ETTEVÕTLUS JA INNOVATSIOON

18. MÄRTS 2008 2 18. MÄRTS 2008

SISUKORD Kui õige otsustaks ise? 2 Kas ma sobin ettevõtjaks? 3 Eestlase soov ettevõtjaks saada kasvab 4 Mis pärsib Eestis ettevõtlusaktiivsust? 4 Tulevik kuulub innovaatilistele projektidele 5 Õpilasfirma on tee ettevõtjaks 6 Noore edutunne võib petta 6 Parem palju väikeseid kui vähe suuri 7 Tallinn koostab ettevõtluspäeva programmi 7 Ettevõtluse toetusvõimalused 8 Peeter Kross: Raha on ainult vahend! 9 Maakonnad kurdavad ettevõtlusaktiivsuse üle 10 Alustajal napib teadmisi, mitte raha 10 Oluline on sammuda ajast ees 11 Avalik hange on tee odavama suunas 11 Ära osta, vaid rendi 11 Ettevõtlusinkubatsioon – benjihüpe julgestuskummiga 12 Eksporditurundusprogramm annab algajale võimaluse 13 Kui õige otsustaks Kui õpilane on valmis, ilmub õpetaja 14 Eesti läheneb innovatsioonikeskmikele 14 Proovime klastriga! 15 Eesti start-up firmad peavad vaatama piiri taha 15 Mis on innovatsioon? 16 Turule tuleb aktiivne pakend 16 Millest sõltub alustava ettevõtte edu? 17 Võltsstrateegiaga rahaküsijad kukuvad läbi 18 INDREK NEIVELT, EESTI ARENGUFONDI NÕUKOGU ESIMEES Kuidas uudse idee elluviimiseks ise?FOTO: MIHKEL MARIPUU raha leida 18 Mis on Eesti ettevõtete rengufondi tellitud Tartu Ülikooli teadlaste töö näitas väga selgelt, et oma praeguse struktuuriga Eesti majandus palju kasvada ei saa. Sellele hinnangule on raske vastu konkurentsieelised? 18 vaielda ning ilmselt tunnetab seda iga majanduses tegutsev inimene. Küsimus on ainult, Kas praegu on õige aeg ettevõtjaks kuidas ja mida peab tegema, et struktuur muutuks ning majandus edasi areneks? APakun välja ühe paljudest võimalustest uue taseme saavutamiseks. Maailmapraktika näitab, et hakata? 19 kolmveerand nn venture-fondide rahastatavatest ettevõtetest ei alusta mitte uue tehnoloogia põhjal Ise kokk, ise koristaja 19 nullist, vaid on nn spin-out’id ja spin-off’id. Kui ei proovi, ei saa kunagi teada! 20 Ehk lihtsalt ära seletatult: suurest firmast lahkub osakond või muu iseseisev meeskond, tehes, tihtilugu koos oma endise tööandjaga, ühe osa ärist iseseisvaks. Väljaviidav osa ei ole sageli kontserni jaoks olnud strateegiline valdkond. Uuel ettevõttel on suurem iseseisvus kui suures kontsernis ETTEVÕTLUS JA INNOVATSIOON võimalik oleks. Samuti on uus ettevõte paindlikum ja kindlasti on töötajad rohkem pühendunud. teemalehe väljaandmist toetab Olen veendunud, et meil on väga palju inimesi, kes praegu töötavad suures rahvusvahelises kontsernis või kohalikus ettevõttes ning on rahulolematud. Rahulolematud seepärast, et nad ei saa ise otsustada, et tegelikult tuleb täita kusagilt peakontorist tulevaid tihti arusaamatuid korraldusi, ellu viia peakontori poliitikat. Töötajad on rahulolematud, kuna nende päevad on täis pikki ja küsitava väärtusega koosolekuid. Pidevalt on vaja kellegagi midagi kooskõlastada, tihti tuleb lennata kaugele komandeeringusse. Do jedosta! – nagu ütleb meie eurolaul. Kui aga teeks õige oma töökaaslastega iseseisva ettevõtte, mis kuuluks meile endile? Siis otsustaksime KONTAKTID ise, mida ja kuidas teeme. Nii saaks tegevus paindlikum, kaoks palju piiranguid. Teenust või toodet saaks müüa kas või praegusele konkurendile. Ning kui kõik hästi välja tuleb, saabuks kunagi ka Projektijuht: Anu Vunk, [email protected] jõukus. Aga peamine: saaks ise otsustada ja toimetada. tel 666 2183, 5802 2085 Loomulikult on võimalus ka ebaeduks. Kindlasti vajab töö esialgu suuremat pühendumust. Rutiin Toimetaja: Sulev Oll tuleb hüljata. Enam ei ole nii, et palgapäeval tuleb palk lihtsalt arvele. Raha tuleb välja teenida ja Kujundus ja küljendus: Tiit Sermann esialgu ei ole see kerge. Aga üritama peab! Fotod: Scanpix, Corbis Praegu on selliselt mõtlevatel inimestel palju võimalusi oma ettevõtmise alustamiseks. EASil on Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp, mitmeid projekte, mis toetavad alustavaid ettevõtteid, eksporti, toote arendamist. Toetused on ka [email protected], tel 666 2258 mitmetel kohalikel omavalitsustel. Pankadel on programmid alustavatele ettevõtetele. Kui tegemist Väljaandja: on tehnoloogilise uuendusega, saab raha aktsiakapitali paigutamiseks Arengufondilt. Seega võib AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202 kinnitada, et raha taha ei tohiks ükski hea idee jääda. Mis siis muud kui head pealehakkamist! 18. MÄRTS 2008 3 Kas ma sobin ettevõtjaks? TIIT ELENURM, ESTONIAN BUSINESS SCHOOLI ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOLI JUHATAJA

Edukus ettevõtjana sõltub nii inimesest endast, tema perekon- Uued äriideed aitavad Innovaatilise ettevõtluse vajadus kerkib tõsiselt päevakorda na ja sõprade toetusest kui ka võimest olla õige äriideega õigel Paljud Estonian Business Schooli ettevõtluse eriala tudengid arenenud turul, kus kopeerimiseks sobivad lihtsad ärimudelid on ajal õiges kohas. rõhutavad tänapäeva Eesti edukate ettevõtjate omadusi arutades juba rakendatud ja tööjõud mujal väljamõeldud toodete valmista- sageli kindlat tulevikuvisiooni, avatust uuele informatsioonile, miseks liiga kallis. Innovaatilise ettevõtja sihiks on teenida kasumit endy kiirtoiduketi looja Dave Thomas soovitas innovaatilisust, häid koostöövõrgustikke ja oskust erinevaid res- uudse äriidee abil, mida ta suudaks teistest kiiremini rakendada või ettevõtja karjääri kaaluval inimesel endalt kü- sursse omavahel seostada. intellektuaalse omandina konkurentide eest kaitsta. sida: Ettevõtja võimet uusi äriideid leida, neid oskusteabe, turundus- Sellise orientatsiooniga ettevõtja peab olema piisavalt enesekindel, Kas peale millegi saavutamist on minu peamine kanalite ja investeeringuteks vajaliku kapitaliga siduda peavad olu- et uskuda oma idee originaalsusesse ja läbilöögivõimesse rahvus- Wsoov edu vilju nautida või pigem edasi liikuda ja midagi uut ette liseks ka Harvard Business School’i ettevõtlusgurud. Seal analüüsiti vahelisel turul, sest paljude tõeliste innovatsioonide jaoks on Eesti võtta? koos Euroopa ettevõtluskoolituse asjatundjatega ettevõtjate edulu- turg algusest peale liiga väike. Kas olen valmis kogu oma aja ja energia ühe idee teenistusse gusid ja keskne sõnum oli: edukas ettevõtja pole ise enamasti ei panema? leidur ega vanematelt päritud kapitali omanik, vaid inimene, kes Jõud võib ühendada Kas olen enesekindel? oskab need kaks osapoolt kokku viia ja ambitsioonika äriprojekti 21. sajandil on üha rohkem näiteid koosloova ettevõtluse vallast, Kas mul on perekond ja/või sõbrad, kes minusse usuvad? jaoks sobiva turu ning juhi leida. kus suur hulk tegijaid ühendavad jõud ühisprojekti arendamiseks. Kas ma soovin töötada koos inimestega, kes mind edaspidi võik- Uute ärivõimaluste kasutamiseks tuleb kirja panna äriidee, mis vas- Koostöö võib alata kõigile avatud vabavara loomisena nagu Linux, sid asendada? taks kolmele olulisele küsimusele: kuid ikkagi tekitada uusi ettevõtlusvõimalusi. Koosloov ettevõtjate Kas olen ettevõtet arendades teistega valmis jagama omandit ja 1. Kes on minu põhiklient ja millist kliendi probleemi minu toode võrgustik kasutab teabe jagamiseks sageli internetti ja suudab sel hüvitusi? või teenus lahendab? teel saavutada globaalse haarde. Kas ideede rakendamine on mulle tähtsam kui täiesti uute per- 2. Miks peaks klient minu pakkumist konkurentidele eelistama? Koosloomisele orienteeritud ettevõtja peab suutma info jagajana fektsete lahenduste väljamõtlemine? 3. Millised ressursid ja tegevuspõhimõtted aitavad mul klientide ja teiste nõustajana võrgustikus liidripositsiooni saavutada. Ta peab Kas ma püüan probleeme leida ja lahendada ka siis, kui äri läheb vajadusi konkurentidest efektiivsemalt rahuldada? leppima olukorraga, kus karu nahka ei saa kohe alguses jagada, üldjoontes hästi? sest ei ole teada, kas projekti tulemusena lastakse karu, elevant Kas ma püüan teiste inimeste edust õppida, selle asemel, et neid Edu sõltub orientatsioonist või hiir. kadestada? Igast heast äriideest ei saa edukas ettevõte, sest idee elluviimine Ettevõtjaks sobivad paljud erineva isiksuse ja orientatsiooniga Kas ma usun, et igale probleemile on lahendus, mida tuleb jät- sõltub ettevõtja orientatsioonist. Jäljendava orientatsiooniga inimesed, keda siiski ühendab tugev saavutusvajadus, initsiatiiv, kuvalt otsida? ettevõtja sobib hästi mujal juba sissetöötatud äriideede kiireks ja põhjendatud enesekindlus ja valmisolek panustada tegevusse, Kas ma toetun kriisisituatsioonis või uusi äriideid rakendades efektiivseks rakendamiseks. See võib tähendada toote kopeerimist, mille vilju saab nautida alles hiljem. Tihti peetakse eduka ettevõtja enda intuitsioonile? aga ka juriidiliselt korrektset frantsiisilepingut, et näiteks mõne omaduseks ka riskivalmidust. Kuid mitmed uuringud on näidanud, Jaatavad vastused kõigile neile küsimustele annavad ettevõtja ja tuntud kaubandusketi ärimudelit rakendada. Hiljuti täitus 20 aastat et paljud ettevõtjad ei otsi riske, vaid pigem näevad teistest sel- filantroobi arvates alust loota, et alustavast ettevõtjast saab tõesti ettevõtlust Eestis ja mitmed nüüdsed edukad ettevõtjad alustasid gemini kasutamata ärivõimalusi seal, kus alalhoidlikud analüütikud suur tegija. paarkümmend aastat tagasi just jäljendava ettevõtjana. näevad vaid ohte. ■

Ärikliendi stardipakett Ärikliendi stardipakett on hinnasoodustustega teenusepakett, mis võimaldab aastatasu eest kasutada esmavajalikke arveldus- teenuseid ning sisaldab soodustusi krediiditeenustele. Soodustusi on võimalik kasutada ühe aasta jooksul pärast Krediidipangas arvelduskonto, deebetkaardi ja i-panga lepingu sõlmimist. Stardipaketi aastatasu on vaid 100 krooni.

� arvelduskonto Pangateenuste kasutamiseks vajaliku arvelduskonto (sh stardikonto) saate avada tasuta ükskõik millises Krediidipanga kontoris. � deebetkaart Stardipaketiga liitumisel saate deebetkaardi aastaks ajaks ilma igakuise hooldustasuta. � i-pank Stardipaketi kasutamisel on internetipangas nii pangasisesed kui ka riigisisesed kroonimaksed (v.a kiirmaksed) tasuta. � SMS-teenus SMS-teenuse lepingu sõlmimine on tasuta. SMS-teenusel puudub igakuine hooldustasu. � krediitkaart Stardipaketi kasutajale on krediitkaardi aastatasu esimesel aastal 50% soodsam. � laen Esimese laenulepingu tasu on stardipaketi kasutajale 50% soodsam. Krediidipanga laenuvõimaluste hulgas leidub kindlasti ettevõtte vajadustele vastav variant. � autoliising Esimese liisingulepingu tasu on stardipaketi kasutajale 50% soodsam.

Tel 669 0957 [email protected] www.krediidipank.ee 4 18. MÄRTS 2008 Eestlase soov ettevõtjaks saada suureneb

SULEV OLL, POSTIMEES, FOTO: MARINA PUŠKAR

Eestiski on trend pigem positiivne. Kolm aastat tagasi oli ettevõtjaks rohkem nõustamist ja koolitust. Samas on seal ettevõtete arv elaniku saada soovijaid 8% vähem. kohta suurem. Mis ettevõtjaks saamise soovi täitumist võiks takistada? Mida soovitate inimesele, kes kahtleb, kas hakata ettevõtjaks 54% küsitletud eestlastest peab suurimaks takistuseks finantsvahen- või mitte? dite puudust. Uuritud riikide – 25 ELi riiki, USA, Island ja Norra – Kui inimene kahtleb, siis järelikult ei ole tal piisavalt infot selle kohta, seas nimetatakse seda takistusena kõige enam. ELis näeb rahapuu- mis teda ees ootab, mida ja kuidas teha tuleb. Seda saame meie aga dust takistusena 24, USAs 17, Soomes aga vaid 5% küsitletutest ehk lahkelt jagada. Pigem teeks mind ettevaatlikuks, kui neid küsimusi 10 korda vähem inimesi kui Eestis. alustamist kaaluval inimesel ei teki. Samas on raha puudumine tihtipeale põhjustatud äriidee nõrkusest, Milliseks hindate ettevõtluskeskkonda Eestis? viimase taga on aga teadmiste ja oskuste puudus. Siiski võib sellest Eelmisel aastal õnnestus mul rääkida ühe Saksamaa ülikooli ettevõt- sündida müüt, et ettevõtlusega alustamine on keeruline ja administ- lusõpetuse lektoritega. Nad käisid Eestis eesmärgiga uurida meie ratiivsed barjäärid ületamatud. ettevõtluskeskkonda ja olid väga imestunud, et meil on võimalik et- Tegelikult pakub Eestis toimiv ettevõtluse toetamise ja arendamise tevõte asutada kahe tunniga. Samuti tekkis meil vestluses ebamugav süsteem igale soovijale mitmekülgset tuge, alustades info levitami- paus, kui rääkisin, et starditoetuse taotlusele saab ettevõtja vastuse sest, jätkates koolituste, nõustamise ja rahalise toetusega ning lõ- 35 tööpäeva jooksul. petades ettevõtjale mentortoe pakkumisega. Seega võib ettevõtjaks Iirimaal tekitasid aupaklikku suhtumist meie toetussummad ja nõus- saamise soovi täitumise takistus olla pigem ebapiisav informeeritus. tamise maht alustavatele ettevõtetele. Meie maksusüsteemi vastu Hea idee leiab enamjaolt alati rahastaja. tuntakse huvi maailma eri riikides. Ettevõtlusvabaduse rahvusvaheli- Kes idee sobivust, elluviidavust hindaks? sed reitingud näitavad, et Eesti on maailmas üks paremaid kohti äriga Igas maakonnas on oma arenduskeskus, üleriigilise võrgustiku osa. tegelemiseks. ■ Seal ootavad ettevõtlikku inimest kogenud konsultandid, kes on val- Dmitri Burnaševi hinnangul on Eestis vajalikud tingimused ettevõtlusega tege- lemiseks loodud, nüüd oleneb kõik iga inimese soovist neid ära kasutada. mis nõustama äriidee sõnastamisel, esimeste sammude planeerimi- sel, riskide hindamisel ja pikemaajalise tegevusplaani koostamisel. Mis takistab ettevõtjaks saamist? EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktori asetäitja Dmitri Alustavad ettevõtjad võivad osaleda keskuste korraldatud koolitustel - Eestis on Euroopa keskmisest tugevam arvamus, et ettevõtja Burnašev väidab, et kolme aastaga on Eesti elanike ettevõtlus- ja taotleda toetust oma äri alustamiseks EASist. on ekspluateerija, kuigi arusaam, et ettevõtjad loovad töökohti, aktiivsus märgatavalt kasvanud. Miks EAS raha andmiselt pigem nõu andmisele suundub? on üks Euroopa kõrgemaid. uidas hindate Eesti inimese tahet ettevõtjaks EAS suundub rahalise toetamise ja koolitamise ning nõustamise - Ettevõtjad vajavad stardikapitali. Eesti inimesed peavad finants- saada? mõistliku tasakaalu poole. Rahaga ei asenda teadmisi ega kogemusi. vahendite nappust oma äri alustamise peamiseks takistuseks. Viimased uuringud näitavad, et see on veidi madalam Et raha efektiivselt ja ärile kasulikult kulutatud saaks, peab ettevõtja - Ettevõtjad vajavad koolitamist ja juhendamist. Teadmiste ja os- kui ELis keskmiselt. Mullu eelistas neli inimest kümnest oskama seda kasutada. kuste nappuse üheks põhjuseks võib olla ettevõtlustraditsiooni- ollaK ettevõtjad, samas kui palgatöötaja eelistaks olla iga teine. Oleme Toetuse peale ei saa äri üles ehitada. Aga kui rahatuge kombineeri- de puudumine. siin küll palju aktiivsemad kui Soome või Rootsi, samas eelistaks Lätis da inimese teadmiste ja oskuste taseme tõstmisega ning selle juur- - Erinevalt oma Euroopa naabritest ei alustata Eestis oma äri, sest ettevõtjaks hakata iga teine ja Leedus kuus inimest kümnest. USAs de veel head nõu anda, siis see töötab. Iirimaa alustavad ettevõtjad puudub äriidee. on see arv veelgi suurem. saavad Eesti omadest kuni 20 korda väiksemat toetust, aga oluliselt Allikas: Dmitri Burnašev Mis pärsib Eestis ettevõtlusaktiivsust? Eestis on probleemiks nii ettevõtlusalase koolituse puudumine, riigi väiksus kui ka seaduste keerukus.

Jüri Lehtsaar, Priit Pajuste, Rando Värnik, Kiire palkade kasv ja töökoha saamise lihtsus ei Siim Raie, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja guse vastu ravi otsitakse. Liiga sageli jääb mulje, Eesti Maaülikooli õppejõud motiveeri alustama ettevõtlusega. Liiga kiire pal- peadirektor et hulga ametnike igapäevane tööülesanne on gatõus ei võimalda ettevõtetel tegevust jätkata ja lihtsalt seadusi luua. Rohkem kui kümme aastat itmed uuringud töötajate hulgas laieneda. Eriti valusalt tabab see neid ettevõtteid, eile meeldib pidada Eestit hästi ettevõtlusorganisatsioonis töötanuna näen juba toovad välja inimeste selge soo- kes toodavad ekspordiks. Eesti turul müüvad et- arenenud infrastruktuuriga e-rii- kolmandat-neljandat lainet noori ametnikke, kel- vi eelistada palgatööd omaniku- tevõtted saavad hinda tõsta, ekspordisektoris tu- giks, kus äri alustamise protse- le pädevus neile usaldatud küsimuses jääb aeg- staatusele. Kas eestlane on liiga leb aga konkureerida teiste riikide tootjatega ja duuride arv ja nendele kuluv aeg ajalt alla nende ambitsioonile ametiredelil. Mmugav ja läheb kergema vastupanu teed? Tõe- siin ei pruugi hinna tõstmine võimalik olla. onM viidud miinimumini. Ometi on lugu hoopis Probleem omaette on see, et hea ametniku kar- näoliselt mitte. Valiku põhjused peituvad juba Teine oluline takistav tegur ettevõtluse arengul teine, kui me räägime äri igapäevasest juhtimi- jääri tipp on Brüsselis. Ja kui karjäär Eestis seda koolipõlves ja haridussüsteemis. on investeerimisvõime. Lisaks ebapiisavate- sest. Lihtsus, läbipaistvus ja arusaadavus ei ole silmas pidades üles ehitatakse, siis lojaalsus ko- Me õpetame inimesi oma eriala spetsialistideks, le omavahenditele on probleemiks finantsva- kahjuks paljude regulatsioonide puhul iseene- halikule maksumaksjale jääb tihti alla püüdele aga ei õpeta piisavalt seda, hendite kättesaadavus sestmõistetavad. saada heakskiit Euroopa kuidas end valitud erialal ja kallinemine. Seda on Seaduselooja – juhtivamet- pealinnast. müüa ja strateegiliselt Me õpetame inimesi oma nõrkusena hinnanud üle nik ja ka poliitik – unustab Lihtsus, läbipaistvus ja aru- Mentaalse takistusena näen mõelda. Kui suur on eri- eriala spetsialistideks, aga ei poole ettevõtjatest. Prob- tihti ära, kelle jaoks ta sea- saadavus ei ole kahjuks seda, et ettevõtjaks hakka- mine või äriühingu loomine nevates õppekavades ma- õpeta piisavalt seda, kuidas leem on süvenenud eriti dusi loob ja mis otstarbel. paljude regulatsioonide puhul jandus- ja ettevõtlusalas- end valitud erialal müüa ja viimasel aastal. Mittepõl- Sageli jääb arvestamata, et ei kuulu loomulike valikute te ainete hulk? Need on lumajandusettevõtluse 80% Eestis tegutsevatest iseenesestmõistetavad. hulka. Seda peetakse ikka strateegiliselt mõelda. olemas, kuid õpetamise puhul lisandub ka toetus- äriühingutest on alla 10 millekski eriliseks. Ka meie maht võiks olla kindlasti meetmete vähesus, põllu- töötajaga mikroettevõtted, mille omanik on sa- haridussüsteem sõna otseses mõttes räägib (õppe- suurem. majanduse puhul on toetusmeetmeid hinnatud mal ajal tegev-, arendus- ja personalijuht ning tihti materjali ja õpetamisviiside kaudu) ainult töövõtja Paar aastat tagasi tegid Eesti Maaülikool ja Maa- pigem soodustavatena. vastutab ka müügi, turunduse ja finantsarvestuse rollist. Info ja oskused, mille põhjal noor võiks loo- elu Arengu Instituut maapiirkondades uuringu, Ettevõtlusaktiivsuse vähenemine on seotud ka ma- eest. Igapäevase asjaajamise keskel on juba ainu- muliku valikuna näha ka tööandja rolli, on episoodili- mille käigus selgus, et kõige rohkem mõjutab janduse üldise jahenemisega, Eesti siseturu väiksuse, üksi käibemaksuseaduse muudatuste jälgimine sed ja juhuslikud õpilasfirmade, ettevõtlusõppe kau- ettevõtlust tööjõupuudus ja tööjõu kvaliteet. infrastruktuuri ebaühtlase arengu, energiakandjate keeruline. du ja kokkupuutes kohalike ettevõtetega. Põhikooli Seda on täheldanud nii ettevõtjad kui ka valla- kallinemise, heade äriideede vähesuse ning negatiiv- Sama tihti jääb arusaamatuks, mis eesmärgil üld- lõpetaja peaks aga juba olema valmis tajuma ennast juhid. sete kogemustega börsil ja kinnisvarasektoris. se mingi regulatsioon kehtestatakse – millise hai- ning elu- ja majanduskeskkonda enda ümber. ■

