Rahvusmeeskoor, Peeter Perens Robert Cowles (dirigent) Eesti 26.03 kell 19 Helsingi "Luikede järv" Rahvusooperis (dirigent), Siim Selis (klaver) Muusikaakadeemias Linnaorkester, Monica Groop Estonia Estonia kontserdisaalis 19.03 kell 19 BBC Šoti (metsosopran), Leif Segerstam 5. 03 kell 19 ERSO, Ralf Gothoni 11. 03 kell 18 Menotti lühiooper Sümfooniaorkester, Man Voikov (dirigent) Estonia kontserdisaalis (klaver), Olari Elts (dirigent) "Vanatüdruk ja varas" Estonia (dirigent) Estonia kontserdisaalis 26. 03 kell 19 Orffi ooper "Tark Estonia kontserdisaalis Talveaias 19. 03 kell 19 Tšaikovski ballett naine" Rahvusooperis Estonia 5. 03 kell 20 Glenn Miller 100. 11. 03 kell 19 Delibes'i ballett "Luikede järv" Rahvusooperis 27. 03 kell 12 Orelipooltund: Pille Kontsertball "In the Mood": Mare "Coppelia" Rahvusooperis Estonia Estonia Metsson (orel), Marika Pabbo Väljataga, Helin-Mari Arder, Astra 12.03 kell 19 ERSO, Daniel 20. 03 kell 12 Orelipooltund: Henn (sopran) toomkirikus Põder, Ele Raik, Kaupo Kikkas, Räiskin (vioolamängija, dirigent) Eerik toomkirikus 27. 03 kell 12 Britteni lasteooper Teet Raik, Horre Zeiger BigBand Estonia kontserdisaalis 20. 03 kell 16 Dotsent Urmas "Väike korstnapühkija" Mustpeade Majas 12. 03 kell 19 Bizet' ooper Vulbi viiuliklassi kontsert Eesti Rahvusooperis Estonia 6. 03 kell 12 Orelipooltund: Andres "Carmen" Rahvusooperis Estonia Muusikaakadeemias 27. 03 kell 16 Sten Lassmann Uibo toomkirikus 13. 03 kell 12 Orelipooltund: Kadri 20. 03 kell 17 Pieces de Viole. (klaver), Aarne Ots (trompet) Eesti 6. 03 kell 12 J. Straussi operett Ploompuu toomkirikus Marais - Forqueray IV: Markku Muusikaakadeemias "Viini veri" Rahvusooperis Estonia 13. 03 kell 12 Britteni lasteooper Luolajan-Mikkola (viola da gamba), 27. 03 kell 19 Delibes'i ballett 6. 03 kell 15 Lõunamuusika. Eesti "Väike korstnapühkija" Eero Palviainen (archiliuto), "Coppelia" Rahvusooperis Estonia noorte koorijuhtide konkursi finaal: Rahvusooperis Estonia Annamari Pölhö (klavessiin) 27.03 kell 19.30 Eesti Rahvusmeeskoor Estonia 13. 03 kell 16 Väravatorni muusika: Kadrioru lossis Džässkontsert "La Tendresse": kontserdisaalis Hortus Musicus Väravatornis 21.03 kell 12 Delibes'i ballett Yves Robert Trio (Prantsusmaa) 6. 03 kell 19 Mozarti ooper "Don 13. 03 kell 19 Prokofjevi ballett "Coppelia" Rahvusooperis Estonia Estonia Talveaias Giovanni" Rahvusooperis Estonia "Romeo ja Julia" Rahvusooperis 21.03 kell 13 Orelitund: Ene 28.03 kell 12 Tõnu Raadiku 6. 03 kell 20 Euroopa tippsoliste: Estonia Salumäe Tallinna toomkirikus muusikal "Vargamäe tõde ja õigus" Cesaria Evora (vokaal) Estonia 14. 03 kell 12 Orffi ooper "Tark 21. 03 kell 17 Hortus Musicus Rahvusooperis Estonia kontserdisaalis naine" Rahvusooperis Estonia Kadrioru lossis 28. 03 kell 16 Professor Lilian 7. 03 kell 12 Tšaikovski ballett 14.03 kell 17 Noored Eesti 21. 03 kell 18 Diplomaatilised Semperi klaveriklassi kontsert Eesti "Uinuv kaunitar" Rahvusooperis ja Rootsi tippsolistid: Ivo Lille noodid - Itaalia. Bella Italia: Muusikaakadeemias Estonia (saksofon), Jorma Toots (klaver), Tallinna Filharmoonikud, Vello 28. 03 kell 17 Akadeemiline kam­ 7. 03 kell 13 Orelitund: Kristel Aer Indra String Quartet Kadrioru lossis Jürna (tenor), Aare Saal (bariton), mermuusika Kadrioru lossis: Elo Eesti Muusikaakadeemias 14. 03 kell 19 Eesti Filharmoonia Alina Sakolovskaja (mandoliin), Ivask (viiul), Lembi Mets (tšello), 7. 03 kell 16 Dotsent Mare Kammerkoor, Paul Hillier (dirigent) Massimo Lambertini (dirigent) Vahur Vurm (klarnet), Nata-Ly Sak- Teearu viiuliklassi kontsert Eesti Niguliste kirikus Estonia kontserdisaalis kos (klaver), ReinutTepp (klaver) Muusikaakadeemias 7. 03 kell 17 Akadeemiline 15. 03 kell 18 Naily Saripova 23. 03 kell 18 Magistrikontsert:

