valuutakursid 19.04. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,04 EEK Eestil jalg ukse vahel Väikese riigi EUR 1,30 USD väikseil ette- võtteil on raske leida oma kohta SEK 1,70 EEK maailmamajan- duses, Eesti et- ÄP indeks 19.04. tevõtteil on siin mõningane edu Kaarel olnud, kirjutab Kilvits 1678,32 0,81% TTÜ professor KOLMAPÄEV • 20. aprill 2005 • nr 75 (2855) • hind 15 kr Kaarel Kilvits. lk 27 Suhkrutrahvi maaletoojad

Miljardi krooni suuruseks kasvada ähvardava suhkrutrahvi peasüüd- lased on neli viimast põllumajan- dusministrit ja nende alluvuses töötanud ametnikud. lk 6–7, 26

Fotomontaaž, fotod: Raul Mee, Erik Prozes

17,7 mld kr Starmanist saaks Rein Langil võltsimiskahtlus Tallinna börsil väike Ukraina ettevõtjad ja Tallinna Veest Aastaid tagasi muutis justiitsminister Rein huvitusid Eestist keskmine firma Eile Kiievis toimunud Eesti Äripäeva arvutatud Lang firma Trio LSL ju- turuväärtused hina ühepoolselt ren- äripäevale kogunes 200 ko- dilepingut Tallinna Lin- halikku ettevõtjat. “Ukraina on 2,5 mld kr nahalliga ning esitas Eestile väga tähtis majandus- 0,2 mld kr selle hiljem kohtus kui Kuurort Egiptuses partner,” rõhutas sündmuse mõlemapoolse leppe. olulisust Eesti suursaadik Eesti Tallinna Starman lk 4 Telekom Vesi Sellega üritas Lang Kiievis Paul Lettens. (börsil) Allikas: Äripäev päästa firmat suurest Reisifirmad lõikasid rendivõlast. Linnahall Egiptuse-reisidest tulu Kohus kinnitas eile Kahe firma võidujooks süüdistas Langi võltsi- Tšarterlennud Egiptusesse mises. lk 2 ASA Kindlustuse Tallinna börsil tõid Eesti reisifirmadele möö- Tallinna Vesi ja Starman ta- dunud talve jooksul erakord- pankrotimenetluse havad kiiresti jõuda Tallinna Rein Lang set tulu. Kuigi Tallinnast läks lõpparuande lk 5 börsile, et püüda kinni suurem turismikeskusesse 5–6 len- ports Hansapanga aktsiate Leedu rahandusminister Butkevicius astus nukit nädalas, jätkus kliente müügist vabanenud raha. Ana- kõigile reisikorraldajatele. lk 8 ehitus lüütikud on Starmani aktsiat maksuvaidluse pärast tagasi lk 10 pidanud võimalikuks kasvuakt- Weroli juhtumi osas Tüüpprojektid aitaksid kokku siaks. Tallinna Vee aktsiat aga Eesti ettevõtted hilinevad arvete hoida ehituse tellija aega ja nähakse pikaajalise stabiilse algatati kriminaalasi raha. lk 18 investeeringuna. lk 12 maksmisega Baltimaades vähim lk 4 lk 4 uudis 2 Äripäev 20. aprill 2005 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] Rein Lang püüdis Trio võlast

Lang alustas juhikarjääri Tallinna Linnahallis vabaneda dokumenti muutes

2005 veebruar–märts välisminister Justiitsminister Rein 2003–2005 Riigikogu liige Lang püüdis aastaid 2001–2003 Tallinna abilinnapea tagasi ASi Trio LSL ju- 2000–2001 Raadio Elmar nõukogu esimees 1999–2001 Ekspress Grupi ja Tallinna Jäätmekäitluse nõuko- hina dokumenti muu- gu liige tes vabastada enda 1998–2001 Sampo Eesti Varakindlustuse nõukogu liige juhitud ettevõte sada- 1997–2001 ASi Trio LSL nõukogu esimees 1996–2001 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige de tuhandete krooni- 1993–2000 Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse liige de suurusest rendivõ- 1992–1993 Tallinna Rotary Klubi president last. 1991–1997 ASi Trio LSL juhatuse esimees Anne Oja 1986–1989 Tallinna Linnahalli asedirektor [email protected] Allikas: Äripäev Kogu vaidlus keerles Tallin- na linnakohtu toimikus lehe- külje 45 alla köidetud doku- Linnahalli endine juht: mendi ümber. Koltunud lehte- dega vanas kohtutoimikus võib praegugi näha, et 1997. aastal allusin nõukogu käsule kahepoolse kokkuleppena esi-
“Võib arvata, et lahkusin tatud protokollil on kolm võlg- linnahalli juhi kohalt selle ha- niku kohustusi puudutavat ri- gi pärast,” kommenteeris Tal- da lilla pastakaga maha tõm- linna Linnahalli endine juht matud. Protokolli lõppu on sa- Ago Kalde. ma pastakaga hoolikalt maali- Sellele koosolekule, kus lin- tud: “P. 5 kehtetu, pooltel ei ole nahalli nõukogu otsustas koh- teineteise suhtes mingeid mate- tuasja asendamise barterte- riaalseid pretensioone.” hinguga, oli Kalde mäletamist Sama lilla pastakaga on alla mööda kutsutud ka Rein Lang. Selge oli, et mingit kirjutanud juhatuse liige Rein Kaldet koosolekule ei lastud, ta ” kokkulepet do- Lang. Kõige all ilutseb välja- ootas koridoris. kumendi muutmiseks paistval kohal suur sinine Trio “Linnahall oli sundviskes, polnud. LSLi pitsat. Käsitsi tehtud pa- sai reklaamiaega täpselt Trio randuse juures puudub samas hinnakirja järgi. Me ei taht- Ago Kalde, Tallinna Linna- märge õigsuse kohta ja poolte nud bartertehingut, sest taht- halli endine juht kinnitavad allkirjad. sime hinda tingida, nagu see Lugu algas 1997. aasta esi- äri käib,” meenutas Kalde. Lin- seks polnud. Teist eksemplari mesel poolel, mil munitsipaal- nahallile tõi tema sõnul majan- muudetud dokumendist linna- ettevõtte Tallinna Linnahall duslikku kahju ka see, et poole hallil polnud, ehkki Lang väi- juhatus eesotsas Ago Kaldega võlasumma ulatuses sai nõu- tis, et oli.” otsustas lahti saada pikaaeg- kogu otsusel tasuta reklaami- Kalde sõnul ei osalenud sest rendivõlglasest Trio LSList. aega Tallinna linn. Lang kohtuvaidluste ajal aktiiv- Kohtutoimikud näitavad, et Kalde ei mäletanud, miks ses poliitikas. “Ta oli hall kar- ametlikult jäi Trio LSL Tallin- linnahall Langi suhtes krimi- dinal, kogu aeg Siim Kallase- na Linnahallile võlgu nelja kuu naalasja ei algatanud, ehkki ga koos, kuid ei tegelenud päe- rendi koos viivistega, kokku üle taotlus oli valmis. “Meid ei hu- vapoliitikaga,” selgitas Kalde. 300 000 krooni. vitanud üldse, kas oli võltsing Kohtuvaidlust lõpetades allus Linnahalli eestvedamisel või ei olnud, meie huvi oli raha Kalde vastu enda tahtmist nõu- vormistati kahepoolne pro- kätte saada,” põhjendas Kal- kogu käsule. “Tegin aga vea, et tokoll, mille järgi lõpetati pi- de. “Selge oli, et mingit kok- nii kergelt alla andsin,” ütles ta kaaegsed rendilepingud en- kulepet dokumendi muutmi- möödunud reedel. Anne Oja netähtaegselt ja võlglasel tu- li välja kolida. Lõpparve pidi rentnik saama väljakolimisele Lang: mul pole otsusele midagi lisada järgneval kuul. Lepiti kokku,
“Mis puutub linnahalli süü- se omakäeliselt paranduse ja et võlast arvatakse maha Tal- distustesse kohtuistungite käi- saatsin linnahallile nende ek- linna Linnahallile jäävad va- gus, siis mind on vastaspooled semplari tagasi,” selgitas Lang nad valgustid ja kardinad, toi- kohtuasjades süüdistanud isegi vastupidiselt Ago Kalde ja koh- metuse mööbel ning signali- Ameerika imperialismi ja CIA tus tunnistusi andnud inimes- satsioonisüsteem. Selle väär- Rein Lang poseerimas SL Õhtulehe fotograafile veebruaris enne asumist välisministri käsilaseks olemises, korduva- te ütlustele. “Linnahall väitis tuseks hinnati kokku veidi üle ametisse, uues valitsuses on Lang justiitsminister. Foto: Raul Mee test riigireetmistest rääkima- edaspidi aga, et ta seda kuna- 28 000 krooni. ta,” kommenteeris aastateta- gi ei saanud.” Kui oli aeg kahepoolse- ilmus ootamatult välja juba sa- la kirjutada. Kirjutasin ise pro- kohtuskäimist lõpetama ja võl- guseid kohtuskäike justiitsmi- Lang ütles, et tal pole Ees- le protokollile alla kirjutada, mal aastal, Tallinna linnakohtu tokollile juurde asja tõelise sisu ga raadioreklaamiga tasa-ar- nister Rein Lang. ti õigussüsteemi tänase kujun- Lang kohale ei ilmunud. Mõ- viimasel istungil. Trio LSL esi- – see on pretensioonide puudu- veldama. Ta tunnistas, et tahtis Trio dajana midagi lisada. “Vaidlus ne päeva pärast tuli üks raadio tas seda kui kahepoolset kok- mine. /---/ (Arvete – toim.) kät- Sel ajal oli Tallinna Linna- LSLi võlga reklaamiga tasaar- leidis lahenduse kohtus,” vastas töötaja ning võttis Tallinna Lin- kulepet pretensioonide puudu- tesaamist me ei vaidlusta, ole- halli nõukogu esimees Isamaa- veldada, kuid kahjumis linna- Lang küsimusele, mida ta ta- nahalli poolt juba alla kirjuta- mise kohta. me teatanud hagejale, et me ei liitu kuulunud Liisa Pakosta. Ta hall polnud nõus. “Lõpuks saa- haks oma kunagistele tegude- tud kokkuleppe ühe eksempla- Tallinna Linnahall kaalus kavatse neid arveid tasuda.” tunnistas eelmisel nädalal, et tis linnahall meile kahes ek- le ja praeguse ametiseisundiga ri kaasa, n-ö tutvumiseks. Ta- seepeale kriminaalasja algata- Ringkonnakohus otsustas ei teadnud dokumendi muut- semplaris lepingu lõpetamise kaasnevale vastutusele mõel- gasi seda ei toodud. mist, süüdistades Langi ameti- 1999. aasta lõpus, et Trio LSLil misest midagi. “Loogika ütleb kokkuleppe. Mina tegin selles- des avalikkusele öelda. Äripäev 1997. aasta aprillis kolis alases võltsimises. Avaldust po- pole põhjust vaielda ning ligi küll seda, et dokumendi võltsi- Trio LSL Tallinna Linnahalli litseile siiski ei esitatud. Lin- 90 000 krooni tuleb koos koh- mine tähendab kindlasti krimi- Kohus: kahepoolne kokkulepe osutus tõendamatuks ruumest küll välja, kuid võlga nahall piirdus taotlusega jät- tukuludega maksta. Tallinna naalasja algatamist,” märkis ta. ära ei maksnud. Põhjuseks too- ta võltsitud dokument tõendi- Linnahall andis kohe kohtusse Kohtuvaidluse lõpetamist pidas Kostja väide, et pooled sõlmisid 21. aprillil 1997. a kokkuleppe selles, et di, et ruumid ei vastanud tu- na arvestamata ja üle kuulata järgmise hagi, et ülejäänud võl- Pakosta majanduslikult kasuli- pooltel teineteise suhtes mingeid materiaalseid pretensioone ei ole, ei ole tõendatud. /---/ leohutusnõuetele ja ennetäht- tunnistajad. ga kätte saada. Trio LSL ähvar- kuks: “Selliste bartertehingute Hageja andis oma esindajate allkirjadega varustatud protokolli kostja aegsest väljakolimisest sai rent- Kui Tallinna linnakohus das vastuhagiga. sõlmimine on täiesti normaal- esindaja kätte. Kostja temale allakirjutamiseks esitatud protokolli hagejale ei nik kahju. jäi juttu kahepoolsest kokku- Kohtuskäimised lõppesid, ne äriline tegevus ning selleks tagastanud ja lahkus renditud ruumidest võlgu tasumata. Linnahall andis võla kohtus- leppest uskuma ja andis või- kui 1999. aasta valimiste jä- ei avaldanud keegi mitte min- Kostja esitatud protokolli originaalis (toimiku lk 45) on p 5 tekst maha tõmmatud ning käsitsi on kirjutatud uus tekst, mis välistab materiaalsed se. Esialgu nõudis ta vaid ühe du Triole, siis ringkonnakohus rel pääses teistega koos Tal- gisugust poliitilist, vaimset ega pretensioonid poolte vahel. Tsiviilkolleegiumi istungil andis kostja esindaja kuu renti koos viivisega, ligi 90 koos riigikohtuga mitte. Tun- linnas võimule seni kolm aas- muud survet.” Rein Lang seletuse, et protokolli p-le 5 tegi paranduse tema. /---/ 000 krooni, sest suurema riigi- nistajana välja kutsutud Lang, tat opositsioonis olnud Refor- Rein Lang sai aasta hiljem, Arvesse võttes poolte seletusi ja tunnistajate ütlusi, leiab tsiviilkolleegium, lõivu tasumiseks polnud munit- kellest vahepeal oli saanud Trio mierakond. Rein Lang on Re- 2001. aasta lõpus, aga ise Tal- et ei ole tõendatud, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele lepingute sipaalettevõttel raha. LSLi nõukogu esimees, ütles formierakonnas 1995. aastast. linna abilinnapeaks, kui või- lõpetamiseks ilma materiaalsete pretensioonideta. Tutvumiseks võetud proto- kohtule: “Ma ei pidanud võima- Linnahalli uus nõukogu ko- muliidu moodustasid Reformi- Allikas: Tallinna ringkonnakohtu otsus 21. jaanuarist 1999 koll koos Rein Langi allkirjaga likuks sellisele protokollile al- hustas 2000. aastal juhtkonda erakond ja Keskerakond. reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 3

Valluta kas või maailm!

Et saaksid oma ideid ellu viia nii kodus kui võõrsil, aitame leida Sinu ettevõttele sobiva Euroopa Liidu toetusfondi. Vajadusel laename juurde puuduva osa. Küsi terviklik finantseerimis- pakkumine Hansapangast – anname vastuse kolme päevaga.

Tasuta nõustamiseks lepi kokku sobiv aeg telefonil 613 2222 uudis 4 Äripäev 20. aprill 2005 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

sõnumid

Ukrainas Eesti ettevõtluse vastu suur huvi Eesti ettevõtete Eile Kiievi hotellis Volodimir Jatsenkivski lisas, maksehilinemised on RUS toimunud Eesti et head poliitilised suhted ka- Baltimaade lühimad
äripäeval kuulas meie he riigi vahel leiavad praktili- Üleeuroopalise krediidiinfo- se väljundi majanduses. “Ees- firma Creditreform ja Krediidi- ettevõtjate enesetut- ti ärimeeste kogemus on nüüd, info koostöös sündinud uuring vustusi üle 200 koha- mil meiegi soovime integreeru- näitab, et Eesti ettevõtted on liku äriinimese. da Euroopa süsteemidega, vä- Baltimaade kiireimad arve- ga oluline.” Ta lisas, et Ukrai- maksjad. Sirje Niitra na loodab veel sel aastal WTO Võrreldes Läti ja Leeduga on [email protected] liikmeks saada. Eesti ettevõtete maksekäitumi- Eesti Ukraina saatkonna Eesti saatkonna majandus- ne oluliselt parem. Keskmine korraldatud Eesti äripäevale oli diplomaat Evelin Krõlov ütles, maksehilinemine on Eestis 9 ja end kirja pannud ligi 200 ette- et kõik vajalikud lepingud in- Lätis 18 päeva. Uuringu põhjal võtjat, kohal olid mitme trü- vesteeringute kaitseks nii Uk- on Leedu ettevõtete makseta- kiväljaande ja telejaama esin- rainas kui ka Eestis on olemas. vad halvimad kogu Euroopas dajad. “Praegu ei kuulu Ukraina veel – arved tasutakse keskmiselt Eesti suursaadik Kiievis Paul Eesti kümne olulisema kau- 25 päeva pärast maksetähtae- Lettens ütles, et on nii suure bandusparteri hulka, kuid võib ga. Eesti maksekultuur on teis- huvi üle väga õn- peagi kuuluda,” sõ- te Euroopa riikidega võrreldes nelik. “Ukraina on ” Äri leiab alati nas ta. endiselt kõrge. Maksekäitumi- Eestile väga täh- väljapääsu. Eesti Kaubandus- ne on võrreldav Rootsiga, kus tis majanduspart- Nüüd toovad pal- Tööstuskoja initsia- keskmine maksehilinemine on ner. Siin on ava- jud Eesti ettevõt- tiivil on sel nädalal 8 päeva. Äripäev nud oma esinduse ted oma tootmise Kiievis 18-liikmeli- või koguni toonud siia kohale. ne ärimeeste dele- Volbriööl Tallinnas siia oma tootmise gatsioon, mida ju- , Eesti poest alkoholi ei saa paljud Eesti ette- Paul Lettens hib koja asepresi- suursaadik Kiievis
Tallinna linnavalitsus ka- võtted,” lausus ta. dent, Baltika Gru- Eesti äridelegatsiooni juht Meelis Milder (vasakul) ja suursaadik Paul Lettens eile vestle- vatseb tänasel istungil peata- Suursaadiku sõnul pi juhatuse esimees mas Kiievi hotellis RUS korraldatud Eesti äripäeval. Foto: Sirje Niitra da volbriööl alkohoolsete joo- on toimunud revolutsioon aval- Meelis Milder. Eilsel äripäeval kide jaemüügi. danud Ukraina majanduskesk- tutvustas Milder Eesti majan- le nii ajakirjanduses kui ka tä- letehase ja rajanud muid toot- lähiaastail oma hotelli ava- Müügikeeld kehtib nii kaup- konnale stabiliseerivat mõju duskeskkonda ja meie majan- navatel. Eelmisel aastal kuulu- mishooneid. da Balti riikides seitset hotel- lustes kui ka välikohvikutes 30. ja uus valitsus on lubanud kii- duse arengumootoreid ja lubas tati aga Baltika Ukrainas pa- Eesti Sadolini kommertsdi- li omav Reval Hotels. Olympic aprillist kella 19.00st kuni 1. rendada majanduskasvu. Ka- aidata leida Ukraina ettevõtjail rimaks naisterõivastega kaup- rektor Neeme Tulp rääkis, et Casino loodab aasta lõpuks mai kella 7.00ni. Keelu kehtes- hepoolse vabakaubanduslep- Eestis koostööpartnereid. lejaks. Ukrainas on ettevõttel oma ju- Kiievis viis mängusaali avada. tamisel lähtutakse avaliku kor- pe lõppemine Eesti ELi astu- Baltika on olnud Ukraina tu- Eesti Ehituse tütarfirma riidiline firma ja otsitakse või- Filiaali avamist ei välistanud ra tagamise huvidest. Äripäev misel on toonud suursaadiku rul aktiivne juba viis aastat ja Eurocon on töötanud Ukraina malusi kohalikku värvitootmis- eilsel äripäeval ka EBS, kus ju- sõnul küll probleeme juurde, praegu on ettevõttel selles rii- turul juba 1998. aastast. Firma se investeerimiseks. Loomisel ba praegu õpib ukrainlasi. Kol- kuid need on tema hinnangul gis 12 kauplust, viimane neist juht Andres Erm rääkis, et pro- on ka oma kauplustekett. me nädala pärast avab Kiievis ületatavad. “Äri leiab alati väl- avati kahe nädala eest Odessas. jektijuhid on Tallinnast, kuid Estonian Air lennutas eel- uksed Thulema esindus, et ha- japääsu. Nüüd toovad paljud Kohaliku esinduse direktor Tat- tööde teostamiseks kasutatak- misel aastal Kiievi ja Tallinna kata pakkuma mööblit valmi- Eesti ettevõtted oma tootmise jana Karlova ütles, et Ukraina se kohalikku allhanget. Prae- liinil kokku 15 814 reisijat, mis vatele hotellidele ja ärimaja- siia kohale,” selgitas ta. tarbijate usalduse võitmiseks gu on käsil hotelli ehitamine on 23% rohkem kui 2003. aas- dele. Kuid selle loeteluga Ees- Ukraina välisministeeriu- tuli palju vaeva näha ning ku- Lvovis, varem on sama ettevõ- tal. Lennufirmal on Kiievis oma ti ettevõtjate huvid Ukrainas mi Kiievi osakonna juhataja lutada hulk raha reklaamimise- te ehitanud BBH tellimusel õl- müügiesindus. Kiievis plaanib veel ei piirdu. Prokurör algatas Weroli juhtide Riigiasutused jätavad sageli andmed tellitud uuringute kohta enda teada tegevuse uurimiseks kriminaalasja
Riigikontroll tuvastas, et oleks otstarbekas, kui uuri-
Lõuna ringkonnaprokurör ge Püssi sõnul Werolis het- riigiasutused ei ole avalda- muste ja analüüside tellimi- Marge Püss alustas eile krimi- kel konkreetsed kahtlusalu- nud tellitud uuringutest ligi- sel avalikustatakse tellitud naalmenetlust, et välja selgita- seid pole. kaudu nelja viiendikku veebi- töö nimetus ja lähteülesande da võimalikke seaduserikkumi- “Alustasin kriminaalmenet- lehel, kuigi avaliku teabe sea- kirjeldus, töö tegija, maksu- Finnair tõstab si ASi Werol Tehased ametiisi- lust ainult fakti suhtes, konk- dus seda nõuab mus ja rahastaja, töö valmi- puhkuselendude kute tegevuses. reetseid kahtlustatavaid meil Aastatel 2001–2004 telli- mise aeg ja isiku kontaktand- hinda Prokuröri sõnul on menetlu- ei ole,” sõnas Püss, kelle sõnul sid riigiasutused enam kui tu- med, kellelt tellitud töö koh-
Soome lennufirma Finnair se ajendiks ajakirjanduses aval- ametiseisundi kuritarvitamise hat uurimust ja analüüsi ko- ta vajaduse korral lisainfot teatas eile, et tõstab juuni algu- datud andmed, et ASi Werol menetluse alustamise põhju- gumaksumuses 200 miljonit võib saada. ses kõigi puhkuselendude hin- Tehased varasemate juhtimis- seks oli ajakirjanduses saadud krooni, kirjutas Eesti Päeva- Riigikontroll leiab, et da 4,7% võrra, et korvata kütu- otsuste tulemusena tekkis liig- teave. “Kas üldse esineb kelle- leht Online uuringute andmete avalikus- sekulude kasvu. se rapsiseemne varumisel teha- gi käitumises kuriteo koossei- Uurimusi ja analüüse tel- tamine suurendab avaliku See on halb uudis reisifirma- sele ülisuur kahju. Kriminaal- su ja millise paragrahvi järgi lis vaadeldud ajal kokku 63 kontrolli võimalusi ning vä- dele, kes lootsid, et nädalapäe- menetlust alustati karistussea- süüdistada saab, selgub uuri- asutust. Kõige enam uurin- hendab riski, et võetakse vas- vad tagasi teatavaks tehtud 5– dustiku ametiseisundi kuritar- mise käigus.” guid (40%) telliti keskkonna- tu lähteülesandele mittevas- 10% hinnatõus puudutab vaid vitamise paragrahvi alusel. Püss ei osanud prognoosida, ministeeriumis ja selle valit- tavaid töid. tavalist reisiliiklust, kirjutas Werol Tehaste eksjuht Er- millal võivad asjad selgemaks semisalas. Majandus- ja kom- Riigikontrolli hinnangul Taloussanomat. ki Aavik ostis möödunud suvel saada. “Kui keeruliseks ja ma- munikatsiooniministeeriumis ei saa uurimuste mitteaval- Werol Tehaste eksjuht Erki Hinnatõus tabab kõiki puh- plaanitust 40 000 tonni roh- Foto: Väinu Rozental hukaks asja uurimine osutub, ja selle valitsemisalas telliti damist üksnes asutuste kaela Aavik kuselende ning iga kuu vaada- kem rapsiseemet. Sügisel aga ma ei oska öelda,” sõnas Püss. 16 protsenti uuringutest ning ajada, nimelt näitas audit, et takse hinnad uuesti üle, teatas rapsiseemne hind langes ning liigselt sisse ostetud rapsiseem- “Paari nädalaga ei juhtu siin põllumajandusministeeriumis pole selge, mida seadusandja firma eile Helsingi börsile. Läi- tehas kandis miljoneid kroone nega tekitatud kahjuks 22 mil- midagi. Ma ei julge prognoosi- ja selle valitsemisalas 13 prot- on mõelnud avalikustamisele nud aasta septembrist on kütus kahju. PricewaterhouseCoopers jonit krooni. da ka seda, et siin paari kuuga senti uuringutest. kuuluvate uurimuste ja ana- kallinenud 35%. Äripäev tuvastas Aaviku poolt Werolile Ringkonnaprokurör Mar- midagi juhtub.” Äripäev Riigikontrolli hinnangul lüüsidena. Äripäev

TALLINNAS: Kadaka tee 5 Tel 626 7750 10621 Tallinn Faks 626 7754 [email protected] TARTUS: Vasara 52d Tel 730 3500 50113 Tartu Faks 730 3501 Suruõhu- ja vaakumtehnika [email protected] VIRUMAAL: Tel 507 9758

terviklahendused www.kompressorikeskus.ee uudis toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 5

ASA Kindlustuse sõnumid Eile valiti paavstiks Joseph Ratzinger
Eile õhtul tõusis Vatikanis valget suitsu, mis andis märku sellest, et kardinalid on jõudnud otsusele ja valinud paavs- pankrot lõpeb tiks 78aastase sakslase Joseph Ratzingeri. Uus paavst hak- kab kandma nime Benedictus XVI. Uue paavsti seisukohad sarnanevad Johannes Paulus II Kolme kuuga toimus 44 ümbrikupalgareidi omadega, näiteks ei toeta ta naiste osatähtsuse suurenemist
Selle aasta esimeses kvar- meid seadusemuudatuste ette- kümne päevaga kirikuelus ega sündimuse kontrolli. Äripäev talis viis maksuamet läbi 44 panekuid, mis edaspidi ümbri- ümbrikupalgareidi, mille tu- kupalga maksmist tõkestavad. Kohus kinnitas ei- jas. Saarma pakkus, et ilmselt VP Market sai suure sündikaatlaenu lemusena määrati täiendavaid Maksu- ja tolliamet määras le ASA Kindlustuse koondavad aktsionärid oma
Kolm Leedus tegutsevat kommertspanka andsid kaubandus- makse kogusumas 3,2 miljo- esimese kvartali jooksul mak- pankrotimenetluse aktsiad ühele kontole. keti VP Marketi tütarfirmale Viliniaus Akropilis sündikaatlae- nit krooni. sukontrollide ja tolli järelkont- Lõpparuande kohaselt jäi nu 2,9 miljardi kroonises mahus. Jaanuaris sõlmisid kümme rolli tulemusel kokku ligi 78 lõpparuande, mis va- ASA Kindlustusel üles veidi Tegemist on Leedu suurima sündikaatlaenuga, vahendas partnerit ümbrikupalkade vas- miljonit krooni täiendavalt ta- bastab peatselt väike- enam kui 103 miljonit krooni BBN majanduslehte Verslo Žinios. Hansabankas, Nordea Bank tu võitlemise koostöökokkulep- sumisele kuuluvaid makse ja aktsionärid ka väärt- rahuldamata võlakohustusi. Pi- Lietuva ja Sampo andsid vastavalt 1,54 miljardit, 992 miljonit pe, mida aktiivselt ka ellu ra- hoidis tollikontrolliga ära ligi sut alla poole sellest summast ning 368 miljonit krooni laenu. Laenuraha kasutatakse uute kendatakse. Leppe raames on 6 miljoni krooni suuruse kah- paberikonto haldusta- ehk 46,4 miljonit krooni moo- kaubanduskeskuste ehituseks Kaunases ja Klaipedas. Äripäev ministeeriumitele tehtud mit- ju tekkimise riigile. Äripäev su maksmisest. dustasid tuhandete kindlustus- võtjate eelisnõuded. Peeter Raidla Siiani on pankrotipesast [email protected] tehtud võlausaldajatele välja- Pankrotimenetluse lõpp- makseid vaid 0,9 miljoni kroo- aruanne jõustub kümne päe- ni ulatuses. Lisaks on pangas va jooksul. Seejärel saab ASA väljamaksmiseks deponeeri- Kindlustuse aktsiad keskregist- tud paarsada tuhat krooni. rist kustutada. Seda pole siiani välja maks- Viimastel kuudel on pank- tud põhjusel, et pankrotihal- rotis oleva ASA Kindlustuse dur ei tea paljude võlausalda- aktsiatega üsna palju tehin- jate pangakontosid, kuhu raha guid sooritatud. Näiteks april- üle kanda. lis on kantud ühelt kontolt tei- Et ASA Kindlustusel on poo- sele kokku ligi 7500 ASA Kind- leli veel kolm tsiviilvaidlust, lustuse aktsiat, tänavu märtsis jättis kohus pankrotihalduri aga koguni enam kui 12 000 esialgu ametist vabastamata. aktsiat. ASA Kindlustuse looja Leo- Pankrotihaldur Toomas nid Apananski pääses pankro- Saarma ütles, et ka pankroti- tist puhta nahaga: ta tunnista- menetluse ajal on aktsionäridel ti küll algatatud kriminaalas- vaba voli oma aktsiaid müüa jas kahtlualuseks riisumise ja või loovutada. Samas arvas ta, ametiseisundi kuritarvitamise et ASA Kindlustuse puhul on paragrahvide alusel, kuid süü- aktsiatehingute taga soov va- distuseni ei jõutudki. Väideta- baneda aktsionäre painavast valt ei suutnud uurija mitu aas- kontohaldustasust, mida tuleb tat kestnud toimingute jook- maksta seni, kuni aktsiad on sul kahtlustele piisavalt tõen- Väärtpaberite Keskregistris kir- deid leida.

