Minister Rein Lang Lubab Era- Ja Avaliku Sektori Töötajad Võrdsustada

USD SEK Euribor ÄP indeks -0,61% 10,59 EEK 1,67 EEK 4,627 1912,36 Isegi jõulud ei toonud ostuhullust

Suurpoed täheldasid aasta lõpul ostuaktiivsuse vähenemist, mida isegi jõulud rekord- kasvuks ei pööranud. “Kui viimasel kolmel aastal on liigutud Säästumarketist hüpermarketisse, siis nüüd on pigem

WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT vastupidi,” kommenteeris Rimi Ees- ti Foodi juht Ruth Laatre. 6

| | Esmaspäev, 14. jaanuar 2008 | nr 8 (3494) | 22 kr | ARVAMUS

Minu meelest on töö- Lang lepinguseaduse eelnõu meie vanameelse, odavale tööjõule orienteeritud ettevõtluse ründab viimane korin, mis neid mitte kuidagi ei päästa.

Eiki Nestor, riigiko- ametnike gu liige, SDE 35 BÖRS 900 dollarini ehk 9500 kroonini untsi eest jõudis möödunud hüvesid reedel kulla hind. Uusi kõrgusi püüa- vad ka teised vää- rismetallid: plaati- NUMBER na ja hõbe. Minister Rein 12–13 Lang lubab LISAKS 8000 KINNISVARA 18 Korterimüük võib era- ja avaliku ametnikku võiksid justiitsmi- nisteeriumi hinnangul töötada võtta aasta otsa edaspidigi senise süsteemi jär- KOOLITUS 26 sektori töötajad gi. Praegu töötab Eestis avaliku teenistuse seaduse alusel Kuidas kaitsta ligi 30 000 inimest. ﬁrma ärisaladust võrdsustada – pereringis? Justiitsminister Rein TÖÖSTUS 30 ametnike hüved Lang tahab muuta ava- 2007 oli trakto- liku teenistuse seadust rimüügis seninä- ning kaotada paljud ametnike hüved. gematult edukas kadugu 4–5, 34 Foto: Veiko Tõkman aasta.

Muuga sadam rajab Mõttekoda: rahaliidu Ehitusbuum murdus Hiina kauba terminali lävi on liiga kõrge mullu juunis Kütt: automüügil Reedel sõlmitud koostöölep- Sõltumatu Brüsseli mõtteko- Juunist alates on ehitusturu pe kohaselt rajavad Tallinna da Bruegel leiab, et euroga ühi- osaliste sõnul neil vähem tööd Sadam ja Hiina Ningbo sadam nemise tingimused tuleks üm- olnud. Ramirendi tegevdirek- ees raskemad ajad Muugale uue konteineritermi- ber hinnata: muidu jääks euro- tori Ain Keremi sõnul oli käi- “Välismaised suured automüü- osta,” kommenteeris Amserv nali, mis oleks võimeline käit- ala laienemine ajaks soiku, mis be tõus väga tugev mai lõpuni, jad käivad kogu aeg olukorda Grupi juht Raivo Kütt võimalik- lema aastas ligi miljon kontei- seaks ohtu uute ELi liikmete aga juunis pööras see langu- Raivo Kütt, Amserv Grupi uurimas. Aga ainus võimalus ku Eesti automüüjate ülesost- nerit. 2 majandusliku stabiilsuse. 9 sesse. 10 juht turule siseneda on kedagi ära mist raskematel aegadel. 7

aripaev.ee Kas maksupettuses süüdistatav Andres Davõdov pääseb kohtust puhtana? loe täna kell 16.00 Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Ain Kaljurand sõlmis miljarditesse ulatuva lepingus Nagu Ain Kaljurand isegi gunud uks avab mõne uue. Postimehele tunnistas, oli Tõsi, hiinlaste ärikultuuri tu- nii kiire lepinguni jõudmine leb meil veel õppida, vene- neile endalegi üllatus. Hiin- lastega oli ehk selles osas lastega aeti asju juba enne lihtsam, seega ei jää Tallinna transiiti drastiliselt jahuta- Sadamas juba töötav hiinla- nud aprillisündmusi ja nüüd ne siin ilmselt ainukeseks. 5MIN tundub, et õigus on nen- Igal juhul tubli töö Tallinna del, kes väidavad, et iga sul- Sadamalt.

ÜKS KÜSIMUS VALITSUS Välisminister lisas, et andme- Meditsiin Vajadus erakliinikute järele kasvab veelgi 43 miljonit pealinna te olemasolu kergendaks Af- Tööturuamettt tutvustas ganistani arengut toetavate reedel, milliste võtetega avalikele suhetele poliitikate ja abiprogrammide nad püüavad töötegemi- Tallinna sotsiaaldemokraatide koostamist. se juba unustanud inime- Vähiravi erakliinik esimees ja SDE juhatuse liige si tagasi tööle saada. Jaak Juske kirjutas oma blogis, KINNISVARA et Tallinna linna avalike suhe- Vene miljonär sai ligi te kulud on 43 miljonit kroo- Mis tööd oleks püüab patsiente ni ning varemalt räägiti samal 75 miljonise villa teemal tunduvalt kasinamast Venemaa suurima mobiilside- teil pakkuda Eesti vähiravispetsialistid summast. operaatori VimpelCom pea- professor Hele Everaus ja “32,13 miljonit krooni kulub direktor Aleksander Izosimov kodutule? doktor Peeter Padrik on lä- linna meediaprojektideks ja koos rootslannast abikaasa- hiajal avamas esimest vähi- kaheksa linnaosalehe välja- ga soetas Stockholmi kesk- ravile suunatud erakliinikut andmiseks. 8,81 miljonit kroo- linnas ligi 45 miljonit Root- Eestis, mis loodab patsien- ni on linnakantselei avalike susi krooni ehk 75 miljonit Ees- te saada nii Eestist kui ka hete teenistuse palgafond,” ti krooni maksva villa, vahen- mujalt. teab Juske pajatada ning teeb das Newsru.com. Moskvast Rein Kilk, ettevõtja sellest järelduse, et nii on Tal- pärit mees pärjati kõige kalli- Tallinna Vähikliiniku ju- linna tänased meedia- ja rek- ma maja ostja tiitliga. Tehin- ulgu ainult tööle. On hatuse liige Peeter Padrik üt- laamkulud suurusjärgus, mis gut peetakse üheks kallimaks, Tväga palju töökohti, les, et pahaloomuliste kasvaja- võrdub nii mõnegi Eesti väi- mis siiani Rootsi kinnisvaratu- kus väljaõpet üldse vate alast konsultatsiooni, diag- kelinna ühe aasta eelarve- rul aset leidnud. ja ei ole. Juba mõne hetke- nostikat ja ravi pakkuv klii- ga. “Tule taevas appi!” lõpetas ga leidsin ilma erialata töö- nik on plaanis avada veebrua- Juske sissekande. PANGANDUS tule inimesele mitu tööpak- ri keskel. Sampo minek kumist. Kui panin üles töö- “Ettevalmistustöö on võt- VÄLISMAA kuulutuse, et väikeses maa- nud kavandatust kauem aega,” Eesti aitab afgaane Haapsallu viibib kohas vajatakse tööjõudu, selgitas Padrik, miks kliini- Sügisel kuulutas Sampo, et ot- siis keegi isegi ei helistanud ku avamine on esialgu kavan- kokku lugeda sib uude Haapsalu kontorisse selle kuulutuse peale. Maal datust poole aasta võtta edasi Eesti toetab Afganistani rahva- laekurit, siiski jääb kontori ava- ei viitsi keegi tööd otsida. lükkunud. loendust poole miljoni krooni- mine kaugesse tulevikku, kirju- Kodututele töö pakkumi- Padrik ütles, et üle osta pole ga, teatas välisministeerium. tas Lääne Elu. ne on eelkõige seotud selle- nad töötajaid püüdnud. Tööd Välisministeerium toetab ÜRO Sampo Panga kommunikat- ga, et leida üles kodutu, kes on planeeritud alustada ühe rahvastikufondi kaudu Afga- sioonijuhi Anneli Rõugu sõnul üldse tööd teha tahab. täiskohaga ja viie osalise töö- nistani rahvaloendust 500 000 vaadatakse üle ka lähiaastate koormusega arstiga. “Eestis krooniga. Projekti rahastatak- strateegia ning plaanid. ei saa häid arste hoida mada- se välisministeeriumi eelarvest la palga peal. Tahame pakku- arengu- ja humanitaarabiks et- ELUKALLIDUS da head palka ja pakume ka,” tenähtud vahenditest. Rootsi inflatsioon 15 märkis ta. Tallinna Vähikliiniku juhatuse liige Peeter Padrik. Välisminister Urmas Paeti sõ- Jaano Vink, Eesti Ehituse Vähikliinik pole suunatud Foto: Postimees/Scanfix nul on Afganistani ülesehitu- aasta kõrgeim juhatuse esimees vaid Eesti klientidele, vaid se seisukohalt riigi jaoks tähtis Agentuuri Reuters küsitluses patsiente loodetakse saada ka KOMMENTAAR saada ülevaade elanike arvust osalenud 12 analüütikut prog- egelikult ei liigita- teistest Balti riikidest, samu- ning rahvastiku paiknemisest. noosivad, et läinud aasta vii- Tta ju inimesi kodu- ti Venemaalt, pole välistatud valiteetne vähiravi omandivorm, kui just erine- “Infopuudus on takistanud Af- masel kuul kerkis inflatsiooni- tuteks ja koduga ini- ka Soome. “Venemaalt on ju- Kpeab olema kompleks- vate vähiravi meetodite esin- ganistani tegelike vajadus- tempo Rootsis viimase 15 aas- mesteks. Kõik sõltub ini- ba huvi meie vastu tuntud,” sõ- ne, kus omavahel on datus neis. te kaardistamist,” ütles Paet. ta kõrgeimale tasemele. mesest, Eesti Ehituse tü- nas Padrik, lisades, et kui klii- kombineeritud kirurgiline, Tsentraliseeritus on üks tarfirmadesse abitöödele nik tegevust alustab, tehakse kiiritus- ja keemiaravi ning haigekassa rahalise ressursi on oodatud kõik head töö- endale reklaami ka nendes vä- vähihaigete taastus- ja toe- ökonoomse kasutamise võt- mehed, kes tööd teha ta- lisriikides. tusravi. meid onkoloogias. Kitsasko- ÕNNELOOS havad. Kodutule majutust Kliinikul ei ole praegu veel Vähihaigete suremuse haks Eestis on eelkõige nn kliendikaart tõi auto majja pakkuda ei ole. lepingut haigekassaga, kuid langust on täheldatud eelkõi- hospiitsteenuse kättesaada- Padrik on optimistlik, see le- ge riikides, kus onkoloogilist vus ravimatutele vähihaige- ping varem või hiljem sõlmi- ravi osutatakse just vähikes- tele. takse. Algul alustab kliinik kustes.Vähikeskuse printsii- Andrus Arak, oma hinnakirjaga. Kui tuleks bil on töötanud kaks Eesti SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla leping haigekassaga, ei peaks piirkondlikku haiglat. Seega Hiiu korpuse ülemarst-ravijuht, Valdur Peebo, G4S Eesti patsiendid nii palju rahakotti ei ole niivõrd oluline kliiniku onkoloog, meditsiinidoktor ASi personalijuht kergendama. “Probleem on selles, et on- õltub loomulikult koloogia on seni olnud tsent- TAUST Ssoovist tööd teha. Põ- raliseeritud. Sellist pretse- Ettevõtte suuremad osani- Robert Mirzojevile ja Kalev hitegevus on meil tur- denti pole olnud ja seetõttu kud on Peeter Padrikule kuu- Raidjõele kuuluv kinnisvarafir- vatöö, sinna pakukski. Või- on haigekassa ka meie plaa- luv ART MED, vandeadvokaadi ma ASi Road Investeeringud. me pakkuda ka majutustee- nide suhtes ettevaatlik,” selgi- Sanjay Jaanus Mody ettevõ- Kohapeal kogu ravi ei teh- nust. Aga isegi kui meil on tas Padrik. te SJM Investeeringud ja vähi- ta: kirurgilisi operatsioone ja võimalus pakkuda tööd ko- Kliinik kavatseb tegutseda arst Hele Everaus. kiiritusravi planeeritakse teha Eile loosis Selver Partnerkaardi kasutajate vahel välja kolm dutule inimesele, peab ta Lääne-Tallinna haigla rendi- Omanikeringi kuuluvad veel Tartu Ülikooli Kliinikumis. uut Kia cee’di. Fotol loeb loosimise fortuuna Venno Loosaar vastama turvaseaduses ole- pinnal. Kliinikusse on plaani- peamiselt kinnisvaras tegut- Koostööleping on ka Lääne- (seljaga) ette võitjate nimesid. Võidud läksid Tallinnasse, vatele tingimustele. tud viis ühekohalist palatit. sevale Tartu ärimehele Ülo Tallinna Keskhaiglaga ja Neb- Pärnusse ja Valgamaale. Foto: Indrek Susi Silvia Kruusmaa Hagele kuuluv Mitval OÜ ning raska ülikooli vähikeskusega. Parem palk − parem elu. S

Büroomaailm / Infotark A

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER KOLLANE KAART LOE ÄRIPÄEVAST Tarmo Lausing Kuidas edeneb Linnavolikogu esimehe ülesandeid täitev Lausing Estonian Celli äri? heidab riigile ette, et nende maad Tallinna linnas on heakorrastamata, ja pakub lahenduse: anda need Tal- 29% kasvas Hiina müük laienenud Euroopa Liitu eelmisel aastal. linnale, siis saab asi korda. Ühtlasi sai Euroopa Liidust sai 2007. aastal suurim Hiina ekspor- Kas see ikka on nii lihtne, diturg. USAsse kasvas müük ft.com-i teatel samal ajal 14 prot- kellele need sageli põlevad sendi võrra. Kopli liinid kuulusidki? loe homsest lehest

Kinnisvara Rumeenias 4 esindust Transport Muugale tuleb Hiina kaupade jaotuskeskus TÖÖHÕIVE Lätis on tööpuudus Arco Vara laieneb Konteinerterminali tulek õrnalt tõusnud 2007. a detsembris kas- elavdab soikuvat kaubandust vas Läti tööpuudus 0,1% Transilvaaniasse võrra 4,9%le, mis on esimene tõus viimase 33 kuu Arco Vara avab jaanuarist aktiivselt arenenud, aastase Ajal, mil sadamate lastimis- jooksul, teatas Läti töötu- 2008 uue esinduse Ru- hinnakasvuga kuni 30 prot- mahud on pronksiöö taga- ruamet. Tööta oli kokku meenias, Cluj nimelises senti.” järjel rohkem kui veeran- 52 321 inimest, vahendas linnas, mis on kuues riigis Rumeenias alustas Arco di võrra kahanenud, sõlmis Bloomberg. tegutseva ettevõtte jaoks Vara tegevust 2007. aasta al- Tallinna Sadam mahuka Eelnenud kuul oli tööpuu- juba 30. esindus, teatas guses ning tegutseb täna ak- konteineriterminali rajami- duse tase Lätis 4,8%, mis firma börsile. tiivselt juba 4 piirkonnas - lise leppe Hiina Ningbo sada- oli madalaim number 1993. saks uuele kontorile Clujís maga. aasta juunist. Euroopa Lii- “Cluj on Rumeenia üks ka Bukarestis, Aradis ning duga ühinemise ajal oli Läti kiirema majandusarenguga Timisoaras. Arco Vara Ru- Reedel sõlmitud koostööle- tööpuudus 9% tööealisest piirkondi, elanike arvuga ca meenia kontoreid opereerib pe näeb ette uue konteinerter- Wu Jinkun ja Ain Kaljurand koostöölepet allkirjastamas. elanikkonnast. 310 000 inimest,” kommen- Arco Real Estate Consulting minali ja ühtlasi Hiina kau- Foto: Andras Kralla teeris Arco Vara juhatuse lii- SRL, mis kuulub 100protsen- pade jaotuskeskuse rajamise EHITUS ge ning teenindusdivisjoni diliselt Arco Vara grupile. Muuga sadamasse. Stockholmi tuleb üle juht Avo Rõõmussaar. “Piir- 2007. aastal avas Arco Vara Tallinna Sadama juhatu- TAUST KUUPÄEV konna kinnisvarasektor on kokku 6 uut esindust. se esimehe Ain Kaljuranna sõ- 2007. aasta maist sep- 30 pilvelõhkuja viimase paari aasta jooksul aripaev.ee nul on saavutatud lepe oluli- tembrini lastiti sadamates Stockholm ei ole mingi ne mitte ainult Tallinna Sada- 13,1 miljonit tonni kaupa, muuseum ning linna ehi- ma, vaid kogu siinse regioo- eelmise aasta sama perioodi- 2010. tusplaanides on praegu üle Trahv Tartu nõuan 10 mln krooni ni jaoks, kuivõrd selline otse- ga võrreldes on kaupade las- aastal avatakse Hiina kau- 30 uue pilvelõhkuja ehita- ühendus Hiina ja Läänemere- timine sadamates vähene- pade konteinerterminal, ehitu- mine, kirjutab Rootsi päe- äärsete riikide vahel on seni nud 27%. Transiit moodustab seks on aega arvestatud um- valehes Svenska Dagbladet GoBus võib saada puudunud. sadamates lastitud kaupa- bes poolteist aastat. Stockholmi linnaehitus- ja dest ligi 70%. transpordinõunik Mikael Uus konteinerterminal Söderlund. Lähiaja plaani- suure leppetrahvi takse ehitada 34 pilvelõh- Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadam töötanud Hiina suunal suurem Hiina kaupade jaotus- valt vajadusele, mis erinevad kujat, mis loovad uutes ra- Tartu linnavalitsus ootab rantiikiri teisipäeva hommi- juba aastaid. keskus Läänemere piirkonnas, riigiti,” lisas ta. joonides põneva linnamiljöö. teisipäeva hommikuks kuks meieni jõuab, tunnis- Allkirjastatud ühiste kavat- mis teenindaks nii Loode-Ve- Ningbo sadama esinduse vi- GoBusilt garantiikirja, mis tab linnavalitsus oma kor- suste protokolli kohaselt raja- nemaa, Skandinaavia kui ka siit Eestisse on jätk mullu ok- FINANTS tagaks bussiveo jätkumi- ralduse lepingu lõpetamise vad Tallinna Sadam ja Ningbo Baltimaade turge. “Eesmärk toobris toimunud Eesti äride- USA riigieelarve se Tartus. Vastasel juhul ja leppetrahvi sissenõudmi- sadam Muuga sadama ida- on jõuda 3–4 miljoni TEUni legatsiooni visiidile Hiina, mi- ootab GoBusi kehtiva ga- se kohta kehtetuks ning le- ossa uue konteinertermina- aastas,” ütles Kaljurand. da juhtis majandus- ja kom- jõuab internetti rantiikirja alusel 10 miljo- ping jääb kehtima endistel li, mis oleks esimeses etapis munikatsiooniminister Ju- Finantsportaal Finam-Light ni krooni suurune leppe- tingimustel,” sõnas Kruuse võimeline käitlema aastas li- Vedada võib kõike han Parts. “Selle kokkulepega vahendas, et Ameerika trahv. ning kinnitas, et kui kiri lin- gi 1 miljon TEUd (konteine- Tallinna Sadama pressiesin- rajatakse otseühendus maail- Ühendriigid avaldavad riigi- navalitsusse ei laeku, nõuab rite tinglik mõõtühik, vastab daja sõnul tarnitavate kaupade ma ühe kiiremini kasvava ma- eelarve varsti internetiaad- Praegu kehtiv garantiikiri linn 10 miljonit krooni lep- 38,5kuupmeetrisele konteine- suhtes piiranguid pole. “Kon- janduspiirkonna – Hiinaga,” ressil budget.gov ja teevad linna ja bussifirma lepingule petrahvi. rile – toim.) konteinereid. Ra- teinerites võib vedada kõike märkis Parts. seda ilmselt juba 2009. aas- lõpeb 15. jaanuaril. “Kui ga- aripaev.ee jatav terminal oleks esimene ning kaupu tarnitakse vasta- Katre Pilvinski ta eelarvega. Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] UUDIS4 Ametnikuelu muutub Ametnike hüved kadugu

Koit Brinkmann [email protected]

Justiitsminister Rein Lan- gil on ees suur väljakut- se – ta peab läbi suruma avaliku teenistuse kontseptsiooni muutmise, mis jätaks tuhanded ametnikud ilma neid praegu töökaotu- se eest kaitsvatest garan- tiidest ja võrdsustaks nad erasektoris töötajatega.

Kui Langi mõte ametnike garantiid kaotada läbi ei lä- he, muutub riigisektoris töö- tamine uue töölepinguseadu- se eelnõu valguses tõeliselt ihaldusväärseks ning erafir- mad ei suuda tööjõuturul töö- tajate pärast riigiga enam konkureerida. Ideest muuta avaliku teenistuse kontseptsiooni nõnda, et enamik ametnik- ke töötaks töölepinguseaduse alusel (ehk nagu eraettevõttes) on aastaid räägitud filosoofili- sel tasemel, kui tegudeni pole süsteemi muutmisel veel keegi jõudnud. Töölepinguga ametnikud Nüüd aga on justiitsministee- riumi teatel välja töötatud uus avaliku teenistuse kontseptsioon, millega Rein Lang sel neljapäeval valitsuse ette as- Ka ettevõtjate arvates tu- ja vahetamine tavaline, ka ava- tub. Plaanis on süsteemi muu- leks koos töölepingu seadu- likus sektoris ei peaks inimes- Seaduse üks autoreid: ta juba sel aastal. “Küsimus on se muutmisega ringi teha ka te liikumist vaatama kui suurt konsensuse saavutamises. Isa- ametnike hüvesid käsitlev süs- traagikat,” ütles ta. Kuid ka maa ja Res Publica Liit on ju- teem. “Võtame või keskmised Meeritsa sõnul ei peaks mak- läheksin küll erasektorisse tööle ba öelnud, et kas tasub avali- palgad ministeeriumides, oi-oi sumaksja kulul üleval pidama ku teenistuse seadust torkida,” kui kõrged need on. Samuti on ametnike lisahüvede süstee- Küsimustele vastab uue nõus kirjas ja avaliku teenis- ses riigitöölt eraettevõtlusesse tunnistas Lang. ebaselge igasuguste lisatasude mi, vaid tasu töö eest peaks ka- töölepinguseaduse eelnõu tuse seadust ei muudetaks, siis minema. Peamiselt seetõttu, Ta lisas, et kontseptsiooni ning hüvitiste maksmine,” üt- jastuma palgas, mitte varjatud üks autoreid, sotsiaalminis- jääks ametnike ja töötajate ga- et töötamise juures ei ole kõi- üks osa on teenistujate igasu- les ettevõtja Rein Kilk. lisahüvedes. teeriumi tööala asekantsler rantiide vahele küllaltki suu- ge olulisem see, kui suuri ta- guste ebaproportsionaalsete Maanteeameti peadirekto- Janno Järve. red käärid. Avaliku teenistu- gatisi mulle pakutakse. Minu garantiide ja hüvitiste äravõt- Kilk kiidab Maripuud ri asetäitja Koit Tsefelsi sõnul se seaduse väljatöötamise eest jaoks on esmajärjekorras olu- mine, teiseks tuleb lihtsusta- Samas kiitis Kilk uut töölepin- puudutaks avaliku teenistuse Kui võrdlete avaliku teenis- vastutab justiitsministeerium line see, et töö oleks huvitav ja da avalikust teenistusest va- guseaduse eelnõu. “Toetan seaduse muutmine teda otse- tuse seadusega teenistuja ning me kavatseme teha neile selle eest makstaks mõistlik- bastamist. “Meie senine koh- Andrus Ansipit ja Maret Mari- selt. Siiski ei tohiks 16 aastat õigusi ning garantiisid nen- ettepaneku töötaja ja ametniku palka. tupraktika olnud selline, et puud täielikult. Seda problee- riigiametis töötanud Tsefelsi dega, mis on uues töölepin- ku grantiide vaheliste erisuste avalikust teenistusest pole- mi ju praegu enam pole, et kee- arvates seadust muuta üleöö, guseaduse eelnõus, siis kes vähendamiseks. Kas näete ohtu, et erafir- gi võimalik inimest vabasta- gi lahkub töölt ning ei saa ko- vaid noortele teenistujatele tu- on rohkem kaitstud? mad ei suuda tööandjana da,” sõnas Lang. Tema arvates he uut töökohta.” leks anda mõtlemisaega, mida Ma saan aru, et te vihjate Kas Teie läheksite uue töö- edaspidi konkureerida rii- võiksid ligi 20 000 teenistujast Eesti Investorite Liidu juha- edasi teha. peamiselt töösuhte lõpetami- lepinguseaduse eelnõu val- giga? vähemalt pooled töötada töö- tuse esimees Heldur Meerits Küll arvas Tsefels, et avali- sega seotud garantiide vähe- guses riigitöölt eraettevõt- Me leiame, et ametnike ja lepingu alusel. “Teenistusle- ütles, et võib-olla vanasti oli ku teenistuse seaduse ja töö- nemisele. Olen täiesti nõus, tesse tööle? töötajate garantiid ei peaks ping võiks olla 8000 või isegi nii, et töötati eluaeg ühes fir- lepinguseaduse tingimused et kui töölepinguseadus jõus- Kindlasti olen ma nõus ka jääma olulisel määral erine- 6000 inimesel.” mas. “Moodsal ajal on tööand- võiksid võrdsed olla. tuks sellisel kujul nagu eel- uue töölepinguseaduse valgu- vateks. toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT NUMBER Meie senine kohtupraktika on olnud selline, et avali- ”kust teenistusest polegi võimalik inimest vabastada. 29 inimest töötab 1. jaanuari seisuga500 Eestis avaliku teenistuse seaduse alusel. Neist enamik (23 000) saab palka riigieelarvest. Ülejäänud inimesed töötavad kohalikes omavalitsustes ametni- Rein Lang, justiitsminister kena. ihaldusväärseks

Sotsiaalministeeriu- VÕRDLUS KOMMENTAAR mi tööala asekantsler ja uue töölepinguseaduse Ametnik elab mõnusat kaitstud elu rvan, et töölepingu- suhtedki. Meie väike riik, loobuda staaži järgi tasusta- üks autoreid Janno Järve praeguse avaliku teenistuse seaduse ja uue töölepinguseaduse eel- seaduse muutmine on väike turg ei saa nii jäigalt as- misest. Tingimused peaksid nõu võrdlus A julgeks küll erasektorisse õige suund. Soomes ju ajada. avalikus ning erasektoris ole- tööle minna ka siis, kui seal tehti üks doktoritöö, milles Viie-kümne aasta pärast ma sellised, et mõlema va- mingeid garantiisid poleks. Koondamisest etteteatamine uuriti Soome edulugu, ning on dünaamika veel suurem. hel toimuks normaalne töö- Tõsi, seni on Järve töötanud Ametnik töösuhete ning töölepingu- Majanduses on ees struktuu- tajate rotatsioon, mis on vä- vaid riigi palgal. Ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teata- te paindlikkust peetigi selles rimuudatused, kusagil jääb ga vajalik. Foto: Terje Lepp, Eesti Päevaleht takse ametnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu. edusaladuseks. inimesi üle, teises kohas te- Jaak Leimann, Maailm muutub üha dü- kib töökohti juurde. Tallinna Tehnikaülikooli professor, Töölepinguseaduse alusel töötaja naamilisemaks, nagu töö- Avalikus teenistuses võiks majandusdoktor staaž alla 1 aasta 10 tööpäeva staaž 1–10 aastat 20 tööpäeva staaž 10–15 aastat 30 tööpäeva staaž rohkem kui 15 aastat 40 tööpäeva Hüvitise maksmine Ametnik Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži 1) alla 3 aasta 2 kuu ametipalk 2) 3–5 aastat 3 kuu ametipalk 3) 5–10 aastat 6 kuu ametipalk 4) üle 10 aasta 12 kuu ametipalk

Töölepinguseaduse alusel töötaja Makstakse olenemata staažist ühe kuu keskmine palk. Puhkus Ametnik Õigus 35kalendripäevasele põhipuhkusele ja teistele puhkus- tele. Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva.

