DOCSLIB.ORG

Nii Eesti Kui Ka Euroopa Seisavad Taas Teelahkmel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Nii Eesti Kui Ka Euroopa Seisavad Taas Teelahkmel Nr 5 (828) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 September 2011 1 Nii Eesti kui ka Euroo- Nii Eesti kui ka Euroopa pa seisavad teelahkmel Eesti aasta ettevõtte tiitliga pärjati Fortumo seisavad taas teelahkmel ja EMT “Kakskümmend aastat iseseisvust 2 – kakskümmend lõikust oleme külg Toimetaja veerg külje kõrval vaba rahvana luues ja töötades kandnud eestluse varasalve- Eesti väljavaated on desse. Selle ülesehitava töö tulemu- maailmamajanduse seks on meie kodumaa praegune ilme taustal head kõigis tema mitmepalgelisis eluaval- Eesti dusis. /--/ Kakskümmend aastat ise- UR Eesti on säilitanud oma seisvust on olnud otsingute ja oma- E O koha konkurentsivõime päraste suundade taotlemise aeg kõi- O edetabelis gil elualadel. Uus rada, millel sam- PA mume, kujuneb meie rahva hingest ja omapärast – see on meie tee. Oleme loonud riigikorra, mis püsib kindlail 3 aluseil ja asutisil. /--/” Tiibeti usujuht dalai- Nende sõnade kirjutajad ei tead- laama külastas Eestit nud, et sama aasta augustis otsusta- ti Eesti saatus Molotov-Ribbentropi Riigikogu valis lepinguga ning aasta hiljem juunis presidendiks taas Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Al- Joonistas Kaja Põder Toomas Hendrik Ilvese gas viiekümneaastane orjapõli ja ma- janduslik eksperiment. Need sõnad Lühidalt kirjutati 1939. aastal välja antud ko- 1938. aastal oli Eestis 14 000 pensio- tundnud riigid on osutunud kui mit- muutub umbes ühe põlvkonna vältel gumiku “Eesti 20 aastat iseseisvust. näri, 2010. aastal 400 000, neist 300 te tagahoovis olevaiks, siis vähemalt heaolukantsist ning majanduslikust ja Sõnas ja pildis” eessõnas. 000 vanaduspensionäri. globaalsetest tõmbetuultest räsituks. poliitilisest superjõust maailma mas- Praegu seisame samasuguse vers- Esimene maailmasõda lõpetas Praeguseks on Eestil läbitud ter- taabis suhteliselt vähetähtsaks piir- 4 taposti ees. Eesti tähistas hiljuti teist esimese globaliseerumislaine. Maa- vikliku majandustsükli kõik faasid konnaks. Demograafia mõju on hul- Koolilaste külaskäik korda oma kahekümnendat iseseis- ilm sumbus protektsionismi pooleks ja seetõttu on eestlane praegu kind- lem kui tuumasõda ja AIDSi oma kultuuripealinna vusaastapäeva. Kaks korda oleme sajandiks. Suur depressioon ja tei- lasti targem, kui ta oli veel paar aas- kokku. Šveitsi instituudi IMD andme- pidanud sisuliselt nullist alustama. ne maailmasõda vaid lõpetasid selle tat tagasi. Sotsialistlik “stabiilsus” on tel moodustas 2000. aastal EL15 osa Kirjanik Riina Kasser Kaks korda oleme mudast välja ra- pika protsessi. Praeguseks on maa- asendunud turumajandusliku volatiil- maailma SKPs 22%, Aasia osa vasta- käis külas Hamburgi belnud ja tõestanud oma iseseisvat ilm globaliseerunud ja Eesti asub nii susega. Viimase negatiivsed aspektid valt 35 ja NAFTA 25%. 2050. aastaks Eesti Koolil hakkamasaamist. Seda enam on põh- positiivses kui ka negatiivses mõt- tulid aga paljudele ootamatusena ja on vastavad osakaalud IMD prog- just viimasele kahekümnele aastale tes maailmamajanduse tõmbetuultes. on põhjustanud nii nostalgilist mine- noosi kohaselt 12-45-23%. Atlandi tagasi vaadata. Meil läheb hästi, kui naabritel (kau- vikuigatsust kui ka kapitalismi krii- Ookeani asemel maailma sisemereks Mõlemal korral iseseisvus Ees- banduspartneritel) läheb hästi, ning tikat. Aastatuhande alguse