Eestis tegutses 2005. aastal äriregistri andmeil üle 96 000 ettevõtja. Neist 87% olid mikroettevõtjad ja kõigest 2,3% keskmised või suured. Ligi 30% ettevõtjatest tegutseb maapiirkondades. Keskmiselt tekib aastas ligi 10 000 uut ettevõtjat, samas lõpetab tegevuse ligi 4000 ja paljud ei arenda arvestatavat majandustegevust. Ettevõtjana on arvel ka hobitalunikud ja riiulifirmad. 18. MÄRTS 2008 5 Tulevik kuulub innovaatilistele projektidele KAAREL AUS, HANSAPANGA ETTEVÕTETE PANGANDUSE INNOVATSIOONISEKTORI SUURKLIENDIHALDUR

Kinnisvaraäri ja marjakorjamise asemel peame looma uued kon- olla tähtsamadki kui leiutis oma esialgsel kujul. Nii on näiteks telefon ning on katmas oma toodetega kogu Baltikumi. kurentsieelised, lahenduseks on innovaatiline mõtlemine ja te- ja telefonside oma eluea jooksul kardinaalselt muutunud. Me ei pea leiutama uut Nokiat, et olla edukad. Piisab asjade uut- gutsemine. Innovatsiooni finantseerimine moodi tegemisest ning olemasolevate teadmiste rakendamisest uud- Erinevad on ka kuhjuva ja radikaalse innovatsiooni rahastamise või- setes oludes või piirkondades. esti majandusareng on viimasel kahel kümnendil olnud malused. Olemasoleva lahenduse täiendamiseks piisab väikesest in- Edukatel ettevõtetel on ühiseid jooni, millest saab õppida. Nii Nokia, peadpööritav. Oleme kiiresti järele jõudmas Lääne heaolu- vesteeringust, mis tõotab tuua suurt kasu. Radikaalse läbimurdeni Apple, Hublot kui ka paljud teised edukad ettevõtted on ellu viinud riikide elatustasemele. Tööjõud muutub iga päevaga kalli- jõudmiseks kulub tihti palju aega ja vahendeid ning sellest tulevikus teistest eristuvad ja kohati lausa hullud ideed, mida teised on pida- maks ning puudust pole ka kapitalist. saadav tulu ei pruugi jõuda innovaatorini, vaid jaotub ühiskonnas. nud mõttetuks. Siiski on nad edukad. Kuidas nad seda teevad? ■ PeadpööritavadE teenimisvõimalused kinnisvaraäris ja marju korjates Nii on ettevõtja pigem valmis olemasolevat parandama, kui millegi on minevikku jäänud – oleme koos arenenud maailmaga jõudnud totaalselt uuega lagedale tulema. üleilmastumise ajajärku, kus meil puuduvad selged konkurentsieeli- Riik võidab aga nii ettevõtete lühiajalisest kui ka ühiskonna pikaaja- sed. Seega peame looma uued eelised: lahenduseks on innovaatiline lisest kasust. Seetõttu on innovaatilise tegevuse toetamisel suur roll Kõik ideed ei olegi edukad ja see on mõtlemine ja tegutsemine. just riigil. Õnneks on Eesti riigiasutused selles suunas ka tegutsenud – loomulik, ent kui keegi isegi ei ürita, Mida innovatsioon ikkagi tähendab? on mitmeid programme, mille operatiivsemaks kasutamiseks on siis pole ka tulemust oodata. Eksi- Innovatsiooni peetakse üheks tähtsamaks pikaajalise majanduskasvu pangast võimalik taotleda sildfinantseerimist. Teotahtelistele ettevõt- mine on inimlik ja kes eksib, see ka vedajaks, kuid majandusteadlased pole jõudnud ühtsele seisukoha- jatele pakub tuge KredEx, kelle abiga suudavad pangad finantseerida õpib. le, mis asi see üldse on. Kuigi teooriad võivad olla erinevad, pee- ka riskantsemaid projekte, mis ühiskonnale tulevikus tulu tõotavad. takse majandusteaduses tüüpiliselt innovatsiooni all silmas Joseph Innovaatilised ettevõtmised on tihti seotud kõrgema riskiga, kuid Schumpeteri käsitlust, mille kohaselt tähendab see millegi uue ja tõotavad ettevõtjale ka suuremat tulu. Kõik ideed ei olegi edukad kasuliku kommertsialiseerimist. See uus ja kasulik võib olla toode, ja see on loomulik, ent kui keegi isegi ei ürita, siis pole ka tulemust meetod, tehnika, teenus vms. oodata. Eksimine on inimlik ja kes eksib, see ka õpib. Nii jagabki Pole olemas innovatsiooniettevõtteid, vaid on olemas innovaatilised KredEx ettevõtjaga potentsiaalseid riske ning pakub ettevõttele lisa- projektid, mida peaks rakendama igas eluvaldkonnas. Tulevikus on kindlust uuenduslikuks tegevuseks. edukad just sellised ettevõtted. Mida teha, et olla innovaatiline ja edukas? Pean oluliseks eristada üksteisest eri innovatsiooni liike, kuna nen- Tegelikult tulevad pidevalt uued ideed ja uut moodi rakendatakse ka de makromajanduslik mõju ja finantseerimisvõimalused on erine- juba olemasolevaid teadmisi. Tuleb ainult need ideed ja teadmised vad. Schumpeteri teooriale põhinedes eristasid Freeman ja Soete ellu viia – see ongi innovatsioon! Nii on näiteks innovatsioon see, üksteisest olemasolevate lahenduste järk-järgulist parandamist ehk kui Eestis igapäevast mobiilset parkimissüsteemi juurutada Lääne- kuhjuvat ja murranguliste toodete turule toomist ehk radikaalset in- Euroopa riikides, kus selline viis seni veel täiesti võõras ja tundmatu. novatsiooni. Just nii tegi Eesti ettevõte NOW Innovations, mis nüüdseks katab Kline ja Rosenberg väidavad oma uurimistöös, et suurem osa radi- suurema osa Belgia mobiilsest parkimisest. kaalsetest innovatsioonidest on oma eluea jooksul järk-järgult arene- Sarnaselt, kuid vastassuunaliselt tegutses Soya Foods Baltic, kes tõi nud ning tekitanud nii drastilisi muutusi, mis võivad majanduslikult Eesti turule mujal maailmas ammu tuntud ja armastatud sojatooted 6 18. MÄRTS 2008 Õpilasfirma on tee ettevõtjaks SULEV OLL, POSTIMEES

SA Junior Achievementi Arengufond (JAA) on 16 aastat ka noortekeskuste juures või ettevõtja juhendamisel. Nii saavad käe- ja mobiilikotid. Tooraineks on tekstiilijäätmed ja kodus võidelnud eelarvamuse vastu, et ettevõtlus on üksikute firmat teha needki, kelle koolid ei ole JAA-programmidega äraviskamist ootavad esemed – püksirihmad, kotipandlad. Kotid väljavalitute jaoks. ühinenud. kaunistame värvilise liimiga. Tooteid on ostetud suures koguses. Eestis osaletakse õpilasfirmade laatadel, kevaditi toimuvatel Sel aastal lõpetame oma tegevuse, võib-olla järgmisel aastal Väide, et Eestis on ettevõtjale vajalike omadustega õpilasfirmade võistlustel selgitatakse aasta tugevaim firma. Võitja alustame uuesti, aga mitte sama tootega. inimesi vaid seitse protsenti, parimal juhul kümme esindab Eestit Euroopa võistlustel. Euroopas on Eesti õpilased protsenti, on laialt levinud ja ohtlik,» väidab JAA käinud jõudu katsumas juba 15 aastat. Viimasel viiel aastal on neli Õpilasfirma Vaffa: direktor Epp Vodja. «See suhtumine jätab mulje, et korda oldud ka kolme parema hulgas, tulemused on jäänud alla Õpilasfirma tundus meile huvitav ja tuli soov proovida, mida peale« üksikute väljavalitute ei ole teistel mõtet nina ettevõtlusse vaid Šveitsile. see endast kujutab. Tegime koosoleku, hääletuse tulemusena torgatagi, toime ei tule niikuinii.» Eelmisel kooliaastal viis Norra uuringufirma ENRI läbi õpilasfirma sai Sigrit Viirast tegevdirektor, Kaisa Rattasepast finantsdirektor, Esmapilgul tundub väide igati loogiline, sest Eestis on ettevõtjaid programmi vilistlaste küsitluse. 44% vastanuist ütles, et Helena Kasest tootmisdirektor ja Kadri Kunglast turundus- ja suhteliselt vähe ja palgatöö ahvatleb nii vanu kui noori märksa programmis osalemine suurendas nende soovi alustada tulevikus personalidirektor. enam. Tegelikult võib asi olla hoopis selles, et ettevõtlikkuse ettevõtlusega. Eesti vastajate hulgas oli see protsent 59. Seega: Firma logoks sai lammas, kuna meie toode on tehtud lambavillast. arendamine on jäetud juhuse hooleks – seetõttu kerkivad esile koolieas ettevõtlusprogrammi läbimine annab õpilastele tulevases Oleme käinud paljudel laatadel ja messidel, meid on tunnustatud vaid üksikud vääramatu loodusliku andega inimesed. elus märkimisväärse eelise, neil avaneb uus tulevikuvalik nii innovaatilise toote (vilditud külmkapihiired), uuenduslikuma ettevõtluse näol. toote (vilditud magnethiired), laada parima toote (vilditud Õpilane pannakse lootma palgatööle loomakujukesed ja lilled) kui hea müügistrateegia eest. Tallinnas «Enamik, kellest õigeaegse koolituse ja hoiakute muutmisega Luunja ime Eesti õpilasfirmade laadal pälvisime nii peaministri kantselei kui saaksid korralikud, endale ja teistelegi tööd andvad ettevõtjad, on Luunja Keskkool on kui väike ettevõtlussaareke keset laadalaada ppeasponsorieasponsori KKristiineristiine KKeskuseeskuse ppeapreemia.eapreemia. ■

� ��� ��� lükatud kõrvale ja jäetud lootma palgatöö peale,» sõnab Vodja. palgatöölisteks õppijate merd. Kuidas sealsetel õpilasfirmadel � ���� � �� ��� ��� �� ��� � �� �� ��� �� ��� � ��� �� ��� ��� ��� �� �� ��� �� ��� �� �� �� �� �� Samas on Vodjal varuks mitmeid võrdlusi, mis nn igaühe-võimaluse läheb, räägivad firmaomanikud ise. ������� ��� ��� � ������ ��� ������ ���� �� ������ ��� ��� ���� �� � ��� � ���� ��� ���� �� ���� ���� ���� ���� �� ��� ��� ���� ���� ����� �� ���� ���� ��� � ��� ������� ���� �� kasuks räägivad: ka muusikas ja matemaatikas on eriti andekad ���� �� �� ��� ��� �� �������� ��� ��� �� �� ��� ��� ���� vaid üksikud, laulukoorides laulavad paljud ning sünnipäevalaulu Õpilasfirma M.T.K: �������� ��� ümisevad kaasa peaaegu kõik. Tippmatemaatikuid sünnib üksikuid, Meie lõime oma õpilasfirma Luunja Keskkooli majandusprogrammi �������� raames. Firma nimi tuli ütlusest «Mõistus, tule koju!». Tegeleme � häid raamatupidajaid võib aga leida igast korralikust kontorist. ����������� Milline on aga erinevus ettevõtlusega võrreldes? Laulmist matemaatilise doomino tootmisega. Oleme käinud erinevatel � � � � � �� � hakatakse õppima lasteaias, matemaatikat vähemalt esimeses laatadel ning saanud mitmel korral kooli kõige kasulikuma toote ��� � � ��� �� � ��������������� ���������� ��� klassis. Aga ettevõtlust? nimetuse. 9. veebruaril toimunud Eesti õpilasfirmade laadal hinnati �������� � � � � � � � � � � � � � ������� �����������

SA Junior Achievementi Arengufond on juba 16 aastat püüdnud meie matemaatiline doomino kõige arendavamaks tooteks. Edasi �������� ������������ seda tühimikku täita, pakkudes koolidele õppekava välist plaanime minna Euroopa võistlustele. �������������� ������������� ettevõtlusõpet. Ettevõtlikku eluhoiakut üritatakse kujundada ja M.T.K liikmed on Olavi Ala, Even Vohla, Eva Knoll, Elin Mänd ja ������������������ teadmisi anda juba algklassidest. Ahti Maa. ������������ � � � � � ���������� Lõik kuulutu- ��� ����� sest, millega Eesti, aga ka kogu Euroopa ettevõtlushariduse lipulaevaks on � ���� ���� ���� �� ��� ����� ��� kutsutakse ��� � �� õpilasfirmad. Euroopa Komisjoni eksperdid on kuulutanud selle Õpilasfirma VI element: ���� 28. märtsil ����� ���� �������������� � � � � �������� ����� ���� efektiivseimaks ettevõtlusõppe programmiks Euroopas. Norra Firma loomine algas sellest, et direktor pakkus geograafilise mängu ���� Tartu Forseliuse Gümnaasiu- �� ja Rootsi uuringud väidavad, et 20% programmi läbinutest idee välja. Otsustasime, et teeme selle ka teoks. Geograafiline �� �� ����� �� ������ ��� mis toimuvale � ������� �� ��� ��� ��� �� � ��� � ������ � �� ���� ����� ��� ����� �� � � � teeb kunagi oma firma. See on viis korda rohkem samaealiste lauamäng on praegu Eesti kaardi põhjal. Iga Eesti suurema linna ��� � ��� ����� �� ��� ��� �� �� ���� �� ���� õpilasfirmade- ��� �� ��� ���� � ��� � ���� ������� � �� ���� ����� ��� ���� ��� ��� �� ���� �� �� ���� � �� ��� ��� �� teemalisele �� ��� � �� � keskmisest. kohta on 24 küsimust. �� ������ �� ��� �� �� ��� �� ��� �� ideelaadale. Kõige edukam on meie firma olnud enne jõule, kuna toode on Õpilasfirma annab ettevõtluskogemuse heaks kingituseks. Praegu kõige paremini ei lähe. Edaspidi on Õpilasfirma pole tegutsev ettevõte, vaid õppeprogramm, millel on kavas mõningad mängud ettevõtetele müüa, kes on laatadel meie kindel metoodika, reeglid ja piirangud. Lihtsustatud ja turvalisel toote vastu huvi tundnud ja enda visiitkaarte andnud. moel läbitakse kogu ettevõtte elutsükkel loomisest sulgemiseni. Tegevusse kuulub kindlasti toote või teenuse idee väljamõtlemine, Õpilasfirma Komeet: arendamine, tootmine ja müük. Kuna varem pole meil olnud kokkupuudet firma loomisega, siis Euroopa riigid ei luba õpilasfirma programmi kasutada väljaspool tundus see väga huvitav ja tore. Võtsime võimalust väga tõsiselt ja Helena Kase koole. Eestis töötavad õpilasfirmad juhendajate olemasolul, aga pühendasime oma vaba aja firmale. Meie toodeteks on tekstiilist Kadri Kungla Sigrit Viira Noore edutunne võib petta HENRI PALMAR, MTÜ ÕPILASEST ETTEVÕTJAKS

Astuda ellu tundega, et töökohti ja eduvõimalusi on igale maitsele ja just mind oodataksegi, võib minna. Just need teadmised, mida oli võimalik hankida prestiižikates ettevõtetes, töötades külg külje kõrval olla saatuslik viga. Eesti tippudega, saavad järgnevatel aastatel määravaks. Kool on eeskätt õppimise koht, seejärel kõike muud. On oluline lugeda harivaid raamatuid, käia lõunatamas iimased aastad on eneseteostuse võimaluse andnud kõigile, kes seda vähegi soovisid. Nõudlus huvitavate inimestega ning hoida silmad lahti ümbritseva suhtes. Ei ole võimalik teha suuri asju, lootes raha eest ostetava järele oli suur ning raha tundus nii inimestel kui ettevõtetel olema küll ja ainult lihtsatele viisidele. Kõik tippu jõudnud inimesed ütlevad kui ühes suust, et selleks on vaja tahtejõudu enamgi veel. Kogu majandusedu rahuldamiseks oli vaja rohkesti tööjõudu, mistõttu võeti ja sihikindlust. tööle igasuguse tausta ja mõttemaailmaga inimesi. Kvalifitseerimata tööjõul oli võimalik saada müstiliseltV kõrget palka. Koht neile, kes tahavad midagi ära teha MTÜ Õpilasest ettevõtjaks koondab endasse aktiivseid noori, kellel on soov midagi ära teha. Alati Kas mind ikka oodatakse? ei olegi tähtis, et tead kohe täpselt, kuhu minna. Oluline on aga soov see endale võimalikult vara Noorte maailmavaadet mõjutas see kindlasti palju. Oli võimalus asuda korralikesse ettevõtetesse tööle selgeks teha. täiesti mõistliku, kohati üle Eesti keskmise palgaga. Teiselt poolt ahvatlesid kõrgete palkadega ametikohad, Ideid on alati võimalik ellu viia ning erinevad noorteühendused annavad selleks hea võimaluse. kus eelnevat kogemust ja mingeid erilisi teadmisi üldse ei oodatudki. Kuna kohti ja võimalusi oli igale Veetes aega aktiivsete ning arukate inimestega avastatakse peagi, et see on nakkav. Tegutsedes maitsele, võis tekkida tunne, et aega on ja küll keegi mind kusagil ootab. Sellises keskkonnas ja sellise õigete eesmärkide nimel ning ideid genereerides leitakse ennast kindlasti oluliselt kiiremini kui tundega ellu astumine võib olla aga saatuslik viga. ainult raha peale mõeldes. Vahel on arukam teha väiksema raha eest kasulikumaid ja harivamaid Nüüd, kus Eestis hakkavad head ajad läbi saama, peavad ettevõtted hoolsamalt jälgima oma kulusid asju kui suurema raha eest tegutseda perspektiivitutel aladel. ning hoidma silma peal töötajate tegemistel. Igaühel meist tuleb anda endast üha rohkem, et tihenevas Kõige selle kokkuvõtteks tahan öelda, et mida varem oma pikaajalised eesmärgid paika panna, konkurentsis vastu pidada. Sellises olukorras hakkavad rolli mängima minevikus õpitud oskused ja hangitud seda lihtsam on häid võimalusi oma teel ära kasutada. Eelnevad ajad Eestis andsid noortele selleks teadmised. Inimestel, kes kergemal ajal liugu lasid ning oma tuleviku peale tõsisemalt ei mõelnud, on nüüd väga hea võimaluse ning edukaid aegu tuleb kindlasti veel. tõsine oht rongist maha jääda. Et elada hästi ja teha suuri asju, on vaja näha vaeva nii mõtlemise kui tegemisega. Täiendage Eelise saavad need, kes ei pidanud oma edu iseenesest mõistetavaks ega lasknud heal võimalusel käest ennast pidevalt, et mitte elule jalgu jääda. Isegi paigal seismiseks on vaja kiiresti joosta. ■ 18. MÄRTS 2008 7

Tallinn koostab ettevõtluspäeva programmi

SULEV OLL, POSTIMEES

Hetk mulluselt ettevõtluspäevalt. Tallinna Ettevõtlusamet alustab partneritega läbirääkimisi Tallinna Ettevõtlusamet korraldab traditsioonilise ettevõtluspäeva korraldamiseks, esialgne koolituskursuse programm peaks kokku saama mais.

