jpt JBpi kiitinkii ГТПetsembe r 2002

Meie kuulmine on ohus Klaverikunsti MUSTONEN vikerkaar Suur eklektik Hortus Musicus 30 Tõnis Mägi Joulujazz loo meeleolu! 5 -I8.detsember Taltaas. Tartus, Pärnus. Haapsalus ,a Elvas

13. detsember kell 19.00 JOULUJAZZ 2002 KAVA: Estonia KontserdisaaSÄÄl " 0r\ CmnAaGrand e AmoAmnrr _5 . detsembe. i r bkelA|l| 119.00 nn0 Tallinna Linnahall Suur bossanovakontsert Sergio Bastos (Brasiilia), r Helin-Mari Arder, TAKE 6 ид, Aleksei Saks & Raivo Tafen ansambel 6. detsember kell 18.00 Haapsalu Toomkirik u. uwi.j T, nn Wimmate К1ПК 13. detsember 8 detsember kell 18.00 Tartu Sadamateater kell 22.00-05.00 8. aexsemuci * Kunsti Muu: Tallinna Kinomaja Maailma Tuuled .. 3õulujazz afterparty: WIN DUO - Yasuhito Mori & Anders Hagberg (Jaapan-Rootsi) 3AZZ IT UP! 15. detsember kell 16.00 8. detsember kell 19.00 Pärnu Teater Endla Elva Kultuurikeskus Sinilind Küünlavalguse bossa V Ä asr(BSa)&RawoTafenaUMntett Sergio Bastos (Brasiilia) & Raivo Tafenau ansambel 9. detsember kell 19.00 Rootsi Mihkli kirik 18 detsember kell 18.00 Tartu ипкооп auu Talvine teekond Eesti Raadio ja Jazzkaare heategevuskontsert m Rebane & Robert 3urjendal "Aita alustada elu f 10. detsember kell 18.00 Tore Oohansen Quartet feat. Kann Krog (Morr. Tallinna Raekoda & Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkoor Kuldsed viisid Siiri Sisask trio (Eesti-Saksa) NB! Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi! PILETID müügil kinos Sõprus ja 11. detsember kell 21.00 Piletipunkti müügikohtades. Von Krahli Baar IVZ^r _4i„^j m.-liimi ka nnahalli kassaa Eclectic Electric i Tõnu Naissoo & DO Estrada 1I1IU ja UIUN^V. [email protected] 12. detsember kell 19.00 Teater Vanalinnastuudio Kristalsed helid . Christopher Delli vibrafonitrio (Saksamaa) XZKfcMV >N\N>N.3&

VIKERRAADIO

EESTI KULTUURKAPITAL Eesti Päevaleht INTRO 9/2002

* Energiasüst, mille sain kolmkümmend aastat tagasi kitsukeses Kiek in de KAVA Köki tornis Hortus Musicuse esimesel kontserdil istudes, oli nii võimas, et see on eredalt meeles tänini. Kui kirjeldada paari sõnaga Hortuse fenomeni, SOOLO mis on kandnud teda läbi muutuste ja aidanud hoida oma nägu, siis võiks 2 Kadri Hunt. Retk aednike juurde: nendeks olla ehk "mõtlemine, mis teeb vaimu vabaks, ning õnne ja loomin­ ansambel Hortus Musicus 30 gu tunnetus". BAGATSLLID * Meedikute andmetel täheldati möödunud aastal peaaegu viieteistkümnel 10 Mailis Põld. Uudiseid maailmast protsendil Eesti elanikkonnast suuremat või väiksemat kuulmispuuet. Eriti IMPRESSIOON murettekitav on tõsiasi, et viimasel ajal on kuulmise langust tuvastatud 12 Raho Langsepp. Meistrite meeleval­ noorte hulgas märksa sagedamini kui varem. Tohutu olmemüra mõjutab las: VII Rahvusvaheline Tartu Vana­ meid kõiki ja selle tagajärjeks pole ainult kuulmisfunktsiooni nõrgenemine, muusika Festival vaid kogu organismi häired. Vaike Sarv analüüsib helimaastikku, milles 13 Ants Soots. Rahvusvaheline koori­ peame elama, ja juhib tähelepanu võimalustele, kuidas saame end kaitsta juhtide konkurss - võit Eestile tänapäeva lärmakas maailmas. 14 Virve Normet. Viis päeva Göteborgis 16 Elena Lass. Mitu sammu ilusa * Kas kõlaga eksperimenteerimise teel on võimalik veel edasi minna? mõtlemise suunas: EMA sügisfestivali Vaatamata aeg-ajalt väljendatud kahtlustele ilmub ikka ja jälle nähtavale esiettekannetest mõni tugev isiksus, kes tõestab vastupidist. Austerlane Georg Friedrich 18 Lilian Semper. Klaverikunsti Haas on saanud hüüdnime "mikrotonaalne helilooja", kuna tema on oma vikerkaar: festival "Klaver 2002" tee leidnud helide ülipeentesse nüanssidesse süüvides. 20 Berk Vaher. Oktoobrilume suur eklektika: Tõnis Mägi kontsert Reet Marttila "PÜHENDUS" 22 Anneli Remme. Paganiniga looma­ aias ja tšelloga leinamas: NYYD Ensemble'i kontsert Peatoimetaja Reet Marttila [email protected] Toimetaja Anneli Remme [email protected] ВAGATELLID Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 23 Uudiseid Eestist Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask JUBILATE Raamatupidaja Tambet Kuresoo 26 Toomas Velmet. Andemõistuse ja Rahastaja EV Kultuuriministeerium käte-jalgadega: Arbo Valdma esimene Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn meistrikursus kodumaal Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 28 "Andke mulle õige heli ja ma kergi­ kodulehekülg: muusika.kul.ee tan maailma paigast": intervjuu Keith Reprotööd КО Repro Jarrettiga Trükikoda K&O Offset ISSN 1406-9466 KONTEAPÜNKT © Eesti Muusikanõukogu 30 Vaike Sarv. Helimaastiku mõistest

KADENTS Tellimine OÜ Kirilind 34 Saale Kareda. Vabade olendite tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 kooskõla: Georg Friedrich Haas faks (0) 640 85 98 HdMfc^B e-post: [email protected] MELOMAAN kodulehekülg: www.kirilind.ee 36 Heliplaatide tutvustused Tellimisindeks 00679 COLLAGE Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni 39 Valik detsembri muusikasündmusi 6 numbrit 126 krooni Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Esikaanel: Välismaale tellimisel lisandub postikulu. Andres Mustonen FOTO HARRI ROSPU SOOLO Retk aednike juurde. Hortus

KADRI HUNT

2 muusika 9/02 Proloog 1986. aasta hilissügisel ilmus Hortus Musicuse värava taha nooruke muusikaüliõpilane, reisipaunas tema jaoks hingemattev avastus, et barokieelset muusikat ei saa esitada samamoodi nagu romantilist või nõukogudeaegset, ehkki seda koolis pidevalt nii tehti. Ta leidis eest lahked inimesed, kes andsid teo­ reetilist nõu ja praktilist abi tee leidmisel vanamuusika imelisse maailma. Nüüd, aastaid hiljem, olles oma südame ammu vanamuusikale kinkinud, on too endine üliõpilane vanas väravas tagasi. Aja kulgemisest annab märku diktofon kunagise pliiatsi-paberi asemel ja väravgi asub nüüd teises kohas. Inimesed on aga jäänud sama lahkeks ja innukaks, ainult jutu teema on sedakorda teine - omaaegsete teejuhtide ühine otsinguaeg on kestnud juba kolmkümmend aastat. Hetkel tegutseb Hortuse vennaskond sellises koosseisus: ANDRES MUSTO­ NEN - vioola, viiul, plokkflöödid, krummhorn, kunstiline juhtimine; HELLE MUSTONEN - sopran; JAAN ARDER - tenor, löökpillid; RIHO RID- BECK - bass, löökpillid; JOOSEP VAHERMÄGI - tenor; NEEME PUN- DER - flöödid, plokkflöödid, krummhorn, rauschpfeiff; PEETER KLAAS-gamba; OLEVAINOMÄE - pommer, salmei, plokkflöödid, krummhorn; VALTER JÜRGENSON- tromboonid; TÕNIS KUURME - dult- siaan, pommer, plokkflöödid, krumm­ horn; IMRE EENMA - violone, gamba; IVO SILLAMAA - klavessiin, orel.

Mis teeb Hortusest Hortuse? Peeter Klaas: Eks kindlasti Mustoneni karismaatiline isiksus ja see, et ta on kogu aeg kas alateadlikult või teadlikult pööranud tähelepanu asja energeetilisele küljele. Ta ei ole minu meelest võime- linegi tegema midagi, milles ei oleks tunda ega näha mitte mingisugust ener­ giat. Inimene saalis on umbes sama­ sugune nagu Rooma amfiteatris gladiaa­ torite tapamängude ajal, ta tahab energeetilist verd, tahab sündmust. See ei pea tingimata surm olema, aga veri on vajalik. Kuulaja võtab vastu solaarplek- susega, see ei eksi. Suhtumist, et kogu aeg olgu gaas põhjas ja rohkemgi veel, ka siis kui on piano või aeglane muusika, on Mustonenil õnnestunud hoida, see on muidugi ka tema loomuses. Imre Eenmaa: Vahel juhtub, et kipub

muusika, 9/02 3 isegi kurvist välja lendama, kui Andrese Mustoneni karismaatiline Väga tugevad materialismi seinad on ees energiasööst liiga ägedaks läheb. - Saatan tegutseb tohutu jõuga. Tuleb PK: Ja kui kontserdil tulebki vahel ette, isiksus ja see, et talle on otsustada, millega sa kaasa ei lähe. Raha et ühel või teisel pole emotsionaalselt meie ümber on olemas, aga tähtis on see, parajasti kõrghetk, siis Mustonen tajub oluline ka asja energeeti­ kuhu sinu teravik on suunatud. Kahjuks seda kohe ja reageerib. ei lastagi inimesel pahatihti valida, tema Tõnis Kuurme: Andresel on inimsuhete line külg, võib kuulajale vaimu töödeldakse, ja kuna pole vastu- koha pealt erakordselt hea tunnetus. Ikka hoiakut, siis on ta sellega meelsasti nõus. tekib pingeid, ta on ka üsna autoritaarne anda gladiaatorite võitluse Areng on juba kängunud, paarikümne kuju, aga ta oskab pingeid ka maandada, aasta pärast ootavad meid nürid, mõt- õigel hetkel järele anda. Ja tema vaistud jälgimisega võrreldava ela­ lemisvõimetud keskealised inimesed. Kui on hämmastavad. muse. Kui Andrese enne oli meil poliitiline okupatsioon, siis Andres Mustonen: Inimestega on siia­ praegu on vaimne. maani nii, et ma hoian kõiki, kes on, nii energiasööst vahel väga palju kui võimalik. Olen igasuguste Mida seab sellele vastu vanamuusikaga konkursside ja paremusjärjestuse vastane. ägedaks läheb, tekib kaasnev mõttelaad? Tajun eeskätt vaimse sobivuse, mitte Armastuse, see on primaarne; ilu, puh­ akadeemilise taseme järgi, kes võib sel­ tunne, et võid kurvist tuse, rõõmu, rahu, aga mitte loiduse. lesse kooslusse kuuluda. Koik, kes siit on Samas suure põlemise, sisemiselt puhta läbi käinud, on olnud väga vajalikud ning välja lennata. energeetika, vaimsuse ja kultuuri seotuse palju andnud. Loodan, et nad kõik on ka religioonidega. midagi saanud. Vaatasin, et liiga lihtne, seal ei ole midagi Milline on olnud Hortus Musicuse areng PK: Seegi on fenomenaalne, kuidas mängida. kolmekümne aasta jooksul? ansambli algusaastatel, kui eranditult iga Riho Ridbeck: Algus oli raske, ohverdada Nii sisemine kui ka väline jõud, veendu­ päev pikki proove tehti, et panna see tuli tohutult palju, aga see kaalus muu mus ning kindlus on pidevalt suure­ karukari koos tantsima, õnnestus üles. Tunne, mida sa sellise muusikaga nenud. Mustonenil proovi teha nii, et see polnud tegeldes saad, on tohutult jõuline võr­ Kakskümmend viis - kolmkümmend lihtsalt "nuiamine", vaid väga emotsio­ reldes kõige ümbritsevaga. aastat tagasi piisas piskust: intervallidest, naalne töö. AM: Inimesed pole oma sisemuses üldse­ vihjetest; selles oli nii palju kaunidust ja AM: Proovi õhkkond peab olema posi­ gi rumalad, kõigis on olemas tõe, puh­ värskust. Vanad pillid ja kostüümid - tiivne, siis see ei väsita. Algusaegadel tuse tunnetus. Me võisime mängida ka juba see oli tohutu vaimutoidu allikas. tampisime kindlasti rohkem, vaja oli mõnd ilmalikku pala, aga kuulaja tundis Aga ma ei ole kunagi arvanud, et ainult kiiresti mingit tulemust, praegu on olu­ ära, et tegelikult on see pöördumine eksootika peäl saab liugu lasta. Teine äär­ line miski muu ja selleks ei piisa enam kuskile "mujale", ja meile öeldi, et mus on halvas mõttes akademiseerumine. harjutamisest, vaid inimhinge andumu­ kirikumuusikat ei tohi teha. Tähtis on, Peeter Klaas: Sellest, mida Hollandis sest ja pühendumusest - need on kvali­ millise vaimu valguses sa tegutsed. Ja kui õpetatakse, on kahjuks kujunenud välja teedid, millest praegu tulemus sõltub. see on helge või valge või, ütleme, inglite nn new academism. Muusikasse suhtu­ Mingis mõttes "oskab" professionaalne maailm, siis ükskõik, mis sinu tegevus ka mine, millega Brüggen, Kuijken ja muusikamaailm palju rohkem, kui tege­ pole, tegelikult on see religioosne. Ja vas­ Leonhardt alustasid, oli suunatud likult välja tuleb, tihtipeale toetutakse tupidi, religioosseid oratooriume võib akademismi vastu, aga nüüd on mõõga- valele põhjale, arvates, et mingite kind­ kanda ette süvamaterialistlikult - see on tera pöördunud nende endi poole. Uued late asjade "ära tegemisega" õnnestub. Ei parimal juhul informatsioon, aga mitte tulijad kopeerivad alustajate maneere, õnnestu. vaimulik muusika. aga miks nii mängida, seda on kätte Ideoloogia on see, millega tekib konf­ saanud vähesed. Ajavahemiku määramist alustatakse ikka likt. Nõukogude ideoloogiaga oli konflikt alghetkest. Hortus Musicuse esimene AM: See tähendab, et sa reprodutseerid väliselt, kuna ta sekkus rohkem inimese pidevalt üht ja sama, vanamuusika aga kontsert toimus 1. oktoobril 1972 Kiek in ellu. Praegune ühiskond on tunduvalt de Kökis. seda ei kannata. Muusika, millest me siin materialistlikuni, konflikt on tegelikult räägime, ei ole ju kontsertideks mõeldud, palju suurem, sisulisem. Praegu me tal on alati mingi konkreetne vaimne AM: Juba muusikakeskkooli ajal tahtsin arvame, et ühiskondlik kord on vaba, teha ansamblit, mis järgiks teistsuguseid tähendus. Ka ilmalikel lauludel on alati soosiv, tegelikult aga takistab ta vaimu väga tugev rituaalne või ideoloogiline arusaamu kui seni, mitte akadeemilist, arengut tunduvalt rohkem kui kinnine. nagu õpiti, vaid midagi hoopis teise taust, sümboolika. See kunst ei kannata Praeguses ühiskonnas puudub pingesta­ akadeemilist kordamist. kandi pealt. tus, see, mis on kõigis kunstiteostes vaja­ Olev Ainomäe: Mäletan, et esimeses Neeme Punder: Mõelgem kahele kõrvuti lik. Väliselt oleks kõik nagu plussis, aga töötavale mehele, kellest üks ütleb, et proovis Suvorovi puiesteel 29. klassis väga olulised nähtused on sügavas mii­ nägin esmakordselt väga huvitavat pilli - tassib kive, teine aga, et ehitab katedraali. nuses. Vabaduse deklareerimisega on ini­ PK: Seda praegust Hortuse värki plokkflööti. Mingi Machaut' lugu pandi mesed tegelikult palju vähem vabad. ette, ma ei saanud sest tuhkagi aru. nimetaksin ma intuitiivseks arhailiseks

4 muusika 9/02 Teleesinemine kortsus marmorpõrandal. Tõenäoliselt aastal 1978. FOTO TÕNIS KUURME ERAKOGUST koolkonnaks, lähtume rohkem tunnetu­ sest ja kogunenud pagasist. Kahtlemata on see ebaobjektiivne, keegi ei saa öelda, et vaat just nii tuleb mingit teost esitada, aga selline käsitlus on sellepärast õigus­ tatud, et inimene ei tegutse mitte ainult raamatutarkuse järgi. Eks me tasakesi püüa oma kogemust ikka ka raamatutega kokku viia, alati on võimalik leida komp­ romisse, lahendusi on tegelikult tuhan­ deid. NP: Kunagi üritasime asjale läheneda võimalikult autentselt, nüüd on see aeg ammu möödas, võiks öelda, et kõik lood, mida mängime, on praegusaja looming. Nii nagu omal ajal oli esitaja alati kaas-, tihti ka pärisautor. Praegu on Hortus selles mõttes väga erksas loomeprotsessis, mis on tõeliselt põnev. AM: Ainult raamatutarkuse järgi tehakse vanamuusikat tihti kohutavalt kurvalt ja "Riho Ridbeck, laulja, trummilööja," on see on tõeline tragöödia. Autentsus on pilditegija Kalju Suur aastal 1980 selle teadus, tulemuse annab mõttemaailm, foto taha kirjutanud. viis, kuidas sa üldse asjadest aru saad. FOTO KALJU SUUR ... ja kunagi alguses oli ta selline. FOTO KALJU SUUR

muusika 9/02 5 Ansambel ratastel. Seekord Kuhmo festivalil 1982. FOTO JAAN ARDERI ERAKOGUST

Algusaastate dissidendiseisuse mineta­ mine tõi kindlasti kaasa mitmesuguseid Maailmakuulsatest muutusi. Mida tähendas filharmoonia ansamblitest säilib sageli kollektiiviks saamine? PK: See on mitme otsaga asi. Lülitusime ainult nimi, inimesed vahe­ automaatselt riiklikku süsteemi ja olgugi et teinekord oli mööda Venemaad tuvad. Hortuses on väga käimine väga anekdootlik ja aeg-ajalt lihtsalt tüütu (kõige pikem reis kestis oluline osa inimeste nelikümmend päeva), on medali helgem pool ikkagi see, et koos üle elatud vintsu­ kooseksisteerimisel. Koos­ tused ja väntsutused liitsid kokku, nukad läksid maha ja välja kujunes raudne lus täiendab üksteist, selles tuumik, kelle peale võib kindel olla. pole ühtegi maailma Arvo ja Andres. Pärdi koostöö Hortusega Tekkis nagu mingi uus instrument, uute on muutnud eesti muusika värvi, rütmi ja võimaluste ja teatud stabiilsusega, mis oli mõttes "suurt" kunstnikku, mõtlemist. vanamuusikaansambli puhul tollal FOTO KALJU SUUR tohutult haruldane. aga nad on suured siin.

в muusika 9/02 OA: Hortus Musicus on andnud väga Eestis oleme ühisprojekte teinud poiste­ suure kammermuusiku praktika, musit­ kooride ja Ellerheinaga. seerimise pagasi, millest hakkan ehk alles Muusika aed nüüd, õpetamise juures õieti aru saama. Hortus Muskust kuulates Kas oled saanud Hortusega realiseerida RR: Kontserdiorganisatsioon oli huvi­ seda, mille eesmärgiks võtsid? Kui tagasi tatud sellest, et me tooksime inimesed vaadata, kust alustasid ja kuhu oled X saali, ja ka "investeeris" ansambli tege­ jõudnud? Sest määramatult rikas on see paik vusse. Meil olid mingil perioodil regu­ AM: Ma ei ole mitte kuhugi jõudnud, vaid nendele, kel justkui pillikeeled laarsed liikumistunnid nii lauljatele kui ma olen teel. Õnne ja loomingu tunnetus on pinguli ja õiges hääles meeled - ka instrumentalistidele, mitmesugused peab olema pidev igas päevas, igas tege­ nii, et teeb haiget võltsi tooni kaik, keeletunnid. vuses. Ja ongi. Viimastel aegadel muutuvad sõnad kuid täpne noot saab kahekordse jõu "eesmärk" ja "saavutamine" mulle üha Olite tol ajal pidevalt ka avalikkuse luubi ning tabab vabalt, kus on keemistäpp sus. vähem tähtsaks. Võib jääda mulje, et kas all? On loomusi, kus tarkus, tõrksus, täpsus AM: Kui me alustasime, oli see ühe uue ta ei tahagi enam midagi? Pürgimised ja ja veidrus moodustavad loojatõu... lehekülje keeramine, huvi oli juba puht- pressingud on siiski ainult teatud ajal informatiivne. Nüüd, kolmkümmend aas­ mingi asja, eriti just välise arendamiseks Neil, tundmatuil, on sinu pillikeel tat hiljem ei pruugi sinu taotlused ja mõt­ vajalikud. Arvan, et see, kuidas sulle käevalduses. Sa oodata ei malda, ted olla enam nii paljudele sedavõrd täht­ antakse, tuleb Jumalalt. Kui antakse, et mil võngud, vajud võõra meele valda. sad. teed nii ja nii vähe, mitte nii ja nii palju, Siis tajud. Hajud. Kardad. Veel! Kas veel?... RR: Omal ajal tehti meist väga palju tele­ siis selle vähese eest pead olema tänulik saateid ja nende kaudu oli Hortus ka ehk ja siis võib-olla antakse rohkem hoopis Ühtäkki vaikus. Valge laik. rohkem tuntud. mingis muus kontekstis. Muidugi ei Ent igaühe suus on ise maik. AM: Mind see PRi probleem üldse ei maksa lihtsalt oodata, et keegi sulle kõik vaeva. Kui kultuuriajaloos oleks mõeldud kätte mängib, kogu aeg on vaja töötada. XIV ainult selle tegemisele, mis rahvale Me ei ole pidanud tegema ühtki vastu­ Mis meeltele on õige, hell ja valus, meeldiks, siis poleks meil minevikust meelset liigutust, et midagi saada. Ainus sel puudub ajapiir - saab aastast viiv mitte midagi kasutada. konkreetne surveavaldus meile oli see, ning läbi aja mängib vana positiiv: kui hakati ütlema, et ei tohi teha ainult on hääl ja hääletus nii hääs kui valus Ja siis lõpuks see oma maja... "vana", on vaja tegeleda ka uue eesti PK: Mugavustega kaasneb muidugi alati muusikaga. Siis pöördusin oma sõbra ja heli kroonib iga võitu, kaotust laiskuse oht. Kui tekivad paremad mate­ Raimo Kangro poole, kes kirjutas meile ning mured muusikat vaid lihvivad. riaalsed tingimused, töömaht jääb samaks "Leelolaulud". Sellest ajast on jäänud On elamise suur magnifikaat ja mingit perspektiivide avardumist ei valikuline huvi uudisloomingu vastu. ju igas allesjäänud laulus, lautos. tule, vaat siis on midagi kahtlast. Kitsas Edasi hakkas juba Part meile kirjutama, fanaatikute ring, kes lähevad oma asja üksikuid teoseid on loonud ka Sumera, On veider öelda: muusika on vana - eest läbi halli kivi, võib tõesti teha tööd Tüür, Vähi, Rannap, Grigorjeva, kas öeldaks: vana ilu, vana rõõm põlve otsas ja öösel kusagil pööningu­ Kantšeli, Knaifel. Nii et kui seda korral­ või vana pühadus või lembelõõm? kambris, aga kui üritus läheb juba suure­ dust poleks tulnud, kes teab...? Ons vana see, mis kordub elusana? maks, siis on tingimuste loomine lihtsalt Saavutused on teises sfääris. Hortus vajalik, vastasel juhul ei lähe asi edasi, on kasvanud tohutult homogeenseks - Käest imeb elusoojust iga pill ju... vaid jääb vinduma. Oma majas hakkas me oleme kõik nii erinevad, aga samas Ses aias kasvab kummalisi vilju! nootide ja pillide otsimise peale kuluma paljuski väga sarnased. Nooremana tunduvalt vähem aega, järsult tõusis indi­ istusime loomulikult rohkem koos, aru­ LEELO TUNGAL 1975/76 viduaalne tase - sai harjutada, proovi käi­ tasime lõputult. gus oli võimalik jaguneda, saime teha PK: Eriti palju pidi Pärdi muusika juures rohkem programme. mõtlema, kuidas seda üldse talutavalt ära RR: Väravatorni näol lisandus ka meile muusikute või kollektiividega, aga peatee mängida. Me leiutasime näiteks, et nooti väga sobiv kontserdikoht. on ikka puhas, "lisanditeta" Hortus. ei tule mitte ainult alustada, vaid ka AM: Seoses uue majaga tekkis võimalus lõpetada, muidu järgmine noot ei alga, ja koosseisu laiendada. Mingil hetkel nägin Mille järgi valid ansambli koostöö­ arutasime, mis seal kahe noodi vahel on. ideaalis kooslust, kuhu kuuluksid ka partnereid? Probleem heli päritolu ja tema mõtte barokkorkester ja motetikoor. Mõni aeg Südame järgi. Väga meeldiv on olnud kohta oli väga aktuaalne. hiljem siiski loobusin neist "laiendustest" koostöö mõttekaaslastega Venemaalt - AM: Mida aeg edasi, seda vähem on vaja - mulle ei piisanud nende sisemisest Ljubimovi, Grindenkode, Gutmaniga; sõnu, nagu heas abielus. kvaliteedist. Sai küll palju huvitavat Monighetti, Kagani, Inglise ja Hollandi muusikat läbi "katsuda", aga see jäi tantsutruppidega. Sidemed on meil aga Aga musitseerimispinge kontserdil, on see rohkem informatiivsele tasandile. Praegu enamiku maailma tuntumate vana- kolmekümne aasta jooksul säilinud, on teeme aeg-ajalt koostööprojekte üksikute muusikutega, see võrk on väga suur. teil veel üksteisele laval midagi öelda?