Riigikogu arutab valimisreklaamile piirangute kehtestamist
Riigikogu hakkab taas aru- esitajate hinnangul ka vajadus tama poliitilise valimisreklaa- keelustada poliitiline välirek- mi piiramise eelnõu, mis keh- laam aktiivse valimiskampaa- testaks reklaamile ranged pii- nia perioodil. Esitajate hinnan- rangud, kirjutas ETV. gul on viimastel aastatel era- Uue eelnõu kohaselt võiks kondade kulutused valimiste- valimise välireklaami piirsuu- le kasvanud ulatuseni, mis on ruseks olla kuni üks ruutmee- tekitanud vastumeelsust taoli- ter, samuti võiks välireklaami se reklaami ja poliitika suhtes Sinu võit! eksponeerida vaid omavalitsu- tervikuna. se eraldatud kohas. Riigikogu 2003. aasta va- Liitu Tele2 Ärimehe paketiga, sest see on selgelt Riigikogu viie liikme esita- limistel kulus erakondadel tud valimisseaduste muutmi- kampaaniaks ligi 60 miljonit soodsaim. se eelnõu väljatöötamise tingis krooni. Äripäev NÄIDE: EMT Tele2 Hinnakiri Profi pakett Ärimehe pakett Näidisfi rma igalt numbrilt EMT Tele2 Saaremaa-Ruhnu liinikonkursi võitis SLK Kuumaks numbri kohta 50.00 kr 35.00 kr räägitakse 250 minutit kuus Profi pakett Ärimehe pakett
Saaremaa maavalitsuse kor- Aegna kahe saare vahel liik- Kõned fi rma sees 1.10 kr 0.25 kr Liitumised/kuumaksud 15 750 kr 525 kr Kõned EMT võrku 1.48 kr 1.25 kr raldatud konkursi Ruhnu lae- lemist 20. mai paiku neli kuni Kõned fi rma sees 30% 1,238 kr 281 kr Kõned TELE2 võrku 2.12 kr 0.75 kr Kõned EMT võrku 30% 1,665 kr 1,406 kr valiini operaatori leidmiseks viis korda nädalas, vahendab Kõned Elisa võrku 2.12 kr 1.25 kr Kõned TELE2 võrku 15% 1,193 kr 422 kr võitis Saaremaa Laevakompa- Eesti Päevaleht Online Meie Kõned lauatelefonidele 1.95 kr 1.25 kr Kõned Elisa võrku 15% 1,193 kr 703 kr SMS 2.12 kr 0.85 kr Kõned lauatelefonidele 10% 731 kr 469 kr nii (SLK). Maa uudist. SLK oli ka ainuke MMS 4.24 kr 3.39 kr SMS-e kuus numbri kohta 20 636 kr 255 kr Ettevõte alustab laevaga pakkuja konkursil. Äripäev GPRS tavapakett (MB hind) 33.90 kr 21.19 kr KOKKU KULUD KUUS: 7,405 kr 4,061 kr *Hinnad käibemaksuta. Hinnad EMT ja Tele2 kodulehelt seisuga 18.04.2005

Tele2 Ärimehe paketi hinnad kehtivad Aastas säästab selline fi rma Tele2 Ärimehe paketti juriidilistele isikutele alates kolmest liitumisest. kasutades 40 000 krooni!

Küsi pakkumist telefonil 1205 või www.tele2.ee/fi rma 6 Äripäev 20. aprill 2005

Suhkrudraama algus ulatub kuue aasta taha

1999 2002 2003 Eesti-poolsed läbirääkijad ja põllu- November Juuli majandusvaldkonnaga seotud on Põllumajandusminister Jaanus Põllumajandusminister Tiit Tamm- kursis asjaoluga, et üleliigsete laova- Marrandi saadab rahandusminis- saar palub rahandusminister Tõnis rude teema võib Eesti liitumisel ELi- teeriumile kirja laovarude teemal, Paltsule saadetud kirjas ettepane- ga üles kerkida. Eesti delegatsiooni informeerib, et ELi laienemise vara- kuid vajalike õigusaktide vastuvõt- läbirääkimistel juhib välisminister sematele kogemustele tuginedes miseks ja konkreetsete meetmete (alguses Toomas Hendrik Ilves, tõuseb tõenäoliselt päevakorda rakendamiseks üleliigsete laovarude hiljem Kristiina Ojuland), asejuht on laovarude teema ning palub osas. Rahandusministeerium vastab, välisministeeriumi asekantsler Alar statistikaametil olla valmis et maksustada pole normaalsest Streimann. Põllumajanduspoliitika vajalike andmete edastami- suuremaid laovarusid võimalik. töögruppi juhtisid põllumajandus- seks. ministeeriumi asekantsler Toomas Oktoober Kevvai, hiljem sama ministeeriumi Detsember töötajad Ivar Sikk ja Mai Talvik. Amet- Suhkruvaru probleemi arutab va- nike ülemus on minister Ivari Padar. ELi tippkohtumisel Kopen- litsus. Tammsaare arvates peaks haagenis lõpevad Eesti küsimuse lahendamisega tegelema sisulised läbirääkimised hoopis rahandusministeerium. Valit- 2000 ELiga. Läbirääkimiste tule- sus otsustab, et rahandus-, välis- ja Euroopa Liit palub Eestil esitada mus: kuivsööda, suhkru ja põllumajandusministeerium töötavad plaan hindade järkjärguliseks ühtlus- isoglükoosi tootmiskvoot on probleemiga ja esitavad oma ette- tamiseks enne liitumist ELiga, eriti 0 tonni, laovarude ja ülemi- panekud novembris. Ministeeriumid teravilja, suhkru, loomaliha ja piima nekuaja kohta kokkuleppeid ühtegi lahendust leida ei suuda. osas. Eesti ei küsi suhkrukauban- pole. duse osas üleminekuaega, küll aga Detsember soovib läbirääkimistel suhkrutoot- Tammsaar esitab valitsuskabinetile mise kvoodiks 75 000 tonni. Seda ei rahandusministeeriumi koostatud anta. maaelu- ja põllumajandusturu kor- raldamise seaduse muutmise ja Ivari Padar karistusseadustiku muutmise eel- nõud. Justiitsministeerium seaduste Jaanus muudatusettepanekute eelnõusid ei Marrandi kinnita, sest need on vastuolus põ- hiseaduse ja ka Euroopa Komisjoni määrustega. Suhkrutrahvi tõid maale poliitikud

Miljardikroonise suhk- sealhulgas ka mitmeid tootmis- asja taas ette. Marrandi infor- pool aastat enne Eesti liitumist Tammsaar räägib, et püüdis va- ruvaru põllumajandusministee- rutrahvi süüdlasi po- kvoote. Eesti-poolse töögrupi meerib rahandusministeeriumi, ELiga, võtab suhkru varumi- litsuses mitu korda suhkruvaru- riumile deklareerides tuleb ette- juhiks põllumajandusküsimuste et suhkru laovarude teema tõu- se teema arutada Juhan Partsi mise teemat üles tõsta, kuid se- võtjal tegemist teha juba järgmi- le mõtet otsida ei ette- läbirääkimisel on põllumajan- seb tõenäoliselt enne Eesti liitu- juhitud uus valitsus. Selgub, et da ei peetud oluliseks. “Referen- se ministri, Rahvaliitu astunud võtjate ega ka agarate dusministeeriumis pikka aega mist üles. See kiri on üldse esi- polegi olemas õigusakte, mille- dum (euroreferendum 14. sep- Ester Tuiksooga. Tuiksoo käe all moosikeetjate hulgast. euroteemadega tegelenud ase- mene laovarude-teemaline kiri, le tuginedes võiks suhkruvaru- tembril 2003 – toim.) oli ees, koguvad ministeeriumiametni- kantsler Toomas Kevvai. mis põllumajandusministeeriu- mist ennetada. sellepärast ei tahtnud keegi sel- kud suhkrudeklaratsioonid kok- Suhkrutrahvi maale- Kevvai üritab Eestile välja mist saadetakse. 2003. aasta lõpus otsustab le teemaga jõuliselt tegeleda,” ku, analüüsivad neid ning mää- toojad istuvad hoopis rääkida suhkru tootmiskvoo- “Me ei teadnudki, mida EL valitsus, et asjaga tegelevad ra- ütleb Tammsaar. “Hiljem läks ravad üleliigse laovaru suuruse. kõrgepalgalistel koh- diks 75 000 tonni aastas. Se- üleliigsete varudena üldse kä- handusministeerium Taavi Ves- asjaga juba kiireks ja ega tõesti Viimase peab Tuiksoo raportee- da ei anta. Juba varem on Eesti sitleb, sest see selgus alles kimägi, välisministeerium Kris- keegi ei uskunudki, et nii palju rima Euroopa Komisjonile ning tadel ministeeriumites teatanud, et on valmis ELi ühist 2003. aasta sügisel,” meenu- tiina Ojulandi ning põlluma- suhkrut varutakse.” selle põhjal arvutab komisjon ja Riigikogus. põllumajanduspoliitikat raken- tab Marrandi. “Vä- jandusministeerium 2004. aasta alguses turgatab Eestile trahvi. dama alates liitumisest. “Me kü- ga keeruline oleks ” Referendum Tiit Tammsaare juh- ametnikele ja poliitikutele pähe Põllumajandusministeeriumi Kristina Traks sisime korduvalt, mis on need olnud teha põhimõt- oli ees, selle- timisel. Nemad pea- üks hoopis uus mõte. Mis saab esitatud andmete põhjal mää- [email protected] tooted, mille osas ei tohi liitu- telisi otsuseid tee- pärast ei taht- vad novembriks as- siis, kui ka eraisikud omale koju rab Euroopa Komisjon Eesti Eesti maksumaksja taskust misel olla spekulatiivseid varu- mal, mille kohta in- nud keegi selle ja läbi arutama ja kapinurka suhkrut varuma hak- üleliigseks suhkrukoguseks 91 kinnimakstava suhkrutrahvi sid, kuid nimekirja neist toode- formatsioon õieti teemaga jõuliselt esitama valitsusele kavad? Selle asja peale polnud 000 tonni, millest ligi 30 000 tekitajateks on eelkõige neli test saime alles pärast läbirääki- puudus ja veel en- tegeleda. konkreetsed ettepa- keegi varem mõelnudki. olevat ettevõtete varutud ning viimast põllumajandusminist- miste lõppu,” meenutab Kevvai ne valimisi (Riigi- nekud suhkrutrah- Veebruaris esitab valitsus Rii- 60 000 tonni peituvat kodani- Tiit Tammsaar, rit ning suur hulk nende allu- läbirääkimisi. kogu valimised olid vi vältimiseks. Kok- gikogule kiirkorras kokku kirju- ke kodudes. endine põllumajan- vuses töötavaid ametnikke. Et- Suhkruteemasse suhtub tol- 2003. aasta kevadel ku leppida ei suu- tatud üleliigse laovaru seaduse Kui praeguse aasta märtsi- tevõtjaid on keeruline süüdis- lane põllumajandusminister, – toim.).” Marrandi dusminister deta midagi. Kuida- eelnõu, mille Riigikogu kolm ni on kogu suhkrusaaga olnud tada suhkrutrahvi saamisloos, siis veel mõõdukate erakondla- kogenud poliitikuna teadis, et gi klopsib rahandusministee- nädalat enne Eesti liitumist ELi- lihtsalt lohaka asjaajamise võrd- sest nemad käitusid eht ärime- ne Ivari Padar üsna kerglaselt, enne valimisi tehtud otsus keh- rium kokku seadusemuudatu- ga vastu võtab ja Riigi Teataja kuju, siis nüüd muutub asi ine- helikult – ostsid odavat kraa- vastates Riigikogu ees arupäri- testada suhkrule aktsiisimaks sed karistusseadustikku ning neli päeva enne liitumist ELiga tuks. Nimelt avastab maksu- ja mi hinnatõusu ootuses kõvas- misele, et suhkur ei ole põllu- või mõni muu sisseveo piirang maaelu- ja põllumajandusturu avaldab. Selleks ajaks on ette- tolliamet, et ettevõtted on va- ti kokku. majandusläbirääkimistes “teps oleks oluliselt kahandanud te- korraldamise seadusesse. Nen- võtted jõudnud Eestisse vedada runud 20 000 tonni rohkem, Euroopa Komisjoni lähiajal mitte kõige olulisem asi”. ma šanssi taas Riigikogusse va- dele muudatustele tõmbab “vee kolme aasta suhkruvaru – 163 kui põllumajandusministeeriu- avalikustatava üleliigsete laova- Järgnevatel aastatel suhk- litud saada. Suhkruga tegele- peale” justiitsministeerium, sest 000 tonni magusat. Iga ettenä- mi andmed väidavad. Sellest ko- rudega seotud ca miljardikroo- ruvarude teema ei arene. Al- mise asemel eelistas ta ennast muudatused on vastuolus Ees- geliku eestimaalase kapi- või gusest 15 000 tonni on varunud nise trahviga tipnev suhkrusaa- les 2002. aasta lõpul, pärast lii- reklaamida põllumeestele era- ti põhiseaduse ja mõne ELi di- sahvrinurgas peitub enne euro- kommivabrik Kalev. ga saab alguse aastaid tagasi, tumisläbirääkimiste lõppu, võ- korralise ikaldustoetuse luba- rektiiviga. liitumist vähemalt 25kilogram- Tegelikult on asjaolu, et Ka- täpsemalt 2000. aastal. Siis ha- tab juba järgmine põllumajan- dusega. Kevadest 2003 kuni kevade- mine suhkrukott. lev varus üleliia suhkrut 15 katakse ELiga läbi rääkima põl- dusminister, toona veel kesk- Järgneb veel üks vaikne aas- ni 2004 ametis olnud Rahvalii- Vahepeal vahetub jälle põl- 000 tonni, maksusaladus. Sala- lumajandusteemalisi küsimusi, erakondlane Jaanus Marrandi ta. Alles 2003. aasta sügisel, du põllumajandusminister Tiit lumajandusminister ning suhk- dus ei ole aga Kalevi ja Tuiksoo vaatlus toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 7

2004 Mai 2005 Eesti osakaal trahvides Veebruar 15. maiks peavad suhkrut varunud Jaanuar ettevõtted esitama põllumajandus- Põllumajandusminister Ester Tuiksoo Valitsus esitab Riigikogule kiirkorras ministeeriumile deklaratsioonid oma konkurentsitult suurim saadab Euroopa Komisjoni põllu- koostatud üleliigse laovaru seaduse suhkruvarude kohta. eelnõu. majandusvolinikule kirja palvega vähendada suhkrutrahvi. Euroopa Sirje Rank põllumajandusturu ja tootmise Oktoober [email protected] Aprill Komisjoni hinnangul on Eestil kokku dünaamikat ega muid kohalikke 31. oktoobriks peavad põllumajan-
Peale Eesti ähvardab liigse erisusi, mis numbrit alla toovad, Riigikogu võtab vastu üleliigse lao- üleliigset suhkruvaru 91 658 tonni, sh dusministeeriumil olema esitatud 63 068 tonni on tarbimise kasv ja 28 suhkru varumise eest trahv veel ütles Lapins. Läti põllumajan- varu seaduse. Ettevõtted on selleks andmed töödeldud ja analüüsitud nelja ELi uut liikmesriiki, seal- dusminister on käinud Brüsse- ajaks varunud 160 000 tonni suhkrut, 590 tonni varude kasv. ning üleliigne laovaru määratud. Maksu- ja tolliamet avastab ettevõ- hulgas Lätit, kuid konkurentsi- lis ELi põllumajandusvolinikule mis on Eesti kolme aasta tarbimise Põllumajandusministeerium annab tult suurim kogus suhkrut oste- asja selgitamas ning Lapinsi sõ- jagu. tetest 20 000 tonni deklareerimata maksu- ja tolliametile aru, millised suhkrut, enamik suhkrust leitakse ti kokku Eestis. nul on komisjon Läti argumen- ettevõtted on jätnud laovarud dek- Kalevist. Nii tuleb Eestil kinni maks- te kuulda võtnud. lareerimata. Deklareeritud üleliigse ta enam kui pool kogu trahvi- “Minu hinnang on, et ena- suhkruvaru suurus on 30 500 tonni. Veebruar summast, mis Euroopa Komis- miku liigsest suhkruvarust ost- joni esialgseil andmeil oli 90 sid kokku lühiajalised spekulan- Valitsus lubab Tuiksool suhkrutrah- miljonit eurot. Esialgseil seetõt- did,” kommenteeris Läti suuri- vide analüüsiks tellida kuni miljoni tu, et mitmed riigid on komisjo- ma magusatootja Laima juhatu- krooni eest õigusabi Belgia firmalt ni arvutusmetoodika vaidlusta- se esimees Juris Jonaitis. Laimal Simmons & Simmons. Riigikontroll nud. Samuti on teema poliitili- endal kontrollimisel liigseid va- alustab auditit, selgitamaks välja, mis selt sedavõrd laetud, et komis- rusid ei leitud, ütles Jonaitis. põhjustel Eesti valitsus ei võtnud või jon ilmselt ei kiirusta täie mõõ- Võimalike spekulantide väl- ei pidanud otstarbekaks võtta kasu- duga mõõtma. Eile kirjutas Lä- jaselgitamisega tegeleb praegu tusele toimivaid meetmeid üleliigsete ti päevaleht Diena, Läti maksuamet. laovarude tekkimise ja sellest tingi- et suhkrutrahvi ohus ” Maksimaal- Lapinsi sõnul tud trahvide vältimiseks. riigid võivad saada selt saab võidakse võimalik Märts ajapikendust liigse- Läti liigse suhk- trahvisumma ma- te varude likvideeri- ru kogus olla ha võtta ELi abi- Tuiksoo heidab rahandusminister miseks. 5000–6000 tonni. rahast, mille vastu Taavi Veskimägile ette, et maksu- ja “Maksimaalselt on juba protestinud Aivars Lapins, Läti tolliameti osakonnajuhataja avalikus- saab Läti liigse suhk- Läti talunikud. “Va- põllumajandusminis- tas järelkontrolli käigus ettevõtetest ru kogus olla 5000– rasemate liitumiste leitud deklareerimata jäänud üleliig- 6000 tonni, isegi veel teeriumi asekantsler korral pole kellele- se suhkrukoguse 20 000 tonni. vähem – 4000 tonni, kui üldse,” gi kunagi mingit arvet esitatud,” ütles eile Äripäevale Läti põl- ütles Lapins. Samas ei välista- Aprill lumajandusministeeriumi ase- nud ta, et ka riigil või ettevõte- 14. aprillil, pärast Äripäevas ilmunud kantsler Aivars Lapins. Seda 20 tel tuleb osaleda trahvi tasumi- artiklit Kalevist leitud hiiglaslikust 000 tonni asemel, mis Komisjon sel. Kõik sõltub lõplikust sum- üleliigsest suhkruvarust, saadab Läti liigse varu suuruseks hin- mast. Veel kinnitas ta, et Läti Tuiksoo Euroopa Komisjoni põllu- das ning mille eest Lätit ooda- riik ei välista trahvi vaidlusta- ca majandusvolinik Marianne Fischer nuks 10 miljoni euro suuru- mist kohtus. Boelile kirja, milles teatab rahandus- ne trahv. Eestile ja Lätile lisaks ähvar- ministeeriumi informatsioonile tugi- Lapinsi sõnul ei eita Läti, et dab suhkrutrahv veel Slovak- nedes täiendavalt leitud ettevõtete suhkru kokkuostmine teatud kiat, Maltat ja Küprost. Kokku üleliigsest suhkruvarust. ulatuses toimus. Vahetult en- hindas komisjon viie riigi liig- ne läinud aasta 1. maid kas- se suhkruvaru 180 000 tonni- Tiit vas suhkru import järsult. Kuid le. Suhkruga aga lugu veel ei Tammsaar 20. aprill komisjoni number on ilmsel- lõpe – komisjoni luubi all on ka Tähtaeg, mil Euroopa Komisjon on gelt liiga suur ning ei arvesta ei teised tagatud hinnaga toiduai- lubanud avalikustada üleliigse lao- muudatusi Läti ekspordi ja im- ned – piimapulber, või, looma- varu suuruse. Tõenäoliselt lükkub pordistatistika kokkupanekul, liha jm. teadaanne siiski maikuusse.

Allikas: Äripäev

Ester Tuiksoo möödunud- suvine suhkru- varuteemaline kirja- vahetus. Toonastest kirja- dest ilmneb, et praegu innukalt oma koolivenda Põlva keskkoo- sõnab, li päevilt, Kalevi juhti Oliver et kuni lao- Kruudat kaitsev minister Tuik- varu seaduse aval- soo teadis, et Kalevil oli suur- damiseni eelmise aasta te suhkruvarude deklareerimi- aprilli lõpus ei olnud ettevõtja- sega raskusi ja et ettevõte oli tele teada, kas ja millisel kujul importinud suhkrut palju roh- laovaru puudutav regulatsioon seda kem, kui ta esialgses deklarat- vastu võetakse. “Seadusest lu- pise- sioonis näitas. gesime me Riigi Teatajast pärast neb pä- Suhkruteema püsib Kruuda selle ilmumist,” ütleb Kruuda. rast täiendava ja valitsusliikmete suhtluses jät- “Ajakirjandus küll käsitles se- suhkrukoguse la- kuvalt üleval. Möö- da teemat, kuid et- gedale ilmumist ime- dunud aasta oktoob- ” Ajakirjandus tevõtja ei saa ju te- väikeseks. ris küsib Kruuda küll käsitles ha majandusotsu- Ajakirjanikuga suhkruvaru- peaminister Juhan seda teemat, kuid seid ajakirjanduses de ja -trahvi teemal kõnelemi- dusmi- Partsilt ELi suhkru- ettevõtja ei saa ju ilmunu põhjal.” 15 sest Tuiksoo keeldub. “Minis- nisteeriumi režiimile ülemineku teha majandus- 000 tonni suhkrut ter keeldub asja kommenteeri- töötajad ärevusega teateid kompenseerimiseks otsuseid ajakir- aga Kalevi oman- mast, sest te ei kipu meie seisu- Euroopa Komisjonilt, kes peaks datakse aasta lõpuni tähtaega Fotomontaaž toetust 55,5 miljo- janduses ilmunu duses Kruuda sõnul kohtadega arvestama ega vae- välja kuulutama üleliigse laova- likvideerida üleliigne laovaru. Fotod: Erik Prozes, Raul Mee, ni krooni ulatuses. põhjal. pole olnud. vu endale probleemide taga- ru suuruse. Tõenäoliselt peavad Ent selge on see, et trahv tu- Raigo Pajula (Eesti Päevaleht) 15 000 tonni suhk- Kogu suhkru- maid selgeks tegema,” edastab ametnikud siiski veel mõne aja leb ja miljard krooni on prae- Oliver Kruuda, ru väärtus on ligilä- draama lõpetuseks ministeeriumi pressibüroo. En- hinge kinni hoidma. gu vägagi tõenäoline summa. hedane küsitud sum- Kalevi juhataja kirjutab Ester Tuik- da vastutuse lükkab Tuiksoo Eilsete teadete järgi peab ko- See teeb iga eestimaalase koh- maga. Kruuda saab Tuiksoolt soo nädalapäevad tagasi pärast umbes pool aastat ametis olnud misjon pärast Kalevi suhkruva- ta, imikud ja vanurid kaasa ar- siiski äraütleva vastuse, et nii- Äripäevas ilmunud artiklit Eu- osakonnajuhataja Enn Sokule, ruga vassimiste ilmsikstulekut vatud, 750 krooni. Maksumaks- moodi küll talle suhkru hinda roopa Komisjoni põllumajandus- kes ütleb, et ministeerium hak- Eesti andmeid ebausaldusväär- jad tänavad valitsusi, nelja põl- kompenseerida ei saa, sest seda volinik Marianne Fischer Boelile kas ettevõtjaid suhkruvarumi- seks ning lähtub enda kogutud lumajandusministrit ja ametnik- käsitletakse samaväärsena üle- uue kirja, milles teatab, et ette- sega seonduvast teavitama ju- statistikast. ke tehtud töö eest. liigsete laovarude omamisega. võtetest on leitud veel suhkrut. ba 2003. aastal. Otsus tehakse ilmselt mai- Kalevi juhataja Oliver Kruuda Võimalus suhkrutrahvist pää- Täna ootavad põllumajan- kuu lõpus ja ettevõtetele piken- Loe ka juhtkirja lk 26. uudis 8 Äripäev 20. aprill 2005 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

sõnumid

Kone rajab Reisikorraldajad teenisid Venemaal ühisfirma
Soome liftitootja Kone ra- jab Venemaal ühisfirma suu- rima kohaliku liftitootja- kasumit tänu Egiptusele ga Karacharovo Mechanical Soojamaa reisikorral- Selle aasta esimese kol- Factory (KMZ), vahendas ” Kauppalehti Online. dajad hindavad lõp- me kuuga reisis meie fir- Esialgu jääb Kone ühis- pevat talvist hooaega ma kaudu 2900 klienti, mis on veidi enam, kui end turuliid- firmas 40% vähemusosa- üliheaks ja nimetavad luse omanikuks. 60% akt- riks nimetanud konkurendil. siatest jääb KMZ praegu- peamiseks kasumi al- Piret Ujok, Toptoursi juhataja sele omanikule Promsvyaz likaks väga populaar- Capital. Kokkuleppe koha- set Egiptust. selt on Konel optsioon oma enam kui 6300 klienti, sellest nul oli reisijaid, kes suisa kolm osaluse suurendamiseks. Krista Taim Egiptusesse reisijaid üle 5000 korda hooaja jooksul reisi ette KMZ on Venemaa suu- [email protected] ja Maroko külastajaid enam võtsid. Rebane-Pent möönis, et rim liftitootja, mis valmistab Viis–kuus tšarterlendu nä- kui 1000,” rääkis Toptoursi ju- hooaja algul oli väike kartus, et ca aastas 5000 lifti. Kone on dalas Egiptuse suunas tasus hataja Piret Ujok. “Tulemused võib minna kitsaks, kuid tege- aastas Venemaale tootnud end reiskorraldajatele talve- on üle ootuste head. Selle aas- likkus näitas, et kõigil oli ruu- ca 500 lifti. Äripäev kuudel ära. “Kõige kumma- ta esimese kolme kuuga reisis mi. “Oli isegi nädalaid, kus pol- lisem on see, et kliente jät- meie firma kaudu 2900 klien- nud võimalik üheltki lennukilt Sotsiaalministri kus. Me ei konkureerinud küll ti, mis on veidi enam, kui end kohti saada,” sõnas ta. abiks saab Sharm el Sheikhi suunal, ku- turuliidriks nimetanud kon- Eelmisel aastal turule tul- Aleksander Korolkov hu lendas viis lennukit näda- kurendil,” sõnas Ujok, vihjates nud Estouri ainsaks planeeri-
Sotsiaalminister Jaak las, vaid meie põhisuunaks oli Domina World Travelile, kes tud sihtkohaks oligi Egiptus. Aabi abina alustab järgmi- Hurghada, mis oli esimest aas- avalikustas üleeile, et sõiduta- “Prognoosisime hooaja algu- sel nädalal tööd Aleksander tat reisiprogrammis. Aga ini- sid Egiptusesse käesoleva aasta ses lennutada ca 5500 puhka- Korolkov, kes siiani töötas mesed võtsid selle hästi vas- kolme kuuga 2540 eestlast. jat Egiptusesse, mille suuda- Lasnamäe linnaosa valitsu- tu. Kõik lennud olid peaae- Domina World Traveli tu- me ka ellu viia, lõpetades hoo- se juhataja asetäitjana. gu 100% välja müüdud,” ütles rundusspetsialist Helen Saul aja kahe viimase reisiga 22. ja Sotsiaalministri sõnul on Novatoursi müügijuht Kristii- sõnas, et Egiptus on jätkuvalt 29. aprillil, olles korraldanud Aleksander hakkaja ja või- na Raidla. eestlaste seas kõige populaar- kokku 32 täiskoormusega rei- mekas noor mees, kellest Ka Toptoursi põhisihtko- sem sihtkoht ja tihe konkurents si 174kohalises lennukis,” sel- sotsiaalminister loodab en- haks oli Egiptus. “Plaanisi- pole erilist mõju avaldanud. gitas Estouri suhetekorraldaja. dale suurt abi. me Hurghadasse ja Sharm el Marhaba Tours tegi Egiptu- Ka on plaanis jätkata Egiptuse- Pühapäeval 27. sünni- Sheikhi viia kokku 4200 klien- sesse 30 reisi ja sõidutas sügis- ga uuel hooajal, mis algab sep- päeva tähistav Korolkov on ti, praeguseks oleme Egiptuses- talvel puhkama üle 5000 eest- tembri lõpul. lõpetanud Tallinna Peda- se lennutanud juba 4700 klien- lase. “Egiptus on talvel lähim Aprilli lõpus ja mai alguses googikaülikooli sotsiaaltöö ti. Suure nõudluse tõttu otsus- taskukohane koht, kus on ga- aga käivitub teine eestlaste hul- erialal ning täiendanud en- Üks lõppeva hooaja Eesti reisikorraldajate sihtkohti Egiptu- tasime hooaega pikendada nel- ranteeritult soe ilm,” põhjen- gas populaarne suund – Türgi, nast Euroopa Liidu ning rah- se oli Hurghada. Pilt on tehtud eelmise aasta novembris. ja lisareisiga. Seega tuleb tal- das Marhaba Toursi juhataja millega hakkavad konkureeri- vatervise alal. Äripäev Foto: Indrek Susi vehooaja reisijate koguarvuks Margit Rebane-Pent. Tema sõ- ma Tuneesia ja Kreeta.