piiramatu muutuva Vaikse ookeani koostööd te- 5 ti tänu Nõukogude Liidu nõrkusele. meil läheb halvasti koos teistega. See kasvu eufooria on end lõhki tarbi- gevad ja integreeruvad vastaskaldad Meenutusi Inglismaa Vahepealne suur sõda ja pool sajan- ei tähenda, et Eesti ei oleks vastutav nud ja laenanud eestlase jaoks kohati arenevad tänapäeval tempos, mis ei eestlaste laste dit kestnud sotsiaalmajanduslik eks- ka iseenda majanduslike vigade eest. asendunud masenduse ja lootusetuse- jäta vananevale, uute ideede defitsii- suvelaagrist periment katkestasid Eesti loomuli- Tänases Euroopa ja eurokriisis tun- tundega. dis ning majandusliku paindumatuse, ku arengu vaba maailmaga võrreldes netab aga eestlane ehk eriti teravalt stagneerunud majanduspoliitika, ma- TeateTants tegi Eestile ning paiskasid eestlaste elustandardi kollektiivse vastutuse ja solidaarsuse Sõltumine Euroopast dala tootlikkuse ja võlakriisi küüsis tiiru peale vaeste arenguriikide tasemele. Esi- hinda. Paradoksaalsel moel on pre- Eesti arenguperspektiivid sõltuvad olevale Euroopale eriti suuri šansse mesel iseseisvusperioodil tuli Ees- sident Lennart Meri kunagine ütlus eelkõige arengutest Euroopas ja ra- rahvusvahelises konkurentsis ellujää- Turistide arv Eestis lõi til üle elada Suur depressioon. Eesti “Me ju kuulume Euroopasse” oman- haliidus. Euroopa on kõike muud miseks. kõigi aegade rekordi eksport kahanes 1931. ja 1932. aastal danud väga mitmeid värvivarjundeid, kui ühtne. Jagunemine “vanaks” ja Euroopa paigaltammumine ja veerandile kriisieelsest tasemest. Ka- sealhulgas mitmeid üllatavaid ja ne- “uueks” Euroopaks, kus esimesed suutmatus põhimõttelisi reforme lä- hekümnendaks aastapäevaks oli aga gatiivseid. tähistavad sotsiaalse turumajanduse bi viia on muutmas globaalmajan- Eesti koos sõjaks valmistuva Euroo- Nii nagu 1939. aastal, nii seisab ideede ja sotsiaalse kaitstuse kaits- duslikke ja geopoliitilisi jõujooni ko- Sajandivanused Muhu 6 paga majandusliku tõusulaine harjale ka praegu Euroopa ja kogu maailm jaid ning teised deregulatsiooni ja gu maailmas. Majanduse elavdamise rahvariided leidsid tee jõudnud. murrangujoonel. Viimast globaalset konkurentsile avatuse propageerijaid, puudumine võib viia killustumiseni kriisi võib nimetada nii kinnisvara-, on tänapäeval tõde vaid osaliselt. Eu- või halvimal juhul ELi lagunemise- koju Mitu üleilmse kriisi kogemust finants- kui ka majanduskriisiks. Üha roopasse kuuluvad mitmed maailma le, see aga kahjustab euroliidu am- Tähistades teist korda Eesti riigi ka- rohkem tundub aga tegemist olevat kõige vabama majandusega riigid: bitsioone mängida suurt rahvusvahe- Ülemere lauluisa – hekümnendat aastapäeva, on Eestil väärtuste kriisiga. Neoklassikalise Šveits, Luksemburg, Eesti, Iirimaa, list rolli. Euroopa vajab reforme. Eu- Roman Toi selja taga nelja globaalse kriisi koge- majanduskoolkonna sajandi jooksul Suurbritannia ja Holland. Euroopa roopa riigid peavad kohandama oma mus, millest viimast peetakse Suure propageeritud “rohkem on alati pa- riigid on maailma ühed kõige konku- tööjõudu, reformima sotsiaalsüstee- Neitsitornist saab depressiooni järgseist sügavamaiks ja rem” majandusideoloogia on end am- rentsivõimelisemad. Euroopa on ri- mi, haridust ja makse ning majuta- Tallinna vanalinna laiahaardelisimaks. Viimases kaotas mendanud nii loodusressursside am- kas ja Euroopas on hea elada. Seniks ma kasvavat immigrantide hulka, või turismimagnet Eesti ühe aastaga kolmandiku oma mendumise, maailma ülerahvastatuse