muusika 9/02 7 PK: Ikka, teadlik hoiak on jätkuvalt erk. pole teatraalsust. Meie nähtav menu on Ka improvisatsioon ja väike naljatlemine Arvamusi meediast ikkagi energetico. Religioosne muusika käib asja juurde. "Mustonen ei allu vist kunagi päriselt on üks tohutu salastatud asi, kuidas seda TK: Praegu oleme selles suhtes profes­ mingitele konventsioonidele..." (Andres kätte saada, on kõige raskem küsimus. sionaalsemad, et tuli "süttib" kergemini. Siitan. Reede 18. 5. 1990.) Iga õnnestunud kontsert parandab ka Kui palju on Hoitust helikandjaile jääd­ igaühe energeetikat, kanalid lähevad "Pahatihti tuleb ette, et kodus viibides vustatud? lahti. ei leia Eesti tippkollektiivide kontser­ Meie muusikat on umbes kolmekümnel OA: See, et me saame kohutavalt hästi tide külastamiseks mahti või lihtsalt plaadil. Vahepeal me eriti ei salvestanud, läbi, hakkab laval toimima ja siis ei ole ettevõtmist... Publik tänas pakutud ela­ aga viimasel ajal on tuldud palju küsima, üks pluss üks mitte kaks või kolm, vaid muse eest kiriku seinte vahel ehk harju- miks me uusi plaate pole teinud, ja nüüd pigem neli. matutegi ovatsioonidega - plaksu­ on mõned asjad jälle plaanis - Grigor­ RR: Kahju ainult, et lugusid enam pähe tamisele lisandus siirast vaimustust väl­ jeva, Part, keskaeg. Tegelikult peab ei õpita, omal ajal andis see meie esine­ jendav jalgade trampimine." (Mart muusikat kuulama siiski elavas esituses. mistele palju juurde. Mikk Savonlinna ooperipäevadest. Salvestus on surnud muusika, Püha AM: Me pole kunagi varem ennast laval Eesti Päevaleht 8. 8. 2001.) Vaimu me plaadi peale panna ju ei saa. nii hästi tundnud kui praegu, see on vaba ja teadlik tegevus, organism hingab koos. "Hortus ei annagi endale aru, mil Mis teid koos hoiab? Maailma praktikas säilib tuntud ansamb­ määral nad juba oma olemasolu ja tege­ TK: Mustoneni isiksus ja väga hea litest tavaliselt ainult nimi, inimesed vusega üsna laiu hulki harivad." (Urve muusika. Ei oskagi öelda, kumb on täht­ vahetuvad, neil pole eraldi võttes Lippus. Sirp ja Vasar 9. 10. 1987.) sam, sest vaadake, kui palju on olnud peaaegu mingit tähtsust. Meil on ini­ maailmas häid vanamuusikaansambleid ja mestel ja nende kooseksisteerimisel väga "Publiku reageeringut silmas pidades kui vähe neid on järele jäänud - ei piisa oluline osa. See kooslus täiendab üksteist, võib arvata, et järgmisel korral on ainult heast muusikast, peab olema ka selles pole ühtki maailma mõttes "suurt" Moskvas Hortus Musicuse kontserdile väga hea juht. Pluss siis Hortuse puhul kunstnikku, aga nad on suured siin, sest veelgi raskem piletit saada. Esinejailt tõesti ka väga hea seltskond. see, mis on minul puudu, on minu nõuti igatahes kolme lisalugu, mida ei IE: Elujõulisus. Kogu aeg midagi muutub naabril olemas. Selle seltskonnaga tule siin kuigi sageli ette, ja oleks veelgi ja toimub. tahaksin tähistada Hortus Muskuse nõutud, kuid Andres Mustonen lõpetas NP: Teatud stabiilsus, vaimulaad, mis 50. aasta juubelit. esinemise sõnadega otšen spasibo." lähtub vanast muusikast. PK: Hortuses mängimine pole nagu (Triin Parts ansambli kontserdist OA: Minu jaoks on asi olnud läbi aasta­ orkestris mängimine, samas ka mitte Moskva konservatooriumi kümnete kogu aeg huvitav. nagu solistiks olemine, vaid veel hullem - Rahmaninovi-nimelises saalis festivalil RR: See kordumatu sündmus, mis laval kui on väike soololõik, pead mängima "Nord-West". Postimees 28. 10. 1997.) toimub. nagu solist, aga muidu nagu ansamblist. AM: Me ei anna mitte kunagi kontserte, Samas ei saa ka anonüümse häälega "Vitaalsus ja jõud. Rikkalik ja kirev. pigem võib seda iseloomustada vene­ midagi teha, siis ei kõla asi kokku. Säravalt puhas ja virtuoosne." keelse sõnaga "deistvije" - tegevus, toi­ Vajalik on selline vahepealne hoiak, mis (Nürnberger Zeitung) ming. Selle tegevusega võib toimuda ime. eeldab mõlemat. Õnnehetki on üldiselt palju olnud. RR: Ilma Hortuseta poleks ma see, kes AM: Tegelikult on see keskaegne "Lauljad ja instrumentalistid ei toonud ma olen. mõtlemine, et peab olema tugeva vaimu­ kuuldavale mingit kuiva eruditsiooni, ga indiviid, aga samas anonüümne. Kui vaid musitseerisid mitteakadeemiliselt üksik ego hakkab liiga kõrgele tõusma, ja täie elurõõmuga." (Musikmarkt) Epiloog tekib konflikt. Muidugi on inimestel ju On 2002. aasta 4. oktoober. Väravatorni ka oma ambitsioonid, leian, et ka sellega hubases saalis on just nüüdsama lõp­ peab arvestama. Näiteks, et keegi võib asjad toimivad. Kogu sissepoole suunatud penud järjekordne "sündmus" - Hortus esineda ka kusagil mujal, see on tema tegevus koguneb ja pöördub laval tohutu Musicuse kontsert. Elavate nägudega väljund, see on talle vajalik. energiaga väljapoole. rõõmsad inimesed tulevad kontserdi- Lõpptulemusena, mida harmoonilisem muljeid jagades trepist alla ja panevad on iga üksiku olek, seda tugevam on Kui tähtis on side publikuga? ajaloolistesse kostüümidesse riietatud elu­ organism. See on kõige tähtsam. Kui ma üldse tute mannekeenide vahel mantleid selga mingil alal olen professionaal, siis selle (maja esimesel korrusel on väike Hortuse Seda väljakujunenud organismi pannakse tajumisel. kostüümide näitus). Kuulen üht 96-aas- teile ajuti pahakski... tast vanaprouat, tuntud Eesti kultuuri­ Hortus on teadlikult natuke suletud. Ühe Kuhu adresseerite vaimuliku muusika, inimest, kelle teekond torni oli üsna vae­ asja koondamisel, kontsentreerumisel kas ülespoole, saali või mõlemale? valine, ütlemas oma saatjale: "Mui on nii tekib tulemus. Ehkki me oleme justkui Ilmselt mõlemale, aga teatud program­ kerge olla, ei taha kohe koju minna, jalu­ "riigi oma", kehtivad siin tegelikult ikka mid on ekstra suunatud ainult üles ja tan veel lihtsalt natuke!" need seadused, mille järgi minu arust kuri hääl võib öelda, et see on igav, sest Äsja laval olnud ansambel aga ei lahku

8 Audients Vatikanis paavst Johannes Paulus II juures 1989. aastal. FOTO TÕNIS KUURME ERAKOGUST

veel. Nende esimesest kontserdist on Kui vanamuusikat mängi• juubelit 8. detsembril Estonia kontserdi­ möödunud 30 aastat ja 3 päeva. Nad saalis "Herodese mängu" etendusega, mis joovad veini, mis on pärit Hispaaniast, takse ainult raamatu­ ansambli juhi väitel saab olema hortuslik maalt, mille muusikat nad nüüdsama esi­ käsitus keskaja maailmast, kõrtsist kloost­ tasid, vaatavad tagasi aastatepikkusele tarkuse järgi, on tulemus rini. Tähtpäevaüritusi korraldavad ka koostööle ning on õnnelikud. Õnnelikud Hortuse sõbrad väljaspool Eestit, tuleva inimesed. tihti kohutavalt kurb. aasta 26. jaanuaril on ansambel kutsutud sünnipäevakontserdile Moskva konserva­ tooriumi suurde saali. Ametlikult tähistatakse Hortus Musicuse

таи 9 BAGATELLID * MAAILM

Londonil irekordeid Queen! kuldreperlyaarl! põhinev muusikal * /aat "Orient & Occident" on itaalia kriitiku Peilicciotti õige nauditavam kuulamiselamus helilooja diskograafias

Juba pool aastat saab Londonis näha- "Liii Marleen" levis siis kõigil Teise maail­ и Kuninganna Elizabeth II on andnud kuulda muusikali "We will rock you" masõja rinnetel ja ka üle rindejoonte. Iga Placido Domingole tiitli, mis nüüdsest (Dominion Theatre; samas kohas on esi­ leer tuli lagedale omapoolse tõlgendusega: lubab 61-aastasel tenoril kirjutada oma linastunud kõik Bondi-filmid), mis tugineb venelased kamandasid sakslasi kiiremas nime järele tähed KBE: Knight Queeni kuldrepertuaarile (kokku 31 lugu). korras koju tagasi pöörduma, sest seal Commander of the British Empire; kuna "We will rock you" süžee autorid on ootavat neid Liii Marleenid; inglased Domingo pole Briti Kuningriigi alam, ei ansambli kitarrist Brian May ja trummar soovitasid Hitleri oksa tõmmata ja kasuta­ ole tal szVi tiitlile õigust. 14. oktoobril Roger Taylor ning näitlejast kirjamees Ben da laternaposte, mille all Liii Marleenid Washingtonis Briti saatkonnas peetud tse­ Elton; produtsent näitleja Robert de Niro. reas... Ka Marlene Dietrichi igihaljas ver­ remoonial toonitati Domingo hiigelpanust Võiks arvata, et muusikal räägib Queenist sioon sündis sõja ajal, liitlasvägede ees. kaasaja muusikakultuuri, tema repertuaari ja meie aja kangelasest Freddie Mercuryst. Täna lauldakse "Liii Marleeni" 48 keeles tohutut ulatust, milleni ei küüni ükski Ei sugugi. Ligi kolmetunnise show' teravik - nukruse võlumanifest on leidnud koha teine tenor (119 rolli haardega Mozartist on suunatud plaaditööstuse masinavärgi ja nii megastaaride kui ka punkbändide Puccinini), plaadistusi ja plaadiauhindu stuudio "täiuslikus" kliimas aretatud artis- repertuaaris. ning toetust rahvusvahelistele heategevus­ tide-ühepäevaliblikate pihta. Jääkülma fondidele. Ülevat hetke kommenteerinud duši alla satub ka Inglismaa päevapoliitika Sellest saab kolm aastat, kui energiain- ajakirjanikud meenutasid aga teatriloo üht liider Tony Blair, kes rahvast sellega gel Metatron (mitte segi ajada kaitseingli­ meeletuimat õhtut: Rossini "Otello, Moro solvanud, et ihub hammast Wembley staa­ ga!) külastas Carlos Santanat ja ennustas, di Venezia" etendust Viinis aastal 1991, dioni, inglaste pühapaiga peale. "We will et veel kord kerkib jumalast antud kätega mil arust ära publik kutsus Placido rock you" vaimseks äratajaks võiks pidada mehhiklase täht. Ja Santana käiski see­ Domingo lavale tagasi 101 korda ning ka Aldous Huxley ja George Orwelli peale välja oma "Supernaturali", arvult aplaus ja lillesadu kestis 80 minutit - loomingut. Lavastuse koreograafia pärineb 27. plaadi, ülevoolava oodi rõõmule, mida mõned kohalolnud aga kinnitavad, et Arlene Phillipsilt ja lavapildi paikapanija tänaseks on müüdud juba 25 miljonit ovatsioonid kestsid kauemgi. on Mark Fisher; Fisheri käsi on ikka män­ eksemplari. Kui uskuda Santanat, siis gus, kui laval vägevad ja pikaealised: U2, kõrvu ingliga on "Supernaturali" ülepla- Arvo Pärdi uut plaati "Orient & Tina Turner, Pink Floyd, Rolling Stones. needilises edus naistelgi oma osa. Sest val­ Occident" ei paigutatud Itaalias küll lausa Kohe 14. mai avaetenduse järel tegi kriiti­ davalt on tänapäeval ju naised need, kes viietärniliste hulka, kuid see leidis kohe ka lavastuse maatasa. Millegipärast ei väsi kuulavad muusikat, ostavad plaate, loevad tähelepanu ja vastukaja. 3. oktoobri aga rahvas seda vaatamast ning kõik raamatuid ning sunnivad mehi sedasama "Repubblica" muusikalisas analüüsib kassarekordid on ammuilma löödud. tegema. "müstilise eesti helilooja" ida-lääne Mis puutub Queeni, siis 19. oktoobril Nüüd aga on tehisnime ja eksimatu omadusi Giacomo Peilicciotti. Peilicciotti jõudis ta tänapäeva artistide parnassile: ärivaistuga Metatron taas Santanat arvates pakub Pärdi diskograafia konteks­ Hollywood Boulevard'i "maaslamajate" väisanud... Ning 18. oktoobril jõudis ingli tis kõige nauditavamat ja vaheldusrikka­ seltskonda. Seni on Euroopa päritolu visiidi tulemusena müüki "Shaman". Kui mat kuulamiselamust just äsja ilmunud ansambleist pandud Walk ofFame'i superi-lugudes musitseerib Santana koos album. Ühtlasi võimaldavat see vabamalt täheteele lebama vaid biitlid. Eric Claptoni, Lauryn Hiili ja Dave hingata neilgi, kes pole religioosse Matthewsiga, siis šamaani-duettides löö­ koorimuusika hardad kummardajad. Ülem-Baierimaal, Bad Tölzis, suri vad kaasa Placido Domingo, Seal, Dido, Plaadi hinnalisim pärl on arvustaja meelest 14. oktoobril Norbert Schultze (Saksa Macy Gray ja P.O.D. Santana sõnul peaks jäägitu helifluidumina voogav nimilugu. Heliloojate Liidu juhatuse liige uus plaat leevendama inimeste aju ja hinge Lauskiitus Rootsi raadio sümfoonia­ 1973-1991). Schultze on kirjutanud hulga lõhestavaid käär-ideid, pehmendama orkestri, koori ja Tõnu Kaljuste aadressil. laule, oopereid-muusikale ("Kapt'n Bay- rahvuste vaenu, tasakaalustama looduse Bay", "Schwarzer Peter", "Das kalte vastandjõude - ühesõnaga mõjuma tead­ Milano Kvartetiühingu, Torino klaveri­ Herz"...), filmimuusikat rohkem kui 50 vusele kui tervendav nõelravi. õhtute ja Perugia tänavuse kontserdihoo­ linateosele - eeskätt jääb ta aga ajalukku "Shaman" sarnaneb mängutoosiga, aja avas pianist Alfred Brendel; kava iga "Liii Marleeni" autorina. "Liii Marleen" mis tulvil turgutavaid, leevendavaid, kord erinev. Pianistide "olümpiamän­ olevat sündinud ühel 1938. aasta det- karastavaid, kriipivaid, jaburaid duette. gudel", tollel eksimatu löögivalmiduse sembriõhtul, mil Schultze inimtühjas Kuid hoolimata sellest, et Santana kitarr areenil, mille järele osa publikust januneb, lokaalis niisama ajaviiteks klaverit heliseb valgust ja värve pildudes nagu seitsmekümne piiri ületanud Brendel klimberdas. Kuulsus ei saabunud üleöö; aegade eest, võiks raviloitsuplaati vaadelda pjedestaalile ei mahuks, ent Haydn, laulukese võidukäik algas 1941. aastal. ka kitši täiusliku pildialbumina. Mozart, Beethoven, Schubert, Brahms

10 muusika 9/02 säravad sellegipoolest vääramatus ilus. Side täppisteaduse maailmaga on unus­ tusse vajunud, ent seda kõrgemale kerkib Brendeli tõlgenduste spontaansuse laine­ hari. Käsikäes kvartetiühingu kontserdiga esitleti Milanos Brendeli intervjuuraa- matut "Ausgerechnet ich"; lähitulevikus on ilmumas ka luulekogu "Un dito di troppo". Aga mis laadi vaim valitseb Alfred Brendeli - Martin Mayeri vestlustes? Leheküljel 117 üritab Mayer näiteks teada saada, millised ootused on Brendelil tuleviku suhtes. Ning Brendel vastab: "Ma pole mitte ainult skeptik, vaid lausa pessimist. Seetõttu ma midagi head ei ootagi - vanaks jään. Samas see, et olen pessimist, mind eriti ei kurvasta, sest nii jääb mulle meeldiv võimalus üllatuda. Senikaua annan takka, kuni sõrmed Stseen Amsterdami "Madama Butterflyst": Kallen Esperian (Cio-Cio-San) ja Peter lubavad ja füüsis kannatab, kuni mälu Blanchet (Goro). funktsioneerib ja kõrvakuulmist jätkub; FOTO NEDERLANDSE OPERA ma ei taha olla nende hulgas, kelle elu­ $). Ja mida saab selle raha eest liige? Kahe tarkust kohustuse korras austatakse ja kes ajakirja tellimuse, pildiga särgi, prahti e- tegelikult kujutavad endast vaid hiilgavat postkasti. mälestusmärki liigesepõletikule." Brendel lõbutseb ja pihib, lappab tõsielu seda- ja Mailis Põld teistpidi, kaldub muusikasse, kunsti, kir­ jandusse. Ta seisukohtadele tahaks vahel vastu vaielda, vahel kahe käega alla kirju­ tada. Mis aga sümpaatseim: ei sõnagi puist USA ühe tuntuima multitalendi Robert kateedritarkust ja targutamist. Brendeli Wilsoni kolmandast tööst Amsterdami "Ausgerechnet ich" jõudis itaallasteni Nederlandse Operas, tema lavastatud ja kujundatud Giacomo Puccini "Madama "Adelphi" vahendusel. Kirjastus "Adelphi" Alfred Brendel. on varemgi avaldanud tekste (G. I. Butterflyst", kujunes Beneluxi maade Gurdjieffi, Erik Satie', Glenn Gouldi sügishooaja sensatsioon. Wilsoni origi­ naalne lavakontseptsioon oli varem sulest), mille puhul tahaks loota, et ehk stuudio tingimustes koges inspiratsiooni, etendunud Pariisis (Opera National de pannakse need kunagi ka eesti keelde mis interpreetide enamikul tärkab laval; Paris/Opera Bastille), Amsterdamis juhatas ümber. kes "giljotineeris" hilise Mozarti ja määras maagiliselt tseremoniaalseks vormitud ja Beethoveni "Appassionata" likvideerimise­ hüperesteetilisse stiliseeritud keskkonda le; kes tundis muret oma kestma jäämise и Sama lootus säilib mul ka Thomas paigutatud tragöödiat majesteetliku pärast - see Gould ei anna publikule Bernhardi romaani "Der Untergeher" rahuga Edo de Wäärt. Vokaalselt sobisid endiselt rahu. Ent Gould, "suur loobuja", suhtes (ilmunud 1983, itaalia keeles taas Ameerika külalissolistid oma osadesse kelle isekas sõnavaras kõlas lakkamatult "Adelphi" initsiatiivil), mille peategelane suurepäraselt. Nimiosas esines dramaati­ Mina - kuidas ta on kestma jäänud? on kanada pianist Glenn Gould. Õigemini line sopran Kallen Esperian, Pinkertoni Plaadistustega, mida on 70 CD mahus ja on Bernhardi romaanis kolm tegelast: rollis oli tenor Martin Thompson, Kate mis kaugeltki kõik pole geniaalsed; kir­ Gould, Wertheimer ning jutustaja. Pinkertonina metsosopran Catharine jutistega, mis Kanada Rahvusraamatu­ Natukese lugemise järel selgub, et nad on Keen. koos õppinud; Gould on surnud, kogus hoiul (ka sisseostude nimekirjad) ja Lavastuskontseptsioonis tekkis minu Wertheimer äsja enesetapu sooritanud, mille hulgast ei saa võtta, vaid peab vali­ jaoks aga kummaline vastuolu: Puccini jutustaja (Bernhard) aga vaid seetõttu ma; mälestusühendustes, mis kord tege­ teeb selles ooperis sageli panuse banaalse­ pääsenud, et on klaverimängu katki jät­ vust alustanud, kord lõpetanud: Glenn le, kuid Wilsoni üliesteetiline maailm on nud. Ent edasi pole enam sugugi selge, kes Gould Society, Glenn Gould Foundation kõike muud kui banaalne, ükski plekike ei elus, kes surnud, kes pääsenud, kes mitte. (sellel on kaunis logo), Glenn Gould Prize määri seda. Lavastust mängitakse uuesti Koik muutub defineerimatuks nagu ka (viimati anti auhind Pierre Boulezile), jaanuaris, siis laulab Cio-Cio-Sani Cheryl Glenn Gould, kelle sünnist (25. septemb­ Friends of Glenn Gould... Sõprade ühen­ Parker. ril) möödus sel sügisel 70 ja surmast dus hõlmab р/дио-liikmeklassi (aastamaks (4. oktoobril) 20 aastat. Gould, kes avali­ 50 $), тегго-klassi (250 $), forte-klassi Harry Liivrand kest esinemistest loobus 32-aastaselt; kes (üle 500 $) ja fortissimo-klassi (üle 1000

muusika 9/02 11 IMPRESSIOON Meistrite meelevallas RAHO LANGSEPP

Nii pealkirjastaksin erakordse india 4 muusika kontserdi, mis toimus 25. sep­ tembril VII Rahvusvahelisel Tartu Vanamuusika Festivalil. Kontserdil, mis oli ühtlasi festivali avakontsert, esinesid kaks india muusika suurmeistrit: Vitthanage Hemapala Perera (Sri Lanka) bambusflöödil ja mandoliinil ning Pandit Anindo Chatterjee (India) tablSX. Saatepilli tamburad mängis pimeda flöödimeistri tütar Isuru Warna Perera. 4£ ^t^" x*" —• India klassikalise muusika peamise žanri | räga juhatab sisse pikk improvisatoorne sissejuhatus äläpa. Öeldakse, et muusiku mi w tõeline meisterlikkus ja hing avaldub kõige paremini just selles räga osas. See Anindo Chatterjee ja Hemapala Perera. on koht, kus muusik suhtleb publikuga FOTO MALEV TOOM hingest hinge, minnes improviseerides järjest peenematele tasanditele. Siinkohal tahaksin rääkida pisut mäng on nagu kombinatsioon nende Hemapala Perera haaras publiku enda­ Hemapala stiilist. Selleks, et seda paremi­ kahe suurkuju stiilidest. Nii iseloomustas ga juba kontserdi esimestest hetkedest. ni teha, tooksin paar võrdlust. Kui me teda ülitunnustavalt ka tema mängupart­ Tasapisi hakkas ajataju kaduma ja võis räägime bambusflöödist, siis tuleb esime­ ner Anindo Chatterjee. Hemapala Perera alata teekond raga-maailma, kus nootidele sena tavaliselt kõigil, kellele teema vähegi mängus on olemas kõik klassikalise helireas lähenetakse ükshaaval, valmis­ tuttav, meelde Hariprasad Chaurasia nimi muusika traditsioonid ja sügavus, samas tatakse need hoolikalt ette ning tutvus­ (india muusik, kes esines Eestis ka kasutab ka tema ülikiiretes passaažides tatakse sel moel kuulajale kõigepealt räga eelmise aasta festivalil Orient). Ta on tihti meeleldi näiteks topeltkeeletehnikat, helirida ja sellele iseloomulikke meloo­ kindlasti kõige rohkem bambusflöödi mida india flöödimängus võib pidada dilisi kombinatsioone, enne kui minnakse muusikat plaadistanud flöödimängija. Ta pigem mängutehniliseks uuenduseks. põhiteema juurde. Ülimalt tundlikult ning on teinud koostööd ka paljude Lääne Olemegi jõudnud räga põhilise osani, sügava mõtestatusega mängitud impro­ muusikutega ning tema stiilis võib tihti kus kompositsiooni astub sisse ka tabla. visatsioonid mõjusid lausa ebareaalselt, tunda läänlase kõrvadele küllaltki har­ Põhja-India klassikalises muusikas on üks ehitades silla peenemate vaimutasanditeni, junud stiililisi kujundeid ja ka tehnilisi olulisimaid omadusi rütmitsükli perioodi­ kuhu meie mõtted igapäevasaginas just võtteid. Selles ei tule näha aga mitte line kordumine. See, kuidas muusikud tihti ei eksi. Vabarütmilisele algusosale midagi halba, sest india muusika on läbi paljude tsüklite jooksvate improvisat­ järgneb äläpa teine, rütmiline osa, kus elavale traditsioonile iseloomulikult sioonide kaudu jõuavad tsükli esimese jod-äläpa ehk üleminekufaasi kaudu jõuab olnud küllalt avatud uuendustele, võttes löögi sama 'ni, on üks erutavamaid hetki improvisatsioon järjest kiiremate tempode üle ka mitmeid lääne pille, nagu viiul, nii muusikutele kui ka kuulajatele. Ja sel kaudu oma kulminatsiooni, jhala'ni. Selles kitarr, mandoliin jne. Kuuldes esimest kontserdil oli, mida kuulata. Ülima ker­ osas avab muusik virtuoossete kujunditega korda Hemapala Perera mängu, meenus gusega mängiti keeruliste rütmitsüklite raga kogu dramaatika. Meister Hemapala mulle aga hoopis üks teine mees - raames väga pikki ning vaimustavaid bambusflöödimäng demonstreeris vanameister Pt. Pannalal Ghosh -, kes soolosid, mis teenisid kordvalt kuulajate ilmekalt, mis võib sündida, kui üht tegelikult tõi madalakõlalise bambusflöö­ aplausi. Kontserdi esimeses pooles oli põhimõtteliselt väga lihtsa ehitusega pilli di Põhja-India klassikalisse muusikasse. rütmitsükli aluseks 16 osast {mäträ'st) täiuslikult vallata. Arvan, et mänguteh­ Ta lahkus siit ilmast 1960. aastate algu­ koosnev tsükkel tritäla. Ülimalt naudi­ nikalt pole talle praeguses flöödimaailmas ses, aga õnneks on säilinud mitmeid tema tavad olid kahe meistri vahelised võrdset. Aga, nagu juba eespool lindistusi. Pannalal Ghoshi õhkõrnad dialoogid, mis liigutasid kuulajate meeli, nimetatud, pole mitte kiire ja virtuoosne kaunistused mõjuvad kerge õhuväreluse- ulatudes dünaamika ja tundlikkuse mäng peamine, mille järgi meistrit hin­ na, mis on eurooplaste kõrvadele tihti skaalal kergest ojavulinast tormise mere natakse... üsna "püüdmatu". Meister Hemapala mühinani. Anindo Chatterjee ääretult

