Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks 669,16 -1,77% 5573,32 -1,83% 05.06.2003 05.06.2003

Tänases Puhkepäevas:

Mati Undi lavastatud suvemuusikal “Aida” Tartus reede 6. juuni 2003 nr 108 (2413) hind 15 kr

Püsiühendustel aastaga võimas juurdekasv juuni 2002 juuni 2003 Eesti Telefon 20 600 36 000

Starman 13 0006500

Allikas: ettevõtted ADSLi püsiühenduste arv Maksuamet aastaga kasvanud Interneti püsiühenduste kasutajate arv kasvas aastaga kuni kaks korda. Kõige enam levinud pakettides on kas tõusnud kiirused või alanenud kuumak- sed. Edaspidi kasvutempo siiski aeglustub. lk 7 Välisfirma filiaal vaidleb linnaga hanke üle Tallinna linn on loomas pretsedenti, mille järgi ei saa välisfirmade esindu- sed enam riigihankekon- kurssidel osaleda. Juhtumiga kohtusse läinud IT-kontserni Oracle Eesti filiaali juhi Ants Urvaku sõnul oli linna Ants Urvak käitumine neile üllatuseks. lk 4

Maksuameti huvi eraisikute pangado- Euro kõlbab Eestis kumentide vastu on tekitanud inimes- maksevahendiks tes küsimusi, miks just nemad ja see Eurode eest saab juba praegu Eestis luurab või teine periood huvi pakub. Järjest kaupa osta, eriti turistidele mõeldud ostukeskustes. Ehkki ametlikult euro enam kõlab seisukoht, et maksuamet kasutusel ei ole, puudub ka politseil ületab seadusega antud õigusi. lk 2 põhjus trahvida selle rahatähega kauplejaid, karistusi selleks pole. lk 5 Kütuseturu vapustused väheusutavad Kõrgemapalgalise Õliliidu juht Toomas töötaja maksukoormus Saks kinnitab, et Eestis pea kaks korda Välisettevõtted vedelkütuseseadus ei väiksem kui Soomes pööra juulist pea peale protsentides, Eestis tulumaks jaemüügiturgu, ka odav koos töötuskindlustusmaksega Eestisse 2003 diislikütus ei kao. Hind aastapalk 680 157 kr tõuseb sellel, kellel see (56 680 kr kuus) Järjest rohkem välismaa, k.a Soo- Toomas Saks seni maksmata jäetud me ja Rootsi ettevõtteid teeb otsuse aktsiisimaksu võrra osa töötajaid Eestist leida, kuna siin madalam oli. lk 26 on palgakulu väiksem. IBM Eesti loodab eri projektide kaudu juurde auto tekitada kuni 300 töökohta, napsa- Autovarguste TOP mais ...... lk 11 51,9% tes töökohad Saksamaalt ja Prant- euro Toiduhügieenil karmid nõuded.. lk 12 susmaalt. lk 3 27% messid IBMi monitooringu spetsialist Lauri Tamberg on üks Meremess lükatakse edasi ...... lk 15 viiest, kes jälgib Tallinnas 1000 Soome ja Rootsi Allikas: Soome maksumaksjate keskliit serverit. summary p 24 2 Äripäev 6. juuni 2003 uudised

toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] Sõerd: päringud on põhjendatud Juriidiliste ja füüsiliste isiku- te arv, kelle kohta maksuamet pankadelt infot soovib, on tõepoolest kokku umbes 20 päevas. Aastas 6000–7000 päringut riigis, kus elab 1,3 miljonit inimest, ei ole kind- lasti põhjendamatult suur maht. Põhjalikult jõuab mak- suamet kontrollida vaid 3% äriühinguid, füüsiliste isikute puhul kontrollitakse eelkõige deklaratsioonide põhjal ta- gastamisele kuuluvaid sum- masid, muu kontroll on veel- gi hõredam kui juriidiliste isi- kute puhul. Maksuamet on korduvalt kohtunud Pangaliiduga ja Maksuameti juht arutanud päringutega seon- Aivar Sõerd duvat problemaatikat eesmärgiga saavutada seaduste ran- ge järgimise tingimustes optimaalne, pankasid võimalikult vähe koormav koostöö. Arvestades, et tuhandete korral- duste esitamisel on probleeme olnud vaid üksikutega, on see koostöö olnud korrektne. Küsitavate andmete liigset mahu on ilma üksiku juhtu- mi asjaolusid teadmata väga raske kommenteerida. Üks põhjus, miks ennast häirituna tuntakse, on maksuameti tõhus offshore-firmade kontroll. Seni on eeldatud, et need firmad tagavad täieliku anonüümsuse ja ei arvata, et mak- suamet ja politsei jõuavad nende nimede taha. Kindlasti ei ole aga maksuametil õigust nõuda mittevajalikke andmeid ja kontroll peab olema seadustega kooskõlas. ÄP

Riigikogu rahanduskomisjoni nõuniku Kristi Lahesoo sõnul tekitab maksuameti käitumine pigem umbusaldust ja pingeid riigi ja maksumaksja vahelistes suhetes. Fotod: Raul Mee Maksuamet jahib pangakontosid

Maksuamet kasutab tähtsust omavate asjaolude väl- Maksumaksjate Liidu juha- ameti keskaparaat rahuldanud jaselgitamist. tuse liikme Vello Vallaste sõnul kuus ja ühele ei ole veel vas- aktiivselt võimalust Kolmapäevasel ringkonna- on juba eelduslikult maksu- tust saadud. Ka Ühispanga kaks saada pankadest kohtu istungil tunnistas mak- maksjasse kui petturisse suhtu- tänavust vaiet on rahuldatud. maksumaksjate sumaksja tagaselja maksuame- va maksuameti motivatsiooniks Ühispanga avalike suhete tile pangaväljavõtete esitamist seada välja lõks, et võrrelda, juht Evelin Pull rääkis, et pan- kohta informatsioo- Raivo Baum. Kuna tema käest kas maksumaksja poolt toodud kadel on võimatu kontrollida, ni, omandades nõuti väljavõtteid ka nende äri- andmed pole võltsitud. “Panka- kas maksuamet ikka on enne Ettevõtja Indrek Mandre ühingute kontodest, kus ta del tuleb valida kahe halva va- ettekirjutuse koostamist klien- pahatihti kontode enam ise allkirja- hel, ühelt poolt tu- dilt andmeid küsinud. õiguslik ei ole, keel- leb neil pangasala- Riigikogu rahanduskomisjo- Dokumentide vajalikkust väljavõtteid eraisiku Maksuameti seljataga ja õigusta- dus pank teda selles dust hoida, teisalt ni nõuniku Kristi Lahesoo sõ- osas teenindamast. motivatsioo- kardavad võimalust, nul võib maksuamet maksuko- ei osata põhjendada matus koguses. Samas maksuhaldu- niks seada et neid süüdistatak- hustuslasele teabe esitamise rile olid andmed välja lõks, et se maksupetturite võimalust andmata mujalt and- Ettevõtja Indrek Mandre, kellelt maksuamet nõudis korraga panga poolt juba võrrelda, kas varjamises”, rääkis meid küsida üksnes mõjuvatel nelja aasta kõikide tema käsutuses olnud ja olevate panga- Silva Männik välja antud, mida maksumaksja Vallaste. Konto väl- põhjustel. Samuti peab maksu- kontode väljavõtteid, nõuab oma õigust kohtust, sest maksu- [email protected] tõendab Baumi sõ- poolt toodud javõtte täielik aval- haldur pangale tehtavas korral- amet pole talle suutnud põhjendada andmete vajalikkust. nul ka maksutoimik. andmed pole damine on isegi suu- duses märkima, mis põhjustel Mandre sõnul on veider see, et maksuameti korralduses Maksuamet esitab iga päev Maksukonsultant võltsitud. rem privaatsuse rik- maksumaksjalt endalt teavet ei kohustati teda esiteks tulema maksuametisse oma tulumaksu Hansapangale umbes 20 ja Jüri Allikalt tunnis- kumine, kui inime- küsita. “Kui maksuhalduril on tasumise õigsuse kohta selgitusi andma ja alles järgmisena Ühispangale üle 40 päringu, tas, et ka tema prak- Vello Vallaste, se diskreetsest hai- pangakontode väljavõtted juba võtma kaasa suures mahus dokumente. “Neil ei olnud isegi milles suures osas küsitakse ka tikas on niisuguseid Maksumaksjate gusest rääkimine, olemas ja eraisikult nõutakse juhtumit, mille kohta nad selgitusi tahtsid, nad alustasid mind kontode väljavõtteid. juhtumeid ette tul- Liit väitis ta. Pangakon- samade väljavõtete esitamist juba välja kutsudes ilma toiminguta ja nullist,” selgitas ta. Mitmed maksukonsultandid nud. “Minu klient tolt on näha kogu eesmärgiga kontrollida, kas isik Ometi on seaduse kohaselt eraisiku suhtes võimalik teostada tunnistavad, et klientide mak- kinnitas mulle, et temalt ei ol- isiklik elu ja kombed ning neid esitab õiget informatsiooni, siis vaid üksikjuhtumi kontrolli, mitte laiaulatuslikku revisjoni. sujuhtumitega tegeledes tuleb dud enne selgituste küsimist andmeid võib väga kergelt ini- on see põhjendamatu – teave Panga väljavõtteid Mandre maksuametile ei esitanud. Lisaks sageli ette, et pärast seda, kui mingeid andmeid küsitud, sa- mese kahjuks tõlgendada. on ju juba olemas,” selgitas La- on 25 krooni iga Mandre allkirjaõigusega ettevõtte, isikliku ja maksuhaldur palub maksu- mas olid need juba maksuamet- Hansapanga Eesti meediasu- hesoo. “Selline käitumine teki- laste konto aastatepikkuste väljavõtte lehe eest tema sõnul maksjalt oma kontode väljavõt- niku laual olemas,” lausus ta. hete juht Kristiina Tamberg tab pigem umbusaldust ja pin- liig. teid, selgub, et tal on need en- Allikalt märkis, et maksuamet märkis, et kahjuks tuleb ette geid riigi ja maksumaksja va- Riigikogu rahanduskomisjoni nõuniku Kristi Lahesoo sõnul dal juba olemas. Maksukorral- ei motiveeri nõutavalt ka pan- juhtumeid, kus korralduses helistes suhetes. Loogilisem on ei ole ajavahemikku, mille kohta võib maksuhaldur teavet duse seaduse kohaselt peab gale esitatavaid korraldusi. märgitud revideeritav periood kontrollida pärast maksumaks- nõuda, sätestatud, kuid maksuhaldur võib nõuda üksnes mak- maksuhaldur enne panga poo- “Märgitakse vaid, et seoses näi- on tegelikkuses lühem kui pe- ja poolt teabe esitamist, mitte sumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemi- le pöördumist küsima andmeid teks Jüri Allikalt tulumaksu ar- riood, mille kohta soovitakse eeldada õiguserikkumist ette ja seks vajalike dokumentide esitamist. Maksuamet peab olema maksukohustuslaselt endalt. vestamise ja tasumise õigsuse väljavõtteid saada. Alates mul- oodata, mil maksumaksja ko- suuteline põhjendama, mille kontrollimiseks tal konkreetselt Erandiks on vaid juhud, kui hal- kontrollimiseks esitada välja- lu 1. juulist on Hansapank vaid- mistab.” üht või teist dokumenti vaja läks. Dokumentide väljanõudmi- dur ei saa maksumaksjat kätte võtte selle perioodi kohta, ja lustanud kümme maksuameti ne kujutab endast riigi sekkumist isiku õiguste sfääri, kuid või takistab see menetluses kõik,” kirjeldas ta. korraldust. Vaietest on maksu- vt ka eilne Äripäev lk 6 riigi sekkumine peab olema alati kaalutletud ja põhjendatud. uudised Äripäev 6. juuni 2003 3

toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] TÖÖKOHAD n IBM Eesti võit emafirma teenusekonkursil tooks Eestisse kuni 300 töökohta Firmad kolivad teenused Eestisse

Eestis paiknevad Brutopalk riikides välismaised ettevõt- erineb kordades ted suurendavad tugiteenuste müüki Euroopa maadesse, kust teeninduskes- kused kõrge tööjõu- 217 45 ning maksukulu 570 40 tõttu üha enam siia 143 500 kolivad. 35 33

Anne Oja [email protected]

Lähiaastatel on oodata ka suuri kõne- ja kontoriteenuste 6333 projekte ning tõeline buum 5879 puhkeb pärast Eesti astumist 2002 Euroopa Liitu, rääkis EASi Vä- 2003 lisinvesteeringute Agentuuri Allikas: Äripäev tegevjuht Andrus Viirg. Tema sõnul uurivad välisfirmad pide- valt teeninduskeskuste Eestis- se toomise võimalusi. IBMi monitooringukeskuses IBM Eesti tegevdirektor Val- jälgitakse kokku 1000 do Randpere ütles, et IBMi pea- Soome ja Rootsi serverit, korteris on õhus kolm-neli tee- pildil keskuse spetsialist nuseprojekti, mis toovad Ees- Lauri Tamberg. Foto: Raul Mee tisse ühekorraga kuni 300 uut töökohta. Töö tuleks üle Sak- vesteering uue teenuse alusta- soome keelt valdavat töötajat. ei jää tööjõu keeleoskuse taha. telefonineidudest on tudengid “Soome riigiametnike häda- samaalt ja Prantsusmaalt. IT- miseks pole kuigi suur, kuna Uued teenindajad leevendavad “Eestlased oskavad suurrahvas- või äsja kooli lõpetanud, rääkis kisal on väike tõetera sees,” spetsialistide palk Lääne- IBM ei kavatse hooneid ehita- Soome teenindajate koormust tega võrreldes väga palju keeli, ettevõtte juht Meelis Laido. kommenteeris Andrus Viirg Euroopas ületab vastava ala da ega osta. Vähem kui aastaga tipptundidel. tööandjad peaksid kindlasti ra- Soome kliente teenindav kõne- koondamisi lõunanaabrite ka- spetsialistide palka Eestis neli- suudab ettevõte sisustada töö- Estraveli turundusjuht Jüri hul olema,” rääkis Laido. keskus on end õigustanud ning suks. viis korda. kohad, leida inimesed ja kooli- Toomel ütles, et Estraveli ema- Silja Line kavatseb töötajate “Ettevõtjale on tugiteenuste “Meie ülesanne on läbida tada ning ainsaks suuremaks firma Suomen Matkatoimisto Kõnekeskuse töö arvu Eestis suurendada. Kui Tallinna toomine vägagi ahvat- iludusvõistluse trikoovoor ja kuluks jääb töötajaile makstav Oy Soome meedias laineid löö- praegu vastab telefonidele 43 lev, kui arvestada, et kontori olen veendunud, et varem või palk. “Kinnisvara hinna ja pal- nud projektist on veel vara rää- sobib üliõpilastele inimest, siis järgmise aasta al- asukoht on vaid veidi lõuna hiljem langetatakse otsus meie ga tõus võib aga kiiresti eelise kida. “See alles käivitus ja kes- Praegu Dublinis töötava kõne- guses kasvab kõnekeskuse töö- pool, telekommunikatsiooni kasuks,” kirjeldas Randpere ära süüa,” tõmbas Randpere pa- tab kolm kuud,” lausus Toomel. keskusega Radisson SASi Tal- tajate arv 70ni. infrastruktuur hea ning bü- Eesti konkureerimist Tðehhi, ralleeli Iirimaaga, kust investo- Praegu osutavad kaks Estraveli linna hotellis valdab personal “Oleme kokku leppinud, et roo rendi ja tööjõukulud ma- Poola ja Ungariga. rid juba lahkuvad. töötajat Soome poolele, kes kokku 15 võõrkeelt, samas võib pool tuleb Eestisse ja pool jääb dalad.” Praegu töötab IBMi Tallinna võib klienditeenindajaid koon- rutiinne töö telefonikeskuses ja Soome,” ütles Laido. Mullu töötasid Eestis hotel- kontoris viis noormeest, kes jäl- Radiolinja kõnedele dada, elektroonilise reserveeri- sealne palk keeleoskajaid mit- liketi Hilton, laevafirmade Sil- givad 1000 serverit Soomes ja mise teenust. Projekti peapõh- te motiveerida. “Keeleoskajate Silja Line pole Soomes ja Line, Nordic Jetline ja len- Rootsis. Üks neist, monitoorin- vastatakse Tallinnast jusena tõi Toomel välja emafir- palganõuded pole kõige väik- nufirma SASi kõnekeskused. gu operaator Lauri Tamberg üt- Tänavu juulis kavatseb ma soovi kulusid kokku hoida. semad, töö kõnekeskuses on vastasseisu kohanud Maersk Air lõi Tallinna oma ja les, et töö nõuab head inglise Radiolinja alustada Soome kõ- Radisson SAS Hotel Tallin- rohkem üliõpilaste töö,” mär- Siiani ei ole Silja Line vastas- Estonian Airi Boeingute tehno- ja soome keele tundmist, seda nedele vastamist Tallinnast, na müügidirektor Kersti Vaino kis Vaino. seisu kohanud, kuna Soomes ei hoolduse ning Balti Laevare- eriti erialaterminite tasemel. mille eest hoolitseb Radiolinja ütles, et kõnekeskuste ja teiste Enamik soome ja inglise kao ükski põhitöökoht, küll aga monditehas värskendas Euroo- Valdo Randpere rääkis, et in- Eesti, kes palkab kümmekond tugiteenuste Eestisse kolimine keelt valdavatest Silja Line Eesti hooajalised ametipostid. pa arenenud riikide laevu.

ettevõtluse arendamise sihtasutus „Osavõtt Ettevõtluse Auhinna konkur- ettevõtluse auhind 2003 sidest annab objektiivse hinnangu firma edukusele. Konkursi võit on Edetabel & Auhind meid ainult innustanud oma investee- ringuid Eestisse tooma”. Täida ankeet www.koda.ee/edetabel või www.eas.ee (ettevõtluse “Success Is A Journey, Not A auhind) ja osaled Eesti ettevõtete konkurentsivõimelisust kajastavas Destination”. edetabelis ja Ettevõtluse Auhind 2003 konkursil, kus valitakse välja:

• Eksportöör 2003 Sonny Aswani • Väike- ja keskmise suurusega eksportöör 2003 Horizon Pulp & Paper Ltd • Tehnoloogia Arendaja 2003 Välisinvestor 2001 võitja • Turismi Uuendaja 2003 Ankeetide saatmise tähtaeg on 15. juuni 2003. • Piirkonna Edendaja 2003 Auhinnatseremoonia toimub 29. augustil. • Välisinvestor 2003 • Konkurentsivõimelisim ettevõte 1. septembril ilmub põhjalik konkurentsivõime Eesti Kaubandus- ning antakse välja peaauhind Ettevõtluse Auhind 2003 raport Eesti Päevalehe vahel. Tööstuskoda

Majanduslikult aktiivsele inimesele! päevatoimetaja www.aripaev.ee online Meelis Mandel 4 Äripäev 6. juuni 2003

uudised

toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected]