40 muusika 3/04 kontserdimajas Maaker (kitarr, löökpillid), Taavo Kulvo Tamra (fagott), Aldo Järve 29. 03 kell 18 Professor Mari 12. 03 kell 19 Matteo Molesi Remmel (kontrabass), Mamba, (kitarr) Sillamäe eesti põhikoolis Tampere-Bezrodny viiuliklassi tantsuetendus "Qutbond" Hele-Riin Uib, Tanel Ruben, 15. 03 kell 19 Eesti Filharmoonia kontsert Eesti Muusikaakadeemias Sadamateatris Roland Puusepp (löökpillid), Kammerkoor, Paul Hillier (dirigent) 29. 03 kell 19 Mozart ning tema 13. 03 kell 19 Verdi ooper löökpilliansambel Romb, Rakvere gümnaasiumis naised: Kalle Randalu (klaver), "Maskiball" Vanemuise väikeses videogrupp Nafta (visuaalefektid) 20. 03 Üle-eestiline poiste- ja Ülle Kaljuste (tekst) Estonia majas Pärnu kontserdimajas meesansamblite võistulaulmine kontserdisaalis 11. 03 kell 19Cuarteto Haapsalu kultuurikeskuses 30.03 kell 18 EMA XV 17. 03 kell 19 Bocki muusikal Latinoamericano Pärnu 20. 03 kell 18 Põlva Folkfest Põlva trompetipäevade avakontsert Eesti "Viiuldaja katusel" Vanemuise kontserdimajas kultuurikeskuses Muusikaakadeemias suures majas 15. 03 kell 19 Noored Eesti 20. 03 kell 18 Segakoor Rõõm 20: 31. 03 kell 19 Cannito ballett 17.03 kell 19 Kevade hääled: ja Rootsi tippsolistid: Ivo Lille kontsert Valga kultuurikeskuses "Cassandra" Rahvusooperis Oksana Sinkova (Böhmi (saksofon), Jorma Toots (klaver), 23. ja 24. 03 kell 18 Mozart ning Estonia puuflööt), Mati Mikalai (klaver) Indra String Quartet Pärnu tema naised: Kalle Randalu linnamuuseumis kontserdimajas (klaver), Ülle Kaljuste (tekst) Tartus 18.03 kell 19 BBC Šoti 17.03 kell 19 BBC Šoti Jõgeva muusikakoolis ja Sümfooniaorkester, llan Sümfooniaorkester, llan Voikov Kuressaare kultuurikeskuses 3. 03 kell 19 Elu ja rütm: Eivör Voikov (dirigent) Vanemuise (dirigent) Pärnu kontserdimajas 25. 03 kell 18 Mozart ning tema Pallsdottir (vokaal, Island), Villu kontserdimajas 18.-27. 03 Laste ja noorte naised: Kalle Randalu (klaver), Ülle Veski (saksofonid), Tiit Kalluste 19. 03 kell 18 Rahvusvaheline muusikafestival "Muusikamoos" Kaljuste (tekst) Tõrva kirikus (akordion), Andre Maaker (kitarr, noorte lauljate konkurss "Estvokaal Pärnu kontserdimajas 25. 03 kell 19 Džässkontsert löökpillid), Taavo Remmel 2004" Vanemuise kontserdimajas 24. 03 kell 19 Andres Uibo (orel) "La Tendresse": Yves Robert (kontrabass), Mamba, Hele-Riin 19. 03 kell 19 Matteo Molesi Pärnu kontserdimajas Trio (Prantsusmaa) Viljandi Uib, Tanel Ruben, Roland Puusepp tantsuetendus "Outbond" 26. 03 kell 19 Džässkontsert kultuurimajas (löökpillid), löökpilliansambel Sadamateatris "La Tendresse": Yves Robert 29. 03 kell 19 Džässkontsert Romb, videogrupp Nafta 20. 03 Rahvamuusika päev Tiigi Trio (Prantsusmaa) Pärnu "La Tendresse": Yves Robert (visuaalefektid) Vanemuise seltsimajas kontserdimajas Trio (Prantsusmaa) Rakvere kontserdimajas 27. 03 kell 19 Mozart ning tema rahvamajas 3. 03 kell 19 Vaido Petser (kitarr) 23. 03 kell 19 Janek Savolaineni naised: Kalle Randalu (klaver), Tampere Maja keldriklubis tantsuetendus "This is a small step Ülle Kaljuste (tekst) Pärnu Andmed on kontrollitud 4. 03 kell 19 Janek Savolaineni for a man..."; Ruslan Stepanovi kontserdimajas 15. veebruaril. tantsuetendus "This is a small step tantsuetendus "L'amour" Yann 28. 03 kell 12.30 Marika Pabbo Aprillikuu kontserdiinfot ootame for a man..."; Ruslan Stepanovi Tierseni muusikale Sadamateatris (sopran), Tiina Hunt (flööt), Pille hiljemalt 10. märtsiks aadressil tantsuetendus "L'amour" Yann 24. 