kuniks! neid ootab ees pikaldane majanduslik ekspordist, seitsmendiku majandus- kui ka vältimatusse kriisi viiva ma- Meeldib eurooplastele seda tun- seisak. Lihtne on olla sõber ja hästi mahust. Erinevuseks eelmise perioo- jandusmullistuse mõttes. Demograa- nistada või mitte, ent vananev ja hea- läbi saada, kui kõik läheb hästi. Kui diga võrreldes on, et praeguseks on fia ja majanduskasv on ümber joonis- oluga ära hellitatud Euroopa margi- tekivad olulised probleemid, on vas- Iga inimene on 7 enamik eestlasi maalt linna kolinud ja tamas globaalseid poliitilisi jõujooni. naliseerub nii demograafiliselt kui tastikused süüdistused ja peretüli ker- müsteerium... sündivus on negatiivseks muutunud. Paljud end hiljaaegu suurte tegijatena ka majanduslikult niikuinii. Euroopa ge tulema. Andres Arrak Ülo Ignats in memoriam Eesti aasta ettevõtte tiitliga pärjati Fortumo ja EMT Lühiuudiseid Ettevõtluse Arendamise Sihtasu- tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlik- vaheline konkurentsivõime. Majan- välja kõige konkurentsivõimelisemad tuse (EAS) väljaantava tänavuse kusele. “Tahan tänada Eesti ettevõt- dusaktiivsuse märgina saab võtta ka ettevõtted 13 kategoorias. 8 ettevõtluse auhinna pälvis OÜ jaid, kelle tööga oleme saavutanud osavõttu tänavustest konkurssidest, Fortumo on 2007. aastal asutatud Kuulutused ja teated Fortumo, kõige konkurentsivõi- Euroopa kiireima majanduskasvu,” mis oli kõigi aegade arvukaim,” ütles mobiilimaksete platvorm, mis tegut- melisema ettevõtte tiitel läks aga ütles Alamets. “Eesti ettevõtted on Alamets. seb rohkem kui 60 riigis üle maailma. Pilk ette ASile EMT. tugevad, mille tõestuseks on suure- Lisaks kahele peaauhinnale jagati Fortumoga saab igaüks luua tulusaid EASi juhatuse esimehe Ülari nenud tellimused, paranenud toot- 14. septembril Estonia kontserdisaa- mobiilseid makseteenuseid koheselt Viimane veerg Alametsa sõnul on ettevõtluse au- likkus, kasvanud huvi välisturgudele lis toimunud auhinnagalal peapree- ja ilma käivitus- või igakuiste kulu- hinna konkurss kõrgeim riigipoolne vastu ehk kokkuvõttes parem rahvus- miaid kuues kategoorias ja selgitati deta. ER 2 ARVAMUSED Nr 5 (828) September 2011 Toimetaja veerg UniCredit: Eesti väljavaated on esti Vabariigi 20. taassünniaasta- päeva pidude ja ürituste muljed on maailmamajanduse taustal head Enüüdseks juba enam kui kuu aega laagerdunud ja hakkavad kohta sisse sät- Tallinnas toimunud UniCre- tima ajaloo lehekülgedel. Suur rahvapidu dit Bank ja UniCredit Leasing – Vabaduse laul – tõi üle Eesti tuhandeid Eesti filiaali äriseminaril hinda- sid majandusspetsialistid Eesti ja tuhandeid inimesi Tallinnasse lauluväl- väljavaateid maailmamajandust jakule kokku. Muljeid ja arvamusi sellest ähvardava languse taustal toime üritusest oli mitmesuguseid — oli neid, kes tulla paljulubavateks. jäid rahule, aga paljudele jättis see pidu
Load more

Recommended publications
  • Bronze Soldier April Crisis
    LEGAL INFORMATION CENTRE FOR HUMAN RIGHTS BRONZE SOLDIER APRIL CRISIS ISBN 978-9985-9542-7-0 TALLINN, 2007 BRONZE SOLDIER. April crisis сontentS PREFACE . 7 WAR OF THE MONUMENTS: A CHRONOLOGICAL REVIEW . 10 APRIL RIOTS IN TaLLINN: LEGAL ASPECTS . .24 Part I. LEGAL FRAMEWORK . 24 Part II. OVERVIEW OF APPLICATIONS AGAINST THE ACTIONS OF LAW ENFORCEMENT OFFICIALS . 29 AFTERWORD . 43 ANNEX I . 