Mööbelda arukalt! Võta büroomööbel kasutusrendile

Nkjvpg"xkku"xåtumgpfcfc"d°tqqf0 Mcqxcf"rtqdnggokf"cgiwpwf"oúúdnkic0" Mööbli välja vahetamine või lisadetailide soetamine Pärast rendiperioodi lõppu saab vana mööbli hõlpsalt uue vastu vahetada. on kasutusrendiga kiire ja lihtne. Rckpfnkmwf"ocmugxkkukf0 Xùkocnwu"clcvcfc"mwnwvwuk"oúúdnkng0" Kasutusrendi makseid võib vormistada erinevalt. Maksed jaotuvad konkreetsete summadena kogu rendiperioodile, vaba kapitali saate aga paigutada oma põhitegevusse. Lc"xcuvwug"uccd"mc"mkktguvk"/"lwdc"4"vwppkic0

322'"mwnwfguug"mcpvcx0" Kasutusrenti pakume ettevõtetele koostöös Kasutusrent pole kohustus nagu laen või kapitalirent. Siemens Financial Service OÜ-ga.

Standard AS Müügisalong, Pärnu mnt 139C Tallinn, tel 650 9410 Standard Tartu OÜ, Riia 24 Tartu, tel 738 4910 www.standard.ee reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 9 Parim osa

Poiss nõudis pühapäeval, et emale tuleb tort teha. Ma ei kujuta ette, kuidas see mait- seb ja kes kaloripommi labori ära koristab, päevast aga lastega koos oldud aeg on ikkagi päeva parim osa! eermäe foto Tiit V

Avise teenusliising: vastus 24 tunniga

Varem autole kulunud aja annab Avis nüüd Sulle – vali just need teenused, mida ise vajad. Lisaks liisingule ja kindlustusele toimetame kõik hooldused, remondid ja kahjukäsitlused. Sinu päralt on 24h hädaabi, asendusauto, kütuse sooduskaart ja palju muid teenuseid. www.avis.ee Avis Tallinn e-post: [email protected] telefon: 667 1512/13 Liivalaia 13/15 Avis Tartu e-post: [email protected] telefon: 744 0360 10118 Tallinn uudis 10 Äripäev 20. aprill 2005 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

sõnumid Euroopa Komisjon rahastab suuri hüdrojaamu keskkonnakaitsjate kiuste Maksuvaidlus viis ametist Välisinvestoritel elav
Hoolimata keskkonnakaits- Kõik ettepanekud kanna- huvi Poola vastu jate protestidest rahastab Eu- vad komisjoni dokumentat-
Läinud aastal ulatusid vä- roopa Komisjon jätkuvalt sioonis märget “konfident- Leedu rahandusministri lismaised otseinvesteeringud arengumaadesse suurte tam- siaalne”. Siiski lekkis osa do- Poolasse 7,9 miljardi dollarini, mide ehitamist. kumente Suurbritannia ajale- mis on viimase nelja aasta suu- Toetus suurtele tammi- hele Guardian. Leedu rahandus- rim näitaja. dele on osa meetmekogu- Keskkonnakaitsjaid minister Algirdas Võrreldes 2003. aastaga mist, millega loodetakse an- teeb murelikuks asjaolu, kasvasid välismaised otsein- da arengumaade taastuvener- et ette nähakse ka suurte Butkevicius esitas ei- vesteeringud Poolasse mul- giaprojektidele senisest suu- hüdroenergiajprojektide ra- le tagasiastumispal- lu 23%. Suurim investor oli rem hoog. Toetatakse päik- hastamist. Suurte hüdrojaa- ve, sest koalitsioo- Prantsusmaa, teisel kohal oli se-, tuule-, tõusu-, laine- ja made rajamise käigus uppu- USA, teatas Poola investeerin- hüdroenergiajprojekte. Pro- vast taimestikust pärit me- nipartnerid ei suuda gute agentuur. Alates 1989. jekti tutvustati esmaspäeval taan suurendab kasvuhoone- maksupoliitikas kokku aastast on Poola saanud välis- Pariisis 29 maailma rikkai- gaaside hulka atmosfääris sa- leppida. maiseid otseinvesteeringuid ma riigi krediidiagentuuride- mavõrd kui fossiilkütuste põ- 84,5 miljardit dollarit, vahen- le, vahendas Roheline Värav letamine fossiilküttele elekt- Sirje Rank das Bloomberg. Äripäev The Guardiani uudist. rijaamades. Äripäev [email protected] “Ma olen šokeeritud sellest, kuidas läbirääkimised mak- sureformi üle seni on kulge- Leedu rahan- nud. Maksuasju ei saa otsusta- dusminister da spontaanselt, ilma et arves- Algirdas tataks mõjusid majandusele lä- Butkevicius hema 2-3 aasta perspektiivis,” lahkus ametist ütles Butkevicius Leedu raadio- pärast seda, le antud intervjuus, vahendas kui koalitsioo- Bloomberg. Butkevicius kuu- niparteide liid- lub peaminister Algirdas Bra- rid olid tagasi zauskase sotsiaaldemokraatli- lükanud tema kusse parteisse. kava suurenda- Üleeile hilisõhtul lükkasid da ettevõtte ka- nelja koalitsioonipartei liidrid sumilt võetavat tagasi Butkeviciuse plaani keh- maksu. testada ettevõtte kasumile aas- Foto: Bloomberg tateks 2006 ja 2007 täiendav 4% maks, et suurendada riigi damiseks eelarvedefitsiiti suu- alandada üksikisiku tulumak- tulusid pakiliste sotsiaalkulu- rendamata. Alates 22. veebrua- su 33 protsendilt 24 protsen- tuste katteks. rist, mil koalitsioon oma esi- dile aastaks 2008 ning korva- Leedu neli kuud ametis ol- mese maksuplaani avalikus- ta see uue varamaksu ja uute nud valitsus otsib võimalusi ük- tas, on selles juba tehtud mit- maksude sisseseadmisega et- sikisiku maksukoorma kergen- meid muudatusi. Plaanis oli tevõtetele. TÕLKETEENUSED Firmadele tehtavaid toetusi raske piirata kõik keelekombinatsioonid
Euroopa Komisjoni võitlus miljardit eurot võrreldes 57,4 tas ettevõtete toetamiseks 1,6 suured mahud parimate tähtaegadega konkurentsi moonutavate riik- miljardi euroga sellele eelne- miljardit eurot. Prantsusmaa like toetuste vastu ei ole too- nud aastal. Suhtena sisemajan- kulutas 2003. a firmade toeta- nud nende olulist vähenemist. duse kogutoodangusse (SKP) miseks 8,8 miljardit eurot ehk 10 aastat kogemust rahvusvahelisel turul Täna avaldab komisjon oma kahanesid toetused 2003. aas- 0,57% SKPst. Kõige vähem ja- Kesk-Euroopa tõlketuru liider iga-aastase ülevaate riiklikest tal 0,57 protsendile 2002. a gas ELi vanadest liikmesriiki- toetustest ettevõtetele, millest 0,61 protsendilt. dest taolisi toetusi Suurbritan- selgub, et aastal 2003. ületa- Kogusummas maksis 2003. nia – 4,2 miljardit eurot ehk Esindused: sid ELi 15 vanema liikmesrii- aastal enim toetusi ELi suu- 0,26% SKPst. gi toetused ettevõtetele viien- rim riik Saksamaa – 16,4 mil- 2004. aasta numbrid riikli- Tšehhi, Slovakkia, Poola, Eesti, Leedu, Läti, Ungari, Bulgaaria, dat aastat järjest 50 miljardi jardit eurot, mis moodustas ke toetuste kohta võivad tul- Sloveenia, Saksamaa, Belgia, Hiina, USA euro piiri. See näitab, et ühek- 0,77% Saksamaa SKPst. Suhte- la veelgi suuremad. Selle aasta sakümnendatel aastatel ala- na SKPsse maksid veel rohkem sisse jääb Prantsusmaa valitsu- nud riiklike toetuse vähenda- toetusi Soome ja Portugal, vas- se toetus energeetikakontserni- EN ISO 9001: 2000 kvaliteedisertifikaat mise hoog on raugenud, kir- tavalt 1,41% ja 1,24% SKPst. le Alstom ning Saksamaa toe- jutasid eile Financial Times ja Portugal, mille peaminis- tused paari liidumaa pankade- Skrivanek Eesti OÜ, Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn Wall Street Journal. ter 2003. aastal oli Euroopa le. Samuti liitusid tol aastal 10 [email protected], [email protected] 2003. aastal andsid ELi 15 Komisjoni tänane vabaturu- uut liikmesriiki, mis kulutavad tel 626 6480 vanemat liikmesriiki firmade- majandust pooldav juht Jose riiklikeks toetusteks veelgi suu- le riiklikke toetusi kokku 52,8 Manuel Durao Barroso, kulu- rema protsendi SKPst. Äripäev

Berlusconi andis parlamendi Moskva kohus külmutas ees valitsuskriisi kohta aru Jukose varad
Itaalia peaministril Silvio
Moskva arbitraažikohus külmutas nafta- Berlusconil tuli eile anda kompanii Jukos allesjäänud naftatootmisva- parlamendi ees selgitusi rad ja enamiku rafineerimistehaseid, teatas 100% tulemust Itaalia valitsuskriisi kohta. Interfax. Berlusconi ütles pärast Varade külmutamise põhjus on vaidlus kohtumist Itaalia presiden- Juganskneftegaziga, mis nõuab hagis Jukose –50% kulutusi di Carlo Azeglio Ciampiga, vastu viimaselt 163 miljardit rubla (5,9 miljar- et ei kavatse valitsuskriisi dit dollarit). ärilõuna 250 kr lahendamiseks ametist lah- Silvio Kohus ei rahuldanud aga Juganskneftegazi kuda. Ciampi teatas, et ra- Berlusconi nõuet külmutada ka Jukose osalus Leedu rafi- Majutussoodustus kehtib huldas nelja kristlik-demo- neerimistehases Mažeikiu Nafta. kraatliku partei ministri lahkumispalve ning Juganskneftegaz, mis oli varem Jukose suu- 4.–29.04. pühapäeva tegi Berlusconile ülesandeks selgitada tekki- rim tootmisüksus ja mida nüüd kontrollib Ve- õhtust reede hommikuni, nud olukorda parlamendile, vahendas ETV ne riigile kuuluv naftakompanii Rosneft, on ärilõunad tööpäeviti. Reutersi uudist. Jukose vastu esitanud kaks hagi. Ühes nõutak- Esmaspäeval teatas välisminister Gianf- se Jukoselt kompensatsiooni Juganskneftegazile ranco Fini, et Berlusconi on nõus ajutiselt ta- tagantjärele esitatud maksunõude eest, teises Ammende Villa Hotell ja Restoran, Mere pst 7, Pärnu gasi astuma, et saada presidendilt uus man- hüvitist väidetavalt varade müügist saadud kah- tel 447 3888, e-post [email protected], www.ammende.ee daat. Neli aastat võimul püsinud valitsus sat- ju korvamiseks. tus lagunemisohtu, kui Kristlik-Demokraatlik Jukose aktsia kukkus Moskva börsil eile Liit UDC reedel valitsusest lahkus. Äripäev hommikul 7,8%, vahendas Bloomberg. Äripäev reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 11

EEestiTelevisioonikohvikusEestiestisttii T TelevisiooniTTeTelellevisioonieevisiooniiiiisiioo ii kkohviku kkohvikuskokohkohviohihhvihvikuiikkusuuss Faehlmanni 12

Olete teretulnud tutvuma uute SONY televisiooniprogrammi tootmise tehnoloogiatega

Esitlemisele tuleb:

XDCAM, XPRI Mobile, Anycast Station, uued LCD-monitorid, HDV, HDCAM, 3-CCD “robotkaamera” BRC-300 ja palju muud.

Palume registreeruda e-posti või telefoni teel. 19.04.05 Gonsiori 27, 10147 Tallinn tel 641 9785 www.vid-doc.ee [email protected] börs ÄP indeks 19. aprill Äripäev 1678,32 12 20. aprill 2005 toimetaja Lauri Matsulevitš tel 667 0037, e-post [email protected] 52 nädalat 0,81% 1625 perioodi kõrgeim 1480 1768,64 madalaim 1335 959,70

Üksteise võidu Tallinna börsile 1190 Äripäeva indeks on arvutatud 548 mln kr 10 Tallinna börsil Tallinna Vesi ja 1045 enamkaubeldud 502 Tulevased aktsia sulgemis- Starman võistle- 900 hinna põhjal vad omavahel, kumb börsimaimukesed 030111090705 jõuab esimesena Tal- näitavad head kasvu linna börsile püüd- mln kr käive kasum B30 indeks 19. aprill maks kinni suurem -0,26% 52 nädalat 191,28 ports Hansapanga perioodi Starmani 2004. a andmed Starman tahab olla aktsiate müügist va- avaldamata, kuid firma ” 185 kõrgeim ühe omaniku sõnul üks esimesi, kes 193,25 173 mln kr 170 banenud raha. oli kasv soliidne nüüd Tallinna börsile madalaim 119,62 Annika Matson jõuab. 155 [email protected] 104 104 Rain Lõhmus, LHV üks 140 Balti 30 indeksisse “Starman tahab olla üks kuulub 30 Eesti, omanikke, Starmani nõukogu 125 Läti ja Leedu esimesi, kes nüüd Tallin- 14 esimees enamkaubeldud na börsile jõuab,” ütles nii 110 aktsiat 2003 2004 2003 2004 030111090705 Starmani kui ka Tallinna Vee Tallinna Vesi Starman börsile minekut korraldava LHV üks omanikke Rain Lõh- Tallinna Vee omanikud Starmani omanikud mus. Tema sõnul on tõenäosus siiski väga väike, et Starman United Utilities Tallinna Indrek linn sõnumid börsile minekuga Tallinna Tallinn B.V. Kuivallik sellest Highbury Veest ette jõuab. Millal täpselt United Investments 16,45% Starmani aktsiad börsile jõu- Utilities 75% Peeter EBRD 25% 49,6% Kern Leedu firma Invalda teenis rekordkasumi, da võiks, Lõhmus öelda ei osa- 16,45% nud: ”Tahame Starmani akt- 64,2% aktsia läks langusse siad börsile viia võimalikult 50,4% Rain
Leedu kinnisvara valdusfir- aktsia ka päeva alguses langus- 2,9% kiiresti,” kõlas vastuseks. Lõh- Lõhmus ” Taotlust börsile ma Invalda Groupi auditeeri- se läks. „Hommikul kiirustasid mus on ka Starmani nõuko- veel esitatud ei ole, tud puhaskasum kasvas eel- spekulandid ja kauplejad müü- gu esimees ning tema firma- aga kohe, kui on asja- misel aastal 2003. aastaga võr- ma, kuid päeva jooksul olukord le AS Lõhmus Holdings kuu- Äripäeva ennustatav Äripäeva ennustatav kohaseid kommentaare, reldes 64,6 protsenti, vahen- stabiliseerus ja suuri tehinguid Tallinna Vee aktsia Starmani aktsia lub 2,9 protsenti firma akt- hind: 100–133 kr hind: 400–500 kr anname sellest teada. dab BBN. enam ei tehtud,” ütles analüü- siatest. Starmani eelmise aas- Invalda Groupi auditeeritud tik. Ta lisas, et Invalda on siia- Hinnanguline Hinnanguline Peeter Kern, Starmani juha- ta tulemused ei ole veel aval- turuväärtus 2,5 mld kr turuväärtus 0,2 mld kr tuse esimees puhaskasum oli 19,631 miljonit ni hea pikaajaline investeering datud, aga Lõhmuse sõnul oli Allikas: Äripäev litti. “Suurim osa kasumist tuli lootes, et järgmise aasta tu- nii käibe kui ka kasumi kasv erinevatest kinnisvara toimin- lemused saavad olema muljet soliidne. Mullu mais võttis gutest,” ütles Invalda asepresi- avaldavad. Starman üle oma kaabeltele- koostöös Hansabank Mar- oli fondi esimene investee- dent Alvydas Banys. Ta lisas, Teisalt möönis Klimasauskas, visiooni turu suurima konku- ketsiga. ring. Osaluse ostis Highbury Starmanil mitmeid et kompanii maksab ka eelmi- et aktsia hind on 20 korda suu- rendi Tele2. Eksperdid on Starmani akt- Investments Lõhmuse sõnul konkurente se aasta eest suuremat dividen- rem kasumist aktsia kohta, mis 5. aprillil teatas Tallinna siat pidanud võimalikuks kas- Telia käest ja maksis selle eest di, kui 2003. aasta eest. tähendab, et aktsia võib olla börs, et alustas ASi Tallinna vuaktsiaks. Tallinna Vee akt- kümneid miljoneid dollareid.
Starman alustas kaabellevi- Leedu investeerimispan- mõneti ülehinnatud. Vesi aktsiate noteerimiseks siat aga nähakse pikaajali- Starmani juhatuse liikmele firmana, kuid täna tuleb pool ga Finasta analüütiku Darius Eilse börsipäeva lõpuks oli vajalike dokumentide läbivaa- se stabiilse investeeringuna. Indrek Kuivallikule ning juha- tuludest internetiteenustest. Klimasauskase sõnul olid tule- aga Invalda aktsia Leedu börsil tust. Tallinna Vee 20 miljonit Mõlemad firmad maksavad tuse esimehele Peeter Kernile Samuti on firma aktiivselt alus- mused head, kuid tõenäoliselt 3,5 protsenti miinuses makstes aktsiat noteeritakse Tallinna lisaks korralikult dividende. kuulub mõlemale veidi üle 16 tatud telefoniteenuste müügi- ootas turg enamat, mistõttu 11,02 litti. Äripäev börsi põhinimekirjas. Starmani strateegia on maks- protsendi firmast. ga. Kaabeltelevisiooniturul on Äripäeva and- ta omanikutuluks Starman tegutseb hetkel Starmanil pärast Tele2 ülevõt- sõnumid metel esitab ka ” Starmanist 30–35 protsenti ko- Eesti kaabeltelevisiooni-, in- mist mais on 130 000 klienti Starman lähiajal võib loota gukasumist. Tallin- terneti- ja telefoniteenuste- ningt ta on turuliider. Suurimal Tallinna börsile agressiivsemat na Vesi otsustab di- turul. Kuivallik kinnitas Äri- konkurendil STV-l on 80 000– General Motors sai esimeses kvartalis taotluse aktsia- kasvuaktsiat. videndide maksmi- päevale eelmise aasta lõpus, 90 000 klienti. Väikestel tegija- 1,1 miljardit dollarit kahjumit te noteerimiseks se igal aastal eral- et plaani on võetud laienemi- tel on umbes 10 000 klienti.
Maailma suurima autotootja General Motorsi (GM) sai esime- börsil. “Taotlust di, aga 2004. aas- ne Läti ja Leedu turule. Alates aprillist pakub aga ses kvartalis 1,1 miljardit dollarit kahjumit. Gert Tiivas, Tallinna börsile veel esita- ta eest maksti akt- “Starmanist võib loota ag- Starmanile kaabeltelevisioo- Eelmise aasta samal ajal teenis GM 1,2 miljardit dollarit kasu- börsi nõukogu liige tud ei ole, aga ko- sia kohta 5,6 krooni ressiivsemat kasvuaktsiat,” üt- niturul digitaalse televisioo- mit. Firma selle aasta esimese kvartali käive ulatus 45,7 miljardi he, kui on asja- dividendi, mis teeb les eelmise aasta lõpus Tallin- nipildiga konkurentsi Elion. dollarini võrrelduna 47,8 miljardiga eelmise aasta samal ajal. Fir- kohaseid kommentaare, an- protsendiks jaotamata kasu- na börsi nõukogu liige Gert “Uus, digitaalne televisiooni- ma andis selle aasta 16. märtsil kasumihoiatuse, teatades toot- name sellest teada,” ütles ei- mist 29. Tiivas. Starmanil on kokku pilt on ligilähedane DVD kva- mise ja müügi vähenemisest Põhja-Ameerikas. le Starmani juhatuse esimees Starman tahab viia aktsiad 435 119 aktsiat . liteediga,” ütles Elioni pressi- GMilt oodatakse nüüd agressiivset kulude kärpimist. Firma Peeter Kern. börsile, kuna firmast hakkab Esialgse kava kohaselt esindaja Ain Parmas. Lähiaas- plaanib alandada hindu ning suurendada kulutusi reklaamile. Tallinna Vee börsile vii- välja minema finantsinvestor Starman börsile minekul uut tatel loodab Elion hakata tele- Kuid analüütikute arvates võib vajalikuks osutuda ka mõne te- mist nõustab nelja panga sün- Highbury Investments, mille- aktsiaemissiooni ei korral- pilti pakkuma ADSL-võrgu kau- hase sulgemine. Äripäev dikaat, kuhu kuuluvad Aust- le kuulub 64,2 protsenti akt- da. Börsile tuleksid hetkel du. Nii kanduks kvaliteetne te- ria pank CA IB, Skandinaavia siatest. Highbury Investments Highbury Investmentsile kuu- lepilt kohtadeni, kus praegu Vilniaus Baldai kasum kahanes investeerimispank Carnegie, omandas osaluse Starmanis luvad aktsiad. veel kaabeltelevisiooni pole. investeeringute tõttu LHV ja Hansapank. Lõhmuse 2000. aastal. Tegu on sule- Arvatavasti müüakse esial- Elioni eesmärk on jõuda aas-
Leedu mööblitootja Vilniaus Baldai kasum kukkus esimeses sõnul korraldab ka Starmani tud fondiga, mille tegevus- gu kolmandik firmast ja teine taks 2010 telepildiga pooltesse kvartalis 1,6 korda, 440 000 litini, vahendab BBN. Mööblitootja aktsiate esmaemissiooni LHV aeg on seitse aastat. Starman kolmandik kunagi hiljem. Eesti kodudesse. Annika Matson maksude-eelne kasum kukkus koguni kolm korda ning oli 287 000 litini. Mööblitootja andmetel põhjustas kasumi languse uue tootmis- üksuse avamine, mis läks maksma 27 mln litti. Ettevõtte on sel Tulemused kosutamas maailma aktsiaturge aastal kavasse võtnud investeerida 18 miljonit litti. Vilniaus Baldai ekspordib 96 protsenti oma toodangust Root- Lauri Matsulevitš kusid teisipäeval suurfirmade vestorite jaoks oli oluline USA si päritolu maailma suurimale sisustuskaubamajade ketile IKEA. [email protected] tulemuste toel juba ülespoole väliskaubanduses toimuv. Ree- Jaapani Nikkei kosus eile langusest Ülejäänud 4 protsenti müüakse koduturul. Vilniaus Baldai akt- Tallinna börs oma langus- korrektsiooni tegemas. del sai teatavaks, et märtsi vä- sia maksis Leedu börsil 40 litti ja oli eilsega võrreldes samal ta- Jaapani Nikkei aktsiaindeks päevadega ei ole üksikjuhtum, Analüütikud arvavad ana- liskaubanduspuudujääk oli re- semel. Äripäev viimastel kauplemispäevadel lüütikud, et praegu käimas- kordilised 61 miljardit dolla- 11 600 11 563,17 on langusesse läinud ka suure- olev tulemuste hooaeg võib tu- rit. Lisaks valmistasid pettu- mad aktsiaturud. ru päästa. „Kui tulemused pa- must jaekaubanduse ja töötle- 11 500 investori kalender Kui eile olid maailma akt- ranevad, siis saame hakka- va tööstuse kasv See kõik teki- 11 400 siaturud langusest taastumas, ma nafta, inflatsiooni ja kõige tab investories kartusi, et kas- K. 20. aprill Norma – majandustulemused siis esmaspäeval langes Tokyo muuga,” ütles Victory Capital vuindikaatorid võivad varsti 11 300 N. 21. aprill Nokia – majandustulemused börsiindeks Nikkei ligi 4% ning Managementi maakler Brian näidata negatiivseid numbreid, 11 200 Frankfurti börsiindeks DAX 2% Pears AP-le. kuna majanduse laiem kasvu- 11 065,86 võrra, olles mõjutatud langu- Ebakindlus rahaturgudel jõud on nõrgenemas. Euroopat 11 100 R. 22. aprill Eesti Telekom – majandustulemused Baltika – majandustulemused sest USA turgudel, mis sai al- on mõjutatud eeskätt erineva- ja Jaapanit puudutaks see tun- 11 000 guse juba reedel. Tegemist oli test makromajanduslikest te- duvalt valusamalt kui USA-d, 10 938,44 Ericsson – majandustulemused viimase kahe aasta kõige halve- guritest. Sampo finantsturgu- mistõttu ollakse neis piirkon- 10 900 Harju Elekter – aktsionäride üldkoosolek 14 15 18 19 Saku Õlletehas – aktsia omab viimast päeva ma börsipäevaga USA turgudel. de divisjon kirjutas oma eel- dades USA majandusnäitajate aprill Euroopa ja Jaapani turud lii- mise nädala ülevaates, et in- suhtes tundlikud. Allikas: Bloomberg õigust dividendile kommentaar toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 13