Töölepinguseaduse alusel töötaja Eeldatakse, et töötajal on õigus iga-aastasele puhkusele kes- tusega vähemalt 20 tööpäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja töö- andja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. SHOW JA ÕHTUSÖÖK Veel riigipalgal olijate hüvesid

Riigiametniku lisatasu teenistusaastate eest: PANUSTA SVINGILE! teenistusstaaž alates 5 aastat 5% ametipalgast Mart Sander ja The Swing Swindlers Tingimused staaž 10–15 aastat 10% ametipalgast staaž alates 15 aastast 15% ametipalgast 15.01–02.02 T–L, 06.–16.02 K–L peaksid ava- Piletid www.lippu.fi likus ja erasektoris Akadeemilise kraadiga riigiametniku lisatasu: Grupid [email protected], ” magistrikraadi eest 10% ametipalgast tel +358 (0)9 6808 0380 olema sellised, et doktorikraadi või sellega mõlema vahel toi- võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast

muks normaalne Mikonkatu 19 • 00100 Helsinki töötajate rotat- tel +358 9 680 800 • Avatud 12–04 Riigi tagatud õppelaen kus- manda ja iga järgmise võõr- Päevapilet 2 ¤ • Kasiinokaart 10 ¤ sioon. tutatakse riigieelarveliste va- keele eest lisatasuna 10 prot- Vanusepiirang 18 aastat Jaak Leimann, hendite arvel valitsuse mää- senti ametipalgast, kuid kok- Nõutav pass/Schengeni riigi ID-kaart majandusprofessor rusega kehtestatud tingimus- ku mitte üle 30 protsendi. www.grandcasinohelsinki.fi tel ja korras. Riigiametnikule antak- Riigiametnikule, kes val- se üks kord viie aasta jook- dab teda ametisse nimetanud sul kuni kolmeks kuuks õp- isiku või ametiasutuse poolt pepuhkust tööalaseks ene- Töine reis Riiga? Buss on parem kui lennuk. LOE ÄRIPÄEVAST määratud ulatuses vähemalt setäiendamiseks ametipalga “Toome ametnikud ka maa kolme võõrkeelt ja nende säilitamisega. Miks? Vaata: www.businessline.ee peale” keelte kasutamine on teenis- Äriseltskond ratastel! lk 34 tänane juhtkiri tuses vajalik, makstakse kol- Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 6 UUDIS Poepidajad tunnevad jäist hingust Detsembris nigelad kasvunumbrid

Anne Oja VÕRDLUS TAUST [email protected] Suurima kasvuga Ülemiste keskuse kauplus- Kaubanduskeskuste juhid vuhiseb Leedu te kogukäive oli 2007. aastal tundsid omal nahal inimes- 1,87 miljardit krooni, mida oli te suhtumise muutumist Rimi Eesti Food 25,5% rohkem kui 2006. aas- 2007. aasta teisel poolel, käive 5,7 mld kr tal. isegi jõulud ei hullutanud kasv 5% Viru keskuse 2007. aasta inimesi poodides rekord- poodide arv 65 käive oli 2,12 miljardit krooni, kulutusi tegema. Rimi Latvia mis võrreldes aasta varasema käive 8,5 mld kr tulemusega suurenes 15,1%. Tallinna Viru keskuse juhi kasv 27% Selleks aastaks ootab kes- Ants Vasara sõnul jäi eelmise poodide arv 94 kus 2,3 miljardi krooni suurust jõulukuu käive aasta keskmi- Rimi Lietuva käivet, mis on mullusest 8,5% sele tuntavalt alla. “Detsemb- käive 3,9 mld kr rohkem. ris oli märgata mõningast os- kasv 28% Port Arturi mullune kogukäi- tuaktiivsuse vähenemist, mis- poodide arv 56 ve oli võrreldes 2006. aastaga tõttu jäi käibe kasv sel perioo- Allikas: Rimi Baltic Group umbes 13% suurem. dil aasta keskmisest tagasi- hoidlikumaks, ulatudes 8,6 protsendini,” kommenteeris küll välja lugeda. Kui aga vaa- aasta teisel poolel kasvasid Vasar. data aastat tervikuna, siis os- kaupmeeste käibed aeglase- Vasara sõnul kasvas Viru tuaktiivsuse tõus on mitte küll malt kui aasta esimesel poo- keskuse käive võrreldes 2006. oluliselt, kuid siiski aasta tei- lel,” kommenteeris ta teiste aastaga eriti hoogsalt märtsis, sel poolel vähenenud.” kaubanduskeskuste tähelepa- mil kasv ulatus 37 protsendi- Pärnits märkis, et külastus- nekuid. ni, ning suve- ja sügiskuudel, te arv kasvas aasta jooksul 10 kui see oli pidevalt 20 protsen- protsenti, mida nad ise pea- Port Arturi külastajate di piirimail. vad väga heaks tulemuseks. ostusummad kasvasid Ülemiste keskuse juht Gui- Keskmine ostusumma suure- Samas kasvas Port Arturi käive do Pärnits ütles, et nende ma- nes aasta jooksul 13 protsen- aasta esimeses pooles kuude jas detsembris ostuaktiivsuse ti ja oli mullu rekordiliselt 304 lõikes kohati isegi kuni 28 prot- vähenemist ei täheldatud, sa- krooni, lisas Pärnits. senti, märkis Kosenkranius. mas kahanes inimeste üldi- “Tervikuna võis aastat luge- “Seejuures jäi ostude arv ko- ne ostuhuvi juba mõned kuud da kordaläinuks ja prognoo- gu aasta lõikes praktiliselt sa- varem. situst isegi pisut paremaks,” male tasemele ehk aasta jook- hindas Pärnits. Alanud aas- sul kasvas keskmise ostu suu- Ostupalavik ei tõuse talt ootab ta 10–15protsendi- rus. Külastuste arv jäi 2006. Ülemistes enam nii kiiresti list käibe kasvu. aastaga samale tasemele, mis “Meie Ülemistes ostuaktiivsu- Pärnus asuva Port Artur oli umbes 4,8 miljonit külasta- se langust ei täheldanud,” üt- Halduse juhataja Romek jat aastas,” lisas Kosenkranius les Pärnits. “Kui ostuaktiiv- Kosenkranius ütles, et kau- Port Arturi kohta. sus siduda ostude arvu ja selle banduskeskuse käive kasvab Külastajate kasvu suure- tõusuga võrreldes aastataguse mõõdukamalt. “Kasv on ole- nemist prognoosib Port Artur ajaga, siis oli ta erinevatel kuu- mas, kuid mitte enam nii või- aasta lõpuks, kui uksed avab del aasta lõikes 6–18 protsenti mas kui varasematel aastatel. kaubanduskeskuse laiendus ja detsembris oli tõus 12 prot- Meil toimub sama mis majan- Port Artur 2. Sinna tuleb um- Laupäeval meelitasid Tallinnas Viru keskuses külastajaid ostma traditisoonilised aastaalguse senti. Nii et mingit ostuaktiiv- duses,” rääkis Kosenkranius. bes 11 000 ruutmeetrit lisa- allahindlused. Foto: Andras Kralla suse vähenemist ei saanud siit “Võib tõesti öelda, et 2007. pinda. Laatre: Eesti Rimi müüki pidurdasid kolme kaupluse remonditööd

Rimi Eesti Foodi juht Ru- oli detsembris võrreldes aasta- oli meie laienemine aeglasem “Praegu ma küll ei julge Kui vähem kulutamise tundlikumaks ja vahetavad th Laatre ütles, et möödu- taguse ajaga vaid 7 protsenti, kui Lätis ja Leedus.” kinnitada, et see trend on ala- trend tekib, lükatakse esmalt sisseostude tegemise kohta. nud aastal, sealhulgas det- kogu Rimi grupi käive kasvas Laatre sõnul avab Rimi tä- nud,” vastas Laatre küsimuse- edasi mööbli, kodutehnika “Kui viimasel kolmel aastal on sembris, pidurdasid kaup- samal ajal 15 protsenti. navu mitu uut kauplust, mis- le, kas inimesed ostavad toi- ja auto vahetust, lisas Laatre. liigutud Säästumarketist hü- luste müüki renoveerimis- “Eestis on Rimi käivet mõ- tõttu suureneb käive märki- du- ja esmatarbekaupu kogu- “Ma ei usu, et toidukaupa ha- permarketisse, siis nüüd on pi- tööd, viimasena ehitati üm- jutanud see, et kolm hüper- misväärselt. Laatre märkis, et seliselt vähem kui enne. “Jõu- katakse koguseliselt vähem gem vastupidi,” rääkis Laatre. ber Mustakivi Rimi. marketit oli remondis,” kom- rendilepingu sõlmimisest lä- luperioodil küll ei täheldanud, ostma.” “Tekib hinnavõrdlusesurve ja menteeris Laatre äsja avalda- heb kaupluse avamiseni kaks et toidukaupa oleks vähem os- Samas ütles Laatre, et tä- hakatakse rohkem mõtlema Rimi Eesti Foodi käibe kasv tud käibenumbreid. “Seetõttu aastat. tetud,” lisas ta. navu muutuvad ostjad hinna- säästlikuma eluviisi peale.”

AS Tallinna Vesi toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev UUDIS 7 Intervjuu Raivo Kütt: automüük on kindlasti kasvav äri Suuri investeeringuid teinud automüüjatel Viljandi Linnavalitsus võib raskeks minna kuulutab välja avaliku kirjaliku Toyotasid, Lexuseid, Ope- leid ja Chevrolet’sid müü- ENAMPAKKUMISE va Amserv Grupi juht Raivo Kütt ennustab pingelist aega neile automüüjatele, kes üksteise võidu uusi salonge avasid. Viljandi linnale kuuluva

Reedel vastas aripaev.ee lu- KINNISTU asukohaga RIIA MAANTEE 66 gejate küsimustele Amserv Grupi juhatuse esimees Rai- vo Kütt. VÕÕRANDAMISEKS

Kas Eesti turul on oodata ka automüüjate konsolidee- rumist, ülevõtmist või välis- Kinnistu nr 3331039 maiste suurte automüüjate sisenemist? Suurus 86 945 m² Kuna raskemad ajad on ees Sihtotstarve TOOTMISMAA ootamas, siis ei saa seda välis- tada. Samas on eelnevad aas- tad suutnud automüüjate ras- Enampakkumise alghind on 32 000 000 krooni. vakihti kasvatada. Küll või- Tagatisraha 3 000 000 krooni, osavõtutasu 10 000 krooni. vad sattuda raskustesse need, kes läksid kaasa moevooluga Tagatisraha ja osavõtutasu peab olema laekunud Viljandi ja tegid suuri investeeringuid Linnavalitsuse arvelduskontole nr 10302005455005 SEB kinnisvarasse. Kui nüüd auto- Eesti Ühispangas või nr 221011977969 AS Hansapangas hilje- müügitulu kukub ja kinnisvara miinusse langeb, läheb ras- malt 28.01.2008. Tagatisraha asemel võib esitada eesti krediidi- keks. Tean, et mõned sellised või finantseerimisasutuse garantiidokumendi, mis peab olema firmad on olemas. jõus vähemalt 60 päeva pakkumise esitamise tähtajast arvates. Välismaised suured auto- müüjad käivad kogu aeg olu- Võitjal arvestatakse tagatisraha ostuhinna sisse, teistele osavõt- korda uurimas. Aga ainus või- jatele see tagastatakse. malus turule siseneda on kedagi ära osta. Ise teha on tä- na juba väga komplitseeritud Pakkumine tuleb esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga ja kallis! “Riia 66” hiljemalt 29.01.2008 kell 14.00 Viljandi Linnava- litsuse sekretärile aadressile Viljandi, Linnu tn 2, või saata Kas peate automüüki Eestis Amserv Grupi juht Raivo Kütt ise sõidab Lexuse lipulaevaga. kasvavaks äriks ja kas on Foto: Andras Kralla samaks tähtajaks postiga samale aadressile. mõttekas uusi salonge avada? Milline on Amserv Gru- Pakkumine peab sisaldama: pi 2008. aasta uute sõidu- ELULUGU autode müügiprognoos: kas Raivo Kütt tori esimene asetäitja, kau- - numbrite ja sõnadega kirjutatud arvulist pakkumissummat 5%, 15% või 20% kasvu? sündinud 31.05.1963 bandusdirektor täiskroonides eesti keeles ja Eesti kroonides; Kindlasti on automüük kas- 1989–1990 San Francis- 1992–1993 kaubandusmi- - pakkuja nime, isiku- või registrikoodi, elu- või asukohta, füü- vav äri. Kui Euroopa keskmine co Ülikool, ärijuhtimise ma- nistri asetäitja on ca 40 sõiduautot 1000 ela- gistriõpe 1988–1992 ETKVLi koondi- silise isiku puhul koopiat isikut tõendavast dokumendist, jurii- niku kohta, siis Eesti eelmise 1990 Eesti Kõrgem Kom- se Auto kommertsdirektor dilistel isikutel põhikirja kohase pädeva organi otsusega pak- aasta tulemus oli ca 22. mertskool Eesti Olümpiakomitee liige, kumisel osalemiseks ja objekti ostmiseks, vajadusel volitusi Eesti autoturg on juba saa- 1985 Tallinna Polütehni- Eesti Karate Föderatsiooni vutanud stabiilse kasvu ja ar- line Instituut, tööstuse pla- president, kuulub mootorrat- tõendavat dokumenti; arvelduskonto numbrit, kontakttelefoni vestades praegust majandus- neerimine taklubisse IronButt Estonia ning dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; likku kindlust, ei julge üle 1981 Tallinna 2. Keskkool Isamaa ja Res Publica Lii- - kirjalikku nõusolekut enampakkumises osalemiseks esitatud 5% automüügi kasvu pakku- 1995– Amserv Grupi du liige da. Eesti on tänaseks suhte- peadirektor juhatuse esimees 178,4 miljoni krooniga 169. tingimustel, pakkumise esitamise kuupäeva ning esitaja allkirja. liselt hästi kaetud autoesin- 1993–1995 ETK peadirek- kohal Eesti rikaste TOP 500s dustega. Vahest ainuke koht, Pakkumised avatakse 29.01.2008 kell 14.10 Viljandis, Linnu tn 2 mis on arengus maha jäänud, on Narva. kuna ei suudeta liisingumak- dest jäävad Eestisse ja kui I korruse saalis. set maksta. Tänapäeva autod paljud lähevad kohe piiri ta- Mis autoga te ise sõidate ja muutuvad üha ökonoomse- ha? Leping sõlmitakse pakkumise võitjaga kuuekümne päeva jook- kui palju kütust see võtab maks, näiteks selle sama Land Amserv Grupi tütarfirmad 100 km kohta? Cruiseri keskmine kütusekulu müüsid möödunud aastal kok- sul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest. Ise sõidan Lexus LS 600 h Li- jääb 10 liitri peale. ku 6316 uut sõiduautot, nen- ga. See on hübriidmootoriga dest 3550 Eestis ja 2766 Lätis. Kui enampakkumise võitja ei ole kuuekümne päeva jooksul Lexuse lipulaev, mille 5 liitri- Mis te arvate, kuidas mõju- Eestis müüdavatest autodest ne V8-mootor kombineeritu- tab kütuse liitri hinna kas- läks eksporti 5 Lexust, 26 Ope- enampakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud lepingut, na koos elektrimootoriga an- vav suurenemine autode lit ja 49 Toyotat. Lätis müüdi siis tühistatakse enampakkumise tulemused ja enampakkumi- nab keskmiseks kütusekuluks ostu? eksporti 12 Lexust ja 53 Toyo- se võitjale tema poolt sissemakstud tagatisraha ei tagastata või 9,3 liitrit. Kindlasti mõjutab, Eesti tat. Seega on ekspordi osakaal tarbija arvestab ostul siiski meie müügis marginaalne ja realiseeritakse pangagarantii. Kas maasturi ost on Eestis üha rohkem keskmist kütu- tegelikkuses meie tulemusi ei üle jõu elamise märk? sekulu. Nn ülemise otsa ostjat mõjuta. 30 902 on arv, mis tä- Enampakkumise tingimustega ja ostja kohustustega saab Julgen täiesti kindlalt öel- see samas ei mõjuta, teda hu- hendab Eestisse müüdud sõi- da, et ei ole. Eelmisel aastal vitab auto võimsus ja mugavus. duautosid. tutvuda Viljandi Linnavalitsuse arhitektuuri- ja planeerimisametis müüdi Eestis näiteks ligemale Samas on meie keskkonna- Viljandis, Laidoneri plats 5, II korrus. 600 Land Cruiserit. Kui vaada- teadlikkus suhteliselt madal Mis tasemel peaks olema ta keskmist ostja profiili, siis ja kohustuslikust CO2 kulust ei uute autode müük Eestis, ei ole nad mingid rikkurid ega taha me midagi teada. et autopark ei vananeks? Info telefonil 435 4752 või e-postiaadressil ennasttäis isiksused. Samuti Vähemalt 35 000 sõiduau- [email protected] ei tea ma ühtegi juhtumit, kus Kui palju teie müüdud ja tot aastas. auto oleks ostjalt ära võetud, Eestis registreeritud auto- aripaev.ee Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 8 UUDIS

JÄÄTMED ning sisustatakse nelja tärni tasemel ning sellest saab su- Saarte prügilad vituslinna suurim tööandja. suletakse Ehituse lõpetamine ja töö al- Järgmise aasta 17. juulil sule- gus on kavandatud tänavu takse Hiiumaal Käina ja Saa- maikuusse. Täies mahus hak- remaal Kudjape prügila, mis kab kompleks tööle ja ava- tähendab, et kogu prügi vee- takse suve lõpus. Klientuu- takse edaspidi autodega ri osas panustatakse Peter- mandrile. 2009. aasta teisel buri ja teiste Loode-Venemaa poolel suletakse Eestis prae- suurlinnade elanikele. gu kasutusel olevatest 14 prügilast üheksa, mis ei vas- TÖÖHÕIVE ta ELi prügiladirektiivile, sealhulgas ka Käina ja Kudjape Amet ennustab prügila, kirjutas ETV24. “Kui rohkem koondamisi Saaremaale prügila üldse tu- Tööturuameti peadirektor leb, siis mitte enne 2014. Tiina Ormisson ütles ree- aastat,” ütles OÜ Saaremaa del, et lähiajal puutuvad pal- Prügila juhataja Mihkel Paljak jud töötajad kokku koonda- uue prügila ehitamise koh- mistega. “Lähiaastatel koon- ta. Kuna uue korra järgi tuleb damiste arv suureneb,” rää- pool seni auku aetud prügist kis Ormisson. 2008.–2009. mandrile vedada, kaalutak- aasta kollektiivsete koonda- se, kas Saaremaale on üld- miste alaprogrammi rahas- se mõtet uut ja kallist prügi- tamiseks on ette nähtud üle lat rajada. 12,3 miljoni Eesti krooni. Euroopa Sotsiaalfondi abil on TURISM riigil võimalik pakkuda koon- datutele põhjalikumat abi Narva-Jõesuusse näiteks sõltuvuste ravimi- tuleb neljatärnihotell sel, nõustamist ja väljaõpet. Tehnika tänaval uusi kortereid reklaamiva tulba anonüümne kommenteerija soovitab kinnisvaraärimeestel potilaadale minna. Narva-Jõesuus valmiva uue “Tõenäoliselt kasvab tule- Foto: Raul Mee spaahotelli 11-korruselisest vikus töötuse määr,” ütles hoonest peaks suveks saa- Ormisson. ma turistidele uus sihtpunkt, Tööturuameti andmetel kirjutas Põhjarannik. Mere- luuakse igal aastal umbes suu Spa & Hoteli omanik on 3300 töökohta ja pöörduma- kohalik ﬁrma Egeria Kinnis- tult lahkub tööturult 11 200 vara, mille osanikeks on kaks inimest. Seega kujuneb iga- Kinnisvara osteti purjetajat, Rene Kuulmann ja aastaseks tööjõuvajaduseks Aare Kööp. Hotelli ehitatakse 14 500 inimest.

Kaubandus Toidukaubad kallinevad Läti Maxima süüdistab mitu korda vähem hinnatõusus tootjaid Mullune aastavahetus oli buumi tippaeg

Läti üks suurimaid jae- duse põhimõtetele ning ava- TULEMUSED KOMMENTAAR müüjaid Maxima Latvija likustanud, palju tootjate Kadrin Karner veeretab toidukaupade küsitud hinnad on viimastel [email protected] rognoos 2008. aas- järsu hinnatõusu tööstuse kuudel tõusnud. Näiteks leiva Kinnisvaramüügil võttis põlvist nõdraks taks on, et see aasta IV kvartali kinnisvara müügitehingud Harjumaal, mld krooni P kaela, kirjutab majandus- hind kerkis mullu novembris tuleb kinnisvaraturul leht Biznes & Baltija. oktoobriga võrreldes 30 prot- Katre Pilvinski 15 tõenäoliselt keeruline. Tu- senti ning selle aasta jaanua- [email protected] rul valitseb praegu ebakind- “Tootjaid on tabanud mas- ris novembriga võrreldes veel lus ning järjest mustemaks sipsühhoos. Valitseb üldine 10–50 protsenti. Maa-ameti statistikast sel- 12 minevad majandusprognoo- põhimõte, et kui kõik teised Maxima enda juurdehind- gus, et kinnisvara ostja- sid ei lisa sellele kindlust. hindu tõstavad, siis tõstan ka lus on 21 protsenti, mis on te hulk on vähenenud mi- Sellele vaatamata tehinguid tu korda. Selle aasta poo- mina,” ütles Maxima Latvija Lääne-Euroopa enamiku 9 tehakse ja soov ning vajadus juhatuse liige Janes Stakens. kauplusekettidega võrreldes les jaanuaris on kinnisvara 7,61 kinnisvara omandada on Detsembris oli Lätis inf- madal. Maxima Latvija käi- ostetud 260 miljoni krooni täiesti olemas. Peamiseks latsioon aasta arvestuses best on kasum vaid 1,9 prot- eest, eelmine aasta samal piduriks ostutehingu soori- 14,1 protsenti, toidukaubad senti, teatas ﬁrma. ajal 1,5 miljardi eest. 6 tamise ees – lisaks ebakind- kallinesid 19,9 protsenti. Toidukaupade tootjad lusele – on saamas inimeste Et pareerida süüdistusi põhjendavad hinnatõusu 1Partner Kinnisvara aren- ostu- ja laenuvõime. kaupmeeste aadressil, on toorme, energia ja tööjõu dusjuhi Ragnar Everesti sõ- 3 Andres Teder, Maxima Latvija valgust heit- järsu kallinemisega. nul nende numbrid niivõrd ERI Kinnisvara nud kaupluse hinnakujun- aripaev.ee suuri erinevusi tehingute ar- hindamisosakonna juht vus ei näita, kuid eduka müü- 0 gi tarvis tuleb praegu teha kõ- 00 01 02 03 04 05 06 07 vasti tööd. Allikas: maa-amet, tehingute andmebaas Suurimat mõju avaldab Tallinn ja Harjumaa vi suurenemist,” vaatas Everest nisvarahinnad, eluasemelae- Üllatav on see, et kui 2006.– “Ei tohi unustada, et vaatluse tulevikku optimistlikult. nude tingimuste karmistumi- 2007. aastal hakkas klientuur all olev statistika hõlmas ter- Uus Maa Kinnisvarakon- ne, inimeste hirm hinnalangu- huvi tundma objektide vastu vet Eestit, kuid meie hinnan- sultantide analüütik Annika se ees,” selgitas Jakobson. alles veebruari lõpus, siis täna- gul on neile numbritele suuri- Jakobson ütles, et 2006. aas- “Seega võib öelda, et 2006. vu on juba jaanuari algus kül- mat mõju avaldanud just väl- ta lõpp oli buumi tippaeg, mil detsember ja 2007. detsember laltki töörohke,” lisas Kriiva. jaspool Tallinna ja Harjumaad müüdi vaid mõne päevaga ning olid täiesti erinevad ning sel- Kriiva on kindel, et sellist asuvad piirkonnad,” rääkis hinnad olid eelnevatel kuudel list aktiivsuse langust ei osa- hoogu, nagu oli paar aastat ta- Everest. Tema sõnul on oluli- kerkinud nädalatega mitmeid nud ette näha,” ütles Jakob- gasi, ei saa nad müügiosas ku- ne seegi, et võrreldav periood, protsente. 2007. aasta lõpp oli son. nagi tagasi, aga inimeste va- 2006. aasta lõpp ja 2007. aasta aga suhteliselt vaikne ning te- jadused jäävad ja kinnisvara- algus, olid just kinnisvarabuu- hingute hinnad olid selleks Meie Maa: ost ja müük maakleri töö otsa ei saa. mi kõrghetked, millest eelda- ajaks langenud 10–20 protsen- on stabiliseerunud “Kui nüüd majandusega mi- tavasti tuleneb ka niivõrd dras- ti aastataguse ajaga võrreldes. Kinnisvarabüroo Meie Maa ju- dagi ei juhtu, on kinnisvara tiline numbrite erinevused. Statistika põhjal on tehingu- hatuse liige Imre Kriiva kin- ost-müük stabiliseerunud ja “Kindlasti on seis kinnis- hind langenud viis protsenti nitas, et neil oli kiire detsem- elu läheb edasi,” prognoosib varaturul kõigi jaoks raskem, ning tehingute arv ligikaudu ber. Kriiva. “Vähemasti Lõuna-Ees- kuid maaklerite sõnul on mee- 50 protsenti. “Meie ﬁrma käive tõotab tis.” Sealne klient soovib Kriiva leolu tuleviku suhtes positiiv- “Languse põhjustest on vä- tulla suurem kui eelmisel aas- sõnul kõige enam linnaläheda- ne, sest praegustel andmetel ga palju räägitud: laenuraha tal,” rääkis Kriiva. “Meil on ol- si maamaju ja väiksemaid lin- võib täheldada pigem ostuhu- kallinemine, liiga kõrged kin- nud detsember küllaltki tegus. nakortereid. toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev UUDIS 9

Euro Mõttekoda hoiatab liitumise soikujäämise eest Raamat Von Misese “Liberalism” RÕIVATÖÖSTUS H&Mi suuromaniku Eesti keeles ilmub varandus sulab Rootsi päevaleht Svenska Eurotsoon seab liiga Dagbladet on välja arvuta- liberalismi piibel nud, et rõivaketi H&M aktsia langus Stockholmi bör- Ludwig von Misese 1927. ameerika liberalism. Ta on sil selle aasta algusest kõrgeid tõkkeid aastal ilmunud “Libera- olnud hilisemate liberaalsete on suuromanikule Stefan lism” ilmub sarjas “Avatud majandusfilosoofide üheks Perssonile kalliks maksma Brüsseli mõttekoja analüü- Eesti Raamat” koostöös suurimaks mõjutajaks. läinud. tikud jagavad Eestiski le- TAUST Liberalismi Akadeemiaga. Raamatus “Liberalism” Iga börsipäevaga on vinud arvamust, et euroga Euroopa ühisraha on käibel on Ludwig von Mises kokku- Perssoni aktsiaosaluse ühinemise tingimused on 15 Euroopa Liidu riigis, vii- Ludwig von Mises (1881– võtvalt edastanud oma sot- väärtus firmas sulanud um- aegunud ning need tuleb mastena liitusid eurotsooni- 1973) oli majandusteadlane sialismikriitilised arusaa- bes 2,7 miljardi Rootsi kroo- uusi liikmesriike arvestades ga selle aasta alguses Malta ja sotsiaalfilosoof, keda pee- mad. Tema arvates keskteed ni ehk 5 miljoni Eesti krooni ümber hinnata. ja Küpros. takse nii klassikalise libera- pole: valida on kas kapitalis- võrra minutis, kirjutas leht. ELi uutest liikmesriikidest lismi viimaseks esindajaks mi või vältimatusse ebaefek- “Ilmne ülereageering,” ütles Muidu jääks eurotsooni võttis esimesena euro käibe- kui ka neoliberalismile alu- tiivsusesse ning lõpuks kao- Öhman Fondkommissioni laienemine pikaks ajaks soi- le Sloveenia 2007. aastal. sepanijaks. Just tema mõjul sesse ja vaesusesse suubuva analüütik Rolf Karp. Aasta ku, “kirjatähe tagaajamine” Tulevast aastast loodab on suuresti oma tee leidnud sotsialismi vahel. aripaev.ee algusest on rõivaketi aktsia kütaks poliitilisi pingeid ning eurotsooniga liituda Slovak- langenud ligi 16%. finantsturgude võimalik ne- kia, mis on mures kiireneva Languses on ka teised rõi- gatiivne reaktsioon seaks oh- inflatsiooni pärast. Krimi Lihatööstuste juht tapetud vafirmad Kapp-Ahl, NEXT, tu uute liikmesriikide makro- Slovakkia järel võib pi- Marks & Spencer ja Inditex. majandusliku stabiilsuse, kaks ajaks tekkida vaikus – Läti ärimõrvad “Kogu jaekaubandus on lan- hoiatab reedel Brüsselis tut- osa liikmesriike ei saa liituda, genud nii Rootsis kui mu- vustatud Bruegeli mõtteko- kuna ei suuda liitumiskritee- jal maailmas. Kardetakse, ja analüüs Euroopa ühisra- riume täita, osa ei kiirusta. seotud probleemse et USA probleemid nakata- ha esimesest kümnest aastast vad Euroopa tarbimise,” üt- “Coming of Age”. les Karp. Analüüsi autoriteks on tun- kinnisvaraturuga nustatud majandusspetsialis- EKSPORT tid André Sapir Belgiast, Root- Lätis Garkalne maakon- jooksul, vahendas BizNews. Euroliidust sai Hiina si endine keskpanga juht Lars nas toimus öösel vastu lv. 7. jaanuari öösel tapeti Heikensten, Poola ekspeami- 11. jaanuari teine ärimõrv, oma kodumaja hoovis Are- suurim eksporditurg nister Marek Belka ja teised. mille ohvriks langes oma na Riga kaasomanik Ella Euroopa Liidust sai 2007. kodumaja õuel lihatööstur Ivanova. aastal suurim Hiina ekspor- Euroga liitumise tingimused Aigars Lusis. Läti peaminister Ivars diturg, kuhu müük kasvas on ajale jalgu jäänud Godmanis ütles Läti Raadio- ligi 30 protsendi võrra, võr- Rahaliidu laienemist käsit- Cesise ja Jelgava lihakom- le, et ärimeeste mõrvad on reldes USA 14 protsendiga, ledes toonitavad autorid, et binaati juhtinud Lusist ta- seotud probleemidega kin- kirjutas ft.com. Maastrichti lepingus fikseeri- bas mitu lasku, teatas Läti nisvaraturul, vahendas por- Samas kasvas 2007. aastal tud liitumiskriteeriumid said raadio. Alustati kriminaal- taal. Selle hinnanguga on pä- Hiina kaubanduse ülejääk omal ajal paika pandud teist- Euro-monument Euroo- uurimist. ri ka suurem osa kinnisvara- peaaegu 50 protsendini ehk suguste riikide jaoks ja teist- pa Keskpanga kontori juures See on juba teine ärimõrv arendajaid ning kinnisvara- uue rekordini, mis on 262 sugustes oludes. Praeguste Frankfurdis. Foto: Scanpix Garkalnes viimase nädala eksperte. aripaev.ee miljardit USA dollarit. uute liikmesriikide jaoks ei ole osa neist enam mõistlikud, te- kitades liikmesriikide vahel ni eest pääsu, see jääks kii- et tänavu kümnendale sünni- pingeid ja umbusaldust. Nagu reks ka rahaliidu sees, väida- päevale lähenev euro on mit- Leedu eurole ülemineku taot- vad autorid. mes mõttes suur õnnestumi- luse tagasilükkamisega 2006. ne. Raport kiidab euro ladu- aastal, mil Leedu inflatsioon Autorid soovitavad muuta sat käibeletulekut ning Euroo- lubatud normist promilli võr- kriteeriumide tõlgendust pa Keskpanga rahapoliitikat ra hälbis. Andes aru, et Maastrichti le- ja otsustavat käitumist maail- Ka Eestis ja Lätis lükkab eu- pingu muutmine on raske, ma rahaturge tabanud likviid- ro käibelevõttu edasi kiire inf- soovitatavad autorid muuta suskriisis. Rohkem ruumi ku- latsioon. Raport märgib va- ühinemiskriteeriumide tõl- lub aga kriitikale, et soodsast luutakomiteed kasutavate rii- gendust. Näiteks hakata inf- väliskeskkonnast hoolimata kide kohta, et kui rakendada latsioonikriteeriumi arvuta- on eurotsooni majanduskasv Maastrichti inflatsioonikritee- ma euroala riikide keskmise jäänud oodatust väiksemaks, riumi täies ranguses, on taoli- põhjal, mitte ELi riikide järgi, et euroala liikmesriigid on vi- se vahetuskursirežiimiga riiki- kus inflatsioon on madalaim. sad rahaliidu distsipliinile al- del “väga raske, et mitte öelda Eelarvedistsipliini osas auto- luma ning et veel 20 aastat pä- võimatu” prognoositavas tule- rid aga järeleandmisi ei teeks rast Maastrichti kõneluste al- vikus rahaliitu pääseda. ning seaksid lati kõrgemale ka gust valitsevad rahaliidu tu- Euroopa arenenud riikide- avaliku sektori võlakoormust leviku suhtes erinevad etteku- le järelejõudmiseks ei ole uutel hinnates. jutused. liikmesriikidel aga inflatsioo- Kokkuvõttes tõdeb analüüs, Sirje Rank

Elekter Uus elektrijaam ostaks kivisütt Vene oligarhilt Nord Streami omanik uurib Muugale elektrijaama rajamist

Vene–Saksa gaasitrassi Elektri tootmine kivisöega, Den za Dnjomi hinnangul ehitava ﬁrma Nord Stream mida Tallinna külje alla ka- võivad president Putin ja Nord üks kahest Saksa-poolsest vandatakse, tähendaks ühest Streami juhtiv endine Saksa osanikust E.ON Ruhrgas on küljest Eesti Energia tõuka- liidukantsler Schröder haka- on teinud tasuvusuuringu, mist monopolisti troonilt. Tei- ta seega otsustama, mis tin- kaalumaks Tallinna Muuga salt tähendaks see aga suure gimustel Eestis lambid laes sadama lähedusse 400me- osa Eesti elektritootmise loo- põlevad. Vaieldamatult saaks gavatise võimsusega elekt- vutamist Saksa–Vene gaasi- uus soojuselektrijaam olu- ri ja soojuse koostööjaama trassi ehitajate kätesse, kirju- liseks energiaturu kujunda- rajamist. tab Den za Dnjom. jaks. Samas ei pruugita piirdu- Kuna kütuse ehk kivisöe da ainult ühe söeküttel elektri- See kujutaks endast umbes hankimise osas kujuneb E.ON- jaamaga. viiendikku ASi Narva Elektri- i tõenäoliseks partneriks mõ- Riigikogu liige, roheliste jaamade võimsusest. Ametli- ni Vene oligarhi Iskander erakonda kuuluv Valdur Laht- kult kinnitamata andmetel on Mahmudovi ettevõtetest, võib vee kinnitas, et E.ON on tõesti E.ON Eestis elektri- ja soojus- projektist kujuneda Eesti ener- teinud tasuvusuuringu, et raja- turu vallas pinda kombanud geetilise sõltumatuse seisuko- da Eestisse uus elektrijaam. juba mitu viimast aastat. halt nn Nord Stream nr 2. aripaev.ee Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 10 EKSTRA

STATISTIKA

Ehitusturg liigub libedal jääl ehitusmahu kasv III kv eelmise aastaga võrreldes, % 30

10 4,8 5

0 04 05 06 07 Allikas: statistikaamet

NUMBER 20% vähenes maxit Estonia plokkide müük 2007. aastal võrrelduna 2006. aastaga.