44 ANNEX II . .50 6 PREFACE There is no doubt that the April events concerning the Bronze Soldier will become a benchmark in the contemporary history of the state of Estonia. It is the bifurcation point, the point of division, separating ‘before’ and ‘after’. For Estonian society these events are even more important than joining NATO or European Union. Before April 2007 we lived in one country and now we are getting used to living in another one. Or were these merely illusions and as Eugeny Golikov wrote «the world has not changed, it has just partially revealed its face» («Tallinn», no. 2‑3, 2007)? Before April 26, 2007 we, the population of Estonia, believed that we lived in a democratic country, with proper separation of powers, with efficiently balanced executive and legislative powers, with independent courts, a free press, social control over government, in particular over the security agencies, and so on. After April 26 it turned out that not all this was true, or was not exactly true, or was even false. It turned out that some mechanisms, considered deeply rooted in the democratic society, had no effect and some procedures were easily abandoned. Just one example: by order of the Police Prefect, all public rallies and meetings in Tallinn were prohibited from April 30 till May 11, 2007 and it did not result in any protests or even questions, although this was a restriction of the constitutional right to express opinions, the right of peaceful assembly, rally and demonstration.
    [Show full text]
  • XXIX Days of Estonian Jurisprudents 15 Years of Legal Reforms in Estonia Tartu, 19–20 October 2006
    XXIX Days of Estonian Jurisprudents 15 Years of Legal Reforms in Estonia Tartu, 19–20 October 2006 JURIDICA INTERNATIONAL XI/2006 195 XXIX Days of Estonian Jurisprudents Thursday, 19 October 9.0010.00 Registration and morning coffee 10.00 Opening address by Rein Lang, Minister of Justice Morning plenary (Vanemuine Concert Hall) Chairs: Professor Kalle Merusk, Dean, Faculty of Law, University of Tartu; Chairman of the Estonian Academic Law Society Ingrid Siimann, Acting President of the Estonian Lawyers Union 10.1510.40 Ph.D. Jüri Raidla Start of Legal Reforms: from the War of Laws to the Constitution Attorney-at-law, Law Office Raidla & Partners 10.4011.05 Professor Jean-Pierre Massias The Role of Constitutional Law in Democratic Transition Process University of Auvergne (Clermont-Ferrand), Editor of the journal La Revue de Justice Constitutionnelle Est-Européenne 11.0511.30 Professor Paul Varul New Private Law Why This and What will Happen Next? Professor of Civil Law, University of Tartu; Editor-in-chief of the journals Juridica and Juridica International Afternoon plenary (Vanemuine Concert Hall) Chairs: Märt Rask, Chief Justice of the Supreme Court Priidu Pärna, Member of Presidency, Estonian Lawyers Union 12.0012.25 Professor Valentinas Mikelenas Civil Law and Civil Procedural Law Reforms in Lithuania Professor, University of Vilnius 12.2512.50 Dr.iur. Hannes Veinla Environmental Impact of Development Projects: Economy versus the Environment Docent of Environmental Law, University of Tartu 12.5013.15 Martin Hirvoja Updating Economic Crime Law in Estonia Foundations and Emphases Deputy Secretary General of Criminal Policy, Ministry of Justice 196 JURIDICA INTERNATIONAL XI/2006 XXIX Days of Estonian Jurisprudents First private law section Interpretation and Implementation Problems Related to the Law of Obligations (Vanemuine Concert Hall) Chairs: Professor Paul Varul, Professor of Civil Law, University of Tartu Aivar Pilv, Chairman, Estonian Bar Association 15.0015.20 Mag.iur.
