DOCSLIB.ORG

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 5

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 5 Eesti Rakenduslingvistika Ühing Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5 Estonian Papers in Applied Linguistics 5 Toimetanud Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper ja Reili Argus Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2009 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 5 Estonian Papers in Applied Linguistics 5 Toimetajad / Editors: Helle Metslang (Tartu), Margit Langemets (Tallinn), Maria-Maren Sepper (Tallinn). Külalistoimetaja / Guest editor: Reili Argus (Tallinn) Kujundaja / Design: Piia Ruber Toimetuskolleegium / Advisory board: Martin Ehala (Tallinn), Auli Hakulinen (Helsinki), Birute Klaas (Tartu), Eino Koponen (Helsinki), Irina Külmoja (Tartu), Maisa Martin (Jyväskylä), Jaan Mikk (Tartu), Hille Pajupuu (Tallinn), János Pusztay (Szombathely), Helena Sulkala (Oulu), Urmas Sutrop (Tallinn/Tartu), Eva Toulouze (Tartu), Tiia Tulviste (Tartu), Marilyn Vihman (Bangor, U.K.), Leo Võhandu (Tallinn), Haldur Õim (Tartu) “Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat” on registreeritud ja refereeritud järgmistes bibliograafi listes andmebaasides / Estonian Papers in Applied Linguistics is covered by the following abstracting/indexing services: Arts and Humanities Citation Index (Thomson Reuters) Central and Eastern European Online Library (C.E.E.O.L) CSA Linguistics and Language Behavior Abstracts (LLBA) Directory of Open Access Journals, Lund University (DOAJ) Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (DIGAR) Journal Citation Reports / Social Sciences Edition (Thomson Reuters) Linguistic Abstracts (Wiley-Blackwell Publishing) Linguistic Bibliography Online (BL Online) MLA Directory of Periodicals MLA International Bibliography Social Sciences Citation Index (Thomson Reuters) Social Scisearch (Thomson Reuters) Ühingu aadress / Contact information: Eesti Rakenduslingvistika Ühing / Estonian Association for Applied Linguistics Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language Roosikrantsi 6 10119 Tallinn ESTONIA [email protected] www.rakenduslingvistika.ee “Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5” väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm “Eesti keel ja kultuurimälu” ja Eesti Keele Instituut. Autoriõigus / Copyright: autorid ja Eesti Rakenduslingvistika Ühing ISSN 1736-2563 SISUKORD Haridusalaste tekstide võrdlev diskursusanalüüs 7 Comparative discourse analysis of educational texts Katrin Aava Constraints of measuring language profi ciency in Estonia: The national 19 examination in the English language 5 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT Keelepädevuse mõõtmisest Eestis: inglise keele riigieksam Ene Alas, Suliko Liiv Diversity of languages and cultures in Lithuanian cities: The case of 33 Kaunas city Keeleline ja kultuuriline mitmekesisus Leedu linnades: Kaunas Laura Čubajevaitė Acquisition of case in Lithuanian as L2: Error analysis 47 Leedu keele kui teise keele käänete omandamine: veaanalüüs Ineta Dabašinkienė, Laura Čubajevaitė Corpora of spoken Lithuanian 67 Leedu suulise keele korpused Ineta Dabašinskienė, Laura Kamandulytė Eesti keele kasutusvariandid: korpustest tulenev käändevormide 79 võrdlev analüüs Corpus-driven comparative analysis of variants of Estonian Pille Eslon, Erika Matsak Suulise eesti keele korpus ja inimese suhtlus arvutiga 111 Corpus of spoken Estonian and human-computer interaction Tiit Hennoste, Olga Gerassimenko, Riina Kasterpalu, Mare Koit, Andriela Rääbis, Krista Strandson Haldusteksti struktuurist Tartu linnavalitsuse korralduste näitel 131 The structure of the administrative texts on the example of Tartu city government Katrin Mandra 3 Eesti vokaalikategooriate piirid vene ja eesti emakeelega 143 kõnelejate tajuruumis Estonian vowel category boundaries in the perception space of Russian and Estonian subjects Lya