12 muusika 9/02 tundlik ja kaasmängijaga arvestav saade Kammerkoori või Estonia Seltsi aitas õhtu-räga bhämpalash,\ vormida Rahvusvaheline Segakooriga (kavas vanamuusika - täiuslikuks tervikuks. Ajaliselt kestis see Schein, Schütz, Arcadelt, Purcell jt). muusikateos umbes poolteist tundi. koorijuhtide Finaali pääses kuus dirigenti, kes Kontserdi teise poole algus oli Pandit konkurss - võit žürii arvates olid kõige tulemuslikumad Anindo Chatterjee päralt: kõlas tablasoo- ja sisukamad töös Eesti Rahvusmees­ lo (laharä), kus meloodiainstrument (siin Eestile kooriga (kavas komplitseeritud mees- saatis Hemapala Perera Chatterjeed man­ kooriteosed - Liszt, Britten, Barber, ANTS SOOTS doliinil) mängib pidevalt korduvat lühi­ Pizzetti, Poos, aga ka Tobias, Tubin, kest teemat, mille taustal tablamängija Tormis). Võitjad selgitati välja kontsertet­ Kui instrumentalistide-vokalistide ja esitab oma kompositsiooni. Nii nagu tekannete põhjal, kus RAM laulis eespool orkestridirigentide konkursid on oma jär­ kontserdi esimeses pooles, näitas Anindo mainitud repertuaari ning Eesti jepidevuse ja traditsioonidega rahvusva­ Chatterjee ka nüüd ülimalt sügavmõt­ Filharmoonia Kammerkoor äärmiselt helises muusikaelus kindla koha hõi­ telist ja meisterlikku mängu. Ka siin pole nõudlikke partituure (Bach, Brahms, vanud, siis koorijuhtide võistlemine on põhjust rääkida mitte sellest, kui vir­ Rahmaninov, Reger, Rautavaara, selliseks alles kujunemas. Tõsi, kahel kor­ tuoosne võib mäng olla - india tradit­ Sandström). ral on toimunud rahvusvahelised sioonis harjutatakse lapsest saadik väga kooridirigentide konkursid Riias; lisaks Žiriisse kuulusid suurte kogemustega, palju ja suurepärase tehnikaga mängijaid Balti riikide, Peterburi Konservatooriumi koorimuusikaelus tuntud tegijad: Eva on kõikjal. Anindo Chatterjee targas ja Sibeliuse Akadeemia üliõpilaste Kollar (Ungari tippkooride dirigent), ning mõtestatud mängus oli aga selgelt konkursid (kahjuks nüüd juba kümme Hansruedi Kämpfen (Šveits, ECi kursuste tuntav see miski, milleni jõuavad vaid aastat soikunud), aga ka Eesti noorte aktiivne läbiviija), Vic Nees (Flaami raadio vähesed... Tahaksin tähelepanu juhtida koorijuhtide jõukatsumised (1985, 1990, koori kauaaegne dirigent, helilooja), trummide väga pehmele ja kaunile 1995). Kooriühingu algatatud järjekordse Erwin Ortner (kuulsa Arnold Schönbergi toonile, esituse kujundirikkusele ja leid­ Eesti-sisese võistluse ettevalmistamisest koori dirigent). Žirii tööd juhtis kogenult likkusele. Korduvalt kõditas Anindo kasvas välja idee kujundada konkurss (ei mingeid viljatuid arutelusid!) EMA Chatterjee publiku närve, jõudes tsükli rahvusvaheliseks, kaasates Euroopa emeriiiprofessor Venno Laul. esimese löögi sama'ni oodatust löögi Noortekooride Föderatsiooni "Europa võrra hiljem või varem. Cantat" (EC). EC on korraldanud palju Tähelepanekuid, järeldusi ja muid Pandit Anindo Chatterjee on maail­ üritusi koorijuhtide harimiseks ja tema mõtteid mas väga tuntud ning vaieldamatult üks initsiatiivil toimus 2001. aastal Konkursi ettevalmistamisega mõnevõrra tänapäeva suuremaid tablameistreid. Ta Budapestis esimene rahvusvaheline kursis olnuna võis märgata, et ka EC on on osalenud lugematutel plaadistustel koorijuhtide konkurss. 2.-6. oktoobrini omandanud eurobürokraatia tunnuseid: ning mänginud koos peaaegu kõigi Tallinnas toimunu oli seega teine rahvus­ ülemäärane muretsemine osavõtjamaade tänapäeval tuntud india muusikutega, vaheline võistlus, korraldajateks peale EC geograafia pärast (liiga palju Ida-Euroo- samuti on ta andnud väga palju veel Eesti Kooriühing ja Eesti Muusika­ pat, st umbes pool osavõtjatest); küsimus, soolokontserte. akadeemia. kas ühesooline koor ikka on konkursil Tähelepanuväärne on ehk aga ka see, õige tööks kooriga; kas reglement saab Kolmekümne kuue kandidaadi regist­ et kaks sellist muusikut kohtusid selline, nagu „meie Euroopas" oleme har­ reerumine 16 riigist tõendab ettevõtmise esmakordselt just Tartus! Kontserdi junud, jne. vajalikkust ning koorimuusika kui žanri lõpuks mängis Hemapala Perera ühe elujõudu ja kõlapinda. Lisaks Põhja- ja Kaudselt mõjutab konkursi toimu­ kergklassikalise kompositsiooni (dhuna) Baltimaadele huvitusid konkursist ka miskoht kindlasti osavõtjate geograafiat, mandoliiniga räga Jog teemal, rütmiks dirigendid Belgiast, Saksamaalt, Austriast, eriti kujunemisjärgus traditsiooni puhul. räpaka (7 matra t). Peale flöödi ja man­ Sveitsist, Ungarist, Poolast, Prantsus­ Võistlejate (ka kandideerijate) hulgas olid doliini mängib Meister Hemapala vir­ maalt, Venemaalt ja Gruusiast. Võistlema tagasihoidlikult või üldse mitte esindatud tuoosselt veel ka kitarri, viiulit ja tablat. valiti varem saadetud videote põhjal 24 tugevate koorimuusika traditsioonidega Lõpetuseks sooviksin kangesti esitada osavõtjat (kohale tuli 22). Konkursi linnad-maad: Peterburi, Moskva, Rootsi, ühe intrigeeriva küsimuse: "Mida oleks mudel oli paljuski sarnane Budapestis Norra, Holland, Soome, Inglismaa. lääne muusikal Indiast õppida?" toimunuga: osavõtjate vanus 18-30 aas­ Lugedes võistlejate biograafiaid, Isiklikult arvan, et vägagi palju. Eelkõige tat; kolm vooru, millest esimeses ja teises torkab silma noorte mitmekülgne aga seda, kui metoodiliselt õpetatakse toimub töö kooriga, kolmandas muusikaline haridus, lai tegevuse spekter, india muusikas mõtestama iga üksikut kontsertettekanded. sageli ka ehk killustatus erinevate žanrite nooti, kuidas õpetatakse mõtlema ja ja tegevusvaldkondade vahel. Aga loetle­ Kaksteist teise vooru pääsenut selgi­ tundma läbi muusika, ning ka seda, tud koolide, täiendamiste, meistrikursuste, tati välja töös Eesti Muusikaakadeemia kuidas võib muusika olla vahend meie praktiseerimiste ja muu sellise nimekiri on naiskooriga (ülesandeks Mart Saare isiksuse vaimse arengu teel. aukartustäratav, noorte töövõime ja aktiiv­ "Lindude laul", ettevalmistusaega viis sus väärib tunnustust. Sel taustal ei ole minutit, st peatähelepanu dirigeerimis- eesti noorte dirigentide püüdlused sugugi tehnika loetavusel, väljenduslikkusel - "lahjemad". hea mõte!) ning Tallinna Tehnikaülikooli Põhjalik muusikaline haritus väljendub

muusika 9/02 13 dirigeerimisõpetuse põhjalikkusel oma eelised. Kõige otsesemalt ilmnes dirigeeri­ Viis päeva mistehnika valdamine just finaalis - tule­ mus sõltus ju ainult muusika juhtimise Göteborgis oskusest. VIRVE NORMET Parema tulemuseni jõudsid need, kes ei võtnud eesmärgiks piiratud ajaga koori Proloog "ümber kasvatada", vaid liikusid üldpildilt "Kas 20 aastat ühel kohal töötamiseks detailide suunas - nii tekkis koori ja diri­ on vähe või palju?" küsib Neeme Järvi gendi vahel usaldav, loov töövahekord ühes e-kirjas. "Peaaegu kogu oma välis­ ning dirigendi taotlused olid mõistetava- maal elatud aja olen olnud seotud mad. Ülim, pingutatud nõudlikkus kõiges Göteborgi sümfooniaorkestriga. Võib­ Konkursi võitja Lilyan Kaiv võistluse lõpp­ tekitab kooris barjääri - nagunii ei sobi olla pakub see juubel pisut huvi ka voorus RAMi ees. sellele dirigendile miski. kodumaal?" FOTO VAHUR LÕHMUS Lähemalt tasub uurida, mis toimub Ja nii olengi 11. septembril Göte­ Lätis, nii õpetamises kui ka koorielus borgi Konserthuseti, s.o kontserdimaja üldse. Sest kui võistlema pääsevad kõik saalis, kus parajasti harjutatakse Eduard Esikoht: Lilyan Kaiv (Eesti). kandideerinud viis noormeest, poolfinaali Tubina "Krati" süiti. Teine-kolmas koht: Risto Joost (Eesti) jõuab neist kaks ja auhinnatute hulka üks "Juubelikontsertide kavas on rootsi ja Ainar s Rubikis (Läti). (ühele ka eripreemia Mart Saare "Lindude heliloojate muusika: Tubina "Krati" süit, laulu" eest); kui riigis töötab nagu õlitatult Stenhammari kaks Sentimentaalset Välja anti veel hulk eripreemiaid: uue kaks kõrgetasemelist kutselist koori, kes ei romanssi ja kohaliku helilooja Geforsi muusika parima tõlgenduse preemia kurda lauljate defitsiidi pärast; kui sealses tuliuus oratoorium "Naudingud", kus sai Lilyan Kaiv, "Europa Cantati" muusikaakadeemias õpib hulgaliselt tõeliselt nauditavad on solistid Nina preemia parimale alla 25-aastasele noormehi, sest kultuuripoliitika on suut­ Stemme ja Karl-Magnus Fredriksson," dirigendile pälvisid Joost ja Rubikis, nud neile perspektiivitunde sisendada, siis muheleb Järvi. "Tubin on ju - jumal teab Schott Verlagi preemia vaimuliku oleks tark sellest õppida. See, et Eesti - kord eesti, kord rootsi helilooja." teose parima tõlgenduse eest läks koorijuhid võistlesid seekord veelgi eduka­ "Aga Neeme Järvi?" küsin, "kas tema David Lundbladile Rootsist ning ilma­ malt, ei tee olematuks meil esinevaid ilm­ on eesti, rootsi või ameerika dirigent?" liku teose tõlgenduse preemia sai selgeid probleeme. "Siin on üks ja selge vastus - eesti ja Anne Alt Eestist; kirjastus Talmar & Järeldus Eesti jaoks. Kuigi võib tundu­ ainult eesti! Ja minu pojad samuti!" Põhi andis oma auhinna parima eesti da, et paljudes maades ei ole koorimuu­ teose esituse eest Belgia dirigendile sikal sellist kõlapinda ja tähendust nagu Esimene päev. Kakskümmend kaks Jan Vuye'le, Eesti Filharmoonia meil, tegutsevad seal siiski tugevad, jär­ aastat üheskoos Kammerkoori ja RAMi lemmikdiri- jepidevad koolkonnad, kes on pühendu­ Juubelikontserdid toimuvad 13. ja 14. gent oli Ainars Rubikis, SP Muusika- nud a cappella koorimuusika esitamise septembril, aga see on (kõigest!) töö- projekti preemia kohustusliku teose arendamisele (meistrid Eric Ericson, juubeli tipp, mitte algus ega lõpp. parima tõlgenduse eest sai Aigars Robert Sund, Kare Hanken, Matti Tegelikult on seda tähistatud juba sep­ Merijs Meri Lätist, publiku lem- Hyökki, Imants Kokars, Kaspars Putninš, tembri algusest peale ja eeltöid tehtud mikdirigent oli taas Risto Joost Sigvards Klava, eespool loetletud žürii päris kaua. Pidustuste ajaks on kaante liikmed jt). Mööngem, et suhtumises a vahele saanud ilus pildi- ja inforohke cappella koorimuusikasse on maad võtmas raamat "Man maste älska det man gör", tõrjuv mentaliteet - sellega tegelgu kas alapealkirjaga "Göteborgi sümfoonikud amatöörid amatööridega või äärmisel ja Neeme Järvi 20 aastat üheskoos". juhul olgu kohe kätte antud "valmis Selle tagakaane küljes olevale kahele töös kooriga: enamasti väga hea stiili­ tehtud", professionaalsete oskustega koor! CD-le on Göteborgi raadio hoolsalt tunne, eriti vanamuusika osas; selge Siit tekib ahel: koorijuhi staatuse määra­ kogunud ja kokku pannud valiku pari­ vokaalne, strihhiline taotlus, ka eeskuju matus ehk tasustamatus, huvi puudumine matest ja põnevamatest esinemistest. Aga andev vokaal; fraseerimise täpsus ja üldse õppida ja õpetada koorijuhtimist, tahtma­ see pole veel kõik. Peale selle on plaadi­ täpsus muusikas. Tulemus sõltub siiski tus kooris laulda ja koorimuusikat kuula­ firma Deutsche Grammophon andnud kooriga töötamise kogemusest, suhtlemis­ ta. Murettekitav oli märgata paljude välja topeltplaadi "Aurora", millel viisist kooriga, aga ka muusika elavdamise noorte muusikute osavõtmatust koju kätte kõlavad GSO esituses mõned vanad, võimest. toodud konkursisündmustest. mõned uuendatud ja mõned päris uued heliülesvõtted Põhjamaade heliloojate Eespool mainitud killustatuse üheks HEA koorikontsert on veenvam mis kaunimatest orkestrilugudest. Tõeline tundemärgiks on mõnedel juhtudel pinna­ tahes arutelust, üleskutsetest või analüü­ neemejärvilik maiuspala! pealne dirigeerimistehnika oma informat- sidest. Ainult elamuslik kontsert paneb sioonivaesuse ja sageli taotlustele vastu­ eespool toodud ahela liikuma positiivses "Rootsi meeldib mulle. Siin on kõik töötava väljendusviisiga, ka mitteloetavad suunas ja õiges järjekorras. nii korras ja puhas ja rahulik. Siin on hea žestid. Selles vallas on Eesti, Läti ja Rootsi töötada. Orkester on "stiili- ja rassi-

14 muusika 9/02 entusiasmi ja vastutustunnet; me ei ole lihtsalt üks kohalik väike orkester, vaid esindame riiki!"

Teine päev. GSO, Järvi ja kontsert Vastakad mõtted, kuulates proove ja kontserti Juubelikontserdil esineb solistina äsja pensionile jäänud orkestri kontsertmeis­ ter. See kätkeb endas probleeme. Väga tublil ja suurepäraste tehniliste võimetega viiuldajal ei ole solisti närvi ja mäng jääb tuimaks. Proovis püüab Järvi mehele kõigest väest "hinge sisse puhuda", aga... Kontserdil esitab viiuldaja Stenham­ mari Romansi igati korrektselt, kuid sama "hingetult" kui proovis ja veel mär­ gatavama "krambi" tähe all. Aga ikkagi - solist on ju Oma Mees! Dirigent, orkester ja publik on aplausiga nii hel­ ded, et see kujuneb lausovatsiooniks. Mitukümmend aastat orkestri kontsert­ meistri auväärsel kohal istunud Christer Tomas Lind Gustav osas. Thorvaldsson, süli lilli täis, on hämmin­ FOTO INGMAR JERNBERG gus ja õnnelik. Lugu läheb kordamisele. Ja nüüd saame kogeda üht kõige häm­ puhtalt" põhjamaine, mis tähendab män- Filharmoonia, Theatre des Champs- mastavamat fenomeni: Dirigent on kui gukoolilist ühtlust, emotsionaalset ja Elysees Pariisis, Tonhalle Zürichis, üksainus ja avali partner Solistile! Nad eetilist terviklikkust. Sellel on omad plus­ Santori Hall Tokios, Festspielen musitseerivad koos! Pidurid on kadunud, sid," tõdeb Järvi. Salzburgis. Esimese Rootsi orkestrina kramp on kadunud, tehniline tase pääseb Sümpaatia on vastastikune. Sture külastasime 1999. aastal Hiinat. Meil on täiel määral maksvusele ja uskumatult Carlsson, kes on viisteist aastat olnud selle aja jooksul valminud umbes 90 heli­ nüansirikas, piltilus, romantilisest Konserthuseti direktor, räägib: plaati või plaadikomplekti koostöös fir­ paatosest kantud Stenhammari Romanss "Göteborgi Sümfooniaorkestri ligi madega BIS ja Deutsche Grammophon. on kui uuesti sündinud. Oleks vale jätta saja-aastases ajaloos on Neeme Järvi Oleme hakanud ka ise hindama ütlemata, et just Järvi "dirigeeris" seda kõige olulisem peadirigent. Koostöö süstemaatilisust ja ammendavat põhja­ ovatsiooni, mis solisti psüühilisest pingest algas aastal 1980 suure Inglismaa-turnee- likkust, millega orkester on jäädvustanud välja tõi! ga, lepinguline tööperiood sai alguse Põhjamaade heliloojate - Berwaldi, 1982. ja kestab 2004. aastani. Järvi Griegi, Nielseni, Stenhammari, Tubina -, Kolmas päev. Jutud, jutud, jutud... kümne eelkäija hulgas on nii vähem tun­ aga ka vene klassikute Borodini, Juubelikontsert tõi kohale Göteborgi tud kui ka kuulsaid nimesid, nagu Prokofjevi, Rahmaninovi, Tšaikovski, väliseestlased, kõik kohalikud muusikud Wilhelm Stenhammar, kelle loomingut S ostakovitši muusikat. Järvi on kas­ ning mitmed äri- ja kultuuritegelased, Neeme on palju mänginud; Sixten vatanud 80-liikmelise orkestri täismõõ­ mõned ka Eestist. Eckerberg, kes juhatas ka Göteborgi raa­ duliseks 109, vajadusel 120 mängijaga End eesti päritolu dirigendiks pidav dio orkestrit; Issay Dobrowen, Sten kollektiiviks ja selles, kuidas ta loob Kristjan Järvi lisab värve Eesti-Rootsi Frykberg, Sergiu Comissiona, Charles suhteid ning leiab orkestrile toetajaid, ei kontaktide ritta. Dutoit. Järvi ei ole oluline mitte ainult ole talle võrdset. Neeme Järvi ajal on "Minu side Rootsiga on kestnud sama tänu oma peadirigendina tegutsemise aja orkestri positsioon Göteborgi linnas ja kaua kui isal: kümneaastasena hakkasin pikkusele, kuigi ka see on väga tähtis näi­ kogu Rootsimaal oluliselt tõusnud, tema temaga ringreisidel kaasas käima ning taja. Kui hakkaksime oma 20 aasta positiivne meelelaad on loonud palju kodunesin selle orkestri, linna ja "bilanssi" kirja panema, tähendaks see häid kontakte ja toonud juurde palju inimestega. Oleme siin Göteborgis nagu lehekülgede kaupa arve, ja meeldivaid sõpru, kes meid igas mõttes toetavad. mingis suuremas pereringis, tundes arve: 595 kontserti, 35 kontserditurneed Üks olulisemaid tugisambaid, kelle mõistmist ja tuge nii muusikalises mõttes 21 maale jpm. Uhkusega võime öelda, et rahalisel toel on saanudki võimalikuks kui ka muidu. Paavo töö Malmös sidus mängitud on sellistes kohtades nagu orkestri järkjärguline suurendamine ning teda kohe kõvasti Põhjamaade külge. Ka Carnegie Hall New Yorgis, BBC Proms, kes ka juubeli puhul taas suurejooneliselt praegu, kui tal on Cincinnatis oma Royal Albert Hall, Barbican ja Royal rahaga ringi käis, on suurfirma Volvo. orkester - mis on iga dirigendi unistus, Festival Hall Londonis, Concertgebouw Rahvusorkestri nimi, mille saime viis aas­ sest Ameerika võimalusi peetakse siiski Amsterdamis, Musikverein Viinis, Berliini tat tagasi, on tõstnud orkestri prestiiži, maailma parimateks -, on ta jäänud

muusika 9/02 15 Sibeliuse, Tubina jt põhjamaalaste, aga ka "Gustav III" lavale toonud töögrupp, eesti heliloojate Sumera ja Tüüri muusika kel puudub rootslaste kompleks "oma Mitu sammu ilusa propageerijaks. kuninga" teema suhtes, on tõstnud tege­ Rootsimaa on olnud väga hea nii vuse Rootsi tänapäeva. Göteborgi Ooperi mõtlemise suunas Järvidele kui ka muusikale! Töötan prae­ muusikadirektori Kjell Ingebretseni j Eesti Muusikaakadeemia gu teist aastat Umeä linnas Norrlands- arvates on sellel pretsedenti loov tähen­ sügisfestivaü esiette­ Opera peadirigendina ja võimalik, et jään dus, sest Gustav III ja tema aeg on roots­ sinna pikemaks ajaks. Teater toob välja laste endi jaoks olnud püha ja puutuma­ kannetest kaks uuslavastust aastas, aga orkester tu. Uuslavastuse dirigendipuldis seisab ELENA LASS annab igal nädalal kontserdi, nagu Maurizio Barbacini, ooperi on lavastanud väiksed Berliini filharmoonikud (naerab). Anthony Pilavachi, kostüümid loonud j Spetsiaalselt noorte uudisloomingule Meil ongi tõeline mini-filharmoonia! Markus Pysall. Teos esitatakse itaalia kee­ pühendatud festivalid polegi maailmas nii Umeäs on ju ka kuulsad jazzifestivalid ja les, lava kohal jookseb rootsikeelne tekst. tavapärased nähtused, kui võiks arvata. orelifestival. Muusikaelus toimub kogu Peaosi laulavad Tomas Lind (Gustav III), Festivali värvikaimad väliskülalised aeg midagi põnevat. Hillevi Martinpelto (Amelia), võrratu Amsterdami konservatooriumist teadsid Oleme orkestriga välja andnud kaks Susanne Resmark (Ulrica), Krister St. rääkida, et neil toimuvad noorautorite CDd. Esimene plaat Lepo Sumera ja Hill (kapten/krahv Anckarström) ja muusikapäevad alles 1999. aastast alates. John Adamsi muusikaga, mis ilmus möö­ Carolina Sandgren (paaž). Meil, võiks öelda, korraldatakse neid dunud aastal, sai väga hea kriitika osa­ Lavastus tekitab algul sisemist häm­ jubal999. aastast. Festivali kuuest liseks. Teisel on /we-salvestused džäs- mingut - Tomas Lind sarnaneb oma esi­ kontserdist kolm ja pool oli sisustatud sifestivalilt (Miles Davis, Daniel Schnei­ meses etteastes nii väga praeguse kunin­ uuema eesti muusikaga, esiettekandes der jt). Järgmisena on plaanis Hilding gaga, kuni tema admiralipintsaku metall- kõlas üheksa noore helilooja teost. Rosenbergi ooperi "Paradiisi saar" nööpideni välja... Aga peagi ununeb Avakontserdi töödest olid varem kuul­ plaadistamine." vajadus ajaloolise tõe järele. Harjub silm mata Ülo Kriguli "Asylum", Lauri Jõelehe ja naudib kõrv. Lavastuse vaimukused "Lävi" ja Taavi Pärteli Sonaat viiulile ja Neljas päev. Pühapäev kviteeritakse aplausiga, nagu ka suure­ klaverile. Kriguli "Asylum" viiulile ja Merike Elm, kes on kümne Konsert- pärased aariad ja ansamblid. Publik su­ klaverile on teos, milles autorit sellisena, husetis töötatud aasta jooksul õppinud lab, kuigi pikkamisi. Järgmiste päevade nagu teda senini teame, ei olnudki kerge tundma kõiki kohalikke muusikategelasi ajakirjandus toob Ingebretseni lauale vas­ ära tunda. Tõsine ja traagiline, ärev ja ja kes on minu tõlgiks Göteborgis, viib tandlikke arvamusi, "vett ja veini", nagu ähvardav. Pealkirja õnnestunud kajasta­ mind päiksepaistelisel pühapäeval laeva- ta ise nendib. Lavastus on skandaali- mine muusikas või vastupidi. Väga tahaks reisile ümberkaudsetele saartele. Tundub, lähedane, aga selle päästab erakordselt kiita Liisa Suusterit, kes esitas loo nagu poleks Astrid Lindgreni raamatutest tugev muusikaline külg. Ooperidirektor tehniliselt mitte just lihtsa viiulipartii tuttavaks loetud Rootsimaa mitmekümne ise, kes on rahvuselt norralane, loodab, (akadeemia II kursus!). Pärast kuueaastast aasta jooksul üldse muutunud. ("Ega et ehk murrab lavastus midagi rootslase ootamist jõudis lõpuks esiettekandeni olegi," nendib Merike kerge iroonia- eelarvamustes. Lauri Jõelehe "Lävi" kandlele. Selle pilli noodiga hääles. "Ka mitmed Rootsi enda Mulle aga meenuvad Neeme Järvi valik ei ole eesti muusika kontekstis mõtlejad muretsevad selle pärast.") Mina intervjuu viimased mõtted: "Kui nüüd niisama lihtne - kaasa tuleb seoste ja ei muretse, ma naudin seda. On tõelise 2004. aastal lepingud lõpevad, tahaksin tähenduste koorem, millega peaks justkui puhkuse, rahu, küllusliku looduse ja hästi sümfooniakontsertide asemel hoopis midagi ette võtma. Eesti noorautoritele korraldatud elustiili idülliline hetk. Nii oopereid dirigeerida. Võib-olla isegi siin­ paistab see mäng aga meeldivat, kandlele harv, nii harv selles kiirustavas maail­ samas Rootsis. Nii palju ilusat on veel on viimastel aegadel kirjutanud kaugelt mas... juhatamata. Wagner näiteks. Üks tohutu rohkem kui üks helilooja. "Lävi" pole just muusikamaailm, mida tahaks ka puudu­ nende otsingute äärmusliku suuna esindaja Viies päev. Kjell Ingebretsen ja tada..." j - valdavalt on kasutusel traditsioonilised "Gustav III" mänguvõtted, väljendus on aga soe ja Göteborgi Ooperimaja. See on eriline, Epiloog. Lend tuledes särava inimlik, nagu Lauri Jõelehe muusikale ikka laeva kujutav maja, rohke klaasi ja kol­ Rootsimaa kohal omane. me, fuajee poole avatud rõdukorrusega. Lennuk rikub ära kaugusetunnetuse. Festivali kolmanda päeva kontserdi Eriline on vaade majale jõelt, samuti ava­ Mõni tund, ja tuledes särav Göteborg, märksõnadeks olid /ше-elektroonika ja rast klaasseinaga fuajeest jõele. Kiidu­ tuledega ääristatud teed ühest öövalgest "elektroakustika". Uudisteoseks Hans väärt akustikaga saal näib väike ja hu­ asulast ja linnast teise joonistavad justkui Gunter Locki "Mu kivised sõnad" lauljale, bane, nagu polekski seal 1300 istekohta. Rootsimaa kaardi pimedale metsade- neljale instrumendile ja elektroakustilistele "Gustav III" on Verdi "Maskiballi" järvede-mere maastikule. ; instrumentidele. Ei saa kuidagi mainimata algvariant, mille tsensuur omal ajal ära Pimedaks läheb alles siis, kui libiseme jätta, et lisaks loo autoriks olemisele on keelas. See leiti kaks aastat tagasi, kui üle Soome lahe Helsingist Tallinna poole. saksa päritolu Hans Gunter Lock ka eesti avati osa Verdi arhiivist, mis seni oli Olen kuulnud räägitavat valgussaastest muusikateaduse magister. Paljud pidasid pereliikmete soovil olnud avalikkusele meie planeedil. Eesti igatahes on sellest j teost üksmeelselt kontserdi kõige suletud. patust puhas. inspireerivamaks. Umbes kahekümne

16 muusika 9/08 minuti jooksul võis kuulda suurt hulka õnnestus seda esimest korda kuulda huvitavaid mõttevälgatusi ja kõikmõel­ vahetult enne kontserti, mil parandusi teha davaid leidlikke heliefekte. Neist terviku enam ei jõudnud. loomine jäi aga paraku iga kuulaja enda Ilusate mõtete kontsentratsioon oli ülesandeks. tihedaim kontserdil, mis pühendatud NYYD Ensemble'i kontserdil kanti ette flötist Jaan Õunale. Nagu muuseas ja pisut kolm uut lugu, mis olid välja valitud kom­ saladuskatte all oli see ühtlasi ka Jaan positsiooniosakonna kammerteoste Õuna õpilase Tarmo Johannese dok- konkursile laekunute hulgast. Äge Hirve torikontsert. Kaudselt oli kontsert pühen­ (1973) "Reljeef" koosnes mõtteliselt ka­ datud kavas olnud eesti keskmise ja hest osast. Autor annab algul kätte tasapin­ "kadunud" põlvkonna heliloojatele Kuldar na, mis püsib sujuvas kulgemises ja oma Singile, Lepo Sumerale, Raimo Kangrole ja põhijooni säilitades kuni teose lõpuni. Mati Kuulbergile. Hästi mõjusid nende Koik toimub selle tasandi sees ja ümber, all kõrval ka kaks uut tööd noortelt heliloo­ ja peäl. Moodustuvad kujundid, mis jatelt. Kristjan Kõrveri teose "Florete flo- leiavad oma lõpliku lihvi loo teises pooles. res" (metsosopranile, flöödile, kandlele ja Kõlaliselt peen ja vormilt loogiline tervik. tšellole) algidee on seotud katoliiklikus Festivali noorima uudisteostaja Mariliis Äge Hirv. maailmas 7. oktoobril tähistatava Neitsi Valkoneni (1982) "Flight-sight" on autori FOTO MAREK VILBA Maarja kui roosipärja kuninganna päevaga esimesi suuremaid ansamblilugusid. See (tekst Siiraki raamatust). Teos jäi meelde jätabki pisut "prooviloo" mulje, kohati on kui mitmetahuline ja keeruline selle heas kuhjatud mõtteid ja võtteid, mis justkui tähenduses. Lisaks akustiliselt müstiline. parasjagu pähe tulnud. Tulemus on stiililt Helid jõudsid kuulajani nagu kuskilt ja vormilt üpris kirev ja segane. Kõrva taha mujalt, mitte sealt, kus seisid esitajad. panemist väärivad aga mitmed huvitavad Teose lõpp oli sedavõrd mõjuv, et kuuldu kõlaleiud, eriti puhkpillide partiides. Teose täitis vaikuse veel kauaks. algimpulss ja pealkiri tulenevad helilooja Äge Hirve teise festivalil kõlanud loo sõnul rahulike merepiltide ja industriaal­ "Enesekaotus" (altflöödile ja metsosop­ sete maastike vastandamisest. Üha tagasi- ranile) tekst on koostatud Ilmar Laabani pöörduvad õhkõrnad akordid klaveril rää­ luuletuste põhjal. Laabani luule pole givadki mingist häiritud ilu- ja rahutun- kaugeltki meeleolu dikteeriv, Äge Hirve dest. Kaudseid mõjutusi võib märgata loodut pelgalt sõnakujunduseks nimetada uuema heakõlalise ameerika ja inglise Mariliis Valkonen. oleks vähe. Väga poeetiline süntees-süm- FOTO MAREK VILBA muusika loojailt, keda autor enda eesku­ bioos, sõna väärtustav ja tundlik. judeks peab. Konkursi esimene preemia anti Seekord jäi eesti noorest muusikast üksmeelselt Tatjana Kozlovale teose meelde palju ilusat ja vähe koledat. Asi on "Clouds of Sand" eest. Sedavõrd eredat ja tasakaalust väljas pigem paremuse poole, mõjuvat tööd ei kuule Eestis kuigi tihti, mitu sammu ilusa(ma) mõtlemise suunas. ammugi veel noorelt autorilt (1977). Südantsoojendavad hetked enne talve, Iseenesest keerulistest elementidest nagu Hando Runneli luuletus kavalehel: moodustuv tervikvorm on selge nagu vesi. Kiired ja jõulised liikumised klaveril ja Kui oleks kaks ämbritäit puid vibrafonil vahelduvad aleatoorsena mõju­ ja oleks kaks ämbritäit briketti vate (kuid partituuris täpselt üles märgi­ ja oleks kaks tikutoositäit tuld tud) üksikkaheksandiknootidest koos­ siis saaks nii palju sooja nevate lõikudega keel- ja puhkpillidel et mitu nädalat võiksid kõige vaiksema dünaamikaga. Peamine kõik tuttavad inimesed mäng seisneb nende struktuuri põhiele­ ja kõik meie sõprade lapsed mentide vastandamises ja ühendamises me kodus külas käia kuni kulminatsioonini. Järgneb staatilise kui neil ei ole ahju rahu pind, mille kohal kulgeb puhkpillide ja nende maja ei köeta multifoonide omaette liin. Ja teose lõpus ja nendel on tulnud koha üks pisike rudiment algelementidest. Hulk ja nende käed on külmad. leidlikult kasutatud kaasaegseid mänguvõt­ teid moodustab sedavõrd rikka, värvika ja haarava kõlamaailma, et sellest nii kergelt enam välja ei pääse. Kohatist liigstaatilisust Tanja Kozlova. heitis oma teosele ette ka helilooja ise, kel FOTO ERAKOGUST

muusihae/02 17 Klaverikunsti vikerkaar Festival "Klaver 2002" LILIAN SEMPER

Kaheksa päeva, kaksteist kontserti, kolm meistriklassi ja üks loeng. Vaimustav ja üsna väsitav ettevõtmine, kui tahad kõigest osa saada. Pisut hõrendada ja ehk päeva võrra lühendada - kas poleks see opti­ maalne variant? Aga jäägu niisugune asi korraldajate otsustada. Igal juhul kujunes sellest sündmus, mida kaua mäletada. Suurim tänu Lauri Väinmaale, Madis Kolgile ja kõigile teistele asjaosalistele. Siin need päevad siis on.