Eesrindlikud Uus standard käänab majandustulemusi eestlased riti mobiiltelefonioperaa- su. “Analüütikud ja investorid IFRS muudab aruanded läbipaistvamaks esti firmad on kibedad kõi- Btor Vodafone muutis 2. jaa- Raivo Sormunen hakkavad palju paremini aru Eke uut omaks võtma. Olgu nuaril üleöö 2004. aasta küm- analüütik saama ettevõtete majandustu- Peamised muutused uue raamatupidamisstandardi kasutu- selleks siis internetimaksed ne miljardi dollarilise kahjumi- lemustest. Uus raamatupida- selevõtu puhul või uus raamatupidamisstan- numbri seitsmeteistkümne mil- misstandard muudab must-val- dard. Kõrval kajastatud IFRSi jardi dollariliseks kasumiks. ge pildi värviliseks,” ütles au- Firmaväärtus (goodwill) Enam ei saa ettevõtete ülevõt- standardit kasutavad aastaaru- Kuidas? Väga lihtsalt. Kompa- diitorifirma Deloitte & Touche misel tekkinud firmaväärtust amortiseerida. Firmaväärtust annete põhjal nii Hansapank, nii võttis ühe esimese Euroopa kes uue aruandlusstandardi ka- IFRS raamatupidamise pealik hinnatakse alla vaid juhul, kui selle väärtus on võrreldes Merko Ehitus, Norma, Baltika börsifirmana kasutusele IFRSi sutuselevõtu tõttu ei pea ma- Ken Wild. seotusväärtusega langenud. kui ka mitmed teised Tallinna (rahvusvaheline finantsaru- ha kandma oma TV-ülekan- Tänu uutele reeglitele peaks börsi firmad. andluse standard). deõigusi. ettevõtted muutuma läbipaist- Mittemateriaalne põhivara Tuleb eraldi avalikustada ja Eesti firmadel ei tohiks uue Vastavalt Euroopa Komisjoni Samas ei tähenda see, et vamaks. mõõdetavaks teha sellised varaliigid nagu: patendid, tark- raamatupidamisstandardi ka- otsusele peavad kõikide Euroo- kõikide firmade majandustu- Uue standardi peamine eri- vara, kaubamärgid, uurimis- ja arenguprojektid jne. sutusele võtmine võrreldes pa Liidu liikmesriikide börsiet- lemused muutuvad nüüd ilusa- nevus võrreldes vanaga seisneb Mandri-Euroopa firmadega tevõtted hiljemalt 2005. aastal maks. BusinessWeek toob näi- selles, et varasid hakatakse bi- Pensionid Ettevõte peab kajastama oma pensionikohus- suuri probleeme tekitada. Akt- koostama oma aruanded vasta- teks Briti ravimifirma Glaxo- lansis hindama mitte soetus- tusi ja -varasid adekvaatselt ning tooma nende muutused siaoptsioonidega meie börsifir- vuses IFRSiga, ülejäänud ette- SmithKline PLC, kel tuleb väärtuses, vaid õiglases väärtu- välja kasumiaruandes. mad töötajaid eriti ei motiveeri võtetele on aga kuludesse kanda ses. See aitab investoritel hin- ja pensioni nad ei maksa. Mit- uue raamatupi- Uus raamatu- töötajatele pree- nata ettevõtete majandustule- Aktsiaoptsioonid Aktsiakompensatsioone ei tohi enam temateriaalse ja firmaväärtuse damisstandar- ” pidamisstandard miaks makstud musi adekvaatsemalt ja lihtsa- bilanssi ära peita. Bilansis tuleb adekvaatselt kajastada maht on ettevõtete bilanssides di rakendamine muudab must-valge aktsiaoptsioonid. mini, saada kompanii finants- töötajatele määratud aktsiaoptsioonide koguväärtus. väike, sest suurte ja kallite üle- soovituslik. pildi värviliseks. Ravimigigandi seisust selgema pildi. võtmistega ei tegelda. Ajakirja Ken Wild 2004. aasta tule- Lisaks peavad ettevõtted ka- Tuletistehingud Bilansis peavad olema kajastatud tuletis- Kõige märkimisväärsemalt BusinessWeek must kärbib raa- jastama turuhinnaga tuletiste- tehingud turuhinnaga. parandab IFRS ehk börsilt lah- andmeil on umbes sada kaks- matupidamismuudatus 743 hinguid ja pensionikohustusi, Allikas: BusinessWeek kuva Hansapanga majandus- kümmend börsifirmat juba miljoni naela jagu. Kütusefir- mida senini on paljud firmad tulemusi. Kui viimastel aasta- oma aruandluse IFRSiga vasta- ma Royal Dutch/Shell Group teinud pinnapealselt või mille lubab avaldada või sunnib ette- väljatöötamine võtta veel aas- tel on pank amortiseerinud fir- vusse viinud. Järgnevate kuude on tunnistanud, et kui IFRSi üldse kajastamata jätnud. võtteid avaldama oma tulemusi taid aega. Kindlustusseltsid on maväärtust vastavalt 124 ja 99 jooksul peaks neile lisanduma oleks rakendatud möödunud IFRSi kasutusele võtmine vastavalt uuele standardile. hoiatanud, et nende tulemused miljoni krooni eest, siis käes- umbkaudu 7000 Euroopa bör- aastal, oleks kompanii pida- on esimene samm, et ühtlusta- Uue standardi kohaselt kaob võivad tulevikus hakata tuge- oleval aastal võib pank firma- sifirmat. nud varasid maha hindama li- da maailma raamatupidamis- ettevõtetel ära võimalus silu- vasti kõikuma. väärtuse mahakandmisest üld- Vodafone’i tulemus paranes gi 5 miljardi dollari võrra. Ni- standardeid. Eriti peaks see ai- da oma kasumiaruandeid, sest BusinessWeeki teatel pole se pääseda, kui panga bilansis hüppeliselt tänu sellele, et et- melt nii palju on firma pensio- tama rahvusvaheliselt tegut- nad peavad kohe pärast vara IFRSi ümber pandud aruanded üleval oleva Leedu panga LTB tevõte ei pea enam oma bilan- nikohustused pensionivaradest sevaid firmasid, kes on pida- ostmist või müümist kajastama senini investoreid kohutanud ja elukindlustusfirma LDGD sis maha kandma firmaväär- suuremad. nud avaldama tulemusi mitme seda kasumiaruandes. See võib ning ükski aktsia pole muutus- väärtus ei lange. Ja suure tõe- tust, kui selle väärtus püsib või Maksuekspertide sõnul võib erineva raamatupidamisstan- tekitada suuri kõikumisi. te tõttu dramaatiliselt liikunud. näosusega ei lange. Lisaks hak- tõuseb. Teisisõnu: kui ettevõtte minna aastaid, enne kui ana- dardi järgi. Kindlustusseltsid võtavad Kuna ettevõtete väärtust hin- kab pank arvestama laenukah- poolt üle võetud firmade väär- lüütikud ja investorid muuda- Sama asi aitab ka investori- IFRSi kasutusele kahes faasis. natakse peamiselt rahavoogu- jumeid oodatava kahjumi ase- tus ei kahane, pole vaja taolist tustest täielikult aru saavad. tel võrrelda paremini erineva- Ehkki seltside varasid peab de alusel, ei tohiks IFRSi kasu- mel sündmuspõhiselt, mis ka- vara ka bilansis maha hinnata. Samas loodetakse, et hooli- tes riikides ja sektorites tegut- ju hetkel hindama vastavalt tuselevõtt aktsiate hinnasihti- handab panga laenukahjumite Sarnane olukord oli ka Saksa mata hetkelisest segadusest sevaid ettevõtteid. Umbkaudu turuväärtusele, võib kohus- de ja reitingute muutmise lai- kattereservi ligi poole miljardi meediagigandil Bertelsmannil, on pikaajaliselt muutusest ka- üheksakümmend maailma riiki tuste hindamise kriteeriumide net kaasa tuua. krooni võrra. Raivo Sormunen

Esitleb koostööpartnerid: suurim 19.-24. aprillini autonäitus kaheksas rahvusvaheline Baltimaades AUTONÄITUS

If Eesti Kindlustus Üle 40 automargi, uued mudelid, eksklusiivsed ja Äripäeva koolitusseminar sportmudelid Kuidas sõlmida Sadu uusi Riia Läti mõistlik mudeleid WWW.BT1.LV/AUTO2005 kindlustusleping? Kipsalas! Osta pilet ja võida! 27. aprillil hotellis Radisson SAS Hansa saalis 500 hinnalist auhinda või 10 000 LVL maksev uus AUTO* Eesti Kindlustusturg aastal 2005. Turuülevaade. Sõiduautod, veoautod ja maasturid, bussid, If Eesti Kindlustuse ASi müügidirektor Andres Sooniste Kindlustussoovist kindlustuslepinguni. kommertstranspordivahendid – uued ja kaasaegsed Advokaadibüroo Aivar Pilv ASi vandeadvokaadi mudelid nüüd näitusel. vanemabi Silja Elunurm Leidis aset kindlustusjuhtum – mida teha edasi? Teeninduste sisseseade ning varuosad Advokaadibüroo Aivar Pilv ASi vandeadvokaat Andres Aavik professionaalidele. Kindlustuspettused. st p PILETI MAKSUMUS: LAHTIOLEKUAEG: Advokaadibüroo Aivar Pilv ASi vandeadvokaadi a ä TÖÖPÄEVADEL (20.–22.04): 2,50 LVL NÄDALAVAHETUSEL (23., 24.04): 4 LVL im e 10.00–20.00 abi Margus Lentsius i v V a Õpilastele (7–16 a) ja Õpilastele (7–16 a) ja TASUTA

pensionäridele 1,50 LVL pensionäridele 2 LVL

s MIKROBUSS

!

2320.- o Perepilet (2 + 1) 8 LVL

o

Päevakava ja seminari täpne sisukirjeldus: www.aripaev.ee/seminar a Kafedralnõi sobor – Kipsala

d g

Seminari hind registreerumisel enne 20. aprilli 2320 kr (km-ga 2738 kr). u

a * Loteriil osalevad esimesed 70 000 piletit maksumusega 2.50, 4 ja 8 LVL. Loteriikorraldamise luba nr 840. s n h n Hiljem registreerujatele 2900 kr (km-ga 3422 kr). i Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodus- Sponsor: Toetavad: Infoleviku toetus: Organiseerija: tus 10%. Info telefonil 667 0233 Merle Kumari investeerimine Eestisse 14 Äripäev 20. aprill 2005 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected]

Eesti 19.04 Norma 19.04 aktiivseim aktsia Lihakombinaat põrkas teist korda 35 kr tasemelt 128,30 115,47 Telekom 1,23% EEK Aktsia hind kroonides viimase poole aasta jooksul 0,96% Hansapank ...... 221,32 mln krooni 19. aprill 2005 EEKEEK 115 45 37,55 kr

127 111 indeksid 122 Talse ...... 608,66 ...... 0,38% 35 107 117 ÄP tööstusindeks ...... 214,52 ...... 1,22% 18. aprill 2005 103 25 19. okt 2004 35,20 kr 112 Pensioniindeks ...... 122,29 ...... -0,77% 16,90 kr EPI 100 ...... 112,95 ...... 0,05% 107 99 15 EPI 75 ...... 118,54 ...... -0,36% okt nov dets jaan veebr märts aprill 102 95 040212100806 040212100806 EPI 50 ...... 125,20 ...... -1,05% Allikas: Tallinna börs 2004 2005 Investeerimisfondid fond kuupäev ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte kr aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Hinnad börsil pöördusid II PENSIONISAMBA FONDID ERGO Tuleviku Pensionifond ...... 19.04 ...... 12,930 ...... 13,450 ...... 13,060 .....4,99 ...... 3,32 ...... 10,16 ...... - ...... - ...... 83 816 118 .....AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pensionifond ...... 19.04 ...... 11,220 ...... 11,670 ...... 11,330 .....1,79 ...... 2,26 ...... 6,48 ...... - ...... - ...... 28 776 417 .....AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1 ...... 18.04 ...... 11,290 ...... 11,570 ...... 11,400 .....1,85 ...... 1,42 ...... 4,68 ...... - ...... - ...... 136 620 223 .....AS Hansa Investeerimisfondid tõusule Hansa Pensionifond K2 ...... 18.04 ...... 11,920 ...... 12,220 ...... 12,040 .....3,15 ...... 2,03 ...... 6,27 ...... - ...... - ...... 580 049 430 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K3 ...... 18.04 ...... 12,800 ...... 13,120 ...... 12,930 .....5,76 ...... 2,62 ...... 7,84 ...... - ...... - ...... 863 278 937 .....AS Hansa Investeerimisfondid aatamata väärtpaberispet- LHV Aktsiapensionifond ...... 19.04 ...... 12,170 ...... 12,410 ...... 12,290 .....7,83 ...... 2,85 ...... 5,22 ...... - ...... - ...... 72 061 376 .....LHV Varahaldus V LHV Intressipensionifond ...... 19.04 ...... 11,440 ...... 11,680 ...... 11,560 .....2,92 ...... 1,23 ...... 4,05 ...... - ...... - ...... 13 205 529 .....LHV Varahaldus sialistide arvamusele, et Sampo Pension 25 ...... 19.04 ...... 11,440 ...... 11,680 ...... 11,560 .....2,27 ...... 1,05 ...... 3,68 ...... - ...... - ...... 46 785 055 .....Sampo Baltic Asset Management aktsiate hinnad börsil on en- Peeter Teder Sampo Pension 50 ...... 19.04 ...... 12,330 ...... 12,570 ...... 12,450 .....3,88 ...... 1,22 ...... 4,80 ...... - ...... - ...... 362 899 501 .....Sampo Baltic Asset Management analüütik Sampo Pension Intress ...... 19.04 ...... 10,730 ...... 10,950 ...... 10,840 .....1,74 ...... 0,74 ...... 2,75 ...... - ...... - ...... 14 431 095 .....Sampo Baltic Asset Management diselt liiga kõrged, hinnad ei- Seesami Kasvu Pensionifond ...... 19.04 ...... 10,580 ...... 10,900 ...... 10,690 ..... 5,02 ...... 2,29 ...... 4,73 ...... - ...... - ...... 18 813 958 .....Seesam Varahalduse AS le valdavalt tõusid. Üleeilsed Seesami Optimaalne Pensionifond ...... 19.04 ...... 10,550 ...... 10,870 ...... 10,660 .....2,38 ...... 1,23 ...... 3,69 ...... - ...... - ...... 19 348 658 .....Seesam Varahalduse AS suuremad langejad – Harju Seesami Võlakirjade Pensionifond ...... 19.04 ...... 10,860 ...... 11,080 ...... 10,970 .....2,06 ...... 0,55 ...... 3,53 ...... - ...... - ...... 9 653 334 .....Seesam Varahalduse AS Ühispanga Pensionifond Konservatiivne ....19.04 ...... 11,150 ...... 11,430 ...... 11,260 .....2,32 ...... 1,16 ...... 5,69 ...... - ...... - ...... 163 487 580 .....Ühispanga Varahaldus Elektri ja Rakvere Lihakombi- Ühispanga Pensionifond Progressiivne .....19.04 ...... 12,380 ...... 12,700 ...... 12,510 .....4,16 ...... 1,12 ...... 5,92 ...... - ...... - ...... 626 737 222 .....Ühispanga Varahaldus naadi (RLK) aktsiad – kuulu- tud tehingute maht ulatus 8,6 III PENSIONISAMBA FONDID sid eile juba suuremate tõus- miljoni kroonini. Aktsia hind Hansa Pensionifond V1 ...... 18.04 ...... 16,190 ...... 16,600 ...... 16,350 .....3,94 ...... 3,09 ...... 9,15 ...... 10,12 ...... 8,75 ...... 57 006 701 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V2 ...... 18.04 ...... 11,900 ...... 12,200 ...... 12,020 ...... - ...... 4,07 ...... 12,34 ...... - ...... - ...... 29 850 597 .....AS Hansa Investeerimisfondid jate sekka. tõusis 1,23 protsenti ning oli Hansa Pensionifond V3 ...... 18.04 ...... 13,140 ...... 13,470 ...... 13,270 ...... - ...... 5,57 ...... 17,85 ...... - ...... - ...... 31 805 657 .....AS Hansa Investeerimisfondid Harju Elektri ja RLK aktsiad 128,30 krooni. Telekomi akt- LHV Täiendav Pensionifond ...... 19.04 ...... 11,600 ...... 11,840 ...... 11,720 ...10,31 ...... 4,36 ...... 4,55 ...... 3,93 ...... - ...... 9 442 794 .....LHV Varahaldus Sampo Pensionifond ...... 19.04 ...... 13,730 ...... 14,010 ...... 13,870 .....4,23 ...... 1,61 ...... 5,64 ...... - ...... - ...... 17 100 231 .....Sampo Baltic Asset Management kerkisid mõlemad üle 6%. Pea- sia on viimastel päevadel püsi- Ühispanga Tasakaalukas Pensionifond ...... 19.04 ...... 14,203 ...... 14,490 ...... 14,346 .....4,16 ...... 0,90 ...... 5,53 ...... 9,71 ...... - ...... 62 220 037 .....Ühispanga Varahaldus le nende tõusis üle 6% ka Viis- nud valitsevatele negatiivsete- Ühispanga Aktiivne Pensionifond ...... 19.04 ...... 9,979 ...... 10,180 ...... 10,080 ...... - ...... 0,68 ...... - ...... - ...... - ...... 10 764 850 .....Ühispanga Varahaldus nurga aktsia. Kui Harju Elektri le meeleoludele vaatamata sta- AVATUD INVESTEERIMISFONDID Hansa Balti Kasvufond ...... 18.04 ...... 371,020 ....380,390 ...... 374,770 .....8,27 ...... 9,55 ...... 16,38 ...... 20,87 ...... 18,33 ...... 410 096 998 .....AS Hansa Investeerimisfondid aktsia kallinemine toimus kor- biilsena, õigustades oma tule- Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond ...... 18.04 ...... 138,340 ....141,840 ...... 139,740 ...12,19 ...... 13,59 ...... 52,75 ...... - ...... - ...... 868 487 623 .....AS Hansa Investeerimisfondid raliku 1,2 miljoni kroonise käi- vast liideraktsia staatust, mil- Hansa Venemaa Aktsiafond ...... 18.04 ...... 829,210 ....850,150 ...... 837,590 ...30,67 ...... 13,81 ...... -8,35 ...... 16,84 ...... 20,32 ...... 164 154 406 .....AS Hansa Investeerimisfondid be mõjul ja RLK tõus normaal- le aktsia saab pärast Hansa- Mandatum Baltic ...... 19.04 ...... 5,445 ...... 5,611 ...... 5,556 ...11,34 ...... 18,40 ...... 34,73 ...... 43,70 ...... - ...... 1 185 277 801 .....Sampo Rahastoyhtiö Mandatum Russia G ...... 19.04 ...... 18,183 ...... 18,551 ...... 18,367 ...... - ...... 19,12 ...... -3,34 ...... - ...... - ...... 859 634 145 .....Sampo Rahastoyhtiö se 260 000 krooni suuruse käi- panga lahkumist. Mina ennus- Nordea Euroland* ...... 18.04 ...... 2,133 ...... 2,176 ...... 2,154 ...10,37 ...... 1,97 ...... 9,29 ...... -3,20 ...... - ...... 208 600 000 .....Nordea Rahastoyhtiö be toel, siis Viisnurga tõus lei- tan aktsiale ka lähitulevikuks Nordea Optima.fi* ...... 18.04 ...... 0,245 ...... 0,249 ...... 0,247 .....4,73 ...... 1,63 ...... 2,73 ...... -1,10 ...... -3,30 ...... 488 200 000 .....Nordea Rahastoyhtiö dis aset minimaalse 600kroo- tugevust. Nordea Euro Obligaatio* ...... 18.04 ...... 0,279 ...... 0,281 ...... 0,280 .....2,45 ...... 1,78 ...... 6,30 ...... 6,60 ...... 6,00 ...... 384 400 000 .....Nordea Rahastoyhtiö Sampo Compass 25 G ...... 19.04 ...... 16,967 ...... 17,137 ...... 17,052 ...... - ...... 1,63 ...... 4,79 ...... 3,66 ...... - ...... 5 944 576 576 .....Sampo Rahastoyhtiö nise käibe juures. Põhinimekirja ainus lange- Sampo Compass 50 G ...... 19.04 ...... 16,220 ...... 16,548 ...... 16,384 ...... - ...... 2,01 ...... 4,77 ...... 1,40 ...... - ...... 1 060 113 432 .....Sampo Rahastoyhtiö Kokkuvõttes võib enim kal- ja oli Merko Ehituse aktsia, mis Sampo Compass 75 G ...... 19.04 ...... 15,052 ...... 15,356 ...... 15,204 ...... - ...... 2,03 ...... 3,77 ...... -1,32 ...... - ...... 1 015 589 540 .....Sampo Rahastoyhtiö linenud aktsiate hinnatõusu pi- odavnes 0,6%. Aktsia käive oli Sampo Compass Liquidity G ...... 19.04 ...... 19,558 ...... 19,656 ...... 19,656 ...... - ...... 1,07 ...... 3,93 ...... 4,38 ...... - ...... 1 767 294 599 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo Compass Equity G ...... 19.04 ...... 8,843 ...... 9,022 ...... 8,932 ...... - ...... 1,82 ...... 2,97 ...... -3,27 ...... - ...... 1 225 643 176 .....Sampo Rahastoyhtiö dada taastumiseks varasemate 5 miljonit krooni ja aktsia mak- Sampo 2010 G ...... 19.04 ...... 17,420 ...... 17,772 ...... 17,596 ...... - ...... 1,94 ...... 4,18 ...... 3,12 ...... - ...... 445 567 267 .....Sampo Rahastoyhtiö päevade langusest. Ilmselt oli sis 496 krooni. Sampo 2020 G ...... 19.04 ...... 14,626 ...... 14,922 ...... 14,774 ...... - ...... 1,98 ...... 1,96 ...... -0,69 ...... - ...... 464 452 678 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo 2030 G ...... 19.04 ...... 12,725 ...... 12,982 ...... 12,854 ...... - ...... 2,20 ...... 2,34 ...... -3,19 ...... - ...... 263 040 593 .....Sampo Rahastoyhtiö esmaspäevane Harju Elektri ja Merko puhul on küsimuseks, Sampo 2040 G ...... 19.04 ...... 15,857 ...... 16,178 ...... 16,018 ...... - ...... 1,89 ...... - ...... - ...... - ...... 32 165 337 .....Sampo Rahastoyhtiö RLK rohkem kui 10% kukku- kas ettevõte suudab tegevus- Sampo Uus Euroopa Fond ...... 19.04 ...... 19,640 ...... 20,040 ...... 19,840 ...13,29 ...... 4,04 ...... 26,53 ...... 23,63 ...... 17,29 ...... 234 202 820 .....Sampo Baltic Asset Management mine ülereageering ja turg on mahtusid edaspidi kasvatada. Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond ...... 19.04 ...... 182,550 ....189,040 ...... 185,330 ...12,88 ...... 5,82 ...... 26,69 ...... - ...... - ...... 1 394 179 836 .....Trigon Funds Trigon Teise Laine Fond ...... 19.04 ...... 134,390 ....139,170 ...... 136,440 ...... - ...... 10,51 ...... - ...... - ...... - ...... 1 341 510 559 .....Trigon Funds leidmas tasakaalupunkti kõrge- Siiani on turg arvanud, et suu- Ühispanga Kasvufond ...... 19.04 ...... 4,525 ...... 4,617 ...... 4,571 ...16,01 ...... 7,22 ...... 16,96 ...... 22,70 ...... 20,58 ...... 316 243 568 .....Ühispanga Varahaldus malt tasemelt. dab, kuid viimastel päevadel VÕLAKIRJAFONDID Hansapanga aktsia tegi ka- on see usk koos üldise meele- Trigon Areneva Euroopa Võlakirjafond ...... 19.04 ...... 1218,880 ..1237,440 .....1237,440 .....0,50 ...... 1,28 ...... 2,33 ...... 3,02 ...... - ...... 12 460 429 .....Trigon Funds Ühispanga Võlakirjafond ...... 19.04 ...... 12,530 ...... 12,530 ...... 12,530 .....0,92 ...... 0,03 ...... 3,38 ...... - ...... - ...... 354 380 019 .....Ühispanga Varahaldus he nädala järel taas üle paari- olu muutusega sattunud kaht- saja miljoni krooni suuruse käi- luse alla. kuupäev ost müük NAV tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte be. Aktsia käive ulatus 221 mil- Tuleb tõdeda, et kuigi hin-

kr 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud joni kroonini. Selles suurusjär- dade langust ostmisväärsetele RAHATURUFONDID gus ei ole Hansapanga käive ol- tasemetele ei toimunud, kuk- Hansa Intressifond ...... 18.04 ...... 139,510 ....139,510 ...... 139,510 ...... - ...... 4,04 ...... 2,30 ...... 3,04 ...... 1 066 439 465 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Rahaturufond ...... 18.04 ...... - ...... - ...... 1000,000 .....1,68 ...... 1,69 ...... 1,67 ...... 1,68 ...... 1 305 724 993 .....AS Hansa Investeerimisfondid nud alates 4. aprillist. kumine peatus ja paanikat ei Hansa USD Rahaturufond** ...... 18.04 ...... - ...... - ...... 10,000 .....1,94 ...... 1,93 ...... 1,66 ...... 0,00 ...... 10 598 709 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansapanga järel oli bör- järgnenud. Ilmselt jääb turg lä- Sampo Likviidsusfond ...... 19.04 ...... - ...... - ...... 1187,510 .....3,38 ...... 1,57 ...... 1,91 ...... 1,81 ...... 278 171 212 .....Sampo Baltic Asset Management sil suurima käibega Eesti Te- hipäevil stabiilseks, kuid edasi- Ühispanga Likviidsusfond ...... 19.04 ...... - ...... - ...... 100,000 .....1,61 ...... 1,76 ...... 1,98 ...... 1,96 ...... 1 943 033 116 .....Ühispanga Varahaldus lekomi aktsia, millega soorita- se languse oht siiski püsib. * noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve Maaklerfirmad Tallinna börs 19.04. Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0941, faks 661 6038 käive 243,44 mln kr Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. tel 665 6622, faks 665 6802 hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545 PÕHINIMEKIRI LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, faks 680 0410 Baltika ...... 48,19 ...2,33 ...... 47,72 ...... 48,82 ...... 8 ...... 111 060 ...16,1 ...... - Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn Eesti Telekom ...... 128,30 ...1,23 ...... 127,52 ...... 128,30 ....29 ...... 8 555 597 ...17,8 ...... 8,00 tel 630 2104 Hansapank ...... 211,23 ...0,00 ...... 211,23 ...... 211,39 ....20 ..221 315 712 ...23,4 ...... - SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel 680 2500, faks 680 2501 Harju Elekter ...... 217,49 ...6,76 ...... 217,17 ...... 218,27 ....22 ...... 1 208 395 .....8,4 ...... 4,40* Suprema Tartu mnt 2, Tallinn Merko Ehitus ...... 496,00 ..-0,60 ...... 496,00 ...... 500,69 ....17 ...... 5 027 844 ...14,8 ...... 6,50* tel 640 5784, faks 640 5701 Norma ...... 115,47 ...0,96 ...... 115,47 ...... 115,78 ....12 ...... 5 594 896 ...14,5 ...... 5,00* Trigon Securities Pärnu mnt 15, Tallinn T. Kaubamaja ...... 210,45 ...1,89 ...... 203,41 ...... 205,75 ...... 4 ...... 80 791 ...14,5 ...... - tel 667 9233, faks 667 9201 I-NIMEKIRI Fondivalitsejad Kalev ...... 22,06 ..-4,08 ...... 22,84 ...... 24,10 ....12 ...... 152 897 ...16,6 ...... - ERGO Varahalduse AS Klementi ...... 25,97 ...0,00 ...... 24,25 ...... 27,07 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, Rakvere LK ...... 37,55 ...6,67 ...... 37,24 ...... 39,90 ...... 7 ...... 258 056 ...14,6 ...... - faks 667 9201 Saku Õlletehas ...... 137,69 ..-1,23 ...... 133,78 ...... 138,47 ....26 ...... 1 082 778 ...22,0 ...... 7,00 AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn 15 038, T. Farmaatsiatehas ...78,23 ..-1,96 ...... 72,76 ...... 82,93 ...... 2 ...... 52 729 ...31,4 ...... - tel 631 0336, faks 626 0636 Viisnurk ...... 25,03 ...6,67 ...... 24,25 ...... 25,03 ...... 1 ...... 626 ...... - ...... - e-post: [email protected] VÕLAKIRJADE NIMEKIRI LHV Varahalduse AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, Baltika ...... - ...... 0,00 .... 9 840 ...... 9 870 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 680 0447, faks 680 0410, BIG ...... 9 792 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - e-post: [email protected] Fenniger ...... 134 560 ...... 0,00 150 207 ...... 153 337 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Nordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn 10 151, Eesti Post ...... 10 192 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 628 3344 Sampo Pank ...... 15 800 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Sampo Baltic Asset Management Tallinna Sadam ..10 204 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275 VABATURG e-post [email protected], EVP ...... 0,956 .0,00 ...... 0,956 ...... 0,994 ....0 ...... 0 ...... - ...... - koduleht: www.sampo.ee Trigon Funds Pärnu mnt 15, P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas, siis rahvusvahelise Tallinn 10 141, tel 667 9208 raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal faks 667 9221, e-post:[email protected], dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) koduleht: www.trigon.ee *Saku Õlletehase ja Norma dividendide puhul on tegu ettepanekuga ja Hansapanga puhul esialgse Ühispanga Varahalduse AS ettepanekuga firma aktsionäride üldkoosolekule. Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 6565 faks 665 7122, e-post [email protected], Aktsiate ostu-müüginoteeringud koduleht: www.eyp.ee aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija Seesam Varahalduse AS Tartu mnt 2, 10 145 Tallinn, tel 680 0426, faks 680 0402, EVP ...... EEK ...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank e-post [email protected], kursid on päeva jooksul korrigeeritavad koduleht: www.pension.ee 50 00 Börsiinfo reaalajas! investeerimine välismaale 40 10 www.aripaev.ee/bors toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 15 30 20