artneriteks, kellega läbi räägitakse, on erialaliidud, koolid, ETTEVÕTLUSE ALUSED. kõrgkoolid, Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, ettevõtted jne. «Ootame liituma ka uusi partnereid,» ÄRIPLAANI KOOSTAMINE ütles Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise Teemad: ettevõtluse vormid ja äriseadustik, äriühingute Posakonna turundusbüroo peaspetsialist Kärt Kübarsepp. «Pean asutamine, raamatupidamise ning tööõiguse põhialused, eeskätt silmas erialaliite, kes meiega pole veel koostööd teinud, ning äriplaani koostamine jne. tootmisettevõtteid, kuhu saaks korraldada näiteks ekskursioone.» Lektorid: Margit Kool (OÜ Kool Stuudio) ja FIE Kaie Toobal Ettevõtluspäev leiab aset 9. oktoobril, olles järjekorras juba viies. Üritusi korraldavad partnerid nii Viru konverentsikeskuses Kursus toimub kui ka oma ruumides üle linna. Lisaks Tallinna ettevõtluspäevale 24., 25., 26., 27. ja 31. märtsil ning 1. ja 2. aprillil 2008 toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi projektiga. kell 16.45 - 20.00 koordineerimisel ettevõtlusnädal Pärnus, Tartus ja Narvas. Ettevõtlussaare eesmärgiks on tutvustada noortele erinevaid hotell Euroopa konverentsikeskuses, Paadi 5, Tallinn. Tallinna Ettevõtluspäev on suunatud nii õpilastele (8. oktoobril erialasid ning aidata kaasa erialavaliku tegemisel. Koolituskursuse maksumus on 1750 krooni toimub noortekonverents «Õpilasest ettevõtjaks»), alustavatele Mullu oli nn Ettevõtlussaar 150 m² suurune ala, kus koos ettevõtjatele kui ka juba aktiivselt tegutsejatele. Kuulata saab Tallinna Ettevõtlusametiga tutvustasid oma tegevust SA Osalemiseks palume täita registreerimisvormi ettevõtja ettekandeid ning vaadata näitusi, toimuvad mängud ja võistlused. Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Kutsekoda, Infotehnoloogia- ja infopunktis või Internetis aadressil www.tallinn.ee/koolitus Mis täpselt kavas on, peaks selgeks saama maikuus. Infot saab leida Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Kunstiakadeemia Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtja infopunkt kodulehelt http://ettevotluspaev.tallinn.ee. Külastajaid oodatakse disaini innovatsiooni keskus ja Eesti Kaupmeeste Liit. Vabaduse väljak 7, Tallinn, tel 640 4219 üritustele ca 3000. Tallinna Ettevõtlusameti noorteprogrammi eesmärgiks ongi toetada Eelmise aasta ettevõtluspäeva kavas olid näiteks simulatsioon või algatada (mittetulunduslikke) ettevõtmisi, mis on suunatud «Kaheks tunniks ettevõtjaks. Simulaator 7», seminar «Motivatsioon – noorte ettevõtlikkuse suurendamisele, noorte aktiivsemale kindlaim töötajate hoidmise viis», diskussioon «Mida kaotad, kui kaasatusele ettevõtluses, sh ka töövõtjana. Noorteprogrammi saad palka ümbrikus?», ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna loeng raames toetatakse veel õpilasfirmadelaata,«Ajujahti»,«Juhtimisaju», «Füüsilisest isikust ettevõtjate maksude ABC», seminar «Venekeelne «Turundusaju», «Märklauda» ja «Juhtimisteekonda». ettevõtlus Eestis – selle võlud ja valud» jm. Korraldatakse ka Tallinna Noore Ettevõtja Konkurssi. Mullu võitis Tallinna Ettevõtlusamet kuulutab välja Tallinna Ettevõtlusamet osaleb koos partneritega ka 4.–6. 30 000-kroonise peapreemia OÜ Realister, kes toodab koolinoortele detsembrini peetaval noortemessil Teeviit, tehes seda ettevõtlussaare valemitega kaustikuid. ■ KONKURSI ETTEVÕTLUSTOETUSTE TAOTLUSTE ESITAMISEKS

Parem palju väikeseid kui vähe suuri Taotlusi võib esitada järgmistele toetusmeetmetele

SULEV OLL, POSTIMEES paindlikum. Ligi 80% ettevõtetest linnas ongi alla 10 töötajaga • stardiabi alustava ettevõtluse toetamiseks mikroettevõtted, nad on siiani linna toetusmeetmete osas • ettevõtte töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetus suurimaks sihtgrupiks. Samas peavad väikeettevõtted suurema • ettevõtte praktikajuhendaja toetus Tallinna abilinnapea Jaanus turujõu saamiseks tegema koostööd ning kasvama konkurentsi- • ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse Mutli sõnul toetab Tallinn võimelisemateks, jätkusuutlikumateks. Selle eesmärgi toetamise toetus (stipendium) peamiselt mikroettevõtteid, nimel tegutsemegi. • uute töökohtade loomise toetus samas peaksid viimased te- • tööstusomandi esemetele patendikaitse gema koostööd suurema tu- Palju on Tallinn ära teinud mõjutamaks noort inimest vormistamise toetus (patenditoetus) rujõu saavutamiseks. ettevõtlikkuse suunas? • messitoetus Osaleme ettevõtlussaarega noortemessil Teeviit. Korraldame Taotlemise korrad ning taotlusvormid on kättesaadaval as Tallinnas ettevõtluse arendamises pole teatud konkursse, näiteks viisime koostöös Tallinna Noorsootöö Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtja infopunktis aadressil vastuolu – esiteks on siin juba hulk ettevõtteid, Keskusega läbi konkursi Ideeäss, mis oli suunatud noorte Vabaduse väljak 7, I korruse teenindusbüroos teiselt poolt tahavad inimesed elada üha vaiksemas uuenduslike ideede leidmiseks. ning Tallinna kodulehel www.ettevotja.tallinn.ee ja puhtama õhuga keskkonnas? Tallinna Ettevõtluspäeva raames korraldame konkurssi «Tallinna Noor TallinnasK paiknevad ettevõtted saastavad praegu keskkonda Ettevõtja», mille eesmärgiks on tunnustada Tallinna silmapaistvamaid Taotluste esitamise (v.a patenditoetus ja messitoetus) vähem kui 15 aastat tagasi. Peamine müra ja õhusaaste allikas on noori ettevõtjaid, nende ettevõtlikkust, innovaatilisust, ärilist tähtajad on kasvanud autotransport, mis tuleneb väga kiirest ja ulatuslikust mõtlemist ning innustada noori ettevõtlusesse siirduma. 25. aprill 2008 kell 14.00 valglinnastumisest. Ühelt poolt käiakse maalt linna tööle, Samuti toetame noorte ettevõtlikkuse arengule suunatud tegevusi, 19. september 2008 kell 14.00 teisalt on viimase kolme-nelja aastaga suur hulk tööstus- ja näiteks «Ajujahti». Lisaks tutvustame meie kõrgkoolide tudengitele Patenditoetuse taotluste esitamise tähtajad on logistikaettevõtteid kolinud linna piiri taha, aga nendes ettevõtetes ettevõtlusega alustamise ja ettevõtlustoetuste võimalusi. 25. aprill 2008 kell 14.00 tööl käivad inimesed elavad endiselt magalarajoonides. 22. august 2008 kell 14.00 Kas ja kui, siis milliseid abinõusid on rakendatud ettevõtlikkuse Kui lihtne on ettevõtluse alustamine Tallinnas? arendamiseks venekeelse elanikkonna hulgas? Messitoetuse taotlusi võetakse vastu Ühelt poolt järjest lihtsam: ID-kaardi abil on võimalik igal pool Ettevõtlusalaseid infovoldikuid ja infomaterjale oleme koostanud jooksvalt 2008. a lõpuni. Eestis mõne tunniga saada ettevõte äriregistris registreeritud. nii eesti- kui ka venekeelseid. Meie iga-aastane suurseminar Taotlused palume esitada vastavalt kordadele Teiselt poolt, suurenenud konkurentsi ja elukalliduse tingimustes, «Edukaks esimesel katsel» toimub venekeelse sünkroontõlkega. ettevõtja infopunkti. on alustajal pääs turule raskenenud. Ettevõtja infopunktis saab ettevõtja infot ja konsultatsiooni lisaks Meie vastasime eelmisel aastal ligi 5000 ettevõtja pöördumisele, eesti keelele vajadusel vene ja inglise keeles. NB! INFOPÄEV Tallinna toetusmeetmete taotlejatele ettevõtja infopunktis käis nõu saamas üle 600 ettevõtja, neist ligi toimub 09. aprillil 2008 kell 15.00-17.30 pooled alustada soovijad. Stardiabiga toetasime 52 ettevõtjat, Kui suures osas saate arendustegevuseks tarvitada riigi, kui infopäevadel ja ettevõtluskoolitustel osales mullu üle 500 suures osas linna raha? Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses ettevõtja. Eriti populaarsed on ettevõtja baaskoolitus ja alustava EASiga teeme koostööd, oleme üks osa maakondlike (Tõnismägi 2, Tallinn) ettevõtja tekkepõhise raamatupidamise sisseseadmist käsitlevad arenduskeskuste (MAK) võrgustikust. Pakume ettevõtjale infot Infopäev on tasuta koolitused. nii riiklikest kui Tallinna ettevõtlustoetustest, konsultatsiooni Tallinnas on ka kaks ettevõtlusinkubaatorit (Kopli ja Ülemiste), mis ettevõtte rajamiseks ning äriplaani koostamiseks. Osalemiseks palume täita registreerimisvorm ettevõtja pakuvad alustavale ettevõtjale soodsat ja kvaliteetset töökeskkonda. Ettevõtlustoetusteks kasutame ainult Tallinna linna infopunktis või Internetis aadressil eelarvevahendeid. EASilt ootaks rohkem abi välisturunduse www.tallinn.ee/koolitus Kumb on olulisem, kas see, et tekiks palju uusi väikesi osas. Oluliseks võib osutuda ka struktuurivahendite toetuse ettevõtteid või peaks suured saama veelgi suuremaks, konku- suunamine õppeasutuste materiaalse baasi parendamisse, teadus- Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtja infopunkt rentsivõimelisemaks, töötajarohkemaks? ja arendustegevusse, teedesse ja ühistransporti, et Tallinn oleks Vabaduse väljak 7, Tallinn, tel 640 4219 Paljudest väikestest koosnev keskkond on parem, sest on vaiksem ja puhtama õhuga elu- ja töökeskkond. ■ 8 18. MÄRTS 2008

Ettevõtluse toetusvõimalused

SULEV OLL, POSTIMEES

Samal ajal kui pooled Eesti elanikest kurdavad, et ettevõtluse alustamist takistab rahapuudus, välisriikidesse tehtavate otseinvesteeringutega kaasnevate poliitiliste riskide eest. pakuvad erinevad asutused hulgaliselt mitmesuguseid toetusvõimalusi. Tööturuamet allinna Ettevõtlusameti toetused: Tööturuamet annab ettevõtluse alustamise toetust kuni 70 000 krooni, sellest 20 000 on Eesti riigi Stardiabi kaasfinantseering ning ülejäänu Euroopa Sotsiaalfondi toetus. Toetus investeeringuteks põhivarasse. Kontoritehnika ja mootorsõidukite puhul kulukõlblik kuni Ettevõtluse alustamise toetust summas kuni 70 000 krooni võivad saada registreeritud töötud, kuni 50 000 25% kogumaksumusest, omafinantseering vähemalt 1/3. krooni võivad saada isikud, kes ei ole töötuna registreeritud, kuid on ilma tööta või on saanud koondamisteate TTaotlejaks võivad olla alustav ettevõtja, FIE või äriühing (mitte üle kahe aasta äriregistris registreerimisest. Abi ning on teenuste saamiseks pöördunud tööturuametisse. ei laiene transpordi-, finants- ja renditeenustele, kinnisvara- ning kaubandusettevõtetele. Toetuse saaja peab olema kas läbinud ettevõtluskoolituse, omandanud kutse- või kõrghariduse majanduse Uute töökohtade loomise toetus alal või omama ettevõtluskogemust. Toetus investeeringuteks põhivarasse. Taotlejaks saab olla ettevõte, mis on vanem kui kaks aastat ja töötajate arvuga 3–30, kui loob vähemalt kolm uut töökohta. Kolmeks aastaks on toetus 100 000 kr, tootmisettevõttel on üle 100 000 kr toetuse korral eelduseks vähemalt viis töökohta. Omafinantseering 50%. EAS toetab arendustegevust Messitoetus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab uute toodete ja teenuste Tootvatele-teenindavatele ettevõtetele osalemiseks 50% messi osavõtutasuks, väljapanekukoha väljatöötamist ning olemasolevate edasiarendamist. maksumuseks jmt. Koolitustoetus Toetus erialaseks väljaõppeks, tänapäevases tootmises vajalike uute erialade ja oskuste omandamiseks. Tootearendusprojekti läbiviimist toetatakse kuni 50% ulatuses maksumusest, kuid mitte rohkem kui Taotlejaks ainult äriühingud, projektis osalejate arv 2–10 töötajat. Omafinantseering vähemalt 1/3. 20 miljoni krooniga projekti kohta. Toetust saavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Stipendium Tootearenduseks vajaliku rakendusuuringu läbiviimist toetatakse kuni 75% ulatuses projekti Toetuse eesmärgiks on motiveerida ettevõtteid kasutama kogenud töötajaid õppurite juhendamisel. maksumusest, kuid mitte rohkem kui 20 miljoni krooniga projekti kohta. Toetust saavad väike- ja keskmise Taotlejaks saavad olla kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid ning koolitusluba omavad juriidilised suurusega ettevõtted ning ettevõtetele rakendusuuringuid teostavad teadusasutused. isikud, kes korraldavad Tallinna Tööhõiveametile lepingu alusel tööturukoolitust koos Tallinnas asuva ja Eeluuringu läbiviimist tootearenduse või rakendusuuringu ettevalmistamiseks toetatakse kuni tegutseva ettevõttega, kus toimub õppepraktika. 300 000 krooni ulatuses. Toetust saab erinevate arendustegevusega seotud kulude katmiseks, sh Praktikajuhendaja toetus projektiga seotud personalikulud, lähetused, kulud masinatele ja seadmetele, kulud materjalidele ning Toetus ettevõtte olulise töötaja kutseoskuste tõstmiseks ja erialase väljaõppe täiendamiseks välismaal. arendustegevuseks vajalike teenuste sisseostmine. Toetatakse koolitaja õppemaksu (või tööjõukulude), koolitusega otseselt seotud sõidu- ja majutuskulude Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine. 2008. aastal kuulutab EAS välja taotlusvooru uute tehnoloogia katmist. Omafinantseering vähemalt pool kulutustest. arenduskeskuste käivitamiseks. Toetatud keskustele tagatakse finantseerimine kuni seitsmeks aastaks, Taotlejaks võivad olla äriühingud, kus töötajate arv on alla 50 ja käive alla 10 miljoni krooni. maksimaalse toetussummaga kuni 20 miljonit krooni aastas keskuse kohta. Ettevõtlusinkubaatorid Tehnoloogia arenduskeskused on grupi ettevõtete ja vähemalt ühe kõrgkooli poolt asutatud Ettevõtlusinkubaator pakub alustavale ettevõtjale ruume, infrastruktuuri ning toetavad teenuseid. Taotleda teadusasutused, mis tegutsevad eraõiguslike juriidiliste isikutena, kus enamusosalus kuulub ettevõtetele. saavad äriühingud ja äriregistris registreeritud FIEd, kelle esmasest registreerimisest ei ole möödunud Arenduskeskuste peamiseks tegevuseks on omanikele vajalike uuringute elluviimine. ■ rohkem kui kaks aastat ja kus on töötajaid kuni 10. Mentorprogramm Ettevõtjatele kohtumised mentoritega, kes abistavad ettevõtlusalaste probleemide lahendamisel ning 15.-18.04 HELSINGI MESSIKESKUS nõustavad nn mentorklubisse kuulujaid tasuta. Tööstusomandi esemetele patendikaitse vormistamise toetus Toetus rahvusvahelise patenditaotluse menetlemise kulude katteks. Taotlejaks füüsilised isikud, FIEd, äriühingud. Omafinantseering 1/3. Äriideede andmebaas ÜLIVÕIMAS Avalikuks kasutuseks andmebaas kommertsväärtusega rakenduskõlblike äriideede või lahendustega. Vt www.ideepank.ee. Noorte ettevõtlikkuse tõstmise projekt TÖÖSTUS- Toetatakse noorte äriideede konkursse ning projektipõhiseid tegevusi ettevõtlikkuse propageerimisel. SÜNDMUS KredEx: Kapitalilaen Laen, mis on mõeldud juba mõnda aega tegutsenud edukatele ja kiiresti arenevatele ettevõtetele, mis vajavad oma tegevuse laiendamiseks täiendavat kapitali. Stardilaen KredExi käendusega laenuga on võimalik finantseerida alustavate ja kuni kaks aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning FIEde uusi investeeringuid ja käibevahendeid. Laenukäendus Abinõu juhuks, kui ettevõttel napib tagatist või panga usalduse võitmiseks on tal liialt lühike tegutsemisajalugu. Võimalik on nii investeerimislaenu kui käibelaenu ja arvelduskrediidi käendus. Pangagarantii käendus Pangagarantii käendusest on abi eelkõige ettevõttel, mis soovib pangalt makse-, ettemaksu-, pakkumis-, teostus- või garantiiaja tagatist, aga vara on juba panditud. Liisingukäendus Aeg kontaktide sõlmimiseks Liisingukäendust saab kasutada nii seadmete ja masinate kui ka hoonete ja kinnisvara ostmise finantseerimiseks. 15.-18.04 täituvad järjekordselt Helsingi messikeskuse saalid tööstuse tipptegijatega. Soome suurim tehnikaala üritus koondab Lühiajaline ekspordigarantii kokku metallitööstuse ja masinaehituse võtmeisikud. Lühiajalise ekspordigarantii puhul on välisostjale antav maksetähtaeg 3–6 kuud ning seda kasutatakse Kutsume tutvuma viimaste uudistega ja leidma uusi ärikontakte. enamasti tarbekaupade, tooraine jms ekspordil. Tekkinud kahju hüvitatakse garantiikatte ulatuses. Koos Pind ja Materia messidega moodustub viiest eriala üritusest tervik kogu metalli -ja masinatööstusele: Lühiajalisteks garantiideks on EU- ja käibegarantii. FinnTec 08 – näitab metallitööstuse ja masinaehituse arengu suundi, Pikaajaline ekspordigarantii ToolTec 08 – töötlustööriistad, Plastec 08 – palstmassi -ja kum- Kesk- ja pikaajalised ekspordigarantiid on mõeldud finantsasutustele ning eksportijatele, eelkõige kapitali- mitööstuse tooted, Pinta 08 – pinnatöötluse ja korrosioonitõrje tehnoloogiad, Materia 08 – materjalid ja pooltooted tööstusele. ja kestvuskaupade ekspordiga kaasnevate riskide maandamiseks. Pikaajalisteks garantiideks on tarnijakrediidi-, ostjakrediidi- ja liisingugarantii. Külastajate tasuta eelregistreerimine www.teollisuus08. Tootmisriski garantii Ühe registreerimisega viie messi külastus! Messid on avatud: 15. - 17.04 kell 9-17 ja 18.04 kell 9-16 Tootmisriski garantii kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne kaupade teele lähetamist. Messi korraldaja: Soome Messid ja Expomark OY Investeeringugarantii Info ja messikülastuspaketid – Soome Messide esindaja Eestis – Investeeringugarantii on mõeldud Eesti ettevõtetele ning neid finantseerivatele pankadele kaitsmaks neid Profexpo OÜ, tel 626 1347, e-post [email protected], www.profexpo.ee/soomemessid 18. MÄRTS 2008 9

«Eesti pole ainus koht, kus äri teha,» väidab EBSi ametisse astuv rektor Peeter Kross. «Ka Peeter Kross: Euroopa on maailma mõistes üsna pisike.» Raha on ainult vahend!