Meister Eesti keele püsiühendid arvutilingvistikas: miks ja kuidas 157 Estonian multiword expressions in computational linguistics Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek MLU and IPSyn measuring absolute complexity 173 VKP ja IPSyn absoluutse keerukuse mõõtjaina Lea Nieminen Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides 187 Natural lexical richness in educated language use Hille Pajupuu, Krista Kerge, Pilvi Alp Eesti asulanimede transkribeerimisest ja käänamisest vene keeles 197 On the transcription and declension of the Estonian toponyms in Russian Oksana Palikova, Katrin Karu Intervjuu keeleandmete kogumise meetodina 209 Interview as a method to collect linguistic data Kristiina Praakli Ladina terminid tsiviilõiguses: eestikeelsed originaalõpikud 225 versus tõlkeõpikud Latin terms in civil law: Original textbooks in Estonian versus translated textbooks Merike Ristikivi Corpora for applied purposes: A case study of quantifi ers 239 in English and Lithuanian Korpuste rakendusi: hulgasõnadest inglise ja leedu keeles Jūratė Ruzaitė Korpuste tükeldamine: rakendusi silpide ning allkeeltega 251 Cutting the text corpora: Applications with syllables and sub-languages Kairit Sirts, Leo Võhandu Kommunikatiivse situatsiooni dünaamiline dimensioon 267 The dynamic dimension of a communicative situation Silvi Tenjes, Ingrid Rummo, Kristiina Praakli 4 Vene õppekeelega põhikooli õpilaste ja õpetajate hoiakud eestikeelse 287 aineõppe suhtes vahetult enne 2007. aasta gümnaasiumireformi algust Attitudes of Russian-medium school learners and their teachers towards partial Estonian language instruction before implementation of the education reform in 2007 Natalia Vaiss Johannes Silveti “Inglise-eesti sõnaraamat”: kolme väljaande võrdlus 303 “An English-Estonian dictionary” by Johannes Silvet: Comparison of three editions Enn Veldi “Letosvet”: kas labane laul või (rahva)sotsiolingvistiline eksperiment? 313 “Letosvet”: A vulgar song or a folk-(socio)linguistic experiment? Anna Verschik, Jim Hlavac Tegumood eesti lapsekeeles 329 Voice constructions in Estonian child language Maigi Vija, Reeli Torn-Leesik, Renate Pajusalu Lühendite alternatiivsed tõlgendused – rahvahuumor ja erikeel 345 Alternative interpretations of abbreviations and acronyms: Folk humour and jargon Piret Voolaid Lühendid / Abbreviations 365 HARIDUSALASTE TEKSTIDE VÕRDLEV DISKURSUSANALÜÜS Katrin Aava Ülevaade. Artiklis uuritakse ühiskonnas makrotasandil dominee- rivaid ideoloogiaid mikrotasandil haridusalastes tekstides esinevate diskursuste kaudu. Võrreldakse Eesti, Sloveenia ning Soome tähtsamate 5, 7–17 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT haridusalaste tekstide – õppekavade ning haridusseadustike – haridus- poliitilisi diskursusi, et mõista nende rolli sotsiopoliitilises kontekstis. Otsitakse vastust küsimustele, kuivõrd on esindatud sotsiaaldemo- kraatlik, liberaalne ja konservatiivne diskursus, milliseid sarnasusi, erinevusi ja muutusi võib eri ühiskondades täheldada, kuidas diskur- sused on ajas muutunud. Tulemusi võrreldakse sotsiaalteadlaste ning haridusalaste diskursusanalüüsijate käsitlustega. Võtmesõnad: kriitiline diskursusanalüüs, õppekava, haridusseadus- tik, ideoloogia, eesti keel, soome keel, sloveenia keel 1. Diskursus ideoloogia väljendajana Diskursus, keelekasutus ja kommunikatsioon mängivad olulist rolli ideoloogia taastootmisprotsessis. Teun van Dijki (2005: 41–57) järgi väljendub või jõustub ideoloogia sümbolite, rituaalide, diskursuste või muude sotsiaalsete ja kultuuriliste praktikate kaudu. Ideoloogia kontrollib grupi arvamusi, hoiakuid ja teadmist, sest grupile eriomane teadmine võib väga hästi olla seotud grupi huvide või muude omadustega ning olla kaasatud konkurentsi, võitlusse või domineerimisse. Ideo- loogia on üldiste sotsiaalsete uskumuste kogum, mis on grupi uskumuste aluseks. Sotsiaalsete uskumuste kognitiivse eritlemise asemel võime teha sarnaseid eristusi diskursustes, mis