I. Avalöögi andis 13-aastane Nare Agramanjan, n-ö soojenduspianist edas­ pidisele. Mind isiklikult imelapse-fenomen ei köida. Kui inimene on laval ja tahab midagi pakkuda, siis olgu ta kuuene, kuueteistkümnene või kuuekümnekuuene. Antud juhul on tegemist kena andeka tütarlapsega, kel loomulik musikaalsus ja tubli tehniline tase. Kava koosnes peamiselt väikevormidest, mille hulgas oli päris krõbedaid pähkleid. Nare Agra- manjani interpretatsioon on praegu veel Pjotr Anderszewski. must-valge, palju kontraste ja vähe aren­ FOTO FILIPE DA ROCHA guid. On see ehk lõunamaine tempera­ ment, mis sunnib teda nii ägedalt samaaegselt nii erinevate tämbritega välja II. Peter Donohoe tulek äratas ootusi, forte'desse sööstma, et tekib kramplikkus võluda oli hämmastav. Hilise Skrjabini teame teda eelmiste külastuste põhjal kui ja forsseeritud kõla? Piano seevastu on maailm oma salapärases, otsivas ja värele­ väga isikupärast kunstnikku. Rahmaninovi väga kena. Enim meeldisid need lood, mis vas olemuses laotus naudingut pakkuvalt Kolmas klaverikontsert, kus kaasa tegi pianistile tema ea tõttu kõige mõistetava- meie ette. Suurepärane oli ka Rahmaninov. ERSO Arvo Volmeri vilunud juhatamisel, mad olid. Ma mõtlen Scarlatti sonaate, Meenus kavalehelt loetud märge Volodosi algas kuidagi hajevil ja veidi formaalselt, Babadžanjani Eleegiat, ka Clementi Sonaa­ lauluõpingute kohta. Võib-olla siit meloo­ kuid hakkas kulgedes järjest enam kaasa ti fis-moll. Siin oli ta ka füüsiliselt vaba ja dia eriline esiplaanile nihutatus ja reljeef­ tõmbama. Teises osas oli palju ilusat. kõla ei kannatanud. Muide, miks ei võiks sus. See aga ei tähenda, et ülejäänud fak­ Donohoe hiilgavat vormikujundusoskust meilgi rohkem Clementit mängida, miks tuur kaotsi läheks, ta on lihtsalt pisut kau­ tõestas kolmanda osa suurejooneline suun­ oleme raudselt ainult kolmele Viini klas­ gemal kui tavaliselt. Kena oli Schuberti vä- dumine vägevale kulminatsioonile. Selle sikule pidama jäänud? Nare Aramanjanil hemängitav Sonaat As-duur D 557 ja kolm klaverikontserdi puhul ei saa ma, veider on juba väga tubli tehnika (Johann Strauss laulu Liszti seades, millest eriti mõjus "Tei­ küll, unustada erakordset muljet, mille - Schulz-Evleri Doonau-valss), kui kõik sik". Volodosi musitseerimine on nii loo­ aastakümneid tagasi sain Van Cliburni kuu­ läheb normaalselt, võib tema kontsert 5-6 mulik, otsekui oleks see lihtne ja ainuvõi­ lates, ja ausalt öeldes segab see mind teisi aasta pärast palju rohkem huvi pakkuda. malik. Et tegu on supervirtuoosiga, selgus täielikult nautimast tänini. Sama päeva õhtul tuli Arkadi Volodosi täielikult juba Rahmaninovi-Volodosi Itaa­ Donohoe tarkust muusikas ja klaveri­ näol juba raskekahurvägi välja. Niipea kui lia polka pimestavas ja vaimukas esituses. mängus võisime aduda veel järgmisel hom­ ta käed klaverile pani ja esimese, peaaegu Puht-tehnilise ime peale suunatud Liszti mikul meistrikursustel EMAs. Sügav immateriaalse fraasi Skrjabini palas Rapsoodia ja Mozarti "Türgi marsi" tööt­ muusik ja sümpaatne õpetaja. "Enigme" kuuldavale tõi, olin lummatud. lused ei pakkunud nii suurt huvi, ehedal Klaverimäng kõrgeimal võimalikul kujul on need teosed ju palju ilusamad. III. Ilusa pärastlõuna pakkus Ralf Taali tasemel, kõlailu, selle sametisus, pehmus ja Ilmselt aga võimaldab selline tehnika maa­ Schuberti-programm, mis näitas, et mahlakus. Eelistused piano poole, kuid ilmameistri tase Volodosil just nii musit­ pikaaegne süvenemine ühe helilooja kuipalju nüansse selles! Just võime eri liine seerida, nagu ta tahab, ja see on peaasi. loomingusse võimaldab ennast selles

18 muusika 9/02 tõeliselt kodus tunda. Ei mäletagi pianistilt tundunud teos eriti põnevana. V Äge Juurikase kava oli maastaapne sedavõrd terviklikku ja süvenenud kava. Suurt lusti pakkus Czerny Kontsert nagu kogu tema muusikunatuur. Lai haare, "Rändurifantaasia" oli targalt mängitud, neljale klaverile, kaheksale käele (Sak- julgus ja loomulikult reljeefne musitseeri- siin oli vajalikke meeleolusid ja - mis Taali kos-Ratassepp-Peäske-Mikalai). See särav, misviis on tema trumbid. Suurepäraselt puhul eriti kiiduväärt - lisandunud tahte­ vahel ka lüüriline muusika nõuab mängi- pääsesid need mõjule S ostakovitši jõulist ja mehist külge. See aitas luua head jailt palju, eriti virtuoosses mõttes, ja kuu­ Prelüüdis ja fuugas d-moll ning Prokofjevi tervikut. Kahest klaveripalast D 946 lajail ei tulnud pettuda. Mulle terendus Kuuendas sonaadis. Pole kahtlust, et mõjusid eriti kaunina kaks esimest. Kava balletidivertisment, kus üks solist või duo noorel pianistil on intensiivne sisemaailm kroonis suur Sonaat A-duur. Ralf Taal sooritab oma etteastet ja teised ootavad ja tal on palju öelda. Ilusa arusaamisega mängib peenelt, intiimselt, samas hea aren­ kulisside vahel järge, et oma piruette või olid mängitud ka Schubert ja Chopin. Eriti guga. Ei ole liialdusi mingis suunas, kõik hüppeid vahele lükkida ning lõpuks kõik võluv oli lisapalana esitatud Rahmaninovi on loomulik ja faktuur selge. Kui sellesse koos elurõõmsat tantsu vihtuda. Prelüüd gis-moll. Jälle peab nentima, kui kiidulaulu midagi muudki tilgutada, siis Kontserdi lõpuosa oli pühendatud väga viljakalt mõjub pikaaegne süvenem­ annaks ehk veidi varieerida dünaamilis- Urmas Sisaski "Universumi häälte" esi­ ine ühe helilooja muusikamaailma. Olen tämbrilist külge tõepoolest kontrastivaeses ettekandele. Neli klaverit, neli duot, kindel, et ka Chopini ja Schubertisse lisan­ ja väga pikas finaalis. kuusteist kätt. Sisaski fenomen on tõesti dub ajapikku järjest rohkem personaalset midagi eripärast meie muusikaelus. suhet, nõtket vabadust ja kõlalise külje Anthony De Mare etendus õhtul oli vahel­ Muusika on ehk pisut illustratiivne, kuid viimistletust ning nüansseeritust. duseks päris tore. Kuigi see ehk otseselt ei hästi tehtud ja pakub palju huvitavaid kuulu klaveri, vaid pigem multimeedia värve. Oli tore vaadata, kuidas meie neli Õhtu kujunes rabavaks üllatuseks. Ega me valdkonda, on seal kohta ka klaverimängu duot (milline rikkus!) vastavalt oma karak­ siin ju eriti palju Pjotr Anderszewskist ei jaoks. Anthony De Mare on väga andekas terile - mõned eredamad ja temperament­ tea, kuid kava, mis välistas täielikult iga­ mees, selline atleetlik tüüp, kellelt ootaks, semad, teised delikaatsemad, kuid kõik suguse pianistliku edevuse, jäi kohe silma. et ta viskab mõned saltod või hundirattad. süvenenud ja hästi kokkumängivad - seda Pjotr Anderszewski hoidis Beethoveni Vastu ootusi mängib ta aga vägagi osavalt esitasid. Efekt oli suur. kõike muud kui kergelt kuulatavate klaverit. Kuid see pole siiski peamine. Diabelli-variatsioonidega op 120 kuulajat Klaveril on tihti rohkem saatev, fooni Arbo Valdma on ka juubeliaastatesse jõud­ peos algusest lõpuni. Sealjuures tarvitas ta moodustav või kommenteeriv roll, sellest nuna jäänud truuks oma tänuväärsele mis­ ülekaalukalt piano- ja p/amss/rao-nüansse. hoolimata, et kavas oli üsna mitmete mei­ sioonile - tutvustada kuulajatele vähemän- Mäng oli orkestraalne selles mõttes, et iga legi tuntud heliloojate teoseid (Cage, gitud teoseid. Ülesanne on nii kerge kui ka pisimgi motiiv ükskõik millises hääles või Monk, Rzewski). Esiplaanile nihkub suu­ raske. Publiku kõrvus puuduvad registris oli iseseisvalt mõtestatud ja oma line tegevus: tekstiga kõne, laul, karjed, šabloonid, mille järgi ootusi häälestada, värviga, aga mis peaasi - sulandus täielikult itsitused, hingeldamine jpm. Siin oli De samas tuleb interpreedil uut teed rajada ja dirigendi sisemisse tahtesse. Eksaktne rütm Mare meisterlik ja väga leidlik. Oli päris edugi pole alati garanteeritud. ja erakordne vabadus musitseerimises and­ lõbus vaadata, kuidas ta noodilehe Kuldar Singi Teise sonaadiga tsüklist sid unustamatu elamuse. Mulle isiklikult keeramise ajaks tegi häälekat naeru, kuni "Mäed ja inimesed" pole ma varem ega ka tundus, et see on oma sisemaailma suletud töö tehtud. Peab ütlema, et ka see, mis nüüd päris head kontakti saanud, vaatama­ elulõpu Beethoven, kes kõneleb, kõneleb tuli ekraanilt, tundus väga sobiv ja kvali­ ta minu suurele lugupidamisele Singi eriti sisukalt ja eriti intiimselt. teetne. loomingu vastu. Teose taotluslik staatilisus Pianist otsekui unustas täielikult pub­ Lõpuks mõjus kava esimene pool siiski on küllalt raskesti vastuvõetav, isegi liku, ja õieti öeldes, publik ka pianisti. Jäi kübeke tüütult, paratamatult tuli ette kor­ Valdma sugestiivne ja kõlakontrastidega ainult muusika. dust. Kitzke teos teises pooles oma sürrea­ vürtsitatud mäng ei aidanud päriselt. Ivesi Haruldase originaalsusega (et tänapäe­ listliku tekstiga tundus mulle palju tervik­ Sonaadile lisas meeldivalt kõlamahtu tše- val suudab keegi tunda-teada repertuaaris likumana ja tõmbas rohkem kaasa. lesta (Lea Leiten). Eredaimad muljed tulid nii omanäoline ja samas nii autorinäoline kahest kontsertiinost, mängitud heas olla!) köitsid ka Bachi teosed - kolm IV "Klaveriorkester" oli pilgeni välja koostöös Reval Ensemble'iga.Varske ja Prelüüdi ja fuugat ning Partiita B-duur. müüdud ja tahan arvata, et mitte ainult loogiline tundus Sören-Nils Eichbergi teos, Suurim tänu selle õhtu eest. odava hinna tõttu. See oli vägagi amü- mida Valdma autori dirigeerimisel esitas santne muusikaline etendus. Kava kasvas toreda fantaasiarikkusega. Mõjuv oli VI. Pärastlõuna kuulus Sten Lassmannile. kammerlikust nelj akäe-musitseerimisest kontserdi lõpunumber - Janaceki Noor pianist tuleb toime üha uute suur- Mendelssohniga (Sakkos-Peäske) läbi Kontsertiino klaverile ja kuuele instru­ teostega, nendest kava koosneski. Väga harva kuuldud kuuekäe-repertuaari mendile - väga loominguline mäng koos meeldis Brahmsi Sonaat f-moll, esituse (Ruubel-P Väinmaa-Habak Rahmani- vääriliste partneritega. Kaunina mõjus ka kujundlikkus, vormiselgus, siiras lüürika ja noviga) populaarse kahe klaveri koos­ Janaceki kaheosaline Sonaat. Teosed, kus orkestraalne dramatism. Klaver kõlab seisuni (Ratassepp-Mikalai ja Milhaud) ja tuleb mõjuda kõneka musitseerimisega, vabalt ja loomulikult. Beethoveni viimane sealt veel edasi üpris haruldase kolme mõjuvad Valdma esituses ikka sisendus­ klaverisonaat op 111 hakkas suuremat klaveri mänguni (L. Väinmaa-Peäs- jõuliselt. mõju avaldama lõpupoole. Esimeses osas ke-Mikalai).Viimased mängisid Dalla- Edu talle uutes huvitavates projektides. on veel arenguruumi, tahaks rohkem äge­ piccolat ja kuigi nad tegid seda hästi, ei dust ja kirge. Teine osa, mis eeldaks mängi-

nrausüta 9/02 19 ja suurt küpsust ja elukogemust, mõjus Mägi laulis seda mingi maameheliku rei­ üllatuslikult väga tõsiselt, mida edasi, seda Oktoobrilume pusega, mis kibedust suuresti neutra­ enam. Bartöki süit "Vabas õhus" on raske liseeris. ja meil harva esitatud teos, seda oli väga suur eklektika Kogu see suur eklektika ilmnes ka põnev kuulata. Eriti mõjuv oli salapärane, Tõnis Mäe kontsert "pÜHENDUSes". Ühte kontserti mah­ huvitavate värvidega neljas osa "Ööhää- "PÜHENDUS" 19. oktoobri! tusid ära muhedad laulud tütrega/tütrele led". Siin-seal veel pisut barbaarset julgust ning araabiamõjuline gootirokk-mana- ei teeks selles süidis vist paha. Et pianistil Vanemuise kontserdimajas mine täis trummide kõue, qawwali-kriis- sellest puudu pole, tõendas lisapala, BERK VAHER keid ja esoteeriat. Valge mehe vapramui- Prokofjevi "Suggestion diabolique". geline valu kõlas Mäe vastuses Tom Iga uue esinemisega on märgata noore Sain Eesti Päevalehele kirjutatud arvus­ Waitsi "Tom Traubert's Blues/Waltzing muusiku jõudsat arengut. tuse eest juba mõnelt laulja anonüümselt Matildale", milles kummastavalt aimus austajalt hurjutada, et see olla liiga ka "Looja, hoia Maarjamaad"; musta Kuuendal õhtul esines itaalia pianist Carlo frivoolne, liiga kergemeelselt kaubandus­ mehe rõõmu pulbitses pehmelt tantsuli­ Grante. Sellest kontserdist jäi vastuoluline lik. Ma ei arva, et ajalehe ja erialaajakirja ses soulis ja pulatekstiga funk'is - ärgem mulje. Klaver kõlab ilusti nii forte's kui käsitlusviisid peaksid nii drastiliselt erine­ unustagem, kui oluline on Tõnis Mäele piano's ja vastu ei saa ka vaielda tema vir­ ma, nagu nad tänases Eestis erinevad - ja olnud mustanahaliste muusika ning kui­ tuoossetele võimetele. Kuid selles suhtes, stiilisuunajaks peaks pigem olema teine, võrd edukalt on ta selle värve ja varjun­ mis tal öelda oli, oodanuks rohkemat. mitte esimene. Kuid mida tasuks Tõnis deid oma häälde juurutanud! Eestlane Meeldiv ja õpetlik oli kuulata Scarlatti Mäe puhul vältida, on surmpühalik ihkaks Mäge (ja iga teist lauljat) võib-olla sonaate itaallase esituses. Grante mängis müüri ehitamine "kerge" ja "tõsise" pigem ikka kuulda põhjamaises hillitse­ väga peene kõlaga ja mõningate päris vahele - on ju Mägi ise just siiras sillaehi­ tuses ja raevus, ent just too mustanaha­ suurte vabadustega, kuid see kõik kõlas taja. "pÜHENDUS" oli ikkagi pop- liste avali elurõõm on näiteks Mäe usutavalt. Soliidne oli Bachi-Busoni kontsert - mis kinnitas, et publiku­ mõningaid religioosseid laule tava­ Chaconne ja mõned meeldivad kaasaegsed menukat muusikat on võimalik luua ja pärastest kahvanäolistest usulauludest klaveripalad. Kava pearõhk oli aga pan­ esitada ka vaimselt ja hingestatult. Seda jõuliselt eristanud. Kui tema tänane funk dud ülivirtuoossetele teostele. Minul kinnitust vajab praegune eesti muusikaelu ka ekstaasini minna ei tihka, siis Terry tekkis mõte, kas ei võiks Liszti "Don võib-olla rohkem kui ühtki muud. Callieri lauludega ligilähedast sooja Juani" asemel mängida hoopis Viljandi folgifestivalil "Toiduks" süvavaimsust on ta soulpalades ikka. heliredeleid. Ütleme topeltsekstid pianissi­ pööratud "Koit" tõendas, et Mägi ei taha Ses kontserdis oli kuskil siiski mingi mo ja leggierissimo. Puhas kraam ja kind­ lasta ennast hiigelausambaks raiuda. murdepunkt, mille järel hakkas tunduma, lasti hästi tore kuulata. Minu meelest on Ning "pÜHENDUS" andis taas kord et Mägi näeb säramisega veidike vaeva. niisugused teosed nagu "Reminescences de aimu ka sellest, et oleks ülekohtune Kontserdi algupoolele jagus rohkesti "Don Juan"" lootusetult vananenud. Mäge mingisse konkreetsesse stiilikihis- publikuga suhtlemist - olgu siis soojalt Balakirevi "Islamei" ei olnud piisavalt tusse suruda. Kontserdi ajal tundus südamlikku üleskutset sideme tun­ kvaliteetne, supertempo juures polnud kohati, et mõne laulu lahendus tekitas netamisele üksteise ja esivanemate vahel eriti palju kuulda sellest, mis noodis kirjas. osas kuulajates kõhklusi - nagu poleks või siis absurdimaigulist sketši pää- Carlo Grante kursus EMAs pakkus too justkui see õige Mägi, harras ja karge letükkiva lõbustuspargi teemal -, mingil mõndagi kasulikku. ja mõtisklev Mägi. Kuid pidagem meeles, raskesti meenuval hetkel aga avastasin, et et tegu on ometi Eesti kõige avaramat Mägi ei ole enam juttu teinud ja murd- VII. Põhjamaade sümfooniaorkestri stiilidiapasooni omava lauljaga! sekundeiks kisub ta hääl reetlikult tuh­ kontsert tõi jälle ilusa üllatuse... Olles Minu jaoks on Tõnis Mägi just miks. Ent ikka ja jälle taastas ta oma nautinud Stenhammari romantilise nimelt suur eklektik. Ja see ei tähenda sisendusjõu, nii laulda ümisedes kui ka Klaverikontserdi väga musikaalset, värsket mitte ajaviiteks eri stiilidega mängitsemist müristades. Saatemuusikud andsid oma ja temperamentset esitust Rootsist pärit (see oleks väike eklektika), vaid iga stiili soolodega talle parasjagu ruumi ja õhku Per Tengstrandi ja toreda kindlakäelise hinge tabamist ja nende hingede ühisosa - laulude sääded olid kõige paremas Soome naisdirigendi Susanna Mälkki leidmist. Mäe "aardekambris" on biiti ja mõttes sisekujunduslikud, instrumendid koostöös, tekkis suur huvi pianisti souli, kupleed ja raskerokki, diskot ja moodustasid tervikliku keskkonnatäite, rohkemgi kuulata. autorilaulu; nõukogude estraadi, reli­ mis aitas Mäel lauludes lahedalt viibida. Per Tengstrandi kursus EMAs kinnitas, gioosset rahvuslust ja transglobaalset (Ansamblisse kuulusid Jaak Sooäär, Raul et tegu on sügava muusikuga. etnot. Ja ma tihkan küll väita, et tema Vaigla, Petteri Hasa, Mihkel Metsala ja disko või estraad pole halvem kui autori- Meelis Vind.) Niisugune oli seekordne klaverikunsti laul või etno. Igal stiilil on oma kvaliteet Nood kõhklushetked, mida aimasin vikerkaar, mille eredaimad triibud maalisid ja väärtuskese, mis aga ei tähenda, nagu Mäe esinemises üksvahe kuulvat, kan­ Arkadi Volodos ja Pjotr Anderszewski, poleks Mäe repertuaaris kaheldavusi - naksin siiski pigem mõtte kui hääle kuid kus iga pianist lisas nüansi, milleta kuid isegi need on intrigeerivad. Meenub arvele. Ehk siis - aina oli tunda, et ta kogumulje poleks olnud täielik. mõne aasta eest Alo Mattiisenilt tellitud sooviks võib-olla tegelikult rohkem riski­ eurolaul, mis oli lausa traagiliselt halb - da, rohkem üllatada; rohkem kõladega ja tahtlikult, kibedalt banaalne. Ent Tõnis lauluformaadiga eksperimenteerida. Ja

20 muusika 9/02 Kontserti "pÜHENDUS" mahtusid ära muhedad laulud tütrega/tütrele ning araabiamõjuline gootirokk-manamine täis trummide kõue, gawtva//-kriiskeid ja esoteeriat. FOTO PEETER HÜTT/TIPPFOTO samas polnud täit kindlust, et publik sel­ Järgmised "pÜHENDUSe" kontser­ ühendada. Sest mingi kummastav oota­ lega kaasa tuleb. Kui mõni keerukama did leiavad aset jõulude eel ning siis võib matus kõigis nois uutes lauludes on - või helikeelega ballaad natuke ebalevama Mäelt ja ta sõpradelt oodata pigem kon­ vähemasti avatus ootamatustele. aplausi sai kui "tavapärasem Mägi", siis servatiivsemaid tõlgitsusi uutest laulu­ See kontsert toimus turvalises saalis - tundus, et nii mõnelgi järgmisel helilisel dest. Ent kui neid kontserte peaks veel kesk ülikondi ja õhtutualette, kesk ootusi teelahkmel valis laulja (veidi) hõlpsama tulema ning kui Vanemuise kontserdi­ ja mõttelisi tellimusigi. Kuid oktoobri­ haru. Aga võib-olla kujutan ma seda majas salvestatud DVD-le ka helialbum kuusse mahasadanud lumi ja sügislehti endale lihtsalt ette. Kontserdi lõpuks tõu­ lisandub, siis loodan küll, et teostub too kattev kirmetis kumasid läbi Vanemuise sis publik ju ometi püsti (siiski alles päris aimata olnud tahe avastada veelgi eri- kontserdimaja seinte, tolleks avaramaks lõpuks, pääle lisalugusid, millest teises - pärasemaid kõlasid - mis sellelsinasel ruumiks, kuhu "pÜHENDUS" kuulub. klaveriga esitatud lahkumislaulus - leidis suureklektilisel kombel läbi päältkuulda Ärgu see lumi siis homsetes saalides Mägi taas kord tolle temale unikaalse radikaalselt erinevate stiilide südame sulagu. tasakaalu/ühenduse äärmise lihtsuse ja voolaksid - ja neid kõlasid muheda karmi vokaalse meisterlikkuse vahel). elegantsiga lihtsa ja inimliku laulu keelde

muusika 9/02 21 Paganiniga loomaaias ja tšelloga leinamas NYYD Ensemble'i kontsert 11. novembril Estonia kontserdisaalis Otseülekanne kahe- kümnesse Euroopa riiki Dirigent Olari Elts, solist Perttu Kivilaakso (Soome, tšello, Apocalyptica) ANNELI REMME

NYYD Ensemble'i kontsert Tallinna esin- dussaalis istuvale publikule ja Euroopasse kuulus sarja, mis eesti keelde on tõlgitud kui "Džässi mõjud klassikalises muusikas". Kuna aga sõnapaar "klassikaline muusika" oli praegusel juhul antud mõista tähendu­ ses "n-ö tõsine muusika" ehk mitte-pop- Olari Elts. muusika (inglise keeles öeldakse serious), FOTO DESTUDIO tekib täpsuse huvides kontserdiväline kurba seisundisse - kontserdi varaseim, venima. Midagi peab edasi saama! Mida küsimus, mida nimetada klassikaliseks siiras tonaalne muusika sai justkui karista­ me ootame? Kui see tuleb, siis olgu olla muusikaks ja mida mitte. Õieti, kas 1960. da selle eest, et järgnes rafineeritud pinget midagi erilist. Andriesseni puänt seisneb aastal sündinud Mark-Anthony Turnage'i pakkuvale uuemale repertuaarile. Schul­ aga selles, et seda "midagit" ei tulegi. Üks veidi üle kümne aasta vanused uute kõla- hoffi huumor, oma aja muusikalised kergdžässilik lauseke ja võimalus ning vormide otsinguteel rändavad lood on ulakused ja tämbrinaljad hakkasid publiku kohustus aplodeerida. "klassikaline muusika". Aga see peäl päriselt toimima alles süidi ühe osa Mark-Anthony Turnage on terve sõnanärimine ei tee kontserti halvemaks. kordamisel. Alles teisel katsel ajas oma­ peatükk NYYD Ensemble'i eluloos. Tema Pakuksin kavale välja ka alapealkirja: aegse autosireeni "prööh-prääh" kuulajate teosed on fantaasiarikkad profitööd. See Gershwini mõjud uuemas muusikas, sest enamiku naerma, esmaesitusel nägi enda kontsert oli Turnage'i kaebe-ekstra. paljud kõlad ja võtted kuuldud lugudes ümber enamasti surmtõsiseid ilmeid. Nautisin "Release'i", aga räägiksin teosest olid justkui tema mõttelise õpiku järgi Heiner Goebbelsi "Red Run" nimega "Kai". Sisuliselt tšellokontsert, sündinud. (1988/1991) - väga hea lugu, mille kõla ja solist eelkõige Apocalypticast tuntud Ansambel oli suurele kuulajaskonnale vormi kulgu võiks lapsele seletada näiteks Kivilaakso. Väga hea - ka esitus - ja väga läkitamiseks valinud väga huvitava kava - nii: džäss-rocki bänd kõnnib positiivses valus. Mõnusad sünged tämbrid, mille see "haigus" paistab neil olevat krooniline meeleolus koos muessini ja Paganiniga Turnage on loonud vasekõla sobitamisel ja tähendab ühtlasi, et tähelepanu kesken­ loomaaias, aga äkki näevad nad midagi millegi muuga. Väga romantiline tšellopar- dub rohkem teostele kui esitusele, ka siin­ kurba ning seltskond süngestub. Goebbels tii. Kas "Kai" väljendab kuuekümnendatel ses muljej ägamises. Muusikaväliselt on annab kogu aeg juurde uut materjali, sündinute maailmavalu? Selles loos leinab intrigeeriv fakt, et kontserdi avaloo vaheldades aktiivsemat ja passiivsemat tšello ühte konkreetset traagiliselt surma helilooja oli fašistliku sõjaroimari ja ühe olekut, viimase alla kuulub näiteks natuke saanud tšellisti nimega Kai. Mis on selles peamise antisemitismile õhutaja nimekaim nüüdismuusikaliseks nihestatud kohviku- teoses "džässi mõju"? Osalt rütmipilt, Goebbels ning viimase loo autor tšehhi džäss. džässimprovisatsioonist põlvnevad hetked juut Schulhoff, kes lõpetas aastal 1942 Louis Andriessen alustab lausa jam-ses- soolopartiis; lõpus lõik, mis mulle näis nii, kontsentratsioonilaagris. Peaaegu tund­ szon'iga kohvikus, aga lõhub rütmistruk­ nagu oleks Gershwinile postuumselt teki­ matu nimi, tegelikult suure Regeri õpilane, tuuri ja ei lase seega inimesel normaalselt tatud depressioon. Ja Turnage on ka pidas kirjavahetust Alban Bergiga, oli Paul tantsida. Lugu on ehitatud lõbus-kerge helilooja, kes oskab klassikalistele pillidele Klee ja dadaistide ringkonna liige. Erwin džässiga peibutamise ja "rütmipettuse" kirjutada midagi niisugust, mille kohta Schulhoffi Süit (1921) tollastest moe- vaheldamise peale, pöördepunktiks saab tahaks pubekalikult öelda "jube hea taguv tantsudest, kantud sellesama "tõsise muusi­ üks lõik, mis toob silma ette oma halle aju­ mürakoht!". Muuseas, loo esiettekande ka" haridusega helilooja sünteesimissoo- rakke pingutava Poirot'. Edasi tulebki pua- dirigent oli Simon Rattle. vist, jäi minu meelest kavas algul veidi roolik äraarvamismäng. Lugu näikse jäävat