RIIGIHANGE n Seni on välisfirmade filiaalid saanud hankekonkurssidel osaleda

online Tallinn tõrjub firmade filiaale Rootsi riik kaalub kiirtehingut ABBga Rootsi riik tahab kiirkorras Tallinna linn on teha tehingu, millega 2 mil- loomas pretsedenti, jardi Eesti krooni eest oste- Kohtuvaidlus võib FISi taks raskustes energeetika- mille järgi ei saa kontserni ABB osalus firmas välisfirmade esindu- kasutamise edasi lükata Svensk Exportkredit. Parlamendil on tehingu sed enam riigihan- september 2002 Tallinn kuulutab välja kaalumiseks aega vaid kaks kekonkurssidel riigihankekonkursi päeva, otsust oodatakse osaleda. esimese etapi täna. Rootsi majanduslehe jaanuar 2003 riigihankekonkursi I etapi Dagens Industri allikate sõ- lõpp, Oracle vaidlustab nul võib kiirustamine olla Gea Velthut-Sokka tulemused tingitud ABB suurtest võlga- [email protected] mai 2003 halduskohus annab dest, millest osa tuleb tagasi õiguse Tallinna linnale maksta enne juuni lõppu. Tallinna linna ja IT-kontser- ni Oracle Eesti filiaali vahel käi- juuli 2003 ringkonnakohtu istung va kohtuasjaga on loomisel jaanuar 2004 finantsjuhtimise ühtne Kutseharidus pole pretsedent, mille sarnast Eestis süsteem peaks olema Soomes populaarne ega ka Lääne-Euroopas ei tun- kasutusele võetud Pirita, ta. Kristiine ja Mustamäe Soome tööstus palkaks täna- Mullu septembris kuulutas linnaosavalitsustes vu majanduse madalseisust Tallinna linnavalitus välja riigi- Allikas: Äripäev hoolimata 24 000 uut tööta- hanke, mille tulemusena peaks jat, kellest pooled oleksid kutsekooli haridusega oskus- 2004. aastast pealinnas juuru- Tallinna linna finantsdirektor Ahti Oracle’i Eesti filiaali juht Ants Urvak: töölised. tatud olema finantsjuhtimise Kallaste: “Linn on käitunud vastavalt Linna käitumine oli meile suur ühtne infosüsteem (FIS). Pro- Samas õpib Soome noor- seadustele.” Foto: Raul Mee üllatus.” Foto: Raul Mee jekt oli IT-firmadele meelepä- test praegu 70% kõrgkoolis rane – konkureerisid sellised Urvak kidakeelne. “Võin vaid da on piiratud ja seepärast ole- koht: justiitsministeeriumi hin- kekonkurssidel tõrgeteta osale- või kutsekõrgkoolis. Kutse- tuntud ettevõtted nagu Micro- öelda, et linna käitumine oli megi selle vaidlustanud.” nangul ei ole välisfirmade fi- nud. “See tekitaks sügava ülla- haridus ja käsitöö ei ole po- Link, Siemens ja Helmes. Esi- meile suur üllatus. Seni oleme Tallinna linna finantsdirek- liaalide pakkumiste tagasilük- tuse, kui nüüd äkki mingi prob- pulaarsed. mesel etapil praagiti aga välja konkurssidel osaleda saanud tori Ahti Kallaste sõnul on linn kamisel riigihangete puhul põh- leem tekiks,” ütles ta. “Filiaal Nõudlus ja pakkumine ei ülemaailmse suurkorporatsioo- küll ja mingit probleemi pole käitunud vastavalt seadustele. jendusega, et tegemist ei ole on samuti äriregistris kirjas ja lähe kokku, leiab Soome ni Oracle’i filiaal Eestis. Põh- olnud.” “Seda näitab juba see, et esi- iseseisva juriidilise isikuga, sea- maksab makse – milleks äkki Tööstuse ja Tööandjate kesk- jendus: ettevõtte filiaal ei ole Filiaali finantsdirektor Taa- mese astme kohus andis meile duslikku alust. selline diskrimineerimine?” liit (TT). juriidiline isik ja ei saa seega vi Jakobson lisas, et ainus kae- õiguse,” ütles ta. “Selline on Kallaste ei osanud kommen- Riigihangete ameti õigus- TT koolitusala juhi Kari konkursil osaleda. bus Oracle’i poolt hanke vastu meie tõlgendus seadustest.” teerida, miks kerkis filiaalide nõuniku Peeter Milvere sõnul Purhoneni sõnul vajab töös- Oracle andis asja kohtusse. on see, et neil ei lubata kon- Justiitsministeeriumi era- probleem üles alles nüüd. on esimese astme kohus oma tus just kutsekooli väljaõp- Halduskohtus jäi õigus linnale, kursil osaleda. “Leiame, et see õiguse talituse juhataja Martin “Nendel konkurssidel, kus mina otsuse teinud seadusele tugine- pega oskustöölisi. ringkonnakohtu istung peaks pole kooskõlas Eesti seadusest Käerdi ei pidanud võimalikuks olen komisjonis olnud, pole fi- des ja põhjendatult. toimuma juulis. tuleneva filiaali käsitlusega ega pooleliolevat kohtuasja kom- liaalid osalenud,” ütles ta. Õiguskantsleri kantselei tea- EBS saab Euroopa “Ma ei tahaks pooleliolevat ka normaalse õiguspõhimõtte- menteerida. Küll aga on minis- Ka Alcatel Balticsi Eesti fi- tas, et ei saa kohtu menetluses kohtuasja kommenteerida,” oli ga,” rääkis ta. “Tunneme, et teeriumil filiaalide kohta ole- liaali tegevdirektor Asse Hang olevale vaidlusele oma sõltu- noorima rektori Oracle’i Eesti filiaali juht Ants meie õigusi Eestis vabalt äri aja- mas teoreetiline ametlik seisu- kinnitas, et on Eestis riigihan- matut hinnangut anda. Tänasel Estonian Business Schooli (EBS) lõpuaktusel inaugureeritakse rektoriks Majandusministeerium ennustab ekspordi kasvu jätkumist 28aastane Jan Andresoo, kellest saab Euroopa noorim Aprillis impordi kasvutempo sa välistasakaalu mõningase sesoonsusest tingituna töödel- lustus, kuid ei jäänud palju ma- lustus aprillis tunduvalt (kasv rektor. aeglustus tunduvalt, mistõttu paranemise, vähendades kau- dud keemiatoodete väljavedu, dalamaks aasta esimese kahe 7%). Andresoo juhtis 1999– ekspordi kasv ületas impordi bavahetuse defitsiiti 2,2 miljar- ka masinate ja seadmete all- kuu tasemest, ulatudes 5,6 Järgneval kuul on oodata 2003 EBS Juhtimiskoolituse kasvu. Ekspordi kasv majandus- di kroonini. hankeeksport kasvas aastaga protsendini. Tugev kasv oli me- ekspordi kasvu jätkumist, seda keskust, varem on ta tööta- ministeeriumi hinnangul jät- Ekspordi kasvule aastases keskmisest veidi kiiremini. tall-, mineraalsete ja plasttoo- just normaalekspordi osas, mi- nud EstIB-Talinvest Varahal- kub. võrdluses andis suurema panu- Märtsiga võrreldes töötluskau- dete, aparaatide ja ehitusma- da toetab ettevõtete tootmis- duses, elukindlustusseltsis Asjakohases majandus- ja se allhankeeksport (kasv 13%), pade väljavedu siiski ei suure- terjalide ekspordil, kuid piima- mahtude suurenemine ja välis- LEKS, Hansapangas ja Han- kommunikatsiooniministeeriu- mille kiirem kasv oli küll suu- nenud, mis iseloomustab eba- ja kalatoodete väljavedu kaha- nõudluse paranemine. Samas sapanga Kindlustuses. mi kommentaaris öeldakse, et res osas põhjustatud eelmise soodsa allhankekonjunktuuri nes aastaga tunduvalt. allhankekaubandus taastub 2003. aasta märtsist töö- eksport suurenes eelmise aasta aasta aprillikuu madalast baa- jätkumist maailmaturul. Normaalimpordi kasv, mis madalseisust aeglaselt, mida tas Jan Andresoo Estonian aprilliga võrreldes 7,5% ja im- sist. Eriti tugevat kasvu näita- Normaalekspordi aastane mõjutas eelnevatel kuudel roh- näitab töötluskaupade sisseveo Business Schooli tegevdirek- port 4,7%. See tõi endaga kaa- sid metallitööstuse allhanked ja kasvutempo aprillis veidi aeg- kem koguimpordi kasvu, aeg- kahanemine aprillis. ÄP Online torina. vaatlus Äripäev 6. juuni 2003 5

toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected]

Tallinna Sadamarketi päikseprillide müüja käest saab ühe prillipaari osta 10 euro eest. Foto: Raul Mee Euro hiilib krooni asemel käiberahaks

Viimasest reisist rahakotti jäänud euro nades sellist kraami, mis mee- Sadamast kesklinna suunal sanktsioonide pool piirdubki. tu,” ütles politseiameti pressi- litas hiljuti soomlasi palverän- liikudes ette jäävad Merekes- Meenub, et viimasel kümnen- büroo juhataja Indrek Raudjalg tükib kioskiluugi ees segi minema kohaliku nakule Mustamäele turule. kus ja Rotermanni Keskus ei eri- dil on Eestis makstud palka ka ja lisas, et kaupmeeste arvel- krooniga. Kuid ega neil müntidel suurt Dresside, teksade, binoklite, ne kaubavaliku poolest suurt FIMides ja DEMides, kortereid dusviis on nende omavahelise kristalli ja pealetükkivate kin- Sadamarketist. Ka maksevõi- ja autosid ostetud-müüdud dol- kokkuleppe asi. “Eesti seadus vahet enam polegi peale kursierinevuse – gapuhastajate vahel liikuv hu- maluse poolest mitte, nagu tu- larite eest. mingit karistust selle teo eest hinnadki ajalehekaantel, kuulutustel ja viline võetakse jutule ka ingli- baka- ja kosmeetikaletist sel- Küsimusele võõrraha makse ette ei näe.” kassatðekkidel on kahes vääringus, rääki- se keeles. Numbrid on lihtsad. gus. Ainus tõrge tekkis Roter- seaduslikkuse kohta siinsetes Kuid Eesti pole ainus riik, Esimeseks valikuks ühes su- manni kohvikus, kus kauplustes vastates kus kohalik vääringu kõrval mata tekkinud maksevõimalusest. veniiripoes on keskkonnasõbra- euro ei kehtinud Kroon on küll viitas Eesti Panga käibib Euroopa ühisraha. Nii on lik linane kott, saadaval ka ilma ning valitses kroon ametlik makse- avalike suhete nõu- ka teistes ELi uksele koputava- Tallinna ja kassipildita. 45 kroo- – just nii nagu 1992. nik Janno Tootski tes Ida- ja Kesk-Euroopa riiki- vahend, kuid ni. Aga eurodes? Kolm eurot, aastast kehtiv Eesti rahaseadusele, tõ- des ning Balkanil, kirjeldas hil- tab euromakse valutult. Seda saate maksta küll. Täidlane tädi rahaseadus ette herneid võib dedes samas, et juti Saksa majandusleht Han- Andres ka siis, kui valuutavahetus- vahetab müntideks lahti 10- näeb. vahetada ka keskpank järeleval- delsblatt. Olgu need siis Slo- Kärssin punkt asub müügiboksist mõne eurose kupüüri ja teeb sissekan- “Ainus seaduslik kurkide vastu. vega ei tegele ning vakkia pealinna Bratislava koh- [email protected] sammu kaugusel. Euromüntide de ruudulisse vihikusse. Võõr- maksevahend Eesti Eesti seadus euroga arveldamist vikud ja supermarketid või Un- või -kupüüridega makstes on raha peale ei pilgu silm ka juus- Vabariigis on Eesti mingit karistust uurimas ei käi. “Su- gari tanklad ja Budapesti bü- kurss kõikuv, üldiselt arvestas tuletis töötaval müüjal. Ta saab kroon. Eesti Vabarii- selle teo eest larahata arveldami- roohoonete rendihinnad. müüja euro kursiks 15 krooni taskuarvutil poolekilose juustu- gis asuvatel juriidi- ette ei näe. sel on euro täiesti Sama suundumust võib Eesti on juba praegu täie- ning sentidega keegi end ei vae- tüki hinnaks küll 3,33 eurot, listel ja füüsilistel isi- käibel,” lisas ta. Handelsblatti teatel kohata ka õiguslik eurotsooni liige, kinni- vanud. Ümardusi tuleb ette nii kuid kasseerib kolm eurot. kutel ei ole õigust Indrek Raudjalg, Politsei jaoks on riikides, mille elanikud pidasid tab krooniga kõrvu käibiv ostja kahjuks kui ka kasuks. Võõrkeelne küsimus Sadamar- kasutada omavahe- politseiameti olnud suurem mure kõvasti dollarist. Ammu enam Euroopa ühisraha Tallinna rei- Kahe aasta eest avatud Sa- keti esisel pesitsevale kaupme- listes arveldustes pressiesindaja sadamat ümbritse- ei kaubelda Poola mustal turul sisadamat ümbritsevates ostu- damarketi nimekatest rentni- hele päikseprillide hinna kohta muid maksevahen- vates ostukohtades dollari eest. Sloveenias ja Hor- kohtades. kest, nagu Baltman, Ilves, Bas- annab vastuseks 10 eurot. Siin- deid peale Eesti krooni.” Raha- saadava kraami päritolu ja vaatias saab bensiini eest ja tee- Kolmapäeval ennelõunase tion, Lauma ja Linette pole gi poleks euroga tasumisel mu- seadus sätestab ka trahvi neile, müügi seaduslikkus kui ringlev maksu tasuda eurodes. Nii poetuuri käigus kadakaturuli- enam praeguseks suurt midagi ret. Jõude seisvates taksodes on kes keelduvad kauba või tee- vääring. “Kroon on küll amet- Montenegros kui ka ÜRO kont- kes Sadamarketis, Merekesku- selle katuse all alles. Küll leiab armastatud igasugune kõva nuse eest tasumisel krooni vas- lik maksevahend, kuid herneid rolli all olevas Kosovos on euro ses ja Rotermanni Keskuses töö- kümnetest klaasungastest vir- raha peale plastraha. tuvõtmisest. Sellega seaduse võib vahetada ka kurkide vas- isegi ametlik maksevahend. 6 Äripäev 6. juuni 2003 uudised

toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] TÖÖHÕIVE n Eesti töötuse määr on 2,8 protsenti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest

Eesti tööhõive ja maksukoormus teiste  kandidaatriikidega võrreldes küllalt hea EL heidab Eestile

Suurim tööpuudus Poolas Eestis maksutase üsna leebe tööpuudus ELi kandidaatriikides palgalt võetavate maksude osakaal keskmisel töölisel 2002. a, % tööealistest inimestest osas kandidaat- riikides ja mõnes  ELi Poola 19,9% miinimum ette tööseaduste ELi riigis, % 29% Sloveenia ELi  18,6 Ungari 52 keskmine  Bulgaaria 18,1 Läti 50 7,5% Leedu 13,1 Rootsi 50 Läti 12,8 Rumeenia 48,2 Türgi 10,4 Leedu 48 puudulikkust Eesti 9,1% Prantsusmaa 48 Malta 7,4 Saksamaa 47 Tðehhi 7,3 Bulgaaria 43 Euroopa Komisjoni häirib Eesti tööseadus- ka mitte-eestlaste gruppides ja Rumeenia 7 Tðehhi 43 andluse puudulikkus, diskrimineerimise ka näiteks erivajadustega ini- Slovakkia 6 Poola 43 meste kohtlemisel.” Ungari 5,6 Eesti 42% vastase seaduse puudumine ja suur hulk Quitini sõnul peab Eesti va- Küpros 3,8 Slovakkia 42 litsus looma selge strateegia noori töötuid. sotsiaalse tõrjutusega võitlemi- ELi  seks. Euroopa Komisjon mär- Vanemate inimeste tööhõive maksimum 56% Kristina Traks kuse seaduse ning diskrimi- gib ka, et kuigi Eesti pensioni- Eestis kõige kõrgem [email protected] neerimisvastased seadusaktid. süsteem on suutnud enamiku tööga hõivatud 55–64aastased inimesed, % 51,3% “Enne aasta lõppu peaks see pensionäridest hoida ülalpool Eesti Euroopa Komisjoni tööhõi- olema tehtud,” lisas Quitin. vaesuspiiri, siseneb tööturule Küpros 49,2 ve- ja sotsiaalküsimuste peadi- Euroopa Komisjoni häirib ka vähem inimesi, kui pensionile Leedu 43 rektoraadi juht Odile Quitin see, et Eestis on paljud noored jääb. Läti 42,4 heitis Eestile ette tööseadus- tööta. Sotsiaalminister Marko Po- Tðehhi 40,4 andluse puudulikkust ning mit- Quitini sõnul on Eesti töötu- merantsi sõnul võitleb riik sot- Rumeenia 38,5 tevastavust Euroopa Liidu se määr praegu viimaste aasta- siaalse tõrjutuse vastu esialgu Türgi 34,1 nõuetele. “Eesti edu ELi töö- te madalaim (10,3 protsenti projektipõhiselt. “Üheks selli- alaste õigusaktide ülevõtmisel 2002. aastal), kuid siiski eri- Malta 31 seks projektiks võib olla eriva- on olnud tagasihoidlik,” ütles neb see oluliselt määral Euroo- jadustega inimeste tööle võt- Bulgaaria 27,7 Quitin eile. “Täielikult on vas- pa Liidu keskmisest (7,5 prot- mist politseiametisse,” ütles Po- Poola 26,6 tu võetud vaid üks tööaega senti 2002. aastal). “Muret te- merants. Sloveenia 25,9 puudutav direktiiv, ülejäänud kitav on suur töötuse määr Võrdõiguslikkuse seadus, Ungari 25,9 ELi  keskmine  direktiivide vastuvõtmine on noorte hulgas ning väheste os- mille puudumist Euroopa Ko- Slovakkia 22,1 38,8% viibinud.” kustega ja pikaajaliste töötute misjon samuti Eestile ette hei- Quitini sõnul peab Eesti vas- suur osakaal,” rääkis Quitin. dab, on Riigikogus läbinud al- Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis tu võtma soolise võrdõiguslik- “Sotsiaalset tõrjutust on tunda les esimese lugemise. Margit Toovere PwC ülevaaade näeb Saksamaal Tallinna kassasse laekus 5 kuuga 1,9 miljardit taas majanduslanguse ohtu Tallinna eelarvesse laekus viie Tulusid varadelt laekus viie kuuga ligi 2 miljardit krooni, kuuga 28,8 miljonit krooni, mis teatas Raepress. moodustab 22,5% planeeritust. Eile avaldatud uusim lias ja Hollandis jääb vaid 1% reldusi järgmiselt: “Vähemalt 2003. aasta viie esimese Vara müügist on saadud 30 mil- PricewaterhouseCoopers’i peale, Suurbritannias ja His- lühiajalises perspektiivis näib kuuga laekus linnaeelarvesse jonit krooni tulu. Finantstulu- (PwC) raport “Economic paanias oodatakse kuni 2% kas- Euroopa majanduse suhteliselt 1904,4 miljonit krooni, mis sid on laekunud 1,1 miljonit Outlook” ennustab vu. nigel seis Eestile kasuks tulnud moodustab 41% aastaks kavan- krooni. eurotsooni riikidele PwC peamise stsenaariumi olevat. Aeglane majanduskasv datud eelarvetuludest. Segatulusid on laekunud nõrka majanduskasvu. kohaselt peaks kõigis neis maa- ja deflatsioonioht on sundinud Maksutulu laekus viie kuu- kokku 8,2 miljonit krooni, mis des majanduskasv jõudma 2– Euroopa Keskpanka intressi- ga 766,4 miljonit krooni ehk moodustab 13,3% eelarvesse Sealjuures ennustatakse nel- 2,75%ni 2004. aastaks, kuid määrasid madalal hoidma ja nii 35,6% eelarvesse kavandatud planeeritud kogumahust. Suu- ja suurema eurotsooni riigi siinkohal on aluseks võetud on ka Eestis raha hind praegu mahust. Mais laekus maksutu- rema osa segatulude laekumi- pensionikulude märkimisväär- oluline eeldus, et järgneva aas- enneolematult madal. Sellest lusid 119,7 miljonit krooni. sest moodustasid riigilõiv ja selt tõusu, kui ei võeta ette suu- ta jooksul tuleb maailmamajan- tulenev laenukasv on hoogus- Üksikisiku tulumaksu laekus trahvid. remaid pensionireforme ega dus kriisist välja. tanud sisenõudlust – möödu- viie kuuga 690,2 miljonit kroo- Omatulusid on laekunud tööjõuturu ümberkorraldusi. Eurotsooni keskmine inflat- nud aastal kasvas see 12,1%, ni, mis on 35% planeeritust. 222,7 miljonit krooni, mis moo- Euroopa majandusväljavaa- sioon kukub tõenäoliselt järg- s.o 6,3% kiiremini kui SKT ter- Mais laekus tulumaksu dustab 51,8% eelarvesse pla- dete värske raport järeldab, et neva aasta jooksul allapoole vikuna ja nii suur ei ole kasvu- 109,7 miljonit krooni, mis on neeritud laekumistest. eurotsooni majanduskasv jääb 2%, mis peaks Euroopa Kesk- lõhe veel kunagi olnud. eelmise aastaga võrreldes 37,4 Riigieelarvest on laekunud tänavu eeldatavasti vaid 1% pii- pangale piisavalt intressikärbe- Et tulenevalt meie majandu- miljonit krooni rohkem. Tulu- linnakassasse 378 miljonit maksu kasvu põhjuseks on krooni, mis moodustab 56,3% resse, lootusega taastuda vaid PricewaterhouseCoopers teks põhjust andma. se väiksusest on sisenõudlus maksumaksjate arvu ning kesk- linnaeelarvesse planeeritud kuni 2%ni 2004. aastaks, juhul Advisorsi analüütik Eurotsooni eelarvedefitsiit väga ebastabiilne kasvuallikas, mise palga kasv. summast. kui maailmamajandus kriisist Hardo Pajula peaks 2003. aastal jääma kesk- siis pikemas perspektiivis on välja tuleb. Lühiajaliselt on väl- miselt 2,5%-le sisemajanduse Euroopa aeglasest majandus- Maamaksu laekus viie kuu- Väljamakseid tehti viie kuu- javaated veelgi pessimistliku- ka veel tänavu täielikku majan- kogutoodangust (SKT), samas kasvust tingitud ekspordiprob- ga 56,5 miljonit krooni, mis ga 1744 miljoni krooni, mis on mad vaatamata Iraagi sõja kii- duslangusesse triivida, kuigi Saksamaa ja Prantsusmaa de- leemid, mida tugevnev euro moodustab 45,9% eelarvesse 37,6% eelarve kulude mahust. rele lõpule. kõige tõenäolisem stsenaarium fitsiidid on kardetavalt üle 3%- veelgi suurendab, kindlasti planeeritust. Reklaamimaksu Mais tehti väljamakseid 379 Saksamaa majanduskasv näeb ette aeglast majanduskas- lise lubatud piiri ning Itaalia de- määravamad. Süvenevatele on laekunud 9,1 miljonit kroo- miljoni krooni eest. jääb arvatavasti vaid 0,25% vu taastumist 1,5% peale 2004. fitsiit on sellele väga lähedal. probleemidele näib viitavat ka ni ehk 37,9% aastaks planeeri- Linna reservfondist on viie peale 2003. aastal. PwC indi- aastaks. PricewaterhouseCoopers varude (müümata toodangu) tust ning tänavate sulgemise kuuga kasutatud 12,5 miljonit katsioonimudeli kohaselt lasub Keskmine prognoositav ma- Advisorsi analüütik Hardo kuhjumine alates 2001. aasta maksu 2,3 miljonit krooni ehk krooni, kasutamata jääk on Saksamaa majandusel suur risk janduskasv Prantsusmaal, Itaa- Pajula kommenteeris raporti jä- esimesest kvartalist.” ÄP Online 75,5% aastaplaanist. 27,5 miljonit krooni. ÄP Online Tartu sai üliodava laenu Kõrged palgamaksud vähendavad Soome atraktiivsust