Maailma väärtpaberiturud indeksid Infineon 19.04. indeks viimane muutus 52. nädala 6,85 eelmisest, % 0,15% Dow Jones ...... 10101,93 ...... 0,30 kõrgeim madalam eurot Trend murdus Ameerika Nasdaq ...... 1920,42 ...... 0,39 Standard & Poors 500 ...... 1149,68 ...... 0,32 ...... 1229,11 ...... 1060,72 Euroopa 13 Helsingi ...... 6428,96 ...... 1,11 Oslo ...... 270,86 ...... 1,01 ...... 285,81 ...... 190,60 ka Euroopas Kopenhaagen ...... 321,21 ...... 0,42 ...... 331,30 ...... 246,53 Stockholm ...... 773,65 ...... 0,10 Madrid ...... 974,24 ...... 0,28 ...... 1027,52 ...... 801,40 11 Milano ...... 31106,00 ...... 0,17 ...... 32964,00 .... 26040,00 iimasel kolmel päeval languses olnud Euroo- Amsterdam ...... 356,20 ...... 0,09 ...... 380,19 ...... 307,31 V London ...... 4851,70 ...... 0,51 Kesk- ja Ida-Euroopa pa börsid hakkasid eile tõusma, tõusu juh- 9 Varssavi WIG ...... 26340,77 ...... -0,02 ...... 28681,53 ....22392,27 tisid Infineon Technologiese ja ASML Holdin- Frankfurt ...... 4202,08 ...... -0,00 Praha PX50 ...... 1170,90 ...... 0,56 ...... 1267,90 ...... 727,70 Moskva RTS-Interfax ...... 673,05 ...... -0,28 ...... 727,88 ...... 518,15 gu aktsiad. Pariis ...... 3958,16 ...... 0,22 Vilnius LITIN-10 ...... 3895,41 ...... -1,29 ...... 3973,02 ...... 2542,18 7 Infineon Technologies ja ASML Holding ker- Riia RIGSE index ...... 460,45 ...... 0,71 ...... 466,78 ...... 322,84 kisid USAs Texas Instrumentsi toel, kes avaldas Tokyo ...... 11065,86 ...... 1,16 Aasia Hongkong Hang Seng ...... 13444,09 ...... 0,67 ...... 14339,06 ....10917,65 5 head esimese kvartali majandustulemused. 030111090705 indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg Euroopas suuruselt teise kiibitootja Infineoni aktsia kallines 0,15 protsenti ning maksis 6,85 eurot. Euroopa suurima pooljuhtide valmista- USA börsid 18.04. Helsingi börs 19.04. Londoni börs 19.04. mise seadmeid tootva ASMLi aktsia kerkis 1,4 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e protsenti, makstes 11,58 eurot. hind % min max hind % min max hind % min max Ka eelnevatel päevadel suuremate langejate Advanced Micro Device ...... 15,28 ...-1,10 ...... 10,76 .....24,95 ..66,4 Comptel ...... 2,14 .... 2,88 ...... 1,74 ...... 2,32 .. 22,6 Barclays ...... 557,00 .... 1,46 ...... 434,50 ... 619,00 .. 10,9 hulka kuulunud kütusefirma BP ja kaevandus- AIG ...... 51,26 ....0,29 ...... 50,15 ..... 75,51 ..11,8 Elisa Comm...... 12,35 ...-1,98 ...... 8,80 .....13,97 ..16,0 British Airways ...... 251,75 ....1,21 ...... 196,00 ...307,00 ..10,6 firma BHP Billitoni aktsiad tõusid. BP kerkis 1,2 Alcoa ...... 29,59 .... 0,99 ...... 28,01 ..... 34,99 .. 18,5 Elcoteq Network ...... 14,74 .... 0,82 ...... 12,80 ..... 18,34 .. 11,2 BP ...... 529,00 .... 1,15 ...... 475,25 ... 579,50 .. 14,1 Altria Group ...... 63,73 ...-1,92 ...... 44,50 .....68,50 ..13,1 Elektrobit Group ...... 2,59 ....0,00 ...... 2,15 ...... 3,15 ..14,3 BT ...... 198,75 .... 0,13 ...... 166,25 ... 217,75 .. 10,0 protsenti, 529 penni tasemele, BHP Billiton kal- Amazon.com ...... 33,00 ... -0,06 ...... 32,82 ..... 54,70 .. 35,5 Finnair ...... 6,39 ...-0,78 ...... 4,46 ...... 6,61 .. 46,0 HSBC Holdings ...... 16,80 ....0,18 ...... 784,00 ...953,50 ..14,0 lines 1,7 protsenti ja maksis 664 penni. Apple Computer ...... 35,62 ....0,76 ...... 12,75 .....45,44 ..38,7 Fortum ...... 11,82 .... 1,37 ...... 6,50 ..... 12,44 .... 8,2 Lloyds TSB ...... 461,16 ...-0,11 ...... 387,00 ...513,50 ..10,7 AT&T ...... 18,68 .... 1,19 ...... 13,59 ..... 20,01 .. 16,5 F-Secure ...... 1,90 ... -2,56 ...... 1,22 ...... 1,99 .. 20,9 Marks & Spencer ...... 355,75 ....0,64 ...... 269,00 ...388,25 ..17,3 “Firmad teenivad häid kasumeid,” ütles RAS Bristol Myers Squibb ...... 25,68 ...-1,04 ...... 22,22 .....26,56 ..15,1 Kemira ...... 11,05 .... 1,38 ...... 8,16 ..... 12,00 .. 17,2 mm02 ...... 115,72 .... 0,43 ...... 84,25 ... 131,75 .. 26,3 Asset Managementi fondijuht Lucio Lambreti. Caterpillar ...... 83,58 .... 0,14 ...... 68,50 ..... 99,96 .. 14,6 Metso ...... 13,31 .... 0,08 ...... 9,12 ..... 14,90 .. 26,3 Reuters ...... 355,50 .... 0,06 ...... 283,00 ... 431,25 .. 16,3 ChevronTexaco ...... 52,60 .... 0,75 ...... 44,01 ..... 63,15 .... 9,4 Nordea ...... 7,67 .... 0,79 ...... 5,34 ...... 8,27 ...... - Royal Bank of Scotland ... 1623,00 ....0,81 ...... 1456,00 .1845,00 ..11,8 “Aktsiad tasuvad ennast investeeringuna kind- Cisco Systems ...... 17,02 ...-1,05 ...... 17,01 .....24,20 ..20,4 Nokia ...... 11,55 .... 2,30 ...... 8,83 ..... 13,04 .. 16,5 Shell Trans & Trading ...... 472,50 ....0,96 ...... 378,75 ...508,00 ..11,1 lasti ära.” Outokumpu ...... 11,63 ... -0,51 ...... 11,38 ..... 14,72 .... 5,5 Unilever ...... 514,00 ... -0,10 ...... 438,00 ... 577,00 .. 25,0 Citigroup ...... 46,21 ....1,01 ...... 42,10 .....50,18 ..11,2 Üleeile 3,8 protsenti kukkunud Jaapani akt- Coca-Cola ...... 40,97 ... -0,78 ...... 38,30 ..... 53,50 .. 19,9 Perlos ...... 8,48 .... 1,19 ...... 7,30 ..... 13,14 .... 8,1 Vodafone ...... 137,50 .... 0,37 ...... 113,50 ... 148,50 ...... - Pohjola Yhtyma ...... 9,34 ....1,19 ...... 6,69 .....10,44 ....8,5 DaimlerChrysler ...... 39,80 ...-0,62 ...... 39,44 ..... 48,63 ...... - hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg siad kosusid eile 1,2 protsenti, suurimad tõusjad Dell ...... 35,37 ... -0,53 ...... 32,71 ..... 42,57 .. 27,4 PKC Group ...... 10,00 ...-1,48 ...... 7,43 .....11,99 ..13,7 olid tehnoloogiaaktsiad. Investorid ostsid akt- Du Pont ...... 47,20 ....1,40 ...... 39,88 .....54,90 ..19,8 Sampo ...... 10,98 .... 0,73 ...... 7,20 ..... 11,70 .... 7,9 Eastman Kodak ...... 31,01 ....0,52 ...... 24,75 .....35,19 ..13,3 Stockmann ...... 25,50 .... 0,00 ...... 17,02 ..... 26,94 .. 22,9 Frankfurdi börs 19.04. siaid, arvates, et esmaspäevane kukkumine viis eBay ...... 32,60 .... 1,97 ...... 31,58 ..... 59,21 .. 53,9 Stonesoft ...... 0,59 ... -4,84 ...... 0,46 ...... 0,92 ...... - nende hinnad atraktiivsetele tasemetele. Oluli- Exxon Mobil ...... 57,25 .... 1,89 ...... 41,59 ..... 64,37 .. 14,4 Stora Enso ...... 10,54 ....0,38 ...... 10,28 .....12,17 ..11,9 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Tietoenator ...... 26,34 .... 3,62 ...... 19,90 ..... 28,00 .... 8,3 hind % min max simaks tõusjaks oli maailma suurim mälukiipide FedEx ...... 84,76 .... 0,96 ...... 69,35 ... 101,87 .. 18,2 UPM Kymmene ...... 15,34 ....0,00 ...... 14,48 .....18,15 ....8,4 Adidas-Salomon ...... 118,53 ...-0,56 ...... 91,19 ...125,51 ..17,2 testimisseadmete tootja Advantest, mille aktsia Flextronics ...... 10,56 .... 1,05 ...... 10,06 ..... 19,12 .. 16,5 sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg Allianz ...... 91,32 .... 0,02 ...... 72,66 ... 102,07 .. 15,2 Ford Motor ...... 9,34 ...-1,68 ...... 9,28 .....16,48 ....4,4 kerkis 2,4 protsenti ja maksis 7800 jeeni. BASF ...... 52,15 .... 2,19 ...... 40,21 ..... 58,50 .. 15,2 General Elecric ...... 36,00 ....0,70 ...... 29,55 .....37,75 ..21,8 Stockholmi börs 19.04. Bayer ...... 25,20 .... 0,92 ...... 18,55 ..... 26,87 ...... - “Turg ei ole mitte mingil juhul ülehinna- General Motors ...... 26,19 ....2,30 ...... 25,60 .....50,04 ....5,1 BMW ...... 33,30 .... 0,57 ...... 31,52 ..... 37,59 .. 10,1 Gillette ...... 52,05 ... -0,57 ...... 37,75 ..... 53,28 .. 31,2 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e tud,” ütles AMP Capital Investorsi investeerin- Commerzbank ...... 17,15 ...-0,06 ...... 12,65 ..... 18,06 ..26,0 Google ...... 186,97 ....1,06 ...... 85,00 ...216,80 ...... - hind % min max gute strateegia juht Shane Oliver. “Kui vaadata DaimlerChrysler ...... 30,48 ...-0,13 ...... 30,06 ..... 39,50 .. 12,7 Hewlett-Packard ...... 20,44 ... -1,92 ...... 16,08 ..... 22,26 .. 15,0 ABB ...... 44,00 .... 1,38 ...... 35,40 ..... 48,10 ...... - Deutsche Bank ...... 63,95 ...-1,11 ...... 52,37 .....72,58 ..12,9 Aasia fundamentaalnäitajaid, siis need on pä- Home Depot ...... 36,73 ....1,72 ...... 32,34 .....44,30 ..16,3 Autoliv ...... 319,50 .... 1,59 ...... 278,50 ... 357,50 ...... - Deutsche Lufthansa ...... 10,47 ...-0,85 ...... 8,42 .....13,82 ...... - IBM ...... 76,65 ... -0,07 ...... 76,14 ..... 99,10 .. 15,4 ris ilusad.” Peeter Teder Assa Abloy ...... 98,75 ....1,28 ...... 84,00 ...116,00 ..24,2 Deutsche Post ...... 18,77 ....0,05 ...... 14,92 .....19,77 ..13,2 Intel ...... 22,21 .... 0,41 ...... 19,64 ..... 29,01 .. 19,4 AstraZeneca ...... 307,00 .... 0,00 ...... 237,00 ... 370,00 ...... - Deutsche Telekom ...... 15,28 ....0,07 ...... 12,70 .....16,89 ..13,9 International Paper ...... 35,01 ....1,68 ...... 34,40 .....44,81 ..24,3 Electrolux ...... 159,00 ...-0,63 ...... 126,00 ... 172,50 ..15,1 E.ON ...... 66,11 ... -0,30 ...... 53,05 ..... 71,90 .. 10,0 JP Morgan Chase ...... 34,64 ....2,09 ...... 33,35 .....40,45 ..11,5 Ericsson ...... 20,30 .... 1,00 ...... 17,40 ..... 24,50 .. 16,9 Infineon ...... 6,85 ....0,15 ...... 6,75 ..... 12,48 ..31,1 JDS Uniphase ...... 1,53 ....3,38 ...... 1,40 ...... 4,30 ...... - FöreiningsSparbanken ...... 178,00 .... 0,85 ...... 133,50 ... 182,00 .. 10,9 Metro ...... 42,16 .... 0,14 ...... 34,20 ..... 44,36 .. 16,7 Vilniuse börs 19.04. Johnson & Johnson ...... 69,04 ...-0,52 ...... 53,02 .....69,99 ..22,3 Hennes & Mauritz ...... 258,00 .... 0,58 ...... 173,00 ... 264,50 .. 28,0 Münich Re ...... 86,50 ....0,23 ...... 72,22 .....94,85 ..10,8 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Juniper Networks ...... 20,29 ....2,73 ...... 19,65 .....30,25 ..45,1 Holmen ...... 207,50 .... 0,00 ...... 206,00 ... 248,50 .. 14,3 Siemens ...... 58,15 ...-1,11 ...... 53,01 ..... 65,80 .. 14,1 hind % Lucent Technologies ...... 2,36 ...-1,67 ...... 2,35 ...... 4,50 ....7,3 Investor ...... 96,50 .... 1,31 ...... 70,00 ... 103,00 .. 10,0 min max McDonalds ...... 30,10 ... -0,66 ...... 25,05 ..... 34,56 .. 15,6 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Sandvik ...... 285,00 ....0,89 ...... 231,50 ...311,50 ..16,1 Ekranas ...... 4,95 .... 0,00 ...... 3,73 ...... 7,75 ...... - Merck ...... 34,43 ...-1,06 ...... 25,60 .....48,78 ..11,1 Skandia ...... 35,50 ... -0,28 ...... 25,20 ..... 38,20 ...... - Grigiskes ...... 3,48 .... 0,00 ...... 2,40 ...... 3,85 ...... - Skanska ...... 85,25 .... 1,49 ...... 57,50 ..... 90,25 .. 13,5 Invalda ...... 11,02 ... -3,50 ...... 4,00 ..... 12,30 ...... - Merrill Lynch ...... 53,24 ....0,28 ...... 47,35 .....61,99 ..12,1 SKF ...... 331,00 .... 3,28 ...... 245,00 ... 356,00 .. 12,2 Tokyo börs 19.04. Lietuvos Telekomas ...... 2,37 ... -1,26 ...... 1,70 ...... 2,38 ...... - Microsoft ...... 24,65 ....0,78 ...... 23,82 .....30,20 ..19,3 SEB ...... 131,00 .... 0,77 ...... 99,50 ... 140,50 .. 13,5 Lithuanian Energy ...... 2,50 ....0,00 ...... 1,78 ...... 3,31 ..23,8 3M ...... 75,90 ...-6,13 ...... 73,31 .....90,29 ..19,6 Securitas ...... 116,50 .... 1,75 ...... 86,00 ... 121,50 .. 29,0 aktsia sulgemis-muutus 52. nädala p/e Mazeikiu Nafta ...... 7,81 ... -3,58 ...... 2,55 ...... 8,15 .. 22,7 Morgan Stanley ...... 51,58 ....0,17 ...... 46,54 .....60,51 ..11,9 Svenska Handelsbanken ...169,00 ....0,00 ...... 137,50 ...175,00 ..12,2 hind % min max Snaige ...... 16,50 .... 2,74 ...... 15,55 ..... 19,93 .. 35,9 Motorola ...... 14,61 ... -0,95 ...... 12,38 ..... 18,70 .. 17,0 Tele2 ...... 242,50 .... 0,00 ...... 222,50 ... 377,00 .. 18,8 Rokiskio Suris ...... 82,30 ...-0,12 ...... 64,50 .....82,40 ..24,1 Oracle ...... 11,80 .... 0,85 ...... 9,78 ..... 14,87 .. 19,3 Bridgestone ...... 1 958 ...... 0,57 ...... 1 765 .....2 190 ...... 19,1 TeliaSonera ...... 42,30 ....0,00 ...... 29,50 .....43,40 ..15,3 Vilniaus Vingis ...... 5,00 ...-1,96 ...... 4,99 ...... 8,60 ....4,9 PepsiCo ...... 54,49 ... -0,62 ...... 47,37 ..... 55,71 .. 23,0 Hitachi ...... 632 ...... 0,00 ...... 622 ...... 821 ...... 44,0 Pfizer ...... 27,60 ...-0,40 ...... 21,99 .....37,77 ..13,0 hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Honda Motor ...... 5 210 ...... 0,97 ...... 4 370 .....5 700 ...... 29,4 Procter & Gamble ...... 54,60 ...-0,37 ...... 50,53 .....57,40 ..21,7 Matsushita ...... 1 528 ...... 0,33 ...... 1 372 .....1 694 ...... 55,5 sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg SBC Communications ...... 23,21 ....0,91 ...... 22,90 .....27,29 ..15,9 Mitsubishi Motors ...... 131 ...... 2,34 ...... 72 ...... 326 ...... - Starbux ...... 47,00 ... -0,72 ...... 36,74 ..... 64,26 .. 45,6 Moskva kauplemissüsteem 19.04. NEC ...... 596 ...... 1,71 ...... 555 ...... 937 ...... 40,9 Riia börs 19.04. Sun Microsystems ...... 3,57 ...-2,46 ...... 3,29 ...... 5,65 ...... - Nissan Motor ...... 1 059 ...... 0,95 ...... 1 049 .....1 284 ...... 59,0 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Texas Instruments ...... 22,92 ....0,70 ...... 18,06 .....28,80 ..20,5 Nomura Holdings ...... 1 376 ...... 0,81 ...... 1 278 .....1 890 ...... 14,4 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e hind % min max NTT ...... 438 000 ...... 2,34 ..418 000 .605 000 ...... 16,5 Time Warner ...... 17,11 ...-1,16 ...... 15,41 .....19,90 ..21,9 hind % min max Wal-Mart Stores ...... 47,88 .... 0,38 ...... 47,49 ..... 59,15 .. 19,9 NTT DoCoMo ...... 165 000 ...... -0,60 ..165 000 .234 000 ...... 24,1 Jukos ...... 0,54 ... -4,46 ...... 0,45 ..... 14,25 ...... - Sharp ...... 1 568 ...... -0,38 ...... 1 437 .....2 100 ...... 26,3 LASCO ...... 0,68 ...-1,45 ...... 0,37 ...... 0,75 ..16,6 Walt Disney ...... 26,94 ...-1,57 ...... 20,88 .....29,99 ..24,5 Lukoil ...... 33,88 ... -0,53 ...... 24,10 ..... 36,85 .... 7,4 Wells Fargo ...... 59,51 ....0,64 ...... 54,32 .....64,04 ..14,3 Sony ...... 3 960 ...... 3,13 ...... 3 550 .....4 710 ...... - Latvijas Gaze ...... 6,68 ....2,77 ...... 5,50 ...... 6,75 ..20,5 Rostelekom ...... 2,18 .... 0,23 ...... 1,66 ...... 2,53 199,9 TDK ...... 7 340 ...... 0,14 ...... 6 790 .....8 630 ...... 50,8 SAF Tehnika ...... 14,50 ....0,69 ...... 11,67 .....16,00 ...... - Verizon Communications .....34,00 ...-0,44 ...... 33,91 .....42,27 ..13,6 Surgutneftegaz ...... 0,72 ... -1,97 ...... 0,60 ...... 0,84 .. 35,5 Yahoo! ...... 32,55 .... 0,28 ...... 25,01 ..... 39,79 .. 89,2 Toyota Motor ...... 3 860 ...... 0,26 ...... 3 730 .....4 520 ...... 25,1 Valmieras Fiberglass ...... 2,21 ...-0,90 ...... 1,23 ...... 2,33 ..61,4 UES ...... 0,29 .... 0,69 ...... 0,23 ...... 0,34 .. 13,0 Toshiba ...... 425 ...... 1,19 ...... 379 ...... 576 ...... 55,9 Ventspils Nafta ...... 1,80 ....0,00 ...... 1,11 ...... 1,88 ...... - sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

Valik käsitletavaid teemasid: I Organisatsiooni tegevusega seotud riskid, sh • äriideerisk • projektipõhise tööga seotud riskid • IT-riskid • firma reputatsioon SOOVITAB II Personaliga seotud riskid, sh • riskide juhtimine värbamisel • konfidentsiaalsuse hoidmine Mart Mere • personali voolavusega seotud ohud Marsh • töötaja teadmiste säilitamine pärast Hind töötaja lahkumist Kindlustusmaakler ASi • töötaja lahkumine koos klientidega juhatuse liige • kaugtööga seotud riskid 340.– • pettused III Varadega seotud riskid, sh • finantsriskid aamatu “Ettevõtte riskid – ära- • riskiküsimused kauplustes Rtundmine ja maandamine” kaante • kindlustamine vahele on kogutud nii Eesti selle ala asjatundjate mõtteid ning nõuandeid, IV Organisatsioonivälised riskid, sh • seaduste mõju mis aitavad strateegilisel tasandil, kui • vääramatud jõud ka praktilisi näpunäiteid igapäevaseks • kliendiriskid toimetamiseks. Soovitan raamatut • toimetulek konkurentidega kõikidele juhtidele ja seda just ettevõtte • äripartnerite usaldusväärsus kõige kõrgemal tasandil, sest sealt algab ettevõtte mõttemaailma kujundamine. Tellimine www.aripaev.ee/raamatuklubi, [email protected] või 667 0108 rahaturg/börsikaubad 16 Äripäev 20. aprill 2005 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected]

19.04.2005 1kuu ...... 2,105 Äripäeva maksukoolitus Nafta tõusis uuesti Euribor 2 kuud ...... 2,123 2,163 3 kuud ...... 2,134 6 kuud 6 kuud ...... 2,163 19.10.2004 9 kuud ...... 2,199 Maksuseadused 2005 50 dollari peale -0,015% 2,178 12 kuud ...... 2,246 KURESSAARE afta hind New Yorgis tõusis les Schroedersi energiaanalüü- Eesti Pank 19.04. Börsikaubad 19.04. N Kütused Rotterdami sadamates üle 50 dollari piiri kartuses, tik Craig Pennington. valuuta tähis EEK (CIF) et suvine nõudluse kasv USAs Viimase kahe nädalaga on Araabia ÜE dirham ...... AED ...... 3,27872000 USD/t võib tekitada pingeid kütusega nafta hind kukkunud 8 dollari Aserbaidžaani manat .... AZM ..... 0,00249450 Austraalia dollar ...... AUD ...... 9,23962000 Nafta* ...... 51,94 varustamisel. võrra ehk ligikaudu 12%. 4. ap- Bulgaaria lev ...... BGN ..... 7,99877000 Kerge kütteõli ...... 469-475 “Inimesed muretsevad või- rillil ulatus hind 58,28 dollari- Euro ...... EUR .... 15,64660000 Masuut ...... 214-218 Hiina jüaan (renminbi) .. CNY ...... 1,45484000 Bensiin...... 501-503 malike ümbertöötlemisprob- ni, esmaspäeval käis aga isegi Hongkongi dollar ...... HKD ..... 1,54389000 Diisel ...... 472-472 leemide ja tootmisvõimsuste allpool 50 dollari piiri, makstes Horvaatia kuna ...... HRK ...... 2,12306000 *Brenti segu Londoni rahvusvahelisel IMF arveldusühik ...... SDR ....18,22590000 naftabörsil (USD/barrel) ebapiisavuse pärast,” ütles Ba- korraks 49,66 dollarit barrel. India ruupia ...... INR ...... 0,27509600 che Financiali maakler Chris- Eile oli hind 51,09 dollarit. Indoneesia ruupia ...... IDR ...... 0,00125925 Väärismetallid Islandi kroon ...... ISK ...... 0,19099000 topher Bellew. “See on mõneti OPEC on viimasel kahel Jaapani jeen (yen) ...... JPY ...... 0,11212900 USD tr.oz üllatav, sest me läheme auto- kuul muutnud oma tavapärast Kanada dollar ...... CAD ..... 9,64278000 Kuld ...... 427,45 Kasahstani tenge ...... KZT ...... 0,09161490 Hõbe ...... 7,0550 sõiduhooajale vastu heade lao- teise kvartali taktikat, suu- Korea won ...... KRW ..... 0,01187700 Plaatina ...... 863,00 varudega.” rendades tootmist ja laovaru- Kõrgõzstani somm ...... KGS ..... 0,29155400 Pallaadium ...... 199,00 USA energiaamet avaldab sid. Tootmismahu suurenda- Küprose nael ...... CYP .... 26,86240000 1 tr.oz=31,105 g Leedu litt ...... LTL ...... 4,53157000 Londoni fiksingud oma iganädalase nafta laova- mine on aidanud pidurdada LAVi rand ...... ZAR ...... 1,93120000 rude ülevaate täna. nafta hinna tõusu ja suuren- Läti latt ...... LVL ..... 22,47700000 Värvilised metallid Malta liir ...... MTL .... 36,39740000 18. aprilli seisuga SARI “LEMMIKLEKTORITE LOENGUD” EESTI LINNADES Analüütikute ennustuste ko- danud organisatsiooni liikme- Moldova leu ...... NDL ...... 0,95715200 ühik ost müük haselt kasvasid laovarud vii- te tulusid. Alumiinium ....USD/t ...... 1869,0 1869,5 Norra kroon ...... NOK ..... 1,90645000 Nikkel ...... USD/t .....15630,0 15635,0 masel nädalal 1,5 miljoni bar- 11 naftat tootvat riiki ühen- Poola zlott ...... PLN ...... 3,72854000 Plii ...... USD/t ...... 955,0 955,5 Rootsi kroon ...... SEK ...... 1,70188000 reli võrra. dav OPEC ületab mitteamet- Tina ...... USD/t ...... 8045,0 8095,0 Lektor BDO Eesti AS juhtiv Rumeenia leu ...... ROL ...... 0,00043086 Tsink ...... USD/t ...... 1241,0 1242,0 “Kui raport näitab laova- likult oma 27,5 miljoni bar- Singapuri dollar ...... SGD ..... 7,28540000 Vask ...... USD/t ...... 3353,0 3355,0 Slovakkia kroon ...... SKK ...... 0,39389400 rude suurt kasvu, võivad hin- reli suurust päevast tootmis- Londoni Metallibörs maksukonsultant Peeter Teder Sloveenia talaar ...... SIT ...... 0,06529090 nad jälle langusse minna,” üt- kvooti. Suurbritannia nael ...... GBP ... 22,95550000 Kohv Šveitsi frank ...... CHF .... 10,12060000 Arabica (USc)/LB ...... 115,00 Taani kroon ...... DKK ...... 2,09893000 Robusta (USD/t) ...... 1030,00 Põhivaluutade kursid 19.04. Tai baht ...... THB ...... 0,30448700 1 LB = 453,59 g Taiwani dollar ...... TWD ..... 0,38144200 USD EUR SEK LIFFE, CSCE Tšehhi kroon (koruna) .. CZK ...... 0,51651300 ost müük ost müük ost müük Ukraina grivna ...... UAH ..... 2,31468000 Suhkur Kalle Kägi ÜLEKANNE Ungari forint ...... HUF ...... 0,06261540 Krediidipank ...... 11,9537 ..... 12,0690 ...... 15,6220 ...... 15,6720 ...... 1,6916 ...... 1,7086 USA dollar ...... USD ... 12,04090000 valge suhkur(USD/t) ...... 246,10 Tallinna Äripank ...... 11,9909 ..... 12,1049 ...... 15,6232 ...... 15,6701 ...... 1,6961 ...... 1,7135 Usbekistani somm ...... UZS ...... 0,01109730 toorsuhkur (USc/LB) ...... 8,29 Parex Pank ...... 11,9813 ..... 12,0654 ...... 15,6466 ...... 15,6466 ...... 1,6966 ...... 1,7069 Uus Türgi liir ...... TRY ...... 8,74119000 LIFFE, CSCE Uus-Meremaa dollar ..... NZD ...... 8,66948000 Allikas: Bloomberg SULARAHA Valgevene uus rubla ..... BYR ...... 0,00559095 Krediidipank ...... 11,9510 ..... 12,0710 ...... 15,5700 ...... 15,7000 ...... 1,6880 ...... 1,7090 Venemaa rubla ...... RUB ...... 0,43340000 RAAMATUPIDAJALE Tallinna Äripank ...... 11,9877 ..... 12,1058 ...... 15,5800 ...... 15,6800 ...... 1,6656 ...... 1,7141 Kuld (EEK/oz) ...... XAU 5139,07000000 Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad KURESSAARES Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 19.04. Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid RUB LTL LVL Nordea Pank EEK, EUR, % päevasaldolt 26. aprillil 2005 ost müük ost müük ost müük klient hõbeklient kuldklient ÜLEKANNE arvelduskonto, eraisikud Krediidipank ...... 0,4305 ...... 0,4348 ...... 4,5157 ...... 4,5474 .... 22,4000 ..... 22,5800 kuni 50 000 EEK ...... 0,40 ...... 1,00 ...... 1,25 Kuressaare Tallinna Äripank ...... 0,4294 ...... 0,4373 ...... 4,5068 ...... 4,5557 ....22,3557 .....22,6077 50 000–250 000 EEK ...... 1,75 ...... 1,75 ...... 2,00 Parex Pank ...... 0,4306 ...... 0,4349 ...... 4,5179 ...... 4,5451 ....22,4040 .....22,5380 üle 250 000 EEK ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,10 reservhoius, eraisikud Kultuurikeskuses SULARAHA kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR ...... 2,05/2,10 ...... 2,15/2,20 ...... 2,25/2,30 Krediidipank ...... 0,4300 ...... 0,4430 ...... 4,5000 ...... 4,5770 .... 22,3650 ..... 22,6010 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR ...... 2,15/2,20 ...... 2,25/2,30 ...... 2,35/2,40 Tallinna Äripank ...... 0,4320 ...... 0,4430 üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR ...... 2,25/2,30 ...... 2,35/2,40 ...... 2,45/2,50 Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Allikas: pangad • Kõik erisoodustustest!! Kommertspankade intressitooted • kuidas teha vahet maksustatavatel jooksev hoius % pank keskmiselt kuu minimaalne tähtajaline hoius % erisoodustustel ja maksuvabadel kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa ettevõtluskuludel Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25(4) ...... - ...... 1,80 ...... 1,90 ...... 1,95 ...... 2,20 ...... 2,40 ...... 2,65 ...... 2,65 ...... 1000/5000(6) • kõikvõimalikud praktikas esilekerkinud Sampo Pank(5) ...... 0,30 ...... - ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,35 ...... 2,55 ...... 2,80 ...... 2,80 ...... 1000/5000(6) Krediidipank ...... 0,30 ...... - ...... 2,20 ...... 2,25 ...... 2,30 ...... 2,50 ...... 2,75 ...... 3,00 ...... 3,15 ...... 1000/3000(6) erisoodustuste küsimused Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 1,90 ...... 1,92 ...... 1,94 ...... 2,00 ...... 2,30 ...... 2,55 ...... 2,55 ...... 2000* Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,95 ...... 2,20 ...... 2,40 ...... 2,40 ...... 3000/100 000(3) • kuidas käituda erisoodustuse suhtes Tallinna Äripank ...... 0,20 ...... 2,00 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,40 ...... 2,60 ...... 2,85 ...... 2,85 ...... 1000 käibemaksuga Nordea Pank ...... kuni 2,10 (vt arvelduskonto ja Reservhoiuse tabel ülal) ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,25 ...... 2,40 ...... 2,58 ...... 2,75 ...... 5000 EEK Parex Pank ...... 2,0 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,35 ...... 2,40 ...... 2,40 ...... 2,55 ...... 2,55 • milline on maksuhalduri lähenemine ja SBM Pank ...... 0,25 ...... 0,30 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 3,00 ...... 3,00 ...... 3,50 ...... 3,50 ...... 5000 EEK tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR praktika erisoodustuse käsitlemisel pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa • kuidas ära hoida erisoodustustega seotud Sampo Pank ...... 2,65 ...... 2,75 ...... 2,80 ...... 3,10 ...... 3,35 ...... 3,55 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,30 maksuriske Krediidipank ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,85 ...... 3,15 ...... 3,30 100/200 (6) USD .....2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,35 ...... 2,55 ...... 2,70 .....100/200 (6) EUR Ühispank ...... 2,50 ...... 2,60 ...... 2,70 ...... 3,00 ...... 3,30 ...... 3,55 ...... 200 USD ...... 1,90 ...... 1,92 ...... 1,94 ...... 2,00 ...... 2,06 ...... 2,12 ...... 200 EUR Hansapank ...... - ...... - ...... 2,65 ...... 2,95 ...... 3,20 ...... 3,50 ...... 250 USD ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,80 ...... 1,90 ...... 2,00 ...... 192 EUR Lisaks puudutame järgmiseid teemasid: Tallinna Äripank ...... 2,75 ...... 2,85 ...... 2,90 ...... 3,20 ...... 3,45 ...... 3,65 ...... 100 USD ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,40 ...... 65 EUR Nordea Pank ...... 2,21 ...... 2,30 ...... 2,41 ...... 2,65 ...... 2,85 ...... 3,01 ...... 300 USD ...... 2,08 ...... 2,12 ...... 2,16 ...... 2,28 ...... 2,34 ...... 2,40 ...... 320 EUR • Käibemaksuseaduse muudatused ja Parex Pank ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,30 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 2,75 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,30 ...... 2,30 ...... 2,50 probleemid SBM Pank ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 3,00 ...... 3,00 ...... 3,50 ...... 500 USD ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 3,00 ...... 3,00 ...... 3,50 ...... 350 EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad* maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris • teenuste maksustamine teenuste osutamisel • teenuste maksustamine teenuste saamisel Koostööpakkumised Forward-tehingute kursid Eesti pankades 19.04. • maksustamine veoteenuste osutamisel USD EUR SEK • maksustamine veoteenuste saamisel ost müük ost müük ost müük Täpsem info Eesti Kaubandus-Tööstuskojast ja Euroinfo Keskusest aadressil • kaupade müük EL-i Nordea Pank Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn, tel 644 8079, 744 2196 (Tartu) ja 337 4950 (Jõhvi) spot ...... 11,7938 .. 11,7969 ...... 15,6455 ...... 15,6475 .....1,7431 ...... 1,7443 • kaupade soetamine EL-ist 1 nädal ...... 11,7936 .. 11,7972 ...... 15,6458 ...... 15,6478 .....1,7431 ...... 1,7444 1 kuu ...... 11,7907 .. 11,7966 ...... 15,6441 ...... 15,6492 .....1,7430 ...... 1,7447 • maksustatav väärtus Spetsiaalrõivaste ja rõivalisandite esindaja Portugalist (toodetud Brasiilias), otsib 3 kuud ...... 11,7846 .. 11,7955 ...... 15,6441 ...... 15,6561 .....1,7430 ...... 1,7456 äripartnereid, täpsemalt rõivaste müügiga tegelevaid kaupluseid ning edasimüüjaid. Kood • laenuintressid, väärtpaberitehingud ja 10756 6 kuud ...... 11,7710 .. 11,7909 ...... 15,6502 ...... 15,6746 .....1,7437 ...... 1,7478 9 kuud ...... 11,7490 .. 11,7769 ...... 15,6529 ...... 15,6886 .....1,7432 ...... 1,7488 kinnisasjad Portugali veinipudeli ning teiste korkide tootja otsib agenti ja esindajat väikeses ning 12 kuud ...... 11,7240 .. 11,7619 ...... 15,6544 ...... 15,7045 .....1,7425 ...... 1,7497 keskmises mahus tegevuse tarbeks. Esindajal peavad olema head teadmised/kontaktid • sisendkäibemaksu mahaarvamine veinipööningute / keldritega. Korgid on tehtud naturaalsest, aglomereeritud ja tehnilisest Allikas: pangad korgist. Kood 10757 • arved Portugali ettevõte, mis on spetsialiseerunud pakendite (pakkide) transpordile ja Kontaktandmed kohaletoomisele otsib finantsilist koostööd (ettevõtte müük). Kood 10758 Eesti Ühispank – Portugali metallurgia ja masinatööstuse ettevõte pakub allhanget. Ettevõte toodab erinevaid Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 • Uut tulumaksuseaduses materjale: rauda, vaske, roostevaba terast, valgevaske, alumiiniumi. Ettevõte on samuti Hansapank – huvitatud finantsilisest ja tehnilisest koostööst. Kood 10759 Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 • Uued tõlgendused kohtu poolt Portugali mööbli tootja (mööbel koolidele, raamatukogudele, muuseumidele) otsib Eesti Krediidipank – koostööd vahendajate või agentidega. Tooted on väga atraktiivsed, kvaliteetsed ja Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 konkurentsivõimeliste hindadega Kood 10760 Tallinna Äripank – Autode ning jalgrataste rehvide ja sisekummide tootja Portugalist otsib koostööks rehvide Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 tootjat. Kood 10761 Nordea Pank – NB! Registreerudes kuni 21. aprillini Portugali autotööstuse, koduelektroonika ja turvasüsteemide tootja pakub allhanget ja Hobujaama 4, Tallinn 10151 tel 628 3300, faks 628 3201 (k.a) on koolituse hind 1799 krooni oskusteavet. Kood 10762 e-post: [email protected], www.nordea.ee Sampo Pank – (km-ga 2122.82). Pärast 21. aprilli Venemaa viinatootja otsib koostööd Eesti importööridega. Kood 10763 Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, on koolituse hind 2499 krooni (km- Ameerika Ühendriikide ettevõte otsib partnereid Eestist, kes oleks huvitatud biodiisli e-post: [email protected], www.sampo.ee tootmisest. Kood 10764 SBM Pank – ga 2948.82). Registreerimine ja info Taani ettevõte otsib koostööd Eesti dekoratiivsete toodete tootjatega (puidust, klaasist, Pärnu mnt 12, Tallinn 10158 tel 680 2500, faks 680 2501 telefonil 667 0233 (Merle Kumari). metallist), samuti lilleseade, kodutekstiili toodete või eksklusiivsete rõivaste tootjatega. Parex Pank – Kood 10765 Rootsikrantsi 2, Tallinn 10119 tel 611 0200, faks 611 0244, [email protected] www.aripaev.ee/seminar/ reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 17