väljendavad või konstrueerivad sotsiaalseid uskumusi. Kool ja haridussüsteem tervikuna kuuluvad kõige keerukamate ja tõhusamate ideoloogiliste institutsioonide hulka juba sel põhjusel, et nad hõlmavad peaaegu kõiki ühiskonna liikmeid intensiivselt ja iga päev, vahel isegi kauem kui 20 aastat. Nii toimib haridussüsteem ühiskonnas domineerivate ideede ning ideoloogiate taastootmise põhivahendina (van Dijk 2005: 221). Seetõttu on oluliste haridus- 7 alaste tekstide puhul nagu õppekava ning haridusseadustik vaja teada, millistest ideoloogilistest veendumustest nad on kantud ning milliseid ideoloogilisi uskumusi nad taastoodavad. Kuna ideoloogiaid ei väljendata haridustekstides otsesõnu, tuleb minna gruppide ja institutsioonide sotsiaalsest makromaailmast mikrotasandile ehk sellele tasandile, kus sotsiaalsed agendid sotsiaalsetes situatsioonides ideoloogiaid tegelikult toodavad ning uurida diskursusi (van Dijk 2005: 58-59). Diskursused “lihtsustavad” või “tõlgivad” majanduslikke ning poliitilisi suhteid. Millistel võistlevatel diskursustel (narratiividel, kujutlustel), millistel strateegiatel õnnestub end kehtestada, sõltub Norman Fairclough’ (2005: 55-56) meelest muu hulgas järgmistest asjaoludest: 1) “strukturaalne valikulisus” – T. van Dijki (2005: 275) hinnangul võivad suhtlusvaldkonna kategooriad, tegutsemise tüüp ning asjaolud olulisel määral soodustada ideoloogia taastootmist: mõni valdkond on strateegia- tele rohkem avatud kui teine. Näiteks klassiruumis ja haridussüsteemis, parlamendis ja poliitikas, uudistetoimetuses ja meedias soodustab ideo- loogia levikut sotsiaalsete agentide usutavus ning prestiiž, samuti teksti massivahendamise tagajärjed; 2) diskursuse ulatus – nt “globaliseerumise” ning “teadmistepõhise majan- duse” diskursust võib vaadelda kui üht tüvidiskursust, mille põhjal sõnas- tatakse mitmed muud diskursused (nt “elukestva õppe diskursus”); 3) sotsiaalsete
Load more

Recommended publications
  • Kolimisfirma Leiab Internetist
    Kolimisfirma leiab internetist Kolimisfirmat valivale inimesele, kes ei raatsi aega raisata hirmtüütule firmade läbihelistamisele, on põhiliseks allikaks Nädalalõpulisa nr 44 (294) 3. detsember 2004 ikka internet. lk 13 Opel. Uudne lähenemine – paremad autod. Miks mitte radaripildil hea välja näha? Meie ehitame Sinu auto. Vectra sedaan loob tujutõstva tasakaalu sportliku sõidunaudingu ja elegantse disaini vahel. Luksuslik sisu ning põnev välimus tänu toonitud esituledele, uudsele põrkerauale ja tippklassi valuvelgedele. Opel Vectra sedaan disainmudel. Edasimüüjad: Tallinnas: Ascar, Peterburi tee 1 ja Viking Motors, Tammsaare tee 51. Tartus: Carring, Ringtee 56. Pärnus: Ascar, Tallinna mnt. 89a. Jõhvis: Viking Motors, Lääne 1b. Keskmine kütusekulu 5,8 l/100 km kuni 10,7 l/100km, CO 2 159 g/km kuni 226 g/km. reklaam 2 Äripäeva nädalalõpulisa 3. detsember 2004 reklaamitoimetaja Margit Raias, tel 667 0162; reklaamimüügi projektijuht Annely Plats, tel 667 0045 www.land-rover.ee 21. SAJANDI LAND ROVER DISCOVERY 3 Uuest Discovery 3 õhkub kuni väikseima detailini läbimõeldust ja prakti- lisust. Eesmärk oli luua mitmekülgne ja stiilne uue põlvkonna Land Rover. Discovery 3 ületab kõik ootused – auto on konkurentsitute maastikuoma- dustega ning maanteel hästi ja kergelt juhitav. Teda iseloomustavad jõuli- sus, innovatiivne ja kasutajasõbralik tehnoloogia, silmapaistev välimus ning ruumikas sisemus, mis mahutab lahedalt kuni seitse reisijat. Discovery 3 pakub mitmeid kaasaegseid sõidusüsteeme, muuhulgas uut vastavalt teekattele seadistatavat Terrain Response™ sõiduregulaatorit, mida esitleti ideeautol Range Stormer. Juht valib vastavalt teeoludele keskkonsoolis asetseva pöördlüliti abil ühe viiest maastikuseadest. Lisaks tavasõidule kuulub valikusse seade libedal teekattel (rohi, kruus, lumi) sõit- Uus Discovery 3 on Eestis, tule tutvu Info-Auto Land Roveri müügisalongis. miseks ja kolm spetsiaalset maastikuseadet (pori, liiv, aeglane edasiliiku- mine).