    [Show full text]
  • High-Level Conference of the Ministries of Justice and of the Interior
    10 November 2006 High-level Conference of the Ministries of Justice and of the Interior “Improving European Co-operation in the Criminal Justice Field” Moscow (Russian Federation) Hotel Marriott 9 − 10 November 2006 (∗) PROVISIONAL LIST OF PARTICIPANTS ∗ States are listed in alphabetical order by their English names. Les Etats sont mentionnés par ordre alphabétique anglais. - 2 - MEMBER STATES ALBANIA Ministry of Justice Mr Aldo BUMÇI, Minister of Justice, TIRANA Mr Arben BRACE, Director, TIRANA Ministry of the Interior Mr Gjergj LEZHJA, Vice-Minister, TIRANA Mr Helidon BEKTESHI, Head of Sector, TIRANA ARMENIA Mr Davit HARUTYUNYAN, Minister of Justice, YEREVAN Mr Anatolih MATEVOSYAN, Deputy Minister of Justice, YEREVAN Mr Hovhannes VARYAN, Deputy Chief of Police, YEREVAN Mr Gevorg VOSKANYAN, Head of the International Co-operation Department of the Police, YEREVAN AUSTRIA Ms Karin GASTINGER, Minister of Justice, VIENNA Ms Barbara GOETH-FLEMMICH, Head of Department, VIENNA Mr Bernhard PUSTER, Member of the Ministers Cabinet, VIENNA Mr Fritz SCHERMANN, Austrian Embassy to the Russian Federation, MOSCOW Mr Michael SCHOEN, Ministry of Justice, VIENNA AZERBAIJAN Ministry of Justice Mr Fikrat MAMMADOV, Minister of Justice, BAKU Mr Adil ABILOV, Assistant Minister of Justice, BAKU Mr Azar JAFAROV, Director, General Department of Organisation and Supervision, BAKU Ministry of the Interior Mr. Ramil USUBOV, Minister of Interior, BAKU Mr. Valentin DJUMAZADE, Deputy Director of International Cooperation Department, BAKU Mr. Bagif SHARIFOV, Plenipotentiary Representative of the Ministry of Interior of Azerbaijan in the Russian Federation, MOSCOW Mr. Ruslan HAGIYEV, Director of the International Relations Department, General Prosecutors Office, BAKU Mr. Nizami SAFAROV, Director of the Department on Administrative and Military Law, Parliament Secretariat, BAKU BELGIUM Ministry of Justice M.
    [Show full text]
  • 3.2 Saatejuht Vs Toimetaja
    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti Televisiooni kultuurisaade "OP!" ja sõnateatri kajastamine "OP!"-is aastatel 1999-2011 Magistritöö (30 EAP) Maarja Aeltermann Juhendaja: Aune Unt MA Tartu 2011 Sisukord SISUKORD .............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4 1. TÖÖ TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD .......................................................................................... 6 1.1 TEOORIA ......................................................................................................................................................... 6 1.1.1. Kultuur ................................................................................................................................................ 6 1.1.2. Kultuuriajakirjandus ja konsumerism .................................................................................................... 8 1.1.3. Kultuur televisioonis ........................................................................................................................... 11 1.1.3.1. Kultuuriteemade valiku põhimõtted .............................................................................................................13 1.1.3.2. Saate formaat. .............................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Minister Rein Lang Lubab Era- Ja Avaliku Sektori Töötajad Võrdsustada
    USD SEK Euribor ÄP indeks -0,61% 10,59 EEK 1,67 EEK 4,627 1912,36 Isegi jõulud ei toonud ostuhullust Suurpoed täheldasid aasta lõpul ostuaktiiv- suse vähenemist, mida isegi jõulud rekord- kasvuks ei pööranud. “Kui viimasel kolmel aastal on liigutud Säästumarketist hüpermarketisse, siis nüüd on pigem WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT vastupidi,” kommenteeris Rimi Ees- ti Foodi juht Ruth Laatre. 6 | | Esmaspäev, 14. jaanuar 2008 | nr 8 (3494) | 22 kr | ARVAMUS Minu mee- lest on töö- Lang lepingusea- duse eelnõu meie vana- meelse, oda- vale tööjõule orienteeritud ettevõtluse ründab viimane ko- rin, mis neid mitte kuidagi ei päästa. Eiki Nestor, riigiko- ametnike gu liige, SDE 35 BÖRS 900 dollarini ehk 9500 kroonini untsi eest jõudis möödunud hüvesid reedel kulla hind. Uusi kõrgusi püüa- vad ka teised vää- rismetallid: plaati- NUMBER na ja hõbe. Minister Rein 12–13 Lang lubab LISAKS 8000 KINNISVARA 18 Korterimüük võib era- ja avaliku ametnikku võiksid justiitsmi- nisteeriumi hinnangul töötada võtta aasta otsa edaspidigi senise süsteemi jär- KOOLITUS 26 sektori töötajad gi. Praegu töötab Eestis avali- ku teenistuse seaduse alusel Kuidas kaitsta ligi 30 000 inimest. firma ärisaladust võrdsustada – pereringis? Justiitsminister Rein TÖÖSTUS 30 ametnike hüved Lang tahab muuta ava- 2007 oli trakto- liku teenistuse seadust rimüügis seninä- ning kaotada paljud ametnike hüved. gematult edukas kadugu 4–5, 34 Foto: Veiko Tõkman aasta. Muuga sadam rajab Mõttekoda: rahaliidu Ehitusbuum murdus Hiina kauba terminali lävi on liiga kõrge mullu juunis Kütt: automüügil Reedel sõlmitud koostöölep- Sõltumatu Brüsseli mõtteko- Juunist alates on ehitusturu pe kohaselt rajavad Tallinna da Bruegel leiab, et euroga ühi- osaliste sõnul neil vähem tööd Sadam ja Hiina Ningbo sadam nemise tingimused tuleks üm- olnud.