Ehitusmasinate rentija Ramirendi tegevdirektori Ain Keremi sõnul jäi eelmise aasta teine pool käibe kasvu poolest esimesele pool- aastale tublisti alla. Ehitamise pidurdumine tõmbab teised kaasa toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev EKSTRA 11

Arhitekt Meelis Press tõdeb, et turg on täis ja kortermajade projekte telli- takse varasemast tublisti vähem. Foto: Indrek Susi Arhitektid näevad vähenevaid tellimusi “Tõde on selles, et praegu legi teisel seisukohal. Indoorsi on turg täis ning enam ehi- sisearhitekt Janne Maal sõnab, tusi juurde ei tule. Need, et sisearhitektuuris on tööd ik- Aga mõnes mõttes kes ehitavad, on kas mee- kagi sama palju ning seal ta letult enesekindlad või on suurt muutust ei näe. on tegemist hea tegemist vanade asjade- Tema sõnul on kaalukauss ga, mis nüüd inertsist püs- teisele poole vajunud – kui aas- ti pannakse,” mainib oma- ta tagasi moodustasid suure- puhastusega, kus nii- nimelise arhitektuuribüroo ma osa erakliendid, siis nüüd ” omanik Meelis Press. on põhilised kliendid suur- öelda koduperenaistest arendajad. On tunda, et tööd Eelmise aasta lõpu ja al- on vähem, kuid mitte oluli- gusega on tublisti vähenenud selt. arendajad kaovad. kortermajade projektide tel- “Kui varem olid tellijad roh- Meelis Press, arhitekt limine, nendib Press. Erama- kem eraisikud, siis nüüd on jade kohta ei oska Press aga suurimad tellijad arendajad,” nii täpselt öelda, kuna tegeleb räägib Maal. vaid suurte projektidega. Teine muutus, mida ka ja Riin Pettai hinnangul on “Mina ei saaks öelda, et ehi- “Päris mitmeid asju on mei- Maali kolleegid mainivad, on tõesti näha muutust nii-öel- tusbuum on läbi saanud, pro- le kortermajade ja ridamajade sisearhitekti sõnul see, et kin- da viimistletud toote poole, jekte on ikka,” mainib siseku- poolelt ära öeldud. Kadunud nisvaraarendaja viimistleb kus kinnisvaraarendaja vii- jundaja Ingrid Kuuli. “Aga mõ- on need tegijad, kes speku- korteri nüüd viimseni valmis. mistleb korteri. “Varem ei ol- nes mõttes on tegemist hea pu- leerides ehitama läksid. Edu- “Tihtipeale isegi möbleerib, nud müügiks seda tarvis te- hastusega, kus nii-öelda kodu- kad ja suured tegijad ehitavad et saaks müüa sissekolimis- ha,” märgib Pettai. “Töökoor- perenaistest arendajad kao- siiani. Samas – ega kontorite kõlblikku kodu. Mitte lihtsalt muse koha pealt aga ei saa küll vad. Tulevad mängu ka sot- ja kaubanduskeskuste ehita- ei müü võimalust edasi ehita- öelda, et see vähenenud oleks. siaalsed ja linnaarhitektuu- mine pole kadunud. Näiteks da. Selles suhtes oleme liiku- Tellimustega on muidugi teine rilised mõõtmed, hakatakse Eesti Energiale ja Tallinkile nud muule Euroopale ja maa- asi. Varem tuli meie kodulehe looma kooslusi nagu konto- teeme uut peahoonet,” toob ilmapraktikale lähemale,” rää- kaudu pidevalt tööpakkumisi. ri- ja elamispinnad ühes ma- Press näiteid. gib Maal. Aasta lõpus oli nende hulk vä- jas ja nii edasi,” on Press veen- Sisekujundajad on aga jäl- Kuup Disaini sisekujunda- henenud,” lisab Pettai. dunud.

Murdepunkt oli eelmise aasta juuni, kui nõudlus hakkas kärbuma

Kummalisel kombel ni- mist Kerem ei näe, kuid kasvu vadel, kui maa on must, siis on kui aasta esimesed 5–6 kuud “Vivacolor tegeleb ka töös- metavad kõik intervjueeritud kiirus on tema sõnul aeglustu- näha, palju tööd on. kasvasid jõudsalt, siis mida tusvärvidega nii metalli- kui Martin Hanson [email protected] just nimelt juunikuud punk- nud. “Samas ei saa ma väita, et Tootjate seisukoht on aga aasta lõpu poole, seda kiire- ka puidutööstusele ja ka seal tiks, kus tellimused hakkasid rentimine oleks vähenenud, teine. maxit Estonia tegevdi- mini ja rohkem kasv pidurdus. ei ole vähenemist näha. Põhjus vähenema, käibe kasv aeglus- ikkagi renditakse rohkem igal rektor Viktor Valkiainen rää- Nähtavalt pidurdus. Võib väita võib olla selles, et palju tehak- Vaibuv ehitusbuum on jät- tus ning üldse oli vähem te- kuul võrreldes varasema aasta- gib, et 2007. ja 2008. aasta plo- küll, et ehitusturu jahenemi- se tööstuslikuks ekspordiks nud jälje ka ehitusega seo- gemist. ga,” tõdeb Kerem. kitootmisi ja -müüke on prae- ne on mõju avaldanud,” mai- asju, milles meie värve kasu- tud valdkondade käivete- Ehitusbuum on möödu- “Mida aga võib öelda, on gu veel raske võrrelda, kuid nib Arumeel. tatakse,” räägib Pärn. le. Murdepunktiks nimeta- mas. Tootjad väidavad, et kui see, et renditurgu ja ehitus- 2007. ja 2006. aasta võrdluses Samamoodi kõlab ka Balti- takse eelmise aasta juuni aasta alguses võis käibe kasvu turgu ning nende muutusi ei on vahe kuni 20 protsenti 2007. Põldudele kerkib vähem klaasi juhatuse esimehe Tiit keskpaika, mil käibe kasv mõõta 50 protsendiga, siis aas- saa alati seostada. Rentimi- aasta kahjuks. elurajoone Raua vastus, kes mainib, et pidurdus drastiliselt. ta teine pool tõi sellest kasvust sega on võimalik investeerin- “Nõudluse langus algas sel- Arumeel lisab, et vähenenud Baltiklaas tegeleb erinevate vaid kolmandiku. guid edasi lükata,” kinnitab gelt juba 2007. aasta juunis ja on väliste trasside ehitus, sest toodete ja kliendisegmenti- Ramirendi tegevdirektor Ramirendi juht. ega seejärel pole 2006. aasta põldudele rajatakse vähem dega ning seega ka ehitustu- Ain Kerem sõnab, et 2007. aas- taset enam saavutatudki. Pean elamurajoone. “Muus osas ei ru muutused pole praegu veel tal oli kuni mai lõpuni väga tu- Ekskavaatorite rentija: töö aga märkima, et 2006. aasta ole veel tootelist võrdlust teha olulist mõju avaldanud. gev protsendiline käibe kasv, hulk selgub kevadel oligi väga hea aasta,” kinnitab jõudnud,” mainib FEB müü- Võlglaste teemat tõstatades mis aga juunist alates langu- Saare Tehnika juhatuse esi- Valkiainen. gijuht. väidab maxit Estonia, et neil ei sesse pööras. “Lõppkokkuvõt- mees Andres Maripuu sõnas, Santehnikat müüva FEB Samas väidab Vivacolori te- ole kunagi olnud võlglasi, ke- tes viis aga hea aasta algus siis- et kuna nad rendivad ekska- müügidirektor Kari Arumeel gevjuht Romet Pärn, et nemad da peaks eraldi ära märkima. ki kasvuprotsendi 30ni, mis on vaatoreid ja teevad seda ainult sõnab, et suvest alates on käi- ei saa eelmise aasta seisuko- Saare Tehnika juht väidab, et täiesti normaalne kasv,” rää- suvel, siis konkreetselt sellel be kasv pidurdunud. halt kindlasti öelda, et mingit võlglasi on, kuid need ei ole gib Kerem. Tohutut jahene- teemal saaks rääkida alles ke- “Otsest miinust ei ole, kuid langust oleks toimunud. eelmise aastaga muutunud. Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Virge Lahe tel 667 0189, [email protected] 12 PÄEVA TEGIJA

70 American Express 65 11.01

60 55 -10,1% 50

40 BÖRS 03 05 07 09 11 01 Väärismetallid tulistavad uusi Uued tasemed tõusu ei peata

21.04.2006 Tarvo Vaarmets [email protected]

Kulla hind kõõlub rekordi 8000 lähedal, plaatina aga ongi kallim kui kunagi varem ja hõbeda hind on tänu nõrge- nevale dollarile rühkinud juba kahekümne seitsme aasta haripunkti. Uutele kõr- gustele vaatamata ennus- tavad analüütikud aga veelgi rajumat metallipidu.

Dollar on euroga võrreldes väärtust kaotanud juba kolm nädalat järjest, kuna turuosa- lised usuvad, et USA laenuint- ressimäärad kukuvad sel kuul esimest korda kolme aasta jooksul Euroopa intressidest 1.01.2006 allapoole. Eelmise nädala neljapäe- 7000 val teatas Fedi pealik Ben Bernanke, et USA keskpank läheb oma tegevuses oluliselt kaugemale, kindlustamaks majandust langusriskide vastu. Investeerimispangad HSBC Securities USA ja Morgan Stan- ley lugesid Bernanke’i sõna- dest välja, et Fed langetab sel 22.09.2005 kuul intressimäära poole prot- 6.01.2005 sendipunkti, mitte veerandi 6000 võrra, nagu analüüsimajad va- 5000 rem ennustasid. Väärismetallide hindu aitab Swiss Asia Capitali analüü- tiku Juerg Kieneri sõnul dollarit nõrgendava tegevuse kõr- val üles upitada ka inﬂatsioo- nimuret külvav rekordkõrge nafta hind ning vappuv kredii- diturg, mis investorid kindla- mate rahapaigutusvõimalus- te poole suunab. tab juba seitsmeprotsendilist rud viimase 84 aasta madalai- dollarist nafta hinda toona- mineraalide ja energiakon- “Sa ei taha minna lühike- selleaastast kasvu, sama aja- male tasemele, mistõttu toor- sega, ei oleks üllatus, kui kuld sultant Gerard Burg, kelle sõ- seks, kui dollar on nõrk,” kom- Kuld tõusnud seitse aastat ga on dollar euro vastu tagasi me hind ronis aastaga 31 prot- alistab ka 1000 dollarit,” rääkis nul on üheksasaja dollari piir menteeris ta hindade liikumi- “Me oleme ikka veel tsük- andnud 1,4 protsenti. senti kõrgemale, märkides sel- Kanetsu Asset Managementi kulla jaoks psühholoogilise si ning viitas seosele kulla ja li algusfaasis,” rääkis Kiener “Inimesed peavad vaatama lega juba seitsmendat järjes- analüütik Tatsuo Kageyama. tähtsusega. hõbeda hinna vahel. Bloombergile. kulda kui instrumenti, mille tikust kallinemisaastat. Sel- “Kui aga võrrelda tänast inf- “Kui vaatame euro-dolla- “Hõbe ei ela sõltumatut elu, “Pangandussüsteemi stabi- nõudluse-pakkumise suhe on lises suurusjärgus pole kul- latsiooni 1980. aastaga, võib ri suhteid, nõrgenevat USA ta kaldub järgima kulla tege- liseerimiseks vajamineva raha praegu paigast ära ja seetõttu la hind ühe aastaga liikunud kuld tüürida ka 2000 dollari- majandust ja nafta hindu, on misi,” lisas Reade. hulk on tohutu,” viitas ta kre- ka soodus,” jätkas Kiener ning juba 1979. aastast, mil inﬂat- ni untsist,” lisas ta. kullal kindlasti potentsiaali Hõbeda ühe untsi hind ko- diidiprobleemide arvatavale lisas, et enamik investoreid po- sioon USAs oli koguni 13 prot- see tähis alistada,” täheldas sus reedel Londonis 16,3 dol- jätkumisele. le veel kulda raha pannud. senti – dollar nõrgenes ja nafta Kuld tirib üles ka hõbeda Burg. Üksmeelselt kolleegide- larini. Kullauntsi eest küsiti ree- Mullu kukkusidki maail- hinnad liikusid ülesse, USA ja Edasist tõusu, küll mitte nii ga ei soovita ka UBSi analüü- Goldman Sachsi kuue kuu del 900,1 dollarit ehk veidi üle ma suurima kullatootja Lõu- Iraan olid nugade peal. julget kui Kageyama, ennustab tik John Reade praegu vääris- hõbeda hinna prognoos on 9500 Eesti krooni, mis tähis- na-Aafrika Vabariigi kullava- “Võrreldes praegust saja- ka National Australia Banki metalle müüma tõtata. 16 dollarit, analüüsimaja kir- toimetaja Virge Lahe, tel 667 0189, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev BÖRS 13

KASUMIHOIATUS American Expressi kaardikliendid raskustes USA suuruselt kolmas krediit- Kaardifirma sõnul on inimes- ÄRIPÄEVA KOOLITUSED kaardifirma American Express te tarbimisvõime vähenenud kaotas möödunud reedel oma ja lootusetute võlgade osakaal väärtusest kümnendiku. on kasvamas. Seda eriti Cali- American Express teatas, et fornias ja Floridas, kus kinnis- 2008 provisjoneerib halbade võlga- varamull on kõige enam õhku de katteks 275 miljonit dollarit välja lasknud. Firma finantsju- ning ei suuda 2008. aasta esi- hi Daniel Henry sõnul halvenes meses kvartalis saavutada sel- laenude tagasimaksmine det- list kasuminumbrit, nagu ana- sembris üsna kiiresti. Nõrkuse 17. jaanuaril ja 24. jaanuaril 2008 lüütikud ootavad. taga on USA erakliendid. TEENINDUSJUHI TÕHUSAD TÖÖVÕTTED Kuidas saab teenindusjuht tagada teenindusmeeskonna edu? Koolitaja on Mart Raik. Koolituse hind on 8450 krooni (km-ga 9971 krooni). tippe 22.–23. jaanuaril 2008 FINANTSARVESTUS ETTEVÕTTE VÕTMEISIKUTELE STATISTIKA Kuidas lugeda raha ja mõista raamatupidajat? Kulla untsi hind ronib Koolitaja on Eesti Raamatupidajate Kogu esimees, vannutatud audiitor, 10 000 krooni alla TTÜ dotsent Margus Tinits. 2.01.2008 Kuld unts/krooni Kahepäevase koolituse hind on 8450 krooni (km-ga 9971 krooni).

9000 11.01.2008 23.–24. jaanuaril 2008 9532 kr EFEKTIIVNE AJAJUHTIMINE Kuidas 24 tunniga ööpäevas edukalt toime tulla? NUMBER Koolitaja on rahvusvaheliselt sertiﬁtseeritud FranklinCovey’ konsultant Silva Laius. 16 587 Kahepäevase koolituse hind on 8950 krooni (km-ga 10561krooni). kroonini on kulla hinna kiire kasvu tuules kasvanud plaa- 6. ja 19. veebruaril 2008 tina ühe untsi hind. See ei pruugi olla veel kõik. KOOSOLEKUD – MIDA JÄTTA, MIDA VÕTTA? Kuidas korraldada vaid tõeliselt kasulikke koosolekuid? Koolitajad on Tallinna Ülikooli psühholoogia professor Mare Pork ja TSITAAT juhtimiskontsultant Heiti Pakk. Kahepäevase koolituse hind on 9950 krooni (km-ga 11 741krooni). Kui aga võr- relda tänast ”inﬂatsiooni 1980. 12.–13. veebruaril 2008 aastaga, võib kul- KÕNELEMINE – SEE ON IMELIHTNE! la hind tüürida Kuidas muuta oma kõne veenvaks ja ka 2000 dollarini meeldejäävaks? untsi eest. Koolitaja on näitleja, õppejõud ja Invicta treener Martin Veinmann. Kahepäevase koolituse hind on 8450 krooni (km-ga 9971 krooni). Tatsuo Kageyama, Kanetsu Asset Managementi analüütik

13.–14. veebraril 2008 EDUKAS KLIENDISUHETE JUHTIMINE Kuidas kliendisuhete juhtimise abil edu saavutada? Koolitaja Indrek Saul. Kahepäevase koolituse hind on 8450 krooni (km-ga 9971 krooni).

Kulla tootmine suurtes mahutites. 20.–21. veebraril 2008 Foto: Bloomberg MÜÜGI EFEKTIIVSUSE 3 MÕÕDET Kuidas arukamalt müües rohkem kasumit teenida? jutas eelmise nädala analüü- Koolitaja Indrek Saul. sis, et toorained leiavad kor- Kahepäevase koolituse hind on 8450 krooni (km-ga 9971 krooni). ralikku toetust nõudluse kasvust ja varude vähenemisest, isegi juhul kui USA majandus- www.aripaev.ee/koolitus kasv aeglustub. Täpsemat koolituste tutvustust vaata aadressil Plaatina kallines eelmise Hind sisaldab koolitusmaterjale, lõunasööke ja kohvipause ning üht Äripäeva juhtimisraamatut. Juhul, kui nädala lõpul juba 1567,75 dol- korraga registreerub ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% soodsam. Info telefonil 667 0413 larini ehk 16 587 kroonini ühe või elektronposti aadressil [email protected]. Registreerimine aadressil [email protected], koduleheküljel untsi kohta. Šveitsi väärisme- www.aripaev.ee/koolitus või telefonil 667 0413. NB! Kohtade arv on piiratud! tallide töötleja MKS ennustus- te kohaselt võib plaatina hind sel aastal tõusta aga 1700 dollarini untsi eest. Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 14 BÖRS INVESTEERIMINE

ÄP INDEKS AASTA AKTSIA TAGASIOST 52 nädalat 1912,36 Tallink ostis nädalaga 19 miljoni eest aktsiaid Olympic EG -1,43% 11. jaanuar -0,61% 100 3050 11.01 Möödunud nädala jooksul os- selt 7 miljoni euro (109,5 mil- perioodi tis Tallink tagasi veel 19 miljoni joni krooni) väärtuses akt- kõrgeim 90 2800 krooni eest aktsiaid, teatas ﬁr- siaid, kuid mitte rohkem kui 3108,92 ma börsile. 5 817 040 aktsiat. Tagasiostu madalaim 80 2550 53,82 Pärast nimetatud tehinguid periood lõpeb sel neljapäeval. 1852,89 krooni, aktsia hind 70 omab Tallink Grupp 3 000 000 Tagasiostuprogrammi raames 2300 Äripäeva indeks oma aktsiat, mis moodustab jääb tagasi osta veel maksi- on arvutatud 60 kokku 0,445 protsenti aktsia- maalselt kuni 3,81 miljoni euro 2050 10 Tallinna börsil enamkaubeldud kapitalist. Kokku on tal ostuks (59,6 miljoni krooni) väärtuses aktsia sulgemis- hinna põhjal 18,60 50 kulunud 49,9 miljonit krooni. aktsiaid, kuid mitte rohkem kui 1800 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 mln krooni, käive Tagasi ostetakse maksimaal- 2 817 040 aktsiat.

INDEKSID BÖRSID

OMX Tallinn 729,98 Nasdaq 2439,94 Tallinna börs 11.01 Indeksaktsiad 11.01 aktsia sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta hind % min max PÕHINIMEKIRI Arenenud turud (EFA) 75,16 -2,00 67,50 86,50 - -0,41% -1,95% Arco Vara 21,44 0,00 21,28 21,44 11 547 969 5,0 0,27 Arenevad turud (EEM) 146,85 -2,81 103,56 167,48 - Baltika 56,33 -1,91 56,33 56,95 11 146 976 14,5 0,80 Austraalia (EWA) 27,67 -3,05 22,35 34,83 - Ekspress Grupp 69,47 -2,63 69,47 71,19 16 428 068 12,5 ÄP tööstus 2 4 9 , 7 0 OMX Helsingi 10 560,93 Brasiilia (EWZ) 79,13 -2,93 39,80 87,67 - Eesti Ehitus 72,76 1,09 70,88 72,76 3 96 164 8,7 1,50 Dow Jones (DIA) 126,19 -1,28 119,50 141,95 - Eesti Telekom 117,35 -0,66 117,35 118,91 16 12 736 023 11,1 9,50 Euroopa (IEV) 109,70 -1,74 99,05 125,07 - Harju Elekter 50,85 3,17 50,85 51,48 2 48 563 10,0 1,80 Hiina (FXI) 170,00 -4,36 89,77 219,56 - Kalev 31,76 6,28 30,51 31,61 3 18 188 13,7 - Hõbe (SLV) 160,77 0,10 110,00 161,84 - 0,18% -0,28% Merko Ehitus 196,36 0,00 190,11 195,58 1 4 909 5,8 7,00 Jaapan (EWJ) 12,78 -1,69 12,72 15,16 - Norma 79,02 -0,39 78,55 79,02 2 46 619 10,7 5,00 Kanada (EWC) 30,80 -1,60 24,01 36,68 - Pensioniindeks 152,68 OMX Stockholm 987,94 Olympic EG 53,82 -1,43 53,82 53,98 67 18 596 773 21,0 1,00 Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) 52,92 -1,87 43,93 69,10 - Saku Õlletehas 203,41 -0,38 197,15 203,41 2 6 102 14,5 25,00 Kuld (GLD) 88,58 0,37 61,74 88,76 - Silvano FG 64,31 -1,20 64,15 64,31 7 145 783 13,3 - Mehhiko (EWW) 54,96 -0,78 46,70 65,15 - Starman 87,62 0,00 87,62 90,75 1 26 987 32,6 0,70 Nafta (USO) 73,09 -1,26 42,56 79,09 - -0,18% -0,18% Tallink 16,90 0,00 16,90 17,05 33 12 031 215 10,9 - Nasdaq (QQQ) 47,05 -1,96 42,06 55,07 - Tln Kaubamaja 119,85 0,00 16,90 119,85 8 69 073 12,9 1,00 Rootsi (EWD) 28,35 -2,04 28,23 39,19 - Tallinna Vesi 211,23 0,00 211,23 212,01 10 5 980 530 16,3 9,80 Saksamaa (EWG) 34,11 -1,42 26,23 36,71 - Dow Jones RTS Moskva Trigon PD 25,66 0,61 25,50 25,66 3 76 903 - - S&P 500 (SPY) 140,15 -0,81 136,75 157,52 - 12 606,30 2313,90 Viisnurk 28,48 -0,55 27,69 28,48 6 55 559 7,9 1,20 P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg -1,92% 0,30% teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) indeksid päevalõpu seisuga, allikas Bloomberg, Tallinna börs Riia börs 11.01 USA börsid 11.01 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e TALLINNA BÖRSIL hind % min max hind % min max hind % min max LASCO 1,34 1,52 1,08 1,57 16,8 Adv. Micro Device 6,25 4,87 5,31 18,35 - Honeywell 56,80 -1,76 43,14 62,29 16,6 Latvijas Gaze 8,07 4,94 7,05 11,25 15,5 AIG 57,68 -0,22 50,86 72,97 9,2 IBM 97,67 -2,25 88,77 121,46 14,7 SAF Tehnika 1,16 0,87 0,94 12,25 - Alcoa 31,73 0,92 30,13 48,77 11,3 Intel 21,99 -2,44 18,75 27,99 22,0 Valmieras Fiberglass 1,28 -1,54 1,28 2,41 42,5 Altria Group 79,02 0,25 60,92 79,59 17,0 International Paper 31,02 0,55 30,00 41,57 15,4 Tallinna börs on Ventspils Nafta 2,30 4,55 1,77 3,31 - Amazon.com 81,08 -3,77 36,30 101,09 93,2 JP Morgan Chase 40,86 -1,14 38,54 53,25 9,2 sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg American Express 44,00 -10,06 42,90 65,89 12,9 JDS Uniphase 11,41 -3,55 11,01 17,79 96,0 Vilniuse börs 11.01 Amgen 47,62 0,13 44,55 76,95 11,7 Johnson & Johnson 67,88 -0,04 59,72 68,75 16,6 Apple 172,69 -2,99 82,86 202,96 43,8 Juniper Networks 26,60 -13,27 17,21 37,95 42,9 pahest vaba aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e AT&T 38,20 -3,05 34,31 42,97 14,3 Kellogg 50,89 -2,88 48,68 56,89 18,2 hind % min max Avon Products 38,47 -1,76 31,95 42,51 25,2 Kraft Foods 31,93 -2,36 29,95 37,20 16,6 City Service 13,02 -0,23 12,80 16,80 - Bank of America 38,50 -2,04 37,16 54,21 8,5 McDonalds 54,32 -6,62 42,31 63,69 19,6 ui vaadata aktsiate mõ- Grigiškes 2,50 -5,66 2,30 3,02 - Boeing 80,52 -2,23 77,81 107,83 15,9 Merck 60,55 0,13 42,35 61,62 20,7 ju negatiivsetele uudis- Invalda 17,20 0,00 12,21 20,29 - Bristol Myers Squibb 26,48 -1,67 25,69 32,35 20,0 Merrill Lynch 54,69 5,11 47,50 98,68 13,5 K Lithuanian Energy 4,25 0,00 3,20 8,40 156,7 Campell Soup 33,75 -1,80 33,56 42,65 17,1 tele USA finantssekto- Snaige 6,55 0,00 6,00 12,07 - Caterpillar 66,01 -2,08 57,98 87,00 12,7 Microsoft 33,91 -1,22 26,60 37,50 21,3 rist, võib näida üllatav, et Eu- Rokiškio Suris 7,75 -1,27 5,30 8,97 8,0 Chevron Corporation 90,67 -1,34 64,99 95,50 11,5 3M 77,58 -3,28 72,90 97,00 15,8 TEO LT (Telekomas) 2,27 -0,87 2,16 3,08 - Cisco Systems 25,87 -1,41 24,82 34,24 19,3 Monsanto 120,63 -1,16 50,01 125,00 53,6 roopa börse puudutab see Vilniaus Vingis 6,21 0,00 5,45 6,21 - Citigroup 28,56 1,60 26,50 55,55 7,3 Morgan Stanley 48,39 -0,04 44,94 75,50 18,5 rohkem. Põhjus on selles, et Romet Kreek, sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Coca-Cola 63,77 -2,73 45,56 65,59 24,2 Motorola 14,64 -1,94 14,35 19,98 43,1 USA peamises indeksis on fi- Äripäeva analüütik Colgate-Palmolive 79,41 -1,84 63,75 81,98 24,5 Nike 60,70 -2,94 47,46 67,93 19,2 Helsingi börs 11.01 ConocoPhillips 83,04 -1,03 62,42 90,84 9,1 Novartis 57,96 -1,85 51,19 60,36 - nantssektori osatähtsus väik- DaimlerChrysler 84,86 -0,87 59,79 111,65 - Oracle 21,10 -2,68 15,97 23,31 19,2 sem kui Lääne-Euroopa oma- euroni. Eesti Telekomi aktsia aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Deere & Co 89,26 -1,09 48,26 94,39 22,3 Palm 5,46 -2,50 19,50 5,20 17,6 hind % min max Dell 20,76 -0,86 20,44 30,77 15,0 PepsiCo 77,78 -2,25 61,89 79,79 23,6 des. Sellest ka ägedamad rea- hind langes 12,7 mln kroo- Comptel 1,33 -1,48 1,30 2,29 20,2 Du Pont 44,66 -1,37 42,25 53,90 14,2 Pfizer 24,02 -0,25 22,24 27,73 11,4 geeringud. nise käibega 0,7 protsenti, Elisa Comm. 20,47 -3,31 17,80 22,26 14,9 Eastman Kodak 19,26 -1,38 18,64 30,20 17,8 Procter & Gamble 70,18 -3,17 60,42 75,18 - Elcoteq SE 3,96 -1,00 3,58 9,79 - eBay 29,68 -2,24 28,60 40,73 23,9 Prudential 91,36 0,22 81,61 103,27 12,4 Tallinna börsil ei ole Han- 117,35 euroni ehk 7,50 euroni. Elektrobit Group 1,72 0,58 1,51 2,48 - Exxon Mobil 90,30 -1,48 69,02 95,27 13,2 Starbucks 19,79 -2,56 18,00 36,61 22,8 sapanga lahkumise järel Tallinki aktsia püsis 12 mln Finnair 7,49 4,76 7,00 13,03 13,9 Texas Instruments 29,90 -1,74 28,24 39,63 17,8 enam ühtegi pangaaktsiat. kroonise käibega 16,90 kroo- Fortum 29,20 -2,89 20,45 33,00 17,1 Fannie Mae 36,74 5,42 26,38 70,57 22,4 Time Warner 16,01 -0,31 15,56 23,04 16,3 F-Secure 2,11 -2,31 1,83 2,78 31,1 FedEx 84,04 -1,15 81,17 121,42 13,2 UPS 69,59 -0,10 65,74 78,99 17,1 Börsi loomise aegu võis öelda, nil ehk 1,08 eurol. Ligi kuue Kemira 13,45 0,75 13,04 19,20 13,0 Flextronics 10,74 -2,36 10,58 13,60 12,8 United Tech 71,68 -0,98 63,45 82,50 17,2 et seal peale pankade aktsiate miljoni kroonise käibega esi- Metso 33,24 0,15 32,52 49,95 12,3 Ford Motor 6,06 -3,04 5,76 9,70 - Wal-Mart Stores 47,72 -1,41 42,09 51,44 15,5 Neste Oil 22,25 -2,07 21,87 30,03 9,3 Freddie Mac 29,46 5,67 22,90 68,12 - Walt Disney 30,32 -1,14 29,20 36,30 15,8 muud ei olnudki. nes Tallinna Vee aktsia, mil- Nokia 23,37 -0,13 14,97 28,76 13,8 General Electric 35,17 -2,09 33,90 42,15 16,3 Wells Fargo 28,20 1,04 25,79 37,99 10,6 Kuid finantssektori puudu- le hind püsis 13,50 eurol ehk Outokumpu 19,24 0,68 18,48 31,65 3,9 General Motors 23,50 -0,76 21,97 43,20 - Whirlpool 73,54 -1,75 72,10 118,00 9,2 misele vaatamata langes Tal- 211,23 kroonil. Perlos 5,05 -0,39 3,18 5,50 - Goldman Sachs 198,74 0,93 157,38 250,70 8,0 Verizon Commun. 42,50 -2,19 35,60 46,24 17,9 PKC Group 8,52 1,79 8,33 11,86 9,4 Google 638,25 -1,31 437,00 747,24 51,7 Xerox 14,28 -2,79 14,20 20,18 12,2 linna börs läinud aastal. Kui Kui karta majanduses olu- Sampo 19,00 2,37 17,95 24,79 12,8 Hewlett-Packard 45,00 -0,75 38,15 53,48 15,4 Yahoo! 23,36 -3,03 21,37 34,08 45,8 kunagi hakkavad mujal maa- korra raskenemist, oleks liht- Stockmann 25,40 -2,53 24,50 37,84 18,0 Home Depot 24,71 -2,25 23,77 42,01 10,3 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg ilmas finantssektori ettevõ- saim siinsetesse aktsiatesse Stonesoft 0,29 0,00 0,22 0,56 - Stora Enso 9,96 0,81 9,65 14,56 21,8 Londoni börs 11.01 Frankfurdi börs 11.01 tete aktsiad pakkuma tuge mitte investeerida ja suuna- Tietoenator 13,42 -4,35 13,11 25,20 14,4 tõusvale turule, siis kodutu- ta vahendid kaugemale pare- UPM Kymmene 12,69 -0,78 12,60 20,59 26,6 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e YIT 13,48 4,66 12,8 27,90 8,0 hind % min max hind % min max rule see korda ei lähe. matele jahimaadele. Alterna- sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg Barclays 465,50 2,76 442,00 794,00 6,0 Adidas-Salomon 44,8 -1,39 34,50 51,63 16,8 Reedene börsipäev Tallin- tiiv on otsida kaitset nn kaits- BHP Billiton 1513,00 0,00 877,00 1898,00 12,9 Allianz 140,15 0,89 131,96 180,29 7,1 nas oli tagasihoidlik. Kolme vamate ettevõtete aktsiatest, Stockholmi börs 11.01 British Airways 284,50 6,16 260,75 579,75 6,5 BASF 99,84 0,06 71,31 105,74 12,3 BP 600,50 -0,74 504,50 648,00 11,7 Bayer 64,21 0,12 41,03 66,45 20,9 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e ettevõtte aktsia käive ületas nagu Tallinna Vesi, Saku Õl- BT 280,25 1,26 260,75 338,00 8,1 BMW 41,88 -0,50 39,42 51,49 9,7 hind % min max kümne miljoni joone. Suuri- letehas, Eesti Telekom. Kuigi HSBC Holdings 813,00 -0,12 783,50 972,00 10,1 Commerzbank 25,24 1,86 22,76 38,20 8,0 ABB 163,00 1,24 112,00 203,50 - Lloyds TSB 430,25 -0,06 419,50 622,00 7,7 Daimler 57,92 0,94 46,17 78,85 20,5 ma, 18,6 mln kroonise käibe- need ettevõtted on ka head di- Autoliv 297,50 -0,50 294,50 438,00 - Marks & Spencer 399,00 1,01 382,00 759,00 8,8 Deutsche Bank 84,20 0,48 81,33 118,51 5,4 ga esines Olympic EG aktsia. videndimaksjad, on viimane Assa Abloy 111,00 -0,45 109,75 166,00 14,1 Reuters 606,00 0,00 419,75 668,50 25,6 Deutsche Lufthansa 17,08 2,89 16,43 22,83 5,5 Aktsia hind langes 0,4 prot- inflatsiooni tõttu varasemast AstraZeneca 289,50 1,05 264,00 415,50 - Rio Tinto 5120,00 1,89 2502,00 5930,00 19,0 Deutsche Post 23,79 -0,34 19,81 26,33 16,2 Electrolux 93,75 0,81 91,00 190,00 10,0 Royal Bank of Scot. 409,50 2,38 380,25 725,00 6,0 Deutsche Telekom 15,32 -0,84 12,18 15,87 139,3 senti, 53,82 kroonini ehk 3,44 vähematraktiivne. Ericsson 14,71 3,81 13,63 29,90 9,0 Royal Dutch Shell 2059,00 -1,86 1600,00 2178,00 9,0 Infineon 6,77 -3,15 6,60 13,63 - Hennes & Mauritz 330,50 0,76 318,50 450,00 21,5 Unilever 1729,00 -4,95 1320,00 1947,00 14,8 Metro 55,29 1,88 49,22 68,60 24,6 Holmen 220,50 -0,90 218,00 316,50 12,2 Vodafone 186,30 -1,27 133,70 197,50 - Münich Re 130,97 0,32 112,35 142,75 7,3 Siemens 97,18 0,89 75,44 112,10 23,5 Investor 134,50 -0,37 127,50 189,50 3,5 sulgemishinnad, GBp, allikas Bloomberg Nordea 100,00 -1,87 98,4 119,3 8,8 Volkswagen 150,17 0,75 82,92 199,70 13,2 Skanska 107,25 -0,69 105,75 165,50 12,1 Tokyo börs 11.01 sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg SKF 99,25 -0,25 98,00 153,50 9,5 SEB 152,00 1,00 149,75 250,50 7,5 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Aktsiate hoiutähed (GDRid) 11.01 Securitas 79,50 -0,31 74,75 113,75 - hind % min max aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Svenska Handelsb. 198,00 -0,75 184,50 223,00 9,7 Bridgestone 1 746 -3,54 1 726 2 715 - hind % min max Swedbank 170,00 2,41 162,50 285,00 7,4 Hitachi 773 -1,53 675 947 80,1 Tele2 130,75 -1,88 97,25 152,50 - Honda Motor 3 410 0,29 3 380 4 940 8,9 America Movil 59,31 -2,42 41,89 69,15 - Siit võid leida Banco Itau 24,69 -3,86 15,78 29,38 - TeliaSonera 60,00 -1,64 47,70 63,50 15,7 Matsushita 2 180 0,93 1 912 2 585 - sulgemishinnad, SEK, allikas Bloomberg Mitsubishi Motors 181 -1,63 155 239 51,7 Banco Santaner 20,23 0,05 16,93 22,34 - NEC 452 -2,17 451 670 China Mobile 85,07 -4,35 41,77 104,00 - Moskva kauplemissüsteem 11.01 Nissan Motor 1 091 -0,46 1 048 1 557 11,2 Companhia Vale 32,00 -1,72 14,41 38,32 - HEA IDEE! aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Nomura Holdings 1 644 -4,53 1 625 2 870 17,6 Novartis 57,96 -1,85 51,19 60,36 - PetroChina 174,04 -4,19 108,20 266,81 - hind % min max NTT 523 000 0,58 476 000 680 000 19,0 NTT DoCoMo 184 000 0,55 149 000 229 000 20,3 Petrobras 111,21 -2,52 41,38 119,16 - Gazprom 14,60 0,55 8,60 14,66 13,6 Sharp 1 940 2,16 1 690 2 445 21,5 Sanofi-Aventis 48,22 -0,12 37,90 49,04 - Lukoil 83,80 -1,30 71,00 95,80 9,5 Sony 6 040 -1,47 5 050 7 190 26,0 Telefonica 98,65 -3,21 59,80 103,50 101,7 Rostelekom 12,00 0,42 7,33 12,20 146,3 TDK 7 280 -2,54 7 150 11 990 - Total 84,12 -1,80 63,89 87,34 - Surgutneftegaz 1,24 -0,40 1,04 1,41 13,6 Toyota Motor 5 630 -0,53 5 600 8 350 9,9 UBS 44,72 -1,63 42,82 66,26 - UES 1,30 0,23 0,95 1,37 15,4 Toshiba 775 -0,39 705 1 185 17,3 Unibanco 141,27 1,15 80,41 160,25 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev RAHATURG/KAUBAD BÖRS 15