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÄRIÕIGUSE JA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕPPETOOL Mari Must TELESAATE FORMAADI ÕIGUSKAITSE
    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÄRIÕIGUSE JA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕPPETOOL Mari Must TELESAATE FORMAADI ÕIGUSKAITSE - KAS AUTORIÕIGUSE LAIENDAMINE TELESAATE FORMAADILE ON ÕIGUSTATUD? Magistritöö Juhendaja mag. iur . A. Kalvi 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Telesaate formaat ja teletööstus ..................................................................................................... 6 1.1. Telesaate formaadi mõiste ja iseloomustus ............................................................................ 6 1.2. Telesaate formaat Eesti teletööstuse arengu kontekstis ...................................................... 12 1.3. Telesaate formaat muu maailma teletööstuse arengu kontekstis ........................................ 15 1.4. Telesaate formaadile autoriõiguse kaitse taotlemise tagamaad .......................................... 18 2. Autoriõigusega kaitstav teos ja telesaate formaat ........................................................................ 25 2.1. Telesaate formaadi vastavus teose kriteeriumitele .............................................................. 25 2.1.1. Valdkonna nõudega seotud küsimused ......................................................................... 25 2.1.2. Originaalsuse nõudega seotud küsimused .................................................................... 32 2.1.3. Vormi nõudega seotud küsimused ...............................................................................
    [Show full text]
  • Nation Branding, National Identity and the Eurovision Song Contest in Estonia Politics and Society in the Baltic Sea Region 2
    This book provides a unique and intriguing insight into current debates concerning the relationship between nation and state Jordan Paul as well as the political management of international image in today’s Europe through an examination of debates on nation branding and the Eurovision Song Contest. Europe is a con- tested construct and its boundaries are subject to redefinition. This work aims to advance critical thinking about contempo- rary nation branding and its relationship to, and influence on, Paul Jordan nation building. In particular it focusses on key identity debates The Modern Tale Fairy that the Eurovision Song Contest engendered in Estonia in the run-up to EU accession. The Eurovision Song Contest is an event which is often dismissed as musically and culturally The Modern Fairy Tale: inferior. However, this work demonstrates that it has the capac- ity to shed light on key identity debates and illuminate wider Nation Branding, National Identity socio-political issues. Using a series of in-depth interviews with and the Eurovision Song Contest political elites, media professionals and opinion leaders, this book is a valuable contribution to the growing field of research in Estonia on nation branding and the Eurovision Song Contest. Paul Jordan obtained his PhD from the University of Glasgow in 2011. His research interests include nation building and nation branding of post-communist states, national identity and nationalist politics. He is also a regular media commenta- tor on the Eurovision Song Contest. Politics and Society in the Baltic Sea Region Politics and Society ISBN 978-9949-32-558-0 2 in the Baltic Sea Region 9 789949 325580 > www.tyk.ee 2 Politics and Society in the Baltic Sea Region 2 Paul Jordan The Modern Fairy Tale: Nation Branding, National Identity and the Eurovision Song Contest in Estonia Politics and Society in the Baltic Sea Region 2 Politics and Society in the Baltic Sea Region is a series devoted to contemporary social and political issues in the countries surrounding the Baltic Sea.
    [Show full text]
  • Usaldus on See, Mis Meid Ühendab
    Nädalavahetus | Reede, 27. november 2015 | nr 216 (5343) | 3 eurot SEE ON SUUR AU, ET NORDEA ON MEIE KODUKINDLUSTUSPARTNER. Usaldus on see, mis meid ühendab Me teame, kui palju nad endast annavad, et olla parima teenindusega pank Põhjamaades. Ja praktika näitab, et ka meie kahjukäsitlus on täpselt selline, nagu olema peab. Vaata, kuidas If saab Sinu ettevõttele kasulik olla www.if.ee/ariklient if.ee KINDLUSTUSTEENUSE PAKKUJA ON IF P&C INSURANCE AS. TUTVU KINDLUSTUSTINGIMUSTEGA WWW.IF.EE JA KÜSI LISAINFOT 777 1211. ÄRIPÄEV 27. november 2015 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] www.kia.ee Lihtsalt täiuslik Disain, tehnoloogia, materjalid, ruumikus, mugavus – uus Sorento räägib suurest pildist ja igast detailist. Tule ja veendu proovisõidul. Kia navigatsiooniseade pakub kaarditeenuseid, reisiinformatsiooni ja meelelahutust, muutes ka kõige lühemad autoreisid nauditavamaks. Kaardiuuenduste programmil on mitmeid eeliseid ja konkurentsitult parim teenuste valik: * Kia navigatsioonisüsteemis on 1 algne kaart + 6 kaardiuuendust uutele autodele täiesti TASUTA! * Kaardiuuendus on imelihtne! Vajalik tehakse teie eest esinduses ära. TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE:
    [Show full text]
  • Central & Eastern Europe Market & Mediafact 2009 Edition
    Central & Eastern Europe Market & MediaFact 2009 Edition Compiled by: Anne Austin, Nicola Hutcheon Produced by: David Parry © 2010 ZenithOptimedia All rights reserved. This publication is protected by copyright. No part of it may be reproduced, stored in a retrieval system, or transmitted in any form, or by any means, electronic, mechanical, photocopying or otherwise, without written permission from the copyright owners. ISSN 1469-6622 Every effort has been made in the preparation of this book to ensure accuracy of the contents, but the publishers and copyright owners cannot accept liability in respect of errors or omissions. Readers will appreciate that the data is only as up-to-date as printing schedules will allow and is subject to change. ZENITHOPTIMEDIA ZenithOptimedia is one of the world's leading ZenithOptimedia is committed to delivering to global media services agencies with 218 offices clients the best possible return on their in 72 countries. advertising investment. Key clients include AlcatelLucent, Beam Global This approach is supported by a unique system Spirits & Wine, British Airways, Darden for strategy development and implementation, Restaurants, Electrolux, General Mills, Giorgio The ROI Blueprint. At each stage, proprietary Armani Parfums, Kingfisher, Mars, Nestlé, ZOOM (ZenithOptimedia Optimisation of Media) L'Oréal, Puma, Polo Ralph Lauren, Qantas, tools have been designed to add value and Richemont Group, Sanofi-Aventis, Siemens, insight. Thomson Multimedia, Toyota/Lexus, Verizon, Whirlpool and Wyeth. The ZenithOptimedia
    [Show full text]
  • ESTONIA –12 POINTS! Eesti- 12 Punkti! Estonia - 12 Points!