Tartu linn sai Nordea pangalt siks fikseeriti 2,822 protsenti Kõrgete maksude tõttu jääb teiste Euroopa riikidega, näitab tab Turun Sanomat. Aastal olla hoopis, et soomlased koli- 90 miljonit krooni võlgu ülima- aastas. Soome keskmise palga saajale Soome maksumaksjate liidu 2001 lahkus Soomest mujale vad Eestisse,” ütles uurimuse dala intressiga. Laenurahast 58,6 miljonit puhtalt kätte 5000 eurot (78 värske uurimus. Kui madalama tööle 5724 akadeemilise kõrg- autor Jaana Kurjenoja. Sel nädalal kirjutasid Tartu krooni kasutatakse võlakohus- 200 krooni) vähem kui sama palga saaja maksab maksu vaid haridusega inimest. Võrreldes Võrreldud 17 riigist on pal- linnavalitsus ja Nordea pank tuste refinantseerimiseks ja brutopalga saajale Ðveitsis. 2,7% rohkem kui Euroopas 1998. a on seda 236% rohkem. gad kõrgemalt maksustatud alla 90 miljoni kroonise mahu- 31,4 miljonit krooni läheb in- Mida suurem sissetulek, keskmiselt, siis suurepalgalised “Selle asemel, et meile tu- vaid Belgias, Taanis ja Saksa- ga laenulepingule, mille intres- vesteeringute katteks. ÄP Online seda suuremaks kasvab vahe juba 8,3% üle keskmise, kirju- leks massiliselt eestlasi, võib maal. ÄP Online uudised Äripäev 6. juuni 2003 7

toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] INTERNET n Sissehelistamisteenuse arvel püsiühenduste arv enam eriti ei kasva Sideamet registreerib WiFi-teenuse Püsiühenduste juurdekasv osutajaid

Sideamet alustab traadita inter- neti püsiühenduse ehk WiFi- hakkab aeglustuma teenuse osutajate registreeri- mist. Sideameti teatel on selle ees- märk tagada teenuse kvaliteet- Aastaga suurenes ne ja häireteta osutamine olu- Eesti Telefoni ja korras, kus WiFi teenuse kasu- tamise maht ja võrkude tihe- Starmani interneti dus on oluliselt suurenenud. püsiühenduste Sideametis peavad ennast registreerima avatud võrkudes kasutajate arv kaks teistele isikutele WiFi-teenust korda, kasvutempo osutavad ettevõtjad. Ennast ei hakkab aga aeglus- pea registreerima need ettevõt- jad, kes kasutavad WiFi võrke tuma. isiklikuks otstarbeks või kelle äripinnal osutab WiFi teenust mõni teine telekommunikat- Viktoria Korpan siooniteenuse osutaja. Edaspi- [email protected] dise asjatu tülitamise vältimi- seks palub sideamet siiski ette- Eelmise aasta sama perioo- võtjatel, kelle tegevuspinnal diga võrreldes kasvas Eesti Te- toimub WiFi teenuse osutami- lefoni ADSL-ühenduse kasuta- ne, sellest sideametile teada jaskond 75 protsenti, Starmani anda. ÄP Online interneti püsiühenduste klien- dibaas kahekordistus. Aasta tagasi võis Eesti Tele- fon uhkustada üle 2,5kordse Skanska ADSLi-klientide arvu kasvuga. Praegu on ettevõttel 36 000 ADSLi-klienti. Märtsi lõpu sei- EMV võitis suga oli ET-l 34 659 ADSLi- klienti, mis teeb 2,6 ühendust riigihanke 100 elaniku kohta. “Kindlasti ei saa öelda, et Tallinnas Endla tänav 12 asu- kasv on aeglustumas, kuna tei- vat munitsipaalmaja hakkab re- ses kvartalis ongi alati vähem konstrueerima Skanska EMV, kes võitis elamumajandusame- liitumisi kui esimeses. Näiteks Starmani interneti püsiühenduse loojatel tegevust jagub. Foto: Raul Mee eelmise aasta teises kvartalis lii- ti poolt välja kuulutatud riigi- hanke. tus 1955 klienti, sel aastal aga sõnul on Starmanil Eesti Tele- datud arvutit alla veerandi leib- oleme ainuüksi aprillis ja mais Populaarsematesse pakettidesse on Riigihankest võttis osa 7 ehi- foniga sarnane klientide juur- kondadest.” tajat, neist pakkumise esitas 5 juurde saanud üle 1300 klien- dekasvu tempo ehk ca 1000 Selle aasta 1. juuni seisuga ti, mis näitab, et kasv on täp- lisatud kiirust või alandatud kuumakset pakkujat. Parimaks pakkujaks klienti viimase paari kuuga. oli ettevõttel 13 000 interneti osutus Skanska EMV AS, kelle selt samas tempos,” ütles aga Eesti Telefon “Klientide juurdekasvu aeg- püsiühenduse klienti. Aasta ehitamisel lähevad rekonst- ASi Eesti Telefon meediasuhe- lustumine on pigem seotud as- tagasi kasutas Starmani ADSL Light, 128–324 kbit/s 590 kr te juht Ain Parmas eile. rueerimistööd maksma 20,35 jaoluga, et kiire püsiühenduste internetiteenuseid 6500 klien- miljonit krooni. Parmas lisas, et turg on se- turu kasvu etapp dial-up’i ehk ti. Atlas ADSL Kodu, 128–256 kbit/s 440 kr soonne ja alati on teisel pool- Ümberehituse tulemusena sissehelistamise arvel on läbi Umbes 60% Eesti Telefoni Starman valmib 52 korteriga munitsi- aastal olnud suurem kasv kui saamas,” ütles Kern. “Edasine ADSLi kasutajatest on eraklien- juuni 2002 esimesel. Starman StarLight, 64–256 kbit/s 394 kr paalmaja. Hoone keldrikorru- kasv tuleb vastavalt internetti did, ülejäänud ärikliendid. juuni 2003 Kaabellevi- ja internetitee- sel on 205,7 ruutmeetrit äri- ühendatud arvutite arvu kas- Starmani internetiteenuste ka- StarLight, 128–512 kbit/s 394 kr pinda. nuseid pakkuva ASi Starman vule, see on aga aeglasem. sutajaskonna moodustavad kuumakse koos modemi rendiga Maja orienteeruv valmimise juhatuse esimehe Peeter Kerni Praegu omab internetti ühen- enamjaolt eratarbijad. Allikas: ettevõtted aeg on 2003. a lõpp. ÄP Online 8 Äripäev 6. juuni 2003 auto

toimetaja Tõnu Tramm tel 667 0141, e-post [email protected]

AUTOMARK n Mitsubishi Outlander tuli turuliidrit kangutama Mitsubishi tõi turule Evo maasturi

Mitsubishi Lancer Evo ralliautolt päri- nev mootor ja nelik- vedu annavad uuele linnamaasturile

Outlander tõeliselt Outlanderi taga- tummise sisu. tuled kannavad endas veidi Mazda 6 universaali tulede jooni. Tõnu Tramm Fotod: Tõnu Tramm [email protected] Kevadel Genfi autonäitusel Outlanderi kaheliitrine moo- Outlanderi peamise konkuren- detail: nimelt pakuvad istmed lisaks ei ole kosta ka mingit ki- hul seegi, et pagasiruumi ruloo- uut Mitsubishi Outlanderit vaa- tor ja nelikvedu baseeruvad di Honda CR-V kütusekuluga, head külgtuge ning on samal viklobinat. katte saab põranda alla ära pei- dates tekitas kõige enam huvi Mitsubishi Lancer Evo-l. Seega siis on vahe vaid 0,4 liitrit 100 ajal väga mugavad. Vaatamata Outlander on Honda CR-Vst ta, et see kauba vedamisel sega- tema disain, mis saab aluseks on tegemist pideva nelikveoga, kilomeetri kohta. Lisaks näita- sellele, et rooli ei saa pikisuu- 11 sentimeetrit madalam ja ehk- ma jääks. Originaalset pikniku- uuele Mitsubishi põlvkonnale ja mille tõhususes on raske kahel- vad esimesed kogemused, et te- nas liigutada, on pedaalide ja ki kaheliitrine mootor on 14 hj lauda, nagu on Hondal, selle mille taga seisab prantslasest da, ning tavatarbijale on libeda- gelikkuses on Outlanderi kütu- rooli vaheline kaugus piisav, et lahjem, on kiirendusvõime eri- auto varustusest ei leia. disainer Olivier Boulay. Aga et ga sõites vaat et etemgi, kui kõik sekulu väiksemgi kui tehnilistes põlv ei hakkaks ebamugavalt nevus vaid pool sekundit. See- Tervikuna ei ole aga Outlan- jõulise välimuse taga seisab ka neli ratast pidevalt töös on. Ain- andmetes lubatud. vastu keskkonsooli nühkima, ga on ta rohkem maanteesõiduk deri varustuse ja hinna suhtele igati tõsine sisu, sai ilmseks al- saks miinuseks selle puhul võib Kui Outlanderi rooli taha sõidumugavus on seni kogetud kui Honda ning tippkiiruski on midagi ette heita. 319 900 kroo- les testisõidul, kui esimesed lugeda kõrgemat kütusekulu, maanduda, siis on kohe tunda nn odavamate linnamaasturite üks oma klassi suuremaid (nn ni eest leiab baasvarustusest pea autod Eestisse jõudsid. kui aga võrrelda seda näiteks veel üks sportliku iseloomuga seas üks paremaid. Käigukast kaheliitriste linnamaasturite kõik vajaliku alates elektriaken- töötab kergelt ja täpselt ning seas), täpsemalt 192 km/h. dest ja -peeglitest, lõpetades võimaldab harrastada üsnagi Reeglina kipub see ikka 170– konditsioneeri, valuvelgede ja sportlikku sõidustiili, ka rool on 180 km/h vahele jääma. pardakompuutriga. Ainsaks parajalt tundlik ning hoiab suu- Tõsiseid miinuseid on Out- möödalaskmiseks on raadio, mis rematel kiirustel autot otse vä- landeri puhul suhteliselt raske ei ole tehase poolt integreeritud himagi vaevata. leida. Sportlik ja jäik vedrustus ja mis tuleb standardsesse pes- Testil sai Out- raputab maanteesõi- sa asetamiseks lisaraha eest tel- lander edukalt hak- Oma põhiole- dul üsna korralikult, lida. See aga eeldab teadupoo- kama nii maanteel, kuid samas võib te- lest paneeli pidevat kaasas tas- muselt on maastikul kui ka maga muretult kur- simist, et möödakõndivad kuri- kruusateel. Pehme Outlander ve võtta sellise kiiru- kaelad akent sisse ei lööks. liiva sees mäkke tur- midagi Honda sega, millega teiste Oma põhiolemuselt on Out- nides on vaja küll pi- CR-V ja Subaru omalaadsetega ei tu- lander midagi Honda CR-V ja sut rohkem pöördeid Foresteri leks ilmselt mõttesse- Subaru Foresteri vahepealset. ja hoogu, et vahepealset. gi. Teine nähtus, mis Hinnalt pigem Honda, kõrguse viskosidur saaks kor- Hinnalt pigem pisut silma riivab, on ja sõiduomaduste järgi pigem ralikult jõumomenti Honda, kõrguse ajast ja arust kangid Forester. Kui CR-V baashinnaks erinevate rataste va- ja sõiduoma- ja nupud. Neid vaa- on 303 000 krooni, siis seda hel jagada, kuid tänu duste järgi dates meenub vägisi ilma valuvelgedeta, kuid samas oma kergusele ei jää pigem Forester. Eesti eurolaul, mis koos raadioga. Outlanderil on auto millegi poolest tuletab meelde, et valuveljed standardvarustuses, alla kogukamale Pajerole. 80ndad tulevad tagasi. Näiteks kuid pole raadiot. Seega on 190 mm kliirens on piisav, et ta- suunatule kang on küll täpselt tema hind vaid pisut kõrgem kui vatingimustes ette sattuvaid ras- aastast 1982. Muus osas on si- CR­V­l, kuid teiste konkurenti- kusi probleemideta ületada. sedisain aga enam-vähem. Ei dega võrreldes on vahe siiski Maanteel on eriti sümpaatne midagi erilist, kuid samas üsna silmnähtav. Subaru Foresteri salongis valitsev vaikus. Seda soliidne. Tagumiste istmete sel- baashind jääb 335 000 kr piiri- tänu topeltpõhjale, mille vahel jatoed kukuvad alla ilma, et maile, sealt edasi tulevad juba on müra summutav kaitsekiht. peaks istmepatju üles tõstma, Mazda Tribute, Nissan X-Trail, Nii mootori- kui ka rehvimüra kuid seljatugi iseenesest on üsna Toyota RAV 4 jt. Ainsad, mis on väga hästi peidetud. Kruusa- raske ning selle tagasipanekuks suudavad temaga hinna poolest teel on auto aga täiesti omas on tarvis mehemoodi pinguta- konkureerida, on lisaks CR-V-le elemendis. Teelpüsivus on tänu da. Samas on pagasiruum üsna Korea maasturid Hyundai San- nelikveole nii ehk naa paigas, avar, plussiks on Outlanderi pu- ta Fe ja Kia Sorento. auto Äripäev 6. juuni 2003 9

toimetaja Tõnu Tramm tel 667 0141, e-post [email protected]

AUTOMARK n Mitsubishi Outlander tuli turuliidrit kangutama Kolm konkurenti Honda CR-V

tehnilised andmed • mootor: 2,0 16 V • võimsus: 150 hj • pöördemoment: 192/4000 Nm/rpm • tippkiirus: 177 km/h • kiirendusvõime 0–100 km/h: 10,8 s kütusekulu 100 km • linnas: 11,7 l • maanteel: 7,7 l • keskmine: 9,1 l mõõdud • pikkus: 4575 mm • laius: 1780 mm • kõrgus: 1710 mm • telgede vahe: 2630 mm • kliirens: 205 mm • tühimass: 1558 kg • kütusepaagi maht: 58 l • pakiruumi maht: kuni 952 l hind alates: 303 000 kr Muidu korraliku salongi miinuseks on raadio, mis tuleb standardsesse pessa asetamiseks lisaraha eest tellida. Subaru Forester

tehnilised andmed Mitsubishi Outlander • mootor: 2,0 16 V • võimsus: 125 hj • pöördemoment: 184/3600 nm/rpm tehnilised andmed mõõdud • tippkiirus: 180 km/h • mootor: 2,0 16 V • pikkus: 4545 mm • kiirendusvõime 0–100 km/h: 10,9 s • võimsus: 136 hj • laius: 1750 mm • pöördemoment: 176/ • kõrgus: 1670 mm kütusekulu 100 km • linnas: 11,6 l 4500 nm/rpm • telgede vahe: 2625 mm • maanteel: 6,7 l • tippkiirus: 192 km/h • kliirens: 195 mm • keskmine: 8,5 l • kiirendusvõime 0–100 • tühimass: 1535 kg mõõdud km/h: 11,4 s: • kütusepaagi maht: 60 l • pikkus: 4450 mm kütusekulu 100 km • pakiruumi maht: • laius: 1735 mm • linnas: 12,5 l kuni 1049 l • kõrgus: 1590 mm • maanteel: 7,7 l • jõuülekanne: 5 mt, • telgede vahe: 2525 mm pidev nelikvedu • kliirens: 190 mm • keskmine: 9,5 l • tühimass: 1375 kg • kütusepaagi maht: 60 l • hind alates: 319 900 kr hind alates: 334 900 kr

Allikas: Helkama Auto, Veho Eesti, Mariine Auto

CD-mängija põhivarustuses eeriv tähendus.

sigaretisüütaja Pildil on illustr põhivarustuses

konditsioneer

elektriaknad põhivarustuses põhivarustuses valuvelg soojendusega elektrilised põhivarustuses küljepeeglid põhivarustuses Kokkuhoid on võimalik!

Võiks ju autolt ära võtta konditsioneeri, raadioga CD-mängija, need asjad nagunii Civic'u põhivarustuses. Osta Honda Civic enne elektriaknad, kesklukustuse, 4 turvapatja, ABS-pidurid, istme- suve algust – saad veel lisaks kaasa valuveljed, signalisatsiooni ja soojenduse ja isegi sigaretisüütaja. Aga seda me ei tee. Sest tasuta registreerimise ARK-s. Ja kui küsid, saad ka liisingintressi alla. sellisest autost ei tunneks sa ju mingit rõõmu. Pealegi on kõik Sa ei pea millestki loobuma. www.honda.ee

Veho Eesti AS ML Autoservice OÜ Catwees OÜ Agdeck - Auto AS LX Motors OÜ Tallinn 12618, Kadaka tee 72A; tel (0) 6 502 891 Kuressaare 93815, Põhja 53; Tartu 51009, Narva mnt 3; tel (07) 300 385 Jõhvi 41537, Pargi 39; tel (033) 25 133 Viljandi 71012, Piiri 2 Tallinn 13522, Paldiski mnt 102; tel (0) 6 659 222 tel (045) 21 666 Pärnu, Ehitajate tee 2, 80035; tel (044) 76 176 Narva 20605, Tallinna mnt 41; tel (035) 63 311 tel (043) 55 421, faks (043) 55 424 10 Äripäev 6. juuni 2003 auto

toimetaja Tõnu Tramm tel 667 0141, e-post [email protected]

MÜÜK n Maikuu uute sõiduautode müük Uus Honda Accord saabus võimsalt

Mais müüdi Honda Maikuu uute sõiduautode müük Accordi kaks korda mark aprill mai muutus, % kokku 2003 rohkem kui tervel eelmisel aastal Ý kokku. Mini ...... 1 ...... 2 ...... 100 ...... 7 Subaru ...... 9 ...... 15 ...... 67 ...... 63 Tõnu Tramm Honda ...... 75 ...... 121 ...... 61 ...... 388 Audi...... 20 ...... 30 ...... 50 ...... 112 toimetaja Saab ...... 6 ...... 9 ...... 50 ...... 41 See näitab, et uus Accord on Opel ...... 50 ...... 66 ...... 32 ...... 268 tõeliselt hästi õnnestunud auto Suzuki ...... 37 ...... 48 ...... 30 ...... 146 ning tänu temale oli Honda Volkswagen ...... 80 ...... 102 ...... 28 ...... 368 mais arvuliselt suurim tõusja Ford ...... 72 ...... 91 ...... 26 ...... 271 Kia ...... 44 ...... 55 ...... 25 ...... 215 võrreldes aprilliga. Lexus ...... 7 ...... 8 ...... 14 ...... 27 121 sõiduauto suurune Toyota ...... 160 ...... 168 ...... 5 ...... 681 kuumüük on juba selline tu- Citroen ...... 128 ...... 130 ...... 2 ...... 549 lemus, mille poole iga auto- müüja püüdleb, kuid kuhu Chevrolet ...... 0 ...... 3 ...... 0 ...... 18 vaid vähesed küündivad. Kau- Jaguar/Daimler...... 0 ...... 2 ...... 0 ...... 3 gele maha ei jää ka uus Toyo- Jeep ...... 9 ...... 9 ...... 0 ...... 45 ta Avensis, mida müüdi mais Lancia ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 1 35 autot. Ja ehkki see on tä- Ý navu suurim Avensise kuu- müük, ei ole selle margi pu- Uue Honda Accordi kvalitatiivne hüpe on tõstnud ta Eestis igati arvestatavaks keskautoks, Peugeot ...... 154 ...... 147 ...... -5 ...... 752 hul 35 autot siiski mingi erili- mis võib mõne aja pärast ohustada ka Mazda6 liidripositsiooni. Nissan ...... 93 ...... 84 ...... -10 ...... 342 ne näitaja. Avensis on alati Mitsubishi ...... 17 ...... 15 ...... -12 ...... 73 rahvale meeldinud. Lada ...... 34 ...... 29 ...... -15 ...... 132 Nende kahe keskklassi uus- imekspandavat, sest nii uus tormamist ka teisi variante kaa- oli seevastu aga rekordiliselt Fiat ...... 10 ...... 8 ...... -20 ...... 63 tulnuka jõuline saabumine tu- Avensis kui ka Accord on autod, luma. suur: 94 autot. Kui arvestada Hyundai ...... 56 ...... 45 ...... -20 ...... 198 rule on kahandanud absoluut- mis on teinud läbi tõsise aren- Üldiselt on maikuu sõidu- meie uute sõidukite müüjate Seat ...... 29 ...... 23 ...... -21 ...... 114 se turuliidri Mazda6 müüki. Kui gu, ning vaatamata sellele, et autode müük võrdne aprilli- kogumüük ja re-eksport kok- Daewoo ...... 9 ...... 7 ...... -22 ...... 40 veel aprillis läks kaubaks 123 hinnalt on Mazda6 odavam, pa- ga, vahe oli üksnes 2 autot. ku, läks mais kaubaks 1811 Chrysler ...... 24 ...... 18 ...... -25 ...... 140 Mazda6, siis mais langes see nevad Avensise traditsioonid ja Müüduim automark oli Toyo- sõidukit, mida on kokkuvõt- Mercedes-Benz .... 36 ...... 27 ...... -25 ...... 163 Mazda ...... 158 ...... 117 ...... -26 ...... 656 number 79-le, mis on madalaim vastupidavus ning Accordi hüp- ta, müüduim auto taas Maz- tes ikkagi pea samapalju kui Renault ...... 54 ...... 40 ...... -26 ...... 237 Mazda6 kuumüük käesoleval peline kvaliteedikasv kliente da6. Tarbesõidukeid müüdi 10 aprillis, mil müüdi 1815 sõi- Ðkoda ...... 44 ...... 30 ...... -32 ...... 154 aastal. Ja selles pole ka midagi enne ummisjalu Mazda salongi auto jagu vähem, re-eksport dukit. BMW ...... 27 ...... 17 ...... -37 ...... 87 Alfa Romeo ...... 2 ...... 1 ...... -50 ...... 9 Mai enimmüüdud auto Volvo ...... 26 ...... 11 ...... -58 ...... 93 Ssang Yong ...... 6 ...... 2 ...... -67 ...... 11 on Mazda 6 Land Rover...... 5 ...... 0 ...... -100 ...... 10 müüduimad autod mais 79 Mazda 6 kokku ...... 1482 ..... 1480 ...... -0,1 ...... 6477