B30 INDEKS INTRESS AKTSIAEMISSIOON 52 nädalat 215,92 Euribor (6 kuud) 4,627 11. jaanuar 11. jaanuar Leedu meediafirma plaanib börsile tulekut 280 0,59% 4,80 MG Baltic grupile kuuluv Investmenti investeeringute perioodi meediaüksus MG Baltic Me- juhi Renata Maksimaviciene 264 kõrgeim 4,56 dia võib soodsate turutin- sõnul pole veel otsustatud, 270,35 gimuste korral kevadel kor- kas aktsiad müüakse IPO- 4,32 248 madalaim raldada aktsiate avaliku es- vormis. 214,58 maemissiooni (IPO), kirjutas Meediagrupi emafirma kont- 232 4,08 Balti 30 uudisteagentuur Thomson rollib 33 firmat. Neist tuntu- indeksisse Financial. mad on rõivaste jaemüügifir- 216 kuulub 30 Eesti, 3,84 Läti ja Leedu Investoritele plaanitakse ma Apranga ja alkoholitootja enimkaubeldud 3,60 müüa 25–35 protsenti et- Stumbras, mis mõlemad on 200 aktsiat 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 tevõttest, kuid MG Baltic noteeritud Vilniuse börsil.

VÄLISBÖRSIDEL RAHA Kommertspankade intressitooted

USA spekulantide käes jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa USA aktsiaturul läinud nä- Countrywide’i aktsia eest pa- Sampo Pank 0,25 0,25** 4,95 5,05 5,10 5,40 5,50 5,60 5,15 5,15 1000/5000(4) dala teisel poolel toimunu kuti 0,1822 Bank of America Krediidipank 0,30 5,40 5,40 5,40 5,60 5,60 5,60 5,10 5,00 1000/3000(4) võiks kokku võtta ägeda aktsiat. SEB Eesti Ühispank 0,20 0,25 4,90 4,92 4,95 5,05 5,15 5,25 5,30 5,35 2000* spekuleerimisena. Countrywide, mis oli veel Hansapank 0,20 - - 4,55 4,75 4,85 5,00 5,00 5,00 3000 Tallinna Äripank 0,20 4,95 5,05 5,10 5,40 5,50 5,60 5,30 - 1000 aasta tagasi väärt 28 miljardit Tallinna Äripank (3) 0,20 5,15 5,25 5,30 5,40 5,50 5,80 5,50 - 100 000 Kui veel nädala alguses kuk- dollarit, sai nüüd nelja miljar- Nordea Pank (6) kuni 1,70 5,30 5,35 5,70 5,80 6,10 6,10 - - 5000 kus USA suurim hüpoteek- di dollari suuruse pakkumise. Parex Pank 2,00 4,70 4,75 4,80 4,90 5,00 5,50 - - 10 000 laenude andja Countrywide Reedel kukkus Countrywide’i SBM Pank 0,25 0,30 5,60 5,70 5,75 5,90 6,15 6,15 5,10 - 5000 BIG (5) - - - - - 5,75 - 5,95 6,10 6,10 5000 Financialsi aktsia järsult pank- aktsia taas 18 protsenti. BIG (5) - - - - - 5,90 - 6,10 6,25 6,25 100 000 rotispekulatsiooni tõttu, siis Vahest on huvitav see, et DnB NORD Pank 0,25 (7) - 4,55 - 4,70 4,80 4,90 5,00 5,05 5,10 5000 neljapäeval tõusis aktsia üle paremini kui aktsiatega, tee- tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR 50 protsendi. Spekuleeriti, et niti Countrywide’i võlakirja- pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Bank of America, kes oli juba dega. Näiteks 2012 võlakirja Sampo Pank 3,75 3,90 3,90 3,70 3,50 3,30 3,75 3,90 4,10 4,10 4,10 4,20 panka investeerinud, kannab hind kerkis 38 sendilt 98 sen- Krediidipank 4,85 4,85 4,90 4,90 4,70 4,60 200 USD(4) 4,10 4,20 4,40 4,45 4,45 4,50 200 EUR (4) suuri kahjusid, kui peab eelis- dini ehk 63 protsenti. SEB Eesti Ühispank 4,20 4,23 4,27 4,35 4,29 4,25 200 USD 4,00 4,05 4,10 4,15 4,25 4,30 200 EUR Hansapank - - 4,07 4,15 4,06 4,06 273 USD - - 3,88 3,87 3,96 4,01 192 EUR aktsiad turuhinda ringi hinda- Reedel panustati, et USA Tallinna Äripank 4,10 4,40 4,50 4,40 4,15 4,10 200 USD 4,10 4,15 4,20 4,25 4,35 4,40 200 EUR ma. Seetõttu näis odavam ko- majandus kukub langusesse. Nordea Pank (6) 4,10 4,10 4,10 3,95 3,70 3,60 300 USD 4,00 4,20 4,40 4,40 4,40 4,40 320 EUR gu see pank ära osta. Kui pal- Aasias reedel USA vaimus- Parex Pank 4,80 4,90 5,00 5,00 5,00 5,00 780 USD 4,20 4,30 4,70 4,80 4,80 5,00 640 EUR jud turujutud jäävadki speku- tust rämpshüpoteekide krii- SBM Pank 4,85 4,95 5,00 5,05 5,10 5,15 500 USD 4,30 4,35 4,75 4,85 4,85 5,05 350 EUR DnB NORD Pank 4,40 - 4,55 4,50 - 4,20 300 USD 3,90 - 4,00 4,05 - 4,20 300 EUR latsioonideks, siis seekordsel si osas ei jagatud ning panga- kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt oli tõsi taga. Reedel tegi Bank aktsiad kukkusid edasi. of America pakkumise, kus iga Romet Kreek Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Pankade kontaktandmed % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], Nordea Pank Tallinn, tel 665 5100 SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn, arvelduskonto, eraisikud Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, tel 680 2500, faks 680 2501 TOORAINE kuni 50 000 EEK 0,15 0,30 0,60 faks 631 0410 Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, 50 000–250 000 EEK 0,25 0,50 1,00 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, faks 770 0001, e-post: [email protected] üle 250 000 EEK 0,45 0,85 1,70 tel 669 0900, faks 661 6037 Balti Investeeringute Grupi Pank reservhoius, eraisikud Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, Rüütli 23, Tartu, tel 668 1888, faks 737 7581, Euroala halab tugeva kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR 3,95/3,45 4,25/3,75 4,55/4,05 tel 668 8088, faks 668 8089 e-post: [email protected], www.hoius.big.ee 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR 4,05/3,55 4,35/3,85 4,65/4,15 Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR 4,15/3,65 4,45/3,95 4,75/4,25 faks 628 3201 e-post: [email protected] 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], euro pärast Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, www.dnbnord.ee VALUUTA BÖRSIKAUBAD Euroalalt on taas kuulda ha- nüüd näivad neil olevat tekki- la tugeva euro pärast. Eu- nud uued liitlased siinpool At- USD SEK Kütused 11.01 Värvilised metallid 11.01 roopa Liit ei saa hakkama, landi. Hiina raha tugevnes dol- Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t oli Prantsusmaa Euroopa lari vastu mullu 7,4 protsenti ja ost müük 10,59 kr 1,67 kr Nafta* 91,07 Alumiinium 2416,0 2417,0 asjade ministri Jean-Pierre võttis veidi USA poliitilist sur- Kerge kütteõli 808,50–812,50 Nikkel 27605,0 27610,0 Jouyeti sõnum. vet vähemaks. Masuut 430–434 Plii 2550,0 2551,0 Eesti Panga kursid 11.01 Bensiin 804–808 Tina 16170,0 16175,0 Vanasti, kui sakslastel oli Diislikütus 810,5–812,5 Tsink 2320,0 2321,0 “Tõsiseks kasvuproblee- veel oma mark, teati seal kom- Vask 7194,0 7196,0 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel Allikas: Bloomberg miks on eri valuutade vahel mertspankades küllalt häs- Bulgaaria lev BGN 8,000350 Suurbritannia nael GBP 20,667200 (majanduste) tasakaalustama- ti, millise dollari-marga kursi Euro EUR 15,646600 Šveitsi frank CHF 9,604190 tus,” ütles minister Maltal eu- juures hakkavad konkreetsed Leedu litt LTL 4,531570 Taani kroon DKK 2,101310 Kohv 11.01 Väärismetallid 11.01 Läti latt LVL 22,400300 Tšehhi kroon CZK 0,604993 role ülemineku pidustustel. eksportivad ettevõtted lokku Norra kroon NOK 2,001170 Ukraina grivna UAH 2,100560 Arabica (USc)/lb 136,30 USD tr.oz Mullu tugevnes euro dollari lööma. Eurole ülemineku jä- Poola zlott PLN 4,368750 USA dollar USD 10,585300 Robusta (USD/t) 2029,00 Kuld 891,00 Rootsi kroon SEK 1,666290 Venemaa rubla RUB 0,434135 Hõbe 16,0600 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, Allikas: Bloomberg vastu 15 protsenti. Kui eelneva- rel on mulle jäänud mulje, et Plaatina 1538,00 tel aastatel on Hiina jüaani tu- prantslased on kõige suure- Pallaadium 370,00 gevnemiseks USA dollarist lah- mad sõnavõtjad valuutakursi, Pankade ülekandekursid 21.12 Suhkur 11.01 1 tr.oz=31,105 g, Londoni ﬁksingud, Allikas: Bloomberg tisidumise ja kursi muutuse intressimäära ja inﬂatsiooni- Parex Pank RUB LTL LVL USD EUR SEK valge suhkur(USD/t) 327,5 kiirendamise trummi tagunud eesmärkide ning keskpanga ost 0,4377 4,5179 22,3750 10,8401 15,6466 1,6522 toorsuhkur (USc/lb) 11,32 peaasjalikult vaid USA, siis tegevuse osas. Romet Kreek müük 0,4421 4,5451 22,5090 10,9162 15,6466 1,6622 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, Allikas: Bloomberg Z

# # #) #'# % # # #& # #& # # %' # # ''+ #% #% # #& # ' '# #,'% # #

& # # # ! " Äripäev 14. jaanuar 2008 reklaamitoimetaja Rainer Raud, tel 667 0107, e-post [email protected] 16 BÖRS INVESTEERIMISFONDID/REKLAAM

Avaron Asset Management 10.01 Nordea Investment Funds 10.01

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Absolute Return Fund EUR 10,74 10,74 10,74 7 826 063 LU0227384020 Balkani Fond A, EEK 94,90 98,27 96,34 - -4,04 - - - 428 903 567 Biotech Fund USD 11,55 11,55 11,55 6 734 672 LU0109905058 Balkani Fond B, EEK 96,91 96,91 96,91 - -4,02 - - - - Central & Eastern European Equity Fund EUR 15,26 15,26 15,26 1 662 743 LU0227385340 Areneva Euroopa Väikeettevõtete F A, EEK 81,97 84,88 83,22 - -5,77 - - - 363 349 519 Danish Bond Fund DKK 278,51 278,51 278,51 445 792 LU0064319766 Areneva Euroopa Väikeettevõtete F B, EEK 83,72 83,72 83,72 - -5,76 - - - - Danish Equity Fund DKK 204,36 204,36 204,36 472 863 LU0081951880 Danish Kroner Reserve DKK 153,10 153,10 153,10 418 185 LU0064321317 Danish Long Bond Fund DKK 181,56 181,56 181,56 425 793 LU0077910890 East Capital Asset Management AB 10.01 Danish Mortgage Bond Fund DKK 162,16 162,16 162,16 5 896 768 LU0076315968 Dollar Bond Fund USD 16,80 16,80 16,80 411 520 LU0076316008 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Emerging Markets Bond Fund USD 11,13 11,13 11,13 1 365 586 LU0227386314 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Euro Bond Fund EUR 7,77 7,77 7,77 2 039 980 LU0076315455 East Capital Balkan Fund, EUR - - 3,32 20,10 -5,95 28,19 35,65 - 752 000 000 Euro Reserve EUR 14,63 14,63 14,63 4 328 403 LU0064322471 East Capital Baltic Fund, EUR - - 7,79 16,62 -0,89 -6,71 15,24 28,66 179 000 000 European Equity Fund EUR 17,19 17,19 17,19 3 822 032 LU0081952268 East Capital Eastern European Fund, EUR - - 5,68 18,92 -2,74 20,34 37,39 40,43 1 171 000 000 European Value Fund EUR 35,09 35,09 35,09 51 050 756 LU0064319337 East Capital Russian Fund, EUR - - 185,85 19,75 -0,15 23,62 - 44,36 1 375 000 000 Finnish Equity Fund EUR 22,17 22,17 22,17 357 165 LU0095739925 East Capital Turkish Fund, EUR - - 1,17 - -3,31 51,95 - - 237 000 000 Global Bond Fund (DKK) DKK 234,85 234,85 234,85 93 650 LU0064320772 Fondide originaalvaluuta on SEK Global Bond Fund (EUR) EUR 10,54 10,54 10,54 2 809 018 LU0064321150 Global Equity Fund EUR 5,23 5,23 5,23 2 743 386 LU0109904242 Global Value Fund EUR 10,76 10,76 10,76 2 452 076 LU0160643358 ERGO Varahaldus 11.01 IT-Fund USD 35,84 35,84 35,84 121 138 LU0109904754 Japanese Equity Fund JPY 1002,00 1002,00 1002,00 1 202 212 LU0097863921 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Japanese Value JPY 1027,00 1027,00 1027,00 3 549 176 LU0160643192 Nordic Equity Fund EUR 54,73 54,73 54,73 12 945 939 LU0064675639 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat North American Equity Fund USD 9,66 9,66 9,66 3 161 831 LU0095740188 Tuleviku Pf, EEK 16,2805 16,9382 16,4500 1,51 4,58 5,28 8,97 - 246 644 102 North American Value Fund USD 36,76 36,76 36,76 32 709 083 LU0076314649 Rahulik Pf, EEK 11,6325 12,1025 11,7500 0,50 2,26 2,26 1,82 - 51 536 001 Norwegian Bond Fund NOK 145,31 145,31 145,31 1 503 397 LU0087209911 Norwegian Equity Fund NOK 148,20 148,20 148,20 2 116 405 LU0081952003 Norwegian Kroner Reserve NOK 154,78 154,78 154,78 2 217 991 LU0078812822 Finter Fund 10.01 Sterling Bond Fund GBP 32,86 32,86 32,86 158 335 LU0064320699 valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Swedish Bond Fund SEK 207,56 207,56 207,56 2 164 620 LU0064320186 Swedish Equity Fund SEK 174,42 174,42 174,42 589 081 LU0081951963 Emerging Markets USD - - 338.34 76121304.30 LU0062338560 Swedish Kroner Reserve SEK 165,16 165,16 165,16 2 977 321 LU0064321663 CHF Bonds CHF - - 116.06 26695875.84 LU0121265903 US-Dollar Reserve USD 15,08 15,08 15,08 2 028 875 LU0076316180 USD Bonds USD - - 151.31 70927909.78 LU0121266034 Absolute Return High Yield Fund EUR 9,92 9,92 9,92 5 320 030 LU0278533582 EUR Bonds EUR - - 335.54 90724874.47 LU0121266208 Global Stable Equity Fund EUR 9,26 9,26 9,26 23 436 975 LU0278529986 European Equities EUR - - 125.01 67939144.78 LU0095789946 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 8,61 8,61 8,61 695 001 LU0278527428 Dynamic Portfolio EUR EUR - - 120.16 45335532.81 LU0121265739 Far Eastern Value Fund USD 22,16 22,16 22,16 17 317 411 LU0064675985 US Equities USD - - 96.71 19930599.59 LU0316676740 Global Core Equity Fund EUR 11,09 11,09 11,09 697 649 LU0112467450 Yield Portfolio CHF CHF - - 385.75 42747805.07 LU0038841986 Sampo Baltic Asset Management, Sampo Rahastoyhtiö Oy 11.01

AS Hansa Investeerimisfondid 11.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pension 25, EEK 13,3131 13,5821 13,4500 1,12 3,70 4,41 5,38 - 103 554 486 Pension 50, EEK 15,6824 15,9992 15,8400 2,03 5,88 6,89 8,56 - 1 256 265 284 Pensionifond K1, EEK 11,7241 12,0201 11,8400 0,89 3,23 3,52 1,64 - 311 760 284 Pension Intress, EEK 11,5071 11,7395 11,6200 0,30 3,57 3,41 2,54 - 26 288 723 Pensionifond K2, EEK 13,8688 14,2190 14,0100 1,88 4,16 4,70 5,74 - 1 734 539 353 Pensionifond, EEK 18,57 18,94 18,76 9,05 7,38 9,11 10,90 10,43 36 733 215 Pensionifond K3, EEK 16,5507 16,9687 16,7200 1,71 4,04 4,75 9,74 - 3 674 100 157 Pensionifond V1, EEK 19,47 19,96 19,66 4,76 3,31 3,99 7,30 9,45 127 545 325 Balti G*, EUR - - 392,26 N/A 0,00 0,00 -1,28 12,63 18 719 722 Pensionifond V2, EEK 16,44 16,86 16,61 7,47 3,94 4,85 12,61 - 223 970 573 Compass 25 G*, EUR - - 1284,96 N/A 0,00 0,00 2,80 5,06 757 870 720 Pensionifond V3, EEK 22,02 22,58 22,25 11,12 4,80 6,24 20,64 - 401 150 096 Compass 50 G*, EUR - - 1325,84 N/A 0,00 0,00 3,63 6,91 227 928 112 Compass 75 G*, EUR - - 1337,84 N/A 0,00 0,00 4,73 8,82 81 039 970 Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 10,39 10,65 10,49 - 1,26 5,15 - - 55 965 664 Compass Equity G*, EUR - - 835,07 N/A 0,00 0,00 5,18 10,28 121 278 744 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 245,94 252,15 248,42 17,65 -6,68 5,03 25,04 - 3 090 660 504 Compass Liquidity G*, EUR - - 1316,43 N/A 0,00 0,00 1,01 1,94 85 130 316 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 13,61 13,96 13,75 - -5,01 13,00 - - 96 524 143 2010 G*, EUR - - 1388,28 N/A 0,00 0,00 2,81 6,24 52 139 123 Venemaa Aktsiafond, EEK 2380,67 2440,78 2404,71 18,83 0,17 13,12 47,44 41,86 2 355 799 312 2020 G*, EUR - - 1357,85 N/A 0,00 0,00 0,00 9,33 85 309 268 Fondifond 30, EEK 110,25 113,03 111,36 - -0,84 3,99 - - 213 199 611 2030 G*, EUR - - 1272,53 N/A 0,00 0,00 6,36 11,04 55 219 664 Fondifond 60, EEK 118,80 121,80 120,00 - -2,17 6,20 - - 748 777 562 2040 G*, EUR - - 1669,03 N/A 0,00 0,00 7,52 0,00 8 532 205 Fondifond 100, EEK 127,06 130,27 128,34 - -3,29 6,86 - - 847 271 871 Uus Euroopa Fond, EEK 35,63 36,35 35,99 15,91 -4,71 16,86 23,58 27,65 262 899 286 Globaalne Kasvufond, USD 19,89 20,29 20,09 - -1,61 43,08 0,00 0,00 6 818 622 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 10,67 10,73 10,67 - 1,33 11,98 - - 27 979 727 Mandatum Russia G*, EUR - - 3387,73 N/A 0,00 0,00 18,53 0,00 217 638 337 Private Debt Võlakirjafond, EUR 1022,94 1043,82 1043,82 - 0,15 - - - 43 654 001 ost müük NAV tootlus % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud ost müük tootlus (p.a) % fondi maht Likviidsusfond, EEK 1275,42 1275,42 1275,42 0,01 0,92 0,92 3,55 220 824 221 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Intressifond, EEK 149,81 149,81 149,81 0,00 0,49 1,07 3,75 - 429 988 022 Hansa Rahaturufond**, EEK 1000,00 1000,00 1000,00 4,53 4,57 4,30 3,62 - 895 414 335 SEB Ühispanga Fondid 11.01 LHV Varahaldus 11.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Konservatiivne Pf, EEK 11,35 11,58 11,47 0,62 2,05 2,13 0,91 - 352 102 875 Pf Maailma aktsiad, EEK 17,2841 17,6333 17,4600 1,71 4,86 4,11 13,22 - 307 036 541 Progressiivne Pf, EEK 16,74 17,08 16,91 2,09 7,64 8,26 11,13 - 2 712 244 889 Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,6622 12,9180 12,7900 0,43 1,83 1,75 3,82 - 27 982 028 Tasakaalukas Pf, EEK 18,94 19,32 19,13 5,40 9,31 10,07 10,51 10,82 125 209 862 Pf Uued Turud, EEK 14,8451 15,2950 14,9900 2,23 10,06 11,32 12,40 - 53 868 007 Aktiivne Pf, EEK 17,83 18,19 18,01 12,44 9,88 11,74 22,21 - 142 211 439 Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12,8240 13,2126 12,9500 1,15 4,35 4,30 6,91 - 38 802 422

Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,8565 12,0961 11,9800 0,52 1,10 0,98 3,09 - 16 299 076 Kasvufond, EEK 9,66 9,86 9,76 14,55 -2,63 20,31 32,15 31,20 1 066 749 537 Täiendav Pensionifond, EEK 17,94 18,30 18,12 9,92 5,47 6,21 16,77 - 27 225 328 Dünaamiline Fondifond EEK 14,19 14,48 14,34 9,41 -1,94 8,52 - - 206 610 009

Aktiivne Fondifond, EEK 10,06 10,26 10,16 - - - - - 173 133 843 Tõusva Euroopa Alfa Fond, EUR 8,18 8,34 8,18 - -5,61 - - - 1 067 188 Tasakaalukas Fondifond, EEK 10,49 10,70 10,59 - - - - - 17 634 158 LHV Maailma Aktsiad, EUR 9,88 10,08 9,98 - -3,87 - - - 701 758 Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 13,13 13,39 13,26 - -0,98 3,82 - - 143 397 638 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,28 13,28 13,28 1,65 0,05 2,01 1,97 3,20 459 731 700 LHV Varahaldus AS Fondivalitsejad Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, Maaklerifirmad SEB Asset Management * tel 680 0435, faks 680 0402, [email protected], SEB Choise Asia ex. Japan Fund, EUR - - 6,01 16,18 -2,89 12,94 22,48 17,41 - Avaron Asset Management Hansapank Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 tel 664 www.lhv.ee Liivalaia 8, Tallinn SEB Choise Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,53 17,21 -0,00 7,17 22,65 16,09 - SEB Bond Fund EUR - - 1,23 3,12 1,28 1,76 1,37 2,86 - 4205, faks 664 4201, [email protected], www. Nordea Rahastoyhtiö tel 613 1659, faks 613 1545 SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 3,81 17,48 -6,38 10,77 32,54 31,28 - avaron.ee Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300 LHV SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 3,97 18,77 -4,9 3,8 28,57 27,54 - East Capital Asset Management AB Sampo Baltic Asset Management Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, SEB Choise Emerging Markets Fund, EUR - - 2,17 17,98 -4,27 28,56 29,9 24,79 - Pikk 67–1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 680 0410; SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 2,90 10,12 -5,1 -3,75 15,59 13,94 - faks 646 1674, [email protected], faks 630 2275, SEB Ethical Global Fund, EUR - - 0,71 9,15 -6,19 -11,87 5,09 4,4 - Sampo Pank SEB Europe 2 Fund, EUR - - 1,36 10,41 -5,77 -4,68 15,85 14,5 - www.eastcapital.com [email protected], www.sampo.ee Narva mnt 11, Tallinn SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1594,81 10,66 -6,2 -5,02 16,58 15,97 - tel 630 2104 ERGO Varahalduse AS Trigon Funds SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,74 9,59 -6,23 -9,82 9,19 7,03 - Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 SEB Eesti Ühispank SEB Global Fund, EUR - - 1,90 9,03 -5,74 -8,26 7,76 6,22 - faks 667 9201 faks 667 9221, [email protected], Tornimäe 2, Tallinn SEB International Mixed Fund, EUR - - 21,81 6,40 -3,82 -5,72 5,23 4,34 - www.trigon.ee Finter Fund Management Company S.A. tel 665 6622, faks 665 6802 SEB Choise Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,52 9,77 -3,16 -14,04 2,32 4,69 - SEB Choise Japan Fund, EUR - - 0,46 11,35 -2,98 -22,18 -1,26 1,34 - 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 SEB Ühispanga Fondid SBM Pank SEB Medical Fund, EUR - - 2,68 9,02 2,3 -3,21 5,46 2,24 - Luxembourg, Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Pärnu mnt 12, Tallinn tel +352 44 10 1065 67 tel 665 6565, faks 665 7122, SEB Nordic Fund, EUR - - 6,79 13,31 -8,25 -1,05 16,33 18,37 - tel 680 2500, faks 680 2501 SEB Choise North America Chanse/Risk Fund, EUR - - 3,30 9,95 -7,29 -9,89 1,27 0,61 - fax +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, [email protected], www.seb.ee SEB Russia Fund, EUR - - 12,34 - 1,54 - - - - www.finter.ch Evli Securities AS Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund Tartu mnt 2, Tallinn SEB Technology Fund, EUR - - 1,73 13,62 -10,64 -8,8 1,85 1,78 - AS Hansa Investeerimisfondid Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel tel 640 5784, faks 640 5701 SEB Wireless Fund, EUR - - 0,18 13,78 -6,45 5,99 9,8 6,9 - Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, 640 5720, faks 640 5701, [email protected], faks 888 1171, [email protected] www.suprema.ee ost müük tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