22 muusika 9/02 BAGATELLID * EESTI

katuse all veerand sajandit, olles veel Arved Haugi estraadiosakonna inspektor ja estraadi- lavastuste muusikajuht, juhendades viis tahku ansamblit Laine ning esinedes sageli ka instrumentaalsolistina. Seda kõike saatis Pillimees vajadus otsida aina uut repertuaari. Siit Oli aasta 1945. Pärnus andis kontserdi kasvas välja otsetee kõigepealt popu­ eesti korpuse suur džässorkester. Nägin laarsete palade seadmise, edasi aga juba üle nelja aasta vana sõpra Raimond omaloomingu juurde. Valgret, kellega koos mängis hulk pilli­ mehi, kes olid viidud mobilisatsiooniga Helilooja Venemaale sõdima ja jõudnud nüüd Helilooming on valdkond, millega Euterpe kaitsva tiiva all eluga tagasi koju. muusikahuviline Arved Haugi nime kõige Üks neist toredatest poistest oli Arved rohkem seob. Nagu paljud tema eelkäijad Haug, keda kõik kutsusid Arviks. Ta oli - Boris Kõrver, Edgar Arro ja Raimond üks kaheksast saksofonistist, kuid peagi Valgre kui eredaimad - alustas temagi sain teada, et ta mängis ka klarnetit, oma muusikaliste mõtete kirjapanemist akordioni, kontrabassi ja trummi - või­ enne erialaõpet. Levimuusikas on seda malik, et veel mõnda pilli. Igatahes oli ta teed käidud igal ajal ja igas ilmakaares. õppinud ka orelimängu. Olles ise sakso­ Tänapäeva noorsugu lausa põlgab fonist, oskasin ma kõige rohkem hinnata heliloomingu õppimist, ehkki helilooja tema mängu sellel pillil. Eriti meeldis nime kannavad kõik auga. Pole ju enam mulle, et ta oskas ka maitsekalt impro­ vajadustki, kui masin laob noodid ritta viseerida, meloodiaid oma tahtmist nagu halud riita. Usun, et oma igihaljad mööda teisendada. Pillimängust ei Arved Haug. viisid oleks ta leidnud ka lõpetamata FOTO JAZZKAAR loobunud Arvi kunagi, mäletan Teadlaste Heliloojate Liidu noorte ja algajate semi­ Maja juures tegutsenud svingiansamblit, nari (1963). Ta oli aga juba õppinud kus ta koos sõjaaegsete muusikakaaslaste muusikakoolis klarnetit ja laulu ega pel­ Emil Laansoo ja Eino Avarsooga vanu janud istuda täismehena koolipinki, et mõnusaid viise pakkusid. Peale ta enese seminaris avardada oma muusikalist oli ansamblis lauljaks tütar Eve. Ega siis Näitleja silmaringi, saavutada tuge oma otsin­ ainult Reet oska laulu laksutada! Jah, ja ka näitleja! Kui televisioon Eestis guile. Meenutades lõpetuseks Arved jalad alla sai, hakati usinasti filmima ka Haugi tuntuimaid laule - mõnigi neist ka Laulja ERi meeskvartetti. Vaadates praegu võistlustel pärjatud -, tunnen kahetsust, Meie kokkupuuted jätkusid Eesti vanadelt mustvalgeilt filmiklippidelt nelja et pealkirjad ei helise. Ent nende taga on Raadios, olime ju sama asutuse leival. lõbusat poissi, imetleme nende vahetut viisid, mis helisevad meis enestes. Tema segakooris, mina estraadiorkestris. laulu- ja mängurõõmu ning esinemis­ Kui orkestrile alalist vokaalsolisti otsiti, vabadust, mis paljudele on jäänud kätte­ Hõissa pulmad! oli kõne all ka Arvi, ent peagi pöörduti saamatuks. Polnud siis ime, et Arvi Haug Sepa jutustus vana praktika juurde tagasi ja kutsuti sai ka näitlejana pisiosi - meenuvad TV- Lõpp poissmehe elule! lauljad Estoniast. Solistina meeldis Arvi saatesari "Muinaslood muusikas" ja film Laisa nädal mulle eriti Valgre laulude esitajana. "Juhuslik kohtumine". Rannaneidude naljalaul Temas oli seda lihtsust ja soojust, mida Mere muusika eeldab tema hea sõbra unustamatu loo­ Orkestrijuht Rannapiiga ming. Hoopis uusi võimalusi pakkus Kui isegi kuulus Toscanini tõusis diri­ Rannapoiss kõige madalama hääle laulmine legen­ gendi poodiumile orkestri tšellomängija Ma saadan oma varju daarses Eesti Raadio meeskvartetis koos puldi tagant, siis pole ime, et mitmes Selle laulu mina ise luuletasin Eri Klasi, Kalju Terasmaa ja Uno ansamblis ja orkestris mänginud Arvi Kodu Loobiga. Et see ansambel pole senini Haug kutsuti juhatama filharmoonia Kui kõnnib mannekeen kaotanud oma võlu, on nelja levimuusi­ estraadiorkestrit Vana Toomas, mis sai Laev lahkub hommikul kaga seotud sugulashinge ühine võit. tuntud tunnusmeloodia ta enda sulest. Rannakivi ja laine Puhtus, täpsus, ühtne džässitunnetus ja Orkestrit juhatas Arvi hoole ja armas­ Aastad on läinud täiuslikult ühtesulavad hääled olid selle tusega kuus aastat ja jätkas veel neli aas­ kvarteti trumbid, mida nooremad tegijad tat ansambli Erfia kunstilise juhina. Valter Ojakäär pole suutnud lüüa. Ühtekokku tegutses ta filharmoonia

muusika 9/02 23 Juko-Mart Kõlar: Tuleb tunnistada Eesti puhkpilli- muusikaelu organisatoorse poole mahajäämust võrreldes teiste Euroopa riikidega. Nimelt puudub meil ühen­ dus, mis populariseeriks puhkpilli­ muusikat ja koondaks tegijaid. Aavo Ots loodab olukorda paran­ dada asutatava Eesti Puhkpillimuusika Ühingu abil, mille eesmärkideks on puhkpillimuusika edendamine, har­ rastamine ja propageerimine Eestis ning välismaal; ühingu liikmete muusika- ja kultuurialane enesetäien­ damine; orkestrite tegevust koordi­ neeriva infrastruktuuri loomine ja - mis kõige olulisem - puhkpillihari- duse kaasajastamine, mis looks või­ malused orkestrite ja ansamblite aren­ Tallinna Noorte Puhkpilliorkestri võidukas esinemine Kalev Kütaru käe all. guks. FOTO ANNE-MALLE HALLIK Siinkohal teeksin ettepaneku kohalikele haridustegelastele ja kul- tuurijuhtidele muusikaharidussüstee- koos. Ühisorkestrit oli kutsutud juhatama mi täiustamiseks. Eesti puhkpilli­ madjarite muusikaelu legendaarne kuju - Heites pilgu Lääne-Euroopa ja Ungari Kaitseväe Orkestri peadirigent ja Ameerika Ühendriikide (samuti Eesti orkestrite suur Ungari Puhkpillimuusika Ühingu esimees varasemale) puhkpillimuusika õpe­ menu Ungaris kolonel Läszlö Dohos. tamise traditsioonidele, näeme, et põ­ Peale Eesti ja Ungari võtsid osa veel hirõhk selles on orkestri- ja ansamb- Szazhalombatta festival Itaalia, Tšehhi ja Jugoslaavia orkestrid. limängijate, mitte solistide koolitami­ 28.-29. septembrini Siiski, ka viimati mainitu koosnes ungar­ sel. Kõigis Ameerika riiklikes kesk­ lastest, kes on pärit Ungariga piirnevast koolides on võimalik valida ühe aine­ Mori festival 4.-6. oktoobrini põlisest ungari piirkonnast Vojvodinast, na puhkpilliorkester. Tallinna Noorte Puhkpilliorkester lõi mille lääneliitlased pärast Esimese maail­ Eestis koolitatakse eelkõige soliste laineid septembri lõpupäevil Budapesti masõja lõppu Jugoslaaviale kinkisid ja ja noored puutuvad orkestritööga lähedal asuva väikelinna Szazhalombatta kus tänapäevalgi veel sadu tuhandeid esmakordselt kokku alles muusika­ festivalil. Orkestri asutaja ja peadirigent madjareid elab. kooli lõpuklassides või veelgi hiljem. Vello Loogna kahjuks ise kaasa sõita ei Ehk oleks aeg ümber (taas?) saanud, Kalev Kütaru ja Olav Roosa olid Nädalapäevad hiljem lõikas maa mõtestada puhkpillimuusika ja puhk­ need, kes juhatasid Eesti puhkpillimängi­ loodeosas, Ungari sakslaste tugialaks pilliorkestrite osatähtsus meie rahvus­ jad ja trummitüdrukud Ungaris triumfile. olevas Mori linnakeses loorbereid juba likus muusikakultuuris ning vastavalt Nii korraldajad kui ka kuulajad-vaatajad Tallinna ja Tartu ühendorkester, mis sellele ka muusikaharidussüsteemi hindasid meie orkestri esinemist ülivõr­ koosnes Tallinna Muusikakeskkooli, reformida? retes, isegi festivali parimaks. Samas too­ H. Elleri nim Tartu Muusikakooli ja nis kajastas toimunut ka kohalik ajakir­ G. Õtsa nim Tallinna Muusikakooli õpi­ jandus. Eriliselt tõsteti esile hea suhtle­ lastest, dirigentideks Aavo Ots ja Viljar jana tuntud Kalev Kütaru oskust siduda Lang. Seal tuli mõõtu võtta Ungari, asjatundlik dirigeerimine show' elemen­ Rumeenia, Tšehhi, Sloveenia ja Itaalia tidega, jõuda publiku ja orkestrantidega mängijatega. ühele lainele. "Eesti orkester on tippklass," ütles Esineti nii vabas õhus kui ka saalis. festivali ajal korduvalt üks korraldajaid, Küllaltki muljetavaldav oli jälgida, kuidas Mori Puhkpillimuusika Ühingu esimees kõik festivalist osavõtjad marssisid musit­ Jozsef Grell. Tallinlaste ja tartlaste seerides linna peaväljakule, Ungari riigi ühisorkester pälviski oma kategoorias esimese kuninga järgi nime saanud Püha kuldmedali, lisaks sai Neeme Ots eri­ Istväni väljakule, kus iga orkester esines auhinna kui parim solist. Trompetist Jaan Ots. esmalt eraldi, seejärel aga juba teistega Tõnu Kalvet FOTO MARIKA AHVEN

24 muusika 9/02 Rakvere Linnaorkester tähistab oma kümnendat sünnipäeva. Orkestri asutaja ja muusikaline juht Jüri Takjas, kes on oma sõnul üdini puhkpilli- ja džässiusku, loodab, et Rakvere kultuurielus oma koha leidnud bigbänd jääb püsima.

Jaanuarikuust asub Teatri- ja Muusikamuuseumi direktori Kannel. Meister Ants Piilberg. kohale Ülle Reimets (pildil). Küsisime sel puhul, mida ta Jõelähtme, 1809. peab kõige olulisemaks oma uues ametis. Suur murrang eesti kandle- Anton Hansen Tammsaare sõnades "Olevikku ei ole, maailmas! on vaid tulevik ja minevik, eriti viimane, tema püsib Sellest sügisest saab EMAs omandada kõige kindlamana..." ongi väljendatud muuseumi ole­ kõrgharidus kandle erialal, õppejõuks on mus. Need sõnad kinnitavad ka kaasaegse muuseumi Kristi Mühling. tulevikku suunatud tegevust selle nimel, et minevik, 2001. aastal lõpetas Tallinna Klaveri- mis jääb alles kultuuripärandina, oleks rikkalik ja vabrik kromaatiliste ja kuuekeelsete tagaks järjepidevuse. Tänases muuseumis on olulised kannelde tootmise. professionaalsus, aktiivsus ja pidev muutumine, uute 2002. aastal hakkas Rapla pillimeis­ väljundite otsimine. Muuseum ei tohi olla vaid passiiv­ ter Rait Pihlap valmistama kromaatilisi ne vaatleja ja hoidja, vaid ka aktiivne suhtleja, pakkuja, kandleid, mis lähevad ka müüki. algataja; peab olema publikule avatud nii otseselt kui 2002. aasta maikuus loodi Eesti ka sisuliselt. Olema kultuurikeskus, mis kutsub külasta­ Kandleliit, mille eesmärgiks on propa­ jaid. Paiknema mitte ainult nelja seina vahel, ajalooli­ geerida kandlemängu Eestis ja korralda­ ses interjööris - mis on samuti äärmiselt oluline mõjur da kandleõpetajate täiendkoolitust. -, vaid tulema ka kõikjale, kus on huvilised. Teadmisi, 2003. aasta kevadel toimuvad Pärnus mida kätkeb muuseumi varamu, tuleb jagada ava­ Rahvusvahelised Kandlepäevad, kus võib likkusega, nii on muuseum rahvusliku kultuuripärandi kuulda kandlemuusikat neljal erineval taaslooja. kandletüübil. Kuigi muuseumikogu hoidmisest räägitakse vähe, on töö sellega põhjalik ja järjepidev, see on muuseumis tähtsaim. Elia Maidre Muuseumi tegevus on niivõrd mitmekülgne ja vastutusrikas, et seda saab hästi teha ainult tugeva, targa ja teotahtelise meeskonnaga, kellest igaüks oskab ja armastab oma tööd. Kust võiks leida veel enam loomingulist tegevuseiva, kui mitte meie muusika- ja teatripärandist... kuigi, Tammsaare juurde tagasi jõudes, olevat "muusika üldse mõtte­ tu tegevus"... ometi nii kaunis kunst... Ja teater aitab puudu olevate mõtetega.

Ülle Reimets

muusika 9/02 25 Andemõistuse ja käte-jalgadega Eesti Muusikaakadeemia audoktori professor Arbo Vaidma esimene rahvusvaheline meistrikursus kodumaal toimus 22.-31. juulini Pärnus.

TOOMAS VELMET

Nagu teada, on Pärnu linn suvel Eesti akadeemias alaline ja oodatud külaline, energiliselt tegutsema. Kui tagantjärele muusikaelu keskus ning erinevaid kelle meistriklassid ei suuda kõiki soovi­ tagasihoidlik olla, siis kerge paanika teki­ meistrikursusi, alates Neeme Järvi diri- jaid vastu võtta. Vaidma töö tulemusena tas teadmine, et Pärnus puudub kvali­ gendikursustest kuni Ilmar Tõnissoni on hulk andekaid eesti noori pianiste teetne kontsertklaver. suupillikursusteni, pilgeni täis. Seega on pürginud edasi õppima Euroopa ja Arbo Vaidma lahkus Eestist mõneti üllatav, et umbes kolmekümne Ameerika kõrgkoolidesse, mis on nn kar- kolmkümmend aastat tagasi - suunaga aasta jooksul maailmas suure tunnustuse jääripianismi vältimatu eeldus. Ave Sopp tolleaegsesse Jugoslaaviasse, kus ta alus­ pälvinud pianist Arbo Vaidma alles nüüd Pärnu Kontserdibüroost ei kõhelnud pro­ tas oma karjääri Belgradi ja Novi Sadi kodulinna naasis. Eesti proffidele ei ole fessori ettepaneku peale kuigi kaua ning muusikakõrgkooli õppejõuna. Kui see Vaidma pedagoogiline kõrgtase teadma­ asus ohtlikult lühikesele ettevalmistus­ riik lagunes kildudeks, kandideeris ta ta; juba aastaid on ta Eesti Muusika­ ajale ja pingelisele eelarvele vaatamata edukalt Saksamaa (ühtlasi Euroopa)

26 muusika 9/02 suurima ja prestiižikaima muusikakõrg­ pedagoogide, st Pärnus Alice Mardi, kooli, Kölni Muusikaakadeemia profes­ Tallinnas Hilja Olmi ja Bruno Luki käe sori kohale. Võib ju öelda, mis selles siis all oma rada käinud Rumessen ja Valdma nii erilist, et Valdmagi kord kodulinna on andelt erinevad, kuid pühendumuse jõudis. Olgu ükskõik kelle meistrikur­ ning teotahte ja -võimsuse poolest sar­ sused, Pärnu jaoks pole need ju mingi nased. Kahel klaveril improviseeriti eriline nähtus. Ma ütleksin aga, et Vald- esmakordselt. Valdma ja Rumessen on ma kui pedagoog on eriline nähtus. Ning selles saalis varemgi koos musitseerinud, esmakordselt oli Eestis osavõtjate seas ka kuid Rumessen mängis toona viiulit - tema enda üliõpilasi: Koreast, Jaapanist, ning sellest on möödas ligi pool sajandit. Saksamaalt, Tšiilist, Soomest, Hor­ Lisaväärtusena oli kursuslaste käsutuses С 'est la vie! vaatiast ja Eestist pärit pianiste. Era­ kõrgtasemel Estonia, mida Pärnu linn on Allakirjutanul õnnestus enne profes­ kordne oli nii professori töö intensiivsus ammu igatsenud ja vajanud. sori lahkumist talle ka mõned küsimused - 14 tundi päevas - kui ka kümnepäevase FOTO MATI PÕLDRE esitada. Tundsin huvi, kuidas Valdma ise töö tulemuse viimistletus. Selles võis kommenteerib oma "redelit" Rääma veenduda igaüks, kes kuulas kas või paari agulist Kölni. Vastus tõstis sel eneseüle- viimast stuudiokontserti või lõppkontser­ tamisredelil võrdväärsete pulkadena esile ti Pärnu raekojas. Oli see siis 14-aastane Klaverisõprade Ühenduse, kus asutajaliik­ Räämast ülejõemineku Pärnu Muusika­ Kristina Kebet Horvaatiast või 30-aas- meid üle kolmekümne, lisaks Pärnu kooli, Pärnust Tallinna Muusikakooli ja tane Ryuji Hino Jaapanist, eranditult pianistidele-pedagoogidele ka Lauri samas vaimus edasi: TMK > TRK, kõigi osavõtjate mängus realiseerusid Väinmaa, Vardo Rumessen, professor Tallinn > Moskva, Moskva > Belgrad, kontsertpianismi põhitõed. Need tõed ei Valdur Roots ning oma suureks imes­ Belgrad > Köln. Ikka motivatsiooniks ole ju iseenesest mingi saladus, kuid tuseks allakirjutanugi. Ei kahtle, et mõne soov olla muusik ja teha seda endast pedagoogilise meisterlikkuse näitaja on aja möödudes kuuluvad ühendusse need­ maksimaalset andes. Asju endale selgeks õpilaste motiveerimine ja mobiliseeri­ ki eesti pianistid, kes organisatsiooni tehes on tal alati tekkinud vastupanda­ mine. Valdma klassis ei käi töö mitte ai­ loomise ajal puhkust nautisid ja Pärnut matu soov selgekssaanut teistelegi edasi nult tunnist tundi, vaid lausa 24 tundi. vältisid. Et Estonia - pianistide anda; ja Valdmale enesele ootamatult on Ta pühendab end õpilastele ööpäev läbi, üksmeelsel kinnitusel tõeliselt kvaliteetne see soov juba lapsepõlves vilja kandnud. teab ja tunneb nende probleeme (eri- pill! - jääb Pärnu ja tema asukohaks saab Ka on professorit stimuleerinud enese alaväliseid samuti) ja leiab neile ka lahen­ Pärnu raekoda, sellegi otsuse nimel jõuti proovilepanek, et ta suudab kohaneda ja duse. Valdma on ekstravagantne kamraad tegutseda sedavõrd, et tehingut soodusta­ läbi lüüa absoluutselt võõras keskkonnas. ja erakordselt erudeeritud vaimne isa. Ka vate pankade seas tekkis vaat et rivali­ Vestluses jäi kõlama veel üks mõte: tema ebaharilikemail nippidel ja äär­ teet. Pärnu Muusikakooli saalis alustati üksindus on vastutus ja see kohustab. museni kujundlikul suulisel väljendusel ühenduse loomist spontaanse ja efektse Rahvusvaheline mees Arbo Valdma on mitu tasandit, piki ja põiki kulgev all­ musitseerimisega kahel klaveril, mida sundis mind küsima: "Mis rahvusest sa tekst, mille tajumine nõuab õpilastelt koosolijaile pakkusid eakaaslased, juubi­ oled?" Otsesest vastusest hiilis professor süvenenud töövõimet. Sellise tasemega laridest pärnakad-pianistid Vardo vaikselt kõrvale, sõnades, et rahvusest meistriklassis on töövõime mõistagi ele­ Rumessen ja Arbo Valdma. Eestis samade palju olulisemaks peab ta talenti, ja seda mentaarne, ent ometi ebapiisav, kui anne oma elu kirge rahuldab ta pedagoogina. ja isiksus on keskpärased. Mente et manu Samas ei jätnud ta siiski ütlemata, et aja võiks olla selle vaimsuse tunnus - tõsi, kulgedes on ta ka nostalgiat tunda jalgugi läheb tarvis. Hea on tajuda, et saanud ning sellel on selged rahvuslikud muusikakeskkooli tüdruk Liisa Hirsch ei tunnused. "Kas sa oled oma rahu leid­ jää milleski alla ei Aya Yoshukavale nud?" Vastus mu viimasele küsimusele oli (Jaapan) ega Gonzalo Paredesele (Tšiili). valdmalikult paradoksaalne: "Jaa, ma Viimase kohta oli professori kommentaar olen rahu leidnud oma jätkuvas rahutu­ lühike: Kölni akadeemia andepärl. Valdma on ekstravagantne ses!" See rahutus pani aluse ka Pärnuga Lisaväärtusena oli kursuste käsutuses kamraad ja erakordselt seotud tulevikuplaanidele, mille kõrval kõrgtasemel Estonia; seesugust tänavu teostatu on tõepoolest alles algus kontsertklaverit on Pärnu linn ammu erudeeritud vaimne isa. väikese a-ga. igatsenud ja vajanud. Ja Indrek Laul, kes Valdma juhtumi puhul - tema suhe selle liigutuse tegi, on ju Arbo Valdma Ta pühendab end Õpi• sünnilinna Pärnuga ja ümberpöördult - kõrgelt gradueeritud õpilane. Professor on vaimustus kahepoolne. Kui linn Valdmai on teatavasti erakordne anne lastele ööpäev läbi, teab ja abilinnapea Taimi Vilgase isikus oma inimestesse kärmelt vaimustust ja tule­ vaimustust avaldas, vastas Arbo Valdma muslikku tegutsemislusti süstida. Mõistes tunneb nende probleeme samaga, tunnustades nii linnapoolset Pärnu kehviklikku olukorda tähelepanu kui ka Pärnu Kontserdibüroo kontsertklaveri osas, suutis ta kähku ja (erialaväliseid samuti) ja ja Ave Sopi tehtut. kõlavalt organiseerida Estonia leiab neile ka lahenduse.

muusika 9/02 27 Vaevalt aasta vana, suudab Keith Jarrett (s 1945 Pennsylvanias, Allentownis) oma isa veenda, et teda ei tõmba millegi muu kui klaveri poole. Ja isa muretsebki talle oksjonilt ühe päevi näinud pilli. Möödub veel paar aastat ning ema saab aru, et anne andeks, kuid algõpetust peab suuna­ ma profi käsi. Ta palkab pojale kodu­ õpetaja ja mõistagi on just ranged klassi- karööpad hakatuseks parimad. Paral­ leelselt pillimänguga harrastab Jarrett loomingut ning üsna varsti ilmneb, et klassika raamid seda last küll ei pea. Mängigu ta mida tahes, ikka kisub asi improvisatsiooniks kätte. Eelkooliealisena jääb Jarrett silma dirigent Paul Withermanile, tasapisi algab kontserttegevus. Aeg läheb omasoodu. Nagu enamik poisse, kel muusikapisik veres, nii teeb ka Jarrett bändi. Viieteistkümneselt kuuleb ta esmakord­ selt Dave Brubeckit - mulje on vapustav. Brubecki mäng lööks Jarretti maailmapil­ di justkui segi, tegelikult läheb aga mõni­ gi asi paika. Just nüüd teadvustab vabrikutööline Jarrett endale džässi ole­ masolu ning õpib Brubecki loomingu abil tundma improvisatsiooni köögipoolt. Kuuekümnendate algul nühib Jarrett Bostonis koolipinki, tudengipõlv saab aga ruttu läbi - hoopis New Yorki on vaja minna, üksnes selles linnas vältavad jam- session'id ööpäev läbi. New Yorgis kogeb ta tühje taskuid ja õpib tundma talendi- püüdjaid; Jarrettki rügab mõnda aega "heategijate" tarvis. Õnneks jätkub tal tervet mõistust mütsi kergitada ning jälle on nooruke üksiküritaja iseenda tööand­ ja. Aastal 1966 ristub Jarretti tee Charles "Andke mulle õige Lloydi kvartetiga. Kui Lloyd 1969. aastal ansambli laiali saadab, jätkab Jarrett trios Paul Motiani ja Charlie Hadeniga. heli ja ma kergitan Seitsmekümnendatel liitub Jarrett Miles Davise ansambliga, koostöö käivitub ka Dewey Redmaniga. 1971 kohtub lindprii maailma paigast" Jarrett Manfred Eicheriga, plaadifirma ECM (Editions of Contemporary Music) produtsendiga. Eicherist kujuneb Jarretti karjääri võtmeisik ning ECMi firmamärgi all murrab Jarrett end ka plaadituru edetabeleisse. Seal on ta tänini. Aastal 1974 lindistab ta esmakordselt koos norra saksofonisti Jan Garbarekiga ja on sest­ peale nii ansamblisti kui ka solistina tegev eksperimenteerib ka klassikaga: ECMile "kroonilisse väsimusse". Eicher jätkab kahel kontinendil. 1983 algab koostöö truuks jäädes plaadistab ta Bachi, Mozartit, plaatide väljaandmist; 1997 lubab Jarrett Gary Peacocki ja Jack DeJohnette'iga - Händelit, Š ostakovitšit. Aastal 1996, keset oma mängu õtse kodus lindistada - valmib praegu võiks triot tituleerida džässiajaloo aktiivset ning üliedukat plaadistus- ja "The Melody At Night With You", plaat, kestvaimaks ühenduseks. Ent Jarrett kontserttegevust haigestub Jarrett mis pühendatud abikaasa Rose Anne'ile.