Intervjuu LVM Kinnisvara juhataja Andres Sutiga

Ettevõtluse tippsündmus 2005 Kas oskustööliste põud saab Eestile saatuslikuks? 27. aprillil haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas Lühikoolitus: juhist liidriks! Endla teatris Invicta koolitaja Juhani Seilenthal Noor naine kui Eesti Nokia kinnisvaraturul? Intervjuu LVM Kinnisvara juhataja Andres Sutiga Kuidas hoida ära halbu investeeringuid? Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger Kuidas edukalt eksportida? KredExi äriklientide toodete osakonna juht Raivo Sulg Kuidas ettevõtja saab vältida läbipõlemist? Wismari haigla raviarst Jaanus Mumma Pärnumaa Pärnu maavanema Toomas Kivimägi kõne Pärnumaa edukamate ettevõtete avalikustamine ja pidulik Arengukonverents autasustamine: Äripäeva Pärnumaa ettevõtete TOP 2004 Konverentsi modereerib Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov Konverents algab kl 12 ja lõppeb kl 19.

Koostööpartnerid Hind 1490 kr, lisandub käibemaks. Mitme osaleja korraga registreerimisel kehtib soodustus -10%. Registreerumine ja info: www.aripaev.ee/seminar

If Eesti Kindlustus või telefonil 667 0233, Merle Kumari ehitus 18 Äripäev 20. aprill 2005 toimetajad Liivi Tamm, tel 667 0090, Monica Raud, tel 667 0157 Tüüpprojektid hoiaksid kokku aega ja raha Tel 60 88 215 Pärnu mnt 160a Enne ehituse või suu- te väljatöötamisel, sest üldine www.kopkop.ee remate remonttöö- trend ikkagi soodustab ener- gia säästmist. Üldisest erineva de alustamist on vaja lahenduse puhul on aga pro- hankida nii ehitusluba jekt niikuinii vajalik,” soovitab Ehitusluba on kui ka projekt, kuid Kooskora. Ka Mati Krulli hinnangul vaja kõigele peale tüüplahenduste pu- oleksid tüüplahendused suu- väikeehitiste hul näib see nii mõni- reks abiks: “Mõttetuid kulutusi gi kord tarbetu büro- oleks vähem ja lõppkokkuvõt- Alati pole vaja bü- Ehitamiseks peab olema tes käiks asi ju ikka kohaliku ” kraatiana. rokraatiamasinast ehitusluba, välja arvatud väi- omavalitsuse juurest läbi, kellel läbi käia, aga oluline on keehitise ehitamise korral. Liivi Tamm oleks öelda lõplik sõna.” informeerida, et ei tekiks [email protected] Ehitusluba ei anna õigust Asjaajamist lihtsustaks hilisemaid valestimõist- ehitusloale märgitud maa- Lääne-Virumaal Haljalas Kooskora hinnangul ka linna- misi. üksuse või ehitise omaniku asuv korteriühistu Haljala Kask või vallaarhitektile suurema- loata ehitada. soovis oma 30 aasta vanu- te õiguste andmine. “Kui nad Ahti Kooskora, arhitekt se maja lagunevad otsaseinad saaksid anda teatud juhtudel Ehitusluba on kohaliku oma- katta soojustava voodriga. Ku- loa ehitada ka ilma projekti- valitsuse nõusolek: na otsaseinte soojustamine tä- ta, lihtsustaks see asjaajamist – püstitada ehitusloale mär- hendab piirdekonstruktsiooni- ja teeks seaduse järgimise liht- gitud maaüksusele ehitis ja de muutmist, oli selleks tööks samaks.” ehitise teenindamiseks vaja- vaja nii projekti kui ka ehitus- Samas tuleb paneelmaja- likke rajatisi; luba. de soojustamisel vältida liigset – laiendada ehitusloale mär- “Kohalik ehitusnõunik sel- sarnasust. “Paneelmajade ot- gitud ehitist või selle osa; gitas, et ilma projekti ja ehi- saseinte lausplekistamine po- – rekonstrueerida ehitusloa- tusloata võib oodata 500 000- le alati see kõige õigem lahen- le märgitud ehitist või selle kroonine rahatrahv, seda nii dus. Näiteks Lasnamäe puhul osa; tellijale kui ka ehitajale. Samas olen mõelnud, et tahame ühe- – lammutada ehitusloale on see rohkem kui kogu ma- näolisust vähendada, samas lii- märgitud ehitist või selle ja väärtus,” ütleb korteriühis- gume just sinnapoole, millest Korteriühistu Haljala Kask osa. tu juhatuse liige Mati Krull. lahti saada tahame. Asja üle juhatuse liige Mati Krull Allikas: ehitusseadus “Projekti ja ehitusloa eest tasu- peab ikkagi säilima järeleval- usub, et tüüpprojektid olek- tud riigilõivu maksumus kokku ve, et maja välimus lõppkokku- sid paneelmajade remonti- kergitasid töö hinda 16% võr- võttes keskkonda sobiks,” sõ- misel suureks abiks. ra, mis on ikka päris palju, aga nab Kooskora. Foto: Raul Mee midagi üle ei jäänud.” Segadust on tekitanud ka Arhitekt Ahti Kooskora hin- individuaalelamute rekonst- vaja tekkinud auk kohe ära pa- mas on selge, et inimesed ei lä- rida, et ei tekiks hilisemaid va- nangul võiks selliste problee- rueerimine. Kas asendamine randada, see on selge. Ja ühe he iga väikese töö jaoks projek- lestimõistmisi. Ehituses on sa- mide üks lahendus olla tüüp- tähendab vana taastamist või mädanenud palgi vahetus ma- ti ja ehitusluba küsima, sest nii geli piiripealseid juhtumeid, projektide väljatöötamine. Pa- uue loomist, on nii mõnigi kord jas ei nõrgenda hoone konst- ei jõuakski midagi tehtud. Ka kus tuleb leida tasakaal liigse neelmajade puhul on Kooskora tõlgendamise küsimus. “Jurii- ruktsiooni.” kontrollida on seda raske, pole bürokraatia ja võimalike võ- sõnutsi palju sarnaseid lahen- diliselt näpuga järge ajades ei Mati Krull osutab, et tege- ju mõtet seadusel, mida ei suu- hiklike valeotsuste vahel. Maja dusi eeldavaid maju ja igale saaks teha ka kiireid töid. Ka likult on ehitusluba ja projek- deta järgida.” vana eterniitkatuse väljavahe- eraldi projekti tegemine po- ehitusseaduse puhul tuleb ik- ti vaja ka väikeste tööde tege- Ahti Kooskora soovitab re- tamisel võivad inimesed paha- le alati mõttekas. “Siin võiksid kagi mängu terve mõistuse miseks. “Maamaja seina mä- monttöödest informeerida val- aimamatult paigaldada näiteks sõna sekka öelda näiteks lin- printsiip, sest valdkond on liht- danenud laudise vahetamist la ehitusnõunikku. “Alati pole kivikatuse, teadmata, kas maja HÜDROVASARAD naosavalitsused, kes saaks te- salt väga lai,” ütleb Kooskora. võib tõlgendada piirdekonst- vaja bürokraatiamasinast läbi konstruktsiooniliselt sellist ras- Tel 735 3721 ha eeltöö sobivate lahendus- “Kui puu kukub katusele, on ruktsioonide muutmisena. Sa- käia, aga oluline on informee- kust üldse välja kannataks.” www.derek.ee

Loata ehitades võib saada trahvi Riigilõivu suurus sõltub ehituse liigist nii omanik kui ka ehitaja
Ehitise püstitamiseks, re- Maasoojuspumbad konstrueerimiseks ja laien- hitusloa olemasolu on olu- damiseks väljastatava ehi- Ventilatsioonisoojuspumbad Eline nõue enne ehitamise Margo Dengo tusloa eest tasutakse riigi- alustamist. Sageli jäetakse see tehnilise järelevalve inspektsiooni lõivu 2000 krooni, pluss viis nõue täitmata, kui tegemist on spetsialist krooni iga ehitatava ruut- Õhk-vesi soojuspumbad individuaalmaja ehitamise või meetri eest. rekonstrueerimisega. Riigilõivu tasutakse 1000 Ehitusseaduse kohaselt vas- volilise ehitamise eest). Hilju- krooni, kui väljastatakse Õhk-õhk soojuspumbad tutab ehitusloa olemasolu eest ti trahvis inspektsioon ehita- ehitusluba üksikelamu, su- omanik, kes peab esitama ehi- jat 10 000kroonise rahatrah- vila, aiamaja või taluhoone „Soojuspumbad on mugavamad kui tamise alustamise kohta ka viga individuaalelamu ehitus- püstitamiseks. ahiküte ja efektiivsemad kui vastava teatise. Ehitusloata ei loata laiendamise eest. Juur- Riigilõivu 500 krooni ta- tohi ehitamist alustada ka ehi- deehituse kohta puudus ka pro- sutakse, kui väljastatakse: elektriküte.“ taja. Ehitusloa väljastab koha- jekt ning valmisehitatu ei vas- • ehitusluba üksikelamu, kor- lik omavalitsus ning loa saami- tanud ehitusnormidele. Lisaks teri, suvila, aiamaja või talu- Tormis Meri, se eelduseks on projekt. eelnimetatule oli halb ehitus- hoone rekonstrueerimiseks; soojuspumpade müügijuht Ehitusloata ehitamise eest tööde kvaliteet. • ehitusluba ehitise lammu- 665 0096, 51 83 205 saab karistada nii omanikku Omavolilise ehitamise eest tamiseks. (omaniku kohustuste eirami- määravad trahve ka kohalikud Riigilõivuseadus OÜ Refteh Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn se eest) kui ka ehitajat (oma- omavalitsused. tel 665 0098 faks 665 0097 [email protected] www.refteh.ee

NB! Uus aadress TALLINN, PIRITA TEE 20 TEL 600 3747 FAKS 600 3748

Kaup otse maaletoojalt 100 fotot Mendali www.vaheseinad.com seinainfo MENDALI • Kasutuskohad: bürood, kaubanduskeskused, haiglad, koolid, kodud, Kokkupandavad ja eemaldatavad 50 34 533 sanitaarruumid (WC-kabiinid), rõdud • Peegel- ja voldikseinad ning -uksed UUDIS! klaasist rõdu-ja terrassiseinad Kotzebue 18d, Tallinn PAREM ehitus toimetajad Liivi Tamm, tel 667 0090, Monica Raud, tel 667 0157 Äripäev 20. aprill 2005 19 PARKETIVALIK PÕRANDASTUUDIO Pärnu mnt 142 Tondi Ärikeskus E–R kl 10–18 Internetist leiab ehitajad või remondimehed vähese vaevaga L kl 10–15 Kui ees ootab korte- vahendamisega tegelevad siis- Tel/faks 611 5621 riremont või majaehi- ki vaid mõned üksikud interne- 50 50 530 tileheküljed. tus, tasub pilk pööra- www.ehitus24.ee lehel www.parkett.ee Lihtsaim võimalus töömees- saab ilma registreeri- ta ka interneti poole, te leidmiseks on jätta kuulutus mata jätta töömeeste kust leiab kiiresti ja mitme ehitusportaali hange- otsimise kuulutuse. te rubriiki ning oodata, et töö- vähese vaevaga suu- Ehitusportaalide valik mehed ühendust võtavad. Esi- re valiku oskustöö- mesed pakkumised ei lase en- Pärast klikkamist lingil on mitmekesine jõudu. nast kaua oodata – minu kol- “Lisa oma hange”, metoalise korteri remondi kuu- Kasulikke linke ilmuvad väljad, mis tu- Jaan Vare lutus sai esimesed vastused ju- leb ära täita. [email protected] ba paari tunni jooksul. Kahe www.neti.ee Parim koht, kust abi otsida, päeva jooksul sain kümmekond www.ehitusinfo.ee on neti.ee kataloog, mille ala- pakkumist, millest mõned olid www.ehitusabi.ee Olles vajutanud “Saa- teema “Ehitus” koondab endas ka väga konkreetsete kalkulat- www.ehitusturg.ee da”, ilmub sisestatud 1250 temaatilist linki. Kõiki ei sioonidega. www.ehitushange.ee kuulutus valitud kate- pea siiski ükshaaval läbi vaata- Positiivse mulje jättis ka www.ehitusfirmad.com gooria hangete alla. ma – piisab paari portaali kü- ühe töömehe kiri, kes saatis en- www.ehitusportaal.ee lastamisest. da remonditud korteri lingi, et www.ehitus24.ee Aadressilt www.ehitusfir- potentsiaalne klient saaks teh- www.eeel.ee mad.com leiab põhjaliku ni- tud töödega tutvuda. Allikas: Äripäev mekirja ehitusettevõtetest, mis Kuigi kuulutamine on liht- on rühmitatud valdkondade saim võimalus, ei tasu sel viisil viis ja foorumis võetakse sõ- ju segadust – hanked ja pakku- gemusi. Kuigi tegu on parima järgi. Portaalis on loota soodsaimat na südaööl. mised on läbisegi. Samas käib ülesehitusega portaaliga ja in- Kasutajal on eelised ka hangete rubriik, Lihtsaim pakkumist. Teine Peale hangete on leheküljel portaalis elav tegevus ja ehitus- forikka foorumiga, on puudu- www.ehitushange.ee por- kuid seal on ainult ” võimalus võimalus on ise ot- ehitusfirmade kataloog ja pak- alast abi on võimalik saada ka seks väike kuulutuste hulk. taalis on registreeritud kasu- mõni üksik sises- töömeeste leid- sima asuda ja sada- kumiste rubriik, kust leiab nii foorumist. Leheküljelt ehitusinfo.ee tajal võimalik sisestada hanke- tus. Parem pole olu- miseks on jätta de kuulutuste seast ehitusmaterjali müügipakku- Ehitushange.ee on kolmest leiab samuti hulgaliselt nii fir- kuulutusi, saata firmadele per- kord ka pakkumis- kuulutus mitme enda jaoks parim misi kui ka tööd otsivaid ehi- leheküljest korrektseima han- made kui ka eraisikute pakku- sonaalseid kutseid hankes osa- te kataloogis, kus ehitusportaali pakkuja üles leida. tajaid. Kuna aga pakkumiste gete ja pakkumiste valikuga. misi. Pakkumiste lingi all on lemiseks, tellida müügipakku- on veel vähem sis- hangete rubriiki Ehitusabi.ee por- sisestamine on tasuta ja por- Uue hanke sisestamisel tuleb temaatiliselt jaotatud firmade misi e-posti teel. Hankekuulu- sekandeid. ning oodata, et taali hangete rub- taali omanikud neid ei kontrol- kindlaks määrata umbkaudne nimekiri. Leides sobiva firma Töömeeste leid- riik on jagatud vii- li, siis on mitmel pool kuulutu- tööraha suurus (kas üle või al- ning klikkides sellel, avaneb tuse saab lisada nii lühi- kui ka töömehed ühen- mine internetist on de kategooriasse, sed valedes rubriikides ja kir- la 20 000 krooni), hanke täht- uus aken kontaktandmetega. detailses vormis. dust võtavad. Kolmas võimalus on küsida ennekõike odav, kuhu saavad kõik javigadega. aeg ning tellija staatus (eraisik, Samas aknas on ka lingid Kre- hinnapakkumist, mis saade- sest telefoniarve registreerunud ka- Ehitusportaalis ehitus24.ee firma). Palju kasu on ka fooru- diidiinfole, RETTERile, Ärire- takse ainult valitud firmade- selle pärast ei kannata. Ka sutajad lisada ka oma tööpak- hankeid sisestades ei pea eel- mist, kus kliendid jagavad ko- gistrile, google.com’ile jpm. Nii le. Kõik külastajad näevad fir- võrdlusmoment on väga olu- kumise. Vilgas tegevus käib le- nevalt registreeruma. Tulemu- gemusi töömeestega – teada saab paari nupuvajutusega fir- made ja töömeeste pakkumisi, line – ühe hiirekliki kaugusel heküljel ööpäev läbi – nii otsi- seks on küll aukartustäratav saab ebaausate ja ebakompe- ma kohta palju infot ja vähe- hankeid, foorumeid, uudiseid on kümned erinevad pakku- takse näiteks Tartumaale töö- hulk kuulutusi, kuid neid ei ole tentsete ehitajate nimed ning malt osa tulevastest problee- ja artikleid. Äripäev jad. Konkreetselt ehitustööjõu mehi laupäeva hommikul kell toimetatud ja nii on siingi pal- jagatakse ka positiivseid ko- midest on välistatud. Kindel katus soe sein Teostame ehitus- SANDWICH- TELESKOOP- PANEELID, järelevalvet LAADURITE KATTEPROFIILID, müük, hooldus, KANDVAD PROFIILID, lisavarustus PVC- JA POLÜKARBONAAT- VALGUSPLAADID, Info tel 50 55 287, 51 61 590 Magasini 31 KINNITUSVAHENDID e-post: 10132 Tallinn Tel/faks 644 3345 Tel 56 667 224 EUROOPAST. [email protected] [email protected] ENTRA GRUPP

AS PÄRNU KALUR HOLDING J. W. Jannseni 33, 80044 Pärnu, Tel 443 1880, 443 1695, 501 5874 Energiasäästlikud Faks 443 1874 E-post [email protected] www.parnukalur.ee õhksoojuspumbad ja jahutusseadmed! Panasonic'u õhksoojus- pumba energiatarbivus on kuni neli korda väiksem kui seadme tegelik võimsus.

Õhukonditsioneeride ja soojus- Panasonicu konditsioneere müüvad pumpade müük, paigaldus PlussMiinuse ja Euronicsi ning hooldus. Täiendav info www.bestair.ee. kauplused, aadressid leiad Imantron OÜ, tel 66 09 726, www.plussmiinus.ee ja e-mail [email protected] www.euronics.ee ehitus 20 Äripäev 20. aprill 2005 toimetajad Liivi Tamm, tel 667 0090, Monica Raud, tel 667 0157 Kivisillutise eluiga sõltub aluse ehitusest änapäeval kasutatavad sil- Kivisillutise paigaldamiseks Tlutisekivid on paekivi, gra- Riho Roosipuu silutakse plats jämeda ehituslii- niitkivi ja betoonkivi. Paekivi OÜ Haljastus va või kiviliiva kihiga. Seejärel ja Teedekeskus on võimalik kasutada sillutise- projektijuht laotakse kivisillutis, mille va- na looduslikul kujul (erikujulis- hed täidetakse kuiva peenike- te plaatidena) või töödelduna. se liivaga. Kõnniteel kasutamiseks peab toonkivide värvivalik on hal- Aluse ehituse kvaliteedist paekiviplaadi paksus olema vä- list siniseni. sõltub paigaldatava kivisillutise Graniit betoonist hemalt 40–60 mm, teel, kus lii- Betoonkivist sillutise pla- kvaliteet ja kestvus. Kui alus ei kuni kuus korda kallim gub ka sõiduautosid, vähemalt neerimisel peab arvestama sel- ole korralikult tihendatud, siis 100 mm. Suuremad paekivi- lega, kas rajataval teel sõidavad juba mõne kuu möödudes muu- Liivast ja killustikust aluse plaadid võivad kergesti murdu- ainult sõiduautod või ka raske- tub sillutis ebatasaseks ja vih- Graniit on kestvaim, kuid ka kõige kallim kivi. Foto: Raul Mee ehitus koos materjalidega da, seetõttu on soovitatav teed, mad veoautod. Sellest oleneb madega tekivad lombid. 100–180 kr/m2 millel liigub autosid, ehitada valitavate kivide paksus. Eestis Kivisillutise paigaldamise (sõltub kihtide paksusest) betoonist paigalduskihile. toodetavad kivid on paksusega aeg sõltub, nagu kõigil tee-ehi- Graniit on praktiliselt igave- 60 mm, 80 mm ja 100 mm. tusega seotud töödel, ilmast. Sillutise paigaldamine ne ja tema kasutamine sillutis- Tänavakivide paigaldamise Kindlasti ei ole soovitatav pai- 100–300 kr/m2 te ehitamisel on igati õigusta- kõige olulisemaks osaks on tee galdada kivisillutist talvel. Sa- (sõltub sillutisest ja keeru- tud. Graniitkivist sillutis muu- aluse ehitamine, kivisillutise muti peab suurte vihmade- kusest) tub kasutamisega ainult ilusa- alus peab vastama tee kasutus- ga jälgima, et sillutise alus ei Betoonkivisillutised maks ja selle väärtus kasvab otstarbele. Tee alt peab eemal- oleks liiga vesine, sest pehme- 160–300 kr/m2 aja jooksul (kivid kuluvad sile- dama mulla ja huumuse vähe- le pinnale paigaldatud sillutis (sõltub värvist ja kivi paksu- damaks). Graniit on väga kõva malt 50 cm sügavuselt. vajub kindlasti lohku. Ka väga sest) ja selle töötlemine väga kulu- Esmalt tuleb mineraalsest kuiv liiv ei tihene korralikult, Paekivi sobib hästi kodu- Suurim valik on betoonkive. kas, sellest tingituna on sillu- pinnasest (liiv või kruus) ehi- materjali niiskumisel vihmade aeda. Fotod: OÜ Haljastus ja Teedekeskus Paekivisillutised tisteks kasutavate kivide hind tada dreeniv kiht paksusega saabudes see aga tiheneb ja sil- neva kuju ja värviga sillutise- he, siis võib kivide vuukide va- 160–600 kr/m2 (sõltub tööt- ka kõrge. 20–30 cm, seejärel killustikust lutis võib ära vajuda. kive või moodustades neist ku- hel hakata kasvama umbrohi. lusest ja kivi paksusest) Betoonist tänavakive kasu- kandev kiht, kõnniteel vähe- Kivisillutise kuju ja värvi va- jundeid. See ei ole kuidagi seotud sillu- Graniitkivisillutised tatakse kõige rohkem. Kivisil- malt 10 cm ja sõiduteel 20 cm. likul peaks arvestama ümbru- Kivisillutise hooldamiseks tise paigaldamisega, sest umb- 500–1000 kr/m2 lutise kujusid on väga erine- Killustikust kandev kiht on soo- se ja kindlasti maja enda ku- erilisi nõudeid ei ole. Kindlas- rohi kasvab kivide vahel ole- (sõltub sillutisekivi suuru- vaid, alates lihtsatest kandili- vitatav ehitada kahekihilisena, ju ja värvidega. Väga ilusaid ja ti tuleb regulaarselt pühkida va liiva sees. Selle vältimiseks sest ja värvist) se kujuga kividest ja lõpetades allpool jämedam ja pealpool ainulaadseid platse ja teid saab lehti ja tolmu. Kui sillutist ka- peab sillutist regulaarselt pu- loomakujuliste kividega. Be- peenem killustikukiht. ehitada, seades mustrisse eri- sutatakse ja hooldatakse vä- hastama. Allikas: OÜ Haljastus ja Teedekeskus

VAHESEINAD JA GARDEROOBID Tel 51 06 811 Tallinn • Tel 50 45 282 Tartu www.marivari.ee