    2002 EESTI –12 PUNKTI! • ESTONIA –12 POINTS! Eesti- 12 punkti! Estonia - 12 points! 25.05.2002 toimus Tallinnas Eurovisiooni On May 25, 2002, the Eurovision Song Contest lauluvõistlus, mille otseülekannet jälgis took place in Tallinn, where the live transmission kokku vähemalt 166 miljonit inimest enam was watched by at least 166 million people in kui kolmekümnes riigis. more than 30 countries. Eurovisiooni lauluvõistlust saabus Eestisse The Eurovision Song Contest was covered by kajastama 1452 välisajakirjanikku 36 riigist. 1,452 foreign journalists from 36 countries. Euroopa suurim iga-aastane muusikapidu Europe's biggest annual musical jamboree landed in toimub Baltikumi väikeriigis Eestis ning the tiny Baltic state of Estonia – and the first-time esmakordsed festivali võõrustajad viisid hosts carried off the Eurovision Song Contest in fine Eurovisiooni läbi väga edukalt. Ilmselgelt style. The Estonians clearly put their heart and soul on eestlased ihu ja hingega korraldamisele into the whole shebang, building a new stadium for pühendunud, ehitades sündmuse jaoks uue the event and producing a show that was slick, festivalihalli ning korraldades etenduse, mis good-looking and professional. (BBC News, 25.05) oli sujuv, ilus ja professionaalne. (BBC News, 25.05) TO EUROPE WITH EUROVISION EUROVISIOONIGA EUROOPASSE On May 25 Estonia intends to conquer Europe. The battle ground is the Eurovision Song Contest. Eesti kavatseb 25. mail vallutada Euroopa. (The Guardian, 28.04) Lahinguväljaks on Eurovisiooni lauluvõistlus. (The Guardian, 28.04) The trip to Estonia this year marks Eurovision's first foray into the former Soviet Union, but the country Tänavune reis Eestisse tähendab Eurovisiooni will use the event to prove its European and Nordic esmakordset toimumist endises Nõukogude credentials.
    [Show full text]
  • Järjepidevuse Kandja: Aukodanikuks Sai Antonina Koiduste
    TÄNU- JA TEENETEPLAADID JAGATUD * MALE- JA KABEMEISTRID * ÖINE LUGEMINE „Õnnelikud on need, kel on mälestusi.” Rein Purje, ajaloo talletaja MÄRTS 2017 tulemas Kose Kultuurikeskus Alates 8.03, kolmapäeviti 19.30 Järjepidevuse kandja: Vinyasa jooga, info [email protected], 5544049 N. 09.03 kell 18.30 koguperefilm "Väikese varese suur võidusõit" kell 19.30 ajalooline draama "Frantz". Pilet 4/3€ kohapeal aukodanikuks sai N. 16.03 kell 19.00 Tanel Padar & Tomi Rahula akustiline kont- sert. Piletid eelmüügis Piletile- vis, Piletimaailmas 14/12€. Ko- hapeal 16.03 hind 15€ Antonina Koiduste N. 23.03 kell 19.00 "Teid kutsub kabaree!". Kaire Vilgats ja Shows- Angela Kilk Kose Spordi- toppersi tantsijad. Piletid 14/12€ Kui Kose valla kultuurinõunik kooli õpilane Piletimaailmas ja kohapeal L. 25.03 kell 17 Kirilind – 45! Margit Eerik andis pidulikul tuli 2x U23 Kontsert ja pidu. R.31.03 kell 18.00 Rockikooli kontsert-aktusel teada, et valla Eesti Meist- kontsert. Tasuta! aukodaniku tiitli on pälvinud riks kerge- K. 03.05 kell 19.00 "Hollywoodi filmitähed". Peaosas Heli Sallo ja Antonina Koiduste, täitis saali jõustikus. Katrin Karisma. Piletid 15/13€ müügil Piletimaailmas ja kohapeal. üksmeelne ja pikk aplaus. 2016. aasta septembri- kuu esimesel koolinäda- Kose Raamatukogu „Ta töötas Kõue vallasekretärina lal lõime Kose Gümnaa- 03.03.-03.04 klaaskapinäitus Kõue valla omavalitsusliku staatu- 54 aastat tööd siumi 12. klassis õppiva Kose Raamatukogus Naisrühm se saamisest 16. jaanuaril 1992. meie piirkonnas Jan-Martin Vandrecht'iga KOSE KIRILIND REISIMEENEID aastal kuni 30. aprillini 2009, mil jäi Antonina Koiduste on pärit Ida-Vi- käed, et teeme tulemus- Europeade Festivali reisidelt aas- pensionile.