Likviidsusfond**, EEK 100,00 100,00 100,00 5,36 4,34 4,07 3,78 - 1 662 413 551

* SEB Asset Managment fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid Trigon Alternative Funds 10.01

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 150,21 154,81 153,34 - -4,01 - - - 803 864 450

Trigon Funds 10.01

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 248,93 257,77 252,72 14,01 -5,73 -2,95 13,09 20,09 999 829 556 Teise Laine Fond, EEK 255,59 264,67 259,48 12,55 -5,55 22,20 26,61 0,00 1 252 162 839 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 130,09 134,71 132,07 13,89 -5,24 -2,65 - - 716 782 930 Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 128,02 132,57 129,97 - -7,15 14,60 - - 376 472 703 agent.aripaev.ee • tel 667 0008 * NAV tuhande osaku kohta ; ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev REKLAAM 17

Finantsjuhtimise konverents FINANTSJUHI 101 NÄGU

4.–5. märtsil KUMU auditooriumis Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected] KINNISVARA18 | äri- ja elamispinnad | uued projektid | turuülevaade | Korterimüüja peab arvestama suure vaatajate hulgaga Kinnisvara müük nõuab hoopis rohkem aega ju. Ent ostuotsust pole ta siia- põhjust muretseda muus osas, na pankade laenutingimu- ni teinud, ehkki on vaadanud kui vaid tuleb arvestada pike- sed on karmistunud, iga tu- Enn Tosso [email protected] kümneid kortereid. Ta ütleb, mate müügiperioodidega. hat krooni on inimese jaoks et on tegelikult nõus veel aas- “Aega ja vaeva müüjatel oluline. Et uusi kortereid häs- Mõni aasta tagasi tähendas ta ootama, kui hinnad veel- ning maakleritel läheb kind- ti müüa, peab arendaja olema kümmekond korterit vaata- gi langevad ning pakkumiste lasti müügiedu saavutami- väga paindlik ning ostjale vas- mas käinud inimest, et hind hulk kasvab. seks oluliselt rohkem. Eriti pi- tu tulema. on õige ja tehing lähinäda- ERI Elamispindade Kinnis- kad on müügiajad tüüpprojek- “Vanemate korterite vastu late küsimus. Praegu vaa- vara tegevjuht Mart Saa arvab, tidel,” märgib ta. tuntakse huvi juhul, kui hind datakse korterit vähemalt et ostjad on kinni emotsiooni- on tavapärasest soodsam,” sõ- paarkümmend korda. des ja lootuses, et hinnad ku- Tingitakse kuni 15% nab Mäehans. kuvad veelgi. Vaatamas käiak- BPE Kinnisvaraeksperdi maak- Arco Vara Kinnisvarabüroo Pole ka haruldane, et korte- se tema sõnul praegu kindlas- leri Ülle Mäehansu sõnutsi ost- maakler Maia Daljajev kinni- rit käiakse vaatamas 30 korda ti rohkem. Ta meenutab 2003. jad ei rabista, otsuse tegemisel tab teemat kommenteerides, või enamgi, ent ostjat ikka ei aastat, kus ühe korteri edu- ei kiirustata. “Erinevaid pak- et praegu on turul ostuhuvili- leidu. Põhjuseks eelkõige hin- kaks müügiks tuli seda samu- kumisi kaalutakse väga põhja- si ja koduotsijaid päris palju. dade langemine, mistõttu käi- ti näidata 20–30 korda. likult, vaagitakse nende plusse Et ostja leiaks endale meelepä- vad huvilised kortereid vaata- ja miinuseid, kortereid käiak- rase kinnisvaraobjekti, peab ta mas peamiselt selleks, et tur- Ostuga ei kiirustata se vaatamas mitu korda,” kir- teatud hulga sarnaseid pakku- gu tunnetada. Tehinguid sõl- “Vahepealne aeg oli omamoo- jeldab ta olukorda. misi üle vaatama ja nende hul- mitakse aga väga vähe. Pole di naljakaski, enamik tehin- Sageli soovitakse arenda- gast enda jaoks parima valiku ka midagi imestada, statistika gud toimusid kuni viie näita- jaga elamispinna ostuhinna tegema. kohaselt tehti 2006. aasta det- misega,” osutab ta ostjate era- suhtes tingida ning loodetak- “See aeg, mil ostuotsus teh- sembris Tallinna korteritega kordselt suurele huvile. “Nüüd se hinnaalandust isegi 10–15 ti pelgalt kinnisvaraportaa- üle 1100 tehingu, ent möödu- oleme tagasi ajas, kus ostuga protsenti. lis nähtud vannitoa pildi põh- nud detsembris jäi tehingute ei kiirustata. Soovitakse roh- Mäehansu sõnul ootavad jal, on möödas,” märgib ta. OÜ Uus Maa Kinnisvara maakler Tiiu Lehtonen on arv 500 kanti. kem näha ja aega pühendada, ostuhuvilised järeleandmist Maakleri sõnul peab kinnis- Tallinna vanalinnas Pikal tänaval korterit müünud alates Evelin Linnaste, kes on et leida see õige.” hinnas või parkimiskoha ning varal peale õige hinna ostjale augustist ning selle ajaga on huvilisi olnud vaid seitse. omale korterit otsinud eel- Saa arvates on see normaal- panipaiga saamist tasuta lisa- ka muu väärtus olema. Selleks Siiski loodab maakler, et praegune hind, 2,7 miljonit 44 mise aasta algusest, märgib, ne suhtumine ostjate vaate- boonusena. on eelkõige asukoht ja seejärel ruutmeetri suuruse korteri eest, on õiglane ning ta leiab et pakkumisi on tõesti pal- punktist ja müüjatel poleks ka See on ka põhjendatud, ku- seisukord. peagi ostja.

Vahi Tööstuspark

Piibeleht Arendus OÜ Võru 47e 50111 TARTU Tel. +372 730 1020 Fax +372 730 1021 GSM +372 551 7829 www.vtp.ee

Müügil äri- ja tootmismaa krundid toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev KINNISVARA 19 TSITAAT NUMBER

Kui aga ﬁrma (Primos Kinnisvara) on huvi Kopli liinide vastu täieli- kult” minetanud, ei jää üle muud kui uus konkurss välja kuulutada. 15,29 Eha Võrk, miljonit krooni kokku on Tartus Raatuse projekti hindu lange- Tallinna abilinnapea tatud. Kortermaja 36 korterist on YIT müünud kolm.

TIGUTORN TARTUS

Võimalus tutvuda sisustatud näidiskorteriga!

MIS EDASI Müügiperioodid venivad üha pikemaks PANE TÄHELE

Tüüpkorterid – kuni 8 kuud linnas asuv korter, mis on kor- kohati ei vasta küsitavale hin- Omanäolisus aitab Korterid, millel on sarnased dumatu ja mille väärtust on nale. kinnisvara müüa planeeringud ja mis asuvad siiani hinnanud kõrgelt vä- peamiselt nn mägedel (ena- lismaalased ning jõukamad Maad kuni 1,5 mln kr – sõl- Asukoht on ja jääb oluliseks masti just odavaima vastu- eestlased. tub aastaajast, kuni 12 kuud teguriks. võetava eluaseme pakkumi- Siiski otsustavad paljud osta Selles hinnaklassis on tege- Ehituste omanäolisus ja ehi- sed). Hind peab olema kind- maja või ridamaja sama raha mist nn rahvamaja maa hin- tuse kvaliteet on väga tähtsad. lasti realistlik, muidu võib eest, millega saaks vanalinna naklassiga. Nõudlus oli suur, Eluruumi planeering on see, müügiaeg pikeneda veelgi. korteri. Pakkumisi väga pal- kuid praeguseks on see olu- mis määrab vajadustele vasta- Aigar Soomlais Pakkumiste arv väga suur ja ju ilmselt ei teki, ostuhuviliste liselt kahanenud, kuna põllu- vuse. tel5060773tel 50 60 773 ilmselt suureneb. ring on piiratud. maadele rajatud projektid on Allikas: ERI Elamispindade Kinnisvara Ingra Nellis saanud tugeva kriitika osali- Mittetüüpkorterid – kuni Majad kuni 6 mln kr – kuni seks. Oluline on kommunikat- Külastajate hulgast 53 405 706 10 kuud 12 kuud sioonide olemasolu ja infra- sõltub müügiedu 730 0029 Üldjuhul kesk- ja südalin- Oluline tegur on hinna ja kva- struktuuri lähedus. na korterid (nende vastu on liteedi suhe. Paljud majad ei Korterite külastatavus on nõudlus endiselt suur, nei- ole seda hinda väärt, mida kü- Maad üle 1,5 mln kr – sõl- omanikule märk sellest, kui at- le on alternatiiviks uued kor- sitakse, aga nõudlus on selles tub aastaajast, kuni 18 kuud raktiivne on pakkumine. termajad kesklinna äärealadel hinnaklassis olemas. Tegemist on eksklusiivsemate Huvilisteringis on uudista- ning rida- ja paarismajad lin- maadega ja kallimate asukoh- jaid ja n-ö turu kompajaid. nast natuke väljaspool). Ostu- Majad üle 6 mln kr – kuni tadega – mere ääres, metsa Enamik vaatajaid kavatseb huvilisi aga valitakse rohkem 18 kuud sees, linna lähedal jne. soetada endale see kõige õi- ja aega läheb sellega kauem, Tegemist on eksklusiivsema- gem ja sobivam kodu. kuna konkureerivaid pakkumi- te majadega ja kallimate asu- Uued korterelamud – ehi- Liialt kõrge hinnaootusega si on palju. kohtadega, ostjaskonda on tusperiood + kuni 12 kuud on oht, et lisaks ülipikale müü- vähem, kuna rahalised vahen- Praegu on müügivõimelise- giperioodile tullakse tehingu Eksklusiivsed korterid – did on napid. mad need, kel näidiskorterid hinnas enam alla, kui oleks ko- kuni 14 kuud Väga suurt rolli mängib asu- valmis ja hinnad paindlikud. hene õige hind olnud. www.linnaehitus.ee Üldjuhul vanalinnas või süda- koha ja kvaliteedi suhe, mis Allikas: ERI Elamispindade Kinnisvara Allikas: Uus Maa Kinnisvara Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected] 20 KINNISVARA

HIND Jaanuar: langustrend jätkub Turg Ainuke elav turusektor on üürikorterid korterite keskmised hinnad suuremates linnades, kr/m² Neljandas kvartalis jätkus 3toalised 2toalised 1-toalised Tallinn elamispindade hinnalangus vanalinn 50 000 55 000 58 000 kesklinn 30 000 32 000 33 000 lukondliku kinnisvara uutes elamutes 28 000–43 000 Kopli/Kalamaja 24 000 25 000 26 000 hinnalangus neljandas kr/m2. Kahetoalise uue kor- Õismäe, Lasnamäe, Mustamäe 19 000 20 000 20 000 E kvartalis jäi keskmiselt teri hind kesklinnas on kesk- Tartu 17 000 18 000 19 000 10 protsendi juurde, mis teeb miselt 1,7–1,9 mln krooni. Pärnu 15 000 16 000 17 000 keskmiseks hinnalanguseks Annika Jakobson, Uus Maa Väiksema ruutmeetrite ar- eelmisel aastal u 20–25 prot- Kinnisvarakonsultantide kin- vuga (ca 40 m2) on võimalik väikelinnades, kr/m² senti. nisvara analüütik uus korter soetada kesklin- 3toalised 2toalised 1-toalised Tallinna korteriturul oli na äärealadele ka 1,5–1,6 mln Kuressaare 10 500 11 000 12 500 IV kvartal suhteliselt rahu- ned protsendid. Kokku võib krooniga. Pirital ja Kakumäel Rakvere 8000 8000 10 000 lik, kuid võrreldes III kvarta- aasta algusest arvestada kor- on samuti uute korterite hin- Paide 6000 6000 7000 liga oli siiski aktiivsus suu- terite hinnalanguseks kesk- nad üsna suure languse lä- Türi 5500 5000 6000 rem. Ostuhuvilisi on palju, miselt 10–20 protsenti, ole- bi teinud, kuna pakkumine Haapsalu 9500 10 000 10 500 kuid otsuse tegemisega vii- nevalt asukohast ja seisukor- nendes piirkondades on oluli- Võru 7000 8500 8500 vitatakse. Koduotsijad vaata- rast. selt suurenenud. Lisaks aren- Viljandi 12 000 13 000 13 000 Jõhvi 7000 8000 8000 vad enne ostu üle mitmeküm- Huvi uute korterite vastu dajate müüdavatele korteri- Kohtla-Järve 5000 6000 6000 neid kortereid ning tingimi- oli veel oktoobris üsna väike, tele on pakkumises ka palju Narva 13 000 14 000 14 000 sest on saanud reegel. Siiski kuid novembris, mil paljud eraisikute ostetud kortereid. on jätkuvalt ka sellised tehin- arendajad kas avalikult või Magalapiirkondades on vane- guid, kus korter või maja ost- vähem avalikult üsna suures mate korterite hinnad kesk- eramute ja korterite üürihinnad jale ideaalselt sobib ning hin- mahus hindu alandasid, suu- miselt vahemikus 18 000– kommunaalmaksudeta, kr nas ei tehta järeleandmisi. renes ka tehingute arv. Uute 21 000 kr/m2. eramud 4toalised 3toalised 2toalised 1-toalised Tehing toimub esialgse müü- äärelinna korterite puhul on Tallinn gihinnaga pärast väga lühi- nõudlus suurim kuni 25 000 Kuna müügiturg on vaik- kesklinn - 12 0009000 6000 4500 kest müügiperioodi. IV kvar- kr/m2 maksvate korterite vas- ne ning inimesed kardavad äärelinn 25 000 7000 5000 3500 3500 talis vahendasid Uus Maa tu. Kesklinnas on uute korte- suurt investeeringut teha, on Tartu 10 000 7000 3000 2500 2000 maaklerid mitmeid kalleid ja rite hinnad langenud keskmi- selle taustal huvi üürikorte- Pärnu 10 000 6000 3500 3000 2000 eksklusiivseid kortereid, mil- selt hinnani 35 000 kr/m2. On rite vastu suur. Üürikorterite Rakvere 5000 4000 2000 2000 2000 Võru le müügiperiood oli vaid mõ- ka uusi kortermaju kesklinna hinnad on tõusnud kuni 500 – 3000 3000 3000 2000 ca Narva – – 2500 1800 1000 ni nädal pikk. äärealadel, kus hinnad on krooni. Kesklinnas on kahe- 2 Jõhvi – – 2000 2000 1500 28 000 kr/m . Selline hindade toalise korteri üürihind suh- Haapsalu Hinnad langesid ka IV kvar- kujunemine on tingitud dife- teliselt kindlalt paigas, jäädes – 3000 2500 2000 1500 talis, Kuressaare – 4000 3000 3000 2000 kuid tundus, et suurem rentseerumisest, kus mada- vahemikku 7000–9000 kroo- langus oli III kvartalis ning lamalt hinnatud asukohaga ni, olenevalt asukohast ja li- nüüd langetati müügihinda- ja halvema kvaliteediga maja- saväärtustest. Suur huvi on äripindade rendihinnad (kõrge kvaliteet) sid nendel korteritel, millel des langevad hinnad rohkem. äärelinna uute üürikorterite kr/m² siiani hindu ei olnud korri- vastu, kuid neid on vähe. Ko- tootmishooned, laod bürood kaubanduspinnad geeritud. Korteritel, mis juba Korterite tehinguhinnad on he kui pakkumisele tuleb mõ- Tallinn kolmandas kvartalis olid alla kesklinna vanemates ela- ni soodsa hinnaga uus korter, kesklinn 120 250 800 hinnatud, langetati hindu te- mutes keskmiselt vahemi- leidub vähemalt nädala jook- äärelinn 110 160 300 hinguni jõudmiseks vaid mõ- kus 25 000–35 000 kr/m2 ning sul ka üürnik. Narva 20 130 250 Tartu 80 150 400 Pärnu 50 180 300 Haapsalu 60 120 150 Rakvere 30 150 400 Jõhvi 60 120 260 Kuressaare 180 300 eramukruntide ja eramute hinnad krundid, kr/m²

Tallinn kesklinn, kommunikatsioonidega 3500 Kristiine ja Mustamäe 2300 Kakumäe piirkond 1700 Nõmme, Männiku piirkond 1500 Merivälja, Maarjamäe 1800 Nõmme, Laagri piirkond 1200 Muuga 1200

Viimsi vald Haapsalu (Paralepa) 600 kommunikatsioonidega 1300 Rakvere kommunikatsioonidega 350 Saku vald kommunikatsioonideta 220 kommunikatsioonidega 1000 Tartu 500 Tammelinn 700 Jõelähtme vald Pärnu 1100 kommunikatsioonidega 800 Kirde-Eesti kommunikatsioonideta 150 Tiskre elamurajoon 1200 kommunikatsioonidega 100 Tallinna lähiümbruse uusrajoonid 1400 Kesk-Eesti 150 Tabasalu 900 Paide Harjumaa keskmine kommunikatsioonidega 380 kommunikatsioonidega 800 kommunikatsioonideta 160 kommunikatsioonideta 600 Kuressaare 700

eramud, kr/m² uus remonti vajav Harjumaal Tallinn turg elavnes kesklinn, Kristiine 25 000 18 000 tehingute arv kuus, Harjumaa Nõmme, Kakumäe, Viimsi 23 000 19 000 Laagri, Saue 19 000 16 000 2432 2500 Tartu 14 000 12 000 Pärnu 15 000 12 000 2000 Viljandi 11 000 9000 Rakvere 10 000 8000 1500 Jõhvi 9000 4500 Kuressaare 13 000 9000 1000 Kohtla-Järve 6500 4800 Narva 10 000 6000 500 Paide 7000 5000

0 Tabelis on toodud kinnisvara keskmised hinnad, konkreetse objekti puhul võivad turuväärtust 08 09 10 11 12 tõstvad või langetavad tegurid ruutmeetri hinda oluliselt muuta. Allikas: maa-amet Allikas: Äripäev reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Triinu Rask tel 667 0309 14. jaanuar 2008 Äripäev KINNISVARA 21

Kuidas Teil läheb? Meil läheb endiselt hästi!

Üürile anda kaubanduspinnad “HomeGallery’s”

Üürile on veel anda viimased vabad pinnad uude,- veebruaris 2008 valmivasse sisustuskaubamajja )PNF(BMMFSZ7JMKBOEJT)PPOFBTVCWÊHB atraktiivses ja perspektiivikas äripiirkonnas, otse Tallinna mnt ääres Viljandisse sissesõidul. Tegemist on kahekorruselise hoonega, millel üldpinda orienteeruvalt 6 600 m2. Tasuta QBSLJNJOFNBKBFFTKBIPPWJT)JOEBMBUFT kr/m2 kuus, millele lisanduvad km ja kõrvalkulud. /#)FMJTUBKVMHFTUJKBLàTJMJTJOGPSNBUTJPPOJ Jaanus Sõrmus 6272600, 53 285 447, [email protected]

Äripinnad Mõigu ärikeskuses

Müüa või üürile anda multiunktsionaalsed ÊSJQJOOBE BM Nħ )PPOF BTVC5BMMJOO5BSUV NOU vahetus läheduses, Tallinna piirist 0,3 km kaugusel, maantee idapoolsel serval. Esimesel korrusel asuvad GBTTBBEJ QPPM OÊJEJTUFTBBMJE LBVQMVTFE UFFOJOEVTSVVNJEKBUBHBNLÜSHVTFEMBPE5FJTFM korrusel on avatud valgusküllased kontorid koos koosolekuruumide ja olmeruumidega. Kolmandal korrusel asuvad esinduslikud kabinetid ja koosolekuruumid. Rene Kasela 53 337 367, [email protected]

Peterburi tee 90F

Pakume Teile võimalust osta või üürida uues 2008.a II kvartalis valmivas ärihoones büroo ning äripindasid. Üüritavate äripindade üürihinnad algavad 160kr/m2 müüdavad äripinnad alates 31 500kr/m2 Rene Kasela 53 337 367, [email protected] Erkki Malm 56 288 828, [email protected]

Rotermanni kvartal

Üürile anda eksklusiivsed büroo-ja kaubanduspinnad Rotermanni kvartalis, Siira Teo Majas. -I, I. ja II. korrusel on kaubanduspinnad ning III korrusest kuni VI büroopinnad. Korruse suurusevahemikud ca 300 m2, saab jaotada LBIFLT5ÊQTVTUBWJOGPLPIUVNJTFM Vahendustasuta! Marko Kivirand 627 26 00, 51 222 51, [email protected]

Üürile anda kaubanduspinnad Volta majas Tootmis-ja laopinnad Vana-Narva mnt Büroohoone Laki 34

Üürile anda kaubanduspinnad Volta majas Üürile anda Vana-Narva mnt uues rajatavas Üürile anda viimased pinnad uues büroohoones Tööstuse tn 47A logistikakeskuses tootmis- ja laopinnad. Laki tn 34 t7ÊHBLJJSFTUJBSFOFWQJJSLPOE Estakaadid, vaba kõrgus 10m. Võimalus üürida t1BSLJNJOFLJOOJTFTQBSLMBTNBKBFFT t3BIWBMFUVOUVEWBOB7PMUBUFIBTFIPPOF BMBUFTNN)JOELSN LN t-PHJTUJMJTFMUWÊHBIFBBTVLPIU t0NBOÊPMJTFBSIJUFLUVVSJHBNBKB Taimo Aren 6272600, 51 50 833 , t1JOEBEFTVVSVTFEN tÃIJTUSBOTQPSUPUTFNBKBFFT [email protected] t)JOELSN t,FTLMJOOBWBIFUVTMÊIFEVTFT 0MJWFS0KBMB 0MJWFS0KBMB [email protected] [email protected]

15 420 800.- kr 125 kr/m2 10 856 000.- kr

3 000 000.- kr 24 000 000.- kr 10 170 000.- kr Müüa kaubandus- ja teeninduspin- Müüa kaasomandisse osa Pakkuda üürile erineva suurusega Müüa osa ärikinnistust tiheda Müüa atraktiivne äripind Niguliste tn Müüa edukalt tegutsev Müüa äri- ja tootmismaa nad Pärnu mnt 107/109. tootmiskinnistust Valdeku tänaval büroo-, kaubandus- ja liiklusega tee ääres Nõmme ja 2, mis sobib hästi kaubanduseks, autoteenindus Pärnamäe tee 4a. kinnistud Muuga sadama Asukoht on väga elava liiklusega Pärnu- Tallinnas. Tegemist areneva perspektiivse teeninduspindasid uude juunis 2008 Mustamäe piiril, Kadaka pst 165A. teeninduseks ning ka esindusbürooks, )PPOFWBMNJOVEB lähedal. mnt ääres, pind on hästi nähtav ning piirkonnaga kuhu hea ligipääs uuenduskuuri valmivasse ärihoonesse Nõmme Arenev perspektiivikas piirkond. Kasulik pind 413m2. Väga perspektiivne kliendile mugav. Kogupind 634,4 m2. 135,7 m2, I korrus, suured vaateaknad, läbinud Männiku teelt ja ka Viljandi mnt-lt. linnaosas Männiku tee 104. Tuleviku perspektiivis arendatakse välja )JOE LN piirkond. Kinnistud suurusega Pind on jagatud kolmeks erinevaks Kinnistule on kehtestatud detailplan. ja XD EVÝÝ)FULFMKBHBUVELBIFLT Ühistranspordi peatus maja kõrval. LBLPSSBMJLMJJLMVTTÜMN)FULFMPO Taimo Aren 51 50 833 4000-6000m2. Vaata üksuseks: olemas ka ehitusprojekt ning ehitusluba. ümbruskonda kerkimas mitmeid iseseisvaks pinnaks (53 m2 + 82,7 m2), [email protected] LBVCBOEVTQJOE NFTJNFTU Lubatakse ehitada hoone, millel kõrguseks 6 Tasuta parkimisvõimalus hoovis ja maja korterelamuid. NB! Läheduses ei asu www.uusmaa.ee/muuga . mõlemal eraldi sissepääs. korrust + 71,2 m2 keldrikorrust, m ja ehitusaluseks pindalaks 738 m2 ees. NB! Üürihind algab 125 kr/m2 kuus, ühtki suurt marketit. Kinnistu sobiks Taimo Aren 6272600, 2. kaubanduspind - 201,5 m2 esimest OFUPQJOEBMBN 0NBOJLQBLVC millele lisandub km ja kõrvalkulud. hästi kaubandustegevuseks. )JOELSPPOJ 51 50 833 , korrust + 81,6 m2 keldrikorrust ning tulevikus võimalust osta kogu kinnistu. )FMJTUBKBLàTJMJTB Detailplaneering kehtestatud. Krundi Marko Kivirand [email protected] CàSPPQJOOBEN Krundi suurus on 1152 m2, millest suurus 17 263m2. Katastrinumber: 627 26 00, 51 222 51, Äripinnad on koormatud ehitusalune pind reaalselt 738 m2. Jaanus Sõrmus 6272600, 53 285 447, )FMJTUBKBLàTJMJTB üürilepingutega. Jaanus Sõrmus 6272600, 53 285 447, Jaanus Sõrmus [email protected] Marko Kivirand [email protected] [email protected] 6272600, 53 285 447, 627 26 00, 51 222 51, [email protected] [email protected]

Tanel Olek Marko Kivirand Gert Rahnel Erkki Malm Oliver Ojala Jaanus Sõrmus Tegevdirektori asetäitja atesteeritud konsultant Maakleri assistent Maakler - Ida-Tallinn Maakler Maakler atesteeritud konsultant äripinnad-kesklinn äripinnad äripinnad äripinnad - Lääne -Tallinn äripinnad äripinnad TEL +372 503 7848 TEL +372 51 22 251 TEL +372 53 955 890 TEL +372 562 88 828 TEL +372 56 953 051 TEL +372 53 285 447 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

Parim äripindade meeskond Teie teenistuses! Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected] 22 KINNISVARA Välismaa Kreekas saab maju kergesti välja üürida Uus büroohoone Kreekas kinnisvara Pärnu mnt Ärikvartalis hinnad tõusevad

innisvaraturg Kree- Kkas on aasta-aastalt ak- HINNAD tiivsemaks muutumas ning kinnisvara hinnad liigu- Aastane hinnatõus pea 30% vad tõusujoones. Kreeka elukondliku kinnis- Uusehitiste hinnad rannast Hinnatõusu hoogustava- vara keskmiseks hinnaks on 5–10 minuti tee kaugusel: teks teguriteks on ehitusmak- 1500–2000 eur/m2 al 1400 eur/m2, www.estconde.ee/parnumnt158 sumuse, ehitusmaterjalide Eksklusiivsematel pakku- rannas 1750 eur/m2. GSM 513 4467 hinna ning ehitajate palga- mistel mainekamates piirkon- 50 ruutmeetri suuruse kor- tõus, samuti ehituslubade väl- dades võib ruutmeetri hind teri rannakülas võib osta jaandmise kallinemine. Ühe ületada ka 10 000 eurot. 50 000 euroga. põhjusena võib välja tuua vä- Viimasel ajal on iga-aasta- Aprillis algavad rendihinnad lismaalaste kasvava huvi piir- seks elukondliku kinnisvara umbes 100 eurost päevas, • Üürile anda büroo- konna vastu. Seoses suurene- hinnatõusuks olnud hooaja keskel tõusevad need pinnad suurusega nud nõudmisega perspektii- umbes 20–30%. hinnad oluliselt. alates 215 m2 vikates rajoonides asuva ela- • Üürihinnad alates mispinna järele kasvab jätku- 185 EEK/m2 valt väljastatavate ehitusluba- kuks kapitalipaigutuse moo- üha enam populaarsust ko- • Parkimismajas võima- de arv. Ehitustempo arengult duseks, korteri või villa soeta- gumas, kuna võimaldab ehi- lus üürida 1 autokoht on esikohal Evia rajoon ning mist populaarsesse kuurort- tada maja eriprojekti järgi. iga 25 m2 büroopinna Atika ja Peloponnese piirkon- rajooni seda enam. Maa hind on Kreekas ot- kohta nad. seselt seotud mere läheduse- Populaarne investeering on ga. Kõige kallimad on mere- • Bürood ehitatakse Kohalike seas on populaar- mereääse eramu soetamine, piiril asuvad krundid. Mida välja vastavalt üürnike semad suurematest keskus- mida on alati võimalik ren- kõrgemale mägedesse ja kau- siselahenditele test eemal asuvad, ent hea dile anda. Heaks kapitalima- gemale merest, seda odavam transpordiühendusega piir- hutamise kohaks peetakse on maa. konnad, näiteks Ida- ja Põh- Halkdiki (Makedoonia) piir- Eurooplased ilmutavad hu- ja-Atika, ning seetõttu eelis- konda, kust võib leida kõik- vi nii mandriala kui ka saar- tavad kreeklased osta pigem võimalikku mereäärset kin- te rannarajoonide vastu. Pal- 300 000 eurot maksva erama- nisvara: eraldatud villasid, jud välisinvestorid, kes teevad ja mere ääres kui kulutada uusi elitaarseid komplekse ja koostööd ehitusﬁrmade ja 450 000 eurot korteri ostmise- linnamaju ning kortereid me- suuremate pankadega, on hu- le keskuses. Kõikvõimalikest reäärsete külakeste kolme- ja vitatud ehitustegevuse aren- turukõikumistest hoolima- neljakorruselistes majades. damisest kuurortrajoonides. ta võib kinnisvara omanda- Võimalik on soetada ka ehi- Mark Shein, Arco Vara mist pidada endiselt kasuli- tuskrunt. See on viimasel ajal ristmüügi teenuse juht toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev KINNISVARA 23 Äripinnad Ladu hakatakse ehitama, kui üürnik olemas

Pakkumises laopindadel on PÄRNU LINNAVALITSUSE MAJANDUSOSAKOND valmis vaid detailplaneering müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel aopindade pakkumine Kinnistu nr 378405 asukohaga Lon küll märgatavalt suu- VÕRDLUS A. H. Tammsaare pst 11, Pärnu renenud, kuid pakku- - sihtotstarve – ühiskondlike hoonete maa mises olevad pinnad on siiski Laopind kuni 100 krooni ruutmeeter tootmis- ja laopindade keskmine üürihind Harjumaal, sh Tallinnas, - pindala 3788 m2 veel detailplaneeringu staa- hind kr/m2 diumis. Ehitamist oleks või- - enampakkumise alghind 30 miljonit krooni malik alustada kohe, kui po- Uued Renoveeritud Vanad - tagatisraha 3 miljonit krooni tentsiaalse üürnikuga on kok- rohkem nõutud piirkonnad 85–100 70–90 40–65 Kinnistul paiknev pansionaadihoone on kulepe saavutatud. vähem nõutud piirkonnad – 60–80 35–55 arhitektuurimälestis (mälestise reg nr 27832). Allikas: Uus Maa Kinnistul paiknevate hoonete tegelik valdus antakse Seega kulub pindade valmi- ostjale üle hiljemalt 01.06.2008. miseks vähemalt aasta. Val- minud laopindu on võimalik tu on neil ka valikuvõimalus ning ülehinnatud. Soovitak- leida vähestes tööstusparki- suurem. se ka äritegevuseks sobivaid des, näiteks Jüri tehnopargis Kuna linnamaa on kallis, krunte. Trendiks on ostuhu- Kinnistu nr 2505905 asukohaga ja Terminalis 11. ei ole otstarbekas linna lao- vi üha väiksemate maatükki- Seega tuleks laopinna ot- pindasid ehitada. Samuti vaa- de vastu. Viimasel ajal otsi- Kuninga tn 28, Pärnu singuid alustada umbes kuus datakse olemasolevad linna- takse enim ca 2000 m2 suuru- - sihtotstarve – ärimaa 2 kuud enne reaalse vajaduse sisesed laopinnad kriitilise seid äritegevuseks sobivaid - pindala 381 m tekkimist. Sedasi on võima- pilguga üle, kas ei oleks või- kinnistuid. Selline trend on - enampakkumise alghind 9 000 000 krooni lik tutvuda projektidega, kus malik kasumlikumalt uus ka- tingitud nii kinnisvarahin- - tagatisraha 630 000 krooni ehitustegevus ei ole jõudnud sutusviis leida. dade ja laenuraha kallinemi- Kinnistul paiknev hoone on arhitektuurimälestis lõppfaasi. sest kui ka ettevõtete enda tu- (mälestise reg nr 16686). Hoone on koormatud Valdavalt on arendajad Valdavalt tekib linnas lao- leviku täpsemast planeerimi- üürilepinguga kuni 01.06.2014, mille kohta on tehtud nõus kliendi spetsiiﬁlisi eri- pindade vakants juhul, kui sest. Eelistatud on Tallinna märge kinnistusraamatusse. soove ära kuulama ning või- ettevõte leiab, et parajas- lähipiirkonnad, raadiusega malusel ehitusprotsessis ti üüritav pind on ebasobi- kuni 15 km. Kaugemale koli- kliendile vajalikke muudatusi lik ning otsustab kolida sobi- miseks on ettevõtetele mää- tegema. Tavaliselt teevad suu- vamale pinnale. Sellised va- ravaks tööjõu olemasolu piir- Kinnistu nr 304305, asukohaga remad ettevõtted oma plaa- kantsi tekitavad laopinnad konnas. ne pikemalt ette ning seetõt- on valdavalt deformeerunud Rene Kasela, Uus Maa maakler Uus tn 5, Pärnu - sihtotstarve – ühiskondlike hoonete maa - pindala 822 m2 - enampakkumise alghind 14 500 000 krooni - tagatisraha 1 450 000 krooni arendaja/müüja Sorensen Invest

Hea algus Kinnistu nr 1003605, asukohaga Supeluse tn 1, Pärnu INFO: Hirvo Lukas, - sihtotstarve – ühiskondlike hoonete maa [email protected], - pindala 1366 m2 614 3322, - enampakkumise alghind 5 miljonit krooni - tagatisraha 500 000 krooni 50 89 234 Kinnistul paiknev hoone on arhitektuurimälestis (mälestise reg nr 27273).