Ela ELAs

Kummer & Partner Eesti OÜ ELA Containeri rendipargis on hetkel ligi on 1997. aastal loodud firma, 14 000 soojakut üle kogu Euroopa. Tege- mist on väga modernse välimusega, kvali- mis rendib ja müüb ehitus- teetse ja funktsionaalse toodanguga. Eri- seadmeid ning on Eesti turul nevalt paljudest teistest turul pakutava- üks suurimatest tellingute ja test on ELA soojakute raam tsingitud, mis muudab konstruktsiooni vastupidavamaks siirdatavate piirdeaedade pak- ning sobivamaks Eesti kliimasse. Uksed kujatest. Alates 2005. aastast on üle löödud plekiga ning siseviimistlu- on Kummer & Partneri uueks ses on kasutatud metallplaate, tänu mil- lele on kõikvõimalikke tööplaane ja jooni- koostööpartneriks Saksa pe- seid võimalik seinale kinnitada magnetite- refirma ELA Container GmbH, ga. Turvalisuse huvides on võimalik aken- kellel on üle 30aastane mobiil- de ette lisada trellid. sete ehitussoojakute tootmise Kummer & Partner pakub võimalust renti- ja rentimise kogemus ning kel- da soojakut ka koos mööbliga: lauad, riiu- lid, toolid, miniköögid. Elektriga köetavaid le toodangut Kummer & Part- soojakuid on võimalik paigutada üksteise ner nüüd ka Eesti turul pakub. peale kuni kolm korrust. Kummer & Partner Eesti OÜ ootab kõiki uuel aadressil: Tuuliku tee 2, Tallinn tel 656 2695, faks 655 0145 www.kummerpartner.ee ehitus toimetajad Liivi Tamm, tel 667 0090, Monica Raud, tel 667 0157 Äripäev 20. aprill 2005 21

Soomlased pidasid kolm Messi külastas kodumessi korraga üle 40 000 inimese
Ehitusmessile tuldi näitama Helsingi Pasila messikeskuses tutvus- tasid uusi trende Oma Kodu, Oma Su- “Eesti ehitab 2005” pindala vila ja Kevadine Aed. paviljonides ja avaväljakutel Hoonest väljumata oli 7.–10. aprillil kokku ca 15 000 m² oma uusi tooteid Osalenud firmasid: 287 võimalik külastada üksteisega seotud, ent siiski eraldiseisvaid kevadisi messe. Osalenud riike: 10 Ehkki, nagu nimedest aimata, olid mes- Külastajate arv: 40 256 sid mõeldud ennekõike maja- ja suvila- Möödunud nädalal kogu- Suurimate väljapanekutega omanikele, võis sealt värskeid ideid ja nesid ehitushuvilised “Ees- olid messihallides esinda- nõuandeid saada iga ehitus-, aiandus- tud Balteco, Espak, Saint või sisustushuviline. ti ehitab 2005” messile, Gobain Isover Eesti, maxit “Kevät Puutarha 05” lummas küla- kus peamiselt tutvustasid Estonia (Optiroc), Ruukki lisi 80 000 erivärvilise tulbiga ning oli osalejad külastajatele oma (Rannila) mastaabilt suurim: oma tooteid tutvus- Messikeskuse välisterritoo- tas 197 firmat 5309 ruutmeetril. Näha uudistoodangut. riumil eksponeeriti ”Eesti ja katsuda sai kõike aiaga seonduvat – Monica Raud ehitab” ajaloo suurimat ehi- lillesibulatest aiatöömasinateni. “Oma [email protected] tusmasinate ja -seadmete Koti 05” sarnanes üsna palju Eesti ehi- “Kuna Eesti turg on nii väike, siis väljapanekut. tusmessiga – mõlemad eksponeerisid on mess mõeldud nii ärikliendile kui Allikas: Eesti Näituste AS suures valikus maja ehituse ja sisus- ka erakliendile. Esimestel päevadel kü- tusega seonduvat, valamutest katuse- lastavad messi rohkem arhitektid, pro- akendeni. Oma Koti oli siiski mõnevõr- jekteerijad ja ehitajad, viimastel päe- ra kodukesksem. 3852 ruutmeetril näi- vadel oma kodu ehitavad inimesed,” tas end 173 firmat. ütles “Eesti ehitab 2005” projektijuht “Oma Mökki 05” avas soomlaste- Epp Sultsmann. le suvilahooaja, kuid ka Eesti suvila- Tavakülastajale pakuvad messid armastajatele oleks see paras paik, et vahetut kontakti tootja või müüjaga inspiratsiooni saada ja uute trendidega ning toodete esitlused ja tutvustused tutvuda. Punased välikäimlad ja paa- on kahtlemata professionaalsemad kui disillad olid väga soomepärased, kuid mõnes ehituspoes. Korraga on võima- Efektselt demonstreeritud õhuniisutid. Foto: Teet Reier ülejäänu mitte. Targemaks sai nii ener- lik saada väga palju ja hästi ette val- gialahenduste, heitvee kui ka remondi mistatud infot, tutvuda uudistoodetega me uut toodete näitamiseks, mitte nii- teised väljapanekud ning on võimalik küsimustes. Selle eest hoolitsesid 130 ning lõigata kasu messihindadest. võrd uute klientide võitmiseks,” ütles ka rahus asjasse süveneda. eksponenti 2315 ruutmeetril. “Osaleme messil ainult siis, kui meil vaheseinu müüva OÜ Wallenium Grupp “Peale Eesti osales messil enim Et kolm messi korraga samas hoones on uudistooteid näidata,” ütles Abloy müügijuht Maaris Kaarna. firmasid Poolast ja ka Leedust. Ek- toimus, on igati positiivne: see pakub Oy Eesti filiaali turundusjuht Ulvi Kul- “Kord aastas on hea ennast meelde sootilisematest riikidest võiks mai- vaheldust ja midagi igale huvile. Ae- lerkupp messi avapäeval. “Tahame neid tuletada, näidata, et me oleme kohal, nida Hollandit ja Austriat,” märkis ga ja kannatust tuleb nii suure ürituse tooteid tutvustada nii tavatarbijale kui et me laieneme. Käime siin oma ima- Epp Sultsmann. Välismaa firmad olid jaoks mõistagi varuda, ainuüksi põgus ka oma koostööpartneritele – ehitajad, go pärast.” Sultsmanni sõnul eelkõige endale Ees- tutvumine väljapanekutega võtab mitu arhitektid, sisearhitektid –, keda oleme Eraklient saab messilt konkreetse fir- tis esindajaid otsimas ja paljudel see tundi. Piisava huvi korral tasub selline ise siia kutsunud.” Tähtis sihtgrupp on ma toodangu kohta Kaarna sõnul ehk ka õnnestus. Ka mess tervikuna õnnes- külastus end aga kindlasti ära. ka väiksemad edasimüüjad. isegi vähem infot kui firma kontorist, tus – kohal oli suur hulk Eesti ehitus- Monica Raud “Osaleme juba mitmes kord ja tule- kus tema tähelepanu ei hajuta kümned materjalide tootjaid.

Individuaalelamute CAMINA KAMINAD JA AHJUD terviklikud Hubane toasoe Rootsi juhtiva küttelahendused. kamina- ja ahjutootja küttekehadest Ahi Karl Katlad, radiaatorid, soojust akumuleeriv, põrandaküte... ventilaatoriga, kütab ära üle 100 m2 pinda Hind 44 200.-* *Ei sisalda ventilaatorit Tule ja tutvu näidiste ning valikuga aadressil Lauliku 2b, Tallinn Tel 51 38 314 Tel 672 4802 www.avmterm.ee www.ahjusoojus.ee

kuni SISEUKSED -28% Valged siseuksed Kergete metallist siseuste laotühjendusmüük Profiilne 885.– Profiilne, klaasiavaga 1685.– Sile, suure klaasiavaga 1485.– Sile, väikese klaasiavaga 1385.– Lengikomplekt 92 mm 314.– Müügiinfo: www.uksetehas.ee Skandinaavia standardmõõdud 800 x 2000 tsingitud 1760.- Mudel ZK Euroopa standardmõõdud 750 x 2000 valge 1990.- 750 x 2125 valge 1990.- 875 x 1875 valge 1990.- 875 x 2000 valge 1990.- 1000 x 1875 valge 1990.- VINEER 1000 x 2125 valge 1990.- (sealhulgas veekindel) Hind sisaldab tsingitud ukse- lehte ja -lengi, musta OSB ja MDF lingikomplekti ning lukku. ehitus- ja mööbliplaadid Otse maaletoojalt!

Laod Tallinnas ja Tartus info tel 740 2555 ehitus 22 Äripäev 20. aprill 2005 toimetajad Liivi Tamm, tel 667 0090, Monica Raud, tel 667 0157

raamat koolitus Säästva Renoveerimise Infokeskuse Peterburi tee 46, loengute ja töötubade kava maikuus Tallinn tel 613 9731 3. mail kell 18.00 14. mail kell 11.00 faks 613 9732 Väike-Patarei 3 Liivalaia 19a www.souz.ee Ajalooliste puithoonete vär- Jüri Kuusmanni loeng vid ja fassaadid ja praktiline töötuba Põhjamaade positiivne aaderduse ja muude imitat- “Kaunis Eesti kodu” eeskuju, algse identiteedi sioonitehnikate teemadel säilitamine tänapäevases hind: 200 krooni kirjastus: keskkonnas. lektor: Helve Ilves 17. mail kell 18.00 Ajakirjade Kirjastus, 2005 Väike-Patarei 3 maht: hind: 100 krooni 100 lk Niiskuskahjustused, maja- hind: 149 krooni 5. mail kell 17.00 vamm ja teised ebasoovita- Väike-Patarei 3 vad külalised meie kodus Kaunid kodud lektor: Urve Kallavus Savikrohvi kursus hind: 100 krooni kaante vahel loeng ja praktiline töötu- ba, osalejatel võimalus Kursustele soovitav eelnevalt odukirja sisustustoimetaja ise käsi punaseks saada registreeruda. KEle Praks on välja valinud juhendaja: Tel 641 4434, 641 4509, ÕHUKUIVATUS • ÕHUNIISUTUS • VENTILATSIOON • ÕHKKÜTE Tõnu Mauring GSM 56 673 888 mitukümmend kaunimat Eesti [email protected], kodu, mis on köidetud suurte hind: 200 krooni www.renoveeri.net värviliste fotodena samanime- lisse raamatusse. Teksti sellest raamatust palju ei leia, kuid Praktiline keraamikaseminar ja -töötuba Plaat- või rohked fotod räägivad iseenda rootorsoojusvahetiga, eest. Tähelepanelikult silmit- 9.–23. maini Sulu mõisas kompaktsed sedes pakub raamat inspirat- Säästva Renoveerimise Infokeskus korraldab maikuus siooni ja juhtnööre oma kodu keraamika töötoa, mis sisaldab keraamikaahju ehitamist, LAADURID kujundamisel, eriti kuna pal- potitreimist, käsitsi voolimist, glasuurimist ja põletamist. VENTILATSIOONISEADMED LAADUR- jud fotod annavad edasi huvi- Eelnev keraamika valmistamise kogemus ei ole oluline, EKSKAVAATORID tavaid detaile. Kaunid kodud kuid töötuba on mõeldud pigem tõsistele huvilistele. EB THERM EB THERM OÜ tel 655 8319 on jagatud kolme ossa: maa- Võimalik on osa võtta tervest seminarist (1500 kr) või mõ- Pärnu mnt 160g faks 655 6067 Tel 735 3721 www.ebtherm.ee Tallinn [email protected] kodu, renoveeritud korter va- nest selle osast (750 kr). www.derek.ee nas majas, modernne linnako- Osalejad, keda huvitab ainult poitreimine või voolimine, du uues majas. Igalt on mida- saavad jälgida kõrvalt ka sellele eelnevat protsessi, ahju gi õppida. Enim üllatas isiku- ehitamist. Hind sisaldab koolitust, majutust ning toitlustust. päraselt remonditud ning si- Lihtsalt huvilistele, kes töötubasid uudistama tulevad, on sustatud tõeliselt õdus korter päevapilet hinnaga 50 kr. hruštšovka-tüüpi majas. Kõik Eelregistreerimine ja täpsem info: Monica Raud on võimalik. tel 641 4434, 56 673 888, e-posti aadress [email protected]

Ehitustellingute rent ja paigaldus

OÜ E-Telling Kaera 6, 10318 Tallinn, tel/faks 601 9286, [email protected], juhataja 50 30 032

•EUR-KAUBAALUSTE- •LAOTÕSTUKID - RIIULID •VASTUKAALU •VÄIKEKAUBARIIULID TÕSTUKID Põrguvälja tee 3a •KÄSIKAHVEL- Pildiküla •ARHIIVIRIIULID Rae vald Väikelaadurid Korvtõstukid •LAOKÄRUD TÕSTUKID (ka kaalunäidikuga) Harjumaa •VAHETUSRIIETEKAPID Tel. 6 059 100 •AKUD TÕSTUKITELE Faks 6 059 101 LAI VALIK LISASEADMEID [email protected]

ilmub Äripäeva nädalalõpulehe Puhkepäev temaatiline erinumber

ERINEVAD MUDELID 6.mail (KOMMUNAALMASIN)

UUS Täna on reklaamipinna IGAMEHELAADUR POOMTÕSTUKID 4WD JÄRELVEETAVAD TR-160 broneerimise viimane päev! ISELIIKUVAD 110, 125 KÄÄRTÕSTUKID lisainfo ja reklaami tellimine: projektijuht Ander Sibrik SAMI LIFT-106 [email protected] • telefon 667 0110 • faks 667 0200 www.sami.ee Tule 20, 76501 Saue, tel 670 9040, 670 9621, [email protected] ehitus reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme tel 667 0176 Äripäev 20. aprill 2005 23 ehitus 24 Äripäev 20. aprill 2005 reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme tel 667 0176

PUIDUBÖRS IGAL KOLMAPÄEVAL 1 RIDA 236 KROONI TEL 667 0069 PUITMATERJALI kood materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (kr) kontaktandmed VAAKUMKUIVATUS MÜÜK 323 kase liimpuitkilp tel 56 235 050, 786 8040 Eesti suurima, kiireima ja kvaliteetsei- AS Iibis Puit 421 liimpuitkilp tel 52 89 019, 766 8320 ma kuivatiga. Puidu värvus ei muutu, ESTEX TRADE OÜ OÜ Dirolex materjal ei pragune protsessi käigus. Silikaltsiidi 7 Saavutame ühtlase kuivuse materjali Büroo Laki 14a-603 518 2 ex log kuivatatud männisaematerjal kokkuleppel tel 435 1370 AS Textuur sees- ja väljaspool. 3–8 korda kiirem 11216 Tallinn (niiskus 8% (-1/+2) I–V kvaliteet konvektsioonkuivatitest. GSM +372 564 4757 593 männi, kuuse, kase, lehise saemat., höövel- KD 8%, KD 18%, AD, nii tisleri- kui kokkuleppel kokkuleppel tel 637 9086 Vana-Narva Tel +372 651 7740 puit, põranda-, voodrilauad, immutatud puit ka ehitustöödeks mnt 8a, Tallinn, Puiduküla Näit. 27–50 mm paksuse tammeplangu Faks +372 651 7739 8–10%ni kuivatamine – 6 päeva! e-post [email protected] 595 männiplank 8–10% paksus 50 mm kokkuleppel kokkuleppel tel 50 54 306, faks 789 2437 OÜ Atorat Tule ja veendu meie kuivatamise kvaliteedis! 650 kuiv 16–18%, SF I–V kvaliteediga kapitud 47×100, 47×150, 22×100, tel 50 40 329 kuuse saematerjal 22×150 653 männi, kuuse saematerjal suuremad ristlõiked kokkuleppel kokkuleppel tel 50 12 615 655 ehituslik saematerjal al 1700 kr/m³ tel 52 41 009, transpordi Otsime puidust võimalus OST kaubaaluste tootjaid 245 lepa ja haava oksavaba saematerjal erinevad pidevalt kokkuleppel tel 53 408 627, 730 4863, Norra firma Harald Haagensen Trading AS on huvitatud ühe- faks 730 1815 kordsete puidust kaubaaluste importimisest Eestist. Samu- Ha Serv OÜ, www.haserv.ee, [email protected] ti soovitakse kontakti firmaga, kes kaubaalused Norrasse 476 kase saematerjal, kõik erinevad kvaliteedid 25×50, 75, 100, 125, 150 mm pidevalt vt.www.kalmar.ee tel 745 2649, 51 44 532 Aluste mõõdud: 80 x 120 cm / ja 100 x 120 cm. transpordiks. Ago, Kalmar & Pojad AS, Kogus: 1-3 haagisetäit nädalas. www.kalmar.ee Lisaks on firma huvitatud 60-liitristesse kottidesse pakitud 502 kase saematerjal paksus 19/25/32 mm piiramatu kokkuleppel tel 606 2910, faks 606 2911, kasekaminapuu ostmisest. [email protected], www.genetrade.net Lähema informatsioon saamiseks palume ühendust võtta: 503 lepa saematerjal erinevad 1000 m3 kuus kuni 5000 tel 606 2900, faks 606 2901 e-mail: [email protected], haava saematerjal erinevad 700 m3 kuus kuni 4500 Brenstol OÜ, Peterburi tee tel. 47-78 42 49 00, faks 47-78 42 36 92 saare saematerjal paksus 20/26 mm, erinevad laiu- 350 m3 kuus kuni 8200 44, Tallinn, info@brenstol. sed ja pikkused ee, www.brenstol.ee siberi lehise saematerjal 50×150 200 m3 kuus kuni 3450 tamme saematerjal paksus 26 mm, erinevad laiused 150 m3 kuus kuni 11 000 ja pikkused 509 kase saematerjal 25/32×75, 100, 125, 150 1500–7000 kr tel 50 37 798, faks 635 9045 546 kuusepalk, saematerjal wet/KD erinevad tel 674 7483, 50 92 168, faks 674 7556, [email protected] 602 kase saematerjal 25×100/125/150 kokkuleppel vastavalt kvaliteedile tel 383 2418, 51 50 356 AS Aravete Saeveski 645 alusematerjal, okas- ja lehtpuu 123×123, arvestus ja saagimine pidevalt kokkuleppel tel 50 51 380, [email protected] kalibreeritud KD 16% liist, haab, kask, paksus 19 mm pidevalt kokkuleppel Riidaku Töökoda OÜ must lepp 654 kuuse saematerjal, võib olla metsakuivast pidevalt kohese maksmise tel 56 468 018, faks 603 palgist, lubatud sine ja värvimuutus võimalus 2238, [email protected] TEENUS 348 puidukuivatamisteenus: mänd, kuusk, le- 4 kambrit kogumahuga 360 m³ kokkuleppel väga soodne tel/faks 637 9086, 637 9325, his, kask, lepp, haab jm, hööveldusteenus, Vana-Narva mnt 8a, Tallinn saematerjali sorteerimis- ja kappimisteenus (Muuga sadama ja raudtee- haru lähedal) 554 puidukuivatamisteenus 12 kambrit, kogumaht 500 m³ kokkuleppel KalMar & Pojad AS tel 745 2649, 51 44 532 Ago 557 puidukuivatamisteenus 4×100 m³, 2×150 m³ tel 52 86 445, 766 8320 TREPID.EE OÜ Dirolex 650 puiduveod Rootsi puiduveoautod, treiler ja tõstuk tel 51 18 482 Lõuna-Rootsi, min 30 t, 3 juhti iga Ülestõstetavad autoga, töö 24/7, 1 aasta lepingu võimalus, muud metsamasinad, garaaþi- ja vaja metsatöölisi tööstusuksed, automaatika TREPPIDE VALMISTAMINE Tootmine, müük, paigaldus Ø DIAMEETER Kontakt Tallinnas: JA PAIGALDUS, PIIRDED Kruuse OÜ, Laki 25, 12915 Crossmann OÜ Tel 650 5672, 650 5673 • võrkaiad • turnikeed Paavli 4, 10412 Tallinn TEEMANTPUURIMIS- JA SAAGIMISTÖÖD Viljandis: tel 439 7369, faks 439 7380 • paneelaiad • tõkkepuud Tel 524 0109, Faks 657 2458 [email protected] • väravad • teetõkked tel 600 3627, 51 05 060, [email protected], www.diameeter.ee www.rollingdoors.ee e-post [email protected] • automaatikasüsteemid • läbipääsusüsteemid

Tänavakividest Kergesti paigaldatav teed ja platsid Rootsi kivifassaad MARMOROC

EREK OÜ Järvevana tee 3a tel 626 2708 AKNAD www.erek.ee ETTE ÕUEMEISTER OÜ Tallinnas tel 56 51 979, KUUMTSINKIMINE Pärnus tel 53 844 175, www.komplekt.ee faks 607 0230 www.ouemeister.ee, [email protected] TSINGIVANNI MÕÕDUD Universaalsete tõste-, ehitus-, 20. mail pikkus 6,5 m, sügavus 2,5 m ja laius 1 m pinnase- ja puhastusmasinate, Omame üle 10aastast kuumtsinkimiskogemust. lammutusseadmete, Ensto Ensek ASi kvaliteedijuhtimissüsteem vastab ISO 9001:2000 standardile ja kompressorite ja hüdrohaamrite Suve- keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001 standardile. MÜÜK • TEENINDUS • VARUOSAD • RENT Ainsana Eestis tehakse meil väikedetailide kuumtsinkimist tsentrifuugis. puhkus Kuumtsinkimisalane konsultatsioon. Roostevastane garantii aastateks.

Reklaampinna broneerimine ENSTO ENSEK AS 29. aprillini Paldiski mnt 21, 76607 Keila projektijuht Annely Plats, www.bobcat.ee Ehitajate tee 107a Tel 651 1320, 504 1590 [email protected], Tel: 6512 170, 503 5492, 53 40 6191 Faks: 6512 171 e-post [email protected] 13514 Tallinn Faks 651 1312 tel 667 0031, faks 667 0200 reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 25 Tule Äripäeva tööle!

Eesti juhtiv majandusleht Äripäev otsib leviosakonda Äripäeva käsiraamatute osakond võtab tähtajalise lepinguga tööle levijuhti projektijuhi- kelle ülesanne on Äripäeva tellimiskampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine. toimetaja Nõudmised • teadmised ja kogemused turundusest või müügitööst kes tegeleb käsiraamatute ja nende täienduste toimetamisega ning käsiraamatute • soov ja julgus müüa arendamise ja marketingiga. • võime genereerida originaalseid ideid müügikampaaniate läbiviimiseks • võime kavandatu järjekindlalt ellu viia • hea suhtlemisoskus Kandidaadilt eeldame: • läbirääkimisoskus • tekstide toimetamise kogemust • analüüsivõime • eesti keele korrektset valdamist • läbilöögivõime • arvuti kasutamise oskust (Word, InDesign, Excel) • korrektsus ja täpsus • korrektsust ja täpsust • arvuti kasutamise oskus (Excel ja Word) • vastutustunnet • kõrgharidus • head suhtlemisoskust • valmisolekut meeskonnatööks • loovust, algatusvõimet ja iseseisvat mõtlemist Kasuks tuleb • inimeste juhtimise kogemus Pakume • projektijuhtimise kogemus • tööd sõbralikus, koostöövalmis ja tulemustele orienteeritud meeskonnas • inglise keele oskus • ajakirjanduses töötamise kogemus CV ja avaldus saata kuni 30. aprillini e-posti aadressile [email protected]. Info telefonil 667 0067, • lihtsamate andmebaasisüsteemide (nt Accsess) tundmine Liivi Kedelauk. www.aripaev.ee/kasiraamat • reklaamtekstide kirjutamise oskus

Pakume Majandus – see on käibed ja kasumid, aktsiahinnad ja maksuskeemid. Et see kõik lugejale • head palka kiiresti ja lihtsalt arusaadavaks muuta, vajab hea majandusleht häid infograafikuid. Äripäev on • tänapäevaseid töötingimusi aastaid võitnud Eestis ja Euroopas tunnustust kui hästi kujundatud ajaleht. Nüüd tahame tõsta

Kandideerimiseks saata avaldus, CV ja essee teemal “Aktiivse müügi võtete kasutamine majanduslehe latti veelgi kõrgemale. müügil” (pikkusega 3000–4000 tähemärki, ilma tühikuteta mõõdetuna) hiljemalt 25. aprilliks Kas Sulle meeldib oma lugu kirjutades joonistada skeeme paberiservale? Siis oled Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn, Äripäeva Kirjastuse AS või e-posti aadressil [email protected]. Märgusõna “Levijuht”. Vajalik on vähemalt kaks soovitajat. ehk just Sina see ajakirjanik, keda majandusleht Äripäev otsib oma meeskonda

Seoses töömahu suurenemisega võtab Äripäeva Kirjastuse ASi graafikatoimetajaks telefonimüügiosakond tööle Sinu tööks on valida lugu, mille mõtet graafik sõnast ja pildist paremini edasi annaks, koguda vajalikud andmed ning kujundada infograafik. andmehalduri Selleks peaksid olema • hingelt ajakirjanik • hea visuaalse mõtlemisega ja soovitavalt ka hea kelle ülesanneteks on: joonistusoskusega • andmebaaside haldamine • soovitavalt tugev matemaatikas • müüginimekirjade ettevalmistamine • iseseisva mõtlemisega ja algatusvõimeline • müügi- ja tootejuhtide nõustamine Kasuks tuleksid teadmised ajalehekujundusest ja kujundusprogrammide Adobe InDesign, Illustrator ja Photoshop valdamine. Kandidaadilt eeldame: • väga head kontoritarkvara kasutamise oskust Kui oled huvitatud, saada oma CV ja sooviavaldus 25. aprilliks aadressil Äripäeva Kirjastuse AS, Pärnu mnt 105, 19094 • töökogemust andmebaasitarkvaraga Access ja SQL tundmist Tallinn, märgusõna “Graafikatoimetaja” või e-postiga [email protected]. • väga head suhtlemisoskust • analüütilist mõtlemist • süsteemsust, korrektsust • head rutiinitaluvust Äripäev on seminare ja konverentse korraldanud üle viie aasta, kuuludes Eestis kolme suurema korraldaja hulka. Võtame oma kollektiivi Pakume tööd sõbralikus ja tulemustele orienteeritud meeskonnas.