Saab teie tudengist reeglina Paljude ettevõtjate motivatsioon pidavat ka pärast esimest ettevõtja? miljonit kahanema hakkama. Kas ettevõtja, juht või spetsia- Loogikat, et nüüd olen esimese miljoni teeninud, paras aeg on seda list. Paljud on juba EBSis õppi- lõbusalt kulutama hakata, olen tõesti kohanud. Aga tõelise ettevõt- mise ajal või pärast lõpetamist ja eesmärk pole kiire raha, vaid oma ideede elluviimine. Ta jätkab loonud enda ettevõtte, edukalt ka pärast esimest või kümnendat miljonit. Arengut ei saa mõõta tegutsetakse ka väljaspool Ees- rahaga, raha on vaid vahend. tit. Meie senised 3000 vilistlast Samas ei tohi kriitiliselt suhtuda ka neisse ettevõtjatesse, kelle am- on esindatud peaaegu kõikides bitsioonid on väiksemad. Maailm on täis keskklassi kuuluvaid väi- majandusharudes ja kontinen- keettevõtjaid, kellele ettevõtlus ongi vaid üks etapp nende elus. tidel. Neist valdav enamik on Ettevõtlusega luuakse endale piisav kapital selleks, et olla majan- ärifirmade erinevate taseme duslikult sõltumatu ning vaba oma järgnevates valikutes. juhid või spetsialistid. Ainuüksi Eesti pankades töötab üle 300 Teie ise pole ka enam aastaid aktiivne ettevõtja. Ometi olite ebsika. alustajate hulgas. Jah, juba aastal 1988 osalesin koos soomlastega ühisfirma Mainorfin Paljud tähtsad ametikohad loomises. Tegelesime arvutite, koolituste, konsultatsiooniga. Eestis on praegu ühe pika Mainorfin jätkab väikses mahus praegugi. Paljud, kes toona seal ajalooga ülikooli vilistlaste ametis olid, leidsid aga edaspidi uue väljakutse. Mina tulin 12 aas- käes. Kas järgmisena on EBSi tat «pärisäris» olnuna kõrgharidusse tagasi. Võib öelda ka, et naasin ja majandusmeeste kord? juurte juurde. Aastatel 1972–1987 töötasin ju TTÜs. Mitmed ka meil õppinud ini- mesed on juba pidanud kõr- Miks? geid ameteid, olgu nimetatud Igapäevane äritegemine sai selgeks. Teiselt poolt tehti mulle hu- SULEV OLL, POSTIMEES Tiit Vähi ning Jüri Mõis, kes EBSi algusaastail siin õppinud on. vitav tööalane ettepanek. Tundsin ka, et ma ei kuulu nende 5% ühiskonnaliikmete hulka, kes end jäägitult ettevõtlusele pühenda- EBSi peagi ametisse astuv rektor väidab, et tõeline ettevõtja EBSi lõpetaja keskmine palk on Praxise uuringu põhjal kaks vad. Tagantjärele hindan ärimaailma natuke lihtsaks ja kohati isegi püüdleb oma suurte eesmärkide poole. Raha on vaid vahend korda nii suur kui mõne teise majandusharidust andva kõrg- robustseks. Samas põhineb mu praegune kapital suuresti toonastel edu teel. kooli vilistlasel. Tekitab suure tungi EBSi? aastatel. Huvi on päris suur ja selle üheks põhjuseks on tõesti see, et EBSi a ei taha ettevõtjaks saada, sest kardan pank- lõpetajad on tööturul nõutud ja hästi tasustatud ka juhtide ja spet- On üliõpilased küsinud ka, kas te olete miljonär? rotti. sialistidena. Ega kõikidest ettevõtjaid ei saa ega peagi saama. Eel- Ei, otseselt seda küsitud pole. Aga ma tean, et meie tudengid ta- See on tavaline mõtlemine. Käite tööl, probleeme dusi selleks on 4–6% ühiskonnaliikmetest. havad enda ette neid, kellel on ka praktiline ettevõtluse kogemus. pole. Aga ettevõtja tüüpi inimene tahab teistmoo- Praktikud oskavad paljusid asju hoopis teistmoodi seletada. Posit- diM elu. Ta on pühendunud, ei loe tunde. Ta tahab olla vaba ja ise Mõned alustavad juba õpilasena. sioneerime end praktikale võimalikult lähedal seisvaks akadeemilist otsustada. Jah, meie kooli on tulnud neid, kellel õpilasfirma kogemus selja majandusharidust ja ettevõtlust õpetavaks ülikooliks. ■ taga. Siin aga on lausa kohustus proovida kätt üliõpilasettevõttes, Pankrotti ju siiski minnakse. oma ideid ellu viia. Äri tegemine mängitakse niiviisi praktikas läbi. Päris pankrotiga lõpetab siiski suhteliselt väike arv ettevõtjaid. Aga Või õigemini – tegelikult polegi see mäng. Edu ei ole alati kerge tu- PEETER KROSS ka seda ei tohiks karta, paljud karastunud ettevõtjad on käinud läbi lema, paljude äriregistris registreeritud üliõpilasfirmade näitajad on • Sündinud 28.03.1950 Aegviidus mitugi pankrotti. Kui oled ettevõtja, pead arvestama ka riskidega. miinustes. Aga see polegi kõige olulisem. Pigem on tähtis mõista • Abielus, 3 poega Kümnendik headest ideedest õnnestub ellu viia, 10% ettevõtetest ettevõtlust kui niisugust, ka neil, kes hiljem asuvad hoopis kellegi jääb alles. Ka Euroopa Liidu ettevõtetest on 80% loodud viimase teenistusse. Haridus 20-30 aasta jooksul. Meil on ka üliõpilaste ettevõtlusinkubaator, kus osalevad aktiivselt • 1972 TTÜ, tööstuse planeerimine Rasketel aegadel selguvadki tugevad ja nõrgad. Tõeline ettevõtja ei ka kunstiakadeemia tudengid. Kui mõnele siin välja käidud ideele • 1977 – 1979 TTÜ, aspirantuur jää ka pärast seda, kui on tulnud teha väga raskeid otsuseid, nurka leidub finantseerija, võibki võrsuda uus äri. • 1981 väitekirja kaitsmine Moskva RÜs (juhendaja prof nukrutsema. Ta leiab uue jõu ja läheb edasi. Interneti kaudu oleme seotud ka India, Hiina, Ukraina ja Soome R. Üksvärav) ettevõtlust õppivate tudengitega, kus omavahel vahetatakse ideid Töö On praegu õige aeg ettevõtjaks hakata? ja antakse nõu äri alustamiseks nendes riikides. • 1972 – 1987 TTÜ õppejõud Kogu aeg on õige aeg. Ratsa rikkaks saamise aastad on, tõsi küll, • 1987 – 1988 Mainori teadusdirektor möödas, ega tule enam kunagi tagasi. Aga kellel on hea idee – uus EBSis õpib ka hiinlasi. On nad teistmoodi kui eestlased? • 1988 – 2000 ettevõtja toode või teenus, hakaku aga peale. Uusi ideid sünnib ju pidevalt. Hiinlased tunduvad töökamad, usinamad, nende kokkukuuluvus- • 2000 – 2005 Mainori Majandusinstituudi ja Audentese Ka Skype poleks olnud mõeldav 15 aastat tagasi. Inimeste nutiku- tunne on suurem. Tõenäoselt abistavad nad rahvuskaaslasi ka ette- Ülikooli rektor (MMI ja Audentese Kõrgem Ärikool ühinesid sel pole ju piire. Ning võib-olla on praegused veidi raskemad ajad võtluses rohkem, kui ise hakkama saamist väärtustavad eestlased. 2002 AÜks) turule tulemiseks isegi paremad. • 2006 – 2008 EBSi tegevdirektor Hakkab tahe õppida eestlaste hulgas raugemise märke näitama? Muu On kurtjaid, kellele tundub ettevõtlusaktiivsus Eestis liiga Meil on erakool, suhteliselt kallis kool. Nii et vähemalt 80% tuden- • 1984 – 1985 teaduslik stažeerimine Soomes madal. gitest on vägagi motiveeritud. Lihtsalt üliõpilasaega siin ei veedeta, • 1987 Isemajandava Eesti idee algatajate töögrupi liige Muidugi võiks ettevõtlusaktiivsus kõrgem olla, aga olukord ei ole ema-isa rahakotil üliõpilaselu ei elata. Kolmveerand üliõpilastest tee- • Kirjutanud ühe raamatu, neli brošüüri ja kümneid artikleid siiski halb. Meil on ligikaudu 40 000 tegutsevat ettevõtet ja arves- nib ise endale leiba. Miski on aga tõepoolest muutuma hakanud – nä- juhtimise teemadel tades aktiivsete inimeste hulka, on see muude riikidega enam-vä- dalavahetusi väärtustatakse rohkem. Laupäeviti meil õppetööd enam • Kuulunud mitme Eesti börsiettevõtte nõukogusse hem samas suurusjärgus. praktiliselt pole. 10 18. MÄRTS 2008

Maakonnad kurdavad ettevõtlusaktiivsuse üle SULEV OLL, POSTIMEES

Järva-, Ida-Viru-, Hiiu-, Võru- ja Viljandimaa ettevõtluskes- võtte saab teha kahe tunniga, osta riiulilt jne. Edasi tehakse aga Ettevõtlusega alustaja, kes valdab eesti keelt, on infoga hästi kur- kuste töötajad nõustavad aastas kümneid ja kümneid ette- palju vigu: ei mõelda oma äritegevuse prognoosimisele, koosta- sis. Kes aga otsib infot vene keeles, on tükk maad keerulisemas võtjaks pürgijaid või juba tegutsejaid, ei jää aga ettevõtlus- mata jäetakse elementaarsed arvutused, turgu hinnatakse väga olukorras ja sellepärast on sageli vaja IVEKi nõustaja abi. aktiivsusega siiski rahule. optimistlikult, ei tunta valdkonna seaduseid, puudulikud on Suurimad probleemid on algkapitali leidmine, turundustegevuse teadmised personali töölevõtmise osas, ei osata hinnata perso- korraldamine, töötajate leidmine, vabad käibevahendid. Sage- iiu Toots, Võrumaa Arenguagentuuri ettevõtluskon- nalikulu koos maksudega jne. Nii ei suudetagi tihti tegutseda üle li unustatakse ära, et probleemide ennetamiseks on riskivabam sultant: kolme aasta. Meile tuleb konsultatsioonile ka väga palju selliseid erinevad olukorrad paberil läbi mängida, läbi mõelda, mis on Nõustasime mullu 220 alustavat ettevõtjat. Keskmi- ettevõtjaid, kes on aasta-kaks tegutsenud ja siis makseraskustes- ettevõtte kaugem eesmärk. selt käis iga teine ettevõtja nõu saamas vähemalt kaks se sattunud. Probleemid, mis tegutsevad ettevõtjad ise välja toovad, on seo- korda.T Pooled küsisid toetusprogrammide ja -projektide kohta, Tegutsevate ettevõtete arengut takistavad põhiliselt juhtide vä- tud oskustööjõu piiratud ressursiga, seadmepargi vananemisega, teine pool huvitus sobiva ettevõtlusvormi valikust, ettevõtte re- hene teadlikkus ning arengustrateegiate ja eesmärkide puudus. infrastruktuuri rajamiseks vahendite leidmisega. gistreerimisest, maksudest jms. Ettevõtlikkuse tase Järvamaal on alla keskmise, aktiivsus on väi- Tulenevalt tööstuspiirkonna eripärast on Ida-Virumaal elavad ini- Nõu küsijad on informeerituse tasemelt üsna erinevad. Äärmu- ke ning häid ideid vähe. mesed harjunud olema töövõtjad ja oma ettevõtte tegemine on seks on küsimised laadis «Teil pidi siin mingisugust toetust ole- keeruline. Arengut on näha, aga hoiakute muutmine võtab aega ma. Ma tahaksin ka seda saada», aga see grupp on aasta-aastalt Aivi Telvik, SA Tuuru juhataja: ning suurem muutus seisab alles ees. järjest väiksemaks jäänud. Mullu sai meilt nõu 73 alustavat ettevõtjat. Nõustati 17 äriplaa- Eesti ettevõtluse probleem on kohaliku turu väiksus ja sellest ni koostamist, 6 alustavat ettevõtjat taotles tööturutoetust et- Margot Meremaa, Viljandimaa Arenduskeskuse konsultant: tulenev vajadus minna oma toodete-teenustega välisturgude- tevõtluse alustamiseks, kõik need taotlused rahuldati. Keskuse Nõustasime mullu 83 alustavat ja 95 tegutsevat ettevõtjat. Nen- le. Siin ootavad lahendamist turu valik, sealsete nõudmistega nõustamise kaasabil loodi kokku 11 ettevõtet, milles on 17,5 des numbrites ei kajastu anonüümseks jäänud kliendid ja alla 15 tutvumine, tootearendus, keelebarjäär, välisostjaga seonduvad töökohta (aastal 2006 suurenes ettevõtete arv 20 võrra). minutit jäänud nõuküsimised. riskid. Tihti ei suuda alustavad väikeettevõtjad toota ja tarnida Hiiumaal takistavad ettevõtluse edenemist saarelisus, tööjõu Suurimad probleemid ettevõtluse alustamisel on teadmiste ja os- suuri partiisid. Ettevõtjad nimetavad peamise probleemina töö- vähesus, transpordi kallidus ja sõltuvus ilmast ning praamigraa- kuste puudus, sobiva tööjõu leidmine, vahel ka finantsvahendite jõudu, sisendite järjepidevat kallinemist ning vananenud tehno- fikust. Samas on meil iga kümne elaniku kohta üks tegutsev vähene kättesaadavus, julgus alustada, äriidee puudumine. Juba loogiaid. ettevõte ning ettevõtlusaktiivsus on seega kõrge. Ruulib plas- tegutsevate ettevõtete arengut takistab see, et suured ettevõtted Võrumaa inimeste ettevõtlikkus on veidi allpool Eesti keskmi- titööstus, põllumajandus ja toiduainetetööstus on vähenenud, tegutsevad palju toorainet, energiat ja tööjõudu vajavates valdkon- sest. Põhjusteks on suhteliselt kõrge eakate inimeste osakaal kala töötlemine kadunud. dades, mis kiiresti muutuvates tingimustes vajavad ümberstruktu- kogu rahvastikust ning kaugus turgudest. Sel aastal tuleb suurim edasiminek kaubanduses, mis siiani lausa reerimist või innovaatilisi lahendusi. Mõned traditsioonilised toot- kiratses – avati Hiiumaa tarbijate ühistu uus Konsum, siis Selver, misettevõtted on juba Viljandimaalt odavamate tootmissisenditega Saima Piisner, SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultant: tulemas on ilmselt ka Maxima. piirkondadesse viidud (tikutootmine Indiasse). Nõustasin mullu 218 ettevõtjat, sh 171 alustavat. Mõned alusta- Viljandimaal on palju keskmise suurusega ja suuri stabiilseid et- jad (ca 10%) on väga hästi kursis seaduste ja toetustega, 60% on Pille Sööt, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja: tevõtteid, mistõttu on saadaval töökohti nii lihttöölistele kui ka keskpäraste algteadmistega ning 30% tuleb esmast infot saama. Nõustame aastas 30–40% maakonnas alustavatest ettevõtjatest. spetsialistidele. Sellest tulenevalt on ettevõtlikkuse tase Eesti Suuri probleeme ettevõtlusega alustamisel praegu pole – ette- Ligi 10% alustavatest äriühingutest saab IVEKi abil starditoetust. keskmisega võrreldes madal, aga tõuseb aasta-aastalt. ■

Kui mõte küps, tuleb ka raha küsimusi, saab neile vastuseid ärimentorluse abil. Mentorluse sisu seis- Alustajal napib Alustavate ettevõtjate toetamine ongi rajatud ideede läbimõtlemisele neb alustavate ettevõtjate aitamises nende suuremate kogemustega ja kirjapanemisele, puudu olevate teadmiste ja kogemuste saamisele, ettevõtjate poolt. Mentorid teevad oma tööd tasuta, ja mis on veelgi teadmisi, väliskogemuse arvestamisele. huvitavam, Eestis on neid inimesi juba küllaltki palju. Alustavale ettevõtjale pakutakse hulgaliselt infot selle kohta, kuidas Kompetents koondatakse inkubaatoritesse oma tegevust läbi mõelda ja kirja panna. Nii valmibki äriplaan, peami- Aga mis teha siis, kui tegevuse ettevalmistamiseks on vaja väga spetsiifilisi mitte raha ne tõendusmaterjal selle kohta, et mõte tegutsemiseks on küps. teadmisi ja äri käimalükkamine eeldab pikka ettevalmistusperioodi, mil- DIMITRI BURNAŠEV, Äriplaani koostamise juhendeid ning vastuseid plaani koostamise käi- le üleelamine vajab palju raha? Siin aitavad kompetentsikeskused, kuhu EAS-I ALUSTAVATE ETTEVÕTETE DIVISJONI DIREKTORI ASETÄITJA gus tekkivatele arvukatele küsimustele on võimalik leida näiteks et- spetsiifilised teadmised on kogutud ja kuhu neid juurde kogutakse. Selli- Mis on ühist kõikidel alustavatel ettevõtjatel, kes rahalist toetust tevõtlusportaalist Aktiva (www.aktiva.ee), aga ka maakondlike aren- sed keskused on teadus- ja tehnoloogiainkubaatorid, kus lisaks soodsatel taotlevad? Enamik neist on kindlad, et alustamise või kasvu kii- duskeskuste kogenud konsultantide käest. Keskused korraldavad ka tingimustel renditavatele ruumidele pakutakse kitsalt erialast nõu ja juur- rendamise peamiseks takistuseks on rahapuudus. koolitusi alustava ettevõtja jaoks olulistel ja tegevuse planeerimiseks depääsu väärtuslikele kontaktvõrgustikele, läbi mille on ettevõtjal võima- vajalikel teemadel. lik leida nii koostööpartnereid kui kliente ja finantseerijaid. namik ellujäänuist arvab mõne aasta pärast aga, et mitte raha Ettevõtjat, kes suudab tõestada oma oskust raha efektiivselt juhtida, Selge on see, et iga alustava ettevõtja konkreetsete vajaduste määratlemi- ei olnud peamine takistus, vaid teadmiste ja oskuste puudus, toetataksegi rahaga. Selleks on olemas stardi- ja kasvutoetuse prog- seks on vaja personaalset suhtlemist pädeva asjatundjaga, keda on võima- kuidas raha kõige efektiivsemal moel ära kasutada. Ehk tege- ramm, mille raames antakse tagastamatut abi investeeringuteks ehk lik leida oma maakonna arenduskeskusest. mist on igavese dilemmaga, kas selleks, et inimest toita, oleks tootmise või teenuste osutamise jaoks vajaliku põhivara soetamiseks. Ainuke asi, mida ettevõtluse toetamise seisukohalt alustav ettevõtja vajaE anda talle kala või õpetada kala püüdma. Näiteks võib ehitusmaterjale tootev ettevõtja saada toetust vormide peab algusest lõpuni ise tegema, on esimene samm. Ta peab julgema Paljud alustavad ettevõtjad usuvad siiralt, et neil oleks vaja just «kala», või vibrolaua, arhitektuuribüroo aga rakendustarkvara soetamiseks. alustada. Ülejäänu osas on alati olemas toetamisvõimalusi ja inimesi, kuigi tegelikkuses vajaksid nad pigem nõu. Just sellest tõdemusest tule- Juhul kui reaalse tegevuse käigus tekib alustava ettevõtja jaoks uudseid kes on valmis aitama. ■ nevalt ongi üles ehitatud alustavate ettevõtjate toetamise süsteem. Säravate silmadega algus Tõenäoliselt on igaüks kogenud olukorda, kus keegi tuleb välja «suu- repärase» ideega ja püüab seda innukalt teistele «maha müüa». Tun- neme selliseid inimesi piiramatu energia, säravate silmade ja ilusate tulevikujooniste järgi. Ilmselt igaüks on näinud ka seda, kuidas sellised Milleks osta, kui on ideed jäävadki tihtipeale vaid ilusaks teooriaks. Kuidas seda välistada? Vastus on väga lihtne – tasub paluda oma mõtted kirja panna. Mida võimalus rentida? rohkem kannatlikkust näitab inimene üles ideede kirjapanemisel, seda rohkem detaile ta arvesse võtab ja seda paremini idee läbi mõtleb. Aga detailid ongi need, mis määravad edukuse või läbi- kukkumise. Ideede läbimõtlemise käigus võib inimene avastada, et mõnes valdkonnas tal lihtsalt napib teadmisi ja kogemusi, et üht või teist tuleb juurde õppida. Vähemalt sama oluline on ka plaanide elluviimine. Peamine prob- leem on tihtipeale kogemuste puudumine. Näiteks on lihtne öelda, et alustaval ettevõtjal tuleb oma töötajaid motiveerida. Raamatutest võib sellest lugeda, aga kuidas seda teha siis, kui sinu ees istub reaal- ne inimene, kelle käitumist ei pruugi raamatu tekst käsitleda? Et seda teha, on tihti vaja kaasata kedagi, kellel on vastav kogemus olemas, ühesõnaga kedagi väljastpoolt. 18. MÄRTS 2008 11

Alati ei pea ju jalgaratast leiutama, vahel piisab Oluline on sammuda ajast ees olemasoleva toote värskendamiseks väikese uud- MERJE SEIN, BALTECO TURUNDUSDIREKTOR se nüansi lisamisest.

Innovatiivsus tootearenduses annab ettevõttele võimaluse kon- dusega seotud tarbijauuringuid. Sel juhul on koostööpartnerid ja eda- saväärtusi ja ainulaadsust, kuid mida samas lihtne ja loogiline kasutada, kurentidest eristuda. simüüjad väga olulised indikaatorid, kellelt tulev info annab tootjale mis oleks just selle ettevõtte toodangu loomulik osa. vajalikku teavet. Iga uudis, tehniline innovaatiline uuendus, tuleb tarbijani viia suheldes nnovatsioon tänapäeva tarbimisühiskonna tootearenduses lisab Järgnevalt teevad ettevõtte juhid otsuse selle kohta, kes hakkab uut temaga selgelt ja üheseltmõistetavalt: miks just see toode või lisaväär- toodetele neid omadusi, mis aitavad eristuda konkurentidest ja toodet disainima. Tehnilised erilahendused arvestatakse kohe toote tus talle kasulik on? eelkõige suurendavad tarbija rahulolu. On teada, et turud muu- juurde, sest see pakub tarbijale võimaluse osta enda jaoks parimat tuvad järjest enam hinnatundlikuks. Tarbija soovib osta küll hea toodet. Odavam on toota kvaliteetseid tooteid, kui hakata neid mõne Kui aru ei saa, pole investeeringust kasu hinnaga,I kuid saada samas kvaliteetse toote. Teisalt peab ettevõte too- aja pärast tagasi ostma või garantiiremonti võtma. Teabe edastamine võib osutuda üsna keeruliseks. See nõuab, et müü- te arendamisel jälgima üldist kasutusmugavust ning seda, et toode/ Toote valmimisele järgneb etapp, kus kogutakse eri turgude koostöö- gitoetusmaterjalid sisaldaksid täpset teavet ning et koolitustel tutvus- tooted ei oleks lõpptarbija jaoks tehniliselt liialt keerulised. Enesest- partneritelt uuesti teavet, mida arvavad valmistootest lõpptarbijad, tataks koostööpartneritele ja edasimüüjatele neid ainulaadseid tehnili- mõistetav on, et tootja pakub tarbijale tootega kaasaskäivaid elemen- kuidas on toodet mõistnud pärast koolitusi edasimüüjad lokaalsel ta- si uuendusi. Kui edasimüüja toote eripära ja nüansse ei tunne ega oska taarseid omadusi (konkurentsivõimeline hind, disain ning kvaliteet), sandil. Analüüsitakse esimese müügiaasta tulemusi ja nõudlust, vaja- neid kliendile tutvustada, pole investeeringust mingit kasu, sest toodet mis peaks olema ühe hea ja väga hea toote loomulik osa. duse korral korrigeeritakse tootearenduse strateegilisi plaane. Toote ei suudeta turustada. Kui lähtuda korporatiivse brand’i teooriast, on vaja tootearenduse dokumentatsioon ja turundusmaterjalid peavad toetama müüki, mis Kui ettevõte loob teistest kvaliteetsetest tootemarkidest eristumise kaudu väärtustada neid omadusi, mis aitavad eristuda konkurentidest omakorda aitab tarbijal mõista toote eripära ja kasutusmugavust. Ma- eesmärgil innovaatilisi tehnilisi lahendusi, siis ülejäänud tootjad kas jär- ja suurendavad eelkõige tarbija rahulolu. Ühtlasi määravad toote inno- terjalid peavad olema lõpptarbijale lihtsad ja selgesti mõistetavad. givad liidreid või pakuvad väiksemate võimalustega ehk lisaväärtusega vatsioonis tegutsevad tugevad brändid omakorda valdkonna arengu tooteid. Suunatud tootearendus, uuenduslikud erilahendused ja too- ning trendid, mida ülejäänud vaikselt lähitulevikus siis järgima hak- Võluvad lihtsus ja ainulaadsus tele lisatud väärtused kätkevad aga endas võimalust teenida tulevikus kavad. Innovatsioon tootearenduses ning tootmine on pidev ja arenev prot- rohkem – mida suurema lisaväärtusega on tegemist, seda enam on tar- sess: uued toorained, tehnilised lahendused, disainikontseptsioonid, bija nõus sellele kulutama. Ühtlasi annab see ettevõttele võimaluse kü- Ideest tooteni lisaväärtust pakkuvad komponendid, mis peaksid olema lihtsad, kuid sida oma toodete eest kõrgemat hinda. Lihtsustatuna siis: hea toode – Et eristuda toote innovatsiooni kaudu, on oluline mõista arendusprot- ainulaadsed. Disain muutub ajas, nagu ka tarbijate hoiakud ja harju- parem toode – parim toode. sessi kõiki etappe: planeerimist, kontrolli, teostust, analüüsi. Kõige- mused. Kuna eristumine innovatsiooni kaudu on pidev protsess, siis on oluline pealt määratletakse uue toote idee ja vajadus. Prioriteedid pannakse Ettevõte, kus panustatakse tootearendusse, aitab luua omale tervik- ettevõttesisene koostöö ja sünergia. Baltecos soovivad erinevate osa- paika turusegmentide kaupa. Töö käigus analüüsitakse olemasolevate likku imagot, tagades kaugemas perspektiivis jätkusuutlikkuse. Alati ei kondade töötajad luua klientidele turvalist, usaldusväärset, professio- toodete müüki ning vajadusi eri turgudel, suheldakse koostööpartne- pea ju jalgaratast leiutama, vahel piisab olemasoleva toote värskenda- naalset ning uuenduslikke terviklahendusi pakkuvat Eesti toodet, mis rite ja edasimüüjatega. Vajadustest lähtuvalt määratletakse disainiüles- miseks väikese uudse nüansi lisamisest. toetab tervist. Tänu niisugusele lähenemisele oli Balteco üks esimesi anne. Mida keerulisem tundub kasutajale tehnoloogia, seda segasemaks massaaživannide tootjaid Euroopas, kes hakkas oma toodetele paigal- Ühtlasi jälgitakse maailmaturu trende ja külastatakse erinevaid suuri peab ta kogu toodet. Tihtilugu ei oska ka tootja anda vajalikku teavet dama reguleeritava intensiivsusega seljamassaažisüsteeme ning kahe rahvusvahelisi messe. Kui tegemist on väiksema tootmisettevõttega, kliendile ei müüjate ega ka turunduskommunikatsiooni kaudu. Seepä- võimsa pumbaga süsteeme. Tänapäeval on need kujunenud massaa- napib tihtilugu finantse, et teha kõikidel turgudel erinevaid tootearen- rast tuleb luua tehnoloogiliselt uudseid lahendusi, mis annaksid küll li- živannide varustuses standardiks. ■ Ära osta, vaid rendi SULEV OLL, POSTIMEES «Keskendumine põhitegevusele aitab purustada rekordeid,» deid, mida saaks kasutada hoopis toodete-teenuste arendamiseks väidab Margo Luberg OÜst Green IT, tuues spordi põhitõe et- või uute põnevate ideede ellurakendamiseks, teisisõnu innovat- tevõtlusvaldkonda. siooni ja arengusse. Lubergi sõnul on Eestis võimalik ühtse teenusena sisse osta nii IT- Kui vaadelda praegu Eestis tegutsevaid ettevõtteid, tehnika finantseerimislahendused kui ka kõrge lisandväärtusega siis on siin näiteid nii korralikust kui ka puudulikust teenused. Kõige levinum tehnika finantseerimise viis on kahtle- keskendumisest,» räägib Luberg. «Mõned on tead- mata rentimine. See aitab saavutada konkreetseid ja käegakatsu- vustanud endale alad, milledes on eeldusi hea tule- tavaid eeliseid konkurentide ees: mus« saavutada. Kuid leidub ka ettevõtteid, kus pole võimalik välja - ettevõtte kasutuses on pidevalt tänapäevane tehnika lugeda, mis on põhitegevus.» - säilib omakapital arenduseks ja innovatsiooniks IT efektiivsuse spetsialistina ettevõtetes ringi vaadates on Luberg - vana vara müük ja utiliseerimine muutub efektiivsemaks kohanud vaid üksikuid viiteid heale keskendumisoskusele. Roh- «Tehnikat kasutatakse ju põhieesmärkide saavutamisel,» kinnitab kem olla tunnistajaks olukorrale, kus tootmis- või teenindusette- Luberg. «Selle ressursi omamine ei ole mõistlik. Omada tasub Risto Tõnupärt. «Prioriteet ei ole ju asjade omamine, vaid nende võttes makstakse lõivu vähetähtsatele või lausa segavatele kõrval- varasid, mille väärtus ajas kasvab. IT-tehnika kaotab aga tehno- efektiivne kasutamine äritegevuseks,» väidab ta. tegevustele. «Väga loogia arengu Üks viimase aja tõusvaid trende on Tõnupärdi sõnul kogu sisus- levinud tegevusala tõttu väärtust tuslahenduse soetamine rendimudeli teel. Aina enam pööratakse on näiteks vana IT- IT-tehnika kaotab tehnoloogia arengu tõttu iga päevaga ja tähelepanu kuluefektiivsele majandamisele ning kiiresti väärtust tehnikaga kauple- väärtust iga päevaga ja muutub rõõmust mureks muutub rõõ- kaotava põhivara soetamine investeeringuna ei ole enam aktuaal- mine, eluea lõpul must mureks ne. «Areneva ettevõtte jaoks on väga oluline rahavoo planeeri- olevale tehnikale ning kohustuseks. ning kohustu- mine ning tarvidus põhivara välja osta võib pärssida ettevõtte ostjate leidmine,» seks.» Väidet suutlikkust turul konkureerida,» tõdeb ta. «Uuele äripinnale ko- tõdeb ta. «Sageli kinnitab ka limine eeldab arvestatavaid investeeringuid ning ettevõtete jaoks on tulemus aga see, et loodetud tulu asemel tuleb hoopis tehnika rentimise populaarsus kiire arenguga riikide ettevõtete hulgas. on hõlbus lisaks rendipinnale maksta renti ka kasutatava inventari utiliseerijale peale maksta.» Põhjamaades renditakse umbes 35% ja USAs koguni üle 60% eest. Makses sisaldub reeglina ka vara kindlustamine ning lepingu Teine väga levinud kõrvaltegevusala on ise rahastamisasutuseks kõigist arvutitöökohtadest. lõppedes vara tagastamise või endale jätmise võimalus. Milleks olemine. IT-tehnikasse investeeritakse väärtuslikke omavahen- Rentimise ideoloogiat pooldab ka Sisustusrent OÜ juhatuse liige siis osta, kui on võimalus rentida?» ■ 12 18. MÄRTS 2008