Toyota Corolla 70 Allikas: AMTEL, ÄP

Peugeot 307 59 VW Golf/Bora 47 Sõiduautode TOP 10 Nissan Almera 45 müüduimad autod 2003. a Honda CR-V/HR-V 44 Peugeot ...... 752 Ford Focus 38 Toyota ...... 681 Mazda ...... 656 Honda Accord 38 Citroen ...... 549 Honda ...... 388 Citroen C3 36 Volkswagen ...... 368 Nissan ...... 342 Toyota Avensis 35 Ford ...... 271 Opel ...... 268 Citroen Xsara 35 Renault ...... 237

Allikas: AMTEL, ÄP Maikuu müüduimad autod klasside lõikes

VÄIKEAUTOD SUUR-KESKAUTOD MAHTUNIVERSAALID Citroen C3 ...... 36 Mercedes-Benz E ...... 11 Citroen Berlingo ...... 34 Peugeot 206 ...... 33 BMW 5 ...... 8 Renault Kangoo/Scenic 19 Ðkoda Fabia ...... 26 Toyota Camry ...... 8 Mazda Premacy ...... 13 Hyundai Getz ...... 19 Chrysler Sebring ...... 6 Kia Carnival ...... 12 Ford Fiesta ...... 18 Peugeot 607 ...... 4 VW Sharan ...... 11 kokku ...... 206 kokku ...... 50 kokku ...... 202

TAREBESÕIDUKID VÄIKE-KESKAUTOD LUKSUSAUTOD Peugeot ...... 47 Toyota Corolla ...... 70 Volkswagen Phaeton ...... 5 Mercedes-Benz ...... 34 Peugeot 307 ...... 59 Chrysler 300M ...... 3 Citroen ...... 28 Volkswagen Golf/Bora .. 47 Audi A8 ...... 2 Iveco ...... 18 Nissan Almera ...... 45 BMW 7 ...... 2 Ford/Renault ...... 16 Opel Astra...... 39 Mercedes-Benz S ...... 1 kokku ...... 237 kokku ...... 479 Renault Vel Satis ...... 1 kokku ...... 14 RE-EKSPORT Kia ...... 30 KESKAUTOD MAASTURID Opel ...... 26 Mazda6 ...... 79 Honda CR-V/HR-V ...... 44 Toyota ...... 15 Honda Accord ...... 38 Suzuki Grand Vitara ...... 27 Mazda ...... 8 Toyota Avensis ...... 35 Toyota Land Cruiser ...... 24 Hyundai ...... 6 Peugeot 406 ...... 28 Kia Sorento ...... 16 kokku ...... 94 Ford Mondeo ...... 25 Nissan X-Trail ...... 8 kokku ...... 339 kokku ...... 190 Allikas: AMTEL, ÄP auto Äripäev 6. juuni 2003 11

toimetaja Tõnu Tramm tel 667 0141, e-post [email protected]

VARIA n Autovargused mais

BMW on populaarne. Autovargad himustavad 3-seeria BMWd Kui seni oli autovaraste seas mi- nevaim BMW mudel 5-seeria, Varaste lemmikud siis viimaste kuude autovargus- on VW ja Audi te statistika põhjal on autovar- gad pööranud oma pilgu klass maikuus varastatud madalamale, 3-seeria poole. autode arv markide kaupa Aasta esimestele kuudel va- VW ...... 36 rastati Eestis keskmiselt viis Audi ...... 33 BMW 3-seeria mudelit, alates MB ...... 24 BMW ...... 23 märtsist hakkas see arv aga jär- Ford ...... 19 jest tõusma. Märtsis oli selleks VAZ ...... 16 arvuks kaheksa, aprillis üheksa, Nissan ...... 13 mais aga juba 11. Seevastu Opel ...... 6 Mazda ...... 6 5­seeriat varastati mais vaid Toyota ...... 5 kuus autot, samal ajal kui april- Volvo ...... 5 lis oli see arv 17. Endiselt hästi Citroen ...... 2 läheb aga varaste seas kaubaks Fiat ...... 2 Subaru ...... 1 Audi 80, Volkswagen Passat ja Honda ...... 1 Mercedes-Benz 124 kerega mu- GAZ-Volga ...... 1 delid, samuti Nissan Primera. Kia ...... 1 Kokku varastati politseiame- kokku ...... 194 ti statistika põhjal mais 194 sõi- varastatuimad sõiduautod duautot, 12 autot vähem kui 2003 aprillis. Kolmapäevase seisuga Audi 80 ...... 108 oli neist 69 kätte saadud. VW Passat ...... 97 Eksootilisematest mudelitest MB 124 ...... 73 BMW 5...... 55 langes mais varaste ohvriks üks Nissan Primera ...... 47 Volga GAZ 24, Kia Besta kaubik, BMW 3 ...... 38 viis järelhaagist, kaks mootor- Audi 100 ...... 35 ratast, üks MTZ 82 traktor jms. Nissan Sunny ...... 33 VW Golf ...... 29 Lisaks varastatakse üksjagu VW Transporter ...... 22 autonumbreid, mais langes neid VAZ 2101 ...... 22 varaste saagiks ühtekokku 40. Allikas: http://www2.pol.ee/ Kokku on sel aastal varastatud webinfo 937 sõiduautot. ÄP

AMEERIKA AUTODE VARUOSAD PowePowerflexrflex puksid, Green filtrid, Wettec madaldussarjad Tallinnas Mäealuse 3A Telefon 655 0600, 056 250 352 Faks 655 0615 e-post [email protected] www.usparts.ee Online uudised päevapiletiga

Ametlik esindaja Eestis: AP-Moto OÜ 10– Raudtee 129a Tallinn, Tel/faks: 677 7143 E-post: [email protected], koduleht: wwwaripaevee www.hot.ee/apmoto

Äripäeva Kirjastuse • Kui Sa oled iseseisev ja kõrge saavutusvajadusega, töökas ja loov, vastutusvõimeline ja kõrge pingetaluvusega, siis pakume Sulle huvitavat tööd ja eneseteostuse võimalust. seminaride ja konverentside • Kasuks tuleb projektijuhtimise ja müügitöö kogemus, inglise keele oskus. osakond • Tööle ootame Sind alles augustis (tähtajalise töölepinguga). pakub Kandideerimiseks palume teha proovitöö. Kirja legend: toimub seminar Sinu vabal valikul valitud teemal. Tuleb koostada kiri suurepärast viiesajale ettevõtte tippjuhile ja kutsuda neid osalema tasulisele seminarile nii, et võimalust 100 neist ka registreeriks end osalejaks. Avaldus, CV ja proovitöö saata hiljemalt 17. juuniks aadressil töötada edule orienteeritud Äripäeva Kirjastuse AS, Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn, Info telefonil sõbralikus kollektiivis. faks 667 0165, e-post [email protected], 667 0191 märksõna “Projektijuht”. Ingrid Sieberk 12 Äripäev 6. juuni 2003

toimetaja Merike Lees tel 667 0111 e-post [email protected]

Käesolev rubriik on toimetuse materjal, TOIDUAINETÖÖSTUS mille koostamisel ei ole kasutatud Euroopa Liidu institutsioonide raha

KOGEMUS n Nn euronõuded on rakendatud igas liikmesriigis erineva rangusastmega PROBLEEM

Ettevõtjad vajavad infot ELi standarditest Lihatöösturid peavad Eesti % kõigist vastajaist ei oska  vajab infot 39% öelda neist 52% oma vald- konna  infot  9% üldist nõudeid diskrimineerivaks 8% kauban- dusinfot ei vaja  7% ehitus- Mitmes ELi liikmesriigis 54% infot 16% muud on toiduhügieeni nõuete Allikas: EMOR järgimine suuresti suvali- ne, mistõttu Eesti liha- Ettevõtjatel töösturid tunnevad end napib infot rangetest euronõuetest diskrimineerituna. toetuste kohta Ettevõtjad taotleks Euroopa Liidu Merike Lees fondidest rohkem toetust, kuid neil [email protected] puudub teave erinevate võimaluste kohta. Valga Lihatööstuse ASi direktori “Toetus on igatahes positiivne, Elmut Paaveli hinnangul sõltub euro- sest kui me poleks sealt saanud, vae- nõuete raskus ja täitmine kohalikest valt me oleks suutnud oma lihatöös- kontrollorganitest. tust nõuetele vastavusse viia,” tun- “Euroopas on tase seinast seina,” nistas Valga Lihatööstuse juht Elmut kinnitas Paavel. “Meie kohalikud kont- Paavel. rollorganid tunnistavad tootmise kaks Viimase kolme aasta jooksul on päeva peale vastuvõtmist kõlbulikuks, euronõuetele vastamiseks tehtud kuid nädal aega hiljem on mõlk sei- 115miljonilisest investeeringust tul- nas ja enam ei kõlba.” nud 22 miljonit krooni SAPARDist. Nõo Lihatööstuse juht Toomas Elmut Paaveli kinnitusel on Paavel oleks valmis veelgi taotle- Kruustük leidis, et euronõuded on ko- Euroopas hullemaid lihatöös- ma, kui ainult teaks kõiki võimalu- hati diskrimineerivad. “Neid nõudeid tusi kui Eestis. Foto: Julia-Maria Linna si. “Meil on neid valdkondi küll, on tõlgendatud Eestis karmilt,” leidis kuhu taotleda – puhastusseadmete Kruustük. “See on tõlkijate või tõlgen- tehnilise taseme tõstmiseks näi- dajate viga.” Suurimat raha nõuab teks,” märkis ta. Kurioosseim kogemus oli Paavelil Nõo Lihatööstuse juht Toomas ühes Belgia lihalõikusosakonnas, mis sisseseade uuendamine Kruustük tunnistas, et infot erine- oli pime ja kus olid laest glasuurplaa- vate toetusvõimaluste kohta napib. did alla tulnud, vaid tsemendiplätakad Eesti lihatööstuse investeerimisvajadus aastani 2006 sisseseade  “Ei ole ka jõudnud neid võimalusi mln kroonides olid jäänud. Küsimusele, kas ei peaks uuendamise kulud  uurida,” tõdes Kruustük, märkides, remonti tegema, vastas omanik, et ta teised kulud 690 mln kr et huvi tal siiski oleks. on sellele mõelnud, kuid võimalusi ei Nõo Lihatööstus on seni saanud ole. organisatsioonilised  SAPARDilt euronõuete rakendami- ja tööjõu koolitamisega  Teist kurioossust meenutab Paavel seonduvad kulud 80 seks arvestatavat toetust: eelmisel Saksamaalt, kus ühe uue ettevõtte teh- kokku  aastal üks miljon eurot. Kokku on nilise toodangu ruumis olid külmu- ehitus- ja remondi- kulud 180 1300 omainvesteeringute ja eurotoetus- tusseadmed üles pandud, kuid need mln kr te suhe Nõo Lihatööstuses 50–60 ei töötanud. vesivarustuse, heitvete miljonit 30 miljoni krooni vastu. Ka “Need agregaadid on eurobüro- ja jäätmete käitluse kulud Valga lihatööstus on praegu on neil sees taotlus SAPARDi kraatide jaoks – tulevad kontrollima, 260 viimase kolme aastaga 800 000kroonisele toetusele. paneme tööle,” vahendas Paavel liha- investeerinud toiduhü- Valga Lihatööstus on kolmel kor- tööstuse omaniku sõnu. Paaveli sõnul Allikas: Ain Karjus “Eesti Vabariigi gieeni nõuetesse 115 ral taotlenud SAPARDist toetust olid külmutusseadmed nii roostes, et toiduainetetööstuse viimine vastavusse ning kahel korral seda juba saanud. euronormidega”, Tallinn 1999 miljonit krooni. Foto: Raul Mee Eestist sellise väljanägemisega sead- Esimesel korral tapamaja ehitami- meid ei leiaks. Samas ei olnud ilmselt seks 2001. aastal 15,5 miljonit ja Saksamaa ametnikel ka ülemäärast tõlgendamises. Näiteks on direktiivi- Ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu Paaveli sõnul on kohalikud inime- teisel korral eelmisel aastal tapa- huvi selle kontrollimiseks. “Tegu pol- des ette nähtud, et tootmisüksuses tegevdirektor Helve Remmel möönis, sed oma üliagarusest euronõuded tei- maja 3. osa ehk autopesula ja liha- nud toiduosakonnaga, kellelegi kahju peab kätepesukohti olema piisavalt, et nn euronõuete puhul on küsimus nekord liiga üles pressinud. Näiteks lõikusruumi jaoks 7,3 miljonit kroo- ta teha ei saanud,” põhjendas Paavel. kuid kusagil pole öeldud, kui palju on interpreteerimises. “Eks paljud Euroo- tõi ta ettekirjutuse veiste ninasõõrme- ni. Kolmas taotlus 14 miljonile anti Oma kogemusest teab ka Kruustük, piisav. “See on kokkuleppe küsimus,” pa Liidu maade ettevõtjad vilistavad te pesemise agregaadi puudumise koh- Paaveli sõnul alles sisse ning vas- et näiteks Saksamaal ja Itaalias on li- teatas Kuuse. nõuetele, kuid meie peame nende ta. Veiste pead lähevad aga põletusse. tust loodetakse kuu lõpuks. hatööstustes must ja puhas pool sega- Samamoodi on ka pestava seina- mängureeglid üle võtma.” “Mis seal enam vahet on, kas põletu- Teave toetusvõimalustest ei ole mini, kuid ometi tööstus toimib. kattematerjaliga. Kusagil ei ole öel- Kuuse sõnutsi tuleb aga palju roh- ses on see nina tatine või mitte,” küsis ainus, mille järele ettevõtjad Euroo- Paavel möönab, et tihtipeale sõltub dud, millest sein täpselt peab olema kem pahandust sellest, kui kõik tehni- Paavel. Väikestelt tapamajadelt selle pa Liidu teemaga kokku puutudes see, mida peetakse nõuetele vasta- ja ega inspektor seda kontrollima ei lised sätted panna arvuliselt kirja. agregaadi olemasolu ei nõuta. puudust tunnevad. EMORi veebrua- vaks, kontrollija suvast. “Näiteks on hakka. “Praegu jääb loogilisele mõtlemisele “Väikestel ja suurtel on vahe küll,” ris koostatud aruande “Eesti väike- riike, kus on uste laius ette antud, meil “Kui ma lähen ruumi ja sein on ruumi,” märkis ta. tunnistas Kuusk. “Kui selline aparaat se ja keskmise suurusega ettevõtete on lihtsalt öeldud, et peab olema pii- must, teen ma automaatselt järeldu- Lisaks tõlgendusele on Remmeli üldse olemas on, siis tööd, mida suu- arengusuundumused” järgi tundis savalt ruumi. Kui kontrollija juhtub se, et sein ei ole pestavast materjalist, sõnul küsimus ka kontrollorganite pä- res ettevõttes tuleb teha mingi apa- 39% vajadust ka ELi standardeid olema kogukam, siis temale ei pruugi kui sein aga läigib, siis järelikult on devuses ning nende pädevuse ja sea- raadiga, jõuab väikeettevõttes inime- puudutava info järele. ruumi piisavalt olla,” märgib Paavel. pestav,” selgitas Kuusk. “Sama on ka duse koosmõjus. “Me ei saa võrrelda ne ka käsitsi teha.” Üldisest ELiga seonduvast infost Põllumajandusministeeriumi vete- pesemiskohtadega, kui töötajad käi- end prantslastega, kes dikteerivad Ehkki diskrimineerivate nõuete olid enam huvitatud suuremad et- rinaaria- ja toiduosakonna juhataja vad ringi räpaste kätega, siis järeli- reegleid, me peame nende mängu- suhtes oleks võimalik ka kohtusse tevõtted, keskmisest enam tunne- Hendrik Kuuse sõnul vastavad Eesti kult ei ole pesemiskohti piisavalt. Tei- reeglid üle võtma. Oluline on tabada pöörduda, ei looda Kruustük sellele. tasid infovajadust ka maapiirkon- euronõuete sõnastused Euroopa Liidu ne võimalus on, et neid pole pesema ära see noot, kus sa ulguda võid, et “Teate ise, kuidas kohtuveskid jahva- dade ning Ida-Eesti väike- ja kesk- direktiivi sõnastusele, probleem on harjutatud.” karjast mitte erineda,” ütles Remmel. tavad,” märkis ta. mise suurusega ettevõtted. ÄP Euroopa Liit Äripäev 6. juuni 2003 13

toimetaja Merike Lees tel 667 0111, e-post [email protected]

INVESTEERINGUD n Euronõuete täitmine käib väikeettevõtjatele rahaliselt üle jõu Väiketootjad investeerivad end lõhki Väljaspool Tallinna Mahepagaritöökoja omanik ei näe ettevõttel perspektiivi on viinud väikeste toiduainetööstuste n “Olen kõik ringi ehitanud ja n PricewaterhouseCoopersi majandusministeeriumile Kompromissina õnnestus An- müüma, järgmisel päeval on kaasajastamine käin nüüd kohalikus Stock- eelmisel sügisel tehtud uuringu järgi on pagaritööstuse dersonil kaubelda inspektori- hind juba poole madalam,” sel- mannis viiekrooniseid riideid probleemid seoses Euroopa Liiduga eelkõige seotud telt välja siiski laboritestide gitas Anderson. osa omanikke ostmas,” ütles Kohilas asuva tootmiskvootide ja impordiga, sest pagari- ja nõue üheks korraks aastas, See on ka põhjus, miks ta ei pankroti äärele, mahetootmisega Pagarikoja kondiitritööstus sõltub rohkem väljastpoolt Euroopa Liitu säästes sellega 45 000 krooni. saa oma tooteid kaupluses juht Lembit Anderson oma et- imporditud toorainest. Tehtud küsitlusest selgus, et Kui varem müüs Anderson müüa – ehkki mahetoodang, samas kui teised tevõtte Euroopa Liidu hügiee- pagari- ja kondiitritööstused ei hinda ELi nõudeid nii Pagarikoja toodangut koha- jääb selle säilivus alla nädalaid näevad tehtud ninõuetega vastavusse viimise suureks probleemiks kui toorainega varustatust. peal, siis nüüd ta seda enam värskena püsivatele pagaritoo- kohta. teha ei tohi. Ka Andersoni ar- detele, mida kauplused Ander- investeeringutes Kaheksa aastat pagaritoode- hailise puuküttega pliidi käski- soni sõnul eelistavad. tuleviku garantiid. te valmistamisega tegelenud tema kolme töötajaga ja poole ra kvartalis iga toodet laboris sid inspektorid glasuurplaati- Tootmise laiendamisele An- mees peab oma ettevõtte tule- miljoni kroonise aastakäibega analüüsida. Tal on 30 nimetust dega katta, kuid ka sellele suu- derson ei mõtle, sest teist sar- vikuväljavaateid nulliks, kuna ettevõtet koheldakse võrdselt tooteid, ühe toote testimine tis Anderson vastu seista. nast mahetootmise puukütte- Merike Lees kasumit pole saiade küpseta- suurte pagaritööstustega. maksab 500 krooni, kokku tä- “Minu toodetes ei ole ühte- ga pliiti, mis maksab umbes miselt võimalik saada. Muu hulgas tähendab see, hendaks see 15 000kroonist gi säilitusainet, mistõttu peab 300 000 krooni, ta ehitada ei [email protected] Anderson ei pea õigeks, et et Anderson peaks laskma kor- kvartaalset väljaminekut. kõik saiad samal päeval ära jõua. Piimatootja loodab eesootavale hinnatõusule n Loodna piimatootja Jüri Salk maseadmeid, 250 000 krooni loodab, et tema tehtud kulutu- eest jahuti, 500 000 krooni eest sed hügieeninõuetesse teeni- sõnnikuseadmed ning ehitanud takse Euroopa Liidus tagasi. piimaruumi. Tegemist vajab Salk peab piimafarmi, mille veel miljon krooni maksev sõn- 140 lehma annavad aastas 700 nikuhoidla. Toetusi on Salk tonni piima, mis müüakse seni saanud 10–15% piima hin- E­Piima piimatööstusele. nast, Euroopa Liidu toetusi ta “Ega meil enne paremini ei taotlenud ei ole, alles nüüd an- läinud,” märkis Salk. “Nüüd on dis ta sisse avalduse SAPARDi piima kvaliteet tagatud ja raha saamiseks. Euroopa Liidus hind sellele pii- “Farmil on perspektiivi, väi- male tõuseb.” ke kasum ikka on ja investee- Seni on Salk laenu toel soe- ringud tulevikku on tehtud,” oli tanud 600 000 krooni eest pii- Salk optimistlik.