    [Show full text]
  • Letosvet”: Kas Labane Laul U G N Või (Rahva)Sotsiolingvistiline I H Ü
    7 2 3 – 3 1 3 , 5 T A M A A R A T S A A “LETOSVET”: KAS LABANE LAUL U G N VÕI (RAHVA)SOTSIOLINGVISTILINE I H Ü A EKSPERIMENT? K I T S I V Anna Verschik, Jim Hlavac G N I L S U D N E K A Ülevaade. Artikkel käsitleb laulu pealkirjaga “Letosvet”, mis esindas R I T Eestit 2008. a Eurovisiooni võistlusel Belgradis. Laul on märkimis- S E väärne, sest 1) see imiteerib serbia keelt, millega eestlastel pole E kokku puudet ning mistõttu puudub imiteerimisvõtete komplekt; 2) laul on tekitanud vastakaid arvamusi, mis annavad tänuväärset materjali rahva lingvistika uurimiseks; 3) laul pakub mõtlemisainet sotsio lingvistile teemal, missugune imiteerimine on sihtkeele kõnele- jatele arusaadav. Laulu autorid on oskuslikult toetunud sugulaskeelele, nimelt vene keelele. Analüüsi käigus näidatakse, et vaatamata eesti meedias väljendatud negatiivsetele hoiakutele ja väidetele, et laulu keel on vigane ning emakeelsetele kõnelejatele arusaamatu, pole siiski kõr- valekalded serbia keele normidest märkimisväärsed. Mõistmist segab sidususe puudumine ja teksti ilmne kõrvalekaldumine Eurovisiooni laulu žanrist. Laulu autorid on püüdnud lahti mängida mitmekeelsust, kuhu ei kuulu inglise keel. Võtmesõnad: mitmekeelsus, Eurovisioon, rahvalingvistika, eesti keel, serbia keel Sissejuhatus Olenemata sellest, kuidas suhtutakse Eurovisiooni võistlusesse ja seal esitata- vatesse lauludesse, on need laulud tihtilugu väärt sotsiolingvistilist uurimust (näiteks Ukraina laul 2007. a Eurovisioonil). Tundub kummaline, et sotsioling- vistiline kirjandus Eurovisiooni kohta puudub sootuks, seda enam, kui mitmed populaarkultuuri žanrid (nt hip-hop, räpp) on köitnud mitmekeelsuse ja noorte keelega tegelevate sotsiolingvistide tähelepanu (Androutsopoulos 2004, 2005, 2006, Cutler 1999).1 Antud artikli teema on 2008. a Eurovisiooni võistlusel Eestit 313 1 Mõned Eurovisiooni-alased uurimused on ilmunud, kuid nad ei käsitle Eurovisiooni sotsiolingvistikat, keelekasu- tust ega mitmekeelsust.