UUED KORTERID Kõik ülalnimetatud kinnistud asuvad Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal Viimsis Heki tee 6 (mälestise registri nr 27007). Ruumikad 1–4toalised kvaliteetkorterid nõudlikule kliendile pinnaga Kinnistu nr 2532905 asukohaga Kinnistu nr 2151805 asukohaga 36,6–132,4 m² on valmis Sinu koduks saama. Viiekorruseline kivimaja Haapsalu mnt 25, Pärnu Vahe 2, Pärnu prestiižikas rajoonis on liftide, saunade, maa-aluste parklatega jne. Hind - sihtotstarve – väikeelamumaa - sihtotstarve – väikeelamumaa “võtmed kätte” al 25 000 kr/m² - pindala 1147 m2 - pindala 1 449 m2 www.alg.ee - enampakkumise alghind 990 000 krooni - enampakkumise alghind 1 530 000 krooni - tagatisraha 99 000 krooni - tagatisraha 153 000 krooni

Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 01. veebruaril 2008 kell 13.00 Pärnu Linnavalitsuse infolauda Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu.

Pakkumiste esitamiseks vajalik täiendav informatsioon on kättesaadav linna kodulehel www.parnu.ee/linnavara avaldatud kuulutuses.

Võõrandatavate kinnistute plaanidega, kohapeal tutvumise võimalustega, enampakkumise läbiviimise ja ostuhinna tasumise tingimustega ja enampakkumise võitja poolt müügilepingu mittesõlmimisel kaasnevate kohustustega saab eelneval kokkuleppel tutvuda Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnas Suur-Sepa 16, tuba 215 ja 216, Pärnu.

info tööpäevadel telefonidel 444 83 010, 52 48 935 e-post [email protected] kinnistu Vahe tn 2 kohta 444 8311, e-post [email protected]

www.parnu.ee Äripäev 14. jaanuar 2008 reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Triinu Rask tel 667 0309 24 KINNISVARA

Rentida ja müüa valmis lao-ja tootmispinnad J üri TEHNOPARGIS

Ülenurme Tehnopargi II etapp

asukoht ...... ca 2,1 km Tartu linna piirist Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres kruntide arv ...... 17 äri- ja tootmiskrunti kruntide suurus ...... 3577–7014 m² hind alates ...... 550 kr/m2

Lisainfo: hind sisaldab asfaltkattega teid, liitumisi side- (fiiberoptika) ja elektrivõrgu, vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrassidega; vastavalt koostatavale www.kodugrupp.ee Ülenurme valla üldplaneeringule on planeeritav ala tihe-asustusala ning maa- kasutuse sihtotstarve 100% ulatuses tootmis- ja ärimaa; tihedast teedevõrgust ja Tartu linna lähedusest tingituna on Ülenurme alevikul ja lähiümbrusel kõik eeldused kujuneda Tartu eeslinnaks; uue tõuke piirkonna arengule peaks andma Üle nurme–Külitse kõrvalmaantee; planeeritavale alale on ette nähtud vaid 6 277 566 ärimaa ja ärimaale kaassihtotstarbeks tootmine, mis seondub eekõige logis- tilise tegevuse, laondusega ja vähese tootmisega; soositud on koostetegevus, pakendamine, kergetööstuse valdkonnad jms. Müügiinfo Kinnisvaraekspert Tartu Margus Kelk Tel 733 3352, 50 15 581 [email protected] www.bpe.ee

T 5 900 000 kr 1 785 000 kr 4. veebruaril iraaz ilmub kuukiri 24 000

Müüa hea vaatega Müüa rekonstrueeritud OMA MAJA eksklusiivne korter korter kesklinnas kesklinnas Tornimäe 7 Juurdeveo 6 • kvaliteetsed viimistlusmaterjalid • renoveeritud 2006. a • mullivann • na- Reklaami tellimine 16. jaanuarini • naturaalne õlitatud parkett • regulee- turaalsed parkettpõrandad • säilitatud ritav sundventilatsioon jahutussüsteemi- vanad puittalad, osaliselt palkseinad ja ga • internetiühendus • signalisatsiooni- paekiviseinad • majas gaasiküte • uus Projektijuht Gert Laasme, valmidus • üp 69,3 m² • 85 137 kr/m² viimistlus • üp 55,5 m² tel 667 0176, faks 667 0200, OÜ BREM Kinnisvarabüroo, tel OÜ BREM Kinnisvarabüroo, tel 620 9269, 50 87 743, Aarne Kauber 620 9269, 52 38 474, Victoria Tauts [email protected] [email protected]

al 1 450 000 kr 1 300 000 kr 2 435 000 kr 1 585 000 kr al 1 300 000 kr

Müüa uued valmivad Müüa 2toaline korter Müüa 2toaline korter Müüa 2toaline korter Müüa uued korterid Müüa korterid kesklinnas, korterid Majaka 48 Põhja-Tallinnas Amburi kesklinnas Fahle majas Haaberstis Kärneri tn kesklinnas Komeedi 16a Pilve 5 • rekonstrueeritud pealeehitusena tänaval • korter täielikult sisustatud • 42 m² • uus terrassiga (9,9 m²) • 43 m² • I k • väga kvaliteetsed • 1-, 2- ja 3toalised • 4 viimast uut renoveeritud 2–3toalist ko- • korterid tulevad 46,9 m², 57,8 m² • 2/1 • 37 m² • väga ilus täielikult reno- • 14. korrus tel 50 18 949, www.solfer.ee korterid Tallinna kesklinna parimas ja rterit • eestiaegne kivimaja, kõrvaltänav, • 88, 5 m² (2x) • kaks korterit planeeri- veeritud korter • mugav asukoht tel 50 18 949 eksklusiivseimas majas • üp 35,3–77,9 iluaed mängunurgaga, parkimiskoht takse läbi korruse • arendajal on õigus OÜ BREM Kinnisvarabüroo, m² • majas 14 korterit • suured rõdud, hoovis • naturaalsed savi- ja lubikro- hindu muuta tel 620 9269, 52 38 474, Victoria Tauts saunad, panipaigad, parkimiskohad hvid, maroko tadelakt, tammepar- OÜ BREM Kinnisvarabüroo, City24 ID: 399084 Reinhard Kinnisvara, tel 610 1471, kett, telliskivisein • massaaživann • tel 620 9269, 52 38 474, Victoria Tauts 51 04 499, Ivo köögimööbel • kaminavõimalus www.reinhard.ee/komeedi16a Real Kinnisvara, tel 56 484 334 Tiit Kirss, [email protected], www.real.ee

al 890 000 kr al 3 400 000 kr 5 490 000 kr 4 195 000 kr

Müüa korterid kesklinna Müüa ridaelamuboksid Müüa kvaliteetmajad Müüa maja Nõmme rohe- miljööalas Koidu 61 Pirital Kloostrimetsa teel Kakumäe südames luses Pihlaka tn • 1-, 2- ja 3toalised korterid • stiilne • 130 m² • korterid on läbi kahe korruse • 176 m² • punasest puidust aknad • 4tuba • 2 korrust • 130 m² • krunt renoveeritud puumaja • kahel tasa- • 4- ja 5toalised • KLIENDIPÄEVAD • soojusvahetiga sundventilatsioon, 1205 m² pinnal asuvad ruumid • detailideni 19.01, 20.01, kell 13–16. eriprojektiga dolomiitkamin • kivikons- tel 50 18 949, www.solfer.ee järgitud ajaloolist joont • kinnine hoov tel 50 18 949, www.solfer.ee truktsioon • naturaalmaterjalid • paekivi- parkimiskohtadega • kaasaegsed teh- sepisaed • haljastus • Tee oma pak- nosüsteemid • hinna sees köögimööbel kumine! koos tehnikaga tel 52 75 989 Siim, City24ID: 390765 Real Kinnisvara, tel 56 484 334 Tiit www.rohelineoaas.ee Kirss, [email protected], www.real.ee reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Triinu Rask tel 667 0309 14. jaanuar 2008 Äripäev KINNISVARA 25

50 kr/m² 125 kr/m² % 6 139 737 www.ava.ee

EXPRESS KOLIMISTEENUSED Üürile anda äripinnad Üürile anda heas korras Puuvilla 24 büroopind kesklinnas RUBRIIK KINNISVARA IGAL ESMASPÄEVAL • I k 156 m² • II k 144 m² • telefoni ja Pärnu mnt 19 KINNISVARA TEATMIK interneti võimalus • tasuta parkla • sani- • IV k • hinnale lisandub käibemaks ja ilmub 4. märtsil taarremont tehtud • hinnale lisanduvad kommunaalid • üp 160,8 m² Reklaamipinna broneerimine kommunaaltasud + 18% BREM Kinnisvarabüroo OÜ, 15. veebruarini ÄRIPINNAD OÜ Kariste, tel ja faks 661 8015 tel 620 9269, Madis Paju 52 77 509 Reklaamimüügi projektijuht Triinu Rask [email protected], tel 667 0309 Anda üürile bürooruumid Mustamäel 11,29 m² ja 52 m² I k; 35,5 m² II k, Falcki 132 kr/m² VVO Kinnisvara, tel 670 3699, Mäealuse 3a valve, videovalve, territoorium aiaga piiratud (sisaldab kõiki 50 76 557, [email protected], kulusid) www.vvo.ee 35 kr/m² al 55 kr/m² 135 kr/m² TOOTMISPINNAD

Anda üürile lao-, tootmispinnad ja erineva suurusega 100–700 m² 70–130 kr/m² BPE Kinnisvaraekspert, kontorid Suur-Sõjamäe tel 50 28 972 Ennu Susi, tee lähistel Ülemiste City www.bpe.ee naabruses lao-tootmispind Paneeli üp 400 m², köetav, lisaks võimalus üürida 55 kr/m² BPE Kinnisvaraekspert, Üürile anda äripind Nõm- Üürile anda büroopind Üürile anda büroopind tn bürood ja asfaltplatsi tel 50 28 972 Ennu Susi, mel, Männiku teel Viimsis Kaluri tee 5 kesklinnas Pärnu mnt 19 www.bpe.ee • kogupind 364 m² • 4/4 • keskmises sei- • 520 m² • palju erineva suurusega • 161 m² • II k • hinnale lisandub käibe- sukorras • IV korrus • 72,9 m², 49,2 m², ruume • telefoni- ja internetivõimalus • maks ja kommunaalid • üp 160,8 m² 142,76 m², 119,1 m² • vahendustasuta hea asukoht • tasuta parkla maja ees • BREM Kinnisvarabüroo OÜ, Äripinnad Kinnisvara tel 58 004 004 vajadusel läheduses välja üürida ruumid tel 620 9269, Madis Paju 52 77 509 DETAILPLANEERINGUD Elar Sokk [email protected], www. (300–800m2), sobivad tootmiseks logis- aripinnad.ee tika valdkonnas tegutsevatele firmadele detailplaneeringud, OÜ Hedolink, tel 648 5474, BREM Kinnisvarabüroo OÜ, maamõõdutööd 56 471 931, tel 620 9269, 52 38 474, Victoria Tauts [email protected]

al 153 kr/m² 4 600 000 kr 90 kr/m² al 155 kr/m²

Üürile anda äripind Müüa muistne Tori kõrts Üürile anda äripind Üürile anda äripind Üürile anda äripind Üürile anda büroopind Kristiines Tulika 15/17 Haapsalus Vee tn 8 Sõpruse pst alguses • 2008 aasta algusest • 6935 m² suu- Kristiines Tulika 15/17 Tere Majas • üp 1107,8 m² • kapitaalselt renovee- • võimalik arendusobjekt • krunt • I k • 124,5 m² • 7 parkimiskohta • lae rune hoone, mis sobib nii tootmiseks, kui • üp 774 m² • kapitaalselt renoveer- Pärnu mnt 139e/2 ritavas hoones üürile anda terve korrus 1688 m² • üp 596 m² kõrgus 4 meetrit ka kaubanduseks • võimalik poolitada itavas hoones üürile anda terve korrus • olemas kõik kommunikatsioonid • 220 m² • 8/7 • 2007. a valminud • kontoripind 830 m² • valmis 2007. a tel 51 01 134, Elari Tamm, City24 Ober-Hausi Kinnisvara, tel 665 9700, • kontoripind 599,6 m² • katuseaknad büroohoone • lift • ventilatsioon • sig- lõpus • hinnale lisandub 18% ja kom- ID:432519, www.uusmaa.ee 56 485 845, Maido Kalviste • hinnale lisandusva kommunaaltasud • valmis 2007. a lõpus • hinnale lisandub + 18% nalisatsioon • kinnistul on hea asukoht munaaltasud 18% ja kommunaaltasud • ümbruses ärihooned BREM Kinnisvarabüroo OÜ, tel 50 69 788, Toomas Naska, BREM Kinnisvarabüroo OÜ, [email protected] EST Kinnisvara OÜ tel 52 91 451 tel 620 9269, 50 84 132, 53 330 289, tel 620 9269, 50 84 132, 53 330 289, Eva Kams, [email protected], Kersti Tamm Kersti Tamm www.estkinnisvara.ee

31,67 kr/m² al 165 kr/m²

Müüa äri- ja tootmiskin- Üürile anda äripinnad Üürile anda korralikud Üürile anda äripinnad Üürile anda modernne Üürile anda mere- ja nistu Lasnamäe Tartu kesklinnas Küütri 3 bürooruumid Mustamäe Vana-Narva mnt 20 büroopind büroohoones linnavaatega büroopinnad tehnopargis • hoone renoveeritakse arvestades tee ääres • bürooks • üp 4000 m² • parkla • Falcki Foorum Narva mnt 5 Valge 13 kliendi vajadusi • üp 1688 m² • 3 korrust valve • 200 telefoniliini • üürihinnale • 1,4 ha • olemas kõik kommunikat- ca • büroomajas olemas kõik kaasaegsed • 130–400 m² • paindlikud ruumilahendused alates sioonid kinnistu piiril • lisaks võimaliku + kelder • ühe korruse pind 500 m² lahendused, konditsioneerid, turvasüs- lisanduvad kommunaaltasud BPE Kinnisvaraekspert, 100–400 m² • tasuta parkimine hoone projekt koos ehitusloaga EST Kinnisvara OÜ, tel 52 91 451, Eva teemid jm • ruumid avara lahendusega VVO Kinnisvara tel 56 697 949 BPE Kinnisvaraekspert tel 50 69 788, Toomas Naska, Kams, [email protected], • hinnale lisandusva kommunaaltasud tel 670 3699, 50 76 557 Toomas Veskimäe tel 56 697 949 [email protected] www.estkinnisvara.ee + 18% [email protected], www.vvo.ee www.bpe.ee Toomas Veskimäe tel 614 4651, 53 482 500, Ruth Tõniste, www.bpe.ee [email protected]

745 000 kr 1100 kr/m² 7 300 000 kr

Müüa elamukrundid Müüa elamukinnistu Müüa äri- ja tootmismaa Müüa tootmismaa Müüa tegutsev toitlustus- • 3,3 km Tallinna piirist, 800 m Tartu Raasiku v, Kulli k, krunt Jõelähtme v, Iru k, Lääne-Virumaal ettevõte Kohtla-Järve maanteelt, enne Assaku silda • detail- • 10,6 ha • hooned 4000 m² planeering kehtestatud Pistriku 14 SahaLoo tee ääres linnas • kõrghaljastus • 3010 m² • 10 km • (Iru Tehnopark) • 1,6 ha • kommunikat- Landlord KVB, tel 50 78 759 • võimalik ümber ehitada • hoonel on tel 660 2585, 56 43 711, Anti Roosnupp, www.landlord.ee [email protected], Tallinnast • detailplaneering kehtestatud sioonid valmivad 2007 aasta II poolel 2 korrust, kelder ja väljaehitamata www.kivinuka.ee • ehitisalune pind 250 m², lubatud 2 k • hinnale lisandusva kommunaaltasud katusekorrus • üp 4846 m² • oma • hinna sees 18% ja kõik liitumised + 18% gaasiküte (tsentr. vesi, kõvakattega teed krundi tel 50 69 788, Toomas Naska, tel 520 8569, Natalja Fedotova, piirini, sadevee drenaaž, elekter) [email protected] [email protected] BREM Kinnisvarabüroo OÜ, tel 620 9269, 50 87 743, Aarne Kauber

2 960 000 kr 60 kr/m²

Müüa kinnistu Kristiines, Müüa kinnistu Tartumaal Üürile anda laokompleks Üürile anda ladu Lasna- Üürile anda uus viilhall, Tedre 53/Lehe 48 Tähtvere vallas Pihva Mustamäe teel mäel, Suur-Sõjamäe 27e 1 km Muuga sadamast • krundi suurus 3 954 m² • elamumaa külas • vabaneb 2008. aasta algul • 3640 • lao pindala 438,2 m² • üürihind 65 + • 1000 m² • besthall-tüüpi • asfalteeritud • väga sobilik kinnisvaraarendamiseks • Tartu linna piirist 4 km kaugusel, piirneb m² • valvatav ja kinnine territoorium 5 (hooldus) kr/m², kokku kuus 30 674 kr plats 2000 m² • tõstuksed • elekter 60A • olemas kanalisatsioon, vesi ja elekter ühest küljest Tartu–Viljandi mnt • 74 000 • neli estakaadi • olemas kõik kom- + 18% • köetav +5 kraadi • laoriiulid • soojustamise võimalus • mehitatud • katastritunnus 78407:701:4180 • kõik m² • 83101:004:0082 • det.pl eskiisi järgi munikatsioonid • estakaad • liugvärav • lao kõrgus valve • eraldi territoorium • hinnale pakkumised oodatud kruntide suurused a 2000 m², lubatud 23 tel 50 69 788, Toomas Naska, 6 m lisandub 18% • krunt 2000 m² • 1 korrus Simus Kinnisvara, tel 511 49 69, Diana elamu-, 1 ridamajakrunt ja 3 ärimaa krunti [email protected] OÜ BREM Kinnisvarabüroo, • uus ehitis Solman, [email protected], • det.pl muutmise võimalus • 40 kr/m² tel 620 9269, 52 82 189, Jüri Masing OÜ BREM Kinnisvarabüroo, www.simus.ee tel 50 62 204, [email protected] tel 620 9269, 52 82 189 Jüri Masing Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected] KOOLITUS26 | seadused | maksud | juhtimine |

Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht Tiina Shein ja Arco Vara ristmüügi teenuse juht Mark Shein kodus teineteise eest arvuteid ja märkmikke ei peida ega varja telefonikõnesid. Foto: Arno Mikkor Kuidas peres ärisaladust hoi Nemad leppisid suuliselt siiski plussid miinused üles. fidentsiaalsuslepinguid uues “Selge on see, et me kodus Tööandja saab loota kokku mängureeglid, mille “Olen Uus Maa fänn ja väga olukorras Tiinaga ei koosta- äriplaanidest ja strateegia- järgi ei arutata kodus etteula- lojaalne töötaja, seega ei ka- tud, kõik lepiti kokku suuli- test ei räägi. Aga me usalda- tuvaid, uuenduslikke teemasid helnud hetkegi, et peaksin või selt. “See on usalduse küsi- me teineteist ja arvuteid ko- ainult inimese sõnale ja planeeritavaid sündmusi. oleksin sunnitud lahkuma,” mus, usaldust saab kaotada ai- dus peitma ei pea,” lisas Tii- Mõnda aega suhtuti Tiinasse kinnitas Tiina. nult ühe korra, teist võimalust na. “Meil on ju pärast tööd nii varabüroos välismaa kinnisva- ettevaatlikkusega, kuid nüüd- ei anta,” nentis Laugus. palju muud teha, et ausalt öel- ra projektijuhina. Tiina on seal seks on see kadunud. “Tee- Abikaasa varuplaan puudus Ka Mark Sheini lepingus oli des ei jää tööst rääkimise pea- Merike Lees [email protected] turundusjuht praegugi. masid, mida Tiina eest varja- Mingit varuplaani enda karjää- konkurentsikeelu punkt, kuid le suurt aegagi. Lapsega ja ko- Kui Mark möödunud aastaks, ei ole,” kinnitas Jaanus ri jaoks ta teinud ei olnud, sest nagu Mark ütles, saab iga ju- duga tegelemine ning sport võ- Abikaasade töötamine kon- ta suve algul Arco Varasse üle Laugus. oht, et töösuhe Uue Maaga võib rist neist omamoodi aru ja ta- tavad kogu aja.” kureerivates firmades tä- läks, pidas OÜ Uus Maa juht “Meile tundus, et me oleme katkeda, puudus tema väitel kistuseks see ei saanud. “Ma ju hendab suuremat ohtu töö- Jaanus Laugus Tiinaga maha probleemist üle,” nentis Lau- täielikult. “Me teeme Margiga töötan kinnisvaras, kuhu mul Arutlusteemasid valitakse andja ärisaladuse lekkimi- tõsise jutuajamise, et selgita- gus. “Kui me ühel päeval näe- erinevat laadi tööd, ei puutu siis veel minna on?” küsib ta Arco Vara juhatuse liikme Avo sele, kuid midagi teha ka ei da, kas neil on põhjust kartus- me, et usaldust on kuritarvita- tööalaselt peaaegu üldse kok- retooriliselt. Börsiettevõttest Rõõmussaare sõnul olid selle- saa. teks ning kas nad saavad jätka- tud, teeme omad järeldused. ku ja ei sega teineteise tööelu,” uue tööandja juures on regu- ga kaasnevad võimalikud ris- ta koos või mitte. “Inimeste- Praegu oleme rahul, et jätsime kinnitas Tiina. “Oht oleks ol- leeritud, mida võib öelda ja kid neile ette teada, kuid nen- Arco Vara ristmüügi teenu- le on abielusuhe olulisem kui inimese alles.” nud siis, kui Mark oleks siir- mida mitte. “Nad teavad, kus de maandamiseks ei ole nad se juht Mark Shein töötas veel töösuhe, aga kuidas teha nii, Tiina Shein tunnistas, et oli dunud Arco Vara turundusju- mu naine töötab, meil on kir- midagi erilist ette võtnud. Mar- eelmise aasta kevadel koos abi- et lambad terved – hundid söö- algul abikaasa töökohavahe- hi kohale.” ja pandud, et me pärast tööd ei gi lepingus on samasugused kaasa Tiinaga Uus Maa Kinnis- nud?“ küsis Laugus. tusele vastu. Lõpuks kaalusid Mingeid täiendavaid kon- räägi tööst,” märkis Mark. standardsed sätted kui iga tei- toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev KOOLITUS 27 TSITAAT KUUPÄEV Pärnu mnt 105, Töötaja vanemate, laste, abikaasa, 19094 Tallinn Äripäeva Raamatuklubi õdede, vendade, sõprade ja sugu- tel 667 0108 faks 667 0444 laste” ning armukeste töötamist ei saa [email protected] tööandja reguleerida ega keelata. www.aripaev.ee/ 01.02 VEERG raamatuklubi on tähtaeg, mil peab maksuametile olema esitatud kogu Maksuviidad taas Heli Raidve, Heli Raidve Tööõigusabi juht info eelmise aasta maksusoodustuste kohta. raamatukaante vahel Ilmumas on järjekordne KPMG Baltics ASi maksunõustaja- te koostatud ülevaade ajakohasematest teemadest mak- KOMMENTAAR Maksud Registreeritud kooselu suurendab makse suvallas. Loodame, et meie kommentaaride ja arvamuste hulgast leiate endale asjalikke selgitusi ja näpunäiteid len seisukohal, et ning et “Maksuviidad 2008” vastab teie ootustele. Otööandja saab ainult Armukest on firma arvel Raamatu kujundust oleme natuke uuendanud, kuid oma töötajaga kok- selle ülesehitus on jäänud varasemaga sarnaseks. Mak- ku leppida ärisaladuse hoid- suviitade väljaannetega toome lugejani hiljuti toimunud ja mises ja konkurentsikeelus. soodsam pidada kui abikaasat Töötaja vanemate, laste, abi- lähitulevikus aset leidvad muudatused maksuvaldkonnas kaasa, õdede, vendade, sõp- lukaaslasele äriühingu protsenti käibemaksu, eri- Nii et kui äriühingule ning kommenteerime nõustamispraktika käigus ette rade ja sugulaste ning armu- Earvel tehtud soodustu- soodustuste korral aga li- kuuluvat mobiiltelefoni ka- tulnud olulisemaid maksuküsimusi ja -tõlgendusi. Samuti keste töötamist ei saa töö- si maksustatakse ai- saks veel 33 protsenti sot- sutab tasuta inimene, kes anname põgusa ülevaate naaberriikide maksuregulat- andja reguleerida ega kee- nult tulu- ja käibemaksuga, siaalmaksu. äriühingu jaoks mingil moel sioonidest. Raamatus ei ole teemasid käsitletud kõikehõl- lata. abikaasale tehtud soodustu- Erisoodustuse mõiste tööd ei tee ning kes pole ka mavalt, kuna iga konkreetse situatsiooni maksukäsitlus Töösuhtes peavad mõle- selt peab lisaks maksma sot- hõlmab äriühingu vahekor- juhatuse liikme registreeri- oleneb tihti arvukatest pisidetailidest. mad pooled käituma lojaal- siaalmaksu. di inimestega, kellega äri- tud abikaasa, ei ole tegemist Kui 2007. aastal toimus Eesti maksuvallas oluline sünd- selt ja heas usus. Ei tohi eel- ühingul on tööalane kokku- mitte erisoodustuse, vaid mus siirdehinnaregulatsiooni muutmise näol, siis 2008. dada, et kui pooled on ärisa- Osaühing ja aktisaselts puude. See kehtib aga ka äri- lihtsalt ettevõtlusega mitte- aastal sellist silmapaistvat muudatust ei ole. Siiski on laduse hoidmises kokku lep- asutatakse lõppude lõpuks ühingu töötajate ning ju- seotud kulu või väljamakse- pinud, siis töötaja seda kok- ikkagi osanikele-aktsionä- hatuse ja nõukogu liikmete ga. Kui soodustust võimalda- avaldatud tulumaksuseaduse eelnõu kulepet rikub ja oma abi- ridele ja nende peredele ära- abikaasade, laste ja vanema- takse aga ametlikult regist- 2009. aastast jõustuvate oluliste kaasale ikkagi ärisaladusi elamise tagamiseks. Äraela- te kohta. reeritud abikaasale, on tege- muudatuste kohta Eesti tulumak- avaldab. Seega – tavapärane mise alla võib kuuluda ka mist erisoodustusega. susüsteemis, mis on maksuhuvilisi kirjalik kokkulepe ja tavapä- äriühingu vara juhatuse liik- Praeguse perekonnasea- Kui juhatuse liige on kir- ärevil hoidnud juba mõnda aega. rasest veidi põhjalikum ju- mete perele tasuta kasutada duse § 1 punkt 2 ütleb, et jas poisi või tüdruku isana, Maksuõigus areneb ja üha tuajamine. andmine, mis võib maksus- õigusliku tähendusega on ai- on äriühingu vara nende- sagenevad Euroopa Kohtu lahen- Heli Raidve, tamise seisukohalt olla kas nult abielu, mille sõlmimi- le tasuta kasutada andmine did maksuvallas mõjutavad meid Heli Raidve Tööõigusabi juht ettevõtlusega mitteseotud sel on koostatud perekonna- erisoodustus, sõltumata sel- järjest enam. Seetõttu soovitame kulu või erisoodustus. seisuasutuse abieluakt. See- lest, kas vanemad on abielu vastuseid otsides alati tutvuda Ettevõtlusega mitteseo- ga tähendab abikaasa amet- registreerinud või mitte. viimaste muudatustega seadu- tud kuludelt tuleb maks- likult registreeritud elukaas- Olavi Kärsna, TSITAAT ta 26,6 protsenti tulu- ja 18 last ka tulumaksuseaduses. ettevõtluskonsultant setekstides ja tõlgendustes. Huvitavat lugemist! JOEL ZERNASK KPMG BALTICS AS-I Inimestele MAKSU- JA JURIIDILISE on abielu- OSAKONNA JUHATAJA suhe” olulisem kui töösuhe, aga kuidas teha nii, et

lambad terved – Joel Zernaski ja tema hundid söönud? kolleegide kirjutatud raamatu tugevuseks on autorite nõustamis- praktika ja kogemused maksuvaldkonnas.