n PricewaterhouseCoopersi uuringu järgi saab piimasektoris oluliseks probleemiks tootmismahtude ülejääk, mille kohaselt koguvõimsust hinnatakse umbes 1 mln tonnile aastas, samas kui Eesti siseturu vajadus ei ületa 450 000 tonni aastas. Siit ilmneb uuringu hinnangul ka ekspordi keskne roll Eesti piimatööstuse puhul ja sellest tulenevalt on intensiivset tähelepanu vaja suunata võimalike ekspordikanalite arendamiseks, mis tagaksid Lembit Anderson ei kasuta oma maheküpsetistes lisaaineid ning kõik tooted valmivad arhailises puuküttega ahjus. ekspordi pikaajalises perspektiivis. Foto: Julia-Maria Linna

PRETSEDENT n Sobimatu sisuga kirjandust võib keelata riiki tuua Kõlbluse ettekäändel saab liikmesriik turgu kaitsta

Avaliku korra, kõlbluse, täielik keelustamine. Probleemi on heitsgebot) võis õllena defineerida importöör, kes tõestas, et kalkunid ei maistele ja importkaupadele eri nõu- inimeste ja loomade tervise, võimalik lahendada erandite abil, mis vaid jooki, mis on pruulitud veest, hu- olnud nakatatud Newcastle’i tõvega, ded, siis on aga väga raske pälvida rahvusliku rikkuse või tööstus- lubavad liikmesriigil kehtestada riik- malast, linnastest ega sisalda mingeid mis sel ajal oli Mandri-Euroopas osa- kohtult vastavale meetmele heakskii- ja kaubandusomandi kaitse likke standardeid, kui nõue on keh- säilitus-, värvi- ja lõhnaaineid. Seega liselt levinud. Kohus leidis, et tege- tu. See ilmneb näiteks Conegate’i koh- ettekäändel võib liikmesriik testatud avaliku korra ja julgeoleku, välistati suure hulga importõlle müük mist on ebaproportsionaalse nõude- tuasjas, kus Suurbritannia oli keela- teha oma turul kauba sisse- kõlbluse, inimeste, loomade või tai- Saksamaal, kuna see sisaldas mitmeid ga, kuna külmutatud kalkunid ei te- nud seksinukkude impordi. Samas veole piiranguid. mede elu ja tervise, kunstilise, aja- maitse- ja säilitusaineid. Euroopa Ko- kitanud mingit ohtu Suurbritannia müüdi Suurbritannias samalaadseid loolise või arheoloogilise rahvusliku hus leidis 1987. aastal, et kalkunitele. Tõve levimist kodumaiseid tooteid ja seetõttu leidis rikkuse või tööstus- ja kaubandus- antud piirangu näol on sel- Riik ei tohi oleks saanud piirata ka kohus, et nukkude maaletoomist ei omandi kaitseks. gelt tegemist vaba konku- muude vahenditega nagu saa piirata avalikule moraalile viida- kehtestada Katrin Olenko Seejuures peavad erandile vasta- rentsi ja tarbijate huvide kalkunite vaktsineerimine tes. Samalaadne kaksikstandardite Tartu Ülikooli Euroopa vad nõuded olema proportsionaalsed piiramisega. Kuivõrd mu- rangemaid vms. Suurbritannia tegevus juhtum leidis aset ka Saksamaal, kus Kolledþi lektor ja mittediskrimineerivad. See tähen- jal Euroopas lisaainetega nõudeid kui oli selgelt suunatud kau- vastavalt Saksamaa seadustele pidid dab, et riik ei tohi kehtestada range- õlut turustatakse, tuleb eesmärgi – olgu banduse piiramisele. importõunad läbima fütosanitaar- ELi reeglid ei luba üldjuhul kehtesta- maid nõudeid kui eesmärgi – olgu see seda lubada ka Saksamaal. see siis kas või Ka kõlblusega on liik- kontrolli riiki sisenemisel. Samas puu- da liikmesriikidel omavahelisele kau- siis kas või inimeste tervise kaitse – Tarbijate tervisele viitami- inimeste mesriigid püüdnud kau- dus vastav kontrollikohustus kodu- bavahetusele piiranguid, kuid liikmes- täitmiseks hädavajalik ning need nõu- ne pole objektiivne, sest tervise kaitse – banduspiiranguid õigusta- maistele õuntele. Kohus leidis nõude riikide tavad mitmesuguste kaupade ded peavad võrdselt kehtima nii ko- viimased on informeeri- täitmiseks da. Henni ja Darby kohtu- olevat vastuolus ELi seadustega. seisukorda reguleerivate nõuete keh- dumaistele kui ka teistest liikmesrii- tud sellest, mida õlu sisal- hädavajalik. asjas 1979. aastal oli vaat- Riik võib kehtestada kaubavahetu- testamisel on väga erinevad. Nii ar- kidest pärit kaupadele. dab, ja võimelised ise ot- luse all Suurbritannia sele piiranguid ka avaliku julgeoleku mastavad sakslased reguleerida kõik- Kõige sagedamini püüavad liikmes- sustama. Seega oli Saksamaa sunni- keeld pornograafilise kirjanduse sis- aspektist lähtuvalt. Campus Oili asjas võimalikke valdkondi ning kehtesta- riigid rakendada siseturuga vastukäi- tud tühistama üle 400 aasta kehtinud seveole väitega, et see avaldab amo- tõdes Euroopa Kohus, et Iirimaa nõue, da rohkelt standardeid ja reegleid, vaid seadusandlikke akte inimeste, seaduse. raalset mõju Suurbritannia kodanike- mis kohustas kõiki õlikaubandusega põhjamaalased asetavad rõhu kõrge- loomade ja taimede tervise kaitseks. Teine tuntud juhtum pärineb 1982. le. Kohus jättis nõude jõusse, kuna tegelevaid ettevõtteid ostma 35% töö- tele tervishoiu- ja keskkonnastandar- Üks kurioossemaid juhtumeid puudu- aastast, kui Suurbritannia kehtestas Suurbritannias oli siseriiklikult vasta- deldud õlitoodetest fikseeritud hinna- ditele, lõunapoolsed liikmesriigid tab Saksa õlletootmisele kehtestatud vahetult enne jõule teistest liikmesrii- va kirjanduse trükkimine ja levitami- ga siseriiklikult naftatöötlemisteha- eelistavad aga võimalikult vähest re- nõuete tühistamist. kidest pärit kalkunitele (sh ka sügav- ne samuti keelatud. selt, on õigustatud üldise julgeoleku guleerimist. Seega on mõeldamatu Saksamaa standardite kohaselt külmutatud kalkunitele) ja munadele Kui riigid üritavad kasutada n-ö alusel. Selline nõue tagab õlitoodan- igasuguste standardite kehtestamise (1516. aastast kehtiv seadus Rein- impordikeelu. Litsentsi sai vaid see kaksikstandardeid, kehtestades kodu- gu ka kriisiaegadel. 14 Äripäev 6. juuni 2003 Euroopa Liit

toimetaja Merike Lees 667 0111, e-post [email protected]

ARENDUS n Raha saab näiteks ka uute liha viilutamise ja pakendamise tehnoloogiate väljatöötamiseks Toidutööstus saab liidult toetust

Nii nagu heeringaluude pehmendamise ja Kuus etappi töövahendite desinfitseerimissüsteemide- ga hädas olnud ettevõtetel, on ka Eesti 6. programmis toidutöösturitel võimalik saada Euroopa osalemiseks Liidult abi parema tehnoloogia ja süstee- Œ Kontrollige oma ideed mide väljatöötamiseks. Äkki on see juba teostatav mõne varasema projekti käigus. Seda remate, usaldatavamate ja oda- võimaldab näiteks Cordis. vamate saasteainete ja mikro- Meelis Sirendi organismide määramismeeto-  Vaadake üle konkursside ELi 6. raampro- dite väljatöötamine, valideeri- tähtajad ja tingimused grammi toiduvald- mine ja harmoniseerimine. Tehke kindlaks, kas teie idee sobib konna kontaktisik mõne teemaga ja kui, siis millal on 2004. aasta konkursile tähtaeg. Euroopa Liidus on toidutöös- oodatakse muu hulgas projek- tus olnud ja jääb ilmselt ka tu- titaotlusi, mis käsitlevad kala- Ž Leidke partnerid, kellel on levikus alatise tähelepanu alla. de ja muu meretoidu saastu- tõesti huvi projekti Ja see ei väljendu mitte üksnes mist biotoksiinide ja zoonoo- läbiviimise vastu uutes nõudmistes toidukäitle- tiliste agensidega, toidu saas- Kui teil seniste koostööpartnerite hulgas sobivaid ei leidu, siis aitavad jatele, vaid ka huvis toidutöös- tumise vältimist ja kontrolli pa- teid üleeuroopalised andmebaasid tuse hea käekäigu vastu – an- togeensete mikroorganismide- (Cordis, Partners for Life, NCP- nab see ju tööd 2,3 miljonile ga ning mitmesuguste keemi- võrgustik jne). inimesele ja tegelikult sõltub liste saasteainete seire meeto- kõigi meie tervis ja heaolu suu- deid ja toidusse sattumise väl-  Valmistage ette taotlus Varuge selleks piisavalt aega ja res osas toidust, seega ka toidu timist. ressursse, teil on vaja kokku saada käitlejatest. Ohutumad ja keskkonna- vähemalt paaril korral ja selgeks Euroopa Liidu teadusliku ja sõbralikumad tootmismeetodid rääkida viimse detailini kõik tehnoloogilise arendustöö ning tervislikum toit rõhutab küsimused (konsortsiumileping, vastutus, intellektuaalomandi (TTA) 6. raamprogrammi ees- toidu tervislikkuse olulisust, küsimused, finantsküsimused jne). märgiks toidu valdkonnas on seega viidatud funktsionaalse- Kui olete otsustanud ise projekti ühelt poolt elanikkonna kind- le toidule ja mahetoidule. Eral- koordineerida, langeb 80% tööst lustamine tervisliku ja ohutu di on välja toodud ka bioteh- teie õlgadele. toiduga ning teiselt poolt noloogia tulemuste rakendami- Vormistage taotlus Euroopa toidutööstuse konku- ne toidu tootmisel. Eelinfo ko- Arvestage, et uustulnukatel võib see rentsivõime kindlustamine. haselt oodatakse sellel teemal aega võtta. Tegevusvaldkonna motoks 2004. aasta konkurssidel taim- on From farm to fork, from fork seid flavonoide ja vesiviljeluse  Saatke taotlus Brüsselisse to farm, eesti keeles võiks seda tooteid käsitlevaid projektitaot- (võib ka elektroonselt) siis sarnaselt alliteratsiooni ka- lusi. Jääb üle ainult pöialt hoida. Positiivse otsuse korral võib sutades tõlkida “talust taldri- Peale eespool nimetatud esimene raha saabuda 8–10 kuu kule, taldrikult tallu”. teemade on tööprogrammi lü- pärast. Seega keskendutakse kogu litatud ka üldine teema, mis toidu tootmise ahelale alates hõlmab kogu toidu tootmise Kõikidel neil etappidel võite pöörduda informatsiooni ja abi saamiseks Eesti põllumajandusest/kalandusest ahelat. See on eelkõige mõel- valdkonna koordinaatorite poole või kuni jaekaubanduse ja toitlus- dud võimalike uute esilekerki- vaadata aadressi www.irc.ee. tuseni ning teiselt poolt kes- vate probleemide lahendami- kendutakse kliendile, tarbijale: seks. Eelinfo kohaselt oodatak- 6. raamprogrammi mida süüakse, mida soovitakse se sellel teemal 2004. aasta prioriteedid toidu süüa, mida ja kuidas peaks söö- konkursil veiseliha kvaliteeti ja valdkonnas ma, mille üle tun- ohutust käsitlevaid takse muret. Seega projektitaotlusi. • toiduga seotud haiguste ja allergiate 6. raamprog- epidemioloogia on eesmärgiks kind- rammi motoks Tegelikult on • toidu mõju tervisele laks teha need suun- on “Talust TTA raamprogram- • jälgitavus kogu toidu tootmisprotsessi dumused, millele mi näol tegemist hii- jooksul taldrikule, peaksid põllumajan- gelsuure ettevõtmi- • analüüsi-, määramise ja kontrolli taldrikult tallu”. meetodid dus ja toidutööstus sega nii kestuselt • ohutumad ja keskkonnasõbralikud tulevikus enam tä- (aastad 2002 kuni tootmismeetodid ja tervislikum toit helepanu pöörama. 2006) kui ka eelar- • loomasööda mõju inimese tervisele Hõlmatud on kogu toidu velt – 17,5 miljardit eurot, mis • keskkonnast tulenevad ohud tervisele tootmise tsükkel alates esma- moodustab tervelt 5% kogu Allikas: Meelis Sirendi sest tootmisest (põllumajandu- Euroopa teadus- ja arendusra- sest ja kalandusest) kuni jae- hast. kaubanduseni välja, lisaks veel 6. raamprogrammi esime- Eelmine CRAFT-projekt ka keskkonna ja tervisega seo- seks väikeettevõtetele mõeldud hõlmas ka lihatööstuse tud aspektid. instrumendiks on kooperatiiv- töövahendite desinfitseerimi- Toidu tervisemõju selgitami- sed uurimistöö projektid, mis se süsteemi täiustamist. se eesmärgiks on teaduslikel on enamikule tuttavad inglis- Foto: Erik Prozes alustel uute ja tervislikumate keelse lühendi CRAFT järgi. toiduainete väljatöötamine. CRAFT-projektis on ühelt täiustamine. Nagu näha, on te- Näiteks kuuluvad siia funktsio- poolt osalejateks mitme eri rii- gemist vägagi elulähedaste naalne toit, uuendtoit ja ma- gi väikeettevõtted, kellel on probleemide lahendamisega. VAATLUS n ÄP jälgib raha tulemist EList hetoit. ühine lahendamist vajav prob- Teiseks väikeettevõtetele Euroopa Euroopa uue toiduseaduse leem, ja teiselt poolt uurimis- suunatud eriprojekti vormiks kohaselt peab toit ja selle val- töö läbiviija – kas ülikool, ins- on kollektiivsed uurimisprojek- Asper ootab endiselt raha Liidu rubriigi mistamine olema jälgitav kõi- tituut vms. tid. Skeem on enam-vähem Juba märtsi lõpus Euroopa Komisjonile rahataotluse esitanud AS kalender gil tootmis-, töötlemis- ja tu- Projekti käigus tekkivad tea- sama mis eelmisel, kuid üksi- Asper Biotech ootab endiselt Euroopa Komisjonilt vastust. rustamisetappidel. dustöö tulemused kuuluvad kute väikeettevõtete asemel on “Õhkond on ootusärev,” märkis Asper Biotechi juhatuse esi- 28. 02. Euroopa Liidu Seaduse artikkel hakkab projekti lõppedes selles osale- partneri(te)ks ettevõtete ühen- mees Indrek Kask, “sest juuni on käes ja kuu lõpus võiks juba toetused küll kehtima 1. jaanuarist vatele ettevõtetele. Mõningad dused, assotsiatsioonid. mingi vastuse saada.” 14.03. Eksport-import 2005, kuid ettevalmistusi sel- näited siinkohal eelmise raam- Nende projektide eesmär- Ehkki rahataotluse vallas pole edasiminekut olnud, on Asper 28.03. Maksud leks tuleb teha juba praegu. programmi edukatest CRAFT- giks on avardada korraga pal- loonud teiste konsortsiumi liikmetega hulga kliendi ja firma suh- 11.04. Keskkond Eesmärgi täitmiseks töötatak- projektidest toidutööstuse jude väikeettevõtete teadmiste tel põhinevaid ärikontakte. 25.04. Tööjõud ja palk baasi. Näiteid tuua ei ole, sest se välja jälgimise, harmonisee- valdkonnas: töövahendite des- Asper Biotech taotleb 30-liikmelise rahvusvahelise konsortsiu- 09.05. FIE ja EL rimise, valideerimise ja autent- infitseerimise süsteemi täiusta- see instrument on kasutusel es- mi liikmena Euroopa Liidu 6. raamprogrammist raha depressioo- 23.05. Konkurentsi- suse kindlakstegemise meeto- mine lihatööstuses, kulinaaria- makordselt. niga seostatud geneetilisi markereid kandva uurimisvahendi väl- poliitika did. toodete viilustamise, käsitlemi- Oma ettevõtte ideed teadus- jatöötamiseks. ÄP 06.06. Toiduaine- Toidu analüüsimise, määra- se ja pakendamise tehnoloogia tööd hõlmava projekti kohta tööstus mise ja kontrolli eesmärgiks on täiustamine, heeringafilee luu- saate testida kohaliku valdkon- Algus 14.03.03 ÄP täiustatud või täiesti uute kii- de pehmendamise meetodi na koordinaatori juures. 20.06. Lobby Äripäev 6. juuni 2003 15

LOGISTILISED ERILAHENDUSED MESSIDE, NÄITUSTE EKSPEDEERIMINE JA TOLLITEENUSED messid UPEX LS Ltd Pirita tee 28, IV paviljon, Tallinn Telefon 613 7433 Faks 613 7429 toimetaja Eda-Liis Kann tel 667 0182, e-post [email protected] e-post upex@upex"ee

MEREMESS n Halva ilma tõttu jäi nii mõnigi külastaja tulemata Meremess lükatakse edasi

Neljandat korda taas sombusel ja vihmasel päeval toimunud meremess lükatakse Messi juunikuu esimestele päevadele lootuses, et paar nädalat hilisem toimumisaeg garantee- ajastus on rib ka paremad ilmastikutingimused. ebasobiv Madli Kents Meremess

Korraldajafirma Barrel BG n Toimumispaik: Jüri Teemant tegevjuhi Toomas Lilienbachi Topi Jahisadam, EMT turundusdirektor sõnul on arutatud isegi mere- Regati Puiestee 1 messi lõpetamist või sidumist n Lahtiolekuajad: R 10–18, L 10–18, P 10–16 mõne teise messiga, kuid need n Hind: õpilased 30 krooni, ideed on korraldajad siiani täispilet 50 krooni, perepilet Meremessi idee on hea, kuid maha laitnud. “Sedalaadi me- 100 krooni arvestades Eesti kliimat on juba reteemalised üritused meil n Külastajaid: 1400 n Osalejad: 56 firmat mitmendat aastat messi ajastus praktiliselt puuduvad ning sel- ebasobiv. Möödunud aastal tah- lel alal tegutsejatel kaoks koos Allikas: Äripäev tis tuul telgi ära viia ja tänavu messiga viimanegi võimalus sadas vihma. kokku tulla, kaupa eksponeeri- Usun, et kahenädalane edasi- da ja kontakte luua. Liitumine Messipileti hind pole viima- lükkamine ei anna mingit efek- mõne teise messiga, näiteks se kolme aasta jooksul tõusnud. ti. Mess lükatakse täpselt navi- Motorexiga, tähendaks aga, et Soodsamaid tingimusi pole aga gatsioonihooaja algusesse, mil mess toimub üle aasta ja seega korraldajatel Lilienbachi sõnul paadiomanikel on kõige kiire- Vihmase ilma tõttu oli meremessil vähe külastajaid. Foto: Madli Kents järjepidevus kaob,” kommen- võimalik pakkuda. “Kuigi nime- mad ajad ja neil lihtsalt pole teerib Lilienbach. tame ennast mererahvaks, pole aega messi külastada. Et halvast ilmast ei saaks me- ei Eesti riik ega ka Tallinna linn deks paati soetada, siis teeb ta palju uusi kontakte. Kes julges nekud inimesi üha enam köit- Loogiline oleks korraldada remessi traditsioon, on aruta- olnud siiani huvitatud mere- seda juba enne maid. Selleks vihma eest varju otsides meie nud,” kirjeldab Vilgats. Lisaks meremessi navigatsioonihooaja tud ka siseruumidesse kolimist. messile õla alla panemisest. ajaks tahetakse juba paat vette telki külastada, jäi sinna meie külastajateringi laienemisele lõpus, kui on terve suvi merel Sobivaid ruume pole Tundub, et Eestis lasta ja proovisõitu teha. hubasesse vesipiibunurka kohe iseloomustab viimaseid mere- sõidetud ja on värskelt teada, Messi korraldusliku poole pikemaks ajaks peatuma,” kir- messe ka erinevate sõidukimu- aga kuigi palju ning Messi korral- pole ka suurematel mida oleks vaja juurde osta ja lisaks nõuaks sise- ettevõtetel kasulik pealt teeb Somelarile muret jeldab Somelar. “Oleme kind- delite rohkus. “Valik on muutu- dusliku poole milliseid juppe oleks vaja välja üritus suuri lisakulu- sponsorlusega tege- veel ebamäärane turvateenus. lasti käed ka järgnevatel aasta- nud mitmekesisemaks, aga pealt teeb vahetada. Ja need, kes on tut- tusi transpordile, leda.” “Nii kui üritus lõpeb, on messi- tel osalema,” lisas ta. müüjad on enamasti samad. tavate veesõidukite peal sõites kaatrite transport muret Sukeldumiskur- plats kõigile avatud. Turvafir- Tänavusel messil kõige kalli- Juurde on tulnud elektroonika ebamäärane maitse suhu saanud, on just omakorda kooskõ- suste korraldamise ja ma ei kindlusta enam, et sel mat, 18 mln krooni maksnud pakkujaid.” hooaja lõpus potentsiaalsed turvateenus. lastamist maantee- varustuse müügiga ajal, kui transpordi järele lähen, eksponaati – mootorjahti Seali- Vilgats nendib, et tavaliselt kliendid. ameti ja politsega. tegeleva sukeldumis- keegi mõnd eksponaati mine- ne T 51 – esitlenud Baltic Boat ostetakse kaater siis, kui maja, Probleemiks on ka paarikuu- “Ainsa lahenduse- Angelika Somelar klubi Maremark ju- ma ei vea. Just enne ja peale Center Nexus Grupp OÜ müügi- auto ja kõik muu on juba ole- line tellimusaeg. Kui maikuus na nägimegi messi hataja Angelika messi võiks turvamine tõhusam juhi Mart Vilgatsi sõnul on eest- mas. “Kaatri ostavad need, kel- annad messil tellimuse, siis lükkamist juunikuu esimestele Somelar leiab, et meremessi pi- olla.” laste huvi vee ja veesõidukite vas- lel merega on varem mingi kok- saad kauba kätte alles navigat- päevadele ning ðõuprogrammi damine siseruumides aitaks üle Vaatamata kõigele võib mes- tu kasvanud. “Jahtide arv Eestis kupuude olnud. Aga on ette tul- sioonihooaja lõpus ja nii ongi lisamist – korraldame erine- saada halbade ilmade needusest, si Maremarki jaoks kordaläi- järjest suureneb, sest meresõidu nud ka n-ö üllatusostjaid, kes terve hooaeg läinud luhta. vaid võistlusi ning esinemisi, mis üritust siiani saatnud on. nuks lugeda. “Klient oli sukel- tingimused on paranenud – sa- ühel päeval lihtsalt astuvad mõ- mis rahvast ka õhtupoolikul Tema hinnangul võiks messi üld- dumisest palju teadlikum kui damad on korras ja vaatamis- nel messil ligi ja ütlevad, et on EMT presenteeris meremes- messiplatsile kutsuks,” selgitab se paar kuud varem korraldada. möödunud aastatel, seega sai- väärsusi meil jagub. Ka messil otsustanud meresõiduki soeta- sil väikelaevadele mõeldud Lilienbach. Kui inimene tahab endale keva- me vaatamata halvale ilmale on kaatrite ja jahtide väljapa- da,” sõnab Vilgats. JahtKITi teenust.