    [Show full text]
  • Kagu-Eestist Viisata Venemaale Tee Saatsesse Kulgeb Kilomeetri Ka Venemaal
    Kagu-Eestist viisata Venemaale Tee Saatsesse kulgeb kilomeetri ka Venemaal. lk 15 Nädalalõpulisa nr 5 (353) 3. veebruar 2006 puhkepäev 2 Äripäev 3. veebruar 2006 reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected] VOLVO V50 VOLVO V50 ERIPAKKUMINE KÕIK AUTOD POLE ÜHE LAUAGA LÖÖDUD HIND ALATES HEAS VORMIS VOLVO V50 - SPORTLIK, NOORUSLIK JA HAKKAMIST TÄIS. JUST NAGU VAATAKSID PEEGLISSE? KADESTAMIS- 314000 VÄÄRNE STIIL JA MULJETAVALDAVAD SÕIDUOMADUSED MUUDAVAD VOLVO V50 SINU ELU TÄIUSLIKUKS KAASLASEKS. PEEGLIKE, PEEGLIKE AADRESSIL WWW.INFOAUTO.EE KROONI Volvo V50 keskmine kütusekulu 5,5 -10,1 l/100 km; heitmed 145-241 CO2 g/km Volvo V50 eripakkumise tingimustega tutvu aadressil www.infoauto.ee INFO-AUTO TALLINN: PÄRNU MNT. 232, TEL. 6 710 020, [email protected]: TURU 1, TEL. (7) 371 890, [email protected]ÄRNU: TALLINNA MNT. 89A, TEL. (44) 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE Puhkepäev Äripäeva nädalalõpulisa 3. veebruar 2006 3 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Nool kutsub mantlipärijaid vaatama Laupäeval kell 14 avatakse fookuses Tallinna Spordihallis kahe- päevane mainekas seits- Reval Hotels Cup 2006 mevõistlus Reval Hotels Cup 2006, kus kohal mit- • koht: Tallinna Spordihall med maailma tipud. • aeg: 04.–05.02. Mikk Jürjens [email protected] ajakava Juba üheksandat korda toimuv 04.02. mitmevõistlus ei jää tasemelt oma • 14.00 avamine eelkäijatele alla. Sarnaselt möödunud • 14.30 60 m jooks aastatega on kohal mitmed maailma • 14.55 Kalev Chocolate Runs tipud, lisaks on oodata väga kõrgeta- • 15.20 kaugushüpe semelist duelli kahe eestlase Kristjan • 16.30 Kalev Chocolate Runs Rahnu ja Mikk Pahapilli vahel.
    [Show full text]
  • Alju Õnne Kõigile EMT Pikaajalistele Äri- Klientidele! Mida Pikemalt Olete Meie Klient Olnud, Seda Parema Hinnaga Privileeg P
    Sündmus 3 Köstri Virve Puhkepäev peab merist juubelipidu | Nädalalõpulisa | 25.–27. jaanuar 2008 | nr 4 (454) | Meiega saate rohkem! alju õnne kõigile EMT Pikaajalistele äri- klientidele! Mida Pikemalt olete meie klient olnud, seda Parema hinnaga Privileeg Paketti Teile Pakume! Privileeg Pakett on Personaalne Panus Teie äri edusse ning soov Pakkuda Teile veelgi Paremaid tingimusi ja Privileege. Näiteks on see Priima telefon siin Praktiliselt Poolmuidu! SonyEricsson W880i 3G/GPRS WAP/MMS/E-post 2.0 Mpix kaamera Walkman muusikamängija voogesitus/Bluetooth Mälu kuni 16 MB Mälukaardi võimalus MemoryStick Micro Hind EMT ärikliendile 2590.- Tavahind 4490.- www.emt.ee Pakkumine kehtib kuni 29.02.2008 või kuni hea hinnaga telefone jätkub. Lisainfo ja reeglid www.emt.ee Äripäeva nädalalõpulisa 25. jaanuar 2008 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD UusRAAMAT veinijuhtVeinijuht on kohal! Kolmapäeval toimus Nordic Hotel Forumis raamatu “Ka- lev Kesküla uus veinijuht“ esitlus. Kireval veinimaastikul Meeli Küttim [email protected] orienteeruda aitavat teost tuli tervitama arvukalt veini- sõpru ning asjatundjaid. Kui veiniärimees Valdo Kütt ning Eesti Sommeljeede Assotsiat- siooni president Kadri Kroon leti Nunc est bibendum! Töö tehtud, aeg lõbutseda. Veini- juurde jõudsid, oli esimene müügiks eksperdid Andre Peremees (vasakul) ning Arne Pajula, kes toodud partii juba otsa saanud. toetasid Kalev Kesküla veinijuhi koostamisel, on kohal ka Sommeljee Aivar Vipper aga taan- Kalev Kesküla ning Arne Pajula juba teavad, milliseid suurepäraseid jooke villitakse viinamarja- klaaside kokkulöömise ajal. dub kiirelt saagiga. mahlast. Õnneks jagavad nad oma teadmisi ka teistele. Tallinn Tallinn Tartu Pärnu Jõhvi Ascar Viking Motors Carring Ascar Viking Motors Turvavöö meeldetuletus ja Tähesaju tee 14 Tammsaare tee 51 Ringtee 56 Tallinna mnt.