Ettevõtlusinkubatsioon – benjihüpe julgestuskummiga

SVEN ILLING, TARTU TEADUSPARK, FOTO: MARGUS ANSU

Ettevõtlusega alustamise võrdlemine benjihüppega on ehk pisut üle pakutud, aga omajagu julgust see kindlasti nõuab.

nkubaatorite kliendid on ettevõtlikud inimesed, kes on välja mõelnud või leidnud huvitava äriidee ja soovivad seda ellu viia. Enamasti kahe, harva ka kolme või enama aasta jooksul peaks inkubandil olema võimalik iseseisvalt turul hakkama Isaada. Keskuste kaudu alustavad ettevõtted on elujõulisemad – neist 85% tegutseb ka paar aastat pärast inkubatsiooni lõppu. Väljas- pool alustanud ettevõtete ellujäämisprotsent seevastu on 50% kandis. Tartu Teaduspargi üks inkubante on Eesti Geoweb OÜ, Noor ja võlgadeta pildil osaühingu juhataja Inkubaatorisse asumise tingimusteks on, et ettevõtte vanus ei tohi Kullo Laos. üldjuhul olla üle kahe aasta ja puuduvad maksuvõlad. Kandideeri- jate puhul kaalutakse äriidee jätkusuutlikkust majanduslikus mõt- Miks alustada ettevõttega inkubaatoris? Lisaks toetab inkubaatori ettevõtete tegevust Tartu Biotehnoloogia tes, ekspordi- ja kasvupotentsiaali. Täiendavaks tingimuseks on - soodne ruumide rent kaheks aastaks Pargi osalemine mitmes rahvusvahelises projektis, mille eesmärk tavaliselt kirjapandud äriplaan. - paindlikud tugiteenused ja nõustamine on just eluteaduste ja meditsiini valdkonnas tehnoloogiasiirdele ja Esialgu on tegemist nn virtuaalinkubandiga, kes ei ole veel firmat - heal tasemel ettevõtlusalane koolitusprogramm ettevõtluse arengule kaasaaitamine. loonud, kuid töötab aktiivselt oma ideega. Inkubaatoris aidatakse - infovahetus- ja koostöövõimalused teiste inkubantidega Peamiseks takistuseks eluteaduste ja meditsiinisektori ettevõtlust baaskoolituse ja individuaalse nõustamise abil tal ennast arenda- - lihtne juurdepääs olulistele kontaktidele ettevõtluses ja silmas pidades, aga ka laiemalt, on vajadus kohe algusaastatel lii- da, efektiivsemalt uue äriga turule jõuda. ettevõtluse tugistruktuurides kuda välisturgudele. Selles kontekstis on positiivne, et EAS on Igal juhul on oluline, et alustaja oskaks oma toodet/teenust defi- ajavahemikul 2007–2013 planeerinud mitmeid meetmeid just neerida ja turukõlblikuks vormida, omaks ettekujutust tootmiseni turunduse ja ekspordi edendamiseks. jõudmiseks vajalikest tegevustest ja vahenditest. Oluline on suut- Kuidas mõjutavad inkubaatorid Eesti ettevõtlust? Tehnoloogia- ja teadmismahukate toodete ja teenuste turule- likkus toodet/teenust pakkuda, levitada, müüa ja siit tulenevalt toomine on kapitalimahukas ning erainvestorid ei ole huvitatud ära majandada ehk ellu jääda. Jako Jaagu, Võrumaa Tehnoloogiainkubaatori juhataja-pro- kõrge riskiga investeeringutest. Siinkohal näeksin turutõrke kao- Inkubantidele pakutakse äri alustamisega seotud teenuste komp- jektijuht: tamisele kaasaaitamisel eelkõige riigi rolli. Suur samm edasi oli lekti, mida tavaturult ühekaupa osta on äärmiselt kulukas: paind- Inkubaatorid on olulised lüngatäitjad ettevõtluskeskkonna paren- Eesti Arengufondi loomine, kuid eelkõige just teadmismahukate likku kinnisvara kasutamise võimalust ja lisateenuseid (paljundus- damisel. Nad on ainsad, kelle eesmärk on alustavate ettevõtete teenuste osutamisega tegelevat ettevõtlust silmas pidades on veel võimalused, infosekretäri, side- jm teenused). Lisaks sellele on kasvuriskide maandamine pikema aja vältel. Samuti on nad väga arenguruumi. ■ käepärast konsultandid, kes aitavad leida ka teenusepakkujaid efektiivsed ettevõtjate innovatsiooniteadlikkuse suurendamisel ja väljastpoolt (juriidiline konsultatsioon, personaliteenused, rek- uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtul. laam/kujundus). Meie inkubaator on noor ja keskendunud suhteliselt kitsa- le valdkonnale nagu tootmisettevõtlus (ennekõike puit, metall, Äri-, loome- või tehnoloogiainkubaator? mehhatroonika ja IT). Alustasime tööd asukatega eelmise aasta Üldjuhul on alustavale ettevõtjale suunatud teenused tasuta või novembris, praegu on meil tegutsemas kolm tootmisettevõtet vähima hinnaga, mis ei kata nende jaoks tehtavaid tegelikke kulu- (lisaks mõned eelinkubatsioonis osalejad, kes on alles idee lah- tusi. Rent moodustab esimese aasta jooksul turuhinnast tavaliselt timõtlemise juures). Nad on loonud kokku 8 töökohta. Viis neist 50 ja teisel 75%. on asukasettevõtete osanikud ja teevad ka ise tööd ning kolm ETTEVÕTJA, inimest on palgatööl. Inkubatsioonikeskuse suurim väärtus on samal tasemel ettevõtja- tule Tartu Teadusparki! te omavahelisest suhtlemisest tekkiv sünergia, mis tihtipeale leiab Tunneme valusalt, et oleks tarvis vabastada ettevõtted töötajate väljundi uute äriideedena. Seda toetab konsultantide meeskond, koolitamisel erisoodustusmaksu tasumisest, sest see takistab ma- Alustavale ettevõtjale: kes lisaks koolitustele ja temaatilistele seminaridele korraldab ka janduse arengut. Tundub kohatu, et ühelt poolt räägime inno- - abi EAS-i stardi-, kasvu-, jt toetuste taotlemisel, - soodustingimustel koolitused, mitteformaalseid üritusi. vatsioonist ja lisandväärtuse loomisest, teiselt poolt aga takistame - ettevõtlusalane konsultatsioon kiireks ja edukaks seda kõrgelt maksustades. äriga alustamiseks, Meile oleks tähtis ka see, et toetust võiks jagada ruumide remon- - kontaktid oluliste organisatsioonidega, mis on seotud innovaatilise ettevõtlusega. Mis on ettevõtlusinkubaator? diks. Uusi seadmeid, mis maksavad väga palju, saab liisida ainult Ettevõtlusinkubaatorid on mõeldud selleks, et teha alusta- siis, kui ruumid vastavad tootmishoone nõuetele. Nende nõuete Täida elektrooniline taotlus Teaduspargi kodulehel: mine lihtsamaks. Äriplaanide elluviimist toetatakse tänapäe- täitmine on aga väga raske, eriti Eesti kaugemates piirkondades www.teaduspark.ee vt E-taotlus (eraisik) või E-taotlus (firma) ja kandideeri inkubatsiooni vase infrastruktuuriga ja paljude tugiteenuste pakkumisega. tegutsevatel ettevõtetel. konkursil, mis kestab kuni 31. märtsini 2008. Rahvusvahelise liidu andmetel tegutseb maailmas üle 5000 inkubaatori. Kristel Joonasson, Tartu Biotehnoloogia Pargi arendusjuht: Tegutsevale ettevõtjale: Eestis on suurimad selle teenuse pakkujad Tehnopol, Tar- Üks hinnatum lisandväärtus, mida inkubaator alustavale ettevõtjale - kvaliteetne rendipind, - abi EASi toetuste taotlemisel, tu Teaduspark, Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ja pakkuda saab, on kontaktide võrgustik – potentsiaalsed investorid - ettevõtlusalane nõustamine, Tartu Biotehnoloogiapark. Teenuseid toetatakse Eestis riik- seemne- ja kasvukapitali leidmiseks, kontaktid sarnaste tugistruk- - rahvusvaheliseks arendustegevuseks ja äriks olulised kontaktid Eestist ja välismaalt ning likult EASi meetme kaudu, lisaks sellele toetavad inkubaa- tuuridega välismaal, et saada tuge sisenemiseks välisturgudele ja - huvitavad naabrid teiste Teaduspargis asuvate toreid ka kohalikud omavalitsused. Ka pakub EL erinevate seal tegutsemiseks, kontaktid teadus- ja arendusasutustega, rah- ettevõtjate näol. projektide kaudu kaasfinantseerimise võimalusi. vusvahelised kontaktüritused koostööpartnerite leidmiseks jne. Ettevõtlusinkubatsioon sai alguse möödunud sajandi keskel Tartu Biotehnoloogia Pargi BioMed inkubaator tegutseb 2005. Kontakt: Tartu Teaduspark, Riia 181a, 51014 Tartu, tel 730 2635, faks 738 3041, e-post: [email protected], USAs ning jõudis Euroopasse 1980. aastatel. Möödunud aasta septembrist. Praegu asub siin kaheksa biotehnoloogia ja www.teaduspark.ee aastal 15. sünnipäeva tähistanud Tartu Teaduspark on Bal- meditsiini valdkonna ettevõtet. timaades omataolistest vanim ja inkubatsiooniteenuste pak- Oleme üks vähestest tehnoloogiaparkidest maailmas, mis alusta- kumise osas kõige pikemaajalisemate kogemustega. vas ettevõttes osaluse omandamise kaudu otseselt osaleb ette- Inkubaatorisse saamiseks peab ettevõtja endale selgeks tege- võtluse edendamisel. Turu nõudlusele tuginedes pannakse kok- ma, mis valdkonda tema tegevus on orienteeritud. Näiteks ku meeskond, kes lööb aktiivselt kaasa ettevõtte ülesehitamisel, Tartu Teaduspargi ja Tallinna Tehnopoli ehk tehnoloogiain- panustades oma teadmisi, kogemusi ja kasutades väljakujunenud kubaatorite eesmärgiks on tootearendusega seotud riskide koostöövõrgustikku. vähendamine. Äriinkubaatorites võivad kätt proovida igasu- Esimene Tartu Biotehnoloogia Pargi osalusega ettevõte – OÜ guste äriideedega inimesed (ka juuksuritöökojad). Viimastel TBD-Biodiscovery – asutati 2006. aasta veebruaris ning agressiiv- aastatel on hakatud rääkima ka loomeinkubaatoritest, mis se müügistrateegiaga saavutati eelmisel aastal kümnekordne käibe annavad võimaluse rahateenimiseks kunstnikele (moedisai- kasv. Ettevõtte klientide hulka kuuluvad Soome, Rootsi (Biovitrum nerid, maalikunstnikud). AB), Inglismaa ja Prantsusmaa biotehnoloogia- ning farmaatsiaet- tevõtted. www.teaduspark.ee 18. MÄRTS 2008 13 Eksporditurundusprogramm annab algajale võimaluse SULEV OLL, POSTIMEES

Veebruari keskel käivitus EASi eksporditurunduse toetusprogramm, milles on varasemaga Klientide programmis osalemise paremaks ettevalmistamiseks ja võimekamate klientide leidmiseks võrreldes mitmeid olulisi muudatusi. korraldab EAS infopäevi. Teavet saab selle kohta, missugust abi pakub EAS, mida toetatakse, kuidas toetust taotleda, ekspordiplaani koostada. Antakse juhiseid, mida silmas pidada, tuuakse näiteid rogrammi raames saab taotleda toetust projektidele, mis on seotud kas uutele välisturgu- eelnevast perioodist, vastatakse korduma kippuvatele küsimustele. dele minekuga või ekspordimahu olulise suurendamisega. Raha saab küsida messidel in- dividuaalseks osalemiseks ja messide külastamiseks, klientidele suunatud turundusürituste Igale vajadusele on lahendus korraldamiseks, trükiste ja reklaammaterjalide valmistamiseks. Kokku on eksporditurundu- Eksportööridele on suunatud infoteenus, mis võimaldab saada vastuseid päringutele sihtturgude Pseks toetust eraldatud kuni 2013. aastani 420 miljonit Eesti krooni, sellest tehakse tänavu otsuseid kohta. Eelmisel aastal vastasid EASi konsultandid üle 2000 päringule. 56 miljoni ulatuses, millega toetatakse tõenäoliselt 70 projekti. Toetuse tulemusel peab kasvama Aasta teisel poolel saab alguse rida ekspordiga seotud koolitusi, mida tehakse koostöös erialaliitude ettevõtjate ekspordikäive, suurenema kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ekspordi- ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega. käibes ning eksportivate ettevõtjate hulk. Ekspordi arendamine käib ka läbi ühisturunduse programmi, mis on planeeritud käivitada teise kvar- tali jooksul. Programmi eesmärk on innustada ettevõtteid ühiseid projekte ellu viima, et saavuta- Uuel perioodil palju uut da sünergiat või mahuefekti ja parandada alustavate ettevõtete võimalusi välisturul esimesi samme Meetme raames saab taotlejaks olla Eestis äriregistrisse kantud äriühing, milles riik või kohalik oma- teha. valitsus ei oma üle 25% osalust. Erinevalt eelnenud perioodist võivad taotlejateks olla ka alustavad Jätkub ühisstendide programm, mille raames on võimalik osaleda olulisematel messidel koos teiste eksportöörid ja ettevõtjad, samuti on kaotatud taotleja lubatava ekspordikäibe ülempiir. Eesti ettevõtetega. Toetatavate tegevuste ring on laienenud, uute hulka kuuluvad tootenäidiste valmistamine, toodete Senisest rohkem loodetakse EASi välisesinduste võrgustiku toe kasutamist. EASi välisesindused vastavusse viimine sihtturu nõuetega (sh sertifikaatide taotlemine), disaini kohandamine sihtturu tegutsevad Soomes, Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias, Venemaal (Moskvas ja Peterburis), USAs vajadustele vastavaks, kaubamärkide registreerimine sihtturul jne. Silicon Valley’s, Ukrainas, Hiinas ja Jaapanis. Toetuse maksimumsumma on suurenenud, olles kuni 1,5 miljonit krooni ja kuni 50% projekti mak- sumusest. Projekti kestus on endiselt kolmelt aastalt lühenenud kaheni. Loobutud on taotlusvooru- dest ja toetust saab küsida jooksvalt. EKSPORDITURUNDUSE INFOPÄEVAD Üks olulisemaid muudatusi on ka see, et erinevalt varasemast ei ole võimalik küsida toetust ekspordi- Koht aeg plaani koostamiseks ja taotluse kokkupanemiseks teenustöö korras. Eelmiste aastate kogemus näitab Tartu 19. märts selgelt, et parim ekspordiplaan on ettevõttes endas selle plaani elluviimise eest vastutaja koostatud Tallinn 26. märts, eesti keeles ekspordiplaan. Tallinn 27. aprill, vene keeles Taotluse vormistamine on käesoleval aastal oluliselt lihtsam. Vajalikud blanketid ja juhised on kätte- Narva 2. aprill, vene keeles saadavad EASi kodulehelt, nõu saab EASi klienditeeninduse telefonil 627 9700. Rakvere 3. aprill Pärnu 16. aprill Paide 17. aprill Allikas: EAS

Allan Korjas, tegutsevate ettevõtete divisjoni direktor: Vesteldes kolleegidega Saksamaalt jäi kõlama välja öeldud mõte, et ettevõtluse edendamisel peaksid olema olulisemateks eesmärkideks töökohad ja eksport. Kindlasti oli neil õigus. Kuigi praegu räägi- takse pigem tööjõu puudusest, peame siiski arvestama, et keskmise palgataseme tõusuga võib kadu- da arvestatav hulk seniseid töökohti, seda just ettevõtetes, kus tootlikkuse kasv ei suuda palgakulude kasvu kompenseerida. See on üsna loomulik ja paratamatu. Nii aga saavad just rahvusvaheliselt kon- kurentsivõimelised ettevõtted olema edaspidi kõige olulisemad tööandjad. Ka EASi ette seatud ülesannetest on kolm peamist: tõsta ettevõtlusaktiivsust, aidates kaasa uute et- tevõtete tekkele; kasvatada tootearendusvõimekust, aidates kaasa arendusprojektide elluviimisele ja suurendada ekspordimahtusid, pakkudes tuge nii alustavatele kui tegutsevatele eksportööridele. Eelmisel aastal oli ettevõtteid, kelle ekspordikäive ületas 2 miljoni krooni piiri, kokku üle 4500. Samas moodustavad 50 suurimat eksportööri üle 40% kogu ekspordikäibe mahust. Kuigi eksport on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud (aastal 2004 – 75 miljardit krooni, aastal 2005 – 97 miljardit, aastal 2006 – 121 miljardit), teeb murelikuks, et eksport jääb mahu poolest impordile alla ja vahe on viimaste aastate jooksul ainult suurenenud. Nii tegutsebki EAS oma meet- metega selle nimel, et kasvaks ettevõtjate ekspordikäive, suureneks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ekspordikäibes ning eksportivate ettevõtjate hulk. ■

Innovaatilised IT tehnika finantseerimis- lahendused ettevõtetele

www.greenit.ee 14 18. MÄRTS 2008 Kui õpilane on valmis, ilmub õpetaja SULEV OLL, POSTIMEES