    [Show full text]
  • Rein Langil Võltsimiskahtlus
    valuutakursid 19.04. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,04 EEK Eestil jalg ukse vahel Väikese riigi EUR 1,30 USD väikseil ette- võtteil on raske leida oma kohta SEK 1,70 EEK maailmamajan- duses, Eesti et- ÄP indeks 19.04. tevõtteil on siin mõningane edu Kaarel olnud, kirjutab Kilvits 1678,32 0,81% TTÜ professor KOLMAPÄEV • 20. aprill 2005 • nr 75 (2855) • hind 15 kr Kaarel Kilvits. lk 27 Suhkrutrahvi maaletoojad Miljardi krooni suuruseks kasvada ähvardava suhkrutrahvi peasüüd- lased on neli viimast põllumajan- dusministrit ja nende alluvuses töötanud ametnikud. lk 6–7, 26 Fotomontaaž, fotod: Raul Mee, Erik Prozes 17,7 mld kr Starmanist saaks Rein Langil võltsimiskahtlus Tallinna börsil väike Ukraina ettevõtjad ja Tallinna Veest Aastaid tagasi muutis justiitsminister Rein huvitusid Eestist keskmine firma Eile Kiievis toimunud Eesti Äripäeva arvutatud Lang firma Trio LSL ju- turuväärtused hina ühepoolselt ren- äripäevale kogunes 200 ko- dilepingut Tallinna Lin- halikku ettevõtjat. “Ukraina on 2,5 mld kr nahalliga ning esitas Eestile väga tähtis majandus- 0,2 mld kr selle hiljem kohtus kui Kuurort Egiptuses partner,” rõhutas sündmuse mõlemapoolse leppe. olulisust Eesti suursaadik Eesti Tallinna Starman lk 4 Telekom Vesi Sellega üritas Lang Kiievis Paul Lettens. (börsil) Allikas: Äripäev päästa firmat suurest Reisifirmad lõikasid rendivõlast. Linnahall Egiptuse-reisidest tulu Kohus kinnitas eile Kahe firma võidujooks süüdistas Langi võltsi- Tšarterlennud Egiptusesse mises. lk 2 ASA Kindlustuse Tallinna börsil tõid Eesti reisifirmadele möö- Tallinna Vesi ja Starman ta- dunud talve jooksul erakord- pankrotimenetluse havad kiiresti jõuda Tallinna Rein Lang set tulu. Kuigi Tallinnast läks lõpparuande lk 5 börsile, et püüda kinni suurem turismikeskusesse 5–6 len- ports Hansapanga aktsiate Leedu rahandusminister Butkevicius astus nukit nädalas, jätkus kliente müügist vabanenud raha.