    [Show full text]
  • Ühitatud Juhtimisega Koolide Koostöömudel
    VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 6 (151) Juuni 2006 Hind 3 krooni Ühitatud juhtimisega Täna lehes: koolide koostöömudel • Koolide koostöömudelist lk 1 Paljudele Väike-Maarja netes siis, kui õppetöösse vallas külas käis, siis • Vallavolikogus arutatu lk 2 inimestele tekitab sõnapaar “ suhtutakse tõsiselt ja ees- Hausjärvi kutseõppekesku- • Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 integreeritud kool “ terve märk on edasi õppida. Kui ses võisime seda oma silma- • Valla üldplaneering lk 4 hulga küsimusi. Selle alu- see aga puudub, on väga ga näha. Soomlased alusta- seks on teadmatus. Tegelik- mõistlik, kui laps koos va- sid varem ja nemad saavad • VMPSi veerg lk 5 kuses toob idee elluviimine nematega väga tõsiselt mõt- juba vilju maitsta. Nende • Kauni Kodu konkursi reglement kaasa palju väiksemaid muu- leb oma võimalustele, soo- jaoks on kutseõpe leidnud lk 6 tusi, kui esmapilgul võiks videle, ambitsioonidele või väärilise koha hariduselus ja arvata. Meie vald on selle nende puudumisele ning lan- koostöö kutseõppe ning üld- • Kooliteated lk 7, 14, 15, 16 mudeli rakendamisega tege- getab realistlikult otsuse kut- hariduse vahel on saanud ise- • Kultuuriteated lk 9, 10 13, lenud juba ligikaudu kahek- seõppe kasuks. Siis ei ole enesestmõistetavaks. Lääne- • Sporditeated lk 11, 12, 17 sa aastat. Integreeritud kooli kolme aasta pärast vaja teh- Viru maakonnaplaneeringus areng ja eesmärgid on kirjas tud otsust kahetseda, sest (1999-2010) nähakse ette • Pandivere Paeriik lk 18 valla arengukavas (lisa 4) amet on olemas ja jalad kind- integreeritud kooli loomist • Kirikuteated lk 19 ning sel teel on liigutud ka lalt maas. Samas ei ole ku- Väike-Maarja õppekeskuse jõudsalt edasi. 2004. aastal hugi kadunud võimalus edasi ja gümnaasiumi baasil.
    [Show full text]
  • Välisettevõtted Eestisse
    Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks 669,16 -1,77% 5573,32 -1,83% 05.06.2003 05.06.2003 Tänases Puhkepäevas: Mati Undi lavastatud suvemuusikal Aida Tartus reede 6. juuni 2003 nr 108 (2413) hind 15 kr Püsiühendustel aastaga võimas juurdekasv juuni 2002 juuni 2003 Eesti Telefon 20 600 36 000 Starman 13 0006500 Allikas: ettevõtted ADSLi püsiühenduste arv Maksuamet aastaga kasvanud Interneti püsiühenduste kasutajate arv kasvas aastaga kuni kaks korda. Kõige enam levinud pakettides on kas tõusnud kiirused või alanenud kuumak- sed. Edaspidi kasvutempo siiski aeglustub. lk 7 Välisfirma filiaal vaidleb linnaga hanke üle Tallinna linn on loomas pretsedenti, mille järgi ei saa välisfirmade esindu- sed enam riigihankekon- kurssidel osaleda. Juhtumiga kohtusse läinud IT-kontserni Oracle Eesti filiaali juhi Ants Urvaku sõnul oli linna Ants Urvak käitumine neile üllatuseks. lk 4 Maksuameti huvi eraisikute pangado- Euro kõlbab Eestis kumentide vastu on tekitanud inimes- maksevahendiks tes küsimusi, miks just nemad ja see Eurode eest saab juba praegu Eestis luurab või teine periood huvi pakub. Järjest kaupa osta, eriti turistidele mõeldud ostukeskustes. Ehkki ametlikult euro enam kõlab seisukoht, et maksuamet kasutusel ei ole, puudub ka politseil ületab seadusega antud õigusi. lk 2 põhjus trahvida selle rahatähega kauplejaid, karistusi selleks pole. lk 5 Kütuseturu vapustused väheusutavad Kõrgemapalgalise Õliliidu juht Toomas töötaja maksukoormus Saks kinnitab, et Eestis pea kaks korda Välisettevõtted vedelkütuseseadus ei väiksem kui Soomes pööra juulist pea peale protsentides, Eestis tulumaks jaemüügiturgu, ka odav koos töötuskindlustusmaksega Eestisse 2003 diislikütus ei kao. Hind aastapalk 680 157 kr tõuseb sellel, kellel see (56 680 kr kuus) Järjest rohkem välismaa, k.a Soo- Toomas Saks seni maksmata jäetud me ja Rootsi ettevõtteid teeb otsuse aktsiisimaksu võrra osa töötajaid Eestist leida, kuna siin madalam oli.
    [Show full text]