Mentor ehk õpetaja lisaks siiras soov oma meeskonnale arengukeskkon- hel. «Mentor üritab osalejad nii endaga kui ka oma- Asko Talu ja õpilane Alari na loomiseks. «Seda saab väga lihtsalt teada, kui rää- vahel aktiivselt suhtlema saada,» räägib Sillaste. «See Sillaste räägivad oma kida pisteliselt mõne meeskonnaliikmega,» selgitab omakorda viib selleni, et mentorilt tulevad head kogemusest. Talu. «Siis selgub, kas juhi soov on tegelik ja siiras või nõuanded ning omavahel jagatakse kogetud olukor- ainult deklaratiivne.» di, enda arusaamu ettevõtlusest.» petaja koge- Mentorlussuhte aja saab kas kohe alguses või koos- Sillaste sõnul on oluline õppida oma vigadest, aga mus: Asko töö käigus kokku leppida. «Mentorist ei tohi tekkida veel parem teiste vigadest ja ise mitte vigu teha. «Kui Talu sõltuvust, et kui ta järgmisel kuul tuleb, küll siis jälle oled elus mingid probleemid üle elanud ja nendest Pärast TNT kõik terveks ravib,» väidab Talu. «Mentor on kui õpi- jagu saanud, võid juba ise olla nõuandja rollis.» juhi ameti mahapanemistÕ juulis 2007 on Asko Talu lase sisemaailma peegel. Kui ühel hetkel näeb õpilane peamiselt tegutsenud mentorina. Praegu on tal kolm ennast mentori abiga sellest peeglist samasugusena Mis on mentorklubi? klienti, nelja-viiega käivad läbirääkimised. Iga kliendi nagu ta tegelikult on, siis on hea aeg mentorlussuhe Tallinna Ettevõtlusamet on Mentorklubi nime kand- juures on ta päev-paar kuus, vesteldes 1–1,5 tunni lõpetada.» vat nõustamisprogrammi korraldanud 2003. aastast jooksul võtmeisikutega nende jaoks olulistel teema- See ei tähenda aga, et läbikäimine peaks lõppema. alates. Ühtekokku on programmides osalenud juba del, mis võivad olla seotud nii töö kui ka eraeluga. Nii suhtleb Talu siiani tihedalt oma TNT-aegse men- üle 250 ettevõtja. Et pakkuda kvaliteetset teenust, saab ühel mentoril tori Aivar Halleriga, kes oli heaks toeks toona, aga ka Kokkusaamiste käigus toimuvad seminarid ette- olla 5–6 organisatsioonist klienti, väidab Talu, kes on nüüd lihtsalt hea sõbra ning kolleegina. võtjate endi valitud teemadel, kohtumised tuntud Alari Sillaste mentoriks ka mõnele üksikisikule, «kes selgelt näida- inimestega ettevõtlusest, projektis osalevate ettevõ- nud soovi tõsiselt tegeleda isikliku arenguga». Õpilase kogemus: Alari Sillaste, Sildrem Grupp OÜ tete tutvustused. Mentorklubi pakub ka võimalust 52 õpilast ja 13 mentorit. Enamik ettevõtteid oli te- «Hea mentor töötab küsimustega, mitte omapoolse- Kuna äritegevust alustades puudus Alari Sillastel nii suhtevõrgustiku arendamiseks ja koostööpartnerite gutsenud vähem kui 3 aastat (56%), samas oli küm- te valmis lahendustega,» räägib Talu. «Valmis lahen- kogemus kui ka kõrgem äriline haridus ning kõrval leidmiseks. Paljudel ettevõtetel ongi tekkinud juba mekonnal Äriregistris registreerimisest möödunud dusi pakuvad konsultandid. Mentor aitab ja suunab polnud ka vilunud nõuandjat, tundus Tallinna Ette- tihedam koostöö, üksteisele osutatakse teenuseid 6–10 aastat. õpilast küsimustega, millele too ise õiged vastused võtlusameti korraldatud mentorklubis osalemine ning tehakse ühisprojekte. Põhimõtteliselt eksistee- Käimasolev Mentorklubi programm algas oktoobris leiab.» väga hea mõte. «Seal käies saab peaaegu iga kord rib Mentorklubi projekti puhul ka võimalus indivi- 2007 ja lõppeb selle aasta mais. Osalejate seas on «Kedagi ei saa vägisi aidata,» kinnitab Talu. «Idamaal valida kolme seminari vahel,» räägib Sillaste. «Valikut duaalvestluseks, kuid see põhineb suures osas isik- kokku 45 õpilast ja 11 mentorit. Osalejate hinnangu öeldakse, et kui õpilane on valmis, siis ilmub õpe- lihtsustab kindlasti parasjagu endale muret tekitav likul initsiatiivil. kohaselt valmistab väikeettevõtetele jätkuvalt muret taja.» Seega pole ka ime, et kliente, kellega koos valdkond.» Klubi käib koos kord kuus. «Sellest täiesti Programm on suunatud eelkõige ettevõtjatele, kes turundus ja müük. Üha enam on probleeme teki- areneda, valib mentor ainult väärtushinnangute so- piisab, et valmistada ennast ette uue teemaga tutvu- olid saanud Tallinna linna stardiabi, kuid piiranguid ei tamas personaliküsimused: valik, värbamine, moti- bivuse alusel. miseks,» tõdeb Sillaste. tehta ka teistele programmist huvitatud ettevõtetele. veerimine, tööseadusandlus. Teemad, millele loo- Üks peamisi väärtusi on pidev areng. «Kui tajun, et Tavaliselt osaleb seminaril 10–20 inimest, kes on alusta- Mentorid valitakse nii ettevõtete juhtide, ettevõt- detakse järgmistes mentorprogrammides lähemalt teisel poolel on soov isikliku arengu osas aus ja siiras, vad või juba mõnda aega tegutsenud ettevõtjad. Alus- luskonsultantide kui ka professionaalsete koolitajate tähelepanu pöörata, on finantsanalüüs ja ettevõtte siis on see minu jaoks juba väga oluline märk koos- tajatele teevad tavaliselt muret maksutemaatika, töö- seast. Suhtlemine toimub väikestes töörühmades, kasvuga seonduv. Uus Mentorklubi programm algab töö alustamiseks,» nendib Talu. suhted, juhtimine, seadusandlus, kasvustrateegia jne. osalejaskond muutub vastavalt temaatikale. juba sügisel, plaanis on käivitada eraldi programm Organisatsiooni omanikul või tippjuhil peab olema Üldjuhul tekib avatud suhtlemine kõigi osalejate va- Mentorklubi 2006–2007 projektis osales kokku välisturgudele laienevatele ettevõtetele. ■

Samuti on Eesti tulemused ootuspäraselt kõrged IKT kulutuste osas. Ka innovatsiooniks vajalik alusraa- Eesti läheneb mistik (kõrgharidus, noorte haridus ja interneti levik) on võrreldav ELi keskmise tasemega. Samas on Eesti tulemused jätkuvalt tagasihoidlikud näitajate osas, mis iseloomustavad võimekust in- innovatsioonikeskmikele vesteerida innovatsiooni, mille hulka kuuluvad ka ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustege- Ehkki Eestis on uuenduslikuks arenguks tingimused loodud, on Eesti positsioon nõrk eelkõige vusse. Ka intellektuaalomandiga seotud näitajate osas kuulub Eesti sabas sörkijate hulka. innovatsiooni praktikasse viimisel. Raportist selgub, et ehkki Eestis on uuenduslikuks arenguks baastingimused loodud, on Eesti posit- sioon nõrk eelkõige innovatsiooni praktikasse viimisel. Eestit iseloomustab tagasihoidlik kõrgtehno- uroopa Innovatsiooni edetabeli lõppraporti järgi oli Eesti mullu innovaatilisuselt 18. kohal, ol- loogilise tootmise ja ekspordi osakaal, samuti liiga väike tööhõive kesk- ja kõrgtehnoloogilises sektoris les samas grupis Norra, Tšehhi, Sloveenia, Itaalia, Küprose ja Hispaaniaga. See on koha võrra ning madal müügitulu uutelt toodetelt. parem kui 2006. aastal. Edetabelit juhivad «Meid ei peaks rahuldama kümne aastaga järgijõud- Põhjamaad, Saksamaa ja Inglismaa, kes mine kõiges keskmistele, kellest meid täna lahutab edestavadE ka Ameerika Ühendriike. Eesti võib rahul olla nende ettevõtetega, kes on vaid väike vahemaa,» kommenteeris raporti tule- Eesti tulemused on viimaste aastate jooksul ELi teinud koostööd teiste firmadega, uuendanud oma musi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi keskmisega võrreldes paranenud ning koos Tšehhi tooteid ja protsesse ning arendanud töökorraldust. innovatsioonitalituse juhataja Marika Popp. «Vaja on ja Leeduga ennustatakse ELi keskmisele tulemuse- teha jõulisem pingutus suuremaks arenguhüppeks, le järelejõudmist kümne aastaga. Seda eeldusel, et mis võimaldaks meil tõusta vähemalt uuenduslike järgnevatel aastatel jätkatakse alustatud jõupingutustega vähemalt samas tempos. riikide esiliigasse ning alustada spurti kõrgliiga suunas.» Kõrgeimal, neljandal positsioonil paikneb Eesti koguarvestuses innovatsiooni ja ettevõtlust kajastavas Euroopa Innovatsiooni edetabel koostati juba seitsmendat korda, selles analüüsitakse ja võrreldakse alajaotuses. Eesti võib rahul olla nende ettevõtetega, kes on teinud koostööd teiste firmadega, uuen- kõigi ELi liikmesriikide jt maailma selles vallas juhtivate riikide innovatsioonialaseid tulemusnäitajaid. danud oma tooteid ja protsesse ning arendanud töökorraldust. Kokku hinnati 38 riigi innovaatilisust. ■

l www.stardiabi.ee Stardiabi - toetus ettevõtlikule inimesele

Koostame starditoetuste projekte ettevõtjatele, kellel pole aega, et seda ise teha või kes ise ei oska.

Meie meeskonnal on enam kui 70 rahastatud stardiprojekti koostamise kogemus.

Kas teate kedagi, kelle kogemus on suurem? ______Konsultatsioonibüroo Abstrakt Tel: 7 422 565, 50 57 980 | www.abstrakt.ee l ll 18. MÄRTS 2008 15

mehhanism, mis tagaks tekkimiseks on vaja palju rohkemate asjaolude kokkulangemist. koostöö arendamise ja Teine võimalus on seda protsessi soodustada ja siin on Tallinna Proovime klastriga! ressursside ühiskasutuse. Üheks linna innovatsioonikeskuste idee vägagi omal kohal. lahendusmudeliks, mis Euroopas Siinkohal tuleb tunnustada Tallinna Ettevõtlusameti pingutusi INGRID HINDRIKSON, TALLINNA ETTEVÕTLUSAMETI ARENGUPROJEKTIDE KOORDINAATOR suurt populaarsust võitnud, on innovaatilise ettevõtluskeskkonna edendamisel. Eesti ettevõtjad Viimastel aastakümnetel on nii Euroopas kui USAs räägitud tehnoloogia-, innovatsiooni- või on ju kahjuks üsna enesekesksed, arengut kavandatakse klastrist ehk strateegilisest koostööst kui konkurentsivõime ka klastrikeskused. peaasjalikult iseenese võimalustest lähtuvalt. Nii tekitatud raamid arendamise võimalusest. Mida tehakse sel alal Eestis? Keskuste loomise vajadust põhjendavad järgmised lähtekohad: aga pärsivad uute, harjumuspäraseid piire lõhkuvate ideede, – arendustegevust töötleva tööstuse valdkonnas pidurdab toodete ja teenuste tekkimist, millest me oma arengu hoogsaks esti majanduses on viimasel viiel aastal majanduskasv praktilise koostöö puudumine ettevõtete, teadus-õppeasutuste jätkumiseks puudust tunneme. olnud keskmiselt 7,6% aastas. Ka eksport on olnud ja tugistruktuuride vahel; Innovatsioonikeskused oleksid omamoodi tõmbekeskused, edukas, pärast ELiga ühinemist on väljavedu kasvanud – ettevõtetel puudub julgus tootearendusse investeerida, kuna mis koondaksid laiemalt mõtlevaid ettevõtteid, teadusasutusi ligikaudu 20% aastas. Kuid on teada, et viimase aja investeeringud on mahukad ja seotud edasiste suurte riskidega; ja rahastajaid selleks, et otsida innovatiivseid äriideid, mida siis Eohuks on olnud majanduskasvu aeglustumine. – teadus-õppeasutustel ei piisa ressurssidest (kaader, seadmed), koostöövõrgustikena ellu viia. Eesti majandusedu jätkamise võtmeküsimus on konkurentsivõime et ettevõtete lepingulisi tellimusi täita; hoidmine ja arendamine maailmaturu tiheneva konkurentsi – suuremahuliste ja integreeritud rakendusuuringute ja -tööde Mis on klaster? tingimustes. Kuidas seda teha? teostuseks (protsesside automatiseerimine, aeronautika, militaar-, Klaster on vertikaalselt ja horisontaalselt seotud ning sensortehnika jne) puudub keskkond ja ressurss; majanduslikku koostööd tegevate institutsioonide kogum, mis Katsetused klastriga – ettevõtete soovid ja teadus-õppeasutuste uurimissuunad sageli omab rahvusvahelist kaalu ja kompetentsi. See on kooslus, kus Maailmas on väga trendikas klastri põhimõtete rakendamine. Ka ei ühti omavahel. omavahel seotud ettevõtete ja institutsioonide süsteem tegutseb Tallinn on teinud viimastel aastatel klastriarenduse vallas esimesi Tallinna Innovatsioonikeskuse missiooniks on pakkuda ühtselt ja tekitab sünergiat. Koostöösünergias tekivad uuendused samme. Nüüd on aeg tempot tõsta. kõrgekvaliteedilist tuge Eesti ettevõtete konkurentsivõime, ja paremad lahendused, mis tagabki konkurentsieelise. Alustama peaks mõttemallide muutmisest ning Euroopa ja töötleva tööstuse prestiiži ja ühiskonna innovaatilise taseme Klastri omapäraks on see, et konkurentsi tingimustes toimub Ameerika Ühendriikide seniste klastrikogemuste usaldamisest. tõstmiseks. Keskus oleks tootmise praktiline, teoreetiline ja süsteemne ja strateegiline koostöö, mille läbi võidavad kõik (Maailma üks edukamaid IT-klastreid on Silicon Valley USAs.) strateegiline tugi, see peab asuma töötlevale tööstusele väga osapooled ja regioon tervikuna. Seetõttu pakub klaster huvi mitte Järgmine samm võiks olla see, et mitte karta konkurenti, vaid lüüa lähedal, koondama võimekaid spetsialiste ja tipptehnoloogiaid. ainult erasektori ettevõtetele, vaid ka avalikule sektorile, kes saab käed, luua üksteist täiendav kooslus, mis viiks uute lahenduste, Erinevate klastriosiste sünergilise koostöö tulemusena klastrikooslusi aidata ja toetada eelkõige erinevate protsesside turgude, toodeteni. tekivad uuendused ja uudsed kasumlikud protsessid tagavad lihtsustamise näol. Samal ajal peaks kujunema ka selge pilt, kuidas jagada rollid avaliku kõrgtehnoloogilise tootearenduse võimendumise. Klastri põhimõtetest rääkis ja klastrimõtlemise regionaalmajanduse ja erasektori vahel. On teada, et majanduse konkurentsivõime alused esitas rohkem kui sada aastat tagasi Alfred Marshall kujuneb valitsuse ja ettevõtjate tegevuste koosmõjul. Põhiseisukoht Jüri Riives, Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees: («Principles of Economics», 1890). ■ on maailmas üks – klastri tegevusi juhib jõudsalt erasektor, avalik Kogu maailmas seisneb infoühiskonna paradigma selles, et meid sektor on toetaja ja teatud protseduuride lihtsustaja, tema üks ümbritseb pidevalt tohutu hulk infot, mille põhjal tuleb teha õiged peamisi rolle on infrastruktuuri ja avalike teenuste arendamine. otsused. Klientide ootused kvaliteedile ja toodete omadustele Tallinnas valmib maiks 2008 klastriprogramm. Kindel siht on aidata järjest suurenevad, samas tuleb ressursside pideva kallinemise ja Tööstusklastri mudel kaasa nn klastrikeskuste rajamisele, kuna läbi selle on võimalik turukonkurentsi tõttu toota kiiresti ja efektiivselt. Sabety (1996), Porter (1990), Williams (1997), Sabourin&Pinsonneault (1997) tõsta regiooni mainet, suurendada töökohtade teket, aidata kaasa Globaliseerumine ja koostöövõrgustikud on juba ära uuenduste kiiremale levikule, tagada piirkonna elanike seas proovitud. Nüüd tuleb kasutusele võtta nn intelligentsed TUGITÖÖSTUSED FÜÜSILINE (TARNIJAD, KESKKOND edukus ja parem elukvaliteet. ja võimalusterohked koostöövormid. Sellist regionaalset ja KONSULTANDID, Tehniline Võrgustik paljuaspektilist koostöövõimalust klastrid pakuvadki. Klastrite TEENUSED JT) infrastruktuur Miks on vaja innovatsioonikeskust? roll ühiskonnas kasvab seda enam, mida suurema lisandvääruse Inimressursid Eesti töötlevas tööstuses tervikuna ja ka teadmusmahukates ja teadusmahukamate toodetega on tegemist, mida rohkem TUUMIKFIRMAD Finants- teenuste- ja tööstusharudes on tootlikkus madalam kui väärtusahela elemente on toote kujunemisse haaratud. Oskusteave ressursid SOTSIAALNE arenenumates riikides. Meie ettevõtted on senini tegutsenud KESKKOND (T&A ASUTUSED, KOHALIK, RIIKLIK UNIOONID, LIIDUD, väärtusahela suhteliselt madala tootlikkuse etappidel ning ka nende Urmas Kõlli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni JA GLOBAALNE AGENTUURID, TURG ekspordile suunatus on olnud madal. Seetõttu on hädavajalik Liidu president: KOV JT) aidata kaasa innovatsiooni toetava keskkonna loomisele. Kui tootmisklaster saab tekkida ja koonduda ümber tuumtoote Innovatsioonipoliitika realiseerimiseks peab olema ka vastav tootja üsna loomulikul viisil, siis innovatsiooniklastri iseeneslikuks Eesti start-up firmad peavad vaatama piiri taha

TARVO TAMM, CONNECT ESTONIA TEGEVJUHT

Alustava firma võimalus saada oma meeskonnale tuge kogenud ettevõtja näol on vaadata ka (äri)idee valada selgesse ärilisse vormi ning lisada juurde realistlik elluviimisplaan. Selge on aga, et Eesti Eesti piiri taha. investorid ja riskikapitalistid ei jõua ega pea seda tööd ettevõtjate eest ära tegema – nii ajaressursi kui vahel ka piiratud kogemuste tõttu. estis on hoogu kogunud diskussioon selle üle, milline peaks olema majanduse struktuur Paljude start-up’ide jaoks on oluline inimeste leidmine, kellega koos võiks oma plaani lahti harutada. See tulevikus ning mis tegurid loovad Eesti majanduse pikaajalise ja jätkusuutliku konkurent- ei tähenda pelgalt ärikonsultandi palkamist, kes aitab rahastamisprojekti koostada, vaid kogenud ettevõtja sivõime. See «Eesti Nokia» otsingust kantud arutelu on suunatud tihtilugu järgmise Suure või ettevõtjate leidmist oma meeskonda täiendama. Idee otsingutele, kuid seda ideed ei ole paraku silmapiiril. Olles silmitsi Eesti väiksusega, tuleb tihti otsida neid inimesi ka väljastpoolt Eestit – olgu siis lähinaabrite E juurest Soomest või Rootsist, mujalt Euroopast, või ka teistelt kontinentidelt. Kivistunud majandusharusid pole Ühe jaoks on Eesti majandus vabaturumajanduse mõttes väga noor ja dünaamiline – peaaegu puuduvad Kauaks koju jääda ei tohi kivistunud majandusharud, mida võiks majanduse kandvateks sammasteks kutsuda. Teise jaoks võib see Mujale otsima minek ei pruugi olla lihtne, kuna tähendab arusaamist erinevatest ärikultuuridest, rahvus- noorus ja dünaamilisus tähendada killustatust, prioriteetide puudumist ning ressursside pihustatust, mis like stereotüüpide murdmist ning suuremat avatust, paljude jaoks ka äriidee varastamise hirmu ületamist. halvemal juhul võib viia arengu sumbumiseni. Kauaks pidama jäämine vaid kohalikule turule vormib aga organisatsioonikultuuri, mida on juba väga ras- Võib väita, et Eesti riskikapitaliettevõtlus on silmitsi nelja pudelikaelaga: ke ambitsioonikaks laienemiseks kohandada. Lisaks võivad paljud algajad ettevõtjad alahinnata aega, mis 1) Ettevõtted, eriti start-up’id, ei ole investorkõlblikud kulub rahvusvahelise võrgustiku loomiseks ja arendamiseks. Lootes sellega algust teha pärast koduturu 2) Liikumisel välisturgudele on (tehnoloogia)ettevõtetel suured barjäärid hõlvamist võib paljudel juhtudel lihtsalt olla lootusetult hilja. 3) Uued tehnoloogiad ja ideed ei jõua ülikoolidest ettevõtlusse Kui enda rahvusvaheline võrgustik on piiratud, tasub kindlasti alustada tuttavatega väljastpoolt Eestit või 4) Eesti ettevõtjatel on madal ambitsioonikus. inimesega, kes on pikemalt õppinud või töötanud mujal. Eesti üks väheseid professionaalseid riskikapitaliste Allan Martinson on kurtnud Eesti start-up’ide (uute Kuigi ettevõtja ei peaks lootma, et investorid teevad tema töö ära, on kindlasti omal viisil positiivne, et ettevõtete) ambitsioonikuse puudulikkust ja suisa soovitanud start-up’idel keelata alustada vaid Eestiga. Eesti riskikapitalistid investeerivad tehnoloogiafirmadesse väljaspool Eesti piire – MTVP nii Soome kui Viimane ei ole kindlasti välja öeldud ainumõeldava soovitusena, kuid annab hea signaali hoiaku kohta. Venemaale, Skype’i asutajate Ambient Sound Investment USAsse, Suurbritanniasse, Hiinasse ja Hong- kongi, seda muude riikide hulgas. Miks ei võiks läbi investorite võrgustiku ja portfelli ettevõtete kaudu Kes peaks plaani tegema? moodustada keiretsu-tüüpi väikesed firmade võrgustikud, mis aitavad ka Eesti start-up’idel kiiremini eda- Ambitsioonikate start-up’ide read on kindlasti veel hõredad, kuid sama võib öelda ka investorite ning si liikuda. suure rahvusvahelise kogemusega ettevõtjate kohta. Paljud alustajad ootavad, et investorid aitaks neil Connect Eesti on võrgustik, mis toetab kasvuettevõtteid, kes soovivad kaasata investorit või saada abi lahti kirjutada äriplaani – teisisõnu soovivad, et investor sõnastaks plaani, kuidas hea potentsiaaliga arengustrateegia loomisel. Tegevusi toetavad Tallinna linn ja SEB. ■ 16 18. MÄRTS 2008