    [Show full text]
  • Estonia's Memory Politics in the Context of European Integration
    Graduate Theses, Dissertations, and Problem Reports 2011 Estonia's Memory Politics in the Context of European Integration Marina Suhhoterina West Virginia University Follow this and additional works at: https://researchrepository.wvu.edu/etd Recommended Citation Suhhoterina, Marina, "Estonia's Memory Politics in the Context of European Integration" (2011). Graduate Theses, Dissertations, and Problem Reports. 4799. https://researchrepository.wvu.edu/etd/4799 This Thesis is protected by copyright and/or related rights. It has been brought to you by the The Research Repository @ WVU with permission from the rights-holder(s). You are free to use this Thesis in any way that is permitted by the copyright and related rights legislation that applies to your use. For other uses you must obtain permission from the rights-holder(s) directly, unless additional rights are indicated by a Creative Commons license in the record and/ or on the work itself. This Thesis has been accepted for inclusion in WVU Graduate Theses, Dissertations, and Problem Reports collection by an authorized administrator of The Research Repository @ WVU. For more information, please contact [email protected]. Estonia’s Memory Politics in the Context of European Integration Marina Suhhoterina Thesis submitted to the Eberly College of Arts and Sciences at West Virginia University in partial fulfillment of the requirements for the degree of Master of Arts in History Robert Blobaum, Ph.D., Chair Katherine Aaslestad, Ph.D. Elizabeth Fones-Wolf, Ph.D. Department of History Morgantown, West Virginia 2011 Keywords: Estonia; European Integration; the Soviet Union; legacy of communism; Memory Politics Copyright 2011 Marina Suhhoterina ABSTRACT Estonia’s Memory Politics in the Context of European Integration Marina Suhhoterina This study examines the process of European integration of Estonia from the perspective of memory politics.
    [Show full text]
  • Estonia by Hille Hinsberg, Jane Matt, and Rauno Vinni
    Estonia by Hille Hinsberg, Jane Matt, and Rauno Vinni Capital: Tallinn Population: 1.3 million GNI/capita, PPP: US$23,280 Source: The data above are drawn from the World Bank’sWorld Development Indicators 2014. Nations in Transit Ratings and Averaged Scores 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Electoral Process 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.75 1.75 1.75 1.75 1.75 Civil Society 2.00 2.00 2.00 1.75 1.75 1.75 1.75 1.75 1.75 1.75 Independent Media 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 National Democratic Governance 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 Local Democratic Governance 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 Judicial Framework and Independence 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 Corruption 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.25 2.25 2.50 2.50 Democracy Score 1.96 1.96 1.96 1.93 1.93 1.96 1.93 1.93 1.96 1.96 NOTE: The ratings reflect the consensus of Freedom House, its academic advisers, and the author(s) of this report. The opinions expressed in this report are those of the author(s).
    [Show full text]
  • Lp 181/09 – 24.08.09
    Der US-Journalist Rick Rozoff klagt an: Deutschland, Italien und Japan, die Achsenmäch- te des Zweiten Weltkriegs, beteiligen sich wieder an Angriffskriegen, obwohl ihre Verfas- sungen das verbieten. Friedenspolitische Mitteilungen aus der US-Militärregion Kaiserslautern/Ramstein LP 181/09 – 24.08.09 Italien, Deutschland und Japan: Die ehemaligen Achsenmächte des Zweiten Weltkriegs bauen das Verbot von "Kriegsvorbereitungen" ab Von Rick Rozoff, Stop NATO GLOBAL RESEARCH, 13.08.09 ( http://www.globalresearch.ca/index.php?context=va&aid=14754 ) Nach einer Pressemeldung vom 10. August plant die italienische Regierung, die nach dem Zweiten Weltkrieg in der (italienischen) Verfassung festgeschriebene Begrenzung offensi- ver Militäroperationen zu modifizieren, wenn nicht sogar aufzuheben; damit würde ein seit 61 Jahren bestehendes Verbot beseitigt, das die Beteiligung an (Angriffs-)Kriegen unter- sagt. Diese Nachricht erinnerte die Leser daran, dass "nach dem Zweiten Weltkrieg in der italie- nischen Verfassung einem (erneuten) militärischen Engagement des Landes enge Gren- zen gesetzt wurden". Diese Begrenzungen will die italienische Regierung mit einem neuen Militärgesetz "speziell für Auslandseinsätze" unterlaufen; mit zweideutigen Formulierungen und Taschenspielertricks erklärt sie Auslandseinsätze zu Operationen, "die zwar nicht mehr als Friedensmissionen, aber noch nicht als Kriegshandlungen anzusehen sind". [1] Am 10. und 11. August wurden nacheinander der italienische Verteidigungsminister Igna- zio La Russa und der italienische Außenminister
    [Show full text]
  • Three Phases of the Theatrical Public Sphere in Estonian Theatre