Jaanus Laugus, Uus Maa Kinnisvarabüroo juht

RAAMATUKLUBI LIIKME VÕIT

• Igakuiselt klubiliikme postkasti saadetav klubileht Äripäeva Raamatu- klubi Uudised annab ülevaate uutest eestikeelsetest majandus- ja juhtimisalastest raamatutest, samuti tutvustab pikemalt uusi klubi- raamatuid. da? • Võlgnevusteta klubiliikmele toob kuller või Eesti Post pärast tellimu- se esitamist arvega koos ka raamatu. se töötaja omas, neid täien- • Äripäeva raamatud on klubiliikmele alati kuni 30% soodsamad. davad suulised kokkulepped. “Sellisel tasemel toimivad äris • Aasta jooksul vähemalt 7 raamatut tellinud klubiliige saab endale Äripäeva raamatute seast jõulukingi valida. suulised kokkulepped ja need kehtivad esimese apsuni,” nen- • Aasta jooksul vähemalt 3 raamatut ostnud klubiliikmed osalevad suures aastaloosimises. tis Rõõmussaar. Mark oli Arco Vara teadlik valik, kuna nad vajasid koge- TEATED muste ja teadmistega inimest • Äripäeva Raamatuklubiga liitumiseks või raa matute tellimiseks helistage valdkonna ülesehitamiseks. telefonil 667 0108, saatke e-kiri [email protected] või külastage lehe- “Me vaatame asjale positiiv- külge www.aripaev.ee/raamatuklubi. selt – tal on kodus tugi, kellega • Uus klubileht Äripäeva Raamatuklubi Uudised jõuab klubiliikmete asju arutada,” rääkis Rõõmus- postkasti oktoobri alguses. saar. Piiri on aga raske tõm- mata, mistõttu kontserni stra- teegilisse planeerimisse Mar- Äripäeva Raamatuklubi juht Ülle Ergma ki kaasatud ei ole. “Tal on olu- projektijuhid-toimetajad Aita Nurga, Kätlin Kontor line roll oma valdkonna aren- reklaamimüügi projektijuhid Piret Veski, Hetti Sepp damisega seotud strateegilise kliendihaldurid Liina Pärtel, Kristina Pukk, Kaidi Peterson raamistiku väljatöötamisel,” ütles Rõõmussaar. Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected] 28 KOOLITUS

Seadus Erineva pikkusega isapuhkus mõjub ebavõrdselt ÜKS KÜSIMUS Eelmise kuu komandeeringurahad on saamata. Kui palju Isapuhkuse arvestus tekitab nõutust peaks asutus maksma päevaraha Riias viibimise eest ja millal peaks seda tegema? leme olnud aastaid tumata sellest, milline on te- de isade hulgas, kes töötavad Oharjunud, et puhkust ma tööajakorraldus ehk mit- näiteks kaheksatunnise töö- eadus ei sätesta päe- ki on 1200–2000 Eesti kroo- antakse kalendripäe- mest tunnist koosneb tema päevaga, kuna nende isapuh- Svarahade maksmise ni ööpäevas. Töötajal on õi- vades. tööpäev. kuse kestus on kalendaarselt korda ja tähtaega. Üld- gus nõuda tööandjalt avans- 1. jaanuarist muutus aga Niina Siitam, tööinspekt- kaks nädalat. juhul hüvitatakse lähetus- si lähetuskulude katteks lä- puhkuseseadus, isapuhkust siooni õigusosakonna juhataja Tööpäevades isapuhku- Puutumus töötajate eba- kulud ja makstakse päeva- hetuskulude ligikaudses ning täiendavat lapsepuhkust se andmise eesmärgiks on võrdse kohtlemisega on ole- rahad lähetusest naasmise suuruses. Kui tööandja ei antakse tööpäevades. Nüüd väärtustada pereelu, võimal- mas. Samas aga tuleb tõde- päevale järgneval palgapäe- ole mingil põhjusel hüvita- oleme nõutud. hetus. Vastuse annab töö- ja dades isale lisaks puhkepäe- da, et isad, kes töötavad kaval või tööandja poolt keh- nud töötajale tema lähetu- puhkeaja seadus, mille jär- vadele täiendavat puhkust heksatunnise tööpäevaga, testatud muul ajal pärast lä- sega seotud kulusid mõistli- Tööpäevades antava puh- gi on tööpäev ajavahemik öö- talle ettenähtud tööpäevadel. saavad igapäevaselt rohkem hetuse kuludokumentide ku aja jooksul, tasuks sellest kuse puhul tekib küsimus, päevas, mil töötaja on kohus- Seega ongi näiteks 24tun- perele pühenduda. esitamist. Päevaraha alam- talle kirjalikult teada anda. mis on tööpäev nende jaoks, tatud täitma oma tööülesan- nises vahetuses töötaval isal piir välislähetuses (väljas- Kui tööandja põhjendama- kes töötavad päevas rohkem deid. Sellest tulenevalt on ka õigus saada isapuhkust küm- pool Eestit) viibimise eest tult keeldub maksmisest, kui kaheksa tundi. 24tunnine vahetus tööpäev. ne 24tunnise vahetuse ula- on 350–500 Eesti krooni võib töötaja nelja kuu jook- Kas tööpäevaks tuleks lu- tuses. LOE ÄRIPÄEVAST päevas. Juhul kui Riias vii- sul pöörduda nõudega töö- geda tavapärast kaheksa- Tulles isapuhkuse and- Tuleb möönda, et isapuh- bimise ajal pidi töötaja ka vaidlusorgani poole. tunnist tööpäeva või on töö- mise juurde – isale antak- kuse selline võimaldami- “Isapuhkus loob ebavõrdsust” ööbima, siis majutuskulu Katrin Sarap, päev ka näiteks 24tunnine va- se puhkust 10 tööpäeva, sõl- ne võib tekitada nurinat nen- lk 20, 7.01.2008 alampiir lähetusel välisrii- Labour Consulting OÜ jurist

KOOLITUSKALENDER IGAL ESMASPÄEVAL TELEFON 667 0105

aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed KEELEÕPE keeleõpe eesti, vene, inglise, saksa, itaalia, hispaania, kvalifitseeritud võõrkeeleõpe- 60 akad. tundi/ 3300–3960 Generum Erakool, koolitusluba nr 4706 HTM prantsuse, soome, rootsi, norra, läti ja türgi keele tajad – BA, MA, MA equiv kr + km; 30 akad. tundi/ WTCT, Jõe 5, Tallinn tava-, äri- ning erialakeele koolitus 1980–2400 kr + km; tel 611 6599, 55 14 677 al 260 kr + km akad. tund [email protected]; www.generum.ee individuaalselt ja firmas; tõlke- ja giiditeenused kliendisoodustus 10% kevadsemester keeleõpe inglise äri- ja kõnekeele kursused; eesti, soome, 42–60 akad. tundi/ al 2100 kr; Studio Lingua keeltekool 14.01–12.05 rootsi, vene, norra, saksa, itaalia, hispaania, prantsu- maksimaalselt 8 inimest Tähe 110, Tartu se, portugali, araabia keele kursused; grupis tel 730 0596 riigieksami ettevalmistuskursused; individuaalõpe www.studiolingua.ee ETTEVALMISTUSKURSUSED 30.01–07.05 matemaatika matemaatika Indrek Kaldo 1400 kr; Estonian Business School kolmapäeviti ettevalmistuskursus 52 akadeemilist tundi õppematerjalid hinna sees Lauteri 3, Tallinn kl 17.30–19.45 gümnaasiumilõpetajatele tel 665 1310 [email protected] 29.01–08.05 inglise keele inglise keel Jaan Rand 1900 kr; Estonian Business School teisipäeviti ja ettevalmistuskursus 60 akadeemilist tundi õppematerjalid hinna sees Lauteri 3, Tallinn neljapäeviti gümnaasiumilõpetajatele tel 665 1310 kl 19.15–20.45 [email protected]

RUBRIIK SEMINARIRUUMIDE RENT IGAL ESMASPÄEVAL TELEFON 667 0105 korraldaja, ruumi iste- majutus- kontaktandmed suurus (m²) kohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest kohti soodustused lisainfo

Hotell Oru*** Conference 100 515 kr/t, 3190 kr/päev grafoprojektor, pabertah- dataprojektor, paljundus, faks, 93 kokkuleppel tasuta valvega parkla, hea ligipääs ühiskondliku Narva mnt 120b, Tallinn Oru 1 30 300 kr/t, 2000 kr/päev vel, TV, video, ekraan, toitlustamine, kohvipausid transpordiga, toitlustamine hubases à la carte tel 603 3302, faks 601 2600 Oru 2 10 200 kr/t, 1400 kr/päev CD-mängija, internet restoranis, mitmekülgne valik kohvipause, võimalik [email protected] korraldada firmapidusid ja sünnipäevi, luksuslik www.oruhotel.ee saun koos eesruumiga Go Hotel Shnelli Nõupidamisvagun 40 36 275 kr/t, 2200 kr/päev pabertahvel ja pliiatsid, sülearvuti 1000 kr/pool päeva, 124 tuba, kokkuleppel majutus, toitlustamine restoranis Travel (kohvi- Toompuiestee 3, Tallinn TV + VCR, video- lauasildid al 10 kr/tk, rinnasildid al 244 voodi- pausid, lõuna- ja õhtusöögid), päevakokkuvõtted tel 631 0100, faks 631 0101 dataprojektor, WiFi, kirja- 20 kr/tk, paljundusteenus 2 kr/leht, kohta hubases kaminasaalis, Shnelli Day Spa [email protected] paber ja kirjutusvahend, dokumentide väljaprintimine 2 www.gohotels.ee joogivesi kr/leht, faksi saatmine vastavalt telefoni hinnakirjale Uniquestay Tallinn Hotel hotelli terrassil asuv 150 6000 kr/päev, dataprojektor (ainult kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid, 148 korporatiiv- klientidele tasuta parkimine; Toompuiestee 23, Tallinn Kaval-Antsu talu 157 4000 kr/pool päeva; Kaval-Antsu talus), tehnilised lisad, transfeer klientidele lisatasu eest saun, massaaž, majutus, toitlustus tel 660 0700, faks 660 1888 punane ruum 36 30 1900 kr/päev, ekraan, pabertahvel, [email protected] 1400 kr/pool päeva; paberid, kirjutusvahen- www.uniquestay.com sinine ruum 32 20 –”– did, jäävesi roheline ruum 38 30 –”– Uniquestay Mihkli Hotel ruum Pacific 55 55 4000 kr/päev, dataprojektor (ainult kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid, 157 korporatiiv- klientidele tasuta parkimine; Endla 23, Tallinn 2500 kr/pool päeva; ruumis Pacific), ekraan, tehnilised lisad, transfeer klientidele lisatasu eest saun, mullivanniga chillout-ruum, jõu- tel 666 4803, faks 666 4888 ruum Baltic 22 20 1900 kr/päev, pabertahvel, paberid, saal, solaarium, massaaž, majutus, toitlustus, [email protected] 1400 kr/pool päeva; kirjutusvahendid, jäävesi 2 restorani: La Boheme ja Kaval-Antsu trahter www.uniquestay.com ruum Atlantic 22 20 –”– Pirita TOP SPA Hotell Vormsi 38+18,5 16 300 kr/t, 1920 kr/päev WiFi, grafoprojektor, TV, dataprojektor, helivõimendus, 500 kokkuleppel tasuta parkla; toitlustamine à la carte restoranis, Regati pst 1, Tallinn Pakri 49 24 300 kr/t, 1920 kr/päev VHS-video, sisetelefon, sünkroontõlkeaparatuur, printeri erinev valik kohvipause; tel 639 8889, faks 639 8821 Vilsandi 55 35 300 kr/t, 1920 kr/päev pabertahvel+markerid; kasutamine, koopiate tegemine, spaa-, heaolu- ja iluteenused; ujula ja saunad [email protected] Ruhnu 74 40 500 kr/t, 3200 kr/päev Aegna saalis ka datapro- tõlketeenused, transporditeenu- www.topspa.ee Aegna 115 118 1000 kr/t, 6400 kr/päev jektor ja helivõimendus sed Hotell Susi Mari 25 8 200 kr/t, 1100 kr/päev grafoprojektor, ekraan, paljundus, faks, mikrofon, kohvi- 202 kokkuleppel tasuta parkla, hea ligipääs ühiskondliku transpordi- Peterburi tee 48, Tallinn Jüri 40 25 330 kr/t, 1700 kr/päev dataprojektor (v.a Mari pausid, lõuna- ja õhtusöögid ga; majutus, päevaspaa, saunad; võimalik korralda- tel 630 3672, 630 3200 Roheline Ämblik 210 80 550 kr/t, 3100 kr/päev ruum), pabertahvel, mar- da firmapidusid ja tähistada isiklikke tähtpäevi [email protected], www.susi.ee kerid, TV, video, WiFi Taastusravikeskus Estonia AS Roheline saal 80 50 300 kr/t, 1600 kr/päev pabertahvel, markerid, internetiühendus, koopiate tege- 480 kokkuleppel spaaprotseduurid, saunad, ujula, jõusaal, buffet- Tammsaare pst 4a, Pärnu Nõupidamiste saal 40 14 200 kr/t, 1100 kr/päev grafoprojektor, grafo- mine, kirjatarbed jm restoran; majakülastajatele tasuta ujumine ja saun tel 447 6905 Roheline klubiruum 30 15 195 kr/t, 1100 kr/päev pliiats e laserosutaja, hommikul; [email protected] Pargi seminarisaal 80 40 300 kr/t, 1600 kr/päev ekraan, TV, videomakk, hinnad kehtivad kl 8–20, muul ajal lisandub 25% dataprojektor Pargi ja Rohelise maja seminari- ruumis AS Taastusravikeskus Viiking 62 teater 40 150 kr/t, 800 kr/päev TV, VHS/DVD, grafopro- koopiate tegemine 2 kr/leht, faksi 268 15% majutuse ja Sadama 15, Pärnu seminar 30 jektor, ekraan, pabertah- saatmine vastavalt hinnakirjale, raviteenuste leti- tel 443 1495, 108 teater 100 290 kr/t, 1500 kr/päev vel, markerid, magnet- helivõimendus + 1 mikrofon hinnast; 2 t sauna faks 443 1492 seminar 60 tahvel, dataprojektori 300 kr/päev A-maja keldrikorru- laenutamise võimalus sel (kuni 12 in) Thalasso SPA Fra Mare 45 25 250 kr/t, 1100 kr/päev pabertahvel, TV, ekraan, dataprojektor, toitlustus, majutus, 226 toitlustamine à la carte restoranis, mitmekülgne valik Ranna tee 2, Haapsalu 50 60 grafoprojektor, video- Day SPA basseini- ja saunapark, kohvipause, spaateenused, Day SPA basseini- ja tel 473 4019, 472 4600 makk, WiFi, paber, pliiats spaateenused saunapark (6 sauna, mereveebassein, välibassein, Faks 472 4601 lebola), jõusaal [email protected] www.framare.ee Waide motell seminarimaja koos 60 150 kr/t, 800 kr/päev grafoprojektor, paber- dataprojektor, koopiate tegemine, 58 kokkuleppel saun, restoran, baar; ettetellimisel matkad lähedal Käo küla, Elva, Tartumaa 2 rühmatööruumiga tahvel, markerid, TV, arvuti, printeri ja faksi kasutamine; asuvatele matkaradadele, huvitavad ekskursioonid tel 730 3606, faks 730 3605 (teatristiilis) 70; videomakk, DVD, CD, transport, toitlustamine Hellenurme vesiveskisse ja Tõravere observatoo- [email protected] kaminasaal 80 internet, WiFi riumisse www.waide.ee (teatristiilis) 110 reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev REKLAAM 29

Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. Peaga Jagades infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua Peaga Jagades infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua Eestis läbipaistvaim ettevõtluskeskkond maailmas. Eestis läbipaistvaim ettevõtluskeskkond maailmas. töötaja töötaja

Otsime Äripäeva seminaride ja konverentside Äripäev võtab reklaamiosakonda tööle osakonda tähtajalise lepinguga konverentside müügiassistendi

projektijuhti Tööülesanded • koosolekute protokollide koostamine Tööülesanded • fakside saatmine ja kirjade postitamine • korraldab Äripäeva konverentse, st leiab idee, • telefonikõnedele vastamine koostab kava, organiseerib müügi ja vastutab • projektijuhtide informeerimine saabunud ürituse õnnestumise eest tellimustest ja tühistamistest • reklaamiklientidega suhtlemine Pakume • uute klientide andmebaasi haldamine • põhipalka ja motiveerivat tulemuspalka • kirjavahetuse korraldamine ja arhiveerimine • rõõmsameelseid ja toetavaid töökaaslasi • sekretäritöö korraldamine • väljaõpet ja tasuta koolitusi • võimalust ülisoodsalt sportida ja vaba aega veeta • võimalust teha karjääri väärikas Äripäeva Nõudmised kontsernis • vene ja inglise keele valdamine • talvist lisapuhkust • arvutikasutamise oskus (World, Excel, Outlook) • sekretäritöö kogemus Ootame • väga hea suhtlemisoskus • aktiivset organisaatorit • väga head suulist ja kirjalikku eesti keele oskust Pakume • väga head väljendus- ja kuulamisoskust • koolitusi • kohusetundlikkust • soodsaid sportimisvõimalusi ÄP spordiklubis • pingetaluvust • 30 kalendripäeva puhkust ja talvist lisapuhkust • arvutitundmist • head meeskonda

Sooviavaldus ja CV palume saata hiljemalt 21. jaanuariks aadressil Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn või [email protected]. CV ja sooviavaldus saata hiljemalt 8. veebruariks aadressile Info telefonil 667 0239 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn, või e-postiga [email protected]

Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. Jagades Peaga Jagades infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua Peaga infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua Eestis läbi- Eestis läbipaistvaim ettevõtluskeskkond maailmas. paistvaim ettevõtluskeskkond maailmas. töötaja töötaja

Äripäev otsib seoses laienemisega Seoses uute toodete lisandumisega otsime reklaamiosakonda Äripäeva tellimuste müügi ja teeninduse osakonda juurde aktiivseid projektijuhti

Tööülesanded müügikonsultante • reklaami müük Äripäeva toodetesse Tööülesanne • Äripäeva toodete tutvustamine ja müük telefoni Pakume teel • põhipalka ja motiveerivat tulemuspalka, palk koos boonustega kuni 50 000 kr Pakume • rõõmsameelseid ja toetavaid töökaaslasi • osalist tööaega 4 tundi päevas (kell 13–17) • väljaõpet ja tasuta koolitusi • põhjalikku väljaõpet • võimalust ülisoodsalt sportida ja vaba aega veeta • stabiilset tööd ja motiveerivat tasupaketti, • võimalust teha karjääri väärikas Äripäeva võimalust teenida osalise tööajaga eesti keskmist kontsernis palka • talvist lisapuhkust • selgeid sihte ja väärtusi • juhtiva meediaettevõtte võimalusi eneseteostuseks, arenguks ja väljakutseteks Ootame • 30 kalendripäeva puhkust juulis ja talvist • soovi teha aktiivset müügitööd lisapuhkust • väga head suulist ja kirjalikku eesti keele oskust • võimalust soodsalt sportida ÄP spordiklubi ridades • väga head väljendus- ja kuulamisoskust • kohusetundlikkust Ootame • pingetaluvust • särasilmsust • arvutioskust • õpihimu • suhtlemisjulgust • korrektsust ja iseseisvust • pühendumust Müügitöö kogemus ei ole nõutav.

Sooviavaldus ja CV märgusõnaga “reklaamimüügi projektijuht” palume CV ja sooviavalduse palume saata hiljemalt 18. jaanuariks Pärnu mnt 105, saata 31. jaanuarini aadressil Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn 19094 Tallinn või e-postiga [email protected]. või e-postiga [email protected]. Info tel 667 0054, Malle Heerde Lisainfo telefonil 667 0159, Erika Truuverk. Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 30 NUMBER TÖÖSTUS 688 uut traktorit müüdi Eestis 2007. | keskkond | metsandus | põllumajandus | aastal, s.o 170 rohkem kui tunamullu. Traktorite müüjad kui või

üüd, mil eelmise aasta Ntraktorimüügi tulemused olemas ja numbrid ka läbi mälutud, võib täie kindlusega öelda, et müüja- Ain Alvela, toimetaja tele oli hea aasta – parem kui kunagi varem. müügiedu taga suuresti asja- Väljend “kõigi aegade pa- olu, et Valtra traktoritele on rim” tähendab muidugi se- loodud võimalused näiteks da, et tulemus, 688 müüdud teehooldustehnika, metsatõs- uut traktorit, on suurim Ees- tukite, lumekoristusagregaa- ti taasiseseisvumisele järg- tide jmt külgesobitamiseks. nenud ajal. Nõukogude ajaga Landini traktorid on hinna- pole siin veel midagi võrrel- tud aga näiteks turbakaevan- da, sest tol ajal toodi Maarja- dajate seas. maa kolhoosidesse ja sovhoo- sidesse tuhandeid traktoreid Järjest olulisemaks muu- aastas. tub ka traktori ökonoom- sus ja sellega töötamise mu- Eelmise aastaga võivad kõi- gavus. Eks see ole ka peamine ge rohkem rahul olla Fendti, põhjus, miks Belarusi müügi Valtra ja John Deere’i müü- hiilgeaeg jääb Eestis kusagile jad, iseäranis esimesed, sest 2002. aastasse. Fendti traktorite müük suu- Pärast seda on Minski renes koguni 60 protsenti. Ar- traktorite müüginumbrid pi- vuliselt suutsid aga kõige roh- devalt vähenenud, sest mu- kem müüki 2006. aastaga võr- delivalikus pole olulist aren- reldes kasvatada just Valtra ja gut toimunud, samal ajal kui John Deere, kumbki 52 trak- turule on saabunud üksjagu tori võrra. Mõlema tootja ar- rohkem võimalusi pakkuvad, vukast mudelivalikust on ise- võimsad ja säästlikud masi- gi keeruline erilisi müügihit- naid. te välja tuua. Valtra puhul on nõutuimad ehk üle keskmi- Traktorimüüjad ise peavad se võimsusega masinad. John lõppenud aastat normaal- KOMMENTAARID 2008 prognoos: turg jätkab hoogsat tõusu Deere’i traktoritest eelista- seks, aga erinevalt automüü- 1. takse aga keskmise võimsu- jatest ei arvata, et lagi oleks Valtra – ean eelmise aasta tu- gad hindavad, et põllumehe rohkem, eelistab ikka kon- sega mudeleid. juba käes. Tänavu loodetak- 136 traktorit Plemusi normaalseteks, poolt riski pole, mistõttu on ditsioneeride ja teiste muse vähemalt sama suuri müü- kuid pigem pessimist ka müüjatel veel ruumi sellelt gavustega, aga samas kalli- Läinud aasta tegi selgeks, ginumbreid, sest mullustel 2007 müüduim olles ei kipu nendest eufoo- turult raha kokku korjata. maid masinaid. et edaspidi on eelistatud sei- liidritel on juba praegu saht- mudel: T 190 riasse tõusma. Toomas Jürgen, ASi Taure Mati Kurik, OÜ Türi Bel-Est sus need traktorimüüjad, kes lis kümneid müügilepinguid max võimsus: Eriti eduka müügi saime müügijuhataja tegevjuht suudavad pakkuda võimali- ja tellimusi. Tänavust müüki 210 hj käima aasta lõpus, pinguta- kult funktsionaalseid ja uni- peaks tõhusalt tagant lükka- hind: sime ka, sest uus aasta tõotas Tulemused käivad laine- Eelmisel aastal oli John versaalseid mudeleid ega näe ma järjekordse väiketootjate- 1,6 miljonit kr + km tuua traktori hindade tõusu. tena. Eelmine aasta oli nor- Deere’i müük keskmisest pa- masina kasutusalana ainult le suunatud euroliidu abiraha Tegelikult hinnad küll muu- maalne, ka see aasta algab rem, aga lootused olid suure- põllumajandust. Nii on Valtra eraldamine Eestile. tusid, kuid kosmeetiliselt, võimsalt, praegu on eelle- mad kui tulemused. Ju me ei mõni klient ei pane tähele- pingutega kaetud 29 trakto- osanud aasta alguses turu nii gi. Ka praegu on kõva rütm ri müük. kiiret kerkimist ette näha. sees – aprilli keskpaigani on 2008 läheb samamoodi Usun, et 2008. aasta tuleb ette teada, et kindlasti läheb edasi – rikkad ostavad mu- veel paremate müüginumbri- VANADELE JA UUTELE KLIENTIDELE! kaubaks 78 Valtrat. gavaid ja võimsamaid lää- tega. Ilmselt lähevad paremi- Müügil endiselt heade hindadega: Tänavu kasvab müük veel- ne traktoreid, vaesemad ni kaubaks keskmise võim- gi, sest vajadus traktorite jä- Belarusse. Sest just sellest os- susega, üle 100 hj traktorid. • elektrikeevistorud rele ju suureneb. Ka pan- tuotsus tuleneb – kel raha Janno Kelt, ASi Mecro tootejuht • vee- ja gaasitorud • õmbluseta torud • malm- ja terasfittingud Uute toodetena: • ALUPEX-torud ja -fittingud • lahtised ning keermestatud tsingitud flantsid

Vajadusel lõikame torud lintsaega soovitud mõõtu. Kauba toome Tallinnas ja lähiümbruses kohale tasuta. www.certex.ee CERTEX EESTI OÜ Peterburi tee 47, 11415 Tallinn ASUME UUES BÜROO- JA LAOHOONES tel 606 2599, faks 606 2499 Maardus Vana-Narva mnt 15a e-post [email protected]

tel 622 0500 e-post [email protected] faks 622 0501 www.uweko.ee TERASTROSSID 1 mm – 68 mm toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev TÖÖSTUS 31 STATISTIKA KUUPÄEV LOE VEEBIST

www.ipcc.ch Vanametalli 697 000 Põhjalik info Valitsustevahe- kogutakse 660 000 lise Kliimamuutuste Paneeli üha enam (IPCC) tegevuse ja hiljuti koos- musta metalli 440 000 tatud kliimamuutuste rapor- kokkuost, tonnides ti kohta. Tegemist on ÜRO eks- pertide töögrupiga, mis hõl- 220 000 17.–18.01 mab tuhandeid teadlasi, kes tuginevad oma järeldustes tu- 0 toimub TTÜs rahvusvaheline keskkonnamüra käsitlev konverents “Kas me oleme müraks handetele teaduslikele uurin- Allikas: AS Kuusakoski 2004 2005 2006 valmis?“ Ettekannetega esinevad Euroopa tunnustatud müraeksperdid. gutele.

Toetus Kuni aprillini saab taotleda tuge ettevõtte tehnoloogia arendamiseks sees Euroliit pakub ﬁrmadele abikätt teadusuuringuteks 2. uroliit annab Eesti et- ja teistelt teadusasutustelt. Belarus – Etevõtetele ligi 93 mil- Konkursi eesmärk on Eu- TASUB TEADA 116 traktorit jonit eurot toetusraha roopa VKEde innovatsioo- tehnoloogia arendamiseks. nialase võimekuse tõstmine Projektikonkurss rahastatakse kuni 50%; 2007 müüduim Kuna 99 protsenti kõi- ning kaasa aitamine uudse- “Teadusuuringud projektijuhtimine, koolitus mudel: 920.3 gist ELi ettevõtetest moo- tel tehnoloogiatel põhineva- VKEde huvides” ning teised tegevused, mis on max võimsus: 81 hj dustavad väikesed ja kesk- te toodete ja turgude aren- olulised püstitatud eesmär- hind: mise suurusega ettevõtted damisele. Kokku jagatakse taotluste tähtaeg: 11. ap- kide saavutamiseks, rahasta- 285 000 kr + km (VKE), siis on selge, et Eu- projektidele välja ligi 93 mil- rill 2008 takse kuni 100% ulatuses. roopa majanduse konku- jonit eurot. Kavandatud te- eelarve: 92,72 miljonit eu- rentsivõime sõltub palju just gevuste kestuseks peaks ole- rot Taotluse esitamisel nõutakse projektis kahte liiki osalejate VKEde arengust. Paraku na- ma üks kuni kaks aastat, konkursi tähis: FP7-SME- olemasolu: pib VKEdel üldjuhul res- projekti eelarve on 0,5–1,5 2008-1 sursse innovaatiliste toode- miljonit eurot. info: http://cordis.europa. projektikonkurss on peami- te ja teenuste väljatöötami- eu selt suunatud madala tehno- seks. Vajaka jääb koostööst Projekti tulemuseks peab loogiatasemega VKEdele, kel- 3. teadusasutustega ning puu- olema selge rakendusli- Toetuse saamiseks le teadusalane võimekus on John Deere – dub raha. ku potentsiaaliga uute tead- kindlad reeglid väike; Siinkohal tuleb ettevõte- miste sünd, kusjuures vald- toetust võivad saada ka 101 traktorit Rahastamisel lähtutakse järg- tele appi teadusuuringute konnale piiranguid ei seata. mistest põhimõtetest: teadusuuringutega tegelevad 2007 müüduim ja tehnoloogiaarendamise Eesmärk on tehnoloogiaala- VKEd, kes vajavad allhankeid mudel: JD 5820 seitsmes raamprogramm. se oskusteabe hankimine teadustöö ja tehnoloogia teadusvõimekuse tõstmiseks; max võimsus: 91 hj Tegemist on ELi teadus- pikemas perspektiivis. arendamisega seotud tege- vähemalt kolm sõltumatut hind: uuringute rahastamise va- Ehkki projektikirjutamist vused, mis moodustavad pro- VKEd kolmest ELi või sellega 650 000 kr + km hendiga, mis näeb ette suu- peetakse keeruliseks ja aega jekti tuuma, rahastatakse assotsieerunud riigist; nata ajavahemikus 2007– nõudvaks ettevõtmiseks, on 75% ulatuses; vähemalt kaks teadus- ja 2013 teadus- ja arendustege- Eesti teadusasutused ja ette- demotegevused, mida lä- arendustegevusele suunatud Fotod: Laheotsa talu, Nordisk vusse 53,2 miljardit eurot. võtted sellega hästi toime tul- heb vaja uute tehnoloogia- organisatsiooni. Lantbruksimport AB, Franz nud. Tänu raamprogrammis te elujõulisuse tõestamiseks, Allikas: SA Archimedes Hauer GesmbH & CoKG Novembris kuulutati välja osalemisele on mitmed meie 7. raamprogrammi projek- ettevõtted muutunud läbi- TSITAAT tikonkurss “Teadusuurin- löögivõimelisemaks, sest on Projekti eesmärk on tehnoloo- STATISTIKA gud VKEde huvides”, mil- oma tehnoloogilistele prob- le kaudu võivad ettevõtted leemidele uudseid lahendu- giaalase oskusteabe hankimine Uute traktorite turg kasvas mullu ligi 25% Euroopa Komisjonilt taot- si leidnud. pikemas perspektiivis. 2007. aastal Eestis müüdud traktorite esitosin leda raha teadusuuringute Epp Tohver-Bulavs, ” sisseostmiseks ülikoolidelt SA Archimedes projektijuht Epp Tohver-Bulavs, SA Archimedes projektijuht mark 2006 2007 kasv, % Valtra 84 136 38,2 MTZ 118 116 -1,7 John Deere 49 101 51,5 Männikult saab mugavalt New Holland 57 68 16,8 Massey Ferguson 50 64 21,9 tööstusgaasi! Case IH 42 42 0 Fendt 16 40 60 Landini 34 38 10,5 Kioti 22 20 -10 Claas 8 17 53 Zetor 15 17 11,8 McCormick 12 10 -2 teised 11 19 42 kokku 518 688 24,7 Eesti AGA Männiku teeninduspunkt töötab taas täie jõuga! Sind Allikas: ARK ootab kiire ja asjalik teenindus, mugav parkimine ja pealelaadi- mine. Nüüd on Männiku teeninduspunktist võimalik tellida ka gaaside kohalevedu!