03 kell 19 Džässkontsert "La Metsson (orel) Elisabeti kirikus [email protected] Tierseni muusikale Sadamateatris Tendresse": Yves Robert Trio 5. 03 kell 14 Balletiõhtu: (Prantsusmaa) Cafe Wilde'is Kõikjal üle Eesti Täpsem info kodulehekülgedelt: "Chopiniana" Chopini muusikale, 25. ja26. 03 kell 19 Esietendus: Concerto Grosso: Minkuse "Quiteria pulm" Kalmani operett "Krahvinna 1.-7. 03 Alo Mattiisenile www.concertogrosso.ee Vanemuise suures majas Mariza" Vanemuise suures majas pühendatud muusikapäevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor: 6. 03 kell 19 Mai Murdmaa ballett 26. 03 kell 19 Mozart ning tema Jõgeva gümnaasiumis www.epcc.ee "Armastuse tango" Piazzolla naised: Kalle Randalu (klaver), I. 03 kell 14 Kõigel on kõigega Eesti Interpreetide Liit: muusikale Vanemuise suures Ülle Kaljuste (tekst) Vanemuise seos: KaitTamra (vokaal, klaver), www.interpreet.ee majas kontserdimajas Tonio Tamra (altviiul, klahvpillid), Eesti Kontsert: www.concert.ee 6. 03 kell 19 Bach-Stravinski: Eesti 27. 03 kell 17 Tartu ja Tartumaa Ku Ivo Tamra (fagott), Aldo Järve Eesti Muusikaakadeemia: Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna naiskooride X laulupäev (kitarr) Jõgeva gümnaasiumis www.ema.edu.ee Kammerorkester, Paul Hillier Vanemuise kontserdimajas 6. 03 kell 19 Õnne algus: Mare ERSO: www.erso.ee (dirigent) Tartu Ülikooli aulas 28. 03 kell 16 Rossini ooper Väljataga (vokaal), Lembit Saarsalu Estvokaal: 7.-14. 03 Romantismi pidunädal: "Sevilla habemeajaja" Vanemuise (saksofonid), Olav Ehala (klaver) www.noorkuu.ee/Estvocal.htm Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli väikeses majas Jõgeva gümnaasium Jazzkontserdid: www.jazzkaar.ee õpilased Tartu Ülikooli aulas, 7. 03 kell 14 Õnne algus: Mare Kontserdid Tartus: www.tartu.ee linnamuuseumis, Vanemuise 31. 03 kell 19 Flöödi kuningriik III. Väljataga (vokaal), Lembit Saarsalu Põlva Folkfest: kontserdimajas ja Elleri koolis 20. sajandi kuldne flöödimuusika: (saksofonid), Olav Ehala (klaver) folkfest.polvamaa.ee Neeme Punder (flööt), Risto Laur Mäetaguse mõisas Pärnu kontserdimaja: 9. 03 kell 19 Bocki muusikal (klaver), Mati Lukk (kontrabass), 7. 03 kell 18 Hortus Musicus Narva www.concert.ee "Viiuldaja katusel" Vanemuise Vambola Krigul (löökpillid) linnuses Rahvusooper Estonia: suures majas raekojas 8. 03 kell 18 Muusikal, muusikal!: www.opera.ee 10. 03 kell 19 Rossini ooper 31. 03 kell 19 Bocki muusikal Tallinna Saksofonikvartett, Pille Lill Tallinna Filharmoonia: "Sevilla habemeajaja" Vanemuise "Viiuldaja katusel" Vanemuise (sopran) Jõhvi kultuurikeskuses www.filharmoonia.ee väikeses majas suures majas II. 03 kell 18 Herilase hukk: Teater Vanemuine: 11. 03 kell 19 ERSO, Daniel Raivo Tafenau (tenorsaksofon), www.vanemuine.ee Räiskin (vioolamängija, dirigent) Pärnus Meelis Vind (bassklarnet) Valga Vanemuise kontserdimaja: Tartu Ülikooli aulas muusikakoolis www.concert.ee 12. 03 kell 15 Lastekontsert 4. 03 kell 19 ERSO, Ralf Gothoni 13. 03 kell 18 Raimond Valgre Üle-eestiline kultuuriürituste "Emakeelepäev": Eesti (klaver), Olari Elts (dirigent) Pärnu laulude kontsert "Sinilind": Yvetta andmebaas: www.kultuuriinfo.ee Rahvusmeeskoor, Peeter Perens kontserdimajas Raid (vokaal), Lembit Saarsalu (dirigent), Siim Selis (klaver) 5. 03 kell 19 Elu ja rütm: Eivör kvartett Otepää muusikakoolis Vanemuise kontserdimajas Pallsdottir (vokaal, Island), 14. 03 kell 15 Kõigel on kõigega 12. 03 kell 19Cuarteto Villu Veski (saksofonid), Tiit seos: Kait Tamra (vokaal, klaver), Latinoamericano Vanemuise Kalluste (akordion), Andre Tonio Tamra (altviiul, klahvpillid),