    NORDIC THEATRE STUDIES Vol. 31, No. 1. 2019, 73-91 Three Phases of the Theatrical Public Sphere in Estonian Theatre EVA-LIISA LINDER ABSTRACT The concept of the public sphere by Jürgen Habermas has inspired humanities and theatre studies. Estonia, as a small post-totalitarian nation state, proves the concept especially relevant as its recent history reveals three different phases of the theatrical public sphere. 1) Theatre as a secret forum. In Soviet times, theatre served as a political and ideological tool, providing a place for keeping the national memory and consolidating society. 2) The active and technical use of the public sphere by newly awakened political theatre NO99 since 2005. 3) The agonistic theatrical public sphere. During the past decade, a whole wave of projects have discussed national identity with concurrent antagonisms: globalization vs nationalism, civic vs ethnic nationalism, the Estonian vs Russian- speaking community. Theatre has commented on two concepts of national identity, e-Estonia and Organic Estonia, innovative digitalization and cultural traditions. The discursive public sphere has led to increased civic awareness and structural changes in the developing democracy, supported integration, and anti-xenophobia in Estonia. At the same time, two main characteristics of the theatrical public sphere have been highlighted: spatiality and political relevance. KEYWORDS public sphere, political theatre, critical theory, national identity, Estonian theatre ISSN 2002-3898 © Eva-Liisa Linder and Nordic Theatre Studies PEER REVIEWED ARTICLE Open access: https://tidsskrift.dk/nts/index Published with support from Nordic Board for Periodicals in the Humanities and Social Sciences (NOP-HS) DOI: 10.7146/nts.v31i1.113002 Three Phases of the Theatrical Public Sphere in Estonian Theatre Three Phases of the Theatrical Public Sphere in Estonian Theatre Revolutions in Eastern Europe have made the concept of the public sphere topical, declared Jürgen Habermas in his foreword to the Structural Transformation of the Public Sphere in 1990.
    [Show full text]
  • RAHVUSÄÄRMUSLUS RATE.EE PROFIILIDES Bakalaureusetöö (4 AP)
    Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond RAHVUSÄÄRMUSLUS RATE.EE PROFIILIDES Bakalaureusetöö (4 AP) Rain Pruul Juhendaja: Andra Siibak, MA Tartu 2007 Sisukord SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. Teoreetilised ja empiirilised lähtekohad .............................................................. 7 1.1. Rate.ee ...................................................................................................... 7 1.2. Ideoloogia ................................................................................................ 9 1.3. Rahvuslus ................................................................................................. 11 1.4. Rahvuslik identiteet ................................................................................. 12 1.5. Rahvuslik paremäärmuslus ...................................................................... 14 1.6. Rahvuslik paremäärmuslus Eestis ............................................................ 17 1.7. Virtuaalne identiteet ................................................................................. 20 1.8. Rahvuslik paremäärmuslus internetis ..................................................... 22 2. Uurimismaterjal ja metodoloogia ........................................................................ 24 2.1. Uurimisküsimused ..................................................................................
    [Show full text]
  • PEATLANDS International 2/2011
    PEATLANDS international 2/2011 Welcome to Stockholm! 14th International Peat Congress 3 - 8 June 2012 The member magazine of the International Peat Society 1 Talking of: sustainability Klasmann-Deilmann is the most successful group of companies in the international substrate industry. With production and sales companies in Germany and abroad as well as trade partners in more than 70 countries, we lead the world market in this sector. Our growing media provide the basis for successful plant cultivation for professional horticulturists throughout the world. In 2010, we generated sales of EUR 145 million. Our European locations produced 3.3 million m³ of growing media, potting soils and quality compost from green waste. The Klasmann-Deilmann Group employs a workforce of 830 worldwide. Our mission statement, which is based on our ISO 9001 and ISO 14001 certification, confronts us with the daily task of assuming responsibility for man, the environment and future generations. For that reason alone, Klasmann-Deilmann faced up to the diverse challenges of protecting the environment at a very early stage. As a result, we now have comprehensive expertise in matters relating to the re-waterlogging of former peat extraction sites. Over the long term, this will transform around 4000 hectares back into a typical bog landscape. The company makes another major contribution to environmental protection by producing quality composts which are increasingly included in organic substrates for use in commercial horticulture. www.klasmann-deilmann.com KD11.076_Anzeige_Umwelt_210x297mm_Lay_2.indd
    [Show full text]