28 muusika 9/02 Jarretti haigusest sai paljuhekseldatud klaveril järele proovida. See, kuidas ma meeletult kannatust varuma, et midagi jututeema, asja olemus jäi aga salapära­ omal ajal solistina klaverit käsitsesin, ei hakkaks minus eneses muutuma. Mingis seks. Või kas ikka jäi? Äkki on Jarrett sel­ ärata minus mingit vaimustust, sestap mõttes oli maailm juba varem ära vägis­ lele kunagi hoopis varem ise vastanud? alustasin jälle nullist. Mui polnud mingit tatud, aga nüüd pole tal enam üldse pead Siis, kui ta polnud veel ei kuningas ega tahtmist mehhanismi külge vangi jääda. otsas. Tajusin seda lausa füüsiliselt, samas geenius; siis, kui ta ühtedele oli jumal ja [—] Nüüd, aastaid kestnud pausi järel, ma ei arva, et nende sündmuste tõttu teistele "langetõbine pianist, kes peaks plaanin tunduvalt radikaalsemat võiks muusika muutuda. Minu jaoks ennast peeglist vaatama ja oma vähkre- soolomängu. Itaalias mängisin viimati igatahes mitte. mise pärast häbi tundma". On ta ju soolot 1996. aastal, toona olin haige. 1983. aastal öelnud: "Loovisiku üksindus Aga ega või teada, kas olengi selleks Just äsja panite punkti autobiograafiale. on alati suurem kui kuulsus, mille ta saa­ valmis. Uut on vahest niipalju, et Mis ajendas enesest rääkima? vutab. [—] Kunstnik on alati üksi, meel­ meloodiatele pole mu muusikas enam Ei tea, aga kirjutamine oli justkui depres­ digu see talle või ei." kohta, see on nüüd "free" nagu vana hea siooni väljalaskmine. Tahtsin tähelepanu Jarrett tuli erakupõlvest välja: an- avangard, aga seda kopeerimata. juhtida asjadele, mida teised polnud oma samblistina on ta tõestanud, et risk ja va­ raamatuis ja intervjuudes puudutanud. baduse kuristikud on need, kus tema loo­ Carnegie Hall, iidne linnaplats Toskaana Ma võrdleksin seda pika klaveriimpro- ming täiel rinnal hingab. Sellest, mille südames, tennisestaadion Roomas, visatsiooniga - ainult et kõik sünnib suunas ta nüüd solistina liigub, peaks lä­ Milano rahvateater - mis tunne on nii paberil. Toimetajal pole selle raamatuga hiajal aimu saama. Kuna Jarrett on aga erinevais olustikes üles astuda? midagi peale hakata. Justkui sooloõhtul: kogu elu liikunud seitsmepenikoorma- Need paigad erinevad üksteisest jätad siit-sealt midagi vahele ega leiagi saabastega, siis võib julgelt eeldada, et füüsiliselt, kontsentreerumine jääb igal enam ühenduskohti üles. Või nagu mul need on tal ka nüüd käepärast võtta. pool samasuguseks. Minu tähelepanu proovide ajal: jään kuhugi joku tarna, et koondub ju eeskätt helile ja olgu koht klaas vett juua, ja pärast ei saa enam mil­ Mailis Põld milline tahes, mõnes mõttes see otsekui lelegi pihta. Või kui publiku hulgas keegi haihtub. Vahel võib tekkida eriline nahistab - mind ajab see täielikku Giacomo Pellicciotti atmosfäär, aga juhtub midagi ettenäge­ ummikusse ja pean jälle otsast alustama. intervjuu Jarrettiga matut, ja heli sureb sealsamas. Londonis Kirjutamisele kulus mul peaaegu aasta. "Inside outi" lindistades tegime esmalt Palju jäi välja ja ega ta päris õige autobio­ Mis sunnib teid paar korda aastas prooviks mõned standardid, aga tolles graafia olegi, aga kui ma omadega ühele koduüksildusest väljuma? ruumis see kohe üldse ei võtnud vedu. poole olin saanud, taipasin seda jalamaid. Eks ma ikka iga kord looda, et publik Kuid just see andis tõuke teist laadi muu­ Nagu mängides - ei tea ju ette, millal saab kogemuse võrra rikkamaks. Mõeldes sika loomiseks, too paik nimelt avaski lõpp käes, aga jääd seisma ja kogu lugu. kunagiste ringreiside peale, olen aru meile uued perspektiivid, mille nimel Inspiratsiooni peab austama. saanud, et on parem mitte esineda liiga praegu töötame. Mäletan üht vaba- palju ega olla kogu aeg rahva keskel. Et õhukontserti Genovas. Olin magamata ja Te küll praegu enam klassikat ei mängi, mõista, kas tegemist on hea või halva puruväsinud, tundsin end nagu peksa- aga küsija suu peale ei lööda: kas te ei muusikaga, pole publik alati ideaalne saanu, mängimisest ei tahtnud kuuldagi. arva, et dogmaatiline tekstitruudus, mida baromeeter. Muusikud peavad seda Kontserdipaik näis nukker ja kole, ei puristid taga ajavad, on minevikuigand? taipama omaette olles. Liigsed turneed ei mingit külalislahkust, heli oli aga lihtsalt Täiesti nõus. Pärast 11. septembrit pole mõju muusika kvaliteedile hästi, sul ei jää oivaline. Meil kõigil kiskus näo naerule. enam miski tähtis. Meele teeb mõruks, enam aega, et mõtteid koguda, et eneses Siis leidsime lava tagant imemaitsvaid kuid kõik asjad on oma tähtsuse mine­ midagi uut kasvama panna. See õppetükk virsikuid ja oligi see kentsakas paik äkki tanud. Improviseerimine on ajakohasem. on mul aastatepikkuse kontserttegevuse tundmatuseni muutunud. Muusik, kes ootab täiuslikku hetke, on järel päevselgeks saanud. Kord tuli mul vist omadega vales kohas. aasta peale kokku 53 soolokontserti. Asja Kuidas mõjutavad teid need hävingu mõte: tol aastal olin 78 tundi hõivatud märgid, mis täna maailma ähvardavad? Aastaid tagasi Bergamos istusite ühe uue muusika loomisega. Ajalises mõttes Koik see häda ja viletsus jätab ilmselt jazz-session'i ajal löökriistade taga. liiga palju. kunstnikelegi oma jälje. Ainus, mida ma tõepoolest kahetsen, on Ma ei arva, et leiduks paiku, kus kunsti­ see, et ma pole kunagi midagi trummari­ Nooremana oli ehk suurem vajadus laval inimeste elu oleks lust ja lillepidu, alati na salvestanud. Nüüd on asi juba ammu olla. on nad pidanud võitlema. Kui Ameerikas soiku jäänud ja mis mõtet oleks seda Seda kindlasti ka. see mats käis, mõtlesin, et varem või enam üles soojendada. hiljem see ju pidigi juhtuma. Vahetult Kuidas te oma üha harvemateks esine­ pärast seda trioga Ühendriikides turneel Kas teile jalgpall meeldib? misteks valmistute? olles vajusin kohutavasse masendusse, Ei, eelistan pingpongi. Kui tehniline vorm välja arvata, siis ei täitsa jube, mis hetki ma üle elasin. Soki- vaja triomäng mingit ettevalmistust. Tu­ seisundiga seda võrrelda ei anna, olin Väljaandest La Repubblica (27. 6. 2002) leb lihtsalt sõrmi liigutada ja lood, sugugi omadega täiesti läbi ja lihtsalt ära, kohe lühendatult tõlkinud Mailis Põld mitte alati need, mis kontserdil kavas, kuidagi ei saanud enam jalgu alla. Pidin

muusika 9/02 29 Puhas, sealhulgas ka akustiliselt saastamata loodus on oluline tegur inimese tervisele ja psüühikale. Vaikuses viibimine maandab stressi ja lõõgastab ning taastab tervist. Fotol Harilaiu vaade. TIIT BLAAT/EE

KONTRA Helimaastiku mõistes

VAIKE SARV

Viimasel Viljandi Pärimusmuusikafesti­ mõtlema nähtusele, mida on nimetatud tilistes keskkonnauuringutes. Helimaastik valil liikus ringi inimesi, kes mõõtsid helimaastikuks ehk heliliseks keskkon­ on eeskätt abstraktne konstruktsioon ja müra tugevust kontsertidel. Neile tegi naks. Selle mõiste abil näidatakse, kuidas mõneti võrreldav heliteosega. Seetõttu muret liiga tugev heli, mis kohati kuula­ indiviid või sootsium tajub ja mõistab sai helimaastike uurimine alguse etno- jaid kurdistas. On ju teada, et valju heli teda ümbritsevaid helisid. Helilist musikoloogia uurimisalas ja püsib seal puhul tõmbub trummikile pingule ja kui keskkonda uuritakse tänapäeval tänaseni. Tähelepanuväärne on fakt, et see heli kestab pikemat aega, kaob trum­ peamiselt akustilise ökoloogia raames.1 helilise keskkonna uuringutele pani filo­ mikilel võime lõdvestuda ja kuulmine on Asutatud on maailmafoorum {World soofilise aluse muusik - kanada tuntuim pöördumatult kahjustatud. Lisaks Forum for Acoustic Ecology, 1993), helilooja ja kommunikatsiooni uurimise kahjustab meie tajuvõimet ka helide toimuvad kongressid, helimaastike uuri­ professor R. Murray Schäfer (s 1933). kuhjumine, mis kokkuvõttes muutub jad annavad välja oma ajakirja 1960. aastate lõpul toimunud ideoloogi­ müraks ja takistab informatsiooni levikut. (Soundscape. The Journal of Acoustic lise murrangu käigus tuli ta välja väitega, 2 Müra pealetung isegi nn rohelise Ecology). et inimene püüab kuulata teda ümbritse­ mõtteviisiga inimeste hulgas sundis Mõiste pole kasutusel ainult prak­ vaid helisid nagu muusikalist komposit-

30 muusika 9/02 siooni. Vastutus selle heliteose loomise ning vastab inimese ellujäämiseks vaja­ eest langeb aga talle endale.3 Järgnevail Valju heli puhul tõmbub likele nõuetele. Ka Eestis on veel kohti, aastail pani Schäfer aluse projektile, mis kus kuulmise järgi võib määrata rändlin­ uurib helimaastikke kogu maailmas ning trummikile pingule ja kui dude liikumise suunda või otsustada, ühendab heli akustilisi, kunstilisi ja sotsi­ see heli kestab pikemat kelle õuel haugub koer. Otseselt aalseid aspekte. levivatele helilainetele lisaks võivad helid Helimaastiku mõiste ühendab ena­ aega, kaob trummikilel saada erilise värvingu tänu peegeldustele mikku Schaferi helitöid. Oma loomingus ja kajadele, mis annab kuulajale olulist on Schäfer püüdnud selgitada helimaas­ võime lõdvestuda ja kuul­ informatsiooni keskkonna füüsilise ole­ tike abil ka rahvusliku stiili küsimust pro­ muse tajumiseks. fessionaalses muusikas. Ta ei uskunud, et mine on pöördumatult Neile vastandlikud on helimaastikud, vastus peitub rahvaviiside kasutamises. kus helid vastavad originaalile vähesel Samuti pani ta kahtluse alla väite, et kahjustatud. määral (low fidelity). Akustikas kasu­ muusika on internatsionaalne. Muusika tatakse neil puhkudel terminit "mask". nagu iga teinegi kultuuri produkt on ini­ Looduslikud helisignaalid on mürista­ See tähendab, et suhteliselt kõrged ja meste tegevuse tulemus ja sõltub nende mine või jää raksumine, kultuurilised aga vaiksed helid on kuuldamatud, nn mas­ helilistest kogemustest. lokulaua löömine või kiirabiauto huil- keeritud valjude, madalama sagedusega Kanada muusika vanameister on rah­ gamine. helide poolt. Vähese vastavusega helilises vusliku stiili kujundamiseks kasutanud Helisid, mida uuritav kogukond peab keskkonnas võivad tähendust omavad meid ümbritseva helilise keskkonna neid eriti tähtsaks, nimetab ta tunnushelideks helid olla maskeeritud sel määral, et osi, mis tema arvates iseloomustavad seal ehk helimärkideks (soundmarks) kuulmisruum väheneb. On täheldatud, et elavate inimeste identiteeti. Seegi polnud analoogiliselt maastikku tähistavate linnud, kes elavad maanteede läheduses, kerge ülesanne, sest Ameerika on ju val­ maamärkidega. Kihelkondi ühendas ei kuule teiste laulu ega õpi seetõttu ka lutatud eurooplaste poolt. Kaheteistosa- heliliselt kirikukell, mis kostis vaikse ise laulma. Loomad, kes ei kuule pul- lise muusikalise draama "Patria" esimeses ilmaga mitmete kilomeetrite kaugusele. makutset, võivad jääda järglasteta. osas "Wolfman" (esimene variant 1966) Tartus on analoogilise ülesandega raekoja Inimesel, kes ei kuule oma samme, on on Schäfer keskendunud võõrandumise kell. kuulmisruum väiksem oma mõõtmetest teemale. Inuittide asumisaladele saabu­ Schaferi terminoloogia toob esile ja see on ohtlik inimesele kui liigile. nud emigrandid ei võta omaks põlisasu­ idee, et võtmenoodid võivad väljendada Igapäevaseks toimetulekuks vajalik audi­ kate muusikat, pigem leiavad nad oma kogukonna identiteeti. Nii erinevad mär­ tiivne informatsioon moondub indust­ identiteedi looduses kõlavate häälte abil gatavalt metsaküla ja kaluriküla põhi­ riaalses keskkonnas müraks ja inimest (hilisemates variantides on Schäfer siiski toonid, kõnelemata industriaalse ja ümbritsev helimüür isoleerib kuulaja sisse toonud ka loodusrahvaste muusika). agraarse ühiskonna põhitoonidest. keskkonnast. Etendused ise on toimunud looduslikult Tööstuslik revolutsioon on inimese heli­ Uuringud näitavad, et keskkonna kaunites paikades ja sageli meenutanud maastiku põhihelistikke ühtlustanud ja helide teadvustamise oskus on kaha­ vanu rituaale. Looduslike ja kultuuriliselt ühiseks tunnusheliks on paljudele nenud. Sajad nüansid, mida tunnevad kujundatud häälte ühendamiseks kasutas erinevas kliimas ja erinevas aastaajas loodusrahvad, on taandunud äärmusteks: Schäfer muu hulgas linnulaulu transkri- paiknevatele helimaastikele hoopiski liik- meie jaoks on helid kas rahulikud või lär­ beeringuid. lusmüra. makad, head või halvad. Seetõttu sage­ R. Murray Schäfer on hoolega jälgi­ Õppetöö käigus erinevates nevad juhtumid, kus linnainimesed püüa­ nud inimeste endi loodud helimaastikke ülikoolides on ta uurinud üliõpilaste vad end halbade helide eest kaitsta - ja pidanud oluliseks, et inimene oleks sonoloogilist kompetentsust, küsides, panevad majale pakettaknad või summu- teadlik teda ümbritsevatest helidest. milliseid akustilise keskkonna ilminguid tavad naaberkorterist kostva müra raa- Keskkonna helide uurimiseks formalisee- nad on märganud või millised neist on diohäältega. Muusika võib selles konteks­ ris ta kirjelduse, kasutades sealjuures meeldinud ja millised mitte. Tuli välja, et tis olla kaitsevahend reaalse helilise kesk­ muusika analüüsi termineid. Schäfer tõi mõned noored polnud kodunt kooli konna eest. esile kolm olulist tunnuste rühma. tõtates märganud ühtegi heli enda ümber. Müra üle kaebavad paljud Eestimaa Taustahelid moodustavad analoogi­ Need inimesed esindavad nn silmakul- elanikud. Inimesi vaevab liiklusmüra, liselt muusikapalaga "võtmenoodid" tuuri, kus maailma tajutakse valdavalt eriti läbi elamukvartalite veerevad rongid (keynotes), sedakaudu määratletud tooni­ visuaalselt. ja veoautod. Lisaks tekitavad muret ka annab helimaastiku teose põhihelis- Maailmas on siiski piisavalt piirkondi, undavad mootorid, sirisevad arvutid ja ka tiku. Looduslik põhihelistik võib olla kus puudub tööstusmaastikele iseloomu­ nn taustamuusika paljudes toitlustus- lainte kohin või tuule undamine, kultuu­ lik põhitoon ja on säilinud looduslik kohtades. Uurimused on näidanud, et riline aga kella tiksumine või vokiratta heliline keskkond. Selliseid helimaastik­ urbaniseerunud keskkonna helinivoo vurin. ke, kus helid harva kattuvad ja kus on tõuseb aastas 0,5-1,0 detsibelli, mis on Esiplaani helid annavad teada, millele palju sügavustunnetust, on Schäfer ni­ inimese kuulmistaju arvestades (vaikses tuleb konkreetses situatsioonis tähele­ metanud suurel määral originaalile vasta­ kodus on heli tugevus 40 dB) suur kao­ panu pöörata, neid on nimetatud ka vateks (high fidelity). Seal on heli tuge­ tus. Kõrvatropid ja -klapid ning mitmesu­ helisignaalideks (sound signals). vuse tase, spekter ja rütmipilt tasakaalus gused müratõkked on saanud osaks

muusika 9/02 31 maastikud igavuse ja mahajäetuse sümbo­ liks. Akustilise ökoloogia uurijate jaoks on siin aga tegemist teadvustamata hir­ muga oma allasurutud tunnete ees, mida pole tahetud või osatud läbi töötada. Nii loodus kui ka inimese tunded on täna­ päeva inimese jaoks midagi metsikut, mille üle tuleb säilitada kontroll. Appi võetakse elektri jõul toimivad aparaadid, mis aitavad tegelikkuse eest põgeneda ja luua virtuaalset reaalsust. R. Murray Schäfer on esile toonud kaks võimalust, kuidas parandada meid ümbritsevat akustilist keskkonda. Kõigepealt tuleks suurendada noorte kuulamisoskust haridusprogrammi abil, mis püüaks neisse sisendada vajadust tajuda ja väärtustada keskkonna helisid. Uut lähenemist tuleks rakendada sellise keskkonna helilises kujundamises, mis vähendaks energia kulu. Schäfer on rõhutanud, et kuulamise Joonis 1. Põhja-Ameerikas levinud linnu Sphyrapicus varius laulust" tuletatud rütmilised korrastamiseks peame peatuma või vähe­ kujundid löökpillidele R. Murray Schaferi muusikalises draamas "Wolfman".5 malt liikuma aeglasemalt - nii kehaliselt kui ka vaimselt. Ainult nõnda saab olla "siin ja praegu", nagu seda on õpetanud paljud idamaade filosoofid. Samuti on kui informatsioon kirjutanud tasakaaluhetkel Ernst Enno: "Nii vaikseks kõik on jäänud - mu HELI ümber ja mu sees." Schaferi arvamusele В on aga vastu seatud rahvaküsitlusi, kui füüsikalised muutujad millest ei ilmne tahet elada harmoonilises helilises keskkonnas. Eks samasugust vas­ tust oleks oodata ka Eestis. Siiski on ellu­ jäämiseks vältimatult vajalik looduslike helimaastike säilitamine ja taastamine.

INDIVII KESKKOND 1 Truax, Barry, ed. (Series editor R. M. Schäfer). Handbook for Acoustic Ecology. Originally pub­ lished by the World Soundscape Projekt, Simon Sisemine reaalsus - sisehääl Geograafia Kliima Vesi Tuul Fraser University and ARC Publications, 1978. Mõtted Tunded Mälestused Inimesed Loomad Putukad jne http://www.sfu.ca/sonic-studio/handbook 1 Käesolev töö tugineb Kendall Wrightsoni artiklile "An Introduction to Acoustic Ecology", mis ilmus Joonis 2. Helide vahendusel liikuv informatsioon indiviidi ja keskkonna vahel. ajakirjas Soundscape. The Journal of Acoustic Ecology. Volume 1, Spring 2000, lkl0-13. igapäevasest elust. http://interact.uoregon.edu/medialit/wfae/journal/wri Sõna 'müra' kasutatakse muuhulgas Linnud, kes elavad maan­ ghtson.pdf 3 ebameeldivate mõtete ja tunnete kohta. teede läheduses, ei kuule Schäfer, R. M. The Tuning of the World. New Ka sisemist müra üritatakse peita muusi­ York: Knopf, 1977, Ik 205. 4 http://www.ronausting.com/Yellow- ka abil - seda küll enese eest. Sisemist teiste laulu ega õpi seetõt­ BellySapsucker.htm dialoogi saab tõepoolest blokeerida 5 Harley, Maria Anna. Canadian Identity, Deep sonoorse valuvaigisti abil, kuid varem või tu ka ise laulma. Inimesel, Ecology and R. Murray Schafer's "The Princess of hiljem pääsevad allasurutud mõtted ja the Stars". - Yearbook of Soundscape Studies. Northern Soundscapes, Vol. 1, 1998. Edited by R. tunded taas pinnale. Stressi hinnaga kes ei kuule oma samme, Murray Schäfer & Helmi Järviluoma. Tampere, püüame adapteeruda uue elamisviisiga, 1998, lk 119-142. Example 1. milles olulisel kohal on kiirus, müra ja on kuulmisruum väiksem 6 Truax, Barry. Acoustic Communication. New pidev askeldamine. Elu linnas on loonud Jersey: Ablex Publishing, 1984, Ik 11. inimliigi, mida nimetatakse homo oma mõõtmetest ja see on Newman, P. S. and S. Lonsdale. The Human Jungle. urbanus.7 Nendele on vaiksed, palju ohtlik inimesele kui liigile. London: Ebury Press, 1996, Ik 34. erinevaid nüansse sisaldavad heli-

32 muusika 9/02 teiselt poolt on ka noored tublisti ohus­ tatud, moodustades asjade tegelikust Viidatakse sellele, et vähemalt 15 prot­ Hte»r»o *»edn»sa«3r, Jarale Müürsepp, Inno vebam« olemusest enesele aru andmata isegi sendil Eesti noortest kujuneb veel enne kõige olulisema riskigrupi. tööellu astumist püsimajääv kuul- Tänase elu-oluga kaasneb sageli luba­ miskahjustus sisekõrvas. Lasnamäe matult vali olmemüra (liiklus, tümp- Polikliiniku Kuulmiskeskuses teostatud sumuusika jm.), samuti tugev tööstus- pistelised mõõtmised näitavad, et viis müra ja vibratsioon (masinad, mehha­ nappi aastat niisugust kuulamistava on KUULMI5H0ID nismid). Sellises melutaustas peab inime­ jätnud igale kolmekümnendale Eesti Ualik artikleid ne päevad läbi viibima. Kuid kuulmis- noorukile keskeltläbi 12...18 (!) detsi­ kahjurite hulka tuleb paratamatult aseta­ belli sügavuse kuulmisvõime languse 3 da ka väärastunud elustiili toime. kilohertsi piirkonnas (kõrgemate helide Eripärane kuulmisharjumus puudutab suhtes tavaliselt veelgi enam). eelkõige lärmakat diskot ja võimendavat Mõnevõrra tagasihoidlikumas ulatuses kontserti, samuti arutul võimsusel üür- esineb seda paraku igal kolmandal-nel- gavat hääletoru autos ja muidugi mingi jandal aktiivsel melumuusikanautlejal. kantava heliseadme "viimse vindini pealekeeratud" kuulari järjekindlat Paraku võib kuulmisvõime langust tähel­ Ш kasutamist muusika nautimiseks (?). dada ka väikelastel - ikka tänu papade- Reeglina toimub see kõik lausa narko­ mammade harrastusele vahetpidamata maaniaks klassifitseeritaval helituge­ kuulata lärmakat muusikat kodus. On ju | vusel, mis küünib koguni - pärast seda, lapse kuulmiselund eriliselt õrn. Samas Heino Pedusaar, Jaak kui kuulmisvõime on paari kuulamistun- on paljud puhtakujulised lasteüritused Müürsepp, Inna Vabamäe. niga juba parasjagu nüristunud - kõrva isegi soliidsetes kontserdisaalides loo­ valuläveni ja hakkab niisugust füsioloo­ tusetult ja arulagedalt üle võimendatud. "Kuulmishoid". Eesti gilist piiri teinekord isegi ületama. Vaegkuuljate Ühing 2001 Igas olukorras tuleb enesele aru anda, et Mõneski meiekandi diskosaalis pole vali müra või müraks degradeeritud üli- autori initsieeritud ja salamisi tehtud Katkendeid: vali muusika kahjustab kuulmist kontrollmõõtmiste kohaselt haruldane tagasipöördumatult. Teadlased ja arstid puhuti isegi ilmselgelt kuulmishügieeni Kuulmine on organismi väga keeruline on seda protsessi ulatuslikult uurinud ja koguni töökaitse valdkonda kuuluv talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja ning saadud järelmid tekitavad muret. 100...105 detsibellini küündiv melu, mis peaaju. Meeleelunditest on kõrv kõige Arvamus, et müra kahjustab ainult kuul­ on täiesti võrreldav... lähedase reaktiiv­ sotsiaalsema tähendusega, sest inimeste mist, on sügavalt ekslik; see mõjutab ka mootori möirgega kusagil lennuvälja omavaheline suhtlemine on määravalt närvisüsteemi ja organismi olulisi füsio­ veeres. Ja seda terve puhkeõhtu jooksul! seotud kuulmisega. Kuulmise langus või loogilisi protsesse. selle puudumine võib paljudes olukor­ Olete lõõgastava puhkehetke nau­ dades põhjustada raskeid tagajärgi, nagu Paraku peab ütlema, et selline east, lär­ timiseks läinud puutumatusse (?) loo­ vääritimõistmist, ohusituatsioone (kas makatest töötingimustest või läbi- dusesse, kusagile inimestest võimalikult või liikluses!), enesessetõmbumist, kogu­ mõtlematust eluviisist johtuv kuulmis- kaugesse nurka. Linnud siristavad, ni suitsiidimõtteid. kahjustus vähemalt praegu mingile ra­ lained laksuvad, puud sahisevad, kuid... vile ei allu, sest sisekõrva kord juba rik­ kusagilt kaugelt-kaugelt jõuab eba­ Enne mürast tingitud kuulmisnõrkuse nenud ülikeerulisi struktuure (karva- määraselt teieni ikkagi mingi rütmiline saabumist kujunevad välja töövõime rakud jt.) aspiriini või purgeeniga enam tümps. Vaikselt, kuid antud olustikus vähenemine (eriti noortel; vanemaid ei paranda. Nii jääbki üle kasutada heli seda häirivamalt. Ja taas süveneb veelgi aitavad aastatega omandatud rutiin ja võimendavat kuuldeaparaati ja sellest seesama stress, mille eest just metsa või kogemused!), organismi vegetatiivsed pole kaugeltki alati täielikku abi loota. mereranda pageti. häired, südame-veresoonkonna muu­ tused ja mitmed muud ebasoovitavad Süstemaatiliselt diskoõhtuid külastavate Eesti Vaegkuuljate Ühingult on varem või isegi ohtlikud nähud. noorukite kuulmisvõime kontrollimise ilmunud brošüürid "Müra kui sotsiaalne läbilõikeline tulem Eestis annab praegu probleem" (1998), "Kuulmisabi" (1999) Arvamus, et vaegkuulmine - kõne üsnagi murettekitava pildi ja samas ka ning "Kuulmine ja vananemine" (2000). arusaadavuse langus, pidev kohin peas selge lähtekoha olukorra tõsiduse hin­ või kõrvades - puudutab emasjoones damiseks. Liiga paljudel noortel, eakaid inimesi, peab ühelt poolt paika, eelkõige linnades (kus diskod on sest pikad eluaastad on kuulmisvõimet rohkem käepärast) tuvastatakse ilmsel­ paratamatult omajagu kulutanud. Kuid geid varajase kuulmiskahjustuse nähte.