Lisamaks väärtust ettevõttele, ei pea innovatsioonid aga olema alati radikaalsed muudatused. Piisab ka sellest, kui midagi juba tuntut kohandatakse või uuendatakse, kasutatakse ideid uuel moel, et Mis on innovatsioon? luua uut väärtust. Sellised innovatsioonid on ka väiksema riskiga. Äris võib innovatsiooniks pidada kõike uut või oluliselt paranda- FOTO: LIIS TREIMANN tut, mis lisab väärtust kas otseselt sellele ettevõttele või kaudselt Tegelikkuses on aga vähe inimesi, kes saavad aru, et innovatsioon selle ettevõtte klientidele. Uute teadmiste, toodete ja tootmis- on hoopis nutikuse ja loovuse toode ning ei midagi enamat. Nii protsesside loomist ei saa pidada innovatsiooniks enne, kui neid nagu vein on viinamarjade kääritamise tulemusena saadud toode. on rakendatud ettevõtte tegevuses. Uute ideede loomine ja kasu- Kui me Ülemiste City projekti alustasime, meeldis ka meile öelda, tuselevõtt hoiab ettevõtteid elus pideva uuenemise ja kasvamise et see on Innovatsiooni Kodu. Aasta hiljem saime aga aru selle si- protsessi kaudu. Seega on innovatsioon tänapäevases ettevõtluses sutühjusest ning jõudsime innovatsiooni juurteni, teise i-ga algava pigem vajadus kui võimalus. sõnani inspiratsioon. Innovatsioonist unistamisest märksa olulisem on võime käivitada Enn Listra, TTÜ majandusteaduskonna dekaan: loovust ning nutikust, mis igaühes meis peidus on. Tähtis on kut- Innovatsioon on millegi tegemine uuel viisil. Vaikimisi eeldatakse, suda inimeses esile temas peidus olev leidlikkus lootuses, et selle et tegijad on majanduslikult ratsionaalsed ning tulemusena para- tulemusena sünnib midagi uut ja enneolematut. neb vahetute osaliste ja ka teiste inimeste heaolu. Kohe kindlasti Nii nagu tark ettevõtja ei mõtle hommikust õhtuni kasumile, vaid ei tohi innovatsiooni samastada uute tehnoloogiate või kiirelt ra- arendab oma ettevõtet ja võidab turgu ning teenib kasumi selle kendatavate teadustulemuste loomisega, kuigi need on kindlasti arengu kõrvalproduktina, ei mõtle tõeline innovaator igal hommi- üheks olulisemaks innovatsiooni variandiks. kul innovatsioonile. Pigem mõtleb ta sellele, kuidas tekitada oma Põhimõtteliselt võib innovatsiooniks olla igasugune muudatus ette- töötajates inspiratsiooni, mille tulemusena sünnivad uued tooted võtete tegutsemiskeskkonnas (riigi roll innoveerijana!), nii toodetes või arenevad teenused. See ongi innovatsioon, inspiratsioonist al- kui protsessides, nii tootmises kui ka juhtimises. Tähtis on, et sama- guse saanud loovuse ning nutikuse tulemusel sündinud areng. de tootmissisendite, kapitali ja tööjõuga suudetaks tekitada senisest suurem, väärtuslikum, kvaliteetsem või kliendile muul viisil sobili- Innovatsiooni peab uskuma: AS Ülemiste City juhatuse esimees kum tulem. Tähelepanu tuleb pöörata ka innovatsiooni mastaabile ja Gunnar Kobin septembris 2005. ajategurile. Teflonpanni, lauaarvutit ja Nokiat ei leiutata iga päev. Küll toimub kõikjal päevas palju pisiinnovatsioone, ka Eestis. Ja tegelikult Raul Omel, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi annavad need, kuigi ei paista eelmiste näidete kombel eredalt silma, lektor: suurema osa tulemusest. Ka aega kulub nende rakendamiseks palju Tegemist peab olema millegi uuega – kasulike ideede, protsessi- vähem. Meenutame, et teflon leiutati rohkem kui inimpõlv enne sel- de, kaupade ja teenustega. Äris lisandub sellele käsitlus väärtuse le edukat kommertsrakendust. unnar Kobin, Ülemiste City AS juhatuse esimees suurendamisest. Seega sisaldab mõiste endas nii loovust kui ka Viimasel ajal tundub üha rohkem, et Eesti majanduses on pisiasjad Mis on tegelikult innovatsioon, see tüdinemiseni ära riski võtmist. Loovad ja riski võtvad inimesed on ju läbi aegade olulisemaks muutumas. Maailma mastaabiga suured innovatsioonid leierdatud abstraktne elukas, kes peaks päästma Eesti muutnud meie elu mugavamaks. ja plaanid nende tegemiseks sobivad eelkõige siiski konverentsikõ- majanduse? Lihtsal kujul võib innovatsiooni jagada kaheks. Esimene tüüp loob nedesse või ka rahvakoosolekutel populaarsuse võitmiseks. Kõige InnovatsioonistG rääkimine on popp. Kõik, kes vähegi oskavad, täiesti uusi ideid, mille tulemusena võivad muutuda nii ettevõ- suuremaks innovatsiooniks Eestis oleks, kui suuga suurte linnade kleebivad selle sildi oma ettevõtluse külge lootuses, et see toob te kui turg tervikuna. Sellised radikaalsed innovatsioonid vajavad ehitajad asuksid käega kärbsepesi tegema. Ja kui neid igapäevaseid tarbijad ostma nende toodet või teenust. Ja mitte ainult Eestis, uute ja esilekerkivate trendide jälgimist turul ning paljude seniste pisiinnovatsioone on hästi palju saanud, ongi kokku üks hiigelsuur ja vaid kogu maailmas. arusaamade ümberhindamist. elu edendav innovatsioon valmis. ■

RFID-lainealas informatsiooni ehk tegemist on RFID-aktiivse kilega. Turule tuleb aktiivne pakend Projekti teaduspartneri, Tartu Ülikooli Keemia Instituudi molekulaarbioloogia õppetooli juhataja Mati Karelsoni sõnul tekkis innovaatiline mõte sellest, et talle pakkusid huvi juhtivpolümeerid, mis SULEV OLL, POSTIMEES erinevalt tavalistest polümeeridest ja plastidest juhivad elektrit. «Kuivõrd nende lisandid muudavad ka tavapolümeeride omadusi, tekkis mõte vaadelda nende rakendatavust pakendimajanduses,» sel- Estiko-Plastari innovatsiooniprojektiga soovitakse välja töötada kilepakend, mis on võimeline gitab Karelson. «Aktiivsed pakendimaterjalid on muidugi maailmas tuntud, kuid nende rakendused saatma kasutajatele näiteks infot selle kohta, millise tootega on tegemist. hinna ja keerukuse tõttu üsnagi piiratud.» Estiko-Plastaril on kavas toota katsepartii, sisse on antud ka patenditaotlused. Esimeste tulemusteni stiko-Plastar on oma aktiivse pakendi projektiga alles alustamas, partnerid teevad magneti- loodetakse jõuda aastal 2010, tulevasteks klientideks saavad olema hulgi- ja jaemüüjad, logistikafir- liselt aktiivsete keemiliste ühendite sünteesi, kuid üht-teist võib firma juhataja Triin Anette mad jne. Senist tegevust on firma ise rahastanud, sellest aastast toetab projekti ka EAS. Kaasik juba öelda. Kui arendusprojekt realiseerub kavandatud mahus, on see Estiko-Plastarile väga suur konkurentsi- Kaasik tõdeb, et üheks perspektiivsemaks juhtivpolümeeride tööstuslikuks rakenduseks eelis. «Juhul kui sellised RFID-kilepakendi lahendused saavad standardiks ja neid hakatakse üleilm- Eloetakse uute aktiivsete ja intelligentsete pakendmaterjalide loomist. Aktiivsed pakendid aitavad säi- selt kasutama, ei ole Estiko-Plastar enam niivõrd pakendite tootja, kuivõrd arendaja ning litsentside litada kaupa ettenähtud kujul ja kvaliteediga, jälgides ja optimeerides olulisi näitajaid. Intelligentsed müüja,» väidab Kaasik. pakendid oskavad vajaduse järgi eri funktsioone sisse ja välja lülitada ning võivad sisaldada suhtlust Praegu kasutatakse toodete identifitseerimiseks ja laosüsteemi juhtimiseks triipkoodi süsteemi, st kasutajaga. Ühesõnaga: nad tunnetavad ja informeerivad. igal tootel on oma unikaalne kood, mille järgi laos ja kassas kaup ära tuntakse. Selle suurimad Estiko-Plastari projektiga soovitaksegi välja töötada kilepakend, mis on võimeline saatma kasutaja- probleemid on ajamahukus ja halb loetavus, sest triipkood tuleb asetada lugeja vastu. Lisaks on nii tele näiteks infot selle kohta, millise tootega on tegemist. Pakend võimaldab talletada ja väljastada talitades suur risk vigade tekkeks ja vargusteks. ■

����������� ����������� �������������� ���������������������������������������������������� ��������������������������������������������������������� ����������������� �������������������� ������������������������������������ ��������������������� ����������������������� �������������� ������������� ���������������� ���������������� ������������������������������������������������������������ ����������������� ������������������������������ ������������

��������������������������������������������������������� ����������������������� �����������������������������

����������������������

�������������������������������������������������� ��������������������������������������� 18. MÄRTS 2008 17 Millest sõltub alustava ettevõtte edu?

KAIE KAARLAID, MERCURI INTERNATIONAL EESTI AS TEGEVJUHT

Millest sõltub ettevõtte edukus? Heast äriideest, unikaalsest kurentidega. tootest või teenusest, professionaalsetest spetsialistidest, - Tee oma konkurentsieelisest müügiargument. Näita, mida see eelis finantsidest, ressurssidest? kliendile annab. - Tutvu konkurentide tegevusega. Kes neist on edukad ning kes mit- ma ettevõttega alustamine on enamasti põhjalikult te ja miks? kaalutletud otsus. Ja kindlasti kõik, kes on selle otsu- - Selgita, kuidas konkurendid müüvad – tee testoste. se teinud, loodavad saavutada edu. Ettevõtluse Aren- - Testi oma tooteid-teenuseid ja müügiargumente tuttavate peal, damise Sihtasutus on ära teinud tänuväärse töö ja on harjuta müümist! Ooma kodulehel välja toonud hulga tegureid, mis takistavad just alus- - Kuigi sinu toodete/teenuste tarbimine võib olla hooajaline, siis ar- tavatel ettevõtetel edu saavutamast. vesta, et müüa tuleb siiski pidevalt. Kõige sagedamini esinev tegur on konkurents ehk pigem sellele al- Kuidas korraldada müüki? lajäämine. Jack Welch on öelnud: Esimesena tuleb meelde reklaam, «Kui sul ei ole konkurentsieelist, Müük on ettevõtte ainus vald- kuid kas saame sellele lootma Teenindus tähendab lubaduste täitmist siis parem ära konkureeri!» Prak- kond, mis tulu toob, kõik teised jääda? Tohutul hulgal reklaami On veel üks valdkond, mis kliente väga tugevasti mõjutab. See on tikas tähendab see seda, et klien- on pigem kuluallikad. ümbritseb meid kõikjal, kas suu- teenindus. Kui me reklaamides ja müües anname kliendile lubadusi, did eelistavad konkurendi toodet dame sellest hulgast oma potent- siis teenindades tuleb need lubadused täita. või teenust. Kuidas panna kliendid siaalsete klientideni läbi murda? Tihti ongi siin karid peidus, sest teenindusele ei osata sellest aspek- eelistama meie tooteid-teenuseid? Kui tuletate meelde, millised rek- tist läheneda. Kliendi rahuolu tootega võib ära rikkuda hoolimatu Ainus vastus ja võimalus on: müües. Müük on ettevõtte ainus vald- laamid teile endale meelde on jäänud, siis kujutlege, kui palju see on teenindaja ja vastupidi. Suurepärase teenindusega on võimalik klien- kond, mis tulu toob, kõik teised (tootearendus, tootmine, teenused, ettevõttele maksma läinud? te enda juures hoida, hoolimata konkurentide pingutusest neid ära transport, personal) on pigem kuluallikad. Kuidas siis võita klientide tähelepanu? Kasuta müügiesindajaid ja meelitada. Heal tasemel teenindusega kinnitame kliendile veel kord, personaalset müüki. Sel juhul on sul: et ta on teretulnud. Kuidas alustada ja arendada ettevõtet müügist lähtuvalt? - pidev ülevaade klientide suhtumisest ja selle muutumisest, vajadu- Loomulikult nõuab müügitöö ja teenindus vastavat personali. Siin - Alusta planeerimist potentsiaalsetest klientidest, kes võiksid sinu sel suudad kiirelt reageerida; on otsustava tähtsusega mitte niivõrd personali hulk, kuivõrd selle toodet-teenust vajada, mitte sellest, mida on kasulik toota või millist - võimalus saada ülevaade oma valdkonna turu arengust; pädevus ehk oskus ja tahe müüja või teenindada. Samuti mõjutab teenust sul meeldiks pakkuda. - võimalus kasutada müügiesindajaid kliendiküsitluste elluviimisel. kliente kogu ettevõtte suhtumine ja hoiak müügitöösse ning tee- - Kui turul on mingist tootest/teenusest puudus, siis arvesta, et koos Tee müügitööst oma konkurentsieelis, pööra klientidele rohkem nindusse. Kliendisuhted ei ole mitte ainult müüjate ja teenindajate sinuga võib alustada ka uus konkurent ehk müümine võib osutuda tähelepanu kui konkurendid! Tihti arvatakse, et see on väga kulu- rida, vaid kogu ettevõtte kõige kallim vara. Väga suur mõju on siin raskemaks kui arvatud. kas (kliendipäevad, sooduskampaaniad, kingitused), tegelikkuses on omanike ja juhtide eeskujul. Müügitöö ja teeninduse kvaliteeti ning - Mõtle, milline on sinu toote-teenuse konkurentsieelis ehk unikaal- palju suurem mõju pühendumisel ja hoolivusel, mida saame kõige tulemuslikkust saab mõjutada ka personali pädevust suurendades, ne omadus, millega saad kliendi tähelepanu äratada võrreldes kon- paremini väljendada personaalselt. investeerides koolitusse. ■

parem toode parem disain parem valik

Madonna Vega Quadrum Roma Evo ø 175 x 66 cm 189 x 90 x 70 cm 178 x 178 x 72 cm 179 x 80 x 67 cm 175 x 190 cm 320 l 230 l 600 l 235 l 400 l

www.balteco.ee 18 18. MÄRTS 2008 Võltsstrateegiaga rahaküsijad kukuvad läbi Meie poole pöördutakse tihti projektidega, mis ei ole toetust saa- küll täpselt mõelnud, mida ta teha tahaks, kuhu areneda sooviks, nud, kuigi taotleja hinnangul on kõik korras. Kõige sagedasemad aga kindlasti oleks abi ükskõik millisest toetusest. vead on just põhimõttelist laadi. Projekti eesmärk ei haaku ra- Selline taotleja on rahastajate suurim hirm, kuna nemad peavad hastaja eesmärgiga või ei ole tegu lubatud kululiigiga. Soovitan hea seisma selle eest, et toetused saaksid tulemuslikult kasutatud – alati eelnevalt konsulteerida rahastaja esindajaga, kas on õigesti eurotoetused ei ole ju niisama heategevus. Seetõttu peaks ettevõ- aru saadud sellest, mida ja miks toetatakse. te esimese asjana endale teadvusta- Tasub tutvuda ka eelnevalt rahastatud pro- ma ja sõnastama, mida ta tahab teha jektide nimekirjaga. ja kuhu jõuda – eurorahaga või ilma. Vead eelarve planeerimisel on samuti sage- Rahastajatel on piisavalt Ta peaks tegema valmis pikaajalise dased. Omafinantseeringu alla arvutatakse kogemusi, et läbi näha nn strateegia, püstitama eesmärgid järg- ekslikult kõik varasemad kulutused, mida nevateks aastateks ning sellest tule- projekti heaks on tehtud. Enamik rahasta- võltsstrateegiad. nevalt kavandama tegevused. Kui urotoetuste asjatundjad soovitavad mõelda pigem jaid aktsepteerib kulutusi, mis on aga teh- soovid ja nende täitmise teed täpselt oma tegelikele eesmärkidele kui sellele, millist plaa- tud alates projektitaotluse esitamisest. teada, on õige hetk hakata mõtlema ni ootavad rahastajad Euroopas. Projekti maksumuse juures tuleb arvestada, et kõigil rahastaja- eurotoetustele. tel on nõue, et taotlev ettevõte peab ka ise projekti panustama Jõudma peaks tõdemuseni, et võtmesõnaks on strateegiline pla- MarkusE Alfred Kõiv, Projektiekspert (omafinantseering). Seda saab vajadusel neerimine. Kui strateegilised valikud tehtud, võivad konsultandid OÜ juhataja: katta pangalaenuga. aidata näha seoseid, millistele tegevustele suudab euroraha nime- Kõigepealt soovitan hoolega mõelda, Milliseid projekte fondid soovivad ra- tatud juhul kaasa aidata. Samuti saab aidata näha, kas mõni täien- millega ettevõte tegeleb ja kuhu are- Kindlasti kaalub uuen- hastada? Hea ideega, korrektselt vormis- dav tegevus, mis esialgset plaani toetab ja eesmärkide saavutamist neda soovib ning seejärel uurida, mil- duslik ja unikaalne idee tatuid ja läbimõelduid. Kindlasti kaalub kiirendab, võiks ettevõtjale olla otstarbekas. Oluline on aga selle liseid toetusvõimalusi on. Projektid, üle keskpärase projekti. uuenduslik ja unikaalne idee üle keskpä- sobitumine strateegiasse – pole mõtet ju tööstusettevõttel põllu- mille puhul küsitakse, mida toetatakse rase projekti. Kuid samas saab ebakor- majandustoetuste pärast hakata tegelema põllumajandusega, kui ning seejärel otsustatakse, et just sel- rektsus nurjata ka hea ideega projekti see just ei ole uus strateegiline valik. lega tegelema hakataksegi, jäävad lah- rahastamise. Saadud toetused võivad ettevõtet aidata algselt kirjeldatud ees- jaks. Nad ei osutu edukaks ei konkursil ega ka idee elluviimisel, märkide saavutamisele märksa kiiremini, mis ongi toetuste ees- sest see ei ole firma tegelik huvi ega vajadus. Lo Rihvk, BDA Estonia OÜ projektikonsultatsioonide juht: märk – kõrvaldada kitsaskoht (olgu see siis omavahendite nappus, Ülevaate eurorahast saab kodulehelt www.struktuurifondid.ee, Erinevate ELi fondide taasavamine on pannud suure hulga ettevõt- suur tururisk vmt) ja anda arengutõuge. kus on väljas pikk nimekiri avanevatest meetmetest (konkurssi- jaid aktiivselt euroraha hankimisega tegelema. Päris sageli kohtab Mis juhtub siis, kui projekt sarnaneb rohkem eurotoetuste pakku- dest). Kui ettevõte leiab motivatsiooni ise taotlusprojekt koosta- olukorda, kus tubli ettevõtja on oma tegevuse reaalse eesmärgi ja kui ettevõtja vajadustega? Esimesena see, et toetust ei anta. Ra- da, tuleb arvestada, et igal fondil ja programmil on oma taotlus- unustanud ning läheb euroraha püüdma, katsudes selle saamiseks hastajatel on piisavalt kogemusi, et läbi näha nn võltsstrateegiad. vorm ja hulgaliselt juhendeid, mida tuleb tähelepanelikult ja mitu olla finantseerija tahtmisele võimalikult meelepärane. Kui siiski õnnestub läbi sõela lipsata, on oht, et investeeritakse korda lugeda. Vastasel juhul võivad jääda nüansid märkamata ja ka Ettevõtja tuleb konsultandi juurde küsima, kuidas ka temal oleks valel ajal valesse kohta ning ei olda edasiste täiendavate toetusteta projekt rahastamata. võimalik sellest potist osa saada – kõik teised ju saavad. Ta pole jätkusuutlik. Aga mängus on ju ka küsija enda raha! ■ Mis on Eesti ettevõtete konkurentsieelised? Kuidas uudse idee jaoks raha leida PIRET POTISEPP, INNOESTONIA TOOTEARENDUSPÄEVADE KORRALDAJA LAURI ANTALAINEN, OÜ FINDING JUHTIV PARTNER