muusika 3/04 41 .4,i^5i£. *£->U

l.. Лт£- - - Л-

V^w.filhav№00^ Tallinna Filharmoonia kontserdisari D^lpmaatilised Noodid

Itaalia 21. märtsil kl 18 Estonia kontserdisaalis BELLA ITALIA TALLINNA FILHARMOONIKUD Solistid VELLO JURNA (tenorjy AARE SAAL (b^rtonj/AU^ Di rigent MÄŠŠTMÖ LÄMBE RTlNl (Itaalia) Aariad ja duetid itaalia lauludes ja ooperites (G. Rossini, G. Verdi, G. Puccini,

_Q.. CtanizettLE, Л JPSIL £, _"fesellL.E._DL Сарид-Д.г0етСи гЛ5)7.г...г.г.г...... г...г.т.г.г.г.г.-.-.7.7.7...... г...г.-...-.7.г.г.г.г.7.т.г.г.г.г.7 Koostöös Itaalia Saatkonnaga

D ГО 5 T I & 6. mail kl 19 Pärnu Kontserdimajas, 7. mail kl 19 Estonia "kontserdisaalis .SamhaJegend.NELS.OM.SAR.GENia SKANDINAAVIATUUR 2004 Kaastegevad: AFONSO MACHADO (mandoliin, arranžeenn^ud)/BARTHOLOMEU WIESE (kitarr) MÄRCTÕ""HÜLKÄ ALMETDÄ(cäväqurnhõ)"/ EDUARDO NEVES (saksofon, flööt)/MÄRCIO BAHIA (löökpillid) Koostöös Brasiilia Saatkonnaga Helsingis

I Jl €лCl 20. mail kl 19 Estonia kontserdisaalis, 23. mail kl 19 Riia Kongressihallis "DEVttl TN MOSCOW ÄviBenjamini muusikali kontsertettekanne TALLINNA KAMMERORKESTER/ LIMOR OVED (sopran)/MICHAL VAINBERG (sopran) "SÄSŠrKE5HEr(ten6r)7ÄSÄF^^^ Dirigent ERKI PEHK / Vahetekstid ANDRES OTS Koostöös Iisraeli Saatkondadega Helsingis ja Riias

У Nord во ^* **_••**!« n;u.y.i:ii ^ ?**}** кики Eesti Päevaleht D LF1 TRIDENS

EV Kultuuriministeerium Sohnut Rabi Eframi-ShmuelKot