Meil on lai gaasivalik: 123/4 • tööstusgaasid 123/1D

• toiduainegaasid Kesklinn MASINAD, MIDA VEEL • meditsiinigaasid • majapidamisgaas Säästumarket POLE OLEMAS • keevitustarvikud ja

-seadmed Männiku tee

123/1G Avatud: E-R kl 8-16

Männiku tee 123/4 11216 Tallinn Kanali tee 1, Tallinn Tel 658 6217 tel 6670 845 E-post: [email protected] [email protected] www.ipo.ee www.aga.ee Äripäev 14. jaanuar 2008 reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 32 REKLAAM

ÄRIPÄEVA SEMINAR Kuidas turundada erinevatele sihtgruppidele? Seminar toimub 23. jaanuaril 2008 Tallinnas hotellis Radisson SAS

SEMINARI EESMÄRGIKS on analüüsida erinevate sihtgruppide ootusi ja käitumismalle, mis aitaks turundajatel valida õigeid turundusstrateegiaid, et jõuda ettevõtte eesmärkideni ka keerulise majanduse tingimustes.

• Kuidas turundada erinevatele rahvustele? Baltika Grupi kogemuse põhjal. Baltika Grupi turundusdirektor ANUMALL NAARITS • Kultuuri turundamine: kes on sihtgrupp? Kas riiklikku toetust omav kultuur vajab turundust? Anu-Mall Naarits Mihhail Kremez Muusikaliteatri produtsendid ANNE VEESAAR ja MIKK PURRE • Eetiline piir turundamisel alaealistele. TLÜ reklaami- ja imagoloogia osakonna juhataja ja lektor TIINA HIOB • Kuidas turundada Eestis elavatele venelastele? TLÜ reklaamiteooria õppejõud, Den za Dnjom’i arendusjuht ning PR- ja reklaamiagentuuri Rodeverk peaspetsialist MIHHAIL KREMEZ Anne Veesaar Tauri Tallermaa • Eesti Mees: turundajate õudusunenägu? OÜ Kiirlugemiskool mälutreener TAURI TALLERMAA • Erinevate sihtrühmade käitumismallide põhjused. Akadeemia NORD psühholoogiaprofessor VOLDEMAR KOLGA Ajakava meie koduleheküljel WWW.ARIPAEV.EE/SEMINAR

Mikk Purre Voldemar Kolga

HINNAINFO: Seminari hind kuni 18.01.2008 registreerumisel 2972 krooni (km-ga 3506,96 krooni). Hiljem registreerujatele 3715 krooni (km-ga 4383,70 krooni). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi, lõunasööki, kohvipausi. Mitme osaleja samaaegsel registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%.

INFO JA REGISTREERIMINE 667 0237 või [email protected]

Tiina Hiob

Seminari hind kuni 18.01.2008 registreerumisel 2972 krooni (km-ga 3506,96 krooni). Hiljem registreerujatele 3715 krooni (km-ga 4383,70 krooni). Mitme osaleja samaaegsel registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi, lõuna- sööki ja kohvipausi. Info telefonil 667 0237 ja veebilehel www.aripaev.ee/seminar reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev REKLAAM 33

ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB 23.–24. jaanuaril 2008 Domina Inn City hotellis KOOLITUSE: EFEKTIIVNE AJAJUHTIMINE Kuidas 24 tunniga ööpäevas edukalt toime tulla?

Koolitus … aitab ära tunda ja tasakaalustatult ellu viia kõige olulisemaid prioriteete nii tööl kui ka isiklikus elus ning vältida mõttetut sebimist; … õpetab eristama olulist ja pakilist oma elus ja töös ning mõtestama tegevusi ja suhteid lähtuvalt nende olulisusest; … annab oskused ja töövahendid, mis võimaldavad planeerida, delegeerida ja keskenduda tööalastele või isiklikele prioriteetidele; … on suunatud tipp- ja keskastme juhtidele, projekti- ja meeskonnajuhtidele ning personaliküsimustega tegelevatele töötajatele. End rahvusvahelises kasutuses tõendanud töövahendite hulgas on tööraamat, planeerimissüsteemi FranklinPlanner™ kuuajaline kasutusvariant ja enesehinnangu test, mis aitab välja selgitada oma ajakasutuse hetkeolukorra ja annab vajadusel soovitused selle parandamiseks.

Iga osaleja saab koolituse lõpus omal valikul kaasa raamatu “Esmatähtis esikohale” või Äripäeva juhtimisraamatu “Äriline mõtlemine”. Koolitaja on rahvusvaheliselt sertiﬁtseeritud FranklinCovey konsultant Silva Laius.

Täpsemat kava vaata aadressil www.aripaev.ee/koolitus. Kahepäevase koolituse hind on 8950 krooni (10 561 krooni km-ga). Juhul, kui korraga registreerub ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% soodsam. Registreerimine ja lisainfo aadressil Koolitaja: Silva Laius [email protected]. NB! Kohtade arv on piiratud!

Äripäev ja Advokaadibüroo Ruus Koch & Vabamets kutsuvad seminarile 29. jaanuaril 2008 Reval Hotel Olümpias Mida panna tähele töösuhete sõlmimisel ja lõpetamisel?

Kutsume registreeruma Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets esindajad annavad praktilisi kohe, sest kuni 22.01.2008 kehtib soodushind nõuandeid töölepingu sõlmimise ja lõpetamise puhul ning käsitlevad 2972 krooni (km-ga 3507 kr). Registreerides aktuaalset konkurentsikeelu ning ärisaladuse hoidmise temaatikat. samaaegselt ühest ettevõttest mitu inimest, kehtib lisasoodustus 10%. Missugused on töölepingu, töövõtulepingu Hiljem registreerujatele hind 3715 krooni (km-ga ja käsunduslepingu erisused? 4383,70 kr). Küsimuste korral saate meiega Vandeadvokaat Taivo Ruus ühendust telefonil 667 0237. Hind sisaldab seminari Kuidas reguleerida konkurentsikeeldu materjale, hommikukohvi ja lõunasööki. ja ärisaladuse hoidmise kohustust? Lisainfo ja registreerimine Vandeadvokaadi abi Klen Laus telefonil 667 0237 või www. aripaev.ee/seminar. Missugused on konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise tagajärjed? Vandeadvokaat Katri Tomson Millistel alustel saab töölepingut lõpetada? Vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus Kuidas lahendada töölepingu lõpetamisest tulenevaid vaidlusi? Vandeadvokaadi vanemabi Meelis Masso Äripäev 14. jaanuar 2008 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 34 ÄRILAUSE Parem kül- vata vilja kui ”arendada kinnisvara. ARVAMUS , kolumnist Villu Zirnask

| toimetuse seisukoht | kommentaarid | Eesti Päevaleht, 11.01.2008

PALJU ÕNNE! Dimitri Demjanov 61 Napali juhatuse esimees Demjanovi juhatuse esimees Vladimir Konkov 52 Toomas Laanpere 59 Kovitoni nõukogu esimees KOMMENTAAR Ansip ja Padar, tõestage, et olete automaksu vastu eformierakonna Rpeasekretär Kristen Michal teatas reedel, et autoomanikud või- vad olla kindlad – auto- Aivar Hundimägi, Äripäe- maksu Eestis ei kehtesta- va peatoimetaja asetäitja, ta, sest Reformierakond uuriva toimetuse juht on selle maksu vastu. Sellele vaatamata näri- tust välja, et rahandusmi- vad mind endiselt mõnin- nisteerium tegeleb saas- gad kahtlused. Kui maksu temaksu teemaga, ja ma ei tule, miks teevad rahan- ei usu, et ametnik on se- dusministeeriumi ametni- da tööd teinud oma vabast kud tühja tööd – tegelevad ajast või lihtsalt huvist tee- selle ideega. Ja miks on ma vastu. Seetõttu tundub selle maksu kehtestamine mulle Reformierakonna kirjas ministeeriumi stra- kinnitus, et automaksu ei teegilises arengukavas? tule, avalikkuse lollitami- Ministeeriumi maksu- sena. Ka aktsiiside ennak- poliitikaosakonna pea- tõusust ei räägitud veel spetsialist Meelis Lau- aasta tagasi – ebapopu- be vastas aripaev.ee küsi- laarne plaan avalikustati musele, millal oleks reaal- alles pärast Andrus Ansipi Toome ametnikud ne vajadus kehtestada au- populaarsuse kõrgustesse toomanikele saastemaks, tõstnud Pronksiööd. nii: “Kui ühiskonnale põh- justatav kulu ületab kütu- Ajalugu ei pruugi kordu- seaktsiisist laekuva sum- da, võib loota, et seekord ma.” Maksu kehtestami- Reformierakond avalikku- ka maa peale se aluseks võiks Laube sõ- sega ei manipuleeri. Nen- nul võtta võimsuse, moo- de peasekretäri jutt vas- torimahu, kaalu, sõiduki tab tõele ja rahandusmi- ripäeva meelest tuleb ametnikele käituma kõik inimesed, aga eksitakse, maksumuse, CO eritami- nisteeriumi ametnikud te- kehtestada samasugused reeglid, JUHTKIRI ka ametnikud. Vaid väike osa avalikest 2 Ä se või kütuse tarbimise. Ja gelevad selle teemaga liht- nagu näeb uus töölepinguseaduse teenistujatest võtab osa otsustamisest, maksustada kõiki sõidu- salt hobi korras. Aga et asi eelnõu ette enamikele Eesti tööinimes- Uue olukorraga töö- ja see hüvitatakse veel heldemalt. keid, kuid kindlasti mak- oleks kindlamast kind- tele. Alles siis hakkab tööjõuturg tegelik- turul ei haaku privi- Mille poolest on aga erilisem ﬁnant- sumäära diferentseerida – lam, võiks ministeerium kuses toimima. sist ministeeriumis ametivennast et- anda sellega inimestele viia sisse parandused olu- Soodustused jätaks toimetus alles po- ”legeeritud ametnikekast tevõttes? Sekretär, osakonnajuht? Või selge signaal, et eelistatud lisse dokumenti nimega litseinikele, päästetöötajaile – neile, kes miskitpidi, sellest saab ametnik, kes annab välja ehituslube, on keskkonnasõbraliku- “Rahandusministeeriu- teiste heaks töötades riskivad oma elu- ehitajast, kes hakkab selle loa alusel ma- mad ja vähem ruumi võt- mi valitsemisala strateegi- ga. Ja loomulikult ei saa labidamehega tõsine takistus riigi kiire- ja püsti panema? Hoone peab ju igal ju- vad autod. line arengukava aastateks samaväärselt kohelda näiteks presidenti. ma arengu teel. hul olema asukaile ohutu, vastutus lasub Mina loen ametniku ju- 2008–2011”. Eranditeta ei saa siingi. mõlemal. Meie ametnikul on aga pikem puhkus, suurem pension, tasuta tervis- 5 AASTAT TAGASI 14. jaanuar 2003 Kehtestades üksi uue TLSi, paneks ﬁlisel tasandil on kõik nõus, et tuleb vä- kontroll, õppelaen kustutatakse, teda on riik erasektori avaliku sektoriga võrrel- hendada eripensione, pensioni- ja muid raske ja kulukas koondada... OPEC tõstis kvoote ja langetas nafta hinda des kehvemasse seisu – suureneb tööta- soodustusi. Aga kui asi läheb töösse, te- Naftat eksportivate riikide des vaevelnud, tootmismah- jate vool avalikku sektorisse. Palgad on kib ringkaitse…” Ja ikkagi on ametnikud vähem pü- organisatsiooni OPEC otsus te oluliselt kokku tõmmanud kõrgemad kui erasektoris, lisaks arutu Selline suhtumine kukutab reformi hendunud tööle kui erasektori töötajad. tõsta ühenduse nafta toot- Venezuela tekitatud prob- hulk privileege. Riik otsib sadu uusi töö- juba ette läbi. Muidugi on avalikku tee- ASi Emor sügisese avalikus teenistuses mise maht veebruari algusest leeme. Londoni naftabörsil tajaid, puudus on eelkõige vanglaamet- nistust pöörata keerulisem kui kirjutada kasutatavate motivatsioonisüsteemide 24,5 mln barrelini päevas lük- kukkus brenti segu märtsi- nikest, aga paljudes asutustes on täitma- erasektorile seadusi – reform puudutab uuringu järgi on ainelisel motivatsiooni- kas nafta hinna toorainetur- lepingute hind päevasiseselt ta kümneid ametikohti. otsustajaid endid. See on peamine põh- paketil pigem ametnike pühendumust gudel kergesse langusesse. (13.01.03) 28,30 dollarini. Sotsiaalminister Maret Maripuu üt- jus, miks senised katsed hüvesid vähen- pärssiv kui toetav mõju. Kõige rohkem võidab otsu- les reedeses Postimehes, et reform tuleb- dada on luhtud. Uue olukorraga tööturul, mille loob sest Saudi Araabia, mis loo- Hetkeseis: ki, kontseptsioon on valmis – tuhandete uus TLS, ei haaku privilegeeritud amet- dab veebruari keskpaigaks Praegu on OPECi maade ametnike soodustusi kärbitakse ja suu- Privileege põhjendatakse ametnike nikekast miskitpidi. Eesti peab olema päevast tootmismahtu suu- tootmismaht u 31,5 mln bar- rele osale hakkab samuti kehtima TLS. erilise staatusega – neile on antud eri- valmis kiireteks muudatusteks majan- rendada kaheksalt miljonilt relit päevas, hind pealpool 90 Tore, ent toimetus räägib samadest reeg- lised volitused keelata ja käskida inimesi duse struktuuris. Kui osa turust on n-ö barrelilt üheksani. Sellega dollarit barrel, OPEC hoiab litest, mitte hüvede kärpimisest. avalikes huvides, mis eeldab seaduspä- külmutatud, võib see olla aeglasem, kui püütakse leevendada streiki- kvoote paigal. Samas oli minister ebalev. “Filosoo- rast ja eetilist käitumist. Sedasi peaksid riigi konkurentsis püsimiseks on vajalik.

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Korrespondendid: Tartus Väinu Rozental, Seminarid ja käsiraamatud: Tiraaž: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- 25 600 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, [email protected], tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Washingtonis Kertu Ruus, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: Tellimishind 12 kuuks 3460 kr olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 14. jaanuar 2008 Äripäev ARVAMUS 35 NUMBER KINO Filmitegijate edukäik jätkub Mitu aastat Venemaal töötanud filmirežissöör Andres Puustus- maa on seal kuulsam kui ko- 655 2128 655 6825 dus. Nüüd on seda viga võima- lik parandada – tema film “18- 655 6100 50 54 760 54 miljonit kirja saatsid eestimaalased eelmisel aastal oma su- 14”, mis Venemaal suure publi- gulastele, tuttavatele ja partneritele Eestis ning välismaal. Režissöör Andres kumenu osaliseks sai, linastus www.sfi.ee Mujalt tuli Eestisse viis miljonit kirja. Uutele kommunikatsioo- Puustusmaa on Venemaal äsja ka Tallinnas ning esimesed nivahenditele vaatamata on kirja saatmine endiselt popp. kuulsam kui kodus. hinnangud on olnud kiitvad. FIRMAD • KONSULTATSIOONID • KAATRID

Valmisfirma (OÜ, AS) kätte 1 päevaga! Äriühingud alates 5900 kr USA autode varuosad ja hooldus Lihtsameelsed töösuhete kallal TOP Parts Tallinn asub uuel aadressil: Tõnismägi 3a Mustamäe, Mäealuse 30d otsiaalministeeriumis ring ning suureneb tööand- Tel 646 3760 valminud uue töölepin- jate ja töötajate ühingute va- [email protected] Tallinnas 678 1888 • Tartus 730 4222 S VAHENDAB Eiki Nestor www.altius.ee www.topparts.ee guseaduse kontekstis, heliste lepetega sätestatud millega tööandjad väideta- Eelnõu on reeglite hulk. Need vastavad valt nõus on, tekib küsimus: kehtiva seadusega võrreldes Valmisfirmade müük, äri- ja milles nähakse Eesti majan- meie vana- alati paremini tegelikule olu- OSAÜHING mittetulundusühingute duse arengut? Kas eelnõu korrale tööturul ehk nii töö- asutamine meelse, odavale 4500 krooni Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik seaduseks muutmine aitab taja kui tööandja huvidele. ” www.wasp.ee majanduse arengule kaasa tööjõule orientee- riigikogu liige, ELi töösuhteid reguleeri- www.firmaabi.ee Tel 6 466 004, 56 201 262 [email protected] või on hoopis vastupidi? SDE vad direktiivid annavad kol- Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 ritud ettevõtluse Firmaabi OÜ Ühtpidi näib kasvavat aru- lektiivlepingutele seaduste- wasp project Mob. 51 12 061 saam sellest, et odava töö- viimane korin. ga võrdse jõu. Nii on ka muu- jõu eeliste aeg on lootusetult seas Eesti seadustes, juba pä- möödas, sest idapool on selle teta tööelus? Et teadlikum, saanud mõisted nagu “töö- ris mitu aastat. Zd/Z töö tegemine veelgi odavam. kõrgema kvalifikatsiooni- koht”, “tööaeg”. Seadus, mis Et tähtis pole ainult see, mi- ga töötajaskond on nõus neil reguleeris tööandja ja vilest Tegelik tööturu turvaliselt ^hZ/dz tu töökohta loome, vaid ka tingimusil töötama? vileni töötava vabrikutööli- paindlikumaks muutmine see, millised need töökohad Ilmselt saab kõrgema pal- se suhteid, ei sobi IT-mehe- tähendab seda, et tööandjad ƚĞůϲϱϰϱϭϬϱ on. Et kõrgemale tootlikku- ganumbriga meelitada siia le, kes töötab kodus korra- ja ametiühingud peavad val- ǁǁǁ͘ĂƌƚŝĐĂƌĚ͘ĞĞ sele ja palgale kavandatud ukrainlasi ja moldaavlasi – ga mitme ettevõtte huvides. mis olema kokkulepeteks. töökohad on pikema pers- kohalikud on juba Soomes, Uued seadused peavad olema Kui ei ole, ei tohi seadusega pektiiviga, odavad, vastupi- Rootsis ja Iirimaal. Nood mõistlikud nii vabrikutööli- neid kohustusi tööturu part- di, ajutised. Näiteid leiab iga tõesti ei tea meie tööseadus- sele, IT-mehele kui ka nende neritele üle anda. Teinekord päev. test midagi ja pärast seda, tööandjaile. ei saagi üle anda, peabki jää- kui nad on korvanud tööand- Tööseaduste muutmisel ma seaduse tasemele. Tuletan meelde, et Ees- jale saamata jäänud tulu, sõi- ongi märksõnaks “turvali- Eestil on näide tööturu ti kuulub Euroopa Liitu. Li- davad palgata ka koju tagasi. ne paindlikkus”, mida kasu- turvaliselt paindlikumaks saks kapitalile liigub ses lii- Kui kellelegi näib järgnev tavad seletuskirjas eelnõu muutmisest. Aastaid taga- dus vabalt ka tööjõud, ja lii- liialt otsekohene, vabandan autoridki. Kui see pole tead- si seoti valitsuse algatusel gub sinna, kus töötingimu- ette. Minu meelest on eel- lik demagoogia, pole nad põ- alampalga suurusest lah- sed paremad. Mida see asja- nõu meie vanameelse, odava- himõttest aru saanud. Tä- ti mitu toetust, isegi trahve. olu meie ettevõtlusele tähen- le tööjõule orienteeritud et- hendab see aga, et tööseadu- Seejärel teatas valitsus, et ei dab, peaks ka juba kõigile tevõtluse viimane korin, mis sed on muudetud paindliku- pea enam alampalgakõne- selge olema. neid mitte kuidagi ei päästa. maks, aga mitte turvalisuse lustel osalemist vajalikuks Kuidas siis hinnata eel- Tegema peaks seda, mida arvel. Sellest on võitnud töö- ja kinnitab sellise alampal- 5. veebruaril ilmub nõu, mille ainsaks eesmär- on teinud kõik Euroopa rii- turu mõlemad pooled. ga, mille tööandjad ja ameti- Talv giks näib olevat luua ELi mii- gid, tööelu reeglite nüüdis- Seaduse tasemel ei õn- ühingud kokku lepivad. Sest Äripäeva A3 erileht nimumtasemele vastavate ajastamine on päevakoha- nestu enam ka kõige parema saati on viimased selle üles- tööstandarditega riik? Kas ne kõikjal. Infoühiskond on tahtmise korral mõistlikul andega hakkama saanud ja keegi tõesti usub, et on või- muutnud eelmisest sajandist viisil töösuhteid reguleerida. kõik valitsused on sellest põ- malik arendada teadmistele pärit arusaamu tööst. Suuri- Seetõttu väheneb seaduse ta- himõttest kinni pidanud. * Kuidas vabaneda ebameeldiva põhinevat tootmist tagatis- ma muudatuse osaliseks on semel käsitletud küsimuste Saab ju, milles küsimus? ühistranspordi kasutamisest, ehk kas jalgrattaga on võimalik talvel tööl käia? * Kuidas saada talisuplejaks – fotoreportaaž Nagu Kreisiraadio lindistus talisupleja argipäevast. ui sortimata jäätmete ned kohustused” ei sobi olu- * Mis kasu on külmakambrite külastamisest? Kladestamise keeld ilu- VAHENDAB Peeter Eek liste seaduste täitmisel. Tõ- tulestiku saatel jõus- siselt räägitakse vaid ühest * Teatmik: kuhu Tallinna lähedale suusatama tus, oli pakendiseadus juba TOKd peavad TKOdele üle antud kohus- 3,5aastane ehk – tunnid olid tusest, mainimata tagasivõ- minna? juba alanud. Pole seaduse ra- peenikest tukohutusest! Kas tegu on kendaminegi kerge olnud, naeru ja vestavad Kreisiraadioga? Ühelt poolt * Matkad, mida saab teha ainult talvel sest see pani kohustusi en- ” keskkonnaministeeriumi ostavad omavalitsused juba – räätsade ja soome kelkudega laidudele ja muinasjuttu 50 prot- nekõike pakendit turule too- jäätmeosakonna juhataja konteinereid, mis pole üldse soosaartele. vaile ettevõtteile. See on mo- sendist. nende kohustus, teisalt tea- tiveerinud (sundinud?) ühe tab TKO esindaja, et rohke- * Parimad filmid talvest. viimase ELi riigina firmasid maks pole neil vahendeid. asutama taaskasutusorgani- müügipakendi massist. Li- 110 000 t. Sellest tuleneb ka Kui omavalitused ei aja selga satsioone (TKO). saks nõuab pakendiaktsiisi 50protsendine taaskasutuse sirgeks, vajadusel keskkon- * Milliseid rekordeid suudavad püstitada talv, Akrediteeritud TKOsid on seadus just pandiga plast- ja kohustus, u 55 000 t. Ent ko- nainspektsiooni abi paludes, lumi ja jää? kolm: OÜ Eesti Pandipakend klaaspakenditel 70protsen- gu 110 000 t osas kehtib taga- saavad nad kaela elanike pa- (EPP), MTÜ Eesti Taaskasu- dilist taaskasutust – muidu sivõtukohustus – kui tarbija hameele – liigiti kogutud pa- * Tuule ja külma ohtlik segu – kui külm on tusorganisatsioon ja MTÜ tuleks riigile maksta aktsiisi niipalju tagastab. kendeid pole kuskile panna tegelikult? Eesti Pakendiringlus (EPR). taaskasutamata koguselt. Just ses mõttes ongi olu- – või hakkavad ise maksma EPPi kaudu on kaetud joo- Kaks MTÜd koguvad se- kord halenaljakas. Seadus kulusid, mis pole nende asi. * Külmarohtude leksikon: millised joogid gitootjad, jookide maaletoo- gapakendeid konteinerite- eeldab võimalikult suure TKOd peavad peenikest nae- hoiavad sooja? jad, kaupmehed. Tagasivõtu- ga. TKOdel on klientide ko- hulga pakendijäätmete lii- ru ja vestavad muistendeid kohustus EPPile on 100 prot- hustused: pakendikogus- giti kogumist, aga kontei- 50protsendisest taaskasutus- * Kuidas elustada külmunud inimest? senti pandimärgiga pude- te edastamine pakendire- nereid napib. “Peame kogu- kohustusest kui ainsast ko- litest-purkidest, kui tarbi- gistrile, pakendimassist vä- ma oma klientide pakendi- hustusest seaduses – mis olla ja suvatseks niipalju tagasta- hemalt poole taaskasutami- test 50 protsenti. Rohkemaks aga ka 100 protsenti jama. da. Aga PET-pudelite puhul ne, pakendite tagasivõtmi- ei ole meil vahendeid,” ütles Reklaamipinna broneerimine 24. jaanuarini see juba üle 80 protsendi on- ne. TKOdele on kohustused EPRi teenindusjuht Andres LOE VEEBIST gi. Ka EPPi klientidel on ül- üle andnud u 2400 ettevõtet. Siplane 10. jaanuari ÄPs. www.aripaev.ee Lisainfo ja reklaami tellimine: reklaami projektijuht Reet Russ dine 50protsendine taaska- See teeb u 80 protsenti turu- Lähenemine “kui kõi- Peeter Eegi täispikka artiklit [email protected] • tel 667 0045 • faks 667 0200 sutuskohustus turule toodud le toodavast pakendimassist, ke ei jõua, täida vaid mõ- saab lugeda veebist. Äripäev 14. jaanuar 2008 36 Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Kinnisvara Transport Ehitus Tehnika Auto Koolitus Turundus Töökuulutused Tervis Tööstus Noored sellel Puhkepäev nädalal

Forbesi ajakirjanik Daniel Lyons (vasakul) viskas pikka aega nalja Apple’i juhi Ste- ve Jobsi üle. Fotomontaaž Võltsblogi autor sai staariks

The Secret Life of Steve Jobs”. tiline aura. Isegi Forbesi kirjas- Kui keegi Eestis võltsblogi Forbesi ajakirjanik Lyonsil tekkis kurikaval idee taja Richard Karlgaard hakkas NUMBER peaks, kuidas suhtuks asjasse tippjuhtide pärisblogisid luge- võimalikke autoreid välja käi- meie ettevõtjad? Oliver Kruuda hakkas Steve Jobsiks des: üks oli igavam kui teine. ma ja lubas tõe leidjale kõige jaoks sõltuks kõik autori taip- Ta mõtles teha parem sellise kallima iPodi osta. Ühel päeval 1 mln likkusest. “Kui päris lollust ajaveebi, kus räägitakse asja- leidis Vale-Steve e-postkastist aetakse, siis muidugi häirib,” hoidis mullu ärevil just selline dest õigete nimedega. Sündis omaenda ülemuselt tööpakku- külastajat kuus oli Foerbesi nendib Kruuda. Kui aga tegu WASHINGTON küsimus: kes peab kuni miljon Vale-Steve Jobs, egomaniakist mise, mis teatas: “Kallis Vale- ajakirjaniku Daniel Lyoni pee- on avatud ilmavaatega inime- Kertu Ruus [email protected] külastajat kuus kogunud aja- paranoik, kuid siiski geenius. Steve, sa oled geenius.” tud Steve Jobsi võltsblogi kü- sega, siis ta asjast numbrit ei veebi Vale-Steve Jobsi nime all? Lyons ei suutnud enam Lyonsil tuli hirm naha vahe- lastusrekord. teeks. Kruuda ei usu, et Ees- Mis saaks, kui keegi tund- Aasta aega mõistatati autorit uuest sõltuvusest loobuda. le: mis saab, kui ülemused talle tis suudaks keegi võltsblogis matu peaks värvika äriliid- – IT-ajakirjanikest kuni Steve “See ajaveeb oli lumepall, mis jälile saavad? Saladusse pühen- Lyonsi paljastas, ootas teda pikka aega intelligentset nal- ri nime all salablogi, kus Va- Jobsi ja Bill Gatesini välja. hakkas veerema ja mida ma datud advokaat andis nõu aja- tunnustus. “Oleme uhked, et ta ja teha. Ka koolitaja Peep Vain le-Kruuda, Vale-Luik või Va- Lõpuks selgus, et Apple’i enam kontrollida ei saanud,” veeb välja suretada. Vale-Steve on üks meie omadest,” teatas leiab, et toon määrab. “Kui asi le-Sõõrumaa kirjutaks asja- juhi üle nalja viskav blogi rääkis Lyons novembris. Jobs jättis blogis lugejatega hü- Karlgaard New York Timesile. oleks väga mustvalge, siis oleks dest, nagu nad tegelikult on? autor on majandusajakirja Lugejaid ei meelitanud vasti, kuid meedia järeldas, et Õige Steve Jobs on blogi paa- sellest pigem peavalu.” Ometi: Forbes toimetaja Daniel Lyons. blogi juurde üksnes vaimukas Apple tahab blogipidajat suuri sissekannet lugenud, suurt kui Vainuga ilmus libainterv- USAs nii juhtus – kümnete Oktoobris ilmus temalt sa- aasimine Apple’i asutaja üle, korvistada. Tuli jätkata. huvi ta oma alter ego vastu ei juu Ärapäevas, siis oli see kan- tuhandete ameeriklaste meeli mal teemal raamat “Options: vaid ka selle ümber leviv müs- Kui New York Times lõpuks tunne. gelase jaoks naljakas.