Klientidele meeldivad arenevad tooted ja inno- sed ning seeläbi ümber kujundada toodete jaotus- Üks hea idee on väärt miljon keskpärast. Kuidas vitatud. Arengufondi eesmärk on algatada ja toetada vaatilised ettevõtted kanalid loonud neile konkurentsieelise võrreldes aga leida oma innovaatilisele ideele toetust? muutusi, mis aitavad ajakohastada majandusstruk- teiste rõivatootjatega, kellel vastavad müügiväljun- tuuri, tagada ekspordi kasvu ning luua kõrget kva- ttevõtete konkurentsieeliseks võib olla did puuduvad. smalt tuleb endalt küsida: millist maailma lifikatsiooni nõudvaid töökohti. Arengufond teeb suurem kaubavalik, hea teenindus, Mitmed Eesti mööblitootjad edestavad oma kon- probleemi minu idee lahendab ja mille põhikapitali investeeringuid alustavatesse ja kasvule innovaatori maine, kliendile sobivam tar- kurente atraktiivsema disainiga. Toiduainetööstuses poolest see alternatiividest parem on? Vas- orienteeritud (tehnoloogia)ettevõtetesse. neaeg, konkurentidest paremad tagatised saavutatakse eeliseid peamiselt toote omaduste li- tuseid aitab leida äriplaan, kus kirjeldatakse Strateegilise investori puhul on oluliseks lisaväärtu- vms.E Pikemaajalise konkurentsieelise tagab omadus, samisega – funktsionaalsed biojogurtid, tervislikud turgu,E planeeritakse rahavood ja kavandatakse too- seks investori varasem kogemus ja kontaktid. Skype´i mida konkurentidel on raske, tülikas või riskantne tofu- ja sojatooted, lisanditega mineraalveed on de. Ilma korraliku äriplaanita ei ole eriti suurt lootust eestlastest loojad on üles ehitanud riskikapitalifondi järele teha. vaid mõned ük- idee elluviimiseks Ambient Sound Tasub mõelda, sikud näited. raha leida. Esmalt tuleb endalt küsida: Investments (ASI). mis eristab ette- Lüheneva elutsükliga toodete Panganduses Tehnoloogilist riski millist maailma probleemi Ka Martinson Trigon võtet konkuren- maailmas on oluline olemasole- suudeti varakult sisaldava idee läbi- minu idee lahendab ja mille Venture Partners tidest ja tagab vaid tooteid uuemate versiooni- ära kasutada mõtlemiseks ja ka (MTVP) on valmis pikaajalised kon- info- ja kommu- äriplaani koostami- poolest see alternatiividest oma raha panema kurentsieelised de vastu välja vahetada. nikatsiooniteh- seks pakub toetust parem on? suure potentsiaa- ning seeläbi ka- noloogia kiirelt Ettevõtluse Aren- liga tehnoloogia-, sumlikkuse. Selge on see, et kientidele meeldivad arenenud võimalusi. Eestis välja töötatud teenused damise Sihtasutus (EAS) T&A projektide toetusprog- meedia- või telekomiettevõtetesse. Lisaks ASI-le ja arenevad tooted ja innovaatilised ettevõtted. Uuri- on eeskujuks ka välismaal tegutsevates emaettevõ- rammi kaudu. Hilisemas faasis on samast programmist MTVP-le tegutseb Eestis veel terve hulk erainves- mistulemused viitavad uute toodete arendamise ja tetes. võimalik toetust saada ka rakendusuuringuteks ja toreid, kes on samuti tulutoovatest ideedest huvita- ettevõtte tulemuslikkuse otsesele seotusele. Samas on palju firmasid, kes püüavad lihtsalt ko- tootearenduseks. Juhul kui toode on juba turukõlb- tud. Lüheneva elutsükliga toodete maailmas on oluline peerida konkurente ja teevad raskeks nii enda, lik, võib EASist küsida toetust töötajate koolitamiseks Head ideed ei tasu mingil juhul sahtlis hoida. See tu- olemasolevaid tooteid uuemate versioonide vastu konkurentide kui ka klientide elu. Kopeerimine on ning eksporditegevuse alustamiseks ja laiendamiseks. leb korralikult läbi mõelda ning seejärel küsida nõu välja vahetada ja mitte ainult uusi tooteid turule keskpärasus ja keskpärasusega kaugemas perspek- Teine levinud viis innovaatiliste ideede rahastami- asjatundjatelt. Pärast äriplaani ettevalmistamist on tuua, vaid teha seda ka konkurentidest kiiremini. tiivis kasumit ei teeni ning eelist klientide seas ei seks on strateegilise investori kaasamine. Nüüdseks sellega võimalik minna nii toetusfondide kui ka stra- Nii on rõivatootja Baltika otsus avada oma kauplu- saavuta. ■ on riiklik riskikapitalifond – Arengufond – juba käi- teegiliste investorite jutule. ■ 18. MÄRTS 2008 19 Ise kokk, ise koristaja SULEV OLL, POSTIMEES, FOTO: ERKI SAAR

Valgamaal Tammuri talu pidav Erki Saar avab oma restorani on vaatamata võimalikke kun- uksed ainult siis, kui keegi tellib ning on siis nii kokk, kelner desid peletanud lumevaese- kui nõudepesija. le talvele enam-vähem tõele vastanud. «Üks töökoht on ju ui Erki Saar restoranipidamist alustas, leidus tarku ini- täiesti loodud, turismimajan- mesi, kes ütlesid, kui palju töötajaid tuleb tal palgata. dust elavdatud,» räägib ta EASi Aga Erki ei palganud kedagi. Üldse hoidus ta liigsetest abi efektiivsust kommentee- kulutustest, laenugi ei tahtnud võtta. Tegi palju etteval- rides. «Ning asjal on veel see Kmistustöid ise, vaid mõnikord tarvitas abiks töömehi. lisaväärtus, et ostan toorainet «Miljonitest kroonidest juttu siin pole, isegi miljonist mitte,» tõ- ümbritsevatest taludest. Nii et deb ta oma seniseid tegemisi kokku võttes. «Olen selline tüüp, et ainult hobi minu tegevus küll hakkan otsast midagi tegema ja vaatan, mis välja tuleb.» pole.» Kui oma rahast kõigeks pole jätkunud, on mees käinud abi palu- Peale nn toimetulemise on mas. Tõsi küll, mitte pangakontorites. Abi on ta küsinud näiteks Saarel veel üks põhjus, miks EASilt. «Kirjutasin köögiseadmete projekti ja saingi 50 000 krooni ta ettevõtmist laiendama ja suuruse starditoetuse,» räägib Saar. teenindajaid palkama ei kipu.

Sest siis võib privaatsuse ja Juba Tammuri talu kunagisele peremehele Jaan Kengile olnud vein hirmsasti meeltmööda, seepärast pole üllatus, Igat senti lugeda ei maksa personaalsuse võlu ära kaduda. et siin asub ka ajalooline veinikelder. Erki Saar pole õpikutarkuse elluviija, vaid ise maailma avastaja. Väikest ja isiklikku aga paljud Talu ja restoran on tema elustiil – või kuidas muidu seletada tõsi- kliendid just vajavadki, teab peremees. asja, et mees Tallinnast Otepää lähedal asuvasse tallu elama tuli, seda, mida tal pakkuda on. «Need toidud, mille ma selleks päe- siis töötuks jäi ja lõpuks ilma kokapabereid omamata restorani Ootamatult uksest sisse ei astuta vaks teen, ongi menüüs,» kinnitab Saar. «Minu teada pole keegi avas. «See, millal raha tagasi tuleb, on minu jaoks teisejärguline,» See, et Erki Saar oma restoranis üksinda toimetab, seab lahtiole- nurisedes ära läinud. Nuputan, näen vaeva, üritan midagi erilist tõdeb mees. «Kui mu elustiil mulle meeldib ja mind ka ära elatab, kuaegadele oma piirangu: restoran on avatud siis, kui keegi oma pakkuda. Eesmärgiks ongi erineda massist ja pakkuda meeldejää- siis on ju kõik hästi.» Pigem aatelisel suhtumisel on veelgi sügava- tulekust ette teatab. «Kui kedagi teadaolevalt tulemas pole, siis vaid emotsioone. mad juured: talu on olnud 100 aastat sama perekonna käes, Erki oleme suletud,» kinnitab peremees. «Siin on koht, kus niisama Tammuri talus on eriline ka veinikelder, endine maakividest kar- Saar on juba neljas põlvkond ning talupidamise jätkamine, olgugi uksest astuda ei saa. Kui soovi on, teatage ette, võtke aega ja tulikelder, mis nüüd veinide hoiustamiseks kohandatud. Veinide et restorani kaudu, on talle väga oluline. «Lisaks püüan ma pere- tulge nautima.» Üldjuhul ei võta Saar vastu ka mitut seltskonda valik on kokku pandud kogu maailmast. Ning Erki Saar ei varja traditsiooni hoida. Seitsmeaastase peretütre Mia jaoks on oluline, ning ei tee seetõttu reklaami. Kuuldus Tammuri talust levibki vaid ka tõsiasja, et pika veinitraditsiooniga talus on ta isegi 12-aastase et isa oleks kodus ja tema jaoks alati olemas.» suust suhu. poisina nn kuiva seaduse tulles üritanud marjadest veini teha. Ja Loomulikult vaatab mees vahel ka oma äriplaani ja leiab, et see Tavalisest erinev on ka menüü. Või õigemini: peremees pakub mitte tulutult... ■ Kas praegu on õige aeg ettevõtjaks hakata?

aul Puusepp, Tallinna Kaubamaja ju- töökatele inimestele põhjuse ja võimaluse millegi riske, juhul kui sellest tõusetuv potentsiaalne tulu rentsis. Tõeliselt suured tootjad ei ole veel Eestis hatuse esimees: uue järele ringi vaadata. on paljulubav. Parem on riskida kui lasta oma rahal kanda kinnitanud, kuid see juhtub varem või hil- Sellele küsimusele on lihtne lühidalt vas- Tippu jõuavad vähesed, sest tipp on kitsas. Kuid tõe- niisama kätte ära sulada. jem. Pole vahet kus toode on valmistatud, Hispaa- tata: «Jah, on». Tegelikult on alustamiseks näosus sinna jõuda on ikkagi vaid nendel, kes hak- Madalseis Eestis ei kesta igavesti. Uuest kasvust nias, Soomes või Hiinas. Samas on meil kauplemine igaR aeg õige. Kõige olulisem on siiski see, milline on kavad tipu poole minema. Ümbritsevat keskkonda võidavad enim need, kes seda ette nähes varakult ELis vaba. Lihtsalt peab arvestama, et mahud on tei- alustaja enda valmisolek, usk ja panustamissoov. Kui üleliia jälgida ning karta ei tasu. Sellega tuleb lihtsalt toimetama asuvad. Targa äriga kaasnevate riskide sed, oluliselt teised. Ainuüksi Poola on rahvaarvult on hea idee, soov midagi ära teha ning huvi vald- arvestada ning valida õige varustus. Kui mõnikord tingimustes piisava tulu tagamiseks peavad uued 30 korda suurem kui Eesti. konna vastu, on suur tõenäosus õnnestuda. isegi tundub, et teised on kaugel ees, võib see tun- ettevõtted erinema eilsetest kindlasti ambitsiooni- Ettevõtlusega alustades tuleb otsustada, kas asuta- Mis aga puutub välisesse majanduskeskkonda, siis ne osutuda petlikuks – paljud eesminejad on saa- kuses. Vaja on suunitlust maailmaturule ja orientee- da nn perefirma kohaliku turu jaoks või on ambit- on mingis mõttes praegu tõesti ehk isegi veidi õi- nud küll ajaeelise, kuid võivad väsida. Õnnestuvad rumist tugevale kasvule. Muidu ei saavutata edu ega sioonid suuremad. Igal juhul konkureerid sa kogu gem aeg kui oli eile ja tuleb homme. Oleme eu- ikkagi need julged, kes alustavad ja alla ei anna. leita investoreid. maailmaga. foorilisest majanduskasvu staadiumist üle saanud ja jälle on võimalik paremini vahet teha perspektiiv- Ott Pärna, Eesti Arengufondi juhatuse esimees: Roland Lepp, Maag Grupp ASi nõukogu esi- Kas täna tasub alustada? semate ja viletsamate ideede ning heade ja nõrge- Rahvatarkus ütleb, et rege rauta suvel ja vankrit pa- mees: mate tegijate vahel. Riskid on selgemini tajutavad ja randa talvel. Ja ütleb täiesti õigesti, sest vaatamata Olen alati lugu pidanud inimestest, kes otsustavad Plussid meie mõtlemine selgem. Praegu ei arva vist enam jahenenud majandusele on tingimused äriga alus- ise ettevõtlusega alustada isegi siis, kui nad on äri- Haridus Eestis on ikkagi veel suhteliselt odav keegi, et kinnisvarahinnad saavad ainult kasvada või tamiseks nüüd isegi mõneti paremad. Turult on ka- idee pehmelt öeldes varastanud. Põhimõtteliselt on Ettevõtte saab luua kiiresti et põllumajanduses ei ole võimalik edukas olla. dunud petlikud signaalid, nt nõudluse ja rahaturu ju ka paljud nn päris uued ideed tegelikult pärit kas Tööjõud Euroopaga võrreldes ikka veel odav Arvata, et Eesti (või laiemalt ka Euroopa) turg on kohta. Mitmed seni suurimat huvi pakkunud sekto- naaberriikidest või siis kaugemalt. Näiteks Preatoni- Töötav seadustik olemas välja arenenud ning siia enam uusi ärisid ei mahu, rid on osutunud riskantseks või mittetulusaks. sugused viivad ärimudeli riigist riiki ja üritavad kapi- Pangad, laenupoliitika kõrgel tasemel on sügavalt ekslik. Igas majandusfaasis ning ise- Majanduse käänupunktid on läbi aegade olnud tali teenida õigel ajal õiges kohas olles. Maksupoliitika soodne gi väljakujunenud turul, on võimalik olla tublim, soodsad uute ettevõtete tekkeks. Majanduse jahe- Mina alustasin ettevõtlusega 1989. aastal ega ka- Internet laialdaselt levinud efektiivsem ja senistest tegijatest virgem. Sageli on nemine annab signaali, et vanamoodi tegutsemine hetse seda siiani. Aeg oli soodne, haridust küll sel Noortel on hea keeleoskus turule sisenemise barjäär muidugi ees, kuid veidigi ei taga enam kasvu ja paljudel juhtudel isegi ellu- alal nappis, kuid selle kompenseeris meeletu soov pingutades on see ületatav. Jonni on vaja. Suurte jäämist. Majanduse käänulisel teel suudavad püsida ja energia. Ideedest puudu ei tulnud. Põhiliselt sai Miinused turuosaliste jõud on sageli suuruses. Väikeste eelis vaid need ettevõtted, mis on toote, niši, sektori või tegeldud igasuguse vahendusega ning kuna info lii- Kiiresti kasvavad tööjõu- ja tootmiskulud on kiirus ja paindlikkus. Eriti edukad on muidugi ärimudeli poolest uuenduslikud. Teisisõnu: täna on kumine oli oluliselt aeglasem ja amatöörlikum, siis Konkurentsieeliseid järjest vähem suured ja kiired. soodne aeg alustada senisest targema ettevõtluse- kõik töötas. Praegu on olukord kardinaalselt teine, Äriidee leidmine järjest keerulisem Raha on enamasti võimalik leida. Kui omast ei piisa, ga. Jahenemisfaas on selleks teed puhastanud. info on hetkega kõigile kättesaadav. Seega peab Avatus kogu Euroopa Ühendusele saab kaasata võõrkapitali. Mõnes mõttes on kaine- Targa äri koostisosad on nutikas idee, korralik äri- pakkuma midagi enamat: looma lisandväärtust ja Liiga töötajasõbralik keskkond, tööandja jääb mad ajad ka võõrkapitali kaasamiseks paremad – kui mudel, uuenemisvalmidus ning turg, olgu see siis tegema seda efektiivselt. Konkurents on meeletu alati süüdi raha on raskem saada, peab äriidee põhjalikumalt olemasolev või ettenähtav. Algatustest ei tohiks igal alal. Tööjõupuudus lihttöölistest spetsialistideni läbi kaaluma ning ebaõnnestumise risk on palju Eestis puudust olla, ka rahanappus ei tohiks takis- Eesti häda on meie väiksus. Kes tahab konkurentsis välja väiksem. Ka tööjõu aspektist on praegu soodne tuseks saada. Majanduse tõusulainel koguti kapi- püsida, peab varem või hiljem vaatama kas tervet Valitsuse kohatine mõistmatus, et riik eksis- aeg. Eesti majanduses toimuvad muutused ja ko- tali, mis otsib uut kasvuvõimalust. Praegustes tin- Baltikumi või veelgi suuremat ala. Kõik me näeme, teerib ettevõtluse najal hanemised annavad lähiajal paljudele tublidele ja gimustes ollakse valmis võtma senisest suuremaid kui kiirelt kaovad palgavahed, meie eelised konku- Allikas: Roland Lepp ■ 20 18. MÄRTS 2008

Käärsti valikut hakata Balti jaamas restorani pidama peeti aga lausa hullumeelsuseks, kuigi turu kasvu ning iseenda arengut arvestades oli see väga perspektiivikas koht ning seetõttu hea valik. Samas ni- metab Käärst restorani lapsukeseks, kes tuli ilmale pisut vara – kui midagi oma riisikol avada, annab sellest saadud kogemus selge vi- siooni, kuidas edasi minna ja milline suund võtta. Käesoleval aastal ongi kavas strateegia väljakujundamine järgnevaks viieks aastaks. «Olen praeguseks koos Arne Schumanni ja Allan Kuninguga kolm aastat restorani pidanud ning sellest saadud kogemus aitaks uusi kohti väga edukalt avada, kuid et frantsiisi müüa, saab restoran soo- vitud kujul valmis ehk viiendaks aastaks,» tõdeb Käärst. Viimased kaks aastat on olnud ettevõttele küllalt rasked, kasvatud on vaid jooksvate ressursside arvel. Nüüdseks on omakapital tugevas plussis ja uusi plaanegi peetud: uue valdkonnana on võetud juur- de professionaalne köögikeemia ning otsesed toidukoolitused. Rain Stuudio Koolitustega jäädakse suhtlema koostööpartneritena.

Väikesest suureks Olgugi ettevõtmise eestvedaja, on Käärst andnud nii restorani kui catering´i juhile võimaluse oma valdkonda ise kujundada. «Et ette- võtte personali arvu kasvuga toime tulla ning häid töötajaid hoida, on oluline, et parem ja vasak käsi on paigas,» selgitab ta. «Tulemused on märgatavad. Kui selles valdkonnas on kaadri voolavus 50%, siis meil marginaalne.» Eriti oluliseks peab Käärst töötajate pidevat kaasamist ning huvitava- te ideede sünni soosimist. «Kõige rohkem arendab siiski nägemine, kuidas mujal tehakse,» väidab ta. Nii ei panegi ettevõtja oma töö- tajaid niivõrd klassiruumi istuma ja kuulama, vaid annab võimaluse laias maailmas ringi käia. «See annab nii mastaapsust, inspiratsiooni kui julgustust, et oleme ka siin asju hästi teinud,» kinnitab Käärst. Rain Stuudio Cateringi koostöö Itaalia catering-firmaga 2 Step World Rally Championship’i raames erinevates Euroopa riikides toitlustus- Kui ei proovi, ei saa kunagi teada! teenuse pakkumisel on selle heaks näiteks. Firma kommunikatsioonistrateegias peab Käärst oluliseks selget ning personaalset sõnumi edastamist. Headeks meediaväljunditeks on DAGMAR ILP, POSTIMEES, FOTO: PEETER LANGOVITS näiteks osalemine Terevisioonis, koostööprojektid «Eesti otsib Su- Rain Käärst hakkas teise heaks töötamise asemel iseenda pere- tus projektile «Rain Stuudio läheb liikvele», mis ühest küljest suu- perstaari» ja «Tantsud tähtedega». meheks ega kahetse seda valikut. rendas riski ebaõnnestumise korral, kuid andis investeeringute abil tõuke kiiremaks arenguks. Kas teadsid? esti üks kokandustippe Rain Käärst seisis mõned head aas- Tuult tiibadesse ning kinnitust märkimisväärsest kasvust lisas Rain Rain Stuudio OÜ asutati 2003. aastal ning tegevusaasta lõpul oli ette- tad tagasi valiku ees minna teise tööandja juurde või hakata Stuudio OÜ valimine 2004. aastal Tallinna Ettevõtlusameti Ettevõt- võttel kolm töötajat. «oma asja ajama». Samas oli otsus sisimas juba sündinud: luspäeva «Säravate startijate» nominendiks. Eesmärgiks seatud 400 000 krooni käivet ja 114 000 kr kasumit üle- tekkinud olid esimesed kliendid, kes soovisid just neid «Et olla edukas, pead enda jaoks selgeks tegema, kas soovid olla tati (1,1 mln käive, 190 000 kr kasum). 2006. aasta lõppes ligi 16 mln teenuseid,E mida Rain osutas, tal jätkus piisavalt eneseuhkust, et olla palgatööline või eraettevõtja, leidma põhjuse, miks sa seda teed ning kroonise käibe, 816 000 kr kasumi ja 50 töötajaga. iseenda peremees ning motivatsioon suures firmas jätkata oli kasin. mõneks ajaks paljust loobuma,» räägib Käärst. «See on nagu sõjavägi – Rain Käärst on omandanud kutse- ja kõrghariduse mainekas Culinary Pealegi – palgatööliseks võib ju alati tagasi pöörduda ning tööandja alustada on raske, aga kui üle elad, saad ka edaspidi hakkama.» Institute of America’s. Töötanud Reval Hotel Olümpia peakoka ase- enamasti hindab kõrgelt oma äri ajamise kogemust. Oma osa Käärsti ettevõtmiste edus on uuendusmeelsusel: väljundit täitja ja peakondiitrina, restoranides L’Artiste ja Elyseé. Kuulunud nähti mõttes luua ja pakkuda firmadele unikaalset toitlustuskoolitust. Eesti Kokkade Meeskonda rahvusvahelistel konkurssidel, Barbeque Ideest tulemusteni Erinevalt spordiüritustest, milles paljud inimesed tunnevad end eba- maailmameistrivõistlustel saavutanud II koha. Eesti Peakokka- Häid tulemusi ning kiiret kasvutempot ei tulnud kaua oodata. Suurt mugavalt, ei ole toiduga seotud meeskonnaüritustes inimeste füüsili- de Ühenduse liige, Eesti Pagariseltsi juhatuse liige, Eesti Barbeque rolli selles mängis 2003. aastal Tallinna Ettevõtlusameti stardiabitoe- ne vorm tähtis ning seetõttu ollakse köögis võrdsed kokad. Assotsiatsiooni juhatuse liige, Tartu Gurmaanide Klubi liige. ■ IDEEST MAJANI 22. aprillil annab Eesti suurim päevaleht Postimees välja teemalehe Ideest majani, mis on ideoloogiline, kuid samas praktiline pilguheit ja teejuht praegusesse Eesti ehitusse.

TEEMALEHES LEIAVAD KAJASTAMIST ALLJÄRGNEVAD TEEMAD: Reklaamijuht ■ arhitektuur ja projekteerimine ■ kütte-, ventilatsiooni- ja Anu Vunk ■ sisekujunduse uued suunad ja veevarustusseadmed võimalused ■ ehitusalane nõustamis- ja

■ ehitustööd koolitustegevus tel 666 2183, 5802 2085 ■ ehitus- ja ökotooted ■ finantstooted faks 666 2301 ■ ehitusmasinad ja -seadmed ■ maastikuarhitektuur [email protected]