H 11. juunil 2003 Haapsalu Tervisekeskuses Laine Läänemaa ettevõtete kahjujuhtumite ülevaade ja riskide maandamise võimalused If Eesti Kindlustuse juhatuse liige Andres Sooniste Läänemaa ettevõtluskeskkond ettevõtja pilgu läbi Ettevõtja Aarne Taal UMAA LÄÄNEMAA ÄripäevaÄripäeva LäänemaaLäänemaa R Miks mõned ettevõtted on edukamad? Hansapanga eraisikute panganduse direktor Andres Liinat ArengukonverentsArengukonverents Muudatused elektrituruseaduses Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna Läänemaa täna, meie ohud ja võimalused juhataja Einari Kisel PÄRN Läänemaa maavanem Jaanus Sahk Elektriteemaline foorum: Fortum Elektri juhataja Are Veski, majandusministeeriumi esindaja Einari Kisel, maavanem Jaanus Haapsalu kui kuurortlinna ja elukeskkonna tulevik Sahk, kohalike ettevõtjate esindaja Koit Uus Hind 990 kr (km-ga 1168 kr). Mitme osaleja Haapsalu linnapea Teet Kallasvee korraga registreerimisel on 10% soodustus. Läänemaa TOPi väljakuulutamine ja autasustamine Lääne maakond võrdluses teiste maakondadega, visioon maakonnast Registreerimine telefonil (0) 667 0233, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk Merle Kumari www.aripaev.ee/seminar Kinnisvara Läänemaal – hea või halb investeering? Vestman Kinnisvara analüütik Ülle Tamm EAS Regionaalagentuuri võimalused ettevõtjatele EASi direktor regionaalarengu alal Ülari Alamets Toetavad: If Eesti Kindlustus 16 Äripäev 6. juuni 2003 messikalender

reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected]

((67,0(66,.$/(1'(5 9b/,60(66,.$/(1'(5

-XXQL -XXQL ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR $,$-$/,//(3b(9$'   -lQHGD UDKYXVYDKHOLQHLOXDLDQGXV -lQHGD0}LV2h &RVPHWLFD   /HLS]LJ NRVPHHWLNDPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV OLOOHQGXVPHVV(HVWLOLOOHVHDGH WHO   WHOIDNV PHLVWULY}LVWOXVHG LQIR#MDQHGDHH OHLS]LJHUPHVVH#DQHWHH ZZZOHLS]LJHUPHVVHGH 5$+9869$+(/,1(   7UL7HKQLND WHOIDNV 5RVXSDN   0RVNYD SDNHQGXVPHVV .DURO$6WHO 3¯//80$-$1'86 MD0DDPD QlLWXV  LQIR#NDUROHH 1b,786$*5, MDQGXVNRROL WHOIDNV   0HWHF*LID7KHUPR   'VVHOGRUI PHWDOOXUJLDVXODPLGYDOX 5HLVLNHVNXV VWDDGLRQ  ODDW  1HZFDVW YDOWVLPLQHVXODWXVVHDGPHG .DURO$6WHO 6lUHYHUH $DYR0RRVWH(LQR6HSS VXODWXVWHKQLNDW||VWXVDKMXG LQIR#NDUROHH W||VWXVVRRMXV ([SRILO   3DULLV O}QJDPHVV .DURO$6WHO -XXOL LQIR#NDUROHH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR )*0   6WXWWJDUW IDVVDDGLWHKQRORRJLDPHVV .DURO$6WHO LQIR#NDUROHH ((67,;,,7$/83b(9$'   -lQHGD UDKYXVYDKHOLQHS}OOXPDMDQ -lQHGD0}LV2h GXVPHVVW}XORRPDGHQlLWXV WHO   /$6(5   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV HULDODPHVVMDNRQJUHVV PHVVLHVLQGXV ZZZODVHUGH NQQLPHLVWULY}LVWOXVHG LQIR#MDQHGDHH =²'LH=XOLIHUPHVVH   /HLS]LJ PDVLQDW||VWXVHDOOKDQNHPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV

9LWUXP   0LODQR NODDVLW||VWXVPHVV .DURO$6WHO $XJXVW LQIR#NDUROHH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR ,6326XPPHU   0QFKHQ VXYHVSRUGLWDUYHWHPHVV .DURO$6WHO LQIR#NDUROHH -b//(.22/,    7DUWX N}LNNRROLNVKHVWNRKDVW $67DUWX1lLWXVHG /$36 1lLWXVWH WHO   PHVVLNHVNXV DDUH#WDUWXQDLWXVHGHH -XXOL ZZZWDUWXQDLWXVHGHH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR .LQG-XJHQG   .|OQ ODVWHMDQRRUWHU}LYDPRRG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV 6HSWHPEHU NRGD ZZZNRHOQPHVVHGHNXM ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR &RPPXQLFDWH   .|OQ ,7WHOHNRPPXQLNDWVLRRQ (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV ¯//(35$//(   7DUWX KHDWXMXIHVWLYDO $67DUWX1lLWXVHG NRGD 9(,1 1lLWXVWH WHO   ZZZNRHOQPHVVHGH PHVVLNHVNXV PDUJXV#WDUWXQDLWXVHGHH 2XWGRRU   )ULHGULFK YDEDDMDWDUYHWHPHVV .DURO$6WHO ZZZWDUWXQDLWXVHGHH VKDIHQ LQIR#NDUROHH ROOHSUDOOH $*527$578   7DUWX S}OOXWHKQLNDOHPPLNORRPDG $67DUWX1lLWXVHG 6h*,6/$$7 1lLWXVWH DLDMDS}OOXVDDGXVHG WHO   $XJXVW PHVVLNHVNXV DDUH#WDUWXQDLWXVHGHH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR ZZZWDUWXQDLWXVHGHH &3':RPDQ0DQ   'VVHOGRUI U}LYDPHVV .DURO$6WHO 02726+2:   7DUWX DXWRGYDUXRVDGOLVDVHDG $67DUWX1lLWXVHG LQIR#NDUROHH 1lLWXVWH PHGWXXQLQJPRRWRUUDWWDG WHO   ,6326RPPHU   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHVSRUGLDUWLNOLWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV PHVVLNHVNXV DXWRGHDXGLRVVWHHPLG PDUJXV#WDUWXQDLWXVHGHH MDVSRUGLPRHHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV ZZZLVSRFRP ZZZWDUWXQDLWXVHGHHPRWRVKRZ 5HLVLNHVNXV &,))   .RSHQ U}LYDPHVV .DURO$6WHO 2NWRREHU KDDJHQ LQIR#NDUROHH )DVKLRQ/RRN   /HLS]LJ U}LYDPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR %RG\/RRN   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHDOXVSHVXPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV /$36-$3(5(   6DNX WRRWHGQLQJWHHQXVHGODVWHOH 7DYHFR'LVDLQWHO 6XXUKDOO MDSHUHGHOHEHHELNRROLG IDNV 3RSNRPP   .|OQ SRSPXXVLND (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV ODVWHDLDGMDKRLGMDGKXYL UDJQHWRQLVWH#WDYHFRHH NRGD NRROLWXVWHUYLVKRLGVSRUW ZZZNRHOQPHVVHGH SRSNRPP 7$578   7DUWX HKLWXVPDWHUMDOLGMDVHDGPHG $67DUWX1lLWXVHG *&²*DPHV&RQYHQWLRQ   /HLS]LJ ,(XURRSDLQWHUDNWLLYVHWH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV (+,7860(66 1lLWXVWH WHO   PlQJXVVWHHPLGHPHVV PHVVLNHVNXV PDUJXV#WDUWXQDLWXVHGHH ZZZWDUWXQDLWXVHGHHHKLWXVPHVV 7HQGHQFH/LIHVW\OH   )UDQNIXUW WDUEHNDXSDGHPHVV .DURO$6WHO LQIR#NDUROHH 7$//,11$   (HVWL WRLWMDMRRJLGVHDGPHG 3URIH[SR2h 72,'80(66 1lLWXVWH PDWHUMDOLGMDWRRUDLQHGNDXS ,)$²,QWHUQDWLRQDOH   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQHROPHHOHNWURR 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV )XQNDXVVWHOOXQJ QLNDMDUDDGLRWHKQLNDPHVV PHVVLHVLQGXV  PHVVLNHVNXV OXVWHOHWRLWOXVWXVHWWHY}WHWHOH 5HLVLNHVNXV WRRWMDWHOHWRLGXJDVHRQGXYDG .DURO$6WHO WRRWHGMDWHHQXVHG LQIR#NDUROHH 7gg5,,67   7DUWX $67DUWX1lLWXVHG '881''(,1(:(/7   +DPEXUJ UDKYXVYDKHOLQHWDUEHNDXSDGH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 1lLWXVWH WHO   PJLPHVVNlVLW||NXQVW PHVVLHVLQGXV PHVVLNHVNXV DDUH#WDUWXQDLWXVHGHH NLQNHDUWLNOLGVSRUWVLVXVWXVMQH ZZZWDUWXQDLWXVHGHH 6SRJDJDID   .|OQ VSRUGLWDUEHGDLDQGXV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV NRGDZZZNRHOQPHVVHGH VSRJDZZZNRHOQPHVVHGH JDID 1RYHPEHU 5HLVLNHVNXV ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR .DURO$6WHO LQIR#NDUROHH ,/86¯180   (HVWL UDKYXVYDKHOLQHNRVPHH (HVWL1lLWXVWH$6 1lLWXVWH WLNDMXXNVHKRROGXVHVWLLOL WHO PHVVLNHVNXV PRHMDPRHOLVDQGLWHHKHWH NHHWH#IDLUHH 6HSWHPEHU MDSHVXPHVVLOXWHHQLQGDMDWH NXWVHY}LVWOXVHG ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR 5$+9869$+(/,1(   7DUWX /}XQD(HVWL.RHUWHNHVNXV 3XXMD0HWVl   -\YlVN\Ol PHWVDWHKQLNDPHVV .DURO$6WHO .2(57(1b,786 1lLWXVWH WHO6LUHW6JLV LQIR#NDUROHH PHVVLNHVNXV 0LGRUD/HLS]LJ8KUHQ   /HLS]LJ NHOODGHMDMXYHHOLGHSlHYDG /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV ,167587(&   (HVWL 7DOOLQQDUDKYXVYDKHOLQH (HVWL1lLWXVWH$6 6FKPXFNWDJH 1lLWXVWH WRRWPLVWHKQLNDW||ULLVWDMD WHOHSS#IDLUHH &RPIRUWH[   /HLS]LJ VLVHNXMXQGXVPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV PHVVLNHVNXV DOOKDQNHPHVV DPHWOLNWRHWDMD &$'($8;/HLS]LJ   /HLS]LJ NLQJLWXVWHMD /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV (HVWL0DVLQDW||VWXVH/LLW VLVXVWXVLGHHGHPHVV 38,'87(+12/22*,$   (HVWL VDHMDSXLGXW||VWXVHWHKQRORR (HVWL1lLWXVWH$6 0HFD7HF$XWRPDWLRQ   +HOVLQJL PDVLQDHKLWXVHMD .DURO$6WHO  1lLWXVWH JLDPDVLQDWHVHDGPHWHSXLGX WHOHSS#IDLUHH DXWRPDDWLNDPHVV LQIR#NDUROHH PHVVLNHVNXV W||ULLVWDGHMDSXLWWRRGHWHPHVV (X9HQG   .|OQ DXWRPDDWLGHPDNVHVVWHHPLGH (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV .((0,$   (HVWL NHHPLDWHDGXVNHHPLDW||VWX (HVWL1lLWXVWH$6 NRQYHLHUSURGXNWLGHMQHPHVV NRGD 1lLWXVWH VHVHDGPHGMDDSDUDDGLG WHOHSS#IDLUHH ZZZNRHOQPHVVHGH PHVVLNHVNXV ODERULWHKQLND ,)0$&RORJQH   .|OQ UDWWDPHVV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNR 9(7(5,1$$5   7DUWX NRQYHUHQWVQlLWXV (HVWL/RRPDDUVWLGHhKLQJ GDZZZNRHOQPHVVHGHLIPD 0(',76,,1 1lLWXVWH WHO   ,$$   )UDQNIXUW V}LGXDXWRGHPHVV .DURO$6WHO PHVVLNHVNXV HO\#HDXHH LQIR#NDUROHH )ORUD6D[  /HLS]LJ 6DNVLPDDDLDQGXVMD /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV IORULVWLNDE|UV 'HWVHPEHU ,JUXPD   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHDJUDDUSURGXN /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV WLGHW||WOHPLVPDVLQDWHDODQH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR PHVV -¯8/8/$$7    7DUWX M}XOXPNMDUHNODDPLSlH $67DUWX1lLWXVHG 0DWHULDOLFD   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHLQQRYDWLLYVHWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 6,6867863b(9$' 1lLWXVWH YDGP||EHOVLVHNXMXQGXV WHO   PHVVLNHVNXV YLLPLVWOXV DDUH#WDUWXQDLWXVHGHH PDWHUMDOLGHPHHWRGLWHMD PHVVLHVLQGXV  ZZZWDUWXQDLWXVHGHH NDVXWDPLVYLLVLGHHULDODPHVV ZZZPDWHULDOLFDGH NRRVNRQJUHVVLJD * Spetsialistidele ** Külalisüritus Äripäev ei vastuta võimalike muudatuste eest messikalendris. messikalender Äripäev 6. juuni 2003 17

reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected]

&HUDPLWHF   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHNHUDDPLNDMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV +HLP+DQGZHUN   0QFKHQ HKLWXVHMDVLVXVWXVH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV SXOEHUPHWDOOXUJLD PHVVLHVLQGXV  PJLQlLWXV PHVVLHVLQGXV ZZZJKPGH PDVLQDWHVHDGPHWH ZZZFHUDPLWHFGH +DLU 6W\OH   6WXWWJDUW NRVPHHWLNDMXXNVXULWDUYH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV WRRUPDWHUMDOLGHHULDODPHVV 0DQDJHPHQW WHVDORQJLGHHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV  HOWHID   6WXWWJDUW /}XQD6DNVDPDDHULDODPHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV PRRGY}LVWOXVHG ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH HOHNWURWHKQLNDMDHOHNWURRQLND PHVVLHVLQGXV  ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH ([SRSKDUP   .|OQ IDUPDWVHXWLND (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV 'HWVHPEHU NRGD ZZZNRHOQPHVVHGH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR )DFKGHQWDO   /HLS]LJ GHQWDDOODERULWH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV /HLS]LJHU5DVVH   /HLS]LJ W}XOLQGXGHQlLWXV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV VLVVHVHDGHWHPHVV JHIOJHOVFKDX/,36,$ 3IOHJHPHVVH/HLS]LJ   /HLS]LJ DPEXODQWVHMDVWDWVLRQDDUVH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV 0,1(5$/,(1   +DPEXUJ UDKYXVYDKHOLQHPLQHUDDOLGH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV KRROHNDQGHDODQHPHVVMD +$0%85* QlLWXV PHVVLHVLQGXV NRQJUHVV &06²,QWHUQDWLRQDOH   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV )DFKPHVVHIU SXKDVWXVWHKQLNDPHVV PHVVLHVLQGXV  5HLQLJXQJVV\VWHPH 5HLVLNHVNXV XQG'LHQVWOHLVWXQJHQ (QWVRUJD   .|OQ NHVNNRQQDNDLWVHMDMllWPH (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV 9b/,60(66,.$/(1'(5 NlLWOXVHPHVV NRGD ZZZNRHOQPHVVHGH .DURO$6WHO LQIR#NDUROHH -DDQXDU 5HLVLNHVNXV &HUVDLH   %RORJQD NHUDDPLOLVWHSODDWLGHYDQQLWRD .DURO$6WHO ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR VLVXVWXVHVDQLWDDUWHKQLNDPHVV LQIR#NDUROHH ,QWHUQDWLRQDOH*UQH   %HUOLLQ WRLGXDLQHWHW||VWXVHS}OOXPD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV :RFKH MDQGXVHMDDLDQGXVHPHVV PHVVLHVLQGXV &07   6WXWWJDUW UDKYXVYDKHOLQHUHLVLPHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 2NWRREHU PHVVLHVLQGXV  ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR ,00FRORJQH   .|OQ P||EHO (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV ,.. +DQQRYHU UDKYXVYDKHOLQHNOLLPDMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV NRGD NOPXWXVVHDGPHWHPHVV PHVVLHVLQGXV ZZZPRHEHOPHVVHGH %LRWHFKQLND +DQQRYHU UDKYXVYDKHOLQHELRWHKQRORR 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 1257(&   +DPEXUJ PHWDOOLMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV JLDHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV SODVWPDVVLW||WOHPLQH PHVVLHVLQGXV DUWIRUXP   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQHMXKWLYDWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 3DUWQHU3IHUG   /HLS]LJ KREXVWHQlLWXVMD)(,ZHOFXS /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV NXQVWLJDOHULLGHYlOMDSDQHN PHVVLHVLQGXV ,632:LQWHU   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHVSRUGLDUWLNOLWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 02'(// +2%%<PLW   /HLS]LJ PXGHOHKLWXVWHMDURQJLGHQLQJ /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV MDVSRUGLPRHHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV ZZZLVSRHH /HLS]LJHU6SLHOIHVW ORRPLQJXOLVWHKRELGHPHVV .LQG-XJHQG .|OQ ODVWHMDQRRUWHU}LYDPRRG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV ,%$   'VVHOGRUI SDJDULMDNRQGLLWULW||VWXVH .DURO$6WHO NRGD VHDGPHWHPHVV LQIR#NDUROHH ZZZNRHOQPHVVHGH *ROI(XURSH   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHJROILVSRUGL 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV HULDODPHVV PHVVLHVLQGXV  ZZZJROIHXURSHFRP 9HHEUXDU ([SR5HDO   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHW||VWXVNLQQLV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV YDUDHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV  ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR ZZZH[SRUHDOGH 57 6WXWWJDUW UDKYXVYDKHOLQHPDDLOPDPHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV %XFKPHVVH   )UDQNIXUW UDDPDWXPHVV .DURO$6WHO DNQDNDWWHGUXORRGYlUDYDG PHVVLHVLQGXV  LQIR#NDUROHH SlLNHVHNDLWVH ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH $QXJD   .|OQ WRLGXPHVV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV 79²7H[WLOYHUHGHOXQJ    6WXWWJDUW WHNVWLLOLW||WOHPLQHMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV NRGDZZZNRHOQPHVVHGH 3URPRWLRQ WHNVWLLOVHGUHNODDPPDWHUMDOLG PHVVLHVLQGXV  DQXJD ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH .DURO$6WHO LQIR#NDUROHH ,60   .|OQ PDLXVWXVHG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV NRGD ,)5$([SR   /HLS]LJ DMDNLUMDQGXVW||VWXVHDDVWD /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV ZZZLVPFRORJQHGH ULWXV )UXLW/RJLVWLFD   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQHSXXMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV (TXLSDXWR   3DULLV DXWRUHPRQGLWDUYLNXWHMD .DURO$6WHO MXXUYLOMDNDXEDQGXVPHVV PHVVLHVLQGXV OLVDVHDGPHWHPHVV LQIR#NDUROHH 0RWRUUDG0HVVH/HLS]LJ   /HLS]LJ PRRWRUUDWWDPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV (XUR'LYLQJ   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHVXNHOGXPLVHMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV YHHVSRUGLYDUXVWXVHHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV )DVKLRQ/RRN   /HLS]LJ U}LYDPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV 6<67(06   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV %RG\/RRN   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHDOXVSHVXPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV LQIRUPDWVLRRQLWHKQLND PHVVLHVLQGXV  WHOHNRPPXQLNDWVLRQLMDXXWH ZZZV\VWHPVGH 'LGDFWD   .|OQ KDULGXVPHVV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD PHHGLDWHHULDODPHVV (02   0LODQR PHWDOOLW||WOXVPHVV .DURO$6WHO 5(,6(1+$0%85*   +DPEXUJ WXULVPLPHVVV}LGXMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV LQIR#NDUROHH YHRDXWRG PHVVLHVLQGXV ,PPRELOLHQ0HVVH   /HLS]LJ NLQQLVYDUDDODQHPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV (XUR%/(&+   +DQQRYHU UDKYXVYDKHOLQHSOHNLW||WOXV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV /HLS]LJ HOXUXXPLG WHKQRORRJLDPHVV PHVVLHVLQGXV ,QWHUJDVWUD   6WXWWJDUW UDKYXVYDKHOLQHHULDODPHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ,70$   %LUPLQJKDP WHNVWLLOLW||VWXVHVHDGPHWH .DURO$6WHO KRWHOOLQGXVKLVWRLWOXVWDPLQH PHVVLHVLQGXV  PHVV LQIR#NDUROHH NRQGLLWULWRRWHGNRKYLNXG ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH &RVPHWLF   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHNRVPHHWLND 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 0LWWHOGHXWVFKH   /HLS]LJ .HVN6DNVDPDDNlVLW||PHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV VJLVPHVV PHVVLHVLQGXV KDQGZHUNVPHVVH +$16(%227   +DPEXUJ SDDGLQlLWXV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV +DXV*DUWHQ)UHL]HLW   /HLS]LJ .RGXDHGYDEDDHJ /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV PHVVLHVLQGXV NRJXSHUHPHVV ([SRQDWHF   .|OQ HVLWOXVWHKQLND (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV &%5   0QFKHQ NDUDYDQSDDWUDKYXVYDKHOLQH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV NRGD UHLVLPHVV PHVVLHVLQGXV  ZZZNRHOQPHVVHGH ZZZFEUPXHQFKHQGH $57&RORJQH   .|OQ NXQVWLODDW (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNR EDXWHF   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQHHKLWXVPHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV GDZZZDUWFRORJQHGH PHVVLHVLQGXV %XLOG,7   %HUOLLQ HKLWXVDODQHLQIRWHKQRORRJLDMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV NRPPXQLNDWVLRRQ PHVVLHVLQGXV 1RYHPEHU ,QKRUJHQWD(XURSH   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHNHOODGH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR HKHWHYllULVNLYLGHSlUOLWH (HVWLV PHVVLHVLQGXV  HULDODPHVV ZZZLQKRUJHQWDGH )VE   .|OQ YDEDDHJXMXODGVSRUGLUDMDWL (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD VHGKRRQHWHNRUUDVKRLG ZZZNRHOQPHVVHGHIVE )ORULJD  /HLS]LJ 6DNVLPDDDLDQGXVE|UV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV $TXDQDOH   .|OQ WHUYLVHNHVNXVHG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV +RPH7HFK   .|OQ NRGXWHKQLND (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV VDXQDPDDLOP NRGD 'RPRWHFKQLFD NRGD ZZZNRHOQPHVVHGH ZZZNRHOQPHVVHGH 6RODULD   .|OQ VRODDULXPLG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV GRPRWHFKQLFD NRGDZZZNRHOQPHVVHGH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV VRODULD PHVVLHVLQGXV %DX)DFK   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHOGHKLWXVPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV )OHL)D   /HLS]LJ OLKDW||VWXVHHULDODPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV 0lUWV 3URGXFWURQLFD   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHHOHNWURRQLND 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR NRPSRQHQWLGHYDOPLVWDPLVH (HVWLV PHVVLHVLQGXV  HULDODPHVV ZZZSURGXFWURQLFDGH 3KLODWHOLDPLW7·FDUG .|OQ ILODWHHOLDPQGLG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV WHOHIRQLNDDUGLG NRGD ,PSRUW6KRS   %HUOLLQ ODLDWDUEHNDXSDGHQlLWXV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ZZZNRHOQPHVVHGHSKLODWHOLD PN PHVVLHVLQGXV 0DULORJ   +DPEXUJ PHUHWUDQVSRUGLMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV *b67(   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHKRWHOOLQGXVH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV MDJDVWURQRRPLDDODQHPHVV ORJLVWLNDPHVV PHVVLHVLQGXV ,+0   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHNlVLW||PHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ,1)2&200   .|OQ ILOPLYLGHRDXGLRYDOJXV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXV PHVVLHVLQGXV ZZZLKPGH MDODYDWHKQLNDPHVV NRGD ZZZNRHOQPHVVHGHLQIRFRPP ,QWHUQRUJD   +DPEXUJ KRWHOOLQGXVJDVWURQRRPLDSDJD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 7RXULVWLN &DUDYDQLQJ   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHWXULVPLPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV ULW||VWXVHNRQGLLWULWRRGHWHPHVV PHVVLHVLQGXV /HLS]LJ ,7%²,QWHUQDWLRQDOH   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQHWXULVPLPHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 5HLVHPDUNW   .|OQ WXULVP (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD 7RXULVPXV%|UVH PHVVLHVLQGXV ZZZNRHOQPHVVHGHUHLVHPDUNW &$'($8;/HLS]LJ   /HLS]LJ NLQJLWXVWHMDVLVXVWXVLGHHGHPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV

0RGHOOEDXZHOW   +DPEXUJ PHVVPXGHOHKLWXVHKXYLOLVWHOH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 3UDFWLFDO:RUOG   .|OQ UDXDNDXEDGW||ULLVWDGOXNXG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD DXWROHQQXNLODHYDMD PHVVLHVLQGXV (LVHQZDUHQPHVVH ZZZHLVHQZDUHQPHVVHGH URQJLPXGHOLG ',<7(& * Spetsialistidele ** Külalisüritus Äripäev ei vastuta võimalike muudatuste eest messikalendris. 18 Äripäev 6. juuni 2003 messikalender

reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected]

.RQJUHVVYRQ%'%   /HLS]LJ LQIRUPDWVLRRQLW||WOHPLVH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV 0LGRUD/HLS]LJ8KUHQ   /HLS]LJ NHOODGHMDMXYHHOLGHPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV XQG'*,PLWEHJOHLWHQGHU MDGRNXPHQWDWVLRRQLOLLGX 6FKPXFNWDJH $XVVWHOOXQJ NRQJUHVV &RPIRUWH[   /HLS]LJ VLVHNXMXQGXVPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV /HLS]LJHU%XFKPHVVH   /HLS]LJ UDDPDWXPHVVMDQlLWXV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV ´EXFKDUWµ &$'($8;/HLS]LJ   /HLS]LJ NLQJLWXVWHMD /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV /HLS]LJHU   /HLS]LJ DQWLNYDULDDGLPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV VLVXVWXVLGHHGHPHVV $QWLTXDULDWVPHVVH $0%   6WXWWJDUW UDKYXVYDKHOLQH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV +DQGDUEHLW KREE\   .|OQ NlVLW||MDKREL (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD PHWDOOLW||WOHPLVHPHVV PHVVLHVLQGXV  ZZZNRHOQPHVVHGH ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH $QWLTXDULDWVPHVVH   .|OQ DQWLNYDDUPHVV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ZZZNRHOQPHVVHGH ,QWHUPRW   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHPRRWRUUDWDVWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV MDUROOHULWHPHVV PHVVLHVLQGXV  .XQVW.|OQ   .|OQ NXQVWLPHVV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ZZZLQWHUPRWPXHQFKHQGH ZZZNRHOQPHVVHGH ,QQR7UDQV   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQHOLLNOXVWHKQLND 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV :HVWGHXWVFKH.XQVW   .|OQ NXQVWLPHVV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD 0HVVH.|OQ ZZZNRHOQPHVVHGH PHVV PHVVLHVLQGXV %DXPD   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHHKLWXVPD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV )DFKGHQWDO   /HLS]LJ KDPEDUDYLWHKQRORRJLDMD /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV VLQDWHPDWHUMDOLPDVLQDWH PHVVLHVLQGXV  VHDGPHWHDODQHPHVV V}LGXNLWHQLQJVHDGPHWH ZZZEDXPDGH HULDODPHVV 0DWHULDOLFD   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHLQQRYDWLLYVHWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV PDWHUMDOLGHPHHWRGLWHMD PHVVLHVLQGXV  NDVXWDPLVYLLVLGHHULDODPHVV ZZZPDWHULDOLFDGH NRRVNRQJUHVVLJD $SULOO 600   +DPEXUJ UDKYXVYDKHOLQHPHVVMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR NRQJUHVV²ODHYDGPDVLQDG PHVVLHVLQGXV 0DUDWKRQ6SRUW6FKDX   +DPEXUJ VSRUGLWDUYHWHMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV PHUHWHKQLND YDUXVWXVHPHVV PHVVLHVLQGXV 3KRWRNLQD   .|OQ IRWRJUDDILD (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD $PLWHF   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHDXWRYDUX /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV ZZZNRHOQPHVVHGHSKRWRNLQD RVDGHKRROGXVHMDWDQNODWH WHKQLNDPHVV ,1)2&200   .|OQ ILOPLYLGHRDXGLRYDOJXV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD MDODYDWHKQLNDPHVV ZZZNRHOQPHVVHGHLQIRFRPP $XWRPRELO,QWHUQDWLRQDO   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHV}LGXDXWRGH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV MDYHRDXWRGHPHVV ,QWHUEDG   6WXWWJDUW UDKYXVYDKHOLQHHULDODPHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV 6HPLFRQ(XURSD   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHSRROMXKW 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV XMXODGXMXODWHWHKQLNDVDXQDG PHVVLHVLQGXV  WRRGHWHMDPDWHUMDOLGH PHVVLHVLQGXV  IVLRWHUDDSLDNHKDNXOWXXU ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH DDVWDQlLWXV ZZZVHPLRUJ DUWIRUXP   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQHMXKWLYDWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV +DQVHSIHUG+DPEXUJ   +DPEXUJ UDKYXVYDKHOLQHQlLWXVKREX 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV NXQVWLJDOHULLGHYlOMDSDQHN PHVVLHVLQGXV VHV}SUDGHOH PHVVLHVLQGXV

0DL 2NWRREHU

ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR 5HDOORFDWLRQ   /HLS]LJ LQYHVWHHULQJXWHW||VWXVMD /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV ([SRQDWHF .|OQ HVLWOXVWHKQLND (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD NLQQLVYDUDDUHQGXVSLLUNRQGD ZZZNRHOQPHVVHGH GHNRQJUHVVPHVV *ROI(XURSH   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHJROILVSRUGL 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ,/$   %HUOLLQ UDKYXVYDKHOLQHOHQQXQGXVMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV NRVPRQDXWLNDPHVV PHVVLHVLQGXV HULDODPHVV PHVVLHVLQGXV  ZZZJROIHXURSHFRP $QDO\WLFD   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHW||VWXVOLNX 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV DQDOWLNDODERULWHKQLNDMD PHVVLHVLQGXV  ([SR5HDO   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHW||VWXVNLQQLV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV ELRWHKQRORRJLDHULDODPHVV ZZZDQDO\WLFDGH YDUDHULDODPHVV (HVWLV PHVVLHVLQGXV  ,QWHUYLWLV,QWHUIUXFWD   6WXWWJDUW UDKYXVYDKHOLQHYHLQLMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ZZZH[SRUHDOGH SXXYLOMDPDKODGHWRRWPLVH PHVVLHVLQGXV  02'(// +2%%<PLW   /HLS]LJ PXGHOHKLWXVWHMDURQJLGHQLQJ /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV WHKQRORRJLDPHVV ZZZPHVVHVWXWWJDUWGH /HLS]LJHU6SLHOIHVW ORRPLQJXOLVWHKRELGHPHVV :LQGHQHUJ\   +DPEXUJ UDKYXVYDKHOLQHWXXOHHQHUJLD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV (XUR'LYLQJ   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHVXNHOGXPLVHMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV PHVV PHVVLHVLQGXV YHHVSRUGLYDUXVWXVHHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV 2UWKRSlGLH   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHRUWRSHHGLDMD /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV 5HKD7HFKQLN LQYDWHKQLNDPHVV 6<67(06   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV LQIRUPDWVLRRQLWHKQLND PHVVLHVLQGXV  WHOHNRPPXQLNDWVLRQLMDXXWH ZZZV\VWHPVGH -XXQL PHHGLDWHHULDODPHVV 2UJDWHF   .|OQ EURRP||EHO (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR ZZZRUJDWHFGH $1*$&DEOH .|OQ NDDEHOWHKQRORRJLD (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD &RVPHWLF   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHNRVPHHWLND 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV PXOWLPHHGLD ZZZNRHOQPHVVHGH VJLVPHVV PHVVLHVLQGXV *3(&   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHSROLWVHLMDHUL /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV +$16(%227   +DPEXUJ SDDGLQlLWXV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV WXUYDYDUXVWXVHPHVV PHVVLHVLQGXV =²   /HLS]LJ PDVLQDW||VWXVH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV 'LH=XOLHIHUPHVVH DOOKDQNHPHVV 'HQNPDO   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHPXLQVXVNDLWVH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV MDUHVWDXUHHULPLVHPHVV (OWHF   0QFKHQ HOHNWURWHKQLNDHULDODPHVV 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV PHVVLHVLQGXV ZZZJKPGH (XUHJLD   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV UHJLRQDDODUHQJXPHVV 6DFKVHQ%DFN   /HLS]LJ SDJDULW||VWXVVHDGPHWHPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV -XXOL ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR .LQG-XJHQG .|OQ ODVWHMDQRRUWHU}LYDPRRG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD 1RYHPEHU ZZZNRHOQPHVVHGHNXM &RPPXQLFDWH   .|OQ ,7WHOHNRPPXQLNDWVLRRQ (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR ZZZNRHOQPHVVHGH $57&RORJQH .|OQ NXQVWLODDW (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ,6326RPPHU   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHVSRUGLDUWLNOLWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ZZZDUWFRORJQHGH MDVSRUGLPRHHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV ZZZLVSRFRP )VE .|OQ YDEDDHJXMXODGVSRUGLUDMDWL (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD VHGKRRQHWHNRUUDVKRLG ZZZNRHOQPHVVHGHIVE $TXDQDOH .|OQ WHUYLVHNHVNXVHG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD $XJXVW VDXQDPDDLOP ZZZNRHOQPHVVHGH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR 6RODULD .|OQ VRODDULXPLG (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD 3RSNRPP .|OQ SRSPXXVLND (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ZZZNRHOQPHVVHGHVRODULD ZZZNRHOQPHVVHGHSRSNRPP ,PSRUW6KRS %HUOLLQ ODLDWDUEHNDXSDGH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV )DVKLRQ/RRN   /HLS]LJ U}LYDPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV QlLWXVPN PHVVLHVLQGXV %RG\/RRN   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHDOXVSHVXPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV (OHFWURQLFD   0QFKHQ UDKYXVYDKHOLQHHKLWXVHOHPHQ 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV WLGHJUXSSLGHMDHOHNWURRQLND PHVVLHVLQGXV  *&²*DPHV&RQYHQWLRQ   /HLS]LJ ,(XURRSDLQWHUDNWLLYVHWH /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV HKLWXVJUXSSLGHHULDODPHVV ZZZHOHFWURQLFDGH PlQJXVVWHHPLGHPHVV VKN+$0%85*   +DPEXUJ VDQLWDDUWHKQLNDNWH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV '881''(,1(:(/7   +DPEXUJ UDKYXVYDKHOLQHWDUEHNDXSDGH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV SOHNLW||GNOLLPDVHDGPHG PHVVLHVLQGXV PJLPHVVNlVLW||NXQVW PHVVLHVLQGXV NLQNHDUWLNOLGVSRUWVLVXVWXVMQH 7RXULVWLN &DUDYDQLQJ   /HLS]LJ UDKYXVYDKHOLQHWXULVPLPHVV /HLS]LJL0HVVL(HVWLHVLQGXV /HLS]LJ 6HSWHPEHU +DXV :RKQHQ   .|OQ NlVLW||PHLVWULWHPHVV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ZZZNRHOQPHVVHGH ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR 5HLVHPDUNW   .|OQ WXULVP (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ([SRSKDUP .|OQ IDUPDWVHXWLND (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ZZZNRHOQPHVVHGHUHLVHPDUNW ZZZNRHOQPHVVHGH +HLP+DQGZHUN   0QFKHQ HKLWXVHMDVLVXVWXVH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV HKRPH   %HUOLLQ LQWHOOLJHQWQHNRGX 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV PJLQlLWXV PHVVLHVLQGXV ZZZJKPGH PHVVLHVLQGXV 6SRJDJDID   .|OQ VSRUGLWDUEHGDLDQGXV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNRGD ZZZNRHOQPHVVHGHVSRJD ZZZNRHOQPHVVHGHJDID 'HWVHPEHU 125'(/(.752   +DPEXUJ HOHNWURLQIRUPDWVLRRQLMD 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ULWXV DOJXV O}SS NRKW WHHPD LQIR YDOJXVWHKQLNDHULDODPHVV PHVVLHVLQGXV 0,1(5$/,(1   +DPEXUJ UDKYXVYDKHOLQHPLQHUDDOLGH 6DNVD0DMDQGXVHVLQGXV(HVWLV ,)0$&RORJQH   .|OQ UDWWDPHVV (HVWL.DXEDQGXV7||VWXVNR +$0%85* QlLWXV PHVVLHVLQGXV GDZZZNRHOQPHVVHGHLIPD * Spetsialistidele ** Külalisüritus Äripäev ei vastuta võimalike muudatuste eest messikalendris. reklaam Äripäev 6. juuni 2003 19

reklaamitoimetaja Jana Kibal 667 0161 e-post [email protected]

Vatson&Vatson/Y&R Mediapool EMT Eesti Telefon Radiolinja SaematerjalitootjateTOP Tele2 Orbital Vox Jarek Jõepera 17. septembril ilmub Äripäeva Ehituse erilehes Saematerjalitootjate TOP. Mait Malmsten Erilehes avaldame ülevaate saematerjalitootjatest ja nende majandustege- Pavel Ivanov vusest. Kui saematerjali tootmise osakaal firma käibest moodustab vähe- Oksana Bondar Delfi.ee malt 50% ootab Äripäev Teilt järgmist infot. Delovõje Vedomosti 1. ettevõtte nimi Den Za Dnjom 2. äriühingu juriidiline vorm

3. äriregistri kood ETV .ee 4. saematerjali tootmise osakaal käibest (%)

Everyday.ee ond

5. tegevusvaldkond ef 6. tegevjuht Kanal 2 7. tegevjuhi ametinimetus Klassikaraadio .last 8. tegevjuhi isiklik e-posti aadress (märkus: ainult Äripäevale isiklikuks kasutamiseks,

seda aadressi ei avalikustata) LõunaLeht www 9. asutamisaasta (kuupäev.kuu.aasta) Maaleht 10. aadress, indeks, linn/maakond 11. telefoninumber Molodjozh Estonii 12. faksinumber PBK 13. ettevõtte e-posti aadress 14. ettevõtte kodulehekülje aadress Postimees 15. ettevõtte põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) 16. tütarettevõtted Raadio Kuku 17. millisesse kontserni kuulute R2 18. kui kuulute kontserni (gruppi), kas soovite osaleda edetabelis eraldi? Kui soovite esitada kontserni (grupi) konsolideeritud andmed, siis tütarettevõte R4 (-ettevõtted) eraldi samas edetabelis võistelda ei saa. Sky Meedia 19. töötajate arv 2001. aasta lõpus 20. töötajate arv 2002. aasta lõpus SL Õhtuleht 21. 2001. aasta realiseerimise netokäive kroonides Star FM 22. 2002. aasta realiseerimise netokäive kroonides 23. 2003. aasta prognoositav realiseerimise netokäive kroonides Tartu Raadio 24. 2001. aasta puhaskasum/kahjum kroonides Vikerraadio 25. 2002. aasta puhaskasum/kahjum kroonides 26. 2003. aasta prognoositav puhaskasum/kahjum kroonides Võrumaa Teataja 27. omakapital 2001. aasta lõpus kroonides Äripäev 28. omakapital 2002. aasta lõpus kroonides Unicom Alltoodud andmete avaldamine on tasuta AS Webimedia Norde Centrum Andmeid ootame hiljemalt 17. juuniks aadressil: Äripäev, Pärnu mnt 105, AS Sularahakeskus 19094 Tallinn või e-postiga [email protected] või faksil 667 0265 märgusõna “Saematerjalitootjate TOP” Lisainfot saab telefonil 667 0120 – Austraalia Eesti Seltside Liit Õilme Muru Kanada Winnipegi Eesti Selts „Side”

Äripäeva seminar 18. juuni 2003 Hotellis Radisson SAS (Rävala pst 3) Kuidas telefonimüük parandab müügitulemusi?