Kandideerimiseks palume saata CV koos sooviavaldusega hiljemalt 2. maiks aadressil [email protected] või Äripäeva Kirjastuse AS, Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn. Märgusõna “Andmehaldur”. projektijuhi

Kui Sa soovid: kelle ülesanne on Äripäeva majandusseminaride ja -konverentside korraldamine. • töötada edukas meediaettevõttes, Kandidaadilt eeldame: • areneda müügivaldkonnas, • mitmekülgsust tegelda nii kava ettevalmistamise kui ka müügitööga • meeskonnatöövalmidust • töötada osalise tööajaga (4 tundi päevas), • iseseisvust kandideeri Äripäeva Kirjastusse • kõrget saavutusvajadust • pingetaluvust • töökust • vastutusvõimet müügiesindajaks • analüüsivõimet Kasuks tuleb: Müügiesindaja põhiülesandeks on • projektijuhtimise kogemus kirjastuse toodete aktiivne müük telefoni teel. • müügitöö kogemus Kandidaatidelt eeldame: • inglise keele oskus • väga head suulist ja kirjalikku eesti keele oskust Pakume: • soovi teha aktiivset müügitööd • edule orienteeritud kollektiivi • kohusetundlikkust • eneseteostuse võimalust • pingetaluvust • huvitavat töökohta • arvuti kasutamise oskust Kandideerimiseks palume teha proovitöö: Pakume: valida vabalt majandusvaldkond (näiteks tööstus, metsandus, transport, • väljaõpet kinnisvara, ehitus, turism, meditsiin) ja koostada seminari kava • häid töötingimusi (ettekannete pealkirjad ja soovitavad esinejad). Avaldus, CV, vähemalt üks • põhipalka ja motiveerivat tulemuspalka soovituskiri ja proovitöö saata 25. aprilliks aadressil Sooviavaldus ja CV märgusõnaga “Telefonimüük” palume saata 29. aprilliks aadressil Pärnu mnt 105, Äripäeva Kirjastuse AS, Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn, faksil 667 0165 või 19094 Tallinn või e-postiga [email protected]. Info telefonil 667 0054, Malle Heerde. e-postiga [email protected], märksõna “Projektijuht”. arvamus 26 Äripäev 20. aprill 2005 toimetaja Mati Feldmann, tel 667 0052, e-post [email protected]

Investeeringugarantii kaitseb võimalike poliitiliste riskide eest

oostöös Taani ekspordikre- Kdiidi agentuuriga EKF on Jako Kruuse KredEx välja töötanud inves- KredExi kliendihaldur teeringugarantiid. Investee- ringugarantii (IG) on oma ole- muselt välismaale tehtud või tehtavate otseinvesteeringu- liste välisinvesteeringute tege- te kaitse võimalike poliitilis- misel, mida ei ole võimalik ohu te riskide eest (political risk korral kergesti realiseerida või insurance). riigist välja viia – näiteks hotel- Mida siis investeeringuga- lide või tehaste rajamisel ning rantii garanteerib? Sisuliselt kinnisvara- või infrastruktuu- garanteerib IG, et ettevõte ei riprojektide korral. kannata kahju sihtriigis toimu- Kuna finantsasutused hin- vate poliitilist laadi sündmus- davad suuri, kuid vähetõenäo- te tõttu. Viimased võivad olla lisi riske realistlikult – erine- mitmesugused poliitilise vägi- valt nt valdavalt optimistli- valla juhtumid, nagu nt mäs- kest (väike)ettevõtetest –, siis sud (Kõrgõzstan), sõjad (Bos- on just projektide finantseeri- nia) või terrorism (Maailma jad ehk laenu andvad pangad Ettevõtja pole Kaubanduskeskuse ründami- ühed suuremad IG abil riskide ne USAs), samuti välisinvestori maandajad. diskrimineerimine või tema va- Sihtriigid, kus IG kasutami- ra ebaseaduslik võõrandamine ne on (sõltuvalt ettevõtmisest) (Argentina), sh natsionaliseeri- suuremal või vähemal määral suhkrutrahvis süüdi mise iseloomu kandvate mak- soovitatav, on head kasvupo- sude või trahvide kaudu. tentsiaali omavad, kuid hetkel estit ähvardab suhkruvarude ko- juhtkiri kur. Seega väidab Kevvai ekslikult, et IG katab veel sihtriigi veel küllaltki riskantsed riigid, Egumise eest kuni miljardikroonine Eesti läbirääkijad ei teadnud konkreet- poolt kehtestatavatest valuuta nt mitmed Aasia ja Balkani rii- trahv ELilt. Kõikidelt eestimaalas- sed. Iga maksutõusuotsus on valijate setest toodetest. konverteerimis- või gid (Hiina, Horvaa- Poliitilised telt in corpore, 750 krooni näkku. ja rahastajate seas alati ebapopulaar- Nagu öeldud, oleme seisukohal, et ülekandepiirangu- tia jt). Eesti vaa- ” riskid on Äripäeva arvates ei ole õige trahvi- ne. Üheks põhjuseks, miks suhkrukü- ettevõtjaid ei tohi trahvida deklareeri- test (Venemaa) tu- tevinklist on kõi- leneda võiva kah- mässud (Kõr- ge tõenäolisemaks da suhkrut kogunud ettevõtjaid, kes on simusega eelistati mitte tegelda, oli ka tud varude eest. Teine lugu on aga nen- ju. Teatud tingi- gõzstan), sõjad suunaks SRÜ riigid oma varud ausalt deklareerinud. Nad ELiga liitumise üle peetav referendum. dega, kes oma varusid ausalt põlluma- mustel on võima- (Bosnia), terro- (nt Ukraina ja Ve- ei rikkunud varude soetamisega ühtegi Uudised sellest, et vabal rahval keela- jandusministeeriumile üles ei märki- lik kindlustada ka rism (Maailma nemaa). reeglit, hoopis poliitikud ei võtnud õigel takse suhkrut osta, oleksid võinud Läti nud. Näiteks Kalev, mille varudest lõvi- kahju, mis tuleneb Kaubanduskes- Eesti on praegu ajal vastu vajalikke seadusi. kõrval kõige eurokriitilisema riigi ko- osa avastas järelkontrolli käigus mak- sihtriigi ametivõi- kuse ründamine veel kapitali pea- Suhkrut kogunud ettevõtjatelt on se- danike õiglustunnet sedamoodi riiva- su- ja tolliamet, peab maksma ise trah- mudega sõlmitava USAs), vara miselt importiv riik da trahvi nüüd raske sisse nõuda, sest ta, et nood oleksid euroliidule hoopis vi selle osa eest, mida nad ei deklaree- lepingu rikkumi- ebaseaduslik ning väljapoole suu- sest ametivõimude natud investeerin- valitsus tegi selle vea, et selgitanud ko- “ei” öelnud. rinud. võõrandamine poolt. Seda kasu- (Argentina). gud suhteliselt pii- he reegleid. Ei määratud kindlaks, kes Nii juhtuski, et enne 2003. aastal tatakse peamiselt ratud. Seetõttu on ja kui palju tohib suhkrut varuda ning võimule tulnud Juhan Partsi valitsust t poliitikud vassivad edasi, seda energeetikas ja infrastruktuu- IG, mille eesmärgiks riigi sei- mismoodi karistatakse neid, kes reeg- ei võtnud ükski võimuliit vastu ühtegi Enäitavad põllumajandusminister ri valdkondades. sukohast on oma ettevõte- leid rikuvad. suhkruvarude kohta käivat seadust. Ester Tuiksoo katsed Kalevi varu- Mida IG ei garanteeri? IG ei te konkurentsivõimele ja rah- Ettevõtjatel polnud keelatud suhkrut Tänases Äripäevas kinnitab põllu- sid varjata (ÄP, 14.04.). Et midagi ka- kaitse kommertsriskide (äri- vusvahelistumisele kaasaaita- koguda enne, kui neli päeva enne täht- majandusküsimustes läbirääkimistel sulikku teha, võiks nad selle asemel tegevuse kahjumi ja pankro- mine, pigem tulevikku suuna- ti) eest. Äriplaani vettpidavus tud toode. aja kukkumist! Sest alles neli päeva en- Eestit esindanud põllumajandusminis- hoopis püüda vaidlustada trahv koh- ning investeeringu kasumlik- Investeeringugarantiide ak- ne liitumist võeti vastu ettevõtteid hoia- teeriumi asekantsler Toomas Kevvai, tus. Raske on öelda, millised on meie kus on alati investori risk. Ku- tiivsemat kasutamist võib prog- tav üleliigsete laovarude seadus. et meie läbirääkijad küsisid korduvalt, võimalused. Kuid lootust annab see, na riikides, kus IG kasutamine noosida alles teatava aja möö- See seadus oleks tulnud vastu võt- mis on need tooted, millel ei tohi ELi- et me poleks ainus riik, kes nii käitub. investeeringu kaitseks osutub dudes, kui Eesti ettevõtted ta palju varem ja oleks pidanud kehti- ga liitumisel olla spekulatiivseid varu- Poola, kõige mõjuvõimsam uus ELi lii- otstarbekaks, on ärikeskkond on kasvanud ja väärtusahelas ma hakkama vähemalt aasta enne lii- sid, kuid said nimekirja alles pärast lä- ge, on suhkrutrahvi Euroopa Kohtus valdavalt keskmisest märksa kõrgemale nihkunud, alusta- tumist. Riigijuhid aga jätsid asja liht- birääkimiste lõppu. Seega väidab ta, et juba vaidlustanud. Selle kaasuse tu- ebastabiilsem ja seega riskant- des vastavalt kas riskantsema- sem, on ka elluviidavad äripro- te, kuid suurt tulu pakkuva- salt saatuse hooleks, lootes, et asjad süüdi oli EL. lemustest võib sõltuda ka meie suhtes jektid reeglina suhteliselt kõr- te turgude vallutamisega või nii hulluks ei lähe. Nad ei soovinud Ometi küsis EL samal ajal Eesti ka- tehtav otsus. ge tulumääraga. osa tootmisfunktsioonide üm- selliseid otsuseid vastu võtta, sest ees va üleminekuperioodi kohta ning üheks Investeeringugarantiid ka- berpaigutamisega väiksemate ootasid 2003. aasta Riigikogu valimi- tooteks, millest ELiga räägiti, oli suh- Loe ka uudist lk 6–7. sutatakse peamiselt pikaaja- tootmiskuludega riikidesse. repliik Äripäev 5 aastat tagasi Investeeringugarantii ei kaitse absoluutselt kõige eest Kumb siis on, kroon või euro? 20. aprill 2000 Mitmed poed Tallinnas, nt Liviko firmakauplus, arveldavad Euro kurss kukkus rekordmadalale ei kaitse kommertsriskide eest, nagu äritegevuse kahjum eurodes. Ja keegi, ka Eesti Pank, ei tee sellest numbrit. Ise- ja pankrot enesest ju tore – tuleme turistidele vastu. Samas ütleb 1992. Euro kurss kukkus eile kõigi aegade madalaimale tasemele, ei taga äriplaani vettpidavust ja investeeringu kasumlik- aastal jõustunud rahaseadus (üks lühemaid, mida ma näinud kirjutas Äripäev viis aastat tagasi. Kella veerand kuue paiku kust olen, kerge tervikuna pähe õppida) selgesõnaliselt, et “Ees- õhtul meie aja järgi kukkus ühisraha allapoole eelmist rekord- suunatud pigem tulevikuprojektidele, kui Eesti ettevõtted tis asuvatel /…/ isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes madalat taset (28. veebruaril langes euro 0,9390 dollarini ehk on väärtusahelas kõrgemale tõusnud ja alustavad ris- arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni”. See- dollar tõusis 16,66 kroonini) ning hiljem kursilangus jätkus. kantsemate projektidega ga – seadus on, kuid seda ei täideta. Euro ei saanud toetust isegi positiivsetest uudistest. USA Allikas: Jako Kruuse Argument, et Eesti võtab niikuinii kasutusele euro, mis- kaubandusdefitsiit oli veebruaris taas rekordiline – 29,2 mld tõttu on liigne pedantsus rahaseadust järgida, ei veena. On USD. Tuge ei leidnud ühisraha ka nädalavahetusel toimunud Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS palju seadusi, mille järgimine on keerulisem, kuid mille rik- rängast aktsiahindade kukkumisest USA ja Jaapani aktsiaturul. Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0111, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 kumist taunitakse, tihti ka karistatakse. Või, kui on juba Eilne päev oli eurole ajalooline. Veebruari lõpu kukkumine e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.ee maksevahend euro, siis peaks ka Eesti Pan- 0,9390 dollarini oli spekulatiivsest müügisurvest ning õhuke- TOIMETUS: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected] galt raha emiteerimise ainuõiguse ära võtma. sest turust tingitud anomaalia, mis kestis vaid mõned tunnid. Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected] REKLAAMIOSAKOND: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Pealegi – mida me siis teeme, kui tulebki refe- Eile liikus ühisraha aga kogu päeva allpool 0,9500 dollari ta- TELLIMINE JA LEVI: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 rendum ja Eesti otsustab euroga mitte liituda? set. Nädalaga on ühisraha nõrgenenud dollari suhtes 1,5 ning Tellimishind 12 kuuks 2425 kr. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine. Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik jeeni suhtes 4 protsenti. ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, Meelis Mandel Hetkeseis: hiljuti nägime just euro kõige tugevamaid tase- poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, [email protected] levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. meid dollari suhtes. Tänaseks on dollar langenud 12 kroonile. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. arvamus toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] Äripäev 20. aprill 2005 27

KLOOSTRIMETSA PUUKOOL Sompa tee 8, Tallinn, tel 623 9912 ostab kokku (botaanikaaia vastas) Eesti ei jõua ilma soojaks kütta kasutatud ISTIKUTE MÜÜK KAUBAALUSEID E–L 10.00–20.00, esti ei suuda teadus- ja aren- kolumn harus, väärtusketis, üldse oma rites on jällegi nn ostjate juhi- pühapäeval suletud Edustegevusele piisavalt ra- nišš leida. Äritegevus jaguneb tavad väärtusketid, kus sise- piiramatus koguses. ha eraldada. Riiklik innovat- Kaarel Kilvits paljudeks väärtust suurenda- nemisbarjääri tagavad infor- SAAREMAA Parimad hinnad Eestis! MÜÜGIPUNKT sioonipoliitika pole kuigi edu- Tallinna Tehnikaülikooli vateks tegevusteks, mis moo- matsiooni maksumus, toote di- majanduspoliitika professor KUDJAPE kas. Meie väikeste, allhankele dustavad nn väärtusketi. Et- sain ning reklaami- ja varustus- Tel 56 239 545 Faks 677 0727 AIANDIS orienteeritud ettevõtete kulu- tevõtteil on võimalik spetsia- süsteem. Võtmetegelased kes- Avatud 9–19 Laki 4, Tallinn Tel 453 6316 tused teadus- ja arendustege- liseeruda ühele või mitmele kenduvad brändidele, disaini- [email protected] vusele on tühised. Majanduse tegevusele ja tellida ülejäänud le ja turundusele, tootmisope- www.metrosystem.ee www.kloostrimetsapuukool.ee struktuur ei parane nii kiires- (allhankena) väljast. Allhan- ratsioonid tellitakse allhanke- ti, kui me seda soovime. ke eelistamiseks võib olla eri- na väljast. Viimase 10–15 aasta jook- nevaid põhjusi. Sel viisil han- Mõlema väärtusketi puhul M&M Hammaste ravi, sul on palju välis- ja sisekapita- gitud-ostetud teenus võib olla juhivad mängu võtmetegela- proteesimine, li investeeritud äriplaanidesse, odavam ja kvaliteetsem, pole sed, kes kontrollivad turuga kirurgia, implantoloogia, laste mis tuginevad eelkõige odavale vaja endal teha tehnoloogilise ühinemist ja turgu ennast. Väi- hammaste ravi tasuta. tööjõule. Kuid Eesti tööjõud on suutlikkuse või tootmisvõim- kestel tegijatel on küll võimalik Sakala 12–1, Tallinn viimaseil aastail oluliselt kalli- suse saavutamiseks riskantseid väärtusketi madala (vähetulu- Tel 683 3533, 511 0912, 527 5739 nenud ja kallineb veelgi. See- investeeringuid. sa) osaga ühineda. Aga ainult tõttu liigub tootmine Eestist Üha suurem osa tootmisest juhul, kui nad pakuvad oma all- edasi veel madalama palgata- on disagregeeritud suurte glo- hanget-teenust senistest pakku- semega riikidesse. See tekitab baalsete võrgustike üksiktege- jatest odavamalt. tõsiseid probleeme sotsiaalsfää- vusteks. Kõikjal domineerivad Võimalusi siiski leidub ri finantseerimisel ja mujal. üleilmsed väärtusketid – jada Chrysler•Jeep•Chevrolet•Ford omavahel seotud hankimise, Ei saa öelda, et Eesti ettevõtted Sissetulek sõltub nišist tootmise, jaotamise, marketin- poleks väärtusketis ülespoole Tel 678 1888 (Tallinnas), 730 4222 (Tartus) Me peame kiiresti tegema tõsi- gi ja müügi ning teenindamise- ronimisel mõningaid edusam- seid jõupingutusi, et Eesti siir- ga firmasid, mis loovad väär- me teinud. Kuigi allhanke osa- duks kõrgtehnoloogilistele, tust. Omavahel ei konkureeri kaal ekspordis pole rekordilise suure lisandväärtusega tege- Väike ja vaene enam niivõrd üksikud ettevõt- 2000. aastaga võrreldes olu- vusaladele. Aga seda pole või- ” ted, kui just väärtusketid, kuhu liselt vähenenud, on allhange ACltius onsult riik lihtsalt ei FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK malik saavutada vaid Ettevõt- suuda tööstuse riske nad kuuluvad. Selliste väärtus- muutunud keerukamaks ja tu- luse Arendamise Sihtasutuse kettide sisenemisbarjääre kont- lusamaks. enda kanda võtta. Tõnismägi 3a, tel 646 3760 riikliku finantseerimise suu- rollivad ja tegevust koordinee- Tehnoloogiline informat- [email protected] rendamise, riskikapitalifondi rivad rahvusvahelised korpo- sioon ja õppimisvõime lubavad www.altius.ee loomise, Euroopa Liidu struk- ratsioonid. mitmel edasipüüdlikumal ette- tuurifondide jms tugisüsteemi- loodetud töökohtadest kui ka Kõrgtehnoloogilistes ja ka- võttel väärtusketis päris edu- de toel. Kui meil oleks viie aas- maksutuludest. Rääkimata sel- pitalimahukates sektorites on kalt ülespoole ronida. Selleks ta pärast ka kolm korda roh- lest, et innovatsiooni tugisüs- enamasti nn tootjate juhitavad juurutatakse vajalikke stan- kem raha kui praegu, siis ra- teem armastab vähemalt 10% väärtusketid, kus sisenemis- dardeid, õpitakse täitma kee- ha absoluutsumma oleks ikka- saadud rahast oma vajadusteks barjääri moodustavad eelkõi- rulisemat allhanget, keerulise- Äripäeva gi väike ja olukord sama. Väi- kulutada. ge suur kapitalivajadus ja oma- maid töid (kuni konstrueerimi- ke ja vaene riik lihtsalt ei suuda Otstarbekam oleks senisest nike kontrolli all olev oskustea- se, tehnoloogia väljatöötamise tööstuse riske enda kanda võtta enam panustada tehnilisse ve. Tootjad hoiavad kiivalt oma ja turunduseni välja). Kirjastus otsib ja “maailma soojaks kütta”. kõrgharidusse, kutseharidusse kontrolli all kõrgtehnoloogi- Üks võimalus on võtta ema- Praeguses globaalmajan- ja infrastruktuuri ning hakata lised ja kapitalimahukad ope- firmalt üle hanke- ja logistika- duses müüvad omanikud nei- tõsiselt tegelema väärtusketis ratsioonid. Töö(jõu)mahukad tegevus, saada enda kätte väär- le kuuluva tootmise tihti rah- ülespoole ronimisega. tootmisoperatsioonid tellitak- tuskett alates lepingute sõlmi- vusvahelisele kontsernile ma- Kõige rohkem mõjutab maa- se – vertikaalselt integreeritud misest ja materjali hankimi- ha või viivad üle sobivamasse ilmamajanduses osaleja sis- võrgustikke kasutades – ena- sest kuni kauba tellijateni toi- riiki. Ja maksumaksjate raha setulekuid see, kuidas tal õn- masti allhankena. metamiseni. Aga reserve on kontori- kulutanud Eesti riik on ilma nii nestub kõrge lisandväärtusega Töö(jõu)mahukates sekto- veel palju. Prügi ladestamise hinnad hakkavad langema pinda rügikorraldus on paljude ar- nile tonn. Sedagi mudelit saab sustada, kuhu nad ladestavad Pvates ülitulus ettevõtmine, Teet Kurs täiustada. Midagi revolutsioo- ja kui palju. Aga olgem realis- seetõttu ka palju sellesse inves- Paikuse Jäätmekäitlus- nilist ses pole. Oleme püüdnud tid – Eestile piisab juba avatud keskuse juhataja teerijaid. Meil on nüüdisaegsed luua süsteemi, kus Pärnu linn või rajatavatest ladestamiskoh- prügilad enamikus piirkonda- maakonna suurima prügiteki- tadest aastakümneiks. Juurde 2 des, lisaks õige mitu jäätme- tajana hindab huvitatud osa- võiks ehitada veel ehk vaid üm- 60 m te sorteerimise punkti. Ometi korralikku marginaali ja kiiret poolena realistlikult oma jäät- berlaadimisjaamu. soovivad firmad luua üha uusi tasuvust, kuid on tihti sunni- memahte, korraldab töö veda- ladestuspaiku küll Lääne-Ees- tud töötama alakoormusega, jatega nii, et haaratud olek- Iga autokolonn ei vaja tisse ja mujale. Arusaadavalt juhtima sorteerimisele kuulu- sid kõik piirkonna jäätmeteki- oma prügilat köidab neid suur äri, kus saaks va prügi sorteerimiskeskusest tajad, on üks omanik nii sor- Pärnumaa prügikorralduse mu- eri komponentidega mängides mööda. teerimiskeskuses kui ka lades- del hakkab Paikre jäätmekäit- peita hinda ja võtta rohkem ka- Kuigi kodanik, kes jäätme- tusalal. Lisaks hoiab linn silma luskeskuse avamise järel mõju- Tartus sumit. Kuid kas kõik, mis era- veo silma pilgutamata kinni peal veohinnal ja jälgib, et või- tama teenuse hindu kogu riigis. sektori huviks, on ratsionaalne maksab, ei taju selle malikult palju prü- Teistelgi omavalitsustel on või- ja efektiivne valdkonnas, mida süsteemi iseärasu- ” Prügimajan- gi leiaks tee sortee- malik astuda samme, et aidata karmide euroregulatsioonidega si ega oska ka hin- duses toi- rimisse ja taasring- elanikel prügiteenuse tõhusta- Rendipind peaks vastama järgmistele muv on ebaefek- arendatakse esmajärgus puh- nata talle pakutava lusse. mise pealt säästa. nõudmistele tama elukeskkonna huvides? teenuse hinna-kva- tiivne ja kulukas Mudeli mootor Ehkki jäätmeseaduses on Kahjuks tuleb tunnistada, et liteedi suhet, tuleb nii ettevõtjaile kui ongi omavalitsuse veel ebamõistlikke piiranguid, • lihtsalt juurdepääsetav ühiskondliku liiga passiivselt on prügiärisse siiski möönda, et prügitekitajaile. aktiivne osalus kogu saab praegu tõhusalt majanda- transpordiga suhtunud seni vaid omavalitsu- prügivedu on Ees- ahelas. Näiteks Pär- da. Jäätmekäitlus on just üks sed, kelle tegevusetuse tulemus tis veel kaugel keskkonnasääst- nus on vastuvõtmisel rida prü- selliseid valdkondi, kus kaa- • turvaline keskkond, valve on ülepaisutatud hinnad. likkusest. Sorteerimisse ja taas- givaldkonda reguleerivaid ot- lutletud ja reguleeritud ühiste- • hästi ventileeritav ringlusse satub plaanitust vä- suseid, mis aitavad hoida ma- gevus annab palju parema tu- • nüüdisaegne siseviimistlus, Hindu saab 30% hem jäätmeid, vedajad tekita- dalal teenuse hinna ja tagavad lemuse kui metsik iseregulee- korralikud sanitaartingimused alandada vad tänavatel mõttetult palju võimalikult keskkonnasõbraliku ruv konkurents. Kuid loosung Eesti prügimajanduses toimuv müra ja saastavad õhku. tegutsemise. Samuti oleme prü- “Igale autokolonnile oma prü- • probleemideta liitumine sidevõrkudega on ebaefektiivne ja kulukas nii Tänu omavalitsuse tõsisele gifirmasid kasutamas kui veda- gila” ei saa ometi olla keskkon- Ruumid oleme valmis rendile võtma osale ettevõtjaile kui ka prügi- huvile ja aktiivsele osalemise- jaid ega võimalda neil prügi viia nahoiu otstarbel ellu kutsutud tekitajatele. Kindlasti ei arves- le protsessis oleme Pärnus suut- kaugematesse ladestamispaika- karmistunud jäätmekogumise 1. juunist 2005. a. tata veel loomuliku monopo- nud välja töötada mehhanismi, desse ega sorteerimispunktides- nõuete eesmärk. li efektiga, mis viiks mastaabi- mille käivitamisel oleks võima- se, vaid ikka lähimasse. Kommentaari vahendas kommunikat- Ootame kirjalikke pakkumisi aprilli lõpuni aadressil säästuni. Prügi lõplik ladestus- lik prügi kogumise, sorteerimi- Analoogsed regulatsioonid sioonibüroo Nägu ja Tegu Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn, Roland Bibikov hind kujuneb turul kahe-kolme se ja ladestamise Eestis välja- ei ole kaugeltki meelt mööda või e-posti aadressil [email protected] firma koostöös, kes kõik on tei- kujunenud hindu ca 30% alan- prügiturul tegutsevaile suur- Loe ka Agu Remmelgi kom- Lisainfo 667 0195, Roland Bibikov nud investeeringuid, loodavad dada – 600 kroonilt 420 kroo- firmadele, kes tahaks ise ot- mentaari 11.04. 28 Kolmapäev 20. aprill 2005 Äripäev Majaomanikud otsivad prahile kohta palju õnne! Prügifirmast kevadise ” Põhja-Tallinna linnaosal prahi äraveo tellimine on plaanis aidata tänavu Mart Saldre 56 on päris kallis lõbu, linnakodanikke orgaanilise Pindi prügi äraveol. Kinnisvarahaldus OÜ õnneks aitab osa Tal- juhataja Sirje Potisepp, Põhja-Tallinna linna linnaosasid ela- linnaosa vanem nikel seda korraldada. Tauno Tuula 50 Anttila ASi Villy Paimets tegevdirektor [email protected] Elu näitab, et inimesed “Oh, maal on lihtsam ela- ” harjuvad selle kevadise Andres Teder 45 da,” mõtlesin pühapäeva õhtu- tasuta teenusega ära ja siis Datel ASi poolikul oksi ja lehti suurtesse juhatuse liige kilekottidesse surudes. “Praegu korjavad terve talve prahti, et lasta see kevadel tasuta ära tõmbaks lihtsalt tikku ja oleks- Sandor Tabo 34 viia. ki vaevast lahti.” Reola Gaas ASi Koristasin abikaasaga näda- Agu Remmelg, Ragn-Sellsi aren- juhataja lavahetusel aiakest ning seisi- dusdirektor me silmitsi igakevadise õudu- Urmas Paet 31 sega – mida teha kokkukuhja- lehti ja puid ja see pole ju ini- ta see kevadel tasuta ära viia,” välisminister tud jäätmetega? Sügisesi leh- mese süü, et tal aias puu kas- põhjendas Remmelg. “Viid tüh- ti, heki pügamisest üle jäänud vab,” ütles Lõhmus. “No ja pal- ja konteineri tänavanurgale ja oksakesi ja muud säärast sodi ju sa ikka jõuad kompostida, minuti pärast on see juba ääre- ärilause kogunes üheksa 200liitrist ki- iga aasta ju 20 kotti juurde ei ni täis.” lekotti, ning me ei olnud eri- komposti.” Ragn-Sellsi hinnakirja uuri- ti hoolikad. Põhja-Tallinn toimetab aia- des selgus, et kuni 100liitrises- Tallinna keskkonnaameti jäätmed kompostimisele. Lin- se kilekotti pakendatud puu- jäätmeosakonna juhataja Enn naosal on kokkulepe ASiga Tal- lehtede, pügatud muru jms Puskar, kuhu panna aiajäät- linna Vesi, mille kohaselt vee- äravedu maksab 88.50. Kok- med? “Kui teil on eramaja, teh- takse orgaanilised jäätmed Pal- ku oleks meil kulunud seega ke komposti,” vastas Puskar. jassaares asuva veepuhastus- 1593 krooni. Aga kui ei saa või ei taha kom- jaama territooriumile, kus asu- Ragn-Sellsi arendusdirektor posti teha? “No kui ei saa, siis vad kompostiväljad. Agu Remmelg põhjendas kõr- andke koos muu prügiga jäät- “Põhja-Tallinna linnaosal get hinda käsitööga. “See eel- mekäitlusfirmale, kompost või on plaanis aidata tänavu lin- dab eraldi töö tegemist, tavali- prügimägi, rohkem võimalusi nakodanikke orgaanilise prü- se prügikonteineri tõstab ma- Evelyn Sepp pole,” ütles Puskar. “Lõket te- gi äraveol,” ütles linnaosa va- sin autosse, aga neid kotte, mis Riigikogu liige, ha ei tohi. Ja met- nem Sirje Potisepp. on tavaliselt veel viimaseni täis Keskerakond sa alla sokutada ka ” Kompost või “Lähiajal selgita- kuhjatud, peab autojuht käsit- ei tohi.” prügimägi, takse välja piirkon- si tõstma,” selgitas Remmelg. ” Olen haige- Nõmme linna- rohkem võimalusi na täpne vajadus “Tavaliselt on need kotid palju kassa rõõm. osas saab aga prae- pole. Lõket teha ning vastavalt sel- raskemad, kui autojuht üldse Vähemalt ühe riigikogulase gu tasuta äraveole ei tohi. Ja metsa lele püütakse leida eeskirjade järgi tõsta tohiks.” tervis on absoluutselt korras, registreerida. Nõm- alla sokutada ka võimalus aidata.” Cleanaway klienditeenin- SL Õhtuleht, 19.04.2005 me linnaosavalit- ei tohi. Pirita linnaosa- daja ütles, et oma klientidele suse peaspetsialist valitsus võttis aga maksab aiajäätmete äravedu Mikk Lõhmus üt- Enn Puskar, Tallinna tervele linnaosale 250 krooni kuupmeeter ning les, et igalt regist- keskkonnaameti põletusloa ning 7. teiste ettevõtete klientide juu- reeritud aadressilt osakonnajuhataja ja 8. mail tohivad res nad ei käi. Juhul, kui ma veetakse tasuta ära kõik oma kinnistu oleksin selle firma klient olnud, kuni 20 sajaliitrist prügikotitäit piires oksi-lehti põletada. Üht- oleks 1,8 kuupmeetri äravedu lehti, oksi jms. “Inimene peab ne lehtede äravedu toimub Piri- maksnud mulle 450 krooni. helistama ja end kirja panema, tal tavaliselt hilissügisel. “Meil Laenasin sõbralt suurema 2. maini saab registreerida, siis langevad lehed sügiseti,” ütles auto ja viisin lehed ise prügi- anname aadressid firmadele Pirita linnaosavalitsuse linna- mäele, läks 71.20 pluss veidi üle,” ütles Lõhmus. “Firma sel- majanduse osakonna juhataja bensiini. Veel 25 krooni kulus Tõnu Aav gub järgmisel nädalal, korral- Janar Vilde. bensiinijaamas tolmuimejale. näitleja dasime lihtsustatud riigihanke, Ragn-Sellsi arendusdirek- Võiksin teile saatsime kuuele firmale hinna- tor Agu Remmelg ütles, et pä- ” pikemalt rää- küsimise.” ris tasuta pole mõtet lasta ini- kida teatrist, aga Eelmisel aastal viidi Nõm- mestel oma aiajäätmeid ära ve- Nõmme linnaosas võivad investeeringud melt 1612 aadressilt ära 400 dada. “Elu näitab, et see pole majaomanikud koguda ke- aktsiaturgudele tonni aiajäätmeid, Lõhmuse sõ- kõige õigem lahendus – inime- vadise prügi kilekottidesse, usaldan Trigoni nul läks see linnaosale maksma sed harjuvad selle kevadise ta- sest linnaosavalitsus tellib hooleks. 300 000 krooni ringis. “See on suta teenusega ära ja siis kor- elanikele tasuta prügiveo. ju Nõmme eripära, et meil on javad terve talve prahti, et las- Foto: Andres Treial Äripäev, 19.04.2005

Lisainfo ja reklaami tellimine: 4. mail ilmub projektijuht Kristel Janno Äripäeva erileht Tööstus [email protected] telefon 667 0045 Viimased vabad reklaamipinnad! faks 667 0200