muusika B/08 33 klaveri mustad ja valged klahvid ei hõlma Georg Friedrich Haas. kaugeltki mitte kogu väärtuslikku heli­ ©JOHANNA KEMPTNER-HAAS maailma. Mikrotonaalseid ilminguid lei­ dub tegelikult igasuguses muusikas: keelpilliorkestri vibrato1'ga mängitud unisoonis, vokaalsolisti parema kuul- davuse mõttes pisut kõrgemale intoneeri- tud fraasis, alumise registri klaverihelis, intonatsioonivääratustes... Noodipildis ei kajastu sellest midagi. Kreeka muusika­ teooria käsitles küll veel ka veerandtoone. Erinevalt nüüdseks meienigi jõudnud araabia ja india muusikatraditsioonist on Euroopas mikrotonaalse muusika loomise katsed jäänud isoleeritud üksiknähtusteks. Georg Friedrich Haas on aastaid süve­ nenud nende üksiküritajate loomingusse ja kirjutanud nii ülevaateartikleid kui ka detailsemaid uurimusi, näiteks Alois Häba mikrotonaalsete kompositsioonide ning Ivan Wyschnegradsky teoreetiliste süs­ teemide kohta. Nimekiri heliloojaist ja teoreetikuist, kes Haasile "mikrotonaalset huvi" pakkunud, saab pikk: lisaks eel- KADENTS nimetatuile Richard Heinrich Stein, Julian Carrillo, Jörg Mager, Jean Etienne Marie, Easly Blackwood, Harry Partch, La Monte Young, James Tenney, Gerard Grisey, Vabade olendite Tristan Murail, Giacinto Scelsi, Charles Ives, John Cage, Luigi Nono... Ehkki Haas ütleb, et on neilt kõigilt kooskõla õppinud, käib ta oma rada ega püüa näiteks Wyschnegradsky või Häba eesku­ SAALE KAREDA jul tempereeritud skaalat pelgalt kolman­ dik- ja veerandtoonide abil laiendada. Haas otsib oma mikrotonaalsete tehnikate Austria sõjajärgset heliloomingut valdas Mikrotonaalne helilooja kaudu uusi kõlaruume - uurib akustilisi aastakümneid natsionaalsotsialistlikust "Paljude aastate eest mängisin ma koos nähtusi ja transformeerib neid, mängib tsensuurist tingitud uusromantismi uim. pianist Karl Heinz Schuh'ga kahel vaevu hoomatavate filigraansete kõlastruk- Ainult paar üksikvõitlejast eksperi­ veerandtoonise vahega häälestatud klaveril tuuridega. Omaette peatükk Haasi menteerijat nagu Roman Haubenstock- mitmesugust veerandtoonimuusikat. 1988. loomingus on tempereeritud kõlasüsteemi Ramati ja Friedrich Cerha häirisid Austria aastal koostasin "Musikprotokolli" kava ja naturaalse ülemhelispektri vahelise konservatiivse kultuuripoliitika ja festivali "Steirischer Herbst" raames pinge kuuldavale toomine ja tekkivate muusikalise mainstream 7 tardelu. Alles teemal "Mikrotonaalsus". Sellest ajast pingeväljade otsekui aegluubis jälgimine. kaheksakümnendail ja suuresti tänu uuele peale elan ma sildiga "mikrotonaalne Spektraalmuusika loojate Tristan Mu­ festivalile "Wien Modern" avardus jälle helilooja". Jah, see on õige, et ma kirjutan rail' ja Gerard Grisey detailsetele arvuti- uusloomingu spekter. mikrotonaalset muusikat, aga tänapäeval analüüsidele seab Haas vastu puhta kuul- 1953. aastal sündinud GEORG leidub vähe nimekaid heliloojaid, kes seda miskogemuse. "Ma usaldan kõlaanalüüse FRIEDRICH HAASI nimetati juba ühek• mingil kombel ei teeks. Ma olen alati sama vähe kui reatabeleid." Ehkki Haasi sakümnendate algul austria huvi­ viidanud varasemate mikrotonaalsete varaste teoste struktuur on kohati rangelt tavaimaks heliloojaks samavanuse Šveitsi heliloojate mõjudele oma muusikas - determineeritud, ei taju seda tema päritolu komponisti Beat Furreri kõrval. ühelt poolt tänulikkusest ja aukartusest muusikat kuulates. Viimastel aastatel dis- Auhindu ja stipendiume hakkas Haas nende vastu, kellelt olen õppinud, teisalt tantseerib Haas end aga teadlikult igat pälvima aastast 1977, viimasel ajal on ka, g^ösz-teadusliku korrektsuse mõttes, liiki konstruktsioonidest: "Olen nüüdseks tema kõlatundlik ja kõlaga eksperi­ kui "allikale". jõudnud punkti, kus ma end enam deter­ menteeriv muusika leidnud laiemat vas­ Haasile sai juba väga varakult selgeks, mineerida ei lase. Konstruktsioonist kinni tukaja ka väljaspool saksakeelset et meie praeguse noteerimissüsteemi pidamine on ju tegelikult väga praktiline kultuuriruumi. aluseks olev kaheteisttoonine tempereeri­ ja abistav. Seda võib mõista ka poliitiliselt. tud häälestus, ehk lihtsalt väljendudes, Seaduse järgimine on loobumine kriitili-

34 muusika 7/02 sest distantsist. Ma märkan aga, et palju "Kunst ei suuda midagi muuta, pari­ Ilmekaimalt on see leidnud kehastuse raskem on mitte järgida ette antud konst­ mal juhul saab ta üksnes midagi esile man­ Haasi põneva vormiideega topeltteoses ruktsiooni."2 ada. Iga kunstis väljendatud ahastus on "...Einklang freier Wesen..." + "...aus ilus," ütleb Haas Rilkelt laenatud pealkir­ freier Lust...verbunden...". Muusikalises "Kes, kui ma karjuks, kuuleks jaga "Wer, wenn ich schriee, hörte mõttes praktiseerib Haas siin uut tüüpi mind..." mich..." ("Kes, kui ma karjuks, kuuleks polüfooniat, milles häälte iseseisvus on "Ikka ja jälle küsin ma endalt, mis õigus mind...") teost kirjutades. Sel ajal käib absoluutne. Pealkirjad pärinevad ühest on mul varjuda oma rahulikku helilooja- sõda Kosovos. lõigust Hölderlini "Hyperionis": pesakesse, et nikerdada ainuüksi muu­ "Ich fühV in mir ein Leben, das kein sikaliste kriteeriumidega määratletud Helid kui elusolendid Gott geschaffen und kein Sterblicher helimaterjali kallal, et kuulatleda peeni Haas võrdleb helisid elusolenditega, kes gezeugt. Ich glaube, daft wir durch uns ülemhelihäälestuse diferentse, et tegelda kasvavad ja arenevad. "Minu vahendid on selber sind, und nur aus freier Lust so kõlade ja kõlastruktuuridega, sel ajal kui hoolimine kõlast ja taotlus lasta helidel innig mit dem All verbunden... minu ümber sünnib mõndagi, mis erineb segamatult avaneda. [—] Ma püüan ...Was wär auch diese Welt, wenn sie näiteks Bosnias või Ruandas toimuvast muusikat kirjutada nii, nagu jälgiksin kõr­ nicht wär ein Einklang freier Wesen? ainult suurusjärgu poolest, mitte aga valt taime kasvamist..." Wenn nicht aus eignem frohen Triebe die põhimõtteliselt. Lahkheli minu kõla­ Dialektika individualiseeritud häälte ja Lebendigen von Anbeginn in ihr zusam- maailma ja ahastuse vahel, mis tuleneb kollektiivse kooskõla vahel on samuti menwirkten in ein vollstimmig Leben, jõuetusest astuda vastu ühiskondlikele Hölderlinist inspireeritud teema. Haas wie hölzern wäre sie, wie kah?" realiteetidele, puudutab mind sügavalt. kannab muusikasse saksa lüüriku utoopia {"Hyperion", 2. kd, 2. rmt, ptk XXVII)3 Ma näen selget seost meile tänapäeval ideaalsest ühiskonnast - vaba tahtega Iga "...Einklang freier Weseni..." partii juba kaugeks jäänud Prantsuse Revo­ olendite vabatahtlikust ja mõtestatud on ühtlasi sooloteos pealkirjaga "...aus lutsiooni järgse pettumuse ja meie utoo­ kommunikatsioonist sündiva kooskõla. freier Lust... verbunden" (sama nime piates pettumise vahel; utoopiate, mis kannab ka mitu väiksemat ansamblikoos- niipea, kui nad on (näiliselt?) ellu viidud, lust, kokku on sellenimelisi teoseid 14) osutuvad iseenese vastandiks," kirjutab ning vastupidi: kümnest iseseisvalt elu­ Haas 1996. aastal Hölderlinist inspireeri­ jõulisest soolost moodustub orgaaniline tud ooperi "Nacht" ("Öö") kavavihikus. ja dialoogivõimeline "ühiskond". Ooperit loob ta ajal, kui Bosnias käib Haas loodab edastada oma muusikaga sõda. Alates kaheksakümnendate humaanset sõnumit. "Siin ei ole keskpaigast saab Hölderlinist üks Haasi Damaskust, kus pühast vaimust pimes­ loomingu võtmefiguure, kuna tema tatud Saulusest saab Paulus, siin saab loomingus peegeldub seesama valuline mõjuda ainult see sisemusest lähtuv vaik­ utoopiate purunemine, mis on viinud Ikka ja jälle küsin ma sete helide ja vabastatud kõlade nõrk pluralistliku ajajärgu kunstis igasuguste jõud, mis aeglaselt ja järjekindlalt astub perspektiivide kadumiseni. Samal endalt, mis õigus on mul vastu väljastpoolt tulevale vägivallale. Ma põhjusel on Hölderlin olulist rolli mängi­ varjuda oma rahulikku ei tea, kas mul on õnnestunud seda nud ka Bruno Maderna, Luigi Nono, "nõrka jõudu" toimima panna. Ma ei tea Wolfgang Rihmi ja Heinz Holligeri heliloojapesakesse, et ka, kas see mul kunagi õnnestub. Aga ma loomingus. Haasi teoste pealkirjades üha tean, et ma töötan selle kallal nii kaua, varieeruv öö ja varjude temaatika ei viita nikerdada ainuüksi kuni suudan." seega mitte nostalgilisele romantikale, Haas armastab oma muusikas kõmpi­ vaid lootusetusele; ööst saab subjektiivset muusikaliste kriteeriu­ da irratsionaalset, aga tema muusika ei identiteeti ähvardava irratsionaalsuse mõju kunagi pessimistlikult, ängistavalt. meneteekel. midega määratletud heli­ Haasi muusika sünnib vabade kõlaole- Haasi viimase aja kuulsaim teos "in materjali kallal, kuulatle­ vuste mõtestatud kommunikatsioonist. vain" ("asjata") käsitleb samuti lootusetuse See on schubertlikust valust looritatud teemat: selles mängitakse ületatuks peetu da peeni ülemhelihääles• filigraanne kõlamaailm, kus varjude spiraalse tagasipöördumise ning progressi vahelt võrsub õrn lootus... läbikukkumise teema läbi monumentaal­ tuse diferentse, sel ajal kui selt — "igavene tagasipöördumine" on Georg Friedrich Haas on sündinud vältimatu, eesmärk on sama mõttetu kate­ minu ümber sünnib 16. 8. 19S3 Grazis. 1955 kolib perekond gooria kui väljapääs Maurits C. Escheri mägikülla Vorarlbergis. Gümnaasiumi endasse suletud treppidel. Escherlike mõndagi, mis erineb ajal tekivad Haasi esimesed kokkupuuted lõputute treppidega sarnanevad kõlaspi- uue muusikaga (Ligeti, Penderecki, Berio). raalid ilmutavad end juba varasemas Haasi näiteks Bosnias või Ülikooliõpingud kõigepealt matemaatikas loomingus. Nagu ka allasurutu või üle­ Ruandas toimuvast ainult tatuks peetu välja ilmumine hetkel, mil seda kõige vähem oodata oskaks. suurusjärgu poolest? -J- lk36

muusika 9/02 35 ja füüsikas; seejärel Grazi muusikaülikool - kompositsioon (Ivan Eröd ja Gösta Neuwirth), klaveri ja muusikapedagoogi- MELOMAAN ka eriala. 1981-1983 postgraduaalne stuudium Friedrich Cerha juures Viinis. 1978-1997 õpetab Haas muusikateo­ dudes sopraniga, värvikal sümfoonia­ reetilisi aineid Grazi muusikaülikoolis. orkestril on teksti illustreeriv roll. Kui teks­ Darmstadti kursustest võtab ta osa aas­ ARVO PART ti sõna-sõnalt jälgida, isegi kaasa laulda, on tail 1980, 1988, 1990; 1991 täiendab loo kuulamine põnev retk muusikaliste sümbolite maailma. Kaljuste on detailide- ja end IRCAMi juures Pariisis. 1992-1993 tähendusterohke teose orkestripartii naudi­ festivali "Salzburger Festspiele" stipen­ ORIENT tava peenuseni viimistlenud. Koor kõlab diaat, 1992 Sandoz Preis, 1995 teaduse- OCCIDENT keskmises tessituuris mahlakalt ja sügavalt, ja kultuuriministeeriumi auhind, 1998 eeterlikes kõrgustes vahel veidi kiledalt, Ernst-Kfenek-Preis. 1999 festivali "Salz­ kuid see ei häiri, kui loosse sukelduda ja burger Festspiele" nn Next Generation- süüvinult sümboleid imetleda. Nii mõnigi helilooja, 1999/2000 DAADi stipendium lahvatav ere kujund jääb kauaks meeltesse. Berliinis. Aastal 2000 Rostrumi auhind Viiulikontserdi eest. 2001 composer-in- Liina Fjuk residence Collegium Novumi juures Zürichis. Arvo Part. Orient & Occident. ECM New Series 1795; 472 080-2 Tähtsaimad teosed: kammerooperid Esitavad Rootsi Raadio "Adolf Wõi f li" ja "Nacht", Viiulikont­ Sümfooniaorkester ja Rootsi Raadio Koor, sert,"..." (topeltkontsert akordionile ja dirigent Tõnu Kaljuste, sopran Helena vioolale), kolm keelpillikvartetti, orkest­ Olsson. riteosed "in vain", "Descendiendo", с*э "Torso", "Wer, wenn ich schriee, hörte Uus Arvo Pärdi album dirigent Tõnu mich...", "quasi una tanpura", "...sodafi Kaljustelt sisaldab kolme eriilmelist teost. ich's hernach, gleichsam wie ein schönes Unenäopildilik miniatuur "Rändaja laul" on Bild...im Geist übersehe"; vokaalinstru­ ъ kirjutatud pärast Pärdi sõbra, režissöör mentaale "Blumenstück", ansambli- Grigori Kromanovi lahkumist 1984. aastal. teosed " ...Einklang freier Wesen...", Keelpillide hingeliselt ülespoole hõikavad "...aus freier Lust... verbunden","Nach- kujundid (lummav esitus!) otsivad keereldes Ruf...entgleitend...", "Nacht-Schatten", teed kõrgemale. Meeskoor ütleb laulu ühel "...wie ein Nachtstück", "tria ex uno", helil: "Ma tõstan oma silmad mägede poole "Monodie", 2 sekstetti. /.../ Jehoova hoiab su väljumist ja su tulemist nüüd ja igavesti" (Psalm 121). Peter Gabriel. Up. Kahel korral alla paiskuv pingeline keelpil- Real World 8130620 lijoon laskub nagu kiiskav valgus ja kujuneb "Upi" kuulamise võtmeideedeks said minu 1 Österreichische Musikzeitschrift 1999, nr 6, lk 12. hõikeks, mis nagu enne ülalt, leiab altpoolt- jaoks "targa mehe melanhoolia" ja liht­ 2 Kultur (Zeitschrift für Kultur und Gesellschaft, ki lõpmatuse. Ja lõpuks tõusevad taas Dornbirn) 1999, juuni, lk 59. vaiksed hõiked ringjalt ülespoole. saimad, aga paratamatult tõesed väljavõtted 3 psühhoanalüüsist. Kaua oodatud kümne- "Ma tunnen endas elu, mida ei ükski jumal loond Plaadi keelpillikõlaline ja muretu nimi­ ega eostand ükski inime'. Ma usun, et me ise oleme, looline album külmetab hingeliselt, kanna­ lugu "Orient & Occident" on justkui ja ainult vabast tahtest nii innukalt kõiksusega seo­ tab maailmakurbuse käes, levitab toetaval ja dialoog idapärase unisoonis monoodia ja tud... enamasti kaunil viisil musta lootusetust. ... Mis oleks maailm väärt, kui mitte poleks vabade läänemaise pärdiliku tintinnabuli-polüioo- Lihtsad tõed a la "mida sügavamale liigud, olendite kooskõla ta? Kui mitte oma rõõmsast nia vahel, ning kuna vestlus toimub ühe seda pimedamaks läheb", mitme laulu üles­ tungist kõik elav aegade algusest ei oleks koos, kui inimese peas, hägustuvad piirid kahe poo­ ehituses kohati banaalselt otsene (mitte aga kalk siis oleks ta, kui külm?" luse vahel või liigub meel nende vahel mõt­ banaalselt mõjuv) pimeduse ja valguse vas­ tekiirusel. Vaiksetes lõpunootides sulavad 4 Almanahh Wien Modern 1993, lk 53. tandamine jne. pooled üheks. Avaloo esimene kuulamine peletas mind Kui plaadi kaks esimest teost on kenade mõneks päevaks kõrvaklappidest eemale, ühe-idee-lugudena meeldivalt kergelt sest "Darknessi" mängima panemisel käivi­ haaratavad, siis kolmas, 42. ja 43. psalmi tuv jõud meenutas mitut teist hiljuti kuu­ tekstil: "Otsekui hirv igatseb veeojade latud intellektuaalset "jõumuusikat" ning järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Gabrieli loos lahvatavad toored, nagu Jumal...", kutsub ikka ja jälle üle kuulama, tsiviliseerimata sound'id ei tahtnud ainult et avastada selle erinevalt teostatud ühe kuulamisega nende teiste, kultuurista- osadesse kätketud sõnumeid. tumaks produtseeritud helide kõrvale ära Hispaaniakeelses "Como cierva sedien- mahtuda. Viimane mõttekäik ei ole mõel- tas" laulab naiskoor vaid unisooni, vahel­

36 muusika 9/02 dud kellegi ülistuseks ega halvustamiseks te sonaatide näol. Tähelepanelik kuulaja kõigist Tubina sümfooniatest. Samal ajal on ning on täiesti irooniavaba, sest minu märkab siingi, kui rikas on interpreedi lõpusirgele jõudnud Arvo Volmeri ja ERSO peamiseks võrdlusallikaks on Depeche muusikaline sõnavara. Tavalisest 8-taktili- koostööprojekt firmaga Alba Records, Mode'i hilisemad lood. Ja mõnel hetkel sest fraasist kujundab ta huvitavate liigen­ ilmunud on viieplaadilise Tubina sümfoo­ siirdub mõte Beethovenile. dustega liitlause. Tundub, nagu loeks väga niate sarja neljas plaat. Nagu kõigil eelmis­ Ühel avatumas meeleolus päeval kadus head, keeleliselt nauditavat raamatut. tel, nii kõlab ka sellel CD-1 üks varane, distants minu ja "Upi" vahelt ning tuli täis- Scarlatti looming on 18. sajandil valit­ kodumaal loodud sümfoonia kõrvuti ühe selgus, et tegemist on viimase aja ühe parima senud barokist oma stiili poolest üsna Rootsi-perioodi sümfooniaga. Sedapuhku albumiga (hetkel minu lemmikplaat nr 2). erinev, seetõttu ei olegi alati nii lihtne on aga plaadi tegijad seadnud kronoloo­ Gabrieli eneseväljenduse vahend ja eesmärk noodist välja lugeda neid otsatuid või­ giliselt hilisema teose ettepoole - ilmselt ongi just selle iseäraliku tooruse asetamine malusi, mida tema helikeel pakub. Pierre muusika kvaliteedist lähtuvalt, sest kui Genesisest tuttavate ja veel paljude teiste Hantai kunstnikunatuur näib Scarlattit hästi Kaheksas sümfoonia (1966) on vaieldama­ maailmast kokku korjatud heliideede kõr­ mõistvat. Heliloojale läheneb ta eelarva­ tult Tubina üks tippteoseid, siis Esimeses vale. Viimaste hulgast võib välja noppida sar­ mustevabalt, igale tema sonaadile indi­ (1931-1934) tulevane meister alles otsib nasused keelpillimuusika klassikaga, kirjude viduaalselt, n-ö puhta lehena, järgides oma oma teed. Selle massiivsete kulminatsioo­ särkidega kokku käiva kitarri-sound'i, sisemist häält ning otsides sõnumit, mida nide rohkuses ja temaatiliste detailidega kultuurihüpped itta ja lõunasse. Tulemus on muusika endas kannab. Kindlasti on Pierre tihedalt küllastatud faktuuris võib tajuda elu (sh muusikat) kogenud 52-aastase mehe Hantai muusik suure algustähega, kes noore helilooja mõningat "ülipüüdlikkust". kainemõistuslik ja nii paljusid ühendava ületab kaugelt oma kitsa eriala piirid. Parii­ Ka vormiosade vahel on kohati märgata maailmavalu epitsentrisse vaatav lüürika. sis elav ungari päritolu kunstnik on esine­ traagelniite, mida küpse Tubina puhul ette Mõne erandiga ei ole "Upi" sound'i- nud kahel korral ka Tallinnas. ei tule. Siiski pole Esimese sümfoonia väär­ pank kuigi originaalne, aga see pole oluline, Skeptikud, kes ikka veel peavad klaves­ tus üksnes ajalooline (see on üldse neljas kui mõte, valu ja vägi kohale jõuavad. siini nüansivaeseks, liiga vaikseks, motoor­ eesti helilooja sümfoonia). Selles leidub Parimad lood on esimene ja üheksas. selt klõbisevaks instrumendiks, kuulake tõeliselt kaunist muusikat: esimese osa veidi seda ülemheliderikast, mahlast seotud kõla, ellerlik oboemeloodia, brahmsilikult Anneli Remme mis ei karda peale jäetud dissonantse, eba­ sügavtõsine finaali peateema jpm. Kui ühtlasest häälestusest tingitud tavatuid in­ Esimene sümfoonia lõpeb beethovenlikus tervalle, seda haritud inimesele nii olulist traditsioonis võiduka apoteoosiga, siis kõlapildi korrastatust ja mõnusat korratust Kaheksanda sümfoonia üldkontseptsioon üheaegselt. on väga pessimistlik. Teoses on palju ängi ja Järjekorranumber 1 plaadiümbrisel valu, mis siiski ei muutu kuulajale kur­ lubab peatselt paljutõotavat järge. navaks, sest keskmiste osade grotesksed kujundid ja ostinaatsuses peituv energia- laeng pakuvad meditatiivsetele meele­ Kristiina Are oludele piisavalt vaheldust. Arvo Volmeri tõlgendused ja ERSO musitseerimine püsivad eelmiste Tubina plaatide kõrgtasemel. Tegemist on täpselt läbi mõeldud ja hoolega lihvitud esitustega, mille juures siiski ei puudu vajalik spon­ taansuse säde. Järviga võrreldes eelistab $ Symiilwmes voljt Volmer mõneti vaoshoitumaid temposid. Pierre HantaV. Scarlatti 1. Eduard Eriti märgatav on see Kaheksanda sümfoo­ Mirare MIR 9918 nia avaosas, mis algab Volmeril nagu tõeline •ubin Adagio. Siiski ei jää muusika liiga kauaks У „Jvmphonv KUUM! Taas kord raputab Pierre Han tai, j-fSymplmiiV staatilisse sfääri, sest osa töötluslik-repriisi- meie aja üks isikupärasemaid klavessiniste, liku teise poole kujundab dirigent mär­ publikut oma vahetu otsekohese väljendus­ gatavalt intensiivsemas laadis. Hea terviku­ laadiga, mängides oma lemmiku, Domenico tunne iseloomustab sümfoonia teisigi osi. Scarlatti loomingut. Hullumeelsed tempod, Eduard Tubin. Complete Symphonies See plaat sobib süvenemistahtelisele robustsed dissonantsid, 180-kraadised kan­ vol 4: Symphony No. 8, Symphony No. kuulajale. Süvitsi minekule peaks kaasa aita­ napöörded ei lase kuulajal hetkekski muga­ 1. Estonian National Symphony ma ka Vardo Rumesseni põhjalikud anno­ valt tugitooli vajuda, vaid sunnivad kümne Orchestra, Arvo Volmer. tatsioonid. küünega muusika külge klammerduma. On Alba ABCD 163 tunne, et oled kohe-kohe mingile vaenuli­ Margus Pärtlas kule loodusjõule alla jäämas. Veidi puhkust Äsja ilmus firma BIS ühes karbis müügile pakutakse aeglaste, kohati banaalselt lihtsa­ Neeme Järvi 1980. aastate salvestused

muusika 9/02 37 Bachi Fantaasia fis-moll (1787) võib tundu­ keskmes. 1997. aastal tähistas selle sünd­ Alexei Lubimov da kaasaegsem Valentin Silvestrovi teostest muse 30. aastapäeva Lloydi mälestusväärne Der Bote "Eleegia" (1976) ja "Der Bote" (1996/97). etteaste Jazzkaarel. Tema uusim plaat on Tõepoolest, Ljubimov ei rõhuta oma tõl­ sündmus. gendustes erinevate ajastute interpretat­ Kahest CDst koosnev "Lift Every sioonilisi erinevusi, vaid kasutab enamikus Voice" esitleb küpset ja ülimalt spirituaalset teostes romantilist agoogikat, mängib muusikut (Lloyd tegeles osa seitsme- ning erinevate piano varjunditega ning loobub enamiku kaheksakümnendatest aastatest teravamatest nurkadest ja suurtest kont­ meditatsiooni ja filosoofiaga, esinedes vaid rastidest. Nagu alati ECMi plaatidel, toetab haruharva), kelle sügavust ning vaimsust interpreedi taotlusi nüansirikas ja tähele­ saab võrrelda selliste saksofonistidega nagu panelik helirežii. Ilus, terviklik ja hoolega John Coltrane ja Roland Rahsaan Kirk. valitud programmiga album. Lugude valik albumil on kirev, siin on Lloydi religioossete viidetega oma­ Joosep Sang loomingut ja terve rida spirituaale, samas Alexei Lubimov. Der Bote. ka sellised palad nagu Joe Cockeri hitt "You ECM New Series 1771; 461 812-2 Are So Beautiful" ja souliprohveti Marvin Gaye "What's Goin' On". Siiski mängib Aleksei Ljubimov, ka eesti publikule hästi Lloyd ka neid lugusid kui enda omi, andes tuttav vene pianist, on oma uusimale albu­ kaalu ja sisu igale fraasile ja noodile. mile salvestanud programmi, mille ajalised Intiimse plaadi sünnis on oluline osa ka piirid on 1787 ja 1997 ning mille üksikosi 11. septembri sündmustel New Yorgis - just ühendab plaadi alapealkiri "Eleegiad kla­ sel õhtul pidi Lloydi kvintett üles astuma verile". linna mainekaimas jazziklubis Blue Note. Eleegiliste klaveriteoste seas kohtame Peatselt pärast terrorit asus Lloyd tööle uue Carl Philipp Emanuel Bachi, Liszti, Glinka, plaadi kallal, leides tööst lohutust. Chopini, Debussy, Bartõki, John Cage'i, Charles Lloydi ansamblipartnerid säili­ Valentin Silvestrovi ning Tigran Mansuriani tavad tõeliste mõttekaaslaste kombel teoseid, sageli selliseid, mis ei kuulu kuul­ harukordse ühtsuse ka siis, kui Lloydi sate heliloojate tuntumate (ja vahel ka improvisatsioonid habraste ballaadide tüüpilisemate) kompositsioonide sekka. juurest bluusi või free jazz'i radadele satu­ Seega pakub uus plaat uusi tutvusi lüürilise vad. John Abercrombie kitarril ja Geri klaveriliteratuuriga, võib-olla ka uute Allen klaveril mängivad sisukaid soolosid, heliloojatega; näiteks üks lummavamaid Charles Lloyd. Lift Every Voice. kuid pole kordagi üheaegselt valgusvihus, teoseid CD-1 on Liibanonis sündinud ECM 1832/33; 018 783-2 vaid annavad teineteisele rohkelt ruumi. armeenlase Tigran Mansuriani meditatiivne Rütmisektsioonis mängivad kordamööda "Nostalgia" (1976). 64-aastane tenorsaksofonist Lloyd peaks Mare Johnson ja Larry Grenadier bassil Aleksei Ljubimov ise on plaadiraamatus eestlastele olema hea tuttav - 1967. aastal ning Billy Hart trummidel. Kuldaväärt öelnud, et kõik albumile valitud palad on esines ta Tallinna Džässifestivalil, olles just koostöö, soovitan korduvat tähelepanelikku omavahel teatud suguluses, mistõttu polevat oma rocki ning jazzi mõjusid ühendava kuulamist. imestusväärne, et Carl Philipp Emanuel kvartetiga jazzimaailma tähelepanu

Eesti Muusikaakadeemia XIV Rahvusvahelised Trompeti päevad

Kunstiline juht Aavo Ots. Trompeti meistrikursus - prof Bo Nilsson (Malmö). Ansambli meistriklass - prof Viktor Sumerkin. Ansambli meistriklass - Jüri Leiten.