Kas ja kuidas korraldada telefonimüüki? Mercuri Internationali konsultant Aet Leppik Kuidas osta telefonimüügi teenust? Ühispanga Elukindlustuse marketingi valdkonna juht Aira Tammemäe Kuidas muuta telefonimüüja väga heaks telefonimüüjaks? Müügiekspert Ekke Lainsalu Kuidas tasustada telefonimüüki? Eesti Telefoni kontaktikeskuse arendusjuht Kaie Trump Turuosa suurendamine telemarketingi abil B2B sektoris. Kuidas leida kliente? SHG Estonia turundusdirektor Karin Kiviste Soodushind kuni 12. juunini registreerijatele Telefonimüügi teenusepakkujad 2200 krooni (km-ga 2596) Hiljem registreerijatele 2700 tutvustavad oma teenuseid krooni (km-ga 3186). Baltcom Eesti AS, Jaano Inno Registreerimine ja info telefonil Eesti Telefon AS, Helje Sisask 667 0233 (Merle Kumari) Müügimeistrite AS, Marek Saal www.aripaev.ee/seminar/ SHG Estonia, Anniki Paulus TC Partner (OÜ Laursen), Agnes Nõu Teleboard OÜ, Meelis Jädal Äripäeva Kirjastuse AS, Erika Truuverk Toetab: 20 Äripäev 6. juuni 2003

Ericsson 7,70 -3,14% Nokia 14,87 -3,50% Hansapank 295,72 -1,05% Eesti Telekom 102,33 1,55% börs

toimetaja Kaja Koovit, tel 667 0096, e-post [email protected]

MÜÜK n Insaiderite iga ostu kohta tuleb üle nelja aktsiate müügitehingu

Insaiderite aktsiamüük online Euroopa laenuraha ennustab turu langust 55 aasta odavaim Euroopa Keskpank Wim Duisenbergi juhtimisel alandas eile ootuspäraselt baasintressi 50 baaspunkti võrra 2% tasemele. USA firmade juhtiv- Bloomberg kirjutas, et nii odav ei ole laenuraha 12 euro- tsooni riigis olnud vähemalt alates 1948. aastast. töötajad müüvad Surve Euroopa Keskpangale (ECB) intresside alandamiseks oma ettevõtete Tehnoloogiaaktsiad on kasvanud koos euro kiire tugevnemise ning järjest nega- on kallinenud tiivsemate teadetega eurotsooni ning selle suurima riigi Sak- aktsiaid viimase samaa majanduse seisust. Eile avaldatud Eurostati andmeil kahe aasta suuri- neljandiku kasvas eurotsooni majandus esimeses kvartalis 0%. mas mahus ja võrra ECB president Wim Duisenberg keeldus eile avaldamast Nasdaqi väärtus punktides uusi eurotsooni majandusprognoose, kuid tõdes, et ootusi on kiireimas tempos, langetatud. Ajakirjanikega pärast keskpanga 50 baaspunkti mis analüütikute suurust intressikärbet kohtudes tõdes Duisenberg, et ei avalda uut prognoosi, sest see ilmub ametlikult järgmisel nädalal, sõnul ennustab edastas MktNews. aktsiaturu langust. 1634,65 Duisenberg lausus, et prognoosides oodatakse selleks aas- 04.06.03 taks kehva tulemust ning järgmisel aastal peaks majanduskasv olema keskpärane. “Oleme olnud sunnitud mõlemat ootust Kaja Koovit kärpima,” tõdes Duisenberg. Varem on ECB ametnikud selleks [email protected] aastaks prognoosinud 1% majanduskasvu. Duisenberg lausus, et ECB on Saksamaa majanduse selle Analüüsifirma Thomson Fi- aasta väljavaadete suhtes vähem pessimistlik kui 0,4% kasvu nanciali andmetel kasvas ette- ootav Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). võtete juhtivtöötajate müügite- Duisenberg kinnitas, et ei näe eurotsoonis mingit def- hingute maht maikuus 150 latsiooniriski. protsenti viimase kahe aasta rekordilisele, 3,3 miljardi dol- lari tasemele. Aktsiaid müüsid Microsofti juht hoiatas raskuste eest kõikide sektorite (v.a transport) Microsofti tegevjuht Steve Ballmer saatis alluvatele hoiatava juhid. kirja, tõdedes, et tehnoloogiakulutuste vähenemine tekitab USA tuntumate ettevõtete firmale raskusi. juhtide aktsiamüüki juhivad Financial Timesi andmetel märkis Ballmer saadetud kirjas, tarkvaragigandi Microsofti te- et tehnoloogiakulutuste vähenemise tekitatud küsitavused gevjuht Steve Ballmer, meedia- innovatiivsuse järgmise laine suhtes ning kliendisuhete nõr- firma AOL Time Warneri direk- kus seab tarkvarafirma tulevikule “suuri väljakutseid”. tor Ted Turner ja arvutitootja Sisememos nimetas Ballmer Microsofti edasise heaolu suu- Dell Computeri asutaja ja juht rimaks ohuks Linuxit. “Me peame vältima enesega rahulolu. Michael Dell. Me peame oma vanu harjumusi muutma ja tõsiselt äri üle Ballmer müüs mais 55,4 mil- järele mõtlema,” kirjutas Ballmer. jonit Microsofti aktsiat, teeni- Majandusleht märkis, et hoiatus tuli vaatamata sellele, et des sellega 1,34 mld dollarit Microsoft on tehnoloogikulutuste langusest teiste ettevõtete- (ligi 18 mld krooni). Ballmerile 1307,77 ga võrreldes kergelt pääsenud. Samal ajal kui kõrgtasemega oli see viimase 12 aasta jooksul 04.03.03 võrreldes on aktsia hind ligi 60% kukkunud, on firma käive esimene kord aktsiaid müüa. kasvanud ning tänavuse, juuniga lõppeva majandusaasta ka- AOL Time Warneri endine sum peaks olema suurem kui rekordilisel 2000. aastal. asepresident ning suurim era- Ballmer hoiatas, et kuigi ta on ettevõtte kasvupotentsiaali isikust aktsionär Ted Turner on suhtes jätkuvalt optimistlik, seisab firma lähemal ajal ning müünud 60 miljonit aktsiat Allikas: Moneyline Telerate keskpikas ajaperioodis silmitsi suurte väljakutsetega. 783,6 miljoni dollari (10,5 mld krooni) väärtuses. Kõige rohkem müüs enda juhitava ettevõtte aktsiaid maikuus Microsofti tegevjuht Steve Michael Dell on müünud üle Ballmer. Foto: All Over Press Merko Ehitus kinnitas hiigellepingu 10 miljoni aktsia ligi 4 miljardi krooni eest. märk,” vahendas CNNMoney ning Dow Jonesi Tööstuskesk- jate juhtivtöötajad. Analüütiku- Merko Ehitus teatas eile, et sõlmis laupäeval ametlikult Tallin- Viimase kaheksa nädala Thomsoni analüütikute Lon mine on samuti kerkinud üle te sõnul peegeldab see nende na Sadamaga juba varem teada antud 857,3 mln krooni ma- jooksul on ettevõtete direkto- Gerberi ja Kevin Schwengeni 9000 punkti taseme. Samal ajal soovi kasumisse jääda, sest et- hus Muuga kivisöeterminali ehitustööde töövõtulepingu. rid ja suured erainvestorid iga hinnangut. on ettevõtete kasumi kasv aeg- tevõtete tehnoloogianõudlus on ostutehingu kohta teinud 3,1 “See trend on hoiatav,” lau- lustunud. Standard & Poor’s jätkuvalt kesine. müügitehingut, selgub Vickers sus fondijuht Phil Larkins 500 ettevõtete selle kvartali ka- “Praegu on õige aeg müüa,” Weekly insaiderite tehingute Bloombergile, “ja tähendab, et sumi kasvuks oodatakse Thom- tõdes Summit Investment Part- raportist. Eelmise aasta juulist insaiderid ei ole aktsiate järg- son Financiali andmetel kesk- nersi fondijuht James McGlynn. alates ei ole sellist müügiaktiiv- mise 6–12 kuu liikumise suh- miselt 5,8%. Seda on poole vä- “Tehnoloogiaaktsiad on ilmsel- sust varem olnud. Viimasel nä- tes sugugi optimistlikud.” hem, kui aasta alguses loodeti. gelt ülehinnatud,” lisas ta. dalal on iga ostutehingu kohta “Insaiderid teavad aktsiast Thomson Financiali andme- Tehnoloogiaettevõtete akt- tehtud koguni 4,1 müügitehin- rohkem kui keegi teine. Need, tel saavutasid ettevõtete juhtiv- siate indeks Nasdaq on tänavu gut. Analüütikute sõnul on kes insaiderite signaale eiravad, töötajate müügitehingud mai- kerkinud enam kui viiendiku müügilaine aasta tagasi toimu- teevad seda omal riisikol,” lau- kuus viimase kahe aasta re- võrra ja kaupleb 39kordsel et- nuga sarnane ning toona järg- sus Vickersi toimetaja Dabid kordtaseme. tevõtete selle aasta kasumi- nes aktsiaturu langus. Coleman. Kõige aktiivsemad aktsiate ootuste tasemel. Seda on kaks “Müügitehingute ülekaal Standard & Poor’si 500 in- müüjad on tehnoloogiafirmade, korda enam kui Dow Jonesi võib olla turule murettekitav deks on tänavu kerkinud 12% eriti arvuti ning tarkvaratoot- Tööstuskeskmisel. investeerimine Eestisse Äripäev 6. juuni 2003 21

toimetaja Raivo Sormunen 667 0173 e-post [email protected]

Tallinna börs suurim tõusja suurim langeja enim kaubeldud 05.06. Talse 245,25 -2,04% Estiko Eesti Telekom Eesti Telekom käive 228,10 mln kr 6,67% ää% -5,05% 218,37 mln kr ÄP tööstusindeks 82,18 0,62%

Investori kalender Hansapank tegi R 6. juuni statistikaamet – tarbijahinnain- deks, mai 03 USA – töötuse määr, keskmine korrektsiooni töönädal, palk, mai 03 Tallinna Börs 05.06. T 10. juuni Tõnis Oja Nokia – teise kvartali vahekok- sulgemis- muutus ost müük tehin- käive P/E div. akt. [email protected] hind kr eelm (%) guid kr suhe* kohta** kuvõte PÕHINIMEKIRI N 12. juuni Eesti Telekomi aktsia hind Baltika ...... 32,08... 4,59 ...... 32,08 .... 32,86 ..... 3 ...... 12 028...... 25,7 .... - Eesti Telekom ...... 97,17 .. -5,05 ...... 97,01 .... 97,32 ... 85 218 374 438 ...... 16,1 .... 6,00 Adobe Systems – majandustu- kukkus eile 5,05 protsenti ja Hansapanga aktsia 4,23 prot- Hansapank ...... 283,20 .. -4,23 .... 281,95 .. 283,20 ... 31 .... 8 164 568 ...... 11,1 .... 6,00 lemused Harju Elekter ...... 69,00 ... 0,00 ...... 69,63 .... 69,94 ..... 0 ...... 0 ...... 6,7 .... 2,00 USA – töötuse määr, keskmine senti. Merko Ehitus ...... 112,50 ... 2,86 .... 107,96 .. 112,50 ..... 7 ...... 245 559 ...... 9,2 .... 2,25 töönädal, palk, mai 03 Kui Telekomi hinnalangus oli Norma ...... 73,23 .. -0,43 ...... 73,23 .... 73,54 ... 15 .... 1 085 671 ...... 5,6 .... 5,00 prognoositav, sest esimest päe- T. Kaubamaja ...... 56,95 ... 0,00 ...... 56,48.... 56,95 ..... 0 ...... 0 ...... 11,1 .... 1,00 R 13. juuni va kaubeldi aktsiatega, millel I-NIMEKIRI statistikaamet – aasta pole õigust dividendidele, siis Estiko ...... 10,01 ... 6,67 ...... 8,92 .... 10,01 ..... 2 ...... 30 042 ...... 34,6 .... - keskmine brutopalk, 2002 Hansapanga kukkumine oli mõ- Kalev ...... 32,23 .. -2,83 ...... 32,23 .... 33,17 ..... 2 ...... 166 060 ...... 6,0 .... - USA – tootjahinnaindeks, mai Klementi ...... 26,13 ... 1,21 ...... 26,29 .... 28,48 ..... 1 ...... 7 186 ...... - ...... - nevõrra ootamatu. Ehkki Han- Rakvere LK ...... 15,49 ... 0,00 ...... 14,86 .... 15,96 ..... 0 ...... 0 ...... 8,6 .... - 03 sapanga aktsia hinnakorrekt- Saku Õlletehas ...... 63,37 ... 0,00 ...... 63,37 .... 64,78 ..... 0 ...... 0 ...... 16,1 .... 5,00 T 17. juuni siooni oodati juba ammu, ei Tänu pea olematule likviidsusele piisab Merko Ehituse T. Farmaatsiatehas 18,78 ... 0,00 ...... 18,78 .... 21,59 ..... 0 ...... 0 ...... 9,5 .... - Viisnurk ...... 33,95 .. -1,36 ...... 34,42 .... 35,99 ..... 1 ...... 3 395 ...... - ...... - USA – tarbijahinnaindeks, paistnud seda tulevat ning tek- uueks hinnarekordiks väikesest tehingust. VÕLAKIRJADE NIMEKIRI tööstustoodang, mai 03 kis juba mulje, et niipea ei tule- oli mõnevõrra väiksem, kui dalate tavapäraseima stsenaa- Tallinna Sadam 10 126,31 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 3,20%*** Oracle – majandustulemused gi. Hansapanga hinnatase oli VABATURG jõudnud nii kõrgele, et “keegi võis oodata, 218 miljonit kroo- riumi kohaselt on Merko akt- K 18. juuni EVP ...... 0,962 0,00 ...... 0,951 .... 0,962 ... 4 ...... 14 807 ...... - ei tahtnud osta”, kommenteeris ni. Täna võib oodata veel um- sia hinna kergitamiseks uuele * P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas siis rahvusvahelise Hennes & Mauritz – majandus- raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal turul toimuvat Hansapanga bes 100 miljoni krooni suurust rekordtasemele vaja olnud vaid ** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) tulemused, koosolek maakler Romet Tepper. Hansa- käivet. mõni tuhat või isegi mõnisada *** tulusus viimase tehingu põhjal R 20. juuni panga aktsia käive oli mõõdu- Kasumivõtmisele ei reagee- krooni. Ühesõnaga, tänu ülima- Aktsiate ostu-müüginoteeringud* 05.06. kad 8 miljonit krooni ning rinud Merko aktsia hind, mis dalale või õigemini pea olema- statistikaamet – tööstustoo- aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija Tepperi sõnul olid müüjateks kerkis 2,86 protsenti, taas uue- tule likviidsusele on piisanud dangu tootjahinnaindeks, Eesti Gaas ...... EEK ...... 52,00 ...... - ...... Hansapank peamiselt keskmise suurusega le rekordtasemele, 112,50 vaid krossidest, et suurendada ekspordi- ja impordihinnain- EVP ...... EEK ...... 0,940 ...... 0,970 ...... Hansapank investorid. kroonile. Aktsia käive oli ehk Merko Ehituse suuromaniku deks, mai 03; tööstustoodangu ...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank Telekomi hinnalangus oli Merko kohta isegi suurevõitu Toomas Annuse vara veel mõne ja energia tootmine, mai 03 MicroLink ...... EEK ...... 70,00 ...... 150,00 ...... Trigon prognoositav, aga aktsia käive – 246 000 krooni. Viimaste nä- miljoni krooni võrra. * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad

Äripäeva käsiraamatud veebis http://www.aripaev.ee/kasiraamat/

Investeerimisfondid 05.06.

fond kuupäev ost müük NAV riski- aasta tootlus (p.a.)% fondi maht haldav ettevõte kr kr aste*** algusest % 12 kuud 3 aastat 5 aastat kr II PENSIONISAMBA FONDID Ergo Tuleviku Pensionifond 05.06 ... 10,5100 ...... 10,9400 ... 10,6200 .... - ...... 4,12 ...... - ...... - ...... - ...... 16 157 659 ..... AS ERGO Varahaldus Ergo Rahulik Pensionifond 05.06 ... 10,3000 ...... 10,7100 ... 10,4000 .... - ...... 2,06 ...... - ...... - ...... - ...... 8 973 971 ..... AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1 04.06 ... 10,6400 ...... 10,9100 ... 10,7500 .... - ...... 2,87 ...... - ...... - ...... - ...... 24 457 218..... Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond K2 04.06 ... 10,4200 ...... 10,6900 ... 10,5300 .... - ...... 4,05 ...... - ...... - ...... - ...... 74 105 665 ..... Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond K3 04.06 ... 10,3700 ...... 10,6300 ... 10,4700 .... - ...... 4,70 ...... - ...... - ...... - ...... 109 382 741 ..... Hansa Investeerimisfond LHV Aktsiapensionifond 04.06 ..... 9,9300 ...... 10,1300 ... 10,0300 .... - ...... 2,24 ...... - ...... - ...... - ...... 16 028 284 ..... LHV Varahaldus LHV Intressipensionifond 04.06 ... 10,6600 ...... 10,8800 ... 10,7700 .... - ...... 4,06 ...... - ...... - ...... - ...... 6 509 488 ..... LHV Varahaldus Sampo Pension 25 05.06 ... 10,6227 ...... 10,8373 ... 10,7300 .... - ...... 3,57 ...... - ...... - ...... - ...... 10 758 453 ..... Sampo Varahaldus Sampo Pension 50 05.06 ... 10,8207 ...... 11,0393 ... 10,9300 .... - ...... 4,19 ...... - ...... - ...... - ...... 41 791 496 ..... Sampo Varahaldus Sampo Pension Intress 05.06 ... 10,4247 ...... 10,6353 ... 10,5300 .... - ...... 3,03 ...... - ...... - ...... - ...... 6 610 453 ..... Sampo Varahaldus Seesami Kasvu Pensionifond 05.06 ..... 9,6600 ...... 9,9600 ..... 9,7600 .... - ...... 0,83 ...... - ...... - ...... - ...... 12 322 550 ..... Seesam Varahalduse AS Seesami Optimaalne Pensionifond 05.06 ... 10,0600 ...... 10,3600 ... 10,1600 .... - ...... 1,70 ...... - ...... - ...... - ...... 12 617 945 ..... Seesam Varahalduse AS Seesami Võlakirjade Pensionifond 05.06 ... 10,5200 ...... 10,7400 ... 10,6300 .... - ...... 2,80 ...... - ...... - ...... - ...... 11 642 404 ..... Seesam Varahalduse AS Ühispanga Pensionifond Konservatiivne 05.06 ... 10,4600 ...... 10,7300 ... 10,5700 .... - ...... 3,10 ...... - ...... - ...... - ...... 26 599 356 ..... Ühispanga Varahaldus Maaklerifirmad Ühispanga Pensionifond Progressiivne 05.06 ... 10,5200 ...... 10,7900 ... 10,6300 .... - ...... 4,32 ...... - ...... - ...... - ...... 84 751 999 ..... Ühispanga Varahaldus Eesti Krediidipank ...... Narva mnt 4, Tallinn ...... tel 669 0941, faks 661 6038 III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V2 04.06 ... 13,2600 ...... 13,5200 ... 13,3900 .... 4,39 ...... 6,44 ...... 9,93 ...... 8,18 ...... - ...... 29 941 138..... Hansa Investeerimisfond Eesti Ühispank ...... Tornimäe 2, Tallinn ...... tel 665 6622, faks 665 6802 LHV Täiendav Pensionifond 04.06 ..... 9,3200 ...... 9,5000 ..... 9,4100 .... - ...... 3,86 ...... -6,18 ...... - ...... - ...... 3 815 144 ..... LHV Varahaldus Hansapank ...... Liivalaia 8, Tallinn ...... tel 613 1659, faks 613 1545 Sampo Pensionifond 05.06 ... 11,8008 ...... 12,0392 ... 11,9200 .... - ...... 4,93 ...... 8,17 ...... - ...... - ...... 9 676 256 ..... Sampo Varahaldus Ühispanga Pensionifond Täiendav 05.06 ... 11,9800 ...... 12,2200 ... 12,1000 .... 2,93 ...... 6,17 ...... 11,49 ...... - ...... - ...... 28 732 793 ..... Ühispanga Varahaldus LHV ...... Roosikrantsi 2, Tallinn .... tel 611 0300, faks 611 0310 AVATUD INVESTEERIMISFONDID Sampo Pank ...... Narva mnt 11, Tallinn ..... tel 630 2104 Balti Kasvufond 04.06 . 238,5100 ...... 243,3300 . 240,9200 ... 7,62 ...... 11,35 ...... 16,59 ...... 15,79 ...... 6,24 ...... 135 301 736 ..... Hansa Investeerimisfond Suprema ...... Pärnu mnt 10, Tallinn .... tel 640 5784, faks 640 5701 Hansa Läänemere Aktsiafond 04.06 ... 67,6700 ...... 69,0300 ... 68,3500 .... - ...... 1,09 ..... -19,19 ...... - ...... - ...... 18 716 765 ..... Hansa Investeerimisfond Hansa Vene Kasvufond 04.06 . 462,5700 ...... 471,9100 . 467,2400 . 22,81 ...... 12,60 ...... -4,91 ...... 9,50 ...... -0,64 ...... 41 880 898 ..... Hansa Investeerimisfond Trigon Securities ...... Pärnu mnt 15, Tallinn ..... tel 667 9233, faks 667 9201 Nordea Euroland* 04.06 ..... 1,6575 ...... 1,6910 ..... 1,6742 .. 30,79 ...... 2,25 ..... -25,45 ...... -19,40 ...... - ...... 150 900 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* 04.06 ..... 0,2194 ...... 0,2239 ..... 0,2217 .. 11,18...... 0,73 ...... -8,22 ...... -10,10 ...... -1,30 ...... 499 900 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Fondivalitsejad Sampo Balti IF 05.06 ..... 2,8311 ...... 2,9177 ..... 2,8888 . 13,48 ...... 16,91 ..... 25,72 ...... 22,39 ...... - ...... 188 463 134 ..... Sampo Rahastoyhtiö Sampo Kasvufond 05.06 ... 11,1771 ...... 11,4029 ... 11,2900 . 20,14 ...... 7,32 ...... 0,64 ...... - ...... - ...... 21 794 308....