1.04 kell 18 EMA kammersaal 5.04 kell 10 EMA kammersaal Avakontsert Rahvusvaheline noorte trompetisolistide konkurss "Trompetitalendid Tallinn 2003' 2.04 kell 19 Estonia Talveaed Kammerkontsert 6.04 kell 16 EMA kammersaal Trompetipäevade lõppkontsert

EMA XIV Rahvusvahelised Trompetipäevad on võetud organisatsiooni International Trumpet Guild ürituste plaani. Info tel 66 75 760, 051 77 937

38 muusika 9/02 COLLAGE Detsember

Tallinnas "Vanatüdruk ja varas" Estonia naine" Rahvusooperis Estonia Iris Oja (alt), Mati Turi (tenor), Uku Talveaias 14.12 kell 12 Orelipooltund: Tiiä Joller (bass), Paul Hillier (dirigent) 1. 12 kell 13 Orelitund: Aare-Paul 7. 12 kell 12 Orelipooltund: Kristel Tenno-Ratas toomkirikus Estonia kontserdisaalis Lattik Eesti Muusikaakadeemias Aer toomkirikus 14.12 kell 16 Suur jõulukontsert 21. 12 kell 12 Orelipooltund: 1. 12 kell 16 Orelipooltund: Tiit 7. 12 kell 16 Sibeliuse Akadeemia Eesti Muusikaakadeemias Kersti Petermann toomkirikus Kiik Niguliste kirikus klaveriosakonna üliõpilaste 14. 12 kell 16 Telekontsert 21. 12 kell 16 Väravatorni muusi­ 1.12 kell 16 Nõmme muusikakooli kontsert Eesti Muusikaakadeemias "Klassika koos Klasiga": Tallinna ka. Müstika liikumises: Hortus õpilased Mikkeli muuseumis 7. ja 8. 12 kell 16 Orelipooltund: Kammerorkester, Tallinna Musicus Väravatornis 1.12 kell 16 Operetta Scretta Tiit Kiik Niguliste kirikus Poistekoor, Andrus Haav (viiul), Eri 21. ja 22. 12 kell 16 Estonia Talveaias 7. 12 kell 19 Tuhat aastat nagu Klas (dirigent) Mustpeade Majas Orelipooltund: Ulla Villenthal 1.12 kell 17 Akadeemiline üks päev: Vox Clamantis ja 14. ja 15.12 kell 16 Niguliste kirikus kammermuusika Kadrioru lossis: Küberstuudio Oleviste kiriku Orelipooltund: Andres Uibo 21., 22. ja 24. 12 kell 12 Leelo Kõlar (klaver) Maarja kabelis Niguliste kirikus Tšaikovski ballett "Pähklipureja" 1. 12 kell 19 Advendikontsert: Riia 8. 12 kell 12 Olav Ehala kogu- 14. 12 kell 17 Eda Peäske (harf), Rahvusooperis Estonia Toomkiriku Poistekoor, ERSO, Dita peremuusikal "Nukitsamees" Raivo Peäske (flööt) Kadrioru 22. 12 kell 12 Tartu Ülikooli Kalnina (sopran), Antra Bigaca Rahvusooperis Estonia lossis Akadeemiline Naiskoor, Raul (alt), Viesturs Jansons (tenor), 8. 12 kell 14 Mati Palmi lauluklassi 14. 12 kell 19 Heinavanker, Talmar (dirigent) Niguliste kirikus Krisjanis Norvilis (bass), Aivars õpilased Estonia Talveaias Toomas Trass (orel) Rootsi Mihkli 22. 12 kell 13 Jõulukontsert lin­ Kalejs (orel), Martin Haselböck 8. 12 kell 16 Maardu kirikus narahvale. J. S. Bachi (dirigent) Estonia kontserdisaalis muusikakooli õpilased Mikkeli 15.12 kell 13 Orelitund: Andres 'Jõuluoratoorium": Eesti Filhar­ 1. 12 kell 19 Advendikontsert: Riia muuseumis Uibo Eesti Muusikaakadeemias moonia Kammerkoor, Concerto Toomkiriku Poistekoor, Dita 8. 12 kell 17 Hortus Musicus 30. 15. 12 kell 16 Tallinna muusika­ Copenhagen, Kaia Urb (sopran), Kalnina (sopran), Antra Bigaca Herodese mäng: Tallinna koolide kitarriõpetajate jõulu­ Iris Oja (alt), Mati Turi (tenor), Uku (alt), Viesturs Jansons (tenor), Poistekoor, RAMi lauljad, Hortus kontsert Mikkeli muuseumis Joller (bass), Paul Hillier (dirigent) Kristjanis Norvilis (bass), Aivars Musicus, Andres Mustonen (diri­ Estonia kontserdisaalis Kalejs (orel), Martins Klisans (diri­ gent ja lavastaja) Estonia 17. 12 kell 18 Henry-David 22. 12 kell 17 Ernesto Bitetti gent) Estonia kontserdisaalis kontserdisaalis Varema tšelloklassi õpilased Eesti (kitarr) Estonia kontserdisaalis 8. 12 kell 19 Tallinna Muusikaakadeemias 22. 12 kell 17 Lossikontsert: 3. 12 kell 18 Rahvusvahelise Kammerorkester, Juha Kangas 17. 12 kell 19 Raekontsert: Hortus Musicus Kadrioru lossis Eduard Tubina Ühingu muusika­ (dirigent) Mustpeade Majas Tobias Kvartett Tallinna raekojas 22. 12 kell 19 Jõulumuusikat õhtu Estonia Talveaias 18. 12 kell 18 Multimeedia Manhattanilt: Tallinna Saksofoni­ 3. 12 kell 19 Sabbatum: 10. 12 kell 19 Ritva Koistinen etendus "Beckett v. Duchamp": kvartett, Pille Lill (sopran) Tallinna Rondellus Niguliste kirikus (soome kannel), Kristi Mühling Vladimir J. Koneeni (autor), Juhan raekojas 3. 12 kell 19 Lehäri operett (eesti kannel), Elke Unt (orel) Ulfsak, Krista Köster, Anneli "Lõbus lesk" Rahvusooperis Rootsi Mihkli kirikus Kadakas, Endrik Üksvärav Eesti 23. 12 kell 19 Jõulukontsert: Eesti Estonia 11.12 kell 18 Vabad improvisat­ Muusikaakadeemias Rahvusmeeskoor, Ants Soots (diri­ 4. 12 kell 18 Koorijuhi kolmapäev sioonid muusikas ja näitekunstis: 18. 12 kell 19 Vocal Sampling gent) Jaani kirikus Jüri Rendiga: TTÜ Akadeemilise Anto Petti ja Anne-Liis Polli õpi­ Estonia kontserdisaalis 23. 12 kell 19 pÜHENDUS: Tõnis Meeskoori ansambel After Six, Age lased Eesti Muusikaakadeemias 18. 12 kell 19 Operetirevüü Mägi (vokaal), Mihkel Metsala Raa (õhtujuht) Estonia Talveaias 11. 12 kell 19 Hümn Jumala­ "Vahuvein ja paprika!" (trompet), Meelis Vind (bassklar- 4. ja 6. 12 kell 19 Tšaikovski bal­ emale: Moskva Patriarhaadi Koor, Rahvusooperis Estonia net), Jaak Sooäär (kitarr), Raul lett "Luikede järv" Rahvusooperis Jevgeni Tarassov (bass-oktavist), 18. 12 kell 19 Maailma kauneimad Vaigla (basskitarr), Petteri Hasa Estonia Oleg Kovaljov (bass), Andrei jõululaulud: Noorkuu ja Liisi (löökpillid), Airi Eras (valguskunst­ 5. 12 kell 18 Tiit Kaljund (bariton), Žuraljov (bariton), Platon Grekov Koikson Kaarli kirikus nik) Estonia kontserdisaalis Merle Silmato (metsosopran) Eesti (tenor), Viktor Balkarov (tenor), 19. 12 kell 19 Kuldne klassika. 25. 12 kell 17 Pidulik jõulumuusi- Muusikaakadeemias Anatoli Grindenko (dirigent) Kaarli Haydni "Loomine": ERSO, RAM, ka: Aavo Õtsa Muusikastuudio 5. 12 kell 18 Kaunis jõuluaeg: kirikus Tallinna Poistekoor, Nikolai solistide ansambel, Mati Palm Vaike Kiik (metsosopran), Ülle 11. 12 kell 19 SadhanaKala Aleksejev (dirigent) Kaarli kirikus (bass), Kadri Ploompuu (orel) Rebane (klaver), Henn Soode Kendra (etnoansambel Nepaalist) 19. 12 kell 19 Tšaikovski ballett toomkirikus (viiul), Priit Aimla (trompet) Estonia Estonia kontserdisaalis "Pähklipureja" Rahvusooperis 26. 12 kell 16 Jõululaps: Tallinna Talveaias 11.12 kell 19 Verdi ooper "La Estonia Poistekoor, Ka Во Chan (kontra­ 5. 12 kell 19 Põhjatäht: ERSO, Traviata" Rahvusooperis Estonia 20. 12 kell 18 Advendi- ja jõulu- tenor), Andres Uibo (orel), Torni Kari Kriikku (klarnet), John 12. 12 kell 19 Heategevuskontsert muusika: Scandicus, Toivo Tulev Rahula (dirigent), Lydia Rahula Storgärds (dirigent) Estonia 'Jõulupäike": Eesti Filharmoonia (dirigent), Ines Maidre (orel) (dirigent) Niguliste kirikus kontserdisaalis Kammerkoor, Kammeransambel, toomkirikus 27. 12 kell 19 Trio Romanss 5. ja 7. 12 kell 19 Bizet' ooper Paul Hillier (dirigent) Estonia 20. 12 kell 19 Lossimuusika: Trio Tallinna raekojas "Carmen" Rahvusooperis Estonia kontserdisaalis Romanss Kadrioru lossis 27. 12 kell 19 Verdi ooper "La 5.-18. 12 Festival 'Jõulujazz" 12. ja 14. 12 kell 19 Mozarti ooper 20. 12 kell 19 J. S. Bachi Traviata" Rahvusooperis Estonia 6. 12 kell 15 Matinee: Hortus "Don Giovanni" Rahvusooperis 'Jõuluoratoorium": Eesti Filhar­ 28. 12 kell 12 Orelipooltund: Musicus Estonia kontserdisaalis Estonia moonia Kammerkoor, Concerto Kadri Ploompuu (orel), Maren Üle- 6. ja 8. 12 kell 18 Menotti ooper 13. 12 kell 19 Orffi ooper "Tark Copenhagen, Kaia Urb (sopran), vain (sopran) toomkirikus

muusika 9/02 39 28. 12 kell 16 Väravatorni muusi­ Vanemuise suures majas 20. 12 kell 19 Maailma kauneimad 19. 12 kell 19 pÜHENDUS: Tõnis ka. Kristus on üles tõusnud: 8. 12 kell 16 Linna muusikud jõululaulud: Noorkuu ja Liisi Koik­ Mägi (vokaal), Mihkel Metsala Hortus Musicus Väravatornis Linnamuuseumis. Herilase hukk: son Vanemuise kontserdimajas (trompet), Meelis Vind (bassklar­ 28. ja 29. 12 kell 16 Raivo Tafenau (saksofonid), Meelis 21. 12 kell 19 Ernesto Bitetti net), Jaak Sooäär (kitarr), Raul Orelipooltund: Tiit Kiik Niguliste Vind (bassklarnet) (kitarr) Tartu Ülikooli aulas Vaigla (basskitarr), Petteri Hasa kirikus 8. 12 kell 18 Jõulujazz. Maailma 21. 12 kell 19 Styne'i muusikal (löökpillid), Airi Eras (valguskunst­ 28. 12 kell 19 Eesti keeled, Riho tuuled: Yasuhito Mori & Anders "Gypsy" Vanemuise suures majas nik) Pärnu kontserdimajas Sibul, Jaak Johanson Estonia Hagberg Sadamateatris 22. 12 kell 14 Russelli muusikal 20. 12 kell 19 Ernesto Bitetti kontserdisaalis 8. 12 kell 19 Esietendus: ballett "Verevennad" Vanemuise suures (kitarr) Pärnu kontserdimajas 28. ja 30. 12 kell 19 Tšaikovski "Armastuse tango" Piazzolla majas 21. 12 kell 19 J. S. Bachi ballett "Luikede järv" muusikale Vanemuise suures 'Jõuluoratoorium": Eesti Rahvusooperis Estonia majas 27. 12 kell 19 Jõululaps: Tallinna Filharmoonia Kammerkoor, 29. 12 kell 13 Orelitund: Ulla Poistekoor, Ka Во Chan (kontra­ Concerto Copenhagen, Kaia Urb Villenthal, Maris Oidekivi, Marelle 11. 12 kell 12 Kontsertetendus: tenor), Andres Uibo (orel), Torni (sopran), Iris Oja (alt), Mati Turi Siitäs Eesti Muusikaakadeemias Poulenci "Elevandipoeg Babar" ja Rahula (dirigent), Lydia Rahula (tenor), Uku Joller (bass), Paul 29. 12 kell 18 Vox Clamantis, Britteni "Variatsioonid Purcelli (dirigent) Vanemuise kontserdima­ Hillier (dirigent) Pärnu kontserdi­ Jaan-Eik Tulve (dirigent), Weekend teemale" Vanemuise suures majas jas majas Guitar Trio Niguliste kirikus 11.12 kell 19 Verdi ooper 28. 12 kell 18 Vox Clamantis, 21. 12 kell 19 Maailma kauneimad "Maskiball" Vanemuise väikeses Jaan-Eik Tulve (dirigent), Weekend jõululaulud: Noorkuu ja Liisi 30. 12 kell 17 Ajaloo ilu: Corelli majas Guitar Trio Tartu Pauluse kirikus Koikson Eliisabeti kirikus Consort, Kaia Urb (sopran) ja Jüri 12. 12 kell 19 Kalmani operett 30. 12 kell 19 Eesti Keeled, Riho 26. 12 kell 19 Eesti Keeled, Riho Kuuskemaa (kunstiajaloolane) "Bajadeer" Vanemuise suures Sibul (kitarr, vokaal), Jaak Sibul, Jaak Johanson Pärnu Kadrioru lossis majas Johanson (kitarr, vokaal) kontserdimajas 30. 12 kell 19 Raekontsert: Hortus 12. 12 kell 19 Hümn Jumala­ Vanemuise kontserdimajas 29. 12 kell 15 Kai Kallastu Musicus Tallinna raekojas emale: Moskva Patriarhaadi Koor, 31. 12 kell 14 Aastalõpu kontsert: (sopran), Andrus Kallastu (klaver) 31. 12 kell 14 Lehäri operett Jevgeni Tarassov (bass-oktavist), ERSO, Robert Bonifiglio (suupill), Pärnu raekojas "Lõbus lesk" Rahvusooperis Oleg Kovaljov (bass), Andrei Mahon Melnik (sopran), Angelika 30. 12 kell 19 Aastalõpu kontsert: Estonia Žuraljov (bariton), Platon Grekov Klas (sopran), Diana Klas (vokaal), ERSO, Robert Bonifiglio (suupill), 31. 12 kell 16 Raekontsert. (tenor), Viktor Balkarov (tenor), Eri Klas (dirigent) Vanemuise Marion Melnik (sopran), Angelika Tantsumüsteerium: Arvo Leibur Anatoli Grindenko (dirigent) kontserdimajas Klas (sopran), Diana Klas (vokaal), (viiul), Terje Terasmaa (vibraton), Vanemuise kontserdimajas Eri Klas (dirigent) Pärnu kontserdi­ Heiki Mätlik (kitarr) Tallinna rae­ 14. 12 kell 18 Ballett "Armastuse Pärnus majas kojas tango" Piazzolla muusikale 31. 12 kell 18 Raekontsert. Vanemuise suures majas 2. 12 kell 19 Advendikontsert: Riia Kõikjal üle Eesti Tantsumüsteerium: Arvo Leibur 15. 12 kell 14 Tantsuetendus Toomkiriku Poistekoor, ERSO, Dita (viiul), Terje Terasmaa (vibraton), "Fluxus" Erkki-Sven Tüüri Kalnina (sopran), Antra Bigaca 1.12 Cyrillus Kreegi 113. sünni­ Heiki Mätlik (kitarr) Tallinna raeko­ muusikale Sadamateatris (alt), Viesturs Jansons (tenor), aastapäeva kontsert: Teaduste jas Krisjanis Norvilis (bass), Aivars Akadeemia mees- ja naiskoor, 16. 12 kell 19 Vocal Sampling Kalejs (orel), Martin Haselböck Haapsalu Linnaorkester Haapsalu Vanemuise kontserdimajas (dirigent) Pärnu kontserdimajas toomkirikus Tartus 18. 12 kell 12 Balletiõhtu: 5. 12 kell 19 Sabbatum: 1. 12 Advendikontsert: Tartu 1. 12 kell 13 Advendikontsert: Riia "Chopiniana" Chopini muusikale ja Rondellus Pärnu kontserdimaja Klarnetikvintett ja Salvador Toomkiriku Poistekoor, Dita Minkuse "Quiteria pulm" kammersaalis Saxkvartett Elva raekojas Kalnina (sopran), Antra Bigaca Vanemuise suures majas 8. 12 kell 18 J. S. Bachi 1.12 Kammerkoori kontsert Tapa (alt), Viesturs Jansons (tenor), 18. 12 kell 18 Jõulujazz. 'Jõuluoratoorium": Janne Jakobi kirikus Krisjanis Norvilis (bass), Aivars Heategevuskontsert "Aita alustada Sevtšenko (sopran), Iris Oja (alt), 1. 12 kell 12 I advendikontsert: Kalejs (orel), Martins Klisans (diri­ elu": Tore Johansen Quartet, Karin Roland Liiv (tenor), Priit Volmer Valga Kammerkoor Valga kultuuri- gent) Vanemuise kontserdimajas Krog, Tallinna Muusikakeskkooli (bass), TÜ Kammerkoor, Pärnu ja huvialakeskuses 1. 12 kell 13 Lortzingi ooper Kammerkoor Tartu Ülikooli aulas Kammerkoor, Pärnu Linnaorkester, 1.12 kell 17 Hortus Musicus "Salakütt" Vanemuise väikeses 19. 12 kell 11 Lydia Austeri laste- Jüri Alperten (dirigent) Agape Jõhvi kirikus majas ballett "Bamby" Vanemuise väike­ keskuses ses majas 9. 12 kell 19 Jõulujazz. Maailma 6. 12 Cantores Vagantes Ahtme 4. 12 kell 19 Sabbatum: 19. 12 kell 19 Stiles'i noorte- tuuled: Yasuhito Mori & Anders kunstide koolis Rondellus Tartu Ülikooli ajaloo­ muusikal "Inetu" Vanemuise Hagberg Uue Kunsti Muuseumis 6.12 kell 18 Nii teil mured kao­ muuseumis suures majas 10. 12 kell 19 Hümn Jumala­ vad... Operetta Scretta Emmaste 6. 12 kell 18 Humperdincki laste­ 19. 12 kell 19 J. S. Bachi 'Jõulu­ emale: Moskva Patriarhaadi Koor, põhikoolis ooper "Hansuke ja Greteke" oratoorium": Eesti Filharmoonia Jevgeni Tarassov (bass-oktavist), 6.12 kell 20 Nii teil mured kao­ Vanemuise väikeses majas Kammerkoor, Concerto Copen­ Oleg Kovaljov (bass), Andrei vad... Operetta Scretta 7. 12 kell 17 J. S. Bachi hagen, Kaia Urb (sopran), Iris Oja Žuraljov (bariton), Platon Grekov Suuremõisas 'Jõuluoratoorium": Janne (alt), Mati Turi (tenor), Uku Joller (tenor), Viktor Balkarov (tenor), 6. 12 kell 18 Jõulujazz. Maailma Sevtšenko (sopran), Iris Oja (alt), (bass), Paul Hillier (dirigent) Anatoli Grindenko (dirigent) Pärnu tuuled: Yasuhito Mori & Anders Roland Liiv (tenor), Priit Volmer Vanemuise kontserdimajas kontserdimajas Hagberg Haapsalu toomkirikus (bass), TÜ Kammerkoor, Pärnu 20. 12 kell 14 Stiles'i noorte- 15. 12 kell 16 Jõulujazz. 6. 12 kell 18 Sabbatum: Kammerkoor, Pärnu Linnaorkester, muusikal "Inetu" Vanemuise Küünlavalguse Bossa: Sergio Rondellus Viljandi Pauluse kirikus Jüri Alperten (dirigent) Tartu suures majas Bastos & Raivo Tatenau kvintett 7. 12 Võru Meeskoori 75. aasta­ Ülikooli aulas 20. 12 kell 19 Tantsuetendus Endla teatris päeva kontsert Võru kultuurimajas 7. ja 13. 12 kell 19 Donizetti ooper "Fluxus" Erkki-Sven Tüüri 17. 12 kell 19 Vocal Sampling 7. 12 kell 18 New Folk Duo Narva muusikakoolis "Lucia di Lammermoor" muusikale Sadamateatris Pärnu kontserdimajas

40 muusika 9/02 8. 12 II advendi vesper: Eesti 22. 12 Advendikontsert Elva Muusikasaated Segakooride Liidu segakoor, luteri kirikus Lilyan Kaiv (dirigent), Kaie 22. 12 kell 12 IV advendi­ ETVs Tanner (dirigent) Haapsalu kontsert Valga kultuuri- ja 5. 12 kell 22.45 ja 7. 12 kell toomkirikus huvialakeskuses 15.45 Tour de danse. 8. 12 kell 12 II advendi- 22. 12 kell 15 Jõulumuusikat Tantsufilm "Tants kaamerale" kontsert Valga kultuuri- ja Manhattanilt: Tallinna 6.12 kell 22.35 ja 8.12 kell huvialakeskuses Saksofonikvartett, Pille Lill 15.50 Muusikatund: 8. 12 kell 16 Kõlab laul: kam­ (sopran) Kiviõli rahvamajas Einojuhani Rautavaara merkoor Riinimanda, Urve 22. 12 kell 17 Jõululaps: 7. 12 kell 19.25 Eesti Uusberg (dirigent) Karu kirikus Tallinna Poistekoor, Ka Во Päevalehe heategevuskontsert 8. 12 kell 19 Jõulujazz. Chan (kontratenor), Andres "Kingitus kõige nõrgemale" Küünlavalguse Bossa: Sergio Uibo (orel), Torni Rahula (diri­ 8. 12 kell 16.40 Arvo Pärdi Eesti Muusikaakadeemia Bastos & Raivo Tafenau kvin­ gent), Lydia Rahula (dirigent) "Te Deum" tett Elva kultuurikeskuses Põltsamaa kirikus 12. 12 kell 22.45 ja 14. 12 kell kontserdid detsembris 22. 12 kell 17 Jõulumuusikat: 15.45 Muusika ja elu: autor 2002 14. 12 Jõuluimpressioon: Eesti Rahvusmeeskoor, Ants ning saatejuht Igor Garšnek kammerkooride kontsert, Heli Soots (dirigent) Võru kultuuri­ 15. 12 kell 15.40 Jürgenson (dirigent) Haapsalu majas Muusikatund: Cecilia Bartoli ja P 1.12 kell 13 toomkirikus 22. 12 kell 19 Maailma Bryn Terfel Glyndebourne'is EMA orelisaal 14.12 kell 21 Nii teil mured kauneimad jõululaulud: 19. 12 kell 22.45 ja 21. 12 kell Orelitund - AARE-PAUL LATTIK kaovad... Operetta Scretta Noorkuu ja Liisi Koikson 15.45 Tour de danse. N 5.12 kell 18 Väike-Maarja rahvamajas Viljandi Jaani kirikus Tantsufilm "Tants kaamerale" 14. 12 kell 19 Jõulumuusikat: EMA kammersaal 22. 12 kell 16 Klassika koos TIIT KALJUND (bariton), Eesti Rahvusmeeskoor, Ants 23. 12 kell 19 Jõulumuusikat Klasiga 3/6 Soots (dirigent) Manhattanilt: Tallinna MERLE SILMATO (metsosopran) 26. 12 kell 22.45 ja 28. 12 kell Kavas Bach, Händel, Vivaldi 15. 12 Advendikontsert: Elva Saksofonikvartett, Pille Lill 15.45 Muusika ja elu: autor meeskoor ja puhkpilliorkester (sopran) Sillamäe kultuurima­ ning saatejuht Igor Garšnek L 7.12 kell 16 Elva baptisti kirikus jas EMA kammersaal 15. 12 Narva Linnaorkestri 25.12 Segakoor Sonore Andmed on kontrollitud SIBELIUSE AKADEEMIA klaveri­ kontsert Narva kultuuri­ jõulukontsert Haapsalu 12. novembril osakonna üliõpilaste kontsert keskuses toomkirikus 15. 12 kell 12 III advendi­ 25. 12 kell 13 Jõululaps: Täpsem info К 11.12 kell 18 kontsert Valga kultuuri- ja Tallinna Poistekoor, Ka Во kodulehekülgedelt: EMA kammersaal huvialakeskuses Chan (kontratenor), Andres Eesti Filharmoonia VABAD IMPROVISATSIOONID 15. 12 kell 13 Kõlablaul: Uibo (orel), Torni Rahula (diri­ Kammerkoor: www.epcc.ee muusikas ja näitekunstis kammerkoor Riinimanda, Urve gent), Lydia Rahula (dirigent) Eesti Kontsert: Juhendajad Anto Pett ja Anne-Liis Poil Uusberg (dirigent) Hageri Loksa kirikus www.concert.ee L 14.12 kell 16 kirikus jõulu­ 25. 12 kell 15 Suur Eesti Kooriühing: EMA kammersaal kontsert Valga Jaani kirikus 15. 12 kell 17 Lossimuusika: www.kooriyhing.ee EMA üliõpilaste 25. 12 kell 16 Jõululaps: Hortus Musicus Põlva kultuuri­ Eesti Kunstimuuseum: SUUR JÕULUKONTSERT keskuses Tallinna Poistekoor, Ka Во www.ekm.ee 15.12 kell 16 Advendikontsert: Chan (kontratenor), Andres Eesti Muusikaakadeemia: P 15.12 kell 13 Triin Elia (metsosopran), Uibo (orel), Torni Rahula (diri­ www.ema.edu.ee EMA orelisaal Merike Käver (klaver) Aruküla gent), Lydia Rahula (dirigent) ERSO: www.erso.ee Orelitund - ANDRES UIBO rahvamajas Kuusalu kirikus Jazzikontserdid: T 17.12 kell 18 26.12 Segakoor Ave jõulu­ www.jazzkaar.ee EMA kammersaal 17. 12 Kammerkoor Solenne kontsert Elva raekojas Tartu Kontsert: Henry-David Varema TŠ ELLO KLASS jõulukontsert Elva raekojas 26. 12 kell 15 Jõulumuusikat www.kontsert.ee Klaveril Lea Leiten 19. 12 kell 19 Maailma Manhattanilt: Tallinna Pärnu Kontserdibüroo: kauneimad jõululaulud: Saksofonikvartett, Pille Lill www.parnukontsert.ee К 18.12 kell 18 Noorkuu ja Liisi Koikson Paide (sopran) Viljandi Pauluse Rahvusooper Estonia: EMA kammersaal Püharisti kirikus kirikus www.opera.ee Multimeedia etendus 20. 12 kell 17 Hortus Musi­ 27. 12 kel! 20 Noored Tallinna Filharmoonia: "BECKETT v. DUCHAMP" cus Kohtla-Järve kultuurimajas ooperisolistid: Heli Veskus www.fiiharmoonia.ee Etenduse autor Vladimir J. Koneeni 21. 12 kell 17 Jõululaps: (sopran), Rauno Elp (bariton), Kontserdid Tartus: Osades: Juhan Ulfsak, Kiista Köster, Tallinna Poistekoor, Ka Во Riina Pikani (klaver) Jõhvi kul­ www.tartu.ee Anneli Kadakas, Endrik Üksvärav Chan (kontratenor), Andres tuurikeskuses Teater Vanemuine: Uibo (orel), Torni Rahula (diri­ 29. 12 kell 17 Hortus Musicus www.vanemuine.ee P 29.12 kell 13 gent), Lydia Rahula (dirigent) Tõrva kirik-kammersaalis Vanemuise kontserdimaja: EMA orelisaal Haapsalu toomkirikus www.vkm.ee Orelitund - ULLA VILLENTHAL, 21. 12 kell 17 Jõulumuusikat Viljandi Kultuurikolledž: MARIS OIDEKIVI, MARELLE SIITÄS Manhattanilt: Tallinna www.kultuur.edu.ee Saksofonikvartett, Pille Lill Vox Clamantis: (sopran) Otepää kultuuri­ www.voxclamantis.ee Kontsertidele sissepääs tasuta keskuses Üle-eestiline kultuuriürituste www.ema.edu.ee 22. 12 Advendikontsert andmebaas: 66 75 758 Kadrina rahvamajas www.kultuuriinfo.ee

muusika 8, 41 771406И946001